JÕGEVA MAAKOND REFORMIERAKONNA AJALEHT I SEPTEMBER 2009

Kalmer Lain: terves linnas terve rahvas

Sündisin Põltsamaal, üles kasvasin Jõgeva lähis-tel. Tänaseks olen jõud-

nud tagasi sünnilinna. Olen vabaabielus, kahe tütre ema. Olen lõpetanud Tallinna Ker-getööstuse Tehnikumi ning kõrghariduse äri- ja turun-dusjuhtimise valdkonnas saa-nud Mainori Kõrgkoolis.

Olen töötanud eri-nevates õmbluset-tevõtetes alates 1985. aastast. Ala-tes 1998. aastast olen tegutsenud ettevõtjana erine-vates vormides. 2002. aastal liitusin Reformi-erakonnaga ja tutvusin lä-hemalt poliitikaga. Tasapisi kas-vas huvist töö ning alates 2004. aasta veebruarist olen Jõgeva-maa arendusjuht, 2006. aasta jaanuarist laienes tööpõld ka Tartumaale.

Kodu on kõige armsamKui tööst ja perest aega üle jääb, tegelen valdkondadega, mis ik-kagi, kas otseselt või kaudselt, seotud töö või perega. Armas-tan lugeda, aeg-ajalt võib mind ikka ka õmblustoast leida ja tõeline nauding on oma kodu-aias toimetada. Perega koos-olemise aja suurendamiseks on meie peres töö- või puhkehet-ked koduaias, aga ka reisimi-ne. Tänaseks ei tohiks olla Ees-timaa mandriosal punkti, kus me koos perega pole käinud.

Leian, et enne Pariisi mine-kut tuleb ikka Nuustakul ära käia ja nii olen püüdnud laste-le näidata Eestimaa ilu, et nad oma iseseisvat elu alustades ei laseks end suurlinna tuledest peibutada ega otsiks õnne võõrsilt ja kaugelt. Ka kau-gemal on käidud ja võin tõdeda, et peale näda-

Jõgeva linnapea Kalmer Lain (37) on hingelt ette-võtja ja juhi tüüpi inime-ne. Läbi ettevõtluse on ta koos äripartneriga loo-nud piirkonnas 30 töö-kohta. Kõrgharidus ja magistriõpingud Tartu Ülikooli majandusteadus-konnas on aidanud selle-le hästi kaasa. Vaatamata majandussurutisele on tema loodud ettevõtted tänagi jätkusuutlikud.

Jõgeva inimesed hakka-vad aasta-aastalt üha enam hindama sportlik-

ke eluviise. Mõistlik on tege-leda sportimisega vastavalt oma võimetele, usub Lain. See kindlustab tervise ja pi-kaealisuse ning hoiab ära kü-laskäigud arstide manu. „Soo-vin, et Jõgeva linna eelarvepo-liitika looks harrastus- ja ter-visespordi edendamise kau-du kõigile Jõgeva inimeste-le eeldused täisväärtusli-kuks, tervislikuks ja pikaks eluks. Eri-list tähelepanu soovin pööra-ta sportimis- ja kehakultuu-riharjumuste kujundamisele noores eas nii, et elluastujatel oleks ter-visespordiga tegelemise loo-mulik vajadus, mis jääks saat-ma kogu eluks,“ räägib Jõgeva linnapea.

Jõgeva vajab uusi spordi- ja

puhkerajatisi, terviseradu ja kergteid, kus saaks vabalt rat-taga sõita, rulluisutada, kepi-kõndi teha või lihtsalt jalutada, talvel ka suusatada. „Ettevõtlu-

se arendamiseks on vaja pa-nustada infrastruktuu-

ri väljaehitamisse, inimeste koolita-misse ja nõusta-misse. Vaid mo-tiveeriv elu- ja et-tevõtluskeskkond

aitab kaasa uute töö-kohtade loomisele.

Ka Jõgeva linna hüüd-lause „Külmalinn Jõgeva – Jõuluvana Kodu“ peab kaa-sa aitama uutele tegevus-tele ja töökohtade loomisele."

Maailmas ja Eestis tehtud terviseuu-ringud näitavad, et

inimene saab oluliselt oma tervist mõjutada. Tuleb ainult hoiduda riskikäitumisest, jäl-gida, mida süüa ning ka pii-savalt liikuda. Minu pikaajali-ne töökogemus arstina kinni-tab seda.

Kohalik omavalitsus saab linnaelanike tervise paranda-misele kaasa aidata luues või-malused tervisespordiga tege-lemiseks. Linnavolikogus ol-les aitan kaasa Piiri parki ter-

viseraja loomisele. Piiri park on linnakodanikele ligipääse-tav ning tänu pargisisese val-gustuse olemasolule saab ter-

liste jalgrattateede kaudu Ku-rista, Siimusti, Jõgeva alevi-ku ja Laiuse suundadelt. Uu-ringud on näidanud, et kõi-ge kasutatavamad spordira-jatised on just kergteed. Jõ-geva kui väikelinna hõredat liiklust arvestades võimal-daksid jalgrattateed poole aasta jooksul koolilastel õp-peasutustesse jõuda sõltu-matult ühistranspordist. Üht-lasi laiendavad jalgrattateed linnakodanike sportimisvõi-malusi kõigis linnaosades.

Meelis Pauklin

Meelis Pauklin: rohkem rattateid!

Terje Trei (vasakul) on veendunud, et kogu maailmas valitsevates keerulistes majandusoludes on just Reformierakond kindlaim valik.

Terje Trei: tahan olla Põltsamaale rohkem kasulik

JOHHANNES HAAV

ERAKOGU

viseraja välja ehitada väikse-mate kuludega.

Veelgi tähtsam on tagada Jõ-geva koolidele ligipääs turva-

Jõgeva linna-volikogu esi-meheks kan-dideeriva Meelis Pauk-lini tööko-gemus arsti-na kinnitab: Sportlikud eluviisid hoia-vad tervise korras.

ERAKOGU

Jõgeva linnapea Kalmer Lain armastab sportida ja soovitab seda ka linnakodanikele.

lat võõrsil ihkab meie pere ik-ka koju – Eestimaale, Põltsa-maale…

Armastame üksteistKõik hea, mis kodukandis juh-tub, teeb rõõmu ja kõik halb kurvastab. Usun, et virisemi-sest ja kritiseerimisest ei ole ka-

su, kui ise nõu ja jõuga kaasa ei löö. Kandi-

deerin volikogus-se, sest usun, et saan kodukoha-le oma koge-mustega kasulik

olla. Olen viima-sed kuus aastat ol-

nud Reformierakon-na arendusjuht ning oma

töös kokku puutunud paar-ikümne omavalitsuse inimes-te rõõmude ja muredega. Pal-jud mured on kattuvad ja pal-ju häid ideid on tehtud meile lähedal ja kaugemal. Suhtlemi-ses naabritega saab üle võtta teiste häid mõtteid ja aidata teistel lahendada oma mure-sid. Kandideerin volikogu esi-mehe kohale. Soovin, et Põlt-samaal oleks tegus ja koostöö-aldis volikogu – ikka selleks, et parimal viisil teenida põltsa-maalasi.

Terje Trei, Põltsamaa linnavolikogu

esimehe kandidaat

2

kus saaks sporti teha ning huvitegevust ja kultuuri aren-dada. Tuleb ehitada uus spor-di- ja kultuurimaja. Puurma-ni aleviku inimesed on saa-nud puhta vee ja uued ka-nalisatsioonitrassid. Sadu-küla vajab samuti puhast vett,“ loetleb Kuus eesmär-ke lähiaastateks. Ja muidu-

gi valla suurim turismimag-net, Puurmani mõis koos pargi ja Pedja jõega, peab saama korda ja koguma rohkem tuntust. „Armas-tan Puurmani valda, sest see on minu kodu,“ kin-nitab Puurmani vallava-nem Rauno Kuus uhkusega hääles.

valimistulemustes. Neli aastat vallavanemana on peagi selja taga. Tehtud on palju ning pal-ju on veel teha. Kindlasti on as-ju, mis oleksid võinud paremi-ni minna, aga sageli tuleb ot-suseid langetada puuduliku in-fo ja piiratud ajaressursi raa-mes,“ räägib ta.

Vaja on uut kultuurimajaRauno Kuus kandideerib vallavanemaks ka uueks va-

JÕGEVAMAA

Liivi Noodla on lasteaeda juhtinud üle kolmekümne aasta.

Ehitusinsener ja tehnikateadus-te magister Mart Joosep on läbi ja lõhki Põltsamaa mees, siin sündinud, kasvanud ja kesk-kooli lõpetanud.

Pärast Tallinna Polü-tehnilise Instituudi lõ-petamist lõi ta Põltsa-

maal firmad Melior ja Põltsa-maa Greid, mis olid iseseisvu-se taastamise järel ühed esi-mesed eraettevõtted Jõgeva-maal. Hiljem juhtis Mart Joo-sep Jõgevamaa keskkonna-teenistust. Neli viimast aastat on ta juhiametis Tartu teede-teenistuses.

Mees on ka ühiskondlikult aktiivne: juhtinud Põltsamaa

ne on linna arengu võtmeks, see tekitab uusi töökohti ja toob raha linnakassasse. Põltsamaa arengukava peaks olema pika-

ajaliste arengueesmärkide-ga ja vaja on tugevat

omavalitsusüksust, kes kavandaks püs-titatud eesmärgid ka ellu,“ selgitab Mart Joosep hea asukohaga ja rikka

ajalooga väikelinna arengueeldusi.

„Hea lasteaiakoht tähendab, et lap-se päevad las-

teaias on turvalised, tervist edendavad, arengut soodus-tavad ning esteetiliselt kau-nid. Lasteaed on koht, ku-hu iga laps on alati oodatud, kus laps leiab turvatunde ja saab olla õnnelik, kus lapse-ga arvestatakse kui korduma-tu isiksusega,“ selgitab ta. Lii-vi Noodla teab, mida räägib – lasteaia juhataja on ta ol-nud kokku 32 aatat.

Tänapäeva laste-aiaõpetajal peab ja-guma teadmisi ja oskusi, et arenda-da last ning nõus-tada vanemaid. Hea õpetaja on õpihimu-line, loov, algatusvõime-line ja koostöövalmis. Ta on sõbralik, õiglane ja heatujuli-ne, selgitab Liivi Noodla nõud-misi inimesele, kes lastega te-gelema sobib. Et lasteaias Ro-hutirts selliseid õpetajaid jät-kub, näitab fakt, et Rohutirtsu laste loomingut on tunnusta-tud erinevatel vabariiklikel kon-kurssidel.

Tõhusalt töötatakse laste tervise edendamise nimel. Las-teaed on liitunud Tervist Eden-davate Lasteaedade võrgusti-kuga. 1986. aastast alates töö-tavad rühmad erivajadustega lastele.

Kauni ja turvalise kasvukesk-konna loomiseks on Jõgeva lin-navalitsus alustanud lasteaia Rohutirts põhjalikku kaasajas-tamist. Tänu linnavalitsusele on lasteaia pedagoogide pal-

gad konkurentsivõime-lised ning lapsi on

rühmades normi jagu.

Reformiera-konna nimekir-jas Jõgeva linna-

volikogusse kan-dideerides seisab

Liivi Noodla selle eest, et Jõgeva linna lasteaeda-

de kaasajastamine jätkuks. Sa-muti peab ta tähtsaks konku-rentsivõimelise palga maks-mist pedagoogidele, laste ter-vise edendamise nimel spor-di- ja mänguväljakute loomist ning erivajadustega koolieeli-kute ja nende perede toetamist.

Aastal 1997 lõpetas Kuus Puurmani mõi-sakoolis keskkooli.

Tartu Ülikoolis õppis mees majandust, spetsialiseerudes rahvamajandusele, erialaks majandusprotsesside model-leerimine ja majanduspolii-tika. „Omandasin eriala, mis mind praeguses ametis on igati aidanud. Õpingud lõpe-tasin töö kõrvalt aastal 2005. Lõputöö teema oli tihedalt seotud minu tänase tööga: uurisin omavalitsuste aren-gut ja nende võimet kasutada Euroopa Liidu abiprogram-mide raha,“ ütleb tänane val-lavanem.

Puurmani oli muutusteks valmis2002. aastal avanes hea võima-lus asuda tööle Tallinnas, prae-guses majandus- ja kommuni-katsiooniministeeriumis mi-nistri abina. Eesti poliitika ühe raudvara, Liina Tõnissoni käe all töötades saadud ko-gemused on tulnud edasises elus ka-suks. Aastal 2004 asus mees tööle Puurmani vallava-litsuse arendus-spetsialistina ja sü-gisest 2004 abivallava-nemana. 2005. aasta vali-miste järel tehti talle ettepanek hakata Puurmani vallavane-maks. „Võtsin väljakutse vas-tu. Puurmani vajas toona va-hetust, mis kajastus selgelt ka

Rauno Kuus: minu kodu on Puurmani!

limisperioodiks. „Tunnen, et Puurmani vald on õigel kursil. Neli aastat on olnud piisavalt pikk, aga samas ka lühike aeg. Palju protsesse on käima lüka-tud ja viljade noppimise aeg seisab ees. Puurmani ootab ja vajab normaalseid tingimusi,

Puurmani vallavanem Rauno Kuus on üks neist õnnelikest, kes saab öel-da, et käis koolis tõelises lossis. Puurmani lossi ja Puurmani valla tulevik on tal südamel ka täna.

Ettevõtjate Liitu, keskkonna-ühingut Kivirik ja Põltsamaa Lions klubi. Põltsamaa on ilus ja roheline linn – selleks on Mart ka ise oma panuse andnud. Põltsamaale on ta rajanud oma kodu, kus elab koos abikaasa Eda ning tütarde Elke, Mar-leeni ja Margretaga.

„Põltsamaal tahan oma energiat kasu-tada piirkonna ela-nike tööhõive suu-rendamiseks, seda nii uute investeerin-gute kaasamisel kui ka Eesti ja Euroopa Lii-du regionaalprogrammide pa-kutavaid võimalusi paremini kasutades. Töökohti tuleb

juurde siis, kui Põltsamaa suu-dab ettevõtjaid millegagi köi-ta, arendades järjekindlalt et-tevõttesõbralikku ning stabiil-set elu- ja töökesk-konda. Ettevõt-luse toetami-

Mart Joosep: töökohti loovad Põltsamaal ettevõtjad

Liivi Noodla: igale lapsele HEA lasteaiakoht

Kohalikku omavalitsusse on vaja avatud mõttelaadi, profes-sionaalseid ning haritud, ko-danikusõbralikke ja motivee-ritud ametnikke. On oluline, et valija sõnum jõuaks võimuni ja elanikud saaksid põhjaliku ja objektiivse ülevaate omava-litsuse tegevusest. Rahvas va-jab tegusat ja inimestest hoo-livat omavalitsust.

Üheskoos edasi„Kuna oman piisavalt koge-must nii omavalitsuse töös, et-tevõtjana kui ka riigiametniku-na, siis usun, et saan piirkon-na arendamisele ka edaspidi kasu tuua. Kandideerin viien-dat korda Põltsamaa linnavo-

Puurmani ootab ja vajab normaalseid tingimusi, kus saaks sporti teha ning huvitegevust ja kultuuri arendada.

likogusse ning olen valmis järg-neval neljal aastal koos teiega kodukoha arengut määrama ja kohalikku elu korraldama.“ lau-sub Mart Joosep tänades kõiki neid, kes on teda toetanud va-

rasematel valimistel, ja juba et-te neidki, kes seda Põltsamaa linnavolikogu uue koosseisu valimisel teevad.

Ettevõtluse toetamine on linna arengu võt-meks, see tekitab uusi töökohti ja toob raha linnakassasse.

Puurmani vallavanem Rauno Kuus peab valla pärliks ajaloolist mõisahoonet.

ERAKOGU

„Kui räägitakse, et vajalik on luua igale lapsele lasteaiakoht, siis mina eeldan, et igale lapsele tuleks luua hea lasteaiakoht,“ ütleb kahe täiskasvanud tütre ema ja kahekordne vanaema Liivi Noodla, kes juhib Jõgeval lasteaeda Rohutirts.

3JÕGEVAMAA

Sadala mopeediklubi poistest ja tüdrukutest on kümne aasta jooksul

kasvanud kindel ja teotahte-line meeskond. Nendega koos võtab Jõgevatrefi organisee-rimine läbi aasta kogu Igori töise aja. „Ammu enne 1992. aastat olid motomatka ring-kondades tekkinud võimalu-sed käia raja taga. Olid tihe-dad kontaktid Soome, Norra, Rootsi ja teiste maade moto-meestega. Olin tuttav sealse-te ürituste tasemega ja nen-de ideedega, mis mootorrat-tasõitu armastavaid inimesi kokku tõid,“ räägib Igor.

1992. aastal saadeti Jõge-vatrefi esimesed külla-kutsed lubadusega osalejaid hoida, katta ja toita. Nen-dest kutsetest on 17 aastaga välja kasvanud Balti-maade suurim mo-tokokkutulek. „Prae-gu on osalevaid moto-klubisid kaugelt üle 40 kõikjalt Eestist ja harrastajaid tuhan-deid. Jõgevatrefil osalevate rii-kide arv on hoidnud 13-15 rin-gi. Et meil on kõige rohkem sõp-

ru Soome poolel, siis nende hulk on

olnud 700st ülespoo-le. Võib öelda, et poo-

led motoristid tulevad Jõge-vatrefile piiri tagant, pooled ko-dumaalt,“ räägib Igor. Täpse-ma huvi korral saab vaadata www.jogevamc.ee.

Igor Ellisson on kandideeri-nud ka Riigikogu valimistel. „Olen meeskonnainimene ja soovin seda kogemust raken-dada ka Torma vallavolikogus. Mul on teadmisi ja kogemusi, millega võiks vallas üht-teist muuta. Pean volikogus väga oluliseks erinevate maailma-

Igor Ellisson võõrustab kord aastas tuhandeid mootorrattureid kogu Euroopast.

Rannar Raantse arvamusel saaks Tabivere volikogu kohalike ini-meste parema elukvaliteedi eest paremini seista.

„Mulle läheb kor-da see, mis toi-mub Põltsa-

maa vallas ja linnas. Kandi-deerin, sest olen valmis oma aega ja energiat kulutama valla tuleviku nimel,“ räägib Margus Metsma.

Mees märgib, et Põltsamaa piir-konda tuleb vaa-delda kui tervi-kut. „Koos te-gutsedes jõua-vad vald ja linn kaugemale. Projek-tid, mis hõlmavad suuremat kogukonda, on eelistatumad. Linn ei saa val-lata ja vald linnata, leiab iga piirkonna elanik. Valla inimene läheb lin-na arsti juurde ja linna kodanik naudib vallas puhkuserõõ-me,“ kõneleb Margus Metsma.

Üks kujundlik lugu Põltsa-maa piir-konna ter-

Margus Metsma: Põltsamaa kant on üks tervik

viklikkuse kohta on meeles “rub-laajast”. Kunagi oli noorte tea-tevõistlus “Tähemängud” ja saates tehti lastega intervjuud. Saatejuhi küsimuse peale “Kus asub Põltsamaa?” vastas õpi-lane kiirelt: “Adavere lähedal.”

„Kui rääkida haldus-suutlikkusest ja piir-

konna arendamisest, siis linna veemajan-duse projekt jäi top-pama, kuna kaks korda küsiti valla

garantiikirja. Jahi-mehed ei saa Euroo-

pa projektist raha, kuna jahiselts on linna registreeritud. Koos tehtud projektid on aga edukalt käivitunud, näiteks Ku-ningamäe terviserada ja ühis-

gümnaasiumi renoveeri-mine. On, mille üle mõel-da ja mida lähiajal ära te-ha,“ lausub lõpetuseks Margus Metsma, kes on Reformierakonna kandi-

daat Põltsamaa vallavo-likogu esimehe

kohale.

Raivo Vadi (52) on Keskkonna-inspektsiooni Lõuna regiooni Jõgevamaa büroo juhataja. Tema elu on möödunud Metsa-nurga külas Peebu talus, kus suguvõsa on elanud juba mitu sajandit.

Mees on olnud talu-pidaja, Pala vallava-nem (1993–2000),

volikogu esimees (2002–2005), Keskkonnainspekt-siooni peadirektori asetäitja haldusalal (2001–2008). Vadi on olnud MTÜ Koda-vere Koda juhatuse liige ja Eesti Maa-o m a v a l i t s u s -te Liidu üldko-gus, Eesti Oma-valitsusliitude Ühenduse voli-kogu liige ja Jõge-vamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse liige ning ase-esimees. Aastail 1994–1999 oli ta Peipsi Piirkonna Aren-duskoja juhataja. Aastast 2004 kuulub Reformierakonda.

„Kandideerin Pala vallavo-likokku, sest mulle on väga olu-line, kuidas Palal elu läheb, siin on mu kodu ja juured. Ma ei saa ükskõikselt kõrvalt vaada-ta, kui võimulolijad ei pea pii-savalt oluliseks seaduste järgi-mist ja valla huve ning erakond-likud ja isiklikud pürgimised on neist ettepoole tõstetud. Usun, et minu Tallinnas tööta-mise ajal omandatud teadmi-sed ja kogemused on tänasele Pala vallale vajalikud. Loodan leida mõttekaaslasi ka nende

hulgast, keda elutee ku-nagi koduvallast ee-

male on viinud ja kes nagu minagi on valmis valla töödes-tegemis-tes täna kaasa löö-

ma,“ räägib mees.Raivo Vadi sõnut-

si soovib ta, et Pala vald oleks heade puhke- ja sporti-misvõimalustega turismipiir-kond külalistele ning aktiivse ja traditsioonidega kultuurielu-ga kodupaik kohalikele. „Vii-

mastel aastatel katkenud tra-ditsioonid tuleb taastada. Se-nisest enam peab tegelema töö-hõivega ja tuleb leida võimalu-si töökohtade loomiseks kodu-le lähemal. Valda juhtiv mees-kond peab olema aus ja asja-tundlik, lisaks usaldusväärne ja tegemistes järjepidev. Muu-

Tööoskused olen saa-nud erialastelt kooli-tustelt ja pikaajalise

töökogemuse kaudu. Minu töövaldkond on väga lai, te-gelen nii veemajanduse, soo-jamajanduse kui ka elamu-haldusega. Tänu sellele suht-len suure osa kohalike elani-kega ja tean paljude inimeste probleeme ja soove.

Vallavolikogu töös osalen alates 2005. aastast. Tunnen meie valda ja selle vajadusi. Ta-

han ja julgen kaasa rääkida meie valla tuleviku määramisel ja suudan kavandatu ellu viia. Pean vajalikuks jätkata koostöös oma-valitsusega kommunaalmajan-duse korraldamist selliselt, et see tagaks Tabivere valla ini-meste teenindamise ja teenus-te parima kättesaadavuse ko-hapeal. Tabivere vald on elu-jõuline ja arenev omavalitsus, mis peab jätkama eraldi hal-dusüksusena ka tulevikus.

Rannar Raantse

Rannar Raantse: häid teenuseid peab saama kohapealt

Raivo Vadi: Pala valla huvid olgu vallajuhtide erahuvidest eespool

Igor Ellisson (55) on mo-tosündmuse Jõgevatreff peakorraldaja. Igal suvel toob see Jõgevamaale sadu motomatkajaid Euroopast ja kaugemaltki.

hulgas pean oluliseks valla, see tähendab ka vallavalit-suse ja volikogu maine pa-randamist,“ ütleb kaksteist aastat valda juhtinud Raivo Vadi, kes soovib koduvalla tuleviku kujundamisel taas täie energiaga kaa-sa lüüa.

Igor Ellisson on Jõgevamaa Euroopas tuntuks teinud

nägemustega inimeste koos-tööd. Tahan, et Torma val-las saaks volikokku ka meie erakonna maailmanägemu-sega inimesed, et muuta sel-le läbi elu vallas paremaks ja avatumaks,“ ütleb Igor El-lisson.

Raivo Vadi soovib, et Pala vald oleks heade puhke- ja sporti-misvõimalustega turismipiirkond külalistele ning aktiivse ja traditsioonidega kultuurieluga kodupaik kohalikele.

ERAKOGU

ANATOLI MAKAREVITŠ

ERAKOGU

Margus Metsma on Sulustveres sündinud, Põltsamaa Keskkooli lõpetanud, Tartu Ülikoolis kõrghariduse saanud, töötanud pikalt erasektoris ja töötab praegu Sihtasutuse Põltsamaa Sport juhina.

Minu kodu on Tabiveres, kus olen elanud tosin aastat. Kohalikud tunnevad mind juba kaheksa aastat kohaliku kommunaalmajan-duse juhina. Olen lõpetanud Tartu Ülikoolis ajaloo bakalaureuse-õppe ning saanud samas ajaloo- ja kodanikuõpetuse gümnaasiu-miastme õpetajakutse.

4 JÕGEVAMAA

Tiina Mölder on kasvanud Torma vallas Rääbise külas, õppinud C. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikoolis ja Jõ-geva Ühisgümnaasiumis. Selle aasta kevadest on tal magistrikraad õigusteadu-ses.

„Olen olnud et-tevõtja, töö-tanud nii era-

kui ka avalikus sektoris. Praegu töötan aktsiaselt-sis Balbiino. Olen Rääbi-se ja selle lähiümbruse kü-lade elu korraldamiseks ja edendamiseks loodud MTÜ Kunglarahva Küla-selts juhatuse esimees. Mul on kolm last. Oma maail-mavaatelt olen olnud re-formierakondlane juba pä-ris palju aastaid, võib öel-da, et erakonna sünnist

Tiina Mölder: vald olgu näoga kodanike poole

Olen 33aastane, abi-elus, kahte tütart kas-vatav põline Pajusi

valla elanik. Abikaasa Kristiina töötab sotsiaalpedagoogina, kuid hetkel on lapsehooldus-puhkusel peagi 8kuuseks saa-va Kirkega. Viieaastane Helina käib Siimusti lasteaias. Vaba aja veedan perega koos olles.

HaridusteeMinu haridustee sai alguse 1983. aastal Jõgeva 1. Keskkoo-lis. 1994. aastal lõpetasin sama kooli 12. klassi. Pärast keskkoo-li asusin õppima Tallinna. 1997. aasta sügisel asusin Eesti Kait-seväe ajateenistusse, mille käi-

Meelis Rääk: Pajusi vallas on vaja eesmärgid paika panna!

Renee Rumm (29) sattus enda sõnul sotsiaaltööle täiesti juhuslikult, kuid on erialavalikuga rahul. „Öel-dakse: „sotsiaaltöötajaks ei õpita, selleks sünnitakse”, ju see kõnekäänd kehtib ka minu kohta,“ lausub mees, kes erialase hariduse saa-nud Tallinna Pedagoogilises Seminaris.

„Kasepää valla-volikokku kan-dideerin, ku-

na usun, et volikogu vajab oma ridadesse noori värs-ke mõtlemisega inime-si. Oma teadmiste ja idee-dega suudan valla arengu-le kindlasti kaasa aidata ja

uusi mõtteid tuua,“ ütleb Re-nee Rumm.

„Volikokku pääsemisel pöö-ran kindlasti rõhku kohalike inimeste huvide kaitsele, kuna tihti jääb mulje, et inimene on Kasepää vallas oma muredega üksi jäetud. Suurt rõhku peab vallas panema turvalisusele: et meil kõigil oleks hea ja turvali-ne elupaik. Sinna juurde käib Naabrivalve ellukutsumine ja tihe koostöö politseiga. Kuna minule kõige lähedasem vald-kond on abivajajad ja lapsed, siis kindlasti seisan volikogus nende huvide eest. Sotsiaalosa-kond peab toetama eelkõige neid inimesi, kes ei saa ilma abita oma elujärge parandada. Toetused peavad olema vaja-

gus läbisin allohvitseride kur-suse, saades nooremseersandi auastme.

Töökäik1998. aastal alustasin palgatöötajana et-tevõttes Eesti Energia. Olles töötanud paar aastat, leidsin, et seni omanda-tud teadmistest jääb väheseks. 2005. aastal lõpetasin Eesti Põllumajandusülikooli. Eraettevõtlusega alustasin 2008. aastal. Minu ettevõte Pingelang OÜ tegeleb elektripaigaldiste

projekteerimise, ehituse ja käi-gushoiuga ning tööstusauto-maatika seadmete paigalduse, häälestuse ja hooldusega.

Kandideerimine kohalikel valimistel on üks võimalustest anda järgnevad neli aastat oma panus koduvalla arenguks. Val-la jätkusuutlikuks arenguks on olulised eesmärgid, mis lähtu-vad prioriteetidest. Prioriteeti-de seadmine on eriti oluline majanduskriisi perioodil. Mi-nu lähtepunktid valimistel on valla efektiivne juhtimine, et-tevõtluse arengu toetamine ja hariduse parendamine kodu-vallas.

Meelis Rääk

alates. Reformierakonna täie-õiguslikuks liikmeks astusin 2008. aasta aprillis. Torma val-las on palju ära tehtud, ent te-ha on veel nii mõndagi. Torma vald on minu kodu, mida ma armas-tan. Valimis-tel kandideerin sooviga aidata kaasa oma ko-du paremaks muutmisele,“ räägib Tiina Möl-der oma elust, väär-tushinnangutest ja eesmärki-dest.

Tiina ütleb, et eriti südame-lähedased teemad, millega ta soovib tegeleda, on väikeste külade arengule kaasa aitami-ne, igakülgne tugi tegutseva-tele küladele, loiumate külade aktiveerimisse panustamine, noortele vaba aja veetmise või-

dusepõhised ja minema nen-dele, kes seda tõeliselt vajavad,“ räägib Rumm.

Renee Rumm on töö-tanud Tallinna Kesklin-na laste öömajas, Tallin-na kodutute ööma-jas alustas tööd aastal 2000, aas-tatel 2004–2006 oli Tallinna ko-dutute öömaja juhataja. 2006. aastal sai Reneest Jõgeva Linna Sotsiaal-maja juhataja. Alates 2008. aasta septembrist on ta Kase-pää vallavalitsuses vanemsot-siaalspetsialist. Renee Rumm elab Kasepääl ja peres kasvab 8aastane poeg.

maluste loomine kodule või-malikult lähedal – noortele loo-dud võimalused peavad ole-ma kättesaadavad kõigile, sõl-tumata elukohast. Teiseks olu-liseks teemaks on ettevõtluse toetamine, ettevõtjate huvide ja vajadustega arvestamine.

Lõpetuseks märgib sellel aas-tal õigusteaduses magistrikraa-di saanud naine, et Torma val-la juhtimine tuleb muuta läbi-paistvamaks, selles osalemine vallakodanikele kättesaadava-maks.

Aarne Sulg: huviharidus kõigile kättesaadavaks

Aarne tegeleb aktiivselt spordiga – eriti jalg-palliga, mida on har-

rastanud 13 aastat. Tegut-seb noortetreenerina spor-diklubis Noorus 96, mis te-geleb väikeste jalgpallipoiste ja -tüdrukute kasvatamisega. Reformierakonda kuu-lub ta neljandat aastat, varem te-gutses aastaid Refor miera-konna noorte-kogus. „See on erakond, mil-lega mul on üh-tiv maailmavaade ning kuhu kuuluvad aktiivsed ja ettevõtlikud ini-mesed,“ ütleb Aarne.

„Valimistel kandideerin, ku-na ma mõistan, et meie vallas annab veel palju ära teha. Või-maluse korral tuleb tuua kõik vajalik vajajale lähemale, olgu selleks siis laps, kes tahab te-geleda oma huvidega kodu lä-histel, või eakam inimene, kes omal jõul ei saa kaugemalt va-jalikku kätte. Toome laste hu-vihariduse kodule lähemale

ning pangabussi ja rändkaup-luse nende teenuste vajajani. Meie erakonna valimisplat-vorm on tugev. Näen võima-lust paljude asjade arendami-sel ja loomisel meie vallas. Näi-teks soovime valla suurema-tesse keskustesse ruume kul-

tuuriga tegelemiseks, taha-me korrastada mängu-

väljakuid ning ehita-da jalgrattateid,“ räägib Aarne ees-märkidest valimis-te järel.

Valituks saami-sel näeb Aarne ühe

eesmärgina leida tege-vust noortele, kes tänapäe-

val pahatihti igavusest või tead-matusest langevad igasuguste meelemürkide ohvriks. „Vaja on erinevaid võimalusi, et noo-red saaksid tegeleda just neid huvitava hobiga, ning ka ole-masolevad huvikoolid ja spor-diväljakud tuleb noortele kät-tesaadavaks teha,“ ütleb Refor-mierakonna nimekirjas Jõge-va vallavolikogusse kandidee-riv noormees.

Aarne Sulg soovitab noortel kodukoha tuleviku üle otsustamisel rohkem kaasa lüüa.

Tiina Mölder soovib, et vald ettevõtjatega rohkem arvestaks. Siis lisandub töökohti ja elu paraneb kõigil.

Renee Rumm: tahan muuta oma kodukoha paremaks

Meelis Rääk perega

ERAKOGUERAKOGU

ERAKOGU

Aarne Sulg (22) on Jõgeva vallas elanud pea terve elu. Jõgeval käis ta koolis, hiljuti lõppes ajateenistus Võrus Kuperjanovi pataljonis.

Eesti ReformierakondTõnismägi 9, 10119 Tallinn

Toimetusega saab tööpäevadel 10-14 ühendust telefonil 5850 1122 ja meiliaadressil: teataja@reform.ee