Eesti elanike ostueelistused -2012 - agri.ee · PDF filesahhariin). Veel ei usuta eriti, et eridieetide järgimine (taimetoitlus, veregrupi-dieet, ph-dieet) oleks kuidagi seotud tervislikkusega

Eesti elanike ostueelistused -2012 © TNS

Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2012


Contents

1 Toidukaupade ostueelistused ja neid mõjutavad tegurid

9

2 Mahetoit 23

3 Kodumaised või imporditud toidukaubad 43

4 Toidukaupade etiketid, märgised ja toidukaupluste omad kaubamärgid

63

5 Tarbijate hinnangud ostu- ja tarbimisharjumustele

80

6 Lisad 107

2


Sissejuhatus 1/2

Uuringu eesmärk oli välja selgitada Eesti elanike toidukaupade ostuharjumused, hinnangud erinevatele tooterühmadele ja ostueelistused 2012. aastal.

Uuringu aruande tellija on Eesti Põllumajandusministeerium.

Aruande koostamiseks on kasutatud järgmiseid infoallikaid:

Jaekaubanduse seire 2012, küsitlus viidi läbi: september–oktoober 2012. Vastajate arv 995 inimest;

Agriseire projekti raames november–detsember 2012 toimunud esindusliku tarbijauuringu andmestik;

TNS Emori Agriseire (http://www.emor.ee/agriseire/).

3


Sissejuhatus 2/2

Antud aruande jaoks spetsiaalselt läbi viidud tarbijauuringu metoodika tutvustus

Küsitlusperiood: 21. november – 12. detsember 2012.

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15+ aastat. Valim ehk vastajaid oli 1108 inimest. 15–74aastaste valimiks on 1003 inimest.

2011. aasta uuringus olid vastajad vanuses 15–74, 2012. aastal osalesid uuringus inimesed vanuses 15 ja vanemad, ülemist vanusepiirangut ei olnud. Töös esitame eraldi nii 15–74-aastaste kui ka 15+ vastajate arvamused.

Uuringu meetod oli CAPI (computer assisted personal interview) – näost näkku arvutipõhised intervjuud vastajate kodudes.

Uuringu üldkogumi moodustasid Eesti Vabariigi alalised elanikud vanuses 15+ aastat.

Valimi moodustamisel kasutati üldkogumi proportsionaalset mudelit, st kõikidel üldkogumisse kuuluvatel inimestel on võrdne võimalus vastajaks sattuda. Küsitlustöö käigus kujunenud valimi sotsiaal-demograafilist struktuuri soo, vanuse, rahvuse ja elukoha lõikes võrdlesime vastavate statistiliste näitajatega üldkogumi kohta ning vajadusel kaalusime selle vastavaks. Respondendi valik toimus juhuvaliku teel, kasutades noorte meeste reeglit.

Kvaliteedi igakülgseks tagamiseks toimus pärast küsitlust intervjuude järelkontroll. Selleks võeti veel kord ühendust 15%-ga valimist.

Aruandes on muudetud võrreldes 2011. aastaga sissetuleku skaalat:

2012 2011

kuni 250,00 € kuni 220 €;

250,01-350,00 € 220,01-320,00 €;

350,01-600,00 € 320,01 €-515,00 €;

600,01 € ja enam 515,01 € ja enam

4


Uuringu vastajate sotsiaal-demograafiline struktuur veeruprotsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Vastaja sugu

mees

naine

Vanus

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

75+

Rahvus

eestlane

muu rahvus

Elukoht

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

45

55

15

18

24

23

11

9

68

32

30

19

21

30

46

54

17

19

26

25

12

0

69

31

30

19

20

31

Regioon

Tallinn

Harju-, Rapla-, Järvamaa

Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

Sissetulek ühe inimese kohta möödunud kuul

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

Haridus

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

30

15

12

14

12

18

18

25

22

15

21

58

20

30

15

12

14

12

18

20

20

22

16

19

60

21

15+

15-74

5


Kokkuvõte 1/3

Eesti elanik on sagedane toidukaupade ostja – ligi veerand tarbijatest eelistab osta toitu iga päev ning pooled inimestest ostavad süüa vähemalt neli korda nädalas. Kahel kuni kolmel korral nädalas külastas toidukauplusi 42% vastanutest. Peamiseks toidukaupade ostukohaks on suured toidukauplused, kus on kolm või enam kassat. Vaid kaks inimest kümnest külastab peamiselt väiksemaid poode, kus on alla kolme kassa, ning nende osakaal on langemas.

Põhilisteks teguriteks, mis toidu ostmisel valikut mõjutavad, on tarbija jaoks maitse, värskus, kvaliteet ja hind. Need atribuudid on olulised enamale kui kolmveerandile tarbijatest.

Tervislikkus on väga tähtis pea kahele kolmandikule elanikest. Tervislik toit tähendab tarbijate jaoks seda, et nende toiduvalikus on rohkelt puu- ja köögivilju, toiduvalik on mitmekesine ja sealt puuduvad geneetiliselt muundatud koostisosad. Iga teine tarbija usub seejuures, et kui toit on kodumaise päritoluga, siis on juba iseenesest tegemist tervisliku toiduga. Tervisliku toidu tähendusega ei sobi tarbijate arvates kokku suhkru asendamine magusainetega (nt aspartaam, sahhariin). Veel ei usuta eriti, et eridieetide järgimine (taimetoitlus, veregrupi-dieet, ph-dieet) oleks kuidagi seotud tervislikkusega.

Sisseoste tehes eelistab enam kui kolmveerand Eesti tarbijaist valida kodumaiseid toiduaineid. Samas on TNS Emori Jaeseire kohaselt kodumaiseid tooteid hoiakuliselt eelistavate inimeste osakaal möödunud kümnendi keskpaigaga võrreldes aasta-aastalt langenud.

Kodumaiste toidukaupade peamiseks iseloomulikuks omaduseks on tarbijate jaoks harjumuspärane maitse, värskus ja usaldusväärsus.

Kodumaist päritolu toodete eelistamine püsib jätkuvalt kõrgeim kartuli ning erinevate piima- ja lihatoodete puhul. Seejuures on enamiku vaadeldud kaubarühmade puhul kodumaiste toidukaupade osatähtsus ostudes vastajate hinnangul pigem tõusnud kui langenud.

6


Kokkuvõte 2/3

Aastatagusega võrreldes on ainult kodumaiseid tooteid ostvate tarbijate osakaal enam kasvanud piimatoodete (kohupiimakreemid, jogurt, jäätis), valmistoitude ning maiustuste (küpsised-koogid, kommid-šokolaadid) puhul.

Importtoodangu ja kodumaiste kaupade eristamine on keeruline ja raske vanematele elanikele vanuses 50 ning vanemad, lisaks ka põhiharidusega vastajatele. Tarbijate arvates on peamiseks põhjuseks, miks on raske eri päritolumaade tooteid eristada, pakendil oleva tootja kohta käiva info liiga väikses kirjas näitamine.

Importtoodangust eelistatakse peamiselt tarbida makaronitooteid, alkoholi ja toiduõlisid, kodumaisest toodangust aga kartuleid, piima- ja lihatooteid.

Tarbijate arvates pööravad inimesed tervislikule toitumisele veel suuremat tähelepanu kui 2011. aastal ja see trend kasvab. Arvatakse, et kohapeal kasvatatud toidu tarbimine suureneb, kuid samas suureneb ka kiiresti valmivate toitude tarbimine.

Masu suurendas juba 2008. aastal oluliselt tarbijate hinnatundlikkust, viimase nelja aasta jooksul pole need näitajad oluliselt muutunud. Väike osa (9%) Eesti tarbijatest toidukaupu ostes hindu ei vaata või teeb seda harva. Üldiselt domineerib tarbijate ostukäitumises siiski hindade jälgimine, ka 2012. aastal jälgib seitse inimest kümnest alati hindu. Enamikule tarbijaist on omane valida kaupa odavamate toodete hulgast ning eelkõige eelistatakse osta allahindlusega või eripakkumises olevaid tooteid. 21%-le elanikest on soovikohaste toidukaupade ostmine keeruline, see tähendab, et nad ei saa osta endale soovikohaseid tooteid üldse või saavad seda teha väga harva. Kaheksa inimest kümnest saab endale üldiselt lubada seda, mida soovib.

7


Kokkuvõte 3/3

59% elanikest hindab, et nende ostmis- ja tarbimisharjumused ei ole 2012. aastal võrdluses 2011.

aastaga muutunud, 30% arvas, et toimusid mõningased muudatused ning 11% vastajate jaoks

leidsid aset tuntavad muutused toidukaupade ostmis- ja tarbimisharjumustes.

Vastajate hulgas, kelle tarbimisharjumused muutusid, hakati varasemast sagedamini vaatama toidukaupade hindu, lisaks osteti aastataguse perioodiga võrreldes sagedamini odavamat toidukaupa. Tarbimisharjumused muutusid 2012. aastal koguni 68% vastajate hinnangul tingituna rahalise olukorra muutusest. See väide oli omasem 50-aastastele ja vanematele tarbijatele, mitte-eestlastele, madala sissetulekuga, keskharidusega ja Lõuna-Eesti elanikele.

Eesti elanikud on enda hinnangul kõige enam suurendanud köögiviljade, puuviljade ja marjade ning vähendanud suhkrut sisaldavate kaupade nagu kondiitritooted, maiustused, karastusjoogid jms tarbimist.

8


1 Toidukaupade ostueelistused ja neid mõjutavad tegurid


Toidukaupade ostueelistused ja neid mõjutavad tegurid

Igapäevaselt ostab toidukaupu 24% Eesti elanikest, selgub elanike toitumisharjumuste uuringust. 50% tarbijatest ostab toitu neli korda nädalas või sagedamini, mis on sama tulemus kui 2011. aasta uuringus. Kahel kuni kolmel korral nädalas külastas toidukauplusi 42 protsenti vastajatest.

Suur osa vastajatest ostab kaupu suurtest toidupoodidest (kolm või enam kassat), neid eelistab 82% inimestest. See näitaja on aastataguse perioodiga võrreldes tõusnud kuus protsendipunkti. Muutus on tulnud peamiselt väikeste toidukaupluste (alla kolme kassa) arvelt. Teised müügikanalid – turud, hulgilaod, kioskid – ei oma tervikpildis suurt rolli.

Tarbijate hinnangu kohaselt ostaks 56% vastajatest talunike/tootjate toidukaupu rohkem juhul, kui need oleksid mugavamalt kättesaadavad. Suurim toetus hoiakule on 25–49-aastaste hulgas. Samas ei ole suur hulk inimesi nõus maksma talunike ja tootjate kauba eest kõrgemat hinda. Kolmandik elanikkonnast on nõus maksma kuni 10% kõrgemat hinda. Eeskätt on kallimat hinda nõus maksma Tallinna elanikud, kõrgharidusega ja suurema sissetulekuga inimesed.

Kui enamik toiduaineid ostetakse jaekauplustest, siis otse tootjalt eelistatakse osta enim mett ja kartulit. 53% ostetavast meest ostetakse just otse tootjalt, kartuli puhul on see näitaja 19%. Ise kasvatavad inimesed rohkem marju, köögivilju ja kartuleid, keskmiselt teeb nii veerand tarbijatest. Samas on populaarsemate isekasvatatud toodete kasvatajate hulk aastaga kahanenud ning neid ostetakse varasemast enam kauplusest ja mõningal määral ka turult. Turult eelistab kohalik tarbija osta liha, kartulit ja kala.

Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust, on maitse, värskus, kvaliteet ja hind. Nimetatud tegurid said tarbijatelt ligi sajaprotsendiselt hinnangu „tähtis“ ning siin ei ole aastaga olulisi muutusi toimunud.

Toidu ostuotsust kõige vähem mõjutav aspekt on pikk säilivusaeg, see ei ole oluline argument 36% vastajate jaoks ning see näitaja on püsinud samal tasemel võrreldes 2011. aasta tulemustega.

Tervislikkus on oluline pigem naistele, mitte-eestlastele ja regionaalselt vaadatuna Tallinna elanikele ning virumaalastele. Lisaks on tervislikkus tähtis keskmise ja suurema sissetulekuga ning kõrgharidusega inimestele. 92% neist tarbijaist, kes pidasid tervislikkust tähtsaks, väitsid, et kui toidu päritolumaa on Eesti, siis on toit ka tervislik.

10


Toidukaupade ostmise sagedus reaprotsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

23 24 25

25 26 24

44 42 42

8 7 8

1 1 1

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Harvemini

1 kord nädalas

2-3 korda nädalas

4-6 korda nädalas

Iga päev

Kui sageli ostab Teie pere tavaliselt toidukaupu?

Igapäevaselt ostab toidukaupu 24% Eesti elanikest vanuses 15–74. 50% tarbijatest ostab toitu neli korda nädalas või sagedamini, selgub elanike toitumisharjumuste uuringust. Kahel kuni kolmel korral nädalas külastas toidukauplusi 42 protsenti vastajatest. Need tulemused on viimase aasta jooksul püsinud stabiilsed, suuri muutusi pole toimunud.

11


Peamine toidukaupade ostmise koht reaprotsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

81 82 76

18 17 21

1 1 2 1

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Bensiinijaamast/

kioskist

Otse

talunikelt/tootjatelt

Hulgilaost

Turult

Väiksest

toidukauplusest

(alla 3 kassa)

Suurest

toidukauplusest (3

või enam kassat)

Millisest ostukohast ostab Teie pere peamiselt toidukaupu?

Suur osa vastajatest ostab kaupu suurtest toidupoodidest (kolm või enam kassat), neid eelistab 82% inimestest. Võrreldes eelmise aastaga on suurte toidukaupluste külastamise populaarsus kasvanud ja seda just väiksemate toidukaupluste arvelt. Turud, hulgilaod ja muud toidukaupade hankimise kohad ei oma tarbijate jaoks olulist tähtsust.

12


Talunike ja tootjate kauba lihtsama kättesaamise mõju müügile protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

2012, 15+

2012, 15-74

55

56

41

40

4

4

0% 50% 100%

Jah

Ei

Ei oska öelda

Jah

KOKKU, n=1003

Tallinn, n=299

Harju-, Rapla-, Järvamaa, n=151

Lääne-Eesti, n=120

Tartu regioon, n=138

Lõuna-Eesti, n=117

Virumaa, n=177

kuni 250,00€, n=200

250,01-350,00€, n=204

350,01-600,00€, n=222

600,01€ ja enam, n=165

põhiharidus, n=194

keskharidus, n=601

kõrgharidus, n=208

Jah

KOKKU, n=1003

mees, n=463

naine, n=540

15-24, n=168

25-34, n=195

35-49, n=264

50-64, n=255

65-74, n=120

eestlane, n=688

muu rahvus, n=315

Tallinn, n=299

suur linn, n=192

väike linn, n=201

maa-asula, n=310

56

53

59

53

64

59

51

50

57

54

62

51

57

53

56

62

50

54

48

51

61

59

56

57

65

54

55

59

Kui talunike/tootjate toidukaup oleks mugavamalt kättesaadav (interneti kaudu tellimine, koju toomine, kohalikud taluturud, toidufestivalid vms), kas ostaksite seda rohkem?

Tarbijate hinnangu kohaselt ostaks 56% talunike/tootjate toidukaupu rohkem, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Suurim toetus hoiakule on keskealiste, s.o 25–49-aastaste hulgas. Regiooniti oleksid talunike/tootjate toidukaupu enam altid ostma Tallinna ja Virumaa regiooni elanikud.

13


Talunike ja tootjate kauba eest valmidus enam maksta, kui see oleks mugavamalt kättesaadav protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

2012, 15+

2012, 15-74

56

54

34

34

6

7

1

1

3

3

0% 50% 100%

Ei ole nõus maksma rohkem

Kuni 10% rohkem

11-20% rohkem

Üle 21 rohkem

Ei oska öelda

Kuni 10% rohkem

KOKKU, n=1003

Tallinn, n=299




Lõuna-Eesti, n=117

Virumaa, n=177

kuni 250,00€, n=200

250,01-350,00€, n=204

350,01-600,00€, n=222

600,01€ ja enam, n=165

põhiharidus, n=194

keskharidus, n=601

kõrgharidus, n=208

Kuni 10% rohkem

KOKKU, n=1003

mees, n=463

naine, n=540

15-24, n=168

25-34, n=195

35-49, n=264

50-64, n=255

65-74, n=120

eestlane, n=688

muu rahvus, n=315

Tallinn, n=299

suur linn, n=192

väike linn, n=201

maa-asula, n=310

34

34

35

37

42

36

29

26

38

28

40

29

32

34

34

40

28

37

33

29

33

29

31

37

45

30

33

42

Kas oleksite nõus taluniku/tootja toidukauba saamise eest rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav?

Tarbijate hinnangute kohaselt on 56% inimestest nõus ostma talunike/tootjate toidukaupu, aga enamiku jaoks peab see toode olema sama hinnaga kui muud toidukaubad. 1/3 vastajatest on siiski nõus maksma talunike toodete eest veidi, s.o kuni 10% rohkem. 10% rohkem on nõus maksma keskmisest enam kõrgharidusega, suurema sissetulekuga ja Tallinna elanikud.

14


Peamised toidukaupade ostukoha tüübid 1/2 protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Jahu ja tangained 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Leib ja leivatooted 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Piimatooted 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kommid ja küpsised 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Piim 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kalatooted 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Lihatooted 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kanamunad 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

98 97 98

97 96 96

94 94 95

93 93

92

87 88 88

84 84 84

85 84 85

81 80 82

1 1

1

1 1 1

2 2

2

1 1 1

6 5 9

9 9 10

4 4 3

1 1

3 3 3

7 7 8

2 2

1

3 3 3

9 9 10

2 2 3

1

1 1 1

2 2

2

1 1 1

5 5 4

1 1 1

1 1

1

1

1 1 1

1

1 1

4 4 5

4 4 2

7 7 4

2 2 1

1 1 1

Kauplusest Turult Otse talunikult (v.a turult) Toodame (kasvatame) ise Hulgilaost Ei tarbi

Palun märkige ligikaudselt (%-des ostukoha osakaal), kust Teie pere ostis 2012. aasta jooksul järgnevaid igapäevaseid toiduaineid. Palun märkida vastused igale reale, ühe rea protsendid peavad kokku liites andma 100%!

15


Peamised toidukaupade ostukoha tüübid 2/2 protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kala 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Liha 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Mahlad 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Puuviljad, marjad 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Köögiviljad 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kartulid 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Mesi 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

69 69

66

69 69 69

66 67

58

62 62

60

61 61

58

40 40

36

16 15 18

12 12 16

18 18 18

10 10

9

11 11

10

14 14

13

13 13 11

7 7 7

8 8 8

1 1

2

4 4

3

6 6

5

20 19

23

52 53 55

5 6 5

2 2 2

25 24

32

23 23

28

22 21

25

25 25 26

7 7

5

1 1 1

1 1 1

1

1 1 1

6 6 5

3 2 2

7 6 7

1 1 1

1 1 1

1 1

11 11 10

Kauplusest Turult Otse talunikult (v.a turult) Toodame (kasvatame) ise Hulgilaost Ei tarbi

Palun märkige ligikaudselt (%-des ostukoha osakaal), kust Teie pere ostis 2012. aasta jooksul järgnevaid igapäevaseid toiduaineid. Palun märkida vastused igale reale, ühe rea protsendid peavad kokku liites andma 100%!

Kui enamik toiduaineid ostetakse jaekauplustest, siis otse tootjalt eelista-takse osta enim mett ja kartulit. 53% ostetavast meest ostetakse just otse tootjalt, kartuli puhul on see näitaja 19%. Ise kasvatavad inimesed rohkem marju, köögivilju ja kartuleid, keskmiselt teeb nii veerand tarbijatest.

16


Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust 1/2 protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Maitse 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Värskus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kvaliteet 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Hind 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Sooduspakkumised 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Tervislikkus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Koostis 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Ilma GM (geneetiliselt muundatud) tooraineta

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

89 90 89

90 90 89

81 81 84

74 73 76

64 64 66

64 64 63

53 54 55

48 48 48

10 9

10

10 10 9

18 18 15

25 25 22

31 32 29

31 32 32

39 39 38

31 31

28

1 1 1

1

1 1 1

1 1 2

5 5 5

5 5 5

7 7 8

21 20

24

Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei oma tähtsustMis on Teie jaoks toidu ostuotsuse (valiku) tegemisel tähtis?

Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust, on maitse, värskus, kvaliteet ja hind. Need tegurid said tarbijatelt ka 2012. aastal ligi sajaprotsendiselt hinnangu „tähtis“.

17


Peamised tegurid, mis mõjutavad toidu ostuotsust 2/2 protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Lisaainete vähene sisaldus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kodumaisus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Toote välimus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Tuttav kaubamärk (bränd) 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Mahe (ökoloogiline) toodang 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Kvaliteedi- ja päritolumärgid (nt Eestis kasvatatud, Tunnustatud Eesti Maitse,

Tunnustatud Maitse, Lipumärk jne)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Valmistamise kiirus, lihtsus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Pikk säilivusaeg 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Pakendi välimus ja kasutamise mugavus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

48 48 49

48 47 50

40 40 43

37 37 40

30 29 31

27 26

34

22 23 26

18 18 20

16 16

24

37 38 37

40 41 38

45 46 44

48 49 44

44 44 42

44 46

42

49 50

49

46 46 44

54 54

51

14 14 14

12 12 12

15 14 13

15 14 16

27 27 28

29 28 24

29 27 25

36 36 37

30 30

26

Väga tähtis Mõnevõrra tähtis Ei oma tähtsustMis on Teie jaoks toidu ostuotsuse (valiku) tegemisel tähtis?

18


Kvaliteedi, hinna, tervislikkuse ja kodumaisuse tähtsustamine 1/2 reaprotsentides vastanutest, kes vastasid, et see tegur on neile „väga tähtis“

Kvaliteet, n=817 Hind, n=734 Tervislikkus, n=638 Kodumaisus, n=472

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

81

79

83

76

87

83

80

79

80

85

82

86

81

79

84

80

87

88

84

80

86

82

84

83

84

85

85

82

73

69

76

70

68

66

80

85

69

82

60

73

82

80

76

71

81

71

71

72

82

90

74

80

68

76

83

80

64

59

68

49

69

68

65

64

58

76

69

65

63

58

63

55

70

53

64

67

65

65

62

65

69

62

62

59

47

43

50

26

46

45

56

64

44

53

47

52

49

44

50

43

56

35

51

48

55

63

50

49

48

51

49

50

2012

2011

19


Kvaliteedi, hinna, tervislikkuse ja kodumaisuse tähtsustamine 2/2 reaprotsentides vastanutest, kes vastasid, et see tegur on neile „väga tähtis“

Kvaliteet, n=817 Hind, n=734 Tervislikkus, n=638 Kodumaisus, n=472

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

81

82

86

66

79

80

89

77

84

82

91

75

81

89

84

84

88

73

79

94

84

80

85

83

91

81

83

87

73

60

81

76

63

86

85

91

85

71

49

85

75

58

76

68

81

74

69

86

87

80

84

78

60

84

77

69

64

69

62

43

60

62

73

64

67

62

69

59

62

74

63

69

62

49

55

64

71

63

57

69

69

51

62

76

47

47

44

34

46

46

61

45

57

45

50

36

49

53

50

48

51

47

43

50

57

52

48

50

51

35

51

59

2012

2011

20


Tervislikkuse tähendus 1/2 protsentides vastajatest, kellele on tervislikkus väga või mõnevõrra tähtis, 15-74, n=638; 15+, n=708

Toiduvalikus on rohkelt puu- ja köögivilju

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Toiduvaliku mitmekesisust 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Geneetiliselt muundatud koostisosade puudumist

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Toit on pärit Eestist 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Lisaainete vähest sisaldumist 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Toidu päritolu mahepõllumajandusest

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Madalamat soolasisaldust 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Toidu rikastatust vitamiinidega, mineraalainetega, kiudainetega

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

67 67 70

63 64 67

51 52 52

52 50 54

49 48

55

40 39 43

38 37 35

36 37 40

29 29

28

33 33

30

30 30 30

41 42 39

39 40

36

46 46

46

46 48

49

42 43

41

3 4 2

3 2 2

7 8 7

6 6 6

8 8

7

10 10

8

10 10 11

13 13 13

1 1 1

4 4 5

1 1 1

3 3 1

3 3 1

5 5 4

6 6 4

1

1 1

7 6 6

1 1 1

2 1 1

2 1 2

1

1

3 2 2

Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus ei oska öelda

Mida tervislikkus Teie jaoks tähendab?

21


Tervislikkuse tähendus 2/2 protsentides vastajatest, kellele on tervislikkus väga või mõnevõrra tähtis, 15-74, n=638; 15+, n=708

Madalamat suhkrusisaldust 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Madalamat rasvasisaldust 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Toit on väiketootjalt (nt otse talust, väiketööstusest, turult)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Toidu rikastatust kasulike bakteritega 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Toidulisandite tarbimist (nt vitamiinid, mineraalained)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Väiksemat energiasisaldust (kalorite sisaldust)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Eridieedi järgimine (nt taimetoitlus, veregrupi dieet, ph-dieet)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Suhkur on asendatud magusainetega (nt aspartaam, sahhariin)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

36 35 36

33 32 35

30 30

35

26 26 29

22 22 21

20 19

24

10 10 11

8 7 8

46 47 46

43 44

45

53 53

51

48 49 47

40 40 43

43 44

44

29 29

24

24 24

19

10 11 12

16 16

14

11 11

10

13 13 13

21 22

21

23 23

21

27 28

30

26 26

29

6 6 5

7 7 6

4 4 2

7 7 7

14 14 12

11 12

10

30 30

31

39 39

40

1 1 1

1 1 1

2 2 2

6 5 4

3 2 2

3 3 1

4 3 4

3 3 4

Täiesti nõus Pigem nõus Pigem ei ole nõus Ei ole üldse nõus ei oska öelda

Mida tervislikkus Teie jaoks tähendab?

22


2 Mahetoit


Mahetoit

Mahetoiduks peab 57% elanikest otse mahetootjalt ostetud ja riiklikult kontrollitud toitu, 46% otse tootjalt ostetud toitu, 38% kauplusest ostetud ja vastavalt märgistatud toitu ning 30% eripoodidest ostetud toitu. See, et vähenenud on nende vastajate osakaal, kes peavad mahetoiduks igasugust otse tootjalt (talust, turult) ostetud toitu, näitab, et elanike teadlikkus selles osas on paranenud.

2012. aastal ostis enda hinnangul regulaarselt mahetoitu 8% elanikest, 54% vahetevahel ja 33% ei ostnud üldse. Arvestades faktiga, et 46% küsitletud tarbijatest peab mahetooteks ka otse tootjalt (talust, turult) ostetud tooteid, siis võib arvata, et suure tõenäosusega ostavad need "regulaarsed mahetoodete ostjad" siiski mitte-mahetooteid.

Need, kes ei olnud 2012. aastal mahetoitu ostnud, tõid peamise mitte-ostmise põhjusena välja selle kõrge hinna (45%). 29% elanikest väitis, et ei tunneta erinevust tavatoodetega ega pea mahetoodete ostmist selle tõttu vajalikuks ning neljandik (24%) väitis, et kasvatavad ise toiduks vajalikku toorainet.

Mahetoidu ostjad seevastu tõid välja, et ostavad mahetoitu, kuna see on tervislik (70%) ning heade maitseomadustega (53%). Samuti on oluline see, et toit on kodumaine, lähipiirkonnas toodetud (48%).

Kulutused mahekaupadele kuus jäävad pere kohta siiski suhteliselt madalaks. Kolmandik elanikest (28%), kes oma toidukulude üle arvestust pidas, kulutas mahetoidukaupadele alla 10 euro kuus. 16% elanikest kulutas 11–19 eurot kuus ja 15% elanikest 20–39 eurot. Üle 40 euro kulutas mahetoidule 18% elanikest.

24


47% 46% 50%

55% 57% 52%

37% 38% 38%

29% 30% 24%

7% 6% 11%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Ei oska öelda

Igasugust eripoest (mahe- ehköko-, või loodustoodete poest)ostetud toitu

Kauplusest ostetud toitu, mison mahepõllumajanduseleviitavat märgistatud

Otse mahetootjalt (talust,turult) ostetud toitu (tootmineja töötlemine on riiklikultkontrollitud, mahetootjal onolemas tõendav dokument)

Otse tootjalt (talust, turult)ostetud toitu

Mahetoidu tõlgendus vastajate poolt reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Mida Te peate mahetoiduks (ökoloogiliseks toiduks)? Mahetoiduks peab 57% 15–74-aastastest Eesti elanikest otse mahetootjalt ostetud ja riiklikult kontrollitud toitu; 46% otse tootjalt ostetud toitu, 38% kauplusest ostetud ja vastavalt märgistatud toitu ning 30% eripoodidest ostetud toitu. See, et vähenenud on nende vastajate osakaal, kes peavad mahetoiduks igasugust otse tootjalt (talust, turult) ostetud toitu, näitab, et elanike teadlikkus selles osas on paranenud. Siiski tuleb arvestada faktiga, et pea 46% küsitletud tarbijatest peab mahetooteks ka otse tootjalt (talust, turult) ostetud tooteid. Siinkohal võib arvata, et suure tõenäosusega ostavad need "regulaarsed mahetoodete ostjad" siiski mitte-mahetooteid.

25


9 8 11

52 54 55

34 33 34

5 4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Ei oska öelda

Ei

Jah, vahetevahel

Jah, regulaarselt

Mahetoidu ostmine 2012. aastal reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kas Te ostsite 2012. aasta jooksul mahetoitu? Võrreldes 2011. aastaga on regulaarselt mahetoitu ostvate elanike hulk 3% võrra vähenenud, kokku väitis 2012. aasta jooksul end regulaarselt mahetoitu ostnud olevat 8% elanikest. 2011. aastal oli regulaarsete ostjate osakaal 11% elanikest. Regulaarsete mahetoidu ostjate hulgas on enam eestlasi vanuserühmades 25–34 a ja 50–64

a ning Tallinna või siis väiksemate asulatüüpide (küla, alev) elanikke. Mahetoitu ostnute osakaal on kasvanud Lääne-Eesti ja Tartu regioonis.

26


Mahetoidu ostjate sotsiaal-demograafiline profiil 1/2 veeruprotsentides, 15-74, n=1003

Kõik vastajad Jah, regulaarselt, n=84

Jah, vahetevahel, n=546

Ei ole ostnud, n=332

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

46

54

17

19

26

25

12

69

31

30

19

20

31

47

53

18

19

26

24

12

68

32

30

19

21

30

40

60

10

30

21

27

12

68

32

28

18

21

34

49

51

20

24

25

23

9

54

46

30

29

18

23

46

54

17

21

28

23

11

70

30

36

17

18

28

41

59

19

20

27

23

11

72

28

37

15

18

30

48

52

17

15

26

30

12

70

30

21

20

22

37

55

45

17

15

27

27

15

65

35

19

22

25

34

2012

2011

27


Mahetoidu ostjate sotsiaal-demograafiline profiil 2/2 veeruprotsentides, 15-74, n=1003

Kõik vastajad Jah, regulaarselt, n=84

Jah, vahetevahel, n=546

Ei ole ostnud, n=332

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

30

15

12

14

12

18

20

20

22

16

19

60

21

30

15

12

14

12

18

19

21

18

16

19

58

23

2012

2011 28

15

18

15

6

17

22

19

17

13

26

48

26

30

17

11

11

8

24

17

11

17

23

11

64

25

36

14

10

11

10

18

15

21

26

19

16

60

24

37

12

12

12

12

15

20

19

19

17

17

54

28

21

16

14

19

16

15

28

20

17

14

23

63

14

19

18

13

18

12

20

18

27

19

11

25

61

14

28


Miks vastajad ei ostnud mahetoitu 2012. aastal veeruprotsentides, 15-74, n=332; 15+, n=381

Kõrge hind 2012, 15+

2012, 15-74

Ei pea vajalikuks, ei tunneta erinevust tavatoodetega

2012, 15+ 2012, 15-74

Kasvatan ise 2012, 15+

2012, 15-74

Saan otse tootjalt 2012, 15+

2012, 15-74

Pole müügil, väike valik 2012, 15+

2012, 15-74

Ei tea, kust saab 2012, 15+

2012, 15-74

Ei usalda mahedat 2012, 15+

2012, 15-74

Olen proovinud, ei meeldinud

2012, 15+ 2012, 15-74

Muu põhjus 2012, 15+

2012, 15-74

Ei oska öelda 2012, 15+

2012, 15-74

44 45

28 29

24 24

11 12

11 12

9 8

6 7

1 1

8 7

3 3

Kas Te ostsite 2012. aasta jooksul mahetoitu? Ei.

Kõrge hind

KOKKU, n=148

Tallinn, n=31


Lääne-Eesti, n=11

Tartu regioon, n=33

Lõuna-Eesti, n=33

Virumaa, n=20

kuni 250,00€, n=55

250,01-350,00€, n=30

350,01-600,00€, n=22

600,01€ ja enam, n=17

põhiharidus, n=36

keskharidus, n=93

kõrgharidus, n=19

Kõrge hind

KOKKU, n=148

mees, n=63

naine, n=85

15-24, n=15

25-34, n=27

35-49, n=37

50-64, n=47

65-74, n=21

eestlane, n=100

muu rahvus, n=47

Tallinn, n=31

suur linn, n=29

väike linn, n=31

maa-asula, n=57

45

40

49

27

53

43

48

52

43

47

44

43

42

47

45

44

37

25

54

62

39

59

45

40

36

47

45

41

29


Miks vastajad on ostnud mahetoitu 2012. aastal veeruprotsentides neist vastajatest, kes 2012. aasta jooksul regulaarselt või vahetevahel mahetoitu ostsid, 15-74, n=630; 15+, n=677

Kui olete ostnud mahetoitu, siis mis on olnud selle põhjuseks? Vastaja võis valida mitu varianti.

Tervislik 2012, 15+

2012, 15-74

Maitsev 2012, 15+

2012, 15-74

Kodumaine, lähipiirkonnas toodetud

2012, 15+ 2012, 15-74

Keskkonnasõbralik tootmine 2012, 15+

2012, 15-74

Põhimõte meeldib 2012, 15+

2012, 15-74

Huvitavad tooted 2012, 15+

2012, 15-74

Soov toetada mahetootjaid 2012, 15+

2012, 15-74

Muu põhjus 2012, 15+

2012, 15-74


2012, 15-74

70 70

52 53

49 48

25 25

20 21

18 19

18 18

6 6

0 0

Tervislik

KOKKU, n=443

Tallinn, n=157


Lääne-Eesti, n=46

Tartu regioon, n=44

Lõuna-Eesti, n=46

Virumaa, n=89

kuni 250,00€, n=72

250,01-350,00€, n=93

350,01-600,00€, n=113

600,01€ ja enam, n=70

põhiharidus, n=76

keskharidus, n=255

kõrgharidus, n=112

Tervislik

KOKKU, n=443

mees, n=198

naine, n=245

15-24, n=78

25-34, n=104

35-49, n=109

50-64, n=103

65-74, n=49

eestlane, n=287

muu rahvus, n=156

Tallinn, n=157

suur linn, n=83

väike linn, n=82

maa-asula, n=122

70

69

71

76

75

64

69

71

66

81

71

75

69

67

70

71

66

66

59

74

79

71

72

73

60

71

69

73

30


2012. aasta jooksul enim-ostetud mahetoidutooted veeruprotsentides neist vastajatest, kes 2012. aasta jooksul regulaarselt või vahetevahel mahetoitu ostsid, 15-74, n=630; 15+, n=677

Millist mahetoitu olete viimase aasta jooksul ostnud? Vastaja võis vastata mitu varianti.

Mesi 2012, 15+

2012, 15-74

Kartul 2012, 15+

2012, 15-74

Köögivili 2012, 15+

2012, 15-74

Puuvili, marjad 2012, 15+

2012, 15-74


2012, 15-74

Munad 2012, 15+

2012, 15-74

Liha 2012, 15+

2012, 15-74

Leib, sepik, sai, küpsised 2012, 15+

2012, 15-74

Taimetee, tee, kohv 2012, 15+

2012, 15-74

56 56

50 50

50 50

39 39

35 35

34 34

27 28

26 26

19 20

Moosid, mahlatooted jms 2012, 15+

2012, 15-74

Jahud, helbed jms 2012, 15+

2012, 15-74

Kuivatatud puuviljad, marjad, pähklid jms

2012, 15+ 2012, 15-74

Pastatooted, müslid, krõbuskid

2012, 15+ 2012, 15-74

Maiustused 2012, 15+

2012, 15-74

Muud 2012, 15+

2012, 15-74


2012, 15-74

16 17

15 16

12 12

10 11

5 5

3 3

2 2

Mahetoitu ostnud märgivad enim ostetud toiduainetena mett (56% on ostnud), kartulit ja köögivilja (50% on ostnud). Järgnevad puuvili, marjad, piimatooted ja munad.

31


Soov järgmisel aastal mahetooteid osta reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

53 54

14 13

28 28

5 4

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-74

Ei oska öelda

Võib-olla

Ei

Jah

Kas Te soovite järgmine aasta mahetoitu osta? Mahetoidu ostukavatsuse kohta järgmise aasta jooksul vastas 82% elanikest, et nad sooviksid mahetoitu osta, 13% elanikest ei olnud sellest huvitatud.

32


Soov järgmisel aastal mahetooteid osta – sotsiaal-demograafilises lõikes 1/2 veeruprotsentides, 15-74, n=1003

Kõik vastajad Jah, n=540 Võib-olla, n=285 Ei, n=135

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

46

54

17

19

26

25

12

69

31

30

19

20

31

44

56

15

22

28

24

11

64

36

32

21

18

29

47

53

18

19

26

26

12

75

25

30

15

25

29

49

51

20

10

22

32

16

77

23

21

12

20

47

33


Soov järgmisel aastal mahetooteid osta – sotsiaal-demograafilises lõikes 2/2 veeruprotsentides, 15-74, n=1003

Kõik vastajad Jah, n=540 Võib-olla, n=285 Ei, n=135

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

30

15

12

14

12

18

20

20

22

16

19

60

21

32

14

9

13

10

23

19

20

25

18

17

59

24

30

18

15

10

12

13

19

21

21

17

22

62

17

21

17

16

21

18

6

26

22

12

13

21

61

19

34


Mahetoidu ostukohtade eelistused 1/2 reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kust Te soovite osta mahetoitu? Vastaja võis vastata mitu varianti. Tarbijad eelistaksid osta mahetoitu

koos teiste igapäevaste toidukaupadega tavalisest toidupoest (50%). Otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Ostukanalina järgnevad turg (29% eelistaks) ja ökopood (14% eelistaks). Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks vaid 4% elanikest.

48% 50%

14% 14%

29% 29%

4% 4%

38% 38%

1% 1%

2012, 15+2012, 15-74

Ei oska öelda

Otse tootjalt

Internetipoest tellida

Turult

Ökopoest

Tavalisest toidupoest

(super-, hüpermarket

jne)

35


Mahetoidu ostukohtade eelistused 2/2 reaprotsentides, 15-74, n=1003

Kokku

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

50

46

54

56

61

49

47

35

45

63

63

59

48

34

14

13

15

17

15

16

11

13

14

15

23

20

8

6

29

30

28

25

33

31

28

26

31

26

35

38

27

19

4

3

5

4

10

4

2

1

5

4

8

4

2

3

38

39

38

34

47

41

35

33

45

23

32

30

37

51

Tavalisest toidupoest (super-, hüpermarket jne) Ökopoest Turult Internetipoest tellida Otse tootjalt

Kokku

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

50

63

46

34

44

30

61

46

46

50

59

43

48

64

14

23

6

11

13

5

15

6

17

15

18

7

13

25

29

35

20

19

32

32

29

29

31

27

43

21

29

36

4

8

6

1

4

1

2

4

4

4

6

2

3

9

38

32

40

44

40

53

32

37

39

40

48

36

39

39

36


Huvi erinevate mahetoodete ostmise osas veeruprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Millist mahetoitu Te soovite osta? Vastaja võis vastata mitu varianti.

Köögivili 2012, 15+

2012, 15-74

Kartul 2012, 15+

2012, 15-74

Mesi 2012, 15+

2012, 15-74

Puuvili, marjad 2012, 15+

2012, 15-74

Munad 2012, 15+

2012, 15-74

Liha 2012, 15+

2012, 15-74


2012, 15-74

Leib, sepik, sai, küpsised 2012, 15+

2012, 15-74

Jahud, helbed jms 2012, 15+

2012, 15-74

53% 54%

50% 50%

47% 48%

43% 44%

41% 42%

41% 42%

40% 42%

27% 28%

20% 21%

Taimetee, tee, kohv 2012, 15+

2012, 15-74

Moosid, mahlatooted jms 2012, 15+

2012, 15-74

Kuivatatud puuviljad, marjad, pähklid jms

2012, 15+ 2012, 15-74

Pastatooted, müslid, krõbuskid

2012, 15+ 2012, 15-74

Maiustused 2012, 15+

2012, 15-74

Muud 2012, 15+

2012, 15-74


2012, 15-74

19% 20%

17% 18%

15% 16%

15% 16%

11% 11%

4% 4%

3% 3%

Suurem ongi elanike huvi just maheköögivilja ja kartuli ostmise vastu, vastavalt 54% ja 50% vastanutest oleks huvitatud just neist toodetest. Järgnevad mesi, puuviljad, marjad, piimatooted, liha ja munad.

37


Mahetoidule tehtava reklaami piisavus reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

30 30

55 57

15 13

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-74

Ei oska öelda

Ei

Jah

Kas Eesti mahetoidule tehakse piisavalt reklaami? Üle poole elanikest (57%) arvab, et mahetoitu ei reklaamita piisavalt.

38


Mahetoidule tehtava reklaami piisavus reaprotsentides, 15-74, n=1003

Kokku

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

30

29

30

31

32

26

30

33

34

20

28

21

30

37

57

56

58

58

60

63

51

50

52

67

64

67

53

47

13

15

12

11

8

12

18

17

13

13

8

12

17

16

Jah Ei Ei oska öelda

Kokku

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

30

28

34

26

28

49

20

25

33

31

32

33

28

34

57

64

55

54

54

30

69

56

57

57

58

49

59

57

13

8

11

20

18

21

11

19

10

12

10

18

13

9

Jah Ei Ei oska öelda

39


Valmidus maksta mahetoidu eest kõrgemat hinda reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

46 45

53

41 42

35

8 9 9

2 2 2 3 3

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Ei oska öelda

Üle 21% rohkem

11-20% rohkem

Kuni 10% rohkem

Ei ole nõus

maksma rohkem

Kas Te olete nõus maksma mahetoidu eest kõrgemat hinda?

Võrreldes 2011. aastaga on 35%-lt 42%-le tõusnud nende elanike hulk, kes on nõus maksma mahetoidu eest kuni 10% rohkem. Nende elanike hulk, kes oleksid mahetoidu eest nõus maksma 11–20% või üle 20% enam, ei ole 2011. aastaga võrreldes muutunud (osakaalud vastavalt 9% ja 2% elanikest). Arvestades asjaoluga, et mahetooted ongi enamikul juhtudel tavatoodetest üle 20% kallimad, siis praegusel hetkel on mahetoodete potentsiaalseks tarbijaks vaid 2% elanikest.

40


Valmidus maksta mahetoidu eest kõrgemat hinda 1/2 veeruprotsentides, 15-74, n=1003

Kõik vastajad, n=1003

Ei ole nõus maksma rohkem, n=449

Kuni 10% rohkem, n=417

11-20% rohkem, n=90

Üle 20% rohkem*, n=30

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

46

54

17

19

26

25

12

69

31

30

19

20

31

47

53

18

19

26

24

12

68

32

30

19

21

30

2012

2011 47

53

15

15

24

30

15

63

37

23

20

23

35

47

53

20

15

25

25

15

66

34

22

21

22

35

44

56

16

22

28

24

10

72

28

38

16

18

28

48

52

15

22

29

24

10

71

29

36

17

23

23

48

52

22

33

25

14

6

80

20

32

22

23

23

45

55

19

28

25

21

7

72

28

41

19

9

32

60

40

7

18

41

25

9

61

39

38

36

17

9

49

51

29

15

33

19

3

57

43

71

7

3

19

* väike vastajate arv, sellest tingitud suured kõikumised

41


Valmidus maksta mahetoidu eest kõrgemat hinda 2/2 veeruprotsentides, 15-74, n=1003

Kõik vastajad, n=1003

Ei ole nõus maksma rohkem, n=449

Kuni 10% rohkem, n=417

11-20% rohkem, n=90

Üle 20% rohkem*, n=30

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

30

15

12

14

12

18

20

20

22

16

19

60

21

30

15

12

14

12

18

19

21

18

16

19

58

23

2012

2011 23

18

13

13

15

18

28

23

19

10

25

61

14

22

16

15

13

13

22

22

24

17

8

27

58

15

38

13

12

12

8

17

15

20

27

20

14

60

26

36

13

10

14

12

14

16

18

22

21

12

57

32

32

15

7

16

13

17

7

15

25

36

13

56

31

41

17

8

19

4

11

14

17

16

34

8

59

34

38

9

0

28

17

8

26

15

12

30

17

42

41

71

10

8

2

5

4

31

11

13

25

10

64

27

* väike vastajate arv, sellest tingitud suured kõikumised

42


3 Kodumaised või imporditud toidukaubad


Kodumaised või imporditud toidukaubad 1/3

Sisseoste tehes eelistab enam kui kolmveerand Eesti tarbijaist valida kodumaiseid toiduaineid. Käesolevas uuringus kaardistati hinnang kodumaiste toidukaupade osakaalule ostukorvis antud vastusevariantidega küll esmakordselt, kuid TNS Emori Jaeseire kohaselt on kodumaiseid tooteid hoiakuliselt eelistavate inimeste osakaal möödunud kümnendi keskpaigaga võrreldes aasta-aastalt langenud.

Käesolevast uuringust ilmneb, et nooremates tarbijasegmentides ei ole kodumaise eelistus samavõrd tugev kui vanemaealiste hulgas – alla 35-aastaste seas hinnatakse importtoiduainete osatähtsust ostukorvis märgatavalt suuremaks kui vanemate tarbijate hulgas.

Importtoiduainete osakaalu oma ostukorvis tajuvad keskmisest veidi kõrgemana ka madalama sissetulekuga tarbijad; samuti ilmneb seos kodumaise ja imporditud toidu valiku ning haridustaseme vahel – enam valivad kodumaiseid toidukaupu kõrgema haridustasemega tarbijad.

Mõnevõrra vähem kui kodumaiste toiduainete kasuks otsustanuid on neid tarbijaid, kes toidukaupade päritolumaad hoiakuliselt tähtsustavad. N-ö kohaliku toidu ideed (kodukoha lähedalt pärit toit) toetab veidi enam kui pool elanikkonnast.

Sarnaselt ostukorvis kodumaiste toidukaupade osakaalu madalamana tajumisele tähtsustavad noored tarbijad (eeskätt alla 25-aastaste segment) keskmisest selgelt vähem ka toidu päritolumaad ning toidukauba kodulähedast päritolu.

Nii toidu päritolumaa kui ka kodulähedane päritolu on aga keskmisest veidi olulisem naistele, mitte-eestlastele, suuremate linnade elanikele ning kõrgema haridustasemega inimestele.

Usaldus Eesti toidukaupade vastu püsib kõrge. Enam kui kolmveerand tarbijaist usaldab kõiki Eesti toidukaupu. Muude riikide toidukaupadest tekitavad kohalikus tarbijas enam usaldust Põhjamaade toidukaubad, kõige negatiivsem eelhoiak on USA, Poola ja Ukraina toodete suhtes.

Ootuspäraselt on usaldus Eesti toidukaupade suhtes kõrgem vanemate (üle 50-aastaste) tarbijate hulgas, kes kodulähedast päritolu ka kõige enam tähtsustavad. Samas, mitte-eestlased ning suuremate linnade elanikud, kes samuti peavad toidu kodulähedast päritolu väga oluliseks, usaldavad Eesti toitu keskmisest vähem.

44



Kodumaiseid toidukaupu kirjeldama sobivad omadused on aastatagusega võrreldes jäänud tarbijate arvates suures osas samaks, peamiselt iseloomustab kodumaist toitu harjumuspärane maitse ja värskus. Umbes pool tarbijatest peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks, tervislikuks ning püsiva kvaliteediga olevaks, seejuures on tervislikkuse ja kvaliteedi esiletoomine veidi kasvanud.

Suhteliselt harvem seostati kodumaist toitu pika säilivusaja, pakendi hea välimuse ja kasutusmugavuse ning soodsa hinnaga. Hinnataseme soodsusega mittenõustujaid on kõige enam vanimate, s.o üle 65-aastaste tarbijate hulgas.

Enamikul tarbijaist tuleb enda hinnangul ette olukordi, kus kodumaise ning importtoidukauba eristamine ei ole lihtne. Import- ja kodumaist päritolu toidu eristamist peavad enda jaoks keeruliseks sagedamini vanemaealised, madalama haridustasemega tarbijad.

Peamiselt raskendab kodumaise ja importtoidu eristamist pakendil oleva info esitamine liiga väikeses kirjas, mis on probleemiks just üle 50-aastaste inimeste jaoks. Ka ei selgu pakendil olevast infost sageli tootjamaa ning tootja ning kasutatud tooraine päritolumaa. Viimast tõid keskmisest enam esile kõrgharidusega vastanud, kes niisugust infot enam tähtsustavad.

Kodumaist päritolu toodete eelistamine püsib jätkuvalt kõrgeim kartuli (89% eelistab kodumaist) ning erinevate piima- ja lihatoodete puhul (kohupiimakreemid 90%, jogurt 87%; sink ja suitsuvorst ning värske liha mõlemad 85%). Seejuures on enamiku vaadeldud kaubarühmade puhul kodumaiste toidukaupade osatähtsus ostudes vastajate hinnangul pigem tõusnud kui langenud.

Aastatagusega võrreldes on ainult kodumaiseid tooteid ostvate tarbijate osakaal enam kasvanud piimatoodete (kohupiimakreemid, jogurt, jäätis), valmistoitude ning maiustuste (küpsised-koogid, kommid-šokolaadid) puhul.

Importtoodetest on populaarseimad makaronitooted (41% eelistab importi), viin (21%) ja toiduõli (18%). Päritolu roll tarbijate jaoks on aga suhteliselt väiksem (kõige enam võrdselt kodumaist ja importi ostvaid tarbijaid) maiustuste (40%), värskete puuviljade/marjade (39%) ning kalatoodete (35%) puhul.

45



Võrdlus vastajate hinnangu ning mõnede tooterühmade sortimendi laiuse vahel kauplustes näitab, et enamasti on importkaupade osatähtsus sortimendis suurem kui nende osatähtsus ostudes. Eriti suur erinevus torkab silma näiteks toiduõli ja makaronitoodete puhul, kus kodumaiste nimetuste osakaal sortimendis on väga väike, vastajate ostuhinnangutes aga tunduvalt suurem. Ka näiteks juustu, mahla, õlle ja jogurti puhul on importnimetuste valik impordi ostueelistusega võrreldes suurem.

Mitmete vaatlusaluste toidukaupade puhul toetab kodumaise ostmist ka kodumaiste kaupade soodsam hinnatase (nt jogurt, suitsuvorst, mahlatooted, alkohol (viin ja õlu)).

Mõnede tooterühmade (nt linnuliha, makaronid, toiduõli) juures torkab silma, et kodumaiste toodete osatähtsus ei ole ostueelistusega võrreldes madalam mitte ainult sortimendis, vaid ka käibes. Seega on siin sageli tegemist ka asjaoluga, et tarbijad peavad väljaspool Eestit toodetud, kuid kodumaisena tunduva kaubamärgi all müüdavaid tooteid ekslikult kohalikku päritolu olevaks (nt Manni makaronid, Rannamõisa linnuliha jne).

Alkoholi (viin, õlu) puhul on tarbijate kodumaise ostueelistusi aga hinnatud väiksemaks kui osakaalu käibes. Antud uuring haaras laia tarbijaskonda, mitte sagedasi alkoholitarbijaid, kelle ostud moodustavad suurema osa käibest. Väiksema sagedusega tarbijad on aga alkoholi puhul sageli suuremad „katsetajad“ ning erinevate brändide proovijad kui sagedased tarbijad, kes on tunduvalt margitruumad.

Tarbijate kodumaist päritolu kaupade ostueelistuse osakaal kattub nii sortimendi laiusega kui ka osakaaluga kaupluste käibes värske liha (sea- ja veiseliha) ning jäätise puhul. Seejuures on kodumaine värske liha importlihast märgatavalt kallim.

46


Hoiakud toidukaupade päritolumaa suhtes (ajaline trend Jaeseirest)

Kuivõrd eelistatakse sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid (täiesti nõus + pigem nõus)

Jaeseire uuringu põhjal on kodumaiseid tooteid eelistavate inimeste osakaal möödunud kümnendi keskpaigaga võrreldes aasta-aastalt langenud ning langus on nooremates tarbijasegmentides (alla 35-aastased tarbijad) olnud suurem kui vanemaealiste hulgas.

Allikas: TNS Emor, Jaeseire 2012 kõikidest vastanutest, 15-74, n=995

78%

83%

84%

83%

85%

88%

90%

2012

2011

2010

2009

2008

2007

2004

47


56% 42%

2%

Jah

Ei

Ei oska öelda

68%

29%

3%

Jah

Ei

Ei oska öelda

76%

14%

10%

Kodumaiseid toidukaupu

Importtoidukaupu

Ei oska öelda

Hoiakud toidukaupade päritolumaa suhtes protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kuidas tajutakse kodumaiste toidukaupade osakaalu ostukorvis?

Osteti valdavalt:

Umbes kolmveerand eestimaalastest usub end ostvat valdavalt kodumaiseid toidukaupu. Mõnevõrra vähem (ca 2/3) on neid, kes toidukaupade päritolumaad hoiakuliselt tähtsustavad. N-ö kohaliku toidu ideed (kodukoha lähedalt pärit toit) toetab veidi enam kui pool elanikkonnast.

Kas toidukaupade päritolumaa on Teile

oluline?

Kas Teile on oluline, et ostetav toidukaup oleks

pärit kodukoha lähedalt?

57%

41%

2%

Jah

Ei

Ei oska öelda

69%

29%

3%

Jah

Ei

Ei oska öelda

76%

13%

11%


Importtoidukaupu

Ei oska öelda

15-74

15+

*NB! Võrdlust möödunud aastaga ei ole esitatud seoses küsimuste ja/või vastusevariantide ümbersõnastamisega

48



Importtoidukaupu

KOKKU, n=1003

Vastaja sugu mees, n=463

naine, n=540

Vanus 15-24, n=168

25-34, n=195

35-49, n=264

50-64, n=255

65-74, n=120

Rahvus eestlane, n=688

muu rahvus, n=315

Elukoht Tallinn, n=299

suur linn, n=192

väike linn, n=201

maa-asula, n=310

Kodumaiste toidukaupade osakaalu tajumine ostukorvis 1/2 reaprotsentides, 15-74

76

76

76

61

72

79

83

81

77

74

79

73

81

72

14

12

16

28

21

10

7

7

14

13

14

14

10

16

Kuidas tajutakse kodumaiste toidukaupade osakaalu ostukorvis? Osteti valdavalt:*

*võrdlust möödunud aastaga ei ole esitatud seoses vastusevariantide ümbersõnastamisega

Tarbijate hinnangud kodumaiste ja importtoidukaupade osakaalule oma ostukorvis erinevad eeskätt vanuse lõikes – alla 35-aastaste seas hinnatakse importtoiduainete osatähtsust suuremaks kui vanemate tarbijate hulgas.

49


Kodumaiste toidukaupade osakaalu tajumine ostukorvis 2/2 reaprotsentides, 15-74

76

79

68

83

78

77

71

69

83

78

79

70

76

80

14

14

21

8

10

13

15

18

11

14

13

16

14

12

Kuidas tajutakse kodumaiste toidukaupade osakaalu ostukorvis? Osteti valdavalt:

Importtoiduainete osakaalu oma ostukorvis tajuvad keskmisest veidi kõrgemana ka madalama sissetulekuga tarbijad. Samuti ilmneb seos kodumaise ja imporditud toidu valiku ning haridustaseme vahel – mida kõrgem haridustase, seda enam valitakse kodumaiseid toidukaupu.


Importtoidukaupu

KOKKU, n=1003

Regioon Tallinn, n=299




Lõuna-Eesti, n=117

Virumaa, n=177

Sissetulek ühe inimese

kohta möödunud

kuul

kuni 250,00€, n=200

250,01-350,00€, n=204

350,01-600,00€, n=222

600,01€ ja enam, n=165

Haridus põhiharidus, n=194

keskharidus, n=601

kõrgharidus, n=208

50


Jah Jah

KOKKU, n=1003

Vastaja mees, n=463

sugu naine, n=540

Vanus 15-24, n=168

25-34, n=195

35-49, n=264

50-64, n=255

65-74, n=120

Rahvus eestlane, n=688

muu rahvus, n=315

Elukoht Tallinn, n=299

suur linn, n=192

väike linn, n=201

maa-asula, n=310

Toidukaupade päritolumaa ning toidukauba kodulähedase päritolu olulisus 1/2 reaprotsentides, 15-74

68

63

72

45

68

71

76

77

66

72

78

68

63

61

56

51

60

32

53

57

67

68

49

71

64

57

53

49


oluline?

Kas Teile on oluline, et ostetav toidukaup oleks pärit kodukoha lähedalt?

Nooremad tarbijad, kes tajuvad oma ostukorvis kodumaiste toidukaupade osakaalu madalamana, tähtsustavad ka toidu päritolumaad keskmisest oluliselt vähem. Siin eristub just noorim, alla 25-aastaste vanuserühm. Noored peavad keskmisest selgelt vähem oluliseks ka toidukauba kodulähedast päritolu. Toidu päritolumaa üldiselt ning ka konkreetsemalt kodulähedane päritolu on naistele veidi olulisem kui meestele, mitte-eestlastele veidi olulisem kui eestlastele ning suuremate linnade elanikele olulisem kui väikeasulate elanikele.

51


jah jah

KOKKU, n=1003

Regioon Tallinn, n=299




Lõuna-Eesti, n=117

Virumaa, n=177

Sissetulek ühe inimese kohta

möödunud kuul

kuni 250,00€, n=200

250,01-350,00€, n=204

350,01-600,00€, n=222

600,01€ ja enam, n=165

Haridus põhiharidus, n=194

keskharidus, n=601

kõrgharidus, n=208

Toidukaupade päritolumaa ning toidukauba kodulähedase päritolu olulisus 2/2 reaprotsentides, 15-74

68

78

65

61

60

66

66

60

74

70

74

55

69

78

56

64

58

35

49

54

60

60

63

58

55

44

56

66


oluline?

Kas Teile on oluline, et ostetav toidukaup oleks pärit kodukoha lähedalt?

Kõrgema haridustasemega inimesed peavad toidu päritolumaad ning kodulähedast päritolu enda jaoks olulisemaks kui madalama haridustasemega tarbijad.

52


65

63

52

51

50

44

40

30

25

25

14

31

35

44

46

45

52

51

58

59

61

63

1

0

1

1

1

1

6

2

13

8

17

3

2

3

3

4

3

3

10

3

6

7

Jah, alati Jah, mõnikord Ei ole kunagi Ei oska öelda

61

58

52

46

45

42

38

29

23

27

14

34

39

43

49

50

52

52

58

59

62

63

1

1

2

1

2

6

3

15

5

16

3

2

4

4

4

4

3

9

3

6

7

65

63

52

50

50

43

39

30

25

25

13

32

35

45

47

46

53

52

59

60

62

64

1

0

1

0

1

1

7

2

13

8

17

2

2

2

3

3

3

3

9

2

5

6

Kodumaiseid toidukaupu kirjeldama sobivad omadused on aastatagusega võrreldes jäänud tarbijate arvates suures osaks samaks, peamiselt iseloomustab kodumaist toitu harjumuspärane maitse ja värskus. Umbes pool tarbijatest peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks, tervislikuks ning püsiva kvaliteediga olevaks, seejuures on tervislikkuse ja kvaliteedi esiletoomine veidi kasvanud.

Kodumaiseid toidukaupu iseloomustab enim harjumuspärane maitse ja värskus Kodumaistele toidukaupadele iseloomulikud omadused protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

2012, 15+ 2012, 15-74

2011, 15-74

Harjumuspärane maitse

Värskus

Usaldusväärsus

Tervislikkus

Püsiv kvaliteet

Kõrge kvaliteet

Lai sortiment

Lisaainete vähene sisaldus

Soodne hind

Pakendi välimus ja kasutamise mugavus

Pikk säilivusaeg

53


Keeruline/raske

KOKKU, n=1003

Tallinn, n=299




Lõuna-Eesti, n=117

Virumaa, n=177

kuni 250,00€, n=200

250,01-350,00€, n=204

350,01-600,00€, n=222

600,01€ ja enam, n=165

põhiharidus, n=194

keskharidus, n=601

kõrgharidus, n=208

Keeruline/raske

KOKKU, n=1003

mees, n=463

naine, n=540

15-24, n=168

25-34, n=195

35-49, n=264

50-64, n=255

65-74, n=120

eestlane, n=688

muu rahvus, n=315

Tallinn, n=299

suur linn, n=192

väike linn, n=201

maa-asula, n=310

2012, 15+

2012, 15-74

2011, 15-74

Imporditud ja kodumaiste toidukaupade eristamise lihtsus protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

15

17

14

8

13

10

20

32

17

13

13

12

18

19

18

20

17

15

8

18

23

34

17

22

16

21

19

20

2012

2011

15

13

14

12

11

30

18

20

24

11

8

21

15

13

18

16

16

18

21

33

15

21

27

14

10

24

18

14

2012

2011

reaprotsentides Kas Teie arvates on ostmisel lihtne

või keeruline vahet teha kodumaise ja imporditud toidukaupade vahel?

37

38

35

44

44

44

17

15

18

2

2

3

0% 50% 100%

Lihtne

Mitte alati lihtne

Keeruline/raske

ei oska öelda

Enamikul tarbijaist tuleb enda hinnangul ette olukordi, kus kodumaise ning importtoidukauba eristamine ei ole lihtne. Import- ja kodumaist päritolu toidu eristamist peavad enda jaoks keeruliseks sagedamini vanemaealised, madalama haridustasemega tarbijad ning Lõuna-Eesti piirkonna elanikud.

54


Pakendil on tootja kohta käiv info liiga väikses kirjas

Pakendil olevast infost ei selgu tootjamaa ning tootja

Pakendil olevast infost ei selgu kasutatud tooraine päritolumaa

Kaupade pakendid ei eristu

Kodumaiste toidukaupade ja kaubamärkide nimed on võõrapärased

Importtoodete nimed ja kaubamärgid on eestipärased

Kaubandusketid kasutavad oma kaubamärgitooteid (ehk private label)

Müüjatel on vähesed teadmised kauba päritolumaast

Müüjad annavad teadlikult valeinformatsiooni

Muu

Imporditud ja kodumaiste toidukaupade eristamist raskendavad asjaolud protsentides vastajatest, kes vastasid: mitte alati lihtne ja keeruline / raske, n=628

66%

42%

41%

36%

27%

27%

23%

22%

13%

2%

70%

52%

47%

34%

25%

24%

28%

24%

15%

3%

2012

2011

Vastaja võis valida mitu varianti

Kõige sagedamini nimetati kodumaise ja importtoidu eristamist raskendavana pakendil oleva info esitamist liiga väikeses kirjas. Eriti sageli tõid selle välja üle 50-aastased vastajad. Ka ei selgu pakendil olevast infost sageli tootjamaa ning tootja, samuti kasutatud tooraine päritolumaa. Viimast tõid keskmisest enam esile kõrgharidusega vastanud, kes niisugust infot enam tähtsustavad.

55


67

58

58

55

50

47

43

42

41

39

39

36

35

30

27

27

25

21

21

18

16

8

16

22

23

24

29

30

31

32

26

27

18

31

22

27

33

19

24

28

32

27

13

15

10

9

13

10

13

18

19

18

17

21

11

25

8

26

29

11

30

31

38

38

17

32

0

0

0

1

1

2

1

4

2

1

1

3

1

4

3

2

13

9

4

12

8

29

0

0

0

0

0

1

1

1

1

0

1

1

1

0

0

1

4

1

1

1

4

11

4

1

3

1

2

1

3

3

2

2

8

3

2

3

2

2

3

3

1

2

3

3

3

11

2

9

5

1

2

0

10

10

22

2

31

9

6

38

1

6

4

1

40

2

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ainult kodumaiseid Peamiselt kodumaiseid Enam-vähem võrdselt Peamiselt import

Ainult import ei oska öelda Ei tarbi

Kartul

Kohupiimakreemid

Värske liha

Jogurt

Suitsuvorst, sink

Juust

Linnuliha

Jahu ja tangained

Majonees

Jäätis

Keedised, moosid

Värske köögivili

Valmistoidud

Mahlatooted

Küpsised, keeksid, koogid

Õlu

Toiduõli

Kalatooted

Kommid, šokolaadid

Värske puuvili / marjad

Viin

Makaronitooted

Kodumaiste ja importkaupade osatähtsused vastajate ostudes 1/2 protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003

69

51

59

50

49

45

39

39

39

31

33

35

29

28

21

27

20

22

14

12

16

5

15

23

24

25

31

34

34

32

26

30

15

31

20

25

30

20

27

30

32

21

15

16

8

11

11

14

14

18

19

22

22

23

15

25

13

29

35

14

32

35

41

43

21

38

1

1

1

3

2

2

3

1

3

1

4

3

3

12

5

5

18

7

24

1

1

1

3

1

1

2

3

9

4

3

3

2

3

2

4

4

3

3

10

4

5

4

4

2

5

5

3

3

4

5

4

10

3

9

3

1

2

7

10

26

2

32

10

6

33

1

3

4

1

33

1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2012 2011

56


n=

Kartul 937

Kohupiimakreemid 886

Jogurt 903

Värske liha 953

Keedised, moosid 706

Suitsuvorst, sink 934

Valmistoidud 671

Juust 979

Majonees 878

Õlu 599

Linnuliha 953

Jäätis 890

Jahu ja tangained 968

Värske köögivili 956

Mahlatooted 876

Küpsised, keeksid, koogid 925

Viin 574

Toiduõli 961

Kalatooted 909

Kommid, šokolaadid 958

Värske puuvili / marjad 972

Makaronitooted 957

72

65

61

61

55

54

53

48

47

46

45

44

43

37

35

29

28

26

23

22

19

9

17

24

27

24

26

31

32

31

30

31

33

31

33

33

31

35

22

25

31

34

28

16

10

10

11

14

16

14

12

19

19

18

20

24

19

26

29

32

30

31

35

40

39

33

0

0

1

1

2

1

2

2

2

3

1

1

4

3

5

3

13

14

10

4

13

30

0

0

0

1

1

0

1

1

1

2

1

0

1

1

0

0

7

4

1

1

1

12

0% 20% 40% 60% 80% 100%

Ainult kodumaiseid Peamiselt kodumaiseid Enam-vähem võrdselt Peamiselt import Ainult import

Kodumaiste ja importkaupade osatähtsused vastajate ostudes 2/2 protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003

75

59

56

63

52

51

46

46

43

42

41

36

41

37

32

24

26

22

23

15

12

6

16

27

28

25

23

33

32

35

29

31

36

34

33

33

30

34

25

28

33

34

22

18

8

13

16

12

23

15

20

18

24

21

20

26

23

27

33

39

34

34

38

45

45

40

1

1

2

1

2

1

3

5

3

4

2

3

4

4

11

13

6

5

19

26

1

1

1

5

3

1

1

2

10

1 1

0% 20% 40% 60% 80% 100%

2012 2011

NB! Välja on jäetud „ei oska öelda“ ja „ei tarbi“. Seega on joonisel ainult tarbijad.

57


Koht Eelistatakse kodumaiseid

TOP 10 %

Eelistatakse enam-vähem võrdselt

TOP 10 %

Eelistatakse importkaupu

TOP 10 %

1 Kohupiimakreemid 90 Kommid, šokolaadid 40 Makaronitooted 41

2 Kartul 89 Värske puuvili /

marjad 39 Viin 21

3 Jogurt 87 Kalatooted 35 Toiduõli 18

4 Suitsuvorst, sink 85 Makaronitooted 33 Värske puuvili /

marjad 14

5 Valmistoidud 85 Küpsised, keeksid,

koogid 32 Kalatooted 11

6 Värske liha 85 Toiduõli 31 Õlu 5

7 Keedised, moosid 81 Viin 30 Mahlatooted 5

8 Juust 79 Mahlatooted 29 Kommid,

šokolaadid 5

9 Linnuliha 78 Värske köögivili 26 Jahu ja tangained 5

10 Majonees 77 Jäätis 24 Värske köögivili

Majonees 4

Kodumaiste ja importkaupade osatähtsused ostjate ostukorvis protsentides antud tooterühma ostjatest

58


Jogurt Jogurt -18,5%

Värske liha Sealiha +20,1%

veiseliha +34,5%

Suitsuvorst, sink Suitsuvorst -39,3%

Juust Juust -1,3%

Õlu Õlu -33,6%

Linnuliha Linnuliha +5,7%

Jäätis Jäätis -14,9%

Mahlatooted Mahl -22,6%

Viin Viin -25,8%

Toiduõli Toiduõli -17,5%

Makaronitooted Makaronitooted

87%

85%

85%

79%

77%

78%

74%

65%

50%

51%

25%

Osakaalu ja sortimendi võrdlus protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003

72%

88%

85%

97%

58%

62%

51%

73%

40%

43%

7%

3%

Kodumaiste kaupade hinnanguline osatähtsus ostudes

Kodumaise kauba osatähtsus sortimendis*

<

> =

>

>

>

=

>

Kodumaise kauba hinnatase võrreldes

impordiga*

>

>

>

*Allikas: TNS Emor, Eesti toidukaupade positsioon siseturul, mai 2012

kodumaisest müügil vaid üksikud mahetooted (mida hinnavaatlusesse ei kaasatud)

59


Jogurt Jogurt -18,5%

Värske liha Sealiha +20,1%

Veiseliha +34,5%

Suitsuvorst, sink Suitsuvorst -39,3%

Juust Juust -1,3%

Õlu Õlu -33,6%

Linnuliha Linnuliha +5,7%

Jäätis Jäätis -14,9%

Mahlatooted Mahl -22,6%

Viin Viin -25,8%

Toiduõli Toiduõli -17,5%

Makaronitooted Makaronitooted

87%

85%

85%

79%

77%

78%

74%

65%

50%

51%

25%

Osakaalu ja sortimendi võrdlus protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003

Osatähtsuskäibes

>

Kodumaiste kaupade hinnanguline osatähtsus ostudes

<

>

= >

>

>

=

71%

87%

82%

98%

65%

85%

61%

71%

47%

70%

15%

1%

Kodumaise kauba hinnatase võrreldes

impordiga

<

>

<

*Allikas: TNS Emor, Eesti toidukaupade positsioon siseturul, mai 2012

kodumaisest müügil vaid üksikud mahetooted (mida hinnavaatlusesse ei kaasatud)

60


Eri riikide toidukaupade usaldusväärsus tarbija silmis protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003

Eesti

Põhjamaad (Soome, Rootsi, Norra, Taani)

Läti

Saksamaa

Leedu

Valmistatud EL-i maades (made in EU)

Holland

Prantsusmaa

Poola

Venemaa

Ukraina

Ameerika Ühendriigid

77

34

25

23

22

18

18

13

13

13

11

6

21

51

59

45

54

57

47

36

54

60

48

23

3

6

5

6

7

6

6

18

9

13

16

8

6

20

12

9

21

36

10

13

21

47

2

5

4

7

6

8

8

9

7

6

7

8

Usaldan kõiki toidukaupu Usaldan üksikuid toidukaupu Ei usalda mitte ühtegi Pole tarbinud toidukaupu Ei oska öelda

74

35

27

24

20

22

19

14

14

15

11

7

24

45

56

46

58

55

46

34

54

57

48

25

1

3

5

6

6

7

6

7

17

10

14

16

6

5

14

8

6

19

31

8

10

17

37

2

10

7

10

9

10

11

14

8

8

10

15

2012 2011

Usaldus Eesti toidukaupade vastu püsib kõrge. Enam kui kolmveerand tarbijaist usaldab kõiki Eesti toidukaupu. Muude riikide toidukaupadest tekitavad kohalikus tarbijas enam usaldust Põhjamaade toidukaubad, mida kolmandik usaldab täielikult ning negatiivselt suhtujate osakaal on teiste riikidega võrreldes madalam. Kõige skeptilisemalt suhtutakse USA, Poola ja Ukraina toodetesse, mille puhul püsib usaldamatus kõrgem kui usaldus.

61


Usaldan kõiki toidukaupu

KOKKU, n=1003

Tallinn, n=299




Lõuna-Eesti, n=117

Virumaa, n=177

kuni 250,00€, n=200

250,01-350,00€, n=204

350,01-600,00€, n=222

600,01€ ja enam, n=165

põhiharidus, n=194

keskharidus, n=601

kõrgharidus, n=208


KOKKU, n=1003

mees, n=463

naine, n=540

15-24, n=168

25-34, n=195

35-49, n=264

50-64, n=255

65-74, n=120

eestlane, n=688

muu rahvus, n=315

Tallinn, n=299

suur linn, n=192

väike linn, n=201

maa-asula, n=310

2012, 15+

2012, 15-74

2011, 15-74

Eesti toidukaupade usaldusväärsus tarbija silmis protsentides kõikidest vastanutest, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

77

74

80

73

76

72

81

85

83

64

70

71

83

83

74

71

76

76

71

72

71

81

80

60

69

68

77

79

77

70

83

83

91

80

66

74

82

78

76

82

76

76

74

69

77

79

79

77

69

71

72

74

75

76

72

75

reaprotsentides

Usaldus Eesti toidukaupade suhtes püsib kõrgem vanemate (üle 50-aastaste) tarbijate hulgas, kes kodulähedast päritolu ka tähtsustavad. Samas, mitte-eestlased ning suuremate linnade elanikud, kes tähtsustavad keskmisest enam toidu kodulähedast päritolu, usaldavad Eesti toitu keskmisest vähem.

Millise maa tooteid usaldate/julgete osta? Eesti

78

77

74

20

21

24 1

1

2

2


Usaldan üksikuid toidukaupu

Ei usalda mitte ühtegi

Ei oska öelda

62


4 Toidukaupade etiketid, märgised ja toidukaupluste omad kaubamärgid


Toidukaupade etiketid, märgised ja toidukaupluste omad kaubamärgid 1/2

Pakendil oleva märgistuse vaatamine toidukaupade ostmisel kuulub 20% tarbijate jaoks alatise tegevuse hulka, eelmisel aastal oli see 25%. Märgistuse pidev vaatamine on omasem kõrgharidusega inimestele. Sageli vaatab pakendi märgistust 36% inimestest ehk sama palju kui eelmisel aastal. Harva jälgib märgistust kolmandik vastajatest, üldse mitte aga 12% inimestest.

Suurem osa tarbijatest (67%) loeb pakendil olevat märgistust esmakordsel ostmisel. Alati vaatab pakendil olevat märgistust keskmisest enam mitte-eestlane, naisterahvas, kõrgharidusega suure linna ja Tallinna elanik.

53% tarbijaskonnast üritab toidus vältida geneetiliselt muundatud koostisosi, eelmisel aastal oli neid inimesi 46%. Lisaks üritavad tarbijad varasemast enam vältida lisaaineid ning küllastunud ja transrasvhappeid. GM koostisosade vältimine on eriti iseloomulik Tallinna elanikele, samuti mitte-eestlastele, naistele ja kõrgharidusega inimestele.

Aidatult kõige tuntum toidumärk on Eesti tarbijatele nn pääsukesemärk (Tunnustatud Eesti Maitse). Euroopa Liidu kvaliteedimärgised olid tarbijate jaoks pigem tundmatud ning nende tuntus jäi 5–9% vahemikku. Samas on nende aidatud tuntus aastaga mõnevõrra tõusnud.

Ostuotsuseid mõjutab enim sama pingerida nagu on aidatud tuntusel: pääsukesemärk (50%-le oluline ostuotsuse mõjutaja), lipumärk (24%), ristikumärk (Tunnustatud Maitse) (24%) ja Eesti Parim Toiduaine (22%). Kuna EL-i kvaliteedimärgised ei ole tarbijale tuntud, siis ei avalda nad ka ostuotsustele suurt mõju ning nende tähtsus jäi 1–2% tasemele.

67% vastajatest ei osanud tuua välja ühtki toidumärgist, mille kohta nad sooviksid täiendavat informatsiooni leida. Lisaks vastas 52% inimestest küsimusele, kas ostuotsuse lihtsustamiseks oleksid vajalikud täiendavad toidumärgised, eitavalt. 42% leidis, et neil oleks lisamärgiste abil lihtsam ostuotsuseid langetada. Lisamärgiseid sooviksid pigem noored ja keskealised, mitte-eestlased ja kõrgharidusega vastajad.

64


Toidukaupade etiketid, märgised ja toidukaupluste omad kaubamärgid 2/2

Omamärgitoodete abstraktne märgatavus on aastaga kasvanud 71%-lt 74%-le. Mittemärkajate seas on keskmisest enam mitte-eestlasi, vanemaealisi, madalama haridusega ja väiksema sissetulekuga inimesi.

Tuntumad omamärgitooted on Selver (74% on märganud), Rimi (65%) ja Säästu (ETK) (61%). Eelmisel aastal on neidsamu omamärgitooteid ostetud teistest enim. Selveri toodangut oli ostnud 61%, Rimi oma 49% ja Säästu (ETK) tooteid 44%. Eesti elanikud eelistavad enim Selveri omi tooteid – 35%. Selveri toodete eelistus on aastaga langenud kaks protsendipunkti.

47% vastajatest nõustus omamärgitoodete odavusega ning 44% leidis, et antud tooted on vajalikud. 40% vastajatest usub, et need tooted suurendavad valikuvõimalust. Vastajate enda hinnangute alusel on omakaubamärgitoodete osakaaluks toidukorvis 8%.

65


Pakendil oleva märgistuse vaatamine toidukaupade esmakordsel ostmisel reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

2012, 15+

2012, 15-74

36

36

30

31

24

24

10

9

0% 50% 100%

Alati

Sageli

Harva

Üldse mitte

Alati, n=362

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Alati, n=362

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

36

29

42

22

34

40

39

44

31

46

43

38

34

30

36

43

31

28

34

36

36

38

38

34

41

25

36

48

Kui sageli Te loete esmakordselt toidu-kaupu ostes pakendil olevat märgistust?

Suurem osa tarbijatest loeb esmakordsel ostmisel pakendil olevat märgistust. Alati vaatab pakendil olevat märgistust keskmisest enam mitte-eestlane, naisterahvas, kõrgharidusega suure linna ja Tallinna elanik.

66


Pakendil oleva märgistuse vaatamine toidukaupade ostmisel reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

2012, 15+

2012, 15-74

2011, 15-74

19

20

25

35

36

36

32

32

26

13

12

11 1

0% 50% 100%

Alati

Sageli

Harva

Üldse mitte

Ei oska öelda

Alati, n=198

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Alati, n=198

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

20

18

21

12

13

22

24

28

17

26

19

23

25

15

25

19

31

9

36

26

28

25

23

29

30

16

28

25

2012

2011 20

19

21

12

17

26

23

20

27

19

16

14

20

24

25

30

26

21

21

21

26

30

23

29

27

17

25

33

Kui sageli Te loete toidukaupu ostes pakendil olevat märgistust?

Kui tegemist ei ole toidukauba esmakordse ostmisega, siis on alatisi märgistuse vaatajaid protsentuaalselt oluliselt, s.o 1,8 korda vähem.

67


Geneetiliselt muundatud koos-tisosad, n=528

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

Toidus sisalduda võivad ained, mida üritatakse vältida veeruprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

geneetiliselt muundatud koostisosad

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

lisaained 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

küllastunud ja transrasvhapped

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

rasv 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

mitte ühtegi neist 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

suhkur 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

sool 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

lisatud vitamiinid ja mineraalained

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

52 53

46

45 46

41

45 45

37

27 27 28

23 23 26

22 21

16

19 19 15

8 8 7

Kui on mingeid toidus sisalduda võivaid aineid, mida Te püüate tarbijana vältida või mille tarbimist vähendada, siis märkige palun. Vastaja võis valida mitu varianti.

Geneetiliselt muundatud koos-tisosad, n=528

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

53

46

58

45

53

58

52

51

46

67

64

59

45

43

46

42

50

43

42

52

51

39

42

56

56

50

44

36

53

64

47

38

44

37

65

50

57

56

51

38

53

66

46

56

36

32

35

52

53

42

50

50

47

30

49

54

2012

2011

68


Tunnustatud Eesti Maitse

(pääsukesemärk)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Lipumärk 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Tunnustatud Maitse (ristikumärk)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Eesti Parim Toiduaine 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Eesti riiklik ökomärk 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Eestis Kasvatatud 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

EL-i mahepõllumajanduse

logo

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

83 84

77

55 57

42

50 51

45

46 48

43

39 41 40

27 29

22

25 27

17

Toidumärgiste aidatud tuntus reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Aus kaup 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Eesti Lihaveis 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Garanteeritud traditsiooniline

eritunnus

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Kaitstud geograafiline tähis

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Kaitstud päritolu nimetus

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74

24 25

20

22 23 24

9 9 6

6 7 5

5 5 4

11 9 14

Kas Te teate-tunnete allolevaid toidumärgiseid? Vastaja võis valida mitu varianti.

Kõige kõrgema aidatud tuntusega on vastajate hulgas nn pääsukesemärk ehk Tunnustatud Eesti Maitse. Aastataguse perioodiga võrreldes on toidumärkide aidatud tuntuse tase tõusnud, kerge langus on olnud vaid Eesti Lihaveise toidumärgistuse tuntuses.

69

http://www.dev.epkk.ee/1874?tm=2124&vk=0&tm_search=&tm_do_s=Otsi

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/Ohutu_toit/okomark_suur.jpg

http://www.agri.ee/public/juurkataloog/Ohutu_toit/kodumaisusmark_orig.JPG


Täiendavate toidumärgiste vajadus reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kas ostuotsuse lihtsustamiseks oleksid vajalikud täiendavad toidumärgised (nt energia- ja toitainesisaldusele viitavad; mõne koostisosa sisaldusele või puudumisele viitavad märgised)?

42

52

6

Jah

Ei

Ei oska öelda

41

51

8

Jah

Ei

Ei oska öelda

15-74

15+

Jah, n=421

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Jah, n=421

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

42

38

46

44

49

45

35

34

37

52

49

44

39

36

42

49

51

28

29

23

55

41

43

44

46

38

42

45

Ligi poolte vastajate arvates ei ole lisa- toidumärgised vajalikud. Samas eelistaksid peamiselt naised, mitte-eestlased ja suurlinna elanikud lisatoidumärgiseid.

70



(pääsukesemärk)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Lipumärk 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Eesti Parim Toiduaine 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74

Aus kaup 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

49 50 55

24 24 20

23 24 26

21 22 24

15 16 17

15 13 11

10 10 9

Toidumärgiste olulisus ostuotsuste langetamisel reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

EL-i mahepõllumajanduse

logo

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74


eritunnus

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74

9 10 6

7 7 11

2 2 1

1 1 1

1 1 1

28 29 31

Millised toidumärgised on Teile olulised ostuotsuse tegemisel? Vastaja võis valida mitu varianti.

Kuna Euroopa Liidus kehtivad üldiste toiduainete kvaliteedimärgid ei ole tuntud, siis ei oma nad ka ostuotsuse langetamisel mingit tähtsust. Lisaks ei ole nende märgiste roll ostuotsuse langetamisel ka aastaga oluliselt muutunud, kuigi märkide aidatud tuntus on mõnevõrra kasvanud.

71





Lipumärk 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Eesti Parim Toiduaine

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

EL-i mahepõllu- majanduse logo

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


(pääsukesemärk)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

13 13 10

12 12 9

12 12 9

12 12 9

12 12 8


eritunnus

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Aus kaup 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74


2012, 15-74 2011, 15-74

16 17

11

16 16

11

16 16

10

16 16

10

13 14

8

13 13 11

12 13 10

Milliste toidumärgiste kohta soovitakse lisainformatsiooni reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kas olete huvitatud lisainformatsioonist nende toidumärgiste kohta? Vastaja võis valida mitu varianti.

67% vastajatest ei osanud öelda ühtegi toidumärgist, mille kohta nad sooviksid saada lisainformatsiooni. Aasta tagasi ei osanud 72% vastajatest öelda, mille kohta oleks lisainfo vajalik. 2011. aasta tulemustega võrreldes on tarbijate soov saada toidumärgiste kohta lisateavet tõusnud kõigi küsitud märkide puhul.

72





Omamärgitoodete märgatavus reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

74

24 2

Jah

Ei

Ei oska öelda

72

26

2

Jah

Ei

Ei oska öelda

15-74

15+

Kas Te olete tähele pannud toidukaupluste omakaubamärke (private label)? Ei, n=238

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Ei, n=238

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

24

28

20

26

15

18

32

29

17

38

21

31

27

20

24

21

24

14

28

15

37

27

25

23

15

32

25

11

73


Omamärgitoodete märgatavus – ajaline trend reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

74

24 2

Jah

Ei

Ei oska öelda

15-74

Kas Te olete tähele pannud toidukaupluste omakaubamärke (private label)? (vastajatele näiteid ei toodud nagu Jaeseire uuringus ning selle tõttu protsendid on madalamad)

71

26

3

Jah

Ei

Ei oska öelda

15-74

2012 2011

72

26

2

Jah

Ei

Ei oska öelda

15+

Omakaubamärgitoodete märgatavus on aastaga kasvanud 71%-lt 74%-le. Mittemärkajate seas on keskmisest enam mitte-eestlasi, vanemaealisi, madalama haridusega ja väiksema sissetulekuga inimesi. Samas domineerivad märkajate hulgas 25–49- aastased, eestlased ning kõrgharidusega inimesed.

74


Kaupluste omamärgitoodete märgatavus 1/2 protsentides vastajatest, kes on märganud omamärgitooteid, 15-74, n=747; 15+, n=794

Märganud Ostnud Eelistab

Selveri

Rimi

Säästu (ETK)

Alpenrose (Rimi, Säästumarket)

Optima Linija (Maxima)

Maxima Favorit

Old Farmer (Rimi)

(Rimi, Säästumarket)

72% 74% 76%

63% 65% 69%

61% 61% 61%

53% 54%

43%

47% 48%

45%

36% 37%

33%

30% 31%

27%

27% 27%

21%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

60% 61% 63%

48% 49% 49%

44% 44% 45%

38% 39%

28%

31% 31% 29%

22% 22%

19%

16% 16% 15%

16% 16%

12%

34% 35% 37%

22% 22% 20%

22% 21%

17%

14% 15%

10%

12% 12% 10%

10% 10%

5%

4% 4% 4%

6% 6% 4%

Milliseid kaupluste omakaubamärke Te olete märganud? Ostnud 2012. aastal? Eelistate?

75


Kaupluste omamärgitoodete märgatavus 2/2 protsentides vastajatest, kes on märganud omamärgitooteid, 15-74, n=747; 15+, n=794

Märganud Ostnud Eelistab

Favorit

Balti Lux (Rimi, Säästumarket)

Rainbow (Prisma)

X-tra (Prisma)

Euroshopper (Prisma)

Maxima Ecologica

Eldorado (Prisma)

Ei oska öelda

19% 20%

16%

18% 19%

10%

18% 18% 17%

12% 13%

10%

11% 11% 11%

8% 9% 7%

7% 7% 8%

1% 1% 2%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

12% 12%

9%

9% 10%

6%

10% 11% 12%

7% 7% 7%

4% 5% 3%

4% 4% 4%

4% 4% 5%

5% 5% 6%

3% 3% 2%

4% 4% 2%

4% 4% 5%

3% 3% 3%

1% 1% 1%

1% 1% 1%

2% 2% 3%

30% 30% 28%

Milliseid kaupluste omakaubamärke Te olete märganud? Ostnud 2012. aastal? Eelistate?

76


Vajalikud

2012, 15+ 2012, 15+

Mittevajalikud 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Suurendavad valikuvõimalust

2012, 15+ 2012, 15+ Vähendavad valikuvõimalusi

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Odavad

2012, 15+ 2012, 15+

Kallid 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Meeldivad

2012, 15+ 2012, 15+

Ebameeldivad 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Tootjad on teada

2012, 15+ 2012, 15+

Tootjad ei selgu 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Usaldusväärsed

2012, 15+ 2012, 15+

Mitteusaldusväärsed 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Kõrge kvaliteediga

2012, 15+ 2012, 15+

Madala kvaliteediga 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Hinnangud kaupluste omakaubamärkidele reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

19

19

15

16

17

15

16

17

14

11

11

11

9

10

9

10

10

10

5

5

6

24

25

24

23

23

24

29

30

30

20

21

22

10

11

17

21

22

22

13

14

17

51

50

55

54

53

54

50

48

53

61

60

62

51

49

49

58

57

60

68

66

69

4

4

4

5

5

6

4

4

3

5

5

4

14

15

14

8

8

6

10

10

7

2

2

2

3

3

1

1

1

1

3

3

2

15

16

12

3

3

3

4

4

2

Täiesti nõus Pigem nõus Ei see ega teine Pigem nõus Täiesti nõus

Mida arvate toidukaupluste omakaubamärkidest (nn private label)?

77


14

13

12

13

14

7

8

18

22

11

17

6

16

17

15

21

22

21

22

14

27

27

19

19

25

15

26

19

16

23

15

16

15

17

21

13

16

18

10

15

17

24

13

11

13

12

12

13

11

16

9

14

12

11

13

11

11

14

12

13

6

7

6

7

9

9

7

4

4

8

4

5

8

7

7

7

7

7

8

8

12

7

6

4

7

8

6

7

8

8

11

11

10

12

6

14

12

11

12

12

9

6

7

15

16

13

12

15

9

12

8

11

13

18

8

20

15

16

14

5

0% 1-4% 5-8% 9-12% 13-16% 17-20% Üle 20% Ei oska öelda

Omakaubamärkide osakaal ostetavates toiduainetes reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

2012, 15+

2012, 15-74

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

Kui suure osakaalu moodustavad omakaubamärgid Teie ostetavatest toiduainetest?

Vastajate keskmine hinnangu järgi moodustavad omamärgitooted ligikaudu 8% ostetavatest toiduainetest. Omakaubamärgitoodete suurimad tarbijad on 25–34-aastased ja maa-asulate elanikud.

78


14

13

6

12

15

25

8

17

13

14

13

9

19

13

8

21

22

26

25

24

19

14

18

22

16

18

29

16

21

31

15

16

24

18

13

10

9

13

12

14

19

19

15

16

17

12

12

11

11

12

20

8

12

11

17

12

9

10

13

13

6

7

5

5

5

9

14

4

6

6

11

6

6

7

7

7

7

6

10

4

4

11

11

6

7

9

9

6

7

9

11

11

6

12

17

6

25

10

18

13

11

7

12

11

9

13

12

15

8

11

7

11

15

12

14

6

12

16

12

7

0% 1-4% 5-8% 9-12% 13-16% 17-20% Üle 20% Ei oska öelda

Omakaubamärkide osakaal ostetavates toiduainetes reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15, n=1108

2012, 15+

2012, 15-74

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Kui suure osakaalu moodustavad omakaubamärgid Teie ostetavatest toiduainetest?

Omakaubamärgitooted moodustavad suurima osa ostetavatest toiduainetest Lõuna-Eestis ja kõige madalama sissetulekuga vastajate jaoks.

79


5 Tarbijate hinnangud ostu- ja tarbimisharjumustele


Tarbijate hinnangud ostu- ja tarbimisharjumustele 1/2

Hinnates Eesti tarbimistrende, nõustuvad vastajad enam sellega, et tähelepanu tervislikule toitumisele suureneb, hoiak on leidnud aastataguse perioodiga võrreldes suuremat poolehoidu, tõustes 44%-lt 53%-le. Lisaks usuvad tarbijad varasemast enam, et kohaliku toidu tarbimine ning kiiresti valmivate toitude tarbimine suureneb.

Masu suurendas juba 2008. aastal oluliselt tarbijate hinnateadlikkust ja -tundlikkust ning viimase viie aasta jooksul pole need näitajad oluliselt muutunud.

Vaid 9% vastanutest väitis, et vaatavad poes hindu harva või ei vaata üldse, möödunud aastal oli niisuguseid inimesi 7%. 67% inimestest vaatab seevastu alati hindu ning stabiilselt veerand tarbijatest vaatab hindu sageli. Jaeseire uuringust selgus, et 65% inimestest võrdleb enne millegi ostmist alati hindu ning 71% valib toote odavamate seast. 61% inimestest väitis, et eelkõige ostetakse allahindluses või eripakkumises olevaid tooteid.

Ligikaudu pooled vastajaist vaatavad ostes nii kilo- kui ka pakendi hinda. Aastatagusega võrreldes on osakaalud jäänud antud küsimuses samale tasemele.

Toidukulutuste üle arvestuse pidamist puudutavast küsimusest selgus, et 47% vastajaist teab ligikaudseid kulutuste suurusjärke, 38% ei tea kulutusi ega pole arvestust pidanud. Vaid 15% teadis kulutusi täpselt, kuna pidas arvestust. Need näitajad ei ole aastaga oluliselt muutunud.

Sarnaselt 2011. aasta uuringule selgus, et jätkuvalt peaaegu 20% vastajatest ostab alati seda, mida soovib (60% ostab enamasti mida soovib) . Teise äärmusena ostab 20% inimestest harva või ei saa osta seda, mida soovib. Viimatimainitu on keskmisest enam omane 50+ vanusele, mitte-eestlastele, madalama sissetulekuga vastajatele ning inimestele, kellel on põhiharidus. Regioonide lõikes on keerulisim olukord Lõuna-Eestis.

81


Tarbijate hinnangud ostu- ja tarbimisharjumustele 2/2

59% tarbijaskonnast nõustus väitega, et ostmis- ja tarbimisharjumused jäid neil 2012. aastal võrdluses 2011. aastaga samaks. 30% arvas, et toimusid mõningased muudatused. 11% vastajatest leidis, et toimusid tuntavad muutused toidukaupade ostmis- ja tarbimisharjumustes, eelmise perioodiga on selliste inimeste hulk vähenenud.

Vastajad, kes muutsid 2012. aastal oma tarbimisharjumusi, nõustusid enim sellega, et hakkasid varasemast sagedamini vaatama toiduainete hindu. Samas on niisuguste tarbijate osakaal aastatagusega võrreldes vähenenud 54%-lt 46%-le. Antud väitega nõustusid enam mehed, keskealised ja mitte-eestlased. Lisaks hakkas 33% vastajaid varasemast sagedamini ostma odavamat toidukaupa, aasta tagasi oli neid 39%. Enim oli selliseid tarbijaid naiste, Lõuna-Eesti elanike, keskharidusega ja alla 350 € sissetulekuga inimeste hulgas.

Eesti elanikud on enda hinnangul kõige enam suurendanud köögiviljade, puuviljade ja marjade ning vähendanud suhkrut sisaldavate kaupade, nagu kondiitritooted, maiustused, karastusjoogid jms, tarbimist.

82


Toiduainete tarbimise trendid vastajate arvates 1/2 reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Millises suunas areneb Teie hinnangul toiduainete tarbimine Eestis, millised on toidutrendid?

Suureneb tähelepanu tervislikule toitumisele

2012, 15+ 2012, 15+ Väheneb tähelepanu tervislikule toitumisele

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Kohapeal kasvatatud (kohaliku) toidu tarbimine

suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Imporditud toidu tarbimine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Kiiresti valmivate toitude valmistamine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Traditsiooniliste (aeganõudvate) toitude valmistamine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Kvaliteetsetest toorainetest valmistatud

toidukaupade kasutamine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Vähem kvaliteetsetest toorainetest valmistatud toidukaupade kasutamine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Mahetoidu (ökoloogilise toidu) tarbimine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Mahetoidu (ökoloogilise toidu) tarbimine väheneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Kodusvalmistatud toitude tarbimine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Valmistoitude tarbimine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

52

53

44

40

40

32

39

40

33

35

36

32

35

35

32

31

31

31

37

37

44

41

41

49

46

45

48

49

48

52

55

54

56

41

40

47

10

10

12

20

20

19

16

15

19

16

17

16

11

10

10

28

29

21

A väide Ega see ega teine B väideA B

83


Toiduainete tarbimise trendid vastajate arvates 2/2 reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Millises suunas areneb Teie hinnangul toiduainete tarbimine Eestis, millised on toidutrendid?

Väljaspool kodu söömine väheneb

2012, 15+ 2012, 15+ Väljaspool kodu söömine (restoranides jne) suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Mitmesuguste lisanditega (vitamiinid, bakterid vms)

rikastatud toidukaupade tarbimine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Rikastamata toidukaupade tarbimine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Toitu kasvatatakse rohkem ise

2012, 15+ 2012, 15+

Toitu ostetakse rohkem 2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Etniliste toitude (nt verivorst, sült jms) tarbimine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Ülemaailmselt tuntud toitude (nt hot dog, hamburger, pitsa jms) tarbimine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Suureneb suurtes toidupakendites

toidukaupade müük

2012, 15+ 2012, 15+ Suureneb väikestes toidupakendites toidukaupade müük

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

Vähestest koostisosadest koosnevate toidukaupade

tarbimine suureneb

2012, 15+ 2012, 15+ Paljudest koostisosadest koosnevate toidukaupade tarbimine suureneb

2012, 15-74 2012, 15-74

2011, 15-74 2011, 15-74

28

29

39

27

28

23

26

25

28

24

24

23

20

22

22

20

20

19

52

51

49

51

50

57

40

40

47

50

49

55

57

55

58

61

60

64

20

21

12

22

22

20

34

35

25

26

27

22

23

23

21

19

20

17

A väide Ega see ega teine B väideA B

84


Hindade vaatamise sagedus toidukaupu ostes reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

68 67 69

24 24 24

7 8 6 1 1 1

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Üldse mitte

Harva

Sageli

Alati

Kas Te tavaliselt vaatate toidukaupu ostes nende hindu?

Enne millegi ostmist võrdlen alati hindu

Tavaliselt valin soovitud kauba odavamate toodete

hulgast

Ostan eelkõige alla-hindlusega või eri-

pakkumises olevaid tooteid

72

64

62

73

65

65

75

66

64

73

64

63

67

56

48

62

49

41

70

59

45

2012 2011 2010 2009 2008 2007 2004

Allikas: TNS Emor, Jaeseire 2012

Kuivõrd Te nõustute väitega ...? täiesti nõus + pigem nõus % kõikidest vastajatest, n=995

85


Kui vaatate toidukaupade hindu, siis tavaliselt on pakendatud toidukaupade juures välja toodud kaks hinda: kilohind ja pakendatud toote hind. Kas Te vaatate enamasti kilo- või pakendi hinda?

Toidukaupade ostmisel jälgib tarbija kas kilo- või pakendi hinda reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Enamasti pakendi hinda, n=167

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Enamasti pakendi hinda, n=167

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

17

17

16

31

19

10

15

12

18

14

19

16

15

16

17

19

14

22

18

12

15

18

16

17

22

14

15

15

2012

2011 17

19

13

10

14

22

20

15

15

19

14

22

16

13

17

22

15

12

14

10

19

10

21

17

17

21

17

12

31 31 31

50 50 49

17 17 17

2 2 2

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012,

15+

2012,

15-74

2011,

15-74

Ei vaata hinda

Enamasti

pakendi hinda

Vaatan

mõlemat, nii

kilo kui

pakendi hinda

Enamasti

kilohinda

86


Toidukulude arvestamine reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

16 15 14

46 47 45

38 38 41

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012, 15+2012, 15-742011, 15-74

Ei tea, pole arvestust

pidanud

Jah, tean enam-vähem

suurusjärke

Jah, pean täpset

arvestust, tean täpselt

Kas peate oma toidukulude kohta arvestust või teate, kui palju toidu peale kuus kulutate?

Toidukulutuste üle arvepidamise küsimusest selgus, et 47% vastajaist teab enam-vähem suurusjärke, 38% ei tea kulutusi ega pole arvestust pidanud. Vaid 15% teadis kulutusi täpselt, kuna pidas arvestust. Need numbrid ei ole aastaga oluliselt muutunud. Siiski saab täheldada kerget nihet ligikaudsete suurusjärkude teadmise suunal.

87


Raha kulutamine toidukaupadele ühes kuus 1/4 reaprotsentides vastajatest, kes peavad arvestust toidukaupade kulutuste üle, 15-74, n=620; 15+, n=688

Alla 65 euro 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

65-128 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

129-192 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

193-256 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

257-320 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

321-450 eurot 2012, 15+

2012, 15-74

Üle 450 euro 2012, 15+

2012, 15-74

Keeldus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

4 3 3

18 15 16

22 22 22

17 16 23

17 19

14

12 12 15

7 7

4 4 8

Kui palju raha kulub Teie perel kuus toidule?

*2011. aastal oli vastusevariandiks üle 320 € - 15%, 2012.

aastal skaalat suurendati.

Alla 10 euro 2012, 15+

2012, 15-74

11-19 eurot 2012, 15+

2012, 15-74

20-39 eurot 2012, 15+

2012, 15-74

40-64 eurot 2012, 15+

2012, 15-74

65-128 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

129-192 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

üle 193 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Keeldus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

29 28

16 16

14 15

8 9

5 6 13

2 2 4

1 1 5

25 22

36

Kui palju raha kulutab Teie pere toidule tehtavatest kulutustest kuus mahetoidukaupadele?

*2011. aastal oli vastusevariandiks kuni 65 € - 43%,

2012. aastal skaalat suurendati.

2011. aastal

kuni 65 € - 43%

88



4 3 3

8 6

3

5 4 2

3 3 2

4 4 2

4 2 3

18 15 16

19 19

14

28 22 25

12 9

19

10 10 9

17 15 18

18 17 14

22 22 22

26 26

23

31 33

24

21 20

26

11 11

27

23 23 23

20 21

19

17 16

23

9 10 30

14 15

22

22 21

16

20 20

32

17 17

21

15 16 27

17 19

14

20 21

20

11 14

15

21 23

17

21 21

7

16 18

15

18 20

12

18 20

15

14 15

8

9 11 11

20 23 16

37 38

22

17 19

16

20 21

11

4 4

8

3 3 2

2 1 2

1

4

1 1 2

5 5 4

3 3

14

Alla 65 euro 65-128 eurot 129-192 eurot 193-256 eurot

257-320 eurot Üle 320 euro Keeldus

Vastajatest, kes peavad arvestust toidukaupade

kulutuste üle

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

kuni 250,00 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

250,01-350,00 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

350,01 kuni 600,00 eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

600,01 ja enam eurot 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

eestlane 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

muu rahvus 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Aasta jooksul on kasvanud inimeste osakaal, kes kulutavad kuus toidu-kaupadele üle 257 €. Tõus on toimunud keskmise kulutamise summa arvelt ehk varem 193–256 € kulutanud inimesed on nüüd kulutamist suurendanud.

Keskmiselt kulutab pere

kuus toidule 243 €.

Sissetulek ühe inimese kohta

möödunud kuul

89



4 3 3

3 3 2

5 6

5 1 5

2 1 2

4 5

2

6 5 6

18 15 16

13 11 14

17 16 28

21 18

22

14 11

21

17 16

11

26 23

9

22 22 22

20 20

22

16 16

30

23 23

20

34 36 16

29 29

15

16 14

25

17 16

23

17 16

25

17 16

25

15 16

22

18 16

22

18 17

22

16 17 20

17 19

14

20 22

14

19 20

7

11 12

18

18 20

8

14 15

27

15 17 14

18 20

15

21 22

17

22 23

9

18 21

13

12 14

14

17 18

15

16 18

14

4 4

8

5 5 5

4 4 1

7 8

2

2 3

18

2

7

5 5

11




kulutuste üle

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Tallinn 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Harju-, Rapla-, Järvamaa 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Lääne-Eesti 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Tartu regioon 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Lõuna-Eesti 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Virumaa 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Väike vastajate arv suhteliselt suure territoriaalse üksuse kohta ja sellest võivad olla tingitud suured kõikumised võrreldes eelmise uuringuga.



90



4 3 3

12 12

8

1 1 2

1 1

1

18 15 16

42 39

40

10 10

16

9 9

8

2 2 4

7 7

1

22 22 22

31 33

33

26 26

20

15 15 21

14 14

15

9 9

15

17 16

23

7 7

11

29 28 25

24 23

38

8 8

22

7 7

23

17 19

14

3 3 2

21 23

17

15 15

18

31 32

20

25 25

13

18 20

15

2 3

1

10 11

7

27 27

11

39 39 33

43 44 37

4 4

8

3 2 4

2 2

11

9 9

5

5 5 7

9 8

10




kulutuste üle

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

1 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

2 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

3 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

4 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

5 ja rohkem 2012, 15+

2012, 15-74 2011, 15-74

Pere suurus

Raha kulutamine toidukaupadele püsib suur nelja ning viie ja enama pereliikmega peredes. Need kaks rühma kulutavad toidukaupadele teistest enam, enamasti üle 320 € kuus. Üksi elavate inimeste toidukulud jäävad kõige

sagedamini vahemikku 65–128 €.



91


Võimalused osta soovikohaseid toidukaupu reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Mõeldes pere eelarvele ja toiduostudele, siis kuivõrd võimaldab Teie pere rahaline olukord praegu osta soovikohaseid toidukaupu?

Ostame väga harva ja ei saa osta, mida soovime, n=215

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Ostame väga harva ja ei saa osta, mida soovime, n=215

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

21

19

23

18

11

17

28

39

20

25

11

19

28

28

20

19

21

9

8

22

28

35

17

26

15

23

22

23

2012

2011 21

11

21

27

20

42

22

39

33

16

2

35

21

9

20

15

17

20

18

27

30

32

32

14

5

30

20

12

19 19 19

58 60 60

16 15 13

7 6 7

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012,

15+

2012,

15-74

2011,

15-74

Ei saa osta

seda, mida

soovime

Ostame väga

harva seda,

mida soovime

Üldiselt küll,

kuid mitte

alati

Jah, ostame

alati seda,

mida soovime

92


Kuidas tajutakse ostmis- ja tarbimisharjumuste muutust 2012. aastal vs. 2011. aastaga 1/4 reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

Kas Teie toidukaupade ostmis- ja tarbimisharjumused muutusid 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga?

Harjumused jäid samaks

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Harjumused jäid samaks

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

59

64

55

48

55

64

62

62

62

51

58

58

57

61

51

59

44

53

43

51

53

57

54

45

39

67

52

52

2012

2011 59

58

60

66

66

59

48

56

61

50

74

55

60

60

51

39

54

73

61

49

47

32

50

53

58

51

50

53

11 11 17

30 30

32

60 59 51

0%

10%

20%

30%

40%

50%

60%

70%

80%

90%

100%

2012,

15+

2012,

15-74

2011,

15-74

Harjumused

jäid samaks

Jah, toimusidmõned

muutused

Jah, muutusid

tunduvalt

2011. aasta võrdlus on - 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga

93


Ostmis- ja tarbimisharjumuste muutus 2012. aastal vs. 2011. aastaga 2/4 protsentides vastajatest, kes muutsid tarbimisharjumusi, 15-74, n=413; 15+, n=445

Kui Teie harjumused muutusid, siis millisel moel? Vastaja võis valida mitu varianti.

* Ei küsitud 2011. aasta uuringus.

Hakkasin varasemast sagedamini vaatama toidukaupade hindu

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin varasemast sagedamini ostma odavamat toidukaupa

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Valmistoitude ostmise asemel hakkasin rohkem ise süüa tegema

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Püüdsin toitu varasemast vähem ära visata ja oma ostusid paremini planeerida

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin varasemast enam tarbima puu- ja köögivilju*

2012, 15+ 2012, 15-74

Asendasin teatud toidukaubad odavamate toidukaupadega, muutsin menüüd

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin toidukulude üle varasemast täpsemat arvestust pidama

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Käin poes harvemini

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

45 46 54

34 33 39

25 27 27

25 26 24

24 25

25 24 29

22 23 27

21 22 25

Vastajad, kes muutsid oma tarbimisharjumusi 2012. aastal, nõustusid enim sellega, et hakkasid varasemast sagedamini vaatama toiduainete hindu (46%). Lisaks hakkas 33% harjumusi muutnutest varasemast sagedamini ostma odavamat toidukaupa. Aastatagusega võrreldes on mõlema väite pooldajate hulk aga langenud. Varasemast sagedamini toiduainete hindu vaatavaid tarbijaid on enam meeste, keskealiste ja mitte-eestlaste hulgas. Varasemast sagedasemad odavama toidukauba ostjad on naised, Lõuna-Eesti elanikud, keskharidusega ja alla 350 € sissetulekuga.

94





Vähendasin ostetava toidu kogust

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin rohkem tarbima isekasvatatud toitu

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin varasemast vähem tarbima liha*

2012, 15+ 2012, 15-74

Ostsin talunikult korraga kogu talvekartuli, -porgandi, -kapsa vms

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Vahetasin oma peamist toidu ostukohta või ostukohti

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin rohkem turult toidukaupu ostma

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Vähendasin oluliselt või lõpetasin lõuna ajal väljas söömise (hakkasin ostma kaasa valmistoite, toitu

kodust kaasa võtma või jätsin lõuna vahele)

2012, 15+ 2012, 15-74

2011, 15-74

21 21 24

19 20 23

16 16

10 10 11

10 10 8

9 9 11

9 9 14

Rohkem hakkasid isekasvatatud toitu tarbima eeskätt naised, 25– 34-aastased tarbijad ja eestlased. Varasemast enam turult toidukaupu ostma hakanute seas on keskmisest enam mitte-eestlasi, 65+ vanuses ja keskmise sissetulekuga tarbijaid. Lõunaajal väljas söömist oluliselt vähendanud või selle sootuks lõpetanud on keskmisest sagedamini 25–34-aastased ning Tallinna elanikud. Sissetuleku poolest on need inimesed keskmise või suurema sissetulekuga.

95





Suurendasin ostetava toidu kogust

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin rohkem ostma valmistoitu

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Vahetasin söögikohta (soodsama hinnaga toitlustus-koha vastu, väljas söömise asemel söön kodus)

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin varasemast vähem vaatama toidukaupade hindu

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Hakkasin enam väljas sööma

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

Muu

2012, 15+ 2012, 15-74 2011, 15-74

6 7 5

6 6 4

6 6 4

5 5 3

3 3 5

5 5 4

Ostetava toidu kogust on suurendanud mehed, noored (kuni 34-aastased) ning tallinlased.

96


Muutused puu- ja köögiviljade tarbimises protsentides vastajatest, kes muutsid tarbimisharjumusi, 15-74, n=413

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

25

19

29

30

24

23

23

24

25

24

34

24

23

16

25

34

20

34

21

16

18

13

26

27

30

15

25

35

Hakkasin varasemast enam tarbima puu- ja köögivilju, n=102

Varasemast enam tarbivad puu- ja köögivilju enda hinnangul naised. Lisaks on viljade tarbimine omasem kõige nooremale vanuserühmale. Keskmisest enam on puu- ja köögiviljade tarbimist suurendanud inimesed pealinnas. Samas on see tarbijakäitumine iseloomulik ka suure sissetulekuga ning kõrgharidusega vastajatele.

97


Muutused liha tarbimises protsentides vastajatest, kes muutsid tarbimisharjumusi, 15-74, n=413

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

16

11

19

9

11

14

25

26

15

18

19

15

15

13

16

19

11

12

18

20

13

18

19

17

20

8

17

19

Hakkasin varasemast vähem tarbima liha, n=65

Varasemast väiksem lihatarbimine iseloomustab enam naisi ja vanemaealisi, samas on sissetulekute lõikes muutused ühtlased. Seega võib muutuse taga olla üheaegselt nii liha hinna tõus kui ka liha söömisest loobumine hoiakute tõttu.

98


Harjumuste muutumise põhjused protsentides vastajatest, kes muutsid tarbimisharjumusi, 15-74, n=413; 15+, n=445

Rahalise olukorra muutused, n=276

KOKKU

Tallinn


Lääne-Eesti

Tartu regioon

Lõuna-Eesti

Virumaa

kuni 250,00€

250,01-350,00€

350,01-600,00€

600,01€ ja enam

põhiharidus

keskharidus

kõrgharidus

Rahalise olukorra muutused, n=276

KOKKU

mees

naine

15-24

25-34

35-49

50-64

65-74

eestlane

muu rahvus

Tallinn

suur linn

väike linn

maa-asula

67

63

69

54

58

64

78

91

62

75

64

59

73

70

67

64

65

62

63

77

70

80

80

59

43

56

76

50

Miks Teie harjumused muutusid?

Toidukaupade ostmise ja tarbimisharjumuste muutjad hindasid, et peamine harjumuste muutuste mõjutaja oli rahalise olukorra muutumine. Enim on see omane madalama sissetulekuga elanikele ja vanematele inimestele.

23% 22%

68% 67%

11% 11%

10% 11%

7% 7%

2012, 15+2012, 15-74

Muu

Töö iseloomu muutus

Perekondlikud põhjused(lapse sünd)

Rahalise olukorra muutused

Tervisega seotud põhjused

99


Toitumisharjumuste muutus 2012. aastal vs. 2011. aastaga 1/7 reaprotsentides, 15-74, n=1003; 15+, n=1108

87 87 86

85 85 88

84 84 83

84 83 86

84 83 87

81 81 84

79 79

76

78 78 82

77 77

83

6 6 6

6 6

5

7 7

8

4 4

5

2 2

3

2 2

4

6 6

6

5 5

6

6 7

7

6 6 6

8 8 6

7 7 7

11 11

8

12 13

9

15 15

10

13 13 16

15 15

11

9 9

6

1 1

1 1 1

1 1

1 1 1

1 1 1

1 1 2

1 1

1 1 1

2 2 1

2 2 1

2 2 1

7 6 3

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

Tarbisin samapalju Tarbisin rohkem Tarbisin vähem Lõpetasin tarbimise Ei tarbinud üldse

Leib

Munad

Kartul

Jahu, kruubid, tangud, manna jms

Toiduõli

Hapukoor

Juust, sulatatud juust

Makaronitooted

Joogipiim

Kas ja milliseid muutusi Te tegite 2012. aastal oma toitumusharjumustes võrreldes 2011. aastaga?

100



77 77 75

78 77 79

77 77

76

77 76 75

76 75 76

74 74 74

74 74 77

72 73 71

71 72 69

8 8 8

16 17 14

10 10

9

13 14

12

4 4 5

6 7 6

3 4

5

5 5

4

6 7

6

12 12 13

5 5 6

11 11

14

9 9

12

11 12 11

14 14 17

16 16

14

19 18 21

13 13 16

1 1

1 1 1

1

1 1 1

1 1

2 2 1

3 3 3

1 1 1

1 1 2

2 1

9 8 8

5 5 3

5 5 3

4 3 3

8 7 7

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011


Kohupiim, kodujuust

Köögiviljad

Linnuliha

Puuviljad/marjad

Keefir, hapupiim jms

Kalatooted (sh soolaheeringas, vürtsikilu)

Sai

Sealiha

Mahlatooted


101



72 72

77

69 69 68

68 68 68

64 66 68

66 66 70

66 66 64

63 65

61

62 63 63

64 63 66

5 6

5

9 9 9

3 4 5

8 8 8

2 2

2

3 3 4

4 4

6

3 3 4

3 3

4

15 15

12

16 16 18

22 22 23

16 16 14

20 20

17

17 18

16

26 26

25

27 28

27

19 19

17

1 1 1

1

3 3 1

1 1 1

1 1 2

2 2

1

1 1

2

2 2 1

1 1 2

7 7 6

6 6 4

4 3 3

11 9 9

12 11 9

13 12

15

6 4 6

6 5 4

13 13 11

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011


Või

Värske kala

Singid

Jogurtid

Majonees

Moosid, keedised

Šokolaad, šokolaadikommid

Kommid ja maiustused (v.a šokolaad ja šokolaadikommid)

Rõõsk koor (10%, 35%, 38%)


102



59 61 61

61 61

58 59 62

58 59 60

57 57 61

50 52 53

48 50 53

47 49 50

46 48

52

4 4 5

7 8

3 3

4

2 2 4

1 1

2

4 4 4

2 2

3

2 2 4

6 6

5

24 25 21

20 20

31 32 26

21 21 22

17 17

16

19 19

23

21 21

22

22 24 22

14 15

14

2 2

2

2 2

2 2

1

2 2

3

2 3

2

2 2

2

2 2

2

2 2 3

3 2

2

11 9

10

10 9

6 5 7

17 15 12

23 22 19

26 23

17

27 24

20

27 23 22

31 29 26

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011

2012, 15+2012, 15-74

2011


Jäätis

Suure lihasisaldusega vorstitooted*

Kondiitritooted, koogid, küpsetised, küpsised jms

Kulinaariatooted lihast

Margariin

Veiseliha

Alkohoolsed joogid

Karastusjoogid

Müsli, teraviljahelbed jms



103



44

45

40

42

39

16

17

22

3

3

5

5

7

1

1

3

8

8

25

26

25

8

9

10

2

2

3

3

4

3

3

3

43

42

28

24

25

72

69

62

2012, 15+

2012, 15-74

2012, 15+

2012, 15-74

2011

2012, 15+

2012, 15-74

2011


Toorpiim*

Valmistoidud

Energiajoogid



104


Toitumisharjumuste muutus 2012. aastal vs. 2011. aastaga 6/7 reaprotsentides, 15-74, n=1003

Toiduaine Tarbis

rohkem, 2012

Tarbis vähem või lõpetas,

2012

Saldo, 2012 Tarbis

rohkem, 2011


2011

Saldo, 2011

Köögiviljad 17 5 12 14 6 8

Puuviljad/marjad 14 9 5 12 12 0

Kartul 7 7 0 8 7 1

Leib 6 6 0 6 6 -1

Linnuliha 10 11 -1 9 14 -5

Munad 6 8 -2 5 6 -1

Joogipiim 7 10 -3 7 6 1

Kohupiim, kodujuust 8 13 -5 8 13 -6

Jahu, kruubid, tangud, manna jms 4 11 -7 5 8 -3

Kalatooted (sh soolaheeringas, vürtsikilu) 7 14 -7 6 17 -11

Toorpiim 3 10 -7

Värske kala 9 16 -7 9 19 -9

Juust, sulatatud juust 6 14 -8 6 17 -10

Mahlatooted 7 15 -8 6 17 -11

Jogurtid 8 17 -9 8 15 -7

Keefir, hapupiim jms 4 13 -9 5 12 -7

Makaronitooted 5 15 -10 6 11 -5

Või 6 16 -10 5 13 -7

Energiajoogid 1 12 -11 3 13 -10

Müsli, teraviljahelbed jms 6 17 -11 5 16 -11

Sorteeritud „saldo 2012“ järgi. 2011. aasta andmed on 2011. vs. 2010. aasta.

105


Toitumisharjumuste muutus 2012. aastal vs. 2011. aastaga 7/7 reaprotsentides, 15-74, n=1003

Toiduaine

Tarbis rohkem,

2012


2012

Saldo, 2012 Tarbis

rohkem, 2011


2011

Saldo, 2011

Toiduõli 2 14 -12 3 9 -6

Hapukoor 2 15 -13 4 10 -6

Sai 4 17 -13 5 15 -10

Sealiha 5 19 -14 4 21 -18

Suure lihasisaldusega vorstitooted 8 22 -14

Moosid, keedised 3 20 -17 4 17 -13

Rõõsk koor (10%, 35%, 38%) 3 20 -17 4 19 -15

Veiseliha 4 21 -17 4 25 -22

Majonees 2 21 -19 2 19 -17

Margariin 1 20 -19 2 18 -16

Vorstitooted 2 22 -20 4 21 -16

Alkohoolsed joogid 2 23 -21 3 24 -21

Kulinaariatooted lihast 2 23 -21 4 25 -20

Singid 4 25 -21 5 24 -20

Jäätis 4 27 -23 5 23 -18

Šokolaad, šokolaadikommid 4 27 -23 6 27 -21

Karastusjoogid 2 26 -24 4 25 -20

Valmistoidud 5 29 -24 7 29 -22

Kommid ja maiustused (v.a šokolaad ja šokolaadikommid)

3 30 -27 4 28 -25

Kondiitritooted, koogid, küpsetised, küpsised jms

3 34 -31 4 27 -23

Sorteeritud „saldo 2012“ järgi. 2011. aasta andmed on 2011. vs. 2010. aasta.

106


6 Lisad


Toidukaupade hinnad Euroopa pealinnades, detsember 2012

Ko

gu

s

Tallin

n

Riia

Vah

e E

esti

ga

Viln

ius

Vah

e E

esti

ga

Hels

inki

Vah

e E

esti

ga

Sto

ckh

olm

Vah

e E

esti

ga

Varssavi

Vah

e E

esti

ga

Prah

a

Vah

e E

esti

ga

Am

ste

rd

am

Vah

e E

esti

ga

Berliin

Vah

e E

esti

ga

Kop

en

hag

en

Vah

e E

esti

ga

Lo

nd

on

Vah

e E

esti

ga

Piim 3,5% (kartong) 1 l 0,89 0,85 95 0,87 97 0,77 87 0,90 101 0,60 67 1,16 130 0,89 100 0,99 111 0,93 105 0,96 108

Või 80-82,5% 200 g 1,59 1,55 98 1,33 84 1,79 113 1,96 124 1,20 75 1,36 86 0,95 60 0,76 48 2,21 139 1,37 86

Juust Edam 1 kg 6,38 7,57 119 6,75 106 9,85 154 6,74 106 6,85 107 5,11 80 8,25 129 6,39 100 8,64 135 8,56 134

Kohvikoor 10% 0,2 l 0,36 0,62 172 0,61 168 1,12 311 0,89 248 0,41 115 0,97 271 0,81 225 0,68 189 0,64 177 0,86 239

Virsiku joogijogurt 1 l 1,25 1,36 109 0,84 67 2,09 167 1,37 110 1,46 117 2,22 177 0,95 76 1,27 101 3,74 299 2,44 195

Activia maasika topsijogurt 125 g 0,34 0,44 131 0,43 129 0,55 162 0,77 230 0,37 110 0,41 122 0,47 140 0,54 161 0,80 238 0,57 168

Maitsestamata jogurt 500 g 0,88 0,99 112 0,96 109 1,35 153 0,73 82 0,62 71 0,75 85 0,46 52 0,39 44 1,11 126 1,23 140

Valgehallitusjuust Brie President 1 kg 11,92 14,94 125 8,69 73 14,80 124 12,78 107 8,98 75 12,66 106 9,00 76 12,45 104 14,96 126 10,15 85

Seakaelakarbonaad (värske) 1 kg 8,87 5,44 61 5,21 59 8,74 99 4,56 51 4,93 56 5,51 62 - - 3,69 42 13,40 151 8,35 94

Veise välisfilee (värske) 1 kg 15,99 8,19 51 6,37 40 16,90 106 14,84 93 - - 14,63 91 10,98 69 11,79 74 18,75 117 31,99 200

Viinerid (sea- või loomalihast) 1 kg 4,10 4,49 110 5,89 144 6,25 152 4,32 105 4,23 103 5,51 134 9,05 221 10,45 255 10,35 252 7,38 180

Lõhefilee (värske) 1 kg 10,99 10,66 97 12,36 113 15,95 145 13,59 124 9,29 85 10,27 93 19,98 182 12,95 118 13,40 122 20,51 187

Broiler (värske) 1 kg 2,89 2,80 97 2,60 90 6,49 225 3,87 134 1,43 50 2,97 103 4,79 166 3,49 121 7,30 253 4,37 151

Kanamunad (suurus M) 10 tk 1,29 1,38 107 1,30 101 1,59 123 2,35 182 1,34 104 1,38 107 1,75 136 1,09 84 2,81 218 3,44 267

Nisujahu T550 1 kg 0,47 0,66 140 0,51 108 1,09 232 1,25 266 0,83 176 0,51 109 0,39 83 0,79 168 0,67 142 0,49 105

Kellogg's Original maisihelbed 375 g 2,25 3,40 151 1,82 81 1,61 72 1,65 73 1,35 60 - - 1,72 76 2,02 90 2,68 119 1,23 55

Röstsai 300 g 0,65 0,76 117 0,64 99 1,28 196 1,08 166 0,66 101 0,61 94 0,44 68 0,87 134 0,95 147 0,46 71

Punased hinnad on kallimad ja rohelised odavamad kui Tallinnas. Vahe Eestiga tähendab, et Tallinn = 100%

Ümberarvutused erinevatelt pakendisuurustelt (või mõningate puu- ja köögiviljade puhul ümberarvutus keskmiselt tükihinnalt).

Soodushind detsembris

108


Toidukaupade hinnad Euroopa pealinnades, detsember 2012

Ko

gu

s

Tallin

n

Riia

Vah

e E

esti

ga

Viln

ius

Vah

e E

esti

ga

Hels

inki

Vah

e E

esti

ga

Sto

ckh

olm

Vah

e E

esti

ga

Varssavi

Vah

e E

esti

ga

Prah

a

Vah

e E

esti

ga

Am

ste

rd

am

Vah

e E

esti

ga

Berliin

Vah

e E

esti

ga

Kop

en

hag

en

Vah

e E

esti

ga

Lo

nd

on

Vah

e E

esti

ga

Spagetid 500 g 0,99 1,13 115 1,24 126 1,15 116 1,37 138 0,80 81 0,71 72 0,79 80 0,49 49 1,07 108 1,17 118

Rapsiõli 1 l 2,19 1,98 90 2,02 92 2,45 112 1,71 78 1,66 76 1,70 78 1,35 62 1,29 59 2,00 91 2,33 106

Suhkur 1 kg 1,08 1,12 104 1,10 102 1,05 97 1,59 148 0,89 83 0,91 84 0,99 92 0,89 82 1,33 123 1,08 100

Snickers šokolaadibatoon 75 g 0,69 0,56 81 0,58 84 0,75 109 0,99 143 0,51 74 0,75 109 0,75 109 0,36 52 1,85 268 0,94 136

Kartul (pestud, pakendatud) 2 kg 1,50 0,98 65 0,75 50 1,79 119 2,84 190 0,68 46 0,79 53 2,98 199 1,83 122 2,14 143 3,35 223

Kapsas 1 kg 0,29 0,29 99 0,23 79 0,95 328 0,67 232 0,27 92 0,39 135 1,19 410 0,44 152 0,93 320 0,98 339

Porgand (pestud, pakendatud) 500 g 0,29 0,36 124 0,17 59 0,89 307 0,90 311 0,21 71 0,51 176 0,45 155 0,35 119 1,47 508 0,62 212

Kurk 1 kg 2,49 2,28 92 2,31 93 2,79 112 3,69 148 1,87 75 0,67 27 2,50 100 2,97 119 3,13 126 2,35 94

Tomat 1 kg 1,39 1,80 129 1,30 94 2,19 158 2,84 205 1,15 83 0,79 57 1,58 114 1,11 80 3,42 246 2,46 177

Sibul 1 kg 0,30 0,36 120 0,32 105 1,49 497 0,45 149 0,49 162 0,55 184 0,79 263 0,59 197 1,61 536 1,11 369

Õun Jonagold 1 kg 1,79 1,28 71 1,59 89 1,89 106 1,93 108 0,73 41 1,07 60 1,69 94 1,99 111 2,41 135 2,40 134

Banaan 1 kg 1,49 1,42 95 1,30 87 1,65 111 2,27 153 0,98 65 1,38 93 1,89 127 1,15 77 2,41 162 0,97 65

Apelsin 1 kg 1,59 1,06 67 1,45 91 1,59 100 2,27 143 0,73 46 1,19 75 1,50 94 1,05 66 2,01 126 1,35 85

Apelsinimahl (100%) 1 l 0,99 1,41 142 1,16 117 0,95 96 1,48 149 1,07 108 1,70 172 1,01 102 0,99 100 1,60 162 2,83 286

Lipton Yellow Label tee 1 pk

25 tk 0,99 1,34 135 1,10 111 0,98 98 1,31 133 1,20 121 1,38 140 - - - - 3,34 338 1,98 200

Evian 0,5 l 0,71 0,99 140 0,84 118 1,75 246 - - - - 1,03 145 0,59 83 - - - - 0,68 95

Joogivesi 1,5 l 0,42 0,34 82 0,49 117 0,59 140 1,14 271 0,41 98 0,43 103 0,45 107 0,63 150 1,27 303 0,18 42

Coca-Cola 0,5 l 0,73 0,79 108 0,72 99 1,65 226 1,48 203 0,76 104 0,95 130 1,13 155 0,70 96 1,98 272 1,41 194

Ümberarvutused erinevatelt pakendisuurustelt (või mõningate puu- ja köögiviljade puhul ümberarvutus keskmiselt tükihinnalt).

Soodushind detsembris

Punased hinnad on kallimad ja rohelised odavamad kui Tallinnas. Vahe Eestiga tähendab, et Tallinn = 100%

109


TNS Emori põhitoiduainete ostukorv, jaanuar 2012 – jaanuar 2013

To

ote

rü

hm

a

osakaal

tarb

imis

es

10

0%

te

htu

na

jaan

uar 1

2

veeb

ru

ar 1

2

märts

12

ap

rill

12

mai

12

juu

ni

12

au

gu

st

12

sep

tem

ber 1

2

oktt

oo

ber 1

2

novem

ber 1

2

dets

em

ber 1

2

jaan

uar 1

3

Piim 2,5% (1 l, kile) 3,5% 6,1% 0,60 0,60 0,59 0,58 0,59 0,60 0,59 0,59 0,58 0,59 0,57 0,58

Või (al 82%, 175-200 gr pakend) 3,5% 6,1% 7,25 7,36 7,32 7,56 7,50 7,56 7,49 7,21 7,35 7,68 7,72 7,51

Naturaaljuust (25-27%) 8,3% 14,4% 7,16 7,36 7,64 7,49 7,43 7,64 7,65 7,25 7,36 7,74 7,04 7,31

Veiseliha (kondita) 0,5% 0,9% 8,99 8,03 8,94 9,13 8,98 9,16 8,78 8,36 9,50 10,65 8,08 8,74

Sealiha (kondita) 5,8% 10,1% 5,54 5,46 5,44 5,70 6,03 5,72 5,93 5,75 5,97 6,11 5,92 6,08

Broiler 2,9% 5,0% 2,64 2,48 2,40 2,53 2,49 2,49 2,49 2,45 2,47 2,59 2,53 2,49

Keeduvorst 6,0% 10,4% 4,26 4,32 4,23 4,37 4,37 4,37 4,35 4,30 4,32 4,28 4,33 4,47

Kodune hakkliha 2,4% 4,2% 4,61 4,65 4,53 4,76 4,99 5,12 5,07 5,24 5,25 5,49 5,31 5,33

Viinerid (lahtised) 6,0% 10,4% 3,23 3,16 2,94 3,21 3,18 3,27 3,20 3,34 3,40 3,35 3,36 3,38

Kanamunad (M, 10 tk, kodumaine) 1,7% 3,0% 1,16 1,14 1,18 1,36 1,41 1,40 1,40 1,41 1,49 1,41 1,42 1,41

Rukkileib 4,6% 8,0% 1,32 1,27 1,29 1,29 1,29 1,28 1,28 1,24 1,28 1,24 1,28 1,29

Sai 4,6% 8,0% 1,41 1,29 1,29 1,31 1,36 1,31 1,31 1,28 1,31 1,35 1,35 1,32

Suhkur 1,3% 2,3% 1,28 1,31 1,23 1,21 1,26 1,31 1,28 1,25 1,21 1,18 1,18 1,20

Kartul (lahtine) 1,3% 2,3% 0,24 0,22 0,26 0,25 0,25 0,28 0,35 0,32 0,28 0,32 0,33 0,32

Kurk (pikk, import) 1,35% 2,35% 1,35 1,85 1,87 1,73 1,22 1,16 0,93 1,03 1,24 1,43 2,08 1,56

Tomat (import) 1,35% 2,35% 1,76 1,65 2,09 1,84 1,65 1,70 1,40 1,26 1,54 1,56 1,49 1,94

Õun (import) 0,8% 1,4% 1,15 1,08 1,14 1,24 1,21 1,18 1,47 1,37 1,30 1,26 1,28 1,30

Banaan 1,0% 1,7% 1,01 1,41 1,50 1,39 1,25 1,34 1,20 1,42 1,38 1,32 1,31 1,30

Värske lõhe 0,6% 1,0% 6,02 6,44 6,36 6,53 5,73 5,94 5,07 5,98 5,36 5,85 6,25 6,60

Ostukorv 65,62 65,91 66,24 67,60 67,67 68,01 67,70 66,37 67,69 69,68 67,45 68,61

Muutus eelmise kuuga 0,8% 0,4% 0,5% 2,1% 0,1% 0,5% -0,5% -2,0% 2,0% 2,9% -3,2% 1,7% Muutus võrreldes eelmise aasta sama

kuuga 2011/2012 3,6% 3,1% 5,9% 3,6% 4,6%

110


Valimi mudel ja tegelik ning kaalutud jaotus

Mudel

Liigituse nimi Lõigete sisu Abs. arv % VP arv Arv % Kaal Arv %

KOKKU 1 131 918 100,00% 206 1108 100,00% 1108 100,00%

PIIRKOND Tallinn 336 683 29,74% 82 329 29,69% 1,0000 329 29,69%

Põhja-Eesti 167 356 14,79% 22 174 15,70% 0,9425 164 14,80%

Lääne-Eesti 136 570 12,07% 22 135 12,18% 0,9926 134 12,09%

Tartu piirkond 156 170 13,80% 28 144 13,00% 1,0625 153 13,81%

Lõuna-Eesti 134 318 11,87% 16 126 11,37% 1,0397 131 11,82%

Virumaa 200 821 17,74% 36 200 18,05% 0,9850 197 17,78%

ASULATÜÜP Pealinn 336 683 29,74% 329 29,69% 1,0000 329 29,69%

Suur linn 217 163 19,19% 207 18,68% 1,0290 213 19,22%

Muu linn 234 293 20,70% 237 21,39% 0,9662 229 20,67%

Alevik/küla 343 779 30,37% 335 30,23% 1,0060 337 30,42%

SUGU Mehed 510 922 45,14% 411 37,09% 1,2165 500 45,13%

Naised 620 996 54,86% 697 62,91% 0,8723 608 54,87%

VANUS 15-24 171 733 15,17% 111 10,02% 1,5135 168 15,16%

25-34 199 354 17,61% 169 15,25% 1,1538 195 17,60%

35-49 269 815 23,84% 241 21,75% 1,0996 265 23,92%

50-64 260 766 23,04% 294 26,53% 0,8673 255 23,01%

65-74 122 599 10,83% 154 13,90% 0,7792 120 10,83%

75+ 107 651 9,51% 139 12,55% 0,7554 105 9,48%

RAHVUS Eestlased 774 043 68,38% 767 69,22% 0,9870 757 68,32%

Muu rahvus 357 875 31,62% 341 30,78% 1,0293 351 31,68%

Üldkogum

(ESA 01.01.2012) Tegelik valim Kaalutud jaotus

111


Tulemuste usalduspiirid

Andmetabelite uurimisel ja tulemustest järelduste tegemisel tuleb arvestada valimi veaga. Vea piirid on antud 95% tõenäosusega, arvestades kogu valimi ja sagedamini esinevate alarühmade arvulist suurust.

Valimi suurus

50% 45% 40% 35% 30% 25% 20% 15% 10% 5% 3% 2%

50% 55% 60% 65% 70% 75% 80% 85% 90% 95% 97% 98%

5 57,47% 57,18% 56,31% 54,82% 52,67% 49,77% 45,97% 41,04% 34,48% 25,05% 19,61% 16,09%

10 35,26% 35,08% 34,55% 33,64% 32,32% 30,54% 28,21% 25,18% 21,16% 15,37% 12,03% 9,87%

15 27,63% 27,49% 27,07% 26,35% 25,32% 23,93% 22,10% 19,73% 16,58% 12,04% 9,43% 7,74%

20 23,37% 23,25% 22,89% 22,29% 21,42% 20,24% 18,69% 16,69% 14,02% 10,19% 7,97% 6,54%

25 20,60% 20,50% 20,18% 19,65% 18,88% 17,84% 16,48% 14,71% 12,36% 8,98% 7,03% 5,77%

30 18,62% 18,53% 18,25% 17,76% 17,07% 16,13% 14,90% 13,30% 11,17% 8,12% 6,35% 5,21%

40 15,97% 15,89% 15,65% 15,23% 14,64% 13,83% 12,78% 11,40% 9,58% 6,96% 5,45% 4,47%

45 15,06% 14,98% 14,75% 14,36% 13,80% 13,04% 12,04% 10,75% 9,03% 6,56% 5,14% 4,22%

50 14,28% 14,21% 13,99% 13,63% 13,09% 12,37% 11,43% 10,20% 8,57% 6,23% 4,87% 4,00%

60 12,91% 12,84% 12,65% 12,31% 11,83% 11,18% 10,33% 9,22% 7,75% 5,63% 4,40% 3,61%

65 12,40% 12,34% 12,15% 11,83% 11,37% 10,74% 9,92% 8,86% 7,44% 5,41% 4,23% 3,47%

75 11,55% 11,49% 11,31% 11,01% 10,58% 10,00% 9,24% 8,25% 6,93% 5,03% 3,94% 3,23%

100 10,00% 9,95% 9,80% 9,54% 9,16% 8,66% 8,00% 7,14% 6,00% 4,36% 3,41% 2,80%

120 9,04% 8,99% 8,85% 8,62% 8,28% 7,83% 7,23% 6,45% 5,42% 3,94% 3,08% 2,53%

150 8,00% 7,96% 7,84% 7,63% 7,33% 6,93% 6,40% 5,71% 4,80% 3,49% 2,73% 2,24%

200 6,93% 6,89% 6,79% 6,61% 6,35% 6,00% 5,54% 4,95% 4,16% 3,02% 2,36% 1,94%

300 5,66% 5,63% 5,54% 5,40% 5,18% 4,90% 4,53% 4,04% 3,39% 2,47% 1,93% 1,58%

500 4,38% 4,36% 4,29% 4,18% 4,02% 3,79% 3,51% 3,13% 2,63% 1,91% 1,49% 1,23%

550 4,18% 4,16% 4,09% 3,99% 3,83% 3,62% 3,34% 2,98% 2,51% 1,82% 1,43% 1,17%

1 000 3,10% 3,08% 3,03% 2,95% 2,84% 2,68% 2,48% 2,21% 1,86% 1,35% 1,06% 0,87%

1 100 2,95% 2,94% 2,89% 2,82% 2,71% 2,56% 2,36% 2,11% 1,77% 1,29% 1,01% 0,83%

112


Ankeet

Projekt «Elanike toitumisharjumused ja toidukaupade ostueelistused»

2013

I osa – TOIDUKAUPADE OSTUEELISTUSED

Q 1. Kui sageli ostab Teie pere tavaliselt toidukaupu?

Iga päev ............................................ 1

4-6 korda nädalas ............................. 2

2-3 korda nädalas ............................. 3

1 kord nädalas .................................. 4

Harvemini .......................................... 5

Q 2. Millisest ostukohast ostab Teie pere peamiselt toidukaupu?

Suurest toidukauplusest (3 või enam kassat) ........................................................... 1

Väiksest toidukauplusest (alla 3 kassa) .................................................................... 2

Turult ......................................................................................................................... 3

Hulgilaost .................................................................................................................. 4

Otse talunikelt/tootjatelt ............................................................................................. 5

Bensiinijaamast/kioskist ............................................................................................ 6

Q 3. Kui talunike/tootjate toidukaup oleks mugavamalt kättesaadav (interneti kaudu tellimine,

koju toomine, kohalikud taluturud, toidufestivalid vms), kas ostaksite seda rohkem?

Jah ............................................................................................................................ 1

Ei ............................................................................................................................... 2

Q 4. Kas oleksite nõus taluniku/tootja toidukauba saamise eest rohkem maksma, kui see oleks

mugavamalt kättesaadav?

Ei ole nõus maksma rohkem ..................................................................................... 1

Kuni 10% rohkem ...................................................................................................... 2

11-20% rohkem ......................................................................................................... 3

21-30% rohkem ......................................................................................................... 4

31-50% rohkem ......................................................................................................... 5

Üle 50% rohkem ....................................................................................................... 6

Q 5. Palun märkige ligikaudselt (%-des ostukoha osakaal), kust teie pere ostis 2012. aasta

jooksul järgnevaid igapäevaseid toiduaineid? Palun märkida vastused igale reale, ühe rea

protsendid peavad kokku liites andma 100%! / NÄITA VASTUSEVARIANTE EKRAANIL,

ROTEERIDA / kauplusest hulgilaost turult otse talunikult toodame ei tarbi (v.a turult) (kasvatame) ise

liha ................................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

lihatooted .............................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

kala ................................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

kalatooted ............................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

piim ................................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

piimatooted ........................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

kanamunad ........................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

kartulid .................................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

köögiviljad ............................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

puuviljad, marjad .................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

mahlatooted .......................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

jahu ja tangained .................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

mesi ................................... __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

leib ja leivatooted.................. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

kommid ja küpsised .............. __ ............. __ ........... __ .................. __ ............. __ ............. __

Q 6. Mis on Teie jaoks toidu ostuotsuse (valiku) tegemisel tähtis? / NÄITA VASTUSEVARIANTE

EKRAANIL, ROTEERIDA / Väga tähtis Mõnevõrra Ei oma tähtis tähtsust

Tervislikkus .................................................... ................... 1 ..................2.................. 3

Hind ............................................................ ................... 1 ..................2.................. 3

Sooduspakkumised ....................................... ................... 1 ..................2.................. 3

Kvaliteet ......................................................... ................... 1 ..................2.................. 3

Maitse ............................................................ ................... 1 ..................2.................. 3

Värskus ......................................................... ................... 1 ..................2.................. 3

Koostis ........................................................... ................... 1 ..................2.................. 3

Kodumaisus ................................................... ................... 1 ..................2.................. 3

Toote välimus ................................................ ................... 1 ..................2.................. 3

Ilma GM (geneetiliselt muundatud) tooraineta .................. 1 ..................2.................. 3

Mahe (ökoloogiline) toodang ......................... ................... 1 ..................2.................. 3

Tuttav kaubamärk (bränd) ............................. ................... 1 ..................2.................. 3

Pikk säilimisaeg ............................................. ................... 1 ..................2.................. 3

Valmistamise kiirus, lihtsus ........................... ................... 1 ..................2.................. 3

Pakendi välimus ja kasutamise mugavus ..... ................... 1 ..................2.................. 3

Kvaliteedi- ja päritolumärgid (nt Eestis kasvatatud, Tunnustatud Eesti Maitse,

Tunnustatud Maitse, Lipumärk, jne) .............. ................... 1 ..................2.................. 3

Lisaainete vähene sisaldus ........................... ................... 1 ..................2.................. 3

113


Ankeet

/VASTAVAD NEED, KELLELE TERVISLIKKUS ON VÄGA TÄHTIS VÕI MÕNEVÕRRA TÄHTIS/

Q 7. Mida tervislikkus Teie jaoks tähendab? Täiesti Pigem Pigem ei Ei ole nõus nõus ole nõus nõus

Toiduvaliku mitmekesisust ............................ ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Lisaainete vähest sisaldumist ....................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toidu rikastatust vitamiinidega,

mineraalainetega, kiudainetega .................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toidu päritolu mahepõllumajandusest .......... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Geneetiliselt muundatud

koostisosade puudumist ................................ ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Madalamat rasvasisaldust ............................. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Madalamat soolasisaldust ............................. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Madalamat suhkrusisaldust ........................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Vähesemat energiasisaldust (kalorite sisaldust) ............... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Eridieedi järgimist (näit taimetoitlus,

veregrupi dieet, ph-dieet) .............................. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toit on pärit Eestist........................................ ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toidu rikastatust „kasulike“ bakteritega......... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Suhkur on asendatud magusainetega

(näit aspartaam, sahhariin) ........................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toit on väiketootjalt (näit talust otse,

väiketööstusest, turult) .................................. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toiduvalikus on rohkelt puu- ja köögivilju ..... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Toidulisandite tarbimist

(näit vitamiinid, mineraalained) ..................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

II osa – MAHETOIT

Q 8. Mida Te peate mahetoiduks (ökoloogiliseks toiduks)? / NÄITA VASTUSEVARIANTE

EKRAANIL, VÕIB VALIDA MITU VARIANTI, ROTEERIDA /

Otse tootjalt (talust, turult) ostetud toitu .................................................................... 1

Otse mahetootjalt (talust, turult) ostetud toitu (tootmine ja töötlemine on riiklikult kontrollitud,

mahetootjal on olemas tõendav dokument) .............................................................. 2

Kauplusest ostetud toitu, mis on mahepõllumajandusele viitavat märgistatud ........ 3

Igasugust eripoest (mahe- ehk öko-, või loodustoodete poest) ostetud toitu ........... 4

EI OSKA ÖELDA ...................................................................................................... 5

Q 9. Kas Te ostsite 2012. aasta jooksul mahetoitu?

Jah, regulaarselt ............................... 1

Jah, vahetevahel ............................... 2

Ei ....................................................... 3

EI OSKA ÖELDA .............................. 4

Q 10. Kui Q9 vastati eitavalt, siis miks? (Võib valida mitu varianti)

Ei pea vajalikuks, ei tunneta erinevust tavatoodetega 1 Pole müügil, väike valik 2 Kõrge hind 3 Kasvatan ise 4 Saan otse tootjalt 5 Ei tea kust saab 6 Ei usalda mahedat 7 Olen proovinud, ei meeldinud 8 Muu põhjus 9

Q 11. Kui olete ostnud mahetoitu, siis mis on olnud selle põhjuseks? (Võib valida mitu varianti)

Tervislik 1 Maitsev 2 Huvitavad tooted 3 Kodumaine, lähipiirkonnas toodetud 4 Soov toetada mahetootjaid 5 Keskkonnasõbralik tootmine 6 Põhimõte meeldib 7 Muu põhjus 8

Q 12. Millist mahetoitu olete viimase aasta jooksul ostnud? (Võib valida mitu varianti)

Piimatooted 1 Leib, sepik, sai, küpsised 2 Jahud, helbed jms 3 Pastatooted, müslid, krõbuskid 4 Kartul 5 Köögivili 6 Puuvili, marjad 7 Kuivatatud puuviljad, marjad, pähklid jms 8 Moosid, mahlatooted jms 9 Liha 10 Munad 11 Mesi 12 Maiustused 13 Taimetee, tee, kohv 14 Muud 15

Q 13. Kas Te soovite järgmisel aastal mahetoitu osta?

Jah 1 Ei 2 Võib-olla 3

114


Ankeet

Q 14. Kust Te soovite osta mahetoitu? (Võib märkida mitu varianti)

Tavalisest toidupoest (super-, hüpermarket jne) 1 Ökopoest 2 Turult 3 Internetipoest tellida 4 Otse tootjalt 5

Q 15. Millist mahetoitu Te soovite osta? (Võib märkida mitu varianti)

Piimatooted 1 Leib, sepik, sai, küpsised 2 Jahud, helbed jms 3 Pastatooted, müslid, krõbuskid 4 Kartul 5 Köögivili 6 Puuvili, marjad 7 Kuivatatud puuviljad, marjad, pähklid jms 8 Moosid, mahlatooted jms 9 Liha 10 Munad 11 Mesi 12 Maiustused 13 Taimetee, tee, kohv 14 Muud 15

Q 16. Kas Eesti mahetoidule tehakse reklaami piisavalt?

Jah 1 Ei 2 Ei oska öelda 3

Q 17. Kas Te olete nõus maksma mahetoidu eest kõrgemat hinda?

Ei ole nõus maksma rohkem ..................................................................................... 1

Kuni 10% rohkem ...................................................................................................... 2

11-20% rohkem ......................................................................................................... 3

21-30% rohkem ......................................................................................................... 4

31-50% rohkem ......................................................................................................... 5

Üle 50% rohkem ....................................................................................................... 6

III osa – KODUMAISED VÕI IMPORDITUD TOIDUKAUBAD

Q 18. Kas Teie (Teie pere) ostis 2012. aastal valdavalt …?

kodumaiseid toidukaupu ........................................................................................... 1

importtoidukaupu ...................................................................................................... 2

ei oska öelda ............................................................................................................. 3

Q 19. Kas toidukaupade päritolumaa on Teile oluline?

Jah .................................................... 1

Ei ....................................................... 2

Q 20. Kas Teile on oluline, et ostetav toidukaup oleks pärit kodukoha lähedalt?

Jah .................................................... 1

Ei ....................................................... 2

Q 21. Millised omadused on Teie arvates kodumaistel toidukaupadel? / NÄITA

VASTUSEVARIANTE EKRAANIL, ROTEERIDA / Jah, alati Jah, mõnikord Ei ole Ei oska kunagi öelda

Kõrge kvaliteet .................................. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Lai sortiment...................................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Usaldusväärsus ................................ ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Värskus .............................................. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Tervislikkus ....................................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Lisaainete vähene sisaldus .............. ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Soodne hind ...................................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Harjumuspärane maitse ................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Pikk säilimisaeg ................................ ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Püsiv kvaliteet ................................... ................... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Pakendi välimus ja kasutamise mugavus .......... 1 ..................2.................. 3 .................. 4

Q 22. Kas Teie arvates on ostmisel lihtne või keeruline vahet teha kodumaise ja imporditud

toidukaupade vahel?

Lihtne ........................................................................................................................ 1

Mitte alati lihtne ......................................................................................................... 2

Keeruline/raske ......................................................................................................... 3

EI OSKA ÖELDA ...................................................................................................... 4

KUI mitte alati lihtne ja keeruline/raske, SIIS …

Q 23. Mis teeb keeruliseks kodumaise kauba eristamise importkaubast? / VÕIB VALIDA MITU

VARIANTI /

Kodumaiste toidukaupade ja kaubamärkide nimed on võõrapärased ...................... 1

Importtoodete nimed ja kaubamärgid on eestipärased ............................................ 2

Kaupade pakendid ei eristu ...................................................................................... 3

Pakendil on tootja kohta käiv info liiga väikses kirjas ............................................... 4

Pakendil olevast infost ei selgu tootjamaa ning tootja .............................................. 5

Pakendil olevast infost ei selgu kasutatud tooraine päritolumaa .............................. 6

Müüjad annavad teadlikult valeinformatsiooni .......................................................... 7

Müüjatel on vähesed teadmised kauba päritolumaast ............................................. 8

Kaubandusketid kasutavad omakaubamärke (ehk private label) ............................. 9

115


Ankeet

Q 24. Hinnake palun, milline on valdavalt kodumaiste ja importkaupade osatähtsus Teie

ostudes? /NÄITA VASTUSEVARIANTE EKRAANIL, VÕIB VALIDA MITU VARIANTI, ROTEERIDA /

Ainult kodu- peamiselt enam-vähem peamiselt ainult ei oska ei tarbi maiseid kodumaiseid võrdselt import import öelda

juust .................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

jogurt .................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

kohupiimakreemid ................. 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

jäätis .................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

majonees ............................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

toiduõli ................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

linnuliha ................................. 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

värske liha ............................. 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

kalatooted .............................. 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

suitsuvorst, sink ..................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

jahu ja tangained ................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

makaronitooted ...................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

valmistoidud .......................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

kommid, šokolaadid .............. 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

küpsised, keeksid, koogid ..... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

värske puuvili/marjad ............ 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

värske köögivili ...................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

kartul .................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

keedised, moosid .................. 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

mahlatooted ........................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

õlu .................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

viin .................................... 1 ............... 2 ............. 3 .................... 4 ............... 5 ............... 6 ............ 7

Q 25. Millise maa tooteid usaldate/julgete osta?/ ROTEERIDA /

Usaldan kõiki Usaldan üksikuid Ei usalda Pole tarbinud/ toidukaupu toidukaupu mitte ühtegi ei oska öelda

Ameerika Ühendriigid ............................. .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Eesti ..................................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Holland ................................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Leedu ..................................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Läti ..................................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Poola ..................................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Prantsusmaa .......................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Põhjamaad (Soome, Rootsi, Norra, Taani) ............... 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Saksamaa .............................................. .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Valmistatud EL maades (made in EU) ... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Venemaa ................................................ .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

Ukraina ................................................... .................. 1 .................... 2 ....................... 3 .................. 4

IV osa – TOIDUKAUPADE ETIKETID, MÄRGISED JA TOIDUKAUPLUSTE OMAD

KAUBAMÄRGID

Q 26. Kui sageli Te loete esmakordselt toidukaupa ostes pakendil olevat märgistust?

alati ............................................................................................................................ 1

sageli ......................................................................................................................... 2

harva ......................................................................................................................... 3

üldse mitte ................................................................................................................. 4

Q 27. Kui sageli Te loete toidukaupu ostes pakendil olevat märgistust?

alati ............................................................................................................................ 1

sageli ......................................................................................................................... 2

harva ......................................................................................................................... 3

üldse mitte ................................................................................................................. 4

Q 28. Kui on mingeid toidus sisalduda võivaid aineid, mida Te püüate tarbijana vältida või mille

tarbimist vähendada, siis märkige palun. / NÄITA VASTUSEVARIANTE EKRAANIL, VÕIB VALIDA

MITU VARIANTI, ROTEERIDA /

sool ............................................................................................................................ 1

suhkur ....................................................................................................................... 2

rasv ........................................................................................................................... 3

lisaained .................................................................................................................... 4

geneetiliselt muundatud koostisosad ........................................................................ 5

lisatud vitamiinid ja mineraalained ............................................................................ 6

küllastunud ja transrasvhapped ................................................................................ 7

mitte ühtegi neist ....................................................................................................... 8

Q 29. Kas Te teate-tunnete allolevaid toidumärgiseid?/ NÄITA VASTUSEVARIANTE LOGODEGA


Tunnustatud Eesti Maitse ehk pääsukesemärk ........................................................ 1

Tunnustatud Maitse ehk ristikumärk ......................................................................... 2

Eestis Kasvatatud ..................................................................................................... 3

Eesti Parim Toiduaine ............................................................................................... 4

Eesti riiklik ökomärk .................................................................................................. 5

Eesti Lihaveis ............................................................................................................ 6

Lipumärk ................................................................................................................... 7

Kaitstud päritolu nimetus ........................................................................................... 8

Kaitstud geograafiline tähis ....................................................................................... 9

Garanteeritud traditsiooniline eritunnus .................................................................. 10

EL-i mahepõllumajanduse logo............................................................................... 11

Aus kaup ................................................................................................................. 12

116


Ankeet

Q 30.Kas ostuotsuse lihtsustamiseks oleksid vajalikud täiendavad toidumärgised (nt energia ja

toitainesisaldusele viitavad; mõne koostisosa sisaldusele või puudumisele viitavad märgised)

Jah ............................................................................................................................ 1

Ei ............................................................................................................................... 2

Q 31. Millised toidumärgised on Teile olulised ostuotsuse tegemisel?/ NÄITA VASTUSEVARIANTE







Eesti Lihaveis ............................................................................................................ 6

Lipumärk ................................................................................................................... 7





Aus kaup ................................................................................................................. 12

Q 32. Kas olete huvitatud lisainformatsioonist nende toidumärgiste kohta?/ NÄITA

VASTUSEVARIANTE EKRAANIL, VÕIB VALIDA MITU VARIANTI, ROTEERIDA /






Eesti Lihaveis ............................................................................................................ 6

Lipumärk ................................................................................................................... 7





Aus kaup ................................................................................................................. 12

Q 33. Kas Te olete tähele pannud toidukaupluste omakaubamärke (private label)?

jah ............................................................................................................................. 1

ei ............................................................................................................................... 2

EI OSKA ÖELDA ...................................................................................................... 3

KUI JAH, SIIS …

Q 34. Milliseid kaupluste omakaubamärke Te olete märganud?/ ROTEERIDA /

Märganud Ostnud 2012. aastal Eelistate

Alpenrose (Rimi, Säästumarket) ........ 1 ................... 2 ....................................3

Balti Lux (Rimi, Säästumarket) .......... 1 ................... 2 ....................................3

Eldorado (Prisma) .............................. 1 ................... 2 ....................................3

Euroshopper (Prisma) ........................ 1 ................... 2 ....................................3

X-tra (Prisma) ..................................... 1 ................... 2 ....................................3

Rainbow (Prisma) .............................. 1 ................... 2 ....................................3

MaximaFavorit.................................... 1 ................... 2 ....................................3

MaximaEcologica ............................... 1 ................... 2 ....................................3

Old Farmer (Rimi) .............................. 1 ................... 2 ....................................3

OptimaLinija (Maxima) ....................... 1 ................... 2 ....................................3

Favorit ................................................ 1 ................... 2 ....................................3

Rimi .................................................... 1 ................... 2 ....................................3

Selveri ................................................ 1 ................... 2 ....................................3

Säästu (ETK)...................................... 1 ................... 2 ....................................3

% (Rimi, Säästumarket) ..................... 1 ................... 2 ....................................3

Q 36. Kui suure osakaalu moodustavad omakaubamärgid Teie ostetavatest toiduainetest?

0% 1 1-4% 2 5-8% 3 9-12% 4 13-16% 5 17-20% 6 Üle 20% 7 EI OSKA ÖELDA 8

117


Ankeet Q 35. Mida arvate toidukaupluste omakaubamärkidest (nn private label)/ NÄITA

VASTUSEVARIANTE EKRAANIL /

Täiesti Pigem Ei see Pigem Täiesti nõus nõus ega teine nõus nõus

Meeldivad 1 2 3 4 5 Ebameeldivad

Suurendavad valikuvõimalust 1 2 3 4 5 Vähendavad valikuvõimalusi

Odavad 1 2 3 4 5 Kallid

Kõrge kvaliteediga 1 2 3 4 5 Madala kvaliteediga

Vajalikud 1 2 3 4 5 Mitte vajalikud

Tootjad on teada 1 2 3 4 5 Tootjad ei selgu

Usaldusväärsed 1 2 3 4 5 Mitteusaldusväärsed

Q 37. Millises suunas areneb Teie hinnangul toiduainete tarbimine Eestis, millised on

toidutrendid?/ NÄITA VASTUSEVARIANTE EKRAANIL /

Täiesti Pigem Ei see Pigem Täiesti nõus nõus ega teine nõus nõus

Valmistoitude tarbimine Kodusvalmistatud toitude suureneb 1 2 3 4 5 tarbimine suureneb

Mitmesuguste lisanditega

(vitamiinid, bakterid vms)

rikastatud toidukaupade Rikastamata toidukaupade tarbimine suureneb 1 2 3 4 5 tarbimine suureneb

Vähemkvaliteetsetest toorainetest Kvaliteetsetest toorainetest

valmistatud toidukaupade kasutamine valmistatud toidukaupade suureneb 1 2 3 4 5 kasutamine suureneb

Paljudest koostisosadest Väheste koostisosadest

koosnevate toidukaupade tarbimine koosnevate toidukaupade suureneb 1 2 3 4 5 tarbimine suureneb

Kohapeal kasvatatud

Imporditud toidu tarbimine (kohaliku) toidu tarbimine suureneb 1 2 3 4 5 suureneb

Ülemaailmselt tuntud toitude Etniliste toitude tarbimine

(nt hot dog, hamburger, pizza jms) (nt verivorst, sült jms) tarbimine suureneb 1 2 3 4 5 suureneb

Toitu Toitu ostetakse rohkem 1 2 3 4 5 kasvatatakse ise rohkem

Traditsiooniliste

Kiiresti valmivate toitude (aeganõudvate) toitude valmistamine suureneb 1 2 3 4 5 valmistamine suureneb

Suureneb suurtes Suureneb väikestes toidupakendites toidukaupade 1 2 3 4 5 toidupakendites müük toidukaupade müük

Mahetoidu

Mahetoidu (ökoloogilise toidu) (ökoloogilise toidu) tarbimine väheneb 1 2 3 4 5 tarbimine suureneb

Tervislikule toitumisele Tervislikule toitumisele tähelepanu väheneb 1 2 3 4 5 tähelepanu suureneb

V osa – TARBIJATE KÄITUMINE

Q 38. Kas Te tavaliselt vaatate toidukaupu ostes nende hindu?

alati ............................................................................................................................ 1

sageli ......................................................................................................................... 2

harva ......................................................................................................................... 3

üldse mitte ................................................................................................................. 4

Q 39. Kui vaatate toidukaupade hindu, siis tavaliselt on pakendatud toidukaupade juures välja

toodud kaks hinda: kilohind ja pakendatud toote hind. Kas Te vaatate enamasti kilo või pakendi

hinda?

Enamasti kilohinda .................................................................................................... 1

Vaatan mõlemat, nii kilo kui paki hinda ..................................................................... 2

Enamasti paki hinda .................................................................................................. 3

Ei vaata hinda ........................................................................................................... 4

Q 40. Kas peate oma toidukulude kohta arvestust või teate, kui palju toidu peale kuus kulutate?

Jah, pean täpset arvestust, tean täpselt ................................................................... 1

Jah, tean enam-vähem suurusjärke ......................................................................... 2

Ei tea, pole arvestust pidanud................................................................................... 3

KUI JAH, SIIS …

Q 41. Kui palju raha kulub Teie perel kuus toidule?

Alla 65 euro ............................................................................................................... 1

65-128 eurot .............................................................................................................. 2

129-192 eurot ............................................................................................................ 3

193-256 eurot ............................................................................................................ 4

257-320 eurot ............................................................................................................ 5

321- 450 eurot ........................................................................................................... 6

Üle 450 euro.............................................................................................................. 7

KEELDUS ................................................................................................................. 8

Q 42. Kui palju raha kulutab Teie pere toidule tehtavatest kulutustest kuus

mahetoidukaupadele?

Alla 10 euro ............................................................................................................... 1

11-19 eurot ................................................................................................................ 2

20-39 eurot ................................................................................................................ 3

40- 64 eurot ............................................................................................................... 4

65-128 eurot .............................................................................................................. 5

129-192 eurot ............................................................................................................ 6

193-256 eurot ............................................................................................................ 7

257-320 eurot ............................................................................................................ 8

Üle 320 euro.............................................................................................................. 9

KEELDUS ............................................................................................................... 10

118


Ankeet Q 43. Mõeldes pere eelarvele ja toiduostudele, siis kuivõrd võimaldab Teie pere rahaline

olukord praegu osta soovikohaseid toidukaupu?

Jah, ostame alati seda, mida soovime ...................................................................... 1

Üldiselt küll, kuid mitte alati ....................................................................................... 2

Ostame väga harva seda, mida soovime ................................................................. 3

Ei saa osta seda, mida soovime ............................................................................... 4

Q 44. Kas Teie toidukaupade ostmise ja tarbimisharjumused muutusid 2012. aastal võrreldes

2011. aastaga?

Jah, muutusid tunduvalt ............................................................................................ 1

Jah, toimusid mõned muutused ................................................................................ 2

Harjumused jäid samaks ........................................................................................... 3

KUI JAH, SIIS …

Q 45. Kui Teie harjumused muutusid, siis millisel moel? / VÕIB VALIDA MITU VASTUST,

ROTEERIDA /

Hakkasin varasemast sagedamini vaatama toidukaupade hindu............................ 1

Hakkasin varasemast sagedamini ostma odavamat toidukaupa.............................. 2

Vähendasin ostetava toidu kogust ............................................................................ 3

Asendasin teatud toidukaubad odavamate toidukaupadega, muutsin menüüd ....... 4

Valmistoitude ostmise asemel hakkasin rohkem ise süüa tegema .......................... 5

Vähendasin oluliselt või lõpetasin lõuna ajal väljas söömise (hakkasin ostma kaasa valmistoite,

toitu kodust kaasa võtma või jätsin lõuna vahele) .................................................... 6

Vahetasin söögikohta (soodsama hinnaga toitlustuskoha vastu, väljas söömise asemel söön

kodus) ....................................................................................................................... 7

Hakkasin rohkem tarbima isekasvatatud toitu .......................................................... 8

Hakkasin rohkem turult toidukaupu ostma ................................................................ 9

Käin poes harvemini ............................................................................................... 10

Vahetasin oma peamist toiduostukohta või ostukohti ............................................. 11

Püüdsin toitu varasemast vähem ära visata ja oma ostusid paremini planeerida .. 12

Hakkasin toidukulude üle varasemast täpsemat arvestust pidama ........................ 13

Ostsin talunikult korraga kogu talvekartuli, -porgandi, -kapsa vms ........................ 14

Hakkasin varasemast vähem vaatama toidukaupade hindu .................................. 15

Suurendasin ostetava toidu kogust ......................................................................... 16

Hakkasin rohkem ostma valmistoitu ....................................................................... 17

Hakkasin enam väljas sööma ................................................................................. 18

Hakkasin varasemast enam tarbima puu- ja köögivilju .......................................... 19

Hakkasin varasemast vähem tarbima liha .............................................................. 20

Muu: (spontaanne) .................................................................................................. 21

Q 46. Miks Teie harjumused muutusid?

Tervisega seotud põhjused ....................................................................................... 1

Rahalise olukorra muutused ..................................................................................... 2

Perekondlikud põhjused (lapse sünd) ....................................................................... 3

Töö iseloomu muutus ................................................................................................ 4

Muu: (spontaanne) .................................................................................................... 5

Q 47. Kas ja milliseid muutusi Te tegite 2012. aastal oma toitumusharjumustes võrreldes 2011.

aastaga? / ROTEERIDA /

tarbisin tarbisin sama tarbisin lõpetasin ei tarbinud rohkem palju vähem tarbimise üldse

Puuviljad/marjad ........................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Köögiviljad .................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Kartul ........................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Mahlatooted .................................................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Joogipiim ...................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Toorpiim ....................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Jogurtid ......................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Keefir, hapupiim jms ..................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Või ........................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Hapukoor ...................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Kohupiim, kodujuust ..................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Juust, sulatatud juust ................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Rõõsk koor (10%, 35%, 38%) ...................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Linnuliha ....................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Sealiha ......................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Veiseliha ....................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Vorstitooted .................................................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Suure lihasisaldusega vorstitooted .............. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Singid ........................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Kulinaariatooted lihast .................................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Värske kala ................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Kalatooted (sh soolaheeringas, vürtsikilu) ... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Leib ........................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Sai ........................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Makaronitooted ............................................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Valmistoidud ................................................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Müsli, teraviljahelbed jms ............................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Jahu, kruubid, tangud, manna jms ............... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Kondiitritooted,

koogid, küpsetised, küpsised jms ................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Alkohoolsed joogid ....................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Moosid, keedised ......................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Šokolaad, šokolaadikommid ........................ 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Muud kommid ja muud maiustused ............. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Jäätis ........................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Munad .......................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Margariin ...................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Majonees ...................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Toiduõli ......................................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Karastusjoogid .............................................. 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

Energiajoogid ............................................... 1 .................. 2 ..................3.................. 4 .................. 5

119


Projekti meeskond

Uuringu eri etappides osalesid ja olid vastutavad: Tellijapoolne kontaktisik: Aleksander Vukkert Uuringu kava ja aruande koostajad: Aivar Voog, Katrin Männaste, Kennet Sarv Valimi koostaja: Katre Seema Ankeedi programmeerija: Mare Lepik Küsitlustöö koordineerija: Kaja Ruuben Andmetöötlus: Aivar Felding Graafilised tööd: Kennet Sarv, Katrin Männaste, Maire Nõmmik Kontaktinfo Aivar Voog Osakonnajuhataja Telefon: 626 8538 E-mail: [email protected] TNS Emor Telefon: 626 8500 Faks: 626 8501 E-mail: [email protected] Aadress: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn

120

Documents

Eesti elanike ostueelistused -2012 - agri.ee · PDF filesahhariin). Veel ei usuta eriti, et eridieetide järgimine (taimetoitlus, veregrupi-dieet, ph-dieet) oleks kuidagi seotud tervislikkusega