EESTI LOODUSTURISM KUI MAJANDUSHARU.

Loodusturismi rahalise mahu hindamise metoodika, ülevaade

teenusepakkujatest, külastajate hulgast ja Eesti loodusturismi

rahalisest mahust 2012. aastal.

Üllas Ehrlich

Tallinn 2013

2

Sisukord

SISSEJUHATUS ...................................................................................................................... 3

1. LOODUSTURISMI MÄÄRATLUS JA SEOS TEISTE TURISMILIIKIDEGA.......... 4

1.1. LOODUSTURISMI SUHE MAATURISMIGA ............................................................................ 5

1.2. LOODUSTURISMI SUHE ÖKOTURISMIGA ............................................................................. 6

1.3. LOODUSTURISMI NÕUDLUSE JA PAKKUMISE STRUKTUUR .................................................. 7

2. EUROOPA LIIDU TURISMISTATISTIKA .................................................................... 8

2.1 RASKUSED LOODUSTURISMI KÄSITLEVATE ANDMETE KOGUMISEL .................................. 10

2.2 ANDMED EESTI LOODUSTURISMI KOHTA ......................................................................... 11

3. LOODUSTURISMI MAJANDUSLIKU MAHU ARVESTAMISE VÕIMALUSED . 12

3.1 AINULT (VÕI PEAMISELT) LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE

(PAKKUJATE) KÄIBEPÕHINE ARVESTUS .................................................................................. 12

3.2 OSALISELT LOODUSTURISMIGA TEGELEVATE JURIIDILISTE ISIKUTE (PAKKUJATE)

KÄIBEPÕHINE ARVESTUS ........................................................................................................ 12

3.3 PAKKUJATE TEENUSEID MITTEKASUTAVATE LOODUSTURISTIDE GENEREERITUD KÄIBE

ARVESTUS .............................................................................................................................. 15

3.4 LOODUSTURISMI GENEREERITAV KAUDNE FINANTSKÄIVE. .............................................. 17

3.5 LOODUSTURISMI POOLT GENEREERITAV HEAOLU JA SELLE RAHALISE EKVIVALENDI

LEIDMINE (LOODUSTURISMI SOTSIAALNE VÄÄRTUS) .............................................................. 19

3.6 KOKKUVÕTE LOODUSTURISMI KUI MAJANDUSHARU MAHU LEIDMISE ETAPPIDEST .......... 21

3.6.1. Loodusturismi kogukäive ........................................................................................ 24

4. HINNANG EESTI LOODUSTURISMI MAHULE 2012. AASTAL ............................ 24

4.1 PAKKUJATE POOLT GENEREERITAV LOODUSTURISMI (FINANTS) KÄIVE ............................ 24

4.2 PAKKUJATE TEENUST MITTEKASUTAVATE KOHALIKE LOODUSTURISTIDE GENEREERITUD

FINANTSKÄIVE ....................................................................................................................... 26

4.3 VÄLISTURISTIDE POOLT GENEREERITAV OTSENE JA KAUDNE KÄIVE ................................ 27

5. LOODUSTURISMI TEENUSTE PAKKUJAD .............................................................. 28

5.1 LOODUSTURISMI ETTEVÕTETE JAGUNEMINE MAAKONNITI ............................................... 29

5.1.1 Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete jagunemine ja regionaalne jaotus

kvintiiliti ............................................................................................................................ 31

LISA 1 LOODUSTURISMI TEENUSTE PAKKUJAD ..................................................... 38

3

Sissejuhatus

Inimtegevusest suhteliselt vähe mõjutatud loodus on Euroopa Liidus väärtuslik ja defitsiitne

ressurss. Tänu hõredale asustusele ja sotsiaalmajandusliku arengu eripärale kuulub Eesti

looduslikus seisundis keskkonna poolest elaniku kohta EL-i juhtivate riikide hulka. Samas ei

toeta valdkondlikud poliitikad ja nende alusel tehtavad rahastamisotsused nii EL-i erinevatest

fondidest kui ka Eesti eelarvest (näit EAS-i kaudu) meie looduse kui EL-i kontekstis

defitsiitse ressursi osalemist väärtuste loomisel, mis ei lase Eesti loomulikul

konkurentsieelisel täiel määral avalduda.

Väga oluliseks majandusharuks, mille kaudu looduse väärtused osalevad nii inimeste heaolu

tõusus kui ka reaalmajanduslike näitajate parendamisel, on loodusturism, millele on käesolev

töö pühendatud. Loodusturismi kui majanduslikku kategooriat on Eestis seni puudulikult

käsitletud ja selle valdkonna käibest ning loodavast väärtusest puudub isegi ligikaudne

ülevaade. Sellise olukorra üheks oluliseks põhjuseks on kindlasti turismistatistika, mis

loodusturismi statistiliste andmete kogumisel eraldi turismi haruna ei käsitle. Seepärast ei ole

ilma eriuurimusteta võimalik loodusturismi käivet koguturismist eristada. Arvestades aga

loodusturismi pakkujate paljusust ja killustatust ning nõudluse keerulist struktuuri ja

segunemist teiste sektoritega on originaalandmete kogumine väga töömahukas. Kõik see

muudab teaduslikult usaldusväärse ülevaate saamise loodusturismi tegelikust käibest ja seega

ka loodusturismi kui majandusharu mahust keeruliseks ning viib praktikas loodusturismi

tähtsuse alahindamiseni, mis paratamatult kajastub ka vastavates rahastamisotsustes.

Käeolevas töös käsitletakse loodusturismi mõistet ja majanduslikku sisu. Esitatakse

loodusturismi kui majandusharu analüüs, näidatakse (finants)käibe tekkimise etappe

loodusturismis ja visandatakse metoodiline lähenemine käibe arvestuseks loodusturismi

elutsükli erinevatel etappidel. Töös antakse ka hinnang Eesti loodusturismi käibe mahule

2012. aastal. Lisaks analüüsitakse olemaolevat turismistatistikast ja selle kogumise

põhimõtteid ning antakse ülevaade loodusturismi käsitlevatest nii Eesti kui ka

rahvusvahelistest allikatest. Töö lisades on esitatud nimekiri Eesti loodusturismi pakkujatest

koos näidetega, milliseid andmeid pakkujate kohta võib avalikest allikatest saada.

4

1. Loodusturismi määratlus ja seos teiste turismiliikidega

Erialases teaduskirjanduses puudub üks universaalne ja üldtunnustatud loodusturismi

definitsioon. Turismi mahtusid (sh finantskäivet) kajastava statistika ja selle aluseks oleva

valdkondliku arvestuse aspektist on ühtse definitsiooni puudumise põhjuseks raskused, mis

tekivad loodusturismi eristamisel vabas õhus veedetavast puhkusest (ingl.k. outdoor

recreation) ja sellega seotud mitmekülgsetest toodetest ja teenustest. Seega on loodusturismi

ühtviisi raske defineerida nii nõudlusest kui pakkumisest lähtudes [18].

Ingliskeelses erialakirjanduses on loodusturismi tähistamiseks kaks mõistet, loodusturism

(nature tourism) ja looduspõhine turism (nature-based tourism) mille piirid ei ole täpselt

määratletud ja mis eri autorite käsitluses kohati ka suuresti kattuvad. Erialased

teadusajakirjad, millega autor käeoleva töö koostamiseks tutvus, nagu näiteks Tourism

Economics [10] , Journal of Ecotourism [eg 31] ja Scandinavian Journal of Hospitality [eg

17,18] and Tourism kasutavad loodusturismi alaseid uuringuid tutvustavates artiklites

peaaegu eranditult mõistet „looduspõhine turism“ (nature-based tourism).

Näiteks Soomes kasutatakse looduspõhise turismi mõistet tegevuste kohta, mida inimesed

teevad vabal ajal (puhkepäevadel või puhkusel olles) loodusega kontaktis olles ja mis

üldjuhul sisaldab ööbimist kodust väljas [18, 36].

Mitmed Skandinaavia autorid [17,18] ei anna loodusturismile ühest definitsiooni, nad

iseloomustavad loodusturismi nelja temaatilise tunnuse (tingimuse) abil, millede

koosesinemisel on tegu loodusturismiga: 1) külastajad looduskeskkonnas, 2)

looduskeskkonnast tulenevad (külastus)elamused, 3) tegevuses osalemine, 4) normatiivsed

aspektid, mis on seotud jätkusuutliku arenguga ja kohaliku eripära arvestamisega. Ametlikult

on Rootsis kasutusel lühem versioon, mis defineerib loodusturismi kui inimeste tegevust,

külastades looduslikke piirkondi väljaspool oma (igapäevast) elukeskkonda [10, 18].

ÜRO Rahvusvaheline Turismiorganisatsioon (UNWTO) defineerib loodusturismi kui „turismi

vormi, mille peamiseks motivatsiooniks on looduse vaatlemine ja väärtustamine“. See

suuresti mittetehnokraatlik ja indiviidi tunnetusprotsessist lähtuv definitsioon seab

esiplaanile inimese ja looduse suhte ning sellest tekkiva väärtuse, mis eeldaks loodusturismi

kajastavas arvestuses ja statistikas samuti lähtumist inimese ja looduse suhetes tekkivast

5

(suuresti turuvälisest!) väärtusest. Samas ei toeta seda definitsiooni ei maailma [25] ega ka

Eesti turismistatistika, kus aluseks võetakse pigem turism kui majandusharu, so turismiga

tegelevate ettevõtete käive, abstraheerudes turismi tegelikust mõttest- sellega tegelevate

indiviidide (so turistide) heaolu kasvust ning selle rahalisest ekvivalendist.

Eestikeelses terminoloogias on püütud selgust luua seni kõige ulatuslikumas Eesti

loodusturismi käsitlevas töös, 2008. aastal Consumetric’u poolt tehtud uuringus „Eesti

Loodusturismi pakkumise uuring“ [13], mis oma põhiosas keskendub Eesti loodusturismi

pakkujate veebiküsitluse analüüsile, puudutades siiski põgusalt ka mõningaid loodusturismiga

seotud teoreetilis-metodoloogilisi küsimusi. Ülamainitud töös [13] tsiteeritakse täienduseks

UNWTO loodusturismi definitsioonile Soome loodusturismi riiklikus arengukavas sisalduvat

definitsiooni: „Loodusturism sisaldab kogu turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama

definitsiooni kohaselt on loodusturism turism, mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas“.

Erinevus kahe definitsiooni vahel on ilmne, kuid autor ei nõustu täiel määral Consumetric’u

töös tehtud järeldusega, et Soome loodusturismi arengukavas toodud definitsioon on

tootekeskne, sest definitsioonis on määravaks turismitoote pakkumise keskkond. Autori

arvates võimaldab ka Soome arengukava definitsioon käsitleda loodusturismi (rekreatsiooni

looduskeskkonnas) inimese ja looduse vahelise suhtena.

1.1. Loodusturismi suhe maaturismiga

Omaette probleemiks on kolme osaliselt kattuva mõiste - loodusturismi, maaturismi ja

ökoturismi - vahekord. Eesti kõige ulatuslikum maaturismi käsitlev töö „Maaturismi uuring

2012“ [32] defineerib maaturismi kui „inimeste reisimist maapiirkonda, väljapoole nende

igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel“. Definitsioon ei ütle

maapiirkonnas tehtavate tegevuste kohta, aga kui nende tegevuste jooksul toimuvad

loodusturismile omased tegevused nagu „rekreatsioon looduskeskkonnas“ või „vabal ajal

loodusega kontaktis olemine“, on tegemist ühtlasi loodusturismiga. Küll aga ei kuulu

loodusturismi hulka ärireisidel loodusega kontaktis olijad, kuigi ka see on pigem

maitseküsimus, sest loodusega kontaktis olemisest tekkiva heaolu tõus indiviidile ei sõltu

sellest, kas see toimub töö või puhkusereisi jooksul. Maaturismi määratlus on loodusturismi

omast lihtsam, kõik, kes mingil põhjusel (ükskõik kas puhkuse või tööreisi jooksul)

maapiirkondi külastavad, on maaturistid. Kui maapiirkondade külastajad on aga külastuse

toimumise ajal vabad töökohustuste täitmisest ja neil toimub maapiirkonna külastamise

6

jooksul kontakt loodusega, on tegu ka loodusturistidega. Samas, kõik loodusturistid, kelle

kontaktid loodusega toimuvad maapiirkonnas, kuhu nad on spetsiaalselt sõitnud (või,

vastavalt definitsioonile, mis ei ole nende igapäevane elukeskkond, on ka maaturistid. Seega

on maaturismi mõiste laiem kui loodusturisti mõiste. Suures osas on maaturistide ja

loodusturistide ring aga kattuv.

1.2. Loodusturismi suhe ökoturismiga

Ökoturism omaette turismiharuna (või valdkonnana) on akadeemilistes turismiuuringutest

loodusturismist oluliselt populaarsem [eg 31]. Just ökoturism (ja mitte loodusturism) on

turismi valdkond, mida turismi uurijad ja loodusteadlased ühiselt käsitlevad [38].

Iseloomulik on, et ökoturismi mõiste võeti kasutusele kõigepealt loodusteadlaste (ökoloogide)

poolt 1960-ndatel aastatel, turismisektor võttis selle omaks alles ca 20 aastat hiljem. Mõiste

on osutunud nii tähelepanuväärseks, et paljud asjast huvitatud on seda üritanud enda kasuks

kallutada. Eri piirkondades on käibel erinevaid mõisteid, mistõttu on tehtud lausa spetsiaalseid

mõistete uuringuid. Näiteks analüüsis David Fennell [44] 85 ökoturismi definitsiooni, mis

olid kasutusel nii turismiäris kui ka akadeemilises kirjanduses. Kõige enam sisaldasid

ökoturismi definitsioonid viidet toimumiskohale (näiteks looduspiirkonnad), teisel kohal oli

looduskaitse, kolmandal kultuur, neljandal kohaliku kogukonna tulu ning viiendal haridus

[44]. Üldiselt mõistetakse ökoturismi kui keskkonnahoidlikku ja sotsiaalselt vastutustundlikku

turismi, mis toetab nii kohalikku majandust kui ka looduskaitset kaitsealadel ning samas harib

turisti kohaliku looduse ja kultuuri alal [37] – [43].

Koguteoses Ökoturism [33] on eraldi välja toodud kolm erinevat ökoturismi definitsiooni:

1) Ökoturism on keskkonnateadlik reisimine ja suhteliselt puutumatute looduspiirkondade

külastamine looduse ja kultuuri nautimiseks ja austamiseks (Hector Ceballos-Lascurain 1987

– [45]).

2) Ökoturism on vastutustundlik reisimine looduspiirkondades, mis toetab looduskeskkonna

kaitset ning kohalike elanike heaolu. (Responsible travel to natural areas that promotes

conservation and well being of local people.) (TIES, Rahvusvahelise Ökoturismi Ühendus.)

3) Ökoturism on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist

ning kohalike elanike heaolu (Eesti Ökoturismi Ühendus).

7

Kõik definitsioonid viitavad ökoturismi suurele ühisosale loodusturismiga. Kuigi

põhimõtteliselt on võimalik ka selline ökoturism, millel puuduvad loodusturismile omased

tunnused (näiteks ainult kultuuriväärtuste külastamine loodusega kontakti omamata), siis

praktikas on ökoturism, nagu definitsioonidestki nähtub, pigem loodusturismi eriharu, mis on

mahult loodusturismist väiksem, rõhutades loodusega toimuvate kontaktide mitteutilitaarset

iseloomu ja spetsiifiliselt säästlikku käitumist kogu turismiks kvalifitseeruva tegevuse

toimumise vältel.

1.3. Loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuur

Küsimus, kuidas loodusturismi defineerida, ei ole oluline ainult akadeemilisest vaatepunktist,

vaid ka majandusarvestuse seisukohalt. Sõltub ju loodusturismi nii või teistsugusest

definitsioonist, milliste institutsioonide ja inimeste tegevuse missugust osa loodusturismi üle

arvestust pidades arvesse võetakse. Viimasest omakorda sõltub aga loodusturismi rahaline

maht (väljendatuna käibena, kasumina, loodusturismi poolt genereeritud heaolu rahalise

ekvivalendina jne.). Probleem on keerulisem kui esialgu paistab. Näitena võib tuua erinevatest

lähenemistest tulenevad loodusturismi rahalise mahu arvestamise stsenaariumid.

Ühte ja ammendavat loodusturismi definitsiooni ei ole esitatud ka Eesti loodusturismi klastri

strateegias 2011-2020 [2]. Küll on strateegias ära toodud Eberswalde Rakendusteaduste

Ülikoolis väljatöötatud loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuuri hästi illustreeriv tabel,

mis annab hea ülevaate loodusturismist laias ja kitsas tähenduses (Tabel 1). Tabelis toodud

loodusturismiga kombineeritud segmendid näitavad hästi, milliste tegevuste või ürituste

raames loodusturismiks klassifitseeritavad juhtumid aset leiavad või võivad leida. Samas võib

väita, et eriti nn piiripealsete juhtude korral (vt tabel 1) on suuresti maitseasi, kas mingi

tegevuse käigus aset leidnud kontakt inimese ja looduse vahel, millega kaasneb indiviidi

heaolu tõus, loodusturismiks kvalifitseerub või mitte. Arvestades praktilisi raskusi

loodusturismi kohta käivate arvandmete hankimisel (millest tuleb käesolevas töös juttu

edaspidi), ei ole loodusturismi väga range määratlemine vastavalt mingile ühele (paljude

hulgast) väljavalitud definitsioonile praktiliselt mõttekas, sest lisaks tõsiasjale, et statistika

loodusturismi eraldi niikuinii ei kajasta, et oska (autori kogemuse põhjal) ülearu nõudliku

loodusturismi kriteeriumi alusel loodusturiste nn tavaturistidest eristada ka näiteks

loodusturismi pakkujad, tavaturismi pakkujatest rääkimata.

8

Tabel 1. Loodusturismi nõudluse ja pakkumise struktuur

Loodusturism laiemas

tähenduses

Segmendid, mis on

kombineeritud

loodusturismiga

Loodusturism kitsamas tähenduses

Keskendub looduse kogemisele kaitsealadel

Loodusturism laiemas

tähenduses

Keskendub tegevustele

Objektipõhine Uurimine/nauding

Objektipõhine

Jälgimine/tegevus

Maastikupõhine

Looduskeskkonnas

- Loomaaedade

külastamine

- Lõõgastavad tegevused

looduses

- Golfi mängimine

- Vabaõhuüritused

- Loodusloomuuseumid

- Telkimine

- Välispordiüritused (nt

maraton)

- Uisutamine

- Aia/pargiturism

- Puhkus talus

- Geopargid

- Temaatilised

marsruudid

- Ulukite kaitseala/

pargi külastamine

- Kaitsealade

infokeskuste

külastamine

- Loodusrajad

- Looduslike toodete

nautimine

- Geoloogilised

marsruudid

- Soo/ märgala

matkarajad

- Linnuvaatlus

- Looduse jälgimine

- Aktiivne looduse

kogemine jalgsi, jalg-

rattal, hobusel või vees

- Metsiku looduse

kogemine

- Aktiivne

maastikukaitse

Spordialad looduses:

Matkamine (i.k. hiking)

Kanuumatk, sõudmine

Purjetamine, surfamine

Kepikõnd

Ujumine

Sukeldumine

Õhupallisõit,

purilendamine

Käimine (i.k.walking)

Kalastamine

Jahilkäik

Seikluslaagrid

Allikas: BTE, dwif, Eberswalde Rakendusteaduste Ülikool, 2007, uuring „Saksamaa elanike

loodussuunitlusega välisreiside iseloomustus ja Eesti potentsiaal Saksamaa loodushuviliste

turistide sihtkohana“.

2. Euroopa Liidu turismistatistika

Euroopa Liidu turismi käsitlevate statistiliste andmete kogumisest annab ülevaate Eurostat´i

kodulehekülg [34].

Statistilises kontekstis tähendab turism tegevust, mille käigus külastajad reisivad oma

tavapärasest elukeskkonnast väljaspool asuvasse sihtkohta vähem kui aastaks. See võib

toimuda mis tahes põhieesmärgil, sealhulgas ärilisel, meelelahutuslikul või muul isiklikul

eesmärgil, välja arvatud külastatava koha residendist elaniku, kodumajapidamise või ettevõtja

juures töötamise eesmärgil. Turismistatistikas võetakse praegu arvesse ainult neid reise, mis

hõlmavad vähemalt ühte ööbimist. 2014. aastast alates hakkab ametlik Euroopa statistika

hõlmama ka ööbimiseta ühepäevaseid reise välisriiki.

9

Turismistatistika kogumise süsteem kehtestati nõukogu 23. novembri 1995. aasta direktiiviga

95/57/EÜ turismivaldkonda käsitleva statistilise teabe kogumise kohta. Nimetatud õigusliku

aluse kohaselt peavad liikmesriigid korrapäraselt esitama võrreldavat turismistatistikat. 2004.

ja 2006. aastal tehtud muudatused käsitlesid ELi laienemist ja hiljutisi muutusi ülemaailmsel

turismiturul. 2011. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu vastu

uue määruse (EL) nr 692/2011, mis käsitleb Euroopa turismistatistikat ja millega

tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 95/57/EÜ. Määrus jõustus võrdlusaastaks 2012.

ELi turismistatistika koosneb kahest põhikomponendist: ühelt poolt ühismajutusettevõtete

mahutavust ja täitumust käsitlevast statistikast ning teiselt poolt turisminõudluse statistikast.

Enamikus liikmesriikides kogutakse esimesena nimetatud andmeid uuringute kaudu, mis

viiakse läbi ühismajutusettevõtete hulgas. Viimati nimetatud statistikat kogutakse peamiselt

reisijate uuringute kaudu, mida tehakse piiriületuspunktides või leibkonnauuringute raames.

Ühismajutusettevõtete mahutavust käsitlev statistika hõlmab majutusettevõtete, hotellitubade

ja voodikohtade arvu. Selline statistika on kättesaadav piirkondade või majutusettevõtte

liikide kaupa ning seda koostatakse aastapõhiselt.

Ühismajutusettevõtete täitumust käsitlev statistika hõlmab (majutusettevõtetesse) saabunute

arvu ning residentide ja mitteresidentide ööbimiste arvu. Selline statistika on liigitatud

majutusettevõtte liikide või piirkondade kaupa ning see on kättesaadav nii aastate kui ka

kuude lõikes. Lisaks koostatakse statistikat voodikohtade kasutamise (täitumuse määrade)

kohta.

Turisminõudlust käsitlev statistika viitab turismis osalemisele ehk teisisõnu näitab inimeste

arvu, kes tegid vaatlusperioodi jooksul vähemalt ühe reisi, mille jooksul nad ööbisid vähemalt

neli ööd kodunt eemal. Turismireiside arvu kohta (ja ööbimiste arvu kohta neil reisidel)

kogutakse statistilisi andmeid järgmiste jaotuste kaupa:

sihtriik;

reisi alguskuu;

reisi kestus;

reisikorralduse liik;

transpordiviis;

majutusviis;

10

kulud.

Andmeid võidakse analüüsida ka selliste sotsiaaldemograafiliste muutujate põhjal nagu vanus

ja sugu. Neid andmeid kogutakse kvartali ja aasta kohta.

Turismi uurimiseks võib kasutada ka paljudest muudest ametlikest allikatest pärit andmeid.

Selline statistika hõlmab:

andmeid tööhõive kohta turismi majutussektoris, mis saadakse tööjõu-uuringust ning

mida analüüsitakse tööaja (täistööaeg / osaline tööaeg), tööalase staatuse, vanuse,

haridustaseme, soo, sama tööandja juures töötamise kestuse ja tööstaaži (aasta- ja

kvartalipõhised andmed) põhjal;

andmeid eraviisilise reisimisega seotud tulude ja kulude kohta, mis on esitatud

maksebilansis;

transpordistatistikat (näiteks, reisijate lennutransport);

ettevõtluse struktuurstatistikat, mida võidakse kasutada lisateabe saamiseks

turismivoogude ja teatavate turismiga seotud sektorite majandustulemuste kohta.

2.1 Raskused loodusturismi käsitlevate andmete kogumisel

Ülalolevast ülevaatest EL-i turismialaste statistiliste andmete kogumise kohta nähtub, et

turismiliikide ( näit. kultuuriturism, loodusturism, seiklusturism, seksiturism jms) kohta eraldi

statistilisi andmeid tsentraalselt ei koguta. See seab turismi uurimise turismiliikide järgi

raskesse olukorda. Selleks, et loodusturismi eraldi uurida, tuleb kõigepealt uurijal endal luua

andmestik, mis sisuliselt ei tähenda muud kui ulatuslikku originaalandmete kogumist.

Loodusturismi alaste andmete kogumist komplitseerib asjaolu, et selle turismiliigi pakkumine

jaguneb paljude juriidiliste isikute vahel, kellel puudub igasugune kohustus arvestust pidada,

milline osa nende tegevusest on seotud tegevustega, mis kvalifitseeruvad loodusturismiks.

Seega on ammendava loodusturismi mahtu kajastava andmestiku tekitamiseks praktiliselt

ainus võimalus kõigi (muu hulgas) loodusturismi teenust pakkuvate juriidiliste isikute

küsitlemine ja nii sise- kui välisturistide representatiivse valimi küsitlemine. Arvestades, et

loodusturismi pakkujaid on Eestis sadu (kusjuures osa neist tegelevad allhangetega), on

originaalandmete kogumine Eesti turismisektori kohta väga töö- ja ajamahukas.

11

2.2 Andmed Eesti loodusturismi kohta

Tingimustes, kus Eesti loodusturismi kohta ametlik statistika puudub, on arusaadavalt vähe ka

loodusturismi käsitlevaid tõsiseltvõetavaid uurimusi. Seni kõige põhjalikumaks Eesti

loodusturismi käsitlevaks uurimuseks, mida autoril on õnnestunud leida (ja mida käeolevas

töös ka korduvalt tsiteeritakse) on Consumetric OÜ poolt 2008. a koostatud mahukas

originaaluurimus „Eesti loodusturismi pakkumise uuring“ [13]. Nagu pealkirigi ütleb, hõlmab

uuring vaid pakkumist, jättes teadlikult kõrvale nõudluse ja nõudluse poolt genereeritava

käibe ning loodusturismiga kaasnevad sotsiaalsed väärtused koos nende rahalise

ekvivalendiga. Seega ei pretendeerigi Consumetric´u uurimus looduturismiga seotud kogu

käibe ja loodusturismi kui majandusharu mahu väljaselgitamisele, kuigi töö autorid näikse

kohati ekslikult arvavat, et loodusturismi pakkujate käive võrdub loodusturismi kui

majandusharu mahuga.

Vaatamata ülalosutatud puudusele käsitleb uuring Eesti loodusturismi pakkumist ulatusliku

küsitluse abil korjatud info alusel (mida on ka põhjalikult ja mitmekülgselt analüüsitud) ja on

sellisena seni usaldusväärseim Eesti loodusturismi käsitleva statistilise informatsiooni allikas.

Seda kinnitab ka asjaolu, et teine Eesti loodusturismi sektorit ja selle arenguperspektiive

käsitlev 2010. aastal koostatud töö „Eesti loodusturismi klastri strateegia 2011-2020“ [2],

mille looduturismi pakkumist käsitleva osas põhineb Consumetric´u uuringust pärit

andmestikul.

Heaks materjaliks Eesti loodusturismi kohta on veel Loodusturismiga osaliselt kattuva

maaturismi kohta tehtud töö „Maaturismi uuring 2012“ [32], koostajaks Eesti uuringukeskus.

Loodusturismi temaatika on leidnud kaudset kajastamist ka mõnedes kõrgkoolide lõputöödes,

nagu näiteks Kerlin Kivioja Maaülikooli magistritöö „Botaanikaaedade roll loodusturismis

ning külastajate profiil ja motivatsioon Tallinna Botaanikaaia näitel“ [9] ja Liis Tangi Pärnu

TÜ Pärnu Kolledžis valminud diplomitöö „Kultuuriturismi potentsiaali arendamine Lahemaa

Rahvuspargis“ [5]. Loodusturismiga otseselt haakuvatest populaarteaduslikest töödest võiks

mainida Mart Reimanni 2010 a koostatud „Ökoturism. Mõtteviis, majandusharu, heaolu

tõstja, loodus- ja kultuuripärandi kaitse tõhustaja“ [33].

Täielikuma ülevaate loodusturismi otseselt või kaudselt käsitletavatest eestikeelsetest

materjalidest saab käeoleva töö lõpus asuvast autori koostatud kirjanduse loetelust. Eeldades,

12

et viidatud materjalid on kättesaadavad, on autor püüdnud käesolevas töös vältida nende

tarbetut refereerimist.

3. Loodusturismi majandusliku mahu arvestamise võimalused

3.1 Ainult (või peamiselt) loodusturismiga tegelevate juriidiliste isikute

(pakkujate) käibepõhine arvestus

Lähtudes mingi valdkonna rahalise mahu määratlemisel vastavas valdkonnas tegelevate

ettevõtete käibest on väga levinud praktika. Puuduseks on keskendumine pakkumisele ja

abstraheerumine nõudlusest, st loodusturistidest. Esimesed raskused selle arvestusviisi

rakendamisel tekivad loodusturismiga tegelevate ettevõtete ringi väljaselgitamisel. Ettevõtete

tegevusalasid analüüsides selgub, et vaid mõned ettevõtted on keskendunud ainult või isegi

valdavalt loodusturismile. Seetõttu jääb ainult loodusturismiga tegelevate ettevõtete käibel

põhinev loodusturismi mahu hinnang väga tagasihoidlikuks ja ei peegelda kuidagi tegelikku

olukorda. Samas on see metoodika andmekogumise statistika seisukohast kõige lihtsam, sest

ei vaja eriuuringut, vaid põhineb rutiinsel majandustegevuse aruandlusel. Meetodi oluliseks

puuduseks on loodusturismi kui majandusharu marginaliseerumine koos kõige sellest

tulenevaga. Loodusturismi kui majandusharu selliselt arvestatud väikese käibe tõttu ei peeta

sektorit riiklike ettevõtlustoetuste ja muu abi vääriliseks. Praegune olukord Eesti

loodusturismi rahastamises on suuresti valitud majandusarvestusemetoodika poolt

põhjustatud.

3.2 Osaliselt loodusturismiga tegelevate juriidiliste isikute (pakkujate)

käibepõhine arvestus

Kui ainult (või valdavalt) loodusturismiga tegelevaid ettevõtteid on vähe, siis selliseid

ettevõtteid, millede käibest moodustavad osa loodusturismiga seotud tooted ja teenused, on

juba märksa rohkem. Selliste ettevõtete loend on toodud Lisas 1. Just sellist sihtgruppi silmas

pidades on tehtud ka Consumetric’u Eesti loodusturismi pakkumise uuring [13], kuhu olid

kaasatud ettevõtted (ca 180 ettevõtet). Loodusturismiga potentsiaalselt tegelevate ettevõtete

nimekiri saadi Visitestonia.com ja Maaturism.ee teenusepakkujate andmebaasist, mis sisaldab

küll mahult palju, kuid sageli kõikuva kvaliteediga informatsiooni. Autori kogemuse põhjal

võib väita, et ca 2/3 kirjetest ei ole mitmesugustel põhjustel (korduvkanded, firma on tegevuse

13

lõpetanud, firma esineb mitmetes rubriikides jmt.) praktilises uurimistöös infoallikatena

kasutatavad.

Uuritud ettevõtted pakkusid tooteid vähemalt ühes allolevas valdkonnas:

Loodusvaatlus;

Matkad maismaal (v.a. talimatkad);

Matkad veekogudel;

Talimatkad;

Jahindus;

Kalastamine;

Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) maismaal;

Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) veekogudel;

Aktiivne puhkus (sh seiklus-, ekstreem- ja sporditurism) õhus.

Ettevõtete tegevusalade loetelu iseenesest on kõnekas ja viitab loodusturismi kõige laiemale,

Soome loodusturismi arengukavas kasutatavale definitsioonile: „Loodusturism sisaldab kogu

turismi, mis põhineb loodusel. Mõneti kitsama definitsiooni kohaselt on loodusturism turism,

mis sisaldab rekreatsiooni looduskeskkonnas“. Kõik ülaltoodud loetelus esindatud tegevused

kahtlemata sisaldavad „rekreatsiooni looduskeskkonnas“, mahtudes formaalselt loodusturismi

laia definitsiooni alla. Samas ei anna ainuüksi teenuse pakkuja tegevusala informatsiooni selle

kohta, milline on „rekreatsiooni looduskeskkonnas“ osakaal pakkuja käibest. Consumetric’u

uuringus oli loodusturism enamikul ettevõtetel kõrvaltegevuseks. Vaid 34% küsitletud

ettevõtetest ei pakkunud loodusturismi toodete kõrval aktiivse puhkuse tooteid. 42% uuringus

osalenuist pakkus vaid aktiivse puhkuse tooteid ja ei pakkunud loodusturismi tooteid ning

24% olid nn hübriidpakkujad, kes tegelesid nii loodusturismi kui aktiivse puhkusega.

Üldistavalt võib väita, et suurem osa teenustepakkujatest pakub koostöös partneritega

praktiliselt kõike. Seega ei ole avaliku info põhjal võimalik kindlaks teha, missugune

juriidiline isik millega tegelikult tegeleb.

Käesoleva töö autor valis oma fookusgruppi mõned pakkujad, kes Consumetric’u uuringus

kvalifitseerusid looduse spetsialistidena. Ettevõtlustegevuse lähemal analüüsil selgus, et ka

sellistel pakkujatel moodustab suure osa käibest näiteks asutuste suvepäevade läbiviimine,

14

kusjuures suvepäevade programmis sisalduvad tegevused, mis on kvalifitseeritavad

loodusvaatlusena (näiteks matkaraja või jõelõigu läbimine) ja mitte aktiivse puhkusena.

Tähelepanuväärne on, et Consumetric’u uuringust on täiesti välja jäänud organisatsioonid,

mis ei paku tasulisi teenuseid. Majandusarvestuse seisukohast on sellisel otsusel oma loogika,

mittetasulist teenust ei saa formaalstatistiliselt käsitleda turismitoote pakkumisena. Samas on

loodusturistil, kes tegeleb „rekreatsiooniga looduskeskkonnas“ (seega vastab igati

loodusturisti kriteeriumidele!) oma heaolu kasvatades, mis ongi ju loodusturismiga tegelemise

eesmärk tarbija seisukohalt, täiesti ükskõik, kas näiteks heaolu tõus matkarajal liikumisest

tekib teenusepakkuja poolt ostetud turismipaketi raames või tasuta RMK matkarajal.

Eelpooltoodud asjaolu koos loodusturismi komponendi raskestimääratavusega pakkuja kogu

pakutavas turismiteenuses ongi kõige suuremaks nõrkuseks loodusturismi tegeliku mahu

hindamisel, arvestades loodusturismiga tegelevate ettevõtete käivet. Siiski on (vähemalt

osaliselt) turismiga tegelevate ettevõtete käibel põhinev arvestus loodusturismi rahalise mahu

hindamisel üks enamkasutatavaid, sest haakub turismi kohta käiva statistika kogumise

loogikaga.

Meetodi puuduseks on, et praktilisel kasutamisel ei piisa vaadeldavate, „loodusturismi

komponendiga“ pakkujate käivete mehhaanilisest liitmisest, sest sellisel viisil leitud

loodusturismi rahaline maht sisaldaks (olulisel määral) ka sellist loodusturismiga mitteseotud

käivet, mis ei mahu ka loodusturismi kõige laiema mõeldava definitsiooni alla. Seega peaks

metoodika rakendamisel kõikidele ettevõtetele lähenema individuaalselt, nagu Consumetric

oma uurimuses ongi teinud. Paremate tulemuste saamiseks peaks ankeedi majandusnäitajate

osa täiustama, et oleks võimalik (vähemalt osaliselt) loodusturismiga tegelevate ettevõtete

majandustegevuse kohta järeldusi teha ja loodusturismi eri vormidega seotud komponenti

konkreetsete ettevõtete majandustegevuses paremini välja tuua.

Pakkujate põhisel loodusturismi rahalise mahu hindamisel on ka rida olemuslikke puudusi,

mida ka kõikide olulisemate loodusturismi pakkujate põhjalik uuring ei suudaks korvata.

Esimeseks ja kõige olulisemaks puuduseks, isegi kui püsida rangelt loodusturismi finantsilise

mahu hindamise raamides, on asjaolu, et loodusturismi pakkujate käive ei näita kaugeltki

tegelikku loodusturismi finantskäivet (rääkimata loodusturismi poolt genereeritava sotsiaalse

väärtuse rahalisest ekvivalendist, aga see on omaette teema). Nimelt ei kasuta suur osa

15

„looduses rekreatiivse tegevuse harrastajaid“ oma tegevuse läbiviimisel (so loodusturismiga

tegelemisel) vahendajat. Pakkuja tasulist teenust mittekasutavate loodusturistide osakaal ei

ole küll teada, aga autori hinnangul võib see ületada 2/3 loodusuturistide üldarvust. Samas on

selliste turistide poolt genereeritav finantskäive märkimisväärne, sisaldades muu hulgas

näiteks kulutusi sihtkohani jõudmisel, varustuse hankimisel jne., rääkimata selliste turistide

genereeritavast kaudselt loodusega seotud finantskäibest nagu kulutused toidule ja öömajale,

mis teenusepakkujatel on sageli nö hinna sees. Pakkujate teenuseid mittekasutavate

loodusturistidega seotud käibe väljajätmine loodusturismi mahu hinnangust vähendab oluliselt

loodusturismi tegelikku mahtu ja annab loodusturismi kui majandusharu käibest ebaõige

ettekujutuse. Kahjuks on senised tõsisemad katsed Eesti loodusturismi kui majandusharu

rahaliselt hinnata tõmmanud vaikimisi võrdusmärgi loodusturismi pakkujate

majandustegevuse mahu ja loodusturismi poolt genereeritud käibe vahele, mis on viinud

loodusturismi tegeliku finantsilise mahu kunstliku pisendamiseni.

3.3 Pakkujate teenuseid mittekasutavate loodusturistide genereeritud käibe

arvestus

Loodusturismi kui majandusharu rahalisest mahust ülevaate saamiseks ei piisa ülalkirjeldatud

põhjustel pakkujate käibe uurimisest, vaid lisaks tuleb vaadata pakkujate teenuseid

mittekasutavate loodusturistidega seotud käivet. Sellised turistid liiguvad omal käel loodus-ja

õpperadadel, puhkavad randades ja looduskaunites kohtades, tegelevad metsa

kõrvalkasutusega (seene- ja marjakorjamine), harrastuskalapüügiga (sageli koos ööbimisega

looduses) jne. Seda loetelu võiks jätkata, kuid ka toodud tegevustest peaks olema selge, et

suur osa (tegelikult enamus) „rekreatsioonist looduskeskkonnas“ toimub ilma vahendajateta ja

seetõttu ei kajastu loodusturismi pakkujate käibes. Selle segmendi väljajätmine oleks aga

loodusturismi kui majandusharu kogumahtu (kogukäivet) põhjendamatult pisendav. Seetõttu

on loodusturismi kogumahust ülevaate saamiseks hädavajalik lülitada arvestusse nö metsikud

(so pakkujate teenuseid mittekasutavad) loodusturistid.

See on võrreldes pakkujate käibe uurimisega tunduvalt raskemini teostatav, sest „metsikute“

loodusturistide üle ei ole erinevalt pakkujatest mingisugust ametlikku arvepidamist. Seega on

lahtised nii selliste turistide hulk kui nende otsesed (rääkimata kaudsetest!) kulutused. Selle

kohta, kui sageli inimesed loodusega seotud rekreatiivset tegevust harrastavad, on Eestis

tehtud mitmesuguseid uuringuid [51]. Iseasi on, milliseid tegevusi ja mis mahus lugeda

16

loodusturismi mõiste alla kuuluvaks. Turismistatistika teooria [25, 26, 27] soovitab turismiks

defineerida sellist tegevust, millega kaasneb vähemalt ühe öö kodust väljas veetmine. Selle

kitsenduse vastu räägib aga loodusturismi pakkujate käibe statistika, mis ei erista ööbimisega

ja ööbimiseta turistidele pakutavaid teenuseid. Näitena võib küsida, kas looduturismiteenuse

pakkujalt ühepäevase süstamatka ostnud turist, kes hommikul tuleb ja õhtul läheb, on vähem

loodusturist kui paaritunnise süstasõidu teinud asutuse suvepäevaline. Kui kitsendada

loodusturismi mõiste väljaspool kodu ööbimise nõudega, siis esimene, kelle kontakt

loodusega oli pikem ja sügavam (rääkimata looduse poolt genereeritud heaolu kasvust!),

loodusturistiks ametlikus statistikas ei kvalifitseeru, küll aga on loodusturist suvepäevade

käigus väikese süstatuuri teinud suvepäeviline. Ülaltoodu demonstreerib selgelt, et ööbimise

nõude mehhaaniline lülitamine loodusturismi kriteeriumide hulka pigem suurendab juba niigi

märkimisväärset (st. tegelikkusele mittevastavat) loodusturismi ebaõige käibe mahu hinnangu

ohtu.

Sõltumata sellest, kuidas väljaspool kodu ööbimise nõude kui tegevuse turismiks

kvalifitseerumise kriteeriumi küsimus lahendada, tuleb pakkujatest sõltumatu loodusturismi

finantsmahu välja selgitamiseks teha kindlaks indiviidide (so turistide) rekreatiivsetel

eesmärkidel looduses viibimisega seoses tehtavad kulutused. Metoodiliselt on siin eelkõige

kaks võimalust: 1) turistide representatiivne valikuuring küsitlusmeetodil, mis on aja- ja

ressursimahukas, kuid annab hea (so reaalsusele võimalikult lähedase) tulemuse; või 2)

erinevate fookusgruppide uuring, mis võtab vähem aega ja vahendeid, kuid ei ole samas oma

representatiivsuselt (ega ka teaduslikult tõendamisjõult) võrreldav valikuuringuga.

(Indiviidide loodusturismiga seotud otseste kulutuste mahu indikatiivseks väljaselgitamiseks

kasutas autor käesoleva töö kontekstis fookusgruppide uuringut.). Valikuuringu puhul tuleks

anketeerimisele eelistada intervjueerimist, sest ilma täiendavate ja suunavate küsimusteta on

küsitletavatel autori kogemuse põhjal raskusi oma tegelike kulutuste hindamisega. Näiteks ei

suudeta hinnata, milline osa varustuse (eelkõige riietuse) kulumist on seotud rekreatiivse

tegevusega looduses ja milline osa muu tegevusega, mis loodusturismiks ei kvalifitseeru.

Samuti on looduturistidel sageli probleeme riietusele ja muule varustusele tehtud kulutuste

meeldetuletamisega.

Nõudluspõhist arvestust peaks osaliselt rakendama ka pakkujate vahendusel

loodusturismiteenuste kasutajate kulutuste hindamisel. Nii näiteks on transport loodusturismi

teenusepakkujani otseselt loodusturismiga seotud käive, mis pakkuja finantsaruandluses

17

kuidagi ei kajastu. Aga transpordi teenusepakkujani maksumuse jms väljajätmine

loodusturismi mahu arvestusest vähendaks jällegi loodusturismi kui majandusharu

kogumahtu. Vahendatud loodusturismiteenuse tarbijate kulutuste kindlakstegemisel on

topeltarvestuse oht. Näiteks ei tohi pakkujale teenuse eest makstud summat käsitleda tarbija

kuluna, sest see sisaldub juba pakkuja käibes.

3.4 Loodusturismi genereeritav kaudne finantskäive.

On tõsiasi, et suur osa loodusturismiga seotud käibest ei teki otseselt loodusturisti ja

teenusepakkuja vahelise (rahalise) suhte käigus ega ka mittevahendatava loodusturisti otsese

kuluna, vaid finantstehingutena teiste majandusharude teenustepakkujatega. Kui

transpordikulud kas külastuspaika või teenusepakkuja juurde jõudmiseks on (teatavate

mööndustega) veel käsitletavad turisti otseste kuludena, siis kulutused infrastruktuurile (nagu

toitlustus ja majutusteenus), mis sageli asuvad looduturismi paigast (so kohast, kus toimub

loodusega seotud rekreatiivne tegevus) füüsiliselt eemal, on kindlasti käsitletavad kaudsete

kuludena, ja seda ka majandusarvestuse seisukohalt. Nimelt kajastuvad need kulud selliste

juriidiliste isikute (hotellid, restoranid, muud lõbustusasutused) käibes, milledel

loodusturismiteenuse pakkumine ei ole isegi kõrvaltegevuseks (rääkimata põhitegevusest!) ja

mis seetõttu jäävad loodusturismi kui majandusharu rahalise mahu hindamisel vaatluse alt ja

ka arvestusest täiesti välja. Tekib loodusturismile väga tüüpiline olukord, kus isiku mingis

paigas (kodust väljas) viibimise motiiv ja eesmärk on rekreatiivne tegevus looduses (so

loodusturism), isiku tehtavad finantstehingud (kulutused) toimuvad aga selliselt, et ametliku

statistika järgi ei ole need loodusturismi kui majandusharuga seostatavad. Kahtlemata viib see

loodusturismi kui majandusharu, aga eriti looduse enda kui tegeliku ajendi finantskäibe

tekkimisel (ilma looduseta käivet ei tekiks, sest turist „sinna“ ei läheks ja teenuseid ei

kasutaks!) mahu ja tähtsuse vähenemiseni.

Autor on uurinud loodusturismil põhinevat finantskäivet Sambias Livingstone´i linnas, mis

asub maailma suurima kompaktse joa Victoria joa vahetus naabruses (ca 10 km linna

keskusest joani). Livingstone on ca 130 tuhande püsielanikuga (väike)linn, kuhu aga

suunduvad lennud kogu maailmast. Linna majandus on üles ehitatud Victoria juga külastavate

turistide teenindamisele, millega on seotud absoluutne enamus linna töötajaist. Juga

ümbritsevasse rahvusparki sissepääs maksab välismaalasele ca 10 eurot (kohalikule paar

eurot), samal ajal kui Livingstone´i külastamine, mille põhjuseks on olnud ainuüksi Victoria

18

juga, maksab turistile sõltuvalt lähtekohast ja valitud ööbimiskohast ning toitlustuse tasemest

näiteks 1500-4000 eurot. Tegemist on ekstreemse näitega, kuid isegi siis, kui lugeda

transpordikulud loodusturismiga otseselt seotud kulude hulka (tšarterlennu puhul saa seda ka

vastavas statistikas arvestada), on kaudsed kulud loodusturismi otsestega kuludega vähemalt

samaväärsed. Kogu Livingstone´i linna turismimajanduse käive on tegelikult genereeritud

loodusturismi poolt.

Sama olukord, kuigi mitte nii reljeefselt väljendudes, on ka Eestis. Näiteks paljude

välisturistide, kellede peamine motiiv Eesti külastamiseks on olnud Eesti loodus (ükskõik, kas

loodus kui selline, mõni konkreetne loodusobjekt või loodusega seotud tegevus, näiteks

linnuvaatlus), Eestis tehtud (mitte väikesed) kulutused loodusturismi statistikas ei kajastu, küll

aga paisutavad Tallinna turismisektori (hotellid, restoranid) ja transpordifirmade (näit.

Tallink) käivet. Juhul, kui välisturist tuleb linnuvaatlusi tegema ilma loodusturismipakkuja

vahenduseta, siis tema Eestis tehtud finantskulud üldjuhul loodusturismi kui majandusharu

käibes ei kajastu, mis loogiliselt viib nii Eesti looduse (kui ka loodusturismi) poolt

genereeritud käibe mittetunnustamisele ja käibe (väärtuse) tekke põhjuste ebaõigele

hindamisele. Näiteks omistatakse nii osa Eesti looduse poolt genereeritud käibest Tallinna

vanalinnale vms. Laiemalt toob looduse osa alahindamine turismiga seotud käibe

genereerimisel kaasa loodusturismi arengu seisukohast kahjulikud finantsotsused, nii näiteks

eelistab EAS toetada spaaturismiga seotud ettevõtlust loodusturismiga seotud ettevõtluse

asemel. Lisaks viib looduse osa alahindamine finantskäibe genereerimisel moonutatud

otsusteni ressursikasutuse valdkonnas, kus utilitaarset (loodus) ressursikasutust eelistatakse

palju suuremat väärtust (ja ka käivet) genereerivale mitteutilitaarsele ressursikasutusele.

Autori poolt uuritud vastavatest juhtumitest on kõige äärmuslikum Jägala joa

hüdroelektrijaamale vee erikasutusloa andmine, mis jätab Jägala joa kui Tallinna ümbruse ühe

kõige atraktiivsema loodusturismi objekti suurema osa aastast praktiliselt kuivale (teisiti ei saa

sanitaarse miinimumina kehtestatud kohustuslikku vooluhulka ca 1,5 kuupmeetrit sekundis,

mis joale lastakse, nimetada), tekitades aastas ca 10 miljonit euro suuruse rahalise

ekvivalendiga sotsiaalse kahju sotsiaalset kahju [47].

Loodusturismi poolt genereeritava kaudse käibe kindlakstegemine on keeruline ülesanne.

Teoreetiliselt oleks parimaks võimalikuks metoodiliseks lähenemiseks välisturistide

representatiivse valimi küsitlus, kuid mahtu ja praktilise küsitluse organiseerimise suhtelist

keerukust arvestades tuleb praktikas ilmselt piirduda hoolikalt koostatud fookusgruppide

19

intervjueerimisega, ekstrapoleerides saadud tulemused hiljem kõikidele välisturistidele.

Loodusturismi genereeritava kaudse finantskäibe väljaselgitamine võib anda üllatavaid

tulemusi ja anda looduse osast turismiga seotud käibe genereerimisel praegusega võrreldes

teistsuguse ettekujutuse.

3.5 Loodusturismi poolt genereeritav heaolu ja selle rahalise ekvivalendi leidmine

(loodusturismi sotsiaalne väärtus)

Ainukeseks (ja isegi mitte peamiseks) põhjuseks, miks loodusturismi arendada ja

loodusressursside mitteutilitaarset kasutust utilitaarsega võrreldes eelistada, ei ole mitte

loodusturismi poolt genereeritav finantskäive ja sellega kaasnev finantstulu (reaalmajanduse

toimimist kirjeldavas statistikas kajastatavad näitajad), vaid indiviidide (=inimeste) loodusega

kokku puutudes tekkiv heaolu tõus. On ju loodusturism ikkagi üks vahendeid inimeste heaolu

saavutamiseks, mitte pelgalt vahend „turismisektori käibe suurendamiseks“ või

„majanduskasvu edendamiseks“.

Looduse (ja selle vahendaja- loodusturismi) sotsiaalse väärtuse majandusliku ning rahalise

hindamisega tegeleb keskkonnaökonoomika, mis majandusteaduse eriharuna jagab

mikroökonoomika ja heaoluökonoomika teoreetilisi seisukohti ning kasutab sarnast

metodoloogiat. Kesksel kohal looduse ja selle tunnetamisega seotud sotsiaalse väärtuse

kindlakstegemisel looduse turuvälise hüve rahalise ekvivalendi kujunemise ja

väljaselgitamisega seotud probleemid.

Iga inimese hinnangus oma elu kvaliteedile sisaldub hinnang tema elatustasemele ja tema poolt

tunnetatavatele-hinnatavatele-vajalikuks peetavatele turuvälistele hüvedele. Turuväliseid hüvesid

(ingl. k. non-market values) iseloomustab see, et nendele ei kujune hinda ostu-müügi protsessis.

Seetõttu puudub turuvälistele hüvedele automaatne rahaline ekvivalent ja selle leidmiseks tuleb

kasutada spetsiifilisi majandusteaduslikke meetodeid, nagu näiteks tingliku hindamise (ingl. k.

contingent valuation) meetod. Tingimusliku hindamise meetodit on Eestis looduse turuvälise

väärtuse rahalise ekvivalendi väljaselgitamisel rakendatud Tallinna Tehnikaülikooli

keskkonnaökonoomika õppetooli teadlaste poolt [47, 50].

Teoreetiliselt võib iga inimene hinnata, millise (kui suure) osa oma sissetulekust on ta valmis

ohverdama (kui palju tahab kulutada) mingi rahas otseselt mittemõõdetava (st. turuvälise) hüve

saavutamiseks - eesmärgiga tõsta oma elu kvaliteedi koguväärtust. (Kõne all olev hinnang

oleneb väga paljudest ja ajas muutuvatest teguritest: saavutatud ja taotletavast elatustasemest,

20

tervisest, haridusest, harjumustest, inimese sotsiaalsest keskkonnast jne.jne.) Siit tuleneb iga

turuvälise hüve iga inimese jaoks erinev majanduslik ja rahaline ekvivalent.

Looduse rekreatiivsete ja esteetiliste ilmingute väärtustamine turuväliste keskkonnakaupadena ja

neile rahalise ekvivalendi leidmine on oluliseks etapiks looduse väärtustamisel elanikkonna

poolt. Just looduse turuvälise väärtuse tunnetusvõimaluste loomisel ja selle tagajärjel tekkival

indiviidide heaolu tõusul on loodusturismi kõige olulisem eesmärk.

Ülevaate loodusturismi tegevuste sotsiaalsete väärtuste rahalisest ekvivalendist USA-s annab

allolev tabel.

Rekreatiivsete tegevuste väärtus päeva kohta (saadud sõidukulude meetodi või

tingimusliku hindamisega) [49]

Tegevus eurot Tegevus eurot

Matkamine (seljakotiga) 42.07 Piknikupidamine 33.47

Linnuvaatlus 23.91 Mägironimine 45.42

Telkimine 30.02 Sukeldumine akvalangiga 26.13

Murdmaasuusatamine 25.34 Vaatamisväärsustega tutvumine 29.75

Mäesuusatamine 27.04 Snorgeldamine 24.47

Sportkalastus 38.08 Lumesaaniga sõitmine 29.29

Paadisõit (mootorita) 81.47 Ujumine 34.47

Üldine puhkus (general

recreation)

28.33

Keskkonnahariduskeskuse

külastamine

4.85

Rannas viibimine 31.84 Arboreetumi külastamine 10.92

Ratsutamine 14.63 Mereakvaariumi külastamine 22.86

Jahipidamine 37.88 Veesuusatamine 39.58

Paadisõit (mootoriga) 37.35 Loomavaatlused 34.22

Mägirattasõit 59.56 Purjelauaga sõitmine 319.28

Off-road autosõit 18.50 Rekreatsioonipäeva keskmine

väärtus

38.46

21

Eesti loodusturismi poolt (või abil) genereeritud indiviidide heaolutõusu mõõtmine ja selle

rahalise ekvivalendi määramine vajab vastavaid eriuuringuid. Andmete kogumise metoodikaks

on representatiivse valmi küsitlemine, kasutades tingimusliku hindamise (contingent valuation)

ja teisi spetsiifilisi keskkonnaökonoomika meetodeid.

3.6 Kokkuvõte loodusturismi kui majandusharu mahu leidmise etappidest

Kokkuvõte loodusturismi kui majandusharu mahu leidmise etappidest on esitatud allolevas

tabelis.

Loodusturismi poolt

genereeritav

käive/väärtus

Käibe/väärtuse tekkimise

majanduslik olemus

Arvestamise

võimalikkus ja

allikad

Puudused

Ainult

loodusturismiga

tegelevate juriidiliste

isikute (pakkujate)

käibepõhine arvestus

Võtab arvesse ainult

loodusturismiga tegelevate

juriidiliste isikute käivet

Arvestus lihtne, kogu

käive seotud

loodusturismiga. Info

tasulises äriregistri

elektroonilises

teabesüsteemis

(https://ariregister.rik.

ee/) Ei eelda firmade

küsitlemist.

Annab

loodusturismiturismi

sektori tegelikust mahust

tugevasti vähendatud

ettekujutuse, sest enamik

firmasid tegeleb ka muu

kui ainult loodusturismiga.

Sektori kogumahu

hindamisel ebasobiv.

Osaliselt

loodusturismiga

tegelevate juriidiliste

isikute (pakkujate)

käibepõhine arvestus

Põhineb kõigi

looduturismiga tegelevate

juriidiliste isikute käibel.

Võtab pakkumisega seotud

käivet hästi arvesse ja

võimaldab hinnata

loodusturismi sektori

pakkumisepõhist kogu

käivet (näit. Cosumetric´u

uurimus [13] on tehtud

sellise arvestuse põhjal).

Eeldab individuaalset

lähenemist kõigile

loodusturismi

pakkujatele ja nende

intervjueerimist, sest

statistikas puudub

eraldi rubriik

loodusturismi

andmete kohta.

Küsimustiku täpse

disainimisega

võimalik uurimuse

eesmärki silmas pidav

lähenemine. Võimalik

läbi viia interneti teel

firma esindajatega

kohtumata.

Uuringu läbiviimne aja- ja

töömahukas. Suur osa

teenusepakkujaid ei pruugi

küsitlusele vastata, mis

takistab sektori

pakkujapõhisest

kogumahust ülevaate

saamist. Lähenemine ei

võta arvesse pakkujatest

sõltumatuid loodusturiste

ja loodusturismi poolt

genereeritavat kaudset

käivet. Ei arvesta

loodusturismi sotsiaalset

väärtust ja selle rahalist

ekvivalenti.

22

Loodusturismi poolt

genereeritav

käive/väärtus

Käibe/väärtuse tekkimise

majanduslik olemus

Arvestamise

võimalikkus ja

allikad

Puudused

Loodusturismi

nõudlusel põhinev

arvestus. Pakkujate

teenuseid

mittekasutavate

loodusturistidega

seotud käibepõhine

arvestus

Võtab hästi arvesse

pakkujatega mitteseotud

loodusturistide kulutustest

tekkiva käibe. Arvestus

põhineb pakkujatega

mitteseotud loodusturistide

otsestel kulutustel.

Uurimuse õnnestumisel

teaduslikult pädev.

Andmete saamine

eeldab

representatiivse

valikuuringu

läbiviimist. Valimisse

sattunud loodusturiste

intervjueeritakse.

Valimi moodustamine ja

küsitluse läbiviimine

töömahukas. Pädevateks

järeldusteks piisava

suurusega valimi

moodustamine keeruline.

Loodusturismi

genereeritav kaudne

finantskäive

Võtab hästi arvesse

loodusturismi poolt

genereeritavat kaudset

käivet (näit hotellid,

toitlustamine), mis

statistikas läheks teiste

sektorite arvele. Arvestus

põhineb nii pakkujatega

seotud kui mitteseotud

loodusturistide kaudsetel

kulutustel. Rakendamine

hädavajalik loodusturismi

poolt genereeritud käibe

tegelikust mahust

ettekujutuse saamiseks.

Andmete saamine

eeldab

representatiivse

valikuuringu

läbiviimist. Eeldab nii

pakkujate teenuseid

kasutavate kui ka

mittekasutavate

loodusturistide

valimisse lülitamist ja

intervjueerimist

Valimi moodustamine ja

küsitluse läbiviimine

töömahukas. Pädevateks

järeldusteks piisava

suurusega valimi

moodustamine keeruline.

Intervjueeritavatel suure

tõenäosusega raskused

oma kaudsete kulutuste

deklareerimisel.

Küsitlemine võib seetõttu

edeneda vaevaliselt.

23

Loodusturismi poolt

genereeritav

käive/väärtus

Käibe/väärtuse tekkimise

majanduslik olemus

Arvestamise

võimalikkus ja

allikad

Puudused

Loodusturismi poolt

genereeritav heaolu ja

selle rahalise

ekvivalendi leidmine

(loodusturismi

sotsiaalne väärtus)

Põhineb loodusturismiga

tegelemisel suureneval

loodusturistide heaolul ja

selle väljaselgitatud rahalisel

ekvivalendil. Ei põhine

erinevalt eelmistest väärtuse

genereerimise viisidest

otseselt finantskäibel.

Muudab võimalikuks

looduse turuväliste väärtuste

lülitamise loodusturismi

poolt genereeritava tulu

hulka. Võimaldab arvestada

selliste isikute poolt

genereeritavat tulu, kes

otseselt loodusturistideks ei

kvalifitseeru, kuid kelle

jaoks loodus on Eesti

külastamise argument.

Järelduste tegemine eeldab

spetsiaalsete

keskkonnaökonoomika

meetodite kasutamist (näit.

tingimuslik hindamine).

Eeldab

representatiivse

valimi küsitlemist.

Komplitseerituks

muudab rakendamise

asjaolu, et ühe ja sama

valimi kasutamine

loodusturismi

finanstkäibe ja

sotsiaalse väärtuse

väljaselgitamiseks ei

ole metoodiliselt

soovitatav.

Raskused samad, mis

teistelgi valimi

moodustamist ja

anketeerimist eeldavatel

andmete hankimise

viisidel. Kui puudub

ambitsioon ekstrapoleerida

saadavaid tulemusi kogu

Eesti loodusturismi

sektorile, võib

representatiivse valimi

asendada fookusgrupiga.

Sama väide kehtib ka teiste

valimi uuringul põhinevate

meetodite kohta. See

vähendab vajalikku

uurimistöö mahtu oluliselt.

24

3.6.1. Loodusturismi kogukäive

Loodusturismi finantsiline kogumaht = pakkujate finantskäive + pakkujate teenust

mittekasutavate loodusturistide turismiga seotud finantskäive + loodusturistide genereeritud

käive teistes majandussektorites+ loodust sihtkoha külastamise argumendiks pidavate

välisturistide käive.

Looduturismi sotsiaalne kogumaht = loodusturismiga tegelejate (loodusturistide)

loodusturismiga tegelemisest genereeritud heaolu kasvu rahaline ekvivalent.

4. Hinnang Eesti loodusturismi mahule 2012. aastal

4.1 Pakkujate poolt genereeritav loodusturismi (finants) käive

Consumetric OÜ Loodusturismi pakkumise uuring [13] on Eestis seni ainus loodusturismiga

seotud käibe ulatuslik empiirilisel materjalil põhinev uurimistöö. Töö tulemused on

aktsepteeritud ka loodusturismiga tegelevate ettevõtete poolt, millest annab tunnistust tõsiasi,

et töö tulemusi on ulatuslikult refereeritud Eesti loodusturismi klastri strateegia 2011-2020 [2]

pakkumist käsitlevas peatükis.

Tuginedes Loodusturismi pakkumise uuringule prognoositakse loodusturismi klastri

strateegias Eesti loodusturismi käivet aastani 2015. Prognoos on esitatud allolevas tabelis

(tabel 2). Lisaks on strateegias püütud hinnata nn mastaabiefekti (vt. tabel 2). Käesolevas töös

kasutatava terminoloogia järgi vastab mastaabiefekt loodusturismi poolt genereeritud

kaudsele käibele. Loodusturismi klastri strateegias [2] mastaabiefekti kohta esitatava

arvandmete arvutamise metoodika jääb küll mõneti ebaselgeks (töös ei ole seda ammendavalt

kirjeldatud), kuid parema andmestiku puudumisel on mastaabiefekti hinnangut käesolevas

töös siiski refereeritud (tabel 2).

Klastri strateegia [2] autorid ise selgitavad mastaabiefekti järgmiselt: „Loodusturismis, nagu

ka teiste turismiliikide puhul, kehtib mastaabiefekt – loodusturismi paketi ostnud külastaja

tarbib Eestis ka muid teenuseid nagu toitlustus, muuseumide ja näituste külastamine, ostud,

aktiivse puhkuse teenused, ekskursioonid linnas jms, jättes sellega riiki oluliselt rohkem raha

kui loodusturismi paketi müügist saadav“.

25

Tabel 2. Loodusturismi käive Eestis ja prognoos aastani 2015.

* Loodusturismi toode toob siia turiste, kes lisaks loodusturismi toodetele tarbivad ka muid

teenuseid nagu majutus, toitlustus, muuseumid, ostud jne. Andes sellega tulu ettevõtlusele

ning võimaldades luua uusi töökohti.

Tabelis 2 toodud käive on loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete tulu

loodusturismi toodete müügist. Sinna hulka ei ole arvestatud nende ettevõtete käivet, kes

pakuvad mõnetunniseid loodusturismi pakette ja kelle põhitegevus ei ole loodusturism.

Klastri liikmete prognooside kohaselt kasvab käive loodusturismist keskmiselt 10-15% aastas,

sealhulgas käive välisturismist keskmiselt 20-25% aastas. Ettevõtted leiavad, et loodusturismi

turg kasvab järgnevatel aastatel peamiselt välisturu kasvu arvelt [2].

Arvestades, et loodusturismi klastri strateegia 2011-2020 on koostatud 2010. aastal ja kasutab

koostamisele eelnenud perioodi andmeid, tekkis käesoleva töö koostamise käigus vajadus

strateegias ennustatud optimistlikku kasvu 10-15% aastas kontrollida. Küsitav tundus ka

lähenemine, kus kõigil vaatlusalustel aastatel prognoositi Loodusturismisektori

pakkumispõhine kasv oluliselt suuremaks riigi üldisest majanduskasvust.

Sektori tegeliku kasvu ligikaudseks väljaselgitamiseks küsitles autor loodusturismiga

tegelevate ettevõtete fookusgruppi. Küsitluse tulemused on ootuspärased ja ei vasta

strateegias esitatud prognoosile. Fookusgruppi kuulunud loodusturismi pakkujate (juriidiliste

isikute) hinnangul ei ole loodusturismi maht 2012. aastal võrreldes 2009. aastaga oluliselt

kasvanud. Kui klastri strateegias on kogukäibeks prognoositud 13,2 miljonit eurot, siis

fookusgruppi kuulunud loodusturismi ettevõtjate arvamusi üldistades ja tulemusi kõigile

loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtetele ekstrapoleerides võib väita, et 2012.

aastal ei ületanud käive 10 miljonit eurot. Mastaabiefekti (mille olemasolus autor ei kahtle!)

tegelikule rahalisele mahule ei olnud olemasolevate andmete põhjal võimalik vähegi

usaldusväärset hinnangut anda.

EUR 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

Loodusturismi kogukäive 8 700 000 10 000 000 11 600 000 13 200 000 15 200 000 17 500 000 20 200 000

Sh käive välisturismist 1 906 000 2 300 000 2 800 000 3 300 000 3 900 000 5 000 000 5 200 000

Mastaabiefekt* 18 270 000 21 000 000 24 000 000 28 000 000 32 000 000 37 000 000 42 000 000

Prognoos

26

Seega võib kokkuvõtlikult väita, et loodusturismiga põhitegevusena tegelevate ettevõtete

tulu loodusturismi toodete müügist 2012.a oli ligikaudu 10 miljonit eurot.

4.2 Pakkujate teenust mittekasutavate kohalike loodusturistide genereeritud

finantskäive

Indiviidi heaolu kasvu seisukohast ei ole oluline, kas see tekib pakkuja poolt vahendatud või

vahendamata loodusturismiks kvalifitseeritava tegevuse käigus. Küll aga erineb tekkiva käibe

arvestuse metoodika, sest et käivet kajastav finantsinfo ei ole koondunud pakkujate kätte. See

asjaolu teeb pakkujatega mitteseotud loodusturismi sektori osa käibe (ja mahu) vähegi

tõepärase hindamise väga keerukaks. Võib väita, et kuigi kirjanduses ja ülevaadetes esineb

erinevaid (süstematiseerimata) hinnangulisi andmeid näiteks nii kaitsealade ja rahvusparkide

külastajate, sportkalastajate kui ka RMK puhkekohtade külastajate kohta, puudub

ligilähedanegi süstematiseeritud statistika indiviidide üle, kes on aasta jooksul tegelenud

loodusturismi alla kvalifitseeruvate tegevustega.

Näitena võib tuua RMK kodulehel oleva informatsiooni, et RMK puhke- ja kaitsealasid

külastas kokku 2012. aastal 1,6 miljonit turisti. Kaudsetele andmetele tuginedes võib eeldada,

et vähemalt 75% neist olid (tegelikult ilmselt isegi rohkem) siseturistid, kelledest enamus

tegid külastuse (so loodusturismiks kvalifitseeruva tegevuse) kasutamata vahendajatena

loodusturismi pakkujaid. Puudub statistika hindamaks, kui suur oli pakkujate teenuseid

mittekasutanud külastajate hulk, kuid üldistades erinevate ekspertide arvamusi, võib väita, et

see oli vähemalt 80% külastajate üldarvust. Täiesti võimatu on vahet teha ka nende külastajate

osakaalu kohta, kes külastuse jooksul väljaspool kodu ööbisid. Seega on järgnevasse mahu

hinnangusse lülitatud kõik külastajad, keda pärast välismaalaste ja pakkujate poolt vahendatud

külastajate mahaarvamist jääb umbes 1 miljon.

Pakkujate teenuseid mittekasutavate siseriiklike (so kodumaiste) loodusturistide ühe

külastuskorraga seotud kulutuste kindlakstegemiseks küsitleti käesoleva töö tarvis külastajate

fookusgruppi. Tulemused varieerusid küsitletuti küllaltki suures ulatuses, keeruliseks, nagu

võiski arvata, osutus varustuse maksumusega seotud käibe arvestus.

Enamasti kasutasid pakkujate teenuseid mittekasutavad külastajad loodusturismi sihtkohta ja

tagasi jõudmiseks sõiduautot. Autos oli keskmiselt 2,3 inimest, mille võib ümardada kaheni.

27

Tüüpilist sõidu pikkust on väga raske määratleda, see varieerub külastajaiti kordades ja

küsitletute arv ei luba teha statistiliselt pädevaid järeldusi. Fookusgrupi küsitluse põhjal teeb

autor eksperthinnanguna järelduse, et läbitud tee keskmine pikkus ühe külastaja kohta oli

vähemalt 80 km. Eeldades, et transpordikulud ühe kilomeetri kohta on 0,2 eurot, genereerib

üks külastaja transpordiga seotud kulutusi külastuse jooksul 16 euro ulatuses. Võttes

hinnanguliseks külastajate arvuks ühe miljoni, saame juba ainuüksi külastajate transpordi

(sõiduauto) kasutamise poolt genereeritud aastaseks käibeks 16 miljonit eurot, mis ületab

loodusturismi teenusepakkujate aastase käibe. Kuigi saadud tulemus on teaduslikus mõttes

pigem spekulatiivne, näitab see siiski pakkujate teenuseid mittekasutavate loodusturistide

poolt genereeritava käibe olulisust loodusturismi sektori kogumahu (kogukäibe) määramisel.

Transpordikuludele lisanduvad veel kulud toitlustusele ja ööbivate külastajate korral ka

hotellile, lisakäivet tekitab ka külastuse käigus aset leidev varustuse amortisatsioon Ka

tagasihoidliku hinnangu kohaselt on pakkujatest sõltumatu loodusturismi aastane

genereeritud kogukäive üle 20 miljonit eurot.

4.3 Välisturistide poolt genereeritav otsene ja kaudne käive

Statistikaameti väliskülastajate uuringu kohaselt viibib looduses umbes 25-30% Eestis

ööbivatest välisturistidest [48]. Analüüs turistide päritolumaade kaupa näitab, et tegevusest

„matkamine või looduses viibimine“ võtab osa 25% Soomest, 21% Rootsist, 21% Norras ja

25% Suurbritanniast pärit turistidest. Seega võib üldistavalt väita, et ligi veerand Eestit

külastavatest välisturistidest osaleb tegevustes (või vähemalt omab kontakti loodusega), mis

lubab neid vähemalt osaliselt kvalifitseerida looduturistideks. Samas ei ütle statistika, milline

on selle 25% välisturistide erinevatest tegevustest (vastamisel võimalikud tegevused:

restoranid, pubid, kohvikud; sisseostud; iseseisvalt vaatamisväärsustega tutvumine;

muuseumid näitused; kultuuriüritused; ööelu; giidiga ekskursioon; ilu-või raviteenused)

osavõtmise proportsioon. Seega on kättesaadava statistika alusel võimatu öelda, milline on

väliskülastajate loodusturismi poolt genereeritav käive.

Eesti loodusturismi klastri strateegias 2011-2020 [2] toodud andmete kohasel nimetas 52%

soomlastest Eesti kõige olulisemaks tegevuseks ja ajaveetmisvõimaluseks looduslikke

vaatamisväärsusi ja loodus mõjutas tervelt 56% soomlaste Eestisse tulemist. Need

proportsioonid näitavad väga ilmekalt Eesti looduse potentsiaali välisturismi genereerijana.

Isegi kui loodus on vaid välisturisti Eestisse tulemise ajendiks (ilma, et toimuks

28

loodusturismiks kvalifitseeritav tegelik kokkupuude loodusega), on loodusel

(olemasoluväärtuse avaldumine!) ikkagi turisti kulutustega seotud käibe tekkimisel oma roll

ja võib väita, et teatud osa käibest (ja loodavast väärtusest) on tekkinud tänu loodusele.

Välisturisti keskmised kulutused Eestis 2012. a olid 243 EUR/inimene [36]. Kui läheneda

välisturistide rollile loodusturismiga seotud käibe tekkes ja võtta arvesse vaid need 8%

välisturiste, kes Eestis oleku ajal aktiivse puhkusega tegelesid [2], saame ikkagi loodusturismi

poolt genereeritud kaudseks käibeks ligikaudu 36 miljonit eurot aastas. Kahtlemata on siin

esitatud hinnangud väga umbmäärased ja välisturistide loodusturismiga genereeritav kaudne

käive vajab edasist uurimist. Palju ei aita genereeritava kaudse käibe väljaselgitamisel ka

Consumetric´u uuringus [13] kasutatud pakkujapõhine lähenemine, sest pole teada, kui suur

osa välismaalastest tegeleb loodusturismiga ilma vahendajata.

5. Loodusturismi teenuste pakkujad

Loodusturismi teenuseid pakkuvate ettevõtete loetelu on esitatud Lisas 1. Lisas toodud

ettevõtete kohta käiv info põhineb avalikel allikatel ( [8], [52], [53], [54], [55], [56], [57]).

Loodusturismi teenuseid pakkuvate ettevõtete ringi määratlemisel puutub kokku üldjoontes

samasuguse küsimuste ringiga nagu loodusturismi mõiste määratlemisel ja loodusturismi

suhtestumisel teiste turismi liikidega, eelkõige maa- ja ökoturismiga (vt. käesoleva töö ptk 1).

Kui läheneda loodusturismi teenust pakkuvatesse ettevõtetesse kitsaimal võimalikul viisil, mis

välistaks kõik need ettevõtted, mis pakuvad ka muud turismiteenust peale loodusturismi, siis

jääks vaadeldav ettevõtete ring õige kitsukeseks ja suurem osa pakutavast loodusturismi

teenusest vaatluse alt välja. Seepärast on vaatluse alla võetud ettevõtted, mis pakuvad

loodusturismi teenust, kuid võivad pakkuda ka mõnesse muusse turismi kategooriasse

kuuluvat teenust. Avaliku info põhjal ei ole enamikel juhtudel ettevõtete loodusturismi

teenuse komponendi osakaal teistest turismiliikidest selgelt ja üheselt eristatav. Seega ei näita

ettevõtted ja nende kohta toodud andmed mitte niivõrd loodusturismi tegelikku mahtu,

kuivõrd loodusturismi potentsiaali ja selle potentsiaali regionaalset jaotumist.

Lisas 1 toodud ettevõtted on alfabeetilises järjekorras. (Arvesse ei ole võetud RMK-d, mille

loodusturismi komponenti ja eriti selle mahtu on raske määratleda). Avalikest allikatest

kättesaadavast infost on esitatud kõikide ettevõtete a) majutuskohtade arv (kui ettevõte on

29

seda deklareerinud), b) koha miinimummaksumus (koha hind alates 2st eurost), c) ettevõtte

põhitegevus ja d) ettevõtte aktiivne tegevus. Kõige olulisem näitaja loodusturismi potentsiaali

määratlemisel on majutuskohtade arv, sest enamik turismi definitsioone eeldavad vähemalt

ühte ööbimist, et tegevus üldse turismi definitsiooni alla mahuks. Ettevõtte aktiivne tegevus

märgib enamasti loodusturismi komponenti.

Ettevõtete finantsnäitajad (peale b) koha miinimummaksumus) ei ole avalikest allikatest

kättesaadavad, vaid vajaksid eriuuringut, mis mahult kindlasti väljuks käesoleva töö

raamidest.

5.1 Loodusturismi ettevõtete jagunemine maakonniti

Lisas 1 esitatud looduturismiga tegelevate ettevõtete jagunemine maakonniti on esitatud

tabelis 3. Kokku on nimekirjas 278 loodusturismi teenust pakkuvat ettevõtet, neist

majutuskohti pakuvad 229 ettevõtet. Majutuskohtade koguarv vaadeldud ettevõtetes on veidi

alla 11 tuhande ja keskmine majutuskohtade arv ettevõtte kohta 48.

Tabel 3. Loodusturismiga tegelevate ettevõtete jagunemine maakonniti.

Ettevõtete

arv

sh majutuskohti pakkuvate

ettevõtete arv Majutuskohtade

koguarv

Keskmine majutuskohtade

arv ettevõttes

Kokku 278 229 10888 48

sh

Harjumaa 34 23 1157 50

Hiiumaa 11 10 318 32

Ida-Virumaa 15 13 1004 77

Jõgevamaa 4 4 121 30

Järvamaa 9 7 221 32

Läänemaa 15 12 602 50

Lääne-Virumaa 22 18 857 48

Põlvamaa 19 15 757 51

Pärnumaa 35 30 1538 51

Raplamaa 7 7 331 47

Saaremaa 34 30 1085 36

Tartumaa 12 8 455 57

Valgamaa 29 28 1551 55

Viljandimaa 7 6 276 46

Võrumaa 25 18 615 34

30

Nagu tabelis esitatud esitatud andmetest ja jooniselt 1 nähtub, on maakondade vahel suured

erinevused.

Joonis 1. Loodusturismi ettevõtete arv maakonniti.

Kõige rohkem on loodusturismiga tegelevaid ettevõtteid Pärnumaal (35), praktiliselt samal

tasemel on Saaremaa ja Harjumaa (mõlemais 34 ettevõtet). Kõige vähem on ettevõtteid

Jõgevamaal (4) ning Rapla- ja Viljandimaal (7). Majutuskohtade edetabelit juhib (vt ka

joonis 2 ja joonis 3) üllatuslikult Valgamaa (1551 kohta), järgnevad Pärnumaa (1538) ja

Harjumaa (1157). Kõige vähem on majutuskohti Jõgevamaal (121), vaid veidi rohkem on

majutuskohti Järvamaal (221) ja Viljandimaal (276). Keskmiselt kõige suurema

majutuskohtade arvuga ettevõtted on Ida –Virumaal (keskmiselt 77 kohta). Üldiselt on

keskmiste majutuskohtade arv ettevõtte kohta maakonniti suhteliselt sarnane.

Sedavõrd ebaühtlase jaotuse põhjused ei ole selged, kindlasti ei ole seletuseks asukohast

tingitud nõudluse erinevus. Asuvad näiteks naabermaakonnad Valgamaa ja Viljandimaa, mis

mõlemad on Tallinnast vaadatuna pigem ääremaad, loetelu eri otstes. Loodusturismi teenust

pakkuvate ettevõtete paiknemise suure ebaühtluse põhjused vajavad edasist uurimist.

0

5

10

15

20

25

30

35

Ettevõtete arv Majutuskohti pakkuvate ettevõtete arv

31

Joonis 2. Majutuskohtade koguarvu jaotumine maakonniti.

Joonis 3. Majutuskohtade koguarvu osakaal maakonniti.

5.1.1 Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete jagunemine ja regionaalne jaotus

kvintiiliti

Suhteliselt detailsema ülevaate loodusturismi teenust pakkuvatest ettevõtetest annab nende

jaotamine kvintiilidesse (viide võrdsesse ossa) majutuskohtade arvu järgi (Tabel 4, joonis 4).

Ühte kvintiili kuulub 46 loodusturismiga tegelevat ettevõtet, v.a viimane V kvintiil 45

ettevõttega.

0

200

400

600

800

1000

1200

1400

1600

Harjumaa11%

Hiiumaa3%

Ida-Virumaa9%

Jõgevamaa1%

Järvamaa2%Läänemaa

5%

Lääne-Virumaa8%

Põlvamaa7%

Pärnumaa14%

Raplamaa3%

Saaremaa10%

Tartumaa4%

Valgamaa14%

Viljandimaa3%

Võrumaa6%

32

Tabel 4. Loodusturismi ettevõtete regionaalne jagunemine majutuskohtade arvu järgi kvintiiliti.

Ettevõtete

arv

Keskmine

majutuskohtade

arv ettevõttes

Ettevõtete

arv

Keskmine

majutuskohtade

arv ettevõttes

Ettevõtete

arv

Keskmine

majutuskohtade

arv ettevõttes

Ettevõtete

arv

Keskmine

majutuskohtade

arv ettevõttes

Ettevõtete

arv

Keskmine

majutuskohtade

arv ettevõttes

Kokku 46 11 46 22 46 33 46 52 45 136

sh

Harjumaa 5 10 2 19 3 33 8 53 5 110

Hiiumaa 4 11 2 23 1 40 2 58 1 72

Ida-Virumaa 1 12 2 23 4 35 2 58 4 173

Jõgevamaa 2 20 1 31 1 50

Järvamaa 1 16 3 18 1 30 1 50 1 72

Läänemaa 2 8 2 23 6 34 1 40 1 300

Lääne-Virumaa 5 11 4 21 3 33 1 49 5 114

Põlvamaa 1 10 4 20 3 34 4 51 3 122

Pärnumaa 6 10 2 22 5 33 11 52 6 117

Raplamaa 2 16 1 20 3 33 1 180

Saaremaa 7 12 9 21 5 34 5 53 4 96

Tartumaa 2 9 1 28 2 32 2 60 1 225

Valgamaa 5 11 6 24 4 33 3 47 10 108

Viljandimaa 4 23 1 53 1 132

Võrumaa 5 8 2 18 5 32 4 53 2 82

I II III IV V

33

Joonis 4. Loodusturismi ettevõtete regionaalne jagunemine majutuskohtade arvu järgi

kvintiiliti

Nagu tabelis 4 toodud andmetest nähtub, on kvintiilidevahelised erinevused suured. V

kvintiili keskmine majutuskohtade arv on 136. Kõige rohkem sellesse kvintiili kuuluvaid

ettevõtteid on Valgamaal (10), järgnevad Pärnumaa ja Harjumaa vastavalt 6 ja 5 ettevõttega.

Reas maakondades ( Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Raplamaa, Tartumaa) on vaid üks V

kvintiili kuuluv ettevõte. Täiesti puuduvad V kvintiili ettevõtted Jõgevamaal.

Sama ebaühtlane jaotus jätkub IV kvintiilis, kus ettevõtte keskmine majutuskohtade arv on

juba tunduvalt väiksem (52). Ülekaalukalt kõige rohkem on sellises suuruses ettevõtteid

Pärnumaal (11) ja Harjumaal (8). Vähe (1-2) on IV kvintiili kuuluvaid ettevõtteid samades

maakondades, kus V kvintiili ettevõtteidki (Hiiumaa, Järvamaa, Läänemaa, Tartumaa). IV

kvintiili ettevõtted puuduvad Raplamaal.

Tunduvalt ühtlasem on ettevõtete suurus majutuskohtade arvu järgi III (keskmiselt 33 kohta),

II (22) ja I (11) kvintiilis. Kolme väiksema majutuskohtade arvuga kvintiilidesse kuulub

kõige rohkem ettevõtteid Saaremaalt, aga hästi on neis kvintiilides esindatud ka Võrumaa ja

Lääne-Virumaa ettevõtted.

Suhteliselt parema visuaalse ülevaate annab loodusturismiettevõtete jagunemise kohta

kvintiiliti joonis 5.

0

2

4

6

8

10

12

I II III IV V

34

Joonis 5. Loodusturismiettevõtete jagunemine majutuskohtade arvu järgu kvintiiliti.

Kõige ebaühtlasem on ettevõtete regionaalne jaotus V ja IV kvintiilis, suhteliselt kõige

ühtlasemad on II ja III kvintiil.

Eesti loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete puhul võib eeltoodud andmetest järeldada

suurt variatiivsust nii ettevõtete regionaalse paiknemise kui ka ettevõtete suuruse (hinnatuna

majutuskohtade arvu järgi) osas, kusjuures maakondlikud erinevused ei ole esmapilgul

ootuspärased ja erinevuste põhjused on ebaselged. Loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete

analüüsi alusel saab teha mõningaid järeldusi maakondade loodusturismi potentsiaali kohta.

Ettevaatlikult tuleks suhtuda võimalusse hinnata loodusturismi teenust pakkuvate ettevõtete

kvantitatiivsete näitajate alusel loodusturismi kogukäivet, mis koosneb mitmetest

komponentidest ja mille arvestamine (kvantifitseerimine) on komplitseeritud (vt. ptk. 3 ja 4).

0

2

4

6

8

10

12

I II III IV V

Harjumaa Hiiumaa Ida-Virumaa Jõgevamaa Järvamaa

Läänemaa Lääne-Virumaa Põlvamaa Pärnumaa Raplamaa

Saaremaa Tartumaa Valgamaa Viljandimaa Võrumaa

35

Kasutatud allikad:

1. Loodusturismi strateegia_30.11.2010 – wordi dokument (kommentaaridega)

2. EESTI LOODUSTURISMI KLASTRI STRATEEGIA 2011-2020

3. EAS’i otsus Mittetulundusühingu Eesti Maaturism taotluse rahuldamata jätmise kohta

4. Loodusturismi väärtusahel ja sektori võtmetegijad

5. Liisa Tang – Diplomitöö - KULTUURITURISMI POTENTSIAALI ARENDAMINE

LAHEMAA RAHVUSPARGIS – Pärnu

6. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Riigikogu otsuse „Eesti riikliku

turismiarengukava 2014-2020 kinnitamine“ eelnõu juurde - wordi dokument

7. Lõuna-Eesti turismi arengukava aastani 2020

8. www.maaturism.ee

9. Kerlin Kivioja „Botaanikaaedade roll loodusturismis ning külastajate profiil ja

motivatsioon Tallinna Botaanikaaia näitel“ Magistritöö loodusturismi erialal – Eesti

Maaülikool

10. Fredman, P., Boman, M., Lundmark, L., & Mattsson, L. (2012). Research note:

Economic values in the swedish nature-based recreation sector -a synthesis. Tourism

Economics, 18(4), 903-910. Retrieved from www.scopus.com

11. Loodusturismi strateegia_13.01.2012 – wordi dokument

12. Harrastuskalapüük – kümned tuhanded inimesed ning sajad miljonid kroonid –

www.kalastusinfo.ee

13. EESTI LOODUSTURISMI PAKKUMISE UURING – Consumetric

14. Loodusturismi Klastri taotlus – 01.2011 – exceli fail

15. EAS TAK tegevused teemal Loodusturismi.. – 1. Dets. 2010 – exceli fail

16. Loodusturismi toodete kriteeriumid dets. 2010 – exceli fail

17. Fredman, P., Wall-Reinius, S., & Grundén, A. (2012). The nature of nature in nature-

based tourism. Scandinavian Journal of Hospitality and Tourism, 12(4), 289-309.

Retrieved from www.scopus.com

18. Fredman, P., & Tyrväinen, L. (2010). Frontiers in nature-based tourism. Scandinavian

Journal of Hospitality and Tourism, 10(3), 177-189. Retrieved from www.scopus.com

19. Stian Stensland∗ and Sjur Baardsen (2012). The effects of property and landowner

characteristics on profit efficiency in salmon angling tourism in Norway. Journal of

Sustainable Tourism, Vol. 20, No. 4, May 2012, 627–644

36

20. Understanding nature-based tourism – No 2. Defining ‘Nature Tourism’:meaning,

value and boundaries‘ – Tourism New South Wales

21. Tourism, ecotourism and protected areas. Htm fail

22. OECD Tourism Trends and Policies 2012

23. ECONOMICS, ECOLOGY AND THE ENVIRONMENT. Working Paper No. 181

Economic Benefits, Conservation and Wildlife Tourism by Clem Tisdell June 2012

THE UNIVERSITY OF QUEENSLAND

24. Tourism and Environment. Ralf Buckley, International Centre for Ecotourism

Research, Gold Coast Campus, Griffith University,Queensland 4222, Australia; email:

r.buckley@griffith.edu.au, Annu. Rev.

25. Methodological manual for tourism statistics. Version 1.2. Eurostat 2012 Edition

26. Tourism Satellite Accounts in Europe. Statistical working papers Eurostat 2013

Edition

27. Methodological work on measuring the sustainable development of tourism. Part 1:

Technical report. Eurostat

28. Methodological work on measuring the sustainable development of tourism. Part 2:

Manual on sustainable development indicators of tourism. Eurostat

29. Copy of tourism trends YB2013

30. Expenditure by purpose [tour_dem_expur] 2003-2012. EUROSTAT’i andmebaas

31. Holly M. Donohoe and Roger D. Needham. Ecotourism: The Evolving Contemporary

Definition. Journal of Ecotourism, 2008

32. OÜ Eesti Uuringukeskus. MAATURISMI UURING 2012. Detsember 2012

33. Koostaja Mart Reimann. 2010. Ökoturism. Mõtteviis, majandusharu, heaolu tõstja,

loodus- ja kultuuripärandi kaitse tõhustaja.

34. Turismialased suundumused,

http://epp.eurostat.ec.europa.eu/statistics_explained/index.php/Tourism_trends/et

35. EESTI RIIKLIK TURISMIARENGUKAVA 2014-2020

36. EUROSTAT andmebaasid

37. Honey, M. (1999). Ecotourism and sustainable development. Who owns paradise?

Island Press, Washington DC.

38. Fennel, D. (2003). Ecotourism. An Introduction. Second edition. Routledge.

39. Buckley, R. (2004). Environmental impacts of ecotourism. CABI Publishing,

Wallingford.

40. Diamantis, D. (2004). Ecotourism. Thompson Learning, London.

37

41. Gössling, S., Hultman, J. (2006). Ecotourism in Scandinavia: Lessons in theory and

practice. CABI Publishing, Wallingford.

42. Weaver, D. B., Lawton, L. J. (2007). Twenty years on: The state on contemporary

ecotourism research. Tourism Management 28. 1168−1179.

43. Higham, J. (2007). Critical Issues In Ecotourism: Understanding a complex tourism

phenomenom. Buttleworth-Heinemann, Oxford.

44. Fennell, D. (2001). A content analysis of ecotourism definitions. Current Issues In

Tourism, 4 (5). 403−421.

45. Ceballos-Lascurain, H. (1987). The future of ecotourism. Mexico Journal. 13−14.

46. Riigimetsa Majandamise Keskus „Külastajate seire loodusaladel – Põhjamaade ja

Balti riikide kogemustel põhinev käsiraamat“ – tõlke originaal: Kajala, L., Almik, A.,

Dahl, R., Dikšaitė, L, Erkkonen, J., Fredman, P., Jensen, F. Søndergaard, Karoles, K.,

Sievänen, T., Skov-Petersen, H., Vistad, O. I. and Wallsten, P. 2007.Visitor

monitoring in nature areas – a manual based on experiences from the Nordic and

Baltic countries.

47. Ehrlich, Ü.; Reimann, M. (2010). Hydropower versus Non-market Values of Nature: a

Contingent Valuation Study of Jägala Waterfalls, Estonia. International Journal of

Geology, 4(3), 59 – 63

48. EAS turismiarenduskeskuse loodusturismi tegevusplaan 2011-2013

49. Kaval, P.; Loomis J. (2003). „Updated Outdoor Recreation Use Values with Emphasis

on National Park Recreation.“ Final Report to National Park Service, Fort Collins,

Colorado State University.

50. Pädam, S.; Ehrlich, Ü. (2011). The foregone recreation value of Lake Ülemiste. Sulev

Mäeltsemees, Janno Reiljan (Toim.). Eesti majanduspoliitilised väitlused (135 - 138).

Berlin, Tallinn: Berliner Wissenchafts-Verlag, Mattimar

51. Ehrlich, Ü. (2011). Eesti tööealise elanikkonna nõudlus looduskaitsealuse metsa järele.

52. www.loodusturism.ee

53. www.puhkaeestis.ee

54. www.naturetours.ee

55. www.northestonia.eu/en

56. www.southestonia.ee

57. www.westestonia.ee

38

LISA 1 Loodusturismi teenuste pakkujad

Rukkilill on majutusettevõtte kvaliteedi tähis ja rukkilillede arv näitab ettevõttele omistatud kvaliteedi järku

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

1 360º seiklused Loodusmatkad

Suvel süstamatkad merel, sügisel räätsamatad rabas, talvel lumeräätsamatkad ning kevadel kanuudega jõgedel. Ettevõttegruppidele pakume seiklusmatkade ning seiklusürituste korraldamist üle Eesti.

2 Aadu Turismitalu (Pihtla vald, Suure-Rootsi küla), Puhkemaja 20 22 Majutus

Kalapüük looduses (Läänemerel), Paadimatkad (Koostööpartneri teenus), ATV safarid (Koostööpartneri teenus)

3 Aarde Villa (Pala vald, Sääritsa küla), Külalistemaja 22+ 23

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük looduses (Peipsi järvel)

4 Aasa Puhkemaja (Saarde vald, Kärsu küla) 3 15 20 Majutus

Kalapüük looduses (Rahujärv, Halliste jõgi)LoodusmatkadJahipidamine (Koostööpartneri teenus)Jahipidamine (Koostööpartneri teenus)Jalgsimatkad

5 Adrenaator Grupp, Jaama 1

Aktiivne tegevus, toitlustamine, seminarid

Seiklusrada; Köiellaskumine tehisseinal (Koostööparneri teenus); JALGSIMATK VANAS KOHTLA KARJÄÄRIS, ATV matk, dzhiibisafarid, kaljuronimine

6

Ahja Matkad, Tõnissoni 13-12

Kanuumatkad Eestimaa jõgedel

39

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

7 Aiku Puhkeala (Saarepeedi vald, Võistre küla), Puhkeküla 2000

Kämpingud, telkimine

Kalapüük looduses (Võistre järvel), Paintball (Koostööpartneri teenus)

8 Aktiivne Puhkus Jetisafarid Kolga lahe saartel, süstamatkad

9

Ala-Rõuge Külalistemaja (Rõuge vald, Võru mnt 12), Külalistemaja

51 16

Majutus, toitlustamine, seminarid

Ratsutamine, jalgsimatkad, räätsamatkad (Koostööpartneri teenused). Suusatamine

10 Allika Villa (Leisi vald, Sadama, Meiuste küla), Külalistemaja 24+6 25

Majutus, toitlustamine, seminarid

Jahipidamine (Koostööpartneri teenus), kajakimatkad, jalgsimatkad, seiklusrada, kepikõnd, kalapüük looduses (Soela väin)

11 Altmäe Puhkemaja (Kuusalu vald, Pedaspea küla) 6

45/ kuni 6 Jalgsimatkad

12 Altmäe Talu (Kullamaa vald, Koluvere küla), Kodumajutus 20 26 Majutus Matkarada

13 Altmõisa Külalistemaja (Ridala vald, Tuuru küla) 39 26

Majutus, toitlustamine, seminarid

Kalapüük looduses (Matsalu ja Topu lahel), jahipidamine (koostööpartneri teenus), loodusmatkad (koostööpartneri teenus), jalgsimatkad, linnuvaatlus, kepikõnd, ratsutamine(koostööpartneri teenus), räätsamatkad(koostööpartneri teenus)

14 Alutaguse Puhke-ja Spordikeskus, Vasavere küla 36 28

Seikluspark, ka majutus ja toitlustus

15 Andu Puhkekeskus (Otepää vald, Pedajamäe küla), Hostel 40 14

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük looduses, paintball, seiklusrada

16 Angla Tuulikumägi, Angla küla 19 Pärandkultuurikeskus

17 Annemäe Puhkemaja (Otepää vald, Raudsepa küla) 10 17

Kanuumatkad, kummipaadimatkad, kalapüük, ratsutamine, suusatamine ja koostööpartnerite teenused

40

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

18

Anni Turismitalu (Kihelkonna vald, Tammese küla), Puhkeküla

36 20

Majutus, toitlustamine, seminarid

Vankrisõit (Koostööpartneri teenus), Kalapüük looduses (Tagalahel), Ratsutamine (koostööpartneri teenus), Jahipidamine, Paadimatkad merel, Saanisõit (Koostööpartneri teenus)

19 Annimatsi Kämping (Otepää vald, Sihva küla), Puhkeküla 128 4 Majutus, toitlustus Kalapüük looduses (Kärnjärvel)

20 Arbavere Puhkekeskus (Kadrina vald, Arbavere), Hoste 30 8

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük looduses, kanuumatkad jm

21 Arma Ratsatalu (Vihula vald, Rutja küla), Puhkemaja 3 16 20

Majutus, toitlustamine, seminarid

Ratsajalutuskäik, paadiretk Uhtju saarele, kalapüük Selja jõel

22

Arossa Villa (Võru vald, Nooska küla), Kodumajutus

3 34 18

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük ja mitmed koostööpartnerite teenused

23 Atsikivi Puhketalu (Häädemeeste vald, Jaksi, Penu küla) 35 8 Puhkus

24 Avinurme Puiduait, Võidu 3 Puidukäsitöökeskus

25 Balti Silver Reisid, Magasini 29a-5

Ringreisid, majutus, konverentsid, koolitusreisid, toitlustamine Koostööpartnerite teenused

26 Baltikumreisen OÜ, Tartu mnt. 74

Individuaal- ja grupireisid saksa keeles

27 Bernhard SPA Hotell (Otepää vald, Kolga tee 22A, Otepää), Hotell 92 61

Spa, majutus, toitlustus Tennis

41

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

28 Cantervilla Loss (Valgjärve vald, Pikajärve küla), Külalistemaja

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük kohapeal tiigist, koostööpartnerite teenused

29 City Bike OÜ, Uus 33

Reisisaatjaga rattamatkad Eestis ja Baltikumis (2-15 päeva): Hind alates 92 €/in, kestvus 2 päeva (koht kahekohalises toas, koos hommikusöögiga). Hinnad: Rattarent 8 €/päev. Tallinna tutvustavad rattamatkad 13-15 €. Päevane Lahemaa rattamatk 49 €.

30 Eesti Ellujäämisselts, Jüri 32 A Ellujäämiskursus. Loodusmatkad

31

Eesti Fototurismi Keskus (Mooste vald, Mooste küla), Külalistemaja

18 25

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Mooste järvest. Koostööpartnerite teenused

32 Eesti Piimandusmuuseum, H.Rebase 1, Imavere Muuseum

33 Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4 Muuseum, üritused

34 Eha Talu (Rõuge vald, Möldri küla), Puhkemaja 18 16

Kombineeritud matkad > MATKAPÄEV RÕUGE ÜRGORUS JÄÄAJA JÄLGEDES - jalgsi-, vee- ja hobumatk

42

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

35

Ehedad elamused Lahemaal

Koondab 14 perettevõtet-talu

36 Eisma Külalistemaja ja Puhkeküla (Vihula vald, Eisma küla) 3 77 23 Vibulaskmine, raftiralli, megamäng

37

Eistvere Jahimaja (Imavere vald, Eistvere küla), Puhkemaja

16 Kalapüük, jahipidamine

38 Endriku Puhkemajad Karujärvel (Kärla vald, Paiküla küla) 12+6 13 Kalapüük Karujärvel

39 Energia Talu (Suure-Jaani vald, Vihi küla), Kodumajutus 19

Ökoloogiline ravimtaimede kasvatamine ja töötlemine. Seminarid. Toitlustamine Loodusmatkad (Sakala metsatee, Hüpassaare)

40 Estonian Nature Tours, Linnuse tee 1, Lihula

Linnuvaatlused, kanuumatkad, loodusretked Linnuvaatlused, kanuumatkad, loodusretked

41

Haanjamehe Talu (Haanja, Vakari küla), Puhkeküla

74+26 22

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük. Koostööpartnerite teenused

42 Haikaranpesän Puhkemajad (Orissaare vald, Põripõllu küla) 18

Majutus, toitlustamine, seminarid Jahipidamine

43 Hansu Turismitalu (Pala vald, Kodavere), Kodumajutus 2 15+3 17

Majutus, toitlustamine Kalapüük Peipsil

44 Hara Puhkemaja (Kuusalu vald, Hara küla) 2 8 16 Majutus Kalapüük

43

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

45 Hausma Hostel (Pühalepa vald, Hausma küla) 56 13 Majutus,seminarid Kalapüük

46 Hirvemäe Puhkekeskus (Värska vald, Silla tn 4, Värska alevik), Külalistemaja 32+40+3 25 Majutus, seminarid

Jalgsimatkad, kalapüük, tennis, koostööpartnerite teenused

47

Hotell Pesa (Põlva vald, Uus tn 5, Põlva)

60 42

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

48 Hotell Räpina (Räpina vald, Tartu mnt 2, Räpina) 30+6 34

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

49 Hotell Saaremaa Thalasso Spa (Kaarma vald, Mändjala küla) 92+28 29

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

50 Hotell Salzburg (Saue vald, Pärnu mnt. 555, Laagri) 106 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

51 Hotell Sõnajala (Kärdla, Leigri väljak 3) 60 22

Majutus, toitlustamine, seminarid Loodusmatkad ja koostööpartnerite teenused

52 Hämsaare Puhketalu ja Hämsa Kõrts (Võru vald, Meegomäe küla) 5 13

Majutus, toitlustamine, seminarid Jalgsimatkad

53 Ilmatsalu Motell (Tähtvere vald, Ilmatsalu alevik) 22+12

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, paadimatkad, jalgsimatkad

54 Jaanioja Käsitöötalu, Jaanioja 2, Võsu Toitlustamine, seminarid Lastelaagrid

44

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

55

Jahimaja Trofee (Puurmani vald, Tõrve küla), Külalistemaja

3 50

Majutus, toitlustamine, seminarid

Jalgsimatkad, kalapüük,kanuumatkad, linnuvaatlus, koostööpartnerite teenused

56 Junsi Puhkekeskus (Kõpu vald, Laane küla), Puhkeküla Soomaa kanuuretked

57 Jurna Turismitalu (Kaarma vald, Upa küla), Puhkemaja 3 18+6 24

Majutus, toitlustamine, seminarid Jahipüük, koostööpartnerite teenused

58

Jäneda Külalistemaja (Tapa vald, Jäneda)

120

Majutus, toitlustamine, seminarid Jalgsimatkad, koostööpartnerite teenused

59

Järvenukka Talu (Antsla vald, Ähijärve küla), Puhkemaja

8+2 15 Kalapüük Ähijärvel

60 Jäägi Talu Kodumajutus (Koigi vald, Rutikvere küla) 2 14+6 16 Majutus, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

61

Jõekääru Kämping (Sauga vald, Nurme küla)

80 Majutus, toitlustamine Kalapüük, seiklusrada

62 Jõekääru Perepuhkus (Kuusalu vald, Sõitme küla), Puhkeküla 58 14

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, matkad jpm

63 Jõeniidu Puhkemaja (Haanja vald, Trolla küla) 15+6 15 Majutus, toitlustamine Kalapüük, matkad

64 Kaali Külastuskeskuse hotell (Pihtla vald, Kaali küla) 19

Majutus, toitlustamine

65 Kagureis OÜ - reisikorraldaja, Uus tn 5, Põlva Bussireisid Koostööpartnerite teenused

45

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

66 Kalbusemaja (Häädemeeste vald, Treimani küla), Külaliskorter 3+4 Majutus Loodusmatkad

67 Kalda Talu Puhkekeskus (Tõlliste vald, Iigaste küla) 26+2 10 Majutus, seminarid Kanuumatkad, kalapüük

68 Kalijärve Puhkemaja (Lasva vald, Voki-Tamme küla) 4 Majutus

69 Kallaste Turismitalu (Padise vald, Padise küla) 2 60 22 Majutus Meeskonnamängud, kalapüük, koostööpartnerite teenused

70

Karujärve Kämping (Kärla vald, Paiküla), Puhkeküla, (Voodikohti 96)

96 6,4 Majutus Kalapüük

71 Karupesa Hotell (Otepää, Tehvandi 1A), Hotell, (Voodikohti 73) 73

Majutus, toitlustamine, seminarid Kanuumatk, koostööpartnerite teenused

72

Kassariotsa Puhkemaja, Kassari küla

14 13 Majutus Kalapüük, paadimatkad

73 Kassioru Puhkemaja (Vastse-Kuuste vald, Kiidijärve küla) 40+10 Majutus Kanuumatkad Ahja ja Võhandu jõel

74 Kauksi Puhkeküla (Iisaku vald, Kauksi, pk. 138) 140 12 Majutus, toitlustus

75 Kauksi Puhkemajad (Iisaku vald, Kauksi) 2 28 15 Majutus, toitlustus Kalapüük Peipsi järvel

76 Kauksi Telklaager (Iisaku vald, Kauksi küla) 10+20 Majutus, toitlustus Kalapüük tiigist, ratsutamine

77 Kavadi Turismitalu Puhkemaja (Haanja vald, Uue-Saaluse küla) 2 7+3 20 Majutus, toitlustus Kalapüük, koostööpartnerite teenused

78 Kerepäälse Turismitalu (Vastseliina vald, Kerepäälse küla) 15+3 16 Majutus, toitlustus Kalapüük, matkad

46

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

79 Kihelkonna Suvekodu (Kihelkonna vald, Lümanda mnt.3, Kihelkonna), Puhkemaja 20 13

Majutus, toitlustus, seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused

80 Kiidi Turismitalu (Rõuge vald, Kiidi küla) 40+30 Majutus, toitlustus, seminarid Koostööpartnerite teenused

81

Kiige Turismitalu (Oru vald, Oru küla), Kodumajutus

8+24 10 Majutus, toitlustus

82 Kilplaste Teemapark, Müüsleri küla Teemapargi tegevused, toitlustus Jalgsimatkad

83

Kipi Puhkemajad (Lümanda vald, Kipi küla)

3 12

96 (maja/öö-päev) Majutus, toitlustus Kalapüük, loodusmatkad, jahipidamine, linnuvaatlus

84 Kipi-Koovi Matkakeskus (Lümanda vald, Kipi küla), Puhkemaja 76 8

Majutus, toitlustus, seminarid, tervisepakett Loodusmatkad, jalgrattamatkad, kalapüük, linnuvaatlus

85

Kirikumäe Matkamaja (Vastseliina vald, Kirikumäe küla), Puhkeküla

8+2+40 3,5 Majutus, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

86 Kiruvere Muinaslaager, Kiruvere küla Loodusrada

87 Kivikaar OÜ, Vastse-Kuuste alevik Kanuu- ja jalgrattamatkad

88

Kivimäe Turismitalu (Helme vald, Taagepera küla), Hostel

35 13 Majutus, toitlustus, seminarid Kalapüük, matkad, koostööpartneri teenused

89 Kivisaare Ratsatalu, Järve 10 15 Majutus, toitlustus, seminarid, laagrid Ratsutamine, jalgsimatkad, kalapüük, seiklusrada

47

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

90

Klaara - Manni Maja (Tori vald, Randivälja küla), Puhkemaja

3 44+12 5 Majutus, toitlustus, seminarid Kalapüük, koostööpartneri teenused

91 Kodumajutus "Rähni Maja" (Põlva vald, Rähni 5, Põlva) 3 10+10 20

Majutus, toitlustus, seminarid

92 Kohala Mõis (Sõmeru vald, Kohala küla), Külalistemaja 37+12

Majutus, toitlustus, seminarid Koostööpartnerite teenused

93 Kollamaa Puhkemaja (Häädemeeste vald, Suurküla 21, Häädemeeste alevik) 6+6 20

Majutus, toitlustus, seminarid Loodusmatkad

94 Kopli Madise Talu (Keila vald, Maeru küla), Külalistemaja 48

Majutus, toitlustus, seminarid Paintball, seiklusrada

95 Kopra Talu (Karksi vald, Tuhalaane küla), Külalistemaja 88+34 20

Majutus, toitlustus, seminarid Kalapüük, matkad, koostööpartnerite teenused

96 Kosmonautika Puhkekeskus (Häädemeeste vald, Penu küla) 70 80

Majutus, toitlustus, seminarid Kalapüük

97 Kuivoja Puhkekeskus (Kuusalu vald, Rahu 39, Loksa), Külalistemaja 17+18+12 7

Majutus, toitlustus, seminarid Koostööpartnerite teenused

98 Kullamaa Puhkekeskus (Kullamaa vald, Kullametsa küla), Puhkemaja 14+15 10

Majutus, toitlustus, seminarid

Jalgsimatkad, vibulaskmine, kalapüük, koostööpartnerite teenused

99

Kunstimäe Puhkemaja (Sangaste vald, Risttee)

2 30+6 4 Majutus, toitlustus, seminarid Loodusmatkad, kalapüük

100 Kuuli Talu Puhkemajad (Mustjala vald, Ninase küla), Puhkeküla 8+2 8

Puhkemajad suvehooajaks

101 Kuusekännu Ratsatalu (Kadrina vald, Loobu küla), Puhkemaja 10 28 Ratsutamine

48

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

102 Kuutsemäe Puhkekeskus (Otepää, Arula küla) 84 Majutus, toitlustamine Kalapüük, suustamine

103 Käbliku Talu (Kõlleste vald, Palutaja küla), Puhkemaja 35+10 11,5 Majutus, seminarid Kalapüük, ratsutamine, matkad

104 Kääriku Spordikeskus (Otepää vald, Kääriku), Hotell 162 25

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkarajad, suusarajad, kalapüük

105 Kõrvemaa Matka- ja Suusakeskus (Anija vald, Pillapalu küla), Külalistemaja 31+10

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkarajad, suusarajad, kalapüük

106 Külalistemaja "Marta-Lovise" (Lümanda vald, Kipi küla)

Toitlustamine, seminarid Ratsutamine, kalapüük, matkad

107 Külalistemaja Varjula (Kehtna vald, Pargi 3, Kehtna) 30+5 10

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

108 Külalistemaja Vehendi Motell (Rannu vald, Vehendi küla) 42+20 22,5

Majutus, toitlustamine, seminarid

Kalapüük Võrtsjärvel, kanuumatkad, koostööpartnerite teenused

109 Kütioru Puhkekeskus (Võru vald, Koloreino küla) 22+10 16

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, matkad

110 Laane Pansion (Vihula vald, Laane tee 7, Käsmu küla), Kodumajutus 35 13

Majutus, toitlustamine, seminarid Jalgsimatkad

111 Lahemaa Matkakeskus, Viitna 30 Majutus, seminarid Jalgsi-, kanuu-, raba- ja soomatkad, vibulaskmine, paintball

112 41 20 Majutus, toitlustamine, Koostööpartnerite teenused

49

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

Laitse Graniitvilla (Kernu vald, Laitse küla), Külalistemaja

seminarid

113 LaitseRallyPark, Hingu küla Rallipark, seminarid ja koosolekud

114 Lammasmäe Puhkekeskus (Viru-Nigula vald, Linnuse küla) 3 123

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Kunda jõel, koostööpartnerite teenused

115

Laugu Külalistemaja (Kuusalu vald, Sõitme küla)

12+6 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

116 Laugu Turismitalu (Leisi vald, Laugu küla) 3 14 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused

117 Laulasmaa Side Puhkekeskus (Keila vald, Laulasmaa küla) 40 4 Majutus, seminarid

118 Laululinnu Külalistemaja (Tamsalu vald, Järvajõe küla) 12 22

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

119 Lauri-Antsu Turismitalu (Ridala vald, Kiviküla) 3 5+2 Majutus, toitlustamine Jahipidamine, paadimatkad, koostööpartnerite teenused

120 Leesikalda Puhkemajad (Kuusalu vald, Leesi küla) 5+6 Hooajaline majutus Kalapüük

121 Lemmeranna Külalistemaja (Häädemeeste, Majaka) 124+80

Hooajaline majutus, seminarid

122 Lepanina Hotell (Häädemeeste vald, Kabli küla) 120 37,5

Hooajaline majutus, seminarid, toitlustamine Koostööpartnerite teenused (kajakimatkad jne)

50

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

123

Liikluslinn, Uue-Antsla

Liikluse õpe Koostööpartnerite teenused

124 Liilia Hotell (Käina, Hiiu mnt.22) 27

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

125 Liise Talu (Ruhnu vald, Ruhnu küla), Puhkeküla 22 20

Majutus, toitlustamine Jalgsimatkad, ekskursioon Ruhnu saarel

126

Linaküla Rannakämping Kihnus (Kihnu vald, Sääre küla)

43 2,5

Hooajaline majutus, seminarid, toitlustamine Kalapüük, jalgsi- ja jalgrattamatkad

127 Linnumäe Loodustalu (Kadrina vald, Ohepalu küla), Kodumajutus 6 Kodumajutus Kanuumatkad, rabamatkad

128

Lontova Seikluspark, Lontova 1

Hooajaline seikluspark

129 Loode Turismitalu (Kihelkonna vald, Kuralase küla) 25+10 20 Kodumajutus Jalgsimatkad

130 Loodusravikeskus Loodus SPA (Luunja vald, Tilga tee, Muri küla), Külalistemaja 30 Loodusravi Kepikõnd

131 Loodusturism.ee, Väike-Visela talu, Visela küla

Koolitusmatkad, räätsa-, kanuu-, tõukeratta-, tõukekelgumatkad

132

Loona Mõis (Kihelkonna vald, Loona küla), Külalistemaja

22+20 5

Majutus, toitlustamine, seminarid Loodusmatkad

51

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

133

Luhtre Turismitalu (Märjamaa vald, Nõmmeotsa küla)

30 35

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

134 Lutsu Turismitalu (Otepää vald, Arula küla, Sihva) 10 13 Kodumajutus Kalapüük

135 Lõokese Hotell (Käina, Lõokese tn 14) 72

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, paadimatkad, koostööpartnerite teenused

136 Madi Talu (Kadrina vald, Jõetaguse küla), Kodumajutus 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Loobu jõel

137 Maria Talu (Tõstamaa vald, Kõpu küla), Külalistemaja 3 48 25

Majutus, toitlustamine, seminarid Kajakimatkad, räätsamatkad, ratsutamine, jahipidamine

138

Merelaiu Puhkeküla (Tõstamaa vald, Tõlli küla)

44 4 Majutus, seminarid Kalapüük, koostööpartneri teenusena kajakimatkad

139 Metsa Johani Talu (Kaarma vald, Laadjala küla), Kodumajutus 10 19 Majutus

140 Metsavenna Talu (Mõniste vald, Vastse-Roosa küla), Puhkeküla Punkriturism

141 Mihkli Külalistemaja (Ridala vald, Sepaküla küla) 39 4

Majutus, toitlustamine, seminarid

142 Moka Turismitalu (Audru vald, Lemmetsa küla), Kodumajutus 25+10 5

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

52

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

143 Mokko Turismitalu (Palamuse vald, Änkküla) 3 31 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Ratsutamine, kalapüük, matkad

144 Muhu Jaanalind, Laasu talu, Nautse küla Jaanalinnud

145

Mäeotsa Talu Suvemaja (Käina vald, Orjaku küla, Kassari saar), Kodumajutus

2 9+5 16

Majutus, toitlustamine, seminarid Paadimatkad, kalapüük, koostööpartnerite teenused

146 Mäetaguse Mõisahotell (Mäetaguse vald, Pargi 1, Mäetaguse alevik) 50 30

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

147 Männi Talu Puhkemaja (Põlva vald, Eoste küla) 2 14+3 16

Majutus, toitlustamine Koostööpartnerite teenused

148 Männiku Metsatalu (Paistu vald, Intsu küla), Puhkemaja 2 24+4 6

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

149

Männisalu kämping (Toila vald, Ranna 12, Toila alevik)

85 Hooajaline majutus Koostööpartnerite teenused

150 Naarismaa Matkatalu (Tahkuranna vald, Metsaküla), Hostel 10 3 Hooajaline majutus

151 Naissaare Turismi- ja Puhkekeskus (Viimsi vald, Naissaar), Külalistemaja 95

Majutus, ruumide rent

152

Naissaare peo-ja reisilaev Monica - puhkusekorraldaja saarel (laevas 240 kohta; saarel 150 majutuskohta), Lennusadam, Küti tänav 15a/17 240+150

Puhkusekorraldus Naissaarel

53

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

153 Nakatu Turismitalu (Karula vald, Karula) 2 70 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Jahipidamine, linnuvaatlus, jalgsimatkad

154 Niinsaare Puhkekeskus (Illuka vald, Konsu küla), Puhkeküla 46+20 10 Hooajaline majutus Kalapüük, vibulaskmine, geopeitus

155 Nina Kordon Külalistemaja (Alatskivi vald, Kordonihoone, Nina küla) 22+6 Majutus

156 Nogo Turismitalu (Rõuge vald, Pächteri talu, Nogu küla) 20-30 Majutus

157 Nurmenuku Puhkekeskus (Sauga vald, Kiisa küla), Puhkeküla

Puhkekeskus, toitlustamine, seminarid Ratsutamine, saanisõit, vankrisõit

158 Nurmeveski Külalistemaja (Sauga vald, Nurme küla) 17

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Sauga jõel

159 Nuustaku Külalistemaja (Otepää vald, Nüpli küla) 2 20+5 15

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Pühajärvel

160 Nuustaku Villa (Otepää, Pikk tn.41), Külalistemaja 22

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Pühajärvel

161 Nõmme Kõrtsi Külalistemaja (Rapla vald, Nõmme küla, Hagudi side) 20 25

Majutus, toitlustamine Kalapüük Keila jõel, koostööpartnerite teenused

162 Nõmme Puhkebaas (Vändra vald, Samliku küla) 44 Puhkemaja

163 Oiu Sadama Puhkemaja (Kolga-Jaani vald, Oiu Sadam, Oiu küla) 12+4 12 Puhkemaja

54

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

164 Ojako Puhke- ja Koolituskeskus (Audru vald, Marksa küla), Külalistemaja 3 50+5 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Pärnu lahel, koostööpartnerite teenused

165 Orav Rattas OÜ – koolitused ja seiklusüritused

Koolitused ja seiklusüritused

166 Orava Talu (Vaivara vald, Vana-Sõtke küla), Puhkeküla 12 6 Majutus Kalapüük, matkad, vibulaskmine

167 Oxforell Puhkekeskus (Kose vald, Toominga 1, Kose-Uuemõisa) 103

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük tiigist või Pirita jõel, jalgsi ja kanuumatkad

168 Paadilaenutus OÜ, Kärevere Paadilaenutus Kalapüük, paadimatkad, linnuvaatlus

169 Paaste Puhkemaja (Leisi vald, Paaste küla) 6 Hooajaline majutus Koostööpartnerite teenused

170 Paatsalu Puhkekeskus (Varbla vald, Paatsalu küla) 2 36+24

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

171 Paatsalu Rannamajad (Varbla vald, Paatsalu küla), Puhkeküla 30

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

172 Padise Seikluspark, Kallaste talu, Kasepere küla Seikluspark

173 Paldiski Tuule B&B (Keila vald, Tuule 2, Paldiski), Kodumajutus 2 16+4 19

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

174 Partsilombi ja Lombi Puhkemaja (Otepää vald, Nüpli küla) 13 Majutus Kalapüük, koostööpartnerite teenused

175 Pedase Puhkekeskus & Hotell (Padise vald, Pedase küla) 74+20 22

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

55

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

176

Pidula Forell puhkeküla (Kihelkonna vald, Kallaste küla)

80+10

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

177 Pihla Turismitalu (Kõrgessaare vald, Kõpu küla) 27 4

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

178

Piisonifarm, Ulvi küla

Üritused, toitlustamine, seminarid Kalapüük kalatiigist, matkad

179 Pilguse Konverentsi ja Puhkekeskus (Lümanda vald), Külalistemaja 48+10 37,5

Majutus, toitlustamine, seminarid Seiklusrada, loodusmatkad

180

Pinska Külalistemaja (Pärsti vald, Pinska küla)

20+5 15

Majutus, toitlustamine, seminarid Kepikõnd

181 Piusa Ürgoru Puhkekompleks (Meremäe vald, Väiko-Härmä küla) 3 77 18

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused

182

Pivarootsi Tuulik (Hanila vald, Pivarootsi küla), Puhkemaja

3 30

Hooajaline majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused

183

Plaani Lodge (Haanja vald, Plaani küla), Kodumajutus

2 9+2

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, ratsutamine, matkad

184 Puhkemaja Joosepi (Paikuse vald, Jõekalda tee 87, Silla küla) 10 Majutus Kalapüük Reiu jõel

56

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

185 Pädaste Mõis (Muhu vald, Pädaste küla), Hotell 48+20

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, ratsutamine, matkad

186 Pärimusmatkad, Sarapiku 2, Kihelkonna küla

Vilsandi rahvuspargis tegutsev reisikorraldaja Loodusmatkad

187

Pärna Roheline Turismitalu (Vigala vald, Tiduvere küla)

15 12,8

Majutus, toitlustamine, seminarid

Jahipidamine, loodusmatkad, koostööpartnerite teenused

188 Põdra maja (Laheda vald, Tilsi küla), Puhkemaja 3 25+5

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük

189 Põnka Puhketalu (Tori vald, Rätsepa küla) 3 30

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, matkad, koostööpartnerite teenused

190 Pühajärve SPA & Puhkekeskus (Otepää vald, Pühajärve), Hotell 200

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Pühajärvel

191 Rabav Matkakodu (Albu vald, Vetepere küla), Puhkeküla 30-50 30

Majutus, toitlustamine, seminarid

Matkad, nt. RABAV RABAMATK KAUTLA RABAS KOOS ELAMUSSAUNAGA

192

Ranna Motell (Varbla vald, Rannaküla küla)

84+58 4

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, jahipidamine, koostööpartnerite teenused

193 Ranna Villa (Mustjala vald, Küdema küla), Puhkeküla 16 Kalapüük, koostööpartnerite teenused

57

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

194 Rannaliiv Külalistemaja (Vihula vald, Aia 5, Võsu) 22+6 22 Majutus

195 Raudsilla Matkakompleks (Kuusalu vald, Uuri küla), Puhkeküla 3 65

Majutus, toitlustamine, seminarid Seiklusrada, matkad, koostööpartnerite teenused

196 Reimann Retked OÜ Meresüstamatkad

197

Reisibüroo MERE

Reisikorraldus Saaremaal

198 Relvo Sport Motell (Valgjärve vald, Saverna) 24

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük kalatiigist, koostööpartnerite teenused

199 Riida Turismitalu (Tõstamaa vald, Manija küla) 22+15 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Kihnu väinal, koostööpartnerite teenused

200 Riisa Rantšo (Tori vald, Riisa küla), Puhkeküla 2 26 Majutus Kalapüük, koostööpartnerite teenused

201 Rogosi Mõisa Külalistemaja (Haanja vald, Ruusmäe küla) 48 15

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, koostööpartnerite teenused

202 Roose Linnamaja (Pühalepa vald, Linnumäe küla), Puhkemaja 3 10

Majutus, toitlustamine, seminarid Ratsutamine (koostööpartnerite teenus)

203 Roose Maamaja (Käina vald, Orjaku küla), Puhkemaja 7

Majutus, toitlustamine, seminarid Ratsutamine (koostööpartnerite teenus)

204 Roosi Turismitalu (Nõva vald, Rannaküla küla) 30 17

Majutus, toitlustamine Kalapüük, matkad

58

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

205

Roosta Puhkekeskus (Noarootsi vald, Elbiku)

3 300 37,5

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

206 Roosta Seikluspark, Elbiku küla Seikluspark

207 Roosu Talu (Sõmerpalu vald, Sulbi küla), Puhkeküla 30 Majutus Kanuumatkad

208

Rumpo Mäe Talu (Vormsi vald, Rumpo küla), Külalistemaja

30+10 20

Hooajaline majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

209 Saare Lux Puhkemaja (Märjamaa vald, Ao, Mõraste küla) 16 Majutus Kalapüük Kasari jõel, koostööpartnerite teenused

210 Sagadi Mõis (Vihula vald, Sagadi küla), Hotell 90+30 15

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

211 Saka Mõis (Kohtla vald, Saka küla), Hotell 103 40

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad, koostööpartnerite teenused

212

Sangaste Loss (Sangaste vald, Lossiküla), Hotell

70 79

Majutus, toitlustamine, seminarid

213 Sangaste Rukki Maja (Sangaste vald, Sangaste alevik), Külalistemaja 27 18

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

214

Sassi Talu (Audru vald, Kabriste küla), Puhkeküla

47

Majutus, toitlustamine, seminarid

Ratsutamine, vankri- ja saanisõit, koostööpartnerite teenused

59

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

215 Saunamaa, Nogo küla Saunad, põhjapõdrapark

216 Saunapunkt (Saue vald, Nõuma talu, Vanamõisa küla), Puhkemaja 20+10

Saunad, ruumide rent üritusteks, seminarid Kalapüük Vääna jõel, koostööpartnerite teenused

217 Savi Turismitalu (Kanepi vald, Hurmi küla) 2 10 2

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, matkad

218

Setomaa Turismitalo (Meremäe vald, Mäealuse talu, Kalatsova küla)

3 21+14 10

Majutus, toitlustamine, seminarid Tennis

219 Siksali Looduspuhkus (Vastseliina vald, Siksali, Voki küla), Puhkeküla

Toitlustamine, seminarid

220 Sokka Puhkekeskus (Otepää vald, Vidrike küla), Puhkeküla 102

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, matkad, seiklusrada jm

221 Soomaa.com, Jõesuu küla Matkad Räätsa-, kanuu-, haabja-, jalgsi-, tõukekelgumatkad

222

Suhka Turismitalu (Haanja vald, Mäe-Suhka küla)

20 19,17

Majutus, toitlustamine, seminarid

Seiklusrada, loodusmatkad, kalapüük, koostööpartnerite teenused

223

Surfhunt, Rannaküla

Purjelauasõiduõpetus (hooajaline)

224 Surfhunt majutus (Varbla vald, Rannaküla), Puhkemaja, (Voodikohti 6) 6 4

Majutus, toitlustamine Matkad, kalapüük, koostööpartnerite teenused

225 Sääniku Talu Puhkekeskus (Puhja vald, Mäeselja küla) 10 15

Majutus, toitlustamine, Kalapüük, saani- ja vankrisõit

60

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

seminarid

226 Tabina Puhkemaja (Vastseliina vald, Tabina küla) 3 8+4

Majutus, toitlustamine Jahipidamine, kalapüük

227 Taevaskoja Salamaa (Põlva vald, Taevaskoja tee 32, Taevaskoja), Hostel 43+4

Majutus, toitlustamine, seminarid, perepuhkus Kalapüük Ahja jõel, matkad

228

Taevaskoja Turismi- ja Puhkekeskus (Põlva vald, Neitsikoopa tee 3, Taevaskoja küla), Hostel

125

Majutus, toitlustamine, seminarid, lastelaagrid Kalapüük, seiklusrada, kanuumatk jne

229

Taime Kodumajutus (Viimsi vald, Roosimetsa tee 2, Leppneeme küla)

8+1 Kodumajutus, toitlustus

230 Tamme Puhkemaja (Rõuge vald, Vadsa küla) 2 38+4 10

Majutus, toitlustamine, seminarid Jalgsimatkad, jahipidamine (koostööpartn.)

231 Tamme Talu Ürdiaed, Malda küla Ürdiaed Jalutuskäik

232

Tartumaa Tervisespordikeskus (Rõngu vald, Uderna küla), Hostel

156+69

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

233 Tihuse Hobuturismitalu (Muhu vald, Hellamaa küla), Kodumajutus 36+10 24

Kodumajutus, toitlustamine, seminariteenus Ratsutamine, vankri- ja saanisõit

234 Tiit Reisid OÜ, Sadama 13 Reisiteenused Ekskursioonid, ringreisid

61

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

235

Tika Talu (Pöide vald, Kõrkvere küla), Kodumajutus

12+6 15 Kodumajutus Ratsutamine, kalapüük

236

Toila Puhkemajad (Toila vald, Pikk 24, Toila alevik)

17 Majutus

237 Toila SPA Hotell (Toila vald, Ranna 12, Toila) 280+85

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

238 Tolli Turismitalu Kihnus (Kihnu vald, Sääre küla) 50 Majutus Kalapüük, paadimatkad

239 Toomalõuka Turismitalu (Salme vald, Kopli talu, Toomalõuka küla) 2 14+3+20 2

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, jalgratta- ja kajakimatkad, sukeldumine

240

Toomarahva Turismitalu (Vihula vald, Altja küla)

2 10+3 16

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad, koostööpartnerite teenused

241

Toomihkli Talu (Rakke vald, Emumäe küla), Puhkeküla

15+6 5

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad

242 Toosikannu Puhkekeskus (Käru vald, Jõeküla küla), Puhkeküla 80+100

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, loodusmatkad, koostööpartnerite teenused

243 Trahter Vetsi Tall ja puhkeküla (Käina vald, Kassari küla) 2 28+12 3,2

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

244 Tuhala Looduskeskus, Tuhala Jalgsimatkad

62

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

245 Tuulingu Puhkemaja (Ridala vald, Haeska küla) 8 Majutus Kalapüük, linnuvaatlus

246 Tõnise Talu Puhkemaja (Kaarma vald, Lilbi küla) 16 Majutus Ratsutamine

247 Tõstamaa Mõis (Tõstamaa vald, Kalli mnt 13, Tõstamaa küla), Hostel 48+2

Majutus, toitlustamine, seminarid Loodusmatkad

248 Udumäe Puhketalu (Helme vald, Kirikuküla), Hostel 42+11 3,5

Majutus, toitlustamine, seminarid Jalgsimatkad

249 Uhtjärve Ürgoru Nõiariik (Urvaste vald, Uhtjärve küla), Hostel 87

Majutus, toitlustamine, seminarid

Kalapüük, kanuu- ja paadimatkad, seiklusrada, vibulaskmine, koostööpartnerite teenused

250 Uueda Puhkekeskus (Sauga vald, Nurme küla) 3 33+52 10

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Sauga jõel

251 UusKalda Spordi- ja Puhkeküla (Oru vald, Kalda talu, Kärbla küla) 40

Hooajaline majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Taebla jõel

252 Vainupea Pansionaat (Vihula vald, Vainupea) 23+10 16

Hooajaline majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük looduses

253 Valgeranna Seikluspark, Valgeranna allee, Valgeranna küla

Hooajaline seikluspark

254 Vana-Veski Puhkemaja (Paide vald, Puiatu küla) 17

Majutus, seminariteenus Kalapüük looduses ja tiigist, kanuumatkad

255 Vanasauna Puhkemaja (Viiratsi vald, Vanasauna tee, Valma küla) 19 2

Majutus, seminariteenus Kalapüük Võrtsjärvel

63

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

256 Vanatoa Turismitalu (Muhu vald, Koguva küla) 50 17

Majutus, toitlustamine, seminarid

Kalapüük looduses, paadimatkad, jahipidamine, koostööpartnerite teenused

257 Vango Puhketalu (Saarde vald, Laiksaare küla) 70 5

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, loodusmatkad, koostööpartnerite teenused

258 Vao külalistemaja (Koeru vald, Soo tee 4, Vao küla) 3 30

Majutus, seminariteenus Kanuumatkad, koostööpartnerite teenused

259

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA, Voika 23

Matkakorraldaja

260

Vaskna Turismitalu (Haanja vald, Plaksi küla)

3 30 23

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, jalgsimatkad

261

Veetee Kanuumatkad

Kanuumatkade korraldamine

Kanuumatkad > KANUUMATKAD VÕHANDUL, AHJAL JA TEISTEL EESTI JÕGEDEL (kuni 100-le inimesele)

262

Veldemani Puhkemaja (Kolga-Jaani vald, Vaibla küla)

62+10 12,75

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, purjetamine, vibulaskmine

263

Vesipapp OÜ

Kanuumatkade korraldamine Kanuumatkad > KANUUMATKAD EESTI JÕGEDEL

264

Veski Külalistemaja (Antsla vald, Veski 10, Antsla)

10

Majutus, toitlustamine, seminarid Kepikõnd, jalgrattamatkad

265 Vidrike Puhkemaja (Otepää vald, Truuta küla), Puhkemaja 18+26 Majutus Kalapüük looduses

64

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

266 Vihula Mõis (Vihula vald, Vihula küla), Hotell 65 tuba

Majutus, toitlustamine, seminarid Tennis, matkad, koostööpartnerite teenused

267 Viikingite Küla (Kose vald, Urva, Saula küla), Puhkeküla 62 10

Majutus, toitlustamine, seminarid

268 Viikingite Küla Teemapark, Saula küla Teemapark

269 Viitna Kõrts, Viitna küla Toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

270 Voosemetsa Turismitalu Kodumajutus (Hanila vald, Voose küla) 25 15 Kodumajutus

271 Voosemetsa Turismitalu Puhkeküla (Hanila vald, Voose küla) Kämpinguala Koostööpartnerite teenused

272 Väike-Trommi Turismitalu (Otepää vald, Märdi küla) 3 30 3,5

Majutus, toitlustamine, seminarid Jalgsimatkad

273 Värava Talu (Mustjala vald, Selgase küla), Puhkeküla 30 3 Majutus Matkad

274

Värska Külalistemaja (Värska vald, Silla 3, Värska)

30+5 Majutus, toitlustamine Kalapüük

275 Värska Sanatoorium ja Veekeskus (Värska vald, Väike-Rõsna küla), Hotell 165 23

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük

276 Võerahansu Puhkemajad (Raikküla vald, Keo küla) 2 35 20

Majutus, toitlustamine, seminarid Matkad

65

Ettevõtte nimi

Majutus (kohtade

arv)

Koha hind

alates (€) Põhitegevus Aktiivne tegevus

277 Waide Motell (Rõngu vald, Käo küla, Elva) 58

Majutus, toitlustamine, seminarid Koostööpartnerite teenused

278 Wild Events - elamused liidavad! Ürituste korraldamine

279 Äksi Motell (Tabivere vald, Voldi küla) 30+5 6

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük Saadjärvel, tennis

280 Õnnela Külalistemaja (Kadrina vald, Ohepalu küla) 14 15

Majutus, toitlustamine, seminarid Kalapüük, loodusmatkad, linnuvaatlus

281

Üleoja Puhkemaja (Nõo vald, Laguja küla)

8 Majutus Kalapüük

Allikad: www.maaturism.ee [8], www.loodusturism.ee [52], www.puhkaeestis.ee [53], www.naturetours.ee [54], www.northestonia.eu [55],

www.southestonia.ee [56], http://www.westestonia.ee/ [57].