PortfolioSEB ärikliendileht Suvi 2008•

Pank aitab klientidel finantskulusid vähendadaSEB rahavoogude juhtimise osakond on olemas

selleks, et oma kliente nõustada, kuidas ettevõte

saaks finantse paremini juhtida ning kulusid

vähendada.Järg lk 2

2

SEB rahavoogude juhtimise osakon-

na ning Global Transaction Services

divisjoni juht Kristiina Koel töötab

panganduses juba üle kümne aasta,

alustades Tallinna Pangas korres-

pondentpanganduse osakonna assis-

tendina ja tegeldes välispankadega.

Varem on ta töötanud viis aastat

Microlinkis, lõpetanud Tallinna

Tehnikaülikooli ärijuhtimise eriala

ning taotleb hetkel Estonian Business

Schoolis magistrikraadi.

„Olen olnud väga pikalt just vä-

lispankadega seotud poole peal –

sain assistendist regiooni juhiks ja

aastail 2000–2001 oli rahavoogude

osakond SEB-s paralleelselt välis-

pangandusega üks esimesi valdkon-

di, mis suudeti üle grupi harmo-

niseerida. Panime paika standardid,

kuidas välja peame paistma ja kui-

das sisemiselt toimima ning 2004. aas-

tal otsustati, et igas Balti riigis peab

olema oma rahavoogude juhtimise

koordinaator/ juhataja. Meil sain sel-

leks mina,“ jutustab Koel pisut aja-

loost. Vahepeal jõudis ta 1,5 aastat

lapsega kodus olla ning naasis tööle

2006. aastal. Kuna rahavoogude juh-

timine pole nii kardinaalselt kiirelt

muutuv ala nagu ehk laenuprotse-

duurid, ei olnud raske pooleli jäänud

kohalt jätkata. Selle aasta algusest on

vastutusvaldkond laienenud. Raha-

voogude juhtimise osakonnale lisaks

kuuluvad divisjoni veel kaubanduse

finantseerimise osakond ja custody

services (väärtpaberite haldusteenus).

„Teeme kliendiga tööd, et saada

aru, kuidas ta täna toimib ning oma

pangategevust on seni korraldanud

– kas see on just kõige efektiivsem

või peaks midagi muutma? Tihti

annab protsesse automatiseerida,

teha mõningaid toiminguid teisiti,

kasutada teisi pangatooteid ja hoida

sellega oluliselt kokku finantskulu-

sid,“ räägib Koel. „See on üle-

euroopaline trend rahavoogude juh-

timises, kus üritatakse oma protsesse

maksimaalselt automatiseerida ja

tsentraliseerida, ning jõuab järjest

enam meie majanduskliimat arvesta-

des ka meie ettevõtete/inimeste tead-

vusesse.“

Loomulikult ei leiuta SEB ini-

mesed jalgratast, vaid kuna panga

selja taga on suur ja tugev grupp, kel-

lel on väga palju kogemusi suurte

klientidega, aitavad just need koge-

mused ka Eesti ettevõtteid nõustada.

„Ja mitte mingil juhul ei saa öel-

da, et minu või kogu meie osakonna

töö oleks igav ja rutiinne,“ on Koel

kindel endas ja oma ülejäänud 17 di-

visjoni liikmes. „Meil on väga põnev

amet. Kõik kliendid on erinevad,

kõigil on erinevad vajadused ja soo-

vid, samuti erinevad harjumused

ning struktuur. Kui ühele kliendile

on mingi asi iseenesestmõistetav, siis

teisele võib see olla täiesti uudne! Ja

seda nii igapäevaste pangateenuste

kasutamisel kui ka ettevõtete enda

finantspoole ülesehitamisel.“

Hea näide kokkuhoiust –

SEPA makse

Hea näide pangakulude kokkuhoid-

misest on Koeli sõnul SEPA makse

Algus lk 1

PERSOON

Portfolio • Suvi 2008

Aadress Portfolio, SEB Pank,

Tornimäe 2, 15010 Tallinn

Tel 665 5100 E-post marketing@seb.ee

Väljaandja Corpore Kujundus Variant

Äîðîãîé ÷éòaòeëü!

Ïðåäíaçía÷eííîe äïÿ áèçíåñ-êëèåíòîâ SEB Pank èçäaíèå

"Ïîðòôîëèî" äîñòóïíî ía ðóññêîì ÿçûêe â Éíòåðíåòå ïî aäðåñó:

www.seb.ee/portfolio-ru

(Single Euro Payments Area), mis on

mõeldud euromaksete tegemiseks sa-

madel tingimustel nii euroala riigi

sees kui ühest Euroopa Liidu või

Euroopa Majanduspiirkonna liikmes-

riigist teise liikmesriiki. „Oleme ainus

Eesti pank, kes on selle maksesüstee-

mi otseliige ehk meie kliendid, kes

olid harjunud Euroopasse täissum-

mas saajale makseid tegema, võivad

nüüd kõik need maksed teha kulu-

efektiivselt ehk kulud kahasse mak-

sena. See võimaldab panga ülekande-

kuludes kümnekordselt kokku hoi-

da,“ selgitab ta. Ja see näide on üks

lihtsamaid, tavatöö nõuab nõustamist

tunduvalt keerulisemates küsimustes

ja lahenduste väljapakkumises.

Lisaks väljatöötatud mudelitele

ning teenustele on panga üheks väl-

jakutseks arendada oma teenuseid

vastavalt kliendi vajadustele. „Mõt-

leme koos kliendiga välja just tema

jaoks parima lahenduse ning laienda-

me seda võimalusel. Nii näiteks käib

meil kontsernikonto pidev arendami-

ne koos kliendiga, samuti sündis

kliendivajadustest lähtuvalt eks-

pressmaksete tegemine uutele valuu-

tadele. Lihtsalt kui ettevõtte esindaja

tuleb rääkima, mida ta vajab, on meie

innovaatiline e-lahenduste divisjon

valmis kohe kaasa tulema ja võime-

line neid ideid realiseerima. On ikka

tugev tunne küll, kui suudad pakku-

da parimat lahendust väga kiirelt!“

On ikka tugev tunne küll, kui suudad pakkuda parimat

lahendust väga kiirelt! Kristiina Koel

Portfolio

Oma innovaatiliste lahenduste

eest on SEB saanud kiita ka rahvus-

vaheliselt. Internetipank U-Net

Business on tunnistatud korduvalt

Eesti parimaks. Suur samm oli inter-

netipanga piiriüleseks arendamine

ehk klientidel on võimalik oma vä-

liskontosid hallata läbi U-Net

Businessi. Euromoney on tunnistanud

SEB neljal järjestikusel aastal pari-

maks Põhja- ja Baltimaade Cash

Management pangaks ja Global

Finance Magazine nimetas panga pari-

maks Sub-Custody pangaks Eestis.

Uute lahenduste väljatöötamise

kõrval jääb aega ka eraeluks

Kui palju rahavoogude juhtimise osa-

konna juhil töö kõrvalt enda ja pere

jaoks aega jääb? „No ikka jääb,“ mui-

gab Kristiina Koel. „Mul on väike

armas poiss, kes käib muidugi las-

teaias, kuid muul ajal nõuab palju tä-

helepanu. Ja seda ta ka saab. Meil

pole jäänud lapse pärast kusagil käi-

mata – oleme käinud temaga Lõuna-

Aafrika ringreisil, Mehhikos, Itaalias

ja Alpides suusatamas.“

Koht, kuhu Koel kindlasti tahaks

tagasi minna, on Austria Alpid, kuna

lisaks sealsele ilule jumaldab ta mäe-

suusatamist. Tema sõnul käiks ta

Alpides igal nädalal, kui need vaid

veidi lähemal asuksid! Lisaks meel-

dib talle spordialadest jooksmine –

tõmmata hommikuti dressid selga ja

teha väike ring ärkamiseks. „Palju

tegutsen ka aias ja üldse meeldib

mulle looduses olla. Meie suur hun-

dikoer vajab hoolt ning jooksuta-

mist.“

GERLI RAMLER

3

Finantside parem juhtimine ja kulude kokkuhoid

on üleüldine trend. „Tihti annab protsesse

automatiseerida, teha mõningaid toiminguid

teisiti, kasutada teisi pangatooteid ja hoida

sellega oluliselt kokku finantskulusid,“ ütleb

Kristiina Koel. Fotod Raivo Tiikmaa

Portfolio • Suvi 2008

4

UUDISED

SEB internetipõhine valuuta- ning

rahaturutehingute platvorm Trading

Station sobib hästi nii firmadele, kes

teevad valuutatehinguid tihti ning

suures mahus, kui ka neile, kellel va-

luutatehingute järele vaid harva vaja-

dus tekib. Tehinguid saab vastava va-

luuta kontode olemasolul teha enam

kui 20 valuutaga. Samuti saab

Trading Stationi kaudu sisestada raha-

turu deposiite.

Tänavu 2. maist alanesid turvalisu-

se eesmärgil interneti- ja telefoni-

pangas paroolikaardiga tehtavate

maksete päevalimiidid 5000 kroo-

nini.

ID-kaardi, PIN-kalkulaatori või

Mobiil-ID-ga identifitseeritud isi-

kute maksetele see piirang ei kehti.

Kui koodikaardile seatav 5000-

kroonine päevalimiit katab U-Net

Businessi kasutaja vajadused, ei ole

kohustuslik uut lahendust kasuta-

ma hakata. Paroolikaarti ei pea pan-

Trading Stationi tehinguid saab

sisestada igal pangapäeval vahemi-

kus kell 9–17 ning selle kaudu on kät-

tesaadavad ka tehingute ajalugu ja

tehingute kinnitused. Lisaks tehin-

gute sooritamisele on Trading Stationi

kaudu võimalik näha reaalajas va-

luutakursse ning intressimäärasid.

Samuti on seal elektroonilisel kujul

kättesaadavad kõik SEB Grupi poolt

koostatavad makromajanduse ning

gale tagastama, selle võib jätta varu-

variandiks ID-kaardi kõrvale olu-

kordadeks, kus ID-kaarti ei ole

võimalik kasutada.

Lisaks turvalisusele on ID-

kaardil koodikaardi ees mitmeid

eeliseid: ei ole vaja sisse toksida

tülikaid paroole koodikaardilt, puu-

dub kohustuslik salasõna vahetus,

internetipanga sessioon ei aegu, on

mugav kaasas kanda jms. PIN-

kalkulaatorit või koodikaarti kasu-

tades peab iga internetipanga jaoks

valuuta- ja rahaturgude analüüsid.

Trading Stationi kasutamiseks

tuleb sõlmida pangaga vastav le-

ping. Lepingu sõlmimise ning toote

omamisega ei kaasne mingeid ta-

susid.

olema eraldi kalkulaator või kaart.

ID-kaart ja Mobiil-ID sobivad

kõikidele internetikeskkondadele:

pank, riiklik register või muu tee-

nusepakkuja. Lisaks saab ID-

kaardi ja Mobiil-ID-ga anda digi-

taalset allkirja, mis on samaväärne

omakäelise allkirjaga.

Rohkem infot ID-kaardi ning selle

kasutamise kohta loe www.id.ee

ID-kaardi lugeja saad osta lähimast

SEB pangakontorist.

Rohkem infot www.seb.ee/ariklient >

valuutatehingud -> Trading Station

Valuuta- ning rahaturutehingud otse internetis

SEB on mainekuselt 3. ettevõte Eestis

TNS Emori poolt üheksandat korda läbi viidud iga-aastase Eesti

suurettevõtete tuntuse ja maine uuringu tulemused olid SEB jaoks

suurepärased. Oleme 2008. aastal mainekuselt kolmas ettevõte Eestis!

Esimene on Hansapank ja teine Kalev, SEB-le järgnevad Rakvere

Lihakombinaat, Saku Õlletehas, EMT, A. Le Coq ja Eesti Statoil. Eesti

suurettevõtete mainekuvandi pingerea koostamise aluseks oli Eesti

elanike üldine suhtumine ettevõttesse ja hinnang ettevõtte tugevusele.

SEB tuntus on läbi aastate püsinud kõrge ja stabiilsena, olles praegu

91 protsenti. See tähendab, et SEB-d teab 10-st eestimaalasest lausa

üheksa. Eesti suurettevõtete tuntuse ja maine uuring viidi läbi 2008.

aasta aprillis ja selles osalesid Eesti elanikud vanuses 15–74 aastat.

Kuus inimest

kümnest kasutab

Eestis internetipanka

Uuringufirma GfK Custom Research

Baltic aasta algul läbiviidud uurin-

gust selgub, et 86 protsenti Eesti in-

ternetikasutajatest kasutab interneti-

pankade teenuseid. Kolmandik neist

sooritab internetis pangatehinguid

iga päev.

Üldse kasutab internetti 69 prot-

senti Eesti 15–74-aastasest elanikkon-

nast ehk uuringu läbiviijate sõnutsi

tähendavad tulemused, et kogu Eesti

elanikkonnast kasutab internetipan-

kade teenuseid kuus inimest küm-

nest.

Uuringust, mis selgitas interneti

kasutamise harjumusi ja eesmärke

Eestis, selgus ühtlasi, et pangatehin-

guid sooritavad internetis ka need

inimesed, kel puudub kodus arvuti

ning ligipääs internetile. Siiski on vii-

maste seas enamuses need, kes siiani

internetipankade teenuseid ei kasuta.

BNS

Internetipanga makselimiit alanes 5000 kroonini

Portfolio • Suvi 2008

5

SEB toel toimus taas menukas FinantskonverentsSEB toetusel toimus aprilli keskel Pärnu Finantskonverents 2008 egiidi all „Analüüs – paremad otsused“, kus

tutvustati ka SEB teenust Trading Station. Lisaks rääkis panga krediidi arenduse ja koolituse osakonna juhataja

Jaanus Leemets finantsanalüüsi suhtelisusest, mis osutus äärmiselt populaarseks ligi saja osavõtjaga work-

shopiks.

SEB-s teenivad

euro välislaekumised kiirelt intressiAlates 5. maist on eurodes tehtavatele välismaksetele kasutusel

täiendav kliiring, mis võimaldab SEB-l pakkuda oma klientidele

senisest kiiremaid välisarveldusi.

Seni saabusid eurodes laekumised klientidele läbi ühe arveldus-

kliiringu, mis toimus hommikul kell 10. Alates 5. maist toimub täien-

dav kliiring ka kell 18, mis tähendab SEB klientidele võimalust saada

aegkriitilisi euromakseid üleeuroopalise arvelduskliiringu vahendusel

kuni tööpäeva lõpuni. Pank krediteerib kõik õhtused laekumised

kliendi kontole ja need hakkavad kohe teenima intressi.

SEB on ainuke pank Eestis, kes on üleeuroopalise kliiringsüsteemi

otseliige. SEB Grupp on neli aastat järjest nimetatud parimaks Põhjala

ja Baltikumi rahavoogude juhtimise pangaks.

Oleme väljastanud

üle 471 000

pangakaardi

SEB Pank on aprilli lõpuks väljas-

tanud 359 686 deebetkaarti, mis on

3194 võrra rohkem kui kuu varem.

SEB Panga krediitkaartide arv kas-

vas kuuga 229 võrra ja ulatus 108 907

kaardini. Lisaks väljastas SEB aprilli

jooksul 2577 U-kaarti, mis on ainult

internetis kasutamiseks mõeldud

deebetkaart kehtivusega 40 päeva.

Eesti kommertspangad on aprilli

lõpu seisuga kokku välja andnud

1 786 142 pangakaarti, millest

1 325 132 on deebetkaardid ja 461 010

krediitkaardid. Deebetkaartide arv

kasvas aprillis eelmise kuuga võrrel-

des 6031 ja krediitkaartide arv 4525

võrra. BNS

Portfolio • Suvi 2008

MAKROÜLEVAADE

6

Veel eelmisel aastal võisime

Eestis näha 10-protsendilist

majanduskasvu, mis nüüd on

äkki kadunud. Kuidas kõik nii

järsku toimus ja miks? Majandus

on mitmetahuline keerukas

mehhanism ja üht lihtsat vastust

siin välja tuua ei saa, kuid

vähemalt üks süüdistatav on

kahtlustatavana kinni peetud –

kinnisvarahinnad. Mida neile

süüks pannakse?

Kinnisvarahinnad korreleeruvad ena-

masti üsnagi hästi majanduskasvu

määradega ning maailmakogemuse

põhjal võib väita, et kinnisvarahin-

dade langus toob kaasa ka majan-

duslanguse. Näiteks Inglismaa vii-

mase 25 aasta ainus majanduslangus

on järgnenud üle 10-protsendilisele

kinnisvarahindade langusele 1990.

aastal, mis omakorda järgnes eelne-

val paaril aastal aset leidnud hüppe-

lisele hinnatõusule. Nüüd on üle 12

aasta käes taas hetk, mil kinnisvara-

hinnad äsja nulljoone ülalt allapoole

läbinud on.

USA-s tõi kinnisvarahindade

kahanemine alates 2006. aasta algu-

sest kaasa peaaegu koheselt ka

majanduse kasvumäärade alanemi-

se. Negatiivseks muutus kinnisvara-

hindade kasv 2007. aasta alguses

ning 2008. aastalt oodatakse USA-s

majanduslangust. Tänavu veebruaris

oli USA 20 linna kinnisvarahinna

indeks langenud 12,7 protsenti alla-

poole eelmise aasta sama perioodi

taset. Nii USA-s kui Inglismaal võttis

kinnisvarahindade languse muun-

dumine majanduslanguseks ligi

aasta.

Kõlab tuttavlikult? Tõesti, palju

sarnasusi Eesti praeguse olukorraga.

Kinnisvarahindade kasvu aeglustu-

mine alates 2007. aasta algusest tõi

kaasa ka majanduse kasvumäärade

alanemise. Aasta lõpuks muutus kin-

nisvarahindade kasv negatiivseks

ning tänavu esimeses kvartalis on

Eestis müüdud korterite hindades

esialgsete andmete põhjal toimunud

langus 10 protsenti. Seega võib üsna

suure tõenäosusega oodata hiljemalt

aasta lõpuks Eestis majanduslangust.

Püüdes veidi illustreerida sellist

seoseahelat, leiame peamiseks ühen-

duslüliks laenud ja pangad. Kui kin-

nisvarahinnad langevad ning hinna-

langus on süveneva tendentsiga,

pole laenajad kuigi altid laenu and-

Kuidas tekib majanduskriis?

Selleks, et Eestis asjad paremuse poole pöörduksid,

peaks enne toimuma pööre välismaailmas.

ma. Pankade saada olevad vahendid

laenuandmiseks on vähenenud, ka-

haneva krediidi tõttu leiab finantsee-

rimist vähem uusi ettevõtmisi ma-

janduses ning senised projektid

võivad sattuda raskustesse. Projekte,

mida finantseerida, valitakse hooli-

kamalt. Tulemuseks on tootmismahu

süvenev allakäiguspiraal.

Ka majapidamiste käitumisele

avaldab kinnisvarahindade langus

mõju. Kuna kinnisvara väärtus ka-

haneb, väheneb jõukus ning üldise

majanduse kahanemise tulemusena

väheneb majapidamiste võime tarbi-

da. See annab omapoolse panuse ma-

janduslangusele.

Inglismaal võttis neli aastat, enne

kui kinnisvarahinnad taas skaala po-

sitiivsele alale jõudsid. Majandus-

langus seevastu kestis poolteist aas-

tat. Kinnisvara hinnatrendi pöör-

dumine põhineb paljuski psühholoo-

gilistel mõjudel, saades võimalikuks

siis, kui ostjate usk pöördumisse

saab valdavaks, sest nad usuvad, et

langus on olnud piisavalt suur.

See pole ainus tegur. Väga määra-

vaks on ka needsamad aset leidvad

sündmused välismaailmas – nii kin-

nisvaraturgudel kui majandustes,

sealhulgas see, kuivõrd kanduvad

need ülejäänud Euroopasse. Selleks,

et Eestis asjad paremuse poole pöör-

duksid, peaks enne toimuma pööre

välismaailmas. Paljuski määravad

globaalse intressimäära ning prob-

leemid majanduses USA turgudel toi-

muv. Mida enam USA kinnisvara-

hinnad langevad, seda enam laenu-

võtjaid satub raskustesse, samas kui

Eesti laenuvõtja on kinnisvara hinna-

languse suhtes vähem haavatav,

kuna on väiksema laenukoormu-

sega. Samuti on Eestis väljaantud lae-

nude struktuur kordades konserva-

tiivsem kui näiteks USA-s, kus prae-

gused kinnisvaraturu probleemid

saidki alguse just liiga riskantsetest

laenudest madala laenuteenindami-

se võimega inimestele. Seetõttu

võivad Eesti-sisestest teguritest tu-

lenevalt tagasilöögid jääda küllalt

pehmeks, kuid mida pikem negatiiv-

ne mõjuperiood

välismaailmast,

seda raskem on

neile vastu seista.

RUTA EIER

SEB majandusanalüütik

Portfolio • Suvi 2008

STARDILAEN

7

Uus laenulahendus alustavatele ettevõtetele

Stardilaenu kohta loe lisa KredExi

koduleheküljelt www.kredex.ee/11583või küsi lisa ärikliendi infotelefonilt

66 55 444.

Uue ettevõtte asutamine on

alati seotud kuludega – kas on

vaja äri käimalükkamiseks teha

päris suuri investeeringuid

põhivarasse või lisaraha hoopis

jooksvate kulude katteks. Kuna

alustaval ettevõttel pole üldjuhul

veel märkimisväärseid tulusid

ega ka varasid, võib olla inves-

teeringuteks ja käibevahendi-

teks raha keeruline leida.

Heade äriideede teostamine aga

enam raha taha pidama ei jää.

Koostöös KredExi ning EAS-iga

pakub SEB Stardilaenu, mille taotle-

miseks tuleb pöörduda Ettevõtluse

Sihtasutuse (EAS) esindusse. Äri-

plaani ettevalmistamiseks on võima-

lik saada tasuta konsultatsiooni maa-

kondlikest arenduskeskustest.

Otsuse laenu tagamise osas teeb

KredEx ning see otsus tuleb esitada

pangale koos SEB vormil krediidi-

taotlusega.

„Kuigi alustasime Stardilaenu

väljastamist alles märtsis, on huvi

selle vastu olnud küllaltki suur,“ rää-

gib KredExi juhataja Andrus Treier.

Tema sõnul kasvab taotlejate arv ilm-

selt lähiajal märgatavalt, alustava

ettevõtte puhul võib laenuprotsess

olla alguses aeganõudev – tarvis on

laenu taotlemiseks ette valmistada

äriplaan, esitada see analüüsimiseks

EAS-ile ning vajadusel ka täiendada.

Laenusumma võib olla vahemi-

kus 30 000–500 000 krooni, tähtaeg

kuni viis aastat ja maksepuhkus kuni

kuus kuud. Tagatiseks on lisaks

KredExi käendusele ettevõtte füüsi-

lisest isikust omanike isiklikud käen-

dused 30 protsendi ulatuses lae-

nusummast. Laenu intressi määrab

laenu väljastav pank.

„Stardilaen on mõeldud eelkõige

alustavale FIE-le või ettevõttele,

mille äriregistris registreerimisest ei

ole möödunud enam kui kaks aastat.

Lähtuvalt Euroopa Liidu regulat-

sioonidest ei või ettevõtte töötajate

arv ületada 250 töötajat, aastakäive

782 miljonit krooni ning bilansimaht

672 miljonit krooni, kuid eriti alusta-

va ettevõtte puhul pole antud piiran-

gud üldjuhul olulised,“ räägib Treier.

„Seejuures tuleb tähele panna, et

KredEx ei käenda kõiki tegevusi,

eelkõige põllumajandusettevõtteid ja

kinnisvaraarendust.“

Treier lisab, et Stardilaenu peami-

ne erinevus tavapärasest laenust on

madalam nõutava käenduse määr.

Nimelt piisab laenu saamiseks alusta-

va ettevõtte omanike vaid 30%-lisest

käendusest, tavapäraselt peab see

olema vähemalt võrdne laenu sum-

maga. Muid tagatisi ei nõuta.

Stardilaenu kõrval pakub SEB en-

diselt ka Käenduslaenu lahendust,

mis on Stardilaenust üldjuhul oda-

vam ning otsustusprotsess on liht-

sam ja kiirem. Laenutaotluse saab esi-

tada otse pangale, kes hoolitseb ka

KredExi käenduse eest.GERLI RAMLER

Uue äri alustamine ja head äriideed teostamata ei jää. Pakume koostöös KredExi ja EAS-iga Stardilaenu.

Portfolio • Suvi 2008

8

TOETUSED

EL-i toetusprogramm aitab tõsta ettevõte konkurentsivõimet

te

Euroopa Liidu (EL) toetuste uue programmiperioodi 2007–2013 toetusmeetmete avanemine langeb

aega, kus räägitakse Eesti ettevõtete madalast tootlikkusest ja majandusstruktuuri muutmise

vajadusest. Majandusanalüüside järgi jäävad kohalike ettevõtete investeeringud materiaalsesse

põhivarasse ühe töötaja kohta oluliselt alla kõigist EL-i vanadest liikmesriikidest ning seda peetakse

üheks madala tootlikkuse põhjuseks.

Uue programmi raames hakatakse toetama ka

ettevõtlusinkubaatoreid, kus on parimad kasvu-

tingimused uuendusmeelsetele suure kasvu-

potentsiaaliga ettevõtetele. Pildil Tehnopoli

äriinkubaatoris tegutsev SmartDust Solutions,

mis tegeleb intelligentsete sensorvõrkude

loomisega. Sensorvõrgud loovad omavahel

väikeste sensorite abil traadita võrguühenduse

ning edastavad siis vastavalt keskkonna kohta

infot. SmartDusti tooteid võib peagi kohata

näiteks Eesti maanteedel autojuhtidele

teeolude kohta infot andmas. Fotod Tehnopol

Portfolio • Suvi 2008

9

Uuel programmiperioodil on ette-

võtluse arendamiseks kasutada se-

nisest suuremad ressursid. Piisav

teadlikkus ja võimekus pakutavaid

toetusi õigesti rakendada saab olla

oluliseks tõukejõuks ettevõtte kasvu-

potentsiaali arendamisel.

Uued toetusmeetmed on selge

sihitusega aidata kaasa ettevõtete

konkurentsivõime tõstmisele ning

uute koostöövormide tekkimisele,

mis saaksid olulist väärtust luua aren-

dustegevuses või ekspordi võime-

kuse tõstmisel. Näiteks võib tuua

tööstusettevõtete tehnoloogiainves-

teeringute toetuse, keskkonnatehno-

loogiate arendamise toetuse või teh-

noloogia arenduskeskuste loomise

toetuse. Seni on paljud ettevõtjad

olnud kriitilised, hinnates toetuste

taotlemist kui bürokraatlikku prot-

sessi. Kuid muutunud konkurent-

sisituatsioonis võiks vaade olla hoo-

pis positiivsem – taotluse esitamisele

eelnev analüüs annab olulist infor-

matsiooni ettevõtte äriprotsessidest,

aitab hinnata tulevikusuundi ja või-

malikke rakendatavaid strateegiaid.

Ka rakendusüksused (näiteks Ette-

võtluse Arendamise Sihtasutus) on

astunud olulisi samme ettevõtjate-

sõbralikkuse suunas, arendades oma

konsultatsioonisüsteeme ning tehes

koostööd kaasfinantseerijatega.

Kui ise ei oska, siis pank aitab!

Koostöövajadus rakendusüksuse,

toetuse taotleja ja panga vahel tu-

leneb kahest toetustega kaasnevast

põhimõttest. EL-i fondidest raha taot-

lemisel on oluline silmas pidada, et

raha antakse vaid tingimusel, et abi

soovijad annavad projekti elluviimi-

seks ka omapoolse rahalise panuse.

Omafinantseerimise nõutav määr

projekti kogumaksumusest võib ula-

tuda kuni 80 protsendini, olenedes

sellest, kas tegemist on ühiskondliku

või kasumit taotleva projektiga.

Teiseks oluliseks põhimõtteks on jä-

relfinantseerimine, mille kohaselt

Euroopa Liidu toetussummad maks-

takse üldjuhul välja alles pärast pro-

jektikulude tegemist. Toetuse välja-

maksmine toimub taotleja poolt esi-

tatud arvete ja aruandluse alusel.

SEB on pikka aega olnud partne-

riks äri- ja mittetulundusühingutele,

sihtasutustele ja omavalitsustele

programmidest raha taotlemisel ja

projektide edukal elluviimisel. Ühelt

poolt on pangas olemas kompetents

avanevatest toetusmeetmetest ning

rahastamise põhimõtetest. Teisalt tin-

gib paljude projektide suur oma-

finantseeringu määr vajaduse leida

täiendavaid rahastamisallikaid.

Projektide käsitlemine pangas

oleneb toetusmeetmest ja projektist,

siiski tasuks kliendihalduri poole

Uue toetusprogrammi eesmärk on tõsta ettevõtete

konkurentsivõimet ja ekspordivõimekust ning aidata

luua suuremat väärtust arendustegevuses.

pöörduda juba projekti ideefaasis.

Kliendihalduri kaasamine võimal-

dab ettevõtjal võimalikult täpselt

paika panna finantseerimisskeemi,

mis on rakendusüksusele esitatava

äriplaani lahutamatu osa. Üldine

suundumus ongi see, et nii raken-

dusüksusele kui pangale esitatavad

dokumendid kattuksid võimalikult

suurel määral.

Projektikulude lühiajaliseks fi-

nantseerimiseks (kuni toetuse laeku-

miseni) ja omafinantseeringu määra

katmiseks saab kasutada sildfinant-

seerimise toodet, mille eeldus on

positiivne haldusotsus ehk kinnitus,

et projekt saab EL-i rahastuse. Laen

toetuse osas makstakse sel juhul taga-

si toetuse laekumisel ning ülejäänud

summa osas rakendatakse pikaajali-

se finantseerimise tingimusi. Kuigi

eelnevalt oli juttu pigem ettevõtluse

arendamisest toetuste abil, on sild-

finantseerimine sobiv ka kõikide

EL-i toetusega regionaalarengu, põllumajandus- ja kalandusvaldkon-

na projektide puhul.

ANDRA ALTOA

SEB jaepanganduse divisjoni müügijuht

NÄITEID MAAELU ARENDAMISE MEETMETEST (Indikatiivne avanemine 2008. aastal, allikas PRIA)

Investeeringud bioenergia tootmisse.

Metsandussaaduste lisandväärtuse andmine

(arendusprojekti elluviimine).

Põllu- ja metsamajanduse infrastruktuur.

Investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks.

Investeeringud loomakasvatusehitistesse.

Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine.

Uute toodete, töötlemisviiside ja tehnoloogiate arendamise

alane koostöö.

•

•

•

•

•

•

•

NÄITEID MAJANDUSKESKKONNA

ARENDAMISE MEETMETEST (Indikatiivne avanemine 2008. aastal, allikas EAS)

Innovatsiooniklastrite toetamine.

Tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute toetus.

T&A projektide toetamine (uute toodete, teenuste ja

tehnoloogiate arendamise toetamine.

Keskkonnatehnoloogiate arendamise toetus.

Tehnoloogia arenduskeskuste toetamine.

SPINNO+ (teadmiste ja tehnoloogiasiirde toetamine).

Ettevõtlusinkubatsiooni toetamine.

•

•

•

•

•

•

•

Portfolio • Suvi 2008

10

KESKKONNASÕBRALIK IT

Juba mõnda aega on palju

räägitud vastutustundlikust äri-

tegevusest. See on lai mõiste,

mis hõlmab hoolivat suhtumist

töötajasse, teistesse ette-

võtetesse, madalama toime-

tulekuga ühiskonnakihtidesse,

aga ka meid ümbritsevasse

keskkonda.

Eestis on meeldiv trend, et paljud

edukad firmad on ühiskondlikult

oluliste projektide algatajad – juhid

mõistavad, et vastutustundliku äri-

tegevusega seotud kulud ei ole kao-

tatud raha, vaid investeering tule-

vikku.

IT-juhtimise vallas on paari

viimase aasta jooksul kogu maail-mas tugevaks suunaks tõusnud

keskkonnasõbralik ressursikasutus.

Märke sellest võib leida kõikjalt: ar-

vutitootjad on hakanud tootma „ro-

helisi” arvuteid ja servereid ning

protsessiõpetlased propageerivad

veelgi vähem loodusressurssi raiska-

vaid protsesse. 2008. aasta märtsis

toimunud Euroopa suurima IT-messi

„Cebit” peateema oli keskkonna-

sõbralik IT-korraldus „Green IT“ .

Mida siis tegelikult tähendab vas-

tutustundlik arvutikasutus? Kas ai-

nult „roheliste” arvutite ostmisest pii-

sab? Ilmselt mitte. Veelgi olulisem on

see, kuidas on läbi mõeldud arvuti-

kasutus üldisemas plaanis. Tege-

likult võiks iga ettevõtja endalt kü-

sida:

Kas on hinnatud arvutikasutuse

efektiivsust ehk on teada arvutite

kasutamisest tulevad tegelikud

kulud? Kas midagi saaks teha ole-

masolevaga võrreldes mõistliku-

malt?

Kui kaua kasutatakse riistvara?

Mida tehakse vanade arvutitega?

Kas vanavarast vabanemise prot-

sess on läbi mõeldud?

•

•

•

•

Näitena võiks tuua ühe Eestis kül-

lalt levinud arusaama: arvatakse, et

mida kauem arvutit kasutatakse,

seda kasulikum on see nii majandus-

likult kui ka keskkonnale. Aga tegeli-

kult tuleks arvesse võtta esmapilgul

varjatuks jäänud kulusid – 5–6 aastat

vana arvuti ei oma turuväärtust ja

utiliseerimise ning logistika eest

tuleb jäätmekäitlejale peale maksta.

Lisaks peab arvestama, et vana arvu-

ti tööshoidmine nõuab rohkem tähe-

lepanu ning vea juhtumise tõenäosus

on suur.

„Green IT” kontseptsioon kogub

Eestis kiirelt populaarsust

Eestis on rohelise arvutipargi idee

propageerijaks OÜ Green IT. Ette-

võte on asutatud 2006. aastal endiste

liisingutöötajate poolt ning on kahe

aastaga kiirelt kasvanud, püüeldes

sellel aastal juba 100 miljoni kroonise

käibe poole.

Green IT teenused võimaldavad

firmajuhtidel leida oma IT-varade ka-

sutamise harjumustest/protsessidest

üles seni varjatud ressursse veelgi

efektiivsemaks muutumiseks. See

võimaldab saavutada samal ajal nii

kulude kokkuhoidu kui ka vähenda-

da riske ümbritsevale keskkonnale,

tegemist on win-win situatsiooniga.

Konkreetsemalt moodustavad

Green IT teenusepaketi IT efektiivuse

konsultatsioonid, rendilahendused ja

kasutatud arvutitest vabanemine.

Arenenud riikide ettevõtetes on

väga populaarne tehnika rentimine,

kuna IT tehnika kaotab seoses tehno-

loogia arenguga kiirelt väärtust iga

kuu ja päevaga, muutudes rõõmust

mureks ning kohustuseks. Põhja-

maades renditakse umbes 35% ja

USA-s koguni üle 60% kõigist kasu-

tuses olevatest arvutitöökohtadest.

Eestis on see näitaja 8% juures.

MARGO LUBERG

Green IT OÜ asutaja ja tegevjuht

Keskkonnasõbralik arvuti – kas juba ka Sinu laual?

Foto GREEN IT OÜ

?Kasutatud IT-varadest vabanemine

?Rendilahendused

?IT-juhtimise konsultatsioonid

Portfolio • Suvi 2008

11

CONESCO EESTI

Conesco Eesti OÜ ühe omaniku Siim Kabritsi sõnul on oma äri alustades tähtis

mõelda ainult õnnestumisele ning pühenduda täielikult oma eesmärkide elluviimi-

sele. Firma, kelle müüdavad marjad kaubanduskeskuste juures C+ nime kandva-

tel lettidel on igaühe pilku püüdnud, sai alguse viis aastat tagasi kolme aktiivse

noore ideest täita seni katteta olnud nišš – pakkuda ka Eesti inimesele värskete

marjade, puuviljade ja seente impulssostu võimalust.

Oma äri alustades ei tohi mõelda ebaõnnestumisele

Järg lk 12

Portfolio • Suvi 2008

12

Algus lk 11

CONESCO EESTI

„Idee teha selline firma tekkis meil

Soomes käies, kus on sellist marjade

letimüüki harrastatud juba aasta-

kümneid,“ räägib Kabrits. „Aru-

tasime kahe sõbraga ja eks noortel on

selline katsetamine ning riskimine

veres – ja tegime ära! Mõtlesime, et

kui ei riski, siis ei saa meil ka firmat

kunagi olema. Kusagilt peab ju alus-

tama. Väike kogemus marjade alal

oli olemas kunagisest metsamarjade

eksportimisest Soome ja Rootsi ning

eks see andis palju juurde. Loomu-

likult peab alguses korralikult läbi

mõtlema, mis on ettevõtte eesmär-

gid, mida tahetakse saavutada ja kas

suudetakse end sajaprotsendiliselt

asjasse pühendada.“

„Iga algus on raske ja algaja jaoks

on iga investeering suur,“ lisab ta.

„Kõik summad olid olulised, aga eks

nüüd on firma kasvanud, nõudmi-

sed-soovid suurenenud ning võib-

olla enam ei tundugi esimesed inves-

teeringud nii mahukad. Kuid vaeva

pidi esimestel aastatel ikka palju

nägema.“

Üheks suureks proovikiviks oli

kaubanduskeskuste mentaliteedi

muutmine, kuna esmapilgul tundus

neile, et Conesco Eesti tahab ära

võtta nende marjamüügi osa. Peagi

saadi aga esimesed julged nõusse

ning hakati mõistma, et keskuse töö

ongi meelitada klient kauplusesse

ostma ja marjade letimüük pole

mitte turuosa näpistamine, vaid tar-

bija implussost. „Tegelikult ongi toi-

dukauplustel endal äärmiselt keeru-

line marju müüa, kuna see on nii kii-

relt riknev kaubagrupp, millega on

väga palju tööd,“ nendib Kabrits.

„Nüüd võetakse meid kui koostöö-

partnerit, kes pakub toodet, mida kes-

kused ise pakkuda ei suuda. Sellega

võidavad kõik – meie, kaubandus-

keskus ning tarbija.“

Letimüügi puhul on tegemist hoo-

ajalise äriga, mis alustab aprillis ja

lõpetab augusti lõpus ning annab

seega võimaluse hooajal tekkinud

väsimusest puhata. „Samas oleme

igal aastal mõelnud laiemalt ja suu-

remalt ning tegutsemise ring ja too-

dete hulk kasvab aina. Kuna Eesti

turg on liiga väike, et vaid siin tegut-

seda, oleme laienenud üle Baltikumi

ning Soome, et saaks pakkuda pare-

mat kvaliteeti ja paremat hinda. Et

head pakkumist saada ja teha, on

vaja suuremaid mahte.“

Hooaja esimesed kuud tuleb

kaup C+ lettidele Hispaaniast ja

Itaaliast, kui kohalik toodang valmi-

ma hakkab, pakutakse kohe juurde

ka Eestis kasvatatud maasikaid, her-

nekaunu, kukeseeni, kultuurmusti-

kaid ja vaarikaid. Aga kuidas üldse

partnerid leiti? „Esialgu lihtsalt otsi-

sime internetist kontakte ning helis-

tasime ja kirjutasime neile. Kuna siin

oli väga vähe ettevõtteid, kes olid

tollal välismaa firmadega maasikate

ostu asjus ühendust võtnud, oli meil

lihtsam. Nii Itaalia kui ka Hispaania

jaoks tundus Eesti turg huvitav, kuid

eks riskid tundusid ka suured ja nii

me vaikselt ning ettevaatlikult pihta

hakkasime,“ jutustab Kabrits. „Kuigi

tegemist pole kerge äriga – kui puu-

Portfolio • Suvi 2008

13

vilju peetakse kergelt riknevaks kau-

baks, siis maasikas näiteks on kohe

väga kiirelt riknev, tundsime, et me

ei saa ebaõnnestuda. Tõtt-öelda me

halvale stsenaariumile isegi ei mõel-

nud, sest kui hakkad ebaõnnele

mõtlema, tuleb sellest alateadvuslik

hoiak ja asi võibki nässu minna.“

Iga firma peab arenema ja

kasvama

Hetkel on C+ letid väljas rohkem kui

60 müügikohas – suuremates kau-

banduskettides, kaubamajades, aga

ka väiksemates kauplustes Tallinnas,

Tartus ja Pärnus. Suuremad ekspor-

dimaad on olnud seni Läti, Leedu ja

Soome ning tänaseks on Conesco

ühinenud üheks suureks ettevõtteks

peakontori ja jaotuskeskusega Tallin-

nas. „Logistikaga tegelevad meil

koostööpartnerid, aga selle juhtimise

programmid on meil äärmiselt de-

tailselt läbi mõeldud ja välja tööta-

tud. Juba mitu kuud ette käib prog-

noosimine, sest iga ebaõnn tähendab

suurt rahalist kaotust,“ selgitab

Kabrits. „Ebaõnn on nii müügileti

tühjaksjäämine kui ka liiga rohke

Väga hästi on käima läinud uus teenus FruitXpress, mis

pakub kontoritele rendiks pidevalt värskete puuviljade

ja marjadega täidetud külmkappe. Siim Kabrits

kauba ostmine. Esimesel aastal näi-

teks juhtus meie kaupa vedava auto-

ga õnnetus, mis oli väga õpetlik ja

keeruline situatsioon. Nüüd on meil

rohkem kogemusi ja oskame erine-

vaid olukordi enda jaoks õigesti la-

hendada.“

Conescol on Eestis oma vahela-

du, mis omandati kolm aastat tagasi.

„Ja muidugi tegeleme pidevalt

oma ettevõtte arendamisega uutele

suundadele,“ kõneleb Kabrits. „Väga

hästi on käima läinud uus teenus

FruitXpress, mis pakub kontoritele

rendiks pidevalt värskete puuviljade

ja marjadega täidetud külmkappe.

Miks peaksid inimesed sööma ja pak-

kuma külalistele ebatervislikke saia-

kesi, küpsiseid ja võileibu, kui on

võimalik saada kohapeal värskeid

puuvilju ja marju? Teenuse popu-

laarsus näitab, et Eesti inimene hak-

kab järjest enam mõtlema tervislik-

kusele ning meie suudame neile seda

aastaringselt pakkuda.“

Samas aastaringselt C+ lette kau-

banduskeskustes pidada pole firma

omanike hinnangul mõttekas, kuna

siis kaob ära lettide kandev idee – im-

pulssost. „Oleme igal aastal toonud

sisse järjest kallimaid tooteid, nagu

vaarikas ja murel, mille hind esimes-

te partiide korral on üsna kõrge. Ja

turgu jätkub, kuna inimeste makse-

jõud on suurem ning võimalused pa-

remad. Samas oleme tänu mahtude

suurenemisele suutnud hoida maasi-

kakilo hinna viis aastat ühel tasemel,

mis on tänaste hinnatõusude juures

märkimisväärne.“

Hetkel on C+ letid väljas rohkem kui 60 müügikohas – suuremates kaubanduskettides, kaubamajades, aga ka väiksemates kauplustes Tallinnas,

Tartus ja Pärnus. Suuremad ekspordimaad on olnud seni Läti, Leedu ja Soome. Fotod Raivo Tiikmaa

Portfolio • Suvi 2008

14

VÄLISUUDISED

SEB on loonud raskustes klientide

abistamiseks eriüksuse

Skandinaviska Enskilda Banken (SEB) on loonud pangasisese „pääste-

üksuse”, mis spetsialiseerub kriisis ettevõtete aitamisele juba varajases

staadiumis, teatas Rootsi Raadio uudisteprogramm Ekot.

Töörühmas on hetkel umbes 20 inimest, kes tegelevad nõus-

tamisega eriti Eestis ja Lätis, kus nad õpetavad firmadele, kuidas ennast

kiiresti ümber struktureerida, et madal konjunktuur üle elada, ütles

SEB tegevjuht Annika Falkenberg Rootsi Raadiole. Grupp koosneb

spetsialistidest, kellel on kogemusi 1990. aastate Rootsi panga-

kriisist. Töögrupi loomisega soovib Balti riikidesse suurelt panus-

tanud Rootsi pank end kaitsta ajal, mil Balti majandused on üle

kuumenemas, märkis raadio. Balti riigid annavad kaheksandiku SEB

laenuportfellist.

BNS

Eurotsooni inflatsioon

aeglustus aprillis

Euroopa rahaliitu kuuluva 15 riigi

keskmine aastainflatsioon oli aprillis

3,3 protsenti, mis on märgatav tagasi-

minek märtsi 3,6 protsendilt, teatas

Euroopa Liidu statistikaamet Euro-

stat.

Kuigi kõigi riikide kohta eraldi

andmed puuduvad, on teada, et in-

flatsioon on alanenud Saksamaal,

Itaalias, Hispaanias ja Sloveenias.

Reutersi küsitletud ökonomistid

olid prognoosinud 3,4-protsendilist

inflatsiooni. Euroopa Keskpanga

(EKP) taotlus on hoida inflatsioon

alla 2 protsendi.BNS

Veebruaris tõusid Balti riikides ko-

halikus valuutas tehtud pika- ja

lühiajaliste laenude intressid kõige

kiiremini Lätis, Eesti oli teisel ko-

hal, teatas Läti statistikaamet.

Veebruaris oli pikaajaliste lati-

laenude keskmine intress Läti pan-

Mobiilipangandust ootab suur tulevik

Läti pankade laenuintressid kasvasid kiiremini kui Eestis

kades 17,8 protsenti, olles aastaga

tõusnud 6,2 protsenti. Eestis oli see

kroonilaenude puhul 12 protsenti,

mis oli aastaga kerkinud 4,2 prot-

senti. Leedu vastav litilaenu intress

oli 10 protsenti ning kasv 3,6 prot-

senti.

Lühiajaliste latilaenude intress

oli Lätis veebruaris 11,9 protsenti,

olles aastaga tõusnud 4,1 protsenti.

Eestis oli kroonilaenude intress

7,6 ning Leedus litilaenude intress

8,8 protsenti. Need olid aastaga

tõusnud vastavalt 2 ja 2,9 protsenti.

Uuringufirma Gartner hinnangul

tõuseb mobiilmakseid kasutavate

inimeste arv 2011. aastaks 100 mil-

jonini. Jätkuvalt jäävad

mobiilmaksete põhikana-

liks lühisõnumid, ehkki

laienemist on oodata

ka muude teenuste

(WAP, USSD, NFC)

mahu osas.

Vaatamata sellele,

ei ole Gartner mobiil-

maksetega seotud pan-

kade tuluvõimaluste suh-

tes nii optimistlik ja leiab, et mo-

biilioperaatorid peaksid arenevat teh-

noloogiat rohkem ära kasutama.

„Pangad õigustaksid oma investee-

ringuid paremini, kui nad liidaksid

mobiilteenused juba olemasolevate

kanalite ja muude pangateenustega.”

Mobiilmaksetel on kõige rohkem

potentsiaali neis piirkondades, kus

on vähe panku ja seetõttu ka

vähe maksmisvõimalusi.

Esirinnas on Aasia

Mobiilmaksete osas on

juhtival kohal Aasia

Vaikse ookeani piir-

kond: 2008. aasta lõ-

puks ennustatakse seal

juba 28 miljonit kasutajat

ehk 28% kogu maailma

kasutajatest. Põhja-Amee-

rika kasutajate hulk arvatakse sel

aastal kasvavat ühe miljonini, Lääne-

Euroopas jõuab vastav arv 499 000-ni.

Ka uuringufirma Javelin Strategy

and Research toetab ideed, et mobii-

lidest ja pihuarvutitest kujunevad

„elektroonilised rahakotid”, mis si-

saldavad kõike alates kliendi- ja ter-

visekaartidest perekonnapiltideni

välja. Kuid enne peavad põhitegijad

– kaardikeskused, finantsettevõtted,

mobiilioperaatorid, kaupmehed ja

mobiilitootjad – käed lööma, et ühes-

koos ühtse ja lihtsa, kõiki rahuldava

lahenduse poole liikuda.

Juniper Research väidab ülemaa-

ilmselt läbiviidud uuringutele tu-

ginedes, et aastaks 2011 on mobiil-

pangandusega haaratud üle 800 mil-

joni kliendi. See tähendab, et

võrreldes 2007. aastaga, on tegemist

kümnekordse kasvuga, kusjuures

mobiilsete pangatehingute arv tõu-

seb 2,7 miljardilt (2007) 3,7 miljardini

(2011).

Portfolio • Suvi 2008

Page 1Page 2Page 3Page 4Page 5Page 6Page 7Page 8Page 9Page 10Page 11Page 12Page 13Page 14Page 15Page 16