Aino Siirak

EESTI KEELE ÕPIKvene õppekeelega kooli 8. klassile

1. OSA

I JÕUDU TÖÖLE! ..................................................................................................................................................................................... 4

1. tund Uue õppeaasta algus ................................................................................................................................................. 5

2. tund Klassikoosolek .................................................................................................................................................................. 9

3. tund Kooli Reisisellide klubi .............................................................................................................................................. 13

4. tund Ants Sild. „Kuidas me komisjonide esimehi ja nõunikke valisime” ..................................... 16

Grammatika nud-kesksõna ...................................................................................................................................................................... 7

Laadivahelduslike tegusõnade lihtmineviku eitav vorm ............................................................... 7

Täismineviku moodustamine ja kasutamine ......................................................................................... 11

Kordamine ........................................................................................................................................................................................................ 20

II SILM NÄEB KAUGELE, MÕISTUS VEELGI KAUGEMALE .................................................................. 22

1. tund Õppereisi kavandamine .......................................................................................................................................... 23

2. tund Õppereis Tallinna ........................................................................................................................................................... 26

3. tund Anton Hansen Tammsaare muuseum .......................................................................................................... 31

A. H. Tammsaare „Poiss ja liblik”

4. tund Kadrioru loss ja park ................................................................................................................................................... 37

A. H. Tammsaare „Ööbik ja lilled”

Grammatika Suur ja väike algustäht. Kohanimed ............................................................................................................. 28

Omadussõnade käänamine kesk- ja ülivõrdes .................................................................................... 39

Kordamine ........................................................................................................................................................................................................ 42

III KES MINEVIKKU EI MÄLETA, SEE ELAB TULEVIKUTA .................................................................... 44

1. tund Eesti Vabaõhumuuseum .......................................................................................................................................... 45

2. tund Talu ja talutööd ............................................................................................................................................................... 48

3. tund Rahvakalendri tähtpäevad .................................................................................................................................... 53

„Nelipühade hommikul” A. H. Tammsaare järgi

4. tund Käitumine vabaõhumuuseumi territooriumil ....................................................................................... 60

Grammatika Omadussõnade kesk- ja ülivõrde käändevormid .............................................................................. 51

Suur ja väike algustäht. Pühad ja tähtpäevad ..................................................................................... 58

Vigade ennetamine osastava ja seestütleva käände kasutamisel ...................................... 59

Käskiv kõneviis ühend- ja väljendtegusõnadest ................................................................................ 61

Kordamine ........................................................................................................................................................................................................ 64

IV HEA NÕU ON KALLIS ............................................................................................................................................................... 66

1. tund Kooli raamatukogu üritused ................................................................................................................................ 67

Raamatukogu kasutaja meelespea

2. tund Jalgrattamatk Peipsi äärde ................................................................................................................................... 71

„Matkal” H. Jõgisalu järgi

SISUKORD

3. tund Peipsi järv ............................................................................................................................................................................ 75

Juhan Liivi luuletused sügisest

4. tund Juhan Liivi elu ja looming ...................................................................................................................................... 80

J. Liivi luuletused „Sügisene kodu”, „Helin”, „Lauliku talveüksindus”

Jalgrattamatka päeviku sissekanded

Grammatika Käskiva kõneviisi kasutamise kinnistamine ........................................................................................... 72

Peasõnaga kaasnevate kesk- ja ülivõrdes omadussõnade käändevormid .................. 78

Kordamine ........................................................................................................................................................................................................ 86

V IGAÜHE ARVAMUS ON TERETULNUD JA ... ................................................................................................. 89

1. tund Oskar Luts ja Palamuse kihelkonnakoolimuuseum ......................................................................... 89

„Lutse püüdmas” O. Lutsu järgi

Grammatika Tingiva kõneviisi kasutamine viisaka pöördumisega .................................................................... 89

EESTI–VENE TÄHESTIKULINE SÕNASTIK .......................................................................................................................................... 93

GRAMMATIKATABELID ................................................................................................................................................................................. 126

EESTI KAART ..................................................................................................................................................................................................... 128

KUULAMINE

TÖÖVIHIKU ÜLESANNE

VESTLUS

RÜHMATÖÖ

JÄTA MEELDE!

ÕPIME

SUHTLEMA

kirjeldama uue õppeaasta algust kuulama ja jutustama suvistest rännuteedest kirjutama sõnumit möödunud suve sündmustest iseloomustama kooli- ja klassikaaslasi tutvustama mõne huviringi liikmeid osalema rollimängus

KULTUURIVÄÄRTUSI TUNDMA

arutlema erinevate reisisihtide üle Eestis soovitama mõnd matka või kultuurireisi avastama uusi reisimisvõimalusi Eestis

KEELEOSKUSI LIHVIMA

moodustama nud-kesksõna kasutama täismineviku vorme kordama sise- ja väliskohakäändeid vahet tegema liht- ja täismineviku kasutamisel

JÕUDU TÖÖLE!

1. Loe ja jutusta ühe noormehe mõtetest ja tunnetest kooliaasta alguses.

Maailmas on nii palju teid. Teed on nagu maa muster, mille inimesed on endast jätnud. Ka minul on siin osa – juba kaheksandat aastat sammun ikka mööda sama teed. Kord on see olnud sile, kord auklik, siis jälle kuiv, lumine või porine. On olnud päevi, mil olen seda teed käinud rõõmuga, teinekord aga kogu hingest vihanud. Jah, see on koolitee.

Kooliaasta algul kõnnin kooliteel rõõmuga. Siis paistab kõik uus, puhas ja värske. Staadionil on jooksurada puhastatud ja hüppekastis liivgi vahetatud. Ka võimlat on remonditud ja duširuumid korda tehtud. Ei jõua kohe kuidagi esimest sporditundi ära oodata: jalad lausa kibelevad (так и рвутся) värskele jooksurajale. Ja järsku saan ma aru, kuidas ilusas ümbruses võib end tõesti parema ja rõõmsamana tunda.

Mäletan, kui lõbus oli tegelikult koos klassi koristada. Panime muusika mängima ja laulsime oma lemmikansamblite laule. Roman laulis alati nii kõvasti, et tüdrukud hakkasid teda Kõlariks hüüdma. Kui aga füüsikaõpetaja tuli lärmi peale vaatama, mis siin toimub, leidis ta eest sellise vaatepildi: Riho mängib põrandaharjaga kitarri, Regina tantsib põrandapesulapiga ning Vova hoiab haamrit nagu mikrofoni käes ja laulab nagu kõige kuulsam rokkstaar. Siis panime muusika kähku vaiksemaks ja hakkasime jälle tõsiselt tööle. Klassi seina peal raamaturiiuli varjus on aga meie klassi logo, mille maalis Regina. Ta ütles, et peame seda vaatama alati, kui keegi tülli läheb – logo tuletab meile meelde, kui lõbus võib meil koos olla ja kui palju me koos suudame ära teha.

1. TUND

Koolis näeme!

5

2. Mõtle välja ja joonista oma klassi kõige paremini iseloomustav märk (logo), aga

nii, et teised seda ei näe. Siis kirjelda oma logo teistele, kes püüavad sinu jutu

järgi seda joonistada. Pärast vaadake logosid koos ja arutage, mille poolest neist

igaüks on huvitav.

3. Kirjelda koolihoonet, kus on mõnus õppida. Kasuta allpool pakutud sõnu.

maja, katus, korsten, pööning, kelder, aken, aknalaud, uks, rõdu, sein, lagi, põrand, ruum, klassiruum, vestibüül, garderoob, õpetajate tuba, kabinet, direktori kabinet, füüsikakabinet, arstikabinet, aula, raamatukogu, söökla, võimlakorda tegema, korras hoidma, koristama, parandama, värvima, puhastama, pesema, ära vahetama, ümber vahetama, välja nägema, ära vedama

4. Tuleta meelde antonüüme ehk vastandsõnu. Kata kinni kord parempoolne, kord

vasakpoolne tulp ja koosta antonüümidega sõnaühendeid.

puhas – must, määrdunudkuiv – märgsile – auklik, konarlikvanaaegne – tänapäevanehoolikas – hooletueelmine aasta – järgmine aastaterve – katkine terve – haigehele(kollane) – tume(kollane)rõõm – kurbus

5. Võistelge, kes märkab kõige rohkem asju, mis on suve jooksul koolis muutunud.

Esitage oma märkmed kirjalikult.

6. Jutusta oma koolist uuel õppeaastal.

Kuidas näeb välja kooliümbrus ja kooliõu? Mida on koolimajas remonditud? Mis ruumid on korda tehtud? Kuidas näeb välja sinu klassiruum? Kuidas näevad välja aula ja võimla? Kas koolisöökla on sel õppeaastal muga-

vam ja ilusam? Kirjelda seda. Kuidas püsib koolimaja korras ja puhas? Miks ei ole koolis kõik alati nii korras, nagu

me tahaksime? Mida võiksid õpilased teha, et kool puhtam

ja ilusam välja näeks?

6

I JÕUDU TÖÖLE!

Kuula noormehe sõnavõttu kooliraadios ja täida kuulamisülesanne 1 töövihikus.

Täida ülesanded 1, 2 ja 3 töövihikus.

TULETA MEELDE!

nud-kesksõna

1. Moodustame da-tegevusnime tüvest.

2. Kasutame

lihtmineviku eitavas kõnes (ei laulnud)

täismineviku moodustamisel (ta on laulnud / ei ole laulnud)

ma-tegevusnimi da-tegevusnimi lihtminevik täisminevik

kõndimamärkamaaitamavihkamavälja viskamapesema

kõndi/damärga/taaida/taviha/tavälja visa/tapes/ta

ei kõndi+nudei märga+nudei aida+nudei viha+nudei visa+nud väljaei pes+nud

ma olen kõndinudsa oled märganudta on aidanudme oleme vihanudte olete välja visanudnad on pesnud

7. Ütle laused lihtmineviku eitavas vormis.

1. Me koostasime tabeli.2. Me vaatasime tunnis fi lmi.3. Me võistlesime maadluses.4. Nad laulsid kooli hümni.5. Me võrdlesime sõnavorme.6. Ta luges kuulutust.7. Nad tutvusid Eesti kaardiga.

08. Ma kirjeldasin uut klassikaaslast. 09. Ma ütlesin talle oma nime.10. Me töötasime rühmas.11. Nad viisid läbi klassikoosoleku.12. Tund algas õigel ajal.13. Mihkel lendas Saksamaale olümpiaadile.14. Ma sõin salatit ja jõin mahlajooki.

8. Jätka lauseid kahe-kolme sobiva tegusõnaga täisminevikus.

1. Ma olen kooliümbrust koristanud, sügisel puulehti kokku riisunud, …2. Kas sa oled sööklas korrapidaja olnud, lauda katnud, …3. Leena ema töötab koolis koristajana. Leena on ema aidanud, tolmu pühkinud, …4. Me oleme raamatukoguhoidjale abiks olnud, õpikuid korrastanud, …5. Kas te olete ise kodus remonti teinud, lage värvinud, …6. Õpilased on ise oma kooli eest hästi hoolitsenud, lauad puhtad hoidnud, …7. Miks te ei ole klassi ära koristanud, tahvlit puhtaks pühkinud, …

7

I JÕUDU TÖÖLE!

Täida ülesanded 4, 5 ja 6 töövihikus.

9. Koosta näidise järgi sobivaid sõnaühendeid. Selleks kasuta tegusõnu jätkama,

jätkuma, muutma, muutuma ning all toodud sõnu.

NÄIDIS:jätkama mida? jätkasime teekonda jätkuma mis jätkub? teekond jätkub millal? jätkasime matka hommikul mida jätkub? julgust jätkub kellel mida jätkub? mul ei jätku aega kui kauaks jätkub? jätkub kaheks päevaks

muutma mida? muudab käitumist muutuma missuguseks? muutub kes? mis? missuguseks muudab? paremaks uudis muutis mind tõsiseks

töö, võistlus, arvutitund, matk, jõud, tarkus, huvi, toit, jäätis, elu, nimi, elukoht, arvamus, kasulik, keeruline, agressiivne, tõsine, raske, halb, hea, teistsugune

ÕPI ÄRA UUED SÕNAD

jätkama, jätkata, jätkan – продолжатьenda/teiste järelt koristama / koristada, koristan enda/teiste järelt – убирать за собой, за другимиvihkama, vihata, vihkan – ненавидетьtuulutama, tuulutada, tuulutan – проветриватьakna/laud, -laua, -lauda – подоконникsile, sileda, siledat – гладкий, ровныйauklik, aukliku, auklikku – ухабистый, дырявыйkatkine, katkise, katkist – разбитый, сломанный, рваный

8

I JÕUDU TÖÖLE!

2. TUND

10. Joonista siin toodud näidise järgi vihikusse mõistekaart. Jutusta selle põhjal

oma klassiaktiivi valimistest.

valime kelle? mille? mida? valime kelleks?

Antoni, klassiaktiivi klassivanemaks

KOOSOLEK

õpilasomavalitsusse reedel pärast tunde on aktiivne ja sõbralik

valime kuhu? valime millal? valime mis põhjusel?

11. Täienda lauseid sobivate nimede ja antud omadussõnadega.

aktiivnesõltumatujulgekohusetundlikteotahtelineaustasakaalukasõiglane

tarkrõõmsameelneseltskondlikkannatlikheatahtliktöökasautoriteetne

1. Soovitan klassivanemaks sellel õppeaastal …, sest ta on … .2. Klassivanema asetäitjaks sobiks …, sest me tunneme teda kui … inimest.3. Klassi seinalehte sobiksid toimetama …, sest nad on … .4. Parimaks kandidaadiks klassiürituste eest vastutamisel võiks olla …, sest enamik õpilasi

peab teda … .5. Pakun õpilasomavalitsusse klassi esindama …, sellepärast et … .6. Pakun kooli veebilehekülje pressiesindajaks …, sest teda tuntakse kui … inimest.7. Klassi blogipidajaks ja fotograafi ks võiks jääda …, sest … .

Kuula kahe õpilase iseloomustust. Tee märkmeid ja avalda arvamust, kumb

õpilane sobib klassivanemaks paremini.

Täida ülesanne 7 töövihikus.

9

I JÕUDU TÖÖLE!

12. Loe, kes kuuluvad kooli matkaklubi Reisisellid juhatusse. Püüa nimesid õigesti

lugeda. Kujuta ette, et sa tunned neid õpilasi. Mõtle, miks just nemad valiti

matkaklubi juhatusse.

Matkaklubi Reisisellid juhatuse liikmed:

Raul Rüütel – klubi esimees, 10. klassRita Rääbis – esimehe esimene asetäitja, 7. klassRein Kübarsepp – esimehe teine asetäitja, geograafi aõpetajaRegina Jõeäär – blogipidaja, 8. klassRoman Sõrmus – fotograaf ja kaameramees, 9. klassRiho Sööt – sekretär-asjaajaja, 8. klassKrõõt Jürimaa – esmaabi volinik, 11. klass

Klubi sponsorid:

reisibüroo Ratastelaktsiaselts Reisitarbed

13. Loe ja tõlgi. Jutusta, kas on raske olla Reisisellide klubi liige ja täita selle

põhikirja. Milliseid põhikirja punkte lisaksid sina ja millised all toodutest

jätaksid välja. Miks?

REISISELLIDE KLUBI PÕHIKIRI1. Meie oleme aktiivse puhkuse poolt.2. Meid huvitab Eesti minevik ja tänapäev.3. Me oleme heatujulised ega virise kunagi.4. Minu reisikaaslaste huvid ja soovid on sama tähtsad kui minu

isiklikud huvid ja soovid.5. Me hoiame loodust. Me ei jäta endast maha prahti, tühje pudeleid

ega purke, me ei murra puude ega põõsaste oksi.

14. Koosta ja illustreeri reisikuulutus, kus

tutvustad mõnd oma koduümbruse huvitavat kohta; teatad, millal reis või matk toimub; soovitad, kes võiksid reisist osa võtta; esitad reisi või matka kava.

Küll on mõnus tunda end maa ja

taeva vahel!

10

I JÕUDU TÖÖLE!

JÄTA MEELDE!

Lihtminevik Täisminevik

Konkreetne, tihti ühekordne tegevus minevikus:

Me valisime eile klassivanema.

Sel suvel matkas ta Saaremaal.Juulis osales Jaana jalgrattamatkal.

Laulja G. Ots sündis 1920. aastal Petrogradis.

Tegevus toimus minevikus, aga on seotud olevikuga; minevikus korduvalt (tihti, sageli jt) toimunud tegevus:

Me oleme teda korduvalt klassivanemaks valinud.Ta on tihti Saaremaal matkanud.Ta on kaks korda jalgrattamatkal osalenud.Ma olen sündinud väikelinnas Elvas.

15. Moodusta tegusõnadest 1) põhivormid; 2) oleviku, lihtmineviku ja täismineviku

ainsuse 3. pöörde jaatav ja eitav vorm. Meeldetuletuseks vaata tabelit lk 7.

NÄIDIS:valima, valida, valin; 2) ta valib, ei vali; ta valis, ei valinud; ta on valinud, ei ole valinudootama, oodata, ootan; 2) ta ootab, ei oota; ta ootas, ei oodanud; ta on oodanud, ei ole oodanud

rääkima, näitama, algama, puhkama, kordama, kokku leppima, oskama, hakkama, vastu vaidlema, kinkima, vihkama, õnnitlema, plaani pidama, läbi saama, kätte saama, välja nägema

16. Loe ja jutusta teksti täisminevikus. Kasuta teiste hulgas ka sõnu tihti, korduvalt,

sageli, palju kordi, mitu korda, palju aastaid, kogu elu ja eitusi pole iialgi, pole kunagi, pole varem. Alusta nii: Olen igal suvel külastanud… .

Sel suvel külastasin ma sõpra Jannot Hiiumaal. Sõitsin sinna praamiga. Võtsin ka jalgratta kaasa – nii oli mugavam mere äärde jõuda ja paadiga kalale minna. Sõbra pere elab loodus-lähedast elu. Nad peavad loomi: lambaid ja kitsi. Muidugi ei puudu ka kanad, koer ja kass. Janno unistuseks on saada endale hobune. Jannoga on lihtne eesti keelt rääkida, tema isa ja emaga aga palju keerulisem, sest nad räägivad murdekeelt ja sellest on raske aru saa-da. Suviti on saarel põnev. Sel suvel matkasime Kassari kaunitel matkaradadel, külastasime Kõpu ja Tahkuna tuletorne, käisime näitusel, kus tutvusime purjelaevade ajalooga, samuti võtsime osa kohalikust maleturniirist. Meie igapäevaste tegevuste hulka kuulus ka ujumine ja kalastamine.

Täida ülesanded 8 ja 9 töövihikus.

11

I JÕUDU TÖÖLE!

17. Jutusta oma klassiaktiivist.

Kas klassiaktiiv on juba valitud? Millal te selle valisite? Kes juhatas valimiskoosolekut? Kelle valisite klassivanemaks ja tema abiks? Miks just nemad? Kas sina olid nende valimise poolt või vastu? Miks? Kes on teised teie klassi aktivistid? Mida nad klassis teevad? Kelle te valisite kooli õpilasomavalitsusse? Miks just tema? Kas teil on üksmeelne ja sõbralik klass? Miks sa nii arvad?

Kuula jutuajamist Andresega.

Täida kuulamisülesanne 2 töövihikus.

ÕPI ÄRA UUED SÕNAD

hääletama, hääletada, hääletan – голосоватьjuhatus, juhatuse, juhatust – руководство, правлениеpõhi/kiri, -kirja, -kirja – уставpoolt hääletama – голосовать заvastu hääletama – голосовать противklassi/vanem, -vanema, -vanemat – староста классаõpilasoma/valitsus, -valitsuse, -valitsust – ученическое самоуправлениеliige, liikme, liiget – член какой-либо организацииkohusetundlik, kohusetundliku, kohusetundlikku – добросовестныйtasakaalukas, tasakaaluka, tasakaalukat – уравновешенныйseltskondlik, seltskondliku, seltskondlikku – общительныйsõltumatu, sõltumatu, sõltumatut – независимыйõiglane, õiglase, õiglast – справедливый, честныйüksmeelne, üksmeelse, üksmeelset – единодушный, сплочённый

Spordireporteriks võiksin küll õppida!

12

I JÕUDU TÖÖLE!

3. TUND

18. Loe kuulutust. Jutusta,

kellelt kuulutus ilmus; kellele see on mõeldud; mida kuulutuses teatatakse; kus ja millal saab end klubi liikmeks registreerida; kuhu viivad klubiliikmete rännuteed; kuidas sa hindad selle kuulutuse vormistust.

19. Aruta klassikaaslastega,

kas teie koolis võiks olla reisiklubi; mida arvad reisimisest; kuidas on parem reisida, kas jalgsi, autoga, jalgrattaga, paadiga, rongiga või bussiga; milliseid kohti ja kellega koos sa oled külastanud; kuhu tahaksid kindlasti minna; mida annavad inimesele matkad ja ekskursioonid; mida tähendab vanasõna „Oma silm on kuningas”? Too näiteid oma kogemustest

(из своего опыта).

Hei, kallis koolikaaslane!

Kas sa januned uute muljete järele?

Meeldib sulle kõike oma silmaga näha?

Reisisellide klubil on hea meel teatada, et on alanud uute liikmete vastuvõtt klubisse.Tule ja reisi koos meiega mööda imekaunist Eestit!

Usu, sa ei kahetse!

Meie tegevusega saab tutvuda ning uusi liikmeid võetakse vastu kooli raamatukogus reedel, 18. septembril pärast kuuendat tundi.

13

I JÕUDU TÖÖLE!

20. Vaadake koos kaarti ja jutustage, kuhu viivad Reisisellide klubi selle aasta rännu-

teed. Milliseid neist kohtadest olete külastanud? Kuhu tahaksite koos klubi-

liikmetega kindlasti kaasa minna? Miks?

21. Arutage, kuhu võiks korraldada klassi

jalgsimatka, rattamatka, suusamatka, bussi-

ekskursiooni. Põhjendage oma ettepanekuid.

22. Loe näidiseid ja jätka nende järgi.

-s

käisin Paides

ujusin Pärnu jões

-l

puhkasin Jõgeval

osalesin paadimatkal

Saaremaa, Kallaste, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme, Kohtla-Järve, Võrtsjärv, Pühajärv, Kaali järv, Pedja jõgi, Pärnu jõgi, Kauksi rand, Põhja-Eesti pankrannik, Keila-Joa, Viljandimaa, Palamuse, Kihnu saar, Lahemaa rahvuspark, kämping, motell, pansionaat, telkimisplats, Viidumäe looduskaitseala, Munamäe torn, spordilaager, vabaõhukontsert, paadimatk, välismaa, kunstimuuseum, vabaõhumuuseum, meremuuseum, Kuressaare orduloss, Oleviste kirik, loomaaed, lõbustuspark, reisibüroo, turismitalu, Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa

Lähme, matkapaunad kukil,silmis suvepäikse lõõm …

14

I JÕUDU TÖÖLE!

23. Vali lünkadesse sõnu eelmisest ülesandest.

1. Ma olen käinud … ja …, aga ka … . 2. Me pole kordagi käinud ei … ega … . 3. Mitu korda oled sa … käinud? 4. Kes ei ole veel … käinud? 5. Minu vanemad pole kunagi … olnud. 6. Tavaliselt on nad … käinud juulis. 7. Eesti saartel reisides oleme tavaliselt ööbinud … . 8. Tihti oleme peatunud ka … . 9. Alati on tore olnud puhata … . 10. See kuulus helilooja on sündinud … .

24. Kirjuta laused täisminevikus.

1. Nad hääletasid üksmeelselt otsuse poolt. 2. Nad jätkasid alustatud tööd. 3. Me korraldasime jalgsimatku ka pärast koolivaheaega. 4. Varem juhtis Virgo näiteringi. 5. Ma nägin juba uut õpilasomavalitsuse presidenti. 6. Kas see noormees oli kunagi fotoringi esimees?7. Eelmise aasta fotokonkursi võitis Anna. 8. Mis pahandusega sa hakkama said? 9. Ma teadsin seda kogu aeg.

10. Mida sa seljakotti panid? 11. Kas sa osalesid möödunud aastal matemaatika olümpiaadil?12. Ta oli alati tasakaalukas ja kohusetundlik. 13. Me pidasime teda sõltumatuks ja õiglaseks neiuks. 14. Meie klassist ei valitud kedagi õpilasomavalitsusse. 15. Kas te lugesite matkaklubi liikmete nimekirja? 16. Metallica kontserdil käis 80 000 inimest. 17. Riho laulis nagu rokkstaar. 18. „Sõrmuste isand” tõlgiti eesti keelde.

Täida ülesanne 10 töövihikus.

ÕPI ÄRA UUED SÕNAD

janunema, januneda, janunen (mille järele) – жаждать чего-либоneiu, neiu, neiut – девушкаnoor/mees, -mehe, -meest – юношаkoolikaasla/ne, -se, -st – однокашникklassikaaslane – одноклассникlooduskaitse/ala, -ala, -ala – заповедникime/kaunis, -kauni, -kaunist – прекрасныйmulje, mulje, muljet – впечатлениеkahetsema, kahetseda, kahetsen – жалеть, сожалеть

15

I JÕUDU TÖÖLE!

4. TUND

25. Loe sõnastiku abil. Jutusta lühidalt, kuidas mängisid poisid õpilasomavalitsuse

valimist.

KUIDAS ME KOMISJONIDE ESIMEHI JA NÕUNIKKE VALISIMEAnts Silla järgi

Kui oli selgeks saanud, et kooli õpilasomavalitsus oli moodustatud täielikult vanemate klasside õpilastest ja kellelgi pole enam vähimatki lootust ministriportfelli saamiseks, haaras poisse hetkeline nõutus.

„Võimust ilma nagu peni pehmest leivast,” itsitas (захихикал) Kõvatu Arvo.„Vait!” käratas (рявкнул) malemees Õle Ülo ja seletas, et täiesti lootusetuid seise ei ole

olemas. On vaid inimesed, kes ei oska nendest väljapääsu leida.Oma sõnade kinnituseks jätkas ta: „Ükski valitsus ei saa läbi ilma nõuniketa. Nõunikud

on valitsuse silmad, kõrvad ja südametunnistus. Minu plaan on lihtne,” jätkas ta, „me moodustame alalised komisjonid ning võtame endale õiguse nimetada ametisse nõunikke.”

Kohe hakkasid poiste käed tõusma. „Soovitan rahvusvaheliste suhete osakonda juhtima Kalevi. Tal on Soomes kirjasõpru ja Kanadas elab vanaonu. Kes on Kalevi poolt?” Kõik olid poolt ja Kalevist sai rahvusvaheliste suhete komisjoni esimees.

Teadus-, haridus- ja kultuurikomisjoni esimeheks soovitati valida Jüri, kes mõned aastad tagasi oli seinalehe toimetaja olnud. Vastu keegi ei vaielnud ja Jürigi sai kõrge ametikoha.

Sotsiaalkomisjoniga ei läinud asi nii lihtsalt.„Liiga loll,” öeldi Priidu kohta otse välja.„Sinna sellised just sobivadki,” arvas teine.„Aga mis asi see sotsiaalkomisjon üldse on?” tahtis Karl-William teada.„See on see, kui kõike tuleb oskuslikult teiste inimestega jagada, mitte endale ahnitseda.”„Seda asja ma oskan. Jagada tuleb nii, et jagajale endale jäävad näpud,” sõnastas Karl-

William oma valimiseelse platvormi.

Õige!Õige!

16

I JÕUDU TÖÖLE!

„Õige! Õige!” hüüdsid poisid läbisegi ja ebapopulaarne komisjon sai endale esimehe.Nõunike valimisega läks veelgi lihtsamalt. Kes vastu ei olnud, olid poolt ja kõik soovijad

said ameti kätte. Algas üksteise pidulik õnnitlemine. Keegi kinkis ajakirjanduskomisjoni esimehele kimbu lilli. Joodi pepsit ning hakati plaani pidama, kuhu välislähetusse keegi varsti sõidab ja kui kauaks.

Niimoodi seltskondlikult ja lõbusalt lõppeski komisjonide esimeeste ja nõunike ametisse määramine.

26. Kirjuta tekstist välja ja jäta meelde sõnade tõlge:

Комиссия, постоянная комиссия, непопулярная комиссия, комиссия по науке, комиссия по образованию, комиссия по культуре, комиссия по социальной работе, комиссия по международным отношениям, председатель, председатель комиссии, журналистика, председатель комиссии по журналистике, должность, служебные обязанности, назначать на должность, формировать правительство, формировать ученическое самоуправление, голосовать, голосовать за, голосовать против, редактор стенгазеты.

27. Koostage loetud teksti põhjal lühinäidend. Valige rollid, põhjendage rolli-

valikuid. Lisage omalt poolt huvitavaid repliike.

28. Kasuta antud sõnu sobivas käändes.

1. koosolek, koosoleku, koosolekut

Pärast 6. tundi toimub … . Kes … läbi viib? Kõigepealt valisime … juhataja ja proto kollija. Mitu … on teil sel aastal juba olnud? Kas sa lähed … ? Mul on … kaks ettepanekut. Mida te … otsustasite? Kas sa võtad … sõna? Kas te võtate … osa? Kui palju on … veel aega? Jõudsin enne … veel mitmelt inimeselt nõu küsida. Arutelu kestis edasi isegi pärast … . Küsimuse arutamiseks toimus mitu … . Kas … kogunes palju rahvast?

2. päevakord, päevakorra, päevakorda

Loen teile ette koosoleku … kõik punktid. Kas kõik on tutvunud koosoleku … ? Koos-oleku … on kaks küsimust. Hakkame arutama … . Kellel on … kohta küsimusi? Kas kõik on nõus, et kinnitame … ? Palun kõigil … kinni pidada! Meil on õigus see küsimus … välja võtta. Me ei võta küsimuse arutamist tänasesse … .

3. otsus, otsuse, otsust

Kas sa oled koosoleku … rahul? Kas … võeti vastu ühehäälselt? Niisuguse … poolt oli enamik koosolekul osalenutest. Miks … vastu ei võetud? Me jõudsime … , et tee-me vane matele jõulukontserdi. Koosoleku … saavad kõik lugeda kooli veebileheküljelt. Seda koosoleku… tuleb kohe täitma hakata. Ta tegi julge … hakata juhtima noortekogu.

17

I JÕUDU TÖÖLE!

29. Loe klassikoosoleku protokolli. Kirjuta selle põhjal klassi veebileheküljele lühike

kokkuvõte.

KLASSIKOOSOLEKU PROTOKOLL

Aeg 30. november kell 14:45Kohal 22 õpilast, 2 puuduvad (haiged) klassijuhataja kooli majandusjuhataja

Koosoleku juhatajaks valiti klassijuhataja Sirje Kägu ja protokollijaks Riho Sööt.

Päevakord

Õpilaste isiklike asjade hoid koolis.

Arutelu Koosoleku käigus selgus, et mõni õpilane tuleb kooli kas jalgrattaga, tõukerattaga või rulluiskudega. Kohe algaval suusahooajal toovad õpilased kaasa ka suusad ja suusavarustuse. Nendele isiklikele asjadele ei ole tavaliselt nime peale märgitud.

Mõnikord selgub, et õpilaste isiklikud esemed on kaotsi läinud või varastatud. Tihti ei mäleta lapsed, kuhu nad oma isiklikud esemed hommikul jätsid. Kadunud asju on raske üles leida, kuna neil puuduvad nimed või nimesildid.

Majandusjuhataja teatas, et edaspidi on võimalik jätta asjad garderoobi kõrval asuvasse lukustatavasse ruumi. Ruumi võti asub kooli valvelauas.

Sõna võtsid veel mõned õpilased, kes teatasid, et nad on mõnikord unustanud spordirõivad võimla riietusruumi ja hiljem pole neid sealt leidnud. Klassijuhataja soovitas spordirõivastele ja jalanõudele nimed sisse õmmelda või kirjutada.

Otsus

1. Kõik õpilase isiklikud asjad, mis kooli kaasa võetakse, tuleb varustada nimesildiga.

2. Suuremad isiklikud asjad tuleb jätta selleks eraldatud lukustatavasse ruumi.

Koosoleku juhataja

Koosoleku protokollija

18

I JÕUDU TÖÖLE!

30. Viige klassis läbi rollimäng – klassikoosolek. Osalejad on kooli direktor ja huvi-

juht, klassijuhataja ja klassi õpilased. Koosolekul arutage, kuidas sõpruskooli

külalistele kaheks päevaks huvitav programm välja mõelda ja kelle juures

võiksid 15 külalist ööbida. Valige koosoleku juhataja ja protokollija ning otsus-

tage, kes ja miks kogu ürituse eest vastutama hakkab.

ÕPI ÄRA UUED SÕNAD

lukustama, lukustada, lukustan – запирать, закрыватьpäeva/kord, -korra, -korda – повестка valitsus, valitsuse, valitsust – правительствоnõunik, nõuniku, nõunikku – советникkomisjon, komisjoni, komisjoni – комиссияteadus, teaduse, teadust – наукаsüdame/tunnistus, -tunnistuse, -tunnistust – совестьvälis/lähetus, -lähetuse, -lähetust – заграничная командировкаerapooletu, erapooletu, erapooletut – воздержавшийсяläbisegi – вперемешку

19

I JÕUDU TÖÖLE!

KORDAMINE

31. Loe ja jäta meelde. Kirjuta vihikusse peast tabel tegusõna pööramisest täismine-

vikus ning moodusta ise sobivaid lauseid.

Ma olen mitu korda klassivanem olnud.Kas sa oled kunagi seinalehe toimetaja olnud?Ta on tihti kooli õpilasomavalitsuse töös osalenud.Me oleme oma kandidaadi õpilasomavalitsusse esitanud.Kas te olete klassiaktiivi nimekirja arutanud?Nad on juba klassiaktiivi valinud.Miks te ei ole valimiskoosolekut läbi viinud?

32. Kirjuta eestlasest sõbrale kiri, kus

õnnitled sõpra uue õppeaasta puhul; soovid talle uueks õppeaastaks midagi meeldivat; räägid kooliuudistest (uued õpetajad ja õpilased; remont koolis ja klassis jm); teatad, kes valiti klassiaktiivi ja mispärast.

33. Töötage rühmades:

kirjutage üles viisakussõnad, mida kasutate valimiskoosolekul; koostage ja pange kirja valimiskoosoleku viisakusreeglid ja riputage need klassi tahvlile

või seinale; kirjutage lühijutt inimesest, kes ei tundnud ühtegi viisakusreeglit. Lugege tekst teistele

rühmadele ette. valige rühmatöödena valminud viisakusreeglitest 5 kõige sobivamat ja kirjutage need

oma vihikusse.

Täida ülesanne 11 töövihikus.

34. Viige läbi klassikoosolek, kus esitate kandidaate üritusele „Meie kooli talendid”.

1. valige koosoleku juhataja koosoleku sekretär

2. esitage sobivaid kandidaate (ma teen ettepaneku valida kes? kuhu? kelleks? miks?) matemaatikaolümpiaadile ajaloo-olümpiaadile klassi ajalehe toimetusse tantsuvõistlusele kaugushüppevõistlusele lauluvõistlusele

20

I JÕUDU TÖÖLE!

3. iseloomustage iga kandidaati, põhjendage oma valikut;4. hääletage, kes on esitatud kandidaadi poolt, kes vastu, kes erapooletu. Miks?

Klassikoosoleku lõpus loeb sekretär ette valitud õpilaste nimekirja.

Kuula direktori kõnet. Täida kuulamisülesanded 3 ja 4 töövihikus.

35. Leia erinevused tegusõnade kasutamisel eesti ja vene keeles. Jätka oma näide-

tega.

juhatama (mida?) Kes juhatas koosolekut? Darja juhatab õpilasomavalitsuse tööd. osa võtma (millest?) Kas sinu vanemad võtsid valimistest osa? Ma ei võtnud koosolekust

osa. küsima (kellelt?) Küsige ministrilt nõu. Ma ei küsinud klassijuhatajalt nõu. harjuma (kellega? millega?) Oleme harjunud uue füüsikaõpetajaga. Isa on harjunud oma

uue ametiga.

36. Ütle need lihtminevikus laused täisminevikus. Jälgi, kuidas tegevuse toimumise

aeg muutub ebamääraseks (неопределённым).

1. Ma juhatasin valimiskoosolekut. 2. Ma olin selle kandidaadi poolt. 3. Kõik olid selle kandidaadi vastu. 4. Paljud pakkusid haridusnõunikuks Innat. 5. Me tutvusime õpilasomavalitsuse liikmekandidaatidega. 6. Kas sa lugesid klassiaktiivi liikmete nimekirja? 7. Koosolek lõppes kell viis. 8. Sekretär koostas matkaklubi liikmete nimekirja. 9. Jürist sai matkaklubi president.

10. Eduardist sai matkaklubi kaameramees. 11. Noormees pildistas Saaremaa imekaunist pankrannikut ja Vilsandi linnuriiki. 12. Me otsisime lootusetust olukorrast väljapääsu.

Meie oleme aktiivse puhkuse poolt!

21

I JÕUDU TÖÖLE!