ehita&renoveeri

Ehita&renoveeriKevad-suvi 2009

Jaanipäevaks õued ja kodud korda!

telli Ragn-Sellsist soodushinnaga 7m³ või 14 m³ konteiner!

Koristus-, ehitus- ja renoveerimistööde käigus tekkivatest jäätmetest vabanemiseks

Kui konteiner jääb suureks, kasuta 1m³ suurust Big-Bag kotti:

• võtab aias vähe ruumi• äraveo võid tellida siis, kui soovid• mugav kasutada• mõistlik hind• koti kandevõime on 1,25 tonni ja maht kuni 1m³!

Üle-eestiline klienditeenindus 15155 • [email protected] • www.ragnsells.ee

Võta meiega ühendust ja teeme just Sulle sõltuvalt asukohast ja jäätmete liigist väga hea pakkumise!

Ehita ja renoveeri4

Teise ringi mööblile leiab nutikas sisustaja põnevaid ja omapäraseid kasutusvõi-malusi.

Kristiina [email protected]

Kas mäletate, kuidas loendasite lapsena vanaema juures seina-kella lööke: põmm-põmm-põmm? Kui salapäraselt see öösiti kos-tis! Nüüdki hakkab südames soe, meenutades vanaema pool veede-tud suvesid. Ainult memme kodus oli selline pommidega kell ja suur riidekapp, kuhu sai nii hästi riiete taha peitu pugeda. Küll tahaks va-hel sellist tunnet tagasi...

Endiste aegade hõngu saab tekitada praegugi – kui sisustada oma kodu vana mööbliga.

Lääne-Euroopast pärit vana mööblit ja sisustuskaupu müüva Mööbliaida omanik Urmas Koorits lisab, et selleks pole ilmtingimata

Vana mööbel toob koju endiste aegade hõngu ja mälestusi

vaja tervet elamist vana mööbliga sisustada. „Tulge ja leidke vana mööbli hulgast omale koju akt-sente,” soovitab ta. Kauplus pa-kub põnevaid toole, elutoakappe, kummuteid, riiuleid, lampe, laudu, kelli jms aastatest 1880–1990, mille puhul võib kindel olla, et Eesti kodus on see ese ainulaadne. Ehk nagu kõneleb Mööbliaida tunnus-lause: see on mööbel, mida su naabril pole.

Aastaid kestnud mööbelUrmas Kooritsa sõnul on suurem osa pakutavast kaubast pärit Hol-landist, Belgiast, Prantsusmaalt ja vähesel määral ka Saksamaalt ning ostetakse suures osas kokku otse kodudest. „Me näeme mööb-lit ja esemeid, mis on kestnud aastaid, ning teeme nende hulgast parima valiku. Enne, kui midagi ära ostame, vaatame läbi vähe-malt 20 toodet. Seega jõuab Eesti Mööbliaita müüki vana mööbli

koorekiht,” selgitab ta kauba pä-ritolu tagamaid. Kuna mööblit käib tihtipeale valimas Mööbliaida oma-nik ise või ostetakse kaup kokku kohalike koostööpartnerite abil, võimaldab see hoida ka mõistlikku hinnataset.

„Kui sul on tühi korter ja sa tahad sisustada seda mõistuspä-raste hindadega, siis tasub tulla Mööbliaita,” soovitab Koorits. „Ka-hetoalise korteri mööbli – laua-too-lid, kapi, riiulid, pehme mööbli ning magamistoamööbli – saab osta 25 000–30 000 krooni eest. Ja kui ühel päeval tahad oma kodus mööbli välja vahetada, saab vanad asjad viia näiteks maakodusse.”

Mööbliaidas müügil olevad 1960.–1970. aastate mööbliese-med ei sarnane sugugi Eesti mööb-likombinaatide samaealise toodan-guga. Näiteks Hollandi mööblile on iseloomulik, et see on valmistatud tammepuust, ning seetõttu on lauad, riiulid, kapid väga toeka ja tugeva, isegi jõulise iseloomu ja väljanägemisega. Loodud kestma ja püsima. „Hollandi mööbel on tõ-sine, tumedam – selline „töö tahab tetta”. On ju Holland ajalooliselt kalvinistlik (töös püüdlik ja kohuse-truu – K. V.) maa ja see peegeldub ka mööblis,” selgitab Koorits.

Hollandi elutoakappe võib võr-relda ka legoga – need on kergesti osadeks lahtivõetavad ja eraldi paigaldatavad, seega pole mingit tarvidust kogu mööblit ühte seina paigutada.

Belgia mööbel on Hollandi omast heledam ja helgem, Prant-susmaalt on aga pärit paljud an-tiiksed esemed, millele on iseloo-

Paarkümmend aastat vana tammepuust Hollandi elutoakapp.

Käsitsi maalitud seinakell on iga elutoa uhkus. Messingist kannu on hea sättida lillekompositsiooni.

Igihaljas barokne tugitool, salongi uhkus.

See natuke üle kahe tuhande krooni maksev tammepuust laud on pärit Hollandist. Tugev ja vastupidav, loodud kestma.

Puidust ajalehehoidjas saab uudis-kandjaid hoida kenasti ühes kohas koos.

Vanad mööbliesemed ja aksessuaarid annavad ka võimaluse hoogsaks fantaasialennuks.

Ehita ja renoveeri 5

Vana mööbel toob koju endiste aegade hõngu ja mälestusi

mulik lai joon ja rohke, detailne ornamentika.

Rohkelt kasutusvõimalusiVanad mööbliesemed ja akses-suaarid annavad ka võimaluse hoogsaks fantaasialennuks. Nii mõnedki Mööbliaida pakutavad esemed paistavad meie sisustus-tavasid arvestades enneolematud, kuid on tegelikult täiesti julgelt ka-sutusele võetavad. Nõnda on lood näiteks Hollandi tugevate tamme-puust juusturiiulitega, mis sobi-vad hästi nii sahvrisse kui ka kööki toiduainete ja nõude hoidmiseks, aga ka raamatute tarvis. „Mööbli funktsioon on inimese enda peas,” tõdeb Urmas Koorits. „Üks mees ostis juusturiiuli näiteks garaaži. Ta ütles, et uue, sama suure plek-kriiuli eest peaks ta välja käima 8000 krooni, juusturiiul maksab aga 4000–5000 krooni ning ta lei-dis, et ostab parem meilt.”

Kummutitest tehakse sageli

valamukappe, messingist joogi- ja söenõusid kasutatakse taime-kompositsioonide hoidmiseks – variante on just nii palju, kui palju keegi esemetele kasutusvõimalu-si leida oskab.

Kestvuse sümbolAastaid vana mööbliga kaubelnud Koorits tõdeb, et sageli on ini-mestel teise ringi kraami suhtes eelarvamus. Oluliseks peetakse kallist kaubamärki, justkui oleks see mööbli hea väljanägemise ja kvaliteedi ainus kinnitus. Kuna Mööbliait asub uut, klassikalises stiilis mööblit pakkuva Miljöö Si-sustuskeskusega samas majas, soovitatakse poodi tulnud klien-tidele alati ka kasutatud mööblile pilk heita, ning on rõõm tõdeda, et nii mõnigi muudab seepeale oma seisukohti. „Hiljuti oli vahejuhtum, kus soovitasin ühele mehele meie Tallinna kaupluses vaadata ka tei-se ringi mööblit. Ta oli väga vastu:

ei, ei, mina kasutatut ei taha. Ome-tigi läks ta vaatama ja leidis omale neli asja, millest ükski polnud uus,” muheleb Urmas Koorits.

Vana mööbli kasuks võiks ini-mesi otsustama panna praegune kokkuhoiule manitsev aegki ja tõekspidamised, et priisata pole mõistlik. Kasutatud mööbel so-bib inimestele, kes väärtustavad traditsioone, kestvust ja jäävust. Pealegi on näiteks Hollandist pä-rit teise ringi mööbli ostmine üks väheseid võimalusi soetada omale sealse maa meistrite tööd, sest suurem osa Hollandi mööblitoot-jaist lasevad nüüdsel ajal töö val-mis teha kolmandates riikides, sh Hiinas.

Kuna suur osa Mööbliaidas müügil olevast mööblist on oste-tud kodudest, oskab Urmas Koo-rits rääkida ka mööbli tausta. Oleks ju põnev teada, mis juustusorte ja kelle peres sel tammepuust riiulil kunagi hoiti.

Mööbliaida kauplused:

• Tartu kauplusVahi 5

50304 TartuTel 731 4422

• Tallinna kauplusPeterburi tee 46

11415 TallinnTel 613 9872

NB! Saue Mööbliait kolis Peterburi tee 46!

• Narva kauplusTallinna mnt 5221 005 NarvaTel 359 1590

Tutvu Mööbliaida pakkumistega:

www.moobliait.ee

Igihaljas barokne tugitool, salongi uhkus.

Puidust ajalehehoidjas saab uudis-kandjaid hoida kenasti ühes kohas koos. Mööbliaida omanik Urmas Koorits osutab, kui tugevast tammepuidust on valmistatud selle kapi uksed.

Ehita ja renoveeri6

Vana maja taastajaid tuleb hoolikalt valida. Kui buu-mi ajal tehti kiiruga praa-ki, siis raskel ajal võib sattuda ehitaja otsa, kes ei suuda töid lõpuni viia.

Agne [email protected]

Majanduslikult raske aeg lükkab puitmajade mahukaid renoveeri-mistöid edasi, sest nii eraisikutest majaomanikel kui ka ühistutel na-pib raha. Küll tehakse OÜ Plekk-Ka-tusemeister tegevdirektori Jaanus Aedla sõnul praegu hulgaliselt hin-napäringuid. „Huvi tuntakse palju, ei jõua käia mõõtmas ja koostada hinnapakkumisi,” lisab ta. „Eks ta katkuaeg ole, võrreldes viimase viie eduaastaga. Aga 80-ndate lõ-pus ja 90-ndate alguses oli sama. Loodame, et nii nagu siis, läheb ka nüüd suvel-sügisel töö lahti.”

Aedla sõnul tuleb katuse või fassaadi renoveerimise tellimus-

test rohkem kutseid sinna, kus on hakanud ilmnema viimase viie aasta jooksul tehtud ehitus-praak. Kurb on tema sõnul aga see, et tihtipeale on vana maja oskamatute käte ning sobimatu materjaliga nii rikutud, et raske on midagi sajaprotsendiliselt päästa. „Ebakvaliteetne, tunduvalt oda-vam kolmandatest riikidest pärit ehitusmaterjal; lahendused stiilis „jätame selle ära, teeme õhemalt” jms, et hind tuleks odavam; ise-hakanud töömehed, kes pole veel jõudnud omandada kvaliteetse ehituse kogemust,” loetleb Aedla põhjusi, miks kaunist vanast ma-jast saab teinekord pärast remonti hunnik õnnetust.

„Fassaadidega on nagu sms-

Vanade majade renoveerijatele annab tööd viimase viie aasta ehituspraaklaenudega – hinnad on sel kevadel nii all, et tehakse praktiliselt ma-terjali hinnaga,” pahandab restau-reerijate ühenduse liige Ivar Ehin. Raskustes firmad teevad vähem-pakkumise, võtavad siis ettemak-su, millest makstakse ära võlad ja töömeeste saamata jäänud pal-gad. Tellitud töö lõpuleviimiseks suurt üle ei jäägi, kirjeldab ta või-must võtvat skeemi.

Ühistute ja teiste suuremate tellijate kõrvale on ikka jagunud üksiküritajast majaomanikke, kes tulevad asjatundjatelt nõu küsima. „Nad võtavad oma maja renoveeri-mist ja detailide restaureerimist kui hobi,” selgitab Ehin. „Need on mehed, kes ei lähe pühapäeviti kalale vaid nokitsevad oma maja kallal.” Näiteks tahetakse teada, kas kiskuda vanad laed maha või mitte, kuidas vundamenti valada jne. Nad ehitavad nii, kuidas raha parajasti jagub.

Aknaid tehakse ikkaAknameistritel ei paista töö aga

Vanad puitaknad on tellimuste arvu poolest ennistajate nimekirja tipus.


Vanade majade renoveerijatele annab tööd viimase viie aasta ehituspraak

otsa saavat, oma osa on selles miljööväärtuslikke piirkondade rangetel nõuetel. Näiteks Res-taureerimiskoda taastab uksi, aknaid, treppe, puidust detaile, renoveerib fassaade ja põrandaid. Nimekirja tipus on tellimuste arvu poolest aknad. „Rahaline risk on suur: paneb keegi vana puitmaja elanikest plastikaknad ette, tuleb

Tallinna kultuuriväärtuste amet algatas 2001. aastal kampaania „Vana maja korda!”, et väärtus-tada pealinna ajaloolisi asumeid. Kampaania on mõeldud abista-maks majaomanikke ja ühistuid ajalooliste hoonete korrastamisel. Näiteks hoonete välisviimistlus-passide koostamine enne 1940. aastat ehitatud majadele on tasu-ta. Ühise nõu ja jõuga on restau-reeritud ajaloolisi uksi ja aknaid, lisaks nõustatud inimesi. „Vana maja korda!” tegevustoetuste, taotlemise korra ja osalemise tin-gimuste kohta saab lugeda pealin-na veebilehelt. Paraku on Tallinna linnavalitsus selleks aastaks res-taureerimistoetused välja jaganud – selle järgi otsustades huvilisi jagub. Uusi toetusi saab taotleda tulevaks aastaks. Samasuguseid vanade hoomete säilitamise ja taastamise kampaa-niaid on teisteski Eesti linnades, tasub uurida veebilehti.

Restaureerimistoetused selleks korraks otsas

Vana mööbli ennistamine••Uurimööblirestaureerimisekohta:www.ajataju.ee; http://antiigiveeb.ee/;www.restkeskus.ee;www.tsunftijänes.eejt.••Neistmitmedkorraldavadkasulikkekoolitusijajagavadnäpunäiteid.••Vanadematerjalidetaaskasutamisestsaadteada: www.materjalid.net/••Nõusaadküsidaka:www.majatohter.ee;www.renoveeri.net

muinsuskaitse ja teeb ühistule kopsaka trahvi. See on peamine põhjus, miks praegu aknaid kõige rohkem restaureeritakse,” vahen-dab Restaureerimiskoja omanik Marko Vainjärv. Aastataguse ajaga võrreldes on tööd märgatavalt vä-hemaks jäänud, kinnitab temagi.

Et plastaknad on paras pea-valu, arvab ka restauraator Ehin. „Isegi seda ei suuda majaelanikud kokku leppida, millise klaasitoo-ni või jaotusega aknad peaksid olema, rääkimata sellest, et need välja vahetada. Kasutatakse ma-terjale ja detaile, mis kuidagi ei sobi, ning unustatakse, et vanale majale ei saagi loodiga läheneda.”Agne Narusk

Paneb keegi vana puitmaja elanikest plastikaknad ette, tuleb muinsuskaitse ja teeb ühistule kopsaka trahvi.

PIIK – JA PUURVASARADLÖÖKDRELLIDPUIDU JA BETOONILIHVIJADSAED,LÕIKURID,FREESIDHÖÖVLIDTOLMUIMEJAD,PRAHITORUDPESURID,VEEPUMBADNIISKUSEERALDAJADSOOJAPUHURIDREDELID,TELLINGUDSOOJAKUDELEKTRISEADMED,KEEVITUSEDGENERAATORIDSANTEHNIKA TÖÖRIISTADAIATEHNIKAOKSAPURUSTAJAD, NIIDUKIDVÕSASAED, MULLAFREESIDAUTODE KERGHAAGISEDAUTOVEOTREIELIDSAEKETTIDE TERITUSTRANSPORT

AIANDI TEE 19, VIIMSI TEL. 6238819,5027947 www.laenutus.ee

A.A.TÖÖRIISTALAENUTUS OÜ


Eesti suurim aknatootja Glaskek pakub klientidele mugavat ja soodsat aknava-hetusteenust.

Mirko [email protected]

Kevad on paslik aeg akende va-hetamiseks, sest siis on värskelt meeles tuppa puhunud karge talvetuul ja kõrged küttearved. Mõistlik oleks nüüd oma aja ärae-lanud aknad välja vahetada.

Piisab vaid ühest telefonikõ-nest või paarist hiireklõpsust ja Glaskeki spetsialistid on teie juu-res mõõte võtmas. Väikese kal-kulatsiooni järel on teada ka hind, millega aknad vahetatud saate.

AS-i Glaskek juhatuse liikme Gennadi Jõgi sõnul on praeguses majandusolukorras lühenenud ka tähtajad tellimuse saamisest akende paigaldamiseni. Kui veel paari aasta eest, mil Eestis oli ehi-tusbuum, võis inimene kuude viisi oodata uusi rõduuksi või köögiak-naid, siis praegu kulub tellimuse esitamisest uute akende paigalda-miseni umbes paar nädalat.

Eestis on veel tuhandeid kor-tereid ja maju, millel pole aknaid vahetatud aastakümneid. Jõgi

Õige aken peab hoidma sooja ja valgustama ruumimeenutab, et miski pole igavene ja aknad tuleb ühel päeval ikkagi välja vahetada – juba eesmärgiga kulusid kokku hoida. Uus ja nüü-disaegne aken aitab kokku hoida vähemalt kümme protsenti soo-jakadusid. Korrusmajas ei pruugi väiksemad soojakaod automaat-selt tähendada muidugi väiksemat küttearvet, kuid aknavahetusega saab kindlasti soojema ja vaikse-ma toa.

Õige aken peab läbi laskma val-gust, hoidma soojust ja takistama välismüra. „Nõukogude ajal toimus akende kaudu ka õhuvahetus, kuid selle jaoks olemas ikkagi ventilat-sioon,” lisab ta.

Jõgi sõnul jõuavad väljavahe-tamisikka ka 1990-ndate alguses ja keskel paigaldatud PVC aknad. „Tootjad annavad aknas oleva klaaspaketi tööeaks 15 aastat, sest siis kaob klaaspaketis oleva absorbendi niiskusimavus ja akna vahele tekib kondents. Kõik on ilm-selt näinud vanade busside akende vahele kogunenud vett. Sama juh-tub majaakendega,” selgitab Jõgi.

Aknatootmises pole viimasel aastakümnel Jõgi sõnul suurt revolutsiooni toimunud. Siiski on turule tulnud uue tehnoloogiaga valminud aknad, millel on rohkem

kambrikesi, mis on paksemad ja nende soojapidavuse omadused on veelgi paremad kui varasema-tel 58 mm lengipaksusega aken-del. „Praegu oleks õigem kasutada 70-millimeetrise lengipaksuse ja viiekambrilist akent, mis on ener-giasäästlikum. Hinnavahe 58 mm ja 70 mm profiilist akendel prakti-liselt puudub, kuid sooja- ja helipi-davus on paksemal aknal oluliselt parem,” selgitab Jõgi.

Aknaid tellides tuleb langeta-da valik: kas PVC ehk plastraami, puitraami või alumiiniumraamiga aknad. Jõgi sõnul on puit- ja alumii-niumraamiga aknad veidi kallimad, aga hinnavahe pole märkimisväär-ne. Ent mõningates elurajoonides ei lubata plastraamidega aknaid ette panna – see tasuks enne ostu järele uurida.

„Eks valik ole maitse asi, aga aknaid vahetades tuleb arvestada ka piirkonna miljööväärtust, naa-berkorterite aknaraami värvi, raa-mi materjali ja raamijaotust. Meie spetsialistid annavad mõõtmise käigus nõu,” ütleb Jõgi.

Sageli lükkavad aknavahetust edasi need, kelle korterit või maja kaunistavad suured klaaspinnad. Kardetakse, et suurte akende vahe-tamine on liiga kulukas. Jõgi sõnul

on see müüt, sest suurte akende vahetamine tuleb ruutmeetri kohta tegelikult odavam kui mõne väike-se saunaakna vahetus. „Klaasi hind sõltub ruutmeetri hinnast ja meil kehtib põhimõte, et mida suurem pind, seda odavam on akna ruut-meeter,” selgitab Jõgi.

Eramutes ja kortermaja esi-mestel korrustel elavatele inimes-tele on pakkuda uusi, senisest var-gakindlamaid aknaid ja rõduuksi. Jõuga sissemurdmist takistavad uut tüüpi sulused ja lingid.

Pärast akende ja rõduuste va-hetamist võib juhtuda, et need ei taha enam hästi kinni ja lahti käia. „Häda on selles, et kui aken või rõ-duuks paika pannakse, siis akna paigaldamisvaht õhuniiskuse mõ-jul paisub. Meilt saab aknaostu ja paigaldusega ka tasuta lisatee-nuse, et järgneva aasta jooksul reguleeritakse paigaldatud uksed-aknad üle,” lisab Jõgi.

Iga kruvikeerajat käsitseda oskav inimene saab selle mure sa-muti lahendada, kuid varem tuleks kindlasti tutvuda akna tööpõhi-mõttega. Abi saab ka internetist. Glaskeki kodulehel on akende re-guleerimise instruktsioon. Glaske-kist tellitud akende puhul saab abi ka lühinumbrilt 1883.

Fotod: ALDO LUUD

Ehita ja renoveeri10

Elektrifirma kontoris on lülititega koonerdatud – valgustid süttivad muul moelElektrifirma peakontoris ei lähe ükski tuli „lambist” põlema – spetsiaalsed süs-teemid tagavad õigeaegse tulede süttimise nii õues kui ka kontoriruumides.


Elektrimaterjalide müügiga tege-leva firma Alter Electic OÜ Tallinna peakontoris saab harjumuspärase switch-on-switch-off-lülitiga põ-lema panna vaid sauna leiliruumi valgustid. Kõik teised valgustid süttivad muul moel: inimese si-senedes, päevavalguse hämar-dudes, arvutist, impulsslülitist, puldist jne.

Kahe aasta eest peakontori ehitust alustades ja hoone val-gustussüsteemi projekteerides seadis ettevõte eesmärgiks või-malikult efektiivse energiakasu-tuse. Iga tuli põlegu vaid vastavalt vajadusele ja õiges kohas.

Säästlikkuse printsiip kehtis ka valgustite valikul – need pidid olema energiatõhusad ja neid pidi saama kasutada spetsiaalses di-gitaalses DALI valgusjuhtimissüs-teemis. Peale selle oli kindel plaan võtta kasutusele valguse regulee-rimise süsteem ehk valgust saab sujuvalt tugevamaks või nõrge-maks reguleerida. „Niinimetatud „dimmerdamine” on üks eeldus, et luua säästlikku süsteemi,” sel-gitab osaühingu tegevdirektor Ro-land Silluta.

Valgus kustub aegamöödaKui päike loojub, hakkavad põlema LED-tehnoloogial välisvalgustid. Päikese tõusuga õuetuled, väli-reklaam ja terrassivalgus kustu-

vad. Tualett- ja olmeruumide tuled süttivad, kui kohaolekuandur registreerib inimese sisenemise. Kui ruumist lahkutakse, kustuvad ka tuled, ent tõesti alles siis, kui inimene on väljunud – andur rea-geerib kehasoojusele. See välistab olukorra, kui ruumis viibija püsib liikumatult ja jääb ootamatult pi-medusse.

Köögis ja saunas saab lampe põlema panna ka impulsslülititest. Trepikojas, koridoris ja tamburis lülitab tuled põlema liikumisandur. Kui andur enam liikumisimpuls-si ei saa, reguleeritakse valgus kümneks minutiks kümne prot-sendi peale ja kustub siis. „Sellist süsteemi kasutatakse sageli ka parkimismajades, trepikodades ja koridorides,” selgitab Silluta.

Samalaadne süsteem on ka-sutusel ka laos – kui kellelgi on ta-gumiste riiulite juurde asja, süttib valgus. Kui töötaja lahkub ja andur enam impulsse ei saa, reguleeri-takse valgustid 20 minutiks küm-ne protsendi peale. See tagab val-

gusallikate ja liitseadmete pikema eluea.

Tuli põlema arvutistHoone teise korruse katuseaken-dega kontoris reguleerib valgus-teid peale kohaloleku andurite ja impulsslülitite ka päevavalgus-andur. Kui päike lööb särama ja ujutab toa heledusega üle, regu-leeritakse valgus vähemaks. Kui ruumis olev töötaja arvab, et talle jääb päevavalgusest väheks, saab ta arvuti kaudu valguse vastavalt vajadusele sisse lülitada.

Kõige täiuslikum eri valgus-juhtimise süsteemide poolest on Roland Silluta sõnul hoone semi-nariruum, kus saab valgust regu-leerida kohaolekuanduriga, im-pulsslülitist, juhtpuldist ja seinal paikneva puutetundliku ekraani vahendusel. Viimati märgitu või-maldab programmeerida mitmeid ruumi valgustamise võimalusi – lülitada sisse näiteks vaid teatud read valgusteid, määrata valguse tugevust, panna paika valguse

süttimine-kustumine vastavalt ajagraafikule jms. Puldist on se-minaripidajal mugav valgust sisse või välja lülitada või vähemaks-rohkemaks reguleerida.

Rapordib olukorrastLaovalguse juhtimissüsteem nagu ka kontori- ja olmeruumid ja õue-valgus töötavad uudses winDIM@net-süsteemis. See tähendab, et valgust saab juhtida kohalolekuja päevavalgusanduritega ning ka arvutivõrgu kaudu isegi hoonest eemal olles. Süsteem võimaldab valgustust arvuti abiga lihtsalt ümber korraldada.

Näiteks, kui laos tõstetaks riiuleid ringi ja seega vajaks ka val-gustus ümberpaigutamist – kaks lampi ühe lüliti alla jms –, pole vaja juhtmetega möllata, kõike saab teha arvutis. Muidugi saab süstee-mi ringi teha vaid inimene, kellel on selleks õigused.

WinDIM@net teeb automaat-selt funktsiooni- ja kestusteste nii turva- kui ka evakuatsiooni-valgustitele – peavad need olema töökorras, kui hoonest peaks min-gil põhjusel elekter kaduma. Kord kuus seirab WinDIM@net ka tervet valgusüsteemi põhimõttel: anna teada, mis olekus oled. Teade nii turva- kui ka valgussüsteemi mõne lüli rikkest või kõrvalekaldest (näi-teks aku tühi või lamp ei põle) tuleb süsteemihaldaja meilile.

Samuti näitab WinDIM@net ka pidevalt energiakulu. „Oleme alates detsembrist kokkuhoidu jälginud – laos näiteks kulub elektrienergiat 60% vähem võrreldes olukorraga, kui tuled pannakse hommikul põ-lema ja kustutatakse õhtul,” toob Silluta näite. Süsteemi sissesead-miseks tehtud investeeringute tasateenimiseks kulub praeguse elektrihinna puhul siiski aastaid.

Kui ruumist lahku-takse, kustuvad ka tuled, ent tõesti alles siis, kui inimene on väljunud – andur reageerib keha-soojusele.

Valgust saab juhtida kohalolekuja päe-vavalgusanduritega ning ka arvutivõrgu kaudu isegi hoonest eemal olles.

Alter Electic OÜ tegevdirektor Roland Silluta.

Foto: Arno Mikkor


Kõige rohkem üüritakse tööriistadest puurmasinaid, maatihendajaid ja lihvijaid.

Signe [email protected]

Olgu tegu asjaarmastajast tööme-he või siis tootmis- ja ehitusette-võttega, mõlemad on mõistnud, et pole otstarbekas kulutada raha kallite, ent lühiajalise kasutusega töövahendite ostmisele. Eesti ühe juhtiva tööriistade ja seadmete väljaüürimisega tegeleva firma Ramirent AS tegevjuhi Ain Keremi sõnul aitab praeguses määrama-tus turusituatsioonis üürimine raha kokku hoida.

••Miksonmõttekastööriistuostmise asemel üürida?

Hea tulemuse saavutami-seks on vaja korralikke tööriistu ja seadmeid. Need pole odavad. Samas pole majanduslikult mõt-tekas soetada asju, mida harva kasutatakse. Eks igaüks peab hindama, mis tööriista ja kui sageli ta kasutab. Kui keegi kasutab näi-teks põrandalihvijat iga nädal, siis on ilmselt kasulikum see osta. Kui aga kord kvartalis, on targem kind-lasti üürida.

••Kui suur onRamirendi töö-riistade valik?

Ramirendi tootevalikus on mi-tusada nimetust, alustades toru-

Tööriista üürimine aitab raha säästa

tangidest ja lõpetades 32 meetri kõrgusele ulatuva iseliikuva tõs-tukiga.

Päris kõiki ehitus- ja remondi-töödeks vajalikke seadmeid ja töö-riistu meilt siiski ei saa. Labidad, kellud ja haamrid on igal töötegi-jal endal olemas. Neid pole meilt küsitud ja seega neid asju me ka ei paku. Kõike muud on võimalik üürida.

•• Mille poolest erineb Rami-rent teistest tööriistu-seadmeid väljaüürivatestfirmadest?

Meie kontorid-teeninduspunk-tid asuvad üle Eesti ehk kliendile võimalikult kodu lähedal. Oleme koolitanud oma klienditeeninda-jaid, et nad oleksid alati abivalmis ja suudaksid pakkuda parimat tee-nindust. Ka meie seadmepark on oluliselt uuem kui mõnel kohalikul konkurendil. Meie tootevalikusse lisandub pidevalt uudistooteid. Viimati näiteks tapeediauruti ja infrapuna-värvieemaldi.

•• Kuidas kujuneb üürimiselkokkuleppehind?

Kokkulepehinnad kehtivad üldjuhul suurematele seadmetele, mida kasutavad profid. Hind ku-juneb turul valitseva pakkumise-nõudluse tasakaalu järgi. Näiteks talvel, kui nõudlus on sesoonselt väiksem, on hinnad tavaliselt min-gil määral madalamad.

••Kasenamnõutudseadmeidja tööriistu peaks broneerima?

Enamik tööriistu saab kohe kätte. Ent kui inimene planeerib oma töid pikemalt ja broneerib töö-riistu ette, on võimalik puuduvaid asju tuua ka teistest üüripunkti-dest. Eraisikute seas on levinud üürimine nädalavahetusteks, sest siis saab tööriista kasutada kahel päeval, ent maksta tuleb vaid ühe päeva eest. Sel põhjusel tasub su-vel tööriista kättesaadavust näda-lavahetuseks enne üle kontrollida.

•• Mida tuleks silmas pidadatööriistade-seadmete üürimisel?

Hea töötulemuse saavutami-seks on vaja normaalseid mater-jale, korralikke tööriistu ja oskusi. Tuleb võimalikult täpselt selgeks teha, mida mille tegemiseks vaja-takse, ning kasutada õigeid riistu õigel viisil ja õiges kohas. Väga pal-ju on võimalik ise ära teha, kuid ini-meste käeline võimekus on erinev. Samuti ei tohi unustada, et mehaa-nilised tööriistad on siiski ka ohtli-kud. Enne töö kallale asumist tuleb kindlasti tutvuda kaasasolevate juhenditega.

Ramirent AS tegevjuht Ain Kerem

Foto: ARNO MIKKOR


Tuba või väsinud moega mööbel saab uue ilme, kui katta pinnad metalse-, sa-metise-, struktuurse- või pärlmutter-efektvärviga.


Paljudel peredel on suveplaanis ka kodu värskendusremont. Mõ-nikord on abi efektsetest dekora-tiivvärvidest, millega saab isegi mööbli üle käia, et kodus oleks uus hingamine.

Sadolini Värvikeskuse kujun-daja-toonikonsultandi Eve-Lii Sandre sõnul võivad vabalt tema poolde pöörduda ka inimesed, kel polegi veel kindlat ideed, milline võiks välja näha värskendusre-monti vajav tuba. Ühe võimaluse-na pakub Sandre välja rikastada värvitud toasein huvitava orna-mendi, silueti või kõrvaseina ta-

Efektvärvide abiga saab kiiresti teoks fantaasiarikas värskendusremont

peedimustri motiiviga. Kui ühes seinas kasutada suurema must-riga tapeeti, võib kõrvalseina kat-ta värviga – tapeedist lõigatud šablooni abil saab värvida sellele mõned tapeedi motiivid, mis aita-vad liita tapetseeritud ja värvitud seina. Pealinnas Peterburi teel asuvast Sadolini Värvikeskusest saab uurida, kuidas see idee tege-likkuses välja näeb.

Trendikas on kasutada ühel toaseinal nn efekttooteid, mis muudavad seina krobeliseks või

tekitab viimistlus mingi teise ma-terjali mulje. Lisaks eri toonidele elavdab seina ka läikiva ja mati pinna vaheldumine. Huvitava tu-lemuse annab näiteks Sadolini sametise efektvärvi Velvet vürt-sitamine läikiva kulla või hõbeda-värviga.

Velvetvärv annab seinale sa-metise ilme. Iseloomult sobib see just magamistuppa, sest tekitab sooja ja hubase tunde. Kuna selli-selt värvitud pinda ei saa puhas-tada, sobib see kohtadesse, kus ta nii kergesti ei määrdu.

Metallikvärvides olevad väike-sed läikivad metalliosakesed te-kitavad sädeleva metalse efekti ja sobivad nii puidule kui ka kips-plaadile. Metallikvärve on nii täis-katvaid (Sun, Moon) kui ka poollä-bipaistvaid (Metallik Silk).

Huvitava tulemuse annab täiskatva vesialuselise seinavär-vi üle võõpamine poolläbipaistva metallikvärviga. Tulemus sünnib

kahe eri tooni koosmõjul. Kuna seinavärve on tuhandeid on selle kombinatsiooni puhul ka tuhan-deid lõpptulemusi.

Spetsiaalne lisaaine muudab värvipinna läbipaistvaks ning tulemuse laiguliseks - justkui elavaks, tekib ruumiline efekt. Sadolini lisaaine Effekt pikendab lisaks lasuursusele ka värvi kui-vamisaega, mistõttu on võimalik pinda huvitavamaks töödelda. Efekt tekib, kui hakata pealmist värvi švammi, kaltsu või kortsu-tatud paberi efekti tekitava rulli-ga maha pühkima, kuni soovitud tulemus käes.

Struktuurvärvides on eri pak-suse ja eri suurusega osakesi. Sellest sõltub ka struktuuri kõr-gus ja teravus – mida vedelam värv, seda madalamat struktuuri annab teha. „Teravad struktuur-pinnad ei sobi sinna, kus on oht ennast või rõivaid vigastada näiteks lastetoad, esikud, trepi-

Ka lastetuppa pagendatud 80-ndate mööblist saab teha uusi ja moodsaid esemeid.


Šabloonvärvimine on hea ning soodne alternatiiv ta-peedile ning sobib võrdselt hästi nii laste- kui ka elutup-pa, klassikalisse ja modern-sesse interjööri.


Sadolini Värvikeskuse kujundaja Eve-Lii Sandre sõnul on šabloon-värvimine lihtne viis muuta inter-jööri hubasemaks ja dekoratiivse-maks. Šabloonidega on võimalik saavutada tapeedisarnast ühtlast pinda, horisontaalseid või verti-kaalseid ribasid, paigutada mustrit kindlate vahedega või vaba käega ning moodustada pildina mõjuvaid gruppe.

„Olge hoolikas ornamendi pai-gutusel. Olgu horisontaalselt või vertikaalselt – viltune ornament riivab silma. Värviga tehtud ku-jundusel on tugev optiline mõju, seepärast kasutage joonlauda või loodi,” õpetab Sandre.

Nii ornament kui ka šablooni abil tehtud pildid sobivad laste- ja elutuppa, klassikalisse ning mo-dernsesse interjööri. „See on hea ning soodne alternatiiv tapeedile – mustrist tüdinedes on seda lihtne üle värvida,” lisab Sandre. Omapä-rase šablooni võib ka ise valmis-tada, kuid lihtsam on poest osta. „Oleme püüdnud oma kaubavali-kusse leida võimalikult palju mu-deleid ning valik täieneb pidevalt. Müügil on huvitava mustrivalikuga lihtsalt pinnale kinnitatavad Brico tooted. Lisaks bordüürišabloonile pakume ka nurgamotiive, detaile ning suuri kujundeid. Meilt on või-malik rentida suurt seinašablooni, samuti spetsiaalseid mustrirulle,” vahendab Sandre.

Efektvärvide abiga saab kiiresti teoks fantaasiarikas värskendusremont

Pilkupüüdev ornament muudab toa hubasemaks

kõrval olevad seinad. Küll aga on kaval kasutada struktuurvärve kehvema aluspinnaga kohtades ebatasasuste varjamiseks” lisab Sandre. Struktuurvärve kasu-tatakse palju ka näiteks kipsist kaminaümbruste põnevamaks muutmisel.

Ka lastetuppa pagendatud 80-ndate mööblist saab teha uusi ja moodsaid esemeid. Nii saab taaskasutuse värvide ja efektide abil disainida omanäoliseks.

Meeles tuleks pidada seda, et eri tootjate värvid erinevad koostise, tehnika ja värvilahen-duste poolest, seetõttu tuleks alati uurida, millist kruntvärvi konkreetne dekoratiivvärv vajab. „Inimesed kahtlevad kruntvärvi vajalikkuses, kuid see muudab pinna vastupidavaks ja tagab hea tulemuse. Kindlasti tuleb kinni pi-dada toote juhendis toodud värvi kuivamisaegadest, muidu võite tühja tööd teha,” räägib Sandre.

Eriti eksklusiivsed on kataloogi alusel tellitavad Storchi bordüü-rišabloonid, valikus on ligi sada motiivi. „Storchi šabloonidega on lihtne töötada, kuna selle servad on lõigatud eriliselt, värv selle alla

ei valgu ja muster jääb korrektne.”Storchi kollektsiooni tavalisest

ehituskauplusest ei leia. Seda saab soetada sisekujundajate kaudu salongidest ning Sadolini Värvikeskuse kauplustest.

•• Mõõda pind ja paiguta sellele muster, bordüüri paigaldamiseks kasuta loodi, joonlauda või mõõ-dulinti. •• Tee proovivärvimine kipsplaadile või papile. •• Aluspind peab olema tolmust ja rasvast puhas ning kuiv. •• Kinnita šabloon vajaduse korral maalriteibi abil dekoreeritavale pinnale. •• Kasuta värvimiseks väiksemat vaht-kummist pesu- või naturaalset käsna.

Šablooniga töötamise nipid

•• Pinnale kata tupsutades või-malikult õhuke kiht värvi. •• Kui pead mustri jätkamiseks šablooni osaliselt asetama äsja dekoreeritud pinnale, veendu, et eelnevalt värvitud muster ja šab-loon oleksid kuivad. **Puhasta šablooni aeg-ajalt, et mustri servad tuleksid korrekt-sed. **Lõpetades töö, pese šabloon et-tevaatlikult puhtaks. Väldi selle kortsutamist.

Värviga tehtud kujun-dusel on tugev opti-line mõju, seepärast kasutage joonlauda või loodi.

Fotod: Rene Suurkaev

Fotod: Rene Suurkaev


Ümarnurksed laed tahavad läbimõeldud lähenemistÜmarnurksed kõrged laed annavad ruumile omanäo-lise ilme – nende säilitami-ne remondi käigus on aga paras pähkel.


1935. aastal ehitatud Nõmme puit-majast õhkub ajastu hõngu nagu ka 60-ndatel valmis saanud kivi-maja kõrge laega toast. Neil kahel, eri ajal ehitatud majal on üks ühine nimetaja – kõrged ümarate nurka-dega laed. Ruumid on omanäolised, kuid paras peavalu neile, kel ees siseruumide remont või renovee-rimine. Kuidas peaks ümber käi-ma ümarnurkse laega, et tulemus jääks selline, nagu kunagi algselt oli mõeldud?

1935. aasta puitmaja pere-naine sai seinad kipsplaadiga küll sirgeks, ent seal, kus plaat lõppeb on silmaga nähtav rant, mis kogub tolmu. Ja remontimata laed ühes nurkadega kummitavad siiani nõu-tut perenaist.

Suurim viga, mida vanas puit-majas annab teha, on kipsplaadi ka-sutamine, nendib renoveerimistöid tegeva OÜ Vennad Ehituse juhatuse liige Andrus Mutli. Temal on tulnud ümarnurkseid lagesid korda teha küll ja veel. Kui ajastu hõng pole piisav argument, siis võiks enne plaadikasutust mõelda sellele, et ruum muutub seeläbi väiksemaks. Ka krohvides saab seina sirgeks.

Sooja annab villamattMajas, millest eespool juttu, otsus-tas pererahvas kipsplaadi kasuks põhjusel, et see on ka soojustuse eest. Mutli soovitab kasutada vil-lamatti, mis kinnitatakse seinale ja krohvitakse üle. Samamoodi kinnitatakse matt ka laekaartele ja krohvitakse kumeraks. „See oleks kõige õigem lähenemine,” pakub Mutli. „Villamattide panek on üsna keeruline ja mehi, kes kipsi (kips-

plaati – toim) panna oskavad, on ikka rohkem võtta.”

Kui kipsplaat juba seinas, pannakse nurkadesse poolviltu, 45-kraadise kalde all, toll-lauad (enne tehakse täpsuse huvides šabloonid). Toll-lauad armeeritakse ja kaetakse kipsikrohviga. Pärast armeeritakse kapronvõrguga üle nii laialt, et see ulatub plaadile ja laele. Oleks hea, kui mõlemalt poolt ulatub võrk kümne sentimeetri jagu üle – siis ei teki mõrasid ja moodus-tub ühtne monoliitne tükk, õpetab Mutli. Samal meetodil korrastatak-se ümarnurki ka siis, kui plaati sei-nas ei ole.

Võimalusi on teisigiParim, aga kalleim variant on tellida ehituspoest spetsiaalselt kipsplaa-di juurde mõeldud kaared. Need liimitakse ja kinnitatakse lisak-ruvidega seina ja lae külge. On ka meistreid, kes lõikavad kipsplaadi ribadeks, pahteldavad ümaraks ja seejärel armeerivad. Mida aga proo-vida ei maksa, on kipspuitplaadi painutamine – vähetõenäoline, et nii järsu raadiusega üldse õnnes-tub seda painutada ning tulemus jääb üsna naljakas, teab ehitusjuht oma kogemustest. Nagu seegi, kui seinad-lagi kaetakse nn kandiliselt plaadiga ja siis tehakse „nurgad” peale – eurovariant, mis vanasse majja hästi ei sobi.

„Üldiselt on kombeks ümarad nurgad ikka alles jätta, need an-navad ilmet ja hõngu,” vahendab Andrus Mutli klientide eelistust. „Sest ega inimesed ei osta ju see-pärast vanasse majja korterit, et tuleb odavam, vaid selleks, et seal on eriline hõng.”

•• Aastatel 1999–2000 renoveeriti Tallinnas Väike-Patarei 3 asuvat trööstitus olukorras hoonet, mis on nüüd koduks säästva reno-veerimise infokeskusele. Kuidas taastati tolles majas ümarnurksed laed?•• Hoone säästva renoveerimise lugu on järgmine. Tubades olid krohvitud lagedel alumise karniisi-

Tsellukiud ja linaseeme

• Õhutemperatuur olgu vähemalt +5 C ja niiskus alla 80%.• Pind, mida värvima asutakse, peab olema puhas ja kuiv.• Ruum tuleb eelnevalt puhastada ja koristada.• Värvimist tuleb alati alustada just laest.• Kallim, samas kvaliteetne rull ei jäta pinnale karvu.• Kergpahtliga pahteldatud pinna lihvimisel pane ette kaitseprillid.

Näpunäiteid lae värvimiseks

ta ümarad nurgad (lihtpeegelvõlv). Et vana krohv oli habras, tuli seda kruntimisega tugevdada. Lisaks sellele kleebiti ümarad nurgad üle tsellukiust riidega. Laed koos riidega kaetud nurkadega pah-teldati, lihviti, krunditi veel kord linaseemne värnitsaga ning kaeti linaseemne õlivärviga.Loe rohkem: www.renoveeri.net

• Pahteldada tuleb kaks korda, sest pahtel kahaneb kuivades.• Lihvimisel kasuta klotsi, suure-matele pindadele sobib pikendus-varrega lihvalus.• Tolmumask kaitseb lihvimisel hingamisteid.• Pinnad, mida ei taheta värvida, tuleks katta maalriteibiga. Viima-ne tuleb eemaldada kohe pärast värvimist.www.koduportaal.ee

1980–1990-ndatel, kui kipsplaati veel ei liikunud, kaeti seinu vineeriga.

Suurim viga, mida vanas puitmajas annab teha, on kips-plaadi kasutamine.

Kipspuitplaat jätab seina ja ümarnurkse lae vahele randi.

Foto: erakogu


Puudusega toote tagastamisel tunne oma õigusiTarbija õigused seoses os-tetud kaupadega on täpselt reguleeritud ning sätesta-tud tarbijakaitse- ning võ-laõigusseaduses.

Kui avastad tootel kasutamise käigus puuduse, pöördu viivita-matult, kuid mitte hiljem kui kahe kuu jooksul alates puuduse avas-tamisest kauplusesse. Ära kasuta puudusega toodet edasi, sest nii võid tekkinud defekti süvendada. Tootega seotu osas vastutab sinu ees müüja, seega pead saama kõik probleemid lahendatud kaupluses, kust toote ostsid.

Säilita kindlasti ostutšekk, mis tõendab, et oled ostu sooritanud just sellest poest ning sellel kuu-päeval. Puudusega kauba korral on tarbijal õigus esitada müüjale kae-bus kahe aasta jooksul alates ost-mise päevast. Kui kaubal ilmneb puudus kuue kuu jooksul pärast selle ostmist, eeldatakse, et kaup oli juba ostes veaga, kui müüja ei

tõesta vastupidist. Pärast kuue kuu möödumist lepitakse tõenda-misega seonduv müüja ja tarbija vahel kokku. Oluline on teada, et esimese kuue kuu jooksul peab tõendamisega seonduv olema kor-raldatud müüja poolt ning tarbijale tasuta. Hiljem tasub tõendamise-ga seotud kulud tavaliselt süüdi jääv pool. Juhtudel, kus müüjal on põhjust kahelda selles, kas näiteks akutrellil ilmenud viga või mõõte-riista rikkiminek on ikka tingitud tootmispraagist või on tarbija ise selle katkiminekus süüdi, tõenda-vad vea tekke põhjusi asjatundjad.

Mida on tarbijal õigus nõuda?Kaebuse esitamiseks tuleb müüja-le selgitada oma probleemi ja esi-tada oma soovitav lahend. Puudu-sega kauba puhul on õigus nõuda esmalt asja tasuta parandamist või selle asendamist uuega. Ostuhinna alandamist või lepingu tühistamist on õigus nõuda siis, kui müüjal pole võimalik kaupa parandada või asendada, parandamine või asen-

damine ebaõnnestub või juhul kui müüja pole kauba puudust mõistli-ku aja jooksul kõrvaldanud.

Kauba puuduse kõrvaldamise-ga seotud kulutused, näiteks pos-ti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu, peab tasuma müüja. Kui kaupleja-ga ei saavutata suuliselt kokkule-pet, tuleb teha kauplusele kirjalik kaebus. Müüja on kohustatud kae-buse vastu võtma ja tarbijale 15 päeva jooksul kirjalikult vastama.

Tänavu on tarbijakaitsele esita-tud kolm kaebust tööriistade (sh elektriliste) peale. Mullu esitati kokku 11 kaebust. Ent tänavu on tööriistade osas tehtud järelepä-ringuid juba üheksal korral, mullu terve aasta peale kaheksal korral.

Maily-Maria Kiviselg, kampaania „Tunne oma tarbijaõigusi!“ pressiesindaja

Hanna Turetski, tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja

•• Sul on õigus esitada kaebus müüjale kahe aasta jooksul alates ostu sooritamisest.•• Otsi üles ostutšekk ja pöördu kauplusesse, kust sa toote olid ostnud. Kui müüja pole nõus sinu suulist kaebust lahendama, esita see kirjalikult. Jäta kaebuse koo-pia endale ja lase müüjal teha sel-lele märge, et ta on kaebuse kätte saanud. Ostu tõendava dokumendi originaal jäta alati endale.•• Kaupleja peab kaebusele vas-tama kirjalikult 15 päeva jooksul. Kui müüja keeldub kaebust lahen-damast või sa pole müüja pakutud lahendiga nõus, võid abi saami-seks pöörduda tarbijakaitseameti poole.•• Lisateavet oma tarbijaõiguste kohta saab tarbijakaitse infoliinilt 620 1707 (E–R kl 8.00–16.30). Sa-masugused õigused kehtivad kõik-jal Euroopa Liidus.

Ole teadlik!

Mustamäe tee

Tam

msa

are

tee

Vild

e te

e

trol

lid 1

, 5trol

lid 1

, 2, 5

buss

id 1

0, 2

6, 2

7, 2

8, 9

Mustamäe tee 116

Zoln

ok

Zoln

ok

Tam

msa

are


Äravajunud sajandivanusel palkmajal on nutune ilme, aga väärt hing. Spetsialis-tid teavad, kuidas ka maja „füüsis” järjele upitada.

Mari [email protected]

Palkmaja renoveerimise juures on kõige keerulisem – ja arusaa-davalt ka kõige kallim – palkide väljavahetamine. Spetsialistide-le Palkehituse AS-ist on see aga igapäevane töö ja ettevõtte toot-misjuht Ants Ploompuu ei oskagi nimetada palgitööd, mida ei ole võimalik teha. „Praktiliselt kõike saab uuendada. Renoveerimine, rekonstrueerimine, restaureerimi-ne – kõik on võimalik.”

Vana palkmaja puhul hinnatak-se esmalt taastamistöö tasuvust, sest mõnikord on odavam juba uus maja ehitada. Erinev on olukord sel juhul, kui tegu on esivanemate majaga, mida lihtsalt maha lam-mutada ei raatsita. „Uue võid ju odavamalt ehitada, aga aja hõn-gu ja suguvõsa algusaega, vaat seda seal sees ei ole. Teadmine, et maja on ehitatud sada ja rohkem

Palkmaja uuendamine jäta spetsialistideleaastat tagasi, on see, mis kaalub emotsionaalselt hinna üle,” räägib Ploompuu.

Kui „palgitaastajad” tööle asuvad, siis esmalt on vaja ma-jaümbrus puhtaks teha, et üldse aimu saada, mis seisus hoone on. Ploompuu soovitab kokkuhoidlikul peremehel võsa ise maha lõigata ja vundament lahti kaevata. Neid töid saab ka firmast tellida, ent tel-lijal tuleb odavam need erioskusi mittenõudvad ettevalmistused ise ära teha. Välja tuleb kaevata aastakümnete jooksul kogunenud huumus ja põrandad tuleb lahti kaevata ka majast seest.

Spetsialisti on vaja palkide seisukorra hindamisel. Parema ülevaate saamiseks pestakse sei-nad survepesuriga (talvel liivaprit-siga) puhtaks. Ploompuu nimetab ideaalseks olukorda, mil enne pesu on vundament seinte alt lahti kaevatud ja läbi maja puhuv tuul kuivatab kiiresti ka pesuvee.

Seejärel lähebki tööks. Vanad palgid on läbi seal, kus vesi on pää-senud seina ligi – need kohad on enamasti katkise katuse ja ärava-junud akende alused ja niiske mul-la äärsed pinnad. Ploompuu näitab pilte, kus enne palgitaastajate

tegutsema asumist näikse hoo-ne ainsaks tulevikuväljavaateks buldooseri saabumine. Ent pärast maja „ülesriputamist” ja mõne alu-mise palgirea väljavahetamist on olukord juba selline, et võib kas või sisse kolida.

„Ülesriputamine” on kahtlema-ta kõige keerulisem etapp kogu palkmaja renoveerimise juures. Kuidas saada kätte iga seina kolm alumist palki, ilma et hoone kok-ku vajuks? Võtteid on erinevaid, näiteks saetakse vigasesse palki alul 30-sentimeetrine auk, sealt-kaudu toestatakse sein ära; see-järel saab juba rohkem seina ee-maldada ja tasapisi edasi liikuda. Selleks tööks on vaja erioskustega spetsialisti. „Selle töö peale sobib inimene, kes naudib nagu kunstnik pildi tegemist. Mismoodi ja kust lä-heneda, on looming, kus on vaja konstruktori teadmisi.”

Ploompuu firma meeste käes pole ükski maja veel palgivahetu-se käigus kokku kukkunud – pi-gem turvatakse üle, sest vea hind on päris kõrge.

Pärast kõlbmatute palkide eemaldamist hakatakse tervete vanade palkide juurde sobitama uusi. Seda nimetatakse varami-

seks. Palkide vahele pannakse enamasti linavilti või klaasvilla – võib panna ka sammalt või po-rolooniribasid. „Naturaalsed asjad on muidugi paremad,” nendib Ants Ploompuu ja mainib, et on palkide vahele pannud ka lambavilla, mis on naturaalne ja hea, kuid kahtle-mata kallis.

Palkidealune vundament on juba peremehe valida – kas maa-kivist, paekivist, fiboplokkidest või betoonist, sobivad kõik nüü-disaegsed materjalid ja võtted. Ka palkidest ülespoole võib maja ehitada tavaline ehitaja nii, kuis soovib.

Tihtipeale tellitakse Palkehituse meestelt ka muud tööd, sest kui hind on sama ja ehitajad olemas, siis milleks uut firmat otsima haka-ta. „Teeme ka „võtmed kätte” ehi-tust, kui soovi on,” lisab Ploompuu.

Arusaadavalt eelistab palkmaju lapsest peale imetlenud Ploompuu palki eksponeerida nii välissein-tel kui ka toas, mitte peita väljas voodrilaudade alla. Pigem meeldib talle vastupidine – AS Palkehitus on isegi täisbetoon-vahelae alla massiivpalgist raamistiku teinud, mis jättis mulje, nagu olekski majal palk-kandelagi.

Maja on ettevalmistatud alumiste palkide vahetuseks. Vundamendi osa on puhastatud ja palgid vahetatud


•• Esmane tingimus hoone säilimi-seks on katus. Kui pole veel sel-gust, mida vana palkmajaga teha, pange sellele vettpidav katus peale. Siis võib maja rahulikult veel küm-me aastat seista. •• Puidu suurim vaenlane on vesi ja vesi hoiab seda ka koos. Kui vesi pääseb seina sisse, rikub see pal-gid ära. Teisalt on vanadel majadel läbi just lõunapoolsed seinad, kus

päike palke päevad läbi kuivatab, tekib erosioon ja tuul kannab seina laiali. •• Seega tuleb seinas hoida õiget veeprotsenti. Selleks on vaja isolee-rida maast (ja tsementvundamen-dist) tulev niiskus ning vältida sei-na „kaitsmisel” umbseid materjale – tavalised on tõrvapapp ja mitte-hingavad puidukattematerjalid. Pal-gid tuleb katta kindlasti hingavate

kaitsevahenditega, mis kaitseks nii päikese kui ka vihma eest. •• Kui te ei suuda otsustada, kas osta vana palkmaja või mitte, kutsuge spetsialist enne ostu kaasa maja vaatama – telefoni teel on raske nõu anda, aga ko-hapealne konsultatsioon enne ostu kulub kindlasti marjaks ära. See on kindlasti väärtuslikum enne ostu.

•• Tule eest kaitseb massiivpalki tihedus – palkmaja põleb kindlasti kehvemini kui sõrestikmaja ja on tulekahjus tugevam kui klaas- ja metallmaja, mille konstruktsioonid vajuvad kokku juba 400 kraadi juu-res. Arusaadavalt ei anna aga palk-maja tulekindlust võrrelda kivimaja omaga.Allikas: Ants Ploompuu, Palkehituse AS

Kuidas kaitsta palke?

Maja on palgivahetuseks „ülesriputatud” ehk toestatud. Sama maja uues kuues.

Fotod: Palkehituse AS


Savikrohv teeb Eestis võimsat come back’i, seda kasutatakse üha enam nii „vanakeste” renoveerimi-sel kui ka uute hoonete siseviimistluses.


Aastasadu viimistlusmaterjalina kasutatud savikrohv on mõistlik lahendus siis, kui kohendamist vajavad vanadusest nagisevate korterite või majade viltuvajunud, krohvist pudenevad seinad. Savi on esinduslik ja hinnatud materjal ka neile, kes ehitavad säästvalt. See tähendab, et arvestatakse kesk-konna, inimeste tervise ning miljöö-väärtusega. Miks võtta labidas kät-te ja asuda urgitsema Lõuna-Eesti punast või Põhja-Eesti sinist savi on veel oma kümmekond põhjust. Ent muidugi ei pea ise urgitsema minema – vajalikku materjali savik-rohvi segamiseks müüvad mitmed säästva ehitusega tegelevad ette-võtjad.

Savi eelistest ja ehitustehnika-test rääkis meister Kermo Jürmann ühel rõskel aprilliõhtul Väike-Patarei

Savikrohvi võimas tagasitulek – seina krohvib nii ärimees kui lapseootel ema

tänaval asuvasse säästva renovee-rimise infokeskusesse kogunenud paarikümnele huvilisele.

Savi on ülihästi soojust aku-muleeriv materjal, saviseinad n-ö kütavad. Ent see, kuidas saviga päikeseenergiat võimalikult ära ka-sutada, on juba omaette teadus.

Savi seob õhuniiskust ehk regu-leerib siseruumide niiskusetaset. See materjal sobib suurepäraselt puiduga, sest imab viimasest niis-kuse välja. Väheneb sundventilat-siooni vajadus ja kõik see kaitseb elanikke võimalike tervisehäirete eest.

Savimaterjali võib uuesti loo-dusesse ladustada. See ei koorma keskkonda, on kompostitav ning mitte vähem tähtis – see on meist-rile ohutu. Savikrohv viimistlusma-terjalina seob ka õhust saasteai-neid ja konserveerib puitu.

Järgmiseks läks seltskond õue, et segada valmis üks korralik savik-

rohv ja katta sellega hoovis kössi-tava kuurilobudiku tagasein.

Mitte midagi keerulist„Nii!” tarib Jürmanni abiline Taavi Leis õue paraja tünni, toob ämbri-ga vett, kougib kuskilt välja sini- ja punasavi, peen- ja jämeliiva. Selts-kond lapseootel peredest, ärimees-test, suvemajaomanikest, talukoha taastajatest, tudengitest ning mui-du huvilistest sätib end lähemale.

Savikrohvi segamiseks on vaja sideainet, räägib Kermo Jürmann. Põhja-Eestist tuleb sinisavi, mida meistrid käivad Kundast ostmas, Lõuna-Eestist punane savi, mida saab näiteks Tartumaalt Nõost. Siis täiteainet liiva, kas siis peenikest või jämedamat, mida parasjagu vaja. Armeerivat kiudu, milleks lä-heb käiku ebemeteks muutunud hundinuia tõlvik (paras aeg hundi-nuia muretseda on talvel, siis kui mööda jääd pääseb taimele lähe-dale), linaluu või tselluvill. Kiudu sisaldav savikrohv on tulepüsiv ning suure vanni peale kulub neist üht vaid paar suurt peotäit ehk nii poolteist tõlvikut.

Vanni läheb üks osa savi, neli osa liiva, peoga hundinuia ebemeid, pangetäis vett ning seejärel hakkab

segaja undama. See on laias laas-tus savikrohvi retsept. Esimene kiht välisseinale läheb jämedama liivaga segatud vannist. Sellega on tehtud ka siseviimistlust, märgib Leis – maitse asi! Esimene kiht peab päris kuivaks saama, enne kui võib järgmise kihi peale kanda. N-ö viimistluskiht segatakse kokku peenema liivaga.

Edasi läheb järg kuulajate kätte. Kellu käes, astutakse ükshaaval seguvanni ligi, tõmmatakse seda alusele ja proovitakse müüri peal järele, mis tunne on savikrohviga krohvida. Nurgad soovitatakse teha ümarad ning armeerida plas-tikvõrguga – taimne kiud ja plastik lisavad tugevust. Tulemuseks on ilus punane seinaosa Väike-Patarei tänava hoovis.

Looduslik soojustus ja kateKes tahab tõepoolest looduslähe-dast elamist, võib seinad eelnevalt soojustada roomatiga. Eestis on saada Saaremaal toodetud mere-roomatti ning Peipsi äärest pärit järveroomatti. Viimast valmistatak-se käsitsi.

Punane savikrohv on täitsa kena väljanägemisega, sinisavist tehtu tundub trööstitum – aga seegi on

Kermo Jürmann ja Taavi Leis.

Üks osa savi, neli osa liiva, peoga hundi-nuia ebemeid ja pan-getäis vett - see on savikrohvi retsept.


Savikrohvi võimas tagasitulek – seina krohvib nii ärimees kui lapseootel emamaitse küsimus. Savikrohvi jaoks on olemas ka värvid, millega saab seina üle võõbata ja tulemus on nagu punasest savikrohvist tehtu. Enne värvimist tasub väiksemad te-rad seinalt maha lihvida, katta sein kruntvärviga ja siis spetsiaalselt sa-vikrohvi jaoks mõeldud värviga.

Ka kipsplaati võib savikrohviga katta. Kuna plaat on liiga sile, on mõistlik see enne teralise alus-krundi ning armeerimisvõrguga (sobib ka kotiriie) katta.

Savist hooneid pandi püsti val-davalt Lõuna-Eesti maapiirkonnas.

Aga näiteid on ka Põhja- ja Lääne-Eestist, isegi linnadest (näiteks Tartus Vambola tänav 6). Savi oli puidust tükk maad odavam ja kes palkmaja ehitada ei suutnud, tegi elamise savist. Vene ajal said paljud savimajad voodri ümber, seepärast neid enam silma ei jää.

Üks äärmiselt kasulik näpunäi-de Säästvad Ehituslahendused OÜ meestelt veel: kui katus vett ei pea, ei ole ka saviseintel pikka iga.

Uuri koolituste ja säästva reno-veerimise kohta: www.renoveeri.net ja www.srik.ee

•• Savikrohv sobib siseruumides nii seinte kui ka lagede krohvi-miseks. Sellega saab krohvida peaaegu igasugust aluspinda: palk- või laudseina, tellist, betoo-ni, looduslikku kivi, vana krohvi-pinda.•• Enne krohvimist tuleb kontrol-lida, et pind oleks kuiv ja tolmu-vaba.

Millistel pindadel kasutada?

•• Valmissegu ostmisel tuleb ar-vestada, et ühe ruutmeetri kat-miseks ühe sentimeetri paksuse krohvikihiga kulub 18–20 kg kuivsegu.•• Krohvimist tuleb teha altpoolt üles, vastasel juhul ei püsi krohv töö käigus hästi seinas.Allikas: www.srik.ee; www.ehituslahendused.ee

Kermo Jürmann ja Taavi Leis.

Fotod: Agne Narusk


. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

Betoneks AS

Silikaltsiidi 5, Tallinn 11216

Tel: 681 4141, 50 56 [email protected]

Betoneks kõnniteekivide kulumiskindluse ja vastupidavuse tagavad kaasaegne tehnoloogia, kvaliteetsed toorained ja

pidev kvaliteedikontroll

ISO

90

01

:20

00

Sõidutee äärekivi

Õõnesbetoonplokk Kergplokk

Betoonist kõnniteekivid Äärekivid

Betoneks plokid

UNI-kivi 98.-/m2

NUNNA-kivi 98.-/m2KLOOSTRI-kiviVANALINNA-kiviKARTAANO-kiviKLASSIK-kivi

Kõnniteeäärekivi

Kristiina Voolaid, sisearhitekt

Sisearhitektina olen kursis laste-tubade temaatikaga, ent viie aasta eest emaks saades muutusin laste-le suunatud sisustuse suhtes eriti tähelepanelikuks. Lastetuba peab toetama lapse olemist ja arengut ning see keskkond peaks tekkima loomulikult.

Judith Wilsoni raamatut „Laste ruumid. Nullist kümneni” lugedes ei jäänud mul muud teha kui pidevalt noogutada ja nõusolevalt mühata-da. Nii mõistlikku teemakäsitlust kui selles raamatus pole ma kunagi lastetubade kohta lugenud.

See raamat pole mõeldud ini-mestele, kes soovivad tutvus-ringkonnas laineid lüüa lastetoa rekordilise maksumuse või maitse-lagedusega. Tsiteerin lõiku raama-tu sissejuhatusest: „See raamat ei õpeta, kuidas säilitada raske tööga hoolikalt kujundatud ruume laste füüsilise ja loomingulise vabaduse

Lastepärase kujunduse aluseks on hea planeeringarvelt. Samuti ei õpetata seda, kui-das šablooniga seinale karumust-rit teha. Raamatust leiab hoopiski inspiratsiooni tõeliste lastega päris peredelt, kes tõestavad, et lapsed ja disain saavad rõõmsalt koos ek-sisteerida, nii et stiili arvelt ei pea tegema järeleandmisi.”

Võin kinnitada, et need lubadu-sed vastavad tõele ja raamatu luge-ja pettuma ei pea. Tekstiosa on la-dusalt kirjutatud ja täis nõuandeid, soovitusi ja tähelepanekuid, mida vanemad võiksid järgida, kui hak-kavad lastele interjööri kujundama. Kõige aluseks on ühine otsustami-

Premeerigem oma lapsi hea maitsega, kaasake nad toa kavandamisse ning lubage neile vaba mõttelendu.


Lastepärase kujunduse aluseks on hea planeeringne ehk lastetuba ei tohi olla vane-ma pealesurutud visioon ja unistus, vaid lapse vajadusi, maitset ja tem-peramenti arvestav keskkond. Ärge alahinnake lapsi! Laste tulekuga ei pea kogu sisekujundust muutma, vaid sulandama lastele vajalikud esemed muu kujundusega.

Eraldi käsitletakse imikute, tüd-rukute ja poiste tubade kujundust, pööratakse tähelepanu kõikidele kodu ruumidele ja nende osadele. Olgu elutoas, vannitoas või köögis – kõik pereliikmed peavad saama end seal hästi, mugavalt ja võrd-sena tunda. Lastepärane kujundus pole mõni mänguline vidin, vaid eel-kõige planeering ja tehnilised para-meetrid: kas laps saab ise vanni ja vannist välja, kas saab kraani lahti (ehk millist segistit valida), kas köögis on talle paraja kõrgusega söömise koht jne.

Pildimaterjal on suurepärane – piisab vaid pilgust, et mõista: stiilne ruum ei vaja suuri kulutusi, vaid nutti ja pealehakkamist. Toad

Christina StruttLoodussõbralikmajapidamineKirjastus VarrakSee raamat aitab vähese vaevaga eluviisi muuta. Sama tähtis kui oskus valmistada vaarikamorssi, kasutades ära vaid korra aastas valmiva marjasaagi, on oskus köök pärast marjaplekki-dest puhtaks saada mittemürgiste puhastusvahenditega. See ei ole ohverduste ja vastuvoolu ujumise käsiraamat. Vastupidi – see käsi-raamat õpetab meid oma loomu-omaseid andeid suure rõõmuga ära kasutama. Kodu on võimalik korras ja aeda viljakana hoida orgaanili-selt, osta kohalikku ja hooajakaupa. Taaskasutada nii palju kui võimalik. Kuigi selline eluviis võib olla aega-nõudvam, on see kokkuvõttes tõ-husam, lihtsam ja vähem pingutust nõudev. Kui juurde arvata veel raha-line kokkuhoid, keskkonna säästmi-ne ja transpordivajaduse vähenemi-ne, võib see olla vaid hea asi.

UUS RAAMATAarne KährAedniku aastaringAjakirjade KirjastusAed on üks kum-maline koht, kus juhtub kogu aeg igasuguseid asju. Juhtub isegi siis, kui te seal midagi ei tee, kirjutab raamatu autor sisse-juhatuseks.Ent, millal algab aedniku aasta? Jaanuaris, kui taimed on juba mitu kuud puhanud? Või sügisel, kui puudelt-põõsastelt on maha vari-senud viimased lehed?Raamatu peatükid on üles ehitatud kuude kaupa. Ja kui lugeja on teada saanud, mida detsembris-jaanua-ris-veebruaris aias teha saab, on õige aeg liikuda kevadesse, sealt suvekuudesse ja sügisesse. Ja nii jõuabki taas kätte talv, mil muu-seas on õige aeg linnukeste eest hoolitseda. Rikkalike fotodega illustreeritud ja väga hea kujundusega praktiline abimees.

on ehk pisut ühte väravasse ehk pole interjööri, kus poleks midagi isetehtut, kombineeritut või vana, kuid see just ongi moes ja laiemas perspektiivis ka õige. Ühtaegu on ruumide ilmed kujunduslikult väga erinevad ja iga lugeja peaks leidma endale lemmiku. Fotodel on palju äärmiselt erinevalt lahendatud ruu-me ja ruumiosi, andmaks mõista, et igal perel ja lapsel on oma nägu ja vajadused. Pilte vaadates võib uskuda, et neis ruumides tunnevad lapsed end mugavalt ja hea on ka täiskasvanutel.

Lõpetuseks tsitaat raamatust, millele kahe käega alla kirjutan: „Ei maksa arvata, et lastele on loomuomased helendavad värvid ja armsad motiivid. Premeerigem neid hea maitsega, kaasake oma lapsed oma ruumide kavanda-misse ning lubage kõigile (kaasa arvatud endale) rõõmu ja vaba mõttelendu.”

Soovin kõigile toredaid mõtteid ja rõõmsat koostegemist.


Universaalne lahenduskulude kokkuhoiuksKütad kuni 150 m 2

Jahutad kuni 50 m 2

Transport üle EestiJärelmaks meilt!

6990 kr

Soojuspump/Konditsioneer

www.kliimacentrum.ee

TallinnLaki tn 25, I korrus518 5542600 50 87

TartuTerguri 37BTel 514 8737, 733 0392

Energiasääst on märksõna, mil-lest lähtutakse kõikjal. Sel põhju-sel otsustavad ka paljud inimesed soojuspumba kasuks.

Õhksoojuspumpade valik on suur, neid toodetakse Hiinas, USA-s ja mujal ning tihtipeale jääb inimene omale õige leidmisel jän-ni. Et soojuspumba kompressorid töötavad üle 20 aasta, on ostuot-susel suur kaal. Nagu vanasõnagi ütleb: üheksa korda mõõda ja üks kord lõika!

Alljärgnevalt mõned näpunäi-ted, millest võiks lähtuda.

Õhksoojuspumbaga on või-malik kütta teatud kütteperioodi päevadel viis korda säästlikumalt kui näiteks elektriradiaatoriga. Igal soojuspumbal on kirjas tema soo-justegur (ingliskeelne lühend COP), mis hakkab langema välistempera-tuuri langedes. Sel põhjusel tuleb

eri tootjate valmistatud seadmete puhul jälgida, kuidas ja kui kiiresti muutub kasutegur temperatuuri muutudes. Võib juhtuda, et esma-pilgul suurima kasuteguriga sead-me soojustegur langeb välistem-peratuuri langedes kõige kiiremini. See tähendab, et mõne väiksema kasuteguriga säästab seade tege-likult suurem. Seega tuleb jälgida kasuteguri muutumist välistempe-ratuuri muutuste korral.

Hangi õhksoojuspump, mis on katsetatud põhjamaistes tingi-mustes ja temperatuuridel nullist kuni -20 kraadini. Kui seade on op-timeeritud kasutuseks küttesead-mena põhjamaades, on soojus-pumbal vastav märge „Heat Pump” (soojuspump). Selliseid „õigeid” soojuspumpasid meie kütteturul üllatavalt vähe.

Oluline on õige valik. Tootjad annavad õhksoojuspumba väljun-dvõimsuse 100%-se võimsusega ja COP on tihti osavõimsusega tem-peratuuril +7 kraadi. Nendel näita-jatel pole midagi ühist soojuspum-ba kui maja hea kütteseadmega. Seega ei tohi tehaste välja antav võimsus olla ostukriteerium.

Näiteks hästi soojustatud 105-ruutmeetrises majas vajame küttevõimsust miinus 22-kraa-dise pakasega umbes 4–5 kW.

Õige õhksoojuspumba leidmiseks on vaja eelteadmisi

Hangi õhksoojus-pump, mis on katse-tatud põhjamaistes tingimustes ja tem-peratuuridel nullist kuni -20 kraadini.


Oluline on sellisel juhul teada, kui palju sellest suudab katta õhksoo-juspump ja kui palju on vaja lisaks kütta puude või elektriga. Küttepe-rioodi algul, kui õues on +7 kraadi, on kõikidel õhksoojuspumpadel piisavalt küttevõimsust, mida me praktiliselt ei rakenda. Seega on seadme valikul peale võimsuse hoopis olulisemad tegurid: ruumi-de avatus, tööheli, seadme asu-koht jne.

Tihti katsetatakse ja võrrel-dakse puhurite tööheli ning kiide-takse nende madalat mürataset. Seadmete müratase sünnib pea-asjalikult sellest, kuidas on puhur-kiirused optimeeritud. Jämedalt

öeldes: vaiksem seade, mis toodab vähem kondensaati, on kindlasti seade, mis ei siirda energiat ega anna olulist energiasäästu. Häält tekitav seade on kindlasti seade, mis siirdab energiat hea soojus-kordsega.

Tarbija mõtleb loomulikult, kust saaks soojuspumba odavamalt ja ehk annab veel oma tuttavate-ga see ka üles panna, et säästa paigalduskuludelt. Ent tasub ar-vestada seda, et õigesti valitud ja paigaldatud toode, mille kasuta-misel lähtutakse juhenditest, on võimeline säästma tarbijale üle 100 000 krooni oma tööea jooksul. Sama säästu ei pruugi anda omal käel toimetamine.

Valikuid tehes tuleb kindlasti arvesse võtta seda, kes teenin-dab klienti alates müügist kuni järelhoolduseni. Küsi kirjalikku garantiid, uuri, mida see katab ja kes sellega tulevikus tegeleb. Pai-galdajalt küsi üleandmisakti, kooli-tust tootele ja küttesüsteemile.

Jussi Hirvonen ja Aivar PaaboIVT Soojuspumbad

Vaiksem seade, mis toodab vähem kon-densaati, on kindlasti seade, mis ei siirda energiat ega anna olulist energiasäästu.


Vaid akende vahetusest ja seinte soojustamisest jääb küttekuludelt säästmiseks väheks.


Tänavune talv tuulutas rahakotti rohkem kui iial varem ja polnud ime, kui kommunaalarvel ilutses ainuüksi kütte koha peal 2000 krooni. Suuremate korterite oma-nikel veelgi enam. See on pannud ilmselt nii mitmegi kortermaja ela-nikke ühiselt kaaluma, kas jätkata ilma soojaks kütmist või võtta raha säästmiseks midagi ette. Üldjuhul kerkib esmase asjana pähe: vaja on vahetada aknad ja soojustada seinad.

AS-i Paroc juhataja Kalev Kõnn õpetab aga, et kogu maja tuleb vaa-data tervikuna. „Eesmärk on luua elamisväärse mikrokliimaga elu-keskkond, kus inimene tunneb end hästi. Igasugune küttekulude vä-hendamine lähtub kolmest asjast: soojustus, ventilatsioon ja keskküt-te reguleerimine,” selgitab ta.

Parima ülevaate vajalikest töödest saab tema sõnul ener-giaauditiga – see annab põhjaliku hinnangu maja energiavajaduse, soojuskadude jms kohta. Audiitor annab ka juhiseid, mida teha, et maja soojakadusid vähendada.

Hoone on tervikTavaliselt ongi suuremad sooja-röövlid Deckol Ehituse OÜ Tallinna osakonna juhataja Jan Pajusi and-metel välisseinad, aknad ja katus ning ainuüksi ühe töö ettevõtmine olulist kokkuhoidu ega ka mugavat tubast olemist ei anna. Võime ju vahetada näiteks aknad, aga kui välissein ikka ühest küljest külma kiirgab ja teiselt poolt radiaator kuuma õhkab, ei saa seda küll mõ-nusa sisekliimaga koduks pidada ja vaevalt et küttearvedki oluliselt vähenevad.

„Kindlasti tuleks vaadata fas-saadi soojustamist kui osa tervi-kust. Nimelt ei ole mõistlik hoone välisperimeetrit soojustada, kui

ventilatsioon on puudulik ja kütte-süsteem reguleerimata. Vastasel juhul võib olla tulemuseks nn um-muksis maja. Eriti veel paneelela-mutes, kus vanad puitraamidega aknad on vahetatud õhutihedate plastakende vastu ja kinni on topi-tud ka kõik muud ventilatsioonika-nalid,” märgib Jan Pajus. „Selleks et maja soojatarbimist kuni poole võr-ra vähendada, tuleks renoveerida ja tasakaalustada küttesüsteem, vahetada aknad ja välisuksed, soo-justada fassaad ja vajaduse korral ka katus.” Kui maja on soojustatud, aga süsteem tasakaalust väljas, võib osas korterites olla liiga palav. Kui toas kütte reguleerimise võima-lust pole ja loomulik ventilatsioon toimib minimaalselt või ei ole seda üldse, jääb üle vaid avada aken – ja nii köetakse taas õhku.

Seepärast ei tasugi vaid üht tööd eesmärgiks seada. Vastavalt võimalusele ja energiaauditi tu-lemustele tasuks tööd tähtsuse järgi paika panna ning otsast pihta hakata.

Decol Ehituse arvestuse ko-haselt tuleks magalarajooni maja terviklikuks kordategemiseks (ka-tus, otsa- ja fassaadiseinad, küte, ventilatsioon jm) investeerida kok-ku 4000–5000 krooni ruutmeetri kohta.

Üldjuhul kasutavad ühisused

ja ühistud selleks pangalaenu, mis lisab küll igakuistele kommunaal-arvetele uue rea, kuid kahandab küttele kuluvat summat olenevalt tehtud töödest kuni poole võrra.

Tasa teenivad kulutused end praeguste hindade juures vähemalt kümne aastaga.

Maja soojustamisel kasutatavad materjalid:

•• mineraalvillad, sh kivivill•• vahtpolüstüreen•• termovaht ehk karbamiidvaikvaht•• polüretaan-liimvaht•• kanepivill

•• Raplas Lõuna tänav 5 asuv 25 korteriga maja soojustati põh-jalikult ära möödunud sügiseks. Ühistu esinaise Diana Mängu sõnul alustati esmalt soojustustöödest – radiaatorid olid küll kuumad, aga paljud korterid (eriti just otsakorte-rid) ikkagi jahedad. Lisaks lasi läbi katus ja pea kõik ülemise korruse elanikud teadsid aknast välja vaata-matagi, millal sajab. •• Esialgu oli plaanis ühiselt vaheta-da-soojustada vaid katus ja välisfas-saad, kuid kaasatud ehitusjäreleval-veekspert soovitas soojustada maja ka altpoolt. Nii saigi maja vahtpo-lüstüreeni ja kivivillaga (akende ümbert) soojustatud fassaadi, uue bituumenkatuse ja korstnad ning soojustusega katuseluugid. Maja soklist soojustati nii maapealne kui ka maa alla jääv osa vahtpolüstü-reeniga, pandi uued keldriaknad ja valati uus pandus ehk sillutisriba. Kuna paljudel korteritel olid ak-nad juba varem vahetatud, kutsus ühistu teisigi seda tegema, et maja üldmulje jääks ühtne.

Maja terviklik renoveerimine aitab säästa

Alustuseks seinad, sokkel ja katus

•• Laenu võttis ühistu 15 aastaks – kokku 1,65 miljonit krooni, li-saks kulutati ära ajaga kogunenud remondifond. Fassaadile, soklile ja pandusele kulus 1,4 miljonit, katusetöödeks 436 000 krooni. Eluasemekuludele lisab laenumak-se iga kuu 10 krooni ja 90 senti ruutmeetri kohta. Pärast renovee-rimist on küttekulud vähenenud 30%. Näiteks kui Raplas Mahlamäe 8 renoveerimata kortermaja elani-kel tuli veebruari kütte eest tasuda 33,15 krooni ruutmeetri kohta, siis Lõuna 5 maja elanikel vaid 19,45 krooni. Ka koos laenumaksega (10,90 ruutmeetri kohta) ei ületa see summat, mis Mahlamäe 8-s ku-lus ainuüksi kütte peale. •• „Rapla Küte käis meil kolm kor-da kütet vähemaks keeramas, sest toad läksid nii soojaks,” lisab Diana Mäng ja kinnitab, et toad pole umb-seks muutunud. •• Järgmise sammuna kavatseb ühistu lasta paigaldada radiaatori-tele termostaatventiilid, et iga kor-ter saaks ise soojust reguleerida.

Lehe kujundas ja toimetas Eesti Päevalehe AS teema- ja erilehtede osakond. Projektijuht: Margit Laasnurm, tel 680 4629, [email protected] Toimetaja: Kaire Talviste, [email protected]

KUNI 30. JUUNINI

RUUFEST OÜ • Ranniku tee 48B-1312113, Tallinn

Tel 5656 5515, 515 5878www.katused.net, [email protected]

Monier OÜ poolt sertifitseeritudkatusepaigaldaja.

Katusepaigaldus nüüd

alates 141.- m2!

Küsi ka teisi katuselahendusi!

WWW.SOOJUSKIIR.EE

• Soojendavad ja valgustavad (õdus loojuva päikese valgus)• Hea efektiivsus suure soojakaoga keskkonna kohtsoojendamisel• Gaasipõletiga kiirgurist üle 5x väiksem kasutuskulu• Paigaldusvõimalus põrandale, lauale, seinale, lakke• Sobib nii välis -kui ka sisetingimustes kasutamiseks• Peletab eemale putukaid ja loob õdusa keskkonna

SOOJUSKIIRGURID SUVEKOJU, TERRASSILE,RÕDULE JA KA SISEKÜTTEKS

Võimsus reguleeritav 2100WJalg reguleeritav 1,6 - 2,1m

Küttekulu 1-2 kr/hHind 2990.-

Võimsus reguleeritav 650-1950WKüttekulu 0,5-2 kr/h

Efektiivne kasutusala kuni 10 m2Hind 1990.-

SOODUSHIND: 1490. -

Võimsus reguleeritav 1800-3000 WSobivad nii sees kui väljas

kasutamiseks(termostaat 20-24°C)Efektiivne kasutusala:

õues 12-20 m2 , toas 18-30 m2Hind 4990.-

SOODUSHIND: 4290. -

[email protected]

Airvitamin Grupp OÜKaupmehe 6, 10114 TallinnTel: 6 420 093 / 5 635 6112

Edasimüüjad: ABC kliima, Bauhof,K Rauta, Hansaplant, Hortes.Kiirtellimused otse meie kodulehelt.

Halogeen-soojuskiirgurZHQ 1821reguleeritavakõrgusega

SOODUSHIND 2490.-

InfrapunasoojuskiirguridUFO line

Halogeen-soojuskiirgurZHQ 2028

Ligi 3x efektiivsem ja5x odavam kasutada kui gaasiga!

KULU VAID 3 KROONI TUNNIS

Lastevoodi Smart KidMultifunktsionaalne voodi, kus on ühendatud beebivoodi, mähkimisalus ja panipaigad. Hiljem ümber monteerides saab sellest lapsevoodi ja kirjutuslaua. Kaheosalise vedrumadratsi (105 x 67 + 52 x 67 cm) leiab kokkusobivate toodete seast. Mõeldud kuni 10aastastele lastele.

Materjaliks on kvaliteetne vineer ja täispuit (kask) ökoloogilisest puhtast Lõuna-Eesti metsast. Voodi on kaetudkvaliteetsete lakkide ja peitsidega, mis vastavad standarditele ja ohutusnõuetele. Pakume kuut põhivärvi, aga soovi korral võite valida mõne teise tooni.

Häll + hobu, komplekti hind 1990.– Komplekti hind 1990.–

tel 5698 1498, 5636 3015www.adensen.eu

��

��

��

��

��

Klaas kaitsebja kaunistab

Klaasid / Klaaspaketid / Turvaklaasid / Painutatud klaasid / Profilit – klaasprofiil /

Elektrotermilised klaasid / Sisustusklaasid / Klaaside töötlemine / Tremco illbruck'i

tihendusmaterjalid /PVC-aknad ja -uksed

TallinnTartuRakverePärnu

Valdeku tee 132Võru 3Lai 15Suur-Jõe 60

tel. 659 9250tel. 733 7542tel. 322 3786tel. 442 0400

www.klaasmerk.ee

www.plastmerk.ee

Nöörist valgusti saab ri-putada lakke, saab teha ka laua- või põrandavarjandi.

Villu Baumann

Nöörvalgusti annab ruumile hu-vitava valguse ja loob põnevaid mustreid lakke ja seintele.

Lambi tegemiseks puhu täis rannapall. Kata pall kergelt vase-liiniga, et lakk selle külge kinni ei jääks. Nöörina on kasutatud vene ajal kauplustes ohtralt kasutatud takust sidumisnööri.

Kinnita nööri ots palli “naba” külge ja keri pallile ühtlaselt pea-le takune nöör, nii et palli naba ümber jääks ava, millest mahub sisse elektripirn. Esimesed ke-rimised tee meridiaanselt. Hil-jem igas suunas, samas jälgi, et lambile ei jääks liiga suuri avasid või mõnda kohta liiga palju nööri ühte hunnikusse. Nööri pinguta parasjagu, sest muidu võivad nöörikihid palli küljelt alla vajuda. Kerimisel toeta pall sevaga töö-lauale.

Disainvalgusti saab lihtsate vahendite ja meisterlike kätega

Järgmiseks kata pintsliga tup-sutades nöörikiht rikkalikult nitro-lakiga. Seda tee õues või ventilee-ritavas ruumis. Kuivamise alguses muuda aegajalt palli asendit, et lakk ei hakkaks alla valguma. Lase sel kuivada järgmise päevani.

Seejärel lase pall õhust tühjaks ja sikuta avast välja. Tühjenedes rebib pall end ise kera siseseinte küljest lahti. Lambiava saab korra-päraseks ja tugevamaks, kui avale asetada traadist rõngas, mis tuleks nööri ja nõelaga üle ääre ajades ti-hedalt kinnitada.

Laua- või põrandalambi valmis-tamiseks on kasutatud alumiinium-kaussi, mille põhjale on kinnitatud kolme kuni nelja sentimeetri pak-sune puidust ketas. See aitab pirni kõrgemale saada. Põhja alla liimi vilditükikesed.

Valgusti võib jääda naturaaltoo-ni, selle võib ka akrüülvärviga soo-vitud tooni värvida. Riputusjuhtme võib võtta mõnelt vanalt valgustilt, põrandalambile võib osta poest lüli-tiga valmisjuhtme. Kasuta 60 vatist pirni. Kera on õhuline ja pole vaja karta ülekuumenemist.

KINNITUSVAHENDID

KINNITA KORRALIKULT!

NURGIKUDPRUSSIKINGADNAELUTUSPLAADIDVAJUMISPOLDIDSARIKALIUGURIDAIAPOSTIKANDURIDNAELADKEERMELATIDEHITUSKOBADMUTRID, SEIBIDPOLDIDKEEMILISED ANKURDUSMASSIDMONTAAŽILINDIDARMATUURIKANDURIDMÜÜRIANKRUD

TERASSIKRUVIDPLEKIKRUVIDPUURKRUVIDNURGIKUKRUVIDPUIDUKRUVID TorxPUIDUKRUVID PzKIPSPLAADIKRUVIDTÕMBENEEDIDKATUSEPLEKI KRUVIDKIILANKRUDNAELTÜÜBLIDEKSPRESSNAELADRIIULIKANDURIDMÖÖBLIKINNITUSEDTROSSID, KETID

Kontor ja PealaduE-Nurk OÜVana-Tartu mnt.1875301 Järveküla, RaevaldTel: 66 46 946Faks: 66 46 [email protected]

Kinnitusvahendite kauplusE-Nurk OÜÜlase 1210613 TallinnTel: 66 00 470Faks: 66 46 [email protected]

WWW.ENURK.EE

Documents

ehita&renoveeri