EhitusEST märts 2016

ehitusEST PROJEK TEERI JA EHITA nr 9 mär ts 2016

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele.Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

PrintechEristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printeche-kiri: [email protected]

3

SISUJUHT

EhitusESTVäljaandja: OÜ MeediapiltKoduleht: www.meediapilt.eeToimetaja Liivi Tamm, e-post: [email protected], telefon +372 51 07011Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: [email protected], telefon +372 566 88 515Kujundusosakonna e-post: [email protected]ükk: AS KroonpressToimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitami-seks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kae-buste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: [email protected]).

Ehitajate ja materjalitootjate aastatulemused ja tulevik

lk 6–8

Oliver Alver: targalt hullude ideede arhitekt

lk 10–13

Kutsete süsteem vajab restarti

lk 14–19

Aasta betoonehitis: Ihaste sild

lk 18–22

KODA: lihtne ja eluterve

lk 24–29

Sajandi suurprojekt Rail Baltic

lk 32–36

Katuseuudised

lk 37

Seadus: tehase tootmisohje

lk 40

Raul Keba ehitusseadustikust

lk 42–44

Koolitusinfo

lk 45

Uuendus: tööriist annab aru

lk 46–49

Teadustöö: energiatõhusus ja ülekuumenemine

lk 50–51

Kutsevõistlused

lk 54–55

Teadmistepõhine ehitus

lk 56

Arvamus: Tõnis Tarbe vastutuskindlustusest

lk 58ISSN 2382-8382

MEEDIAP LT

URETEKí tehnoloogia kasutab geo-polümeervaikude segu, millega pa-randatakse aluspinna kandevõimet. Geopolümeeridega tihendatakse hoone vundamendialune ning va-jadusel looditakse uuesti vajunud hoone osad. Tehnoloogia eelis on materjali vastupidavus, kiirus ning mugavus – taoline tegevus ei seiska tavapärast elu- või töörütmi.

Üks vajumise tundemärke on hoonesse ja selle seintesse tekkivad praod. „Vajumine on sa-geli seotud vundamendialuse pinnase aluskihti-dega ja niiskusesisaldusega, seejuures ei pruugi probleem olla maapinna lähedal, vaid mitme meetri sügavusel,“ tõdeb URETEK Baltic’u juht Roman Reiner-Latõšev. „Eriti tundlikud vaju-misele on savipinnased, mis kahanevad ja pai-suvad sõltuvalt muutuvast niiskusesisaldusest. Nii hakkabki pinnas niiskuse mõjul mängima ning hoone konstruktsioon vajuma. Vahel võib vesi vundamendialuse pinna isegi ära uhtuda, tulemuseks on pinnase ja hoone nihkumine.“ Samuti on palju probleeme buumiaegsete ehi-tistega, kus enne ehitamist ei tehtud piisavalt

URETEK’i uudne tehnoloogia pinnase kindlustamiseks

uuringuid või aluspinnas on jäänud korralikult tihendamata ja tulemust näeme vajuvate vun-damentide ning põrandate näol.

Lisaks pinnase niiskusesisaldusele võib vajumist tekitada ka kõrvalobjektil toimuv ehi-tustegevus, hoone juurdeehitus või kasvavatest mahtudest tulenev koormuse suurenemine.

Lahendus sõltub iga hoone eripärast„Esmajärjekorras tuleks vajumise põhjus

likvideerida ehk aluspind stabiliseerida, sobiv lahendus valitakse vastavalt konkreetse koha tingimustele ning sageli tuleb kasutada mitme lahenduse ja tehnoloogia kombinatsiooni, ” räägib Reiner-Latõšev. Tüüpiline viga on see, et valatakse vajunud põrandale lisakiht be-tooni, mille tulemusel pannakse niigi nõrgale aluspinnasele veelgi suurem koormus peale ja vajumine hoopis intensiivistub. „See on kos-meetiline parandus, mis ei lahenda probleemi ning tõstab ka põrandaküttega objektide kütte-kulusid. Esmajärjekorras tuleb vajunud ehitis stabiliseerida, et vajumine peatada. Paljudel juhtudel tekitab aluspinnase vajumine liikumi-si ka ehitise konstruktsioonis. Sellistel juhtudel

looditakse vajadusel lisaks stabiliseerimisele vajunud konstruktsioonid uuesti.

URETEK pakub vastupidavat lahendustPinnase tihendamine URETEKí geopolü-

meervaikude seguga on Soomes pea 40 aastat tagasi välja töötatud lahendus ning võimaldab ilma kaevetöödeta ja väikse ajakuluga pinnast tihendada. „Töid saab teostada kitsastes oludes ning paisuv geopolümeer toimib hästi paljudes erinevates pinnastes. Võrreldes traditsioonilis-te meetoditega häiritakse ümberkaudset kesk-konda minimaalselt.“ selgitab Reiner-Latõšev.

Oma omadustelt on geopülumeer äärmiselt vastupidav, mis ei lagune ei vees ega kemi-kaalide toimel, samuti on see vastupidav ajas. „Seda tehnoloogiat on maailmas kasutatud laialdaselt elu-, äri- ja avalike hoonete, lennuki-te maandumisradade ja ruleerimisalade, muin-suskaitseliste hoonete, maanteede, raudteede ülesõidukohtade, tammide, sadamakaide ning sildade aluspinnaste stabiliseerimiseks. Geopo-lümeeriga on pinnaseid võimalik parandada kuni 13 meetri sügavusele ning uuesti loodi-mise täpsus on +/-1 mm,“ lisab Reiner-Latõšev. „Vahtu meie ei kasuta, sest see ei võimalda pinnaseid stabiliseerida ning viimane on üsna kontrollimatu materjal, lisaks sellel puudub vajalik kandevõime.“

Geopolümeeri puhul hilisemat järelpai-sumist või mahukahanemist karta ei ole vaja, seda näitab edukalt 36-aastane töökogemus ning hiljuti kaevati välja ka 25 aastat tagasi teostatud töö alt materjal, kuna maja läks lammutamisele, ja mõõtmiste tulemusena oli materjal säilitanud kõik oma omadused.

Oluline on siinkohal materjali paigalda-mistehnoloogia. „Aluspinda saab tihendada näiteks põrandaid lõhkumata ja nii, et ka kogu äritegevus toimub suurema häirimiseta ning laosisustus koos kaubaga või mööbliga jääb omale kohale,” räägib Reiner-Latõšev. Parima

REKLAAMTEKST

tulemuse saavutamiseks on tõstetava konst-ruktsiooni koormamine raskusega pigem kasu-lik. „Kogu raskus, mis antud kohas tavapäraselt asetseb, peabki sinna jääma, kogu tööprotsessi ajaks. Laseme koormata põranda maksimaalse koormusega, mis võimaldab saavutada pinnase maksimaalse tiheduse.“

Oluline kvaliteet ja kiirusEsimese sammuna vajumise tuvastamisel

on vaja teha kindlaks vajumise põhjus ning siis vajadusel pinnasetingimuste uurimine.

Seejärel toimub geopolümeeri sissepritse soovitud sügavusele, et aluspinnas siduda ja kui vaja, siis ka vundament soovitud kõrgusele tõsta. Tõstejõu limiiti pole veel saavutatud, kuna kogemus on ka raudtee silla tugiposti tõstmisega 4 cm ning samal hetkel oli sillal 100 tonni kaaluv vedur.

Põrandaplaadi stabiliseerimise ja uuesti loodimise käigus puuritakse plaadi sisse aluspinnaseni väikesed augud, 12–15 mm. Et järelparandus oleks kliendil minimaalne, siis püütakse plaaditud põranda puhul alati võimalusel puurida vuugi vahele ning muude kattematerjalide puhul kasutatakse erinevaid peitemeetodeid.

Seejärel surutakse geopolümeeri täpselt õigele sügavusele, mis tõstab plaadi soovitud tasemele ning stabiliseerib aluspinnased. Esmalt täituvad kõik tühimikud ning seejärel hakkab pinnas tihenema, lõpuks liigub geopolümeer väiksemat vastupanuteed üles ning tänu headele paisumisomadustele toimub kontrollitud tõste. Täpsete tulemuste tagamiseks on vaja tõstmis-protsessi jälgida spetsiaalsete mõõteriistadega. „Konstruktsioonide tõstmine geopolümeeri abil on kiire töö, kuid geopolümeer nõuab suurt käsitlemisoskust. Et pinnasesse jõuaks õige ko-gus materjali, peab kogu tööprotsess toimuma kindlal intervallil ning olema jälgitav kogenud spetsialisti poolt,” räägib Reiner-Latõšev.

3 TEHNOLOOGIATSlab-lift: pinnase stabiliseerimine kuni 1,5 m sügavuseni ja konstruktsiooni uuesti loodimine. FEB-i laopõrand Paldiski mnt-l. Laos oleva kahvel-

tõstuki raskuse all hakkasid betoonist põrandaplaadid liikuma, koormused tekitasid paisumisvuukide ümbru-ses äärmiselt tugevaid surveid. Eesmärk oli võimalikult kiiresti taastada betoonplaatide aluspinnas, vältimaks nende purunemist. Tööde käigus tehti põrandasse 12 mm läbimõõduga avasid ja asetati neisse metall-torud, läbi mille suruti põranda alla Ureteki geopo-lümeervaiku. 150 jooksvat meetrit põrandapinda stabiliseeriti kuue tunniga ilma põranda soovimatu tõusuta ning laohoone tavarutiini häirimata. Prisma Peremarket Soomes (suuruselt teine).

Kaubanduspinna põrandad olid vajunud kohati kuni 12 cm, aluspinnas stabiliseeriti ning põrand looditi uuesti. Seejuures ei seiskunud ühekski päevaks kaubandustegevus. 1,5 nädalaga stabiliseeriti öötun-didel terve kaubanduspinna alune pinnas, inventari välja viimata.Di: pinnase stabiliseerimine 2-13 meetrini. Arlanda Schenkeri lao vundament vajus, kuna 5,5 m

sügavusel asus savikiht, mis niiskuse mõjul mängis. Ureteki geopolümeervaigu abil stabiliseeriti 5,5 meetri sügavusel olev savikiht ning anti pinnasele kandevõime. Haapsalu vana kõrtsihoone stabiliseerimine Vee

tänaval. Kuna tehnoloogia ei tekita vibratsiooni, on see eriti sobilik ka muinsuskaitseväärtusega hoonete stabiliseerimiseks. PowerPile: kasutatakse eriti nõrkade aluspin-naste puhul, kus patenteeritud geotekstiilkottidesse lastakse geopolümeervaikude segu ning paisutatak-se kuni 1,5-meetristeks vaiadeks, millega toestatak-

22. aprillil 2016 toimub TTÜ-s konverents, mis on suunatud inseneridele, ehitusspetsialistidele ning mis käsitleb tehnoloogiat ja selle võimalusi süvitsi. Täpsem info www.uretek.ee kodulehel või siis [email protected]

URETEK BALTIC OÜPärnu mnt 160FTallinn, Eesti 11317Tel: +372 5065959E-mail: [email protected]

se ja looditakse vajunud konstruktsioone. Helsingis stabiliseeriti silla pealesõiduplaadi eelne sõidutee ning pealesõiduplaat looditi uuesti, midagi lahtikaevamata ning liiklust täielikult sulgemata. Kasulik teada!Esimesed katsed geopolümeeriga vundamentide stabiliseerimiseks ja pinnaste parandamiseks tehti juba 1980. aastal. Senini on tehnoloogiat pidevalt täiustatud ning praeguseks on Soomes loodud Uretek Worldwide Oy’st kasvanud välja rohkem kui 50 riigis tegutsev geotehnilistele inseneritöödele spetsialiseerunud töövõtjate võrgustik. Kokku on tänaseks tehtud üle 200 000 tööstus- ja infraobjekti. Rahvusvahelised akrediteeringud ja tunnustused:URETEK’i lahendusi ja tehnoloogiaid on erinevate aastate jooksul testinud mitmed erinevad orga-nisatsioonid, sealhulgas Delft’i Ülikool Hollandis, Instituut Dr.-Ing Gauer Saksamaal, Applied Research Associates INC USA-s, University of Wyoming USA-s, University of Padua Itaalias, Turku Univesrity of Applied Sciences Soomes, Univesity of Newcastle Austraalias, University of Duisburg ja University of Heidelberg Saksamaal. Lisaks on URETEK’i tehno-loogiad saanud järgmised akrediteeringud: BRANZ, SOCOTEC, Studio Sperimentale Stradale ja TÜV.URETEK väärtustab professionaalset suhtumist igapäevatöös. Meie inseneride meeskond on ak-rediteeritud mitmetes kutseühingutes, sealhulgas Institute of Civil Engineers, Institute of Highway Engineers ja Institute of Occupational Safety and Health. URETEK’il on ka Link-Up, Constructionline, Safe Contractor, EXOR, IOSH and CHAS akredi-teeringud Inglismaal ja Rakennusteollisuus, RALA PÄTEVYYS ning INFRA SUOMI Soomes.

6

ÜLEVAADE

Kohalikkuehitusturgu mõju-tas enim rajatiste ehitusmahtude vähenemine.

INDREK PETERSONEESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

Ehitusettevõtjad turul kasvu ei prognoosi

Erinevalt pankade poolt prog-noositavast ei näe ehitus-ettevõtjad kuigi suurt ehi-

tusmahtude kasvu väljavaadet ka 2016. aastal. Statistikaameti and-metel ehitasid Eesti ehitusettevõt-ted 2015. aastal Eestis ja välisrii-kides kokku 2,0 miljardi euro eest, mis oli 5% vähem kui 2014. aastal.

Kui ehitusmahud kohalikul tu-rul kahanesid ligikaudu 9%, siis välisturgudel tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suu-renes 2014. aastaga võrreldes ko-guni kolmandiku võrra, moodus-tades ehitussektori kogu ehitus-mahust 11%.

Hooneid ehitati 1,3 miljardi ja rajatisi 732 miljoni euro eest. 2014. aastaga võrreldes vähenes hoone-te ehitamine 2% ning rajatiste ehi-tamine kümnendiku võrra.

Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim rajatiste ehitusmahtude vä-henemine. Vähem tehti ka hoonete remondi- ja rekonstrueerimistöid. Samas juba 2013. aastal elavnema hakanud hoonete uusehitus jät-

mln eurot

Ehitustöid veidi vähem kui mullu

2000

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

201520142013201220112010200920082007

kas tõusutrendi ka mullu. Ilmselt ka 2016. aastal saab ehitussekto-ri käekäiku suures osas määrama see, kui kaua kõrge nõudlus elu-kondlike hoonete järele püsib, ku-na turg kaubanduspindade ja bü-roopindade järele on küllastumas ja ka struktuurifondide vahendite rakendamine pole veel suuremat hoogu sisse saanud.

Keskmistele ja väikestele ehi-tusettevõtetele toob ehk mõningast leevendust korterelamute rekonst-rueerimistoetuse meede, kuhu on struktuurivahenditest perioodiks 2014 kuni 2020 planeeritud 102 mil-jonit eurot.

Ehitussektori käekäiku ilmestab ka asjaolu, et esmakordselt alates 2009. aastast on sektori keskmine palk langenud alla vabariigi kesk-mise taseme. Ka 2016. aastal ehi-tusmahtude langus ilmselt jätkub, ehitusturgu iseloomustab tihenev konkurents, püsib surve ehitushin-dadele ja kvaliteedile. Prognoosida võib, et ka tööhõive väheneb ning kärbitakse tööjõukulusid.

% %

11%

-5,3%

0

2

4

6

8

10

12

20152014201320122011201020092008200720062005 -30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

20152014201320122011201020092008200720062005

Ehitustööde osakaal välisriikides suurenes jõudsalt

Ehitusmahuindeksi muutus võrreldes eelmise aastaga

• joonisteprintimine,koopiad• projektipangateenus• skaneerimine• köitmine,kiletamine• visiitkaardid,kleebised• bännerid,sildid,objektitahvlid• roll-upstendid• plaadiletrükk-KAPA,PVC,BIP• erikujulinelõikusCNCpingil

KÕIK PRINTIMISTEENUSED MEILT!

Grano Digital AS

Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / [email protected]äe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / [email protected]

www.grano.ee

Küsi pakkumist:

tel 650 6072 mob 56 629 007 [email protected]

Tippkvaliteediga LAUDPARKETTEesti Tootjalt

• Parim laudparkett juhtivast Euroopa tehasest • Valmistame 500 000 m parketti aastas,mida tarnime üle maailma • Kvaliteet, mis sobilik nõudliku Skandinaavia kliima jaoks • Valikus rohkem kui 300 disaini, millega oma kodu isikupärastada • Lukuslik, unikaalne ja kindla kvaliteediga kestev põrand

www.estaparket.eu

Külasta meie Maardu tootmise juures olevat näidistesaali !

74114 Maardu |Technomar & Adrem Ltd. |Vana - Narva mnt. 22 |

ESTONIA | Tel. +372 603 4865 [email protected]

Parim Laudparkett juhtivast Euroopa tehasestValmistame 500 000 m2 parketti aastas,mida kasutavad kliendid üle maailmaKvaliteet, mis sobilik nõudliku Skandinaavia kliima jaoksValikus rohkem kui 300 disaini, millega oma kodu isikupärastadaLukuslik, unikaalne ja kindla kvaliteediga kestev põrand Külasta meie Maardu tootmise

juures olevat näidistesaali !ww

w.e

stapa

rket

.eu

74114 Maardu |Technomar & Adrem Ltd. |Vana - Narva mnt. 22 |

ESTONIA | Tel. +372 603 4865 [email protected]

2

8

ÜLEVAADE

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

Kahanevad ehitusmahud jät-sid oma jälje ka ehitusma-terjalitööstusele ja mullu ei

suutnud ekspordi väike kasv kogu-müüki positiivseks pöörata.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvate ettevõtete käi-ve kahanes 2015. aastal 2% võr-ra – 410 miljoni euroni. Meie et-tevõtete ekspordikäive kasvas 2% võrra – 152 miljoni euroni. Olulisemad eksportijad on ehi-tusvahtude ja vuugihermeetiku-te valmistaja Krimelte kõrval ava-täidete tootjad/paigaldajad (Metus-Est, T-Tammer, Saajos, Viking Window, Malmerk Fassaadid, Saku Metall Uksetehas), betoon- elementide ettevõtted (TMB, Lasbet Tootmine, Muuga Betoonelement, E-Betoonelement), lubjakivitoodete pakkujad (Kunda Nordic Tsement, Nordkalk), müürikivide tootjad (Aeroc Jämerä, VKG Plokk), katu-setoodete müüja Monier, plasti- ja ehituskeemiafirmad (Pipelife Eesti, HAKA Plast, Remei Baltica).

Samas kodumaine müük kaha-nes 4,5% võrra. Tulemusest enam kurvastab asjaolu, et müügitu-lemuse languse kõrval pea kõik tööstuse sisendite hinnad tõusid (toore, energia, tööjõud).

Projektid ootavad käivitamist2016. aasta suhtes on ootused

vastuolulised – Euroopa uue ra-hastusperioodi algusest on juba piisavalt aega möödas ja projektid võiksid käima minna, kuid tundub, et käimaminekuperiood ikka veel venib. Endiselt teevad muret erine-

Materjalitootjatele teevad muret maksutõusud

vad maksutõusud – eelkõige kesk-konnatasude tõus on juba varase-malt sisse programmeeritud. Täna räägitakse põlevkivi kaevandmis-õiguse tasude märkimisväärsest vähendamisest. Ehitusmaavarade (liiv, kruus, lubjakivi, dolokivi) kaevandajad on jäetud kahjuks vaeslapse rolli.

Kuna Vabariigi valitsus on ana-lüüsimas keskkonnatasudega seon-duvaid arenguid ja eeldatavasti võiksid need aasta või veidi ena-ma jooksul valmida, siis tooks kae-vandmisõiguse tasu vähendamine ehitusmaavarade kaevandajatele väikest leevendust.

Uueks ebameeldivaks uudiseks on ehitusmaavarade müüjate ja kasutajate jaoks majandus- ja ta-ristuministri poolt väljapakutud

raskeveokite teekasutustasu: tegu on koormisega, mida rakendatak-se ka tööstusele. Lisaks kehtib meil juba üle 10 aasta raskeveokimaks. Kuigi üht nimetatakse maksuks ja teist tasuks, kehtivad mõlemad üle 12-tonnistele veokitele ning mõle-mate puhul rakendatakse ajamää-ra (näiteks aastamaks), seega te-kiks uue tasumäära kehtestamisel topeltmaksustamine.

Kaudne maksustamineArvestades töötleva tööstuse

märkimisväärsust nii lisandväär-tuse, töötajate arvu kui ekspor-di osas, tuleks oluliselt vähendada tööstuse kaudset maksustamist ja selle asemel tegeleda üldiste mak-sudega ning riigisektori õhenda-misega.

EETL-i kuuluvate ettevõtete tulemusedMüük ja eksport, miljonit eurot

422

158

0

100

200

300

400

500

2016prognoos

201520142013201220112010

müük eksport

Linnar Tillmann Christof Dammeyer Jukka Huusko

Kinnistel meetoditel kommunikatsioonide rajamisele pühendatud Baltimaade esimene rahvusvaheline konverents on tänaseks ajalugu. 17. – 18. veebruaril 2016 Tallinna Lauluväljakul toimunud üritust külastas üle 100 inimese Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt ja Soomest. Kahepäevasest erialakoolitusest võttis osa 18 inimest, kes kõik läbisid edukalt ka lõputesti ja said vastava tunnistuse.

Kogu ürituse peasündmusele ehk konverentsile lootsime aktiivsemat osavõttu, kuna see üritus oli tasuta. Kahjuks jäidki üle 50 tk konverentsi logoga meenet ootama neid kes registreerisid oma osavõtu, kuid jätsid tulemata.

Millest räägiti: kivistuvad puurimissegud, puurpea asukoha määramine raskesti juurdepääsetavates kohtades, kaablite ja torude tõmbejõu määramine ja mõõtmine, puurimissegude taaskasutus jpm.

Korraldajate meeskonda esindav Aleksander Nõomaa käis välja idee moodustada Baltimaade ühine kaevevaba assotsiatsioon, eesmärgiga tutvustada tellijatele NO�DIG tehnoloogia uusimaid saavutusi ning esindada meie piirkonna tegijaid rahvusvahelistel üritustel.

Kõik sellekohased mõtted ja kommentaarid palume saata aadressile: [email protected]

Fotod: Rene Riismaa

Baltic NO - DIG Conference 2016

● Hr. Jukka Huusko, FiSTT ● Merko Infra AS ● Eltel Networks AS ● Terrat AS ● Hr. Margus Maripuu,

Vihmer OÜ ● AT�Boretec GmbH

● Bagela GmbH ● Cebo Holland B.V. ● Digital Control GmbH ● Hunting Trenchless Inc ● Terra AG ● Sitetec BV ● Evopipes SIA

Konverentsi peakorraldaja MELKER BALTIK OÜ kuulutas välja konkursi parimatele NO�DIG meetodil teostatud töödele. Konkursil osalemiseks palume täita küsimustik aadressile: http://melkerbaltik.eu/mb/hdd-dialogs/

Tuletame meelde, et konkursi esimese koha auhind on vee- ja põrutuskindel mobiiltelefon, teise koha auhind veekindel fotokaamera ning kolmanda koha vääriliseks hinnatud kaevevaba lugu saab kutse ühele inimesele tasuta osalemiseks järgmise aasta koolitusel.

Suur tänu kõigile, kes oma osalemisega toetasid konverentsi korraldamist:

Soovime kõigile edukat hooaega ning kohtumiseni veebruaris 2017.

10

TEKST: VIVIKA VESKI

PORTREE

„Ah et siis nii tegelikult ongi,” mõtles Oliver Alver hiljuti, kui seisis Rakvere Targas Majas, mis oli ühtäkki rahvast ja elu täis. See oli arhitekti jaoks omamoodi ah-haa-efekt, kuigi mitte esimene sel-le maja puhul. Ta jälgis pikalt, kui-das inimesed toimetavad ja kuulas nende arvamusi.

Rakvere Tark Maja valiti Aasta ehitusprojektiks 2014/2015. Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu korraldatud aasta ehitus-projekti tunnustamisüritusel jaa-nuari lõpus kuulutati võitja välja.

Targalt hullude ideede arhitekt

OLIVER ALVER

Rakvere Targa Maja ar-hitekt Oliver Alver leiab, et katsemaju tehes võiks tulevikus heas mõttes hulluks minna ja ehitada kasvõi midagi ametlikult lubamatut.

Oliver Alver ütles võidust kuul-des, et projekt sai teoks tellija, projekteerija ja ehitaja väga hea koostöö tulemusena, samuti kii-tis ta tellija, sihtasutuse Virumaa Kompetentsikeskus, julgeid ja ris-kantseid ideid.

Rakvere südamesArhitekt meenutab, et kui ar-

hitektuuribüroo Alver Arhitektid viis aastat tagasi Targa Maja ar-hitektuurikonkursi võitis, tuli see tema jaoks paraja üllatusena, sest konkursil osales väga esinduslik

11

Otsisimetasakaalu reaal-selt kasutatava ja katsekeskkonna vahel.

seltskond. Tagantjärele arvab ta, et üks kaalukeel nende meeskon-na kasuks võis tuleneda sellest, et ta oli varem töötanud Rakvere lin-naarhitektina.

„Olin seda kohta linnaehitus-likult põhjalikult tunnetanud ja analüüsinud, sealseid probleeme ja vigu märganud. Võimalik, et see oli üks asi, mis andis konkur-sil plussid meie tööle,” arutleb ta.

Alver räägib, et Rakvere ajast on ta süda jäänud selle linnaga seotuks. „Kui selline konkurss tu-li, olin kohe tahtmist täis,” muhe-leb ta.

Omal ajal Rakveresse töö-le sattus ta varsti pärast Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-osakonna lõpetamist üsna juhus-likult. Üks tema tuttav tahtis ha-kata Rakveres maja projekteerima ja küsis Oliveri käest, mida selleks tuleb teha. Oliver soovitas tuttaval kõigepealt linnavalitsusest uurida. Linnavalitsuses öeldi, et neil het-kel linnaarhitekti ei ole, vaid nad otsivad ja esmaspäeval on täht-aeg. „Siis ta mulle laupäeval kirju-tas, et kuule, Oliver, tule Rakvere linnaarhitektiks. Korra mõtlesin, skännisin oma diplomi sisse, saat-sin ära ja nii ta läks,” räägib mees.

Kuidagi juhtus nii, et nende kursuselt läkski enamik linnaar-hitektideks ja Oliver oli esimene. Enne seda mõeldi pigem, et kes see bürokraadiks ikka tahab min-na. „Aga tol hetkel oli mõttemalli muutus. Aga nüüd ma tunnen, et et täna on töö ametkondades muu-tunud taas väga bürokraatlikuks, aga tol hetkel oli, naljaga pooleks, justkui Hruštšovi sula,” räägib ta.

Väge täis linnTarga Maja idee juures köitis

Oliver Alverit projekti innovaa-tilisus, aga veel rohkem Rakvere ise. Ta selgitab. Mingil hetkel, kui kõik linnad otsisid endale sloga-neid, oli Rakvere võtnud endale hüüdlauseks „väge täis”. „Eks see

vist Rakvere kohta kehtib küll. Kohalike inimeste mõtlemine on avatud ja progressiivne – kuni sel-leni välja, mida nad viimasel ajal jõulukuuskedega teevad. Nad ei karda katsetada – kui läheb unt-su, siis läheb, teevad järgmine kord uuesti.

Sellist väge täis tegemist-toi-metamist on seal küll palju,” rää-gib Alver.

Palju katseideid„Katseideid oli esialgu palju,”

meenutab Alver Targa Maja pro-jekteerimise algust. Ta räägib, et üks rajumaid ideid oli näiteks see, et hoone käitleb enda reoveed ise. Mitte ei saada neid toruga kuhugi kaugele reoveepuhastisse. Nad käi-sid oma meeskonnaga Rootsis vaa-tamas, kuidas sellega katsetatakse.

„Kahjuks hetkel oli see veel meie ehituskeskkonna ja turu jaoks liiga radikaalne.“

Ta tunnistab, et tema jaoks tegi projekteerimise raskemaks see, et tegu ei olnud ainult katsemajaga, vaid hoonega, kuhu inimesed lähe-vad igapäevaselt tööle – sinna pidi tulema reaalselt kasutatav ja kõi-gile nõuetele vastav kontoripind. „Siis ei saa sa nende katsetega vä-ga hulluks minna. Tuli leida tasa-kaal reaalselt kasutatava ja katse-keskkonna vahel – ja see kõik pidi ära mahtuma väga selgesse kliendi käsutuses olevasse rahasummasse.

Rakvere Tark Maja ei ole aga ar-hitekti sõnul saanud praegu veel sugugi valmis, vaid on nagu raa-mistik, kus sees saab hakata erine-vaid asju proovima.

Tark ja ilus majaOliver Alver räägib, et nen-

de meeskond tahtis Tarka Maja projekteerides näidata ka seda, et energiasäästlik ja targalt juhi-tav maja võib olla ilus. Ta tunnis-tab, et on vaadanud passiivma-ju ja leidnud, et need võivad küll tarbida kütteks väga vähe ener-

Rakvere Targa Maja arhitekt Oliver Alver.Foto: Elmo Riig/Scanpix

12

giat, kuid on nii koledad, pimedad ja ebapraktilised, et varsti inime-sed ütlevad, et ärge mulle mingit energiasäästumaja küll tehke, see on nii õudne.

„Energiasäästlikust ja tarkust on võimalik saavutada ka nii, et säilib hea väljanägemine,” ütleb ta.

Teiselt poolt on Alver linnaar-hitektina töötades kohanud ka ar-hitekte, kes käsitlesidki end vaid fassaadikunstnikuna. Ilu on Alveri sõnul oluline, kuid see pole kõik. Ta toob võrdluse, osutades kamp-sunile enda seljas: „Mulle see meel-dib, minu meelest on see ilus. Aga lisaks peab see kampsun funktsio-naalne olema – mõnus, soe ja vas-tupidav.”

Maja puhul peavad ilu, funkt-sionaalsus ja ökoloogilisus olema mõnusas tasakaalus. Et aga seda saavutada, võiks katsemaju tehes tema hinnangul minna nii-öelda hulluks.

„Mitte teha katsemaju, mis pea-vad reaalselt vastama meil kehti-vatele nõuetele. Võiks tõesti pilt-likult öeldes proovida teha põhust ja loomasõnnikust ja täiesti taas-kasutatavatest materjalidest. Võiks ehitada tõeliselt hullumeelseid kat-semaju. See on, nagu teed sõidu-ki, mis esialgu ei tohi sõiduki ni-me all tänaval sõitagi, nagu ise-sõitvate autodega on. Ka ehitus-sektoris võiks teha „isesõitva auto” – ametlikult ei tohi sinna inimesi küll elama panna, aga proovime!”

Oliver Alver lisab, et tal on ol-nud huvitav vaadata projekti Koda (vt lk 22). Koja arhitekt Ülar Mark rääkis ühel konverentsil, kuidas ta on Rakvere Targast Majast saa-nud inspiratsiooni. Kojast sai oma-korda Alver inspiratsiooni, kuidas kaasaegsete hoonete arendamine võiks veel edasi minna.

„See on Eesti ettevõtluskeskkon-nale kasulik, kui erinevad tiimid teevad ja veavad kogu aeg samm-sammult sama teemat edasi ja võ-tavad üksteisest õppust,” leiab ta.

Tarkuse kolm nägu

Oliver Alver on töötanud ka arvutiinsenerina ning ehitanud arvutivõrke. Nõnda mõistab ta majade puhul hästi ka seda osa, mis seal kasutaja pilgu eest pigem ära peidetakse. Ta on defineerinud enda jaoks ühe targa maja kontseptsiooni nii, et see jaguneb kolme ossa.Üks osa on passiivsed tarkused – kui arhitekt mõtleb maja hästi läbi.

Materjalide puhul pole palju uut – enamik maju on ehitatud sama-dest materjalidest: klaas, betoon, puit jne. Aga need materjalid tuleb paika panna nii, et maja oleks hea ja funktsionaalne ning et ehitis vas-taks ka kümne aasta pärast kliendi soovidele. Tänapäeva arhitektuuris tuleb sageli ette, et tehakse hästi kiiresti ja läbi mõtlemata midagi valmis ja siis avastatakse kümne aasta pärast, et targem on vana maha tõmmata ja ehitada uus. Et

hoone oleks passiivselt tark, tuleb läbi mõelda kõik füüsilise ruumi aspektid.

Teise osa moodustavad aktiiv-sed tarkused – klapid, andurid, elektroonika, maja juhtimine, ventilatsiooni juhtimine, tempera-tuurijälgijad ehk kõik see, mis maja kontrollib ja suunab ning muudab kasutajale mugavamaks.

Kolmas on tarkvara, mis maja juhib. Tulevikus võib olla nii, et kui kolid ühest majast teise, näiteks vahetad korterit, siis võtad oma tarkvara kaasa. Programm teab, kuidas oled harjunud elama, missugune peab sul köögis valgus olema, missugu-ne magamistoa temperatuur, kas sulle meeldib rohkem või vähem niiskust. Seega ei olekski vaja teha enamat, kui võtta andmebaas kaasa ja uus korter hakkab käituma sinu soovide kohaselt.

Rakvere Tark Maja valiti Aasta ehitusprojektiks 2014/2015.Fotod: Julia-Maria Linna

14

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: MERIKE KÜTT

ÜMARLAUD

Mida teha olukorras, kus lõviosa täna majandustegevuse registris registreeritud pädevatest isikutest kukuksid 1. juuli seisuga registrist välja ning tekiks pädevate isiku-te nappus? Kaur Kajak Tehnilise Järelevalve Ametist, Peeter Parre Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride

Kutsete süsteem vajab restarti

Ühendusest, Tõnis Tarbe Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidust ning Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidust pida-sid nõu.

Kuna ajakavast ollakse maas, kas abi võiks olla nõude jõustu-mise aja edasilükkamisest? Indrek Peterson: Täna oleme ajaliselt ummikus, sest kui kõik

registris olevad isikud püüaksid praegu kutset taotleda, siis paraku ei jõuaks kutseandjad enam kõiki taotlusi menetleda. Seaduseandja on kehtestanud reegli, mida ena-mikel ei ole enam sisuliselt või-malik täita. Majanduskomisjonis on olnud arutluse all võimalus, et nõude jõustumise aeg lükatakse edasi. Leian, et ainult edasilükka-misest pole abi: kui me süsteemi-ga midagi ette ei võta, oleme mõ-ne aasta pärast ikka sarnases sei-sus kui täna.

Teine pool medalist on küsimus, kas mitte tänased reguleeritud te-gevusalade nõuded ei ole praegu-sel kujul üle pingutatud, eriti võrd-luses muu maailmaga? Tuleks aru-

Kutsetunnistuste taotlemine ei ole edenenud loo-detud tempos: kuigi 1. juuli on peagi käes, puudub kutse ca 80 protsendil inimestel, kel peaks olema vastav pädevus. Osadel erialadel võib see näitaja ulatuda isegi 90 protsendini.

15

tada, kuidas meil oleks mõistlik süsteemi üles ehitada nii, et ehi-tus oleks ohutu ning kõik pädevad isikud oleksid nii registris nähta-vad kui ka tegelikult olemas kõiki-del reguleeritud tegevusaladel tee-nust pakkuvatel ettevõtetel.

Kaur Kajak: Kutsesüsteem on oma olemuselt hea kvaliteedisüs-teem, aga see ei saa meid viia olu-korda, kus ühel hetkel meil ei ole-gi turul inimesi ja ehitusfirmadel tuleb tööjõudu tuua väljastpoolt Eestit, seejuures teadmata täpselt nende oskusi ja kvalifikatsiooni. Ärgem unustagem, mis on selles asjas nn „avalik huvi“. Avalikes huvides on ohutu, funktsionaalselt

toimiv ja keskkonda sobiv ehitis, seejuures kahjustamata ettevõt-jate vahelist õiglast konkurentsi. Kohustuslik kutseomistamine on ainult üks viis selle saavutamiseks. Samavõrra sobilikud on eesmärgi saavutamiseks parem järeleval-ve, põhjalikum loamenetlus või kohustuslik kindlustus. Praeguse kutseomistamise tempo juures pa-raneb teatud kitsas lõigus küll kva-liteet, kuid võib halveneda teenuse kättesaadavus ja kogu ehitussekto-ri konkurentsivõime.

Miks inimesed ei ole kolme aas-ta jooksul kutset taotlenud? Indrek Peterson: Ma arvan, et siin on ka suur inimlik mõõde: paljud neist, kes ka 3 aastat taga-si teadsid, et nõue tuleb, mõtlesid, et tegelevad sellega näiteks neli kuud enne tähtaega. Võime vaid kujutleda, mis juhtuks juunis, kui Ehitusinseneride Liit saab näiteks 2000 taotlust. Võimalik, et osad et-tevõtjad ei ole sellest nõudest ka teadlikud, kuigi infot on jagatud mitu aastat.

Tõnis Tarbe: Aga võib-olla ei pea-gi olema väga suur nende pädevate isikute arv, kel on volitus vastuta-da või teha kontrolli? Täna tahavad kõik olla „ise“, näi-teks arhitektide poole pealt vaa-dates luuakse palju ühemehebü-roosid ja siis on pädeva isiku va-jadus hädavajalik! Kui viie mehe büroos on ühel kontrollipädevus olemas, siis on ju asi korras, neljal mehel ei peagi seda pädevust ole-ma, kui nad näiteks ei taha enda-le seda teha.Projekteerimises on MTR-s regist-reerunuid kindlasti rohkem kui te-gelik vajadus, sageli peegeldavad need registreeringud vaid kuna-gi saadud diplomi olemasolu, kuid mitte ametialast pädevust, on ka nn „surnud“ registreeringud, mi-da isikud ei kasuta, vaid on teinud igaks juhuks.

Seetõttu võibki tunduda, et taotle-jad pole „jõudnud“ – tegelik põhjus võib olla hoopis selles, et neil pole reaalselt kutset tarvis, mille saa-mine on seotud „tülikate“ toimin-gutega: teadmiste kontrolli ja do-kumentide vormistamisega, lisaks ka taotlemise tasuga.

Kaur Kajak: Samas on majandus-vabaduse põhitunnus, et inimene ise saab valida ettevõtluse vormi: kui isik on pädev, siis ta võib ük-si tegutseda ka reguleeritud tege-vusaladel. Arvan, et põhjuseks on pädeva-te isikute teadmatus ning umb-usk ausa ja läbipaistva kutse-omistamise olemasolu suhtes. Kutseomistamise suurimad eest-kõnelejad on olnud erialaliidud, kes koos riigiga peavad edaspi-di tegema veelgi paremat selgi-tustööd antud nõude vajalikku-se kohta.

Kutsete süsteem on ju loodud selleks, et tagada kvaliteeti? Kaur Kajak: Loomulikult peab ehitusel olema isik, kel on olemas kõik nõutavad pädevused. See on ehitustegevuse üks põhinõudeid, aga loota, et saame kõik ehitus-sektori mured lahendada kutsete omistamisega, on võib-olla veidi ennatlik. Samas, mil viisil ja kui ranged on kutsenõuded, see on ju-ba diskussiooni küsimus. Peame arvestama, et lisaks kutsetunnis-tusele on ka muid parameetreid, mida jälgida.

Indrek Peterson: Rääkides telli-ja teadlikkusest, siis eramute tel-lijaid on palju. Olen kindel, et ka tase 5 ehitajad on suutelised era-maja ehitama. Keerulisemate objektide puhul peaks igal juhul olema pädeva isi-ku nõue. Samas, kui oleme alates 2002. aas-tast hakkama saanud nii, et ole-me arvestanud töökogemust ja

•

Vestlusringis (vasakult): Kaur Kajak, Peeter Parre, Tõnis Tarbe ja Indrek Peterson.

haridust, siis lihtsamate tööde ehk pü-ramiidi alu-mise osa osas

võiks sellega ka praegu hakkama saada. Tähtis on, et oleksid selged nõuded ja ka sel-ged regulatsioonid, mis võimal-davad neid nõudeid täita. Ka asja-tundlikkuse nõue on kindlasti olu-lisel kohal, kuid võib-olla vajaksid üle kaalumist pädevuspiirid, kom-petentsinõuded ja nende suhestu-mine ehitiste keerukust ja ohutus-taset arvesse võttes. Kas selleks, et kontrollida ohutus-reeglitest kinnipidamist ja ehitus-tööde vastavust projektlahendu-sele on ikka kõikide ehituste pu-hul vaja, et omanikujärelevalvel oleks diplomeeritud ehitusinsene-ri kutse?

Milline võiks olla see süsteem, mis toimiks? Indrek Peterson: Kui jagame mõt-tes kõik ehitised kolme keeruku-se ja ohuklassi, siis joonistub väl-ja püramiid, mille alumises osas paiknevad lihtsamad ja madalama ohuklassiga ehitised, keskel kesk-mise keerukuse ja ohuklassiga ehi-tised ja püramiidi ülemises osas kõige keerukamad ja kõige kõr-gema ohuklassiga ehitised. MTR-i andmetele tuginedes tundub tõe-näoline, et kui kõikide loakohus-tusega ehitiste ehitamiseks raken-dada (ehitusjuhi või ehitusinsene-ri) kutsetunnistuse nõue, siis kõi-kidele ehitustele vastutavaid spet-sialiste lihtsalt ei jätkuks.

Sellest lähtuval võiks muuta ehitusvaldkonnas reguleeritud te-gevusalade regulatsiooni näiteks järgmiselt:

7. astme insener ei lähe tava-liselt lihtsat objekti valvama, kuna keerukamatel objekti-delgi on palju tegemist. Indrek Peterson

ÜMARLAUD

1. Kui ehitatakse kõige keeruka-maid ja kõige suurema ohuklassiga ehitisi, siis peab pädev isik omama:

ehitustööde teostamisel vä-hemalt diplomeeritud ehitusinse-neri kutset.

projekteerimistööde ja oma-nikujärelevalve teostamisel vä-hemalt volitatud ehitusinsene-ri kutset.2. Kui ehitatakse keskmise keeru-kuse ja keskmise ohuklassiga ehi-tisi, siis peab pädev isik omama:

ehitustööde teostamisel vä-hemalt ehitusalast kõrgharidust magistritasemel või ehitusinse-ner tase 6 kutset või ehitusjuht ta-se 6 kutset.

projekteerimistööde ja oma-nikujäralvalve teostamisel vähe-malt diplomeeritud ehitusinsene-ri kutset.3. Kui ehitatakse kõige lihtsa-

maid ja kõi-ge madala-ma ohuklassi-ga ehitisi, siis peab pädev isik omama:

ehitustööde teostamisel ehi-tusalast kõrgharidust vähemalt ba-kalaureusetasemel või tööjuht ta-se 5 kutset.

projekteerimistööde ja oma-nikujärelevalve teostamisel ehi-tusalast kõrgharidust vähemalt magistritasemel või ehitusinse-ner tase 6 kutset või ehitusjuht ta-se 6 kutset.

Sellise regulatsiooni korral keh-tiks kutsetunnistuse absoluutne nõue ainult „püramiidi tipus“ ehk kõige keerukamate ja kõige kõr-gema ohuklassiga ehitiste puhul. Samas väärtustaks selline regulat-sioon ka ehitusalast kõrgharidust.

Kutse omistamine on väga oluline, aga mitte ainuke ja tähtsaim tegur kvaliteedi- hindamise süsteemis. Kaur Kajak

18

ÜMARLAUD

Kaur Kajak: Olen seda meelt, et suurte avalikus ruumis oleva-te ehitiste kvaliteedis ei tuleks jä-releandmisi teha. Selliste ehitiste ehitamisel ja kavandamisel pea-vad pädevad isikud omama kõi-ki nõutavaid kutseid. Lihtsamate tööde osas võiks kutse olemasolu ja selle taotlemine olla vabataht-lik. Kutse jääks sellistel juhtudel alles nn „turundusliku argumendi-na“, mis annab olulise eelise erine-vatel ehitushangetel. Samas võik-sime arutleda ka selle üle, kuidas tekitada suuremat positiivset moti-vatsiooni kutseomistamise suhtes? Näiteks, kui ehitamises on osale-nud kõik vajalike kutsetunnistuse-ga isikud, siis võiks riik selle ehi-tise suhtes lihtsustada kasutusloa väljaandmist. Või veelgi enam, sel-lised ehitised võiks kasutusse anda ilma kasutusloata (eeldaks 7. või 8. taseme kutsetunnistusega isiku nn „vastavusdeklaratsiooni“). Lisaks eelnevale, ärgem unusta-

gem, et ka tellija peab vastutama nõuetekohase ehitamise eest: uu-rima ehitusettevõtja tausta, pa-nustama järelevalvesse. Samuti on soovitav kaasata autorijärelevalve ja kindlustada ehitamisega seotud riske. Seega kõiki ehitustegevu-se riske ei suuda kutseomistami-ne kõrvaldada.

Tõnis Tarbe: Kui püramiidi üle-mises otsas on järelevalvajad ja projekteerijad, siis samas alumises osas ei pea olema nii ranged nõu-ded. Sel juhul langeb suurem koor-mus juhendamisele ja kontrollile.

Peeter Parre: Kivi laduda saab töömees küll, aga firmas peab ole-ma inimene, kes selle eest vas-tutab, peab olema vastutav tegi-ja. Nõukogude ajal olid nendeks meistrid, tööde juhatajad, kes tead-sid ja oskasid asja.

Indrek Peterson: Võib-olla peaks mõtlema täpsemalt lä-bi, milline mõjutegur on ehitiste kvalitee-ti ja ohutust silmas pidades proportsio-naalselt kõige suu-rem? Kui me süs-teemi väga rangeks

teeme, siis kardan, et võib juhtu-da nagu Ameerika viinakeeluga – sel hetkel, kui kõik tohtisid osta, oli ka teada, kes jõid ja kui palju joodi, aga kui alkohol põranda al-la läks, siis ei olnud enam näha se-da osa, mis tegelikult oli ühiskon-na vähkkasvaja. Kui ehitussektoril pole enam nõuetele vastavaid pä-devaid isikuid võtta, siis ega selle-pärast ehitamata ei jää, vaid pigem ehitatakse edasi seadust rikkudes, seejärel aga läheb riigi ressurss mit-te enam ehitiste ohutuse ja kvali-teedi tagamisele, vaid seaduserik-kujate (süüdlaste) otsimisele ja ka-ristamisele. Suureneks oluliselt rii-gi halduskoormus ja riikliku järe-levalve fookus läheks peaeesmär-gilt, mis on ohtude ja rikkumiste ennetamine, kõrvale.

Kuidas siis maandada riske? Peeter Parre: Tegelikult on palju ka neid tellijaid, kes tellivadki elus vaid ühe objekti – ent kas on siin õige jätta loterii küsimuseks, kui-das tal ehitajaga läheb? Toon näi-te: meie teeme nii projekteerimist, autorivalvet kui ehitusjäreleval-vet. Jälgisime elumaja küttesüstee-mi rekonstrueerimist ja ma polnud näinud nii head ja tublit firmat, ai-nult üks märkus tekkis seoses ühe

Kive laduda saab töömees küll, aga firmas peab olema inimene, kes tulemuse eest vastutab. Peeter Parre

Omanikujärelevalve teemat võiks käsitleda täiesti iseseis-valt ja mitte ainult kutsesüs-teemi aspektist.

Tõnis Tarbe

19

toru kompenseerimisega, aga see märkus on kapitaalne ja vesi oleks rikkunud kõik tehtu, mis näitab, et seal firmas puudub pädev spetsia-list. Ei ole loomulik, et omanikujä-relevalve asendab ehitusfirmas pä-devat spetsialisti.

Indrek Peterson: Kui räägime reguleeritud tegevustest ja oleme kokku leppinud, et ka eramaja va-jab projekti ja ehitusluba, siis neil, kes tahavad teenust osutada, neil peab ka olema vastav pädevus. Siin on jälle seesama püramiidi teema, et suuremad riskid oleksid maan-datud. Aastas väljastatakse meil Eestis 6500–6700 ehitusluba. Kui võtame arvesse kõik tegevusalad, mille puhul täna kehtib pädeva isi-ku nõue, siis saame, et koos ehita-mise, projekteerimise ja omaniku-järelevalve tegevusaladega teeks see kokku üle 15-ne pädeva isiku ühe ehitise kohta.

See tõstatab paratamatult kü-simuse, kas me pole ehitusvald-konna reguleeritud tegevusala-de ja vastutavate isikute kutse- kvalifikatsioonide nii kitsaste spetsialiseerumistega mitte üle pingutanud, sest pole just väga le-vinud juhtumid kus kutsetaotleja-le 3 või rohkem pädevust antakse. Mina pooldan pigem regulatsioo-ni, mis võimaldab ausatel ettevõte-tel proportsionaalsete ja mõistli-ke tingimustega registrisse pääse-da, siis on nad meil ka näha ja sel-ge ülevaade olemas, kes turul te-gutsevad. Probleem tekib aga siis, kui turul tegutsevad ettevõtted, ke-da register ei näita, mistõttu me neid ka ei näe. See aga ei tähenda, et kui probleemi ei näe, siis ei ole seda olemas.

Mina pooldan, et ka madalama kutsetasemega või ainult ehitus-alase kõrgharidusega isik võiks lihtsamatel objektidel omaniku-järelevalvet teostada, sest kui võt-ta arvesse, et aastas väljastatakse

6500 ehitusluba ja seda, kui palju meil on täna 7. taseme insenerikut-sega omanikujärelevalve teosta-jaid, siis pakun, et füüsiliselt 80% ehitusobjektidest jääks üldse ilma järelevalveta. Lisaks ei lähe tavali-selt 7. taseme insener ju lihtsat ob-jekti valvama, kuna keerukama-tel objektidelgi on palju tegemist.

Näiteks Soomes on kõrge-ma AA-klassi pädevuse taotlemi-sel minimaalne hariduslik nõue Mestarikoulutus ehk meie TEMT.

Tõnis Tarbe: Omanikujärelevalve tase on niigi väga ebaühtlane ja lünklik, mina ei julgeks küll seda veel rohkem lahjendada. Omanikujärelevalve teemat võiks käsitleda täiesti iseseisvalt ja mit-te ainult kutsesüsteemi aspektist.

Kaur Kajak: Kutse omistamine on väga oluline, aga mitte ainuke ja tähtsaim tegur kvaliteedihinda-misesüsteemis. Me tegutseme EL-i turul ja on näiteid, kus inimesi tu-leb juba väljast sisse. Ta on saanud mõnes teises liikmesriigis tegutse-misõiguse, ta võibki siin tegutseda. Siin ei saa tekkida olukorda, kus me diskrimineerime oma ehitus-ettevõtjaid olukorras, kus väljast tulijad võivad tegutseda, samuti ei tahaks me, et meie inimesed lähe-vad mujale pädevust omandama.

Mil viisil peaksime liikuma edasi? Peeter Parre: Meil tuleb vaadata, et tegevus oleks mõtestatud. Tuleb määratleda eesmärk ja see, kuidas eesmärgini jõuda.

Tõnis Tarbe: Üks pool on baas-haridus, teine aga elukestva õppe teema. Näiteks, kui olen kooli lõ-petanud ja kolm aastat erialal töö-tanud, seejärel 8 aastat teisel alal tegutsenud ja nüüd soovin jätkata: siis ei saa eeldada, et kunagi oman-datud haridus ja kutse on 8 aastat hiljem samas kvaliteedis. Siin on kutsesüsteemi sisu omal kohal ja toimiv, iseasi kas kõiki-de ehituses olevate erialade kut-sete omistamise kord on proport-sioonis vajalike oskustega erialal? Pigem vajab selgitamist, millistes lõikudes on tänane süsteem liialt kohmakas ja seda vajadusel õg-vendada.

Kaur Kajak: Leian, et kogemust tuleb rohkem hinnata, sellele võiks anda suurema osakaalu.

Peeter Parre: Üldiselt võibki ker-kinud küsimused jaotada kolme plokki: esiteks, mida teha, kui et-teantud tähtajaks ei ole piisavalt kutsetega isikuid? Teiseks peak-sime vaatama üle, kui raskelt või kergelt kutseid saadakse ja kas süs-teem on mõistlik. Kolmandaks kü-simus, kas ja millal on vajalik pä-dev isik.

Indrek Peterson: Arvan, et meil on täna kaks teed: kas lihtsusta-da oluliselt ehitusvaldkonna kut-seandmissüsteemi või reguleeri-tud tegevusalade pädevate isiku-te registreeringunõudeid, arvesse võttes nende suhestumist kutsete-süsteemiga. Kui täna küsida, kas oleme 01.juulil uute rakendussäte-te jõustumiseks valmis, siis tuleb kahjuks tõdeda, et ei ole.

Tuleb vaadata üle, kui raskelt või ker-gelt meil kutseid antakse ning kas tänane süsteem on mõistlik.

20

TEKST: LIIVI TAMMPILDID: AS TREF

TEE-EH ITUS

Äsja aasta betoonehitiseks valitud Ihaste sild on osa Tartu idapoolse ringtee ehitusest.„Tegu oli päris keerulise projekti-ga, muuhulgas tuli arvestada kol-me erineva Natura-ala, Emajõe üleujutuste ja kalade kudemisega. Looduskaitsealuseid taimi tuli ka ümber istutada,“ meenutab AS Tref projektijuht Guido Lents. „Kuna et-tevalmistustööde käigus rajati ka juurdepääsuteed, siis 2013. aasta suurvesi ehitusel probleeme ei te-kitanud.“

Projekti töö- ja ajamahukai-maks osaks kujunes 400 meet-ri pikkuse Ihaste silla ehitus, mis moodustab projekti kogumaksu-musest umbes 40%, projekteerimi-sele kulus seejuures kaheksa kuud. Üle Emajõe ulatuva silla peaava pikkuseks on koguni 90 meetrit.

„Töötasime vanas jõesängis, vaiatööd olid keerulised,“ meenu-tab Lents. „Silla kümnele samba-le on puuritud 103 vaia. Meil tu-li eemaldada neli meetrit turvast ning kandvad kihid paljastusid

Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala projektee-rimine ja ehitus pakkus heldelt väljakutseid: ehitajal tuli hakkama saada nii looduskaitseliste piirangute kui uudse rippraketisega sillaehituse-ga. Ihaste sild valiti äsja aasta betoonehitiseks.

400 meetrit betooni

21

K-Most. Sammaste 1–3 ja 6–10 va-hel on tegemist monoliitbetoo-nist järelpingestatud jätkuvtala-ga, millel on monoliitbetoonist plaat ning sammaste 6–10 vahel on monoliitbetoonist järelpinges-tatud karptala. „Vaiad, sambad ja rostvärgid olid tegelikult veel suh-teliselt lihtne osa, ent mida eda-si, seda keerulisemaks läks,“ mee-nutab Guido Lents. „Näiteks karp-tala jaoks tuli paigaldada nii pal-ju tellinguid, et neid toodi juurde tervest Baltikumist. Karptala ar-meerimine oli päris keerukas, kar-bi kõrgus on 5 meetrit, karptala si-semine kõrgeim mõõt on seejuures 3,6 meetrit.“

Ehitusprotsessi kõige keerulise-maks perioodiks kujunes 2014. aas-ta, mil 90 meetri pikkuse peaava ehitusel kasutati DOKA mobiil-se rippraketise süsteemi ja min-di üle jõe.

„Kui esimeste plokkide ehitus võttis aega neli nädalat, siis teisel-pool jõge oli kogemus juba suurem ning saime valmis kahe ja poole

nädalaga. Nii suures mahus kon-soolse valuna ehitust ei olnud va-rem Baltikumis tehtudki,“ meenu-tab Lents. „Lõpuks jäime väga ra-hule, et seda tehnoloogiat kasuta-sime. Ka ehituskoormuse mõju loo-duskeskkonnale oli väiksem: me ei läinud vette ega ei seganud seega kalade kudemist.“

Keerulised olid ka trosside pin-gutustööd. „Unikaalsed olid pin-gutustrosside ankrud. Selle rake-tise tegemine võttis päris palju ae-ga,“ nendib Lents. „Ainuüksi silla-le kulus 140 km pingestustrosse.“

Silla betoonpiirete vormid ja tehnoloogia tarniti Saksamaalt koos vajalike sertifikaatidega.

Ihaste silla erilisust rõhutab see, et ta asub nii vertikaalselt kui ho-risontaalselt kõvera peal – niisu-gune lahendus kujunes väljakut-seks nii projekteerijale kui ehita-jale. Betoonitehnoloogiat tuli häs-ti vallata karptala ehitusel, pingu-tustrosside ankurdamisel ja pin-gestamisel, armeerimisel, samu-ti erinevates raketise süsteemides.

alles 29 meetri sügavusel, kusjuu-res ühes rostvärgis oli ligi meetri-ne vahe. Sügavaimad vaiad paigal-dasime 34 meetri sügavusele, kasu-tades KellyCasing meetodit, siin lõi alltöövõtu korras kaasa Skanska.“

Silla sambad nõudsid eraldi ra-ketise süsteemi valmistamist ja selleks tuli appi silla ehitaja AS

400 meetri pikkuse Ihaste silla ehitus oli keeruline: silla peaava pikkuseks on lausa 90 meetrit ja selle ehitusel kasutati mobiilset DOKA rippraketise süsteemi.

22

TEE-EH ITUS

Ihaste sild

Täitetööd 450 000 m3

Asfalteerimine 20 000 tonni Betoonitööd 10 500 m3

Betoonpiirded 2 900 jm kõrgusega 1,1–1,4 m Armatuuri kogus ca 1000 tonni Pingutustrossid Ihaste sillal kogupikkusega 140 km Ihaste sild 400 m, 10 samba ja 9 avaga sh peaava 90 m Ihaste silla peaava ehitusel kasutati DOKA rippraketist

(esmakordne konsoolne betoonivalu rajatiste ehitusel Baltikumis)Objekti ehitusprotsess:

2012. aasta: ettevalmistustööd, juurdepääsuteed, ette-valmistustööd, maade probleemid

2013. aasta: väljakaeve, muldkeha ehitus, Ihaste silla ehitus

2014. aasta: katendi ehitus, Ihaste silla peaava ehitus 2015. aasta: avamine

Looduskaitselised piirangud: Natura-alad: 3 erinevat ala Pinnavesi: Emajõgi, üleujutused Müra: rammvaiade kasutus keelatud, ehitusmüra Vibratsioon ja ehitustegevus Emajõe läheduses: kalade

kudemine Taimestik: 1. ja 3. kategooria looduskaitselised taimed,

ümberistutamised Loomastik: kahepaiksed Linnustik: Natura linnukaitsealad, piirangud Maksimaalne piirangute aeg: teeosal 13,5 kuud, silla-

osal 15 kuud Reaalsed piirangud, mis takistasid ehitustööd 1 kuu:

Projekteerimine: Rajatised: 4 projekti Teedeosa: 1 projekt Maastikukujundus: 1 projekt Kommunikatsioonid: 3 projekti Ehitusload: 15 erinevat luba

Objekti andmed: Lepinguline maksumus: 20 751 391,00 eurot Lõplik maksumus: 21 443 444,45 eurot Kolm muudatust: summas 692 053,45 eurot Põhitrass: 2,9 km Ristuvad tänavad ja kogujateed: 2,2 km Jalgteed: 3,3 km Ihaste sild, 4 viadukti, Ihaste tee küna Kaitsevall: 700 jm

Ehitaja: seltsing koosseisus AS TREF, AS Teede Rev-2, Lemminkäinen Eesti AS, AS K-Most, OÜ Toner-Projekt, Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ

Ehitusaeg: 2012.–2015. aasta ehk 36 kuud Riigihanke avaldamine: 31.03.2011 Lepingukokkulepe sõlmimise kuupäev: 18.04.2012 Tähtaeg: 17.04.2015 Garantiiaeg: kuni 18.04.2020

24

TEKST: VIVIKA VESKIPILDID: TAAVI JAKOBSON

BETOON

Esimeseprototüübiga tehti intensiivset mõt-tetööd aastajagu.

Kui Kodasema meeskond tutvus-tas oma majaideed ehitusspetsia-listidele, ütlesid need, et nii ei saa teha. Nüüd läheb maja varsti see-riatootmisse ja mitu endist skepti-kut istub Kodasema töölaua taga.

Kaks ja pool aastat tagasi asuta-tud Kodasema OÜ üks juhte Taavi Jakobson meenutab, kuidas asi al-guse sai: „Kui vaatasime, kuidas inimesed elavad, leidsime, et võiks palju paremini. Ühelt poolt ebater-vislikkus – uuringud, mis räägivad kortermaja magamistubade öisest süsihappegaasitasemest, mõjusid hirmuäratavalt. Teiselt poolt ko-hutas see, kuidas elamised ener-giat neelavad.”

Hannes Tamjärve ja Andrus

KODA- lihtne ja eluterveKODA on uuendusmeelne väikeelamu, mis kogus postitiivset tähelepanu ka Aasta Betoonehitis 2015 konkursil.

Reinsooga kolmekesi leidsid nad, et võiks ehitamisega midagi ette võtta. „Kui vaadata, kuidas tehak-se autosid ja kuidas maju, tundub, et autotööstus on mõnevõrra are-nenum,” tõdeb Jakobson.

Esialgu mõtlesid nad paranda-da olemasolevate hoonete energia-tõhusust. „See oli väga frustreeriv projekt,” tunnistab Jakobson nüüd. „Arvasime, et see on probleem, aga saime teada, et probleem on palju suurem, kui me ette kujutasime. Täiesti hirmus, kuidas raisatakse.”

Rumal pooltarkusPraegusel ajal räägitakse palju

tarkadest majadest. Jakobson tun-nistab aga, et tema jaoks on kõige rumalam pooltark maja. „Näiteks on ostetud suurepärane ventilat-sioonisüsteem, küttesüsteem ja ja-

25

hutussüsteem, aga need kolm asja omavahel ei räägi, vaid püüavad vastastikku üksteist üle trumbata ja kõik põletavad energiat,” kirjel-dab mees olukorda, mida tänapäe-va majades sageli kohtab.

Nii leidsid nad, et kõige mõist-likum on hakata ise ehitama. Siis ühinesid nendega ka juba Marek Strandberg, arhitekt Ülar Mark, ehitusettevõtja Kalev Ramjalg ja teised. Oli 2014. aasta september.

Jakobson jätkab, et neil oli luk-sus tulla tühjale platsile, polnud vana taaka, mida kaasas lohista-da. Tulles teistest valdkondadest, Taavi Jakobson ise on näiteks IT-taustaga, ei olnud neil kindlaid arusaamu, kuidas saab või ei saa ehitada.

„Palju tarku inimesi, ilma iga-suguse irooniata, tõesti väga tar-

ku ehitusspetsialiste, kes meie laua taha tulid, ütlesid alguses, et nii-moodi ei tehta. Kui me ütlesime, et tore, et ei tehta, aga meie tahaks te-ha, siis mõned ütlesid, et niimoodi ei saa teha. Ja kui tõestada, et ikka saab, siis osa solvus, aga teistel läk-sid silmad särama ja nad ütlesid, et väga äge,” meenutab Jakobson.

Näiteks on nende betoonipart-ner Rudus AS öelnud: „Teiega on mõnus, teiega peab mõtlema, ei saa läbi standardlahendustega.”

Lihtsad päikesesirmidNime KODA kandvast majast

Harkujärve külas aianduskesku-se Ceres tagahoovis võib esime-se hooga mööda minna seda mär-kamata. Hall betoonkast sulandub kevadtalvisesse maastikku. Mida lähemalt aga silmitseda, seda pa-

remini märkad, et tegu on tõenäo-liselt ühe kõige põnevama majaga Eestis praegu üldse. Aga lihtne on ta sellegipoolest. Jakobson räägib, et nad ongi püüdnud võtta lihtsad tõed ja neid omavahel kombineeri-da. Kuigi alati ei vasta tõele, et uus on ammuunustatud vana, on see vahel ometi nii. Näiteks kui möö-dunud sajandi keskpaigas leiuta-ti konditsioneer, unustasid paljud arhitektid sirmid ja väliskardinad ära. Nüüd hakkavad need koos keskkonnanõuetega tagasi tulema. Ka maja ühte seina enda alla võt-va akna kohal on päikesesirmid – üks üleval, katuse jätkuna, teine ukse kõrgusel.

Jakobson räägib, et neilt ikka küsitakse, mis on nende maja kõi-ge suuremad uuendused, aga ena-mik on sellised, mida hästi näidata

26

BETOON

ei saa. Näiteks neid lihtsaid sirme otsisid nad tükk aega, katsetasid erinevaid. „Otsisime, mis on opti-maalne sirmikombinatsioon, mis hoiab suvise päikese väljas ja tal-vise, kevad-sügisese päikese sees. Lõpuks selgus, et kaks lihtsat sir-mi, kui õigesti paigutada, teevad selle töö väga hästi ära,” räägib Jakobson. „Käisime väga keeru-kate lahenduste ja huvitavate geo-meetriate, ka liigutatavate sirmi-de juures. Jõudsime aga selleni, et kui efektiivselt toimimiseks peab midagi liigutama, näitab see mõt-telaiskust. Karp peab ise toimima õigesti. Ja toimib.”

Peagi seeriatootmisseHarkujärve tootmishoones al-

gab varsti KODA seeriatootmine. Valmis on konstruktorina kokku-käivad vineerist valulauad, mil-le abil valmistatakse puitbetoon-komposiitpaneelid, millest ma-jad kohapeal kokku monteeritak-se. Montaaž-demontaaž kestab ne-li kuni seitse tundi.

Samadest paneelidest koosne-vad majal nii seinad, põrand kui ka lagi. Jakobson räägib, et paneelide leiutamine võttis neil päris palju aega. Üldreegel on ju, et betooni ja puitu kokku ei panda.

Betoon ja puit on seotud kom-posiidiks klaasplasttalaga, mitte metalliga. Esiteks on mass nõnda väiksem, teiseks ohustaks metalli korrosioon ja kolmandaks ei taht-nud nad tekitada majas olevate ini-meste ümber Faraday puuri.

„Kuna tänapäeval kasutatak-se palju wifi-ruutereid ja muid lai-netekitajaid, siis metallümbrisega ruumis, kust lained välja ei pää-se, hakkavad tekkima juhuslikud peegeldused, mille tagajärjel võib näiteks inimese aju padja peal ol-la kaks kraadi soojem, kui olema peaks,” kirjeldab Jakobson halba stsenaariumi, mida nad pidasid

oluliseks vältida. Ta jätkab, et sisu-liselt kogu hoone ripub kuue sen-timeetri paksuse betoonkooriku sees. „Ühelt poolt on paneelid küll seotud omavahel komposiiti, aga samas kogu sisemus ripub välis-kooriku küljes. Betoon jääb kand-ma ka siis, kui näiteks termiidid peaksid närima puitosa seest väl-ja,” kirjeldab ta.

Puidu ja betooni vahele käib soojustuseks vaakumisolatsioon-paneel. Komposiitpaneeli trüki-pressi valatakse betoon ja keera-takse siis puidupool värske betoo-ni sisse.

„Puit töödeldakse ja 24 tun-ni pärast on paneel valmis. Ilma mingi järeltöötluseta läheb pai-ka. Seesama paneel on konstruk-tiivne element, soojustuselement ja ka viimistluselement,” räägib Jakobson.

Puit on ristkiudplaat. Sellest sa-mast on neil ka kontoris nõupida-mislaud. „Oleme ise ära katseta-nud võimalikult palju. Kui iga päev seesama pind on käte all, siis tun-

25m2 suurune KODA püstitatakse seits-me tunniga.

ned, mida see endast kujutab,” üt-leb Jakobson.

Silitusi ihkav betoonKODA paistab ühtlase halli kas-

tina ainult väga kaugelt eemalt. Mida lähemale tulla, seda rohkem hakkab betoon oma lugu rääkima. Jakobson ütleb, et nad otsisid tükk aega õiget betoonpinda. Lõpuks jõudsid purje juurde. Natuke mõ-jutas ka see, et nende arhitekt Ülar Mark on purjetaja. Jakobson näi-tab fotot, kus pannakse purje be-toonimustri jaoks paika. „Paneeli tegemine meenutab natuke rätse-patööd,” muheleb ta. Nad taaska-sutavad merel tormi käes räbaldu-nud purjesid.

„Tihtipeale juhtub inimestega, kui nad meie maja juurde tulevad, et nad hakkavad seda silitama. Paistab, et majale see väga meeldib. Ja inimestele ka,” räägib Jakobson. „Mulle oli üllatus, et betoon on nii tundlik. Soe, mõnus.” Mõnest ko-hast katsudes meenutab betooni-pind krobelist looduslikku puitu,

Info:tel. 657 1144 [email protected] www.killustik.ee

KAEVANDAMISTÖÖDKILLUSTIKU TOOTMINE

25 AASTAT EESTI TURUL

OTSE TOOTJALT:KILLUSTIK PAEKIVI KIVILIIV SIDUMATA SEGUD(ETTETELLIMISEL) ja KOHALETOOMINE

Samadest pa-neelidest koos-nevad majal nii seinad, põrand kui ka lagi.

28

BETOON

mujal jälle oma sileduses siidriiet.Jakobson räägib, et maja paneelid on kokku monteeritud peaaegu nulltolerantsiga. Viis millimeetrit on vuugivahe, mille tihendid ära täidavad. Vundament on plaatvun-dament. Praegu on see paigutatud killustikalusele, sest koht on eba-tasane. Aga maja võib ka asfalt-platsile panna või kaubanduskes-kuse katusele.

Esimesel prototüübil on elekt-ri-vee-kanalisatsiooni sissetulek tehnoloogiaplokki alt maa seest. Järgmisel on lisaks võimalik tulla sisse maapinna tasandilt.

Katus on nullkaldega. Maja ta-gaseinas olev tehnoplokk on üht-lasi vihmaveerenn ja -toru. Lumi võib rahulikult katusel seista, ka-tus kannatab viie kilonjuutonilist survet ruutmeetrile. Eestimaa lu-mekoormuse rahuldab rahulikult ära. Talvel oli kena lumemütsike peal, siis sulas ära.

Aken on neljakihiline klaaspa-kett. Tänu sellele võib näiteks tal-vel külmaga toas rahulikult vastu akent nõjatuda, ilma et jahe hak-kaks. Maja on helikindel. See oli-gi eesmärk, kuna maja on mõeldud eeskätt kasutamiseks linnaruumi tihenduselemendina.

Üllatusena selgus aga, et sel-lel on ka oma nõrk külg. Kui vä-lismüra ei kuule, häälestub kõrv nii ümber, et väikseimgi sisemüra

väljapoole, nii et kõik müratekita-jad jäävad välja.

Oma 25-ruutmeetrise pinnaga mõjub KODA seest ootamatult ava-rana. Oma osa lisab sellele ka kõr-gus. Jakobson räägib, et edaspidi tahavad nad lisada veel panipai-ku, kuid sealgi saab kasutada ära maja kõrgust, avaruse tunnet ohv-riks ei tooda.

KODA on mõeldud elamiseks ühele kuni kahele inimesele, kuid edaspidi mooduleid kombineerides võib sinna sisse seada ka näiteks klassiruumi või stuudio.

Elamiseks on majas olemas kõik vajalik – lisaks diivaniga eluruu-mile köögiosa ahju, kappide ja nõudepesumasinaga, märgruum duši, kraani, WC-poti, pesumasi-na, mustapesukapi ja riidekapi-ga. Viimane toimib ühtlasi venti-latsioonilõõrina – nii tuleb kappi kuivem toaõhk ja kapis olevad rii-ded ühtlasi summutavad ventilat-sioonimüra.

Toa tagaossa märgruumi kohale jääb magamisase, kuhu viib väike

KODA on mõeldud elamiseks ühele kuni kahele inimesele.

võib hakata häirima. Oma inime-sed on kõik seal elada proovinud ja tagasiside esimestelt elanikelt oligi, et muidu on kõik hästi, aga soojuspump lärmab. Praegu tõstsid nad soojuspumba lihtsalt eemale, aga püsiv lahendus on, et aktiivse välisosaga soojuspumbalt lähevad nad üle passiivsele.

Järgmises mudelis on nad ka tehnoploki tõstnud betoonseinast

näiteks ahjus süüa teha või vee-keetjaga vett keeta, tõmbab see aku kiiresti tühjaks.

Kuid iga majasse tulnud kilo-vatt kasutatakse juba praegu lõpu-ni ära. Näiteks on üks suuremaid energiakulusid vee soojendamine duši all käiguks. Kasutatud pesu-veest võetakse hallvee energiava-hetiga energia tagasi.

Maja jahutus toimib suvel nii, et sissetulev viie- kuni kaheksakraa-dine vesi, enne kui see boileris-se läheb, käib läbi ventilatsiooni-süsteemis oleva kalorifeeri, jahu-tab õhku.

Arvutused on näidanud, et kui maja on suunatud esikülje-ga lõunasse ja veebruari päikese-listel päevadel on küte välja lüli-tatud, tekib majas 26 kraadi soo-ja. “Liigsoojusest vabanemiseks ei hakka aga tööle konditsioneer ega sel hetkel ka mitte vaba jahutus, sest maja teab, et on talverežiimis, vaid maja hakkab juhtima liigsoo-just enda all olevasse betoonplaa-ti,” kirjeldab Jakobson.

Maailm täis ideid

Kodasemal on tootmishoone nurka sisse seatud lihtsad kontoriruumid. Ühe tüü-

pilise tööpäeva hommikul kogu-neb rahvas sinna ümber laua aru-tama ja ideid vahetama ja teeb se-da tundide kaupa. Nõnda on sün-dinud mitmeid lahendusi.

Arhitektid teises toas otsivad võimalusi, kuidas kasutada veel paremini ära siseruumi ning kui-das risttahukaid omavahel kom-bineerida. Neist saab näiteks leib-kondadele teha suuremaid ma-ju, kui uks vahele panna või kas-te üksteise otsa asetada. Majadest saab kokku panna ka terveid küla-sid. Maja esimese prototüübiga te-gid nad intensiivset mõttetööd aas-ta. Nüüd imestavad paljud, kuidas nad nii ruttu said. „Meil oli hästi palju häid sõpru, kes käisid meie-ga arutamas. Kui inimestelt küsida ja kõrvad lahti kuulata, siis maa-ilm on ideid täis,” selgitab Taavi Jakobson.

trepp. Sealt avaneb uhke vaade lä-bi suure akna õue.

Jakobson unistab, et akna juur-de võiks teha töökoha, kus mõni aste trepist üles minnes on töö-laud. Lõpetad töö, tuled paar sam-mu trepist alla, võid asjad laiali jät-ta, pole silme all, hommikul lä-hed jälle üles ja jätkad. „Käin seal aeg-ajalt treppredeliga istumas,” li-sab Jakobson. Ta kinnitab, et sealt avanev vaade on veelgi vägevam kui voodist.

Plussenergia tulekulKODA meeskond on välja arvu-

tanud, et aastane kütmise elektri-kulu majas on 80 eurot. Aga tun-dus, et saab veelgi paremini, nõn-da on järgmisele mudelile tule-mas päikesepaneelid katusele ning hoone hakkab toimima plussener-giamajana.

Maja jääks siiski elektrivõrku, sest talvel ei suuda päikesepanee-lid maja energiatarvet rahuldada. Üksiku maja tasandil läheks aga akupark väga suureks, sest kui

18VLithium-ion

Laadijad:DC18RC(kiirlaadija)

DC18SD DC18SE(3.0/1.5 Ah: 60/30 min)

36V jõudlus kahest 18V akust.

45min - 5.0AhKiirlaadimine DC18RC5.0 Ah BL1850

15min - 1.5AhKiirlaadimine DC18RC1.5 Ah BL1815N

DC18SF 4 akule(3.0 Ah: 60/120 min)

Kiirlaadija DC18RD 2 akule(3.0 Ah: 22 min)

UniversaaltööriistDTM50/DTM51

KetassaagDHS710

PuurvasarDHR264

PuhurDUB361/DUB362

HekilõikurDUH651

RohulõikurDUR361U

TrimmerDUR362L

AkumootorsaagDUC302

MuruniidukDLM380

AkutolmuimejaDVC861L

KetassaagDSS610/DSS501/DHS630

HöövelDKP180

LiidesfreesDPJ180

Ekstsentriline lihvmasinDBO180

OtslihvkäiDGD800/DGD801

NurklihvkäiDGA452/DGA504DGA505

NakerdajaDJN161

PlekilõikurDJS161DJS101

PlekilõikurDJS130

LintsaagDPB180/DPB181

UniversaalsaagDJR183/DJR181

ArmatuurilõikurDSC162/DSC191

MetallisaagDCS550

LööknurkmutrikeerajaDTL063

LindikruvikeerajaDFR550

NurktrellDDA350

KruvikeerajaDFS451

LööknurkkruvikeerajaDTL061

LöökmutrikeerajaDTW251/DTW450 Löökkruvikeeraja

DTD146/DTD129/DTD147/DTD152 4-Mode trell

DTP141

PuurvasarDHR242/DHR243 /DHR202/DHR241

TükeldussaagDLS713

TükeldussaagDLS714



1 aku 160+

seadet! LED lampDML805

AkutolmuimejaDVC861L

LöökkruvikeerajaDTD146/DTD129/DTD147/DTD152 4-Mode trell

DTP141AkulööktrellDHP459

AkutrellDDF453/DDF459/DDF456/DDF480

AkutrellDDF458

AkutrellDDF482

Soojendusega jopeDCJ200

www.makita.ee

KohvimasinDCM500

VentilaatorDCF201

RaadioBMR102/BMR106B

LED lampDML186

LED lampDML801

LED lampDML802

Raadio lampDMR050

KiivriventilaatorDCF050

TolmuimejaDCL180/DCL182

TolmuimejaDCL500

TrimmerDUR181

TrimmerDUR183L

TrimmerDUR182L

MurukääridDUM168

HekilõikurDUH523

PuhurDUB182/DUB183

BetoonivibraatorDVR350/DVR450/DVR850

SilikoonipüssDCG180B

SilikoonipüssDCG180

AkumootorsaagDUC122

NaelapüssDPT351

TikksaagDJV181DJV180DJV182

KlambripüssDST221

LiistunaelapüssDBN500

TolmuimejaDVC350

LampDML800/DML185

LuminofoorlampDML184

AkulööktrellDHP453/DHP480/DHP456/DHP458/DHP482

32

RA I L BALT IC

Rail Baltic: pikk ajalugu, palju küsimärke

33

TEKST: LIIVI TAMM

„Tegelikult on trassi paiknemise küsimus teisejärguline. Peaksime alustama sellest, mis on selle raud-tee eesmärk. On mõttetu vaid-lus, kas või kuidas läbib raudtee Nabalat või mõnda muud kohta, asja võti on Rail Balticu funktsio-naalsuses mitte ainult ehitamise ajal, vaid ka siis, kui raudtee on valmis ja selles, mis on meie alter-natiivid,“ sedastab oma seisuko-had Raivo Vare. „Asi pole vaid sel-les, kui kaugelt karjäärist otsusta-takse mingit materjali tuua.“

Nõudlust kaardistamasRail Balticu diskussioon on ol-

nud paljuski kontsentreeritud ini-

EhitusESTile vahendasid oma mõtteid seoses Rail Balticu planeerimisega majandusekspert Raivo Vare, Priit Humal kodanikuliikumisest Avalikult Rail Balticust ning Enno Rebane Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidust.

meste liikumisvõimaluste paran-damisele – retoorika kiirest ühen-dusest Berliini on tundunud ah-vatlev. Ka diskussioon läbi Tartu suunduva trassi kasutusest kes-kendus just reisijateveo aspektile. „Reisijad ei maksa nende mahtu-de, maksumuste, distantside ning asustustihedusega Rail Balticut kinni,“ nendib Vare. „Ainuke va-riant on täiendav finantseerimi-ne: üks võimalus vahe kinnikat-miseks on EL-is vastavalt uuele reeglistikule teoreetiliselt olemas. Teine variant on katta vahe kauba-veoga, siinkohal arutletakse, mida peaks kaubavedu pakkuma ja kas on nõudlust.“

Tänaseks on loobutud algsest ideest, mille kohaselt muutunuks Rail Baltic koos Peterburi-Tallinna lõiguga ka Vene inimeste ja kau-pade liikumise kanaliks Kesk-Euroopasse: Venemaaga seondu-valt ärimudeli ehitamine ei näi reaalne. Seega on teisenenud dis-kussiooni sisu. „Peterburi suu-nal saime rääkida 7,2 miljonist elanikust. Sisuliselt on Baltikum ja Soome kokku sama suured,“ nendib Vare. „Teine aspekt oli Venemaaga seotud kaubaveo unis-tus, ent peame arvestama, et rin-giga ei hakata siit kaupa vedama. Meie mahud on marginaalsed: ole-tame, et mingi osa Soome kaubast, näiteks 1/3, tuleb merelt raudteele, võib-olla tuleks Rail Balticule üle ka osa paberivedudest, seda siis kokku suurusjärgus kuni 15 mil-jonit tonni veoks rööpa peal. Kui aga Soomest kaupa ei tule, ei saa raudtee tasuvust tagada ja aastas tuleb peale maksta 60–70 miljonit. Kui kaup tuleb, on teine asi.“

Selle seisukohaga nõustub ka ettevõtja Priit Humal koda-nikuühendusest Avalikult Rail Balticust, kes on Rail Balticu ta-suvusanalüüsidesse põhjalikult süvenenud. „Naftat keegi veda-ma ei hakka, see läheb laeva-le. Paberi osas peame arvesta-

Vasakult: Raivo Vare, Enno Rebane, Priit Humal. Foto: Merike Kütt

34

RA I L BALT IC

ma, et Lääne-Soome Rauma sa-damast on Tallinnasse sama maa mis Gdanskisse. Vahepeal arvati, et meretranspordi hinda kergitab väävlidirektiiv, ent see pole prog-noositud mõju avaldanud. Pole põhjendust, miks kaup peaks raud-teele tulema, kui see on kallim.“

Üheks võimaluseks autode vedu platvormidel

Vare näeb hetkel tasuvuse saa-vutamise võimalusena veoautode või haagiste vedu platvormil. „See oleks lahendus, aga eeldaks kolme riigi koostööd ja ühiselt kehtesta-tud reegleid ning Euroopa Liiduga kooskõlastamist. „Niisugusesse konstruktsiooni oleks võimalik uuesti liita ka Venemaa, lisaks tunneksid huvi soomlased. Samuti oleks see keskkonnasäästlikum,“ kirjeldab ta. Autorongidele või haagistele endale saaks eksplua-tatsioonikuluna mõelda täiesti mõistliku hinna, ainuke probleem on see, et raudteel on vaja vasta-vaid kogumis- ja jaotuspunkte.“

Niisuguse lahendus aga muu-daks kogu transpordisektori kon-kurentsisituatsiooni ja nõuaks eraldi analüüsi: „Kui 3 Balti riiki ja Poola keelaksid sisuliselt auto-de veo maanteel, siis oleks see või-malik. Kesk-Euroopas on selliseid lahendusi rakendatud, nt Austrias, Šveitsis üle mägede veol. Tegu oleks täiesti teistmoodi logistika-ga, kus veoautode osa saaks min-na Ro-Ro peale, haagised eraldi, masinad eraldi.“ Isereguleerumise printsiibile siinkohal loota ei saaks ja see eeldaks piirangute loomist. „Täna on ka liikumiskiirused raud-teel väiksemad kui autodel, aga kui veokid või väikeautod saaks eda-si 160 km/h, oleks teine asi,“ lau-sub Vare.

Priit Humala hinnangul võiks selle lahenduse üks argument ol-la ka see, et rongil sõitmise aeg lä-heks rekkadel puhkeajana arves-

Tallinn

Tapa

Narva

TartuParnu

Kaunas

Vilnius

Šiauliai

RadviliškisKlaipeda

Ventspils

Liepaja Jelgava

Tukums

Daugavpils

Valga

Valmiera

Riga

Olemasolev raudteevõrk

Planeeritav Rail Baltic

Eesti

Läti

Leedu

arendada ka praegusel raudteel.“ Tänased Rail Balticu tasuvusar-vutused lähtuvad traditsioonilisest lähtekohast „tõstan kauba peale ja maha“. „Siin on reaalsus see, et vähemalt esimese 15 aasta jook-sul ei ole tasuvust,“ hindab Vare. „Reisijateveos on asi täpsemalt tea-da: rongid konkureerivad 500–700 km distantsidel juba odavlennufir-

se: „Kui veoauto juht sõidab mee-riku äis ja paneb auto rongile, siis saab ta hakata puhta meerikuga Varssavist sõitma. Samas on sel-ge, et administratiivsete meet-metega autode rongidele „suru-mine“ tähendab meie ettevõtete-le kulude kasvu ja konkurentsi-võime langemist. Kas seda tahe-takse? Iseenesest saaks seda ideed

35

madega, arvestama peame nii rei-simiseks kuluvat aega kui hinda. Meil on Vilniuseni 700 kilomeet-rit ja kui Varssavi–Berliini raud-tee 550 km distantsil kiirusega 100 km/h sõitvas reisirongis maksab 2. klassi pilet 49 eurot, siis kolm korda pikemal distantsil saab hind ekstrapoleerides olema ca 165 eu-rot. Võrrelgem seda odavlennnu-pileti hinnaga Berliini, mis algab samuti 49 eurost. Lisaks sõidavad Varssavisse odavamalt bussid.“

Baltikumi ja Rail Balticu välja-kutse – leida ühine keel

Ühisprojekt eeldab ühist tööd projekti õnnestumise nimel. Eestlased, lätlased ja leedulased ei ole paraku ühel nõul.

„Leedu on alates 1994. aastast pi-danud vajalikuks vedada Euroopa laiusega rööbas Kaunaseni ja seda kaubaveo eesmärgil. Rajada sinna nii ida-lääs kui põhi-lõuna suuna-liste kaupadele ümberlaadimisbaas ja teenida selle pealt. Nad on selle täna realiseerinud – 120 km/h või-maldav paralleelrööpaga trass on Kaunaseni olemas, selle uuenda-miseks said nad isegi Euroopa raha ning püüavad seda nüüd ka käiku anda, lahendades enda jaoks kau-baveo teema viisil, nagu nad alati tahtnud on,“ kirjeldab Vare. „Seal on tugev huvi, et kaubavedu kont-rollitaks Kaunase sõlme kaudu.“

Reisijateveos soovivad leedula-sed lülitada projekti praeguse tras-si kõrval veel nn Vilniuse loop’i ehk trassi kaart, mis sõidaks nen-de pealinnast läbi. „Neil on soov ehitada Kaunase-Vilniuse vahel olemasoleva 100 km/h võimalda-va 99 kilomeetri pikkuse otsetee kõrvale uus trass, mida saaks rea-liseerida vaid Euroopa Liidu raha-dega ja hetkel kokkulepitud Rail Baltic projekti väliselt. See lisaks maksumusele kuni 1,2 miljardit ehk sama palju kui kogu meie-poolne projekti maksumus. Neid survestati sellest mõttest loobuma

ja nad on väidetavalt olnud nõus, aga ma arvan, et nad lükkasid liht-salt asja edasi. Lisaks pole poola-kad Varssavi-Suwalki otsale täna-seni panustanud, kuigi uude fi-nantsperioodi on nüüd raha pisut kirjutatud, olgugi, et vaid osali-seks piirkiiruse tõstmiseks, ja se-dagi vaid Byalostokini. Sealt eda-si aga on praegu lõike, kus rongi-de piirkiirus on vaid 30-40 km/h,“ räägib Vare.

Ehitajad loodavad tööd, hange-te ülesehitus alles selgub

Kui Rail Balticu projekt peaks ehitusfaasi jõudma, määrab han-gete ülesehitus, kui palju on ko-halikule ehitajale projektiga seon-duvalt tööd. „Oodata on rah-vusvahelisi hankeid, kuhu tu-levad konkureerima suured et-tevõtted mujalt riikidest,“ en-nustab Vare. „Kohalikud saavad ilmselt tööd koostöös nendega.“ Harjumuspärase tee-ehituse han-kega Rail Balticu ehitamist Vare sõnutsi võrrelda ei maksa: „Täna me ei tea, kas hanked tulevad jup-pide kaupa või kogu Baltikumi trassi lahendusena. Usun, et vähe-mal pealisehitusliku tehnoloogia osas ilmselt tuleb mingi riikide-ülene kogu trassi kattev suurhan-ge. Muus osas on võimalikud ka hanked jupiti või riigiti.“

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnutsi võib eeldada, et killustik ja rööpad imporditakse. Kohaliku tooraine osas saame rääkida raud-teealustest betoonliipritest, lisaks

pakuksid Eestis tööd 80 ristumise väljaehitamine ning enam kui 200 kilomeetri pikkuste abiteede ehi-tus, kus eeldatavasti kasutatakse kohalikku materjali. „Materjalide osas tuleks uuringud kohe käivi-tada,“ hindab ta. „Peame arvesta-ma, et karjääri avamine võtab mitu aastat ja selleks eeltöid alustama.“

Rail Baltic pole lisarahastus, summad on Eestile eraldatud

„Oluline aspekt on ka eeldus, et Rail Baltic toob Eestile suuremas-taabilist lisarahastust. Tegelikult on tegu Eestile eraldatud raha-dega, mille arvelt väheneb muu-de objektide, näiteks ka maan-teede, rahastus,“ lausub Humal. „Tüüparvamuse kohaselt ei tohiks kingitud hobuse suhu vaadata, sest tööraha jääb Eestisse, ent need Eestile eraldatud summad võiksid minna ka olemasoleva raudteevõr-gu arendamiseks, siis oleks töö ol-nud lihtsalt teises kohas ja seda saaksid teostada Eesti ettevõtted ise hankeid võites.“

Humala kinnitusel võiks kaalu-da olemasoleva parendamist ja kii-ruste tõstmist, sel juhul oleks tegu Eesti ehitajale hoomatavate mah-tudega: „Kui parandada olemasole-vaid trasse juppide kaupa, siis üks ehitaja võidab ühe hanke, teine tei-se. Need tükid oleksid jõukohased. Kui Tallinn-Riia trass aga läheb tervikuna hankesse, siis tullakse-gi seda väljast ehitama.“

Rail Balticu alusuuringutes on kaalutud erinevaid kiiruseid. Kuni 160 km/h kiiruse saab luua olemas-oleva 1520 mm rööpalaiuse jaoks rakendatava tehnoloogia täiusta-mise abil, ent jõudmaks kiirusele 200 km/h, on investeeringute maht kordades suurem sõltumata rööpa-laiusest. „2006. aastal Taani kon-sultatsioonifirma COWI tehtus 240 km/h varianti põhjalikult ei ana-lüüsitudki, AECOM-i 2011.aasta uuringus oli just otsetee ja kiirus aluskriteeriumiks,” lausub Vare.

Tallinn

Tapa

Narva

TartuParnu

Kaunas

Vilnius

Šiauliai

RadviliškisKlaipeda

Ventspils

Liepaja Jelgava

Tukums

Daugavpils

Valga

Valmiera

Riga

Olemasolev raudteevõrk

Planeeritav Rail Baltic

Eesti

Läti

Leedu

RahaRail Balticule tuleb teiste Eestis ehitatavate objek-tide arvelt.

RA I L BALT IC

Rail Balticu nimetus on uus, aga ideed on juba kaua aru-tatud. „Taasiseseisvunud

Baltikumis käis 1990. aastatel jä-relhaakena 2 vagunit Berliini, aga sõitjaid nappis ning 1997. aas-tal otsustati Balti raudteede taot-lusel transpordiministrite poolt, et see liiklus suletakse,“ meenu-tab Raivo Vare. „See kõik toimus olemasoleva raudtee infrastruk-tuuril. Kogu Rail Balticu projek-ti algpunkt oli aga aastal 1994, mil määrati Euroopas nn Kreeta transpordikoridore, kus number üks omistati Berliin-Tallinn tras-side omale. Tänaseks on see ko-ridoride süsteem transformeeru-nud TEN-T-iks.“ See koridor koos-

20 aasta jagu ajalugu

nes kahest osast – Via Baltica ja Rail Baltica: „Täna kannab see raudtee nime Rail Baltic. Hetkel, mil ta tekkis, olid põhiparameet-rid samad, mis täna: sooviks oli luua eraldiseisva saarena mõjuva-le Baltikumile raudtee otseühen-dus Kesk-Euroopaga.“

Vare kinnitusel oli leedukatel juba siis plaan viia kaubaveo osa Euroopa rööpalaiusega ainult ku-ni Kaunaseni, kus oleks ümberlaa-dimisjaam.

Täna on lisandunud ka kiiruse dimensioon ja teiseks salamisi ka julgeolekupoliitiline aspekt ehk vajadusel suuregabariidiliste va-rustusmasside kiirem vedu mais-maad mööda ehk teisisõnu sõjali-sel otstarbel.

„Aastaid oli Balti riikide ja ka EL-i prioriteet siiski maantee ja Via Baltica. Nüüd on taas tõusnud esi-plaanile raudtee. Selles on omad teened ka „meie mehel Brüsselis“ ehk endisel transpordivolinikul Siim Kallasel,“ sedastab Vare.

1990.aastatelgi käis järelhaakena kaks vagunit Berliini.

Üks masin, sada töövahendit ja palju töövaldkondi.

Avant on ehitusplatsil kui kahveltõstuk, laadur, ekskavaa-tor või lammutusrobot.Kasutatav ka jõuallikana.

Lisaks on laadurit lihtne transportida ja vajadusel kraana ja kinnituskonksude abil korruste vahel liigutada. Ehituseks sobivaimad Avanti seeriad on 600 ja 700.

Vaata lisa: www.avanttecno.com/www/ee/

Maaletooja ja müüja:

Harjumaa, SAUE 76505, Tule 20. Tel 670 9621. Mob 528 2732, 521 8462

Valgamaa, VALGA 68204, Petseri 40. Mob 524 1759

www.sami.ee

37

Kevadel avati Eesti kolmes kutseõppeasutuses kolm ka-tusemeistrite rühma ja seda

juba teist aastat järjest. Initsiatiiv sellise õppe algatamiseks tuli mõne aasta eest Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidult.

Tallinna Ehituskoolis õpetatak-se lamekatusekatjaid, Haapsalu KHK-s ja Tallinna Lasnamäe Mehaanikakoolis katuseplekksep-pi. Ennast täiendavad nii mõnin-gase kogemusega töömehed kui ka algajad. Tegu on aastase õppega,

kus koolis toimub nii teoreetiline kui ka praktiline õpe ja väga suur osa on praktikal katusefirmades. Lamekatusekatjate puhul kasuta-takse populaarsust koguvat õpi-poisi õpet.

Õpetajateks on katuseala spetsialistid, näiteks Tallinna Ehituskoolis Alo Karu, Enn Tammaru TTK-st, Marko ja Mart Ponder Westhausist, Enno Rahuoja SFS-st, Aile Pilberg, koolipool-ne kuraator on Ferdinand-Aivar Tõnisson. Peale kutseõppe lõppu

on meestel võimalik sooritada kut-seeksam. Katusekutsete hindamis-korra väljatöötamine SA Innove egiidi all on lõppjärgus. Samuti toimub praktiliste eksamite korra uuendamine Eesti Ehitusettevõtete Liidu juhtimisel. Loodetavasti saa-vad tublimad ametikoolid varsti kutse omistajate õigused, et lõpe-tajad saaksid lisaks kooli lõputun-nistusele ka kutsetunnistuse.

Katuseuudised koostas Riho Reispass, Eesti Katuse-ja Fassaadimeistrite Liit

Katusemeistrid võtavad omavahel mõõtuSel kevadel, 23.–24.04 toimub

Tallinnas Eesti Näituste mes-sialal aiandusmessi raames

rahvusvaheline noorte katuse-meistrite võistlus BALTROOF 2016. Võistlusala on õues mere äärest treppidest üles minnes kohe pare-mat kätt.

Eestis toimub võistlus see võist-lus teist korda: eelmise korral-das nelja aasta eest Moostes Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit.

Võistlus toimub kolmes kategoo-rias, nagu juba traditsiooniks on saanud: kivikatused (keraamilised, betoonkivid), plekk-katused (valts) ning lamekatused (SBS ja PVC).

Esmajärjekorras on oodatud noorte (kuni 26-aastaste) võist-konnad, kuhu kuuluvad 2 võistle-jat ja 1 juhendaja (mentor). Juhul, kui noorte võistkondade kõrvalt jääb ruumi, saavad osaleda ka va-nemad meistrid. Võistkonda ei

pea kuuluma ühe firma inime-sed. Tänavu on võistlejaid oodata ka naaberriikidest: Lätist, Leedust ning Venemaalt.

Eesti parimad noorte võistkon-nad pääsevad riiki esindama noor-te katusemeistrite MM-le, mis toi-muvad 2016. aasta hilissügisel Varssavis. Seni on meie katuse-mehed esinenud väga hästi: oleme osalenud kahtedel viimastel MM-võistlustel ja võitnud kolm medalit!

Katusemeistrite kutseõpe aina tõhusam

Baltroofi võistluse parimad esindavad Eestit katusemeistrite MM-il. Fotodel hetked eelmiselt MM-ilt.







40

SEADUS

ENNO REBANEEESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIT

Kõigi ehitustoodete puhul peavad tootjad täitma kah-te põhimõttelist nõuet: neil

peab olema tehase tootmisohje ning peab tehtud olema toote tüübi määramine. Määratlused Euroopa ehitustoodete määrusest (CPR):

tehase tootmisohje – asja-kohaste ühtlustatud tehniliste kir-jelduste kohaselt tehases teostatav tootmise dokumenteeritud pidev sisekontroll;

tootetüüp – ehitustoodet esindavate toimivustasemete või -klasside kogum, mis on seotud toote põhiomadustega ja mille tootmiseks on teatavates tootmis-protsessides kasutatud teatavat kombinatsiooni toormaterjalidest ja muudest komponentidest.

TootmisohjeTehase tootmisohje tähendab

tootja poolt läbiviidavat pidevat tootmise sisekontrolli (tootmi-se kontrollimist ja korraldamist). Kõik tootja vastuvõetud elemen-did, nõuded ja sätted tuleb süste-maatiliselt dokumenteerida ning kehtestada kirjalikult normide ja juhistena.

Asjaomase tootmisohjesüstee-

Tehase tootmisohje ja toote tüüpmi dokumendid kindlustavad ühi-se arusaamise kvaliteedi tagami-sest ja võimaldavad kontrollida nõutavate tooteomaduste saavu-tamist ja tootmisohjesüsteemi tõ-husat toimimist.

Tootmisohjesüsteemi korralda-mise ja rakendamise eest vastutab tootja. Tootmisohjesüsteemist tu-lenevad ülesanded ja vastutus tu-leb dokumenteerida ja dokumen-tatsioon hoida asjakohasena.

Kindlasti on oluline tähele pan-na, et tootmisohje olemasolu ko-hustus ei tähenda seda, et tootjal peaks olema kvaliteedijuhtimis-süsteem.

Samas kehtib vastupidine ehk kui tootjal on olemas ISO 9000 see-ria standarditele vastav kvalitee-dijuhtimissüsteem ja see kvalitee-dijuhtimissüsteem on seotud as-jakohase harmoneeritud tehnili-se kirjeldusega (näiteks tsemendi-tootja on kvaliteedijuhtimissüstee-mi sisse kirjutanud ning kasutuse-le võtnud standardi EN 197-1), siis võib lugeda ka tootmisohje nõu-ded täidetuks.

Konkreetset toodet puuduta-vad tootmisohje nõuded on too-dud selle toote tehnilises kir-jelduses (standardis või ETA-s). Põhinõuded tootmisohjele on sar-nased. Esimene lähenemine toot-misohje nõuete üldistamisele on toodud juhendis B (Guidance Paper B), mille võib leida näiteks siit: http://eurocodes.jrc.ec.europa.eu.

Mitmesuguste konkreetsete too-dete tootmisohje ja selle sertifitsee-rimisega seonduva kohta on teavi-tatud asutused koostanud konk-reetseid juhenddokumente, näiteks täitematerjalid, müürikivid, betoo-nelemendid jms.

Veel on teavitatud asutused koostanud üldistava juhendi – mi-

da kontrollida tehase tootmisoh-je puhul.

Toote tüübi määraminePärast uue tootetüübi väljatöö-

tamist ja enne selle turule viimist tuleb läbi viia toote tüübi määra-mine, kinnitamaks, et arendami-sel prognoositud omadused vasta-vad tehnilise kirjelduse (standardi või ETA) nõuetele, ning toote oma-duste toimivus tuleb deklareerida. Toote tüübi määramine võib olla füüsikaline katsetamine, arvutus, viide tabelväärtustele või meetodi-te kombinatsioon.

Kui lähtematerjalide allikas, koostis või liik on oluliselt muu-tunud või tootmistingimused on sedavõrd muutunud, et tootja hin-nangul on tegemist uue tootetüü-biga, tuleb toote tüübi määramist korrata. Tootja võib määrata too-tegruppe, mis võivad sõltuvalt kõ-ne all olevatest omadustest ükstei-sest erineda. Toote tüübi määrami-se protsessis võib tootja arvesse võt-ta juba olemasolevaid tulemusi.

Tootja võib kasutada kellegi tei-se tehtud toote tüübi määramise katsete tulemusi (nt teise tootja või uuringu, tehnoloogia ja arenduse alaste teenuste pakkuja), tõenda-maks oma toimivusdeklaratsioo-ni nõuetele vastavust toodete pu-hul, mis on valmistatud sama ka-vandi alusel, samadest toormater-jalidest ning komponentidest sa-made tootmismeetoditega, eeldu-sel, et katsetulemuste omanik on andnud selleks loa ja tulemused kehtivad mõlema osapoole toode-te puhul. Näiteks avatäidete toot-misel, kus profiilitootja on lahen-dused välja töötanud ning katseta-nud ja annab katseprotokollid le-pinguliselt kasutada väiketootja-le, kes konkreetseid aknaid toodab.

EESTI SUURIM LIUGUSTE TOOTJA

Eritellimusel liuguksed, garderoobid ja vaheseinad

Structo Industry OÜ alustas tegevust 2004. aastal ning on pälvinud klientide ja koostööpartnerite heakskiidu tänu oma toodete kvaliteedile ja usaldusväärsusele. Kaubamärgiga L-Uks pakume laia materjalivalikut (spoon, värvitud mdf, melamiin, alumiinium, peeglid, klaasid jpm.), kvaliteetset mööblifurnituuri ning kaasaegset tehnoloogiat nõudlike, funktsionaalsust ja loomingulisust ühendavate sisustusideede teostamiseks mõõtmisest paigalduseni. Liuguste osas oleme saavutanud Eestis juhtpositsiooni – toodame ca 500-600 liugust nädalas, millest ligi 50% läheb Soome turule ning laiendame koostööd ka Rootsi edasimüüjatega. Lisaks liugustele ja garderoobidele valmistame kaubanduskeskustele ning bürooruumidele vaheseinu alumiinium- ja puitraamiga ning püstraamita klaasist lahendusi.

Structo Industry OÜ[email protected]

Teeme koostööd Eesti, Soome ja Rootsi ehitusfirmade ja edasi-müüjatega, ehitusmaterjalide jae- ning hulgimüüjatega ning oleme oma suurklientidele välja töötanud nende spetsiifilistele vajadustele vastavad standardi-seeritud tootesarjad, mille tellimuste kogused on varieerunud mõnest ühikust tuhandeteni. Ärikliente teenindab projektimüügi meeskond ning erakliendid on teretulnud külastama meie edasimüüjaid üle Eesti.

42

KÜSIS: MERIKE LEES

SEADUS

Kuidas on uue ehitusseadustiku rakendamine seni läinud ja mis on suurimad probleemid?

Eks muret tekitavad uued me-netluskorrad, näiteks ehitus- ja kasutusteatise osas, kuivõrd sel-list menetlust ehitusseadus ette ei näinud. Kohalikud omavalitsused (KOV-id) katsetavad ja vaatavad, kuidas läheb. Kui omavalitsuses on vaid üks-kaks ametnikku, kes ko-gu ehitus- ja planeerimisvaldkon-naga tegelevad, siis võib uus sea-dustik paraja segaduse tekitada. Eriti kui arvestada, et ka planee-rimisseadus on uus. Üldiselt võiks uute seaduste sisseelamisperioo-diks umbkaudu kolm aastat ar-vestada, sest enne ei ole oodata ka esimesi kõrgema kohtu lahendeid, mis arusaamist ühtlustaks.

Suur mure on päästeametiga. Uus seadus ei näe ehitusega ka-sutusteatiste menetluses ette pääs-teameti kohustust ehitusprojek-te kooskõlastada, see kohustus on

Ehitusseadustikku tõlgendatakse erinevaltEhitusseadustikul puudub ülevaatlik seletuskiri ja ministeerium ei ole jõustunud seadust avalikult tutvustanud, mistõttu on praktikas tekkinud mitmeid tõlgendusi, kuidas peaks seadust lugema, ütleb seadustiku väljatöötamises Tallinna linna esindajana osalenud advo-kaadibüroo COBALT advokaat Raul Keba.

vaid kasutus- ja ehituslubade pu-hul. Kuna päästeametnikke on vähe ja KOV-e palju, siis kompab päästeamet piire, rõhudes KOV-i kohustusele ise ehitusprojekte hinnata. KOV-is ei pruugi olla aga spetsialisti, kes (tule)ohutuse tee-mat piisavalt valdaks.

Keeruline ja aeganõudev on näi-teks projekteerimistingimuste me-netlus, eriti kui on tegemist detail-planeeringut täpsustavate tingi-mustega. Kui iga väikese muuda-tuse jaoks tuleb kolme-neljakuu-line menetlus läbi viia, siis on see haldust üleliia koormav.

Ehitusseadustikus ei ole enam niipalju rõhku pööratud ehiti-se ja ehitamise ohutusele, seevas-tu on oluliseks peetud konkreet-ses asukohas kehtivaid kitsen-dusi – arengukavasid, planeerin-guid, projekteerimistingimusi jms. Tegemist on nn kogukonnaseadu-sega. Eeldatakse, et kuna eestla-sed on ehitajarahvas, siis teatakse kehtivaid nõudeid isegi. Mõni teab, mõni mitte. Aga kui ei tea, kas siis

Advokaadibüroo COBALT advokaat Raul Keba.

43

keegi peaks sekkuma ja kes peaks sekkuma? Täna on meil seadustiku kohaselt nn vabaehitamine kuni 20-ruutmeetrise ehitisealuse pind-alaga hoonete ja ka rajatiste puhul ning rääkides ministeeriumi amet-nikega, siis ega nad väga kergekäe-liselt ehitusseadustikus toodud põ-himõtteid muutma ei hakka.

Kas ehitusseadustik on hästi kir-jutatud ja kas etteheide, et mi-nisteeriumi ametnikel napib n-ö suure pildi nägemist, vastab teie hinnangul tõele?

Ehitusseadustiku ja planeeri-misseaduse menetlus kestis seitse aastat ning kirjutasid seda põhili-selt juristid. Seitse aastat on üsna pikk aeg. Menetlusse kaasati huvi-gruppe laialdaselt: ministeeriumid ja KOV-id, omavalitsuste liidud, ar-hitektide liit, projektbürood, aga ka võrguettevõtjad, ehitusettevõt-jad, kinnisvara liidud jne. Paraku huvid põrkuvad ning kuigi osapoo-led kuulati ära, siis esitatud soo-videst paljudega arvestada ei saa-nud. Omavalitsused, sh Tallinna linn, osalesid menetluses aktiiv-selt ja mitmeid KOV-ide ettepane-kuid on arvestatud. Samas on sea-duses siiski ka asju, mille puhul me teadsime, et need praktikas ei toi-mi. Eks siin ole küsimus ka selles, et praktika on Eesti peale erinev – Tallinnas näiteks on ehitus- ja ka-sutuslubade väljastamine amet-niku pädevuses, paljudes omava-litsustes otsustakse see aga val-la- või linnavalitsuse istungil kor-raldusega.

Üldiselt arvan, et kõnealused uued seadused, sh ehitusseadus-tik, on välja tulnud suhteliselt kor-ralikud ning vastavad seatud ees-märgile. Miinuseks on kindlasti nn rakendusanalüüsi puudumine – kuidas haakub uus regulatsioon olemasoleva õigusega. Kuna teks-ti kirjutasid juristid, siis ilmneb ebakõlasid tegeliku eluga. Ka on seadustes mõningase kiirustami-

se märke, mis tuleneb asjaolust, et riigikogu volitused hakkasid lõp-pema, aga aktid oli vaja vastu võt-ta. Vastasel korral oleksid eelnõud menetlusest välja langenud ning terve protsess oleks tulnud otsast peale alustada.

Mure on ka selles, et seadustel, eriti aga ehitusseadustikul, ei ole korralikku seletuskirja. See val-mis esialgse teksti baasil, milles-se tehti riigikogu menetluse jook-sul mitmeid täiendusi ja parandu-si, muutunud on paragrahvide nu-meratsioon jne. Seletuskiri seda aga ei kajasta. Mõnele muudatuse-le on paar rida täpsustuseks juur-de kirjutatud, kuid neid ei ole üht-seks tekstiks koondatud ning see-tõttu on ka raskesti leitavad. See seletuskiri, mis algselt kaasa pan-di, lõpliku tekstiga kahjuks tervi-kut ei moodusta.

Kas riik on seega jätnud olulise osa selgitustööst tegemata?

Kui planeerimisseaduse tutvus-tamisega on riik tegelenud eelmi-se aasta algusest peale ning suh-teliselt edukalt, siis majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehitusseadustiku osas initsiatii-vi üles näidanud ei ole. Millest on muidugi kahju, sest ehitus-valdkonna muudatused on suure-mad ja põhimõttelisemad. Eriti ar-vestades, et aprilli algusest näeb ehitusseadustik ette elektroon-se loamenetluse, kuid uut ehitis-registrit ei ole veel tutvustatud. Ministeeriumil on kiired ajad ol-nud, sest välja tuli anda ehitus-seadustikul põhinevad kümned rakendusaktid, samas pidanuks nad tekkivat olukorda ette nägema ning selleks valmistuma.

Nagu märgitud – ehitusseadus-tiku muudatused on laiaulatus-likumad ning põhimõttelisemad kui planeerimisõiguses, mistõt-tu seaduse arusaadavuse nimel ja mitmeti tõlgendamise vältimiseks peaks riik teabepäevi korraldama

ning nii seadust kui rakendusakte tutvustama KOV-idele kui ka laie-male üldsusele, kes tegelikult selle alusel käituma peavad. Tekkinud tühimikku on täitnud erinevad koolitusfirmad, ka ma ise olen ehi-tusseadustiku tutvustamisega ak-tiivselt tegelenud. Siiski sooviks näha, et ka riik antud valdkon-da oluliseks peab ja diskussioo-ni arendab.. Sest seda, mida aru-tada, jätkub. Kasvõi üks olulise-maid mõisteid seadustikus – ehi-tamine, mis selle alla käib? MKM ei loe ehitamiseks igapäevast re-monti, kui see ei muuda ehitise kui terviku omadusi märkimis-väärselt. Samas seaduse tekst üt-leb, et ehitamine on ehitise füüsi-kaliste omaduste igasugune muut-mine, ka selline, mis ei ole märki-misväärne. Kas nimetatud tegevu-sest on kedagi vaja teavitada või taotleda mõni luba, on hoopis tei-ne teema ning ei puutu ehitamise mõiste sisustamisel asjasse. Seega – kui remonttöid ehitamiseks mitte lugeda, ei laiene neile ka ehitussea-dustiku põhimõtted, sh põhimõte, et isik, kes töid teostab, peab ole-ma asjatundlik. Tegemist on põhi-mõttelise küsimusega, mis on täna lahti rääkimata.

Seadusemuudatused ei ole kuigi palju ette teada, mis teeb nen-de jälgimise ja järgimise keeru-liseks.

Kindlasti. Me oleme üks Euroopa usinamaid seadusekirju-tajaid, Saksa korralikkus lööb väl-ja. Neil on aga viiskümmend aas-tat edumaad olnud, mida me ürita-me võimalikult kiiresti tasa teha. Mingil põhjusel eestlastele meel-dib, kui neil on kõik asjad regu-leeritud, kuigi neid regulatsioone ei taheta või ei suudeta hiljem jär-gida. Loomulikult tekib palju uusi valdkondi, eriti IT ja sellega seon-duv, mille osas varasem õigus puu-dub ning see tuleb luua. Aga sea-dusemuudatusi on muidugi palju.

44

Isegi kui tahta, siis kõige sellega kursis olla on võimatu. Ja ega n-ö inimene tänavalt igapäevaselt sea-dusloomet ei järgi, äärmisel juhul sirvib lehest või näeb-kuuleb telest, et midagi on muutunud.

Milline oleks ühe seaduse op-timaalne eluaeg, et see jõuaks oma eesmärki täita?

Eks see sõltub konkreetsest valdkonnast, kui kiiresti see are-neb. Haldusmenetluse seadus on üks väheseid seadusi, mis on sisu-liselt samal kujul kehtinud juba 15 aastat. Samas maareformi seadust on muudetud üle 50 korra.

Esimene planeerimis- ja ehitus-seadus jõustus aastal 1995 ning kehtis kaheksa aastat. Seejärel löö-di seadused lahku ning need keh-tisid alates 1.01.2003 kuni eelmise aasta 30. juunini ehk üle 12 aasta. Ega nende tekst väga palju vahe-peal ei muutunudki. Raske on ühe-selt öelda, pikk ühe seaduse eluiga olema peaks. Arusaadav, et põhi-seadust just iga aasta ei muudeta, kuid jälle mõnes kiiresti arenevas valdkonnas ei pruugi see üldse vä-listatud olla.

Kodanikel on raske pidevate muutuste korral seadusi kor-rektselt täita?

Kui valdkonda teada ja igapäe-vaselt sellega kokku puutuda, siis kokkuvõttes saab ehitusseadusti-kust aru. Kui olla inimene täna-valt ja igapäevaselt sellega mitte kokku puutuda, siis loomulikult on see keeruline.

Tuleb ka arvestada, et kogu re-gulatsioon ei ole ka ühes seaduses koos, näiteks tuleb ehitamisel ar-vestada muuhulgas looduskaitse-seadusest ja tuleohutuse seadusest tulenevate piirangutega. Kui ikka seaduse või määruse pealkirja ei tea, siis ei leiagi ja tuleks pöördu-da professionaali poole.

Iga kohalik omavalitsus on en-

SEADUS

da elanike nägu. Kui ikka elanike-le meeldib kinnistule viis väikest kuurikest püstitada, siis sõltub omavalitsusest, kuidas ta selles-se suhtub ja kas sekkub või mitte.

Kas teie hinnangul oli huvigrup-pide kaasamine seadusloomes-se piisav?

Kes tahtsid osaleda, said selle võimaluse. Kohtumisi huvigrup-pidega oli 50–60 ringis läbi sel-le aja. Tallinna linn suhtles eral-di veel justiits- ja siseministeeriu-miga, et vaidlusaluseid teemasid arutada. Siiski oli ka punkte, mil-le suhtes öeldi kohe, et see jääb nii ja pole midagi arutada. Eelkõige puudutas see tähtaegu – nii pla-neerimise kui ka ehitamise vald-konnas. Sai küll selgitatud, et näi-teks detailplaneeringu algatami-ne 30 päeva jooksul on praktikas väga keeruline kui mitte võimatu, kuid see ei omanud ministeeriumi jaoks tähtsust.

Vahel tundub, et ametnik kait-seb EL-i huvisid eesti ettevõtjate vastu, otsides direktiive, millega võib olla midagi vastuolus?

Üks valdkond, millest siinjuu-res ei pääse, on energiatõhusus. Energiatõhususe normid lähevad aasta-aastalt karmimaks, kuni lõ-puks peavadki kõik uued hooned vastama liginullenergiatarbimi-se nõuetele.

Loogiline on, et uute tehnoloo-giate ja ehitusmaterjalide kasu-tuselevõtuga on võimalik hooned

soojapidavamaks ja vähem ener-giat tarbivamaks muuta. Aga ega Euroopa ilmselt meie klimaatilisi olusid väga ei arvesta.

Planeerimisõiguse osas ilmneb Euroopa Liidu direktiividest sel-gelt suundumus avarama kaebeõi-guse poole.

Siiski on kohalikel omavalitsus-tel enda territooriumil planeeri-misautonoomia, mis tähendab, et kohalikel võimuorganitel on sea-dusega lubatu piires täielik va-badus kohalikke huvisid väljen-davaid planeeringuid menetleda ja selle kaudu suunata kohaliku omavalitsuse territooriumi aren-gut. Kuivõrd planeerimisotsused tuginevad kaalutlusõigusel, sõltub nende kvaliteet suuresti sellest, kui võimekad on ametnikud, kes me-netlust läbi viivad.

Erialaorganisatsioonid on kurt-nud, et linn sekkub liiga palju kin-nisvaraärisse, otsustab, kui suured peavad olema eluruumid, sh esi-tab nõudeid tubade arvule korte-ris jne. Loomulikult tekib küsimus, kas see on kohaliku omavalitsuse ülesanne, kas KOV-il on üldse pä-devaid isikuid, kes turusituatsioo-ni tunnevad.

Teisalt on linna ülesanne taga-da, et ei tekiks üheülbalisi slumme, et piirkonnas oleks esindatud eri-nevad funktsioonid. Suunatakse, kas piirkonda hoonestada äri- või elamu või segafunktsiooniga hoo-netega.

Arendajad on siiski leidnud, et kuna turusituatsioon muutub, siis liiga jäigad normid jäävad aja-le jalgu.

Kas oleks mõistlik lasta seadus-loomes ettevalmistavat tööd te-ha ettevõtlusorganisatsioonidel?

Keegi peab seda protsessi halda-ma ja vedama. Aga kindlasti pea-vad erialaliidud olema seadusloo-messe kaasatud. Siis on kokkuvõt-tes küsimus, milline võiks olla normaalne töö käik.

Uuteseaduste sisse- elamisperiood on ca kolm aastat.

45

Ehitusjuht (tase 6) spetsialiseerumisalane baaskoolitus: ventilatsioonisüsteemide ehitamine

Antud ventilatsioonisüsteemide ehi-tamise koolitus annab 29 TP (inseneri täiendõppe punkti).Koolituse sihtrühmaks on ehitusjuhid (tase 6), ventilatsioonisüsteemide ehitajad.

KOLMAPÄEV, 20.04.201610.00 – 13.15 Hoonete sisekliima. Ventilatsiooni vajadus ja ventilatsiooni tööpõhimõtted13.45 – 17.00 Soojustagastusega venti-latsiooniseadmed. Õhu töötlemine, 10.00 – 12.30 Õhukanalid ja nende paigaldamine. Aerodünaamika 12.30 – 15.15 Õhujaotuse põhialused Simulatsiooniprogrammid 15.30 – 17.00 Ventilatsioonisüsteemi-de müra. AkustikaKOLMAPÄEV, 27.04.201610.00 – 11.30 Ventilatsioonisüsteemi-de isoleerimine11.45 – 13.15 Ventilatsioonisüsteemi-de juhtimine. Automaatika13.45 – 15.15 Ventilatsioonisüsteemi-de käivitamine ja seadistamine.

15.30 – 17.00 Ventilatsioonisüsteemi-de puhastamine ja hooldusNELJAPÄEV, 28.04.201610.00 – 11.30 Ventilatsioonisüsteemi-de tuleohutus. Suitsueemaldus. 11.45 – 13.15 Ventilatsioonisüsteemi-de peamised parameetrid, normid ja nõuded 13.45 – 15.15 Ehitusaegsed ja ehitus-tööde üleandmisega seotud kontroll-tegevused sh järelvalveKOLMAPÄEV, 04.05.201610.00 – 12.30 Praktikum laboris.

Koolitus toimub Oru hotelli semina-riruumis (Narva mnt 120 B, Tallinn), praktikum toimub ventilatsioonilabo-ris “Club Fresh Air” (Mektory maja, Raja 15, 12618, Tallinn).

Koolitajad:Teet Tark, Hevac OÜ, juhtaja (diplo-meeritud ehitusinsener)Aivo Andrekson, Eesti Isolatsioo-niettevõtjate Liit, juhatuse esimees (diplomeeritud insener)

Aivar Kukk, Siemens OY Eesti filiaal, müügijuht (diplomeeritud insener)Marko Nurmsalu, Amecon OÜ, osa-konnajuhataja – ventilatsiooni- süsteemid (diplomeeritud ehitusinse-ner)Aivo Ader, AirSmile OÜ, juhatuse liigePeeter Parre, Inseneribüroo Aksiaal, juhataja (diplomeeritud ehitusinsener)Hendrik Voll, TTÜ, ehitusteaduskonna keskkonnatehnika instituudi kütte ja ventilatsiooni õppetooli juhataja (diplomeeritud insener)

Maksumus: kuni 06. aprillini on soodushind 449€ + km, hilisematele registreerijatele kehtib tavahinnana 469 € + km.

Lisainfo kutse omistamist puuduta-vates küsimustes: Eesti Ehitusettevõt-jate Liit telefonil 6870435 või e-kirja teel [email protected]. Küsimused koolituse korralduslikus osas telefonil 670 6606 või: [email protected]

Tulekul koolitusedEhitusjuht (tase 6) spetsialiseerumisalane baaskoolitus: omanikujärelevalve tegevus

Koolitusmaht on kokku 31 akadee-milist tundi. Antud omanikujärelevalve koolitus annab 24 TP.

KOLMAPÄEV, 06.04.201610.00 – 13.15 Ehitustooted, standardid, nõuded13.45 – 17.00 Koormused ja staatikaNELJAPÄEV, 07.04.201610.00 – 14.30 Järelevalve korraldus ehituses (omanikujärelevalve kava) 14.30 – 16.15 Ehitusprojekti kontroll, ekspertiis, projektimuudatused 10.00 – 15.15 Ehituskonstruktsioonid15.30 – 17.00 Elektripaigaldis hoones

REEDE, 15.04.201610.00 – 12.30 Hoonete küttesüs-teemid; hoonete jahutussüsteemid; ventilatsioonisüsteemid12.30 – 15.15 Vee- ja kanalisatsiooni-süsteemid15.30 – 17.00 Tuleohutussüsteemid

Koolitajad: Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, tegevdirektor (diplomee-ritud ehitusinsener)Tõnu Peipman, Inseneribüroo Printsiip OÜ, ehitusinsener/vastutav projektee-rija (diplomeeritud ehitusinsener)

Teet Sepaste, Ehitusekspertiisibüroo OÜ, juhataja (diplomeeritud ehitusin-sener)Urmas Mahlapuu, AS TERA, juhatuse esimees (diplomeeritud elektriinsener)Peeter Parre, Inseneribüroo Aksiaal, juhataja (diplomeeritud ehitusinsener)

Maksumus: 469 € + km Lisainfo kutse omistamist puuduta-

vates küsimustes: Eesti Ehitusettevõt-jate Liit telefonil 6870435 või e-kirja teel [email protected]. Küsimused koolituse korralduslikus osas telefonil 670 6606 või: [email protected]

46

Tööriist annab aru

TEKST: LIIVI TAMM

I NNOVATS IOON

Leida probleem ja see uudsel viisil lahendada: tööriistade monitoorimi-ne muudab nende inven-tuuri automaatseks ning aitab ennetada vargusi.

Tarkade sensorite tootmine, moni-toorimine ja analüütika on Nordic Automation Systemsí töötajate leib: „Automaatne monitooring an-nab teada, millal on aeg tööriista ennetavaks hoolduseks, regulaar-hoolduse korral saab vastutav ini-mene näiteks SMS-i teel teavituse, mis tal teha on vaja, lisaks saab jäl-gida tööriistade kasutusstatistikat ja on selge nende täpne kasutus-aeg,“ kirjeldab Gaius Mets uudset ärimudelit. „Kogu infoedastus toi-mub juhtmevabalt.“

„Ettevõtted otsivad ja vajavad lahendusi, mida täna veel olemas ei ole,“ täiendab ettevõtte müügi-

juht Karel Kask. „Oleme kesken-dunud just uue lahenduse loomi-sele, mitte olemasolevate süstee-mide täiustamisele.“

Loodud lahenduse toimimispõ-himõtted on lihtsad: tööriistadele paigaldatavad sensorid mõõdavad reaalajas nende kasutustsükleid ja tarbimisinfot ning keskseade ko-gub juhtmevabalt ja automaatselt info kokku. Jälgitavateks seadme-teks võivad olla nii aku-, elektri-, suruõhk- kui ka sisepõlemismoo-tortööriistad, aga sensorid sobivad ka statsionaarsetele seadmetele.

Kogutud infot saab kasutada mitmeti. „Ühest küljest saavad ka-

47

0,5miljonit eurot prognoositakse tänavu müügi-tuluks.

sid kontrolli all hoida. Lisaks saa-vutavad kliendid igaks õhtuks üle-vaate, millised tööriistad on milli-ses laos ja kas nad üldse on jõud-nud neile ettenähtud kohta. Nii puudub edaspidi vajadus inventuu-riks,” loetles Mets.

Oluline roll on lahendusel en-netavate hoolduste määramisel, kuna sensorid loevad reaalset töö-riista tööaega: nii on lihtne neid vajadusepõhiselt hooldada.

„Meie põhiidee arendustegevuse juures on kõigepealt kliendi sead-mete energiakokkuhoid – sensorid on eellaetud akudega, kusjuures akud kestavad umbes kaks aastat,

misjärel sensor või aku vahetatak-se. Teiseks keskendume töötervis-hoiule, seda eriti Lääne-Euroopa suunda arendades, kolmandaks on fookuses analüütika ja efektiivsuse kasv. Siinkohal käime sama sam-mu ka Industry 4.0-ga.“

Arendus MaarjamaalVälisinvestorite toel püsti pan-

dud Nordic Automation Systems AS-i tootmine on läbi tütarette-võtte püsti pandud Saaremaale. „Firma on toiminud 3,5 aastat ja NAS Production kaks aastat, see-juures NAS Electronics Saaremaal alla aasta.

„Täna töötab ettevõttes 26 ini-mest. Inimeste arv muutub ruttu, näiteks veel aasta eest oli meid kokku 5,“ räägib Gaius Mets.

„Suurem osa on Eestis arenda-tud. Metallosad on Saaremaalt, seal koostame ka trükiplaadid, plastik tuleb Hiiumaalt,“ naerab Kask. „Andmed kogutakse kokku meie enda TMS Secure Cloudí, see-juures me ei eelda, et klient võtab andmete jälgimisel aluseks meie portaali, vaid see on integreeri-tud ettevõttes endas kasutuselole-va süsteemiga.“

Karel Kask ja Gaius Mets on ise telekomi taustaga ja seetõtu väida-vad end täpselt teadvat, kui tüütu on seitsme erineva süsteemi vahel opereerida ning käia lisasüsteemis andmeid analüüsimas.

„Oleme üles ehitanud raportee-rimise põhimõtted, statistikala-henduse. Klient ütleb meile, millist infot ja kui sageli tööriistade kohta on vaja ja meie saadame soovitud info,“ tutvustavad nad ärimudelit.

Põhiturud SkandinaaviasToodete turundamine käib

klient kliendi haaval. „Meie eeldu-seks ei ole palju kliente, vaid pigem vähe ja suuri,“ räägib Kask. „Mõne kliendi potentsiaal on nii suur, et arendame eraldi sensori just täp-selt tema vajadusi silmas pidades.

sutajad ülevaate kõikide tööriista-de töötsüklitest, mis annab võima-luse optimeerida nende kasutust ning jälgida, millised on efektiiv-seimad. See aitab omakorda kulu-

Gaius Mets ja Karel Kask nupukate sensoritega. Foto: Merike Kütt

48

Näiteks ühel tehasel, kellele prae-gu ehitame, on tootmised 30 pai-gas üle terve maailma.“

Kõige esimeseks turuks sai Rootsi, kus asub ka investorette-võte, mis tegeleb Rootsis pneumo-tööriistade ja lisavarustuse maa-letoomisega. Nordic Automation Systemsí tooteid müüb sealne jae-müüjate kett. „Põhiturud on meil Skandinaavia ja Suurbritannia. Emafirma asub Norras, kuid on siiski loodud eestlaste poolt, aren-dusettevõte asub meil Tallinnas ning tootmine Kuressaares,“ kir-jeldab Kask.

Tulevikus näevad tegijad po-tentsiaali ka Norra ja Saksa turul. „Saksamaal on asi pigem algusfaa-sis, tänu visiitidele on tekkinud otsekontaktid Lõuna-Saksamaal Baden-Württembergi majandus-piirkonnas,“ kirjeldab ta. „Norra turgu aga mõjutab hetkel Hiina majanduses toimuv, ka nafta hin-na langus on kohalikud ettevaat-likuks muutnud. Hetkel ei ole lae-vandusärisse mõtet tormata, prae-gu pole hetk, mil investeeritaks analüütilistesse lahendustesse. Kontaktide võrgustik on küll lai, ent sellest hoolimata soovitavad investorid pisut oodata.“

Ka Eestis ollakse hetkel pigem toote tutvustamise faasis: „Meid ei taksita miski, samas kõik uus võtab alguses aega. Sellises ma-hus tootearendus on päris keeru-line, alati tuleb valmis olla oota-matusteks.“

Meeskond sõpradestNordic Automation Systemsí

asutaja on tööalases elus kokku puutunud nii elektri- ja õhktöö-riistade, tarkvaraarenduse kui ehi-tusvaldkonnaga. „No nagu hunt Kriimsilma üheksa ametit,“ mui-gab Kask. Tänased töötajad on omavahel sõbrad, osad võtmetegi-jad on leitud ka põhjaliku otsimis-töö tulemusel: „Näiteks meie raa-dioinsener on selliste teadmiste-

ga, et selliseid Eestis üle kümne ei ole,“ kiidab Kask.

Valu varganäppudeleTööriistad on kallid. Ja kui aeg-

ajalt tehtava inventuuri käigus sel-gub, et kolm akutrelli on jalutama läinud, pole suurt muud ette võtta,

kui tööriist maha kanda. Millal, kust ja kuidas see kadus, on ju ta-gantjärgi raske tuvastada.

„Meie lahendus annab täpselt teada, kus tööriist asub, kas ta on õhtul jõudnud hoiuruumi või kind-lasse kaubikusse. Kui tööriist ei ole seal, kus vaja, edastatakse kliendi-le sõnum,“ tutvustab Kask lahen-dust. Plussiks on ka reaalajas toi-muv inventuur: kogu aeg on ole-mas ülevaade, milline tööriist mil-lises laos asub.

„Vaikimisi toimib kogu lahen-dus Skandinaavias, Soomes ja Baltimaades, näiteks sõites Põhja-Rootsi Telia sim-kaardiga, töötab lahendus üle mobiilside lahendu-se,“ täiendab Gaius Mets. „Kui ette-võttel on 1000 tööriista, on hea tea-da, et kallis masin on jõudnud just sinna, kuhu vaja. Lisaks on olemas up-time monitooring, mis aitab jäl-gida, kas seade töötab nii, nagu va-ja või mitte, olgu siis tegu pumba või diiselgeneraatori öise tööga.“

Tähelepanu all vibratsioonKuressaares valmivad sensorid

kinnitatakse erinevate tööriista-de külge ja mõõdavad nii tööriis-tade kasutusaega kui näiteks vib-ratsioonitaset jmt.

Tööriistade vibratsiooni Eestis veel väga suureks probleemiks ei peeta, kuigi pikaajalise vib-ratsiooni tulemusel tekivad kä-tes verevarustuse häired, valu- ja külmahood, käteosavus langeb. „Skandinaaviamaades on HAV-sündroom haigus, millest mööda ei vaadata ja seal on hetkel ka meie poolt toodetud sensorite põhiturg,“ nendib Karel Kask. „Meie süsteem võimaldab aru saada, millal päev otsa vibratsiooniga seadmega töö-tav inimene vajab pehmendavaid kindaid või millal tuleb töötami-ses teha paus.“

„Ka Eestis on vibratsioon ala, millele tööinspektsioon tähelepa-nu pöörab, eks tegeletakse jõudu-mööda,“ täiendab Karel Kask.

Passiivsensor liimitakse tööriistale ning tööriist otsib seejärel keskseadmega ühendust, edastades detailse kasutus-statistika. Fotod: tootja

Tööstusmaastikul keskendub süsteem peamiselt suruõhukomp-ressorite töö efektiivistamisele, tööriistade ennetavatele hooldus-tele ning töötervishoiule. - Sensorid mõõdavad reaalset tööriista tööaega, mis võimaldab tööriistadele määrata kasutuspõ-hiseid ja ennetavaid hooldusi, sa-muti mõõdavad sensorid õhuliini erinevates osades olevat rõhku, ning seeläbi aitab süsteem mo-nitoorida erinevaid lekkeid ning lokaliseerida lekete asukohti. - TMS aitab oma töös igapäeva-selt tööriistu kasutaval töölisel jälgida tööriista poolt tekitatud vibratsioone, mis pikemaajalisel kordumisel põhjustab töölistel pöördumatut kutsehaigust: HAV-sündroomi ehk vibratsioontõbe.

Ehitusvaldkonnas saavad TMS’i kliendid reaalajas ülevaate tööriis-tade paiknemisest ladude lõikes.

- Ladu võib olla ka soojak, kontei-ner või isegi auto. Taoline funktsio-naalsus loob võimaluse teostada automaatset ja kohest tööriistade inventuuri ning omada ülevaadet kogu tööriistapargist. - Kasutajamugavusele rõhku pa-nev automaatsete teavituste süs-teem annab kohese teavituse, kui tööriist ettenähtud kellaajal lattu ei jõua, laos töövälisel ajal liigub või laost väljub, ning võimaldab seeläbi kiirelt reageerida ja alarmi põhjuse välja selgitada. - Lahenduse oluliseks osaks on ka erinevate seadmete töökatkestus-te monitoorimine. Ehitusvaldkonnas on tähtis jälgida näiteks pumplate, puhurite ning generaatorite töökatkestusi, et võimalikult kiirelt katkestuse põhjus välja selgitada ja olukord lahendada või vältida tarbetuid väljasõite, mille eesmärgiks on seadmete töösolemise kontroll.

PEIKKO EESTI OÜKriidi 12Tallinn, 11415, HarjumaaTelefon: +372 60 742 86

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

50

TEADUSTÖÖ

Energiatõhususe nõuded Euroopa Liidus muutuvad järk-järgult kar-mimaks. Alates 01.01.2019 peavad olema kõik rajatavad avaliku sek-tori hooned liginullenergiahooned (nZEB) ning kaks aastat hiljem, alates 01.01.2021 peavad olema kõik rajatavad hooned liginullenergia-hooned. Sellega seonduvalt tuleb vaadelda, mida nende rajamine en-daga kaasa toob. Praeguses situat-sioonis pööratakse hoone ehitus-loa taotlemise staadiumis peami-selt tähelepanu hoone energiatõ-hususe arvule (ETA (kWh/m2a)), kuid Eestis kehtiva energiatõhu-suse miinimumnõuete põhjal on vaja vaadelda peale ETA ka ruu-mide ülekuumenemist, mida ise-loomustab kraadtunde hulk üle +27oC. Seega on lisaks energiatõ-hususe arvule vaja sooritada kont-rollarvutused ka ruumide ülekuu-menemise osas.

Viimastel aastatel on uute kor-terelamute puhul mitmeid näiteid, kus ülekuumenemise osa on puu-dulikult analüüsitud ning see on endaga kaasa toonud kevad-suvi-sügis perioodil ülekuumenemise probleeme, mille hilisem lahenda-mine võib osutuda tunduvalt ku-lukamaks, kui nende probleemide

Energiatõhusus ja ülekuumenemine

TIMO OLESKMagistritöö autor

lahendamine juba projekteerimi-se staadiumis.

Hoonete ülekuumenemisele avaldab suurt mõju hoone paikne-mine nii ilmakaarte kui ka naab-ruses olevate hoonete suhtes, seega lasub oluline roll küsimuse lahen-damisel nii arendajatel, arhitekti-del kui inseneridel: kõrvalhooned ja nende kaugus nn referentshoo-nest võib ülekuumenemise ulatust märkimisväärselt mõjutada.

Eesmärgi püstitusUuringu eesmärgiks oli ana-

lüüsida tiheasustusega alal hoo-nete rajamist. Eesmärk oli selgi-tada, kuidas hoonete vahekau-gused avaldavad mõju nii hoone-le kui erinevate korterite mak-simaalsetele temperatuuridele, kraadtundidele ning energiatar-bele. Vaadeldavaks asukohaks oli Tallinna laiuskraad 59,3o. Samal laiuskraadil paiknevad veel Oslo, Stockholm, Helsingi, St. Peterburg, seega saab paralleele tuua mitme teise põhjapoolse linnaga.

Analüüsitavaks hooneks oli 5-kordne korterelamu 4 korteriga korruse kohta. Korterid olid ident-sete suurustega, ühe magamistoa ning elutoa/köögiga. Analüüsitud on hoonet nii rõdudega kui ka il-ma. Selleks, et näha, mis juhtub

vaadeldava hoonega, asetades hoo-ne tiheasustusega alale, sai loodud vastavalt Eesti kehtivatele seadus-tele/normidele 5 erinevat situat-siooni kolmes erinevas ilmakaa-res, kirre-edel, ida-lääs, kagu-loe: 1. elamu (ümbritsevad hooned puu-duvad), 2. tuleohutusnõuetega ta-gatud elamu (hoonetevaheline va-hemaa 8 meetrit), 3. insolatsiooni-nõuetega tagatud elamu (hoone-tevaheline vahemaa 19,2 meetrit), 4. keskmise päevavalgusteguriga 2% tagatud elamu (hoonetevaheli-ne vahemaa 29,4 meetrit), 5. kesk-mine päevavalgustegur 2% taga-tud läänes-idas ning insolatsioo-ninõuded tagatud lõunas (hoone-tevaheline vahemaa siis 29,4 meet-rit idas ja läänes ning 19,2 meetrit lõunas). Oluline on siinkohal mär-kida, et naabruses olevad hooned on analüüsitava hoonega ühekõr-gused, 15 meetrit.

Naaberhoonete mõjuOlenevalt situatsioonist muutus

tarbitud kütteenergia kulu märki-misväärselt. Antud uuringus oli sama orientatsiooni puhul mak-simaalse ja minimaalse tulemuse vahe 2,9 kWh/m2a, mis moodus-tab pea 20%-se erinevuse vastava-te väärtuste vahel. Kõrgeim küttee-nergiatarbe kulu 15,8 kWh/m2a oli tuleohutusnõuetega tagatud elamu puhul, millele olid paigaldatud rõ-dud. Minimaalne tulemus oli sa-mas orientatsioonis 12,9 kWh/m2a elamu puhul, kus ei olnud rõdusid ega ümbritsevaid hooneid. Seega, mida lähemal asetsevad naaber-

EKVÜ poolt tänavu Eesti parimaks hinnatud magist-ritöö kannab pealkirja „Liginullenergiahoone või-malikkusest tiheasustusega aladel“. Koostajaks oli Timo Olesk, juhendajaks professor Hendrik Voll.

51

hooned, seda suuremaks muutub hoone kütteenergiatarve, kuna naabruses olevad hooned varjes-tavad ning otsese päikesekiirguse hulk väheneb märgatavalt.

Tunduvalt olulisemaks kritee-riumiks liginullenegiahoone ka-vandamisel antud tingimustes on ülemäära suur kraadtundide ületa-mine. Vastavalt vabariigi valitsuse määruse nr 68 „Energiatõhususe miinimumnõuded“ §11 „Nõuded suvisele ruumitemperatuurile“ punktile 1, ei tohi elamutes kraad-tunnid ületatud olla rohkem kui 150 (oCh) vahemikus 01.06–31.08. Jahutuse seadetemperatuuriks loe-takse 27oC. Analüüsitud situat-sioonides oli mõningatel juhtu-del kraadtunnid ületatud 20-ne ja rohkema kordselt. Vastupidiselt kütteenergiatarbele oli madalaim kraadtundide ületamine situat-sioonis, kus hoonete vahel oli ta-gatud tuleohutuse nõuded ning

paigaldatud rõdud, kõige kõrgem kraadtundide ületamine oli situat-sioonis, kus elamul puudusid nii rõdud kui ka ümbritsevad hooned.

Jahutuse vajadus Tuleohutusnõuetega tagatud

hoone puhul püsivad alumistel korrustel kraadtunnid lubatud pii-rides, kuna naabruses olevad hoo-ned ning rõdud varjestavad otsest päikesekiirgust. Sedavõrd suur kraadtundide ületamine tähen-dab seda, et edaspidi tuleb korterelamute projekteerimisel arves-tada jahutuse vajadusega, mille-ga kaasneb omakorda lisaenergia-tarve. Rõdude olemasolu aitab olu-korda mõningal määral leevenda-da, kuid mitte piisavalt.

Samuti kerkib esile hoonete va-hekauguse ja ruumide paiknemi-se olulisus maksimaalsete ruumi-temperatuuride puhul. Mida lähe-mal on naaberhoone ja madalamal

korrusel on korter, seda madala-mad on ka ruumide maksimaalsed temperatuurid. Sama situatsiooni ja orientatsiooni puhul võib esime-se ja viienda korruse maksimaal-sete temperatuuride vahe ulatuda 8 kraadini. Oluliselt aitab ruume jahutada öine akende lahti hoid-mine, kuid kaasneb rida problee-me: müra, tänavatel olev tolm jmt. Temperatuuride, samuti ka kraad-tundide osas on ebasoodsaimaks orientatsiooniks akende suhtes ka-gu-loode suund, kus maksimaal-sed temperatuurid kerkivad kõige kõrgemale.

Soodsaimaks vaadeldud orien-tatsioonidest on kirde-edela suund. Samas ei ole temperatuuride va-hed olenevalt orientatsioonidest kuigi suured, seega jahutuskoor-muse vähendamiseks on mõistlik koos arhitektide ja sisearhitekti-dega planeerida hoonele passiiv-ne jahutus.

1384

2714

3086

516

11701258

864

2002

2523

173 208

511

1272

2615

2931

420

9671090

1190

2549

2859

357

743

1012

36 88 103 21 58 60 31 84 109

15 4152

32 87 103 20 55 59 31 85 103 19 54 59

0

400

800

1200

1600

2000

2400

2800

3200

Kraa

dtun

nid

(o Ch)

Elutuba/köök kraadtunnid suletud akendega ( oCh)

Elutuba/köök kraadtunnid 10% avatud akendega (oCh)

Maks lubatud Kraadtunnid(oCh)

5 erinevat situatsiooni kolmes erinevas ilmakaaresViienda korruse elutuba/köök, kraadtunnid (oCh)

Mõned FAKTID soojustamisest

Ptaja – omadus, mis iseloomustab konkreetset klaavilltoodet;

b) heliisolatsioon – omadus, mis iseloomus-tab kogu hooneelementi (näiteks vaheseina,kaldkatust vms).

А) HelineelduvusSeda, kuidas konkreetne materjal heli neelab, väljendab helineelduvustegur α. Helineeldu-vusteguri väärtus kõigub nullist (0), mis tähen-dab heli täielikku tagasipeegeldamist, üheni (1,0), mis tähendab heli täielikku neeldumist. Vastavalt väärtusele αw määratakse toodete helineelduvuse klassid.

Knauf InsulationAleksandr SolonintšikMarket Development Coordinator Estoniatel 503 9278e-post: [email protected]

1.

4. fakt - heliisolatsioonööningulae akustika näitajad on järgmised: а)

helineelduvustegur ja helineelduvusnäi-

2.

3.

5.

6. 7.M

fakt – veeimavusineraalvill kujutab endast hüdrofobisee-ritud ja standardi EN 13162 nõuetele vas-

tavatest ning sideainega kaetud kiududest konstruktsiooni. Absorptsiooni (niiskusimavuse) parameetrid on mineraalkivivillal ja mineraal-klaasvillal ühesugused ega sõltu materjali tihe-dusest, küll aga ainult kasutatava toote liigist.

Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil val-mistatud tooted on hüdrofobiseeritud.

Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil val-mistatud mineraalvillast tooted omandavad oma nimipaksuse pärast lahtipakkimist ja säi-litavad selle kogu kasutamisperioodi vältel. Nad ei kuiva, ei kahane ega muuda oma oma-dusi ka muutuvate niiskustingimuste korral.

Kfakt –kokkusurumine

laasvilla elastsus võimaldab selle mahtu kokkusurumise teel vähendada, seetõttu

võtab see transportimisel vähe ruumi. Kohe pärast pakendi avamist sirutab materjal en-nast välja ja omandab esialgse paksuse. See-ga mahub klaasvilla sama suurde pakendisse kolm korda rohkem kui kivivilla.

Väiksem tihedus ja suurem kokkusurutus – see Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraal-klaasvilla eelis, mis tagab ka järgmised eelised:• annab tootele suurema mahulisuse ja võimaldab

ühte pakendisse paigutada rohkem materjali;• muudab toote kergemaks;• vähendab veokist käsitsi kasutuskohta toimeta-

tava materjali mahtu 30…40%;• võimaldab sama materjalimahu kohaletoimeta-

miseks teha vähem autovedusid• väiksem koormus katusekonstruktsioonile;• väiksem koormus töötajatele soojustusmaterjali

paigaldamise käigus;• vähem CO

2 eraldumist tootmise ja vedamise ajal ehk

toodangu väiksem kumulatiivne energia, mis annab tootele parema keskkonnakaitse alase hinde.

Toode sobib suurepäraselt keskkonnasõbrali-kel objektidel kasutamiseks.

Sfakt – süttivus

oojustusmaterjali süttivust iseloomustab tuletundlikkusklass. Nii mineraalklaasvillal

kui ka mineraalkivivillal on parim ja kõrgeim tuletundlikkusklass A1, mis tähendab, et need materjalid ei sütti, ei tekita suitsu ega eralda põlevaid tilku.

Kõik KI mineraalklaasvillast tooted kuuluvad järgmistesse klassidesse:• А1 – ei soodusta tule levikut ega põhjusta tule

süttimist;• s1 – ei tekita suitsu;• d0 – ei eralda põlevaid tilku.

fakt – püsimine

Toote püsimine sarikate vahel sõltub konst-ruktsioonist ja klaasvilla kiudude asendist

konstruktsiooni sees, samuti kiudude asendist pärast toote paigaldamist. Pärast sarikate vahe-le paigutamist haakub firma Knauf Insulation naturaalne Ecose®-tehnoloogia alusel valmis-tatud mineraalklaasvill tänu materjali ainulaad-sele painduvusele ja elastsusele plaadiservadel olevate mikrokidadega tihedalt sarikate külge. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pi-kad ja paindlikud kiud aitavad kaasa plaatide ainulaadsele sobivusele ehituskonstruktsioo-niga. Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalsest mineraalklaasvillast plaadid ei kahane kogu kasutamisaja jooksul ja taastavad oma endise kuju isegi pärast tugevat vajutust (näiteks saapaga peale astumist). Katus, mis on soojustatud kahes kihis paigaldatud Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvillaga (plaadid nii sarikate vahel kui ka all), moodustab ühtlase ideaalsete soo-jusomadustega pinna.

Firma Knauf Insulation naturaalsest mineraal-kiust Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud tooted kuuluvad kaldkatustele mõeldud tüüppaksuse, st üle 80 mm paksuse materjali-kihi puhul kõrgeimasse heliisolatsiooniklassi A. Klaasvilla pikad peenikesed kiud neelavad häs-ti energiat ning muudavad helilained läbi kiu-dude kõikumise väikeseks energiakoguseks.

B) HeliisolatsioonMitmetes pädevates laboratooriumides läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et selliste konstruktsioonide nagu kaldkatus või vahesein ehitamiseks kasutatud mineraal-

Efakt – elastsus

cose®-tehnoloogia alusel valmistatud na-turaalse mineraalklaasvilla pikad elastsed

kiud ei lase plaadikihtidel üksteisest eralduda. Kiududevaheliste paralleel- ja punktühen-duste spetsiaalselt konstrueeritud süsteem annab plaatidele kordumatu elastsuse. Plaa-tidele vajutamine ei avalda plaadi konstrukt-sioonile ja elastsusele mingisugust mõju.

Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud na-turaalne mineraalklaasvill on optimeeritudergonoomiline materjal, mille tootmisel on kasutatud kõige tänapäevasemaid tehno-loogilisi saavutusi mineraalklaasvilla tootmise

Helineelduvustegurite võrdlus

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

Kivivill (vasakul). Klaasvill Ecose® tehnoloogiaia (paremal)

Kivivill

Efakt – praod paigaldamisel

cose®-tehnoloogia alusel valmistatav naturaalne mineraalklaasvill koosneb

pikkadest ülielastsetest kiududest, mis pä-rast väljasirutumist haagivad ennast nn mikrokidadega ehituskonstruktsiooni külge. Plaadid liibuvad tihedalt konstruktsiooni vastu, jätmata vähimaidki pilusid või mitte-hermeetilisi kohti.

Praod mineraalkivivillapaigaldamisel

Ühtlane pind Ecose® tehnoloogiaalusel valmistatud mineraalklaasvillast plaadi

kokkupuutekohas puitpinnaga

Ecose® puitkonstruktsioonid

spetsiaalselt valitud pikkus annavad materja-lile keskmisest parema seotuse. Tänu sellele saame pärast klaasvilla paigaldamist sarikate vahele ja alla ühetaolise sooja katusepinna.

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga Kivivill

kiu liik ei avalda olulist mõju saadud heliiso-latsiooniteguri väärtusele Rw. Ühe ja sama konstruktsiooni võrdlemisel, mis ühel juhul oli kaetud mineraalklaasvillaga (tihedus 12…17 kg/m³) ja teisel juhul mineraalkivivillaga (tihe-dus 35…60 kg/m³), selgus, et teguri väärtuste maksimaalne vahe oli alla 2 detsibelli.

Karkasskonstruktsioonides (nt kaldkatused või tubade vaheseinad) kasutatava MATER-JALI TIHEDUS EI OLE HELIISOLATSIOONI (Rw) SEISUKOHAST OLULINE.

Toode Tihedus (kg/m3)

Paksus (mm) αw

TP 115 (Knauf Insulation) 15

50 0,70

80 0,95

100 1,0

Mineraalkivivill 5050–99 0,7

100 0,95

Mineraalkivivill 3550-99 0,75

100 0,95

vallas. Erilisel moel paigutatud kiud, kiudude-vaheliste paralleel- ja punktĆ¼henduste spet-siaalselt loodud sĆ¼steem ning klaaskiudude

konstruktsioonides

Mõned FAKTID soojustamisest

Ptaja – omadus, mis iseloomustab konkreetset klaavilltoodet;

b) heliisolatsioon – omadus, mis iseloomus-tab kogu hooneelementi (näiteks vaheseina,kaldkatust vms).

А) HelineelduvusSeda, kuidas konkreetne materjal heli neelab, väljendab helineelduvustegur α. Helineeldu-vusteguri väärtus kõigub nullist (0), mis tähen-dab heli täielikku tagasipeegeldamist, üheni (1,0), mis tähendab heli täielikku neeldumist. Vastavalt väärtusele αw määratakse toodete helineelduvuse klassid.

Knauf InsulationAleksandr SolonintšikMarket Development Coordinator Estoniatel 503 9278e-post: [email protected]

1.

4. fakt - heliisolatsioonööningulae akustika näitajad on järgmised: а)

helineelduvustegur ja helineelduvusnäi-

2.

3.

5.

6. 7.M

fakt – veeimavusineraalvill kujutab endast hüdrofobisee-ritud ja standardi EN 13162 nõuetele vas-

tavatest ning sideainega kaetud kiududest konstruktsiooni. Absorptsiooni (niiskusimavuse) parameetrid on mineraalkivivillal ja mineraal-klaasvillal ühesugused ega sõltu materjali tihe-dusest, küll aga ainult kasutatava toote liigist.

Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil val-mistatud tooted on hüdrofobiseeritud.

Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia abil val-mistatud mineraalvillast tooted omandavad oma nimipaksuse pärast lahtipakkimist ja säi-litavad selle kogu kasutamisperioodi vältel. Nad ei kuiva, ei kahane ega muuda oma oma-dusi ka muutuvate niiskustingimuste korral.

Kfakt –kokkusurumine

laasvilla elastsus võimaldab selle mahtu kokkusurumise teel vähendada, seetõttu

võtab see transportimisel vähe ruumi. Kohe pärast pakendi avamist sirutab materjal en-nast välja ja omandab esialgse paksuse. See-ga mahub klaasvilla sama suurde pakendisse kolm korda rohkem kui kivivilla.

Väiksem tihedus ja suurem kokkusurutus – see Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud mineraal-klaasvilla eelis, mis tagab ka järgmised eelised:• annab tootele suurema mahulisuse ja võimaldab

ühte pakendisse paigutada rohkem materjali;• muudab toote kergemaks;• vähendab veokist käsitsi kasutuskohta toimeta-

tava materjali mahtu 30…40%;• võimaldab sama materjalimahu kohaletoimeta-

miseks teha vähem autovedusid• väiksem koormus katusekonstruktsioonile;• väiksem koormus töötajatele soojustusmaterjali

paigaldamise käigus;• vähem CO

2 eraldumist tootmise ja vedamise ajal ehk

toodangu väiksem kumulatiivne energia, mis annab tootele parema keskkonnakaitse alase hinde.

Toode sobib suurepäraselt keskkonnasõbrali-kel objektidel kasutamiseks.

Sfakt – süttivus

oojustusmaterjali süttivust iseloomustab tuletundlikkusklass. Nii mineraalklaasvillal

kui ka mineraalkivivillal on parim ja kõrgeim tuletundlikkusklass A1, mis tähendab, et need materjalid ei sütti, ei tekita suitsu ega eralda põlevaid tilku.

Kõik KI mineraalklaasvillast tooted kuuluvad järgmistesse klassidesse:• А1 – ei soodusta tule levikut ega põhjusta tule

süttimist;• s1 – ei tekita suitsu;• d0 – ei eralda põlevaid tilku.

fakt – püsimine

Toote püsimine sarikate vahel sõltub konst-ruktsioonist ja klaasvilla kiudude asendist

konstruktsiooni sees, samuti kiudude asendist pärast toote paigaldamist. Pärast sarikate vahe-le paigutamist haakub firma Knauf Insulation naturaalne Ecose®-tehnoloogia alusel valmis-tatud mineraalklaasvill tänu materjali ainulaad-sele painduvusele ja elastsusele plaadiservadel olevate mikrokidadega tihedalt sarikate külge. Knauf Insulationi Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvilla pi-kad ja paindlikud kiud aitavad kaasa plaatide ainulaadsele sobivusele ehituskonstruktsioo-niga. Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalsest mineraalklaasvillast plaadid ei kahane kogu kasutamisaja jooksul ja taastavad oma endise kuju isegi pärast tugevat vajutust (näiteks saapaga peale astumist). Katus, mis on soojustatud kahes kihis paigaldatud Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud naturaalse mineraalklaasvillaga (plaadid nii sarikate vahel kui ka all), moodustab ühtlase ideaalsete soo-jusomadustega pinna.

Firma Knauf Insulation naturaalsest mineraal-kiust Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud tooted kuuluvad kaldkatustele mõeldud tüüppaksuse, st üle 80 mm paksuse materjali-kihi puhul kõrgeimasse heliisolatsiooniklassi A. Klaasvilla pikad peenikesed kiud neelavad häs-ti energiat ning muudavad helilained läbi kiu-dude kõikumise väikeseks energiakoguseks.

B) HeliisolatsioonMitmetes pädevates laboratooriumides läbi viidud uuringute tulemused kinnitavad, et selliste konstruktsioonide nagu kaldkatus või vahesein ehitamiseks kasutatud mineraal-

Efakt – elastsus

cose®-tehnoloogia alusel valmistatud na-turaalse mineraalklaasvilla pikad elastsed

kiud ei lase plaadikihtidel üksteisest eralduda. Kiududevaheliste paralleel- ja punktühen-duste spetsiaalselt konstrueeritud süsteem annab plaatidele kordumatu elastsuse. Plaa-tidele vajutamine ei avalda plaadi konstrukt-sioonile ja elastsusele mingisugust mõju.

Ecose®-tehnoloogia alusel valmistatud na-turaalne mineraalklaasvill on optimeeritudergonoomiline materjal, mille tootmisel on kasutatud kõige tänapäevasemaid tehno-loogilisi saavutusi mineraalklaasvilla tootmise

Helineelduvustegurite võrdlus

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga

Kivivill (vasakul). Klaasvill Ecose® tehnoloogiaia (paremal)

Kivivill

Efakt – praod paigaldamisel

cose®-tehnoloogia alusel valmistatav naturaalne mineraalklaasvill koosneb

pikkadest ülielastsetest kiududest, mis pä-rast väljasirutumist haagivad ennast nn mikrokidadega ehituskonstruktsiooni külge. Plaadid liibuvad tihedalt konstruktsiooni vastu, jätmata vähimaidki pilusid või mitte-hermeetilisi kohti.

Praod mineraalkivivillapaigaldamisel

Ühtlane pind Ecose® tehnoloogiaalusel valmistatud mineraalklaasvillast plaadi

kokkupuutekohas puitpinnaga

Ecose® puitkonstruktsioonid

spetsiaalselt valitud pikkus annavad materja-lile keskmisest parema seotuse. Tänu sellele saame pärast klaasvilla paigaldamist sarikate vahele ja alla ühetaolise sooja katusepinna.

Klaasvill Ecose® tehnoloogiaga Kivivill

kiu liik ei avalda olulist mõju saadud heliiso-latsiooniteguri väärtusele Rw. Ühe ja sama konstruktsiooni võrdlemisel, mis ühel juhul oli kaetud mineraalklaasvillaga (tihedus 12…17 kg/m³) ja teisel juhul mineraalkivivillaga (tihe-dus 35…60 kg/m³), selgus, et teguri väärtuste maksimaalne vahe oli alla 2 detsibelli.

Karkasskonstruktsioonides (nt kaldkatused või tubade vaheseinad) kasutatava MATER-JALI TIHEDUS EI OLE HELIISOLATSIOONI (Rw) SEISUKOHAST OLULINE.

Toode Tihedus (kg/m3)

Paksus (mm) αw

TP 115 (Knauf Insulation) 15

50 0,70

80 0,95

100 1,0

Mineraalkivivill 5050–99 0,7

100 0,95

Mineraalkivivill 3550-99 0,75

100 0,95

vallas. Erilisel moel paigutatud kiud, kiudude-vaheliste paralleel- ja punktĆ¼henduste spet-siaalselt loodud sĆ¼steem ning klaaskiudude

konstruktsioonides

54

KUTSEVÕ ISTLUSED

EEVA SIRELSA INNOVE

Aastakümneid kutseõppe-asutuste parimate õppurite vahel peetud kutsemeistri-

võistlused annavad noortele või-maluse oma oskuste võrdlemiseks.

Alates 2006. aastast koordinee-rib Sihtasutus Innove koostöös eri-nevate kutseõppeasutuste ja eri-alaliitudega noorte kutsemeist-rivõistlusi Eestis ning valmistab noori ette rahvusvahelisteks kut-semeistrivõistlusteks WorldSkills ja EuroSkills. Algselt vaid mõnel erialal toimunud üleriigilised kut-semeistrivõistlused on tänaseks kasvanud enam kui 30 erineva ala võistluseks ning toimuvad aasta-ringselt.

Hallist massist välja„Kutsemeistrivõistlused on

hea viis, et tunnustada oma ala parimaid,” kinnitab Tallinna Ehituskoolis plaatimist õppiv Jaanus Steinfeldt, kes tunnistati märtsi keskel toimunud üleriigi-listel ehituserialade kutsemeist-rivõistlustel Eesti parimaks noo-reks plaatijaks ning võib nüüd kanda uhkusega tiitlit „Noor meis-ter 2016“.

Kutsevõistlustel osalema kut-sus teda õpetaja, kes nägi, et tal jagub nii tahtmist kui ka oskusi. „Teadsin, et osalemine saab ainult head tuua. Elu oleks liiga rutiin-ne, kui ennast aeg-ajalt mugavus-tsoonist välja ei lükka,“ muheles ta.

Võistlusteks valmistumine nõu-dis Jaanuse sõnutsi pühendumist ja pidevat harjutamist, aga näh-tud vaev tuli tihedas konkurent-sis kasuks. „Võistlemine ja võitmi-

Eesti parimad noored meistrid selguvad kutsemeistrivõistlustel

ne toob hallist massist välja. See on noorele üks väga kogemuste-rikas ettevõtmine, mis annab pal-ju uusi tutvusi,“ rõõmustab noor meister. „On juba tehtud ka mit-meid tööpakkumisi.“ Oma tulevi-ku soovib Jaanus siduda ehituse-ga. Kutseõppeasutusse konkreetset eriala ja kindlaid oskusi omanda-ma tulnud noor mees plaanib aas-ta-paari pärast jätkata õpinguid kõrgkoolis mõnel ehitusega seo-tud erialal.

„Kutsemeistrivõistluste korral-damine on väga oluline nii kooli-

le, võistlejale kui ka tööandjatele, sest siin on näha, mis erialal toi-mub ning mida noored teha oska-vad,“ räägib Tallinna Ehituskooli kutseõpetaja Terje Jaksen. „Olen aastaid osalenud võistluste korral-damises. Osalejate pealt on näha, kuidas võistlustel käimine aren-dab eriala õpetamist ja tõstab õp-pe taset.”

Ka tööandjal tasub võistlustel silma peal hoida: nii mõnigi ette-võte on just kutsemeistrivõistlus-telt leidnud oma meeskonda tubli-sid noori meistreid.

Eesti parimaks plaatijaks pärjatud Jaanus Steinfeldt.

30eriala noored meistrid panevad oskusi proovile.

Parimad noored õppurid

Ehitusviimistlejad: I koht - Alisa Larina Tallinna Ehituskoolist II koht - Sander Reimal Kuressaare

Ametikoolist III koht - Kristina Merzlova Narva

Kutseõppekeskusest

Plaatijad: I koht - Jaanus Steinfeldt Tallinna Ehituskoolist II koht - Kerstin Soolo Viljandimaa

Kutseõppekeskusest III koht - Maksim Jalužin Narva

Kutseõppekeskusest

Koolid, kus saab õppida ehituserialasid:

Tartu Kutsehariduskeskus Tallinna Ehituskool Pärnumaa Kutsehariduskeskus Viljandi Kutseõppekeskus Sillamäe Kutsekool Rakvere Ametikool Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Narva Kutseõppekeskus Haapsalu Kutsehariduskeskus Kuressaare Ametikool Vana-Vigala Tehnika- ja Teeninduskool Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool Võrumaa Kutsehariduskeskus Valgamaa Kutseõppekeskus Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool Tallinna Kopli Ametikool Järvamaa Kutsehariduskeskus

Kutsevõistluste ajakavaga saab tutvuda: www.innove.ee/kutsemeistrivoistlused

56

KONVERENTS ID

08:30–09:00 Registreerumine, kohv

09:00–12:30 Mis on uut renoveerimi-ses ja liginullenergiahoonetes Juhatab Elari Udam, RKAS

09:00–09:10 Avasõnad Jarek Kurnitski ja Aivar Uutar

09:10–09:30 Korterelamute rekonst-rueerimise uue perioodi tehniliste lahenduste kogemused Triin Reinsalu ja Kalle Kuusk, KredEx

09:30–09:50 Sisekliimamäärus ja energiatõhususe arendustegevused Andrus Väärtnõu, MKM

09:50–10:10 Ülevaade ja valmisolek liginullenergiamajade tulekuks Mikk Maivel, RKAS

10:10–10:30 Liginullenergiamajade ülevaade Kalle Karron, Ekel

10:30–10:50 kohvipaus

10:50–11:10 Kaugkütte arengud ja primaarenergiategurid Eduard Latõšov, TTÜ

11:10–11:30 Paralleeltarbimine ja kaugküte korterelamute renoveeri-misel Martin Thalfeldt, TTÜ

11:30–11:50 Energiamärgiste kvaliteet, energiatõhususe nõuete kontrollmehhanismid QualiCheck-i riikides Jarek Kurnitski, TTÜ

11:50–12:10 Energiaühistute potent-siaal ja sotsiaalmajanduslik mõju Irje Möldre, Eesti Arengufond

12:10–12:30 Ehituserialade populari-seerimine – Mektory demolabor Hendrik Voll, TTÜ

12:30–13:20 Lõuna

13:20–14:40 Teadus- ja arendustege-vus Juhatab Allan Hani, EKVÜ

Teadmistepõhine ehitus 201603.05.2016, 8:30–16:30, Swissôtel Tallinn, Tornimäe 3

Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Ehitusinseneride Liit korraldavad järjekorras viienda iga-aastase ehitusala spetsialistide foorumi Teadmistepõhine ehitus. Osalejad saavad rääkida kaasa ehitusvaldkonna arengu teemadel ning kuulata kõige uuemaid ehi-tusala teadus-, arendus- ja rakendustulemusi. Foorum on kontaktide loomise ja kogemuste vaheta-mise koht.

13:20–13:40 Moodulelementreno-veerimine MoreConnect Targo Kalamees, TTÜ

13:40–14:00 Sõpruse 244 krohvitud soojustuse niiskustehniline analüüs Simo Ilomets, TTÜ

14:00–14:20 Niiskuse mõju õhe- krohvsoojustuse toimivusele Eneli Liisma, TTÜ

14:20–14:40 Tartu Smart City Smartovkade näidisrenoveerimine Martin Kikas, TREA


15:00–16:40 Teadus- ja arendustege-vus Juhatab Aivar Uutar, EKVÜ

15:00–15:20 Mis lahendustega välti-da korterite ülekuumenemist Raimo Simson, TTÜ

15:20–15:40 Päevavalguse lahendu-sed tootmishoonete projekteerimisel Francesco de Luca, TTÜ

15:40–16:00 Välisõhuvahetuse osa-line kompenseerimine õhu puhasta-misega Ülar Palmiste, TTÜ

16:00–16:20 Seestpoolne soojustami-ne TLV hoones Paul Klõseiko, TTÜ

16:20–16:40 Palkseina seestpoolne soojustamine Üllar Alev, TTÜ

13:20–16:40 QualiCheck töötuba – tõendamise ja kvaliteedi paralleel-sektsioon Juhatab Jarek Kurnitski

Sissejuhatavad ettekanded:

EL QualiCheck projekti tulemused:

• Arvutatud ja mõõdetud energia-kasutus Rootsis

• Sertifitseeritud tööjõu kogemus kvaliteedi parandamisel

• Ehitusloajärgsed kontrollmeh-hanismid

Kalle Kuusk, TTÜ/KredEx

Termograafia ja õhulekete mõõtmise olukord Eesti turul Mart Jõgioja, OÜ Jõgioja EFKB

Ehitusvigade andmepanga vajalik-kusest Margus Sarmet, RKAS


Diskussioon energiatõhususe reaalse saavutamise valupunktide teemal:

• Külmasildade soojusläbivused ehitusprojektidesse Raimond Valler ja Jaanus Hallik, Building Numerics OÜ

• Energiamärgiste kvaliteet ja energiatõhususe kordusarvutus vastavalt tööprojektile Peeter Parre, IB Aktsiaal

• Energiamärgiste kontroll ja ehitusaegne järelevalve Riina Tamm, TJA

• Õhupidavuse hindamine ja tõen-damine/mõõtmine – kas peaks olema kohustuslik? Targo Kalamees, TTÜ

Koolituse läbinud saavad Eesti Ehitusin-seneride Liidu täienduskoolituse punkte: 7TP.Koolituse läbinud saavad ehitiste ener-giatõhususe kutseala täienduskoolituse punkte: 7TP.NB! Eelnev registreerumine on kohustuslik www.ekvy.ee (Liikmed registreeruvad oma konto alt sisse logides). EEL liikmetel ja üliõpilastel palume regist-reeruda e-maili teel [email protected] Tasu EKVÜ, EEL liikmetele ja üliõpilastele 45 €, mitteliikmetele 80 €. Kohtade arv on piiratud. Koolituse hind sisaldab lõunat.

KONVERENTS ID

„SBE 2016 Sustainable Building“ konverents toimub kaksiklinna konverentsina Tallinnas ja Helsin-gis 05–07.oktoobril 2016.

Konverentsi teema on „Build Green and Renovate Deep“. Ooda-takse osa võtma kõiki jätkusuutli-kust ja energiatõhusast ehitusest huvitatud ehitus- ja kinnisvaraala spetsialiste. Konverentsi alateema-dena arutletakse kõrgtehnoloogi-liste investeeringute, liginullener-giahoonete ehitamise, „rohelise“ hoone hindamise, samuti meetodi-te ja vahendite teemadel.

Ettekanded ja töötoad toimuvad Tallinnas, ekskursioonid Helsingis.

Konverentsi teaduslik juht on prof. Jarek Kurnitski TTÜ-st.

Lisainfo: sbe2016.org/

CLIMA 2016, hoonete tehnosüs-teemide, sisekliima ja energiatõ-hususe kõige suurem ja maine-kam kongress, toimub 22.–25.05.2016 Taanis, Aalborgis.

Kolme päeva jooksul toimuvad tehnilised sektsioonid ning samuti mitmed ettevõtete ja REHVA poolt korraldatud töötoad.

12. REHVA kongress keskendub hoonete ja HVAC süsteemide prak-tilisele toimimisele. Tutvustatakse innovatiivseid HVAC lahendusi, mis aitavad märkimisväärselt kokku hoida hoonete energiakasutuset ning säilitavad samal ajal tervisli-ku ja mugava keskkonna. Samuti on arutlusel, kuidas rakendada ja integreerida hoonesiseseid taas-

tuvenergia süsteeme ning tagada koostoime nutikate energiasüstee-midega.

Kongressi põhiteemadeks on hoonete ja HVAC süsteemide ehitus, hoonete säästlik energia-kasutus, säästlikud HVAC süstee-mid, nutika hoone toimimine ning haldus.

CLIMA on REHVA ehk Euroopa KVJ-ühenduste konverents, mille Eesti liige on Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus.

CLIMA ongi eelkõige suunatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutus-inseneridele ja energiatõhususe spetsialistidele ning samuti selle valdkonna teadlastele.

Lisainfo: www.clima2016.org

Tulekul kongress CLIMA 2016 SBE 2016 Tallinnas ja Helsingis

Roclite poorbetoonist ehitusplokkidel onEestis auväärne ajalugu. 1961. aastal käivitatiAhtmes põlevkivituhast poorbetooni toot-mine, kus sideainena kasutati tsemendiasemel põlevkivituhka. Roclite on selle tradit-sioonilise Eesti ehitusmaterjali tänapäevanemantlipärija. Koostöös Tallinna Tehnikaüli-kooli teadlastega on loodud Eesti kliimassesobiv, loodust säästev ja vastupidav müüri-kivi, mida ehitajal on mugav käsitseda.

55 aasta jooksul on neist plokkidest ehi-tatud terveid elamuasumeid, neid on kasu-tatud Olümpia hotelli, Pirita Purjespordi-keskuse, Tallinna Kiirabihaigla, koolide, laste-aedade ja paljude teiste soliidsete hooneteehituses.

Poorbetoonist ehitusplokid säästavad toa-sooja. Poorbetoon on kaheksa korda sooja-pidavam kui raskebetoon ja kolm korda pa-rem soojusisolaator kui keraamiline tellis.Poorbetoonist plokkidest hoones ei teki suuritemperatuurikõikumisi. Hea soojusisolat-sioonivõime tõttu ei ole külmal ajal välisseinkülm, kuumal ajal ei kuumene ruumid üle.

Roclite plokid reguleerivad hästi ka niiskustruumis ja loovad elamiseks soodsa mikro-kliima.

Poorbetoon on sõbralik tarbija tervisele,see on sama hingav materjal kui puit.

TÄPSELT SOBIV EHITUSPLOKK

Lisaks tavapärastele 500kg tihedusegaplokkidele toodetakse nüüd ka 400kgtihedusega Roclite plokke (kuivtihedus on400 kg/m3). 400kg tihedusega plokk onvõrreldes 500kg tihedusega plokkide-ga veelgi soojapidavam. Deklareeritudsoojuserijuhtivuse näitaja on 0,094W/mK.Külmakindluse tsüklite arv – 35.

Roclite pakub ehitajale rikkalikus sorti-mendis ehitusplokke, silluseid, murfor-armatuuri, plokiliimi ja erinevaid töö-vahendeid.

Täpselt sobiv ehitusplokk!

Roclite ehitusplokk on kodumaine autoklaavitudpoorbetoonist müüriplokk, millest saab ehitadakuni kolmekorruselisi hooneid.

www.roclite.eu

58

ARVAMUS

Tahaks arutleda ehituskon-sultantide (projekteerijate) vastutuskindustamise ta-

gamaadest. Loodan, et tekib elav diskussioon erinevatest kolmnur-ga tippudest (kindlustusselts–kon-sultant–konsultatsiooniteenuse ja kindlustusest kasusaaja).

Kui ise ei taha, ei oska, ei ole võimeline või lihtsalt ei viitsi vas-tutada oma tegude eest, siis ürita-takse leida kedagi, kes teeks seda meie eest. Selline käitumisviis on tuttav ja omane igapäevases elus, miks siis mitte ka ehituskonsul-tandi (projekteerija) teenuse pak-kujatele? Kes poleks kuulnud või ise kasutanud vastutusest kõrva-lehiilimise tehnikat nagu „... mi-na ei teinud! Pole minu vastutus-alas! Ise te soovisite... jne.“

Kes ikkagi vastutab?Kas vastutuse delgeerimine tä-

hendab tingimata, et see on tub-lides kätes? Kas see tähendab, et ehituskonsultantidel endil polegi tarvis eriti vastutusega pinguta-da? Kas keegi tunneb ennast kind-lamini, kui vastutus on veeretatud

Vastutuse kindlustamine või vastutuse veeretamine?

kellelegi teisele, kes teeb seda ra-ha eest? Kui palju peaks ise vaeva nägema, et võimalikult vähe vas-tutust delegeerida või polegi see oluline? Kes on need, kes valima-tult vastutust raha eest võtavad või annavad, kui palju neid on ja kas ikka on? Milline on kasusaaja osa, kui üldse on? Kas reaalselt on üleüldse olemas kedagi, kes kelle-gi eest vastutuse võtab?

Ehituskonsultandi vastutus-kindlustust on turul müüdud ja ostetud üle kahekümne aas-ta, kuid alles lähiminevikus ha-kati selle kauba üle arutlema. Projekteerimishangete üheks per-manentseks tingimuseks on vas-tutuskindlustuse poliisi olemas-olu vähemalt konsultatsioonilepin-gu summa ulatuses. Rõhuasetus on poliisi olemasolul, enamasti ei viitsita ega osata küsida organi-satsiooni sisemisi kvaliteedi taga-mise vahendeid, süsteemsust töö-de organiseerimisel, konsultanti-de pädevust. Ei küsita katte ula-tust, millisel juhul üldse oleks või-malik nõuet rahuldada, kelle nõue-tele kindlustusselts reageerib, mil-line on omavastutuse määr jne. Reaalsus on, et paber on vajalik, kuid millisel hetkel ja tingimustel kindlustuspoliisist saab reaalne la-hend muredele, jääb enamasti tule-viku probleemiks. Oluline on tee-nuse soodsus.

Ehituskonsultatsiooniettevõtted, kes tegevust alustades on üles ehi-tanud kvaliteedi tagamise püra-miidi, on varsti aru saanud, et sellele osale teenusest ei ole ost-jat ning tasahilju asendanud sel-le kindlustuspoliisis suurema kat-tega. Võimalusel esitatakse nõue

kindlustusseltsile adumata, et mõ-ne lihtsa vea ärahoidmisega oleks saanud vältida kahju teket ning selle lahendamisele kuluvat aega ja energiat. Loomulikult on osa kon-sultatsioonitegevusi riskantsemad ja ettearvamatumad kui teised na-gu ehitusuuringud ja vesiehitu-sed. Nende valdkondade eksimus-te spekter on palju laiem ja ei pee-gelda alati viimase lüli vähest pro-fessionaalsust.

Kaardistame hetkeseisuKindlustusseltside tootevalikus

on arhitekti–inseneri vastutus-kindlustus olnud ning on ilmselt ka edaspidi, sest letis peab kaupa olema. Kaup on sageli letis ka soo-dushinnaga, mille puuduvat mar-ginaali kaetakse teiste kaupade parema hinnakattega. Kuid ostjad ei halasta ja ostavad ohjeldama-tult soodust, ise omaette mõeldes, et kaupmees hämab. Ja kaupmees ehk kindlustusselts ei tee väljagi, et seda arvamust murda, küllap siis ongi kliendil õigus. Kuid kas selline kolmnurga keerutamine on jätkusuutlik? Kolmurga nurki muudkui lihvitakse ning tõenäo-liselt saab sellest varsti ratas, mis lihtsalt omaette veereb. Seepärast, kui osapooltel oleks konstruktiiv-set jõudu, oleks mõistlik kaardis-tada maastik kus asume, analüü-sida, süstematiseerida, püstitada eesmärgid ning veeretada kirjel-datud ratast seni, kui ratta ass on muutunud uuesti kolmnurkseks!

Ahoi! Käesolevat kirjutist palun käsitleda kui kutset diskussioonile kõigi nende osavõtul, kes end ülal-toodus ära tunnevad ja sõna sekka soovivad öelda!

TÕNIS TARBEEESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT, EESTI ARHITEKTIDE LIIT

SUURIM EHITUSMESS EESTIS!

6.-9. aprill 2016Eesti Näituste messikeskuses

Lisainfo:Eesti Näituste AS

Pirita tee 28Tallinn 10127Tel 613 7335

e-post:[email protected]/eestiehitab

Väikeliisingu eelised• Väikeliising ei kajastu laenukohustustes• Väikeliisingu kuumaksetelt saab käibemaksu tagasi

Väikeliisingu tingimused• Sissemakse alates 0%• Periood kuni 60 kuud• Vajadusel saab lepingu ennetähtaegselt lõpetada

Väikeliising ettevõttele

Citadele Leasing & Factoring OÜRoosikrantsi 2Tallinn 10119, EestiE-R: 09:00 – 17:00

Võtke meiega ühendust:

Telefon: 77 00 000E-post: [email protected]

Documents

EhitusEST märts 2016