Embed Size (px)
Citation preview
Eesti Maaülikool
Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut
Looma tervise ja keskkonna osakond
Tööettevõtulepingu nr. 399
Lõpparuanne
Vastutav täitja: Allan Kaasik, PhD, dotsent
2
Sisukord Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3
Abstract ................................................................................................................................................... 3
1. Loomagruppide moodustamine .......................................................................................................... 4
2. Summaarne väljaheidete produktsioon looma kohta aastas .............................................................. 5
3. Sõnniku kogus looma kohta aastas sõnniku tüüpide lõikes ................................................................ 5
4. Sõnnikus sisalduvad taimedele omastatavad toitained ..................................................................... 6
5. Karjatamisel maale jäetava sõnniku kogused ..................................................................................... 6
6. Sõnnikuhoidla miinimummaht loomagruppide lõikes ........................................................................ 6
7. Loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ................................................................. 8
Lisa ........................................................................................................................................................... 9
3
Sissejuhatus Töö esimese etapi eesmärgiks oli eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslike väärtuste,
põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsientide ning sõnnikuhoidlate
mahu arvutamise aluste ja miinimummahtude väljatöötamine andmetabelite kujul.
Andmetabelitest lähtuvalt koostati projekti teisel etapil arvutitarkvara ülalnimetatud näitajate
arvutamiseks. Programm on vabavara ja leitav Põllumajandusministeeriumi kodulehelt.
Töös kasutati Eestis läbiviidud rakendusuuringute tulemusi (kolm Keskkonnainvesteeringute
Keskuse poolt finantseeritud projekti, vt. allpool), kaasaaegseid mudelarvutusi (arvutustes
kasutati Taani mudelit; vt. allpool), erialakirjanduse andmeid, Eesti põllumajandustootjate
poolt kasutatavaid enamlevinud tehnoloogilisi lahendusi iseloomustavaid näitajaid ning
Põllumajandusuuringute Keskuse ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituudi andmebaase (sõnniku keemilise analüüsi tulemused).
Töö teostati Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi looma
tervise ja keskkonna osakonnas.
Abstract Due to the requirements of the European Union Council Directive 91/676/EEC of 12
th
December 1991, concerning the protection of waters against pollution caused by nitrates from
agricultural sources, the following additions to the Estonian regulations for livestock manure
handling and use were introduced:
1. The amounts of nitrogen contained in livestock manure and assimilated by plant were
found in the tables (including grazing animals). Standard values given in tables have been
determined using the following methods:
* Results of long term applied research in Estonia. For example: updating and supplementing
manure standards used in cattle husbandry (2012-2014), financed by the Estonian
Environmental Investment Centre (Project no 3-2_1/4-7/2012); determination of ventilation
space velocity in naturally ventilated loose-housing cowsheds (2011-2013), financed by the
Estonian Environmental Investment Centre (Project no 3-2_1/30-8/2011); determination of
emission factors of volatile nitrogen- (ammonia and nitrous oxides) and sulphur (hydrogen
sulphide) compounds from stored manure (2010-2012), financed by the Estonian
Environmental Investment Centre (Project no 10-10-1/583).
* Databases of results of manure analyses of the Agricultural Research Centre (ARC) and the
Institute of Veterinary Medicine and Animal Sciences (EMÜ).
* Balanced calculations (DIAS report No. 7, Standard values for farm manure (1997), Hanne
Damgaard Poulsen and Verner Friis Kristensen (eds.), Danish Institute of Agricultural
Sciences).
* Figures from reliable literature were used for animal species and technological solutions
which have not been investigated in Estonia, for example fur animals and goats. (Danish
manure standard, Normtal 2012; Hanne Damgaard Poulsen (ed.): Normtal for husdyrgodning
– 2012; Danish manure standard, Normtal 2008; Hanne Damgaard Poulsen (ed.): Normtal for
husdyrgodning – 2008; Danish manure standard, Normtal 2005; Hanne Damgaard Poulsen
(ed.): Normtal for husdyrgodning – 2005).
2. The basis of the animal unit (AU) is dairy cow with average production 8000 kg milk and
271 kg milk protein per year (Estonian average in herds under animal recording in 2012 was
4
8059 and 273 kg respectively). At the end of the storing period (8 months) the manure
contains on average 100, 1 kg of N; 27, 8 kg, P ja 90,8kg K.
3. Equations for the calculation of the minimum capacity of manure storage per animal are:
1) V = (A – B) · c · 0,67; where
V – Minimum capacity of manure storage for 8 months, m3;
A – Manure quantity stored, t/year;
B – Losses from storage, t/year;
c – Bulk density of manure, m3/t
2) A = a1 + a2 + a3 + a4; where
A – Manure quantity stored, t/year;
a1 – Manure production ex-animal, t/year;
a2 – Bedding, t/year;
a3 – Cleaning water, t/year
a4 – Precipitation, t/year
3) B = b1 + b2, where
B – Losses from storage, t/year;
b1 – Evaporation of moisture, t/year;
b2 – Decomposition of manure dry matter, t/year
4) b1 = A · d, where
b1 – Evaporation of moisture, t/year;
A – Manure quantity stored, t/year;
d – Evaporation of moisture, %
5) b2 = A · e, where
b2 – Decomposition of manure dry matter, t/year
A – Manure quantity stored, t/year;
e – Decomposition of manure dry matter, %
1. Loomagruppide moodustamine Töö tehnilises kirjelduses (p. 2.7) toodud loomade gruppe täiendati järgnevalt:
1. Punkt 2.7.3 vasikas (0…6 kuud) jagati kaheks, lehmvasikas (0…6 kuud) ja
pullvasikas (0…6) kuud. Kuna lehm- ja pullvasikate üleskasvatamise eesmärk ei
kattu (lehmvasikad piimakarja täienduseks, pullvasikad enamasti lihaks), siis on
erinev ka nende söötmine ja väljaheidete produktsioon.
2. Punkt 2.7.4 mullikas (6 kuust poegimise/realiseerimiseni) jagati kaheks,
lehmmullikas (6 kuud kuni poegimiseni) ja pullmullikas (6 kuud kuni
realiseerimiseni). Kuna lehm- ja pullmullikatel on erinev söötmisplaan, siis on
otstarbeks eraldi välja tuua ka väljaheidete produktsioon.
3. Punkt 2.7.16 küülik jäeti tabelitest välja, kuna vastavaid andmeid ei leitud.
4. Lisandunud loomagruppide tõttu muutus ka esialgne numeratsioon.
5
2. Summaarne väljaheidete produktsioon looma kohta aastas Aruande lisa tabelis 1 on esitatud summaarne väljaheidete produktsioon (tonnides) looma
kohta aastas (ex-animal) ning selles sisalduva lämmastiku ja fosfori kogus
(kilogrammi/tonnis) vastavalt lepingu lisa punktile 2.3.
Põllumajandusuuringute Keskuse soovitusel lisati tabelisse sõnnikus sisalduva kaaliumi (K)
kogus (kilogrammi/tonnis).
Tabeli informatiivsuse suurendamise eesmärgil lisati tabelisse sõnniku kuivaine (%) ning
lämmastiku, fosfori ja kaaliumi summaarse sisalduse näitajad (kg) looma kohta aastas.
Tabeli koostamisel kasutati järgmisi algmaterjale:
1. Taani sõnnikustandard, Normtal 2012; Hanne Damgaard Poulsen (ed.): Normtal for
husdyrgodning – 2012;
http://anis.au.dk/fileadmin/DJF/Anis/Normtal_2012_august_ny_2012.pdf
2. Taani sõnnikustandard, Normtal 2008; Hanne Damgaard Poulsen (ed.): Normtal for
husdyrgodning – 2008; http://anis.au.dk/fileadmin/DJF/Anis/normtal2008.pdf
3. Taani sõnnikustandard, Normtal 2005; Hanne Damgaard Poulsen (ed.): Normtal for
husdyrgodning – 2005; http://anis.au.dk/fileadmin/DJF/Anis/normtal2005.pdf
4. Keskkonnaministri määrus nr. 48 (05.12.2008) „Looma- ja linnukasvatusest
välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid“;
https://www.riigiteataja.ee/akt/13086529
5. IPPC "Reference Document on Best Available techniques for Intensive Rearing of
Poultry and Pigs"; http://www.ippc.envir.ee/docs/PVT/Sigade%20BREF.pdf
6. Veisekasvatuses kasutatavate sõnnikustandardite uuendamine ja täiendamine (2012-
2014) - KIK projekt (sihtfinantseerimise leping nr 3-2_1/4-7/2012)
7. Manure Production and Characteristics, American Society of Agricultural Engineers
(ASAE); http://evo31.ae.iastate.edu/ifafs/doc/pdf/ASAE_D384.2.pdf
8. Ventilatsiooni mahtkiiruse määramine loomuliku ventilatsiooniga vabapidamisega
veiselautades (2011-2013) - KIK projekt (sihtfinantseerimise leping nr. 3-2_1/30-
8/2011)
3. Sõnniku kogus looma kohta aastas sõnniku tüüpide lõikes Aruande lisa tabelis 2 on esitatud tekkiva sõnniku kogus (tonni) looma kohta aastas sõnniku
tüübi ja loomagruppide lõikes (ex-storage) ning selles sisalduva keskmise lämmastiku ja
fosfori kogused (kilogrammi/ tonnis) vastavalt lepingu lisa punktile 2.4.
Sõnniku tüübi määramisel lähtuti põllumajandusministri määrusest nr 85 (21. august 2003.a.)
„Sõnniku koostise nõuded“
Põllumajandusuuringute Keskuse soovitusel lisati tabelisse sõnnikus sisalduva kaaliumi (K)
kogus (kilogrammi/tonnis).
6
Tabeli informatiivsuse suurendamise eesmärgil lisati tabelisse sõnniku kuivaine (%),
kogulämmastiku, ammooniumlämmastiku, fosfori ja kaaliumi summaarse sisalduse näitajad
(kg) looma kohta aastas ning ammooniumlämmastiku kogus (kg/t)
Tabeli koostamisel kasutati lisaks eelnimetatutele järgmisi materjale:
1. Põllumajandusuuringute Keskuse sõnniku keemilise analüüsi tulemuste andmebaasi
2. Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi looma tervise ja
keskkonna osakonna sõnniku keemilise analüüsi tulemuste andmebaasi
3. DIAS report No. 7, Standard values for farm manure (1997), Hanne Damgaard
Poulsen and Verner Friis Kristensen (eds.), Danich Institute of Agricultural Sciences
4. Sõnnikuhoidlatest välisõhku lenduvate lämmastik- (NOx, NH3) ja väävliühendite
(H2S) emissioonifaktorite määramine (2010-2012)- KIK projekt (sihtfinantseerimise
leping nr. 10-10-1/583).
4. Sõnnikus sisalduvad taimedele omastatavad toitained Aruande lisa tabelis 5 ja 6 on esitatud eri tüüpi sõnnikutes sisalduva taimedele omastatava
lämmastiku protsent vastavalt lepingu lisa punktile 2.5.
Tabeli informatiivsuse suurendamise eesmärgil lisati tabelisse taimedele omastatava fosfori ja
kaaliumi protsent ning vastavate toiteelementide summaarse sisalduse näitajad (kg) looma
kohta aastas ning kogused (kg/t).
Tabeli koostamisel kasutati lisaks eelnimetatutele järgmisi materjale:
1. Põllukultuuride väetamine. Koostanud: H. Nurmekivi, Jäneda Õppe-ja
nõuandekeskus, 2002, Tartu Ülikooli Kirjastus, 39 lk.
2. "Think manures" A guide to manure management. Environment Agency 2011, UK
5. Karjatamisel maale jäetava sõnniku kogused Aruande lisa tabelis 3 ja 4 on esitatud arvestuslikud väärtused nii maale laotatava kui ka
karjatamisel loomade poolt maale jäetava sõnniku kohta vastavalt lepingu lisa punktile 2.6.
Tabelis 3 on välja toodud ka keskmine karjatamisperioodi kestus aastas ja päevas.
6. Sõnnikuhoidla miinimummaht loomagruppide lõikes Aruande lisa tabelis 7 on esitatud sõnnikuhoidla miinimummahud lähtuvalt 8 kuu väljaheidete
kogusest loomagruppide lõikes vastavalt lepingu lisa punktile 2.11.
Valemid sõnnikuhoidla miinimummahu arvutamiseks looma kohta:
1) V = (A – B) · c · 0,67; kus
7
V – sõnnikuhoidla 8 kuu miinimummaht, m3;
A – hoidlasse ladustatud sõnniku kogus, t/aasta;
B – kaod hoidlast, t/aasta;
c – sõnniku mahumass, m3/t (tabel 7.2)
2) A = a1 + a2 + a3 + a4; kus
A – hoidlasse ladustatud sõnniku kogus, t/aasta;
a1 – väljaheidete produktsioon, t/aasta (tabel 1);
a2 – allapanu lisandumine, t/aasta (tabel 7.1);
a3 – tehnoloogilise vee lisandumine, t/aasta (tabel 7.1)
a4 – sademetevee lisandumine t/aasta (tabel 7.1)
3) B = b1 + b2, kus
B – kaod hoidlast, t/aasta;
b1 – niiskuse aurumine, t/aasta;
b2 – sõnniku kuivaine lagunemine, t/aasta
4) b1 = A · d, kus
b1 – niiskuse aurumine t/aasta;
A – hoidlasse ladustatud sõnniku kogus, t/aasta;
e – niiskuse aurumine, % (tabel 7.2)
5) b2 = A · e, kus
b2 – sõnniku kuivaine lagunemine, t/aasta;
A – hoidlasse ladustatud sõnniku kogus, t/aasta;
e – sõnniku kuivaine lagunemine, % (tabel 7.2)
8
Sõnnikuhoidla miinimummahud kalkuleeriti koostöös oü Agorek spetsialistidega (Taavi
Leola)
Tabeli koostamisel kasutati lisaks eelnimetatutele järgmisi materjale:
1. Sõnnikuhoidlate ehitamine. Koostanud: V. Luts, EV Põllumajandusministeerium,
2006, 65 lk.
7. Loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid Aruande lisa tabelis 8 on esitatud loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid,
arvestades loomade väljaheidetes sisalduvat lämmastiku kogust, vastavalt lepingu lisa
punktile 2.10.
Loomühiku ekvivalendiks valiti piimalehm kui Eestis suurimat majanduslikku tähtsust, kuid
ka keskkonnariski omav põllumajandusloom toodanguga 8000 kg piima ja 271 kg piimavalku
aastas (Eesti keskmine 2012.a. jõudluskontrolli alustes karjades oli vastavalt 8059 ja 273 kg).
Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kadu on arvestatud pidamisviiside (karjatamiseta) ja sõnniku
säilitusviiside keskmisena. Sõnnik sisaldab pärast säilitusperioodi lõppu keskmiselt 100,1 kg
N; 27,8 kg P ja 90,8kg K.
9
Lisa
Tabel 1
Summaarne väljaheidete produktsioon ja selle toiteelementide sisaldus looma tasemel
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide sisaldus
Märkused Kogus Kuivaine N P K N P K
t/aasta % kg kg kg kg/t kg/t kg/t
1 2.7.1 Piimalehmad 22,9 15,3 134,0 30,1 101,0 5,9 1,3 4,4 Aastatoodang 8725 kg piima; 270,4 kg
piimavalku
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu) 8,3 14,9 72,4 6,9 72,5 8,7 0,8 8,7
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud) 2,6 12,3 17,1 2,1 17,1 6,7 0,8 6,7
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud) 2,4 12,5 13,9 1,3 8,9 5,9 0,6 3,8
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 11,4 13,9 58,1 11,1 48,7 5,1 1,0 4,3
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 6,7 17,0 41,3 6,8 24,8 6,2 1,0 3,7
7 2.7.5 Nuumsead 0,5 7,2 3,3 0,6 1,3 7,0 1,2 2,8 30-110 kg, juurdekasv 80 kg, keskmine
nuumikute arv looma koha kohta aastas 3,2
8 2.7.6 Võõrdepõrsad 0,07 5,0 0,7 0,1 0,2 9,5 0,9 3,5 7-30 kg, juurdekasv 22 kg, keskmine
võõrdepõrsaste arv looma koha kohta aastas 6,4
9 2.7.7 Põhikarja emis (koos põrsastega) 4,0 9,5 25,1 5,4 10,1 6,3 1,4 2,5 Vaba- ja tiinusperiood 70%, imetamisperiood
30% aastas, võõrutamine 28 päevaselt
10 2.7.8 Munakanad (100 lindu) 4,4 12,0 69,3 15,6 25,5 15,7 3,5 5,8 Munemistsükkel 11-13 kuud
11 2.7.9 Broilerid (1000 lindu) 3,7 12,0 64,8 16,2 28,0 17,5 4,4 7,6 Üleskasvatamisperiood ligikaudu 40 päeva.
12 2.7.10 Noorkanad (100 lindu) 0,6 12,0 11,7 3,2 3,4 19,8 5,5 5,8 Kana vanuses kuni 140 päeva
13 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega, muu
lammas 2,3 16,0 16,9 2,8 29,3 7,4 1,2 12,8
14 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu kits 2,2 16,0 17,0 2,9 19,5 7,6 1,3 8,7
15 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse varsaga, muu
hobune 4,4 16,0 50,0 8,0 46,0 11,4 1,8 10,5
Kehamass 500-700 kg
16 2.7.14 Rebane 0,5 14,0 12,9 2,3 1,3 28,7 5,2 2,8 Suguloom
17 2.7.15 Mink 0,2 14,0 5,6 1,0 0,5 23,5 4,2 2,0 Suguloom
10
Tabel 2
Summaarne sõnniku produktsioon laudas ja selle toiteelementide sisaldus pärast säilitamist sõnnikutüüpide lõikes (Aastaringne laudaspidamine,
kõik väljaheited ladustatakse hoidlasse/auna ja on kasutatavad orgaanilise väetisena)
Nr Looma liik, vanuse-
või toodangurühm Sõnniku tüüp
Sõnniku produktsioon ja toiteelementide sisaldus
Kogus Kuivaine N NH4-N P K N NH4-N P K
t/aasta % kg kg kg kg kg/t kg/t kg/t kg/t
1 2.7.1 Piimalehmad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 23,4 5,9 118,4 28,8 30,1 101,0 5,06 1,23 1,29 4,32
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 22,8 15,3 118,4 22,1 30,1 101,0 5,20 0,97 1,32 4,44
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %), h 19,1 22,0 95,2 13,0 29,8 88,8 4,98 0,68 1,56 4,64
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 19,7 30,3 122,7 9,6 33,1 129,7 6,23 0,49 1,68 6,59
2 2.7.2 Ammlehmad,
lihaveised (üle 24 kuu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 7,8 16,5 60,7 3,3 6,9 72,5 7,81 0,43 0,89 9,33
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 7,7 22,8 54,2 2,3 7,4 64,5 6,99 0,30 0,96 8,33
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 9,4 30,5 74,9 0,9 10,2 101,2 8,00 0,10 1,09 10,82
3 2.7.3.1 Lehmvasikad
(0…6 kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,5 7,6 14,1 3,1 2,1 17,2 5,57 1,23 0,85 6,78
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,5 16,1 14,5 2,5 2,3 17,2 5,71 0,97 0,91 6,78
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 2,2 22,3 12,8 1,5 2,2 15,0 5,82 0,68 1,01 6,84
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,1 29,3 14,8 1,0 2,9 19,5 6,93 0,49 1,34 9,11
4 2.7.3.2 Pullvasikad
(0…6 kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,4 7,6 11,5 2,9 1,3 9,0 4,86 1,23 0,55 3,79
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,4 16,1 11,8 2,3 1,3 9,0 4,98 0,97 0,55 3,79
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 2,0 22,3 10,4 1,4 1,3 8,0 5,09 0,68 0,65 3,93
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,0 29,2 12,3 1,0 1,6 11,3 6,15 0,49 0,77 5,63
5 2.7.4.1 Lehmmullikad
(6 kuud…poegimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 10,6 7,6 48,5 13,0 11,1 48,7 4,58 1,23 1,05 4,60
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 10,6 16,1 49,8 10,3 11,1 48,7 4,70 0,97 1,05 4,60
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 10,1 22,3 44,7 6,9 10,2 44,3 4,41 0,68 1,01 4,38
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 11,5 29,2 63,8 5,6 15,4 77,4 5,55 0,49 1,34 6,73
11
Tabel 2 järg
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6
kuud…realiseerimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 6,3 7,6 34,6 7,8 6,8 24,8 5,46 1,23 1,07 3,91
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 6,3 16,1 35,4 6,1 6,8 24,8 5,58 0,97 1,07 3,91
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 5,9 22,3 30,6 4,0 6,8 22,5 5,22 0,68 1,16 3,84
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 6,5 29,2 41,3 3,2 8,7 27,4 6,37 0,49 1,34 4,22
7 2.7.5 Nuumsead
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 0,5 4,3 1,8 1,3 0,4 0,7 3,85 2,74 0,84 1,50
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,5 14,5 2,9 1,7 1,3 1,2 5,70 3,38 2,61 2,45
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 0,4 21,7 3,0 0,6 1,5 1,5 6,70 1,45 3,48 3,47
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,5 28,8 3,7 1,2 1,2 2,6 7,36 2,37 2,48 5,27
8 2.7.6 Võõrdepõrsad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 0,1 4,3 0,3 0,2 0,1 0,1 3,85 2,74 0,84 1,50
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,1 14,5 0,5 0,3 0,2 0,2 5,70 3,38 2,61 2,45
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 0,1 21,7 0,9 0,2 0,5 0,5 6,70 1,45 3,48 3,47
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,1 28,8 1,0 0,3 0,3 0,8 7,36 2,37 2,48 6,33
9 2.7.7 Põhikarja emis
(koos põrsastega)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 3,8 4,3 20,4 10,5 5,4 10,4 5,34 2,74 1,43 2,73
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,0 14,5 23,0 13,7 10,5 11,0 5,70 3,38 2,61 2,71
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 3,6 21,7 23,9 5,2 12,4 12,4 6,70 1,45 3,48 3,47
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,4 28,8 25,2 8,1 8,5 32,1 7,36 2,37 2,48 9,37
10 2.7.8 Munakanad (100
lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,1 13,0 56,4 16,8 15,6 25,5 13,86 4,12 3,83 6,27
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,0 47,5 69,6 17,2 22,4 31,0 23,30 5,75 7,49 10,39
11 2.7.9 Broilerid (1000
lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,3 47,5 76,3 18,8 24,5 34,0 23,30 5,75 7,49 10,39
12
Tabel 2 järg
12 2.7.10 Noorkanad (100
lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,9 47,5 20,3 5,0 6,5 9,0 23,30 5,75 7,49 10,39
13
2.7.11 Lammas koos
kuni üheaastase
tallega, muu lammas
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,8 38,4 22,7 1,9 5,1 38,9 8,18 0,68 1,85 14,01
14
2.7.12 Kits koos kuni
üheaastase tallega,
muu kits
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,7 38,4 22,3 1,9 5,1 38,3 8,18 0,68 1,85 14,01
15
2.7.13 Hobune koos
kuni 6 kuu vanuse
varsaga, muu hobune
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 5,0 60,7 37,2 1,9 10,9 30,8 7,51 0,38 2,21 6,23
16 2.7.14 Rebane
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,1 34,7 1,8 0,3 1,3 0,4 13,47 2,23 9,70 2,75
17 2.7.15 Mink
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,3 10,9 3,0 1,0 1,0 0,5 11,73 4,02 4,06 1,91
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) - - - - - - - - - -
13
Tabel 3
Summaarne sõnniku produktsioon laudas ja selle toiteelementide sisaldus pärast säilitamist sõnnikutüüpide lõikes (Loomade karjatamine, osa
väljaheidetest satub karjamaale/koplitesse ning loomade liikumisteedele)
Nr Looma liik, vanuse- või
toodangurühm Sõnniku tüüp
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide sisaldus
Märkused Kogus Kuivaine N NH4-N P K N NH4-N P K
t/aasta % kg kg kg kg kg/t kg/t kg/t kg/t
1 2.7.1 Piimalehmad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 19,5 5,9 98,9 24,0 25,2 84,4 5,06 1,23 1,29 4,32 Keskmine
karjatamisperiood
180 päeva aastas, 8h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 19,0 15,3 98,9 18,5 25,2 84,4 4,20 0,97 1,32 4,44
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 16,0 22,0 79,6 10,9 24,9 74,2 4,98 0,68 1,56 4,64
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 16,5 30,3 102,5 8,1 27,7 108,4 6,23 0,49 1,68 6,59
2 2.7.2 Ammlehmad,
lihaveised (üle 24 kuu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - - Keskmine
karjatamisperiood
300 päeva aastas, 16h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 3,5 16,5 27,4 1,5 3,1 32,8 7,81 0,43 0,89 9,33
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 3,5 22,8 24,5 1,1 3,4 29,2 6,99 0,30 0,96 8,33
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 4,2 30,5 33,9 0,4 4,6 45,8 8,00 0,10 1,09 10,82
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6
kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,1 7,6 11,8 2,6 1,8 14,3 5,57 1,23 0,85 6,78 Keskmine
karjatamisperiood
180 päeva aastas, 8h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,1 16,1 12,1 2,1 1,9 14,3 5,71 0,97 0,91 6,78
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 1,8 22,3 10,7 1,2 1,9 12,5 5,82 0,68 1,01 6,84
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 1,8 29,3 12,4 0,9 2,4 16,3 6,93 0,49 1,34 9,11
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6
kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,0 7,6 9,6 2,4 1,1 7,5 4,86 1,23 0,55 3,79 Keskmine
karjatamisperiood
180 päeva aastas, 8h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,0 16,1 9,8 1,9 1,1 7,5 4,98 0,97 0,55 3,79
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 1,7 22,3 8,7 1,2 1,1 6,7 5,09 0,68 0,65 3,93
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 1,7 29,2 10,3 0,8 1,3 9,4 6,15 0,49 0,77 5,63
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6
kuud…poegimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 7,1 7,6 32,6 8,7 7,4 32,7 4,58 1,23 1,05 4,60 Keskmine
karjatamisperiood
180 päeva aastas, 16h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 7,1 16,1 33,4 6,9 7,4 32,7 4,70 0,97 1,05 4,60
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 6,8 22,3 30,0 4,6 6,9 29,7 4,41 0,68 1,01 4,38
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 7,7 29,2 42,9 3,8 10,4 52,0 5,55 0,49 1,34 6,73
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6
kuud…realiseerimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 4,3 7,6 23,3 5,2 4,6 16,6 5,46 1,23 1,07 3,91 Keskmine
karjatamisperiood
180 päeva aastas, 16h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,3 16,1 23,7 4,1 4,6 16,6 5,58 0,97 1,07 3,91
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 3,9 22,3 20,5 2,7 4,6 15,1 5,22 0,68 1,16 3,84
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 6,1 29,2 39,1 3,0 8,2 25,9 6,37 0,49 1,34 4,22
14
Tabel 3 järg
7
2.7.11 Lammas koos kuni
üheaastase tallega, muu
lammas
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - - Keskmine
karjatamisperiood
300 päeva aastas, 16h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 1,3 38,4 10,3 0,9 2,3 17,6 8,18 0,68 1,85 14,01
8 2.7.12 Kits koos kuni
üheaastase tallega, muu kits
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - - Keskmine
karjatamisperiood
240 päeva aastas, 12h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 1,8 38,4 15,0 1,2 3,4 25,7 8,18 0,68 1,85 14,01
9
2.7.13 Hobune koos kuni 6
kuu vanuse varsaga, muu
hobune
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - - - - - Keskmine
karjatamisperiood
300 päeva aastas, 8h
päevas
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - - - - - - - - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - - - - - - - - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,6 60,7 27,0 1,4 7,9 22,4 7,51 0,38 2,21 6,23
15
Tabel 4
Karjatamise käigus karjamaale, liikumisteedele jms sattuvate väljaheidete keskmine kogus ja toiteelementide sisaldus (Karjatamisperioodi
pikkus vt. tabel 3. Juhul kui loomi peetakse aastaringselt väljas ja sõnnikut ei koguta ega ladustata, siis kohalduvad tabeli 1 vastavad näitajad)
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide sisaldus
Kogus Kuivaine N P K N P K
t/aasta % kg kg kg kg/t kg/t kg/t
1 2.7.1 Piimalehmad 3,7 15,3 22,0 4,9 16,6 5,9 1,3 4,4
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu) 4,6 14,9 39,7 3,8 39,7 8,7 0,8 8,7
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud) 0,4 12,3 2,8 0,4 2,8 6,7 0,8 6,7
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud) 0,4 12,5 2,3 0,2 1,5 5,9 0,6 3,8
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 3,7 13,9 19,1 3,6 16,0 5,1 1,0 4,3
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 2,2 17,0 13,6 2,2 8,2 6,2 1,0 3,7
7 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega, muu lammas 1,3 16,0 9,3 1,5 16,1 7,4 1,2 12,8
8 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu kits 0,7 16,0 5,6 0,9 6,4 7,6 1,3 8,7
9 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse varsaga, muu hobune 1,2 16,0 13,7 2,2 12,6 11,4 1,8 10,5
16
Tabel 5
Eri tüüpi sõnnikus sisalduv taimedele omastatav lämmastik, fosfor ja kaaliumi (karjatamiseta)
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm Sõnniku tüüp
Taimedele omastatavate toiteelementide sisaldus
Kogus N P K N P K
t/aasta % kg % kg % kg kg/t kg/t kg/t
1 2.7.1 Piimalehmad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 23,4 50 59,2 60 18,1 90 90,9 2,53 0,77 3,89
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 22,8 50 59,2 60 18,1 90 90,9 2,60 0,79 3,99
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 19,1 40 38,1 70 20,8 90 79,9 1,99 1,09 4,18
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 19,7 40 49,1 70 23,2 90 116,8 2,49 1,18 5,93
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 7,8 50 30,3 60 4,1 90 65,3 3,90 0,53 8,40
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 7,7 40 21,7 70 5,2 90 58,1 2,80 0,67 7,50
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 9,4 40 30,0 70 7,1 90 91,1 3,20 0,76 9,74
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,5 50 7,0 60 1,3 90 15,4 2,78 0,51 6,10
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,5 50 7,2 60 1,4 90 15,4 2,86 0,55 6,10
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 2,2 40 5,1 70 1,6 90 13,5 2,33 0,71 6,16
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,1 40 5,9 70 2,0 90 17,5 2,77 0,94 8,20
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,4 50 5,7 60 0,8 90 8,1 2,43 0,33 3,41
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,4 50 5,9 60 0,8 90 8,1 2,49 0,33 3,41
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 2,0 40 4,2 70 0,9 90 7,2 2,03 0,46 3,53
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,0 40 4,9 70 1,1 90 10,2 2,46 0,54 5,06
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 10,6 50 24,3 60 6,6 90 43,8 2,29 0,63 4,14
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 10,6 50 24,9 60 6,6 90 43,8 2,35 0,63 4,14
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 10,1 40 17,9 70 7,2 90 39,9 1,77 0,71 3,94
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 11,5 40 25,5 70 10,8 90 69,7 2,22 0,94 6,05
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 6,3 50 17,3 60 4,1 90 22,3 2,73 0,64 3,52
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 6,3 50 17,7 60 4,1 90 22,3 2,79 0,64 3,52
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 5,9 40 12,2 70 4,8 90 20,3 2,09 0,81 3,46
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 6,5 40 16,5 70 6,1 90 24,7 2,55 0,94 3,80
17
Tabel 5 järg
7 2.7.5 Nuumsead
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 0,5 50 0,9 60 0,2 90 0,6 1,93 0,50 1,35
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,5 50 1,4 60 0,8 90 1,1 2,85 1,57 2,21
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 0,4 40 1,2 70 1,1 90 1,4 2,68 2,44 3,12
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,5 40 1,5 70 0,9 90 2,4 2,94 1,74 4,74
8 2.7.6 Võõrdepõrsad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 0,1 50 0,2 60 0,04 90 0,1 1,93 0,50 1,35
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,1 50 0,3 60 0,1 90 0,2 2,85 1,57 2,21
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 0,1 40 0,4 70 0,3 90 0,4 2,68 2,44 3,12
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,1 40 0,4 70 0,2 90 0,7 2,94 1,74 5,70
9 2.7.7 Põhikarja emis (koos põrsastega)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 3,8 50 10,2 60 3,3 90 9,4 2,67 0,86 2,45
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,0 50 11,5 60 6,3 90 9,9 2,85 1,57 2,44
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 3,6 40 9,6 70 8,7 90 11,1 2,68 2,44 3,12
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,4 40 10,1 70 5,9 90 28,8 2,94 1,74 8,44
10 2.7.8 Munakanad (100 lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,1 50 28,2 60 9,4 90 23,0 6,93 2,30 5,64
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,0 50 34,8 70 15,7 90 27,9 11,65 5,24 9,35
11 2.7.9 Broilerid (1000 lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) -
-
-
- - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,3 50 38,1 70 17,2 90 30,6 11,65 5,24 9,35
12 2.7.10 Noorkanad (100 lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) -
-
-
- - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,9 50 10,1 70 4,6 90 8,1 11,65 5,24 9,35
13 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega,
muu lammas
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) -
-
-
- - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,8 40 9,1 70 3,6 90 35,0 3,27 1,30 12,61
14 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu
kits
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) -
-
-
- - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,7 40 8,9 70 3,5 90 34,4 3,27 1,30 12,61
18
Tabel 5 järg
15 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse
varsaga, muu hobune
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) -
-
-
- - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 5,0 40 14,9 70 7,7 90 27,7 3,00 1,55 5,60
16 2.7.14 Rebane
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) -
-
-
- - - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,1 50 0,9 70 0,9 90 0,3 6,74 6,79 2,48
17 2.7.15 Mink
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - - - - - - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,3 50 1,5 60 0,6 90 0,4 5,86 2,44 1,72
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) -
-
-
- - - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) - - - - - - -
19
Tabel 6
Karjamaale, liikumisteedele jms sattuvate väljaheidete taimedele omastatav (otsemõju, esimese ja teise aasta järelmõju) lämmastik, fosfor ja
kaalium
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide sisaldus
Kogus N P K N P K
t/aasta % kg % kg % kg kg/t kg/t kg/t
1 2.7.1 Piimalehmad 3,7 50,0 11,0 60,0 3,0 90,0 14,9 2,9 0,8 4,0
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu) 4,6 50,0 19,8 60,0 2,3 90,0 35,8 4,3 0,5 7,8
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud) 0,4 50,0 1,4 60,0 0,2 90,0 2,5 3,4 0,5 6,1
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud) 0,4 50,0 1,1 60,0 0,1 90,0 1,3 2,9 0,3 3,4
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 3,7 50,0 9,6 60,0 2,2 90,0 14,4 2,6 0,6 3,9
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 2,2 50,0 6,8 60,0 1,3 90,0 7,3 3,1 0,6 3,3
7 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega, muu lammas 1,3 50,0 4,6 60,0 0,9 90,0 14,4 3,7 0,7 11,5
8 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu kits 0,7 50,0 2,8 60,0 0,6 90,0 5,8 3,8 0,8 7,9
9 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse varsaga, muu hobune 1,2 50,0 6,8 60,0 1,3 90,0 11,3 5,7 1,1 9,5
20
Tabel 7
Sõnnikuhoidla miinimummaht 8 kuu sõnnikukoguse säilitamiseks (Aastaringne laudaspidamine, kõik väljaheited ladustatakse hoidlasse)
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm Sõnniku tüüp Kogus
t/aasta
Minimaalne sõnnikuhoidla maht
8 kuu sõnnikukoguse säilitamiseks
m3
1 2.7.1 Piimalehmad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 23,4 15,6
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 22,8 16,9
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 19,1 17,0
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 19,7 21,9
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 7,8 5,8
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 7,7 6,9
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 9,4 10,4
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,5 1,7
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,5 1,9
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 2,2 2,0
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,1 2,4
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 2,4 1,6
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 2,4 1,8
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 2,0 1,8
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,0 2,2
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 10,6 7,1
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 10,6 7,8
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 10,1 9,0
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 11,5 12,8
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 6,3 4,2
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 6,3 4,7
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 5,9 5,2
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 6,5 7,2
21
Tabel 7 järg
7 2.7.5 Nuumsead
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 0,5 0,3
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,5 0,4
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 0,4 0,4
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,5 0,6
8 2.7.6 Võõrdepõrsad
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 0,1 0,1
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,1 0,1
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 0,1 0,1
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,1 0,1
9 2.7.7 Põhikarja emis (koos põrsastega)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) 3,8 2,5
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,0 3,0
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) 3,6 3,2
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,4 3,8
10 2.7.8 Munakanad (100 lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 4,1 3,0
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,0 3,3
11 2.7.9 Broilerid (1000 lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 3,3 3,6
12 2.7.10 Noorkanad (100 lindu)
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,9 1,0
13 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega,
muu lammas
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,8 3,1
14 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu
kits
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 2,7 3,0
22
Tabel 7 järg
15 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse
varsaga, muu hobune
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 5,0 5,5
16 2.7.14 Rebane
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) - -
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) 0,1 0,1
17 2.7.15 Mink
Vedelsõnnik (k.a. ≤ 7,9 %) - -
Poolvedelsõnnik (k.a. 8,0-19,9 %) 0,3 0,2
Tahesõnnik (k.a. 20,0-24,9 %) - -
Sügavallapanusõnnik (k.a.≥ 25%) - -
23
Tabel 7.1
Keskmised arvestuslikud näitajad sõnnikuhoidla miinimummahu arvutamiseks looma
kohta (lisanduva allapanu, tehnoloogilise- ja sademetevee kogused)
Näitaja t/aasta
Allapanu
Lehmad, ammlehmad, lehm- ja pullmullikad, tahesõnnik 1,46
Lehm- ja pullvasikad, tahesõnnik 0,48
Hobused, tahesõnnik 1,83
Emised, tahesõnnik 0,37
Lehmad, ammlehmad, lehm- ja pullmullikad sügavallapanusõnnik 4,38
Lehm- ja pullvasikad, sügavallapanusõnnik 0,72
Nuumikud, sügavallapanusõnnik 0,19
Võõrdepõrsad, sügavallapanusõnnik 0,09
Emised, sügavallapanusõnnik 2,56
Munakanad, 100 lindu, sügavallapanusõnnik 1,50
Broilerid, 1000 lindu, üleskasvatamisperiood 40 päeva, sügavallapanusõnnik 0,45
Noorlinnud, 100 lindu, üleskasvatamisperiood 112 päeva, sügavallapanusõnnik 0,50
Tehnoloogiline vesi
Lehmad 2,00
Ammlehmad, vasikad, mullikad 0,20
Nuumikud 0,015
Võõrdepõrsad 0,005
Emised 0,05
Munakanad, 100 lindu 0,06
Sademed
Katmata tahesõnnikuhoidlad, tonni ladustatud sõnniku kohta 0,10
Katmata vedelsõnnikuhoidlad, tonni ladustatud sõnniku kohta 0,20
Tabel 7.2
Keskmised arvestuslikud näitajad sõnnikuhoidla miinimummahu arvutamiseks looma
kohta (niiskuse aurumine, sõnniku kuivaine lagunemine, sõnniku mahumass)
Sõnniku tüüp Niiskuse aurumine, % Kuivaine
lagunemine,
%
Sõnniku mahumass,
m3/t Katmata
hoidla
Kaetud
hoidla
Vedelsõnnik (k.a. kuni 7,9%) 27,6 18,4 1,6 1,00
Poolvedelsõnnik (k.a. kuni 19,9%) 24,0 16,0 4,0 1,11
Tahesõnnik (k.a. kuni 24,9%) 22,5 15,0 5,0 1,33
Sügavallapanusõnnik (k.a. alates 25%) 21,0 14,0 6,0 1,67
24
Tabel 8
Loomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid, lähtuvalt loomade väljaheidetes
(pärast säilitusperioodi lõppu) sisalduvast lämmastiku kogusest. Loomühiku alus: Loomühiku
ekvivalendiks valiti piimalehm kui Eestis suurimat majanduslikku tähtsust, kuid ka
keskkonnariski omav põllumajandusloom toodanguga 8000 kg piima ja 271 kg piimavalku
aastas (Eesti keskmine 2012.a. jõudluskontrolli alustes karjades oli vastavalt 8059 ja 273
kg); Lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kadu on arvestatud pidamisviiside (karjatamiseta) ja
sõnniku säilitusviiside keskmisena. Sõnnik sisaldab pärast säilitusperioodi lõppu keskmiselt
100,1 kg N; 27,8 kg P ja 90,8kg K.
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm
LÜ
1 2.7.1 Piimalehmad 1,00
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu) 0,60
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud) 0,14
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud) 0,11
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 0,49
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 0,34
7 2.7.5 Nuumsead 0,03
8 2.7.6 Võõrdepõrsad 0,006
9 2.7.7 Põhikarja emis (koos põrsastega) 0,20
10 2.7.8 Munakanad (100 lindu) 0,51
11 2.7.9 Broilerid (1000 lindu) 0,38
12 2.7.10 Noorkanad (100 lindu) 0,06
13 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega, muu lammas 0,21
14 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu kits 0,21
15 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse varsaga, muu hobune 0,37
16 2.7.14 Rebane 0,02
17 2.7.15 Mink 0,03
25
Tabel 9
Mõnede vähese levikuga liikide summaarne väljaheidete produktsioon ja selle toiteelementide sisaldus looma/linnu tasemel
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide sisaldus
Märkused Kogus Kuivaine N P K N P K
t/aasta % kg kg kg kg/t kg/t kg/t
1 Kalkun (isaslind)1 0,036 26 0,55 0,16 0,26 Üleskasvatamisperiood 133 päeva
2 Kalkun (emaslind)1 0,017 26 0,26 0,074 0,11 Üleskasvatamisperiood 105 päeva
3 Part1 0,0065 26 0,062 0,022 0,031 Üleskasvatamisperiood 39 päeva
4 Hani2 0,561 0,160 0,153
5 Suguküülik poegadega3 4
1,53 0,0195 0,009
6 Jaanalind5 6,0 7,3 3,6
7
8
9
10
11
12
13
14
15
16
17 1 Manure Production and Characteristics, American Society of Agricultural Engineers (ASAE)
2 Dias. 1998. Standard Values for Farm Manure. A Revaluation of the Danish Standard Values concerning the Nitrogen, Phosphorus and Potassium Content of Manure. Ministry of
Food, Agriculture and Fisheries. Danish Institute of Agricultural Sciences. 3 Kg päevas
4 Rabbit farming: planning and development control guidelines (http://www.dpi.nsw.gov.au/agriculture/livestock/rabbits/rabbit-farming-planning#7-Environmental-management-issues)
5 Nutrient Values of Manure (http://www.agriculture.gov.sk.ca/Default.aspx?DN=66288945-781d-401a-bd3c-309c3876bfd6)
26
Tabel 10
Keskmine väljaheidete produktsioon ja selle toiteelementide sisaldus loomakoha kohta
Nr Looma liik, vanuse- või toodangurühm
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide
sisaldus looma kohta Arvestuslik
voorude arv
aastas, tk
Väljaheidete produktsioon ja toiteelementide
sisaldus loomakoha kohta
Kogus
t/aasta N kg P kg K kg
Kogus
t/aasta N kg P kg K kg
1 2.7.1 Piimalehmad 22,9 134,0 30,1 101,0 1 22,9 134,0 30,1 101,0
2 2.7.2 Ammlehmad, lihaveised (üle 24 kuu) 8,3 72,4 6,9 72,5 1 8,3 72,4 6,9 72,5
3 2.7.3.1 Lehmvasikad (0…6 kuud) 2,6 17,1 2,1 17,1 2 5,2 34,2 4,2 34,2
4 2.7.3.2 Pullvasikad (0…6 kuud) 2,4 13,9 1,3 8,9 2 4,8 27,8 2,6 17,8
5 2.7.4.1 Lehmmullikad (6 kuud…poegimine) 11,4 58,1 11,1 48,7 1 11,4 58,1 11,1 48,7
6 2.7.4.2 Pullmullikad (6 kuud…realiseerimine) 6,7 41,3 6,8 24,8 1,3 8,7 53,7 8,8 32,2
7 2.7.5 Nuumsead 0,5 3,3 0,6 1,3 3,2 1,6 10,6 1,9 4,2
8 2.7.6 Võõrdepõrsad 0,07 0,7 0,1 0,2 6,4 0,4 4,5 0,6 1,3
9 2.7.7 Põhikarja emis (koos põrsastega) 4,0 25,1 5,4 10,1 1 4,0 25,1 5,4 10,1
10 2.7.8 Munakanad (100 lindu) 4,4 69,3 15,6 25,5 1 4,4 69,3 15,6 25,5
11 2.7.9 Broilerid (1000 lindu) 3,7 64,8 16,2 28,0 7,5 27,8 486,0 121,5 210,0
12 2.7.10 Noorkanad (100 lindu) 0,6 11,7 3,2 3,4 2,2 1,3 25,7 7,0 7,5
13 2.7.11 Lammas koos kuni üheaastase tallega, muu lammas 2,3 16,9 2,8 29,3 1 2,3 16,9 2,8 29,3
14 2.7.12 Kits koos kuni üheaastase tallega, muu kits 2,2 17,0 2,9 19,5 1 2,2 17,0 2,9 19,5
15 2.7.13 Hobune koos kuni 6 kuu vanuse varsaga, muu hobune 4,4 50,0 8,0 46,0 1 4,4 50,0 8,0 46,0
16 2.7.14 Rebane 0,5 12,9 2,3 1,3 1 0,5 12,9 2,3 1,3
17 2.7.15 Mink 0,2 5,6 1,0 0,5 1 0,2 5,6 1,0 0,5
