ehitusEST PROJEK TEERI JA EHITA nr 10 mai 2016

kunstkivikõrgsurvelaminaadidfassaadipaneelid töötasapinnad

Peterburi tee 46-303, Tallinn, 11415 Eesti | Tel: +372 5648 5756 | www.acrulam.ee

RESOPAL ja SAMSUNG STARON

kvaliteetsed tooted – uus trend sisekujunduses.

3

SISUJUHT

EhitusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.eeTrükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

ISSN 2382-8382

MEEDIAP LT

SOOJUSTA OMA KÄTEGA!

Kõige puhtama puistevilla ISOVER Insulsafe paigaldus on

imelihtne, kui rendid Cramo tööriistarendist villapuhuri.

www.cramo.ee /soojustaisewww.isover.ee/soojustaise

InsulSafe’ile on väljastatud EPD

Probleem: infotahvliga kaasneb reklaamimaks?

lk 4–5Uudised: uued lepingutingimused

lk 6Portree: arhitektide liidu juht Katrin Koov

lk 8–11Ümarlaud: õpipoisiõppe perspektiivid

lk 12–15Aaviksoo: haridussüsteem muutuste lävel

lk 16–17Valmis soovituslik juhend katustele

lk 18

Seadus: elektrooniline toimivusdeklaratsioon

lk 20OÜ Brenstol: Eesti termopuit vallutab maailma

lk 22–25Paldiski maanteel valmib betoontee katselõik

lk 26–28Betooniuudised: betoonitalent ja üliõpilastööde võistlus

lk 30Kooli ei või ehitada praakmaterjalist

lk 32–33Erialaliitude uued juhid ja juhatused

lk 34

4

TEKST: MERIKE LEES

PROBLEEM

Eelmine ehitusseadustik kohustas ehitise omanikku panema välja in-fotahvli ehitisega seotud teabega. Uues, eelmise aasta juulikuust keh-tima hakanud ehitusseadustikus selline nõue puudub. Teabetahvli vabatahtliku ülespanemise korral on osades omavalitsustes tõlgen-datud seda reklaamina ja maksus-tatud reklaamimaksuga. Sellisel juhul küünib aga reklaamimaksu rahaline mõju ehitusmaksumuse-le suuremate ehitusettevõtete pu-hul aastas sadadesse tuhandetes-se eurodesse. Seetõttu on Eesti Ehitusettevõtjate Liit teinud ette-paneku seadust muuta nii, et info-tahvleid ei käsitletaks reklaamina.

„Teema on kuum,“ möönis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kelle sõnul kulub neil aas-tas näiteks Tallinna infotahvlite reklaamimaksule ligi 8000 eurot.

„Selline kulu reklaamimak-su näol, mis täidab vaid info edastamise funktsiooni, on sel-

gelt ebamõistlik!” ütles Saksing. „Samamoodi võiks siis küsida ju tasu ka suunaviitade ja liiklus-märkide eest? Või kas maksustada võiks siis ka büroohoonete majaju-hid ja infotahvlid?”

Aastane kulu suurAS YIT Ehituse ehitusdirektor ja

juhatuse liige Toomas Rapp ei soo-vinud küll öelda, kui suurtest sum-madest käib nende puhul jutt, kuid möönis, et ilmselgelt on see nende tegevust mõjutanud juba sellega, et nad on pidanud taolise asjaga tege-lema. „Sõltub, kuidas on edasised arengud, kuid need summad või-vad aasta peale minna vägagi ar-vestatavaks,“ ütles Rapp.

Saksingu sõnul on LVM kor-duvalt vaidlustanud maksunõu-deid, kuid Tallinnas siiani tulu-tult. Teistes omavalitsustes neilt peale nõute vaidlustamist reklaa-mimaksu küsitud ei ole. „Näiteks Tartus saime üksteisest pärast pik-

Ehitusettevõtjad hädas reklaamimaksugaUus ehitusseadustik pani ehitusettevõtjad ootamatusse olukor-da: reklaamiseaduse järgi muutusid piltide-ga varustatud ehitiste infotahvlid reklaamiks ja omavalitsused hakkasid nõudma reklaamimaksu.

5

Ehitusettevõtjad hädas reklaamimaksugaka arutelu ühtemoodi aru ning ai-nult infotahvlit ei maksustatud,” rääkis Saksing. „Tallinna nõudeid kohtus vaidlustanud ei ole, sest aeg ja raha, mis sellele kuluks, oleks suurem kui maks, mida ta-suma peame.”

YIT ei ole ühtegi maksunõuet vaidlustanud, kuid on pidanud lin-naga kirja teel arutelusid ja esita-nud küsimusi. Vastused, mis on saadud, on olnud vastuolulised ja seetõttu ei ole teema endiselt lõpu-ni selge. „Igat pidi võib maksu võt-ta, aga siis peab see olema selge, läbipaistvate reeglitega ja ühesu-gune,“ sõnas Rapp. YIT ei ole mu-jal Eestis reklaamimaksu rakenda-mist kohanud.

Tallinna Ettevõtlusameti koha-like maksude osakonna juhataja Riina Koidu selgituse järgi ei ko-husta möödunud aasta 1. juulist kehtima hakanud ehitusseadus-tik enam ehitise omanikku pane-ma ehitamise alustamisel nähta-

vale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvlit, milles sisal-dub informatsioon ehitise, ehitus-loa, ehitamise alustamise aja ja lõ-petamise tähtaja, projekteerimiset-tevõtja, ehitusettevõtja ja omani-kujärelevalve tegija kohta. Seega ei ole riiklikul tasandil hetkel keh-testatud ehitusinfo sisu ega ka sel-le avaldamise kohustust.

Lubatud lakooniline infoTallinna linna heakorra eeskir-

ja järgi tuleb ehitus- ja remonditöö kohta paigutada nähtavale kohale teabetahvel, millele on märgitud töötegija nimi ja aadress, töö eest vastutava isiku nimi ja telefon, töö nimetus, töö algus ja lõpptähtaeg. Teabetahvli mõõtude kujundami-sel ja teostamisel lähtutakse Eesti standardi EVS 613:2001 nõuetest. „Seega võib ehitamise alustamisel ja poolelioleva ehitise juures eks-poneerida teabetahvlil üksnes la-koonilise sisuga teavet, mitte kau-

bamärke, fotosid või muud reklaa-mi,“ kinnitas Koit.

Selliselt eeskirja nõuetele vasta-va teabe eksponeerimisel ei kohal-data reklaamimaksu. Lisaks ei ko-haldata reklaamimaksu, kui ehiti-se piirdel eksponeeritakse ehitus-ettevõtja nime ja kontaktandmeid. Selle sätte eesmärk on tagada ehi-tuse ja ehitusplatsi ohutus ja kor-rashoid. „Eksponeeritav teave, mis muuhulgas sisaldab ka maksu-vaba ehitusinfot, kuid mille ees-märk tervikuna on ehitatava ob-jekti reklaam (nt maakleri kontak-tide, väärtushinnangute, müüdava objekti vaadete jms kaudu), kuulub reklaamimaksuga maksustamise-le,“ kinnitas Koit. Reklaamimaksu määr on 0,45 eurot reklaampinna ruutmeetri kohta kalendripäevas.

Riina Koidu väitel ei ole üks-ki ehitusettevõtja reklaamimak-sunõuet vaidlustanud ja Tallinna Ettevõtlusametil pole reklaami-maksu vaideid ehitusettevõtjatega.

Büroomaja ehitus Mustamäe teel. Merko Ehituse lo-god on infotahvlilt ära võetud, sest firma logo eest küsib Tallinna linn reklaamimaksu.Foto: Raul Mee

Hea teada

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu ettepanek ehitusseadustiku ja reklaamiseaduse muutmiseks:

Ehitusseadustiku § 19 täiendatak-se lõikega 3 alljärgnevas sõnastu-ses:(3) Omanik peab tagama rohkem kui 60 m2 ehitisealuse pinnaga uue hoone ehitamise või olemasoleva hoone üle 33% laiendamise alusta-misel, välja arvatud riigikaitselise ja julgeolekuasutuse hoone puhul, nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli paigal-damise, millel on esitatud teave

hoone kasutamise otstarbe, ehita-mise lõpetamise tähtaja, projek-teerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta. Lisaks eeltoodud teabele peab omanik tagama informatsiooni-tahvlil hoone kavandatava väliskuju kujutise avaldamise, kui tegemist on üle 180 m2 ehitisealuse pinnaga ja vähemalt 3-korruselise hoonega.

reklaamiseaduse § 2 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 alljärgne-vas sõnastuses:7) ehitusseadustikus nõutud teabe avaldamist hoone ehitamise ajal.

UUD ISED

PEIKKO EESTI OÜKriidi 12Tallinn, 11415, HarjumaaTelefon: +372 60 742 86

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele uuenesid

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga (EEEL), Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liiduga (EETL),

Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusega (EKVÜ), Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooniinseneride Seltsiga (EVKIS), Eesti Soojuspumba Liiduga (ESPEL), Eesti Külmaliiduga (EKL) ning valdkonna eriala-de professionaalidega uuendas juhendmaterjali „Tehnilised nõuded mitteeluhoonetele“. Juhendis mää-ratletakse mitteeluhoonete projekteerimise ja ehita-mise üldpõhimõtted ning nõuded materjalidele, süs-teemidele ja seadmetele. Esitatud nõudeid tuleb raken-dada kõikide ühiskondlike hoonete projekteerimisel ja ehitamisel, kus tööde tellijaks ja/või korraldajaks on RKAS. Võrreldes õigusaktides kehtestatud miini-mumnõuetega on juhendis mitmed nõuded ka range-mad. Tööde teostamisel tuleb täiendavalt järgida ka õigusaktide nõudeid. Juhendmaterjaliga saab tutvu-da RKAS-i koduleheküljel.

Uued projekteerimise lepingutingimused

Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) koostöös advokaadibürooga Triniti töötas väl-ja uue ehituskonsultatsiooni lepingu 2016, mis

asendab seni kasutusel olnud lepingut PTÜ 2007. Näidistingimused arvestavad nii tellija kui projek-teerija huvidega ja lihtsustavad ehituskonsultatsioo-niteenuste tellimist. „Loodame, et väljatöötatud le-pingutingimused aitavad kaasa kvaliteetsemate le-pingute sõlmimisele. See vähendaks vaidluste ar-vu ja teenuse kvaliteet kasvab,“ sõnas EKEL-i tegev-juht Kalle Karron. Lepingu üldtingimuste koostamise aluseks võeti nii varasem Eesti Projektbüroode Liidu koostatud „Projekteerimise töövõtulepingu üldtin-gimused“ kui Insenerkonsultantide Rahvusvahelise Föderatsiooni FIDIC tellija/konsultandi teenuste näi-diskokkulepe nn FIDIC Valge Raamat. Lisaks EKEL-i ja Triniti esindajatele osalesid tingimuste väljatööta-misel ka RKAS-i, MKM-i, maanteeameti ja rahandus-ministeeriumi esindajad. Leping EKEL-i kodulehel.

8

TEKST: VIVIKA VESKI

PORTREE

Katrin Koov on arhitekt, õppejõud ja arhitektuuriajakirja Maja pea-toimetaja. Sel kevadel valis Eesti Arhitektide Liidu üldkogu ta liidu uueks pre-sidendiks. Ruumiharidus ja ühis-kondliku arhitektuuriteenuse pa-rem korraldamine ehk arhitek-tuurialane regionaalpoliitika, na-gu ta seda ise nimetab, on märk-sõnad, millega uus president oma plaane tähistab.

Hea arhitektuur peab jõudma kõikjale

KATRIN KOOV:

Eesti Arhitektide Liidu uus president Katrin Koov tahab tegutseda selle ni-mel, et ruumiharidus jõuaks koolidesse ja hea arhitektuur igale poole Eestis.

9

Milliseid muudatusi on plaanis arhitektide liidus ette võtta?

Kannapöördeid ei saa teha, üld-põhimõtted on kokku lepitud. Kuna oleme kutseühing, tegele-me arhitektide liidu liikmete hu-vide eest seismisega. Teine oluline ülesanne on arhitektuurielu eden-damine ja pildilhoidmine.

Sellele lisaks on minu huvi ruu-miharidus. Olen aru saanud, et lü-hiajalised kampaaniad mõjuvad-

ki lühiajaliselt. Kui tahame, et pilt põhimõtteliselt muutuks, inimesed rohkem huvi tunneksid ja mõistak-sid ning et arhitektidel oleks targe-maid tellijaid, on vaja ruumitead-likkust parandada.

Üks retsept on minna ruumiha-ridusega üldhariduskooli. Tähtis on, et see ei jääks ainult kitsa rin-gi spetsialistide teadmiseks, vaid saaks osaks inimeste üldisest ha-ritusest.

Kuidas vajakajäämine ruumiha-riduses endast märku annab?

Näiteks selles, kuidas ei hinnata kvaliteeti, vaid arvatakse, et oda-vad plekist „kuudid” sobivad las-tele võimlaks – peaasi, et on lin-nuke kirjas, et asi on tehtud. Aga kuidas lapsed ennast seal tunne-vad, kas see toetab nende arengut – selliseid sisulisi küsimusi ei ta-heta küsida.

Mida arhitektide liit saab teha, et ruumiharidus jõuaks kooli?

Alustasin Postimehes artikli-ga, et seda teemat üldse tutvusta-da (Katrin Koov „Turg ja barrikaa-did”, 5. mai 2016). Teiseks saab ar-hitektide liit pakkuda tuge MTÜ-dele ja huvigruppidele, kes juba te-gelevad asjaga.

Olen nende inimestega, kes selle-ga tegelevad, ka Arhitektuurikooli kaudu seotud (Katrin Koov ju-hendab huvikoolina tegutsevas Arhitektuurikoolis 11–13-aasta-seid lapsi).

Kes võiksid koolis arhitektuuri õpetada?

Mõte on, et põhikoolis ei ole see eraldi arhitektuuritund, mida an-nab arhitekt, vaid on olemas or-gaaniliselt lõimitavate ülesannete kogu, mida saavad kasutada bio-loogiaõpetaja, matemaatikaõpeta-ja, kirjandusõpetaja, kehalise kas-vatuse õpetaja.

Ruum mõjutab meid ju väga erineval tasandil, seostub elu eri valdkondadega. Näiteks geomeet-rias – kuidas ruumilisi kujundeid, mida lastele abstraktselt õpetatak-se, siduda päris eluga. Või kirjan-duses – kuidas ruum loob atmo-sfääri või on tegevusele taustaks,

Katrin Koov usub, et ruum mõjutab meid väga erinevatel tasanditel. Foto: Raul Mee

10

PORTREE

kas poeetilisena või hoopis karmi reaalsusena.

Siiani mõistetakse arhitektuu-ri kui kunstiharu ja õpetatakse kunstiajaloo tunnis tuntud täht-teoste kaudu. See on ka tore ja va-jalik ja neid peab teadma, aga see on ainult üks osa arhitektuurist, niiöelda esindusarhitektuur. Aga igapäevaruumist, selle väärtusta-misest, oleme kaugel. Ja lõimitud harimise kaudu võiks see omaks saada. Me ei taha kõigist arhitekte teha, vaid pakkuda inimestele ära-tundmisrõõmu ja jagada seda vai-mustust, mida ise tunneme.

Millal jõuab ruumiõpe kooli?Esimesed pilootprojektid güm-

naasiumi tasemel on juba sel aas-tal alanud.

Praegu käib raamatu koos-tamine ja ülesannete kokku-panek. Näis, kas saame MTÜ Ruumihariduse kaudu pilootpro-jekti sügisel käima lükata ka ma-dalamas kooliastmes.

Millega arhitektide liit veel ta-hab ühiskonnas tegelda?

Teine teema on regionaalpolii-tika. Me näeme, et kõik tegevused ja sündmused koonduvad suur-tesse linnadesse. Väikestes koh-tades jääb niikuinii inimesi vähe-maks ja see tähendab seda, et üha raskem on omavalitsustesse ruu-mispetsialisti leida, arhitekti sin-na tööle saada.

Oleme mõelnud näiteks „arhi-tektuuribussi” peale, mis oleks nagu liikuv arhitektuurinõuko-da, mis pakub abi seal, kus vaja. Teisalt korraldame maakonnapäe-vi, arutelusid, oleme kohal arva-musfestivalil. EV 100 Hea Avaliku Ruumi võistlussari on samuti suu-repärane arhitektuurimõtte levita-mise programm.

Aga eesmärk võiks ikkagi olla, et igas maakonnas ja vallas on oma arhitekt olemas.

Kas saate tuua näite mõne väik-sema linna kohta, kus on hästi?

Rakvere on kindlasti üks selli-ne näide, kus on pidevalt arhitekt olnud ja selline arhitekt, kes ei ole lihtsalt kohusetäitja ametnik, vaid on tugevalt huvitatud linna aren-gust. Tänu sellele on seal väga jul-geid ja teistele eeskujuks olevaid lahendusi juba ellu viidud, alates keskväljaku projektist 2000. aas-tate alguses. Praegu proovitakse ühendada Seminari tänavat kesk-väljakuga, et tekiks suurem sidus avalik ruum, mis ühendab linna-keskuse eri osi. Vastukaaluks näi-teks Tallinn on äärmiselt killus-tunud oma arengutes. Linn are-neb suhteliselt kaootiliselt, tüki-ke siit, tükike sealt lahendatakse ära, aga kokku need tükid kuidagi ei saa. Tohutu „saarestik” on meil see pealinn.

Äkki Tallinn on selleks liiga suur?

Ei ole ta nii suur midagi, see on ikka tahte küsimus. Vaatame, äkki nüüd peatänavaga (Tallinna Peatänava avaliku ruumi lahen-dus on kavas välja ehitada EV 100 programmi osana) seoses tuleb pööre. Heade näidete kaudu sünni-vad muutused. Keegi ei taha tava-liselt olla esimene, kes riskantseid otsuseid vastu võtab. Tahetakse kindla peale lahendusi, riskima on vähesed altid.

Kas teile meeldiksid julgemad lahendused?

Ma ei ole seda tüüpi, kes ar-vaks, et kogu aeg ainult riskima peab, hindan pigem tasakaalusta-tud arengut. Kui aga kõik on vä-ga konservatiivne ja stabiilsusele orienteeritud, siis jääb elu seisma. Ikka peab olema midagi, mis mõt-lema, arenema ja ka mugavustsoo-nist välja astuma sunnib. Aga kui elaksime ainult ekstreemolukor-ras, oleks see jälle teistpidi väga

kurnav. Kaldumine väga ühte või teise serva on ühiskonnas laiemas plaanis ohtlik.

Millist arhitektuuri imetlete?Alati lööb pahviks, kui koged

midagi, mis on inimvõimete pii-ril. Eelmisel suvel käisin Milano toomkirikus. See on teos, mida on 600 aastat ehitatud, kollektiivne looming. Võtab ikka käed imet-lusest värisema, kui sellises une-näolises keskkonnas ringi liikuda.

Kirss tordil on katuseterrass. Milano katedraal on põhiosas goo-ti stiilis, on ka vanemaid kihistusi. Aga pitsilistest tornikestest ümb-ritsetud katuseterrassile on rajatud vabaõhu skulptuurinäitus Tony Cragg’i ülimoodsate monumen-taalskulptuuridega. Need on hästi suures kontrastis gooti keskkonna-ga, tekib tore särisev dialoog vana hoone ja kaasaegse kunsti vahel – pühakoda ja sellised raskelt defi-neeritavad vormid. Ja see kõik har-moneerub suurepäraselt. Ei maksa karta moodsat kunsti!

Kas Eestis olete ka sellist vau-efekti kogenud?

Milano katedraal oli hästi kül-lusliku arhitektuuri näide. Teine asi, mis mind alati lummab, on ülim lihtsus ja tagasihoidlikkus, ruumi edasiandmine võimalikult väheste vahenditega. Mind paelub ka eesti oma vana arhitektuur, kui täiuslik see on oma funktsionaal-suses. Vana saunaköks tiigi ääres võib olla parim asi üldse. Seal on kõik vajalik olemas, midagi ei ole vaja ära võtta ega juurde panna. Või laudtee läbi raba – imeilus ar-hitektuur. Aitab sind viia paika-desse, kus muidu oleks raske lii-kuda ja kui lihtsate vahenditega!

Ühe väga ilusa elamuse pakkus vaikuse kabel Helsingis kõige suu-rema kaubanduskeskuse Kamppi juures. Puust kookon, ovaalne. Seal on tühi ruum, kus on sees lihtsalt

11

pingid, ülevalt tuleb valgust. See koht on ümbritsetud suurtest tä-navatest, aga astud sinna sisse ja seal on täielik vaikus. Oled nagu selle hoone embuses.

Vanad tööstushooned lumma-vad oma mastaapide ja miljööga. Seesama Katel (Eesti Arhitektide Liidu kontor asub Tallinnas Kultuurikatlas) siin. Või Narva Kreenholmi ketrusvabriku ruumid – need on fantastilised! Nagu ka-tedraal. Ja just siis, kui see on ma-sinatest tühi – puhas ruum. See on lihtsalt üks vana vabrik, aga tun-ned end nagu pühamus.

Tohutu ruumielamuse sain hil-juti, kui käisin tudengitega Eesti Rahva Muuseumis. Oli pühapäe-vane päev, ehitustegevust polnud. Maja on valmis, hetkel veel ilma si-sustuseta – suured tühjad ruumid. Ja me käisime läbi selle tohutult võimsa majesteetliku saalide süs-teemi. Arhitektid on seal palju vae-va näinud valgusega. Tekkis võrd-lus, et kui teatris on termin later-na magica, kui koged etendust na-gu maagilist sündmust, siis siin on nüüd ruumimaagia. Tahaks, et sel-list emotsiooni saaks igaüks koge-da. Aga see eeldabki valmisolekut selle vastuvõtmiseks.

Milline arhitektuur teile ei meeldi?

Arvan, et ruum ei pea šokeeri-ma, ruum peab mõjuma. Kui min-gite räigustega üritatakse tähele-panu püüda, siis minus tekkib ko-he tõrge, ma ei saa võtta seda tõsi-selt. Minu jaoks ei ole see ruumi-kunst, vaid odav reklaamitrikk, kui pannakse palju kärtsu vär-vi ja ootamatuid materjale, nii et see peab sind igal sammul jalust rabama.

Mida kodu rajades võiks silmas pidada?

Eks ikka tuleb teha seda, mis endale õige tundub. Kõigepealt

mõelda selgeks, mida vaja on. Kodu on igapäevane eluruum, see ei ole palee, nagu valitsejatel, mil-le kaudu väljendada oma posit-siooni. Koduarhitektuur võiks ol-la pigem tagasihoidlik ja praktili-ne. Siseplaneering võiks väga häs-ti paigas olla. Vormi ja fassaadi puhul on oluline, et see arvestaks ümbritsevaga. Tohutu segapuder, mis meil valitseb uuselamurajoo-nides, häirib küll. Üks teeb „ta-re-tarekese”, teine kõrvale valge kuubi, kolmas punased kolmnur-gad jne. Sellest ei teki terviklik-ku keskkonda. Loomulikult, igal inimesel on õigus elada seal, kus ta tahab ja mismoodi tahab, mulle aga tundub, et tark viis oleks ela-da teistega arvestades, sümbioosis, nagu see looduses käib.

Kuidas nii juhtus, et teist arhitekt sai?

Üsna suurt rolli mängis see, et sattusin keskkoolis, Tallinna Reaalkoolis, käies sellisesse len-du, kus tehti eksperimentaalklass – arhitektuuriklass.

Avastasin end keset hiiglama põnevat maailma, millele ma va-rem ei olnud üldse mõelnud. Kui keskkooli lõpetasin, siis kõik vara-semad plaanid tundusid palju kah-

vatumad selle kõrval. Siis proovi-singi arhitektuuri õppima minna. Teisel aastal sain sisse.

Esimesel aastal ei saanud veel sisse?

Kuni põhikooli lõpuni olin hästi tubli eeskujulik tüdruk. Siis lõi pu-berteet pähe, hakkasin mässama. Tegelesin saja muu asjaga. Tulid kehvad tunnistused. Olin tulevi-ku suhtes muretu, nagu noored sageli. Põhiliselt mässasin iseen-da liigse kohusetundlikkuse vas-tu. Tulemuseks oli, et õpingutesse jäid lüngad. Aga siis, kui asja en-dale selgeks tegin, tegin ülikoo-li sisseastumiseksamid maksimu-mi peale ära.

Kuidas oli alustada pärast üli-kooli noore arhitektina?

Olen aastakäigust, kes sattus elama perioodil, kui algas ma-janduskasv ja tohutu ehitusbuum 2000ndate alguses. Kõik noored ra-kendati tööle. See oli aeg, kus kor-raldati hästi palju avalikke arhi-tektuurivõistlusi. Saime kohe ha-kata projekteerima suuri vastu-tusrikkaid objekte. Nüüd on noor-tel kooli lõpetades palju raskem alustada.

Kas noori on arhitektuuris peale kasvamas?

On ikka. Ja nad tegutsevad hoopis laiemal arhitektuuriväl-jal – teevad projektide kõrval näi-tusi, raamatuid, teadust, ühis-kondlikku tööd. Minu endaga on samamoodi läinud – hetkel on projekteerimine väga väikseks osaks kahanenud muude tege-vuste seas. Ajakirja kõrval õpe-tan ma Arhitektuurikoolis lapsi ja Kunstiakadeemias tudengeid. Arhitektuurikoolis on mul kesk-mine vanusegrupp, sel aastal oli kümme poissi ja kaks tüdrukut.

Nad on tõelised fännid, silmad põlevad peas.

Katrin Koovi tööd

Ananass või Artišokk? Ekspe-rimentaalne aed Kumu hoovis „Aedade järelelu” kuraatornäitu-sel 2013 (koos Maria Puki ja Ivar Lubjakuga)

Narva Kolledži õppehoone, valmis 2012 (koos Siiri Vallneri ja Indrek Peiliga)

Pärnu kesklinna koolide võim-la, valmis 2005 (koos Siiri Vallneri ja Kaire Nõmmega)

Pärnu Kontserdimaja, valmis 2002 (COO arhitektid)

12

ÜMARLAUD

Indrek Peterson (Eesti Ehitusettevõtjate Liit), Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit), Tõnu Armulik (Tallinna Ehituskool), Lauri Matteus (AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg) ning Taavi Varb (OÜ Maru Betoonitööd) pidasid nõu.

Õpipoisiõppe põhimõtte kohaselt läbitakse vähe-malt 2/3 õppekavast ettevõttes praktilisi oskusi oman-dades ja koolis keskendutakse pigem teoreetilisele osale. Mõnes riigis, näiteks Saksamaal, toimib niisu-gune lahendus väga hästi, samas on seal selline kor-raldus tekkinud väga pika traditsiooni tulemusel, mi-da Eestil ette näidata pole.

Tõnu Armulik: Meilgi on koolidele töökohapõ-hise õppe arendamiseks raha eraldatud, on olemas ka koolitustellimus õpipoisiõppeks, ent kõigil koolidel ei ole õppekavad valmis. See on aga riikliku koolitustel-limusena õppe alustamisel eelduseks. Õppekava tege-mine ja kinnitamine on pikk protsess: asi võib taker-

Kes ja miks vajab õpipoissi?Kutseharidussüsteemi õpipoisiõppe süsteem vajab arendamist: teema on aktuaalne, ent motivatsiooni napib nii õppureil kui tööandjatel.

duda ka kirjavigade taha ning õppekava kinnitami-ne venib ka niisugustest marginaalsetest probleemi-dest tingituna. Süsteem on liialt bürokraatlik ja see on üks põhjustest, miks õpipoisiõpe hästi käima ei lähe. Täiendõppe osas on asi lihtne, ent tasemeõppe osas need nõudmised õppe läbiviimist ei toeta.

Taavi Varb: Ettevõtjate seisukohast ei ole iseene-sest vahet, kas tegu on täiend -või tasemeõppega.

Tõnu Armulik: Teine aspekt on see, et need õp-pijad, keda õpipoisiõppesse saada püütakse, saavad sarnast teavet ka õhtuses õppes, täienduskoolitus-tel või sessioonõppes. Sihtgrupp on sama ja segment on kitsas. Kolmandaks peab õpipoisiõppeks toimuma koostöö ettevõttega. Kui õpipoisiõppesse tuleb inime-ne, kes on juba näiteks betooniettevõttes tööl, siis on asi lihtne: see inimene saab koolis õppida teooriat ja ülejäänud aja teeb oma ettevõttes praktikat. Kui aga inimene töötab näiteks kaubamajas ja soovib hoopis elukutset vahetada, siis tekib olukord, kus ta peab li-saks oma põhitööle 2/3 ajast koolis töötama.

Indrek Peterson: Ilmselt tuleks ka läbi arvutada, et kui palju rakendatakse õpipoisiõppesse töötuid?

Tõnu Armulik: Kui võtame näiteks Tallinna Ehituskoolis õpipoisiõppena käivitunud betoneerijate või lamekatusekatjate eriala, siis töötuid ei ole kum-maski grupis. Eks asi ole ka teavitustöös: osad ettevõt-ted ei ole sellest kuulnud. Püüdsime sügisel õpipoi-siõppe programmi tutvustada ka läbi betooniühin-

LIIVI TAMMMEEDIAPILT

13

gu: Tiit Roots käis läbi lausa 15 ettevõtet, ent süsteem koostöös ettevõtetega siiski hästi ei käima ei läinud.

Lauri Matteus: Jah, teoorias on õpipoisiõpe olnud ka meil jutuks, ent praktikas tõstatub töömehel küsi-mus, kas ta saab koolis käimise aja eest raha või mida see talle täpsemalt annab. Näiteks meil on betooni-töödel 70 ehitustöölist ja nendest on vähesed töö kõr-valt kutsekooli lõpetanud. Samal ajal praktikal ja tööl käijad ei tööta enamasti ehitusalal. Saaksime sellest koolitusest kasu, sest targem-kogenum töötaja on ka-sulikum, aga keeruline on 25–35-aastasele töömehele seda ideed maha müüa, kui ta on näiteks kutsekooli haridusega, aga teiselt alalt – lukksepp või plekksepp. Siis tal tekibki küsimus, et mis ta saab sellest õppest.

Tõnu Armulik: Ajaliselt on õpipoisiõppe pikku-seks maksimaalselt kaks aastat, miinimum 10 nädalat.

Indrek Peterson: Jah, täna on põhimõtted paigas, ent ettevõtted ei ole valmis lisakulutusi tegema, et säi-litada näiteks betoneerija keskmine palk selleks ajaks, kui ta käib näiteks Tallinna ehituskoolis teooriaõpet saamas. Nüüd on küsimus, kuidas saaks riik motivee-rida tööandjat, kas on võimalik mingi rahaline kom-pensatsioon või maksusoodustus või muu lahendus?

Lauri Matteus: Maksusoodustus on teema, mida võiks arutada, sest mingi aja ju võime töötajat toeta-da, kui aga kulutan koolitusele aega ja raha, siis soo-vime, et meil oleks ka mingi kindlus, et see inimene tagasi tuleb (nn investeeringukindlus). See lühiajaline

vaade, et me maksame inimesele väikest tasu, on ise-enesest aktsepteeritav kulu. Lisaks on oluline on saa-vutada töötaja motivatsioon: praegu ta vaatab, et ka tööd tehes õpin sama asja lühema ajaga ja sissetulek kolme aasta lõikes kasvab kiiremini. Nii sellele tööta-jale kui ettevõttele oleks vaja välja mõelda „präänik“.

Enno Rebane: Näiteks sotsiaalmaksu soodustus või vabastus õppeperioodiks oleks kindlasti teema, mida arutada, see arvestab ka ettevõtte mahtudega.

Taavi Varb: Ka tulumaksu vabastuse kaudu raha tagasi saamine on üks võimalus.

Lauri Matteus: Eks neid lahendusi tuleb kaaluda – näiteks kui inimene sooviks osaleda õpipoisiõppes, siis meie maksame talle edasi keskmist neto-sissetu-lekut, ent ettevõttele tuldaks vastu maksude osas. Sel juhul õpipoisi sissetulek ei kahane ja ettevõtte välja-minekud hetkel, kui ta õpib, oleksid väiksemad. Sel juhul oleks ettevõtte poolne panustamine mõistlik.

Taavi Varb: Jah, see toetaks tööandjat. Mure on selles, et lühikese koolitusperioodi see motiveeriks ära, ent oluline on ka see, et õppur ise saaks aru, et selle tulemusel ta oskab paremini, kiiremini ja hak-kab saama kõrgemat palka.

Enno Rebane: Siin on vastuolu: ühelt poolt kurde-takse, et õpipoisiõpe ei ole piisavalt populaarne, sa-mas on ettevõtetel tööjõust puudu.

Taavi Varb: Probleem on ka selles, et kutsekoolist tulijad ei kujuta ette reaalset elu ehitusplatsil. Alguses anname talle üsna lihtsad tööülesanded: tuleb tulla tööle, pidada õhtuni vastu, aga ka nende lihtsate as-jadega ei saada hakkama. Õpilane on praktikabaasis teinud põnevaid asju ja platsil on tööd ikka rutiinse-mad, ent meie ju tahame näha, et ta saab hakkama. Tegelikult võiks kutseõppe praktika osa isegi varem tulla, kui kahe aasta möödudes: selge on see, et ehitus-platsil ei käi asjad nii, nagu Youtube´i videotes. Koolis on kenad õppeklassid ja tööriistad kindlas kapis, ent suurel ehitusplatsil on asi keerulisem. Oluline on, et õppur saaks aru oma rollist.

Indrek Peterson: Kas üks lahendus oleks kutseõp-pijatele regulaarsete välitundide korraldamine ja õpi-laste bussiga platsile viimine, et nad tutvuksid tööga ja näeksid, mis reaalselt objektil toimub, milline on tavapärane töökeskkond ja millist rolli objektimees-konnas keegi täidab?

Enno Rebane: Praktika ja teooria peaksid astuma ühte jalga ja ilmselt tuleks leida võimalus, kuidas se-da paralleelselt õpetada.

Lauri Matteus: Ehitustöölised tõesti ehmatavad platsile tulles, sest seda tööd ei kujutata endale reaal-suses ette, kui tullakse hästiventileeritud õppeklassist.

Taavi Varb: Ilmselt ei teadvusta õpilased piisavalt, et kui meil on näiteks 80% ulatuses tükitöö, siis hea-de oskuste puhul suudaksid nad tükke rohkem teha

Vasakult: Tõnu Armulik, Taavi Varb, Indrek Peterson, Enno Rebane ja Lauri Matteus. Fotod: Merike Kütt

14

ÜMARLAUD

ja teenida ka rohkem raha. Õpipoisiõppe puhul on et-tevõtte jaoks ülejõukäiv kahe kuu jooksul õppijale keskmist palka säilitada. Kui inimene soovib õppida, siis tema majanduslik olukord langeb järsult ja vahel ei olegi rahalistel põhjustel võimalik õppida. Samas keskmise palga suurendamiseks oleks just vaja õppi-da. Tuleb leida süsteem, mis motiveeriks nii tööand-jat kui õppurit: kui näiteks ettevõttest on meil liht-sam brigaade õppima saata perioodil, kui tööd on vä-hem. Neid perioode teame me paar kuud ette – nüüd tekib küsimus, kas ka kool on valmis nii kiiresti rea-geerima?

Tõnu Armulik: Jah, seda suunda saaks arenda-da, näiteks kui teame, et kindlal perioodil, näiteks jaanuaris-veebruaris, oleks õppe vastu huvi. Siis me saaksime sellesse perioodi oma õpet korraldada.

Indrek Peterson: Oleks vaja luua ja defineerida kindel süsteem, millega ettevõtja saaks arvestada.

Lauri Matteus: Saaksime planeerida näiteks nii, et kui meil on 50 inimest, siis arvestame ette, et sel aastal saadame 10 inimest kindlatel hetkedel õppima. Kui seda täiendaks veel mõni meede, mis aitaks selle-le inimesele palka säilitada, siis see oleks hea.

Taavi Varb: Umbes pool aastat ette saaks teha ot-

suse, et see arv on näiteks 10 inimest ning see, kes konkreetselt õppes osaleb, selguks kuu-paar enne õp-pe algust.

Indrek Peterson: Peame läbi mõtlema, mis mo-tiveeriks ettevõtet olema ka sisu poolest praktika-keskus – et kõik vastaks nõuetele ja ettevõttes oleks olemas vastavate kompetentside ja isikuomadustega konkreetne inimene, kes suudaks ja tahaks prakti-kantidega tegeleda.

Lauri Matteus: Eks juhendajad on ka olemas, seda nii tegelikkuses kui paberil. Seda tuleb võtta igapäe-vatöö ühe osana, et olles näiteks betoonibrigaadi ob-jektijuht, tuleb ka praktikantidele pisut aega panus-tada. Iseenesest saaks ka alltöövõtulepingusse sis-se panna (RKAS-poolne kohustus kõikidele hankes osalejatele), mitu inimest oleks vaja võtta: täna on et-tevõtjal mure, et kui võtta vastu näiteks viis õpipois-si, siis tulebki nendega tegeleda, aega panustada. Kui neid aga (ettekirjutatud) kokkuleppe korras võtad ja näed, et nt viiest kaks saabki tööle võtta, siis järgmi-ne kord võib-olla uuritakse juba ise, kas neid on veel saata. Kujuneb harjumus. Tahaks, et see muutuks, et töötajal ei ole erialast haridust ja erialase haridusega inimesed ei tööta oma erialal.

Maksusoodustus on teema, mida tuleks arutada.Lauri Matteus

Erialade popu-laarsus ja reaalne vajadus erinevad.Indrek Peterson

Praktika ja teooria peaksid astuma ühte jalga. Enno Rebane

Erialad, mis on popid

Ehitusvaldkonna kutseharidussüsteem õpetab tä-na välja kaks korda vähem spetsialiste, kui turg vajab. Lisaks sellele on ka kutseõppe sees suur

disproportsioon erinevate erialade täituvuse osas. „Praegu teevad Tallinna Tehnikakõrgkooli tuden-

gid lõputööd, kus uurivad ehitise tüüpide põhiselt aja-ühiku võrdluses, millise eriala ehitustöölist või inse-neri ja millistes proporsioonides tänane ehitussek-tor vajab,“ rääkis Indrek Peterson. „Esialgsed tulemu-sed näitavad, et kõikidest kutseeksami edukalt soo-ritanud ehitajatest moodustavad viimistlejad ca 60%. Samal ajal koolitatakse näiteks keskkonnatehnikaeri-ala spetsialiste ja ehituspuusseppi üle 10 korra vähem, kui on reaalne vajadus.“ Siit tekib küsimus, kuidas eri-alade populaarsust reaalse vajadusega kooskõlla viia, kuidas motiveerida koole ja õppureid. „See on ka ra-hastamise küsimus. Võib-olla tuleks valdkondlikele ekspertkogudele anda võimalus sisemist indekseeri-mist rakendada, sest see motiveeriks koole õpetama seda, mida tööturg vajab,“ küsib Peterson.

Õppekavade kin-nitamine kipub venima.Tõnu Armulik

Süsteem motivee-rigu nii tööandjat kui õppurit. Taavi Varb

Ekocoil Oy tooteid esindab Eestis Chiller Oy Piirkonna juht Ain Kuus • ain.kuus@chiller.fiGSM 50 62 986

Retrostiilis küttekehad rekonstrueeritavasse hoonesse või uusehitisse annab lisaks funktsionaalsusele ka palju sise-kujunduslikke võimalusi. Tööstushoonetesse, kontoritesse, koridoridesse aga ka eramutesse. Tänu ”vintage”-stiilile so-bivad need töökindlad küttekehad hästi renoveerimisobjek-tidele, tagades samas kõrge kütteefekti.

Tänu madalale paigalduskõrgusele ja efektiivsele soojusü-lekandele sobivad iseäranis suurte klaaspindade alla. Hõlp-sasti puhastatavad, värvitoonid vastavalt kliendi soovile.

Rege rauta suvel,

vankrit talvel …

SPIRAALLAMELL TORUREGISTRID

16

HAR IDUS

Jaak Aaviksoo hinnangul on ko-gu haridus- ja tööturgu ees oota-mas muutused: „Need väljakut-sed, millega seisab täna silmitsi TTÜ, on sarnased neile, millega tu-leb tegeleda ka ehitusettevõtjatel. Kõige olulisem neist on demograa-filine auk, kuhu Eesti 1992. aastal kukkus,“ sedastas ta. „1992. aastal langes sündivus 25 000 inimeselt 12 500 inimeseni, ehk kaks kor-da ning pärast seda on sündivus stabiliseerumnud tasemel 15000. Peame arvestama sellega, et noo-ri inimesi tuleb tööturule vähem, kõikjal tuleb kolmandiku võrra kokku tõmmata, kui ei toimu teist muutust, näiteks sisserände näol.“

Aaviksoo hinnangul on see mõ-jutamas ka ülikoole. „Üliõpilasi on vähem, samas inseneriõppe osas on selge IT-valdkonna ambitsioon kasvada kaks korda ja selge on, et muude erialade arvelt tõmmatak-se spetsialiste ära, näiteks kasvõi mehaanikainseneri erialalt,“ nen-tis Aaviksoo. „Teine teema on rah-vusvaheline konkurents. Kui me tahame 75 protsendilt EL-i kesk-misest SKP-st inimese kohta tõus-ta 100 protsendini, siis tähendab see siiski põhimõttelisi muutusi majanduses, innovatsiooni, suure-mat tööviljakust ja seda eriti tööt-levas tööstuses. Kui töötlev tööstus ei tõuse, siis ei tõuse ka teenindus-sektor ja muud valdkonnad.“

Ent kuidas ja milliseid muutu-

Muudatustest ei pääseTallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo arutles Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul peetud ettekandes haridusvaldkonna olukorra üle.

seid oleks vaja? Aaviksoo sõnut-si oleks vaja tehnoloogilist inno-vatsiooni, investeeringuid turun-dusse: „Peame jõudma ka sinna-ni, et suudame oma tooteid disai-nida, arendada ja kujundada sa-mal tasemel maailma juhtivate riikidega. Tee sinna on aga pikk. Strateegiline väljakutse on see, et tänapäeva ettevõtluses muutuvad tooted ja teenused aina keeruka-maks ja integreeritumaks.“

Muutused haridussüsteemisAaviksoo kinnitusel tähendab

see muudatusi ka haridussüstee-mis, sest meeskondadena tuleb töötada viisil, mida varem selli-sel määral vaja ei olnud. Toimiva süsteemi eelduseks on ka ülikoo-lisiseste erialade tihedam koostöö: „Ei maksa võtta kitsalt, et ehitusin-sener peab oskama raha lugeda ja mõistma tugevusarvutust. Insener peab lisaks rahalisest poolest aru-saamisele mõistma, kuidas hoo-ne ühiskonnas toimima hakkab ja see peab olema ülikooliõppe osa.“

Aaviksoo hinnagul oli juba eel-mise sajandi lõpus ja selle algu-

ses selge, et muutused tulevad, ent paraku pole enamus õppeasu-tusi sellega piisavalt kaasa läinud. „Haridusasutused on konservatiiv-sed, ka TTÜ, aga kaua seda endale lubada ei saa,“ lausus ta.

Tuumateadlasi tulemas poleOlulise punktina hindab

Aaviksoo ka spetsialiseerumist: „Kitsad teadmised muutuvad vä-ga spetsiifiliseks,“ ennustab ta. „Väikeses riigis ja väikeses üli-koolis ei ole võimalik kõiki eriala-sid õpetada ega kõikidel erialadel teadust teha. See tähendab prakti-kas, et ülikoolid peavad omavahel rohkem koostööd tegema, vaata-ma üle riigipiiride. See tähendab ka seda, et mõne eriala spetsialis-te Eestis ei koolitata. Peame suut-ma otsustada, mida suudame ise teha, mida mitte.“

Aaviksoo meenutas ka ca 6 aas-ta tagust aega, mil jutuks oli tuu-maenergeetikaga tegelemine: nii TTÜ kui Tartu Ülikool töötasid välja tuumaenergeetika õppeka-vad: „Tegelikult kompetents puu-dub ja see puudub tegelikult ka soomlastel. Tuleb loobuda illusioo-nist, et suudame kõike oma miljo-nilise rahvaga hästi teha. Mõnes valdkonnas on head kokkulepped: laevaehitusinsenere valmistame et-te 3 aastat ja siis saavad nad hari-dusteed jätkata välismaal. Samas mõnes kitsamas valdkonnas, ol-gu selleks siis puitmajade tootmi-ne või midagi muud, saame pakku-da konkurentsi terves maailmas.”

Jaak Aaviksoo:

Jaak Aaviksoo. Foto: Kaupo Kikkas

LIIVI TAMMMEEDIAPILT

Jaak Aaviksoo plaanib muuta TTÜ organisatsiooni, korral-dades ümber teaduskondi ja

struktuuriüksuseid. Aaviksoo et-tepanekud:

Tallinna Tehnikaülikool on küll suur asutus, kus töötab ca 2000 inimest, aga kindlasti ei ole tegu nii suure asutusega, et oleks va-ja peaaegu seitsmetasemelist juh-timisstruktuuri alates kuratoo-riumist, rektoraadist, valitsusest, teaduskonnast, instituudist, labo-ratooriumist, õppetoolist ja lek-toraadist. Organisatsioon muu-tub tulevikus lamedamaks: kõige-pealt kesktase ehk lektoraadi tase, siis vahekiht, kus hallatakse õp-pekavasid ehk teaduskonna tase. Teaduskondi jääb tõenäoliselt neli: insener, IT, loodustehnoloogia, ma-

jandus. Struktuuriüksuste arv vä-heneb kaks kuni viis korda ja ük-sus saab olema ca 50–100 inimest.

Muudatusi tuleb ka õppekava-de osas: TTÜ-s on täna kokku li-gi 100 õppekava, ent bakalauruse-rakendusõppe ja integreeritud õp-pekavade arv peaks vähenema pea poole võrra, et pakkuda üliõpilas-tele suuremat võimalust valida, mis neile sobib. Praegu on väljalange-vuse suureks põhjuseks see, et üli-õpilane valis vale eriala. Õpitakse mõne aja, kukutakse välja ja alus-tatakse uuesti samas või teises üli-koolis kõrvalerialal.

Ka meil võiks olla palju rohkem valikuvõimalusi sarnaselt muu maailmaga, et esimese aasta jook-sul kuulata mõningaid valikaineid, vaadata, mis rohkem sobib ja tasa-

pisi valikuid tehes saada kolmanda aasta lõpuks selgeks, mis on lõppe-riala ja sealt edasi jätkata kitsama-te erialaainetega 5-aastase insene-riõppe raames. Enamgi veel, pal-judel juhtudel jäetakse maailmas võimalus lahkuda ülikoolist kol-meaastase õppe järel rakendusliku diplomiga. Ka TTÜ-s võiks olla või-malus saada esimese astne raken-duslik haridus rakendusliku väl-jundiga, 6. taseme inseneri kvali-fikatsiooniga.

Võiks ka minna kaugemale, et nt ehituse osas tekiks ühi-ne õppekava: näiteks TTÜ-l võiks olla ühine õppekava nii Tallinna Tehnikakõrgkooli kui Maaülikooliga, mis võimaldaks inimestel vajadusel liikuda, kui muutub näiteks elukoht.

Tehnikaülikooli ootavad reformid

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KIIRE PAIGALDUSLIHTNE HOOLDUSLOOMULIK VALGUSMADAL PROJEKTI MAKSUMUSLIHTSALT TEISALDATAVVUNDAMENDI VALIKUD

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakondinfo@karfehall.eu

karfehall.eu

Fassaaditellinghind alates 16 €/m2

18

K ATUS

Hea teada

Neil aluskatetel, mis lasevad hoone seestpoolt tuleva veeauru endast läbi välja, on kolm põhilist omadust, mis hooneomaniku elu paremaks muudavad:

aluskate ei lase vihmaveel tungi-da hoonesse – nii ehituse ajal kui ka hoone kogu elutsükli jooksul;

aluskate hoiab konstruktsiooni kuiva, hoides ära niiskuse kogune-mise ja hallituse tekke, eriti oluline on see ehituse valmimise esimestel aastatel, kus konstruktsioonis on veel ehitusaegset niiskust;

aluskate kaitseb liigse tuule ja ventileerimise eest, aidates säili-tada nii hoones olevat vajalikku soojust ja kaitstes liigse energia-kulu eest (et liigne õhu liikumine (tuuletõmbus) ei vähendaks soo-jusisolatsioonmaterjali soojuslikke omadusi).Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on koostanud kõigile vabalt kättesaadava aluskatete toimimist selgitava juhendi, vt http://www.eetl.ee/et/abiks-tootjale/juhendid.

Valmis uus juhendENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Kõigile vabalt kättesaadava aluskatete toimimist selgi-tava juhendi on koostanud

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit. Katuste aluskatteid kasutatak-se juba aastaid, kuid endiselt võib nii ehitustööde tellimisel kui ehi-tusfoorumites leida debatte teemal, kas aluskatteid peaks katusel ka-sutama või mitte. Oleme arvamu-sel, et viilkatuse puhul on aluskat-te kasutamine üldjuhul vajalik ja põhjendatud.

Lisaks ehitusfüüsikalistele põh-justele aluskatete vajaduse hinda-misel osatakse nüüd ära kasutada ka ohutustehnilisi väärtusi – näi-teks hoiab aluskate ära käestlibise-nud töövahendite kukkumise alu-mistele töötasanditele, tugevamad aluskatted hoiavad kinni ka kuk-kuva ehitustöölise. Eelkõige hoiab aluskate ära aluskonstruktsiooni võimaliku niiskumise, olgu selle põhjuseks katusekattematerjali-de vahelt tuulega sisse kandunud niiskus või katusekatte alla kon-denseeruv niiskus. Aluskate sääs-

tab aluskonstruktsiooni ilmastiku tujude eest ka katusekatte ehita-mise ajal. Sarnastel põhjustel ka-sutatakse aluskatteid ka seinaka-tete all.

Aluskatteid valmistatakse väga erinevatest materjalidest ning ole-mas on nii painduvaid kui jäikasid aluskatteid. Materjali valikul on palju detaile – katusekalde suurus, katusekattematerjal, katuse venti-leeritavus, katuse kandekonstrukt-sioon jne. Seetõttu tuleb iga konk-reetset hoonet ja konkreetset juh-tumit käsitleda eraldi.

Nagu alati ehitamise juures, tu-leb kindlasti tähele panna vähe-malt kahte liiki dokumente – hoo-ne projekt ja sellest tulenevad nõu-ded ning materjalide kohta kehti-vad tootja juhendid ja nendest tu-lenevad nõuded.

Kuid olulised on ka muud nõu-ded ja nende täidetus – näiteks painduvad katuse aluskatted (rull-hüdroisolatsioonimaterjalid) pea-vad vastama standardi EVS-EN 13859 nõuetele ning olema alati va-rustatud CE-märgisega.

Kaldkatuste puhul kasutatakse aluskattena tavaliselt tehases too-detud painduvaid plastist, bituu-menist või kummist rullmaterjale.

d0 d

L

hnom tfix

d0 d

L

hnom tfix

SW

d0 d

L

hnom tfix

20

SEADUS

Hea teada

Toimivusdeklaratsiooni koosta-mine tootja poolt on kohustuslik. Sealjuures peavad Eestis turusta-tavate toodete deklaratsioonid olema eestikeelsed.

Toimivusdeklaratsiooniga võtab tootja vastustuse toote eest – et kõik vastavushindamisega seotud toimingud on korrektselt tehtud ja kõik vajalikud omadused ja vas-tavad väärtused, klassid, tasemed õigesti deklareeritud.

Toimivusdeklaratsiooni põhi-mõtteline vorm on ette antud Euroopa õigusaktiga. Samas on väga paljud harmoneeritud tootestandardid veel uutele nõue-tele kohandamata ja seetõttu konfliktis Euroopa ehitustoo-dete määruse nõuetega. See tähendab, et nendes standardites järgitakse veel vana õigusakti-di-rektiivi põhimõtteid ning antakse vastavusdeklaratsioonile esita-tavad nõuded. Sellise konflikti puhul tuleb järgida ehitustoodete määruses toodut ning koostada ikkagi toimivusdeklaratsioon.

Toimivusdeklaratsiooni koosta-mise nõue on kehtinud juba pea kolm aastat.

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

Toimivusdeklaratsioon kui Euroopa ehitustoodete mää-ruse võtmeelement annab

kogu vajaliku teabe ehitustoote kohta. See on ühtlasi ka ehitus-toodete vaba liikumise aluseks Euroopas.

Tootjad peavad tehnilist doku-mentatsiooni ja toimivusdekla-ratsiooni säilitama kümne aasta jooksul pärast ehitustoote turule-laskmist.

Tootja peab esitama toimivus-deklaratsiooni kas paberkandjal või elektrooniliselt. Paberil esita-takse toimivusdeklaratsioon siis, kui tellija seda nõuab. Tootel või tootega kaasas peab olema CE-märgistus – selles peab olema ka viide asjakohasele toimivusdekla-ratsioonile.

Euroopa Komisjon on näinud et-te, et toimivusdeklaratsiooni võib erandina avaldada elektroonili-selt, eeldusel, et ettevõtjad täidavad kõik komisjoni delegeeritud mää-ruses nr 157/2014 esitatud tingimu-sed (komisjoni delegeeritud mää-

Elektrooniline toimivusdeklaratsioon annab toote kohta vajaliku teabe

rus (EL) nr 157/2014, 30. oktoober 2013, ehitustoodete toimivusdek-laratsiooni veebisaidil avaldamise tingimuste kohta):

nad tagavad, et toimivusdek-laratsiooni sisu ei muutu pärast selle avaldamist veebisaidil;

nad tagavad veebisaidile, mil-lel ehitustoodete kohta koostatud toimivusdeklaratsioonid on aval-datud, seire ja hoolduse, et nii vee-bileht kui ka toimivusdeklarat-sioonid on ehitustoodete vastuvõt-jatele pidevalt kättesaadavad;

nad tagavad toimivusdekla-ratsioonide tasuta kättesaadavuse ehitustoodete vastuvõtjatele küm-ne aasta jooksul pärast ehitustoote turulelaskmist või muu ajavahemi-ku jooksul, mida võidakse kohal-dada määruse (EL) nr 305/2011 ar-tikli 11 lõike 2 teise lõigu alusel;

annavad ehitustoodete vastu-võtjatele juhised selle kohta, kui-das pääseda ligi veebisaidile ja sel-lel avaldatud asjaomaste toodete kohta koostatud toimivusdekla-ratsioonidele.

Samuti peavad tootjad tagama, et iga turule lastav toode või too-tepartii oleks kordumatu tootetüü-bi identifitseerimiskoodi abil seo-tud just vastava toimivusdeklarat-siooniga.

Viidatud õigusakt:http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?qid=1460982604729&uri=CELEX:32014R0157 Pikemalt oli toimivusdeklaratsioonist juttu EhitusEST-i 2015. aasta numbris 5, mis on leitav siit: https://issuu.com/meediapilt/docs/ehi-tusest_2015_september

AruCAD Süsteemid OÜ | Suur-Sõjamäe 10 | www.arucad.ee | +372 6306551

KOOLITUSED TEGIJALT TEGIJALEterviklahendusehitusettevõttele

AUTODESK

BIM360

Katseta lahendust pilootprojektis,konsulteeri BIMasjatundjatega

BIM ei ole enam kauge tulevik, see on reaalsus

www.arucad.ee/BIM

AruCAD Süsteemid on Autodeski Sertifitseeritud Koolituskeskus.Individuaal- ja meeskonnakoolitused, konsultatsioonid,

tehniline tugi ja tarkvaralahenduste juurutamine.

Revit baaskoolitus

AutoCAD baaskoolitus

AutoCAD edasijõudnutele

Inventor baaskoolitus

1.-3. juuni, 29. juuni -1. juuli

7.-8. juuni, 28.-29. juuni

17. juuni, 19. juuli

9.-10. juuni, 13.-14. juuli

LÄHIMAD KOOLITUSED:

• jooniste printimine, koopiad• projektipangateenus• skaneerimine• köitmine, kiletamine• visiitkaardid, kleebised• bännerid, sildid, objektitahvlid• roll-up stendid• KAPA, PVC, Re-board, BIP plaatidele trükk• plaatide erikujuline lõikus CNC lõikepingil

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

Grano Digital AS

Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / revala@grano.eeMustamäe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / kadaka@grano.ee www.grano.ee

Info ja pakkumised:

tel 650 6072 / mob 56 629 007

hinnainfo@grano.ee

22

Thermory saar sisevoodrina. Kontorihoone Norras.

LIIVI TAMMMEEDIAPILT

ETTEVÕTE

„Müüsime eelmisel aastal kõiki tooteid kokku täpselt ühe miljoni ruutmeetri jagu. Ja kui see jooks-vateks meetriteks teisendada, siis on toodangut üle 9 miljoni jooksva meetri, mis tähendab 230 ringi üm-ber maakera,“ muigab OÜ Brenstol müügidirektor Rauno Stüff meie ringkäigu hakatuseks.

100% Eesti kapitalil ettevõte võib uhke olla: 26-miljonilise müügi-käibega ollakse üks maailma suu-rimatest termopuidu töötlejatest ja lehtpuidu osas suisa maailma esi-mene. Tegutsetakse väikses seg-mendis, ent ollakse seal sees suur: „Termopuit on kvaliteetne ja vas-tupidav, ei kasutata kemikaale, ent näiteks termomänd on tavali-

Termopuit Eestist vallutab maailmaÜks maailma suurimatest termopuidu töötleja-test on Eesti ettevõte OÜ Brenstol, kes oma too-teid Thermory nime all ekspordib: nende mulluse toodanguga saaks jooksvateks meetriteks ümber arvestatuna teha 230 ringi ümber maakera.

sest immutatud männimaterjalist 3–4 korda kallim. Meil pole ees-märk võtta terrassiturult 10%, mõ-nes riigis on meie segment üldse paar protsenti koguturust, taha-me olla tugevad just modifitseeri-tud puidu osas.“

Keeruline äriTermopuidu tootmine näib äri-

ideena esmapilgul lihtne: inves-teeri paari termoahju ja võta osa kasvavast turust. Stüffi sõnutsi on töö siiski vägagi komplitseeritud. „Euroopas on loodud kümneid ter-motöötlusettevõtteid ja kümneid on ka pankrotti läinud, sest tegu on keerulise valdkonnaga, seda eriti lehtpuu osas,“ tunnistab ta. „Oleme 15 aastat selles äris olnud, teinud kümneid vigu ja neist õppi-nud. Julgust annab see, et suur osa

keskastme- ja tippjuhte on meil üle 10-aastase staažiga.“

Ettevõttel tuleb nii tooraine os-tu kui müügi osas olla väga täpne, et saavutada tarnete täpsus ja toor-aine pidev saadavus. Riskide maa-ndamiseks on Brenstolil ka korra-lik laovaru: pea poole aasta käibe-vahendid on ladudes ja hallides, ent spetsiifilises äris tuleb arves-tada nii kõikuva tooraine kui lo-gistikaga.

Brenstoli tootmiskompleksi vä-ravaesisel troonivad mesipuid meenutavad stendid. „Testime vii-mistlusvahendeid välioludes,“ vii-tab Stüff. „Reaalsetes tingimustes selguvad sobilikumad tooted ter-mopuidu jaoks – aasta on need siin seisnud ja suve lõppedes võib erinevate tootjate vahendite osas järeldusi teha. Erinevad turud ee-listavad erinevat viimistlust: näi-teks Aasias soovitakse, et termo-puidule iseloomulik tume toon säiliks, mis eeldab õlitamist, sa-mas USA-s ja Prantsusmaal on just ilmastiku mõjul tekkiv hõ-behall varjund väga nõutud.“ Ent

Thermory saar fassaadil. Disney pood Shanghais.

23

6 mlneurot investeeriti mullu tootmisvõimsuse kasvatamiseks. Käive: 26 mln €Kasum: 1,5 mln €Töötajaid: 200

Termopuit Eestist vallutab maailmakuidas näeb välja tootmisprotsess? Ettevõte ostab saematerjali, trans-pordib selle kohale, mõnikord võib vaja olla ka eelkuivatamist, mille-le järgneb juba termotöötlus: 8%-li-se niiskussisaldusega puit laotakse lippidele, misjärel see relssidel ah-ju sõidab. Ahjus hoitakse materja-li olenevalt puuliigist ca 48 tundi.

Kogu niiskus küpseb välja„Temperatuuri tõstetakse järk-

järgult, kuni 215 kraadini,“ viipab Stüff võimsate ahjude suunas, mil-lest kaks on mõeldud viiekümneti-humeetrilisele kogusele ning kaks uusimat, mullu soetatud versiooni, 35-tihumeetrisele kogusele. „Puitu hoitakse maksimumtemperatuuril paar-kolm tundi, kuni kogu niis-kus on puidust välja kuivanud. 0% niiskustase tähendab, et puit on muutunud hapraks ja rabedaks. Seejärel hakatakse auruga niiskust tagasi andma. Lõpptulemusena valmib 5–6-protsendilise niiskus-tasemega materjal, mis on stabiil-ne ega „mängi“ paisumiste-kokku-tõmbumiste tsükli käigus.“

Stüff on silmnähtavalt uhke Jarteki ahjude üle: „Saaksime sar-nase tulemuse ka kaks korda oda-vamate analoogidega, ent meie äri nurgakivi on töötluse kvaliteet ja stabiilsus on väga tähtis.“

Kuumutamise lõpptulemusena muutub puit stabiilsemaks ning tekib iseloomulik pruunikas vär-vitoon, mida kuumem töötlus, se-da tumedam. „Intense tase on mõel-dud välitingimustesse, sel puhul kuumutataksegi 215 kraadi juu-res, siin tuleb ka puidusüü efektselt välja. Medium-tasemel kuumuta-tud lauad „küpsevad“ 190-kraadi-ses ahjus, need sobivad sisevoodri- ja põrandalaudadeks, saunasisus-tusse,“ osutab Stüff.

Pärast termotöötlust liiguvad lauad uude puidulõhnalisesse toot-miskompleksi, kus ned höövelda-takse profiili ja komplekteeritak-se. Siin tegeletakse ka sorteerimi-se, järkamise ja pakendamisega. Karm kvaliteedikontroll peab tu-vastama iga oksakoha ja võima-liku prao.

„Lauad, mis esialgset kontrol-

OÜ BRENSTOL

Thermory saar fassaadil. Disney pood Shanghais. Thermory saar terrassil. Eramaja Beverly Hills, CA, USA-s. Fotod: tootja.

24

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

ETTEVÕTE

Hea teada

Saarepuit annab ca 50% OÜ Brenstol käibest, mänd 20%, haab ja lepp pisut üle 10%, teiste puidu-liikide (kuusk, magnoolia) osakaal on väiksem.

Eestis on Thermory laudu kasu-tatud näiteks NOA restoranis või Pärnu uues golfiklubi juures.

OÜ Brenstol on Eesti kapitalil ettevõte ja omanikud osalevad ka ise igapäevases juhtimises: näiteks tegevjuht Urmo Ilves, arendusjuht Meelis Kajandu, tootmisdirektor Madis Leesalu ja ostudirektor Marko Kajandu. Vastavalt laborikatsetele on termotöödeldud saarel vastupida-vusklass 1: terrassilauana kestab see EL-i sertifikaadi kohaselt vähe-malt 25 aastat ja enam ehk sama palju kui maailma vastupidavai-maks puiduks tituleeritud tiigipuu.

Termomännil on vastupida-vusklass 2, püsivus on 15–20 aas-tat, ent näiteks voodrilaua puhul võib seda sisuliselt kahekordseks lugeda.

li ei läbi, tuuakse järkamisse,“ vii-tab Stüff markeriga laudu märki-va operaatori suunas. Tark ma-sin oskab seejärel märgistuse juba ise ära tunda ning lõikab oksako-ha või praoga paiga välja. „Jah, me kaotame toote pikkuses, 4-meetri-sest lauast võib alles jääda 2-meet-rine, ent laud ei lähe raisku ja vas-tab kvaliteedistandardile. Näiteks saarepuus ei ole lubatud ükski ok-sakoht,“ nendib ta. „Lühem pik-kus tähendab ka 20–30% soodsa-mat hinda. Männilauad on tava-liselt pikemad, saare puhul on üle 4 meetri pikkust lauda juba raske kätte saada. “ Tänapäevane toot-mine tähendab ka automatiseeri-tust: täisautomaatse höövli tööd jälgib tootmisdirektor ekraanilt. „Siit on praegu läbi läinud 5900 jooksvat meetrit, efektiivsusnäitaja on hetkel 89%,“ osutab Stüff helen-davale ekraanile. Eemal saab tei-selt masinalt jälgida männipuust voodrilaudade teekonda. „Siin on efektiivsus lausa 92%. Männi puhul peab kvaliteedikontroll garantee-rima, et laua üks pool on korras.“

Mehe sõnutsi on profiilide valik

lai ja turgude eelistused ulatuvad seinast seina:„Ega siin isiklikest eelistustest lähtuda ei saa, turg määrab toote.“ Peale hööveldamist toimub viimane kontroll ning pea-gi liiguvad lauad juba pakkimisse. „Olulise arengusuunana tegeleme kinnitusvahenditega: uued klamb-rid hoiavad laudadel kindlaid fik-seeritud vahesid pikendades toote kasutusiga. Kasvu on kinnitusva-hendite osas oodata,” kinnitab ta.

TOP 5 turud käive mln eurot

20142015

Soome

Saksamaa

USA

NorraBelgia

Hetk tootmisprotsessist. Kvaliteedikontroll.

Eesti toode viiekümnel turul

Täna müüb OÜ Brenstol oma tooteid viieküm-nele turule ja tahab kontrollitult ka kasvada. „Aasta keskmine kasv võiks olla 10–15% ja aas-

taks 2020 on plaan jõuda 50-miljonilise käibeni,“ vii-tab Stüff. „Ära tuleb kasutada olemasolevate turgu-de potentsiaal, edasisel laienemisel on optimaalne turgude arv paari aasta perspektiivis umbes 60–70.“

Suurimate eksporditurgudena toob ta esile Soome, Saksamaa, USA, Norra ja Belgia, põnevamatest rii-kidest sõidavad Thermory lauad näiteks Iraani, Uus-Meremaale ja Tšiilisse, hiljuti lisandus ka Aasia suund: „Hiina jaoks toodame juba mõnda aega, aga ekspordime ka Malaisiasse, Vietnami, Araabia Ühendemiraatidesse,“ kirjeldab ta. „Erinevatel riiki-del on erinevad traditsioonid. Näiteks Pärsia lahe rii-kides pole puit terrassilauana ja voodrina traditsioo-niline lahendus, meil tuleb tutvustada Euroopa tren-de, mida ostujõuline segment hoolega jälgib.”

Kasvav turg on hetkel USA, kus mullune kasv ula-tus 20 protsendini ja potentsiaali on rohkemaks-ki, ilmselt möödutakse Soomest, mis on pigem suur saunatoodangu sihtriik ning kus konkurents immu-tatud puiduga terav. Eksporditakse ka Venemaale, ent seal on poliitilisest olukorrast tingituna mahud väiksemad. Enamustes riikides tegelevad Brenstoli toodetega kohalikke olusid tundvad edasimüüjad, USA ja Kanada turule on aidanud jõuda tütarettevõ-te Thermory USA.

Tuntud kui Euroopa tootjaToormaterjali hangitakse saare osas nii Euroopast

kui Põhja-Ameerikast ja Kanadast, mändi ostetakse peaasjalikult Soomest. „Oleme toorainetootjatele pi-sut ebamugavad partnerid: kuna termotöötlus toob esile ka väiksed praod, siis on kvaliteedinõuded kõr-ged, maksame toorme eest küll pisut rohkem, ent ka nõudmised on suured. Jälgime hoolega ka seda, kus piirkonnas puit on kasvanud ja valime aeglase kas-vuga piirkondi, mis annab puidule vajaliku tiheduse.“

Stüffi kinnitusel eelarvamusi Eesti osas äriside-mete loomisel täheldada ei ole: „Positsioneerime end Euroopa tootjana, räägime Eestist ja Euroopast laie-malt. Enamustes riikides tutvustame Thermory kau-bamärki, privat labeliga tegeleme vähem.“ Koduturu olukorda kommenteerides tunnistab Stüff, et prae-gu on siinne müük andnud käibest ca 5%, ent ette-võtte kasvades osakaal väheneb – pisikesel turul on piirid ees.

SISEKLIIMA UUDSELT,MOODSALT JA LIHTSALTVARI PRO-JUHTPULT JACHILLER-MUGAVUSKLIIMA SEADMED

Chiller Vari PRO™ -juhtpuldi ja mugavuskliima puhursead-mete disainimisel on lähtutud eri tarbijarühmade ootustest ja vajadustest. Hõlpsasti käsitletav ja moderne Vari PRO™ -juhib Chilleri Vari™ tootepere mitmekesiseid puhursead-meid sisaldades laialdaselt uudseid tehnilisi omadusi.Rakendused nii hotellidele, kontoritele, kortermajadele kuika eramutele – kõikjale kus prioriteediks on energiaefektiiv-sus ning müravaba sisekeskkond.

Uudne EC-ventilaatortehnoloogia tagab olulise elektritarbimise säästu.Meeldiv sisekliima ilma ruumisisese tõmbuseta. Ventilaatori pöörlemiskiirus minimaalseim vastavalt oludele.Modbus ühildatavus, ohtralt lokaalset seadmete

tehnoteavet. Filtri puhastusvajaduse pikk intervall.

Lisainfo: Chiller Oy Eesti Piirkonna juht Ain KuusGSM 50 62 986 • ain.kuus@chiller.fi

26

BETOON

Paldiski maantee remont Ehitati 400-meetrine asfaltbe-

toonlõik ja 540-meetrine betoon-katendiga lõik koos Järveotsa tee ristmikuga. Esimese etapina on valminud ka 800 meetri pikkune ja 4 meetri laiune kergliiklustee.

Betoontee lõigule ehitatakse 230-meetrisel lõigul 25 cm paksune betoonkate ja 310-meetrisele lõi-gule ehitatakse 20 cm paksune be-toonkate, mis kaetakse 5 cm SMA kulumiskihiga. Betoonplaadi laius on ca 8 meetrit ning betoonpinda on kokku üle 6000 ruutmeetri.

Tsementbetoontee teehoiu ku-lud vähenevad võrreldes asfaltbe-toonkattega teedega kuni 30%.

Peatöövõtja on Lemminkäinen Eesti, betoonosa ehitas alltöövõtu-na Beton Technik.

Maksumus koos käibemaksuga on 1,8 miljonit (sh kergliiklustee. Si-saldab tehnovõrke, valgustust jmt).

Tallinna Kommunaalameti juha-taja asetäitja Reio Vesiallik mee-nutab, et tsementbetoonteede ehi-tamise idee sai alguse nelja aas-ta eest, mil selle tehnoloogia või-malusi arutati teede-ehituse se-minaridel.

Katselõigu eeltöödena sõl-mis Tallinna Kommunaalamet Tallinna Tehnikaülikooliga kok-kuleppe teoreetiliseks uuringuks, eelanalüüsi käigus valiti katselõi-gule koht ja 2013. aastal hakati pi-lootprojektina rajama betoonkatte-ga bussipeatuseid. „Betoonkattega bussipeatused võimaldasid kont-rollida selle konstruktsioonilahen-duse eeliseid ja lahendus õigustas end hästi. Katsetasime nii sõidura-jal kui ka bussitaskus, et selgitada, kuidas tee reageerib nihkepingete-le ja koormusele,“ rääkis Vesiallik.

Ent kus võiks betoonteel ol-la perspektiivi? Reio Vesialliku

Betoontee katselõik saab valmisHarku järve kõrval Paldiski maanteel on valmimas tsementbetoontee katselõik: tee suuremat algin-vesteeringut kompenseerib väiksem hoolduskulu.

kinnitusel pole suure koormuse-ga raskeveokitega koormatud lõi-kudes asfaltkattega teel eeliseid, sest madalam kandevõime ja ku-lumine tingib sagedase remon-di. „Ühistranspordirajal on bussi-del üks kindel trajektoor, ebapii-savast kandevõimest tekivad roo-pad, lisaks kulumine,“ lausus lin-navalitsuse nõunik Priit Willbach. „Betoonkatte hooldusena tuleb lihtsalt iga 10–12 aasta järel katte-pinna karedust teemantfreesimi-sega taastada ning iga 12 aasta jä-rel vuuke remontida.“

Uus tee juulist avatudUue betoontee katselõigu pro-

jekteeris G.E.O. Grupp OÜ, ehitus-hanke võitis Lemminkäinen Eesti ja projekti esimese etapina valmis mullu kergliiklustee. Katselõigu ehitusega oodati kevadeni, et ol-la kindlad sobivates ilmastikutin-

LIIVI TAMMMEEDIAPILT

27

gimustes. „Tööd katselõiguga on plaanitud lõpetada juuni lõpuks, lepingu lõputärminiks on 14. juu-ni. Soovime lõigu juuli algusest liiklusele avada, see võimaldab be-toonile piisava tahenemise aja ja saame töötada piirnevatel tänava-tel,“ osutab Vesiallik.

Katselõigu ehitamisel kaa-sas peatöövõtja Lemminkäinen Eesti ka Saksa allhankija Beton Technik´i, kel olid olemas seadmed ja kogenud meeskond. „Nad tulid kohale, pakkusid alternatiivseid lahendusi, kuidas käsitööna pla-neeritud kohtades veel operatiiv-semalt tegutseda,“ kiidab Vesiallik. „Lemminkäinen on tööd alltöövõt-jatega hästi korraldanud.“

5 aastat monitoorimistKatselõigu garantiiperiood on

viis aastat, mille jooksul hinna-takse tee kulumisastet, visuaal-

set pilti, vajumisi, rööbaste teket jmt. „Tahame teada rööpa tekki-mise rütmi 5-aastase tsükli järel, siis saame ka teada, milline võiks olukord olla 10 või 15 aasta pärast. Eks tuleb kasutada kaasaegseid meetodeid, võtta pinnamudel, ka-sutada laserskanneerimist. See on unikaalne võimalus uurimistöö-deks, saame võrdluses hinnata as-faltosa, betoonosa ja betoon-asfalt-osa olukorda,“ lausus Willbach. „Keerulisem on just vuukide kont-roll, eriti seal, kus kokku saavad asfalt ja betoon, kahanemisvuu-kidega on asi mõnevõrra lihtsam.“

Betoonkatendiga teelõigu asu-kohas pole olulisi ristuvaid tehno-võrke, seega saab lõiku vaadelda kui maanteetüüpi tänavat, et tule-vikus analoogsete lahenduste pu-hul järeldusi teha. Olulise faktori-na tuleb kaardistada ka liiklussa-gedus- ja koosseis, seda kas loen-

duse või automaatse mudeli alusel. „Maanteeamet planeerib rekonst-rueerida Järvekalda tee ristmiku fooriga ristmikuks ja sinna oleks suhteliselt lihtne panna andureid liiklust lugema. Andurid saab pai-galdada ka Haabersti ristmikule,“ lausus Vesiallik.

Järeldused tulevikuksVõrreldes betoontee maksumust

asfaltteega, on hinnavahe Priit Willbachi sõnutsi 1,5-kordne.

„Sakslased on arvutanud, et kui vahe on 1,8-kordne, siis tasub be-toontee ära, sest hoolduskulud on lihtsalt nii palju väiksemad,“ viitab ta. „Tasuvusarvutused on tehtud 35 aasta peale. Ja küsimus ei ole ka pelgalt hinnas, igal suvel näeme, milline segadus sellest tekib, kui tänav tuleb remondiks sulgeda ja tuleb otsida võimalusi neid remon-ditsükleid pikendada. Rääkida tu-

Tsementbetoonkatte esmane järel-töötlus. Fotod: erakogu

28

BETOON

leb ka tee kasutaja kuludest.“ Reio Vesiallik tunnistab, et eks iga uue lahenduse puhul tuleb skepsis üle-tada ja järgmised viis aastat näi-tavad, kuidas saame edasi minna. „Kui lahendus end õigustab, võib kaaluda näiteks eraldiseisvate bus-siradade viimist betoonist alusele.“

Willbach on temaga nõus: „Eks näis, kuhu tulevik tüürib, võib-olla sõidavad ka Tallinnas kunagi vesi-nikbussid, mille näidised on maa-ilmas juba olemas.“ Betoonteede teise kasutuskohana näevad me-hed suuremaid väljasõiduteid lin-nast, mis on TEN-t võrgustikus. „Kõigepealt tuleb siiski hinnata,

mida me teada saame, siis saab edasi mõelda, et kas, kui palju ja mis võrgustik võiks tekkida,“ võtab Vesiallik teema kokku. Willbachi hinnangul vajab edasiarendamist ka betoonteede ehitamise tehno-loogia, näiteks Saksamaal on kat-setatud ka lahendust, kus peami-ne, 7-sentimeetrine aluskiht on pa-rimast kivist, ent alumise kihina on kasutatud ka paekivikillustik-ku, mis võimaldaks rahalist kok-kuhoidu. „Eks kõik ole arvutami-se küsimus, aga tahaks siinkohal ka betoonitootjatele anda signaali, et on vaja töötada retsepidega, te-geleda teadus-arendustegevusega.“

Willbach: teede-ehitus ja müüdid

Priit Willbachi väitel on tee-de-ehitusmaterjalidega seo-tud palju arusaamu, millel

tõepõhja all pole: „Näiteks väide-takse, et graniitkillustik on parem kui paekivikillustik, samas üks-ki mõõtmine/uuring seda ei tões-ta. Probleemid tekivad pigem sel-lest, et et asfaltbetoonikiht paekivi peal on õhuke, pinged jõuavad pae-kivisse ja see lõhub teed. Oluline on ka paekivikillustiku enda kva-liteet,“ räägib ta. „Probleem pole sugugi vaid aluskonstruktsioonis.“

Kontrollitud veetaseBetoontee katselõigu puhul mo-

nitooriti kandevõimeid väga täp-selt, lisaks arvestati ka pinnase-vee tasemega, mis kriitilisest pii-rist kõrgemale kerkides võib teki-tada külmakerkeohu.

„Peeter Talviste poolt tehtud uuringu resolutsioon näitas, et meil oli vaja veetase kontrolli al-la saada ja külmakerkeohtu ei ole. Seepärast nägime ette ka drenaa-žid, et olla kindel, et pinnaseveeta-se jääb 1,3 või 1,4 meetri sügavuse-le tee kattepinnast.

Koormus tõusebWillbachi hinnangul on põhi-

probleemiks viimase 20 aastaga kahekordistunud liiklussagedus -ja koormus, mis lagundab vane-maid teid.

„Eks vajamegi tugevamaid konstuktsioone ja tuleb tööd teha tüüpkatenditega. Mis aga puutub betoonteid, siis hea on ka see, et betoon kui materjal on ikkagi vä-ga palju seotud kohaliku ehitus-materjaliga, selle taga on kohali-kud tootjad, meie enda inimesed. Asfaltbetooni puhul peame palju häid materjale tooma väljast, nii bituumenit kui graniitkillustikku.“

Tsementbetoonkatte paigaldamise tehnoloogiline „konveier“.

Tüüblite paigaldamine põikvuuki.

30

UUD ISED

12.06.on betoonialaste lõputööde esitami-se tähtaeg.

Eesti Betooniühing kuulutas taaskord välja betoonialaste kõrgkooli lõputööde võistlu-

se. Töö peab olema seotud betooni või tema koostisosade või betoon-toodetega, näiteks betooni/betoon-toodete/betoonkonstruktsiooni-de kavandamine, projekteerimine, ehitamine vms.

Üliõpilaspreemiad on loodud be-tooni ja betoonehitust käsitleva õp-petöö edendamiseks. „Tahame nii üliõpilaste kui õppejõudude tä-helepanu õppetöös enam betooni temaatikale suunata,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots.

Preemiate määramiseks tuleb Eesti ülikoolidel ja kõrgkoolidel

esitada oma ettepanekud kandi-daatide kohta Eesti Betooniühingu juhatusele. Iga kool võib esitada kuni 2 ettepanekut.

Mullu said üliõpilaspree-miad Siim Õunloo – Tallinna Tehnikakõrgkooli hoonete ehi-tuse eriala lõputöö „Betoonis kasutatavate hüdrofobiseeriva-te lisaainete toime” (juhendaja TTK dotsent Aivars Alt), Marko Tosso – Tallinna Tehnikaülikooli ehitustehnika eriala magistri-töö „Pinnasele toetatud betoon-põrandad” (juhendaja TTÜ lek-tor Johannes Pello) ning Martti Salm – Tallinna Tehnikaülikooli ehitustehnika eriala magistri-töö „Teraskiudbetoonvahelae ar-

Betoonitalent on leitudVõistlusel „Otsime betoonita-

lenti 2016“ võtsid tudengid mõõtu betoonist katseke-

hade valmistamisel, pannes TTÜ ehitusmaterjalide õppelabori tõsi-selt proovile. Võistluse käigus val-mistasid kolmeliikmelised võist-konnad 4 katsekeha. Kuubikud ki-vistusid E-Betoonelement labora-tooriumis standardses keskkon-nas. 28 päeva möödudes valisid tu-dengid visuaalse hinnangu baa-sil 3 proovikeha. Nende kuubiku-te osas katsetati ehitusmaterjalide laboris survetugevust. Võistluse võitjaks kuulutati tänavu mees-kond „Rogert“ (Robert Treier, Kert Tomingas, Kaarel Hordo) betooni keskmise survetugevusega 99,7 N/mm2. Võistlusel osales 15 võistkon-da. Võistlusel oli keelatud kasutada armeeringut (fiibreid, sarrust), lu-batud oli kasutada enda tsementi,

teisi mineraalseid komponente ja betoonilisandeid. Võistkonnas pi-di olema kolm liiget.

Traditsiooniliselt osalesid ar-vestusväliselt ka oma ala profes-sionaalid: E-Betoonelement AS-i esindusmeeskond ja TTÜ oma õp-pejõud. Käesoleval aastal oli kon-kurents tihedam, kuna auhinda-dele võistles ka esindusmeeskond Tallinna Tehnikakõrgkoolist.

Betooniühing: üliõpilastööde võistlus tulekul

vutamine juhendi DAFSTB:2012 ja standardi SS 812310:2014 järgi” (juhendaja TTÜ ehitus-konstrukt-sioonide õppetooli dotsent Ahti Lääne.)

Võistluse käigus valmistasid kolmeliikmelised võist-konnad 4 katsekeha. Pildil võitjameeskonna esindaja tööhoos.Foto: Eesti Betooniühing

Bobcat Liisingu Olisoodsad finantseerimistingimused: lntress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10%

Kaibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks.

Ole 50 aasta on minilaadurite teerajaja Bobcat Skid-Steer Loader

(SSL) olnud tuntud kui vastupidavaim masin oma klassis.

2014. aastal valmis Bobcat® laadur jarjekorranumbriga 1 miljon

E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee -bobcat balti, 2012\ Edukas Eesti Ettevote 2012 \.. ... J Krediidireiting AA

32

PROBLEEM

Hea teada

Järelevalve peab oluliselt laiemat rolli kandma – tellija, erinevad järelevalve institutsioonid jne;

oluliselt suurendada katsetami-sega kontrolli, eelkõige kandvates konstruktsioonides kasutatavad tooted;

mittevastavuste puhul järel-kontroll ja toodete turustamise peatamine.

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU

TEGEVDIREKTOR

Oleme liidu nimel pöördu-nud mitmetel juhtudel Tehnilise Järelevalve Ameti poole seoses ehitusturul olevate mittenõuete-kohaste materjalidega. Probleeme on nii dokumentidega kui määra-tud omaduste hulgaga kui ka va-lede andmete esitamisega. Kuid enamasti on tegemist olnud too-detega, mis ei kujuta endast esial-gu otsest ohtu inimese elule – vas-sitakse toote soojuslike omaduste-

Koolimaja ei saa ehitada praagistSelge on see, et koolimaju ega ka mingeid muid ehitisi ei tohi ehitada ebausal-dusväärsetest materjalidest. Hiljuti on meedias toodud esile võimalus, et mit-mete hoonete seinamaterjalina on kasutatud praakmüüriplokke. Kuidas on või-malik, et ehitame maju inimesele reaalset ohtu kujutavatest ehitustoodetest?

ga; jäetakse hindamata ilmastiku-kindlus; kasutatakse liiga õhukest plekki (toote kestvuse probleem); ei pöörata tähelepanu hooldusele jms. Müürikivide mittevastavuse valguses on jõutud uuele ohtlikule tasemele – probleem on seotud ehi-tise kandvate konstruktsioonidega.

Tahaksin tähelepanu pöörata mitmele olulisele küsimusele, mil-lele tasub selle juhtumi ehitusma-terjalide nõuetele vastavuse kon-tekstis mõelda.

Üldistatult räägime ehitusma-terjalide tootmises kahest oluli-

33

sest osast: tootmisohje ja toote tüübi määramine. Tootmisohjega pannakse paika stabiilne tootmi-ne ja selle järjepidev korralda-mine. Tootmisohje kõrval on eri-ti oluline toote omaduste määra-mine, mis müürikivide puhul toi-mub oluliste omaduste puhul läbi katsetamise. Näiteks survetuge-vust tuleb järjepidevalt katsetada. Kõigil olulistel müürikivide toot-jatel Eestis on olemas oma labor, ajaleht Postimehe andmetel Rae Kivitehasel ei ole. Tõsi, laborit ise-enesest ei pea olema, kuid järjepi-devat kontrolli vähegi olulisemate tootmismahtude puhul on ilma la-borita keeruline teha.

Oluline järelevalveTeiseks võidakse ette heita, kui

õigustatud on kaebused. Siinse juhtumi kohta on koostanud ar-vamuse pädev ekspert. Tema hin-nangu kohaselt on „šokeeriv ja lu-bamatu“, et kandvaks konstrukt-siooniks mõeldud müürikivid said üleüldse tehase väravast välja sõi-ta. Kandvates konstruktsioonides tohib kasutada vaid I kategooria müürikive. I kategooria müüriki-vid peavad olema väga kõrge usal-

dusväärsusega ning nende omadu-sed peavad olema hästi kontrolli-tud. Kui I kategooria müürikivide valmistamisel esineb olulisi eksi-musi, peaks piirduma II kategoo-ria müürikivide valmistamisega.

On hädatarvilik, et ehitustoo-dete omadustele pööravad tähele-panu kõik osapooled, eriti oluline on järelevalve roll. Enim tõstaksin esile omanikujärelevalvet – tuleb kontrollida nii ehitustoodete vas-tavust dokumentidele kui ka sisu-list vastavust. Kahtlemata on oluli-ne kasvatada ka riikliku järeleval-ve, st Tehnilise Järelevalve Ameti rolli, kuid järelevalve, kontroll ja hindamine peab toimuma oluliselt laiemal kandepinnal. Ilmtingimata on vaja arendada omanikujärele-valvet ja kohaliku omavalitsuse ehitusjärelevalvet. Sellel eesmär-gil korraldasime jaanuaris koos TJA-ga omanikujärelevalve ehitus-toodete nõuetekohasuse koolituse.

Ehitustoote nõuetele vasta-vuse eest vastutab alati tootja. Potentsiaalselt suuremat riski ku-jutavate toodete tootjad peavad kaasama kolmanda osapoole – la-boratooriumi ja/või sertifitseeri-ja, kuid sertifikaat ei vabasta toot-jat vastutusest ja toote vastavuses tuleb tootjal pidevalt ise veendu-da. Sertifitseerija aitab tootjal kor-rastada ja stabiliseerida oma toot-mist, samal ajal peab sertifitseeri-ja veenduma, et tootja on võime-line järjepidevalt tootma nõuete-le vastavaid tooteid – omab päde-vat personali ja kontrollitud sead-meid, kontrollib toormaterjali ja võimalikku mittenõuetekohast toodangut jne. Samuti on kasva-valt oluline, et tootjad pööravad ise tähelepanu konkurentidele ja maaletoojatele – vähese inimres-sursi juures on seegi hädatarvi-lik, et asjatundjad osutavad puu-dujääkidele ja hoiavad nii ära mit-tevastavate toodete jõudmise tu-rule. Nii ratsionaalselt käitutakse paljudes riikides. Tootjate poolt on

vajalik tähele panna, millised too-ted on turul ja milliste omaduste-ga on need tooted. Kui praegu on probleem veel selles, et kiputakse ka kahtlustusi tõe pähe järeleval-vele esitama, siis ajapikku osatak-se enamik terasid sõkaldest eral-dada. Kuna Euroopa ehitustoode-te määrus on veel suhteliselt värs-ke dokument, on äärmiselt vajalik ka riigipoolne suurem tähelepanu ehitustoodete suunal – nii järele-valve osas kui riigipoolsete tutvus-tavate meetmete osas.

Ja ei saa üle ega ümber tellijast. Tema alustab ehitustoodete vali-kust ja tema kohustus on jälgida ehitise kestvat korrasolekut koos selles sisalduvate ehitustoodete-ga. Kui ise ei oska ehitustooteid valida, saab alati leida kompetent-se nõustaja ja järelevalve.

Kontroll katsetamisegaSeniks, kuni tellija ja omani-

kujärelevalve pädevus vajaliku-le tasemele jõuab, peab riik jõuli-semalt järelevalvaja rolli kandma. See tähendab enamat ressurssi jä-relevalve tarvis ja oluliselt enamat katsetega kontrollimist. Selleks, et meie hooned ainult pabermajadena ei kerkiks – nagu kirjutavad näi-teks Jaano Vink ja Toomas Laur Postimehes – tuleb tooteid kontrol-lida katsetamisega. Eelkõige peaks kontrollima kandvates konstrukt-sioonides kasutatavaid tooteid. Järelevalvega tuleb jõuda nii kau-gele, et oluliste puudustega toode-te turulesattumise võimalus viiak-se minimaalseks.

Oluline aspekt on seotud im-porttoodetega, kus paraku esineb ka juhuslikke maaletoojaid, kes ei oska või taha toodete omadus-tele piisavat tähelepanu pöörata. Mittevastavuste puhul tuleks teos-tada järelkontrolli.

Olulise mittevastavuse puhul tuleks maaletooja/esindaja/tootja poolt pakutava toodangu turusta-mine peatada.

Praakplokki-dega on olnud probleeme näi-teks Järveküla koolis, nüüd peab eksper-tiis selgitama, kuidas edasi. Foto: Tairo Lutter/Scanpix

34

UUED JUH ID

Eesti Ehituskonsultatsiooni-ettevõtete Liidu uue juhatu-se esimesel koosolekul vali-

sid liikmed endi hulgast uueks ju-hatuse esimeheks AS TARI juha-taja Maidu Saare ning aseesime-heks AS Telora-E tegevjuhi Tiit Keremi. Maidu Saare sõnul kes-kendub EKEL jätkuvalt oma liik-mete huvide eest seismisele, plaa-nis on hakata korraldama koolitu-si, mis on suunatud eelkõige telli-jatele, seejuures nii eratellijatele kui omavalitsuste spetsialistidele. „Anname oma panuse, et vastu-tuskindlustuse turul toimuv saaks kuidagi reguleeritud ja korrasta-tud. Liit tervikuna peaks muutu-ma nähtavamaks ja liidu seisuko-had kuuldavamaks,” lausus Saar. „Siin on palju teha meie eelmise aasta lõpust ametisse asunud uuel tegevjuhil Kalle Karronil.”

EKEL-i juhatusse kuuluvad: Tiit Kerem (Telora-E AS), Marika Utkin (Novarc Group AS), Maidu

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu aastakoosolekul valiti ka uus juhatus. Vahetusid kolm ju-

hatuse liiget: Jaanus Otsa, Jaano Vinki (AS Nordecon) ja Andres Aaviku (AS Skanska) asemele as-tusid Tõnu Kull (Maru Ehitus AS), Kaupo Kolsar (Astlanda Ehitus OÜ) ja Erkki Suurorg (AS Nordecon).

Revisjonikomisjonis on edaspidi Janek Lohu asemel Kaido Somelar. Koosseisu puudutavaid uudiseid on oodata ka juunis, mil valitakse uus juhatuse esimees.

Eesti Ehitusinseneride Liit va-lis esinduskogul järgmiseks kaheaastaseks perioodiks

uue kolmeliikmelise juhatuse ja volikogu. Senise esimehe Andres Piirsalu (OÜ Entec Eesti juhatu-se liige) asemele asus Jaanus Olop (E-Betoonelement AS projekti-meeskonna juhataja) ning üle-eel-mise esimehena tegutsenud Kaupo Koitla vahetas juhatuses välja Margo Dengo (Maru Ehitus AS arendusdirektor). Järgides Euroopa katusorganisatsiooni ECCE rotat-sioonipõhimõtet, kestavad esimehe

volitused 2 aastat, peale mida jät-kab ta juhatuse liikmena ning ju-hataja kohale asub nn „tõusev“ ju-hatuse liige. Juhatusest väljalange-va liikme asemele valitakse uus tu-levane esimees.

EEL-i 25. juubeli puhul said au-liikme staatuse Valdo Jaaniso, Vello Otsmaa, Heiki Meos, Riho Oras, Holger Karema, Toomas Laur, Aadu Kana.

Esinduskogul kuulutati välja ka aasta ehitusinsener 2015, kel-leks osutus Roland Vaikmäe AS-st Merko Ehitus Eesti.

Uuenes EEEL-i juhatuse koosseis

Eesti Ehitusinseneride Liidul uus juhatus

EKEL-i juhatusel uus esimees: Maidu Saar

Maidu Saar.

Saar (TARI AS), Tõnis Tarbe (Arhitekt Tarbe OÜ), Ra Luhse (Arhitektuuribüroo Luhse&Tuhal OÜ), Keijo Vaher (Sweco Projekt AS), Merike Rannu (K-Projekt AS), Heiki Meos (EstKonsult OÜ) ja Margus Saavik (REIB OÜ).

REHVA konverents jagas tunnustusi

Äsja toimunud REHVA aastakongressil Taanis Aalborgis esindasid Eestit

Jarek Kurnitski, Allan Hani ning Martin Thalfeld. Jarek Kurnitski valiti teistkordselt REHVA asepre-sidendiks, Teet Tark ja Peeter Parre said tunnustusena Professional Award´i: „See on väga suur tunnus-tus meie Euroopa organisatsiooni poolt,“ lausus Allan Hani Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusest.

Teise olul ise sündmuse-na toimus EKVÜ üldkoosolek ja 25. aastapäeva tähistamine. Ettekannetega esinesid töörüh-made esindajad: Kristi Nakkurt ja Allan Hani arutlesid koolituste-gevuse ja meediaplaani teemadel, Peter Haab tutvustas kutseomis-tamise valdkonda, Jarek Kurnitski seadusloomega seonduvat, Peeter Parre andis ülevaate standardi-seerimise protsessist, Hendrik Voll arutles eriala populariseerimise võimaluste üle ning Teet Tark tut-vustas BuildEST 2 kokkuvõtet.

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

PrintechEristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printeche-kiri: toode@toode.ee

2x

Combokit DLX2152TJ1

18V 2X5,0Ah Li-ion, 2 x MAKPAC

(DDF480+DGA504)

76406 Saku vald Eestiwww.makita.ee

Hinnad kehtivad kuni 30.06.2016. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. Pildid on illustreeriva tähendusega. www.makita.ee

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools Estonia AS, Kadaka tee 131 • Boxes OÜ, Kadaka tee 44 • Decora AS, Laki 36 • Klinkmann Eesti AS, Krookuse 2 • Makserv OÜ, Laki 32 • Makserv OÜ, Vabaduse pst.166 • Mass AS, Kalda 7d • Tallmac Tehnika OÜ, Mustamäe tee 44 • Terätoimituse Eesti OÜ, Kalmistu tee 26J Tartu: B&B Tools Estonia AS, Tähe 127 • Decora AS, Riia 128 • Cedo Kaubandus OÜ, Vasara 52D • Makserv OÜ, Ringtee 26 • Mass AS, Tehno tee 7 • Tallmac Tehnika OÜ, Riia mnt. 130 Jõhvi: Tallmac Tehnika OÜ, Linda 15D • Silbet AS, Rakvere 38A Pärnu: Cedo Kaubandus OÜ, Tallinna mnt. 84 • Naelaremont OÜ, Suur-Jõe 60 Viljandi: Decora AS, Leola 53 • Siimals, Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla AS, Teh-nika 30 • Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad OÜ, Kesk 3 Kuressaare: Ehitusmees OÜ, Pikk 59, Kärdla: Faasion OÜ, Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei, Kangelaste 3A Kohtla-Järve: Maionor Grupp OÜ, Kauba 3D Paide: Vaaros OÜ, Pärnu tn. 8 A Valga: WAL-BRO OÜ, Pikk 3a Viimsi: Soosing OÜ, Tulbiaia tee 4 Võru: Decora AS, Lepa 2

499€