Eesti järgneva kümne aasta eesmärgid¡rgid ja lahendusteed_tšiendatud.pdf · tänasega juurde umbes 4 miljonit uut töökohta ja investeeringud lairibavõrkudesse suurendavad

Tööversioon 21.05.2012

Eesti järgneva kümne aasta eesmärgid

2012

Perioodi 2014-2020 EL vahendite planeerimise 3.etapp:

Üleriigiliste eesmärkide ja nende elluviimise võimalike lahenduste analüüs ja täiendamine

Uue perioodi EL vahendite planeerimise 3. etapis vaadatakse üle Eesti järgmise kümne aasta üleriigilise tasandi eesmärgid ja võimalikud lahendusteed nende elluviimiseks ning vajadusel täiendatakse neid.Üleriigiliste eesmärkide täiendamine toetab 6.oktoobri 2011.a valitsuskabinetis heaks kiidetud EL vahendite planeerimise põhimõtete rakendamist:

1) riigi arengu terviklik kavandamine - EL vahendite kasutamise eesmärkide paremaks seostamiseks riigi üldiste ja valdkondlike eesmärkidega vaadeldakse kõiki poliitikavaldkondi tervikuna, mitte vaid EL vahenditest abikõlblikke valdkondi. Täna sisalduvad riiklikud eesmärgid mitmetes strateegilistes dokumentides ning nende seadmise ajaperspektiiv on erinev. Seega vajavad järgmise kümne aasta perspektiivis seatavad eesmärgid ja nende elluviimise võimalikud lahendusteed täiendavat arutelu, misjärel on võimalik teha valik, milliste eesmärkide saavutamisesse panustada EL toetusi ja mida rahastada muudest allikatest. Antud etapp panustab EL vahendite kasutamise kooskõla saavutamisesse ELi aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia (Euroopa 2020), Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, strateegiaga „Säästev Eesti 21”, Julgeolekupoliitika põhialuste, valdkondlike arengukavade, riigi eelarvestrateegia ning Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

2) poliitikavaldkondade vahelise koosmõju ja sünergia võimendamine – EL vahendite kasutamise planeerimisel soovitakse panustada eelkõige üleriigilisel tasandil esinevate valdkonnaüleste probleemide lahendamiseks seatud eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisse. Seetõttu keskendutakse antud etapis üleriigilisel tasandil paiknevatele eesmärkidele, mis on oma iseloomult (poliitika)valdkondade vahelised või ülesed ning nendesse tuleb panustada eri (poliitika)valdkondade raames korraga ja terviklikult. Sellega luuakse eeldused poliitikavaldkondades seatud eesmärkide tulemuslikumaks elluviimiseks.

Selleks, et ülaltoodud küsimustele vastamine saaks toimuda tulemuslikult, oleme Rahandusministeeriumi poolt koostanud alloleva arutelumaterjali. Selle koostamisel tugineti keskstrateegiates (Säästev Eesti 21, Julgeolekupoliitika alused ja Konkurentsivõime kava Eesti 2020), riigi


2

eelarvestrateegias, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis ning olemasolevates valdkondlikes ja ministeeriumite valitsemisalade organisatsioonipõhistes arengukavades seatud eesmärkidele ja nende elluviimise võimalikele lahendustele. Olemasolevates strateegilistes dokumentides kavandatut analüüsiti, tuginedes eelmises planeerimise etapis läbiviidud arenguvajaduste analüüsile, ning vajadusel lisati üleriigiliste eesmärkide tasandile või nende elluviimise võimaluste nimekirja täiendavad ettepanekud. Materjalis on informatsiooni süstematiseeritud (vt joonis 1), seostades omavahel ülal loetletud strateegilistes dokumentides seatud eesmärgid. Joonisel on omavahel seostatud loogilise ahelana esitatud info probleemist ja arenguvajadustest kuni eesmärkide ja võimalike lahendusteni. Joonis 1. Arutelumaterjali struktuur

Võimalike lahenduste all on siinkohal mõeldud lahendusviise, mis aitavad kaasa üleriigilise eesmärgi saavutamisele. Nende üldistusaste on valdavalt suurem kui täna valdkondlikes või organisatsioonipõhistes arengukavades meetmete nimetuse all kavandatu. Võimalikud lahendusteed on sisendiks valdkonna arengukavade uuendamisele kus peaks nendega arvestama ja vajaduselt kasutama neid alaeesmärkide ja poliitikainstrumentide valikul. Käesolev materjal on koostatud arutelu alusmaterjalina ning selle täiendamiseks oli võimalik ettepanekuid esitada nii aruteluseminari käigus (18. mail) kui hiljem kirjalikus vormis kuni 25. maini aadressil [email protected] . Tagasiside saatmise lihtsustamiseks on käesoleva materjaliga koos teile e-kirja teel edastatud abiküsimustega vormid (iga eesmärgi jaoks eraldi vorm).


3

mailto:[email protected]

mailto:[email protected]

Seos teiste protsessidegaLisaks EL vahendite kavandamisprotsessile kasutatakse antud etapi tulemusena valmivaid materjale Riigi eelarvestrateegia 2014-2017 koostamisel ühe sisendina eesmärkide täpsustamisel, võimalike uute algatuste määratlemisel ning rahastamisvalikute põhjendamisel. Valdkondlikke arengukavasid uuendavatele ministeeriumitele on materjal üheks lähtekohaks strateegilise lähenemise kavandamisel.Edasised sammudJärgmises uue perioodi EL vahendite planeerimise etapis tehakse valik kooskõlas EL vahendite kasutamise Ühises Strateegilises Raamistikus1 ja fondide määruste eelnõudes2 sätestatuga, millised on Eesti jaoks perioodi 2014-2020 EL vahendite kasutamise eesmärgid ja prioriteedid. Partnerlusleppe ja kolme ühtekuuluvuspoliitika fondi ühise rakenduskava algsed eelnõud peaksid valmima 2012. aasta lõpuks.Joonis 2. EL vahendite planeerimisprotsessi etapid:

1. Eelanalüüsid (riigisotsiaal-majandusliku olukorra ja tuleviku-

3. Üle-riigiliste eesmärkide analüü

2. Arengu-vajaduste analüü

5. EL vahendite kasutamise spetsiifili

6. EL vahendite kasutamise eeltingi

7. Partnerlusleppe ja rakendus-kavade

4. EL vahendite kasutamise eesmärk


4

1 http://www.struktuurifondid.ee/uhine-strateegiline-raamistik/

2 Viie fondi ühised sätted ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide määruste eelnõud http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_en.cfm Euroopa Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi määruse eelnõu http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/legal-proposals/index_en.htm Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse eelnõu http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_en.htm

http://www.struktuurifondid.ee/uhine-strateegiline-raamistik/

http://www.struktuurifondid.ee/uhine-strateegiline-raamistik/

http://ec.europa.eu/regional_policy/what/future/proposals_2014_2020_en.cfm




http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/legal-proposals/index_en.htm

http://ec.europa.eu/agriculture/cap-post-2013/legal-proposals/index_en.htm

http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_en.htm

http://ec.europa.eu/fisheries/reform/index_en.htm

SisukordKõrget lisandväärtust loov teadmistemahukas ja mitmekesine majandus, mis põhineb

..................................................traditsiooniliste harude kaasajastamisel ja uute arendamisel 6

......Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud 8

Tõhusama loodusvarade kasutuse ning vähesema energia- ja süsinikumahukusega ...............................................................................................................................majandus 11

...........................................................Ühendused ja liikumisvõimalused on jätkusuutlikud 13

......................................Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkond ja tegevusvõimalused 15

......................................................................................................................Kõrge tööhõive 17

................Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav 19

.............................................................................Sidus ja võrdsete võimalustega ühiskond 21

...............................................................................Eesti inimesed on terved ja elavad kaua 22

..............................................Eesti elanike turvalisus ja elutähtsate teenuste toimepidevus 25

.........................................................................................................Eesti kultuur on kestlik 27

...................................................................................................Ühtselt toimiv ja tõhus riik 29


5

1. Kõrget lisandväärtust loov teadmistemahukas ja mitmekesine majandus, mis põhineb traditsiooniliste harude kaasajastamisel ja uute arendamisel

Eesmärgi valiku esiletõstmise põhjendus


Eesti majandus on olnud odavamatel sisenditel põhineva konkurentsieelise kasutamisel edukas, kuid jäänud oma olemuselt siiski lihtsakoeliseks. Majanduse järgmisse, innovatsioonipõhisse arengufaasi liikumiseks on vajalikud muutused majanduse struktuuris. Väljakutseks on ettevõtete tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse suurendamine. Ettevõtetel tuleb liikuda väärtusahelates suuremat lisandväärtust andvate tegevuste poole. 2010. aastal moodustas Eesti tööjõu tootlikkus 69%3 ja töötlevas tööstus loodav lisandväärtus 51%4 ELi keskmisest5. Madal lisandväärtus ei võimalda pakkuda Eesti inimestele Euroopa Liidu keskmisel tasemel elatustaset, mis võib omakorda võimendab tööealise elanikkonna väljarände ja rahvastiku vananemisega seotud probleeme.

Eesti inimeste elatustaseme parandamiseks tuleb leida uued võimalused majanduskasvuks, sest sama rada mööda (krediidi abil) enam jätkata ei saa. Tööjõukulud on Eestis viimase 10 aasta jooksul keskmiselt kasvanud 9% aastas, ELis aga keskmiselt 3% aastas6. Eesti ettevõtjate tootlikkuse ja loodava lisandväärtuse tõstmine eeldab uute kasvualade leidmist ja nendes osalemist, teadus-, arendus ja innovatsioonisüsteemi sidusust majanduse vajadustega, teadustegevuse kohaliku mõju kasvatamist, IKT võimaluste rakendamist, väärtusahelates kõrgemale liikumist ning struktuurseid muutuseid majanduses. Uute kasvumudelite leidmine ning teadmistepõhine majandus toetab ka teiste väljakutsete lahendamist (nt rahvastiku vananemine või loodusressursside kättesaadavuse vähenemine).

Mõned võimalikud lahendusteed eesmärgi saavutamiseks

Suurima kasvupotentsiaaliga kasvualade arendamine;

Tingimuste loomine erasektori teadus- ja arendustegevuse mahtude suurenemiseks ning innovatsiooni väljundite arvu ja kvaliteedi tõstmiseks;

Teadus- ja arendustegevuse kohaliku mõju suurendamine;

Riigi T&A süsteemi ühendamine majandusstruktuuri arendamise muutuste toetamiseks;


7

3 Eurostat.

4 Eurostat.

5 Eurostat.

6 Eurostat.

T&A&I prioriteetide vastavus majanduse ja ühiskonna prioriteetidele (nutikas spetsialiseerumine);

Loomemajanduse, IKT ja teiste võtmetehnoloogiate potentsiaali laiem kasutamine teiste sektorite lisandväärtuse tõstmisel;

Konkurentsivõimet toetava eelarvepoliitika elluviimine;

Makromajanduslike tasakaalustamatuste vältimine.

Oodatavad tulemused

Teadus- ja arendustegevus on suure kohaliku mõjuga, kvaliteetne ning jätkusuutlik

Soodne ettevõtluskeskkond toetab kõrget lisandväärtust tootvate majandusharude arengut

Eestist on saanud oluline investeeringute sihtkoht regioonis, mis on toonud kaasa piirkondliku ja kohaliku arengu

Eesti majanduspoliitika on fokuseeritud ning veab eest ja arendab süsteemselt uusi teadmusmahukaid kasvualasid (nt hõbemajandus, IKT, rohemajandus Eestis tegutsevad globaalse haardega start-up ettevõtted, kellele on loodud soodne keskkond ning globaalsed ettevõtted on toonud siia ka globaalsed talendid ja oskusteabe

2. Eesti ettevõtete ja ettevõtluskeskkonna rahvusvaheline konkurentsivõime on kasvanud


8


Eksport on Eesti majanduse arenguks võtmetähtsusega ka tulevikus (ekspordi osatähtsus ulatus 2011. aastal 93%-ni jooksevhindades arvutatud SKP-st), kuna Eesti siseturg on väike. Peamiselt kodumaisele turule suunatud ettevõtlus (eksportivaid ettevõtteid on vaid 16% ettevõtete koguarvust7) ei võimalda saavutada tootlikkuse, hõive ja üldise heaolu kasvu. Eesti ettevõtete ekspordivõimet vähendavad madal teadlikkus rahvusvahelistumisest, väikesed tootmisvõimsused, vähene kogemus rahvusvahelistel turgudel tegutsemisest, suured kulud välisturgudel tegutsemise alustamisel ning vähene koostöövõime. Kümne aasta perspektiivis vähenevad oluliselt ka Eesti kulueelised, millel tänane ja seejuures olulises osas madala lisandväärtusega ning vähestele ettevõtetele toetuv eksport tugineb.



9

7 Statistikaamet, Maksu- ja Tolliamet.

Eesti ettevõtete rahvusvahelistumise toetamine ning ekspordibaasi laiendamine ja mitmekesistamine;

Ettevõtjatele kapitali ligipääsu parandamine;

Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks;

Ettevõtete pikaajalist rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu soodustava poliitika kujundamine;

Eesti ekspordi toetamisel liikumine toetuspõhiselt lähenemiselt teenuspõhisele;

Ettevõtjate teadmiste ja oskuste arendamine;

Õigus ja ettevõtluskeskkonna arendamine.

Oodatavad tulemused

Eesti toodete, ettevõtlus- ja investeerimiskeskkonna suurem tuntus ja parem maine välisriikides;

Välispoliitika toetab majanduspoliitika prioriteete;

Eesti ettevõtted löövad läbi mitte ainult oma vahetuses naabruses, vaid ka kaugematel turgudel;

Eesti ettevõtetel on hea ligipääs kapitaliturgudele;

Eesti ekspordibaas on lai ja mitmekesine.


10

3. Tõhusama loodusvarade kasutuse ning vähesema energia- ja süsinikumahukusega majandus

Eesmärgi valiku esiletõstmise põhjendusLoodusressursside piiratus ja kättesaadavuse halvenemine on konfliktis riikide kasvuvajadustega ja suurendab edaspidi kogu maailmas riikidevahelist konkurentsi ressursside pärast nii regioonide vahel kui ka sees. Loodusressursside nappus nõrgestab riigi positsiooni rahvusvahelises konkurentsis, kui seda ei kompenseerita arengu väiksema ressursimahukuse ja suurema tõhususega. 2009. aastal oli Eesti ressursitootlikkus 0,41 (eurot


11

kilogrammi8 kohta), samas kui ELi keskmine oli 1,419. Globaalne majanduskasv suurendab nõudlust loodusressursside järele, ent ressursside piiratus tekitab ühtlasi vajaduse leida loodust vähem koormavaid kasvumudeleid, kuna loodusressursside intensiivne ja jätkusuutmatu kasutus põhjustab loodus- ja elukeskkonna kiire halvenemise. Majanduskasvu lahtisidumine suurenevast ressursikasutusest (sh energiakasutusest) on üleilmne vajadus. Eesti majanduse energiamahukus on üks kõrgemaid ELs (2010. a. 2. kohal10). Ligipääs fossiilsetele energiaallikatele on seni olnud oluline komponent riikide majanduskasvus, nende kasutuselevõtt ja efektiivsem kasutamine on võimaldanud siiani kasvupiire laiendada. Kuna fossiilsete energiaallikate varu on pidevalt vähenemas, mõjutab riigi konkurentsivõimet üha enam erinevate sektorite võime saavutada energiasääst ja üleminek taastuvenergia kasutusele läbi uute energiaallikate, tehnoloogiate ja lahenduste kasutuselevõtu, keskkonnasäästliku ja tõhusa energiavarustuse olemasolu ning energiajulgeoleku.

Mõned võimalikud lahendusteed eesmärgi saavutamiseks Loodusressursside (sh maa) eesmärgipärane, keskkonnasõbralik ja

piirkondlikke eripärasid arvestav kasutamine;

Taastuvenergia edendamine;

Elektri- ja soojuse koostootmise laiendamine;

Jäätmetekke vähendamine ja jäätmete ringlussevõtu suurendamine, seda eriti põlevkivijäätmete osas;

Piisavate energiaühenduste rajamine;

Hoonete energiatõhususe suurendamine;

Elektri, mootorikütuste ja muude kütuste kokkuhoid kodumajapidamistes;

Transpordivajaduse ja transpordi energiamahukuse vähendamine, ühistranspordi kasutuse suurendamine;

Ökoinnovatsiooni investeeringute suurendamine;


12

8 Materjali kogus.

9 Eurostat.

10 Eurostat.

Uute energiatehnoloogiate ja nutika elektrivõrgu arendamine;

Keskkonnaalase koostöö edendamine;

Ökosüsteemi teenuste edendamine.

Oodatavad tulemused

ELi keskkonna- ja energiapoliitikat järgiv konkurentsivõimeline tööstus, sealhulgas elektri tootmine;

Vähenenud keskkonnakoormus ja loodusressursside suurem väärindamine;

Regionaalselt rohkem hajutatud energiatootmine, vähenenud ülekandekulud, suurenenud kohaliku toorme kasutus ja töökohtade arv;

Suurenenud energiajulgeolek; Tõhusa energiakasutusega avaliku sektori ja erasektori hooned.

4. Ühendused ja liikumisvõimalused on jätkusuutlikud



13

Eesti üldise ja majanduse jätkusuutliku konkurentsivõime seisukohast on head kohalikud, riigisisesed ja rahvusvahelised ühendused ja liikumisvõimalused hädavajalikud. Lennuühenduste mõju SKP kasvule on erinevatel uuringutel 4%-7%11, ELi katmine kiire lairibaga toob võrreldes tänasega juurde umbes 4 miljonit uut töökohta ja investeeringud lairibavõrkudesse suurendavad ELis SKPd 7% võrra12. Lahendada tuleb elanike vajadus elu- ja töökoha vahel liikumiseks (sh ära kasutada tänaseks ärakasutamata kergliikluse potentsiaal) ning ettevõtete vajadus kaubaveoks. Ühissõidukeid kasutas tööl käimiseks 2011. aastal vaid 22% hõivatutest. Väärtusahelate rahvusvahelistumine ja kasvav konkurents inim- ja finantskapitali pärast nõuab, et liikumine Eesti siseselt ning Eestisse ja siit välja on kiire, soodne ja mugav. Paremate transpordi- ja sideühenduste loomine on väga oluline ka teenuste ja töövõimaluste ühtlasema kättesaadavuse tagamiseks ning toimepiirkondade13 paremaks sidustamiseks. Samuti loob see täiendavad eeldused territoriaalse arengu paremaks tasakaalustamiseks.

Mõned võimalikud lahendusteed eesmärgi saavutamiseks Ühendusvõimaluste parendamine Eesti ja peamiste

väliskaubanduspartneritega; Eesti kui transiidikanali võimaluste parem rakendamine; Jätkusuutliku ja efektiivse ühistranspordi süsteemne arendamine; Kergliikluse potentsiaali rakendamine; Transpordisektori energiamahukuse oluline vähendamine; Transpordi muutmine ohutumaks ja turvalisemaks; Transpordi, IKT ja teiste taristute viimine rahvusvahelisel

konkurentsivõimelisele tasemele; Siseriiklike ühendusteede kvaliteedi parandamine; Veetranspordi edendamine.

Oodatavad tulemused:


14

11 Estonian Air, majandusaasta aruanne 2011 (http://estonian-air.ee/public/Annual_Reports/Annual_Report_2011.pdf).

12 Euroopa Komisjon, The Impact of Broadband on Growth and Productivity, 2008,(http://bit.ly/dqSE5N); Euroopa Komisjon, Euroopa digitaalne tegevuskava:olulised algatused, 2010 (http://bit.ly/wR9jbB).

13 Territooriumid, mille siseselt toimub ak5ivne igapäevane liikumine kodu, töö-‐ ja teenuste tarbimise koha vahel. Üldjuhul mõõdetakse keskuse ja tagamaa vahelise tööalase pendelrände intensiivsuse kaudu.

http://estonian-air.ee/public/Annual_Reports/Annual_Report_2011.pdf




http://bit.ly/dqSE5N

http://bit.ly/dqSE5N

http://bit.ly/wR9jbB

http://bit.ly/wR9jbB

Eesti transpordisüsteem on jätkusuutlik ja inimeste ning ettevõtete vajadusi rahuldav;

Kvaliteetne IKT taristu on kättesaadav kõigile sõltumata asukohast (Infoühiskonna arengukava 2013);

Liiklus on ohutu, ehk liiklusõnnetuste ja seeläbi liiklussurmade ja õnnetustes vigasaanute arv on vähenenud;

Ühistransporti kasutavate inimeste osakaal on tõusnud;

Transpordi keskkonnamõju on vähenenud;

Ühendused välisriikidega vastavad vajadustele (maantee-, raudtee-, laeva- ja lennuühendused).

5. Regionaalselt tasakaalustatud elukeskkond ja tegevusvõimalused


Elukeskkonna atraktiivsus on saanud üha olulisemaks argumendiks inimeste ja kapitali püsimisel ning liikumisel, seda nii rahvusvahelisel kui ka siseriiklikul tasandil. Arvestades Eesti väiksust, on riigisisesed regionaalsed arenguerinevused piirkondade (eeskätt Tallina linnapiirkonna ja ülejäänud Eesti vahel) suured ka kogu ülejäänud Euroopa ning muude arenenud majandusega riikide võrdluses. Üle poole Eesti SKPst luuakse Harjumaal – 61% (2009. a.) ja SKP elaniku kohta on Harjumaal ülekaalukalt kõrgeim - 156% Eesti keskmisest, ülejäänud maakondades on see alla 100%. Samaaegselt on alakasutatud eri piirkondade arengueeldused ja ressursid.


15

Probleemide iseloom ja arenguvõimalused on piirkonniti erinevad ning nende lahendamine eeldab regionaalselt diferentseeritud lähenemist.

Mõned võimalikud lahendusteed eesmärgi saavutamiseks Eesti suuremate linnapiirkondade rahvusvahelise konkurentsivõime

suurendamine; Toimealade keskuste tugevdamine, et vähendada töökohtade ja elanike

koondumist suurematesse keskustesse; Piirkondade potentsiaali oskuslikum ärakasutamine töökohtade

loomiseks; Maakondade tasakaalustatud arendamine; Linnapiirkondadest kaugemate maapiirkondade ja hõrealade arengule

keskendumine; Kodanikuühiskonna arendamine; Vabatahtliku töö soodustamine; Piirkondade vahelise koostöö tugevdamine/arendamine; Kogukonna initsiatiivi rakendamine.

Oodatavad tulemused Maapiirkondades elavate inimeste arv on 2012. aastaga võrreldes

suurenenud.

Kõikide maakondade osakaal sisemajanduse kogutoodangust ühtlustub.

Iga maakond/regioon on leidnud oma arengueelise, seda edukalt rakendades.

Eesti suuremad linnapiirkonnad on paremini sidustatud toimealade keskuste ja maapiirkondadega, moodustades omavahelise sünergia.

Eesti linnapiirkonnad (toimealade keskused) on atraktiivsed elukeskkonnad nii eestlastele kui välismaalastele.


16

6. Kõrge tööhõive


Kõrge tööhõive on majanduse kasvu säilitamiseks ja sotsiaalsüsteemide jätkusuutlikkuse tagamiseks vananeva rahavastiku ja väheneva tööealise elanikkonna tingimustes möödapääsmatu vajadus. Eesti väiksuse tõttu on olulisimaks demograafiliseks mõjuriks tööjõuturul tööealise elanikkonna vähenemine (vananemine, madal sündivus ja väljaränne), sealhulgas laste ja noorte osakaalu vähenemine. Alates aastast 2005 siseneb Eesti tööjõuturule vähem inimesi, kui sealt potentsiaalselt välja langeb14, mille tagajärjel suureneb töötava elanikkonna koormus mittetöötava elanikkonna ülalpidamisel. Tööhõive kasvu eesmärki kajastab ka Euroopa majanduskasvu strateegia15, seades aasta 2020 eesmärgiks 75% tööhõive määra saavutamine 20-64 aastaste vanusegrupis (Eesti 2020.a. eesmärk 76%). Samuti on Eesti


17

14 Demograafiline tööturusurve indeks — eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5-14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55-64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. Statistikaamet.

15 Majanduskasvu strateegia “Euroopa 2020“ (http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm).

http://ec.europa.eu/europe2020/index_et.htm




olukorras, kus uusi töökohti lisandub suhteliselt vähe ning tööjõu vastavusse viimine kaasaegse tööturu vajadustega on võtmeküsimus. Kõrge tööpuuduse kõrval (12,5% 2011. a., kellest 60% pikaajalised töötud) on väljakutseks ka kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse tagamine (IMD konkurentsivõime edetabelis oleme eelviimasel 58. kohal).


Aktiivse tööturupoliitika rakendamine ning rahastamise jätkusuutlikkuse tagamine, sh ettevõtlusega alustamise soodustamine;

Kõigile võrdsete võimaluste loomine tööhõives osalemiseks (mehed, naised, puudega inimesed, noored, vanad, mitte-eestlased);

Rahvusvahelise tööjõu mobiilsusega kohanemine ja tööjõu mobiilsuse kasutamine Eesti heaks;

Mitmekesisemate ja paindlikemate töövormide laiem kasutamine, sh töö- ja pereelu ühitamine.

Oodatavad tulemused

Eesti tööturg ja töökeskkond on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline;

Tööhõive määr on tõusnud;

Pikaajalise töötuse ja noorte töötuse määr on oluliselt langenud;

Sooline palgalõhe on oluliselt vähenenud;

Puuetega inimestel on võrdsed võimalused tööturul kaasalöömiseks ning nende hõive on kõrge.


18

7. Haridus on kvaliteetne, kättesaadav ning õppija ja ühiskonna vajadusi arvestav

Eesmärgi valiku esiletõstmise põhjendusTeadmised, oskused, loovus ja ühised väärtused on ühiskonna edasikestmisel ja arendamisel võtmetähtsusega. Eesti arenguvajaduste lahendamine ja eesmärkide saavutamine sõltuvad suuresti iga elaniku haritusest. Üleminek teadmistepõhisele majandusele tähendab hariduse pidevalt kasvavat mõju Eesti majanduslikule konkurentsivõimele. Haridus mõjutab olulisel määral ka Eesti järgmiste aastate arenguvõimet sotsiaalses plaanis. Samas on täna hariduse suurimateks väljakutseteks noorte suur väljalangevus haridussüsteemist, oskuste elutsükli lühenemine, inimeste hariduse ja tööturu mittevastavus, kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise


19

konkurentsivõime tõstmine. Ligi kolmandik (31,1% 2011. a.) Eesti tööealisest elanikkonnast on ilma erialase ettevalmistuseta16, mistõttu on nende inimeste valmisolek töö tootlikkuse tõstmiseks ning elukestvaks õppeks samuti madal.


Haridussüsteemi kvaliteedi parandamine; Haridussüsteemi kohandamine demograafiliste muutustega ( sh

kättesaadavuse tagamine ja koolivõrgu kohandamine); Kõrghariduse kvaliteedi ja rahvusvahelise usaldusväärsuse tõstmine; Õpetajahariduse vastavusse viimine haridussüsteemi vajadustega; Kaasaegse õppevara ja haridustehnoloogia kättesaadavuse tagamine,

sh IT-lahendused; Inimeste väljaõppe vastavusse viimine muutuva tööturu vajadustega

(sh teaduse inimressursi arendamine ning inseneride ja tippspetsialistide juurdekasvu tagamine, keeleõpe);

Tõhusa elukestva õppe süsteemi toimimine; Noorsootöö mitmekesisuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi

suurendamine; Inimeste ettevõtlikkuse ja innovatsiooniteadlikkuse tõstmine;

Oodatavad tulemused

Erialase hariduseta inimeste osakaal on vähenenud;

Kvaliteetne haridus kõikides haridusastmetes on Eesti inimestele kättesaadav;

Toimiv elukestev õpe toetab tööturu vajadusi;

Eesti inimeste ettevõtlikkus on suurenenud;

Kõrgharidus on rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline.


20

16 Statistikaamet.

8. Sidus ja võrdsete võimalustega ühiskond

Eesmärgi esiletõstmise põhjendusSotsiaalne ebavõrdsus väljendub sotsiaalsete rühmade (nt puuetega inimesed, vanemaealised, rahvusvähemused) madalas staatuses ning väheses kogukondlikus kaasatuses. Tänasel päeval elab Eestis ligi 1/5 lastest vaesuses, iga kümnes inimene Eestis on puudega, naiste ja meeste palgalõhe on Eestis ELi suurim (27,6%) ning OECD riikidest on Eestis vähemuste tolerantsuse indeksi järgi viimasel kohal17 . Mida suuremad on inimestevahelised sidemed ja võrgustikud, seda enam koondutakse ühiste eesmärkide täitmiseks, mille heaks näiteks on kodanikualgatuse ja vabasektori kiire areng riigis. Sidususe saavutamiseks on vajalik ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ning sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine. Oluline on tagada, et Eesti ühiskond oleks tolerantne ja järgitakse võrdse kohtlemise põhimõtteid. See tähendab, et võrdsed võimalused oleksid tagatud sõltumata inimese soost, rassist, etnilisest päritolust, usutunnistusest või muust veendumusest, puude olemasolust, vanusest, seksuaalsest sattumusest või muust tunnusest. ELi poliitikate üheks oluliseks eesmärgiks on majanduslikult ja sotsiaalselt


21

17 OECD 2011.a raport „Society at a Glance - OECD Social Indicators“.

sidusa ühiskonna poole liikumine18], muuhulgas seatud vaesuse ja tõrjutuse vähendamine. Tõrjutud sotsiaalsete gruppide olemasolu on oluline risk ka rahva tervisele, seevastu võrdsed võimalused ja võrdne ligipääs teenustele suurendavad sotsiaalset turvalisust ja sidusust ning parandavad tervisenäitajaid.


Ühiskondliku kihistumise, ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine;

Võrdsete võimaluste loomine avalike teenuste (sh vajaduspõhiste toetuste ja sotsiaalteenuste) kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel;

Tagada sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kõigis ühiskonnaelu valdkondades;

Kõikidele Eesti elanikele võrdsete võimaluste tagamine ühiskonnaelus osalemiseks ja eneseteostuseks;

Eesti kultuuri tuntuse ja kättesaadavuse tagamine ning toimivad integratsioonimehhanismid, mis tagavad uustulnukate lõimumise Eesti kultuuriruumiga;

Migratsioonist tulenevate võimaluste kasutamine;Riigi, ettevõtja ja kodaniku jagatud vastutuse suurendamine sidususe

tõstmisel.

Oodatavad tulemused

Suhteline vaesus ühiskonnas on oluliselt langenud;

Kõigile inimestele sõltumata rahvusest (etnilisest kuuluvusest), rassist, usutunnistusest või veendumustest, vanusest, puudest või seksuaalsest sättumusest on tagatud võrdsed võimalused ning võrdne kohtlemine ühiskonnas;

Eestisse elama asunud inimesed lõimuvad ühiskonnas edukalt.

9. Eesti inimesed on terved ja elavad kaua


22

18 Vt. Kodanikukeskse ja ühtse riigivalitsemise tõhustamine.


Üks suuremaid väärtuseid ühiskonnale on inimese pikk ja kvaliteetne elu, sealhulgas tervena elatud eluaastad. Enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamises peitub rahavastiku ja majanduse kasvu (tervise mõju SKPle on 6-15%) oluline potentsiaal. Ehkki oodatav eluiga (2010. aastal mehed 71 aastat ja naised 81 aastat) ja tervena elatud aastate arv (2010. aastal mehed 54 ja naised 58 aastat) on tõusuteel, jääb see oluliselt maha EL keskmisest. 2009. aastal oli vahe EL keskmisega meestel 6,1 aastat ja naistel 2,6 aastat. Tähelepanu pälvib ka suur eeldatava eluea sooline lõhe (ligi 10 aastat naiste kasuks) ning suured eluea erinevused piirkonniti. Eestis suri 2010. aastal ligi 25% enne 65 aastaseks saamist. Sotsiaalsel sidususel on otsene seos tervisega – mida suurem on sidusus, seda paremad on ka tervisenäitajad. Kuid suurenenud tööpuudusest tulenev sissetulekute vähenemine ning erinevate ühiskonnakihtide vahelise majandusliku ebavõrdsuse suurenemine loob soodsa pinnase inimestevahelise terviselõhe kasvuks, mis avaldub ka laste ja noorte tervises.

Mõned võimalikud lahendusteed eesmärgi saavutamiseks Tervisekäitumise edasine parandamine, riskikäitumise ja

õnnetusjuhtumite vähendamine


23

Tervishoiutaristu arendamine ja kasutatavuse tagamine); Tervist toetava elu- töö- ja õpikeskkonna arendamine; Kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine; Kvaliteetsemate terviseteenuste ja toodete kasutusele võtmine.

Oodatavad tulemused

Inimeste tervisekäitumine on paranenud ja enneaegsete surmade arv on vähenenud, Eesti tervishoiussüsteem on teinud oma arengus märkimisväärseid edusamme, mille tulemusena on tervena elatud eluiga Eestis 2022. aastaks kasvanud;

Ühiskonna kõikidele liikmetele on kättesaadav kvaliteetne arstiabi terviseprobleemide korral, inimeste rahulolu tervisteenustega on kasvanud;

Eesti on kogunud maailmas tuntust oma innovaatiliste lahenduste ja tehnoloogiate osas tervisevaldkonnas, sh on saavutanud teatud valdkondades liidripositsiooni.


24

10.Eesti elanike turvalisus ja elutähtsate teenuste toimepidevus

Eesmärgi valiku esiletõstmise põhjendusÜhiskond suudab toimida ja oma eesmärke saavutada vaid siis, kui on tagatud ohutuelukeskkond ning riigi piisav võime ohule reageerida ja leevendada ohu realiseerumiseltekitatud kahju. Rahvusvaheliste kriiside ja konfliktide mõjud, aga ka nende lahendamise vajadus, puudutavad Eestit üha vahetumal kujul. Seetõttu on Eestis oluline suurendada inimeste turvalisust igapäevaelus. Turvatunnet aitavad tagada efektiivne kuriteoennetussüsteem, riigi võimekus reageerida kuritegevusele, sotsiaalne kontroll ning inimeste aktiivne osalemine enda ja teiste turvalisuse suurendamisel. Teiseks on Eestile kui väikeriigile eriti oluline soodne rahvusvaheline keskkond, sest Eesti võimalused rahvusvahelist olukorda mõjutada on väga piiratud. Kasvav on ebatraditsiooniliste julgeolekuriskide tähtsus. Rahvusvahelist julgeolekukeskkonda võivad halvendada uue demokratiseerumislaine tagasipöördumine või mõni ootamatu sündmus – väliste arengutrendide ebasoodsad arengud. Kolmandaks on vajalik on tagada valmisolek


25

erinevateks keskkonnaalasteks hädaolukordadeks või toimetulekuks ekstreemsete ilmastikunähtustega.


Eesti sisemise stabiilsuse kindlustamine ning inimelude ja vara päästmine ja kaitsmine;

Korduvkuritegevuse ning alaealiste kuritegevuse; Organiseeritud kuritegevuse ning isikuvastaste kuritegude ennetamine

ning neile reageerimine; Eesti huvide kaitse rahvusvahelistes organisatsioonides; Laiapõhjalise riigikaitse rakendamine; Julgeolekut ja iseseisvat riigikaitsevõimet toetava struktuuri

arendamine; Hädaolukordade tekkimise riskide maandamine ja hädaolukordadele

reageerimise arendamine; Küberturvalisuse suurendamine; Paremate tingimuste loomine vabatahtlikkuse tekkeks, selle

arendamiseks ja võimekuseks.

Oodatavad tulemused Väheneb ebaloomulikul teel hukkunute arv;

Tugevneb inimeste sisemine turvatunne ja väheneb kuriteo ohvriks langenud inimeste osakaal;

Vähenevad alaealiste poolt ja nende vastu toimepandud kuritegevus;

Kinnipidamisasutustes rakendatud meetmed vähendavad korduvkuritegevust;

Tugevnenud on riigi julgeolek läbi lõimumise rahvusvaheliste organisatsioonidega. Kasvanud on inimeste teadlikkus julgeolekuriskidest;

Eesti on kogunud maailmas tuntust oma innovaatiliste lahendustega julgeolekuriskide juhtimisel;

Tugevnenud on riigi võimekus tulemaks toime hädaolukordade lahendamisega;

Kasvanud on inimeste teadlikkus virtuaalkeskkonnas valitsevatest riskidest ning Eesti on saavutanud küberturbe valdkonnas liidripositsiooni.


26

11.Eesti kultuur on kestlik

Eesmärgi valiku esiletõstmise põhjendusKuigi kultuuris osalemine pole viimastel aastatel suuri kõikumisi näidanud ja Euroopas läbi viidud uuringute põhjal on Eesti elanikud väga kultuurilembesed (näiteks Eurobaromeetri uuringu "European Cultural Values 2007" järgi on Eestis Läänemeremaade seas aastas vähemalt korra teatris käinute protsent kõige kõrgem – 49% ning nii mõneski teises sarnases lõikes on Eesti ELi riikide arvestuses samuti esimeste seas), on lähiajal oluline teha valikuid, mis on eelduseks kultuurimaastiku kestlikkuse tagamisel. Kultuuri kaudu on võimalik luua olulist lisandväärtust nii regionaalses arengus, turismis kui ka ettevõtluses. Eesti jaoks on omakeelse ning mitmekülgse kultuurielu hoidmine strateegiliselt oluline ning vastupidised arengud nõrgestavad lisaks otseselt kultuuriga seotutele ka mitmeid teisi valdkondi (nt regionaalareng, haridus, majandus jt). Erinevate piirkondade kuvand on sageli seotud regioonis toimuva kultuuri- või spordieluga, samuti mõjutab kohalik kultuuriruum elanike motivatsiooni piirkonda jäämisel või sealt lahkumisel, seega kultuuri poolt pakutavate võimaluste tark kasutamine maandab ka mitmeid regionaalarenguga seotud riske.


27

Mõned võimalikud lahendusteed eesmärgi saavutamiseks Eesti kultuuri järelkasvu ning kultuurielu mitmekülgsuse ja

kõrgetasemelisuse tagamine; Eesti rikkaliku vaimse ning materiaalse kultuuripärandi elujõulisuse ja

säilimise tagamine järeltulevatele põlvedele; Eesti kultuuri tõlgitavuse ja leviku suurendamine väljaspool Eestit; Eestis eestikeelse ja Eesti kultuuriga seotud, samas kaasaja teaduste ja

tehnoloogia arengutel põhineva, eesti kultuuri maailmakultuuriga seostava, rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise hariduse tagamine;

Eesti keele arendamine kultuurikeelena ja mitmekeelsuse väärtustamine;

Rahvakultuuri ja selle jätkusuutlikkuse tagamine; Infotehnoloogia lokaliseerimine eestikeelsesse keskkonda; Kultuuri sidustamine teiste valdkondadega.

Oodatavad tulemused Kultuuri kohanemisvõime on tasemel, mis võimaldab kultuurivaramu

ülekannet ning pidevat täiendamist uutele kultuurikandjate põlvkondadele;

Kultuuripärandi olukord ja hoiutingimused on paranenud; Saavutatud on Eesti kultuuri dünaamiline tasakaal ja jätkusuutlikkus

suhetes maailmakultuuriga Olulise osaga Eesti kultuuripärandist on võimalik tutvuda

virtuaalkeskkonnas


28

12.Ühtselt toimiv ja tõhus riik

Eesmärgi valiku esiletõstmise põhjendus Eesti tuleviku seisukohalt on ülitähtis, et riik oleks ühiskondliku arengu aktiivne suunaja/võimestaja – algatades, innustades ja toetades lahendusi keerukatele ühiskondlikele väljakutsetele (rahvastiku vananemine, töötus, uue kasvumudeli leidmine, surve sotsiaalsüsteemidele jms). Riigivalitsemise, mis hõlmab endast ka kvaliteetset poliitikakujundamist ja selle tulemuslikku rakendamist, mõju ei väljendu üksnes riigi majanduse konkurentsivõimes, vaid samuti sotsiaalsetes aspektides ja kollektiivses võimes ühiskonna ees seisvatele väljakutsetele vastata. Seejuures on oluline, et kodanikukeskne riik toimiks ühtselt ja kasutaks ressursse ja kaasaegseid tehnoloogilisi võimalusi tõhusalt. Riigi toimimise tõhustamine on Eesti kui vananeva rahvastikuga riigi jaoks eriti oluline, sest vaid see tagab, et avalikke teenuseid on võimalik vähemalt samas mahus ja kvaliteedis pakkuda ka pikas perspektiivis. Eesti kui väikeriigi juures tuleb efektiivsuse tõstmiseks võimalusel vältida dubleerimist ja tegevuste killustamist.



29

Kodanikeühenduste toimimiseks ja tugevnemiseks soodsa keskkonna loomine;

Kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine; Poliitika planeerimise kvaliteedi ja tulemuslikkuse tõstmine

(riigiaparaadis analüütilise kompetentsi kasvatamine); Haldusvõimekuse tõstmine/haldusterritoriaalse reformi läbiviimine; Ülesannete tellimine era- ja kolmandalt sektorilt; Kohaliku omavalitsuse tasandi poliitikate rakendamise ja avalike

teenuste osutamise võimekuse tõstmine; Riigi strateegilise juhtimise võimekuse tõstmine; Avaliku teenistuse arendamine (luua võimalused avaliku teenistuse

ühtseks toimimiseks); Sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine.

Oodatavad tulemused Avalike teenuste osutamine avaliku sektori ja mittetulundusühenduste

koostöös on ühtlase kvaliteediga, läbipaistev, jätkusuutlik ja partnerluspõhimõtteid järgiv ning kodanikud on teenustega rahul;

Läbi sotsiaalse innovatsiooni suureneb võimalus leida rohkem isemajandavaid lahendusi ning vähendada koormust maksusüsteemile;

Riigiaparaadis analüütilise kompetentsi kasvades suureneb jätkusuutlike poliitikate kujundamise võimekus;

Kodanikuharidus on süsteemselt koordineeritud ning tõhusalt korraldatud, suurendades Eesti elanike aktiivset ja vastutustundlikku osalemist ühiskonnaelus;

Riigiasutused ja kohalikud omavalitsused toetavad kodanikuühenduste tegevust. Kodanikuühendused on tegevus- koostöö- ja jätkusuutlikud ning sotsiaalsete muutuste algatajad ja elluviijad;

Avaliku sektori otsuste kujundamisel arvestatakse valitsusväliste osapoolte panusega ning osapooled on rahul kaasamise protsessi läbiviimisega;

Vabatahtlik tegevus on ühiskonnas soodustatud, tunnustatud ja väärtustatud ning vabatahtlikud on tõhusalt kodanikuühenduste tegevustesse kaasatud ja koordineeritud.


30


Documents

Eesti järgneva kümne aasta eesmärgid¡rgid ja lahendusteed_tšiendatud.pdf · tänasega juurde umbes 4 miljonit uut töökohta ja investeeringud lairibavõrkudesse suurendavad