EESTI RATASRISTID - muinsuskaitseamet.ee · kasutati haudadel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Kaks sellist asuvad Ilumäe kalmistul, üks Tallinnas Viru tn 13/15 kaubakeskuses

EESTI RATASRISTID

KATALOOG

Koostanud: Pille Arnek

Tartu 2015

2

Sisukord

Sissejuhatus 3 Jüri kirik ja kirikuaed 34

Allikad 4 Karuse kirik ja kirikuaed 35

Ida-Eesti 5 Keila kirik ja kirikuaed 37

Ervita küla 5 Kose kirik ja kirikuaed 40

Haljala kirikuaed 5 Kullamaa kirikuaed 41

Iisaku kalmistu 6 Käina kiriku varemed 42

Jõhvi kirik 8 Lääne-Nigula kirikuaed 42

Järva-Peetri kirikuaed 9 Martna kirik 44

Kadrina kirikuaed 10 Märjamaa kirikuaed 45

Karinu 10 Noarootsi kirik ja kirikuaed 48

Kõrkküla 11 Pühalepa kirikuaed 51

Laiuse kirikuaed 12 Rapla kirikuaed 53

Lüganuse kirik ja kirikuaed 13 Ridala kirikuaed 55

Narva 15 Risti kirik 58

Palamuse kirikuaed 16 Rooslepa kabeliaed 58

Põlva kirik 16 Saha kabeliaed 59

Pühajõe kirikuaed 17 Suure-Jaani kirik 59

Tudulinna 17 Tallinn (erinevad paigad) 60

Viru-Jaagupi kirikuaed 18 Tuhala 63

Viru-Nigula kirik ja kirikuaed 19 Türi 63

Väike-Maarja kirik ja kirikuaed 24 Vigala kirikuaed 64

Kiviristid kirikuaedades 25 Vilivalla surnuaed 65

Alatskivi kirikuaed 25 Vormsi 67

Maarja-Magdaleena kirikuaed 25 Sektsioon A 68

Puhja kirikuaed 26 Sektsioon B 75

Tartu Toomkirik 27 Sektsioon C 83

Otepää kirikuaed 28 Sektsioon D 88

Lääne-Eesti 29 Sektsioon E 97

Hageri kirikuaed 29 Sektsioon F 105

Harju-Madise vana kalmistu 30 Sektsioon G 126

Ilumäe kirik ja kirikuaed 30 Sektsioon H 145

Juuru kirikuaed 31 Kadunud/hävinud ratasristid Vormsil 163

Jõelähtme kirikuaed 33 Kokkuvõte 164

Järva-Jaani kirikuaed 34

3

Sissejuhatus

Vanimad osaliselt tänini säilinud eestlaste nimesid kandvad hauatähised on valdavalt Põhja-Eesti kirikuaedades asuvad 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi

kivist ratasristid, millelt võib leida tekstikatkeid eesti kirjakeele arenguloo vanemast perioodist. Nende tekstikatkete kokku kogumine ja analüüsimine oli järgneva

materjali koostamise põhjuseks. Lisaks ratasristidele on andmekogus valikuliselt kirjeldatud ka tavapäraseimaid kirikuaedades asuvaid kivist (malta)riste, mis

võiks pärineda 18. sajandist või veelgi varasemast ajast. Aluseks on võetud Lembit Odrese uurimustöö kokkuvõte „Eesti rõngasristid“ (köide I-II) – käsikiri

aastast 1983, sellele on lisatud Kultuurimälestiste Riiklikust registrist (edaspidi ´register´) saadud info ning eelnevat on täiendatud/parandatud 2014.-2015. a.

välitöödel kogutud materjali abil. Paljusid Odrese kirjeldatud tähiseid ei ole võimalik enam leida, registris aga ei ole märgitud kõiki olemasolevaid tähiseid või

nende katkeid. Samuti on registri kanded üsna ebaühtlased. Mõnel juhul on mainitud üksnes seda, et tähis on kaitse all, teisal on aga kirjeldatud tähise mõõtmeid,

asukohta, sellel olevat teksti ja sümboleid jms. Vormsi kalmistu ratasristide inventeerimise aluseks on võetud 1989. aastal koostatud materjal (tähiste nimekiri

koos kirjeldustega ja kaart/joonis), mis asub Vormsi koguduse valduses. Kõik kirjeldatud tekstid on 2014.-2015. aastal üle kontrollitud ja üles tähendatud

võimalikult originaalilähedasel kujul. Ebaselged kohad on märgitud sulgudes. Fotod on tehtud välitööde käigus, kui ei ole märgitud teisiti. Ristide kõrgus ja laius

on mõõdetud koos risti otstes olevate näsade/nuppudega.

Tumebeežiga on märgitud terved või enam-vähem terviklikuna säilinud ratasristid, helebeežiga tänaseni säilinud ratasristi katked. Kaks ratasristi

Viru-Jaagupi kirikuaias ning üks rist Sahal ja üks Odrese kirjeldatud rist Tuhalas jäid kontrollimata. Ida- ja Lääne-Eesti määratlemine on siin üsna meelevaldne.

Piiriks on seatud Järva-Peetri kirikuaed.

Ratasristide hulgas moodustavad eraldi suure grupi rannarootslaste tähised, mis on hilisemad (18.-19. sajandist) ning erinevad ka oma kujult.

Rannarootslaste ristid on väiksemad ning keskel on ladina rist. Eestlaste nimesid kandvatel tähistel on keskel enamasti maltarist või rombi-taoline rist, leidub ka

iseäralikumaid tähiseid. Rannarootslastele kuuluvad rõngasristid asuvad valdavalt Vormsi kalmistul, analooge leidub aga ka mujal Lääne-Eestis. Veel ühe

eraldiseisva grupi moodustavad endistest etikukividest tahutud (ratas)ristid ja ratasristidele sarnanevad hauatähised. Endistest etikukividest ümbertahutud tähiseid

kasutati haudadel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Kaks sellist asuvad Ilumäe kalmistul, üks Tallinnas Viru tn 13/15 kaubakeskuses ja viis Tallinna

Katariina kirikus.

Välitöödel osalesid: Liia Vijand, Kristi Tasuja, Pille Arnek, Liisa Kallas (Hiiumaal) ja Andres Kimber (Hiiumaal).

Ristitüübid: 1) malta rist rõngaga; 2) rombi-taoline rist rõngaga; 3) rannarootslastele omane rõngasrist - ladina rist rõngaga; 4) laienevate harudega nn malta rist.

4

Kataloogi koostamisel kasutatud peamised allikad

Välitööd kirikuaedades 2014.-2015. aastal

Odres, Lembit. 1983. Eesti rõngasristid. Kd I - uurimistöö kokkuvõte. Muinsuskaitseameti arhiiv, f T-76, n 1, s 11383.

Odres, Lembit. 1983. Eesti rõngasristid. Kd II - uurimistöö kokkuvõte. Muinsuskaitseameti arhiiv, f T-76, n 1, s 11384.

Kultuurimälestiste Riiklik Register: http://register.muinas.ee/

Uurimistöö kalmistute hauamärkidest. Köide I. Üldosa ja Vormsi kalmistud. Seletuskiri, joonised, fotod, kaardid. Tallinn, 1980. Muinsuskaitseameti arhiiv.

Vormsi surnuaia uurimus. Plaanid, skeemid, fotod, vanade hauatähiste märkmed ja nimekiri surnuaiale maetute kohta. 1989. Käsikiri Vormsi koguduse valduses.

Täiendavad arhiiviallikad

Harjumaa kihelkondade ratasristide joonised H. Olvi annotatsioonidega. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 75.

H. Olvi koostatud nimestikud ja märkmed ratasristide kohta. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 81.

Läänemaa kihelkondade ratasristide ja hauaplaatide joonised ja fotod H. Olvi annotatsioonidega. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 77.

Rasmus Kangropooli ja Mai Lumiste isikuarhiiv. M. Lumiste. Raidkivikunst – kirjeldused hauaplaatidest, epitaafidest ja rõngasristidest. Tallinna Linnaarhiiv, f

R-242, n 1, s 249.

Rasmus Kangropooli ja Mai Lumiste isikuarhiiv. Mai Lumiste kirjeldused Ida-Eesti ekspeditsioonil leitud esemetest – ikoonid, lühtrid, altarimaalid, rõngasristid

jne. Tallinna Linnaarhiiv, f R-242, n 1, s 322.

Ratasristide fotosid Eesti kalmistutelt. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 80.

Tallinna ja selle ümbruse (Pirita, Saha) ratasristide ja hauaplaatide joonised ja fotod H. Olvi annotatsioonidega. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 76.

Tartu- ja Järvamaa kihelkondade ratasristide joonised ja foto H. Olvi annotatsioonidega. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 79.

Virumaa kihelkondade ratasristide ja hauaplaatide joonised H. Olvi annotatsioonidega. Eesti Ajaloomuuseum, f 310, n 1, s 78.

Viru-Nigula kirikuaed. Rõngasristide seisundi uuringute aruanne. Merike limberg, 2006. Muinsuskaitseameti arhiiv, f 5025, n 2, s 14648.

http://register.muinas.ee/

5

IDA-EESTI RATASRISTID

Ervita küla

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Ratasrist, 17.saj. (paas). Paikneb Ervita külas

tuuleveski lähedal kuusenoorendikus. Tee

suhtes noorendiku kaugemas servas. Risti

haaradel omakorda ratasristi kujutised. Risti

taga väike maltarist, millel süvendatud

ristimärk peal. Registris ekslik info nagu asuks

rist Koeru kirikuaias.

Mõõdud: hinnanguline kõrgus ligikaudu 90

cm.

Kunstimälestis (kinnis): reg. nr. 17238

Foto: Romeo Koitmäe (Wikipedia)

Haljala kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 TISSE CRVTZ (G)E /

HORT IVLLA MICK /

Ratasrist, 17.saj. (paas), nn ratasmalta.

Kõrgkiri. Murenenud. Üks rida veel ette

tehtud, kuid kirja sellel pole.

Mõõdud: h 163 cm, ø 84 cm, paksus 9 cm

Kunstimälestis (vallas): reg. nr. 16931

6

2 Pole loetav Maltarist kirikuaias. Kiri on taga, kuid pole

loetav. Hilisem (ilmselt 19. saj).

3 - Kiriku erinevates seintes kolm risti.

Iisaku alev (surnuaia kabeli juures)

Nr Tekst Märkused Foto 1 JWAHN PEPO POÜCK /

LUCKA PEPO POÜCK /

PETER PEPO POÜCK /

IAHN PEPO POÜCK /

PEP LUCKA POÜCK /

MICHEL LVCKA POÜCK /

PETER POÜCK MÜTER /

JWANA POÜCK PETER /

JWANA POÜCK PEP /

IANE POÜCK WAHSELL /

ANNO 1669

Ratasrist, 17.saj. (paas). Ü=Ѷ (alati), I=J.

Süvendkiri. 10 nime ja aastaarv. Registris üks

nimi puudu.

Mõõdud: h=158 cm, ø 88 cm, paksus 10 cm.


7

2 IMATD • MOK •/

SKO • MOKS/

KA• ANDRE •/

MOKSKA• NAIN/

CANKA /

ANNO 1691

Ratasrist, 17.saj. (paas). Kohmaka käekirjaga

süvendkiri.

Mõõdud: h=102 cm, ø 73 cm, paksus 7,5 cm.


3 ISAK PEP SEIN /

WEIB CATRIN /

AO 1655

Ratasrist, 17.saj. (paas). Süvendkiri.

Mõõdud: h=156 cm, ø 71 cm, paksus 9 cm.


4 ANNO /

1690 /

DAVIDA /

PETER /

HOC MEMOR(И) /

LE POSILLT

Ratasrist, 17.saj. (paas). Suurte kohmakate

trükitähtedega. L tähed on nn üksteise sees

viimases sõnas.

Mõõdud: h=105 cm, ø 54 cm, paksus 8 cm


8

5 (S)IPSEN

(1)69(1)

(O) EEB•

Poolik ratasrist. Kabeli taga ühe raudaia najal

registrist puuduv ristikatke. Tekst jookseb

mööda risti külge ja risti jalal? Rombitaoline,

pool risti alles, lahtine. Sarnaneb ülejäänud

neljale Iisaku ratasristile. Suured trükitähed.

Mõõdud: h 70 cm, ø 68 cm (säilinud osa),

paksus 8 cm.

Jõhvi kirik

Nr Tekst Märkused Foto 1 …ORTIS □ MEMORIALE □ POSILIT AN… Ratasristi fragment. Asub kirikus seina külge

kinnitatult. Tekst on mööda serva. Süvendkiri.

Teksti sees sõnade vahel väiksed kolmnurgad.

Hästi loetav korrektne käekiri.

Mõõdud: h 72 cm, ø 80 cm (selline on olnud

ka algne läbimõõt), paksus 7 cm.

2 - Odres: Hävinud rõngasrist Ei leidnud

3 DIESE STEIN SIMO MARTINSON V. ODORIS 1686 Odrese kirjelduses olemas. Ei leidnud (ka

kirikuvalvurid ei teadnud seda)

Ei leidnud

9

Järva-Peetri kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 ODRESE /

ANDRES /

ANDRƐSE /

MART

Ratasrist, 17.saj. (paas). Kirikust NO poole

käärkambri seina ääres.

Mõõdud: h 176 cm, ø 79 cm, paksus ca 10 cm.


2 - Kiriku torniosas väike rist, ilmselt ehitusdetail.

Kaks lahtist hauaplaati on kirikuseina ääres,

lisaks kaks kirikust ca 12 m eemal.

3 - Odres: Tekstita rõngasristi fragmendid Ei leidnud

10

Kadrina kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 MDC LXXV /

NICOLAVS /

MEAZ IST GEW

ESEN ALT

63 IAJR

SCHWGER SOHN

MEAZ GERGEN

HAT DISE KRE(UZ)

SETSEN LAS(SEN)

Ratasrist, 17.saj. (paas). Tekst ei ole enam

näha. Seda risti kirjeldab ka J. Jung

„Muinasaja teaduses“. Odrese järgi Mäeotsa

talu on 4 versta kirikust lõuna pool linnamäe

juures.

Mõõdud: h 101,5 cm, ø 72,5 cm (1955. a. on

maast välja ulatunud 110 cm ulatuses).


2 - Tekstita väike maltarist müüritud kiriku

lääneportaali kohale

3 Kihlavere karjamõisa rentnik Hävinud rõngasrist. Odres: kohalikult

elanikult saadud andmed, et olnud üks

rõngasrist kirjaga: Kihlavere karjamõisa

rentnik

Ei leidnud

Karinu (metsavahi koha lähedane mets)

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Odres: Tekstita rõngasrist

Täpne asukoht teadmata.

Kontrollimata.

11

Kõrkküla teeäärne kivirist

Nr Tekst Märkused Foto 1 ANNO 90 DEN 4 FEBRUAR IST DER RUSSE IM DAS

S(CH)WEDISCHE LAGER GEVALEN (GEFALLEN)

UND HAT DEN EDLVN UND MAN(N) HAFTEN

WASILI RASLA(DIN) ERSEHLAGEN

Rist, 1590 (paas). Saksakeelne ja slaavikeelne

tekst. Kehvas seisus ja saksakeelne tekst on

pea täielikult murenenud. Tõlge saksa keelsest

osast: 90. aastal 4. veebruaril on venelane

Rootsi laagri kallale kippunud ja auliku ning

mehise Rasladini maha löönud.

Tõlge slaavi keelsest osast (Ohman, 2012):

Aastal 7098 (=1590) / veebruari kuus /

Püha / Sidori Pelusiiski mälestuspäeval / tapeti

sellel kohal / jumalasulane Vassili Volodimiri

poeg / Rosladin. A...

Registris: Paekivist raidkirjadega rist püstitati

tee äärde, siin 1590. aastal surmasaanud vene

bojaari (aadliku) Vassili Rosladini

mälestuseks.

Vajab konserveerimist – läbivad mõrad risti

peal ja kitsamatel külgedel; on oht, et mureneb

pooleks või murenevad küljest suured tükid.

GPS 006-66-162 E / 065-92-284 N

Mõõdud: h 211 cm, säilinud osa laius 69 cm

(koos nupuga), paksus u 9 cm (osa pinda

murenenud, st varem olnud veel paksem).

Risti jala alumine osa 85 cm, kõige kitsam osa

28 cm.


Ohman, Valdur. 2012. Tuna 3 (http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_Korkkula_TUNA2012_3.pdf)

http://www.arhiiv.ee/public/TUNA/Artiklid_Biblio/OhmannValdur_Korkkula_TUNA2012_3.pdf

12

Laiuse kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Tekstita rõngasrist, 17.saj. (paas). Ratasmalta.

Registris: Sõõriga ümbritsetud otste suunas laienev

võrdhaarne rist. Risti ja jalami kokkupuutekohta

toestavad kahel pool väikesed eendid. Kui ristil on olnud

tekst, on see tänaseks tuhmunud.

Mõõdud: h 129,5 cm (1986. aastal on risti kõrguseks

mõõdetud 134 cm), ø 80 cm, ristiosa paksus 16,5 cm,

jalamiosa paksus u. 22 cm.


178… Kivirist (maakivi). Registris: analoogia põhjal dateeritud

17. sajandisse. Ristil raskesti loetav: 178..., mis võib olla

daatum. Võrdhaarne rist, esiküljel on süvendatud ladina

risti kujutis. Asub kirikus sees pikihoone NO-nurgas.

Mõõtmed: h 85 cm, laius 66 cm.

Kusntimälestis (vallas): reg. nr. 20209

Foto registrist.

13

Lüganuse kirikuaed

Registris (reg. nr. 6759 ) ebaselge, millist risti on kirjeldatud: kirjeldatud vallasmälestist, mis asub kirikus sees, kuid mõõdud sobivad väljas asuva ristiga.

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Tekstita rõngasrist (paas). Ühest servast tükk puudu.

Võimalik, et rist on jalalt murdunud ja uuesti maasse

asetatud. 1980. a. fotol on rist veel terve. 1994. a fotol

ülalt tükk puudu.

Mõõdud: h 105 cm, ø 98 cm näsadega (näsadeta 86 cm),

paksus 7,5.

Kultuurimälestis (vallas) (?): reg. nr. 6759

Registrist ei selgu, kas on mõeldud seda risti üht

ristikatket kirikus sees (vt nr 4).

2 - Tekstita maltarist, 17.saj. (paas)

Mõõdud: h 122 cm, ø 91 cm, paksus ca 10 cm


3 …VSI… (ühel tükil)

..68.. (või 89) (teisel tükil)

Ratasristi tükid maas teise rõngasristi ees. Osaliselt

mättakihi all kahes või enamas suures tükis. Võimalik, et

tegu ühe Odrese kirjeldatud hävinud ristiga: KRISSKEI

REIN AN 168(1).

Odres kirjeldab veel üht rõngasristi, mis on täies ulatuses

kultuurkihi all. Võib olla ka hoopis see. Mättakihi alt

paistab ka 2-3 hauaplaati.

Mõõdud: pildil vasakpoolse tüki h 36 cm, laius 68 cm,

paksus 8,5 cm. Parempoolse tüki h 58 cm, laius 28 cm,

paksus 8,5 cm.

14

4 PEPO REIN SEIN WEIB VND SEINE ERBEN AN 1677 Rõngasristi rõnga osa kahes tükis. Väike osa rõngast

puudu.

Asub kirikus sees, tagumise seina ääres lahtiselt.

Mõõdud: Vasakpoolse tüki h 67 cm, laius 42 cm, paksus

8 cm; parempoolse tüki h 72 cm, laius 38 cm, paksus 8

cm.

Teine foto: L. Anting, 1956.

5 - Tekstita ratasristi katke kirikus sees tagumise seina ääres.

Mõõdud: h 60 cm, laius 77 cm, paksus 7 cm.

6 … (V)EIB VND SEINE ERBE(N) Risti fragment, asub kirikus sees tagumise seina ääres

lahtiselt.


15

7 SERKE SIBBE IAK IAKO BOIG IRGEN IRGE BOIG

MADDI AO 1695

Odres: Rõngasristi jalg. Ebaharilikud poolituskohad Ei leidnud.

8 AO 1645 STAR ANNA... VBIAN... SONS OLV... VND

HINRICH VND IHR ERBEN JACOB

Odres: Hävinud rõngasrist Ei leidnud

9 Rein Mart Erralt

Savala veski Rein ja tema poeg Mart

Odrese järgi rõngasrist: „Rein Mart Erralt“ „Savala veski

Rein ja tema poeg Mart“ – sarnase kirjaga kivi olemas

köstri jutu järgi, hävinud

Ei leidnud

10 Kurevere Hindrek, mit sein weib und... A 1674 Odres: hävinud rist. Ei leidnud

11 - Odres: Tekstita rõngasristi jalg Ei leidnud

Müüsleri küla

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Rist, 17.saj. (paas). Asukoht: Müüsleri küla,

Sillamaa

Kunstimälestis (kinnis): reg. nr 17196

Kontrollimata.

Narva (Linnamuuseum?)

Nr Tekst Märkused Foto 1 Teksti tõlge: Inkarnatsiooni aastal 1521 suri Pauel Wedde,

päev pärast Laetare (10. märts) kvartalis (päeval, mis nime

kannab Nurisejate keskel) Paluge Jumalat hinge eest

Odres: Rõngasristi detailid: 2 tükki, kõrgkiri, krutsifiks,

evangelistide sümbolid ja majamärk e vapp.

Risti asukoht ei ole teada või kas on üldse säilinud.

Allikas: dspace.utlib.ee

16

Palamuse kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Ratasrist, 17.saj. (vasalemma marmor).

Tekstita. Ratasmalta.

Mõõdud: h u. 95 cm, ristiosa ø 82 cm, paksus

u. 18 cm


Põlva kirik

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Ratasrist kiriku seina müüritud

2 - Maltarist kiriku seina müüritud

17

Pühajõe kabeliaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 …NIIⱭIN… Maltarist – ainuke säilinud. Teisi ei leidnud.

Ülemine haar murdunud.

Mõõdud: h 45, haarade laius 65 cm.

2 ANDRES CLAVS Odres: Malta rist. Veel ühel malta ristil tekst

.. ON … VIRON …61

Üks neist ilmselt sama, mis siiani säilinud (vt

1)

Ei leidnud

3 - Odres: rõngasristi fragment kirjaga ülaosas. Ei

leia enam.

Ei leidnud

4 - Odres: rõngasrist, tekst ei ole loetav. Ei leia

enam. Mõõdud: ø ca 81 cm.

Ei leidnud. 1994 a. veel on olnud alles, kirikust

edelas pooleldi maa sees.

Tudulinna

Nr Tekst Märkused Foto 1 MKNAK

MKNAK

MKNAK

MKNAK

ANNO 1671

Odres: Purustatud rõngasrist, asukoht ei ole teada (hävinud?)

Varasem kirjeldus: Tudulinna kiriku õues asub kivirist, mis omalt kujult erineb

harilikest ristidest. Rist on raiutud kivitahvlist, alumine ristiosa on lai kivitahvel,

mis ülevalt poolt kitsamaks muutub ja lõpeb ümmarguse ringiga, millesse on

raiutud ristikuju. Rist kannab nimetähti, mis on raiutud kolmelt realt

ristialumisele osale: MKNAK- MKNAK-MKNAK. Rist on päritud 1671.

aastast. Rahvasuus nimetatakse seda rootsiaegseks ristiks, muud ei teata tema

kohta midagi rääkida. Kiriku õues olnud ka veel teine samasugune rist, mis aga

aegade jooksul külili oli vajunud ja viimaks hoopiski maa alla kasvanud; praegu

võib näha vaid õige väikest maakivi osakest, mõni samm ristist kiriku poole, see

pidavat olema külili vajunud ristikivi. (Vaas, Engelhardt) EKLA, f 200, m 20,

26/42 (I.1) < Iisaku khk. - Alide Amandus (1932)

Ei leidnud

18

Viru-Jaagupi kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 HIER LIEGT BEGRABEN

MATZI MVSTIVS SEIN WEB MARSRE (SA) (viimane

nimi on ümber raiutud)

(jalal) VND ALLE SE

INE KINDER

ANNO 1654 DE

Ratasrist kirikuaias.

Mõõdud: h 129 cm, ø 69 cm.

Foto registrist: M. Abel, 2009.

2 - Tekstita ratasrist kirikuaias. Nuppudega.

Kontrollimata.


Foto arhiivist: Rosimannus, 1967.

19

Viru-Nigula kirikuaed

Kokku 7 tervet ratasristi kirikuais, 2 ratasristi kirikus, 1 inglikujuga, 1 Malta rist, 2 ratasristi jalga kirikuaias ning 2 ratasristi jalga pastoraadi kõrvalhoone seina

müüritud. Kaitse all on viis tähist, neist ühte (reg. nr 17036) ei ole võimalik registri abil tuvastada – puudub foto ja kirjeldus.

Nr Tekst Märkused Foto 1 JÖREN KIRS PETER KURKI A o1667 Säilinud rõngasrist. Rombid pisut

teistsugused. Lihtsad trükitähed.

Mõõdud: h 119 cm, ø 80 cm, paksus 8,5 cm.

2 LALLE IACK PADA KVLAST A o 1653 LALLE REIN

LALLE HIN LALLE SIEM LALLE IAHN (LALLE IVRGE

HORET DIS STEIN)

Ratasrist, tekst kaare peal. Viimane (sulgudes)

osa tekstist ei paista enam välja – maa sees.

Läbiv pikimõra jookseb risti pealt, seetõttu on

oht, et tekstiosa kukub varsti ära

Mõõdud: h 81 cm (nuppudega), ø 76 cm,

paksus 8 cm.

3 PILLE: IACK MIT SEIN /

WEIB EDDO /

PILLE: HANS /

PILLE MARDT VNDT /

SEINE PILLE: SO(H)NS /

1675 DE ...

Ratasrist. Kiri jätkub maa sees. Tekst risti jalal

– ebaühtlase suurusega trükitähed.

Mõõdud: h 109 cm, ø 91 cm, paksus 8 cm.

20

4 HANS IOHANHSON CUbIAS PURTZ ANNO 1691

ARELA ELSEIAN ... (kiri jätkub maa sees)

(H. Olvi: HANS IOHANSOHN CUbIAS Z ANNO 169(..)

AREL.. JAN NINCK (TEMA POKA)…

Ratasrist, 17.saj. (paas), asub kiriku suhtes

lõunas. Tekst kaare peal. U-täht kirjutatud

nurgeliselt – ilmselt lihtsam raiuda. Suured

kohmakad trükitähed. Rist on ebaühtlase

paksusega.

Mõõdud: h 98 cm, ø 63 cm, paksus 6-7 cm.

Kunstimälestis (kinnis) (?): reg. nr. 17037

5 SAMMA TOMAS (I)AKOP:

(I)ERRE

ANNO 1641

Ratasrist, 17.saj. (paas). Jalast murdunud

rõngasrist, mis on nüüdseks parandatud ja

seisab ühes tükis aia ääres sissekäigu lähedal,

kiriku suhtes lõunas. Lihtsad trükitähed.



6 RANOKYLLA ИИARADILA IYRGI / BOYK NICИLAS /

NING IYRGI TYTTAR M / ADLENNA NENDE / (ILLIA)

PERALD TEMA R / ISST ONN

Ratasrist. Süvendkiri. Sõnade vahel vahesid

pole, sõna katkestatud juhuslikust kohast rea

jätkamiseks. Asub kiriku suhtes põhjakaares.


21

7 VNNAS THOMAS VND SEIN WEIB LIGEN HIE

BEGRABEN DIE SOH...

Ratasrist, 17.saj. (paas) kiriku eeskojas, tekst

kaare peal. Rombi küljes lisakaunistused.

Odres: rõngasrist, tekst on ilmselt hiljem

raiutud vilumatu meistri poolt.



8 HANS KEIT

ANNO 1650

Ratasrist pikihoone edelaosa põrandas (kirikus

sees). Rõngaosa sees võrdsete laienevate

harudega rist. Rist on pealt kulunud, näsad

pole näha. Paas.


Ei pääsenud sisse. Foto 1981. a. arhiivi kataloogist.

9 …RLA PETER NICOLAS KVLTSARVEEL S ANNO

(1629)

Ratasrist. Asub kirikust lõunas jalgrajast

paremal pool.


22

10 ANNO 1629 DEN 25 IVNII S /

TARP SELIGE ISAAC FATAF /

AVITƐ SE(L)ICH ENTS(L)APEN /

DER SEIE /

GODT GNE /

DIIHS /

AME /

N

Malta rist. Kõrgkiri.

Mõõdud. h 117 cm, laius 87 cm (koos

nuppudega), paksus 8,5 cm.

11 LVCKAIACK

VNDSEINWEIB

ELSLVCKAIACK

LVCKATENNO A o 1655

Hauakivi ingli kujuga, 17.saj. (paas). Asub

kiriku suhtes edelas. Murdunud pea ja üks tiib.

Sõnavahesid ei ole näha. Kõrgkiri, reljeefsed

kujutised. Tagumine külg sile.

Mõõdud: h 76 cm, tiibade laius 86 cm, paksus

8,5 cm.


12 ANNO 1637 Ratasristi jalg. Asub kiriku suhtes lõunas,

jalgrajast paremal. Kõrgkiri. Veel fragmente,

aga ei tea, kas kuulvad samale ristile.

Mõõdud: risti jala h 59 cm, laius 53 cm (jala

nuppudest), paksus 8,5 cm. Katke mõõdud 57

x 23 cm.

23

13 (I)H ANNO 16(67) DE 14IV IИ(..)S Rõngasristi jalg (ei ole varasemates allikates),

säilinud vaid jala alumine osa. Paistab üsna

halvasti muru ja kamara seest välja. Asub

kiriku suhtes lõunas, teest paremal pool.


14 …A… /

…OKOLIAS/

…A KYLAST (T) /

ON LAS NOT /

…ST O(XA…)E/

..1654

Ratasristi fragment (jalg) müüritud pastoraadi

kõrvalhoone seina. Kõrvuti on müüritud kaks

ratasriti fragmenti (nr 14 ja 15) ning üks kivi,

millel aastaarv 18(70).

Foto: Merike Limberg, 2006.

15 …(N)S…/

…NICLAS HA…/

…ANNO 16..

Ratasristi fragment, ilmselt osa jalast. Asub

müüritult pastoraadi kõrvalhoone seinas.

Foto: Merike Limberg, 2006.

24

Väike-Maarja kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 (rõngal) GOTT SEI DER SEELEN GNEDIG

(risti jalal) ANNO 17 / 18 DEN 19 / AИSИST /WISTLAST

/ MICHKK(LE) / (M)ATIS

Ratasrist, 18. sajand (paas). Mao kujutisega.

Kõrgreljeefne tekst. Mõõdud: ø 53 cm, paksus

11 cm, kõrgus ca 1,5 m.


2 ME(IKS) TARW○ELLSTAPW○ (N)RRIME WSR○v/

NTCLAVSMEW ANN○ 1611

Rõngasrist kooriruumis. Tekst on selgelt

loetav, kui arusaamatu sisuga.


3 ANNO 1648 Rõngasristi jalg

25

KIVIRISTID KIRIKUAEDADES

Alatskivi kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 EKEMA REIN / ... / BEIN / GESTORBEN / A 1693 / VND

SEIN BRUD / ER... HAT / ... / HEMLASE /MIMIS... /

WEIS / 1748

Kivirist, 17.saj. (paas). Kohmaka käekirjaga

trükitähed.

Mõõdud: 84 cm, haarade laius ca 52 cm.


2 - Tekstita maltarist. Pealmine pind üsna

murenenud.

Mõõdud: 69 cm ja haarade laius ca 80 cm.


Maarja-Magdaleena kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Kivirist, 17/18.saj. (põllukivi). Keskel risti

kujutis. Tekstita.

Mõõdud: h 99 cm, laius u 80 cm, paksus u 30

cm.


26

2 - Kivirist, 17/18.saj. (põllukivi). Tekstita.



Puhja kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Registris: Põllukivist kivirist paikneb

kirikuhoone lääneportaali kõrval. Rist on

1980-ndatel paiknenud kirikuaia piirdemüüri

ääres lõuna pool.



2 - Registris: Kivirist mõõtmetega 133 x 57 cm

paikneb kirikuhoone lääneportaali kõrval.

Risti keskele on uuristatud väikese risti

kujutis. Rist on 1980-ndatel paiknenud

kirikuaia piirdemüüri ääres lõuna pool.

Mõõdud: h 133 cm, laius 57 cm, paksus 20 cm

(kõige paksemast kohast).


27

3 - Registris: Valatud kivist (?) rist mõõtmetega

108 x 83 cm paikneb Puhja kirikuaia

piirdemüüri läänepoolsel küljel väljaspool

piirdemüüri. Ilmselt ilmastikumõjudest

tingituna on rist tugevalt lagunenud.

Mõõdud: h 108 cm, laius 83 cm, paksus ca 30

cm.


4 - Registris: Põllukivist malta risti kujuline

kivirist mõõtmetega 85 x 87 cm paikneb

horisontaalses asendis Puhja kirikuaia

tagumises kirdenurgas piirdemüüri läheduses.

Mõõdud: 85 x 87 cm, paksus 15-17 cm.


Tartu Toomkirik

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Tekstita kivirist Tartu Toomkiriku varemete

juures.

28

Otepää kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Kivirist, 17/18.saj. (põllukivi). Registris info:

Lihtne põllukivist rist on väheesinev näide

tõenäoliselt 17.-18. sajandist pärit ristist.


Paikneb kirikust idas.


Foto registrist.

29

LÄÄNE-EESTI RATASRISTID

Hageri kirikuaed

Märkus: registris on Hageri ratasristide mõõdud ebatäpsed.

Nr Tekst Märkused Foto 1

AO 1644 / MENNICKO / CVRTNA TÖNNIS

Ratasrist (paas). Registris: Ažuurne ratasrist,

keskel romb. Ratta väliskülgedel, samuti

rombi väliskülgedel ja risti jalami külgedel

ülaosas näsad. Risti teisel küljel sääreluud.


Kõrgkiri, nupud.


2

WANNKVHVND / SEIN ZWEENSOHN / LIEGNAL(E)

HIER BE / GRAVEN Aᴼ 1641

Ratasrist (paas). Süvendkiri. N ja H kahes

kohas järgmise tähega kokku kirjutatud.



3

LAURI (JURRI...)

Ratasrist (paas). Registris: Azuurne ratasrist,

keskel romb, rõnga välisküljel kolmiknäsad.

Jalamil reljeefne tekst LAURI 9

URBIYONKE.

Tekst osaliselt maa sees.

Mõõdud: h 84 cm, ø 79 cm (koos näsadega),

paksus 8 cm.


4 - Odres: Hävinud rõngasrist

Ei leidnud

30

Harju-Madise vana kalmistu

Nr Tekst Märkused Foto

1 (ratta keskosal) S Jaan s 1845 W 82 A / 10 K

(jalamil) Tema / abbi Kaas / anno S 1853 W 83 A

Ratasrist, 19. saj. Vasalemma marmor.


Ilumäe kabeliaed

Ilumäel kaks etikukivi, mida on sekundaarselt kasutatud hauatähisena. Üks neist on ratasristi kujuliseks ümber tahutud.

Nr Tekst Märkused Foto 1 SIIN MAGGAB / IANIOIA MÖLDER IAGOB / MUICK

WANNA 7(1) ASTAD / ON SURNUD 1796 ASTAL

Endine etikukivi, ümber tahutud. Paas.

Mõõdud: h 109 cm, ø 83 cm, paksus ca 14 cm.

2 (risti kaarel) • JOSEP • STENN MADLENA • STENN •

ALT 17 JAHR

ANNO 176(8)

(jalamil) DOMENUS / DEUS KON= / ER FAT EAM

Ratasrist, 18.saj. (paas). Registri andmetel

asub kirikus.

Rannarootslaste ristide analoog.

Mõõdud: h 97,5 (?), ø 48 cm, paksus 8 cm.


Foto registrist.

31

3 Juhhan Kuurberg

sündis 25. Novemb. 1829

surri 27 Mail 1864

(tekst raskesti loetav – 4 rida)

Etikukivi (15. saj. ?) (paas), sekundaarselt

kasutusel hauakivina. Juhan Kuurbergi

hauakivi (algselt etikukivi). Tagumisel küljel

risti kujutis.



Juuru kirikuaed


168... (Odres: puu on risti ümber kasvanud ja risti murdnud)

Ratasrist, 17.saj. (paas). Säilinud risti jalg.

Nupud külgedel (kändu ei olnud, seega ei ole

kindel, kas on ikka see, mille puu on

murdnud).

Mõõdud: h 101 cm (kõige sügavamast kohast,

maapind ebaühtlane), laius alt 65 cm, ülevalt

36 cm.


2

ANNO 1687 (daatum risti keskel)

SIHN MAGGAB PAIA IOST X AVW S WANNA: MEES

KES: ELLAS: WAGGASTE: HIHCJ: SVRI SKKOS

Ratasrist. Paas. Nelinurkne nupp ülal. Mõned

tähed üsna iseäraliku kujuga.



32

3 - Ratasrist. Paas.17. saj. Tekstita, nupud külje

peal jalal.



4 (teksti ei ole enam loetav, näha üksikud tähed: N ER ANNO) Ratasrist 17. saj. Paas. Süvendkiri. Nupud

külgedel ja otstes – kolme näsaga. Kiriku

lõunaseinas. Süvendkiri.



5 ANNO 165Z DEN 3 APPRLL / IST DES ALTEN IИRGEN•

/ TVMMAKAPTAS FREIBAWR (Z)V / KAYOSOHS

SOHN TVMMAKAPTAS / IAR 14 TAT VOR OSTER3

ZWISCHEN / SONNABENT VND SONTAG VOR

VNCKEND / DER SEELEN / GOTT GNEDIG /3EI

Maltarist. Paas. Jalal kõrgreljeefis liivakell,

surnupealuu ja ristatud sääreluud. 2=Z, V=И

Sõnavahesid ei ole jäetud kusagil, st kõik

üksteise otsas. Süvendkiri, nupud otstes.

Mõõdud: h 120 cm, laius 76 cm, paksus 15

cm.


33

6 - Lahtine/murdunud ratasrist seina najal (paas).

Jalg puudub. Tekstita massiivne tähis (sellest

suurema läbimõõduga on ainult Käina kiriku

varemetes asuv rist).

Mõõdud: h 94 cm, ø 100,5 cm, paksus 10 cm.


7 - Ratasrist, paas. Risti pind murenenud, tekst

puudu. Tähis on kindlalt paigas ja rõngaosa on

terve (registris kirjeldatud kui risti katke).

Kiriku lõunaseinas.



Jõelähtme kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 -

Odres: Rõngasristi fragment, hävinud Hävinud

Järva-Jaani


159(3) DEN IVNIVS IST ÖNNIS NVR MICK IN GOT

INSLAPEN

Odres kirjeldab risti fragmente, risti haar oli

käimla trepi astmeks, jalg surnukuuri seina

ääres. Tekstile pakkus ta kaks võimalikku

tähendust: õnnis noor Mick või Tönnis

Nurmik.

Fragmentide asukoht pole teada või

hävinenud. Jääb ka ebaselgeks, kas tegu oli

Malta või ratasristiga. Vanim teadaolev

eestlase nime kandev tähis.

Hävinud?

34

Jüri kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto

1

HEROTHA JERGEN VND SEIN M(UT)HER ANNA

HABEN DIESEN STEIN SETSEN LASSEN...ANNO

1637 DEN DECEMBER

Ratasrist, 17.saj. (paas). Registris: Rõnga

keskele raiutud azuurne romb või

õnnistusrist, kolmiknäsad rõngal võivad

olla ristihaarade reministsensiks.

Samasugused kolmiknäsad on jalami

külgedel. Jalamil süvendkirjas tekst tõlkes:

Jürgen ja tema ema Anna on selle kivi

panna lasknud.

Mõõdud: h 116, ø 78, paksus 10.


2

BVXSV. IAHN. SIN. / ERBEN. STNE. AO 1683

Ratasrist, 1685 (paas). Registris: Rõnga

keskele raiutud azuurne romb või

õnnistusrist, kolmiknäsad rõngal on

ristihaarade reministsentsiks. Jalamil

kartussis süvendkirjas tekst, allosas

topeltkolviga liivakella kujutis. Risti

jalamit on lühendatud, kolmiknäsad

kulunud. Rist on müüritud kiriku

välisseina kagupoolse tugipiilari külge.

Mõõdud: -


35

Karuse kirik ja kirikuaed


REPS IACK REPS GORIES

Ratasrist, 17.saj. (paas). Odres: Purustatud,

fragmendid kirikus, kohapeal säilinud jalg.

Registris: Dateering: 17. sajandi I pool (tõenäoliselt

I kolmandik). Purunenud neljaks tükiks, pind

murenenud, kulunud, määrdunud, kõik kolm näsa

murdunud. Rist on laienevate haaraotstega. Algne

asupaik kirikuaia loodeosas maantee ligidal.

Jalamilt murdus 1971.-1972. paiku (näsad

murdunud juba enne 1955); sestpeale lahtiselt

kirikus.

1983 on jalam kirikuaias murdununa olnud nähtav,

nüüd enam mitte.

Mõõdud: ø ca 84 cm, paksus ca 8 cm.

Kunstimälestis: reg. nr 16212

Foto registrist (Ü. Jukk, 2014)

2

FABIAN SCHMIT VND SEIN SON IVRGEN

SCHMIT DER IVNGER

Rõngasristi jalg (paas). Kõrgkiri.

Registris: Kirikust u 20m põhja pool. Sammaldunud

horisontaalpind, tekst hästi loetav, kõrgkiri.

Mõõdud: h 80 cm, max laius 56 cm, paksus 10 cm.


36

3 - Tekstita ratasrist. 17. saj (paas).

Registris: Asub kabelist põhja pool, ažuurne, rombi

kujutisega ringi keskel. Haarad enne ringiga

lõikumist ümardatud, ringi välisküljel kolmiknäsad.

Mõõdud: h 105 cm, ø 90,5 cm (nuppudest),

paksus 10 cm.


4 - Tekstita ratasrist. 17. saj (paas).

Registris: Asub kabelist lõuna pool. Haarad ringi

pinnast väljaulatuvad, tekst loetamatu.



5

KILKE IHAN 16Z3

Registris: Malta rist. Kirikust põhja pool (paas)

Murdunud.

Mõõdud: -


Foto registrist (T. Padu, 12. nov 2012)

37

Keila kirik ja kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 TAИMOKAN / MART / TAMMOKAN / IVRGEN / 1649

Ratasrist kirikuaias. Paas. Kõrgkiri. Nupud (3

tk).



2 SIGN MAGKAP TAMME HANS ICKS K(I)N(D)EL

AUUS MEHS /KES ELLAS AU / SEHS TAMME IOHAN /

USKAHS N(I)NC SUR / RIS USKO / TAMME HANS:

GORIU / SSE MADLE / NINC NENDE LAPSIT / TAMME

MART TAMME MADLE / TAMME BERE

(risti sees kaarte peal) TAMME TOMMAS TAMME MARR

Ratasrist kiriku eeskojas. Paas. Tekst on kaarte

peal (sh sisekaartel) ja jätkub risti jalal.

Mitmed tähed on sarnased I=T, V=И=U.


38

3 (risti kaarel)

KAWATE TENNISE KAWATE GORVIS KAWATE

IVRGEN (jalamil) KAWATE / TEN 1656

Ratasrist kirikuaias, paas. Rõngasristi jalamil

liivakell, surnupealuu ristatud sääreluudega ja

kirst kanderaamil. Kõrgkiri. Asub kirikust N

pool.

Mõõdud: h 170 cm, ø 74 cm, risti jala

ülemine osa 35 cm.


4

PETER RAVTSEP / BE(R)ENT RAVTSEP / ANNO 1656

Ratasrist kiriku eeskojas.


5

OHWESTE / JURIE / KIKE KEYA / (T)OTTER /

(TEMMA) KAHEX/ (A).. AP..OHEE../ ANNO 1669

Ratasrist aastaarvuga 1669, asub kirikuaias

kirikust W pool peatee ääres. Paas. Kõrgkiri.



39

6

JOES(TE) / DE (IIII) (tekst risti jalamil)

Ratasrist, mille süviskiri pole enam loetav.

Asub kirkust N pool. Paas.



7

KODDA ASSEME / ANDRES VON HIER / ANNO 1677

Ratasrist. Kõrgkiri. Registris on risti

asukohaks märgitud Keila endine kalmistu

(reg. nr 27604). Kuid rist asub praegu lahtiselt

kiriku seina najal, mitte pargis.


8

LIPPO MATS LIPPO JAEN LIPPO MARI 1650

Odres: säilinud fragmendid kiriku kuuris.

Ei leidnud.

9 - Odres: Rõngasristi fragment. Ei leidnud.

10 See kivi ja paik kuulub Are Antresele ja tema Maie ning

naise Annale

Odres: Tallinna Linnamuuseumile viidud rist

saksakeelse tekstiga tõlkes: See kivi ja paik

kuulub Are Antresele ja tema Maie ning naise

Annale

Ei leidnud.

40

Kose kirikuaed


SERKE IVRGE ANNO 1647 SERKE

ARENT

Ratasrist kirikuaias. Eraldi registris arvel ei ole. Kirikuaia juures

mainitud (reg. nr. 14). Asub kiriku ees pastoraadi pool 5-6 m aiast.

Tekst on kirikupoolsel küljel. Paas.

Mõõdud: h 122 cm, ø 84 cm (ilma nuppudeta ø 78 cm), paksus

10 cm.

2 DIESER STEIN GEHORET ALBRECHT

BERENTSON GEWESENEN KRVGER

ALHEIMDORFEN (SEI)NEN ERBEN

WELCHER AO 1675 D 24 SEP TAGES

DÖRF (F)ELDE MIT EINER

AXTERSCHLAGEN WARD D 22 OCTO

SELIG GESTORBEN DESSEN SEELEN

GOT GNEDIG

Eraldi registris arvel ei ole. Kirikuaia juures mainitud. Varem on

asukohaks märgitud aia kirdeosa.

Ei leidnud.

Ei suutnud leida ka korduval otsimisel.

Foto V. Ranniku 1965

3 - Tekstita rõngasrist müüritud kiriku torni. Registris: Kiriku

läänefassaadi kaunistuseks müüritud nime ja daatumita, laienevate

haaraotstega ratasrist (portaalist põhja pool), mis tüübilt sarnaneb

ratasristidega, mis kuuluvad kas 16. sajandi lõpukümnendisse

(näiteks Suure-Jaanis, aastast 1598) või 17. sajandi I veerandisse

(näit. Kullamaal, aastast 1621). Oletuslikult võis rist (samuti ka

paariline reg. nr. 3657) paikneda kirikuaias vana käärkambri lähedal

selliselt, et 1856. aasta juurdeehitusele ette jäi, aga võimalik ka, et

ristid müüriti läänefassaadile torni ümberehitusajal 1873.

Mõõdud: ø 86 cm, paksus 10-11 cm.


41

4 - Tekstita rõngasrist müüritud kiriku torni.

Registris: Ratasrist on säilinud enamvähem tervena. Muu info sama,

mis eelmisel risti.

Mõõdud: h 122 cm, ø 63 cm, paksus 10-11 cm, jalami laius alt 34

cm.


Kullamaa kirikuaed


(ülal risti kaarel)

Aᴼ 1621

(jalamil)

SITTA/

KODT /

MAT(S)

Ratasrist (paas). S=Z, 2=Z

Odres: Vanu ratasriste olnud seal veel mitmeid juttude

järgi, kuid kõik on hävinud.

Registris: Raidtehnikas paekivist ratasrist asub praegusel

asukohal väidetavalt 1868. aastast. Varem kirikust

vahetult idas. Ümberpaigutamine seoses koori

ümberehitusega (1865).

Ažuurne laienevate otstega ladina rist, mille ülaosa läbib

rõngas, jättes ristihaara otsad rõngast välja. Haarasid on

algselt kaunistanud poolsfäärilised näsad. Ratasrist

monteeritud betoonalusele. Jalamilt ja ka ratta osast puudu

kilde, külgmised näsad puuduvad, ülemine säilinud

osaliselt.

Mõõdud: h 106 cm, ø 82,5 cm.


42

Käina kiriku varemed

Nr Tekst Märkused Foto 1 - Tekstita ratasrist. (paas)

Registris: üks väheseid Kaarma dolomiidist ratasriste 17.

sajandist. Dolomiidist väljaraiutud rõngasrist paikneb

lahtises tornialuses sisse müürituna 1500 paiku ehitatud

kiriku W-portaali kohal, lääne-eestipärase ümarakna all.

Oletatavasti on rõngasrist sinna paigutatud hiljem,

1660ndate aastate paiku, kui kindlustati vajuma hakanud

tugimüüre. Kõige suurema läbimõõduga ratasrist Eestis.

Mõõdud: h 120 cm, ø 120 cm, paksus u 15-17 cm.


Lääne-Nigula kirikuaed


IE(TZE MATZ

IETZE GLAWES

(IE)ZE MADDIS

NO 1644 )

Ratasrist (paas).

Odres: Jõetse talu asub mõne km kaugusel.

Registris: Asub umbes 12 m kiriku SW- nurgast.

Raidtehnikas paekivirist. Risti pind paiguti

sammaldunud.

Tekstipoolne külg tugevalt murenenud, tekst ei ole

säilinud. Kõrgkiri. Nupud otstes.

Mõõdud: h 86 cm, ø 76, paksus 9 cm.

Kunstimälestis (kinnis): 16495

43

2

HAVKASTE TÖNNO

Lääne-Nigula pastoraadi maja nurgas on sisse

müüritud kivi, arvatavasti rõngasristi fragment.

Säilinud laiem osa – võimalik, et osa risti jalast.

Ümbert krohvitud, servad ei ole krohvi alt näha.

Mõõdud: h 23 cm, laius 31 cm.

3 Risti horisontaalhaaral aastaarv, ülejäänud tekst

jalami esiküljel:

1815

Hans Kappel Ia/

Temma Appi Kasa/

Agusti Elisaped Ia N=/

ente lapsed Kotliep Juh=/

han"2" Karel Kus...3/

enne aeko sur.ud 4/

Apraam Juhhan ia Wanna /

Issa ia Emma 1804.

Hilisem ratasrist – 19. saj (dolomiit). Sarnaneb

rannarootslaste ristidele.

Registris: Raidtehnikas paekivist ratasrist asub Lääne-

Nigula kirikuaia lõunapoolse müüri ääres.

Mõõdud: h 65 cm; ø 44 cm; paksus 10,5 cm.


4 - Kivirist, 13/14.saj. (dolomiit). Kinnismälestis, kuid

asub lahtiselt kirikuaias.

Registris: Asub kiriku lõunaseinast ca 5m kaugusel.

Pikali vajunud. Sammaldunud, loetav tekst puudub.

Mõõdud: h 116cm, laius 68 cm, paksus 23 cm.


Foto registrist (Ü. Jukk 2014)

44

Martna kirik


ANNO 1624 / DEN 17 NOVEMBRIS/ IST

KASSOMEHS/ HANS VON LVMMER / (G)ESTORBEN

(teisel pool)

DIESEN STEIN HAT / (K)ASSOMEHS LAUR /

SEINEM LIEBE VATER / IHM VND SENEN BRV /

DEREN IAN VND MAT(S) VND IHREN ERBEN ZV /

GEDECHTNVS MAC• / HEN LASSEN ANNO / 1632 •

DEN 4 • NO• /(VEM)BRIS

Restaureeritud haua püstplaat krutsifiksiga.

Paas. Asub kirikus sees. Pigem rõngasetikukivi

sarnane. Kõrgkiri. Üsna erandlik igas mõttes.

Registris: Kässomehe Laur on lasknud oma isale

ja vendadele ning nende pärijatele hauakivi

panna. Selgusetuks jääb, miks ilmselt samal ajal

raiuti kaheksa aastat tagasi surnud Hans von

Lummeri nimi teisele poole.

Odrese üks tõlgendus: käsumees Laur. J. Naha

on seostanud Käsukülaga Martna ligidal. Kesu

küla asub 7-8 km Martnast. 2=Z, M ja E kokku

kirjutatud. Kahepoolne tekst.

Mõõdud: h 163 cm (koos betoonsokliga 174

cm), rõngaosa ø 53, jala laius 54 cm, paksus 16

cm.

Kunstimälestis (vallas): 16337

2 186.. Rõngasrist müüritud kiriku torni

45

3 -

Malta rist kiriku idaseina müüritud (madalale).

Tekstita.

Märjamaa kirikuaed


KIESA IAHN VON / DEL LISTA IST ALT 32 (I)AHR

KIESA HANS. / HANS.ZENSOHN / ...ST NAHME

/(I)VRGEN / ANNO 1692

Risti jalg (paas), kirikust N pool. H ja N

kokku kirjutatud. Nuppudega.

Mõõdud: h 68,4 cm, laius 11 cm.


2

DIESER ...N GEHO / RET HERMICK IHAN / VND

SEINERB EN / ALSE / MATTIES / IHAN / SIMEN /

HANS / IAACK

Malta rist, risti pea on murdunud. Dolomiit.

Mõõdud: h 93 cm, laius 62,5 cm, paksus 9 cm.


Ei leidnud (vallasmälestis – ehk on kirikus sees?).

Arhiivi joonis 1984. a.

46

3

RINGOTTO / (JVRGEN) / RINGOTTO / JVRGEN /

RINGOTTO J(OHAN) / RINGOTTO (…) RINGOTTO /

MART / RINGOTTO / GLAS

Malta rist kirikust N pool. Dolomiit. Kõrgkiri.

Katkine. Odres: Ringuta küla asus Märjamaalt

1km Rapla poole.

Mõõdud: h 94 cm, haarade laius 78 cm,

paksus 12 cm.

4

1647 / MOSEKVLL PETTE / TONNES / IHANE / IVRGEN

Malta rist, dolomiit. Kirikust NE pool.

Süvendkiri.

Mõõdud: laius 71,5 cm, paksus 9 cm.


5 MUSPOII

1720

Malta rist. Dolomiit, kirikust N pool. Vahetult

puu kõrval, võimsa jalaga ja nuppudega rist.


paksus 1o cm.


47

6 - Risti jalg (dolomiit), tekstita. Kirikust N pool.

Mõõdud: h 80 cm, paksus 7,5 cm.


7 - Risti jalg (dolomiit). Nuppudega. Tekstita.

Kirikust N pool (kõige idapoolsem).

Mõõdud: laius 69 cm, paksus 10 cm


8 A E (Z) (tekst loetamatu) Risti jalg. Murdunud rist. Neli fragmenti

tähtedest. Üks oletatav risti tükk on jala juures

maas.

9 . Tekstita malta rist (dolomiit).

Mõõdud: h 147 cm, laius 76 cm, paksus 11

cm.


1910. on kirjeldatud ka ratasriste, kuid need pole säilinud.

48

Noarootsi kirikumõis

Nr Tekst Märkused Foto 1 (üleval) HINDRICK • MATZ • SON.

(keskel) 1759 DEN • 15 AUGS

Ratasrist

Mõõdud: h 37 cm, ø 51 cm paksus 6,5 cm.


Ratasrist Hindrik Matzoni haual, 1759 (paas)

2 Anna Granfeld 1800 Ratasrist Anna Granfeldi haual, 1800 (paas).

Tekst on raskesti loetav.



3 Idaküljel tekst:

TEWES MARTN MATHS • SON

FÖDT 1765 D 5 AUG (risti keskel)

DÖG 1822 D 21 DECEMB (risti all)

Lääneküljel tekst:

HANS HUSTRU ANNA (risti kaar ülal)

FÖDT 1770 D 28 MAR (läbi risti)

DÖG 1826 D 23 FEBR (all kaarel)

Ratasrist Tevese Martini ja Anna haual, 1822

(paas). A ja H-l keskmine kriips sakiga.

Registris: Risti haarad tipnevad

kolmiknäsadega, idapoolses osas vaskpoolne

ülemine näsa murdunud. Süvendkirjas tekst

paikneb ringikujuliselt ja risti

horisontaalhaaral (mõlemal küljel). Osaliselt

sammaldunud.



49

4 MAGDALEENA / BLOCK / 1795

(ristil on teksti rohkem, aga enamjaolt loetamatu/hävinenud)

6 ast 17 JUNÜ 1795

Ketasrist Magdaleena Blocki haual, 1795

(paas). Tekst on kirjutatud trükitähtedega. All

ristatud väikesed sääreluud. Kild on ühest

küljest ära.



5 Johan 1797

(…) 1(..)18

(..)I G EN

Ketasrist Johani haual, 1797 (paas)



6 MARTИ 19 IAИUA 1844 Ratasrist Martini haual, 1844 (paas)

Asub kirikus sees lahtiselt, uksest sisse minnes

vasakul suurem rist.



7 (DO..?) D 23 OCT (läbi risti)

HELJA MATTHS. DOTTER (risti peal)

Ratasrist Helda haual, 1824 (paas)

Asub kirikus sees lahtiselt, uksest sisse minnes

vasakul väiksem rist.

Mõõdud: h umbes 30 cm, ø u 35 cm.


50

8 1828 Kiriku eeskojas (puudus varasemates

kirjeldustes). Peale aastaarvu rohkem teksti ei

ole.

Mõõdud: -

9 LISA. A (edasi murdunud kaareosa)

DEN. 3. IUNI. · 1(…) (läbi risti, teine pool murdunud)

Ratasristi fragment (üks pool). Puudus

varasemates kirjeldustes.

Mõõdud: -

10 EWAMARAS HUSTRUERAN UTAN (ülal)

DÖDE 5 IUL 1846 (keskel ida pool)

Ratasrist kirikuaias. Puudub varasemates

kirjeldustes.


51

11 - Tekstita ratasrist. Risti pind on väga kulunud.

Asub kiriku ukse lähedal (väljas).


Pühalepa kirikuaed (Hiiumaa)

Nr Tekst Märkused Foto 1 -

Tekstita rõngasrist kirikuaias, osa murdunud.

Paekivist ühtlaselt laienevate harudega ratasrist.

Registris: Haarade kohal, väljaspool rõngast on

kolmiknäsad. Tüvese ja rõnga liitekohas on teine-teiselpool

üks suurem ümar näsa, mille servad on lihtsa

täisnurkprofiiliga faasitud. Risti vorm on lopsakas ja jõuline

(barokilik), heade proportsioonidega. Materjaliks on ilmselt

kohalik Hilleste paemurrust võetud paas, meistriks kohalik

talupoeg, käsitööline-kiviraidur. Puuduvad signatuurid.

Mõõdud: h 80 cm, ø 75 cm (kõige laiemast kohast), jala

paksus 13 cm, rõngaosa paksus 10,5 cm.


52

2 - Tekstita rõngasrist kirikuaias, osa murdunud. Registris: Rist

(koos kõrval oleva ketasristiga) on leitud maa seest

kalmistu korrastamisel - inventariseerimisel 1979-ndal

aastal ja paigaldatud kohale, kust leiti.

Mõõdud: h 93 cm, ø 56 (kõige laiemast säilinud osast),

paksus 9 cm.


3 - Ketasrist. Tekstita. Registris: Rist (koos kõrvalristiga) leitud

maa seest kalmistu korrastamisel - inventariseerimisel

1979-ndal aastal ja paigaldatud kohale, kust leiti.



4 - Nn pikkpea rist.

Mõõdud: h 58 cm, haarade laius 48 cm, paksus 10,5 cm.

Pühalepal on veel Malta riste, mis kuuluvad ilmselt 19. sajandisse. Ühel peal aastaarv 1849.

53

Rapla kirikuaed


Odrese järgi: WAHARA HOF AHTRO NOME MIES (?)

Praegu näha: WAHAR / A HOF AIIRO NOPPE(..)IES

Ratasrist, 17.saj. (paas). Odres: Vaharu oli

endine küla praeguses Raikküla k/n.

Süvendkiri.

Mõõdud: h 128 cm, ø 49,5 cm, paksus 11 cm


2

ANO 1656 / MEEPERE / MATƵ

Ratasrist, 17.saj. (paas). Süvendkiri.

Mõõdud: h 118 cm, ø 89,5 cm, paksus 8 cm.


3

AO 1667 / DEN 5 APRI / REBBASE HANS / (KVBIAS ZV

HAG) ...

Ratasrist, 17.saj. (paas)

Süvendkiri. Viimane rida on maa sees, aga

ülemine serv tähtedest veel näha. Ringi keskel

risti kujutis (mõlemal küljel).

Mõõdud: h 55 cm, ø 44,5 cm, paksus 14,5 cm.


54

4

CIELDAMA/ IOHAN / CIELDAMA / (TENS NANO)

Ratasrist, 17.saj. (paas).

Kahe ristihaara nupud murdunud. Süvendkiri.

Viimane rida maa sees (Tens nano).

Mõõdud: h 90 cm, ø 73,5 cm, paksus 10,5 cm


5 - Tekstita ratasrist, 17.saj. (paas). Ülemise

ristihaara nupp murdunud.



6 - Tekstita ratasrist, 17.saj. (paas).

Mõõdud: h 108,5 cm, ø 77 cm, paksus 10 cm.


55

7 - Rõngasristi jalg

8 - Tekstita malta rist. 17. saj., paas. Nuppudega.

Mõõdud: h 100,5 cm, haarade laius 88,5 cm,

paksus 14 cm.


Ridala kirikuaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 1843 19. sajandi ratasrist (rannarootsi ristide

analoog). Paas.

Registris: Asub kirikuhoone SW kontraforsist

lõuna pool. Ketta ülaosal keskel daatum 1843.

Muu loetav tekst puudub. Risti varem poolest

saadik matnud pinnas ja praht on eemaldatud.

Nupud, risti ümber rant, keskel auk/lohk.



56

2 Ungrust Simu Pawel 1844 188(?) ... (tekst ei ole enam loetav,

v.a aastaarv)

19. sajandi ratasrist (rannarootsi ristide

analoog). Paas. Rant ümber risti, nupud.

Registris: Ratasrist asub kirikust ida pool.

Välisküljel näsad. Rõnga välisserva markeerib

sellega paralleelne uuristatud joon.

Süvendkirjas tekst risti horisontaalhaaral.

Mõõdud: h 77 cm, ø 73 (ilma näsadeta 65 cm),

paksus 12 cm.

Kunstimälestis (kinnis): reg. nr. 16438 3 - Rist reljeefse topeltristiga, 14.-15. saj. Paas.

Registris: Asub lääneportaalist kümmekond

meetrit loodes. Paekivist massiivse risti

idaküljel reljeefne topeltrist. Rist oli varem

kuni haaradeni pinnasesse kadunud, nüüd

välja puhastatud. Tugevalt lõuna poole viltu.

Jalami tagumine osa lahti murdunud, kivi pind

paiguti sammaldunud.


paksus 34-43 cm.


4 - Rist, 15.-16. saj. Paas. Registris: Asub kiriku

lääneportaalist loodes. Paekivist rist, mis oli

haaradeni pinnasesse mattunud, on välja

puhastatud. Kohati vähese samblikuga kaetud

kivipind.


paksus 27 cm.


57

5 - Rist, 15. saj. Paas. Registris: Asub kirikust

kümmekond meetrit lõuna pool, taustaks

ümara vormiga elupuu.

Paekivist massiivne rist. Vasakpoolne külg

tugevalt sammaldunud, ülaosas veidi

murenenud servad.


paksus 28-30 cm.


6 - Rist, 17.-18. saj. Paas. Registris: Malta ristile

sarnanev raidtehnikas paekivirist, väljapoole

laienevate ja otstest nõgusate ning ümarate

näsadega kaunistatud haaradega.

Asub kirikust lõunas (7-8m).


paksus 9 cm.


Foto registrist.

7 1782 Kivitahvel, 18. saj. Paas. Registris: Asub

kirikuaia peavärava kõrval, sellest põhja pool.

Maapinnale asetatud kivitahvel, millel

raidtehnikas profileeritud servad ja daatum

1782. Vasakust nurgast purunenud. On kas

hauatähis või selle detail.

Mõõdud: 75 x 71 cm, paksus 13 cm.


Kirikuaias kaks trapetsiaalset hauaplaati ratasristidega – üks pikali, teine püstiasendis (13.-14. saj).

58

Risti (Harju-Risti) kirik


ANNO 1611 DEN 1 DECEMBER WORT SO SO

TONNIS GESCATEN

Rõngasrist, jalalt murdunud, säilitatakse kiriku

eeskojas. Odrese tõlkes: Sel 1 detsembril 1611

sai Soso Tonnis maha lastud. Jung 1910

kirjutab: Üks Poola soldat olla selle Tonnise

püssiga maha lasknud, kui see parajasti kirikust

välja astunud. Naha Harjumaa käsikirjas:

Poolakad olla kõrtsi aknast läbi lasknud ühe

mehe maha. Sellele olla pandud see ratasrist.

Kõrgkiri risti kaarel. Ainulaadse kujuga –

ratasmatla ja rombi kuju koos.


Rooslepa kabeliaed

Nr Tekst Märkused Foto 1 1768-1841(teksti on rohkem) Ratasrist (rannarootsi analoog) asub kiriku

lõunaküljel. Tekst loetav. Tekst on ida küljel.

Rist on ebaühtlase paksusega.


2 1866 (teksti on rohkem) Ratasrist (rannarootsi analoog) asub kiriku

taga. Tekst on halvasti loetav, tekst ida küljel.


59

Saha kabeliaed


IVKA ... MAVN

Kontrollimata

2

ANNO 1620 NOTA IVRGE SEIN DOCHTER ANNA

WEGWNER BRODER MAKEN LATEN

Rõngasristi fragment Kontrollimata

3

(VAE) MADES (MEH)

Aastaarvuta ratasrist 17. sajandist. Vae Madis

Mähelt? ERA.T-76.1.10877 Harju rajooni

kalmistud I A-656.

Kontrollimata

4 - Hävinud maltarist

Registris: Kabelist lõunas on kolm kiviristi, kaks rõngasristi (?), ka paar sepisristi. Vanim tähis on paest rõngasrist 17. sajandist. Risti keskel on gooti

majusklites kiri. Ainulaadne on kõrgele jalale toetuv paekivist ristmärgiga ketas. Tähis on kirjadeta.

Suure-Jaani kirik

Nr Tekst Märkused Foto 1 ANNE R /

ATCCEP /

1598

Ratasrist (16. saj) asub kirikus sees. Paas.

Nupud otstes. A-tähel keskmine kriips on

sakiga. All jalamil pesukurika kujutis. J. Jung.

Muinasaja teadus Eestlaste maalt II 1898, lk

210: Vana jutu järele olla see Rattisep katku

ajal surnuid pesnud ja riidesse pannud, mille

eest kogudus temale selle mälestuse märgi

tänuks haua peale olla pannud.

Mõõdud: kõrgus 199 cm, ø 77 cm (näsadeta

74 cm), paksus 8 cm (keskosas), 10 cm

(jalamiosas).


60

Tallinn/ Pirita/ Kalamaja

Nr Tekst Märkused Foto 1 MMD IHS M. T. D

A 1617

Rist. Pirita kloostri kalmistu asutamisrist.

Asub Tallinna Linnamuuseumis

2 MEHE MATTEIS

VON HIRROKVLLA

MEHE MATTEIS POGHK MATTIS

MEHE MAST . GLAS MAST THOMAS

0 1649

Odres: Poolik hauaplaat Pirita kloostri juurest.

Asukoht kontrollimata.

Foto registrist: V. Ranniku, 1963.

3 HALLIKAHANSVNDT

S HANS VNDT

SEINE MVTTE LENO

SAMPT IHRE EINEN DOCH

MADLENE DOREIT

ANNO 1654

Odres: Hauaplaat Pirita kloostri juurest.

Asukoht kontrollimata.

Kontrollimata.

61

4 DI(E)SSE ST(HE)ENN ST(E)D KOPDA(D) IOHAN SEIN

ERBEN HAN(N)S ANNO 1674

Odres: Ratasrist Kalamaja kalmistult, hävinud Hävinud

5 MATIS MARTINSON FVRMAN ANO 1732 Odres: Ratasrist Kalamaja kalmistult, hävinud Hävinud

6 1634

(allpool kivisse uurendatud sekundaarne tekst)

JÜRRI LEMBERG WAGHER(IK?) KERL ANO 1801

HIER RUHEN IN GOTT MEINE KINDER

Etikukivi, 17. saj. (paas). Sekundaarselt

kasutatud hauatähisena. Praegune asukoht: De

La Gardie Kaubamaja. Viru t. 13/15, Tallinn.

Registris: selliselt on teksti ca 60 aasta eest

üles kirjutanud Johann Naha Kalamaja

kalmistul (vt. TKVA arhiiv nim. 10, sü. 18, lk.

17); praeguses asukohas kirje algus osaliselt

mitteloetav.

Mõõdud (registrist): ei ole mõõtmiseks

ligipääsetav; inventariseerimisandmeil (1955)

h 315 cm, haarade laius 73 cm.

Kunstimälestis (vallas): reg. nr. 1320 Foto registrist: Sirje Simson, 2006.

7 (sekundaarne tekst)

ARBEITSLEUTE ROT MEISTER WILHELM

ANDRESSOHN 1807

Kolmiknäsadega rõngasetikukivi, 17. saj.

(paas). Sekundaarselt kasutatud hauatähisena

Kalamaja kalmistul. Praegune asukoht:

Tallinn, Vene t. 16, Dominiiklaste kloostri

Püha Katariina kirik.

Mõõdud: h 258 cm, ülaosa ø 83,5 cm, jalami

laius 67 cm, paksus 14 cm


Foto registrist: Sirje Simson, 2007.

62


ARBEITSKERL IOHAN CHRISTIANSOHN ...NA

MARTA I...NG 1805

Rõngasetikukivi, 17. saj. (paas). Sekundaarselt

kasutatud hauatähisena Kalamaja kalmistul.

Praegune asukoht: Tallinn, Vene t. 16,

Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik.

Mõõdud: h 220 cm, ülaosa ø 68,5 cm, rist: ca

26 x 26 cm, jalami laius ca 68,5 cm, plaadi

paksus ca 15 cm




JOHANN TONNISOHN ELISABETH TONNISOHN GE

GÜRGNS GEB 1748 GES 1794

Rõngasetikukivi, 17. saj. (paas). Sekundaarselt

kasutatud hauatähisena Kalamaja kalmistul.

Praegune asukoht: Tallinn, Vene t. 16,

Dominiiklaste kloostri Püha Katariina kirik.

Registris: abitult sisse raiutud sekundaarne

tekst ja jalami allosas kolp ristatud

sääreluudega, külgedel lilleõis.

Mõõdud: h 215 cm, ülaosa laius ca 82,5 cm,

jalami laius ca 71, 5 cm, paksus ca 14 cm.

Kunstimälestis (vallas): reg. nr.1322 Foto registrist: Sirje Simson, 2007.


RBEITSLEUTE AELTERMANN IACOB IOHANSOHN

1808





Püha Katariina kirik. Registris: jalami ülaosas

sekundaarne abitult sisse raiutud kolp ristatud

sääreluude ja vikatiga.

Mõõdud: h 208 cm, ülaosa ø 86 cm, jalami

laius ca 71,5 cm, paksus ca 13 cm.

Kunstimälestis (vallas): reg. nr. 1321.


63


HIER RUHET IN GOTT FUHRMAN PETER MIN

KOWITZ GEST: D MAI 1812 ALT 39 IA...





Püha Katariina kirik.

Mõõdud: h 175 cm, ülaosa ø ca 98 cm, jalami

laius ca 80 cm, paksus ca 14 cm.



Lisaks Blasius Hochgreve mälestusrist (maltarist) 1560.a: kõrgkiri krutsifiksi ja põlvitades palvetava mehe kujutisega; ja hävinud Ludke von Oyeteni

mälestusrist 1560. a

Tuhala kalmistu

Nr Tekst Märkused Foto 1 ORRO KUBJAS MIKK 1756 Odres: Rõngasrist, risti pind on murenenud ja

tekst raskesti loetav. Oru mõisa Miku haud.

Asukoht kontrollimata (kas on säilinud?).

Türi kirikuaed (ja kiriku eeskoda)

Nr Tekst Märkused Foto 1 TVIRRE / NIEOLAS / TVIRRE / KERT / TVIRRE LAVR /

TVIRRE KATR / IN Aᴼ 1651

Ratasrist, paas. Asub kiriku eeskojas. Tekst

süvendkirjas.

Mõõdud: h 158 cm, ø 85,5 cm, paksus 9,5

cm.


64

2 WANA EWA IAHN / VND SEINE ER/ (B)EN HANS •

MATZ / ..(N)O 1653

Ratasrist, paas. Asub kiriku eeskojas.

W ja A on kokku kirjutatud. Kõrgkiri.



3 - Rõngasristi katke, säilinud ülemine osa.

Kiriku eeskojas seina külge kinnitatud.

Tekstita.

Mõõdud: 41 x 27 cm, paksus 8 cm.

Vigala


TOVKO HANNVS

Rist Touko Hannuse haual, 17.saj. (paas).

Odres: Malta rist, risti pea ja nupud

murdunud. Ürikutest nähtub, et Tõiga Annus

oli vabamees ja pidas Avaste kõrtsi.

Mõõdud: h 70 cm, haarade laius 78,5 cm.


65

2

...ATZ PAIB ... PAIBA ...

Odres: Malta risti detail. arvatavasti Araste

küla Paiba talu.

Mõõdud: h ca 40 cm, laius 42 cm, paksus 8,5

cm.

Kultuurimälestis: reg, nr. 6105

Foto arhiivist, 1986. Ei pääsenud kirikusse sisse.

Kirikuaias teiste tähiste seas 7 väikest kivist risti, üks graniidist rist aastast 1785, üks hauasammas 1804. aastast ja üks ketasrist.

Vilivalla kalmistu

Nr Tekst Märkused Foto 1 WASSAMAHANS / MOLLER / THOMAS WASSA / MA

MOLLER IST / ERSCHLAGEN A1638 (viimane rida maa

sees)

Säilinud tähis. Tõlkes: Vasalemma Mölder

Hans Thomas on maha löödud 1638.

Nuppudega.


66

2 (kaare peal) SIN HINGAB IUMMALA RAHHOGA

WIHHTERPALLO KÄRNER / (risti keskel) SAMUEL

PALMKRON / (risti jalal) SÜNDINUD 1795 / SEL 24

AUGUST/. SURND 1855 / SEL 30 MARZ.

Rõngasrist. Uuem – 19. saj. Süvendkiri.

Sarnaneb Harju-Madise 19. sajandi ristiga.

Mõõdud: h 117 cm, ø 74 cm, paksus ca 7-8

cm.

3 ...DER... TMAN AUS WI(HTERPALLO) PETER

R(II)SENBERG/ ..MBR 1832 / ALT 52.

Ratasristi fragmendid (jalg ja osa rõngast).

Säilinud osaliselt fragmentidena. Kirjatähed,

süvendkiri. Tekst on raskesti loetav (eriti

rõngaosal).

Mõõdud: rõngaosa fragment 47 x 70 cm,

paksus 7,5 cm. Jalam: h 45 cm, laius alt 50

cm, ülalt 42,5 cm, paksus 7 cm.

Documents

EESTI RATASRISTID - muinsuskaitseamet.ee · kasutati haudadel 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi alguses. Kaks sellist asuvad Ilumäe kalmistul, üks Tallinnas Viru tn 13/15 kaubakeskuses