Eesti Maaülikool prospectus 2010

Tule õppima maaülikooli!Me uurime metsi seepärast, et nad meie õue tagant algavad. Ja järvi uurime me selle pärast, et meil on neid mitu tuhat.

Keskkonnapsühholoogide arvates tuleneb eestlaste maalähedus lihtsalt sellest, et suur hulk meist elab maal ja väikelinnades. Keskkonnapsühholoogid väidavad ka, et eestlaste loodussõbralikkus on pigem müüt kui tegelikkus. Ometi saame me seda müüti kasutada loodushoiu ja loodusteaduste edendamiseks, ning mitte ainult meil, vaid ka meie piiride taga.

Eesti maa – elamisväärne ja igikestev – seisab maaülikooli lipukirjal. 21. sajand, ennenäge-matu tarbimissajand, paneb selle lipukirja tõsiselt proovile. Teisalt tähtsustub aga loodushoid üha enam, sest õhk, vesi ja muld hakkavad maksma järjest rohkem.

Maaülikooli ülesanne ongi teaduskeeles tõestada seda, et me oma maad hoidma peame. Et ei juhtuks nagu vendade Johansonide laulus, kus Eestimaa peab omale asupaika otsima kusagil taevas.

Juhani Püttsepp

Tule õppima maaülikooli!

Rektori saatesõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1

Aiandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine 3Põllumajandusettevõtte majandamine . . . . . . . 4Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4Loodusturism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5Maastikukaitse ja -hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . 6Linna- ja tööstusmaastike korraldus . . . . . . . . . 6Taastuvenergia ressursid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7Loodusvarade kasutamine ja kaitse . . . . . . . . . . 7Rakendushüdrobioloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Maastikuarhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Majandusarvestus ja finantsjuhtimine . . . . . . . . 9Ökonoomika ja ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . . 9Metsatööstus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Metsamajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Geodeesia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11Kinnisvara planeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11Maakorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12Veemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12Maaehitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13Veterinaarmeditsiin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14Kalakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16Tootmistehnika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17Toiduainete tehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Energiakasutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Ergonoomika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Tehnotroonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Biotehnilised süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Õppekorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21Struktuur, Õppetoetused . . . . . . . . . . . . . . . . . 22Üliõpilaselu, Ühiselamud . . . . . . . . . . . . . . . . . 23Vaba aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Vastuvõtuinfo, Vajalikud telefonid . . . . . . . . . . 25

Vajalikud telefonid

Infosekretär. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3001Rektoraat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3200

Õppeosakond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3011Avatud.ülikool. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3174Karjääriteenistus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3890Raamatukogu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3051Keelekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3162

Ühiselamud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3281

Majandus-.ja.sotsiaalinstituut. . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3061Metsandus-.ja.maaehitusinstituut . . . . . . . . . . . . . . . 731.3154Põllumajandus-.ja.keskkonnainstituut . . . . . . . . . . . . 731.3820Tehnikainstituut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3332Veterinaarmeditsiini.ja.loomakasvatuse.instituut . . . . 731.3442

Ajaleht.Maaülikool.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3004.

Tartukesklinn

Tartu.raekoja.platsilt.maaülikooli.linnakusse.on.kaks.kilomeetrit .

Vastuvõtuinfo

[email protected] .emu .ee/sisseastujale

Tel.731.3048.

Eesti.Maaülikool.Kreutzwaldi.1a-0036.Tartu.51014

Sisseastumine.interneti.teel:.www.sais.ee

Mida õppida maaülikoolis?

1

Hea tulevane õppija!Eesti Maaülikool on viimastel aastatel läbinud pika ja põhjaliku uuenduskuuri, mille raames on põliste põllumajanduserialade kõrvale loodud hulk uusi õppekavu. Ikka selle nimel, et meie lõpetajad oleksid tööturul hinnatud tegijad, aga eelkõige head peremehed oma kodumaal, kelle kätte võib usaldada maad, metsad, õhu ja vee. Maaülikoolis õpitakse loodusressurssidega ümber käima ja uuritakse kogu seda rikkust ka teaduslikult, kusjuures meie õppe- ja teadusvaldkonnad ei kattu teiste ülikoolidega.Just meie ülikooli seinte vahel, aga ka Eestimaa erinevais paigus praktikumil olles, kasvavad ja kujunevad spetsialistid, kes on suutelised säilitama looduskeskkonna tulevastele põlvedele üha keerulisemaks muutuvas maailmas.Erinevalt mitmestki teisest kõrgkoolist on Eesti Maaülikool koondumas ühte paika ülikoolilinnakuks. Siin, Tähtvere väljal on silmside kaugusel õppehooned, uhiuus raamatukogu, renoveeritud ühiselamud, spordi- ja matkarajad. Valminud on ka uus spordihoone, mis ühendab meie kämpuse tervikuks.Sinu vanemate õpiajal oli kombeks öelda, et maaülikoolis mööduvad elu parimad aastad. Ehkki ajad on muutunud, peab see vana tõde nüüdki paika.

Mait Klaassen,rektor


2

Päevaõpe / kaugõpe

Aiandus Eesti maaülikooli erialadest on aiandus populaarsemaid. Selle eriala valinud üliõpilased õpivad tundma kõiki aiandusharusid: köögi- ja puuviljandust, katmik- ja iluaiandust ning aiakultuuride säilitamist.Konkurentsivõimeliseks majandamiseks aiandusturul on tarvis koolitada professionaalseid aiandusspetsialiste. Aianduseriala lõpetanud on nõutud töötajad puu- ja köögiviljade, samuti ilutaimede tootmise ja säilitamisega tegelevates ettevõtetes. Väga hea dekoratiivtaimede ja taimekahjustajate tundmine, oskus kujundada haljasalasid ja eraaedu ning juhtida haljasalade rajamis- ja hooldustöid lubavad töötada spetsialisti või juhina haljastusettevõttes.Vabaained annavad võimaluse saada osa teistegi valdkondade ainekursustest meie ülikoolis või võõrsil.

Mida tudengid õpivad?• kvaliteetsete aiasaaduste tootmist;• tänapäevaseid meetodeid tootmise optimeerimiseks;• aiakultuuride sordiaretust;• aiasaaduste säilitamist;• haljasalade ja eraaedade kujundamist ning

majandamist.

Lõpetajad leiavad tööd• konsulendina;• aianduserialade õpetajana gümnaasiumis või

ametikoolis;• õppejõuna või teadurina ülikoolis ja

teadusinstituudis;• aiandusfirma spetsialisti või juhina;• haljastusspetsialistina nii maal kui linnas;• mitmetel ametikohtadel nii riigi- kui erasektoris.


3

Päevaõpe

Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamineKõrgharidus maamajanduse ja loodusressursside kasutuse valdkonnas võimaldab noorel inimesel paindlikult spetsialiseeruda, arvestades muutusi tööjõuturul. Eriala lõpetaja oskab analüüsida maamajandusliku tootmise tasuvust ja jätkusuutlikkust ning planeerida ettevõtete, ühistute, talude ja regioonide arendustegevust. Ta tunneb agraarsfääri teaduslik-innovaatilisi probleeme, arengusuundi ja uurimismeetodeid ning oskab neid oma töös iseseisvalt rakendada.

Mida tudengid õpivad?• looma- ja taimekasvatust;• ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi;• ettevõtte juhtimist;• tõhusat ressursside kasutamist ja kaasaegseid

meetodeid tootmise optimeerimiseks;• ratsionaalse maakasutuse planeerimist ja

geoinfosüsteemide (GIS) rakendusi;• keskkonnasäästlikku majandamist.

Lõpetajad leiavad tööd• põllumajandusettevõtetes, -ühistutes,

juhi või spetsialistina agrovahendite edasimüüjate, vahendajate ja kokkuostjate juures (üldjuhtimine, tootmine, turustamine);

• konsulendina;• projektijuhina mitmetes eluvaldkondades;• valla või maakonna arendustegevuse eksperdina;• tootmisettevõtetes ja maaelu ning loodusega

seotud mittetulundusühingutes;• riigiasutustes ja Euroopa Liidu institutsioonides;• erialaõpetajana; • õppejõuna või teadurina.


4

Kaugõpe

Põllumajandusettevõtte majandamine Uus bakalaureuseõppekava valmistab ette laiapõhjalise haridusega põllumajandusettevõtte mänedžere, kes oskavad korraldada ja juhtida põllumajandusettevõtte tootmisprotsessi ning suudavad analüüsida ja planeerida selle arendustegevust tagamaks ettevõtte jätkusuutlikkust ja konkurentsivõimet.

Mida tudengid õpivad?• taime- ja loomakasvatust (sh aiandust);• ökonoomikat, turundust ja majandusanalüüsi;• ettevõtte juhtimist;• kaasaegset tootmistehnoloogiat;• regionaalmajanduse spetsiifikat;• looduslike ja majanduslike ressursside

säästvat kasutamist;• tootmisriske ja nende leevendamise võimalusi;• alternatiivseid tegevusi maal;• agromajandusliku geoinfosüsteemi rakendusi

tootmistegevuse planeerimisel ja optimeerimisel.

Lõpetajad leiavad tööd• põllumajandusettevõtetes,

-ühistutes mänedžerina;• konsulendina;• projektijuhtidena põllumajanduse

ja maaelu valdkondades;• riigiasutustes ja EL institutsioonides;• ekspertidena põllumajandust

teenindavates ettevõtetes.

Päevaõpe

Taimekasvatus Taimekasvatuse eriala magistriõppes õppijad saavad mitmekülgse hariduse. Lisaks erialaainetele annavad valik- ja vabaained võimaluse õppida ka teiste erialade ainekursusi. Tudengite käsutuses on tänapäevased õppevahendid ning neil on võimalus osa õpiaega õppida välismaal.Selle eriala lõpetanu suudab korraldada taimekasvatuslikku tootmist ja juhtida põllumajandusettevõtte tööd.Omandatud haridus lubab spetsialiseeruda ka mõnele kitsamale erialale nagu taimebiotehnoloogia, mahemaa-viljelus, bioenergia tootmine, sordiaretus, taimekaitse jm.

Mida tudengid õpivad?• taimebiotehnoloogiat, taimekaitset,

energiakultuuride kasvatamist, mahetaimekasvatust jmt;

• maakasutust ja kaasaegset masintehnoloogiat;• keskkonnahoidu, majandust, informaatikat.

Lõpetajad leiavad tööd• juhi või erialaeksperdina

põllumajandusettevõttes;• eksperdina põllumajandusettevõtteid

teenindavates firmades;• taimekasvatuse konsulendina;• eksperdina põllumajandusministeeriumis;• pärast doktorantuuri õppejõuna või teadurina

ülikoolis, erialaainete õpetajana kutsekoolis.


5


LoodusturismEesti on tuntud oma eripärase ja mitmekesise looduse poolest – siin on loodushuvilisel lootust näha nii haruldasi taimi kui loomi, puutumatuid rabamaastikke ja puisniite. Loodusturism ongi looduse mitmekesisuse tutvustamine keskkonda säästval moel. Tudengid saavad põhjalikke teadmisi loodusest, aga ka turismindusest ja ettevõtlusest. Kiirelt suurenev turistide arv kujutab ohtu meie suhteliselt puutumatule loodusele, seepärast on arukas turismikorraldus ja planeerimine hädavajalikud. Loodusturismi kolmeaastase bakalaureuseõppe läbinu võib jätkata erialaõpinguid magistrantuuris, järgneva kaheaastase õppe jooksul saab laiendada teadmisi nii looduse tundmise kui ka rahvusvahelise loodusturismi vallas.

Mida tudengid õpivad? • Eesti looduse mitmekesisust;• loodusturismi aluseid, jahi- ja kalaturismi,

turismiettevõtlust, projektijuhtimist ja -kirjutamist; turunduse aluseid;

• loodusgiidi kutsetöös vajalikke oskusi: võõrkeeli, suhtlemispsühholoogiat, loogika aluseid, riske ja tööohutust loodusturismis, fotograafiat, looduse vahendamise metoodikat;

• keskkonnafilosoofiat ja -eetikat, keskkonnasotsioloogiat, ökoloogiat, üldbioloogiat, geoinfosüsteeme;

• looduskaitse ja keskkonnakorralduse põhimõtteid.

Lõpetaja leiab tööd• riigimetsa majandamise keskuses,

looduskaitsekeskustes, keskkonnaametis, omavalitsustes;

• (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse asutustes;

• loodushariduslikes asutustes.


6

Päevaõpe

Maastikukaitse ja -hooldusMaastikukaitse ja -hoolduse eriala õpetatakse rahvusvaheliselt akrediteeritud bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe õppekavade järgi.

Mida tudengid õpivad?• planeerima ja arendama loodussõbralikku

ning esteetilist elukeskkonda;• töötama nii avalikus kui erasektoris;• maastikku planeerima ja hooldama;• koostama ja rakendama erinevaid

keskkonnaabinõusid, nagu keskkonnamõjude hindamine, keskkonnajuhtimine ja keskkonnaaudit, keskkonnaload, kaitsekorralduskavad jms.

Lõpetajad leiavad tööd• keskkonnaspetsialistina erafirmades;• maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes;• kohalikes omavalitsustes;• keskkonnaametis ja -inspektsioonis;• keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes;• õppejõuna või teadurina ülikoolides

ja teadusinstituutides;• konsulendina.

Kaugõpe

Linna- ja tööstusmaastike korraldus Linna- ja tööstusmaastike korralduse õppekava ühendab loodus-, majandus-, sotsiaal- ja tehnikateadusi.Selle eriala lõpetaja oskab planeerida säästlikku inimtegevust tööstus- ja linnamaastikes ning arendada kvaliteetset elukeskkonda nii maal kui linnas.

Mida tudengid õpivad?• keskkonnapoliitikat ja -juhtimist tööstuses

ning omavalitsustes;• taastama rikutud maastikke ning tööstusalasid;• planeerima säästvat elukeskkonda

ja säästvaid keskkonnatehnoloogiaid.

Lõpetajad leiavad tööd• tööstusettevõtetes;• keskkonnaametis ja -inspektsioonis;• kohalikes omavalitsustes;• maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes;• keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes; • erafirmades.


7


Taastuvenergia ressursidViimaste aastate siht energeetikas on suunatud taastuvatest allikatest elektri ja soojuse tootmisele. Seda nii seetõttu, et taastumatud energiaallikad lähima mõnekümne aasta pärast lõpevad otsa, aga ka põhjusel, et taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasnevad peaaegu olematud kahjud keskkonnale. Bakalaureuseastmes saavad selle eriala üliõpilased laiapõhjalised teadmised kõikidest peamistest Eestimaa looduse ressurssidest. Magistriastmes keskendutakse Eesti taastuvenergia ressurssidele (päikese-, tuule-, vee-, geotermiline- ja bioenergia) ning nende kasutamise tehnoloogiatele. Eriala lõpetanud oskavad hinnata taastuvenergia tootmise sotsiaal-majanduslikke aspekte ning mõju keskkonnale ning tunnevad vastavat seadusandlust.

Mida tudengid õpivad?• Erialaaineid nagu metsa- ja puidukasutus,

energiametsandus, bioenergeetiliste kultuuride kasvatamine, päikese-, tuule- ja maasoojusenergeetika, puitpõhiste kütuste tootmine, veekaitse ja jäätmekäitlus, looduslike protsesside modelleerimine ja ruumianalüüs, loodusvarade majandamise ökonoomika, keskkonnamõjude hindamine ja audit jne.

Lõpetajad leiavad tööd• maakondade või valdade energiamajanduse

spetsialistide või konsulentidena;• energeetikaettevõtete taastuvenergia spetsialistidena;• taastuvenergia ressursside majandamise ja

keskkonnamõju hindamisega seotud riigiametites;• Euroopa Liidu taastuvenergia ressursside kasutamise

planeerimisega seotud struktuuriüksustes.


Loodusvarade kasutamine ja kaitseLoodusvarad on kogu inimkonna arengu ning majandustegevuse arendamise aluseks. Esmase tähtsusega on meile kõigile puhas õhk hingamiseks, joogikõlbulik vesi ning nii taimne kui loomne toiduvaru. Loodusvarade kasutamise ja kaitse eriala lõpetanu on õppinud tundma kõikide peamiste Eestimaa loodusressursside (maa ja muld, sood ja turvas, mets ja puit, põhjavesi ja veekogud, maavarad, seened, taimed ning loomad) kasutamise ning kaitsmise aluseid ja tal on laialdased teadmised majandus- ja sotsiaalvallast.

Mida tudengid õpivad?• erialaaineid nagu keskkonnaõigus, looduslikud

ehitusmaterjalid, metsapatoloogia, metsahoid ja puhkemetsandus, looduse kaugseire, looduslike protsesside modelleerimine ja ruumianalüüs, keskkonnamõjude hindamine ja audit jne.

Lõpetajad leiavad tööd• maakonna või valla looduskasutuse ja

keskkonnakaitse spetsialisti või konsulendina, kellel on oskused regionaalsete arengukavade koostamiseks;

• loodusvarade majandamise ja kaitsega seotud töökohtadel;

• mitmesuguste kaitsealade, rahvusparkide, puhkealade ja keskkonnaameti spetsialistidena;

• suuremate tootmisettevõtete looduskasutuse spetsialistidena.


8

Päevaõpe

RakendushüdrobioloogiaBioloogia haru hüdrobioloogia uurib veeloomade ja -taimede elu ning veekogude bioloogilisi protsesse. Rakendushüdrobioloogia tegeleb aga selle teaduse praktilise poolega: veekogude majandamise ja tervendamisega, veekogude seisundi jälgimisega ja veemajanduse korraldamisega laiemas mõttes.Rakendushüdrobioloogia erialal õpetatakse nii teadlasi kui ka spetsialiste-praktikuid. Parimad tingimused praktilise hüdrobioloogia õppimiseks on limnoloogiakeskuses, Eesti sisevete uurimise keskuses Võrtsjärve kaldal. Üliõpilased osalevad koos teadlastest ja kraadiõppuritest juhendajatega välitöödel, võtavad proove, viivad läbi teaduslikke katseid ja analüüsivad nende tulemusi. Tudengid teevad tutvust paljude uurimisvaldkondadega: veetaimestiku ja -loomastiku ülevaateuurimused, järvede ja vooluvete ökoloogia, looduskaitse, toksikoloogia, veekogude majandamine, kalandus jne.Rakendushüdrobioloogia eriala kohustuslik osa on välitööd Eestimaa eri paikades, näiteks Peipsil, Võrtsjärvel, Emajõel, väikejärvedel ja jõgedel.

Mida tudengid õpivad? • veeorganisme ja nende ökoloogiat; • keskkonnafüüsikat ja -keemiat, toksikoloogiat;• veekogude uurimise meetodeid; • mereteadust, hüdroloogiat;• taimestikku ja loomastikku ning nende ökoloogiat;• keskkonnapoliitikat ja -korraldust, keskkonnakaitset;• andmete statistilist analüüsi.

Lõpetajad leiavad tööd• looduskasutuse vmt kallakuga teadus-,

õppe- ja arendusasutustes;• keskkonna- ja veekaitsega seotud asutustes; • loodus- ja keskkonnakaitseorganisatsioonides

ja firmades;• üldhariduskoolides loodusainete õpetajana;• kalakasvatustes.

Päevaõpe

MaastikuarhitektuurMaastikuarhitektuuri pärusmaa on erinevate välisruumide kujundamine. Nii nagu arhitekt kavandab hooneid, kus inimestel oleks hea elada ja töötada, loob maastikuarhitekt mugavaid, turvalisi ja huvitavaid maastikuruume.Maastikuarhitekt aitab lahendada igapäevase elukeskkonna probleeme. Tänapäeval kavandavad maastikuarhitektid nii uusi elamupiirkondi kui ka puhke- ja mängualasid, nii avalikke linnaruume kui ka kinnistuid eraklientidele. Nad osalevad üld- ja detailplaneeringute koostamises, hindavad maastiku visuaalset kvaliteeti ja koostavad kavasid maastikuhoolduseks ning vanade parkide restaureerimiseks.

Mida tudengid õpivad?• tunnetama loodust, inimkultuuri ja tehnilisi

lahendusi;• mõtlema ruumiliselt, loovalt, analüüsivalt

ja sünteesivalt;• nägema probleeme ja leidma lahendusi;• suhtlema ja tegema meeskonnatööd;• end graafiliselt, kirjalikult ja suuliselt väljendama;• ruumilist planeerimist, maastiku planeerimist

ja -kujundust ning rohealade haldamist;• planeerima, kujundama ja haldama funktsionaalset,

keskkonnasõbralikku ja esteetilist elukeskkonda.

Lõpetajad leiavad tööd• maastikukujundus-, planeerimis-, inseneri-

ja arhitektuuribüroodes;• linna- ja vallavalitsustes;• maavalitsustes, ministeeriumides jt riigiasutustes;• keskkonnaorganisatsioonides ja arenduskeskustes;• (rakendus)kõrgharidus- ja täienduskoolituse

asutustes.


9


Majandusarvestus ja finantsjuhtimineMida keerukamaks ja komplekssemaks muutuvad majandussuhted, seda täpsem ja pädevam peab olema majandusarvestus. Ettevõtted ei vaja enam vanamoelisi raamatupidajaid, vaid haritud majandusarvestusspetsialiste, kes suudavad kaasa rääkida ettevõtte finantsjuhtimises.Majandusarvestuse õpetamise pikaajalise kogemuse tulemusena on maaülikoolis kokku pandud arvestuse teooriat ja praktikat sobivalt ühendav ja häid teadmisi andev õppekava.

Mida tudengid õpivad? • majandusarvestuse korraldamise põhimõtteid

äriettevõtetes ja põllumajanduses;• maksustamist, rahanduse korraldamist riigi

ja ettevõtte tasandil, finantsvahendust;• analüüsima ja hindama ettevõtte majandustegevust; • kasutama raamatupidamistarkvara.

Lõpetajad leiavad tööd• ettevõtte pearaamatupidajana, raamatupidajana

või finantsistina;• erinevatel ametikohtadel pankades või maksuametis;• konsulendina, audiitorina, pankrotihaldurina;• enese loodud raamatupidamisfirmas.


Ökonoomika ja ettevõtlusVajadus ettevõtlust tundvate ja majanduslikku analüüsi valdavate spetsialistide järele üha kasvab, kuigi räägitakse palju majandusspetsialistide üleküllusest. Vastupidi – maamajandusega kursis olevaid ökonomiste läheb tarvis üha uutes tegevusvaldkondades.Põllumajanduses ja maaelus on viimastel aastatel leidnud aset suured muudatused, mistõttu on vajaka poliitiliste meetmete väljatöötajatest, toetusskeemide kujundajatest, toetuste administreerijatest jne.

Mida tudengid õpivad?• majanduse arengutendentse, majandusteooriat,

ökonoomikat ja ettevõtlust ühistegevuse, turunduse ja välismajandussuhete valdkonnas;

• asutama, juhtima ja arendama ettevõtet, planeerima tootmist ja äritegevust ning koostama ja ellu viima äriplaane.

Lõpetajad leiavad tööd• ettevõtte juhina;• ökonomisti ja majandusanalüütikuna; • tootmis- ja müügikorraldajana;• teaduri, konsulendi või ökonoomikaeksperdina

ettevõtluse, turunduse ja ühistegevuse alal.


10


MetsatööstusMetsatööstus on tööstusharu, mis tegeleb puude langetamise, materjali metsast väljaveo ja metsamaterjali esmase töötlemisega. Metsatööstus on paljude teiste majandusharude eelduseks – transport, energeetika, ehitus, masinatööstus. Eriala lõpetaja tunneb Eesti metsafondi, oskab hinnata metsaressursse ja prognoosida nende arengut ning teab metsandusseadusi. Ta tunneb põhjalikult metsamajandustööde mehhaniseerimist, kaasaegseid loodussõbralikke metsakasutustehnoloogiaid ja metsamasinaid, logistikat, puidu omadusi ja kasutamist erinevates tööstusharudes, puidutöötlemistehnoloogiaid ja -masinaid. Lõpetaja valdab puitkonstruktsioonide projekteerimist ning tunneb puiduenergeetikat, metsanduse ökonoomikat ja puidukaubandust.

Mida tudengid õpivad?• materjaliõpetust, metsakeemiat;• ehitiste projekteerimist, palkmajade ehitust;• metsamasinaid;• puidukütte tehnoloogiat, puidutöötlemist jne.

Lõpetajad leiavad tööd• metsavarumis-, puidutöötlemis- või

kaubandusettevõtte juhi või spetsialistina, konsulendi või projekteerijana;

• metskondades (riigimetsa majandamise keskus);• keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes

(metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, keskkonnainspektsioon jne);

• saeveskis, erametsaettevõttes ja metsakorraldusettevõttes.


MetsamajandusMaakera maismaa pinnast moodustab metsamaa 30%, Eesti maismaa pinnast üle 50%. Metsamajanduse eriala lõpetanu tunneb metsade kasvu ja arengu seaduspärasusi, teab säästliku kasutamise ja looduslähedase majandamise aluseid ning oskab hinnata metsaressursse. Ta tunneb Eesti metsade uuendamise, hooldamise, kaitse ja kasutamise võimalusi ning asjakohaseid seadusi. Eriala lõpetanu tunneb ka metsamajanduslikke uurimisvaldkondi, oskab projekteerida metsade kujundamistöid, tunneb majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud metsa- ja puidukasutustehnoloogiaid.

Mida tudengid õpivad?• metsatakseerimist, metsakaitset;• dendroloogiat ja maailma metsasid;• ulukimajandust, metsapatoloogiat;• metsanduslikku modelleerimist, looduse kaugseiret;• metsakasvatust, metsakorraldust, metsade

uuendamist jne.

Lõpetajad leiavad tööd• metsaülemana või tema abina ja metsnikuna;• puukooli juhatajana;• puidu töötlemise või kaubastamise ettevõtte juhina;• metsanduse konsulendina ja projekteerijana.


11

Päevaõpe

GeodeesiaGeodeesia on vanimaid teadusi, sest inimesed on vajanud plaane ja kaarte alates antiikajast. Geodeesia on aluseks asukoha määramisele maapinnal, maa all või maa kohal. Geodeetiliste tööde juures kasutatav tehnika areneb kiiresti. Mitmed maamõõtmisseadmed on muutunud üldkättesaadavaks – igaüks võib osta lihtsa GPS-seadme ja selle abil määrata oma asukoha koordinaate. Hõlpsasti kasutatav aparatuur on tegelikult keeruline ja paljudel juhtudel on vaja eriteadmisi, et saadavad tulemused oleksid täpsed.Tänapäeval koostatakse plaane ja kaarte peamiselt arvuti abil, väljas tehtavate tööde maht üha väheneb.

Mida tudengid õpivad?• matemaatikat, füüsikat ja astronoomiat;• aerofotogeodeesiat, kõrgemat geodeesiat;• stereofotogramm-meetriat;• satelliitgeodeesiat, geodeetilist astronoomiat jne.

Lõpetajad leiavad tööd• geodeesiafirmades; • riigiasutustes, näiteks maa-ametis, PRIAs,

lennuametis, kaitseministeeriumis jm.

Päevaõpe

Kinnisvara planeerimineKinnisvara on kõikidest varadest püsivaim. Kinnisvara planeerimise eesmärk on leida maale kui kinnisvarale parim kasutusotstarve. Seejuures tuleb arvestada nii maaomanike kui ka ühiskonna kui terviku huvidega.Kinnisvara kasutamisel ja planeerimisel tuleb lahendada peamiselt õiguslikke, majanduslikke ja tehnilisi probleeme. Nii näiteks on ehitamisel alati tegemist teatud õiguslike piirangutega: ehitada ei tohi kõikjale ning mõnes paigas on lubatud vaid teatud otstarbega ehitisi. Ehitamine peab alati olema ka majanduslikult otstarbekas.

Mida tudengid õpivad?• majandusaineid, analüütilist mõtlemist; • tsiviil-, asjaõigust jne;• regionaal- ja linnaplaneerimist.

Lõpetajad leiavad tööd• kinnisvara arendamise, hindamise ja vahendamisega

tegelevates firmades;• omavalitsustes ja riigiasutustes;• elamuhaldusfirmades.


12

Päevaõpe

MaakorraldusMaaomandi kasutamiseks tuleb lahendada mitmeid küsimusi, näiteks peab maaomandi enne katastris registreerimist mõõdistama ja koostama vastava plaani. Mõõdistamise käigus tuleb lisaks tehnilistele küsimustele lahendada ka mitmeid õiguslikke probleeme. Maa kui piiratud ressursi kasutamine on teatud piirkondades aina keerulisem. On vaja teada, kui palju on tarvis maad toidu tootmiseks põllumajanduses, puidu tootmiseks metsamajanduses, elamuehituseks, tööstuse tarbeks jne.Iga maatükki peab olema võimalik kasutada nõnda, et selle omanikul ei oleks probleeme, näiteks on ette tulnud olukordi, kus maatüki juurde ei vii ühtki teed. Maakasutuse oskuslik planeerimine ehk maakorraldus aitab selliseid probleeme vältida.

Mida tudengid õpivad? • üldteadmisi maamõõtmisest,

näiteks topograafiat, kartograafiat jm;• majandus- ja õigusaineid; • matemaatikat, füüsikat, informaatikat,

ehitusõpetust jm.Maakorraldus ja kinnisvara planeerimine on mõneti lähedased erialad – mõlemad tegelevad maakasutuse planeerimisega. Siiski on nendel erialadel ka olulisi erinevusi. Kinnisvara planeerimise eriala lõpetajad asuvad tööle peamiselt erafirmades, maakorralduse eriala lõpetajad aga omavalitsustes või riigiasutustes. Samuti annab maakorralduse õppekava hea aluse selleks, et töötada litsentseeritud maamõõtjana.

Lõpetajad leiavad tööd• maa-ametis ja maavalitsuste maaosakondades;• linna- ja vallavalitsustes.

Päevaõpe

VeemajandusVett on vaja õiges kohas, õigel ajal, õige koguse ja kvaliteediga. Veemajanduse eriala õpitakse viis aastat ning lõpetaja saab tehnikateaduse magistrikraadi. Akadeemiline inseneriharidus võimaldab asjatundjana töötada mitmel tehnikaalal või jätkata õpinguid doktoriõppes. Avar silmaring lubab lõpetajatel töötada ka põllumajandustootmise ja maaelu nendes valdkondades, mis on veemajandusega tihedalt seotud. Magistrikraadiga insenerid leiavad tööd projekteerijana, töödejuhatajana või ehitusfirma juhina ja konsulendina, aga ka erialaõpetajana. Veemajandusinseneri tegevusalad on veevarustus, kanalisatsioon, reoveepuhastus, kuivendus, niisutus, veekogude reguleerimine ning vesiehitiste projekteerimine, ehitamine ja käitamine. Selles valdkonnas on tööpõld lai, sest on hakatud renoveerima ja välja ehitama ka maapiirkondade veevärgi- ja kanalisatsiooniehitisi ning väikepuhasteid.

Mida tudengid õpivad?• matemaatikat, füüsikat, tugevusõpetust,

ehitusmehaanikat jmt;• vesiehitisi, veevarustust ja kanalisatsiooni;• veekaitset ning maaparandust.

Lõpetajad leiavad tööd• veevarustuse, kanalisatsiooni, jäätmemajanduse

ja maakuivenduse korraldamisega tegelevates projekteerimis- ja ehitusfirmades;

• ettevõtetes ja ühistutes;• maakondade keskkonnateenistustes;• omavalitsustes.


13


MaaehitusEhitusinseneri elukutse on oluline igal ajal. Ehitusinsener vastutab nii inimeste elu kui ka materiaalsete väärtuste kestmise eest. Selle eriala lõpudiplom saadakse viie aasta pikkuse läbiva õppe tulemusena. Saadud atestaat on võrdsustatud tehnikateaduste magistrikraadiga.Akadeemiline ehitusinseneriharidus võimaldab töötada ehitusvaldkonnaga seotud ettevõtetes ja asutustes või jätkata õpinguid doktorantuuris. Pärast kolmeaastast töötamist oma erialal saadakse vastutava ehitusinseneri õigused. Paljud ehitusega seotud praktikud omandavad ehituskõrghariduse kaugõppes maaehituse erialal.Maaehituse eriala lõpetanud inseneride järele on suur nõudlus meie kiirelt areneva majandusega riigi tööjõuturul, eeskätt Lõuna-Eestis. Maaehituse eriala lõpetanud ehitusinsenerid töötavad projekteerijana, ehitajana, eksperdina, ehitusjärelevalve ametnikuna või eriala õppejõuna.

Mida tudengid õpivad?• matemaatikat, füüsikat, teoreetilistmehaanikat, tugevusõpetust;• arhitektuuri;• ehitusmehaanikat ja -materjale;• ehitustehnoloogiat ja -ökonoomikat;• ehitusfüüsikat;• puit-, raudbetoon-, metall- ja

kivikonstruktsioonide projekteerimist.

Lõpetajad leiavad tööd• projekteerimis- ja ehitusfirmades;• järelevalve- ja ekspertiisifirmades;• hoonete haldusfirmades;• kohalikes omavalitsustes.


14

Päevaõpe

Veterinaarmeditsiin Loomaarstiõpe on üheastmeline, kestab kuus aastat ning annab magistrikraadile vastava kvalifikatsiooni.Mida tudengid õpivad?Õpe jaguneb kolmeks etapiks. Esimestel aastatel õpivad tudengid veterinaarmeditsiini alusteadusi, terve looma ehitust ja funktsioone ning ka loomakasvatuse põhitõdesid.Veterinaarmeditsiini alusteadusteks on mitmed bioloogia harud nagu zooloogia, botaanika, geneetika ja rakubioloogia, aga ka keemia, biofüüsika, mikrobioloogia, viroloogia ja parasitoloogia. Teise aasta kevadsemestril tehakse algust haigusprotsesside tundmaõppimisega loomorganismis ehk patoloogilise anatoomia ja -füsioloogiaga, mis juhatab sisse loomaarstiõppe teise etapi. Prekliinilised ained annavad üliõpilasele teadmisi haige looma organismis toimuvatest protsessidest, samuti esmaseid oskusi haiguste avastamiseks. Loomaarstiõppe teises etapis tehakse sissejuhatus veterinaarse rahvatervishoiu temaatikasse ja pööratakse tähelepanu looma ja inimese tervise seostele.Kolmas etapp ehk kliiniline õpe annab tudengitele põhjalikke teadmisi loomaliikide (k.a linnud ja kalad) olulisematest haigustest ning oskusi nende diagnoosimiseks, raviks ja ennetamiseks. Praktilist õpet saavad tudengid maaülikooli loomakliinikus.Kolmandas etapis saavad üliõpilased ka põhjalikke teadmisi veterinaarsest rahvatervishoiust, riiklikust veterinaarjärelevalvesüsteemist ning veterinaarsest seadusandlusest.

Kuuendal õppeaastal, loomarstiõppe kolmandas etapis, võib üliõpilane valida süvendatud õppe kolme suuna vahel:• põllumajandusloomade ja hobusemeditsiin;• väikeloomameditsiin;• veterinaarne rahvatervishoid ja toiduhügieen.

Lõpetajad leiavad tööd• loomaarstina suur- või väikeloomameditsiini

valdkonnas;• riigiteenistuses, näiteks põllumajandusministeeriumi

toidu- ja veterinaarosakonnas, veterinaar- ja toiduametis ning ravimiametis;

• ravimite tootmise ja turustamisega tegelevates ettevõtetes;

• loomakasvatusega seonduvate toodete turustusettevõtteis, näiteks söödafirmades;

• ülikoolis.


15

Päevaõpe

KalakasvatusKalakasvatus on loomakasvatuse haru. Üliõpilased omandavad üldisi teadmisi kalandusest, hüdrobioloogiast ja veekogude majandamisest ning erihariduse kalakasvatuse alal.

Mida tudengid õpivad?Bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi, kalakasvatusele spetsialiseerutakse eriala valikainete kaudu. Esimesel õppeaastal on valdavaks suunaõpe, kus tudengid saavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest. Teise ja kolmanda õppeaasta teemad on Eestis kasvatatavate põhiliste põllumajandusloomade ja -lindude aretus, söötmine, loomapidamine ja -tervishoid ning tootmise ökonoomika ja raamatupidamise alused. Õpitakse ka toiduainetööstuse toodete valmistamist ja säilitamist ning toiduohutuse aspekte.Lisaks loomakasvatuse põhitõdedele, kalade bioloogiale, ihtüopatoloogiale ning kala- ja vähikasvatuse tehnoloogiale õpitakse magistriastmes tundma ka veekeskkonna ja veekogude iseärasusi, vesiehituse aluseid ja keskkonnakaitse põhimõtteid. Samuti õpitakse magistriastmes toiduainete kvaliteediga seonduvat, seadusandlust ja turundust. Õppetöö hulka kuuluvad veel katsete planeerimine, andmetöötlus ja teadustööde vormistamise alused.

Lõpetajad leiavad tööd• kalakasvandustes;• enda rajatud kalakasvatusettevõttes;• kalanduse riikliku reguleerimise ja finantseerimisega

tegelevates ametiasutustes nagu põllumajandus- ja keskkonnaministeerium, PRIA jt;

• omavalitsustes, kus tegeletakse veekogude majandamisega;

• maaülikoolis ja teistes kõrgemates õppeasutustes.


16

Päevaõpe

LoomakasvatusEt loomakasvatustoodang moodustab Eestis rohkem kui poole kogu põllumajandustoodangu väärtusest, võib loomakasvatust pidada põllumajanduse olulisimaks tootmisharuks.

Mida tudengid õpivad?Bakalaureuseastmes õpitakse loomakasvatussaaduste tootmise õppekava järgi. Üliõpilased omandavad alusteadmisi koduloomade anatoomiast ja füsioloogiast, biomeetriast, geneetikast, mikrobioloogiast, biokeemiast ja agronoomia alustest.Erialaõpe läbitakse teisel ja kolmandal õppeaastal, mil tudengid saavad teadmisi põllumajandusloomade ja -lindude aretusest, söötmisest, loomapidamisest ja -tervishoiust ning tootmise ökonoomikast ja raamatupidamise alustest. Õpitakse tundma ka liha- ja piimatoodete valmistamist ja säilitamist ning toiduohutusega seotud aspekte .Magistriastmes õpivad tudengid kavandama katseid, töötlema andmeid ja koostama teadustöid. Tudengid õpivad tundma looma geneetilist analüüsi DNA põhjal, söötade ja loomse materjali keemilist analüüsi, söötmisprogramme, põllumajanduslikku nõuandetegevust, ehituse aluseid, loomakasvatusettevõtte planeerimist-juhtimist jpm. Lõpetaja oskab kasutada loomakasvatusalaseid arvutiprogramme ja planeerida, analüüsida ning nõustada loomakasvatussaaduste tootmist põllu-majandusettevõtetes.

Lõpetajad leiavad tööd• teadlasena;• konsulendina jõudluskontrolli keskustes,

tõuaretusühistutes, aretusorganisatsioonides;• nõunikuna või eksperdina riigiametis;• loomakasvatusjuhina ettevõttes;• tipp-spetsialisti või müügiesindajana loomasöötade

tootmise ja/või vahendamisega tegelevais ettevõtteis.


17

Päevaõpe

TootmistehnikaEMÜ tehnikainstituudis saab omandada bakalaureuse kraadi tehnika ja tehnoloogia valdkonnas kolmeaastase õppekava alusel. Kaheaastase magistriõppekava alusel võib omandada magistrikraadi tootmistehnika erialal. Kolmeaastase bakalaureuseõppe eesmärk on valmistada ette tehnikat ja tehnoloogiat tundvaid ning arendavaid spetsialiste. Põhjalikumalt spetsialiseerutakse magistriõppes.

Mida tudengid õpivad?Bakalaureuseõpe koosneb kolmest moodulist ehk õppeainete rühmast: valdkonna-, suuna- ja erialamoodulist. Kaks esimest moodulit sisaldavad peamiselt alusaineid nagu matemaatika, informaatika, füüsika, majandusteaduse alused, filosoofia, võõrkeel jt. Erialamoodul pakub inseneri tegevusele lähemaid õppeaineid nagu autod, traktorid, automaatika, elektroonika, insenerigraafika, raalprojekteerimine, materjaliõpetus, töötlemistehnoloogia jt.Tänapäeva autod, traktorid, kombainid ja põllutöömasinad on varustatud satelliidipõhise kohtmäärangu süsteemi (GPS) ning muude infotehnoloogiaseadmetega. Nende masinatega ringi käimiseks on vaja koolitatud spetsialiste, kes oleksid pädevad nii põllumajandus- kui ka ettevõttetehnika valdkonnas ning tunneksid arvuti poolt juhitavaid seadmeid masinaehitusettevõtteis, laudas ja põllul.

Eriala magistriastme lõpetanu tunneb tehnikas, eriti masinaehituses kasutatavaid materjale, töötlemise tehnoloogiaid ning tööpinke. Lõpetanu on võimeline projekteerima masinaid ja mehhanisme, korraldama nende tootmist, kasutamist ja hooldust. Ta oskab leida tehnilistele probleemidele insenerilahendusi ja tegelda tootearendusega. Magistriastme õppekava läbinud spetsialist saab tehnikateaduse magistrikraadi.

Lõpetajad leiavad tööd• insenerina, tootmis- või ärijuhina;• erialaõpetajana;• projektijuhina; • konstruktorina.


18


EnergiakasutusRahvusvaheliselt tunnustatud ning akrediteeritud energiakasutuse eriala raames saab õppida kolmeaastases bakalaureuseastmes ning seejärel kaheaastases magistriõppes.

Mida tudengid õpivad?Bakalaureuseastmes õpitakse üldinseneriained ning osaliselt ka erialaaineid. Rõhk on infotehnoloogial, matemaatikal, füüsikal ning eriala baasainetel nagu elektrotehnika ja soojusõpetus. Mõistagi õpitakse muudki ning paljusid aineid saab ise valida. Põhjalikumalt pühendutakse erialale magistriastmes. Lõpetanu tunneb arvutus- ja mikroprotsessortehnikat, sealhulgas ka automaatikat, ning suudab luua uut tarkvara. Tal on head teadmised-oskused taastuvenergeetika ning energiasäästu valdkonnas ning ta on kursis tänapäevaste tehnoloogiatega. Energiakasutuse eriala lõpetanud projekteerivad elektri- ja soojusvarustussüsteeme ning juhivad ettevõtteid. Energiakasutus pole ainult meeste eriala, vaid lõpetajate ja praegustegi tudengite hulgas on ka tüdrukuid. Tudengid saavad end täiendada välismaa kõrgkoolides ja osaleda projektides. Et sellel erialal on spetsialistide järele suur nõudlus, on enamik üliõpilasi leidnud endale töökoha juba enne lõpetamist. Energiamajanduse tundmine võimaldab edukalt töötada muudelgi erialadel, sest majanduse alus on energeetika.

Lõpetajad leiavad tööd• energeetikaettevõtete spetsialistidena;• energiasüsteemide projekteerijatena;• infotehnoloogia- ja arvutispetsialistidena;• ettevõtete juhtidena;• teadustöötajate ning õppejõududena;• omavalitsustöötajatena.

Päevaõpe

Toiduainete tehnoloogiaBakalaureuseõppe õppekava sisaldab kõikide toiduainegruppide tundmaõppimist: liha- ja piimatooted, joogid, pagaritooted ja muud taimsed toiduained. Toiduainete tehnoloogia käsitleb toiduaineahelat toormest lõpp-produktini, näiteks teravili – pagaritooted, kala – kalatooted, piim – piimatooted jne. Samuti õpitakse toiduteaduslikke üldaineid (toidukeemia, mikrobioloogia jms). Bakalaureuseõppe lõpetanul on toiduainete tehnoloogia alane üldkompetents.Õppekava on koostatud põhimõttel, et tarbija lauale jõuavad toiduained läbi tervikliku toiduahela, kuid põhirõhk on toorme töötlemisel toiduaineteks. See on eriti oluline, sest põllumajanduslikule, kalanduslikule ja looduslikule toormele antakse just töötlemise kaudu lisaväärtus, mis sageli ületab kordades toorme enda maksumuse. Samas ei tohi unustada, et kvaliteetsete toiduainete tootmiseks vajatakse esmalt just kõrgväärtuslikku tooret. Samuti käsitletakse õppekavas toidu lauale jõudmise lõpp-etappe: kaubandust ja tarbijat.

Lõpetajad leiavad tööd • toiduainete tehnoloogina toiduainetööstustes

(piima-, liha-, õlle-, konservi-, pagari- jt tööstustes);• toiduainete järelevalve ja turundusega seotud

organisatsioonides;• tarbijakaitsega seotud asutustes;• ettevõtjana.


19

Päevaõpe

ErgonoomikaErgonoomika on kiiresti arenev rakendus- ja alusteadus biotehnilistest (inimene–tehnika–loom–taim–keskkond) süsteemidest, mille eesmärgiks on kavandada, uuendada ja arendada töötegevust, uurida ja luua ergonoomilis-majanduslikku tootmis- ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimese füüsiline ja psüühiline töötegevus, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond. Et ergonoomika ja paljude teiste teaduste probleemid kattuvad, on ergonoomika eripäraks nii inter- kui ka multidistsiplinaarsus.Ergonoomikal on ka väga tugev praktiline suunitlus. Ergonomistil tuleb teha koostööd paljude teiste erialade spetsialistidega. Ergonoomika ja ergonomistide edukus põhineb sotsiaalvaldkonna, äri- ja tootmistegevusega kaasnevate probleemide tulemuslikul lahendamisel.

Mida tudengid õpivad?Eesti maaülikoolis õpetatakse üliõpilasi bakalaureuseastmes eelkõige töökeskkonna ergonoomika, töökohaergonoomika ja osalusergonoomika spetsialistideks-ergonomistideks, kes leiavad tööd ning eneseteostust rahvamajanduse kõikides asutustes ja ettevõtetes. Magistriastme üliõpilased omandavad süvateadmisi tööstus- ja põllumajandus-, süsteem-, makro- ja töötervishoiuergonoomikast ning tööstus- ja tootmissüsteemide tehnika ergonoomikast. Nad osalevad õppe- ja teadustöös ergonoomika, biomehaanika, füüsilise ja psüühilise töökoormatuse, toote- ja ergodisaini, sisekliima, töötehnoloogia, töömeditsiini ja kutsepatoloogia laborites.

Lõpetajad leiavad tööd• spetsialistina konstrueerimis-, projekteerimis-,

arendus-, tööstus- ja põllumajandusettevõtetes; • tööinspektsioonides töökeskkonnaspetsialistina; • töökeskkonna kvaliteedijuhina, töötehnoloogina;• ettevõtte konkurentsivõime arendusjuhina; • tööinspektor-uurijana ja nõustajana töökeskkonna

alal.

Päevaõpe

TehnotroonikaTehnotroonika eriala õpetatakse Eesti Maaülikooli Tartu Tehnikakolledžis. Tehnikakolledž loodi 2006. a. talvel Eesti Maaülikooli, Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikakõrgkooli, Võrumaa Kutsehariduskeskuse ja Tartu Teaduspargi ettepanekul, mida toetavad Eesti Inseneride Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ja Tartu tööstusettevõtted. Kolledži ülesandeks on koolitada tööstustele vajalikke tehnikaspetsialiste, kes suudaksid tegutseda mehaanika, automaatika ja elektroonika kokkupuutealal. Seda täiesti uut eriala on hakatud nimetama tehnotroonikaks.

Mida tudengid õpivad?Õppetöös kasutatakse laialdaselt arvuteid ja muid elektroonilisi seadmeid. Õppetöö koosneb loengutest, aga ka laboratoorsetest töödest, kus lahendatakse ülesandeid ja mitmesuguseid inseneriasjandusega seotud probleeme. Nelja-aastane õpe sisaldab õppemahust umbes viiendiku osa praktilist tööd tööstusettevõtetes.

Lõpetajad leiavad tööd• Tehnotroonika eriala lõpetanud omavad

laialdasemaid teadmisi, kui traditsiooniliste ja kitsamate erialade nagu mehaanika, automaatika ja elektroonika valdkondade spetsialistid. Tehnotroonika eriala spetsialistid on nõutud eelkõige tööstus- ja tootmisettevõtetes.


20

Päevaõpe

Biotehnilised süsteemidElanikkonna toiduga varustatuse tagamine ning teiste maamajanduse ees seisvate ülesannete lahendamine on ülemaailmselt oluline probleem, mille lahendamine eeldab heal tasemel ettevalmistatud spetsialiste. Õpetus biotehnilisest süsteemist uurib ja arvestab inimese, looma, taime ja masina koostoimimist töö- ja tootmiskeskkonnana kõige otstarbekamal viisil. Õppekava läbinu on oma mõtteviisilt keskkonna hoidja, maaelu ja tehnikavaldkonna säilitaja ja edendaja.

Mida tudengid õpivad?Õppeained annavad tervikliku ülevaate biotehnilise süsteemi (keskkond-taim-loom-inimene-masin) põhimõistetest, teoreetilistest printsiipidest ja uurimismeetoditest. Lõpetaja oskab ära tunda tehnika-, keskkonna- ja bioloogiateaduste vahelisi seoseid ning tunneb bioloogilist tooret käitleva tehnikavaldkonna aktuaalseid probleeme ja rakendusvõimalusi.Rakenduskõrghariduse põhialuse annavad klassikalised inseneriõpetuses rakendatavad õppeained, milleks on ennekõike matemaatika, füüsika, insenerigraafika, automaatika jne, mis annavad võimaluse mõista ja edasipidi luua erialaseid teoreetilisi mudeleid. Nelja õppeaasta vältel omandatakse erialased teadmised põllumajandussaaduste tootmise ja esmatöötluse masinapargi kavandamiseks, kasutamise korraldamiseks ja juhendamiseks, tööjõuvajaduse planeerimiseks, tööde juhtimiseks, majandusarvestuse koostamiseks jne.

Õppekavva kuulub ka õppepraktika, mis moodustab õppetöö kogumahust ca 20% ning annab hea võimaluse kinnistada õpingute käigus omandatud teoreetilisi teadmisi. Peale rakenduskõrgharidusõppe edukat lõpetamist on võimalik jätkata õpinguid erinevatel erialadel magistriõppes Eesti Maaülikoolis või teistes kõrgkoolides.

Lõpetajad leiavad tööd• tootmis- või arendusettevõtte tehnoloogina

või tehnikaspetsialistina;• hooldus-, tööde- või müügijuhina põllumajandus-

saaduste tootmisega tegelevates ettevõtetes;• konsulendina.


21

ÕppekorraldusMaaülikooli õppekorraldust reguleerib ülikooli nõukogu kinnitatud õppekorralduseeskiri, mis kehtestab üliõpilaste õpingutega seotud õigused ja kohustused. Õppekorraldus tugineb ülikooliseadusele, kõrgharidus-standardile, täiskasvanute koolituse seadusele ja Eesti maaülikooli põhikirjale. Tasemeõpe (rakenduskõrgharidus-, bakalaureuse-, magistri-, ehitusinseneri- ja loomaarstiõpe ning doktoriõpe) toimub haridus- ja teadusministeeriumi õppekavade registrisse kantud ja akrediteeritud õppekavade alusel. Õppekava on dokument, mis määrab õppe nominaalkestuse, õppe mahu ainepunktides, õppeainete loetelu ning valikuvõimalused. Õppekavas määratud õppe mahtu arvestatakse Euroopa ainepunktisüsteemi ainepunktides (EAP). Õppeaasta maht on 60 ainepunkti. Üks ainepunkt vastab 26 tunnile üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle, millesse on arvestatud kontaktõpe (sh e-õpe), praktiline töö (sh praktika), iseseisev töö ja õpitulemuste hindamine. Bakalaureuseõppe nominaalkestus on 3 aastat ja õppe maht 180 EAP, magistriõppe kestus 2 aastat (120 EAP), ehitusinseneriõppe kestus 5 aastat (300 EAP), rakenduskõrgharidusõppe kestus 4 aastat (240 EAP) ning loomaarstiõppe kestus 6 aastat (360 EAP).Õppida saab riikliku koolitustellimuse (riigieelarvelisel) õppekohal või riikliku koolitustellimuse välisel (tasulisel) õppekohal.

Riigieelarvelisel õppekohal õppiv üliõpilane on kohustatud õppima täiskoormusega – ta peab täitma iga õppeaasta lõpuks õppeplaaniga määratud õppemahust vähemalt 75%. Seda nõuet eiranud üliõpilane viiakse osakoormusega õppesse. Osakoormusega või täiskoormusega õppesse viiakse õppeinfosüsteemi 31. augustiks sisestatud õppetulemuste alusel üle kord õppeaastas. Tasulisel kohal õppival tudengil on õigus kandideerida vabale riigieelarvelisele õppekohale, kui ta on täitnud täiskoormusega õppe nõuded.Üliõpilasel on võimalik õppekava täitmiseks õppida mõnd ainet külalistudengina teises Eesti ülikoolis või vahetusüliõpilasena välismaal.Õppetöö- ja õppekorralduslikes küsimustes nõustavad tudengeid instituutide õppekorraldusspetsialistid ja õppedirektorid, üliõpilasesinduse liikmed ning ülikooli õppeosakonna töötajad. Maaülikoolis on tudengite käsutuses ka psühholoog-nõustaja. Õppeaasta koosneb kahest põhisemestrist: sügis- ja kevadsemestrist. Üliõpilased saavad igal õppeaastal vähemalt 8 nädalat puhkust.Õppeaasta (semestrite) alguse ja lõpu, eksamisessioonide ja vaheaegade ajad on määratud akadeemilises kalendris.


22

Struktuur ÕppetoetusedTäiskoormusega õppivatel tudengitel on õigus taotleda õppetoetust. Õppetoetuse liigid on: põhitoetus, sealhulgas majanduslik toetus, täiendav toetus ja doktoranditoetus.

Põhitoetust võib taotleda üliõpilane, kui ta• on Eesti kodanik või viibib Eestis alalise

või tähtajalise elamisloa alusel;• omandab kõrgharidust õppekava järgi,

kus on riikliku koolitustellimuse õppekohti;• õpib täiskoormusega ega ole ületanud

õppekava nominaalkestust. Täiendavat toetust võib taotleda üliõpilane, kes vastab põhitoetuse saamise nõuetele ja kelle elukoht ei ole Eesti rahvastikuregistri andmetel Tartu linn ega Tartu, Tähtvere, Luunja või Ülenurme vald. Majanduslikku toetust võib taotleda tudeng, kelle õpingute jätkamist takistavad majanduslik kitsikus, päritolu lasterohkest perest jmt.

Teadus- ja arendusosakondAgrobiotehnoloogia arenduskeskusTaastuvenergia keskusLoodusteaduslikud kogudKarl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus

Põllumajandus- ja keskkonnainstituutVeterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituutMetsandus- ja maaehitusinstituutMajandus- ja sotsiaalinstituutTehnikainstituutTartu Tehnikakolledž

ÕppeosakondAvatud ülikoolRaamatukoguÜliõpilasesindusKeelekeskusVõrtsjärve õppekeskus

Avalikkussuhete osakond

Personaliosakond

Kantselei

Rahandusosakond

VarahaldusosakondEhitusosakondInfo- ja kommunikatsioonitehnoloogia osakond

Kuratoorium

Nõukogu

Rektor

Rektoraat

Valitsus

Teadusprorektor

Õppeprorektor

Haldusdirektor

Finantsdirektor


23

Üliõpilaselu Eesti maaülikooli üliõpilaskonna juhtiv organ on üliõpilasesindus, mis valitakse kord aastas. Kandideerida võivad kõik üliõpilased. Esindust juhib kolmeliikmeline juhatus. Esinduse tegevuse põhieesmärgid on: • kindlustada tudengitele hea haridus;• tagada üliõpilastele majutus üliõpilaselamutes;• seista üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste eest;• tagada üliõpilaskonna esindatus nende huvisid ja

õigusi puudutavate otsuste langetamisel;• toetada ja korraldada üliõpilasüritusi ja edendada

vaba aja veetmise ja sportimisvõimalusi.

Probleemide ja murede korral võib tudeng alati pöörduda kas üliõpilasesindusse või ka ülikooli juhtkonna poole.Maaülikooli ligi 5000 tudengil on palju valikuvõimalusi enda oskuste ja teadmiste realiseerimiseks väljaspool õppetööd: nad saavad osaleda esinduse töös, kaasa lüüa erialaseltside tegevuses, liituda mõne koori või tantsuansambliga või tegelda spordiga EMÜ spordiklubi koosseisus. Maaülikooli tudengid osalevad aktiivselt ka erinevate üliõpilasseltside ja korporatsioonide töös.

ÜhiselamudKindlasti on teist paljude emad-isad kutsunud endise EPA ühiselamuid nimedega Betton ja Torn. Kuigi ülikooli nimi on paarikümne aastaga mitmeid kordi muutunud, on ühiselamute hüüdnimed jäänud samaks. Majade välisilme ja sisu on uuenenud, nn nõukaajast on säilinud ainult kandekonstruktsioonid ja vahelaed. Praeguste tudengite käsutuses on moodsad möbleeritud toad koos köögi, duširuumi ja tualettruumiga. Ühiselamutes saab kasutada pesumasinaid ja turvalisi jalgrattahoiuruume. Igas toas on TV ja internet.Elanike turvalisuse eest hoolitseb ööpäev läbi valvelauatöötaja. Ühiselamuid teenindav personal hoolitseb selle eest, et kohapeal saaks sõlmida-lõpetada üürilepinguid ja lahendada tehnilisi probleeme, ka üldkoridorid ning välisterritoorium hoitakse korras. Loodud on kõik tingimused selleks, et tudengid saaksid pühenduda oma põhitegevusele – õppimisele.


24

Trük

itud

kesk

konn

atea

dlik

us tr

ükie

ttevõ

ttes

Ecop

rint.

Trük

itud

FSC

serti

fikaa

diga

pab

erile

lood

uslik

e õl

ide

ja v

aiku

de b

aasil

val

mist

atud

vär

vide

ga.

Emaj

õe D

isain

201

0

Vaba aeg

Eesti Maaülikooli spordiklubiKreutzwaldi 3, Tartu 51014 Tel 731 3902

[email protected] http://sport.emu.ee

Rahvatantsuansambel TarbatuKalevi 24, Tartu 51010 Tel 565 1582

[email protected] www.tarbatu.ee

Eesti Maaülikooli kammerkoor CAMERATA UNIVERSITATISKalevi 24, Tartu 51010

[email protected] http://camerata.emu.ee

Üliõpilaste erialaseltsidEesti Metsaüliõpilaste SeltsEesti Maastikuarhitektuuri Üliõpilaste SeltsEesti Maaülikooli Keskkonnakaitse Üliõpilaste SeltsEhitustudengite SeltsMTÜ KinnisvaramagnaadidEesti Maaülikooli Majandus- ja sotsiaalinstituudi Üliõpilaste SeltsTehnikaüliõpilaste Selts

Uus spordihoone2009. aasta septembris avati maaülikooli uus spordihoone. 4600 ruutmeeri suuruses hoones on profi- või harrastustasemel võimalik tegelda paarikümne alaga. Sportijate käsutuses on pallimängu-, aeroobika-, maadlus-, tõste- ja jõusaalid, suusabaas, saunad, lastenurk. Pealtvaatajaile on 500-kohaline tribüün. Hoonest väljas on rannavolle- ja tänavakorvpalliplatsid, auto- ja jalgrattaparklad.Maaülikooli tudengid saavad kehalise kasvatuse eest ka ainepunkte.

Rektori saatesõna . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1

Aiandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 2Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine 3Põllumajandusettevõtte majandamine . . . . . . . 4Taimekasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4Loodusturism . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5Maastikukaitse ja -hooldus . . . . . . . . . . . . . . . . 6Linna- ja tööstusmaastike korraldus . . . . . . . . . 6Taastuvenergia ressursid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7Loodusvarade kasutamine ja kaitse . . . . . . . . . . 7Rakendushüdrobioloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Maastikuarhitektuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8Majandusarvestus ja finantsjuhtimine . . . . . . . . 9Ökonoomika ja ettevõtlus . . . . . . . . . . . . . . . . . 9Metsatööstus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Metsamajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10Geodeesia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11Kinnisvara planeerimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11Maakorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12Veemajandus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12Maaehitus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 13Veterinaarmeditsiin . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14Kalakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 15Loomakasvatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16Tootmistehnika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 17Toiduainete tehnoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Energiakasutus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 18Ergonoomika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Tehnotroonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 19Biotehnilised süsteemid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20

Õppekorraldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 21Struktuur, Õppetoetused . . . . . . . . . . . . . . . . . 22Üliõpilaselu, Ühiselamud . . . . . . . . . . . . . . . . . 23Vaba aeg . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 24 Vastuvõtuinfo, Vajalikud telefonid . . . . . . . . . . 25

Vajalikud telefonid

Infosekretär. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3001Rektoraat. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3200

Õppeosakond. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3011Avatud.ülikool. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3174Karjääriteenistus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3890Raamatukogu. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3051Keelekeskus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3162

Ühiselamud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3281

Majandus-.ja.sotsiaalinstituut. . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3061Metsandus-.ja.maaehitusinstituut . . . . . . . . . . . . . . . 731.3154Põllumajandus-.ja.keskkonnainstituut . . . . . . . . . . . . 731.3820Tehnikainstituut . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3332Veterinaarmeditsiini.ja.loomakasvatuse.instituut . . . . 731.3442

Ajaleht.Maaülikool.. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 731.3004.

Tartukesklinn

Tartu.raekoja.platsilt.maaülikooli.linnakusse.on.kaks.kilomeetrit .

Vastuvõtuinfo

[email protected] .emu .ee/sisseastujale

Tel.731.3048.

Eesti.Maaülikool.Kreutzwaldi.1a-0036.Tartu.51014

Sisseastumine.interneti.teel:.www.sais.ee

Tule õppima maaülikooli!Me uurime metsi seepärast, et nad meie õue tagant algavad. Ja järvi uurime me selle pärast, et meil on neid mitu tuhat.

Keskkonnapsühholoogide arvates tuleneb eestlaste maalähedus lihtsalt sellest, et suur hulk meist elab maal ja väikelinnades. Keskkonnapsühholoogid väidavad ka, et eestlaste loodussõbralikkus on pigem müüt kui tegelikkus. Ometi saame me seda müüti kasutada loodushoiu ja loodusteaduste edendamiseks, ning mitte ainult meil, vaid ka meie piiride taga.

Eesti maa – elamisväärne ja igikestev – seisab maaülikooli lipukirjal. 21. sajand, ennenäge-matu tarbimissajand, paneb selle lipukirja tõsiselt proovile. Teisalt tähtsustub aga loodushoid üha enam, sest õhk, vesi ja muld hakkavad maksma järjest rohkem.

Maaülikooli ülesanne ongi teaduskeeles tõestada seda, et me oma maad hoidma peame. Et ei juhtuks nagu vendade Johansonide laulus, kus Eestimaa peab omale asupaika otsima kusagil taevas.

Juhani Püttsepp

Tule õppima maaülikooli!

Documents

Eesti Maaülikool prospectus 2010