JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU ...kasutatust ning veekogude vähile sobivuse hindamisest. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Püütud vähid analüüsiti ja

JÕEVÄHKI OHUSTAVATE

VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU HINDAMINE NING

SIGNAALVÄHI TÕRJEKS MEETMETE

RAKENDAMINE 2013. A

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja

Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi

teostatud projekti aruanne

Koostajad: Margo Hurt, Mati Kivistik

Projekti vastutav täitja: Tiit Paaver

Tartu 2014

2

SISUKORD

SISSEJUHATUS ........................................................................................................................ 4

1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES LIIGI ARVUKUSE

VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU TAKISTAMINE ............................... 5

1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS ..................................................................................... 5

1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES ..................................................................................... 11

1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES ................................................................................. 12

1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED .................................... 13

2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................... 15

2.1. AAVOJA ....................................................................................................................... 15

2.2. JÄGALA JÕGI .............................................................................................................. 15

2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV) ............................................................... 15

2.4. RAKU JÄRV ................................................................................................................. 16

2.5. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HARJU-JÄRVA-RAPLA

REGIOONIS ......................................................................................................................... 16

3. HIIUMAA, SAAREMAA JA LÄÄNEMAA VEEKOGUDE UURINGUD ...................... 17

3.1. LÕVE JÕGI ................................................................................................................... 17

3.2. MASA PEAKRAAV ..................................................................................................... 18

3.3. KANGRUSELJA PEAKRAAV .................................................................................... 19

3.4. KIRUMA PEAKRAAV ................................................................................................ 20

3.5. TIRTSI JÕGI ................................................................................................................. 22

3.6. SILLA JÄRV ................................................................................................................. 24

3.7. VESIKU OJA JA VEDRUKA OJA .............................................................................. 25

3.8. OJU PEAKRAAV ......................................................................................................... 27

3.9. JÄMAJA OJA ................................................................................................................ 28

3.10. KAARMA OJA ........................................................................................................... 30

3.11. KÄRLA JÕGI .............................................................................................................. 30

3.12. LEISI JÕGI .................................................................................................................. 30

3.13. LAUGI PEAKRAAV .................................................................................................. 31

3.14. OITME OJA ................................................................................................................ 31

3.15. PÕDUSTE JÕGI .......................................................................................................... 32

3.16. TÕRE PEAKRAAV .................................................................................................... 32

3.17. VÕLUPE JÕGI ............................................................................................................ 33

3.18. VÄHK MERES ........................................................................................................... 33

3.19. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HIIU-LÄÄNE-SAARE

REGIOONIS ......................................................................................................................... 34

4. IDA-VIRUMAA JA LÄÄNE-VIRUMAA VEEKOGUDE UURINGUD .......................... 35

4.1. SELJA JÕGI .................................................................................................................. 35

4.2. VÕSU JÕGI ................................................................................................................... 36

4.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID VIRU REGIOONIS ........... 37

5. JÕGEVAMAA JA TARTUMAA VEEKOGUDE UURINGUD ........................................ 39

5.1. ONGA JÕGI, PEDJA JÕGI .......................................................................................... 39

3

5.2. PÕLTSAMAA JÕGI ..................................................................................................... 41

5.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID JÕGEVA-TARTU

REGIOONIS ......................................................................................................................... 41

6. PÄRNUMAA JA VILJANDIMAA VEEKOGUDE UURINGUD ..................................... 42

6.1. TARVASTU JÕGI ........................................................................................................ 42

6.2. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÄRNU-VILJANDI

REGIOONIS ......................................................................................................................... 43

7. PÕLVAMAA, VALGAMAA JA VÕRUMAA VEEKOGUDE UURINGUD ................... 44

7.1. JÕKSI JÄRV ................................................................................................................. 44

7.2. VÕHANDU JÕGI, RÕUGE JÕGI ................................................................................ 45

7.3. TAMULA JÄRV ........................................................................................................... 46

7.4. AHJA JÕGI JA SELLE LISAJÕED HILBA, LEEVI JA LUTSU JÕGI ..................... 46

7.5. PIUSA JÕGI JA KORGÕSILLA OJA .......................................................................... 48

7.6. TILSI KÕRBJÄRV ....................................................................................................... 49

7.7. ÄHIJÄRV ...................................................................................................................... 50

7.8. MUSTJÕGI, PÄRLIJÕGI ............................................................................................. 51

7.9. HINO MUSTJÄRV, SIKSALI OJA, SIKA SULG, PEDETSI JÕGI ........................... 52

7.10. KÄRNJÄRV ................................................................................................................ 54

7.11. KARSNA JÄRV .......................................................................................................... 54

7.12. KAVADI JÄRV, SAALUSE ALAJÄRV ................................................................... 55

7.13. KOORASTE PIKKJÄRV ............................................................................................ 56

7.14. ÕHNE JÕGI ................................................................................................................ 57

7.15. PIKRE JÄRV ............................................................................................................... 58

7.16. NÕUNI JÄRV ............................................................................................................. 58

7.17. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÕLVA-VALGA-VÕRU

REGIOONIS ......................................................................................................................... 61

8. JÕEVÄHI HARRASTUSPÜÜK ......................................................................................... 62

KOKKUVÕTE ......................................................................................................................... 65

Lisa 1. Katsepüükide andmestik.............................................................................................. 66

Lisa 2. Vähirikkamatest veekogudest püütud vähkide analüüsi tulemused............................ 75

4

SISSEJUHATUS

Jõevähk (Astacus astacus) on veekogude ökosüsteemide oluline lüli ning ta on sisevete

kalanduse mõistes väärtuslik püügiobjekt. Jõevähk kuulub loodusdirektiivi V lisas nimetatud

liikide hulka, mis seab liigi hea seisundi säilitamise kohustuse Euroopa Liidu ees.

Jõevähk on Eestis põliseks vähiliigiks. Tema suurimaks ohuks on võõrvähiliikide levitamine.

Alates 2008. a on teada Eestis signaalvähi (Pacifastacus leniusculus) esinemine Harjumaal

Mustjões. Tõenäoliselt on see Ameerika päritolu vähiliik ebaseaduslikult sisse toodud juba

mitu aastat varem. Hiljem on leitud signaalvähke veel Riksu ojast Saaremaal ja Vääna jõest

Harjumaal. Kõigi kolme signaalvähi asustusest on teada saadud vähivaru seisundi uurimise

katsepüükidega.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse finantseeritud ja Eesti Maaülikooli

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi teostatud projekti „Jõevähki ohustavate

võõrvähiliikide leviku hindamine ning signaalvähi tõrjeks meetmete rakendamine 2013.

a“ peamised ülesanded olid järgmised:

Signaalvähi arvukuse vähendamine teadaolevates signaalvähi levikukolletes ning

võõrvähiliikide leviku takistamise meetmete selgitamine.

Jõevähi leviku ja varu seisundi hindamine signaalvähi levikukollete lähistel ning

võõrliikide leviku kahtlusega veekogudes, sh piiriveekogudes ja veekogudes, kust vähk

jõevähk hiljuti kadunud; võimalike uute võõrliikide levikukohtade fikseerimine.

Suurema tähelepanu all olid Eesti parima vähipiirkonna, Saaremaa veekogud. Lisaks hinnati

mitme veekogu vähivaru seisundit, mille kohta info vananenud. Veekogude lõikes anti

soovitusi jõevähi varu kasutamiseks ja kaitseks.

Jõevähi uuringud põhinesid katsepüükidel, mille metoodika ei erinenud varasematel aastatel

kasutatust ning veekogude vähile sobivuse hindamisest. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid.

Püütud vähid analüüsiti ja lasti samadesse kohtadesse tagasi (va haigustunnustega isendid ja

signaalvähid).

Suurema osa välitööde teostajateks olid Mati Kivistik ja Margo Hurt, kes vastavate veekogude

lõikes (vt lisa 1) on ka aruande koostajad. Konkreetse veekogu kohta lisainformatsiooni

saamiseks ongi soovitav pöörduda seal uuringu teinud isiku poole. Katsepüüke teostasid ka

Keskkonnaameti vee-elustiku spetsialistid.

Eraldi peatükk käsitleb projekti tulemusi teadaolevates signaalvähi veekogudes. Teiste

veekogude vähiuuringute tulemused on koondatud peatükkideks Keskkonnaameti regioonide

põhiselt. Aruande tekstiosa lugemisel on soovitav paralleelselt jälgida katsepüükide

andmetabeleid (lisad 1 ja 2).

Eraldi käesolevast aruande käsikirjast on esitatud katsepüükide ja harrastuspüükide andmeid

sisaldav vähipüükide andmebaas, mida on täiendatud 2013. a andmetega (andmebaas

elektroonilisel kujul MS Excel formaadis).

5

1. TEADAOLEVATES SIGNAALVÄHI LEVIKUKOLLETES

LIIGI ARVUKUSE VÄHENDAMINE JA VÕÕRVÄHILIIKIDE

LEVIKU TAKISTAMINE

1.1. SIGNAALVÄHK RIKSU OJAS

Varasemad andmed

2002. ja 2003. a hindas N. Laanetu Saaremaa lääneosa veekogudes põuast tingitud vähivaru

kahjustusi. Kuigi veevaesus vähendas Riksu jões vähi arvukust, esines jõevähki Riksu ojas

Riksu järvest ülesvoolu ja keskjooksu (Koimla küla) piirkonnas. Harrastuspüügil 2005. a on

jäädud saagita (tõenäoliselt püüti alamjooksul). 2009. a on Riksu oja ülemjooksult (Koimlast

ülevalpool) harrastuspüügiga saadud 14 vähki.

2010. a teostatud Saaremaa vähiveekogude seisundi uuringul tabati Riksu ojast esimene

signaalvähk. Seejärel juba võõrliigi leviku selgitamise eesmärgil tehtud uuringuga püüti

kokku 68 signaalvähki. Tulemustest järeldus, et signaalvähi asurkond lokaliseerub Riksu

järvest ülesvoolu (Lõmala - Lümanda tee ehk Riksu sillast üles- ja allavoolu) alla 500 m

pikkusel lõigul. Seejuures saadi Riksu sillast ülesvoolu vähke kuni 110 m kauguselt sillast

(sealtki vaid 1 isend). Jõevähki leiti madalal arvukusel Tiirimetsa - Lümanda teest 2,1 km ja

3,4 km ülesvoolu paiknenud uurimisaladest.

Joonis 1. Riksu oja 2011. a katsepüügi ala Riksu silla piirkonnas (punasega) ja signaalvähkide

tabamise alad (mustaga) (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2012).

Nii 2011. kui 2012. a teostati katsepüüke Riksu oja alamjooksul varem selgitatud signaalvähi

levikualas ja ka sellest pisut ülesvoolu. Välja püüti 2011. a 50 ja 2012. a 31 signaalvähki.

6

Madalast saagikusest (CPUE keskmiselt alla 0,01) järeldati, et intensiivse püügiga on hoitud

liigi arvukus madalseisus. Kahe aasta signaalvähkide tabamise kohad aga täpselt ei kattunud.

2011. a oli püük edukas sillast vahetult üles- ja allavoolu ning ka enne järve suubumist. Üks

signaalvähk saadi aga sillast 220 m ülesvoolu. 2012. a püüti suur hulk vähke katselõigu

ülemisest osast, kuid mitte ühtegi isendit nii kaugelt kui 2011. a üksik eksemplar (joonised 1

ja 2). 2011. a oli jõevähk säilinud ülemjooksul samades alades, mis 2010. a.

Joonis 2. Riksu oja 2012. a katsepüügi ala Riksu silla piirkonnas (punasega) ja signaalvähkide

tabamise kohad (mustad täpid) (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus,

2012).

Riksu ojas signaalvähi piirkonnas tehtud sumbakatsel (sumbas peeti jõevähke) saadud

uurimismaterjalist määrati 2011. a EMÜ kalakasvatuse osakonna laboris vähikatk, mis näitas

katkutekitaja püsimist Riksu ojas. Samas erinevatel aastatel Riksu ojast püütud

signaalvähkidelt katkutekitajat ei ole leitud. Selle põhjal võib arvata, et signaalvähkidest vaid

osa (vähesed) on katku kandjad.

2013. a uuringu tulemused

Riksu sillast üles- ja allavoolu (nr 1 joonisel 3), kus eelnevate aastate andmete põhjal oli teada

signaalvähi levikuala, tehti katsepüüke 7 ööl. Sillast allavoolu oli püügil 40 mõrda ja

ülesvoolu 60 mõrda ning mõrrad olid vette paigutatud mõlemalt kaldalt 10 m vahedega.

Püügiala kattis 500 m ojalõigu, sellest sillast allavoolu 200 m ja ülesvoolu 300 m. Juunis

saadi kokku 16 signaalvähki (CPUE 0,02-0,07), neist üks emane (lisa 1). Emased on juunis

lõimetishoolde tõttu väheaktiivsed ja tavaliselt tulevad siis mõrda vaid sigimises

mitteosalevad emasloomad (2012. a juunis saadi siiski ka üks poegadega emane). Vähemalt 9

7

suurt isast vähki olid äsja kestunud (koorik oli pehme). Ootuspäraselt oli augustis

signaalvähke püügis rohkem (kokku 59 tk, CPUE 0,07-0,24) ning enim saadi neid esimesel

püügiööl. Augustikuistes püükides olid ülekaalus emased. Kokku saadi Riksu silla 500 m

pikkusest püügialast 2013. a 75 signaalvähki. Lähtuvalt katsepüügi saagikusest (CPUE

keskmiselt 0,11) on, võrreldes eelnevate aastatega, täheldatav väike arvukuse kasv. Vähid

jagunesid püügiala ulatuses üsna ühtlaselt. Vähem (kokku 6 tk) püüti vaid sillast ülesvoolu

200-300 m ojalõigust, kust 2011. a saadi üks isend ning 2012. ja 2010. a mitte ühtegi. Nagu

kahel eelneval aastal, kasutati ka peenemasilmalisi vähimõrdasid, kuid väiksemaid (alla 90

mm) signaalvähke ei saadud. 04.08.2013 sillast allpool enne järve oja põhjal kive keerates

nähti kahte täiskasvatud signaalvähki (pikkus >100 mm), kuid noorvähke mitte. Lisaks oli

kivide alla varjunud lutsud ning nähti ka ühte haugi.

Üllatuseks oli augustis Riksu silla juures jõevähkide esinemine. Neid tuli seal mõrdadesse

kokku 12 tk. Erinevalt signaalvähkidest lasti jõevähid vette tagasi ning tõenäoliselt püüti

seetõttu kahte isendit kahel korral. Enamik jõevähkidest saadi silla vahetust lähedusest (kuni

30 m üles- ja allavoolu), vaid kaks isendit tulid mõrda sillast kaugemal – üks 140 m ja teine

280 m sillast allavoolu. Jõevähid olid pikkusvahemikus 93-110 mm ja ilma haigustunnusteta.

Arvatavasti on jõevähid silla juurest Riksu ojja ebaseaduslikult lastud, kuid täiesti välistada ei

saa ka migreerumist ülesvoolu paiknevast jõevähi asustatud alast.

Joonis 3. Riksu oja katsepüügialade paiknemine 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-

ameti WMS-rakendus, 2014).

Viimasel püügiööl (04.08.2013) kasutati põhiliini pikendusena veel 20 mõrda ülesvoolu

(püügiala pikkus 200 m, nr 2 joonisel 3). Tulemus (6 signaalvähki, CPUE 0,3) näitas, et

8

võõrliigi levik on oluliselt laiem, kui oli teada varasemate tulemuste põhjal. Olgu märgitud, et

samas alas püüti ka 2010. a, kui mõrraliin ulatus 450 m sillast ülesvoolu.

04.08.2013 püüti signaalvähki veel kahes lõigus Riksu sillast hoopis kaugemal ülesvoolu (nr 3

ja 4 joonisel 3), kus eelnevalt teostati vaatlusi Riksu oja ümberjuhtimise (signaalvähiga

asustatud lõigu kuivaksjätmise eesmärgil) võimaluste selgitamiseks. Mõlemas lõigus oli oja

vähile väga sobiv. Nr 3 alas oli põhi kivine-liivane (foto 1), nr 4 alas kivine, sh ka paene (foto

2). Kuigi veetase oli väga madal (kohati alla 0,1 m), oli vähkidele rohkelt varjevõimalusi.

Juba enne mõrrapüüki tehtud vaatlustel nähti mõlemas kohas mitut signaalvähki, seejuures ka

väikseid (5-6 cm pikkusi) isendeid. Alast nr 3 käsitsi püütud ühe emasvähi pikkus oli 53 mm

ja kaal 4,5 g. Mõrrapüügi tulemuste põhjal esines püügialas nr 3 signaalvähki kõrgel

arvukusel (CPUE 5,8) ja Riksu sillast 2,1 km ülesvoolu paiknenud alas nr 4 keskmisel

arvukusel (CPUE 1,4). Mõrdadesse tulid valdavalt üle 100 mm pikkused isendid, alla 90 mm

oli vaid üks vähk. Püügiala nr 4 lähistel olevast tiigist (T joonisel 3), mis on Riksu ojaga

kraavi kaudu suurvee ajal ühenduses, ühtegi vähki ei saadud. Tiiki „lõksu“ olid jäänud

haugid, kellest kaks tulid vähimõrda.

Foto 1. Riksu oja püügialas nr 3 on vähi elupaigaks hästi sobiv, kuigi 2013. a augustis oli vett

vähevõitu. Signaalvähi arvukus oli seal kõrge.

9

Foto 2. Riksu oja püügialas nr 4. Põhi on väga kivine, kohati paene. Signaalvähk esineb

keskmisel arvukusel.

2013. a mõrrapüükidega saadud signaalvähkide hulgas domineerisid suured isendid ning

võrreldes eelnevate aastatega oli nii ≥100 mm kui ≥110 mm vähkide osatähtsus veelgi

kasvanud (tabel 1). See peegeldub ka keskmise pikkuse ja kaalu näitajate võrdluses.

Pikkusjaotuse järgi oli valdav osa mõrrapüügiga saadud signaalvähkidest vahemikus 100-140

mm ning samas olid need ka ühtlaselt erinevatesse pikkusrühmadesse jaotunud (joonis 4).

Tiirimetsa - Lümanda tee sillast 2,1 km ülesvoolu (nr 6 joonisel 3) saadi 13 jõevähki (CPUE

1,3). Seejuures tulid kõik vähid püügiala keskmeks olevast truubist allavoolu paiknenud

mõrdadesse. Selles kohas esines jõevähki ka 2010. ja 2011. a andmetel. Tiirimetsa - Lümanda

tee silla juurest (nr 6 joonisel 3) saadi üks isane suur (138 mm) jõevähk. Seal jäi 2010. a püük

saagita ning samuti ei saadud 2011. a ühtegi vähki nr 5 ja 6 vahel paiknenud kahest

katselõigust.

10

Tabel 1. Riksu oja mõrrapüükides esinenud signaalvähkide analüüsi andmed aastate lõikes.

Aasta 2010 2011 2012 2013

Isendite arv, tk 61 50 31 140

≥100 mm, tk 45 35 28 130

≥100 mm, % 74 70 90 93

≥110 mm, tk 25 21 18 100

≥110 mm, % 41 42 58 71

Emaseid, tk 22 21 8 61

Emaseid, % 36 42 26 44

Keskmine TP (kõik vähid), mm 108,1 107,4 113,5 116,6

Keskmine TP emastel, mm 105,8 105,6 105,9 112,9

Keskmine TP isastel, mm 110,9 108,7 116,2 119,5

Keskmine kaal (kõik vähid), g 48,7 48,5 58,1 62,8

Keskmine kaal emastel, g 39,4 37,7 38,6 45,2

Keskmine kaal isastel, g 56,6 56,3 64,9 76,3

Puuduva sõraga, % 0 0 2 11

Puuduva sõraga, tk 0 0 6 8

Taastuva sõraga, tk 3 3 3 8

Taastuva sõraga, % 5 6 10 6

Vigastusega, tk 0 0 2 6

Vigastusega, % 0 0 6 4

Haigustunnustega, tk 0 0 0 0

Joonis 4. Riksu oja 2013. a mõrrapüükides esinenud signaalvähkide pikkusjaotus.

Riksu oja signaalvähiga asustatud lõigu ajutiselt kuivaks jätmisest

2010.-2012. a uuringute andmete alusel oli teada, et signaalvähi levila Riksu ojas piirdub

vähem kui 500 m pikkuse lõiguga Riksu silla juures ehk Riksu järvest ülesvoolu. Selle põhjal

oli välja pakutud soovitus signaalvähi hävitamiseks veekogu lõigu kuivaks jätmisega, mis

seisneb vee juhtimises uue voolusängi kaudu (osaliselt kasutades olemasolevaid kraave)

merre. Vee ümberjuhtimine uude sängi oli mõeldud Riksu sillast ca 1,5 km ülevalpool.

Samast kohas ja ka veel ülesvoolu paiknenud katselõigust aga leiti 2013. a uuringuga rohkelt

0

5

10

15

85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140 145 150

Arv

, tk

Pikkus, mm

Emased

Isased

11

signaalvähke. Seega, kui praegu mõelda Riksu oja signaalvähi levikuala ja ülesvoolu

puhverala kuivaks jätmisele, peaks uue sängi algus olema Tiirimetsa - Lümanda tee silla

juures. Nii oleks tegevuse maht ja ulatus mitmeid kordi suurem ning mõjutaks mitme küla

kümneid maaüksusi ja sealseid maaparandusobjekte. Ojalõigu kuivaks jätmiseks oleks vajalik

elimineerida ka veetoide suubuvatest kraavidest.

Riksu oja Riksu sillast allavoolu ja Riksu laht (järv) ning nendega piirnevad maad paiknevad

Riksu ranniku hoiualal, mis on moodustatud paljude Natura 2000 võrgustiku elupaigatüüpide

ja linnuliikide (sh linnudirektiivi liikide) kaitseks. Riksu oja kuivaks jätmine, millega kaasneb

Riksu järve veetaseme alanemine, on kindlasti Natura 2000 väärtusi mõjutav tegevus, mistõttu

on kohustuslik keskkonnamõju hindamine. Kavandatav tegevus ei tohi ohustada hoiuala ja

Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki.

1.2. SIGNAALVÄHK MUSTJÕES

Varasemad andmed

Esimene teadaolev signaalvähk Eestis tabati 2008. a Mustjõest Aegviidu asula Piibe maantee

sillast ligikaudu 60 m ülesvoolu.

2009. a teostati uuringud Mustjões ja Jägala jõestikus laiemalt, aga ühtegi signaalvähki ei

saadud. 2010. a teostatud täiendavate katsepüükidega tabati samast piirkonnast juba 5

signaalvähki.

2011. a viidi Mustjões katsepüüke läbi 340 mõrraöö ulatuses ning saadi kokku 7 signaalvähki.

Seejuures tabati valdav enamus võõrliigi esindajaid samast jõelõigust (25-30 m ulatuses), kust

püüti ka 2008. a ja 2010. a vähid. Toona osutus tähelepanuväärseks väga kõrge puuduvate

ning taastuvate sõrgadega isendite osakaal püügis (71%), mis võis olla põhjustatud mingi

(saarma) toidunappusest tulenevast survest signaalvähi asurkonnale.

2012. a teostati Mustjõel püüke kokku 200 mõrraöö ulatuses. Tabati vaid üks 110 mm

pikkune emavähk, kes pärines tõenäoliselt jõkke lastud vähkide järglaskonna hulgast.


Püügid Mustjõel toimusid ajavahemikus 25.-27.07.2013 ning 27.-30.08.2013.a. 310 mõrraöö

suuruse püügimahu juures ei saadud enam ühtegi signaalvähki.

Kuna signaalvähi asurkond Mustjões oli avastamise hetkel märksa väiksem kui Saaremaal

Riksu jões ning paiknes peamiselt vaid 30 m pikkusel jõelõigul, siis on siinne väljapüük

andnud ka palju paremaid tulemusi. Väljapüügi tegelik edukus või ka ebaedu selgub aga

järgneva 2-3 aasta jooksul. Juhul, kui signaalvähi uut põlvkonda järgnevatel aastatel püügis ei

ilmne, st ei saada enam ühtegi võõrliigi isendit, võib antud jõelõigus väljapüügi edukalt

lõppenuks lugeda.

12

1.3. SIGNAALVÄHK VÄÄNA JÕES

Varasemad andmed

2012. a toimunud jõevähi kontrollpüügil Keila - Luige maanteesillast (Juuliku sillast) üles- ja

allavoolu saadi kokku kaks vähki – harilik jõevähk ning signaalvähk (119 mm pikkune

isane). Mõlemad vähid tabati vahetult sillast allavoolu kõrvuti paiknenud mõrdades.

Haigustunnuseid püütud vähkidel ei esinenud.


2013. a teostati Vääna jõel signaalvähi uuringuid kokku 300 mõrraöö ulatuses. Juuliku silla

piirkonnas, sillast üles- ja allavoolu, (nr 1 joonisel 4) tehti püüke kokku 240 mõrraöö ulatuses.

Kokku püüti 18 harilikku jõevähki ning 1 signaalvähk. Valdav osa vähkidest (18 tk) tabati

sillast allavoolu. 122 mm pikkune emane signaalvähk oli jõevähkidega samas mõrras (foto 3)

ning tabati samast jõelõigust, kust ka 2012. a isend. Kõik püütud vähid olid ilma väliste

haigustunnusteta.

Juuliku sillast allavoolu teostati kontrollpüüke veel kolmes jõelõigus (joonis 4, nr 2-4) kokku

60 mõrraöö ulatuses, sealt ühtegi vähki ei saadud.

Joonis 4. Vääna jõe katsepüügialade paiknemine 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-


13

Vääna jõe olukord tundub olevat sarnane Mustjõega. Tõenäolisest on mõned aastad tagasi

jõkke lastud väike hulk signaalvähke, kes asustavad täna paarikümne meetri pikkust jõelõiku

Juuliku sillast vahetult allavoolu. Kuna samas jõelõigus elab ka meie harilik jõevähk, siis

pidid jõkke sattunud signaalvähid olema katkuvabad. Paari järgneva aasta püükidega saab

selgeks, kas signaalvähid on jõudnud anda ka järglaskonda. Täna tundub, et ka Vääna jões on

olemas kõik eeldused signaalvähi edukaks väljapüügiks.

Foto 3. Vääna jõest ühe mõrraga saadud 4 harilikku jõevähki ja 1 signaalvähk.

1.4. KOKKUVÕTLIK HINNANG JA EDASISED TEGEVUSED

2013. a uuringu tulemused muutsid oluliselt varasemaid teadmisi signaalvähi levikust ja

arvukusest Riksu ojas. Viimastel andmetel esineb Riksu ojas signaalvähk vähemalt 2,5 km

pikkusel lõigul Riksu lahest ülesvoolu. Levikuala ülemises osas, mis on vähi elupaigaks hästi

sobiv, on võõrliigi arvukus keskmine kuni kõrge. Riksu silla piirkonnas, kus on signaalvähi

esinemine teada alates 2010. a, on liigi arvukus madal, kuid pigem kasvavas trendis. Riksu

silla juures esines 2013. a ka jõevähki, tõenäoliselt on need inimese poolt sinna lastud.

Signaalvähi levikualast ülesvoolu on jõevähk jätkuvalt püsinud. Signaalvähi Riksu ojja

sissetoomise aeg (milleks on varasemate uuringute põhjal pakutud 2005. a) ja koht (kohad) on

14

ebaselged. Võimalik, et ebaseaduslik asustamine toimus juba mõni aasta varem Riksu sillast

oluliselt kaugemal ülesvoolu (Koimla küla piirkonnas).

Kahtlemata on Riksu ojas lühikese ajaga kujunenud elujõuline ja laia levikualaga võõrliigi

asurkond. See on suureks ohuks Saaremaa jõevähipopulatsioonidele. Riksu ojast signaalvähi

levimine teistesse vähiveekogudesse ilma inimese abita on vähetõenäone. Seega on kõige

tähtsam takistada Riksu ojast signaalvähkide ebaseaduslikku ümberasustamist.

Seniste tulemuste põhjal on Mustjões ja Vääna jões signaalvähk levinud väga väikesel alal

ning liigi ohjeldamine ja tõenäoliselt ka hävitamine on võimalik jätkuvate väljapüükidega.

Vajalik on Riksu ojas vähipüügikeelu rakendamine ja tõhusa järelevalve teostamine.

Püügikeelu jätkumine on mõistlik ka Mustjões ja Vääna jões, sest jõevähki harrastuspüügiks

tasuval hulgal seal nagunii ei leidu (Mustjões teadaolevalt üldse ei esine).

Seadusandliku meetmena jõevähi kaitseks võõrvähiliikide eest on ettepanek täiendada

looduskaitseseadust ja/või kalapüügiseadust nii, et üheselt mõistetavalt oleks keelatud

signaalvähi jt invasiivsete võõrliikide elusate isendite valdamine (veekeskkonnas või kuival

hoidmine) ja ka püük, va teadusotstarbel ja liigi ohjeldamise eesmärgil. Juhuslikul võõrliigi

isendi väljapüügil peaks olema kohustus koheselt informeerida Keskkonnainspektsiooni.

Kuna signaalvähk Riksu ojas on levinud pikal lõigul, ei ole väljapüügiga liigi arvukuse

madalseisus hoidmine mõeldav. 2014. a katsepüükidega tuleb aga täpsemalt fikseerida

signaalvähi levikuala, et edaspidi hinnata selle muutumist. Vajalik on teha püüke ka Riksu

silla juures, et hinnata seal signaalvähi arvukuse muutusi ning selgitada, kas jõevähid on koos

signaalvähkidega vastu pidanud.

03.02.2014 toimus Keskkonnaametis nõupidamine võõrvähiliikide teemal, millest võtsid osa

Keskkonnaameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad ning käesoleva uuringu teostajad M.

Kivistik ja M. Hurt. Nõupidamisel anti ülevaade võõrvähiliikide levikust Euroopas, tutvustati

käesoleva uuringu tulemusi ja ettepanekuid. Lisaks arutleti eespool kirjeldatud Riksu oja

kuivaksjätmise ja ka mürgitamise kui võimalike signaalvähi hävitamise meetmete üle, kuid

leiti ühiselt, et nende kavandamine ei ole praeguses situatsioonis mõistlik. Peamine on vältida

signaalvähi ja teiste võõrliikide edasi levitamist.

15

2. HARJUMAA JA JÄRVAMAA VEEKOGUDE UURINGUD

2.1. AAVOJA

Varasemad andmed

Jägala jõkke suubuva Aavoja kohta varasemad ametlikud jõevähi püügiandmed puuduvad.

2013. a uuringu tulemused ja vähivaru seisund

28.08.2013. a viidi läbi katsepüügid Aavoja paisust ülesvoolu neljas kaldalõigus kokku 40

mõrraöö ulatuses. Paisjärves esines jõevähki madalal kuni keskmisel arvukusel (CPUE 0,3-

1,5). Püütud vähkidel haigustunnuseid ei esinenud.

Aavoja puhul on tegu uue veekoguga Eesti vähiveekogude registris. Võõrvähiliikide

olemasolu uuritud aladel ei tuvastatud. Aavojal tuleb läbi viia täiendavad uuringud jõevähi

leviku ulatuse selgitamiseks. Elupaiga sobilikkuselt jäid kontrollpüügi alad III-IV

boniteediklassi.

2.2. JÄGALA JÕGI

Varasemad andmed

Varasemad andmed jõevähi olemasolu kohta Jägala jõe alamjooksul puuduvad. Viimastel

andmetel ei esine vähki ülem- ja keskjooksul.


30.08.2013.a. teostati püüke Jägala jõel viies püügipiirkonnas kokku 60 mõrraöö ulatuses.

Ühtegi vähki ei saadud, mis näitab, et Jägala jõe alamjooksul uuritud aladel jõevähk puudub.

Samuti ei tuvastatud siin võõrvähiliikide olemasolu.

2.3. LÕUNA KARJÄÄR (TAMMEMÄE JÄRV)

Varasemad andmed

Varasemad kontrollpüügi andmed puuduvad. Harrastusliku püügi lubade alusel püüti Lõuna

karjäärist 2012. a 215 vähki, sh 147 mõõdulist.


08.09.2013. a toimusid katsepüügid karjääris kokku 40 mõrraöö ulatuses. Jõevähi arvukus oli

kontrollpüügi piirkondades kõrge (CPUE 6,0-7,4). Mõõduliste vähkide osakaal püügis oli

16

samuti kõrge (27-41%). Puuduvate ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli

keskmine (12-15%). Haigustunnustega vähke analüüsitud vähkide hulgas ei esinenud.

Elupaiga sobilikkuselt jäid kontrollpüügi alad III-II boniteediklassi.

Lõuna karjääri võib paigutada Harjumaa parimate vähiveekogude hulka. Kõrge mõõduliste

vähkide osakaal püügis (27-41%) näitab, et veekogu potentsiaal on harrastusliku püügi läbi

seni alaekspluateeritud. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

2.4. RAKU JÄRV

Varasemad andmed

Varasemad kontrollpüügi andmed puuduvad. Harrastusliku vähipüügi loa alusel püüti

karjäärist 2012. a üks mõõduline jõevähk.


Ajavahemikul 09.-11.09.2013 viidi veekogul katsepüüke läbi 80 mõrraöö ulatuses.

Püügitulemuste alusel võib öelda, et jõevähk asustab Raku järve ühtlaselt madalal arvukusel

(CPUE 0,2-1,1). Läänekalda püügipiirkonnas täheldati väga kõrget puuduvate, taastuvate ja

vigastatud sõrgadega isendite osakaalu püügis (46,7%), mis viitab jõevähi vaenlaste (saarmas,

mink) olemasolule. Haigustunnuseid analüüsitud vähkidel ei esinenud. Jõevähi elupaiga

sobilikkuselt jäid uuritud alad valdavalt III boniteediklassi.

Kontrollpüügi andmetele tuginedes võib öelda, et jõevähk asustab suuremat osa Raku järve

kaldavööndist madalal arvukusel. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

2.5. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HARJU-

JÄRVA-RAPLA REGIOONIS

Katsepüügid tehti Harjumaal Lõuna karjääris ja Järvamaal Tarbja paisjärves.

Lõuna karjäärist püüti 27 vähki (CPUE 2,7), mis näitab liigi esinemist keskmisel arvukusel.

Suhteliselt palju oli saagis mõõdulisi (41%), mis annab võimaluse harrastuspüügiks.

Tarbja paisjärve tulemus oli oluliselt kesisem aasta varem tehtud katsepüügil (CPUE 2,3 ja

8). Veekogus teostati saneerimistöid ning vähivaru seisundi kontrollimiseks tuleb teha

katsepüüke ka järgnevatel aastatel.

17

3. HIIUMAA, SAAREMAA JA LÄÄNEMAA VEEKOGUDE

UURINGUD

3.1. LÕVE JÕGI

Varasemad andmed

Lõve jõgi on üks suurematest Saaremaa vooluveekogudest ning kuulub Saaremaa tähtsamate

vähijõgede hulka. 2009.-2010. a katsepüükide põhjal oli jõevähi arvukus väga kõrge

keskjooksul Lööne ja Valjala piirkondades, kus püügi CPUE oli kuni 32,8. Ülemjooksul oli

vähi arvukus madal ning alamjooksul vähk puudus või esines väga hõredalt. Harrastuspüügi

korras on Lõve jõest püütud mõõdulisi vähke järgmiselt: 2005. a - 2651 tk, 2006. a - 2168 tk,

2009. a - 551 tk, 2010. a - 921 tk, 2011. a - 724 k ja 2012. a - 620 tk.


Katsepüügid tehti 3 lõigus (joonis 5). Lööne silla ja Kuivastu - Kuressaare tee silla juures oli

jõevähi arvukus väga kõrge, CPUE vastavalt 22,4 ja 21,8. Lööne katselõik paiknes ca 1 km

ülesvoolu 2010. a saagikaima (CPUE 32,8) püügi alast, kus aga mõõdulisi esines vaid 4%.

Lööne silla juures oli mõõdulisi 23%.

Joonis 5. Lõve jõe, Masa peakraavi ja Kangruselja peakraavi uurimisalad (aluskaart: Eesti

Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

18

Kuivastu - Kuressaare tee silla piirkonnas oli saagikus suurem kui 2010. a, mil CPUE oli 12,4.

Siis olid selles katselõigus valdavalt suuremad vähid (100 mm isendeid 86%, 110 mm

isendeid 60%,), kuid 2013. a oli märgatavalt paremini esindatud ka järelkasv (joonis 6).

Arvukuse kasv ongi toimunud väiksemate isendite arvelt. Mõõdulisi vähke oli 42%, kuid

nende üldarv saagis oli suurem kui 3 aasta eest. Alamjooksul, kus nii 2009. kui 2010. a kohati

ühte jõevähki, 2013. a saak puudus.

Saadud tulemuste põhjal on jõevähi varu seisund Lõve jõe keskjooksul stabiilselt väga hea

ning võimaldab harrastusliku püügi jätkumist. Alamjooksul liigi puudumise või väga hõreda

esinemise põhjused on teadmata.

Joonis 6. Lõve jõest püütud vähkide pikkusjaotus.

3.2. MASA PEAKRAAV

Varasemad andmed

Masa peakraav suubub Oessaare lahte Lõve jõe suudmest umbes 100 m edelas. Püükide

andmebaasi järgi on 1998. a saadud katsepüügil 113 vähki, kuid 2004. a saak puudus.

Püügialad on täpsustamata, mistõttu neid andmeid seisundi võrdluseks kasutada ei saa.

0

5

10

15

20

25

30

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Lõve jõgi, liin nr 1, 31.07.2013

Emased

Isased

0

5

10

15

20

25

30

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Lõve jõgi, liin nr 2, 31.07.2013

Emased

Isased

19


Masa peakraavi katsepüügi ala paiknes Kangrusselja - Sandla tee sillast (truubist) vahetult

allavoolu ehk ca 4,5 km kaugusel suudmest (joonis 5). Sirgeks kaevatud vooluveekogu põhi

oli kivine ja savikas, veevool oli mõõdukas kuni kiire (foto 4). Veetase oli madal. Jõevähki

esines keskmisel arvukusel (CPUE 2,4). Kuigi püügis oli ka arvestatavalt mõõdulisi isendeid

(29%), on harrastuspüügi võimalused, võrreldes paremate Saaremaa vähiveekogudega,

kesised. Ühel isendil avastati lapihaiguse tunnused. Püügiala algusest truubi juurest leiti kalda

äärsest veest umbes 30 surnud vähki. Vähilaibad olid väga väiksel alal, tõenäoliselt truubilt

vette puistatud. Ühtegi „uimase olemisega“ vähki ojas ringi liikumas ei nähtud, mistõttu

vähikatku esinemist ei kahtlustatud.

Foto 4. Masa peakraavi katsepüügi ala Kangrusselja - Sandla teest vahetult allavoolu.

3.3. KANGRUSELJA PEAKRAAV

Varasemad andmed

Kangruselja peakraav suubub Lõve jõkke viimase alamjooksul. Varasemaid katsepüügi

andmeid selle veekogu kohta andmebaasis ei olnud. Harrastuspüügi andmetes kajastub 42

vähi püük 1997. a.

20


Jõevähi esinemist uuriti 2,3 km kaugusel suudmest paikneva truubi juures (joonis 5). Kraav

oli vähile elupaigaks praktiliselt sobimatu. Mudaga kaetud kraavipõhjal oli vett 0,1-0,2 m

kihina ja peamiselt <1 m laiuselt. Saaremaa katsepüükide ajal oli kõigis veekogudes madal

veeseis, kuid pikematel põuaperioodidel võib Kangruselja peakraav jääda täiesti veeta. Kuigi

mõrdu oli veevähesuse tõttu raske püügile paigaldada, saadi siiski 11 jõevähki (CPUE 1,1).

Seejuures tulid kõik vähid truubist ülesvoolu paiknenud mõrdadesse. Tegemist oli väga suurte

isenditega. Suurima vähi (isane) pikkus oli 156 mm ja kaal 176 g. Kolm vähki (ka isased) olid

pikkuses 143-146 mm. Kuigi jõevähk liigina seal esineb, ei kuulu Kangruselja peakraav

perspektiivsete vähiveekogude hulka. Võimalusel tuleb kontrollida vähi esinemist vahetult

enne suuet ja ka Lõve jões Kangruselja peakraavi suubumiskohas. Lõve jões Kangruselja

peakraavi suubumiskohast pisut ülesvoolu 2010. a katsepüük vähi esinemist ei näidanud, kuid

vähile oli ala igati sobiv.

3.4. KIRUMA PEAKRAAV

Varasemad andmed

2003. ja 2010. a andmetel esineb Kiruma peakraavis jõevähk väga kõrgel arvukusel

parempoolse lisaoja suubumiskohast (Kiruma külast 0,5 km lõunas) kuni kurisuni (vesi

voolab maas sees), mis algab ca 1 km Mustjala-Võhma tee sillast ülesvoolu. Vesi tuleb tagasi

jõesängi ca 0,5 km allpool, kuid on siis jõevähile liiga külm. Kurisust allpool on vähi arvukus

madal. Vähi elupaiga kvaliteet on väga hea kurisust ülesvoolu ca 1 km ulatuses, kus metsaga

ümbritsetud kraavilõik on peamiselt kivise põhjaga. Ülevalpool uudismaade vahel on kraav

mudase-savika põhjaga ning varjevõimalused kehvemad. Harrastuspüügi korras on Kiruma

peakraavist viimastel aastatel püütud 100-200 mõõdulist hooajal.


Kolmes piirkonnas (joonis 7) tehtud katsepüükide tulemuste põhjal ei ole Kiruma paekraavi

vähipopulatsiooni seisund oluliselt muutunud. Kõige ülemises püügialas (nr 1) olid kõrvaliste

isikute poolt neljast mõrrast vähid välja võetud ja üks mõrd isegi kaldale tõstetud, mistõttu

seal arvestati püügitulemus kuue mõrra kohta (püügile oli aga asetatud 10 mõrda).

Püügialades nr 1 ja 2 esines jõevähk väga kõrgel arvukusel (CPUE 20,3 ja 24,6).

Püügialas nr 1 oli, võrreldes varasemaga, vähem mõõdulisi isendeid. Püüdjate rajad kaldal

viitasid aktiivsele (rööv)püügile. Kunagise raudteesilla juures (nr 2) oli suuri isendeid väga

vähe nii 2010. kui 2013. a – seal on tegemist üleasustusega ja tõenäoliselt toidubaasi

nappusega. Alamõõduliste isendite domineerimist püügis näitab hästi joonis 8. Külmaveeliselt

alamjooksult (mõrraliin nr 3) saadi 2 vähki.

21

Üldiselt on Kiruma vähipopulatsiooni seisund väga hea ning võimaldab jätkuvalt

harrastuspüüki. Püügivaru kaitseks on vajalik järelevalve tõhustamine. Vana raudteesilla

piirkonnast (uurimisala nr 3) on soovitav vähke välja püüda ümberasustamise eesmärgil.

Aastane kogus võib olla vähemalt 1000 tk. Igal järgneval ümberasustamise aastal võimalik

hinnata väljapüügi mõju populatsiooni seisundile.

Joonis 7. Kiruma peakraavi, Tirtsi jõe ja Silla järve uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart,

Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

22

Joonis 8. Kiruma peakraavist püütud vähkide pikkusjaotus.

3.5. TIRTSI JÕGI

Varasemad andmed

Tirtsi jões on vähiuuringuid tehtud 2003., 2005., 2006. ja 2010. a. Jõevähk on levinud Ohtja

soo alt kuni suudmeni ning arvukus on olnud valdavalt väga kõrge (CPUE kuni 36), levila

ülemises osas keskmine. Silla - Küdema tee silla piirkonnas oli katsepüükides iseloomulik

väga madal mõõduliste osatähtsus (3-4%), mis tõenäoliselt on tingitud üleasustusest.

Harrastuspüügiga on Tirtsi jõest püütud 2011. a 304 ja 2012. a 357 mõõdulist vähki. Suurem

on olnud väljapüük 2006. a – 565 mõõdulist.


Kokku püüti kahest katselõigust (joonis 7) 244 vähki. Enne Kestri oja suuet (liin nr 1) esines

vähki kõrgel arvukusel – püügi CPUE 8,6, mis oli mõnevõrra kõrgem kui 2010. a (siis oli

CPUE 6,1). Selles katselõigus oli veekogu tihedalt taimestikku, peamiselt pilliroogu, täis

kasvanud (foto 5). Alamjooksu püügialas (nr 2) oli jõevähi arvukus väga kõrge (CPUE 15,8).

0

5

10

15

20

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Kiruma peakraav, liin nr 1, 02.08.2013

Emased

Isased

0

10

20

30

40

50

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Kiruma peakraav, liin nr 2, 02.08.2013

Emased

Isased

23

Seal oli aga saak väiksem kui kolme aasta eest (2010. a CPUE 24). Alamjooksu katselõigus

olid mõnest mõrrast osa vähkidest väljunud, mis kindlasti saagikuse näitajat alandas.

Võrreldes 2010. a, oli aga 2013. a alamjooksu katselõigus oluliselt vähem mõõdulisi

(vastavalt 25% ja 8%) ning üle 120 mm isendid praktiliselt puudusid (joonis 9). See viitab

(rööv)püügi mõjule. Üldiselt on aga Tirtsi jõe vähipopulatsiooni seisund väga hea ning

harrastuspüük on soovitatav. Nagu juba 2010. a uuringus märgitud, on Tirtsi jõest võimalik

saada asustusmaterjali ümberasustamiseks (ca 2000 tk aastas).

Foto 5. Tirtsi jõe katselõik nr 1, kraaviks kaevatud jõeosa on pilliroogu täis kasvanud.

24

Joonis 9. Tirtsi jõest püütud vähkide pikkusjaotus

3.6. SILLA JÄRV

Varasemad andmed

Silla järv (Konati karjäär) on kruusa kaevandamise käigus rajatud veekogu, mille kaldale on

rajatud avalikud puhkekohad. Vähk on sinna teadmata ajal asustatud. Aastatel 2004-2006 ja

2010 tehtud katsepüükide põhjal on vähi arvukus olnud valdavalt kõrge (CPUE kuni 8,4).

Veekogu on hinnatud vähile hästi sobivaks – II boniteet. Põuastel suvedel langes veetase ligi

meetri võrra, mis võis vähipopulatsioonile negatiivselt mõjuda. 2010. a olid ligi pooled

püütud isenditest pikkusega 110 mm. Harrastuspüügiks on Silla järve kasutatud

minimaalselt.


Püük teostati läänekalda lõigus. Saagikuse (CPUE 4) põhjal saab hinnata jõevähi arvukuse

napilt kõrgeks ning populatsiooni seisundi stabiilseks. Mõõduliste vähkide osatähtsus oli

kõrge (38%). Saagis praktiliselt puudusid 95-110 mm pikkused isased (joonis 10). Tavaliselt

on sellises pikkuses isased püügis domineerivad. Kuna katsepüügis esines arvestatavalt

mõõdulisi, võib Silla järve soovitada harrastuspüügiks.

0

5

10

15

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Tirtsi jõgi, liin nr 1, 02.08.2013

Emased

Isased

0

5

10

15

20

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Tirtsi jõgi, liin nr 2, 02.08.2013

Emased

Isased

25

Joonis 10. Silla järvest püütud vähkide pikkusjaotus

3.7. VESIKU OJA JA VEDRUKA OJA

Varasemad andmed

2002. a uurimisandmetel esines Vesiku ojas jõevähki ülemjooksul vähesel määral,

keskjooksul oli arvukus keskmine ja alamjooksul kõrge. Vesiku oja alamjooksul põhjustas

2002. ja 2003. a suvine veevaesus vähkide massilist suremist. 2010. ja 2011. a katsepüügid

alamjooksul näitasid valdavalt vähi kõrget arvukust (CPUE kuni 25,8). Harrastuspüügi korras

on Vesiku ojast püütud 2010. a 713, 2011. a 639 ja 2012. a 380 mõõdulist vähki.

Vedruka oja suubub Vesiku ojja keskjooksu piirkonnas. Vedruka oja kohta eelnevate aastate

katsepüügi andmed puudusid. Harrastuspüüdjate esitatud andmetel on hooaja väljapüük olnud

alla 100 vähi.


Vesiku oja alamjooksul Loona - Karala tee silla piirkonnas (liin nr 2, joonis 11) oli jõevähi

arvukus väga kõrge (CPUE 15,9). Samas kohas oli Keskkonnainspektsiooni teateil nähtud

juulis ca 20 surnud vähki. Tegemist võis olla vähi kestadega, sest katsepüügi ajal vähkide

suremisele viitavaid märke ei olnud. Äsja äraheidetud kest veekogu põhjal on visuaalsel

vaatlusel äravahetamiseni sarnane surnud vähiga.

Sirgeks kaevatud ja süvendatud Vesiku oja ülemjooks oli üsna veevaene ning vähi elupaigaks

vähem sobiv. Jõevähki esines keskmisel arvukusel. Seejuures on CPUE 1,5 pisut alahinnatud,

kuna 3 mõrrast olid vähid püügi lõpuks väljunud.

Vedruka oja katselõik paiknes 200 m enne suuet. Püügialas oli veekogu lookleva sängiga ja

vähile hästi sobiv. Püügi tulemus CPUE 22,9 näitab väga kõrget vähi arvukust.

0

5

10

15

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Silla järv 03.08.2013

Emased

Isased

26

Vesiku oja püügialades oli mõõdulisi vähke vaid üksikud, suuremate isendite vähesust

kinnitab ka joonis 12. Üsna tõenäone Vesiku alamjooksul on püügi surve, sest eelnevatel

aastatel oli seal rohkem mõõdulisi.

Joonis 11. Vesiku oja, Vedruka oja ja Oju peakraavi uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart,


Vedruka katselõigus oli mõõdulisi 17% ehk rohkem kui Vesikus. Tuginedes eelnevate aastate

katsepüükidele, on Vesiku oja püügivaru suurem Liiva küla piirkonnas. Kokkuvõttes on

Vesiku ja Vedruka oja vähipopulatsiooni seisund hea ning märke lähedalasuvast Riksu ojast

signaalvähkide võimalikust levitamisest õnneks ei leitud. Jätkuvalt saab võimaldada

harrastuspüüki ning vajadusel on lubatav ka mõningane vähkide väljapüük ümberasustamise

eesmärgil.

27

Joonis 12. Vesiku ojast ja Vedruka ojast püütud vähkide pikkusjaotus

3.8. OJU PEAKRAAV

Jõevähi arvukus on varasemate katsepüükide põhjal olnud väga kõrge nii ülem- kui

alamjooksul. Mustjala - Kihelkonna tee silla juures oli 2003. a CPUE erakordselt kõrge –

55,6. CPUE oli alla 10 (9,4) vaid 2011. a alamjooksul tehtud katsepüügil. See püük tehti

vähipüügihooaja lõpus ning rajad kallastel viitasid toimunud aktiivsele püügile.

Harrastuspüügiga saadi Oju peakraavist mõõdulisi vähke 2010. a 864 tk, 2011. a 1266 tk ja

2012. a 1541 tk.


Jõevähi esinemist kontrolliti alamjooksul Kihelkonna - Kurevere idapoolse tee sillast

ülesvoolu (joonis 11). 10 mõrraga saadi 195 vähki (CPUE 19,5), mis on väga kõrge arvukuse

näitaja. Seejuures täheldati, et paarist mõrrast olid osad vähid väljavõtmise ajaks väljunud,

mis saagikuse näitajat pisut alandas. Mõõdulisi isendeid oli saagis vähe (joonis 13), mis viitab

toimunud röövpüügi mõjule (katsepüük tehti harrastuspüügi hooaja esimesel päeval). Saagis

esinenud vähkide seas esines suhteliselt palju isendeid, kellel sõrg puudu, taastuv või muu

vigastus. See võib olla tingitud aktiivsest käsitsi püügist. Üsna palju (9 tk) fikseeriti

portselanhaigeid isendeid.

0

5

10

15

20

25

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Vesiku oja, liin nr 2, 01.08.2013

Emased

Isased

0

10

20

30

40

50

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Vedruka oja, 01.08.2013

Emased

Isased

28

Oju peakraavi vähipopulatsiooni üldine seisund 2013. a ja varasemate püügiandmete põhjal

on väga hea. Lisaks harrastuspüügi võimaldamisele, saab vajadusel püüda ka asustusmaterjali

(kuni 1000 tk aastas).

Joonis 13. Oju peakraavist püütud vähkide pikkusjaotus.

3.9. JÄMAJA OJA

Varasemad andmed

Jämaja ojas hukkus tuhandeid vähke 2002. ja 2003. a põuastel suvedel, mil veekogu

alamjooks jäi veeta. N. Laanetu tehtud põuakahjude uuringu välitöödel 2003. a ei leitud vähki

jõe alamjooksu piirkonnas 4,5 km ulatuses, kus varem oli olnud arvukus kõrge. Keskjooksul

esines jõevähki vaid üksikutes kohtades kivide all. 2005. a proovipüügid aga näitasid jõevähi

olemasolu varemalt kuivanud jõelõikudel (alamjooksul katsepüügi CPUE 2,1).


Katsepüük tehti ülemjooksul ja vahetult enne suuet (joonis 14, foto 6). Mõlemas lõigus oli

vähki napilt keskmisel arvukusel (CPUE 1,5 ja 1,1) ehk Saaremaa vähiveekogu mõistes

vähesel määral. Katsepüügile eelnev periood oli sademetevaene, mistõttu veetase Jämaja ojas

(nagu ka teistes Saaremaa vooluveekogudes) oli väga madal. Vooluhulk oli nii ülem- kui

alamjooksul hinnanguliselt vaid 2-3 l/s. Sõrve poolsaare tipuosas paiknevad Suurevare kraav

ja Lülle kraav olid samal ajal vähemalt alamjooksul täiesti kuivad.

Põua suhtes tundliku Jämaja oja vähipopulatsiooni seisund on praegu kesine ning veekogu ei

ole otstarbekas harrastuspüügiks soovitada.

0

5

10

15

20

25

30

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Oju peakraav, 01.08.2013

Emased

Isased

29

Joonis 14. Jämaja oja uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus,

2014).

Foto 6. Jämaja oja katsepüügi lõik alamjooksul.

30

3.10. KAARMA OJA

Varasemad andmed

Varasemad püügiandmed Kaarma ojalt puuduvad.


09.08.2013 uuriti Kaarma oja neljas lõigus, kusjuures veeolud võimaldasid kontrollpüüki

teostada vaid ühes alas ülemjooksul. 20 mõrraga tabati sealt üks jõevähk ehk tuvastati jõevähi

olemasolu väga madalal arvukusel (CPUE 0,05). Kuna Kaarma oja kuivab suvisel perioodil

suures ulatuses, siis ei saa siin tõenäoliselt tekkida ka arvestatavat jõevähi asurkonda.

3.11. KÄRLA JÕGI

Varasemad andmed

Viimased kontrollpüügi andmed pärinevad 2010. a, kui Mõnnuste küla piirkonnas oli jõevähi

arvukus madal (CPUE 0,6) ja Kuressaare-Kihelkonna vana maanteesilla piirkonnas kõrge

(CPUE 6,8).


06.08.2013.a. läbiviidud uuringute alusel saab öelda, et jõevähi arvukus Kärla jões on kolme

aastaga tõusnud. Mõnnuste küla püügipiirkonnas oli vähi arvukus kõrge (CPUE 5,8) ning

Kuressaare - Kihelkonna vana maantee silla püügipiirkonnas väga kõrge (CPUE 37,7).

Puuduvate, taastuvate ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli keskmine (11,5-

16%). Haigustunnuseid analüüsitud 490 vähil ei esinenud.

Võrreldes 2010. a on jõevähi asurkonna seisund Kärla jões paranenud. Kahes püügipiirkonnas

oli jõevähi arvukus kõrge (CPUE 5,5-5,8) ning ühes väga kõrge (CPUE 37,7).

Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.12. LEISI JÕGI

Varasemad andmed

Viimased Leisi jõe kontrollpüügi andmed on 2010. a, mis näitasid vähi esinemist madalal

arvukusel Angla küla piirkonnas (CPUE 0,6) ja Kuressaare - Leisi teest allavoolu (CPUE 0,9).

Kahel vähil tuvastati portselanhaiguse tunnused. Karja külast ülevalpool (Kaisa ja Tutku

piirkondades) jõevähi olemasolu ei õnnestunud tuvastada.

31


09.08.2013 viidi läbi kontrollpüük kolmes jõelõigus. Karja küla sillast allavoolu oli jõevähi

arvukus madal (CPUE 0,4), Selja-Kaisa tee truubist allavoolu keskmine (CPUE 1,4) ning

Angla küla püügipiirkonnas (vähikasvatuse juures) kõrge (CPUE 5,0). Puuduvate, taastuvate

ning vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli madal kuni keskmine (0-12%). Angla

küla püügipiirkonnas tuvastati vähkidel lapihaigus (haigustunnused 14% vähkidest).

Leisi jões on, võrreldes 2010. a püügiandmetega, toimunud jõevähi arvukuse tõus. Samas on

negatiivseks ilminguks Angla lõigus lapihaiguse esinemine. Võõrvähiliikide olemasolu

veekogus ei tuvastatud.

3.13. LAUGI PEAKRAAV

Varasemad andmed

Jõevähk hävis peaaegu kogu jõe ulatuses 2007. a katkulaadse suremuse tagajärjel. Viimased

jõevähi kontrollpüügi andmed pärinevad 2010. a, kui Laadjala sillast ülesvoolu ei saadud

ühtegi vähki.


08.08.2013. teostati püüke jõe kahes püügipiirkonnas. Ühtegi vähki ei saadud Laadjala küla

metallsilla piirkonnast. Kuressaare-Leisi maanteesillast (Laadjala sillast) ülesvoolu saadi 10

mõrraga 29 vähki (CPUE 2,9). Haigustunnuseid püütud vähkidel ei esinenud.

Jõevähi olemasolu Laadjala silla piirkonnas on selgitatav vaid entusiastlike vähihuviliste

omaalgatusliku jõevähi taasasustamisega. Järgnevatel aastatel on mõistlik taasasustada

jõevähk kogu Laugi jõe ulatuses. Asustusmaterjali saamiseks võib kasutada vähke teiste

Saaremaa vooluveekogude üleasustatud jõelõikudest (näiteks Kärla ja Võlupe jõgi).

Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.14. OITME OJA

Varasemad andmed

Varasemad andmed jõevähi kohta pärinevad 2010. a. Jõevähi olemasolu tuvastati neljas

püügipiirkonnas ning arvukus oli keskmine kuni kõrge (CPUE 1,4-5,1).


Jõge uuriti 05.08.2013 kolmes jõelõigus. Leisi - Orissaare maanteesillast üles- ja allavoolu

saadi 20 mõrraga 149 vähki (CPUE 7,5). Jõevähi haigustest tuvastati neljal vähil (2,7%)

32

portselanhaigus. Angla - Viira tee silla piirkonnas leidus ojas arvestataval määral vett vaid

truubi juures. Kahjuks jäi vähi olemasolu seal selgitamata, kuna kõik viis püügile asetatud

mõrda varastati ära. Pärsama - Tutku tee piirkonnas ojas vesi puudus.

Võrreldes 2010. a on Oitme ojas jõevähi arvukus tõusnud vaid oja alamjooksul Leisi -

Orissaare maantee piirkonnas. Oitme ojas tervikuna on jõevähi elutingimused veevaeguse

tõttu halvenenud. Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.15. PÕDUSTE JÕGI

Varasemad andmed

Viimased andmed jõevähi olemasolu kohta Põduste jões pärinevad 2010. a. Toona leidus

kontrollpüügi andmetel jõe Kaarma silla piirkonnas ja Nõmme - Eikla maanteesilla piirkonnas

vähki madalal arvukusel (CPUE 0,3-0,8).


06.08.2013 uuriti jõge kahes kohas. Kaarma silla piirkonnas ei õnnestunud madala veetaseme

tõttu mõrdadega mitte ühtegi vähki saada, aga käsipüüki rakendades selgus, et vähk on antud

jõelõigul siiski olemas. Nõmme - Eikla maanteesilla püügipiirkonnas oli jõevähi arvukus

keskmine (CPUE 2,3). Haigustunnuseid püütud vähkidel ei esinenud.

Vaatamata veevaestele oludele on jõevähi asurkond jõe ülemjooksul suutnud elus püsida ning

piiratud alal (Nõmme - Eikla maanteesilla piirkonnas) esineb vähki isegi keskmisel arvukusel.

Võõrvähiliikide olemasolu ei tuvastatud.

3.16. TÕRE PEAKRAAV

Varasemad andmed

Varasemad andmed jõevähi olemasolu kohta puuduvad.


07.08.2013.a. uuriti jõevähi olemasolu kahes jõelõigus Tõre peakraavi keskjooksul. 30

mõrraga ühtegi vähki ei tabatud. Jõevähi elupaiga sobilikkuselt jäid uuritud jõelõigud

valdavalt III boniteediklassi. Hiljem kogutud suulise informatsioonile tuginedes võib siiski

vähk asustada peakraavi alamjooksu vahetult enne liitumist Võlupe jõega. Kaaluda võib

peakraavi keskjooksu jõevähiga asustamist.

33

3.17. VÕLUPE JÕGI

Varasemad andmed

Viimased kontrollpüügi andmed pärinevad 2010. a, kui jõevähi olemasolu uuriti neljas

jõelõigus. Vähi arvukus varieerus jões madala kuni väga kõrge vahel (CPUE 0,1-21,3). Jõe

alamjooksul tuvastati kolmel vähil (1% koguarvust) ka portselanhaigusega nakatumine.


08.08.2013 uuriti jõge kahes jõelõigus. Jõe alamjooksul Leisi - Orissaare maanteesillast

allavoolu oli jõevähi arvukus väga kõrge (CPUE 31,7). Jõe keskjooksul Roobaka ja Pahila

küladevahelise tee sillast üles- ja allavoolu oli vähi arvukus keskmine (CPUE 1,7). Jõe

alamjooksul tuvastati 12 jõevähil portselanhaigus (1,9%). Puuduvate, taastuvate ning

vigastatud sõrgadega isendite osakaal püügis oli alamjooksul madal (7,7%).

Võrreldes 2010. a andmetega on jõevähi arvukus mõlemas püügipiirkonnas oluliselt tõusnud

(CPUE 1,7-31,7). Võõrvähiliikide olemasolu veekogus ei tuvastatud.

3.18. VÄHK MERES

Augustis 2013 teatas Saarema kalur hr T. Pära, et tema kalapüügi mõrras oli üks mõõduline

vähk. Püügi koht oli Sõrve poolsaare kaguosas paikneva Mäebe küla all 250 m kaugusel

kaldast. Sügavus oli seal 1,6-1,7 m, põhi liivane-savine. Teateid üksikute vähkide esinemisest

rannalähedastes kalapüünistes on laekunud ka varem. Arvatavalt on tegemist olnud vähkide

juhusliku rändega jõgedest. Mäebe küla piirkonnas aga ei ole ühtegi vähijõe suuet. Lähedal

asub vaid OÜ Vana-Tooma talu vähikasvandus.

Ajalehe „Meie Maa“ andmetel nähti 29.10.2013 tormi järgselt Kuresaare supelrannas

(Titerannas) hulgaliselt elusaid vähke. Supelranna lähedal on Põduste jõe suue, kuid

teadaolevalt Põduste jõe alamjooksul vähki peale 2007. a vähikatku juhtumit (arvukalt) ei

esine. Seega ei ole olemasolevate andmete alusel randauhutud vähkide päritolu võimalik

määratleda. Spekuleerides võib oletada, et osa Põduste jõe vähipopulatsioonist migreerus

katku või mõni aasta enne katku toimunud jõe korrastustööde ajal merre ning on seal püsima

jäänud. Jõevähi esinemine meres Titeranna piirkonnas ja ka mujal vajab spetsiaalset uurimist.

Samuti annaksid huvitavaid tulemusi pikaajalised sumbakatsed merevees vähkide ellujäävuse

selgitamiseks.

34

3.19. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID HIIU-

LÄÄNE-SAARE REGIOONIS

Hiiumaal tehti püüke Luguse jões, Jausa ojas ja Vaemla jões, Saaremaal Kärla jões ja

Vanamõisa karjääris ning Läänemaal Veskijärves.

Luguse jõgi on Hiiumaa parim vähiveekogu, kus jõevähk on viimastel aastatel esinenud väga

kõrgel arvukusel. Harrastuspüügiga püüti sealt 2012. a üle 2500 mõõdulise vähi. 2013. a

katsepüük tehti samas püügialas nagu aasta tagasi – Rebasselja peakraavi suubumiskohast 500

m allavoolu. Saak oli 2013. a ligi kaks korda suurem kui 2012. a, CPUE vastavalt 19,5 ja

11,3. Mõõduliste isendite osatähtsus oli küll langenud, kuid samas mõõduliste koguarv mitte.

Seega on katsepüügi tulemuse põhjal vähipopulatsiooni seisund väga hea. Jõevähi kõrget

arvukust ja selle jätkuvat kasvamist näitas ka N. Laanetu tehtud seirepüük Rebasselja

peakraavi suubumiskohast 0,5 km ülesvoolu.

Jausa ojas Mudaoja suudmest ca 800 m ülesvoolu oli jõevähi arvukus 2013. a väga kõrge –

CPUE 13,7. Seejuures oli harrastuspüügiks mõõdulisi isendeid koguni 57%. Samas lõigus

2012. a tehtud püügi CPUE oli 15,8, kuid mõõdulisi oluliselt vähem (19%). Jausa oja selles

lõigus on vähivaru seisund väga hea.

Vaemla jõe alamjooksult on katsepüükidega saadud üksikuid vähke 2007. ja 2009. a. 2013. a

Käina - Suuremõisa teest ca 0,7 km ülesvoolu ühtegi vähki ei saadud. Mõrdadesse tuli 10

kiiska ja hulk ujureid. Selle jõelõigu olid elupaigaks valinud koprad, keda seal varem (2009.

a) ei olnud, koprad olid ehitanud kaks paisu. Vaemla jõkke on soovitav ümber asustada vähke

Luguse jõest. Enne seda tuleb aga teostada täiendav katsepüük Vaemla jões vähemalt neljas

kohas, et fikseerida asustamiseelne seisund (veenduda vähi puudumises).

Kärla jõe alamjooksul Paevere lõigus tehtud katsepüügi saagiks oli 74 vähki (CPUE 7,4).

Mõõdulisi isendeid oli nende hulgas vaid 1 ning väga vähe oli ka vähke pikkusega 100 mm ja

rohkem (9 tk, 12%). Samas piirkonnas oli kahe aasta eest katsepüügi CPUE 12, kuid ka siis

mõõdulisi väga vähe (5%). Kärla jõe vähiasurkond kannatab üle(rööv)püügi all.

Vanamõisa karjäärist saadi 25 mõrraga 39 vähki (CPUE 1,59). Mõõdulisi isendeid oli vaid

2 tk (5%) Kuna 2010. a katsepüügil oli CPUE 4,8, on tuntav vähivaru vähenemine.

Veskijärve (Nõva Veskijärve) idaosas tehtud katsepüük andis tulemuseks 4 vähki (CPUE

0,5). Sama piirkond hinnati vähile kõige sobivamaks ka 2008. a uuringuga. Siis saadi idakalda

katselõigust 30 mõrraga 17 jõevähki (CPUE 0,57), neist 9 lapihaiguse tunnustega. Praegustel

andmetel on Veskijärve vähivaru jätkuvalt madalseisus.

35

4. IDA-VIRUMAA JA LÄÄNE-VIRUMAA VEEKOGUDE

UURINGUD

4.1. SELJA JÕGI

Varasemad andmed

2008. a uuringu põhjal esines Selja jões vähki alamjooksul keskmisel arvukusel. Karepa silla

juures oli CPUE 1,3 ja sealt ülesvoolu CPUE 3. Keskjooksult vähki ei saadud.

2011. a novembris avastati vähkide massiline suremine Karepa silla juures ja sellest allavoolu

kuni suudmeni. Surnud ja „uimaseid“ vähke leiti ka suudme lähedalt mererannalt. Vähke

koguti Keskkonnaameti poolt vähikatku määramiseks, kuid Eesti Maaülikooli kalakasvatuse

osakonnas tehtud laboratoorsel DNA-analüüsil vähikatku ei leitud. Kokku analüüsiti siis 5

Selja jõe vähki. Vähkide suremise perioodil ja vahetult peale seda sattus vähke (elusaid) ka

kalurite silmutorbikutesse. Võimalikuks suremise põhjuseks pakuti kalurite poolt kala

röövpüüki elektriga või ammoniaagiga ning Karepa silla ehitustöödega kaasnenud reostust.

2012. a esines Selja jõe alamjooksul jõevähki keskmisel arvukusel (kolmes uurimisalas CPUE

1,2-2,2). 2012. a oktoobri keskel avastati taas vähkide suremine Selja jõe suudmealal (nii jões

kui meres). Erinevas suuruses surnud ja uimaseid vähke oli väga palju (tuhandeid). Kohalike

inimeste poolt viidi osa veel elusatest isenditest suudmest ca 3 km ülesvoolu Selja jõkke

suubuvasse ojja. Eesti Maaülikooli kalakasvatuseosakonnas tehtud laboratoorne DNA-analüüs

näitas jälle, et surma põhjuseks ei olnud vähikatk. Taas kahtlustasid kohalikud kalurid, et

põhjuseks on kemikaali kasutamine kala röövpüügil.


Kõige ülemises katselõigus (nr 1 joonisel 15) oli jõevähki keskmisel arvukusel (CPUE 1,7)

ning eelmise aastaga samal tasemel (siis oli CPUE 1,3). Karepa silla juurest saadi vaid 1 ning

suudmealalt 4 vähki, mis näitab vähivaru olulist kahanemist. Sellest saab järeldada, et 2012. a

oli jõevähi suremine Selja jõe alamjooksul oluliselt suurem kui 2011. a. 2013. a sügisel

vähkide suremist ei täheldatud, kuid väga madala arvukuse juures ei pruugi seda märgata.

Negatiivsete faktorite puudumisel on Selja jõe vähistiku taastumiseks eeldused olemas ning

praeguse seisuga asustamiseks vajadus puudub. 2014. a tuleb teostada korduspüügid ning

võimalusel valida uued katselõigud 2013. a püügialast nr 1 ülesvoolu ja nr 1 ja 2 vahele. Oja

(kohalike poolt nimetatud Mooritsa ojaks), kuhu 2012. a sügisel vähke ümber asustati, oli

asustamise kohas (joonisel 15 märgitud ristiga) 2013. a septembris praktiliselt kuiv ning

loodetavasti pääsesid vähid sealt Selja jõkke.

36

Joonis 15. Selja jõe uurimisalad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus,

2014).

4.2. VÕSU JÕGI

Varasemad andmed

2008. a katsepüügil saadi Võsu jõest kaks vähki, neist üks Võsu asula servas RMK telkimisala

juurest ning teine Laviku paisust allavoolu paiknenud püügialast. Oruveski paisus ja paisust

vahetult allavoolu oli püük saagita. Võsu jõe alamjooks hinnati vähile keskmiselt kuni hästi

sobivaks (väga looklev säng, varjeks kivid ja järsud kaldad).


RMK telkimisala juurest (nr 1 joonisel 16) saadi 11 vähki (CPUE 1,1). Seega on

vähipopulatsiooni seisund mõnevõrra parem kui viie aasta eest. Püügiala nr 2 paiknes

suudmest 300 m ülesvoolu ning sealt tabati vaid üks jõevähk. Novembrikuisel täiendaval

vaatlusel oli elupaiga seisund alamjooksul hea ning vähkide suremisest märke ei olnud.

Keskkonnaameti tehtud katsepüük Laviku paisjärvest mõnisada meetrit allavoolu andis

tulemuseks 3 vähki (CPUE 0,38), mis näitab ka selles piirkonnas vähi hõredat asustust.

Võsu jõe vähipopulatsiooni seisund on praegustel andmetel kehvapoolne. Asustamine ei ole

vajalik, sest populatsiooni isetaastumiseks on algmaterjal olemas.

37

Joonis 16. Võsu jõe alamjooksu uurimisalad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2014).

4.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID VIRU

REGIOONIS

Lisaks Võsu jõele tehti püüke Lääne-Virumaal Äntu Valgejärves ja Altja ojas ning Ida-

Virumaal Erra jões, Pühajões ja Kõnnu Ümmarguses järves.

Äntu Valgejärvest püüti 12 vähki (CPUE 1,5), mis on oluliselt parem tulemus kui 2010. a

(siis oli katsepüügis vaid üks eksemplar). 2008. a aga ulatus katsepüügi CPUE üle 5. Suulisi

andmeid laekus Äntu Linaleojärve vähi esinemise kohta, mis vajab lähiajal kontrollimist.

Altja jões püüti vähki kõige sobivamas jõeosas Altjal (maantee silla piirkonnas), kus pole

kobraste tegevuse mõju ja vesi voolab suhteliselt suure languga kivises sängis. Ilmselgelt olid

vähid koondunud sobivatesse kohtadesse, sest vett oli vähe ja seetõttu oli ka püünistesse

sattunute arv kõrge. Katsepüügi CPUE oli koguni 12,1, nii kõrget saagikust ei ole viimase 10

aasta jooksul täheldatud. Valdavalt olid katsepüügis esinenud vähid alamõõdulised, mõõdulisi

oli vaid 13%.

Erra jões olid väga madala veeseisu tõttu vähid koondunud suhteliselt kitsale alale. Tänu

sellele oli katsepüügi saagikus kõrge – CPUE 8,9. Jõe ääres olid röövpüügi jäljed ning

tõenäoliselt on röövpüügist tingitud ka ülimadal mõõduliste osa (4%) katsepüügis. Katsepüük

tehti Koljala küla all.

38

Pühajões oli vähki mõõdukalt (CPUE 1,7) ning 2012. a samal tasemel. Püügikohas oli

märgata kobraste tegevust, mis halvendab jõe seisundit ja võib takistada mõjutab vähi

arvukuse kasvamist.

Kõnnu Ümmarguses järves oli vähki mõõdukalt (CPUE 2,6), mis on mõnes mõttes üllatav.

Järv on õõtsikkaldaga ja ühetaolise ühtlaselt süveneva taimestikuvaese litoraaliga, kus puudub

kõvem pinnas. Samas on veekvaliteet väga hea ja läbipaistvus väga suur. Kuna järv on

alguseks Alajõele, siis on vajalik kontrollida vähi levikut ka järvest väljavoolavas ojas ja edasi

Kõnnu Pikkjärves ja Alajõe alguses, mis on kõik üks süsteem.

39

5. JÕGEVAMAA JA TARTUMAA VEEKOGUDE UURINGUD

5.1. ONGA JÕGI, PEDJA JÕGI

Varasemad andmed

Pedja jõe lisajõeks oleva Onga jõe alamjooksul Pedja - Vägeva tee alumise silla (Onga silla)

juures avastati 2012. a kala katsepüügi käigus jõevähkide suremine. L. Pukki (Eesti

Maaülikool kalakasvatuse osakond) kogutud uurimismaterjalist tehtud analüüsid aga

vähikatku ei näidanud (analüüsiti 4 isendit). Varasemad andmed Onga jões vähi leviku kohta

puudusid.

Pedja jões tehtud katsepüügid (2011. a ja varem) on näidanud Jõgeva – Mustvee silla

piirkonnas madalat kuni keskmist arvukust ja Söe arboreetumi lähistel keskmist arvukust.

Üksikuid vähke saadi 2011. a Härjanurme Kalatalu alt ja Sordi paisust ca 2,5 km ülevalpool,

kus aga jõgi vähile väga sobilik. Puurmanist ca 5 km ülesvoolu Kursi ja Tõrve vahel, kus jõgi

samuti vähile heaks elupaigaks, jäi katsepüük saagita. Härjanurme Kalatalu all viidi läbi 2011.

a sumbakatse vähikatku esinemise uurimiseks. Laboratoorne analüüs sumbas peetud vähkidel

vähikatku ei näidanud.


Onga jõest ei saadud ühtegi vähki Onga silla juurest (püügiala nr 2 joonisel 17), kus 2012. a

fikseeriti jõevähi suremine, ega ka ülesvoolu järgmise silla lähistelt (nr 1).

Joonis 17. Onga jõe, Pedja jõe ja Põltsamaa jõe uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart,


40

Märke vähkide suremisest ei leitud katsepüügi ajal ega ka hilissügisestel vaatlustel. Püügialas

nr 1 tuli vähimõrdadesse kaks jõeforelli (TL 40 ja 35 cm). Mõlemas lõigus oli veekogu

korrastustöödega paigaldatud jõepõhja suuri kive, mis muuhulgas parendavad ka vähi

elupaiga kvaliteeti (foto 7).

Pedja jões esines jõevähki mõlemas katselõigus. Vaimastvere – Laiuse tee (Rohe) sillast

ülesvoolu (nr 1) oli vähke hõredalt – CPUE 0,4. Jõgeva – Mustvee tee sillast ülesvoolu oli aga

arvukus kõrge (CPUE 7,6) ning selle põhjal seisund parem kui varasematel aastatel. Kohaliku

elaniku sõnul püüti viimases kohas vähki ka harrastuspüüdjate poolt. See on ilmselt suurte

vähkide vähesuse põhjuseks. Mõõdulisi oli katsepüügis 12% ning suurima vähi pikkus vaid

114 mm. Kahel isendil leiti lapihaiguse tunnused, üks vähk oli portselanhaige.

Kuna Pedja jões Onga jõe suudmest allpool esines jõevähki, seejuures ühes katselõigus ka

kõrgel arvukusel, oli Onga jões vähkide suremine lokaalne ning selle põhjus on teadmata.

Pedja jões võib jätkuvalt lubada harrastuspüüki. Onga jõkke on soovitatav jõevähk

taasasustada.

Foto 7. Onga jõgi püügialas nr 2, vaade sillalt ülesvoolu. Saneerimisel on jõkke paigutatud

kive, mis parandavad vähi varjetingimusi.

41

5.2. PÕLTSAMAA JÕGI

Varasemad andmed

Põltsamaa jõe keskjooks on suures ulatuses Jõgevamaa ja Järvamaa piiriks, väiksemas lõigus

voolab ka ainult Järvamaa piires. Põltsamaa jõgi kuulus kuni 2004. a nii Jõgevamaa kui

Järvamaa parimate vähiveekogude hulka, olles üks tähtsamaid harrastuspüügi veekogusid.

Seejärel kadus Põltsamaa jõe vähistik, põhjuseks oli arvatavalt katkulaadne suremine.

Hilisemate katsepüükidega (2005-2010) ei saadud enam vähki piirkondadest, kus liik oli

arvukalt esinenud. Samuti ei näidanud uuringud jõevähi esinemist alamjooksul Viljandimaal

ja ülemjooksu lõikudes Lääne-Virumaal. Samas olid laekunud harrastuspüügi andmed 56

jõevähi püügi kohta 2009. a.


Katsepüük tehti Jõeküla silla ja Võlingi oja suudme vahel (joonis 17). Varem oli välja

selgitatud, et 2009. a harrastuspüügil oli just sealt vähke saadud. Mõrdadesse tuli 2 vähki

(emased, pikkus 100 ja 92 mm), mis näitab liigi hõredat esinemist. Olgu märgitud, et 2009. a

püüti tulemusteta 2013. a püügialast pisut ülesvoolu (Jõeküla sillast vahetult allavoolu).

Saadud tulemuse põhjal võib arvata, et Põltsamaa jões esineda jõevähki vähesel määral ka

mujal lõikudes. Hilissügisestel vaatlustel mitmes heas elupaiga kvaliteediga jõelõigus aga

jälgi vähi esinemisest ei leitud. Põltsamaa jõe vähivaru tuleb proovida taastada. Soovitatav on

alustada ülemjooksult (Lääne-Virumaa lõigust). Eelnevalt tuleb teostada täiendav uuring, et

selgitada sobivaimad asustamiskohad. Et hiljem asustamise tulemuslikkust hinnata, on

vajalikud ka asustamiseelsed katsepüügid.

5.3. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID JÕGEVA-

TARTU REGIOONIS

Püüke tehti Saadjärves, Kuningvere järves, Laeva jões ja Koogi paisjärves.

Saadjärvest püüti kokku 116 vähki. Kolmes püügialas oli CPUE 1,8, 2,2 ja 8,9 ehk vähi

arvukus keskmine kuni kõrge. Põhjakalda piirkonnas on Saadjärves ka eelnevatel aastatel

vähki kõige rohkem esinenud.

Kuningvere järve katsepüügi CPUE 4,7 põhjal on sealse vähipopulatsiooni seisund

paranemas. 2007.-2011. a katsepüükide CPUE on olnud 1,0-2,2.

Laeva jõest saadi üks vähk Koogi paisjärve paisu alt. Koogi paisjärves ja teistest Laeva jõe

katselõikudes ühtegi vähki mõrda ei tulnud.

42

6. PÄRNUMAA JA VILJANDIMAA VEEKOGUDE UURINGUD

6.1. TARVASTU JÕGI

Varasemad andmed vähi esinemise kohta puudusid. Katsepüügi ajal rääkis kohalik

härrasmees, et Tarvastu jões ei ole vähki juba ammu olnud.

Katsepüük tehti kolmes lõigus (joonis 18). Ämmuste silla juures (nr 1) hinnati jõelõik vähile

hästi kuni keskmiselt sobivaks, sillast allavoolu oli kivine astang (kunagine veskikoht). Vähki

aga püügiga sealt ei saadud. Mustlas Linnaveski paisust ülesvoolu (nr 2) samuti saak puudus.

Katselõigus oli jõgi väga järskude ja kõrgete kallastega, savika põhjaga, aeglase vooluga

(paisutuse mõju) ning vähile keskmiselt sobiv. Kõige alumine katselõik (nr 3) paines Sooviku

silla juures. Ka seal oli kunagi olnud veski – sillast vahetult allavoolu oli suurtest kividest

astang ja siis paisu alune laiend. Ala oli jõevähile hästi kuni keskmiselt sobiv ning selles

kohas näitas püük ka liigi esinemist. Saadud 14 vähki (CPUE 1,4) tulid kõik sillast allavoolu

paiknenud mõrdadesse. Enamik oli suured isendid, vaid 3 tk olid alla 100 mm. Vähkidel

välised haigustunnuseid ei leitud, vähikaane aga esines rohkesti.

Joonis 18. Tarvastu jõe uurimisalad (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-ameti WMS-rakendus,

2014).

Lisaks tehti vaatlusi teistes lõikudes püügi ajal ning ka detsembris, kui veetase veel madal.

Ämmuste sillast ülesvoolu järgmise silla (Peetri) juures oli jõgi kobraste poolt üles paisutatud,

43

ning seetõttu hinnati vähile vähesobivaks. Pikru - Kuressaare vahel oli jõeala vähile hästi kuni

keskmiselt sobiv, sealt allvoolu järgmise silla juures aga on paisjärv. Nendes lõikudes (sh

paisust vahetult allavoolu) võiks tulevikus katsepüügid teha. Uurimist vajab vähi võimalik

levik Sooviku sillast kaugemal allavoolu. Jõevähi harrastuspüük ei ole praegustel andmetel

Tarvastu jões soovitatav.

6.2. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÄRNU-

VILJANDI REGIOONIS

Püüke teostati Reiu jões, Ärma jões ja Tänassilma jões.

Reiu jões ühtegi vähki mõrda ei sattunud, kuigi sinna samasse jõelõiku asustati vähki 2010. a.

Vajalik on kontrollida vähi esinemist ka asustamise alast allavoolu, kuhu asustatud vähid

võisid migreeruda.

Ärma jõe püügikoht oli Mustla - Viljandi tee silla juures. Püügi CPUE 1,1 järgi on vähi

arvukus madala ja keskmise piiril. Samas nähti tegutsemas saarmast, kelle mõju vähile võib

olla oluline.

Tänassilma jõest püüti 10 mõrraga 20 vähki (CPUE 2) ehk arvukus on keskmine. Kuna

2007. a oli samas püügialas (Tusti silla juures) CPUE 0,7, on täheldatav seisundi paranemine.

Ka Tänassilma jões on vajalikud katsepüügid Tusti sillast üles- ja allavoolu, kus leiti vähile

keskmiselt sobivaid elualasid.

44

7. PÕLVAMAA, VALGAMAA JA VÕRUMAA VEEKOGUDE

UURINGUD

7.1. JÕKSI JÄRV

Varasemad andmed

Jõksi järve erinevates kaldapiirkondades jõevähi esinemine on teada 2001. a katsepüükidest,

mil arvukus oli madal (CPUE 0,1-0,7). Järgnevatel aastatel täheldati vähivaru kasvamist.

2006. a alates on arvukus olnud keskmine, idakalda supluskoha piirkonnas 2009. a isegi kõrge

(CPUE 6).


Augustis Jõksi järve kolmes piirkonnas (joonis 19) tehtud katsepüügi CPUE oli 1,9-2,7 ehk

jõevähk esineb stabiilselt keskmisel arvukusel. Korduspüügil oktoobri alguses oli jahenenud

veest tingitud vähkide vähese aktiivsuste tõttu saak oluliselt väiksem (CPUE idakalda lõigus

0,7). Jõksi järve vähkidel välised haigustunnused puudusid. Vähivaru võimaldab

harrastuslikku vähipüüki, kuid saak (mõõduliste hulk) ei pruugi olla kuigi suur.

Joonis 19. Jõksi järve ja Võhandu jõe ülemjooksu uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti


45

7.2. VÕHANDU JÕGI, RÕUGE JÕGI

Varasemad andmed

Võhandu jõe ülemjooksul esines 2001., 2002. ja 2006. a andmetel jõevähki Kanepi - Otepää

tee silla ja sellest allavoolu järgmise silla juures keskmisel arvukusel (CPUE 1,2-2,8). 2011. a

katsepüügid näitasid aga neis lõikudes vähivaru olulist kasvamist – CPUE 6,8 ja 11,8. Lisaks

fikseeriti 2011. a jõevähi esinemine Kokle oja suubumiskohast ülesvoolu paikneva silla

juures, kus varasematel andmetel vähk puudus. 2005. a tabati üks vähk Sõmerpalu vallas

Muuga silla juurest ning samal ajal oli püük saagita Hutita silla juures.

Võhandu jões vahetult allpool Vagula järve esines 2004. ja 2005. a jõevähki keskmisel

arvukusel (CPUE kuni 2,7), kuid 2012. a jäi seal kahes katselõigus püük saagita. Leevi ja

Süvahavva piirkondades oli 2007. ja 2008. a jõevähki madalal arvukusel (CPUE 0,8-0,9),

veelgi allavoolu jäänud katselõikudes (Põlva - Vinso tee silla juures, Ruusal, Leevakul) aga

liiki ei kohatud.

Vagula järvest pisut ülevalpool Võhandusse suubuv Rõuge jõgi kuulus enne 2011. a Võrumaa

parimate vähiveekogude hulka. Jõevähi arvukus oli alamjooksul (Kahrila järvest allavoolu)

kõrge, 2009. a katsepüügi CPUE oli 5,6-6,4. 2010. a püüti harrastuspüüdjate poolt 253 vähki.

Katsepüügid 2011. ja 2012. a mitmes lõigus, kus varasemalt vähki esines, jäid saagita. Lisaks

ei saanud ühtegi vähki ka harrastuspüüdjad. 2012. a sumbakatses peetud vähkidelt

laboratoorse analüüsiga katkutekitajat ei leitud. 2012. a ei saadud ühtegi jõevähki ka Kahrila

järvest, kus 1998. ja 2008. a andmetel liik hõredalt esines.


Võhandu jõe ülemjooksul Kanepi lähistel (nr 1-3 joonisel 19) oli katsepüügi saagikus veelgi

kõrgem kui kahe aasta eest. Seejuures oli väga arvukalt (CPUE 22,6) vähki püügialas nr 1,

kus jõgi on soiste ja õõtsikuliste kallastega ja peamiselt mudase põhjaga. Kanepi - Hino tee

silla juures oli saagikus septembri lõpus väiksem kui juulis (CPUE vastavalt 11 ja 21,3) ning

ka mõõduliste osatähtsus vähenenud. Tõenäoliselt oli, lisaks hilisele püügiajale, mõju

avaldanud ka hooaja väljapüük. Jõgeharal ja Hutita silla juures saak puudus. Muuga silla

juurest saadi üks vähk nagu ka 2005. a. Saagita jäi püük Leevist ülesvoolu ja Süvahavval.

Talvistel vaatlustel alades, kus jõevähki esineb, negatiivseid muutusi ei täheldatud.

Rõuge jões kahe silla juures tehtud püügiga ühtegi vähki ei kohatud, mida võis eeldada

eelnevate aastate tulemuste põhjal.

Võimalik, et Rõuge jõge tabanud vähikatk (katkulaadne suremine) põhjustas vähkide

kadumise Võhandu jões Vagula järvest väljavoolul ning ka kaugemal allavoolu (Leevi ja

Süvahavva piirkonnas).

Võhandu jõe ülemjooksul on aga vähivaru seisund väga hea ja võimaldab harrastuspüüki.

Vajalik on aga seal vähipopulatsiooni võimalike muutuste jälgimine. Samas on võimalik

Võhandu ülemjooksult püüda asustusmaterjali (kuni 1000 tk aastas) allavoolu jäävate sobilike

jõelõikude asustamiseks.

46

7.3. TAMULA JÄRV

Varasemad andmed

Tamula järves esines 2002.-2004. a katsepüükide andmetel jõevähki põhjakaldal supelranna

piirkonnas, kus liivaga täidetud alast sügavamal leidub sobivat kivist põhjasubstraati. Arvukus

oli peamiselt madal, vaid ühes lõigus ulatus CPUE 2003. a 1,5-ni. Lisaks on samal perioodil

kohatud jõevähki koha kunstkoelmute kontrollimisel kirdekalda all.


Katsepüük teostati 70 mõrraga, mis paiknesid kahe liinina kirde- ja põhjakalda piirkondades

ehk seal, kus teadaolevalt jõevähki varem on esinenud. Ühtegi vähki aga püüki ei tulnud,

kuigi püüki soodustas madal veeseis. Vähi kadumise Tamulas võis samuti (nagu Võhandu

jões allpool Vagula järve) põhjustada Rõuge jõest allavoolu levinud vähikatk.

7.4. AHJA JÕGI NING SELLE LISAJÕED HILBA, LEEVI JA LUTSU

JÕGI

Varasemad andmed

2007. a juuli alguses avastati vähkide suremine Leevi jõe alamjooksu piirkonnas. 2007. ja

2008. a uuringutega selgus, et jõevähk on kadunud Leevi jõe alamjooksult ja Ahja jõest (kus

2004.-2005. a andmetel esines). Järgnevate aastate katsepüügid näitasid vähi püsimist Leevi

jões Karilatsi kalamajandi paisust ülesvoolu, kus lõiguti vähi arvukus kõrge. 2009. a

sumbakatse ja surnud vähkide laboratoorne analüüs näitas katkutekitaja olemasolu Leevi jões,

2010. ja 2011. a kogutud uurimismaterjalist aga katkutekitajat ei leitud.

Lutsu jões on varasemate katsepüükide andmetel esinenud jõevähki keskjooksul. Rasina

piirkonnas on vähi arvukus olnud keskmine, Rasinast ülevalpool (Terepil) aga kõrge.

Ülemjooksul (Vanaküla juures) ning alamjooksul (Rasinast allavoolu) on katsepüügid jäänud

saagita. Lutsu jõgi on viimastel aastatel olnud tähtsaks harrastuspüügi veekoguks, 2012. a

püüti sealt 1163 mõõdulist vähki.

Hilba jões 2010. tehtud katsepüük näitas vähi madalal arvukusel (CPUE 0,3) esinemist

Palojärvest idas paikneva metsatee silla juures. Alamjooksul Postitee silla piirkonnas aga

vähki ei leitud.


Leevi jões Postitee silla juures (joonis 20) tehtud katsepüügi põhjal on vähi arvukus kõrge

(CPUE 6,8) ning varu seisund jätkuvalt hea. Eeldusel, et vähihaigusi ei levitata, võimaldab

Leevi jõgi harrastuspüüki Karilatsi piirkonnas ja ka ülesvoolu jäävatel jõealadel. Leevi jõe

alamjooksult Karilatsi - Koorvere tee silla piirkonnast aga ühtegi vähki ei saadud. Jõevähk

puudus ka mõlemas Ahja jõe katselõigus.

47

Hilba jões uurimise tulemused sarnased 2010. a andmetega. Palojärvest idas metsatee silla

katselõigust saadi 4 vähki (2010. a 3 tk) ning Postitee silla juures vähk puudus. Seega on

Hilba jõe vähivaru seisund jätkuvalt kesine, kuigi elupaiga kvaliteet on lõiguti hea.

Suuremad, kahjuks negatiivsed, muutused avaldusid Lutsu jões. Augusti alguses laekusid

harrastuspüüdjatelt teated saagi puudumisest piirkondades, kus eelnevatel aastatel oli püük

väga edukas olnud. Septembris tehtud katsepüügil ei saadud ühtegi vähki Kaaru ja Terepi

lõikudest (nr 2 ja 3 joonisel 20), kus varem oli olnud arvukus kõrge. Üks vähk saadi Kauksi

püügialast, kus varem ei olnud katsepüüke tehtud. Keskkonnaameti juulikuus tehtud

katsepüükidel saadi aga jõevähki Rasina piirkonna katselõikudest (CPUE 2,6 ja 0,4). Kui oli

tegemist vähikatkuga, siis polnud see (allavoolu liikudes) vähemalt juuliks jõudnud kogu

Lutsu jõe vähistikku hävitada.

Ahja jõestikus tehtud talvistel vaatlustel vähi suremist ega muid iseäralikke muutusi ei

fikseeritud.

2014. a tuleb vähi esinemist kontrollida Lutsu jões Rasina piirkonnas ning ka Kauksi 2013. a

katselõigust üles- ja allavoolu. Samuti tuleb jätkata seiret Leevi jões Karilatsi lõigus.

Joonis 20. Ahja jõe, Hilba jõe, Leevi jõe ja Lutsu jõe uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti


48

7.5. PIUSA JÕGI JA KORGÕSILLA OJA

Varasemad andmed

2000. ja 2001. a katsepüükides Piusa jõe ürgoru maastikukaitseala piires ja kaitsealast allpool

jõevähk puudus. Aastatel 2001-2004 asustati Piusa jõkke (4 asustamise kohta

maastikukaitsealal) kokku 3447 kahe- kuni neljasuvist vähki. Kontrolluuringud näitasid

algselt asustamiste head õnnestumist. 2002. a oli ühes lõigus (Makõ müüri juures) CPUE isegi

2,1. 2006. a püükide tulemused osutusid kesiseks – üksikuid vähke saadi vaid Tellaste lõigust,

seejuures leiti sealt ka kaks surnud vähki. 2008. a teostati katsepüük kolmes asustamise kohas,

kuid ühtegi vähki ei saadud.

Piusa jõgi ülevalpool kaitseala on suures osas õgvendatud. Vana-Saalusest ülesvoolu on aga

jõgi taas looduslikus sängis. 2002. a katsepüük näitas, et Piusa jões Vana-Saaluse piirkonnas

esineb vähk madalal arvukusel, 10 mõrraga saadi 3 vähki. Vastseliinast vahetult ülevalpool

vähki ei esinenud. 2008. a oli aga Vana-Saaluse lõigus katsepüügi CPUE koguni 3,55 ning

arvukus hinnati oluliselt kasvanuks. 2012. a aga tehti katsepüük 4 lõigus eesmärgiga

täpsustada jõevähi levikut Vana-Saaluse sillast üles- ja allavoolu. Kahjuks ühtegi vähki ei

saadud.

Piusa jõkke suubuvas Raagsilla ojas esines 2006. a Lindora piirkonnas (kolmes katselõigus)

jõevähk keskmisel arvukusel. 2008. a katsepüügiga sealt aga ühtegi vähki ei saadud. Samuti

jäi püük saagita Kõrgesilla paisust allvoolu, kuhu oli 2007. a vähke asustatud.

Võimalikuks vähistiku kadumise põhjus on teadmata, kuid nii Piusa ülem- ja keskjooksul kui

ka Korgõsilla ojas võis selleks olla vähikatk.


Piusa jões ja Korgõsilla ojas jäid suuremate sildade juures (joonis 21) tehtud katsepüügid

saagita. See kinnitas taas, et mõned aastad tagasi kadunud jõevähk (sh Piusas taasasustatud)

praegu neis veekogudes (lõikudes) puudub. Märke vähi, sh võõrliikide esinemisest, ei leitud

ka talvistel vaatlustel. Piusa jõkke, sh ülemjooksule Vana-Saaluse piirkonda, ja Raagsilla ojja

on soovitatav jõevähi taasasustamine, kuid arvestada tuleb võimaliku ebaõnnestumisega.

Praegustel andmetel ei ole teada muid ohtusid, kui vähikatk (sh võimalik levitamine

võõrvähiliikidega), mis võiksid neis veekogudes asustatud vähid 100% hävitada.

49

Joonis 21. Piusa oja ja Korgõsilla oja uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-


7.6. TILSI KÕRBJÄRV

Varasemad andmed

Kõrbjärves esines jõevähki arvukalt 1995. a ja varem. 1995/96 talvel hävis suur osa

vähistikust, arvatavalt ummuksile jäämise tõttu. 1996. a asustati järve 1000 samasuvist vähki.

Aastatel 2000-2004 on katsepüügid näidanud jõevähi esinemist madalal arvukusel – CPUE

alla 1. Ka 2008. a oli arvukus madal – CPUE põhjakalda piirkonnas 0,5 ja lõunakalda

piirkonnas 0,5.


Püügialad (joonis 22) olid samad, mis 2008. a ning ka tulemus oli üllatavalt sarnane.

Lõunakalda katselõigust saadi 20 mõrraga 8 vähki (CPUE 0,40) ja põhjakalda alt 7 vähki

(CPUE 0,35). 2013. a olid püügis valdavalt isased vähid. Tilsi Kõrbjärve vähivaru seisund on

püsinud väga pikalt stabiilselt madal, kuid positiivseks saab siiski lugeda liigi püsimist.

Sarnaseid näiteid saab tuua ka mitmete teiste Mandri-Eesti veekogude kohta. Kõrbjärves vähi

harrastuspüük ei ole kuigi mõttekas (vähene saak), kuid otsene keelamine ei ole vajalik.

50

Joonis 22. Tilsi Kõrbjärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2014).

7.7. ÄHIJÄRV

Varasemad andmed

Jõevähk esines 2002-2004. a katsepüükide põhjal läänekalda piirkonnas keskmisel arvukusel

(CPUE kuni 3,3). Läänekalda piirkond hinnati ka vähile kõige sobivamaks (boniteet II). Mujal

kaldapiirkondades oli vähi asustus hõre või puudus üldse ning boniteet III-IV. 2007. a

erinevatel aegadel tehtud katsepüükide CPUE oli alla 1, seda ka läänekalda piirkonnas. 2008.

a katsepüügiga saadi idakalda piirkonnast kolm vähki, kuid läänekalda alt mitte ühtegi.


Püük tehti 3 katselõigus (joonis 23), kokku kasutati 60 mõrda. Idakalda püügialast laululava

juures saadi 13 vähki (CPUE 0,65) ehk märgatavalt rohkem kui viie aasta eest. Mõned vähid

tuli mõrdadesse ka läänekalda all (CPUE 0,20 ja 0,25), kus 2008. a püük jäi saagita. Seega on

täheldatav Ähijärve vähipopulatsiooni seisundi paranemine. Samas teeb hinnangu andmisel

ettevaatlikuks väiksemate isendite (järelkasvu) vähesus – püütud 22 vähist vaid üks oli alla

100 mm. Analüüsitud isenditel välised haigustunnused puudusid.

Ähijärves on eeldused vähivaru kasvamiseks loodusliku taastootmise baasil ning vähkide

juurdeasustamine ei ole vajalik. Varu seisundi võimalikke (eeldatavalt positiivseid) muutusi

on mõistlik hinnata kolme aasta pärast.

51

Joonis 23. Ähijärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2014).

7.8. MUSTJÕGI, PÄRLIJÕGI

Varasemad andmed

Koiva jõe lisajões Mustjões Mõniste piirkonnas oli aastatel 2001-2006 jõevähki keskmisel

arvukusel (CPUE 3 ümber). 2007. ja 2008. aasta katsepüügid näitasid arvukuse olulist langust

(CPUE 0,1-0,5).

Mustjõkke suubuva Pärlijõe keskjooksul (Pärlijõe, Saarlase) esines aastatel 2001-2007

kogutud andmetel jõevähki kõrgel arvukusel, seda osalt asustamise tulemusena. 2007. a saadi

üksikuid vähki ka suudmealalt, kuhu liik eelnevalt asustati. 17.06.2010 katsepüügil avastati

vähkide suremine keskjooksul Pärlijõe külas Rõuge - Krabi tee silla ja Saarlase külas puusilla

juures. Kogutud vähkidelt määrati laboratoorse analüüsiga vähikatk. 04.10.2010

korduspüügiga ja ka 2011. a püükidega sealt ühtegi vähki ei saadud. 2011. a Pärlijões sumbas

peetud vähkidel aga analüüs vähikatku ei näidanud.

Ka teised Mustjõe suuremad lisajõed nagu Peetri ja Vaidva on lõiguti hinnatud vähile

sobivateks ning sinna on vähki asustatud. Asustamisjärgsed uuringud aga vähi püsimajäämist

ei ole näidanud. Samal ajal kui Mustjões, esines jõevähki ka Ahelo jõe alamjooksul. 2010. a

sealt enam vähki ei saadud.

52


Mustjões teostati püük Mõniste ja Kuutsi sildade juures ning Pärlijões alamjooksul Sännas

Võru - Valga tee silla piirkonnas ja Sänna Alaveski paisu all. Ainsatki vähki püügiga ei

tabatud. Praegustel andmetel ei ole Mustjõe jõestikus teada ühtegi jõevähi leiukohta.

Tõenäoliselt on ka Mustjõe ja Ahelo jõe vähistiku kadumise taga vähikatk, mille esinemine

2010. a Pärlijões fikseeriti. Mustjõe jõestikus on vajalik vähistiku taastamine, kuid arvestada

tuleb võimaliku ebaõnnestumisega. Kahjuks ei ole teada 2010. a Pärlijõkke katku sattumise

põhjus. Välistatud ei ole haiguse levimine Lätist. Lisaks Pärlijõele saavad Lätist alguse ka

Peetri ja Vaidva jõgi. Pärlijões vähi asustamiseks on eelkõige sobivad just need piirkonnad,

kus leidis aset 2010. a katkust põhjustatud suremine.

7.9. HINO MUSTJÄRV, SIKSALI OJA, SIKA SULG, PEDETSI JÕGI

Varasemad andmed

Hino Mustjärv hinnati 2007. a uuringuga vähile keskmiselt sobivaks. Valdavalt oli

kaldapiirkonnas liivane põhi, mida kohati kattis mudakiht ja detriit. Paiguti esines varjeks

sobivaid kaldaalused. Jõevähk esines madala arvukusel läänekalda ja idakalda (poolsaar)

katselõikudes – CPUE 0,4 ja 0,2. Põhjakalda püügialast vähki ei saadud.

Hino Mustjärvest väljuv ja Pedetsi jõkke suubuval Siksali ojal paikneb Sika sulg (Vineki

paisjärv, Siksali paisjärv). See on vana veskijärv. Praegu on veskikoht lagunenud ning pais ja

paisjärv hooldamata. 1998. a tehtud katsepüügiga saadi sellest paisjärvest 5 mõrraga 2 vähki

ning Siksali ojast paisust vahetult allavoolu 5 mõrraga 11 vähki.

Pedetsi jõgi Eesti piires (Võrumaal Misso vallas) on Daugava jõkke suubuva Aiviekste jõe

lisajõgi. Eestis paikneb Pedetsi ülemjooks ning tegemist on piiriveekoguga, mille kaudu on

võimalik võõrliikide invasioon. 1998. a esines jõevähk Kiviora lõigus madalal (CPUE 0,5)

ning 2004. a keskmisel arvukusel (CPUE 1,9). 2007. a sealt aga enam vähki ei saadud ning

samas täheldati kobraste tegevuse (paisud) negatiivset mõju veekogu kvaliteedile. 2007. a

esinesid üksikud vähid Kiviora-Hino tee silla juures (CPUE 0,2).


Hino Mustjärves tehti püük samades lõikudes nagu 2007. a (joonis 24). Jõevähki esines kõigis

alades keskmisel arvukusel – CPUE 1,8-2,4. Seega on vähivaru seisund oluliselt paranenud.

Saagis oli nii mõõdulisi vähke kui väiksemaid (<100 mm) isendid. Vähemal määral saab

Mustjärves teha harrastuspüüki, kuid eeldatav saak on praegu veel üsna kesine.

15 aasta taguste vähi esinemise andmete kontrollimiseks paigutati mõrrad Sika sulgu ning

selle paisust allavoolu Siksali ojja. Tulemus (CPUE 1 ja 1,8) näitas, et jõevähk on nendes

piirilähedastes veekogudes jätkuvalt olemas. Madalveeseisu tõttu oli Siksali ojas vee sügavus

valdavalt alla 10 cm (foto 8), mistõttu oli raske leida vähimõrdade püügile asetamiseks

sobivaid kohti (et mõrrasuu oleks vees).

53

Joonis 24. Hino Mustjärve, Siksali oja, Sika sulu, Pedetsi jõe uurimisalad 2013. a (aluskaart:

Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-rakendus, 2014).

Pedetsi jõest ei saadud ühtegi vähki nii Kiviora lõigust (nr 2 joonisel 24) ega Kiviora - Hino

tee silla juurest, kus varem on jõevähk esinenud. Liigi kadumise põhjused on ebaselged.

Alumises katselõigus võib olla negatiivselt mõjunud kobraste tegevus, mida täheldati juba

2007. a.

Foto 8. Septembrikuine veevaesus Siksali ojas. Vähid leidsid varju puujuurte alt.

54

7.10. KÄRNJÄRV

Varasemad andmed

Kärnjärve kaldajoon on kogu ulatuses vähile keskmiselt kuni hästi sobiv (boniteet II-III).

1994., 1997., 2000. ja 2003. a teostatud katsepüükide põhjal oli vähi arvukus madal

(keskmine CPUE 0,3-0,8), kuid täheldatav oli väike kasvutendents. 2003. a ulatus saagikaima

mõrraliini CPUE 1,2-ni. 2002. a püüti harrastuspüüdjate poolt 122 vähki (75 mõõdulist).

2004. a katsepüügil aga vähk puudus ning liigi kadumise põhjus jäi teadmata. Jõevähi

puudumist tõestas ka 2007. a katsepüük. Sama aasta sügisel ühe kuu väldanud sumbakatsel

püsisid kõik vähid elus. 2008. a asustati Kärnjärve 1000 kolmesuvist vähki. 2010. a

katsepüügiga, mil kaeti suur osa järve kaldajoonest, ühtegi asustatud vähki mõrda ei tulnud.


Katsepüügile eelnevalt laekus suuline info ühe väikese vähi nägemise kohta Kärnjärves. 40

mõrraga erinevates kaldalõikudes (joonis 25) tehtud püük jäi saagita ning püügiandmetele

tuginedes järves vähki ei esine. Täiendava kontrolli mõttes on soovitav korduspüük teostada 3

aasta pärast. Võimalusel tuleks läbi viia pikaajaline sumbakatse vähkidega ja selle järel

otsustada, kas asustamist jätkata või mitte.

Joonis 25. Kärnjärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2014).

7.11. KARSNA JÄRV

Varasemad andmed

Karsna järves on iga-aastaselt katsepüüke teostatud 1995-2011. a. Kuni 2005. a oli vähki

lõiguti keskmisel arvukusel. 1999. a ulatus CPUE ühes lõigus isegi 5,7-ni. Alates 2006. a on

CPUE kõigis püügialades olnud alla 1, viimastel aastatel isegi alla 0,5. 2011. a katsepüügil

saadi kokku vaid 2 vähki, mis on kõigi uurimisaastate kehvim tulemus.

55


Põhja- ja lõunakalda piirkondades (joonis 26) katsepüük vähi esinemist ei näidanud. Järve

kirdeosast saadi aga 20 mõrraga 13 vähki (CPUE 0,65), mis on märgatavat parem tulemus kui

kahe aasta eest. Spinninguga püütud haugil (TL 50 cm) maost leiti vähi sõrad, mis näitab

röövkalade survet jõevähile. Kalade vähist toitumist on Karsna järves täheldatud ka korduvalt

ka varasematel aastatel, peamiselt on leitud vähke ahvenate seedetraktidest.

Jõevähi juurde asustamiseks vajadus puudub – varu seisundi paranemine on võimalik

olemasoleva asurkonna baasil. Harrastuspüük ei ole lähiaastatel soovitatav.

Joonis 26. Karsna järve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2014).

7.12. KAVADI JÄRV, SAALUSE ALAJÄRV

Varasemad andmed

Kavadi järves esineb rohkesti vähile sobivaid kaldalõike. Vanasti Eesti parimate

vähiveekogude hulka kuulunud järves näitasid 1990ndate algul katsepüügid jõevähi

puudumist. Aastatel 1995-2001 toimunud asustamise mõjul on vähipopulatsioon taastumas.

Seda näitas juba 2006. a seirepüük, mille CPUE oli 0,7. Vähi arvukuse olulist kasvu näitas

2008. a püük, mil seirealas (pargi all) oli CPUE 1,85. Vähi arvukus hinnati kõrgeks 2010. a,

kui seireliini CPUE oli kasvanud 5,3-ni. Ühest püügialast, mis paiknes seireliinist vahetult

loodes, saadi koguni 9,3 vähki mõrraöö kohta. 2012. a oli katsepüügi saagikus seirealas

mõnevõrra langenud (CPUE 3,6).

Saaluse Alajärves vähi esinemise kohta värskemad andmed puudusid. Umbes 10 aasta eest

tehtud püügil vähki ei saadud. 1990ndatel on Alajärve vähki asustatud. Karmimatel talvedel

Alajärves tehtud mõõtmistel on vee hapnikusisaldus olnud nullilähedane, kuid olulisi

kalastiku hukkumisi ei ole täheldatud.

56


Lähestikku paiknevate Kavadi järve ja Saaluse Alajärve (joonis 27) katsepüügid jäid välitööde

hooaja lõppu (oktoobrisse). Selleks ajaks on vähkide toitumisaktiivsus langenud ning emased

vähid, kellel mari laka alla koetud, tavaliselt mõrda ei tule. Püügis esinevad üksikud emased

on jätnud selle sigimistsükli vahele.

Kavadi järve viimase aja ühest vähirikkamast piirkonnas (liin nr 3) oli katsepüügi CPUE 3,2,

Arvestades hilist püügiaega, näitab tulemus populatsiooni stabiilset head seisundit. Jõevähi

arvukus oli keskmine (CPUE 1,2) põhjakalda piirkonnas Antsumäe all. Soise saare juures (liin

nr 1), kus vähi elupaiga kvaliteet kesine, fikseeriti samuti vähi esinemine. Atraktiivne ja hea

juurdepääsuga Kavadi järv sobib vähi harrastuspüügiks, kuid saak (mõõduliste vähkide

kogus) ei pruugi olla kuigi suur.

Meeldivaks üllatuseks oli vähi esinemine Saaluse Alajärves, mis lisandus nüüd jõevähi

leiukohtade hulka. Tabatud kolm sarnase suurusega isast vähki (121-122 mm pikkused) olid

läinud ühte mõrda, mis paiknes liini nr 1 läänepoolses otsas.

Joonis 27. Kavadi järve ja Saaluse Alajärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart,


7.13. KOORASTE PIKKJÄRV

Varasemad andmed

Kooraste Pikkjärves esines 2011. a vähki kõigis uurimisalades (CPUE 0,5-6,8). Vähke oli

rohkem lääne- ja lõunakalda lõikudes, kus ka elupaiga kvaliteet kõrgem. Väga madal (6%) oli

mõõduliste osatähtsus ning ka vähemalt 100 mm pikkuseid vähke oli ainult 24%. Seejuures

olid ülekaalus isased, mis tavaliselt tingib just suurema mõõduliste osatähtsuse. Suhteliselt

57

palju (8 tk, 5,4%) esines portselanhaigeid. Keskmisel arvukusel (CPUE 1,6) esines jõevähki

ka Sillaotsa jões vahetult enne Pikkjärve suubumist.


Mõlemas katselõigus (joonis 27) oli CPUE 1,8. Kuna katsepüük tehti hilisel ajal (oktoobris),

saab selle tulemuse põhjal vähivaru seisundi lugeda stabiilseks. Oluliselt rohkem kui kahe

aasta eest oli saagis mõõdulisi vähke (21 tk, 39%), mis annab võimaluse vähemal määral

harrastuspüügiks. Portselanhaiguse tunnuseid analüüsitud vähkidelt ei leitud. Edaspidi vajab

uurimist vähi levik Pikkjärvest loodes paiknevas Liinu järves ja Sillaotsa jões Pikkjärvest

allavoolu.

Joonis 27. Kooraste Pikkjärve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS-rakendus, 2014).

7.14. ÕHNE JÕGI

Varasemad andmed

Õhne jões 2006. a tehtud katsepüügil saadi Voola silla juurest kuus vähki ning Koorküla

sillast pisut allavoolu paikneva paisujäänuki alt üks vähk. Holdre, Patküla, Tõrva ja Rulli

katselõikudes jäi püük saagita.


Katsepüük tehti kahes jõelõigus (joonis 28), kus 2006. a fikseeriti jõevähi esinemine. Voola

silla püügialas oli saagiks 16 vähki (CPUE 1,6) ja Jeti lõigus 10 vähki (CPUE 1,0). Tulemus

näitab, et vähipopulatsioon Õhne jões on tasapisi kasvanud. Püügis esines palju alla 100 mm

pikkusi isendeid, mis viitab heale järelkasvule. Elupaiga vaatlustel hilissügisel vähiasurkonna

seisundi muutustele viitavaid ilminguid ei tuvastatud. Vähi harrastuspüük Õhne jões ei ole

mõõduliste isendite vähesuse tõttu lähiaastatel soovitatav.

58

7.15. PIKRE JÄRV

Varasemad andmed

Jõevähi katsepüügid 1993. ja 2007. a liigi esinemist ei näidanud. Veekogu hinnati aga vähile

sobivaks ning 2008. a asustati Pikre järve 1500 vähki.


Kagukalda katselõigust (nr 4 joonisel 27) saadi 4 vähki. See oli ka 2008. a asustamise alaks.

Teistes püügialades jäid mõrrad saagita. Üsna tõenäone on, et jõevähk esineb Pikre järves

asustamise tulemusena. Varu kiirema taastumise eesmärgil on soovitatav vähke veel juurde

asustada (ligikaudu sama kogus, mis 2008. a).

Joonis 27. Õhne jõe ja Pikre järve uurimisalad 2013. a (aluskaart: Eesti Baaskaart, Maa-


7.16. NÕUNI JÄRV

Varasemad andmed

Nõuni oli 1990ndate aastate lõpus hea vähijärv. 1999. a saadi kontrollpüügiga järvest

keskmiselt 6,6 vähki mõrraöö kohta. Veel 2001. a oli keskmine CPUE 5,0. Siis leidis aset

Nõuni järves katkulaadne jõevähi suremine, mille tõestuseks ei saadud 2002. a kontrollpüügil

80 mõrraga ühtegi vähki.

59

Jõevähi populatsiooni taastamisega tehti algust 2003. a. Aastate lõikes on olnud asustamise

kogused järgmised: 2003 – 1000 tk, 2004 – 1000 tk, 2005 – 2000 tk, 2006 – 2000 tk, 2007 –

5000 tk. Seega kokku asustati 11 000 tk. Vähid olid pärit Arvo Leoki vähikasvandusest

Võrumaalt. Asustatud vähkide pikkus oli kõigil aastatel vahemikus 6-10 cm ehk vähid olid

vanuselt kahe- kuni viiesuvised.

Kui 2004. a katsepüügiga veel asustatud vähke ei saadud, siis 2005. a tabatud üksikud isendid

tõestasid selle liigi taaseksisteerimist Nõuni järves. 2006. a püügi tulemuseks oli 8 vähki ning

2007. a 3 vähki.

2008. ja 2009. a katsepüügid andsid aga juba oluliselt paremad tulemused. 2008. a katsepüügil

saadi 152 vähki, CPUE oli keskmiselt 1 ja parimas lõigus 2,9. 2009. a oli katsepüügi

kogusaak 188 tk, CPUE keskmiselt 1,2 ja maksimaalselt 4,7. Püügis olid valdavalt suured

vähid, kuid leidus noorjärke. Jõevähk oli levinud suurema osa kaldajoone ulatuses.

Alates 2010. a on Nõuni järve katsepüük tehtud 160 mõrraga samades alades (joonis 28) ja ka

samal ajal (septembri algul). Vähivaru seisund on aasta-aastalt paranenud ning enamikus

püügialades on vähi arvukus kasvanud tasemele „kõrge“ (CPUE >4). 2012. a oli kahes

katselõigus arvukus isegi väga kõrge (CPUE >10). Negatiivse asjaoluna avastati 2010. a

vähkidel lapihaigus, mille levik on järgnevate aastatega laienenud.

Joonis 28. Nõuni järve katsepüükide alad 2010.-2013. a (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-


60


Katsepüügis esines kokku 961 vähki. Kogupüügi saagikus oli taas suurem kui eelmisel aastal

(CPUE 6,01 ja 5,58; tabel 2). Piirkondade lõikes oli jõevähi arvukus kasvanud järve

põhjaosas. Püügialas nr 11 (joonis 28), kust varem saadud üksikuid vähke vaid 2008. a, esines

nüüd vähke arvestavalt (CPUE 1,2). Varasemast rohkem tuli vähke liini nr 12 mõrdadesse.

See oli väga hea vähipiirkond enne vähistiku hukkumist ning sinna lasti hiljem ka suur osa

asustusmaterjalist. Poolsaare liini (nr 1) püügialas oli CPUE kaks korda kõrgem kui aasta

varem. Teistes püügialades oli vähi arvukus stabiilselt kõrge, kohati ka väga kõrge ning

umbes sama, mis 2012. a. Võrreldes eelmise aastaga oli saagikus oluliselt kasvanud

katselõigus nr 3.

Tabel 2. Võrdlusandmed Nõuni järves aastatel 2010-2013 tehtud katsepüükidest.

Mõõduliste vähkide osatähtsus oli kõrge (45%) ning mõnevõrra kasvanud. Valdav osa isastest

vähkidest olid pikkusvahemikus 110-125 mm (joonis 29). Alla 100 mm pikkustest

analüüsitud isenditest olid enamik emased.

Joonis 29. Nõuni järvest püütud vähkide pikkusjaotus

Püügiala 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013 2010 2011 2012 2013

1, NW 0,80 3,20 2,10 4,35 88 47 71 80 75 17 31 60 25 44 24 38

2, W 2,10 2,45 5,75 4,10 48 31 52 57 29 10 17 35 48 31 33 38

3, W 1,60 3,70 4,70 7,80 88 70 79 76 56 30 43 41 38 41 21 38

4, W 3,40 6,20 7,20 8,90 71 58 69 79 50 19 39 53 35 52 29 35

5, SW 4,40 4,70 6,60 6,80 61 47 65 71 39 19 39 47 57 38 38 32

6, S 5,10 3,70 6,00 6,80 84 73 67 68 53 41 35 38 29 32 22 37

7, SE 1,90 3,10 11,40 11,80 95 97 89 69 79 68 61 34 26 55 40 59

8, E 4,10 4,50 10,20 9,50 90 58 82 80 61 31 51 49 49 44 35 34

9, E 3,05 7,85 9,20 9,25 61 46 67 64 39 13 32 44 38 48 32 36

10, E 0,40 0,80 8,60 7,00 100 100 86 87 50 63 58 49 50 75 45 41

11, NE 0,00 0,00 0,00 1,20 92 75 25

12, N 0,20 0,00 0,25 0,45 75 100 89 75 40 44 25 20 67

kokku 2,16 3,36 5,58 6,01 74 54 73 72 50 23 40 45 40 44 33 39

Emased, %≥110 mm, %≥100 mm, %CPUE

0

20

40

60

80

100

120

65 70 75 80 85 90 95 100 105 110 115 120 125 130 135 140

Arv

, tk

Pikkus, mm Nõuni järv, 06.09.2013

Emased

Isased

61

Lapihaigus on aga jõudsasti levinud. Vaid püügialadest nr 5, 11 ja 12 ei leitud ühtegi

lapihaiguse tunnustega vähki. Enim lapihaigeid fikseeriti püügialas nr 2 – 16 tk ja 19,5%.

Kokku tuvastati lapihaiguse tunnustega jõevähki 71tk (7,4%). Eelnevatel aastatel on

lapihaigeid olnud vaid alla 2%.

Harrastuspüük on Nõuni järves jätkuvalt lubatav. Lapihaiguse tõttu ei tohi aga mingil juhul

vähke ümber asustada teistesse veekogudesse. Vähipopulatsiooni kujunemise jälgimiseks on

vajalik iga-aastane katsepüük Nõuni järves samades püügialades ning samal perioodil

(septembri algus).

7.17. KESKKONNAAMETI TEOSTATUD KATSEPÜÜGID PÕLVA-

VALGA-VÕRU REGIOONIS

Lisaks Lutsu jõele (vt eespool) tehti katsepüüke Kurgjärves, Korijärves, Veriora paisjärves ja

Õdre järves.

Kurgjärves esines kolmes püügialas jõevähki keskmisel arvukusel (CPUE 1,3-2,5). Lähtuvalt

2006. a andmetest (CPUE 1,0-2,2) on vähivaru seisund püsinud stabiilne.

Korijärvest ei saadud ühtegi vähki. Eelnevalt on jõevähi esinemist uuritud 2006. a. Siis

esines jõevähki lõiguti ning kõige rohkem (CPUE 1,5) idakalda piirkonnas, selle lähedal

paiknes ka üks 2013. a püügiala. Korijärves vähistiku kadumise täpsustamiseks tuleb teostada

korduspüük, hõlmates rohkem kaldalõike.

Veriora paisjärvest püüti 14 mõrraga vaid 2 vähki. Võrreldes 2008. a (CPUE 0,7-1,5) on

vähi arvukus langenud.

Karula rahvuspargis paiknevas väikeses Õdre järves esines jõevähki madala ja keskmise

arvukuse piiril (CPUE 0,9 ja 1,1). 2004. a katsepüügil kahes lõigus oli CPUE 0,1 ja 1,2. Seega

on vähipopulatsiooni seisund pigem paranenud.

62

8. JÕEVÄHI HARRASTUSPÜÜK

Varasematel aastatel on jõevähi harrastuspüügi võimalusi järjest suurendatud, kuid 2013. a

olid limiidid samad, mis 2012. a. Jõevähi harrastuspüük oli lubatud kõigis maakondades ning

püügihooajaks augustikuu. Kokku Eestis oli püügivõimalusi 6050 püügivahendi ööpäeva, mis

jagunesid maakonniti lähtuvalt vähiveekogude hulgast ja varu seisundist. Kõige suurem

püügikoormus oli Saaremaal (1500 püügivahendi ööpäeva).

Tabelisse 3 on koondatud 2013. a vähi harrastuspüügi andmed veekogude lõikes, mis on

saadud Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonnalt. Püüdjate esitatud andmete põhjal

püüti 2013. a Eesti vetest välja kokku 26183 mõõdulist (pikkus 11 cm ja rohkem) vähki.

Kogus on oluliselt suurem, kui eelnevatel aastatel (2012. a 15209 tk, 2011. a 13384 tk, 2010.

a 14870 tk). Saaremaa veekogudest püüti 11585 mõõdulist (2012. a 6247 tk, 2011. a 5876 tk,

2010. a 4732 tk), mis moodustas kogupüügist 44%. Alamõõduliste esinemist püügis ei olnud

paljud isikud kajastanud, mistõttu vastavaid koondandmeid ei ole mõistlik järelduste

tegemiseks kasutada. Alamõõduliste puudumine saagis ei ole tavaline nähtus.

Kahtlustäratavaks peeti mitme püüdja esitatud vähkide koguseid alla 1 (näiteks 0,7) ning

lisaks ka heades vähiveekogus paljudel püüdjatel väga väikeseid tükiarve. Tõenäoliselt on osa

püüdjatest esitanud andmed kg-des, sest Kalanduse Infosüsteemi kaudu vähipüügiandmete

esitamisel ei ole selgelt mõistetav, kas tuleb märkida tk või kg.

Kogusaak jagunes 65 veekogu vahel. Kõige rohkem püüti vähke välja Hiiumaalt Luguse jõest

– 4886 tk. Üle 1000 mõõdulise püüti veel 5 veekogust.

Vähipopulatsiooni üldseisundit üle 11 cm pikkuste (suures osas isaste) isendite väljapüük

oluliselt ei mõjuta. Suurte vähkide väljapüük võib soodustada isegi populatsiooni arvukuse

kasvu. Juhul vähi arvukus on väga kõrge ning suuri isendeid vähe, on mõistlik püüda välja ka

väiksemaid ümberasustamise eesmärgil. Seda aga eeldusel, et selle veekogu vähkidelt ei ole

leitud lapihaigust (vähemalt viimastel aastatel).

Harrastuspüügi andmetega tulid välja veekogud, kus vähi esinemise kohta varasem info

puudus – Lepaauk, Veskioja ja Muraka paisjärv. Võimalusel tuleb neis teostada katsepüügid

liigi leviku ja varu seisundi hindamiseks.

Tabel 3. Jõevähi harrastuspüügi tulemused 2013. a (algandmed Keskkonnaministeeriumi

kalavarude osakonnast).

Maakond Veekogu

Mõõdu-

lised

Ala-

mõõdu-

lised Kokku

Harjumaa Lõuna karjäär 222 83 305

Harjumaa Männiku järv 670 518 1188

Harjumaa Raku järv 64 18 82

Harjumaa Tänavjärv 10 1 11

Hiiumaa Luguse 4886 5333 10219

Hiiumaa Rebasselja 7 11 18

Hiiumaa Tulimurru 30 80 110

63

Ida-Virumaa Erra 20 12 32

Ida-Virumaa Pühajõgi 60 126 186

Ida-Virumaa Rannapungerja 101 36 137

Ida-Virumaa Räätsma järv 2 15 17

Jõgevamaa Kaiavere järv 2 6 8

Jõgevamaa Kõpu veehoidla 16 54 70

Järvamaa Reopalu 366 451 817

Järvamaa Väinjärv 383 427 810

Järvamaa,Pärnumaa Pärnu jõgi 664 372 1036

Läänemaa Lepaauk 7 36 43

Läänemaa Tuudi 301 223 524

Läänemaa, Raplamaa Velise 28 21 49

Lääne-Virumaa Kamariku karjäär 4 4

Lääne-Virumaa Mustoja 1 1

Lääne-Virumaa Selja jõgi 1 2 3

Lääne-Virumaa Äntu Sinijärv 12 23 35

Lääne-Virumaa Äntu Valgjärv 16 12 28

Põlvamaa Leevi 18 5 23

Põlvamaa,Võrumaa Võhandu 407 917 1324

Pärnumaa Kolga 8 25 33

Pärnumaa Paadrema jõgi 693 1054 1747

Saaremaa Karujärv 198 272 470

Saaremaa Kiruma peakraav 251 452 703

Saaremaa Kuke peakraav 49 50 99

Saaremaa Kurdla peakraav 7 6 13

Saaremaa Kärla jõgi 424 747 1171

Saaremaa Leisi jõgi 927 1579 2506

Saaremaa Lõve jõgi 2246 2044 4290

Saaremaa Oju peakraav 1805 2049 3854

Saaremaa Punapea jõgi 638 271 909

Saaremaa Soonda oja 143 30 173

Saaremaa Tirtsi jõgi 314 68 382

Saaremaa Tõre peakraav 43 43

Saaremaa Vedruka oja 132 169 301

Saaremaa Vesiku oja 736 1828 2564

Saaremaa Veskioja 20 20

Saaremaa Võlupe jõgi 3652 9461 13113

Tartumaa Pangodi järv 3584 6355 9939

Tartumaa, Jõgevamaa Amme jõgi 560 590 1150

Tartumaa, Lääne-Virumaa,

Jõgevamaa, Viljandimaa Pedja jõgi 113 186 299

Valgamaa Aheru järv 310 545 855

Valgamaa Juusa järv 117 191 308

Valgamaa Kaarna järv 10 24 34

Valgamaa Koorküla Valgjärv 22 6 28

64

Valgamaa Mõrtsuka järv 28 32 60

Valgamaa Nõuni järv 217 104 321

Valgamaa Pühajärv 54 15 69

Valgamaa Väike Emajõgi 268 652 920

Valgamaa, Põlvamaa Sillaotsa 30 30

Viljandimaa Muraka paisjärv 1 9 10

Viljandimaa Ruhijärv 6 6

Viljandimaa Ärma jõgi 208 104 312

Viljandimaa, Valgamaa Tündre järv 32 101 133

Võrumaa Kasaritsa Verijärv 8 21 29

Võrumaa Kavadi järv 54 64 118

Võrumaa Kubija järv 5 5 10

Võrumaa Vaskna järv 3 3

Võrumaa Väimela Alajärv 2 2

KOKKU 26183 37924 64107

65

KOKKUVÕTE

Projekti „Jõevähki ohustavate võõrvähiliikide leviku hindamine ning signaalvähi tõrjeks

meetmete rakendamine 2013. a“ teostajaks oli Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja

loomakasvatuse instituut ja finantseerijaks SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Uuringuga ühtegi uut võõrvähiliigi leiukohta ei leitud, kuigi katsepüüke tehti paljudes vastava

kahtlusega veekogudes. Seda tuleb pidada positiivseks, kuid samas tuleb nentida, et enamasti

on jõevähi kadumise põhjused teadmata. Seega peab seire võõrliikide võimaliku levimise

avastamiseks jätkuma.

Praegustel andmetel on Eestis jätkuvalt kolm signaalvähi levikukohta. Harjumaal Mustjões ja

Vääna jões võõrliigi leviku laienemist ei täheldatud. Kuna neis veekogudes on signaalvähi

asustusala väike ja arvukus väga madal, on püükidega liigi ohjeldamine tõenäone. Saaremaal

Riksu ojas aga selgus 2013. a uuringuga, et signaalvähi levikuala pikkus on vähemalt 2,5 km

ning liigi arvukus on kohati kõrge. Seetõttu on väljapüükidega liigi arvukuse

minimaliseerimine ebareaalne ning ekstreemsemate abinõude rakendamine komplitseeritud ja

samas garantiita. Suurimaks ohuks on võõrvähkide levitamine inimese poolt, mille

ärahoidmiseks on vajalik seadusandluse täiendamine ning tõhus järelevalve. Kindlasti peab

olema Riksu ojas vähipüük keelatud. Püügikeelu jätkumine on mõistlik ka Mustjões ja Vääna

jões.

Oluliseks jõevähi varu seisundi negatiivseks muutuseks oli vähistiku kadumine Lutsu jõest

Põlvamaal. Jõevähi arvukuse kasvu kui kahanemist täheldati veekoguti erinevates Eesti

piirkondades. Saaremaa veekogudes on jõevähi arvukus enamasti kasvanud või stabiilne.

Kohati oli aga märgatav püügi mõju, mis avaldus suuremate isendite vähesuses.

Järjest kasvab vähi harrastuspüügi populaarsus, mis kehtivatest nõuetest kinnipidamisel

vähipopulatsioonide üldist seisundit ei ohusta.

Lisa 1. Katsepüükide andmestik

Veekogu

kood Veekogu nimi Maakond

Katse-püügi

kuupäev Uuringu teostaja(d) Mõrraliini nr, paiknemine

Mõrraliini keskpunkti

koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik1. Raudteepoolsest paisjärve

sissevoolust vasakule25 22 56; 59 19 49 III-IV 10 3 0,3 2 67 0 0 0 0

1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik2. Ojaküla - Aruoja tee truubist

paisjärve väljavoolu suunas25 22 59; 59 19 54 III 10 15 1,5 9 60 3,0 20,0 9 60

1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik3. Aavoja tammist ligikaudu 700

m üv vasakpoolne kallas 25 23 24; 59 19 39 III-IV 10 3 0,3 2 67 1,0 33,3 0 0

1086600 Aavoja Harju 28.08.2013 Mati Kivistik4. Aavoja tammist ligikaudu 1

km üv parempoolne kallas25 23 40; 59 19 26 III-II 10 0 0

1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik1. Loopere paisust ligikaudu 1

km üv25 13 46; 59 25 31 III-II 10 0 0,0

1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik2. Loopere paisust ligikaudu 1,5

km üv25 13 45; 59 25 22 III 10 0 0,0

1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik3. Jõe hargnemiskoht (Kuuse tee

poolne jõeharu) 25 12 44; 59 25 28 II-III 10 0 0,0

1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik4. Jõe hargnemiskoht (Kuuse

teest kaugem jõeharu)25 12 40; 59 25 28 III 10 0 0,0

1083500 Jägala jõgi Harju 30.08.2013 Mati Kivistik 5. Piibe mnt sillast üv ja av 25 19 55; 59 23 13 III 10 0 0,0

2006040 Lõuna karjäär Saare 8.09.2013 Mati Kivistik 1. Saare edelakallas 24 41 42; 59 19 01 III-II 10 74 7,4 49 66 30 41 29 39

2006040 Lõuna karjäär Saare 8.09.2013 Mati Kivistik 2. Läänekallas 24 41 25; 59 18 57 III-II 30 181 6 128 71 48 26,5 115 64

2006040 Lõuna karjäär Harju 31.07.2013 A. Sildos 6575250; 539749 10 27 2,70 16 59 11 41 17 63

1085700 Mustjõgi Harju25.-

27.07.2013Mati Kivistik 1. Piibe mnt sillast üv 25 36 48; 59 17 50 III-II 150 0 0

1085700 Mustjõgi Harju27.-

30.08.2013Mati Kivistik 1. Piibe mnt sillast üv 25 36 48; 59 17 50 III-II 160 0 0

2006030 Raku järv Harju 11.09.2013 Mati Kivistik1. Loodekalda vastas paiknev

suur saar 24 44 15; 59 21 43 III-IV 10 2 0,2 1 50 0,0 0,0 2 100

2006030 Raku järv Harju 9.09.2013 Mati Kivistik 1. Läänekallas 22 44 32; 59 21 15 III 30 5 0,2 4 80 2 40 3 60

66

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

2006030 Raku järv Harju 11.09.2013 Mati Kivistik 2. Loodekalda vastas paiknev 24 44 08; 59 21 41 III 10 6 0,6 3 50 0 0 4 67

2006030 Raku järv Harju 9.09.2013 Mati Kivistik 2. Läänekalda vastas asuv saar 24 45 00; 59 21 15 III 10 11 1,1 9 82 5 46 5 46

2006030 Raku järv Harju 11.09.2013 Mati Kivistik 3. Loodekallas 24 44 02; 59 21 34 III 20 15 0,8 12 80 10 66,7 5 33

1094500 Vääna jõgi Harju 25.07.2013 Mati Kivistik 1. Lehmja - Laagri tee sillast üv 24 35 03; 59 20 15 III 20 0 0,0

1094500 Vääna jõgi Harju 25.07.2013 Mati Kivistik2. Alliku - Tammetalu tee sillast

av24 34 16; 59 21 22 III 30 0 0,0

1094500 Vääna jõgi Harju 25.07.2013 Mati Kivistik3. Hüüru mõisast ligikaudu 1 km

av24 31 28; 59 22 53 III 10 0 0

1094500 Vääna jõgi Harju 24.07.2013 Mati Kivistik4. Luige - Keila mnt sillast üv ja

av24 39 26; 59 18 59 III 80 6A 0,1 6 100 2 33 3 50


av24 39 26; 59 18 59 III 40

1P/

8A0,2 7 78 6,0 66,7 4 44


av24 39 26; 59 18 59 III 60 1A 0,02 1 100 1 100 0 0


av24 39 26; 59 18 59 III 60 3A 0,05 2 67 2 66,7 1 33

1161300 Jausa oja Hiiu 17.08.2013 M. KeskülaMudaoja suubumiskohast 800 m

üv22 42 54; 58 48 30 II 10 137 13,70 109 80 78 57 29 21

1160800 Luguse jõgi Hiiu 4.09.2013 M. KeskülaRebasselja pkr suubumiskohast

500 m av23 42 54; 58 48 30 I 10 195 19,50 97 50 34 17 129 66

1160500 Vaemla jõgi Hiiu 15.08.2013 M. KeskülaKäina - Suuremõisa teest ca 0,7

km ülesvoolu22 51 47; 58 51 01 III 10 0 0,00

1070200 Erra jõgi Ida-Viru 24.08.2013 M. LehtpuuKoljala küla majadegrupi

lähistel59 23 05; 26 56 39 III 8 71 8,88 16 23 3 4 25 35

2034800 Kõnnu Ümmargune järvIda-Viru 16.09.2013 J. Tuusti põhjakallas IV 10 26 2,60 14 54 8 31 14 54

1067000 Pühajõgi Ida-Viru 23.08.2013 M. Lehtpuu

Lagedi majade juures, Tallinn -

Narva mnt sillast u 1,1 km

allavoolu

59 23 21; 27 33 28 II 13 22 1,69 16 73 6 27 10 45

2077310 Koogi paisjärv Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko Väljavoolust põhja suunas 5 0 0,00

67

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

1039600 Laeva jõgi Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko Koogi pjv paisu all 5 1 0,20 1 100 1 100 0 0

1039600 Laeva jõgi Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko 26 28 02; 58 32 42 5 0 0,00

1039600 Laeva jõgi Jõgeva 12.08.2013 A. Rakko 26 20 43; 58 27 34 5 0 0,00

1025600 Onga jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Onga sillast üv ja av 26 17 56; 58 54 05 II-III 10 0 0,00

1025600 Onga jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Vägeva (Selli) sillast üv ja av 26 20 43; 58 52 25 III 10 0 0,00

1023700 Pedja jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Jõgeva - Mustvee tee sillast üv 26 24 11; 58 45 31 III 10 76 7,60 37 49 9 12 33 43

1023700 Pedja jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo HurtVaimastvere - Laiuse tee (Rohe)

sillast üv26 22 30; 58 49 35 III 10 4 0,40 3 75 2 50 2 50

1030000 Põltsamaa jõgi Jõgeva 9.09.2013 Margo Hurt Jõeküla sillast 600 m av 26 03 26; 58 50 00 III 20 2 0,10 1 50 0 0 2 100

2056510 Tarbja paisjärv Järva 26.08.2013 A. Sildos 10 23 2,30 15 65 8 35 4 17

2028400 Veskijärv Lääne 29.08.2013 K. Lehtpuu 59 10 25; 23 45 53 III,

sügav8 4 0,50 4 100 3 75 1 25

1076600 Altja oja Lääne-Viru 23.08.2013 J. TuustiAltja mnt sild 50 m üv ja 100 m

avI 16 194 12,13 80 41 26 13 60 31

1074604 Selja jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 1. Karepa sillast ca 3 km üv 26 22 28; 59 32 09 I-II 20 33 1,65 11 33 1 3 26 79

1074604 Selja jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 2. Karepa sild, üv 26 24 18; 59 32 35 II 10 1 0,10 0 0 0 0 1 100

1074604 Selja jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 3. 150 m suudmest üv 26 24 10; 59 32 51 III-IV 10 4 0,40 2 50 0 0 3 75

1077102 Võsu jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 1. Võsu, RMK telkimisala all 25 58 23; 59 34 05 I-II 10 11 1,10 5 45 3 27 8 73

1077102 Võsu jõgi Lääne-Viru 10.09.2013 Margo Hurt 2. Võsu, Kalda tn-st av 25 58 21; 59 34 56 II-III 10 1 0,10 0 0 0 0 1 100

1077100 Võsu jõgi Lääne-Viru 3.08.2013 M. LehtpuuLaviku paisjärvest mõnisada

meetrit allavoolu, Koljaku külas59 33 14; 25 57 26 III 8 3 0,38 3 100 0 0 1 33

2043800 Äntu Valgejärv Lääne-Viru 10.08.2013 M. LehtpuuÄntu Valgejärve põhjakalda

juures 59 03 38; 26 14 26 II 8 12 1,50 11 92 1 8 5 42

1047200 Ahja jõgi Põlva 12.09.2013 Margo Hurt 1. Tartu - Põlva tee sillast üv 26 57 16; 58 07 23 II-III 10 0 0,00

1047200 Ahja jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt2. Porgandi veskikohast (sillast)

üv27 05 04; 58 06 55

III-

(II)10 0 0,00

1047600 Hilba jõgi Põlva 12.09.2013 Margo Hurt1. Metsatee betoonsillast üv ja

av (Palojärvest läänes)26 53 47; 58 05 13 II-III 10 4 0,40 2 50 1 25 1 25

1047600 Hilba jõgi Põlva 12.09.2013 Margo Hurt 2. Postitee sillast üv 26 55 11; 58 06 23 II-III 10 0 0,00

2122400 Jõksi järv Põlva 7.08.2013 Margo Hurt1. Idakallas, ujumiskohast alates

kagu suunas26 45 15; 58 00 02 III 20 58 2,90 24 41 11 19 29 50

2122400 Jõksi järv Põlva 1.10.2013 Margo Hurt 1. Idakallas, ujumiskohast alates 26 45 15; 58 00 02 III 20 13 0,65 10 77 8 62 5 38

68

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

2122400 Jõksi järv Põlva 7.08.2013 Margo Hurt2. Väljavoolust supluskoha

suunas26 44 49; 57 59 59 IV 10 20 2,00 8 40 4 20 7 35

2122400 Jõksi järv Põlva 7.08.2013 Margo Hurt 3. Põhjakalda idapoolne osa 26 45 03; 58 00 13 II-III 10 17 1,70 4 24 1 6 6 35

2123000Kooraste

PikkjärvPõlva 4.10.2013 Margo Hurt 1. S, "käänukohast" W suunas 26 35 38; 57 57 17 II-III 10 18 1,80 9 50 3 17 3 17

2123000Kooraste

PikkjärvPõlva 4.10.2013 Margo Hurt 2. W, sissevoolust S suunas 26 35 23; 57 28 21 II-III 20 36 1,80 26 72 18 50 6 17

2123000Kooraste

PikkjärvPõlva 4.10.2013 Margo Hurt Kokku 30 54 1,80 35 65 21 39 9 17

1001200 Korgõsilla oja Põlva 11.07.2013 Margo Hurt 2. Tamme sillast av 27 21 29; 57 49 24 III 10 0 0,00

1049500 Lutsu jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt 1. Kauksi sillast av 27 13 06; 58 05 38 II-III 10 1 0,10 1 100 0 0 0 0

1049500 Lutsu jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt 2. Kaaru sillast üv 27 14 04; 58 07 28 II-III 10 0 0,00

1049500 Lutsu jõgi Põlva 19.09.2013 Margo Hurt3. Sild Rasinast 3 km lõunas

(Terepi)27 15 49; 58 11 02 II-III 10 0 0,00

1049500 Lutsu jõgi Põlva 20.07.2013 M. Mandel Kadaja 5820809; 2716879 III 10 0 0,00

1049500 Lutsu jõgi Põlva 20.07.2013 M. Mandel Rasina 1 58203319; 27265333 II 10 26 2,60 14 54 3 12 20 77

1049500 Lutsu jõgi Põlva 20.07.2013 M. Mandel Rasina 2 58208313; 27256025 II 10 4 0,40 1 25 1 25 3 75

2124700 Tilsi Kõrbjärv Põlva 13.09.2013 Margo Hurt 1, S 26 59 35; 57 58 32 III 20 8 0,40 7 88 6 75 1 13

2124700 Tilsi Kõrbjärv Põlva 13.09.2013 Margo Hurt 2, N 26 59 29; 57 58 39 III 20 7 0,35 6 86 5 71 1 14

2124700 Tilsi Kõrbjärv Põlva 13.09.2013 Margo Hurt kokku III 40 15 0,38 13 87 11 73 2 13

2087910 Veriora paisjärv Põlva 20.07.2013 M. Mandel 64341992; 6573885 III 14 2 0,14 2 100 2 100 0 0

1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt1. Kanepi - Hino tee sillast 500

m linnulennult üv26 44 07; 57 59 01 IV 5 113 22,60 67 59 21 19 41 36

1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt2. Kanepi - Hino tee sillast

(puusild) üv ja av26 43 56; 57 58 46 III 10 213 21,30 83 39 36 17 83 39

1003000 Võhandu jõgi Põlva 25.09.2013 Margo Hurt2. Kanepi - Hino tee sillast

(puusild) üv ja av26 43 56; 57 58 46 III 10 110 11,00 70 64 15 14 22 20

1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt3. Kanepi - Hino tee sillast 500

m linnulennult av26 44 13; 57 58 34 II-III 5 44 8,80 29 66 9 20 24 55

1003000 Võhandu jõgi Põlva 17.07.2013 Margo Hurt4. Jõgehara - Sillaotsa tee sillast

üv ja av26 41 35; 57 57 23 III 10 0 0,00

1003000 Võhandu jõgi Põlva 5.09.2013 Margo Hurt7. Leevist ülevalpool, Koolma

bussipeatuse all27 11 27; 57 56 25 II 10 0 0,00

1003000 Võhandu jõgi Põlva 5.09.2013 Margo Hurt 8. Süvahavva sillast üv 27 13 14; 57 59 20 II 10 0 0,00

69

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

1145400 Reiu jõgi Pärnu 29.08.2013 K. Rillo Vaskjõe suudmest ca 2 km av 58 17 14; 25 37 25 III 10 0 0,00

1167100 Jämaja oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 1. Soodevahe tee sild 22 06 14; 57 59 09 III 20 30 1,50 11 37 2 7 14 47

1167100 Jämaja oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 2. Sild enne suuet 22 02 29; 58 00 15 II 20 21 1,05 13 62 3 14 11 52

1164700 Kaarma oja Saare 9.08.2013 Mati Kivistik Ülemjooksul 22 35 53; 58 22 01 III-IV 20 1 0,1 1 100 1 100 0 0

1174200Kangruselja

peakraavSaare 31.07.2013 Margo Hurt 2,3 km suudmest 22 47 06; 58 22 05 IV-V 10 11 1,10 11 100 9 82 6 55

1169900 Kiruma peakraav Saare 2.08.2013 Margo Hurt1. Küdema - Kiruma tee ääres,

kus jõgi kaugeneb teest22 21 00; 58 28 05 III-IV 6 122 20,33 28 23 8 7 59 48

1169900 Kiruma peakraav Saare 2.08.2013 Margo Hurt 2. Vana raudtee silla juures 22 20 06; 58 29 04 I-II 10 246 24,60 23 9 8 3 67 27

1169900 Kiruma peakraav Saare 2.08.2013 Margo Hurt 3. Mustjala - Leisi tee sillast av 22 18 06; 58 29 25IV

(II) 10 2 0,20 1 50 1 50 0 0

1165400 Kärla jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik1. Kuressaare - Kihelkonna

vanast mnt sillast üv22 19 42; 58 17 34 II 10 377 37,7 22 6 1 0 161 43

1165400 Kärla jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik2. Paevere külast üv asuvast

raudsillast üv ja av22 18 15; 58 18 12 III-II 10 55 5,5 49 89 21 38 14 26

1165400 Kärla jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 3. Mõnnuste küla sillast av 22 16 58; 58 18 57 II-III 10 58 5,8 52 90 39 67 29 50

1165400 Kärla jõgi Saare 10.10.2013 M. Kesküla 58 17 42; 22 19 12 I 10 74 7,40 9 12 1 1 28 38

1164900 Laugi peakraav Saare 8.08.2013 Mati Kivistik1. Kuressaare - Leisi (Laadjala)

mnt sillast üv22 32 27; 58 18 05 III-II 10 29 2,9 17 59 10 34,5 10 35

1164900 Laugi peakraav Saare 8.08.2013 Mati Kivistik2. Laadjala küla metallsillast üv

ja av22 33 09; 58 18 35 III 10 0 0

1170900 Leisi jõgi Saare 9.08.2013 Mati Kivistik 1. Selja - Kaisa tee truubist av 22 41 20; 58 28 57 II-III 10 14 1,4 13 93 12 86 4 29

1170900 Leisi jõgi Saare 9.08.2013 Mati Kivistik 2. Karja küla sillast av 22 41 50; 58 30 46 III 10 4 0,4 3 75 1,0 25,0 1 25

1170900 Leisi jõgi Saare 9.08.2013 Mati Kivistik 3. Angla küla (vähikasvanduse) 22 40 59; 58 31 39 III-II 10 50 5 44 88 32 64 4 8

1173500 Lõve jõgi Saare 31.07.2013 Margo Hurt 1. Lööne sillast üv ja av 22 44 23; 58 24 53 II 10 244 24,40 145 59 56 23 120 49

1173500 Lõve jõgi Saare 31.07.2013 Margo Hurt2. Kuressaare - Kuivastu tee

sillast üv ja av22 46 18; 58 24 18 III 10 218 21,80 170 78 92 42 106 49

1173500 Lõve jõgi Saare 31.07.2013 Margo Hurt3. Kuressaare - Laimjala tee

sillast av22 50 04; 58 21 20 II 10 0 0,00

1174400 Masa peakraav Saare 31.07.2013 Margo HurtKangrusselja - Sandla tee sillast

av22 48 18; 58 21 10 II 10 24 2,40 17 71 7 29 8 33

1171200 Oitme oja Saare 05.08.2013 Mati Kivistik1. Leisi - Orissaare mnt sillast üv

ja av22 42 55; 58 34 32 III 20 149 7,5 58 39 23,0 15,4 55 37

1171200 Oitme oja Saare 5.08.2013 Mati Kivistik 2. Angla - Viira mnt truubist üv 22 43 20; 58 31 35 IV-V 5 0 0

70

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

1168600 Oju peakraav Saare 1.08.2013 Margo HurtKihelkonna - Kurevere

idapoolse tee sillast üv22 01 18; 58 23 15 II 10 195 19,50 60 31 14 7 90 46

1164500 Põduste jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik 1. Kaarma silla juures 22 31 31; 58 20 45 IV-V 5 0 0,0

1164500 Põduste jõgi Saare 6.08.2013 Mati Kivistik2. Nõmme - Eikla mnt sillast üv

ja av22 30 15; 58 22 15 III-IV 10 23 2,3 4 17 3 13 10 44

1167500 Riksu oja Saare 22.06.2013 Margo Hurt1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja

av 40 mõrda, püügiala 500 m22 05 13; 58 11 39 II-III 100 7 P 0,07 7 100 6 86 0 0






av 40 mõrda, püügiala 500 m22 05 13; 58 11 39 II-III 100

24P /

4A

0,24/

0,0423/2

96/

5019/0 79/0 14/1 58/25



8P /

1A

0,08/

0,018/1

100/

1007/0 88/0 6/1

75/

100



20P /

3A

0,2/

0,0318/0 90/ 0 16/0 80/0 12/1

60/

33



7P /

4A

0,07/

0,047/3

100/

755/1 71/25 4/0 57/ 0

1167500 Riksu oja Saare kokku Margo Hurt1. Riksu sillast üv 60 mõrda ja


75P/

12A

0,11/

0,0171/6

95/

5061/1 81/8 37/3

49/

25

1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 2. Liinist nr 1 üv (püügiala 200 22 05 24; 58 11 49 III-IV 20 6P 0,30 6 100 6 100 0 0

1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 3. Riksu sillast 1,4 km üv 22 06 20; 58 11 52 II 9 52P 5,78 48 92 33 63 19 37

1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt 4. Riksu sillast 2,1 km üv 22 06 48; 58 12 09 II 5 7P 1,40 5 71 3 43 5 71

1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt5. Koimla - Tiirimetsa tee silla

juures, üv ja av22 07 52; 58 13 13 III 10 13A 1,30 11 69 7 54 2 16

1167500 Riksu oja Saare 4.08.2013 Margo Hurt6. Koimla - Tiirimetsa tee sillast

2,1 km üv ja av22 09 57; 58 13 33 III 10 1A 0,10 1 100 1 100 0 0

2070850 Silla järv Saare 3.08.2013 Margo Hurt läänekallas 22 14 54; 58 26 17 II 20 80 4,00 44 55 30 38 43 54

1169400 Tirtsi jõgi Saare 2.08.2013 Margo Hurt1. Kestri oja suubumiskohast 0,5

km üv22 16 08; 58 26 10 III-IV 10 86 8,60 49 57 16 19 38 44

1169400 Tirtsi jõgi Saare 2.08.2013 Margo Hurt 2. Mustjala - Leisi tee sillast av 22 15 15; 58 28 47 I-II 10 158 15,80 48 30 12 8 83 53

71

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

1171500 Tõre peakraav Saare 07.08.2013 Mati Kivistik1. Koikla - Pärsama mnt ja

Ratla vahelise tee sillast üv22 47 39; 58 30 00 III-II 10 0 0

1171500 Tõre peakraav Saare 7.08.2013 Mati Kivistik 2. Tõre tee truubist av 22 48 05; 58 31 23 III 20 0 0,0

2078770 Vanamõisa karjäärSaare 5.09.2013 J. Tuusti põhjaosa ristlõige II 25 39 1,56 9 23 2 5 10 26

1168400 Vedruka oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt1. Liiva ja Mäebe vahel sild, üv

ja av22 03 19; 58 18 49 II-III 10 229 22,90 117 51 38 17 56 24

1168300 Vesiku oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt1. Lümanda - Kuressaare tee

sillast üv ja av22 04 47; 58 16 40 III 10 19 1,90 5 26 1 5 14 74

1168300 Vesiku oja Saare 1.08.2013 Margo Hurt2. Loona - Karala tee sillast üv

ja av22 00 48; 58 19 39 I-II 10 159 15,90 41 26 3 2 56 35

1171300 Võlupe jõgi Saare 08.08.2013 Mati Kivistik 1. Leisi - Orissaare mnt sillast av 22 45 28; 58 34 19 II-I 20 634 31,7 176 28 25,0 3,9 231 36

1171300 Võlupe jõgi Saare 8.08.2013 Mati Kivistik

2. Roobaka ja Pahila

küladevahelise tee sillast üv ja

av

22 49 39; 58 33 02 III-IV 10 17 1,7 16 94 14,0 92,4 6 35

2058800 Kuningvere järv Tartu 10.08.2013 A. Rakko kagukallas 27 04 54; 58 37 01 15 70 4,67 30 43 9 13 16 23

2065300 Saadjärv Tartu 8.08.2013 A. Rakko 1. idakallas 26 40 36; 58 32 23 9 16 1,78 10 63 1 6 12 75

2065300 Saadjärv Tartu 8.08.2013 A. Rakko 2. põhjakallas 26 38 37; 58 32 45 9 80 8,89 30 38 10 13 55 69

2065300 Saadjärv Tartu 8.08.2013 A. Rakko 3. põhjakallas 26 39 06; 58 32 54 9 20 2,22 11 55 4 20 8 40

2132700 Korijärv Valga 28.08 2013 M. Mandel Korijärv 1 64109859; 642048 III 10 0 0,00

2132700 Korijärv Valga 28.08 2013 M. Mandel Korijärv 2 64111295; 6421652 III 10 0 0,00

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 1, NW 26 30 32; 58 07 46 II-III 20 87 4,35 70 80 52 60 33 38

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 10, E 26 31 09; 58 07 42 III 10 70 7,00 61 87 34 49 29 41

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 11, NE 26 31 11; 58 07 52 III 10 12 1,20 11 92 9 75 3 25

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 12, N 26 30 56; 58 07 56 II-III 20 9 0,45 8 89 4 44 6 67

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 2, W 26 30 24; 58 07 42 II-III 20 82 4,10 47 57 29 35 31 38



2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 5, SW 26 30 33; 58 07 21 II-III 10 68 6,80 48 71 32 47 22 32

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 6, S 26 30 17; 58 07 13 II-III 10 68 6,80 46 68 26 38 25 37

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 7, SE 26 30 41; 58 07 19 II-III 10 118 11,80 82 69 40 34 70 59

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 8, E 26 30 46; 58 07 28 II-III 10 95 9,50 76 80 47 49 32 34

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik 9, E 26 30 56; 58 07 37 II-III 20 185 9,25 118 64 82 44 66 36

2101300 Nõuni järv Valga 6.09.2013 M. Hurt, M. Kivistik kokku 160 961 6,01 696 72 434 45 378 39

72

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 1. SW 25 54 24; 57 54 57 II-III 10 0 0,00

2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 2. W 25 54 35; 57 55 04 II-III 10 0 0,00

2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 3. E 25 54 35; 57 55 02 II-III 10 0 0,00

2117100 Pikre järv Valga 15.07.2013 Margo Hurt 4. SE 25 54 29; 57 54 55 II 20 4 0,20 2 50 2 50 2 50

2133500 Õdre järv Valga 27.08 2013 M. Mandel Õdre 1 64039138; 6467095 III 10 11 1,10 11 100 4 36 6 55

2133500 Õdre järv Valga 27.08 2013 M. Mandel Õdre 2 6403872; 6466169 III 10 9 0,90 8 89 3 33 6 67

1013700 Õhne jõgi Valga 15.07.2013 Margo Hurt 1. Voola sillast üv 25 50 16; 57 54 35 I-II 10 16 1,60 5 31 1 6 6 38

1013700 Õhne jõgi Valga 15.07.2013 Margo Hurt 2. Jeti sillast (paisukohast) av 25 52 27; 57 55 59 II-III 10 10 1,00 5 50 1 10 3 30

1016500 Tarvastu jõgi Viljandi 2.09.2013 Margo Hurt 1. Ämmuste sillast üv ja av 25 50 14; 58 11 19 II-III 10 0 0,00

1016500 Tarvastu jõgi Viljandi 2.09.2013 Margo Hurt2. Mustla, Linnaveski paisust

150 m üv25 54 07; 58 14 06 III 10 0 0,00

1016500 Tarvastu jõgi Viljandi 2.09.2013 Margo Hurt 3. Sooviku sillast üv ja av 25 55 33; 58 14 42 II-III 10 14 1,40 11 79 8 57 2 14

1018000 Tänassilma jõgi Viljandi 6.08.2013 K. Rillo Tusti sillast av 58 23 38; 25 45 47 II 10 20 2,00 12 60 5 25 12 60

1018300 Ärma jõgi Viljandi 12.09.2013 K. Rillo Mustla - Viljandi teest av 58 14 59; 25 47 08 II 9 10 1,11 7 70 5 50 0 0

2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt 1. N 27 14 07; 57 34 50 III 10 18 1,80 12 67 6 33 10 56

2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt 2. W 27 14 00; 57 34 47 III 10 21 2,10 8 38 2 10 8 38

2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt 3. E, poolsaar 27 14 11; 57 34 45 III 10 24 2,40 11 46 6 25 7 29

2155800 Hino Mustjärv Võru 15.09.2013 Margo Hurt Kokku 30 63 2,10 31 49 14 22 25 40

2127500 Karsna järv Võru 4.09.2013 Margo Hurt 1. S 27 05 42; 57 55 39 III-IV 10 0 0,00

2127500 Karsna järv Võru 4.09.2013 Margo Hurt 2. N 25 05 37; 55 55 54 III-IV 10 0 0,00

2127500 Karsna järv Võru 4.09.2013 Margo Hurt 3. NE 27 05 49; 57 55 46 II-III 20 13 0,65 13 100 6 46 8 62

2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 1. Hõdsosaare põhjaserva all 27 06 04; 57 44 44 IV 10 2 0,20 1 50 0 0 0 0

2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 2. Loodekallas, Antsumäe all 27 05 55; 57 44 50 II-III 10 12 1,20 7 58 2 17 1 8

2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 3. Põhjakallas, 27 06 04; 57 44 49 II-III 10 32 3,20 19 59 3 9 4 13

2143700 Kavadi järv Võru 9.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik Kokku 30 46 1,53 27 59 5 11 5 11

1001200 Korgõsilla oja Võru 11.07.2013 Margo Hurt1, Lindora-Lepasaare tee sillast

ülesvoolu27 19 59; 57 49 05 III-IV 10 0 0,00

2140800 Kurgjärv Võru 15.07.2013 M. Mandel Kurgjv 1 64020447; 6796535 III 10 18 1,80 13 72 5 28 2 11



2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 1. NW 27 09 34; 57 54 09 III 10 0 0,00

2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 2. N 27 09 45; 54 54 07 II-III 10 0 0,00

2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 3. SE 27 09 53; 57 53 59 II-III 10 0 0,00

2128500 Kärnjärv Võru 26.07.2013 Margo Hurt 4. S 27 09 42; 57 54 00 III 10 0 0,00

73

Veekogu


Katse-püügi



koordinaadid Bo

nit

eet

Mõ

rdu

pü

üg

il

Saa

k,

tk

CP

UE

≥1

00

mm

, tk

≥1

00

mm

, %

≥1

10

mm

, tk

≥1

10

mm

, %

Em

asei

d,

tk

Em

asei

d,

%

1159700 Pedetsi jõgi Võru 15.09.2013 Margo Hurt 1. Kiviora - Hino tee sillast av 27 16 32; 57 35 13 III-IV 10 0,00

1159700 Pedetsi jõgi Võru 15.09.2013 Margo Hurt 2. Kiviora sillast ülesvoolu 27 19 27; 57 34 19 III-IV 10 0,00

1000200 Piusa jõgi Võru 11.07.2013 Margo Hurt 1. Tellaste sillast av 27 22 08; 57 46 27 II 10 0 0,00

1000200 Piusa jõgi Võru 11.07.2013 Margo Hurt 2.Tamme, MKA piirist av 27 21 33; 57 49 16 III-IV 10 0 0,00

1155700 Pärlijõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt 2. Sänna Alaveski paisu all 26 47 09; 54 44 28 II-III 10 0 0,00

1155700 Pärlijõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt3. Sänna, Võru - Valga tee sillast

av26 47 19; 57 44 15 III 10 0 0,00

1004100 Rõuge jõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt1. Nursi - Rõuge tee sillast üv ja

av26 52 47; 57 46 45 I-II 10 0 0,00

1004100 Rõuge jõgi Võru 3.10.2013 Margo Hurt2. Võru - Valga tee sillast üv ja

av26 53 59; 57 47 14 III 10 0 0,00

2143600 Saaluse Alajärv Võru 10.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 1. Kagupiirkond 27 06 50; 57 44 48 IV 20 3 0,15 3 100 3 100 0 0

2143600 Saaluse Alajärv Võru 10.10.2013 M. Hurt, M. Kivistik 2. Põhjakallas 27 06 39; 57 44 51 IV 5 0 0,00

2155700 Sika sulg Võru 15.09.2013 Margo Hurt S, väljavoolu juures 27 15 05; 57 34 55 IV 5 5 1,00 3 60 3 60 0 0

1160100 Siksali oja Võru 15.09.2013 Margo Hurt Sika sulu paisust av 27 15 09; 57 34 55 II 5 9 1,80 4 44 0 0 4 44

2126200 Tamula järv Võru 21.09.2013 Margo Hurt

1. Kirdekallas, endise

gaasianalüsaatorite tehase alt

loode suunas

26 59 53; 57 50 22 III-IV 30 0 0,00

2126200 Tamula järv Võru 21.09.2013 Margo Hurt 2. Põhjakallas, supelranna all 26 59 24; 57 50 36 II-III 40 0 0,00

1003000 Võhandu jõgi Võru 17.07.2013 Margo Hurt 5. Hutita sillast av 26 44 16; 57 52 56 III 10 0 0,00

1003000 Võhandu jõgi Võru 17.07.2013 Margo Hurt 6. Muuga sillast av 26 46 47; 57 52 45 III 10 1 0,10 0 0 0 0 1 100

213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt 1, W 26 29 56; 57 42 33 III 20 5 0,25 4 80 2 40 2 40

213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt 2, W 26 30 09; 57 42 21 II-III 20 4 0,20 4 100 4 100 2 50

213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt 3, E, laululava all 26 30 07; 57 42 41 II 20 13 0,65 13 100 7 54 10 77

213600 Ähijärv Võru 10.08.2013 Margo Hurt Kokku 60 22 0,37 21 95 13 59 14 64

signaalvähi veekogudes P - signaalvähk, A - jõevähk

av - allavoolu, üv - ülesvoolu

74

Lisa 2. Vähirikkamatest püügialadest püütud vähkide analüüsi tulemused

Maa-

kond Veekogu, mõrraliin

Katse-püügi

kuupäev Isen

dit

e ar

v,

tk

Kes

km

ine

TP

(kõ

ik),

mm

Kes

km

ine

TP

emas

tel,

mm

Kes

km

ine

TP

isas

tel,

mm

Kes

km

ine

kaa

l

(kõ

ik),

g

Kes

km

ine

kaa

l

emas

tel,

g

Kes

km

ine

kaa

l

isas

tel,

g

Pu

ud

uv

a sõ

rag

a,

tk

Pu

ud

uv

a sõ

rag

a,

%

Taa

stu

va

sõra

ga,

tk

Taa

stu

va

sõra

ga,

%

Vig

astu

seg

a, t

k

Vig

astu

seg

a, %

Väh

ikaa

nid

, "X

",

"XX

" v

"X

XX

"

Po

rtse

lan

-

hai

gei

d,

tk

Po

rtse

lan

-

hai

gei

d,

%

Lap

ihai

gei

d,

tk

Lap

ihai

gei

d,

%

Harju Lõuna karjäär, 1 8.09.2013 74 106,2 95,7 112,8 48,8 28,8 61,4 4 5 2 3 2 3 X 0 0 0 0Harju Lõuna karjäär, 2 8.09.2013 181 103,3 100,3 108,6 40,5 34,2 51,8 9 5 16 8,8 3 1,7 X 0 0 0 0

Hiiu Jausa oja 17.08.2013 137 107,6 99,4 112,0 57,7 35,6 65,4 10 7 7 5 18 13 0 0 0 0 0

Hiiu Luguse jõgi 4.09.2013 195 99,7 97,9 103,3 36,6 30,3 48,8 28 14 4 2 38 19 0 2 1 0 0

Ida-Viru Erra jõgi 24.08.2013 71 93,9 91,4 95,4 4 6 3 4 1 1 XXX 0 0 0 0

Ida-Viru Kõnnu Ümmargune järv 16.09.2013 26 1 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Ida-Viru Pühajõgi 23.08.2013 22 97,2 89,7 103,5 0 0 0 0 0 0 0 0 0 0

Jõgeva Pedja jõgi 9.09.2013 76 98,0 96,0 99,5 34,9 29,8 38,9 7 9 3 4 1 1 X-XX 1 1 2 3

Järva Tarbja paisjärv 26.08.2013 23 105,5 103,8 105,8 1 4 0 0 0 0 0 0 0 0 0

L-Viru Altja oja 23.08.2013 194 16 8 20 10 3 2 X 0 0 3 2

L-Viru Selja jõgi, 1 10.09.2013 33 95,3 95,2 95,9 32,2 31,0 36,7 2 6 2 6 0 0 X 0 0 0 0

Põlva Jõksi järv, 1 7.08.2013 58 96,4 94,6 98,1 31,0 26,2 35,9 1 2 0 0 0 0 X 0 0 0 0




Põlva Kooraste Pikkjärv, kokku 4.10.2013 54 104,9 95,3 106,8 45,3 28,3 48,7 4 7 6 11 0 0 X 0 0 0 0

Põlva Tilsi Kõrbjärv, kokku 13.09.2013 15 112,4 89,5 115,9 59,5 24,0 64,9 0 0 3 20 0 0 X 0 0 0 0

Põlva Võhandu jõgi, 1 17.07.2013 113 101,9 98,6 103,8 37,2 30,2 41,1 10 9 3 3 5 4 X-XX 11 10 0 0


Põlva Võhandu jõgi, 2 25.09.2013 110 101,6 100,2 101,9 37,7 32,6 39,5 10 9 3 3 0 0 X 4 4 0 0


Saare Jämaja oja, 1 4.08.2013 30 97,4 91,6 102,4 35,8 25,0 45,3 1 3 2 7 2 7 X 0 0 0 0

Saare Jämaja oja, 2 4.08.2013 21 101,2 100,4 102,2 37,6 31,4 44,4 2 10 0 0 0 0 X 0 0 0 0

Saare Kangruselja peakraav 31.07.2013 11 127,4 116,0 141,0 89,1 50,9 134,9 0 0 2 18 1 9 X-XX 0 0 0 0

Saare Kiruma peakraav, 1 2.08.2013 122 91,7 91,1 92,3 26,0 23,8 28,5 5 4 9 7 3 2 X 4 3 0 0

Saare Kiruma peakraav, 2 2.08.2013 246 88,6 86,9 89,2 24,2 19,9 25,8 15 6 17 7 2 1 X 3 1 0 0

Saare Kärla jõgi, 1 6.08.2013 377 86,4 85,9 86,7 21,9 20 23,3 27 7 31 8 4 1 X 0 0 0 0Saare Kärla jõgi, 2 6.08.2013 55 108,3 104,4 109,6 51,7 38,7 56,1 3 5,5 2 4 1 2 X 0 0 0 0Saare Kärla jõgi, 3 6.08.2013 58 114,9 114,7 115,1 61,2 51,5 70,9 2 4 2 4 2 4 X 0 0 0 0Saare Kärla jõgi 10.10.2013 74 89,2 92,4 88,9 26,0 25,7 27,6 3 4 2 3 5 7 0 2 3 0 0

Saare Laugi peakraav, 1 8.08.2013 29 105 98,6 108,4 46,9 31,1 55,2 1 3,5 2 6,9 0 0 X 0 0 0 0

Saare Leisi jõgi, 1 9.08.2013 14 118,9 119,8 116,8 65,4 57,5 68,5 0 0,0 0 0 0 0 X 0 0 0 0

75

Maa-

kond Veekogu, mõrraliin

Katse-püügi

kuupäev Isen

dit

e ar

v,

tk

Kes

km

ine

TP

(kõ

ik),

mm

Kes

km

ine

TP

emas

tel,

mm

Kes

km

ine

TP

isas

tel,

mm

Kes

km

ine

kaa

l

(kõ

ik),

g

Kes

km

ine

kaa

l

emas

tel,

g

Kes

km

ine

kaa

l

isas

tel,

g

Pu

ud

uv

a sõ

rag

a,

tk

Pu

ud

uv

a sõ

rag

a,

%

Taa

stu

va

sõra

ga,

tk

Taa

stu

va

sõra

ga,

%

Vig

astu

seg

a, t

k

Vig

astu

seg

a, %

Väh

ikaa

nid

,

"X",

"X

X"

v

"XX

X"

Po

rtse

lan

-

hai

gei

d,

tk

Po

rtse

lan

-

hai

gei

d,

%

Lap

ihai

gei

d,

tk

Lap

ihai

gei

d,

%

Saare Leisi jõgi, 2 9.08.2013 4 103,3 92,0 107,0 48,8 31,0 54,7 0 0 1 25 0 0 X 0 0 0 0

Saare Leisi jõgi, 3 9.08.2013 50 112 104 112,7 58,2 37 60,1 4 8 2 4 0 0 X 1 2 7 14

Saare Lõve jõgi, 1 31.07.2013 244 102,0 99,5 104,4 36,9 30,2 43,4 8 3 22 9 3 1 X 1 0 0 0Saare Lõve jõgi ,2 31.07.2013 218 106,9 104,4 109,3 42,5 34,9 49,7 5 2 16 7 6 3 X 4 2 0 0Saare Masa peakraav 31.07.2013 24 105,1 101,0 107,2 43,3 32,6 48,6 4 17 1 4 0 0 X 0 0 1 4Saare Oitme oja, 1 05.08.2013 149 99,8 96,8 101,5 36,6 29,5 40,8 8 5,4 13 8,7 2 1,3 X 4 2,7 0 0

Saare Oju peakraav 1.08.2013 195 94,3 89,8 98,2 29,4 22,2 31,9 14 7 24 12 5 3 0-X 9 5 0 0

Saare Põduste jõgi, 2 6.08.2013 23 83,2 79,3 86,2 26,3 23,1 28,7 1 4 0 0 1 4 X 0 0 0 0

Saare Riksu oja, 1 kokku75 P /

12 A

119,1/

101,7

117,5/

102,7

120,6/

101,3

62,6/

34,2

49,6/

32,3

75,2/

34,8 3/2 4/17 5/2 7/12 5/0 7/0 X/X 0/0 0/0 0/0 0/0

Saare Riksu oja, 3 4.08.2013 52 P 114,4 105,8 119,4 65,4 38,7 80,7 6 12 3 6 1 2 X 0 0 0 0

Saare Riksu oja, 4 4.08.2013 7 P 103,9 105,6 99,5 37,7 37,7 37,8 1 17 0 0 0 0 X 0 0 0 0

Saare Riksu oja, 5 4.08.2013 13 A 109,2 105,0 109,9 53,2 38,0 56,0 0 0 0 0 0 0 X-XX 0 0 0 0

Saare Silla järv 3.08.2013 80 104,5 97,2 112,8 39,0 26,5 53,5 3 4 4 5 0 0 X 3 4 0 0

Saare Tirtsi jõgi, 1 2.08.2013 86 101,4 96,7 105,1 38,8 28,4 45,2 6 7 9 10 1 1 XX 5 6 0 0

Saare Tirtsi jõgi, 2 2.08.2013 158 94,5 91,8 97,4 29,4 24,2 35,2 6 4 6 4 3 2 X 2 1 0 0

Saare Vanamõisa karjäär 5.09.2013 39 0 0 1 3 0 0 X 1 3 0 0

Saare Vedruka oja, 1 1.08.2013 229 99,0 92,0 101,3 37,2 25,2 41,2 4 2 17 7 5 2 0-X 2 1 0 0

Saare Vesiku oja, 1 1.08.2013 19 97,8 97,9 97,4 29,6 28,5 31,9 2 11 2 11 0 0 X 0 0 0 0

Saare Vesiku oja, 2 1.08.2013 159 93,7 89,6 95,9 29,6 89,6 33,3 3 2 12 8 4 3 0-X 2 1 0 0

Saare Võlupe jõgi, 1 08.08.2013 634 95,4 93 96,8 31,5 25,7 34,9 11 1,7 36 5,7 2 0,3 X 12 1,9 0 0

Saare Võlupe jõgi, 2 8.08.2013 17 119,1 121,7 117,7 71,1 60,5 76,9 0 0 0 0 0 0 X 1 5,9 0 0

Tartu Kuningvere järv 10.08.2013 70 93,9 89,9 95,1 5 7 5 7 0 0 X 0 0 0 0

Tartu Saadjärv, 1 8.08.2013 16 98,5 97,8 100,5 1 6 0 0 0 0 0 0 0 0

Tartu Saadjärv, 2 8.08.2013 80 98,2 95,7 103,9 4 5 1 1 0 0 0 0 0 0

Tartu Saadjärv, 3 8.08.2013 20 100,3 92,3 105,6 3 15 0 0 0 0 0 0 0 0

Valga Nõuni järv, kokku 6.09.2013 961 107,6 98,5 113,5 46,0 29,4 56,8 42 4 90 9 7 1 X 3 0 71 7

Viljandi Tarvastu jõgi, 3 2.09.2013 14 109,9 107,0 110,4 56,4 40,3 59,1 0 0 0 0 1 7XX-

XXX 0 0 0 0

Viljandi Tänassilma jõgi 6.08.2013 20 101,5 96,2 110,0 38,3 31,3 48,9 4 20 1 5 0 0 0 0 0 0 0

Võru Hino Mustjärv, kokku 15.09.2013 63 100,1 93,8 104,3 36,4 25,6 43,6 4 6 6 10 0 0 X 0 0 0 0

Võru Kavadi järv, kokku 9.10.2013 46 101,0 93,4 102,0 40,0 26,5 41,7 0 0 5 11 0 0 X 0 0 0 0

Võru Ähijärv, kokku 10.08.2013 22 114,8 108,5 125,9 54,6 39,4 81,1 3 14 1 5 0 0 X 0 0 0 0

signaalvähi veekogudes P - signaalvähk, A - jõevähk

76

Documents

JÕEVÄHKI OHUSTAVATE VÕÕRVÄHILIIKIDE LEVIKU ...kasutatust ning veekogude vähile sobivuse hindamisest. Katsepüükidel kasutati vähimõrdasid. Püütud vähid analüüsiti ja