Ene-Silvia Sarv. Arutlused stsenaariumide Eesti Haridus – 2015 (1997/98) teemal: mõeldes ühiskonnale, haridusele ja Haridusfoorumile

8/18/2019 Ene-Silvia Sarv. Arutlused stsenaariumide Eesti Haridus – 2015 (1997/98) teemal: mõeldes ühiskonnale, haridusele…

http://slidepdf.com/reader/full/ene-silvia-sarv-arutlused-stsenaariumide-eesti-haridus-2015-199798 1/19

1

Arutlused stsenaariumide

Eesti Haridus – 2015 (1997/98) teemal:

mõeldes ühisknnale! haridusele "a Haridus#rumile

Ene$%il&ia %ar&

Panustajad: Talgujate mõttekodalased (Agu Vissel, Ene-Silvia Sarv, Jüri Ginter, JüriPlink, argus aksimov, ati Tamm, Valdo !uttas", T#$ kasvatusteaduste instituudimagistrandid %&&& ' )%*+

Kasutatud: Stsenaariumid Eesti aridus - )%, üliõ.ilaste koo.eratiivsed .rojektid,Gunnar /kki ra.ort, ETV 0oorum 1+%)+)%, Talgujate mõttekoda %+%)+)%+

Stsenaarium on võimalikust tulevikust jutustav lugu+ See või2 esile tuua mõned olulisedsündmused, .eamised osalejad ja nende motiivid, loo2 .ildi sellest, kuidas maailm toimi2+

Stsenaariumide loomine3konstrueerimine ja kasutamine aita2 inimestel uurida, milline või2tulevik olla ja milliseid .ro2leeme selles elamine või2 kaasa tuua+ (S4enarios, 5 ))1"

The future is not something that happens to us. 6t is te 7orld 7e 7eave 8rom te 4on8luen4e o8 .astgi8ts, .resent de4isions and 8uture-dire4ted a4tion

Tulevik .ole midagi sellist, mis litsalt jutu2 meiega+ See on maailm, mille .unume m99danikust antud

niitidest, oleviku otsustest ja tulevikku suunatud tegudest+

%isse"uhatus

$eksakümnendate aastate teine .ool oli Eestis viljakas+ Siirde.eriood oli selgelt jõudnud sinnamaale, et sotsialismist oldi vljas ja uus ' demokraatlik üiskonnakordning ka.italistlik majandus - jalgu alla saamas+ Para8raseerides 6l;a Prigogine<it:(ülemineku"kaosest kujunes kord+ #oodud olid .eamised seadused, tekkisid kõnekadvalitsusvlised organisatsioonid (sealulgas nt Eesti =aridus8oorum", loodud oli ja

akkas ketima uus üldariduse õ..ekava ja riigieksamite süsteem, tekkinud olidesimesed alternatiiv- ja erakoolid (s kõrgkoolid"+ Saa2us aeg ja vajadus vaadata edasi,kaugemale+ Eesti Tuleviku-uuringute 6nstituut avaldas geo.oliitilised stsenaariumidEesti )%) (%&&>"+ !üm =aridus8oorumi ja Tuleviku-uuringute instituudi inimesit99tas %&&>3&1 a talvel vlja stsenaariumid Eesti =aridus - )%, =aridusministeerium ' =ariduskontse.tsiooni (mis kasvas vlja E=0 %&&+-&>+ a t99st", PresidendiAkadeemiline ?õukogu esitas %&&1+ a vee2ruaris .õiseisukoad @..iv Eesti+ õik seekokku nita2, kui aktuaalseks oli muutunud .ikema tuleviku ngemine, .ikemtuleviku.ers.ektiiv+ Stsenaariumide aeg algas+

Tnaseks, )%+ a lõ.uks, on na toonaste tulevikuvaadete t..iminekud, reaalsedsaavutused ning .ro2leemid, uute mõjurite tekkimine+ Samas on ilmnenud teatavvastuolu: üelt .oolt aridussüsteemi ülalt-alla korrastamine-re8ormimine, teisalt '



2

kaose-moment, kus kõrvuti mitmesuguste roujuuretasandi algatustega tajutakse kavajadust uute suurte sitide, uute ideaalide jrele+

1' %tsenaariumimeetdistaailmas, üiskonnas, riigis on toutu ulk kultuurilisi, majanduslikke, .oliitilisi jneas.ekt, mis kõik mõjutavad inimest, tema elu, õ..imist, aridusasutusi, aridussüsteemi

jne+

Tulevikustsenaariumide loomisel on keskendutud eks.ertide .akutavatele oletatavatelemõjujõududele, ajenditele, eraldades nende seast .otentsiaalsed võtmemõjurid+ ?endevõtmemõjurite, liikuma.anevate jõudude võimalik kom2inatsioon ja koosmõju anna2mõneti erinevad tuleviku.ildid oma võimaluste ja riskidega, mis vormistatakse lugudena

ja varustatakse iseloomuliku nimetusega+ (vt ka #oogma %&&1, %&&&" Selle lenemise

niteks on Selli energiastsenaariumid Tavadünaamika ja Saa2uva ajastu vaim ningvaatavad ette )) aastani+ E-õ..e tulevikustsenaariumide (Salmon ))B" ko2aras on: .laneet Sisukas, .laneet /tsekoe, .laneet !ndaja, .laneet Piimakov+

=anna oso7 ja !o2ert GaCner eristavad kolme .eamist stsenaariumi-tenikat: trendiekstra.oleerimise stsenaariumid, süsteemi 8ormaliseerimise tenikad, loov-jutustavadstsenaariumi-tenikad+ (oso7, GaCner ))1"

Stsenaariumidel on nende ülevaate-uuringu .õjal jrgmised 8unktsioonid:

• ekstra.oleeriv-teaduslik (teadmisi andev" 8unktsioon+ Stsenaarium (stsenaariumide

ko2ar" koonda2 olemasolevad teadmised ja ekstra.oleeri2 neid tulevikku, andesmrku ka .uuduolevast teadmisest (nagu nt Sell 6nternational ))*" ningvõimalikes alternatiividest tava.rastele süsteemi vaadetele, .aradigmadeleD

• kommunikatiivne 8unktsioon+ $elt .oolt luuakse üine diskursus, üised arusaamadstsenaariumiloome .rotsessis osalevate inimeste ja rümade vael, teisalt agavaendavad stsenaariumid teemakoast teadmist, .rioriteete, loovad võimaluse-vajaduse diskussiooniks üiskonns jneD

• siiseadmise 8unktsioon+ Stsenaariumid on vaendid loomaks üiseidarengueesmrke, et keskendada tele.anu nende savutamisele (ja mittesoovitavastoidumisele"D

•

otsuste ja strateegiate kujundamise 8unktsioon+ Alternatiivsed stsenaariumidvõimaldavad ette na einevaid arenguteid, võimalikke-vajalikke strateegiaid,kavandada tegevusi ja luua indamiskriteeriume arengu üle otsustamiseks+ (Kosow,Gaßner ))1, %1-)"

Sageli tida2 stsenaariumide-ko2ar mingil mral kõiki neid 8unktsioone+

! Slaugter ja = eare (%&&*" .idasid t99d tulevikkudega, tuleviku-uuringuid sedavõrdoluliseks distsi.liiniks, et lõid tulevikkude-õ..e kursuse õ.etajatele+ (Slaugter ))1,)%%"



3

2' Eesti haridus 2015

%&&>+ aastaks oli selge, et üld- ja kõrgariduse edasine areng vaja2 võimaliketulevikkude .rognoosi .ikemaks ajaks ette+ =aridus8oorumi .üüded luua

ariduskontse.tsioon ja selle esmased variandid takerdusid uvirümade selge üisetulevikungemuse .uudumisse+ ?ii võttis vike rüm ette katse vaadata ariduse (seetenda2 ' ka üiskonna" võimalikke arengutrende, valides ajaorisondiks aasta )% jameetodiks ' stsenaariumimeetodi+ %&&>3&1 loodud (aridus"stsenaariumide alusmõtteks,

.õivrtuseks oli ja külla. on tnagi Eesti - inimene, riik ja üiskond, mis on jtkusuutlik .ikas .laanis, kus inimesed tunnevad end turvaliselt, vrtustatuna, neil oneneseteostuse võimalused ja kus arene2 eesti keel ning kultuur+

Põivrtuste, 8aktorite loendi ja mõjurite koondtunnusteni jõuti stsenaarumi-loomemetoodikat kasutades ajurünnakute, seminaride jmt tegevuse kaudu+ A2iks oli SoomeTuleviku-uuringute 6nstituudi jutivs.etsialisti T erist9 loeng-konsultatsioon jaüenduse %st Fenturi #earning 6nitiative .residendi Jon A22otti eks.ertinnang,samuti konsultatsioonid ning stsenaariumide algvariandi arutelu E=0 toimkonnaliikmetega+

=aridusstsenaariumides mõisteti sõna aridus avaras tenduses+ See õlmas nii8ormaalariduses (alusaridusest kõrgariduseni" kui ka vljas.ool seda,mitte8ormaalariduses toimuvat õ..imist ja õ.etamist+ Samas kitsendati seda mõistet,

.aigutades ariduse alla eelkõige institutsioonilise või institutsionaliseeritava õ.etuse+

õistmaks toonast lte.unkti ja indamaks stsenaariumide .aika.idavust, on tarvilik .idada silmas =aridusstsenaariumide )% .õieelduseid (vt #oogma jt %&&1":%+ Aastal )% on Eesti kindlasti infoühiskond. üsimus on selles, kuiuuendusvõimeline ja edukas saa2 Eesti olema Euroo.as ja maailmas++ Arvutite (kui neid aastal )% veel nii nimetatakse" kasutamine on muutunud samalitsaks ja iga.evaseks kui tele8oni või televiisori kasutamine aastal %&&1+ a+ Eestis eiole ütki vegi kooliskinud inimest, kes ei oskaks ksitseda arvutit+*+ ogu üiskond on võrgustunud: suur osa inimeste iga.evasest sutlemisest toimu2telekommunikatsioonivõrkude kauduD avalik sektor osuta2 teenuseid .õiliseltelektroonilisel teelD kõikide tasemete koolid ja aridusega tegelevad organisatsioonid onüendatud telekommunikatsioonivõrkudesse, koolide 8üüsilise võrgu kõrvale on

tekkinud virtuaalne koolitusvõrk, need õ..easutused, kel on oma maja ja reaalneaadress, on selles in8ovõrgustikus nagu rosinad saias+H+ am.use-tüü.i kõrgkoolid on lülitunud glo2aalsetesse in8ovõrkudesse jaüm2erkujunenud virtuaalseteks õ.ikeskkondadeks++ 0ormaalaridussüsteemis on muutunud aridustasemete omavaelised suted ningintegratsioonimustrid suetes mitte8ormaalaridussüsteemigaD kõrg- ja ülikoolijrgsesariduses on oodata uute tasemete või kiistuste teket+B+ Eesti on valdavalt teenindusüiskond+ üsimus seisne2 selles, mis liiki ja millisetasemega teenuseid osutatakse ning kuivõrd glo2aalsed saavad seejuures olemaintegratsioonimustrid+>+ Stsenaariumide kõige .õilisemaks eelduseks on avatud ühiskondade kujunemine

kogu maailmas ning sellega kaasnevad globaliseerumisprotsessid. (#oogma jt %&&1, *"



4

Sadade 8aktorite, mõjurite koondumine kaeks (üiskonda ja aridust iseloomustavaks"koondtunnuseks ' võtmeteguriks - osutus stsenaariumiloome .rotsessi võtmeks+

Määravad on, niisiis, kaks mõjurite koondtunnust ehk “telge”

• hisknna sidusus! interatii&sus iseloomusta! "hiskonda selalusel# kas ta toimi! inimesi ja r"hmi $erinevaid kogukondi# gru%%e#ringkondi& "hendavalt või lahutavalt# kaasahaaravalt võieemaletõrjuvalt'

Seega: sidusus versus võõrandumine+

• hisknna uuenemis&õimet iseloomusta! innovaatilisus ja%""dluste tase ( kas orienteerutakse uute ideede# tehnoloogiate#oskuste rakendamisele ja glo!aalsete võimaluste maksimaalseleärakasutamisele# %ro!leemide ja arenguvõimaluste ettenägemisele$ennetav# jätkusuutlik "hiskond& või ellujäämisele ningrahuldutakse olemasolevaga# lahendades %ro!leeme %ärast nendetekkimist $reageerimis"hiskond&'

Seega: innvatii&sus versus konservatiivsus. (Vt joon %+"

$hiskonna sidusust ja uuenemisvõimet kirjeldavas teljestikus saimäärata neli erineva iseloomuga tuleviku .ilti, -stsenaariumi

) kõrge sidususe ja madala uuenemisvõimega ! ahvuskeskne Eestiehk ! ahvakoolide *esti+

) madala sidususe ja madala uuenemisvõimega or%oratiivne Eestiehk Pidevalt algavate haridusre,ormide *esti+

) madala sidususe ja kõrge uuenemisvõimega ! ikaste ja vaesteEesti ehk Turuhariduse ja eliitkoolide *esti+) kõrge sidususe ja kõrge uuenemisvõimega 6nteraktiivne Eesti ehk

@%i(*esti' (Aarna, ))"

*õreuuenemis$&õimeaenneta&

ühisknd

+',-.-HA.-% AE,*33(POLARISEERUNUDÜHISKOND

'4$EE%,(INTERAKTIIVNEÜHISKOND)

6adalauuenemis$&õimeareaeeri&ühisknd

'EA, AAAHA.-%.E3.6(KORPORATIIVNE,KILLUSTUNUDÜHISKOND)

A',.A,%33;;E*33(RAHVUSKESKNEÜHISKOND)

AH-,AH%*3;

%- H%*3;



-

Joonis %+ Eesti aridus )% stsenaariumid+ (#oogma jt, %&&1"

#oomulikult on nelja stsenaariumi kujund a!straktsioon ja iga stsenaarium kuilugu on kirja.anija(te" iner.retatsioon, visioon antud kaeteljelisuse maksimaalsest

realiseerumisest+ Siiski võimalda2 see na, teadvustada, milline on jtkusuutlik,elamisvrne üiskonna- ja aridusvõimalikkus, -ideaal ning millest .eaks oiduma+

?iteks ' kui aastal )% on vga siduv, inegreeriv3kaasav inklusiivne üiskond, mis onsamas ka vga konservatiivne, alaloidlik (s vrtuste mõttes", saame oletatavastiravuskeskse üiskonna traditsioonilise ja kõigile kttesaadava eestikeelsekooliaridusega+ Pole vljatõugatuid, kuid .ole ka eredaid ti..e ' neile .oleuvi.akkuvat arengu- ja tegevuskeskkonda ning .aljud otsivad rakendust mujalmaailmas+

Ju2a stsenaariumide vljat99tamise ajal sai selgeks, et kõige jtkusuutlikum,elamisvrsem, .ikas .laanis ka konkurentsivõimelisem on @.i-Eesti stsenaarium ' õ.iüiskond, mis on võimeline muutuva (ravusvaelise, tenoloogilise jm"keskkonnaga koanema, isegi muutusi ennetama, kus enamik organisatsioone onõ..ivad ja teadmus.õised, kus inimesed on elukestvad õ..ijad+ /llakseuuenduslik3innovaatiline, .ürgitakse kõrgete (kultuuri, eetiliste jm" vrtuste .oole,ausus ja oolivus on norm+ Partnerlus ja koost99 valitsuse ja valitsusvlisteorganisatsioonide vael on loomulik+

õige vem arenguvõimalusi ja enim riske nii üiskonnale kui inimesele onkor.oratiivse, .idevalt algavate re8ormide Eestis+ onkurents (vlistav", korru.tsioon,lüike .ers.ektiiv (kasu või .o.ulaarsus koe nüüd, kaugemad tulemused .oleolulised", iga uus võimulolija aja2 oma asja, ketesta2 oma seadused 5 Palju on

.seudotegevust, .o.ulismi+asvava võõrandumise, usaldamatuse õkkonnas teki2 aga ulgaliselt eategevust,umanistlikke initsiatiive valitsusvliste organisatsioonide, kogukonna- jm koolide,oolekandeasutuste, .to8essionaalsete üenduste jmt nol+

Aastaid iljem kirjuta2 /lav Aarna: /n loomulik, et selles taustsüsteemis langesaridus8oorumi valik üiskonna sidusust ja kõrget uuenemisvõimet vrtustavale õ.i-Eesti stsenaariumile, mis ne2 elukestvas õ..es ja õ..ivate organisatsioonide arengus

Eesti üiskonna jtkusuutliku arengu ning iga inimese elukvaliteedi tõusu eeldust jatagatist+ (Aarna, ))"

#oomulikult arene2 üiskond nii-9elda igas suunas, ilmnevad iga stsenaariumitunnusjooned+ /meti ilmnevad mõned tunnused enam, neid tajutakse mõjukamatena kuiteisi+

ui üiskonnateadlased kisid ))%+ a vlja esimese ja teise eesti meta8oori, aakus seestsenaariumides võõrandava, vesidusa üiskonna - rikaste-vaeste Eesti kujundiga+ITeise Eesti meta8oori tuleks vaadelda siiski laiemas tenduses+ Seda võiks ksitleda

kui ülemineku (sotsiaalset" indaK oma kõige erinevamates avaldusvormides+



.

Tegemist .ole üe .ro2leemiga, rikkuse ja vaesuse küsimusega, vaid .ro2leemide .untraga, mis õlma2 vga .aljusid üiskonnaelu valdkondi: regionaal- jasotsiaal.oliitika, t99turu ja aridussüsteemiga seonduv, demokraatia toimimisega seotud

.ro2leemid jne+ ?eid küsimusi ei saa laendada üe-kae valutu lõikega+L (Saarts, ))"

#aiem üiskondlik arutelu nende kolmanda sektori loodud stsenaariumide üle jitagasioidlikuks+ 6lmus ju .ea-aegu samal ajal Presidendi Akadeemilise ?õukogu @..ivEesti+ Ent stsenaariumidest .ris m99da vaadata ei saanud - seda nita2 aridusminister !e.si tõdemine, et need .ole .raktiliselt kasutatavad, Isest .uuduvad selgedkriteeriumid stsenaariumide omavaeliseks võrdlemiseksL (!e.s, ))H"+

Teisalt nendivad /EFM Eesti aridus.oliitilise ra.orti koostajad: esolev ülevaadeesita2 kokkuvõtte ka olulisematest mõjuritest, mis nende .oliitiliste seisukoavõttudenion viinud+ ?ende ulgas on .residendi Akadeemilise ?õukogu @..iv Eesti,=aridusministeeriumi Eesti aridusstrateegia ja =aridus8oorumi eestseisuse t99rümaEesti aridusstsenaariumid )%+ esolevas ülevaates toetatakse nimetatud riiklikke

strateegiaid ja antakse nõu, kuidas leneda ariduse kttesaadavuse ja kvaliteedi,sotsiaalse võrdsuse, uute tenoloogiate rakendamise ning ariduse jutimise jaraastamise detsentraliseerimise .ro2leemidele+ (/EFM ))%, *"$el või teisel moel mõjutasid aridusstsenaariumid siiski arusaamist üiskonnast jaaridusest nii =aridus8oorumisse koondunud inimeste kui üliõ.ilaste seas+

<' liõ=ilased (ühisknna$ "a haridus$)stsenaariumidest

=aridusstsenaariumid on olnud soovitavaks õ..ematerjaliks mitmes aines ülikooli 2akalaureuse või magistriõ..es+ All.ool toon vikese valiku T#$ aridusvaldkonnamagistriõ..e üliõ.ilaste lenemisest ja uurimistulemustest+ See nita2 seda, kuidasmuutus nende taju tegelikkusest l2i tosina aasta, taustaks neli tulevikuvaadet+

<'1' 1999/2000! *as&atusteaduste &aldknna maistrandid!,'

Kuivõrd "ks või teine stsenaarium $nii "hiskonna kui hariduse

stsenaariumina& end tegelikus elus ilmuta!# kuivõrd seda tajutakse#selleks %akkusid kasvatusteaduste magistrandid (6 Vikentjeva jt, 4a )üliõ.ilast" 1///02 õ-a välja järgmised tunnused, mida on jrgnevatelaastatel (üliõ.ilast99des" korduvalt kasutatud

– Hariduse kättesaadavus. – Kultuur ja tervis. – Riigi tase ja korrastav roll. – Majanduse seis. – Informeeritus – info kättesaadavus, läbipaistvus. – Kodanikuühiskond, valitsusvälised organisatsioonid (!"d#$

6ga nimetatud tunnuse alla koonduvad tegurid mõjutavad ka seda, milline on üld, kõrg jamitte8ormaalse ariduse ariduse sisu ja kvaliteet+



Samad "liõ%ilased leidsid# et on "ks stsenaarium# mida %eakskirjeldama n' to%elt rikaste(vaeste *esti jaoks on kõik need as%ektidsedavõrd sõltuvad inimese jõukusest# et mingit “keskmist”, üld-iseloomulikku %ole olemas' (Muide, “esimese ja teise *esti”kontse%tsioon %olnud veel s"ndinud või vähemalt avalikustatud'"

Arutlustes ja esseedes vljendati üsna üksmeelselt usku @.i-Eesti tunnuste üasuuremasse ilmnemisse+ Samas tajusid vene emakeelega magistrandid mõningat(keelest, ravusest" tulenevat .rsitust+ ?eid endid see ei .uuduta, nentisid nad, küll agavastavat üiskonna osa laiemalt+ okkuvõttes iseloomustas neid o.timism ' @.i-Eestitule2N Selle koalolu on ju2a tajutavN

<'2' 2008' Eelmaa! > eedas! > ?msa! 6> 3"ala! *' Eestiharidusstsenaariumid 2015'

5liõ%ilase seadsid enesele eesmärgiks• uurida haridusstsenaariumide mõju ja tänast hetkeseisu

stsenaariumide koostajate nägemuses+• uurida haridusstsenaariumide hetkeseisu hariduse# õ%%imise ja

õ%etamisega seotud inimeste seas+• teha "ldistused ja järeldused tulevikuks' (Eelmaa jt ))1, *"

1. Stsenaariumide koostajad nende tähendusest ja asjade seisust.una stsenaariumide loomisest oli m99das %) aastat, tekkis küsimus: kuidas hindavadstsenaariumide autorid ise toonaste oletuste täitmist ja ariduse ning üiskonna

seisundit+ Poolstruktureeritud intervjuu tulemusena saadi muu ulgas ülevaade sellest,kuidas on stsenaariume kasutatud ja milline on olnud nende mõju+ /sutus etstsenaariumid on:a" koost99.rojektide võimaldajad (Tutvustasime stsenaariume Euroopas, mis said

positiivse vastukaja, avanesid erinevate projektide taotlusvõimalused...jõudsime nii Euroopasse.); 2" õ..evaend (5+ eriti Õpi-Eesti stsenaarium …, oli rühmatööde arutluspunktiks);4" diskussiooni tekitaja ( eid arutatakse siiamaani).Teldati, et nt @.i-Eesti stsenaarium mõjutas teisi arengukavasid ja dokumente (ntSstev Eesti )%"+indlasti ootasid koostajad nende suuremat mõju ning tunnustamist ka niteks valitsuse

tasandil: !ukase isamaaline valitsus oli "ii#iko#us haridusstratee#iaid aktsepteerimas,kuid valitsus kukkus ennem seda $%). =iljem .araku @.i-Eesti ideed sel tasandil edasi eiarendatud+ (Eelmaa jt ))1, %"

Vastajatel .aluti kosta, kuhu oleme kümmeknd aastat hil"em "õudnud+ Vastustes nenditi: K%igume, oleme korporatiivses ühiskonnas,k%igiga v%istlemas, k%ikidega v%itluses$ &eisalt püüame elitaarsust kultiveerida$ '$ aastal oli helgeid momente, et oleme teel )pi*+estisse$ '$ aastal on rikkad ja vaesed, korporatiivsust on palju $)pi*+esti on taandunud$



6

?iisiis täheldavad intervjueeritavad kõnekat asjaolu# et soovitudideaalist 78%i(*estist“ ollakse võõrandunud# ning mõnevõrra"llatuslikult leitakse end %igem kor%oratiivses %idevalt algavateharidusre,ormidega "hiskonnas'

Millised on eesseis&ad &?l"akutsed 9ntervjuudes kõlasid erinevadteravad noodid# mis iseloomustavad *esti "hiskonna hetkeseisu ning"htlasi mõjutavad haridusmaastikku' Mõned kõlama jäänudmärksõnad killustatus ja lõhestatus# vähe usaldust ja koostd#rahvastiku%ro!leemid# %õlvkondadevahelised erinevused#mitmekesisuse %uudus' :äga teravalt tajutakse olukorra "ldistkriitilisust, isegi otlikkust+

;eisalt kantakse endas ka lootust kriisist tullakse aruka toimimisekorral välja; meil ei taheta muutuda * me peame muutuma v%i suremevälja$<ute stsenaariumite koostamise valguses on kõnekas mõtestadavisioonide olemasolu ja tähendust: meie kultuuri iseloomustabumbusk tulevikuplaneerimise suhtes ning see on iseloomulik niiettev%tetele kui ka valitsusele - alahinnatakse visiooni sümboolset m%ju$ -tsenaariume on vaja, et nad motiveeriks, aitaks valikuid teha$+dasi lähevad need, kellel on tulevikuvaade, hääbuvad need, kellelseda ei ole. -tsenaariumid on peegel, mille najal hinnata, kuidas asjutehakse $3&'9ntervjueeritavad %ravad väga suurt tähele%anu koostle ja sellevajalikkusele' ;õdeti# et hariduskogukond ei ole eriti strateegiliseltmõtlev kogukond igaühel on oma viis, … ei usuta, et otsustamisest

midagi s%ltub, otsitakse süüdlasi, lahendused ei huvita$Hariduskogukond peab sellest üle saama$ Edasiminekuks on vaja enamdiskussiooni, arutamist, osalust (Eelmaa jt ))1, %-*"

!. "nimesed haridusstsenaariumidest ja hetkeseisust.=aridusstsenaariumidele ja ariduse seisule ning .ers.ektiivile innangu saamiseksküsitleti % inimest (neist % kõrgaridusega", kellele iga stsenaariumi kota .akuti stsenaariumi tekstist .rinevat .õividet ning .aluti innata nenede realiseerumist+Allolev joonis nita2 .ositiivsete vastuste (%)st võimalikust iga stsenaariumi jaoks"

jaotumist stsenaariumide vael+



/

Joonis + us oleme tna, ))1+ (Eelmaa jt ))1, *"

ui intervjuudes kõlas enamasti l2i, et oleme liikumas Pidevalt algavate

aridusre8ormide Eesti stsenaariumist Turuariduse ja eliitkoolide Eesti stsenaariumisse,siis küsitlus nita2 .igem, et oleme !avakoolide Eestist liikumas @.i-Eestisse+ $ine

joon on küll see, et madalast uuenemisvõimest oleme liikumas kõrgema uuenemisvõime .oole, aga intervjueeritavad nevad erinevalt küsitletutest sidusa üiskonna asemellautavat üiskonda+ (Eelmaa jt, ))1, *>"

a samal aastal küsitletud =a . "liõ%ilase hinnanguis olid kerges "lekaalus8%i(*estile iseloomulikud tunnused' (Sarv ))1"+

>ee oli "sna o%timistlik %ilt' ;eataval määral vastandus sellelestsenaariumide loomisega seotud inimeste intervjuudes avaldunu'

?ii võiks ))1+ aasta taju kokku võtta lootusrikkuse ja .ettumuse mrke sisaldavana+ ?agu vljendas üks intervjueeritu: &met on vaja ja ühist 'rkamist, ühist ilmutust(haridusko#ukonna ... inimest 'rkavad ühel p'eval üles, silmad suured, sel#ed - me

peame kokku leppima, ühiselt te#utsema ja muutused toimima saama... seda ei juhtu. eil ei ole diskussiooni, kee#i ei võta vastutust, inimesed ei r''#i omavahel.

2011' Eesti haridusstsenaariumid 2015: realiseerumine aastal2011' 6aris +randall! ekaterina 6i@t@enk! *ristiina ahk!*adri ?rn

;s käsitletakse autorite vahel lä!i arutatud ja kokku le%itudkriteeriumide alusel kõiki nelja stsenaariumi' 9ga stsenaariumi anal""si%uhul on keskendutud hariduse eri as%ektidele# kuid esitatud on ka"hiskondliku tausta l"hivõrdlus' ?nal""sis on lähtutud järgmistestkriteeriumidest1& suhtumine haridusse#2& *esti haridus%oliitika#3& õ%etaja ja õ%etamine#4& õ%ilase olukord#

-& koolivõrk#.& tehnoloogia osatähtsus hariduses#& elukestev õ%e'Analüüsis on kasutatud ulgaliselt statistilist jm allikmaterjali (=T, /V jtkoduleed, ajakirjandus jm", et iga stsenaariumi tunnuste realiseerumist3ilmnemisttõendada+

okkuvõttes 9eldakse:?nal""sides nelja stsenaariumi# leidsime# et %raegust *estit kõige%aremini kirjeldav stsenaarium on 7@idevalt algavate haridusre,ormide*esti“' 9lmselt on see seotud majandusliku kriisiajaga *estis ja terves

maailmas' Aimetatud stsenaariumi järgi on *esti lahutav ja madalauuenemisvõimega "hiskond# kus toimuvad %idevad haridusre,ormid#



1

haridust omandatakse hirmus ääremaadele jääda# levinud onedukultus ja "hiskond on k"llaltki e!asta!iilne' Baridus%oliitikastehakse järjest haridusre,orme# mis on sageli lä!imõtlemata' 5Bäidõ%etajaid tule! koolidesse vähe# õ%etaja amet %ole väga hinnatud'Koolikohustuse täitmine on suur %ro!leem ning kool võitle!

sotsiaalsete %ro!leemidega' Cn vahe eliitkoolide ja tavakoolide vahel#nii tehnoloogilises osas kui ka õ%etajate kvaliteedi %oolest' @""eldakseg"mnaasiumihariduse ja "likoolide $ka välis"likoolide& suunas# sestheitlikus "hiskonnas on see %arim võimalus edu saavutada ja mitteolla mahajääja rollis'6lmne2 ka teiste stsenaariumide "ksikuid tunnuseid $nt s%etsialistidekaasamine hridusotsustesse jne&'8%i(*esti suunas on võimalik liikuda# kuna *esti on "ldiselt e(sõ!ralik$e(riik# 9;(haridus jms&# riik %anusta! uuendustesse# luuakseinnovaatilisi Drmasid# mis saavutavad väljas%ool riiki edu# või! leidaheategevuslikke ettevõtmisi# otsedemokraatia on arenenud $e(valimised# ,oorumid&' +++' Eisaks on selle stsenaariumi järgi elukestvaõ%%imise idee liikunud suurema hulga inimesteni# %""eldakseenesetäiendamise suunas' >eega või! väita# et %alju on sellist# mis on8%i(*estile omane' Cmeti usume# et see stsenaarium järgneva kolmeaasta jooksul täielikult ei teostu# vaid %igem on see saavutatavaastaks 22 või hiljem' (Frandall jt )%%, B"

<'<' 201<' ;?emus eesti haridusstenaariumid 2015 "a haridusaastal 201<' Anneli %e==! riit .emmelas! 6ir"am rints!

6ar"aana ?r&'Selles t99s võrreldi 1//0/6 a eldut olukorraga 213 ja toodi igastsenaariumi juures esile hulgaliselt “tä%%iminekuidL# kuid ka %aljuernevusi nii "hiskonnas kui hariduses' >tsenaariumi I!ikaste-vaeste EestiLtõekssaamine on omal moel kõige nukram+ Seda nita2 Färemaastunud *estiD 5ksteisele %idev 7ärategemine“ nii %oliitikas kui "hiskonnas

tervikunaD :õitlusest loo!unud inimeste arvu kasvD Clelusvõitlus, mis valitse! ka hariduss"steemis kui võitjate

haridus $eliitkoolid& versus k aotajate haridus $tavakoolid&'

#õ.uks nendivad autorid )%* aasta vaates:

@.ikeskkonnast rkides jõuame taes-tatmata olelusvõitluseni, mis valitse2 Eestiaridussüstemis+ See on võitlus eliit- ja tavakoolide vael+ Eliitkoolid on siin kastraditsioonilisemad ja orienteerunud nii9elda l2i.roovitud akadeemilisele teadmiselevõi siis rakendavad uudseid .rogressiivseid õ.itenoloogiaid+ Tavakoolide õ.ikeskkondon aga nii teniliselt kui ka moraalselt vaesunud+ 5+ Tavakoolide IteenindadaL jvad

.ro2leemsed õ.ilased, aga ka andekamad õ.ilased, kel .ole avanenud võimalust või .ole soovi eliitkoolis õ..ida+ Sellise kirju kontingendi õ..et99s on õ.etajal .igem

sotsiaalt99taja-kasvataja roll, ning .õirõk on õ.ilaste .ro2leemide laendamisel+



1

Eesti on Euroo.a #iidu üks vaesemaid riike+ Sotsiaalset eaolu ja solidarsust tõstvadvrtused on siinses neoli2eraalses üiskonnas ta2u+ $iskond on killustunud rikasteks

ja vaesteks, .uudu2 tugev keskklass+ !iigis on in8otenoloogia kasutamine vga kõrgeltasemel, .alju on vastava ala s.etsialiste, ent t99turul üldiselt valitse2 kvali8itseritudt99jõu .uudus, seda ka litsamatel t99del+ $eks .õjuseks on siin see, et

aridussüsteem ei arvesta t99turu etkevajadustega+ Teisest küljest on siin .õjuseks kasotsiaalsed .ro2leemid - .aljud t99ked on lakunud teistesse riikidesse, kus t99jõud onvrtustatud+ 6nimesed .eavad tna, )%*+ aastal aridust enda jaoks oluliseks, kuidkõrgariduse omandajate ulk on venenud, vlja arvatud magistritasemel+ Venenudon ka gümnaasiumisse astujate ja ka gümnaasiumite ulk, samas suurene2 kutsearidustomanavadate õ.ilaste arv+ utseariduses on suur vljalangevus+ !akenduskõrgkoole

.igem suletakse kui avatakse+õrgaridusre8orm tõi meile aga tasuta kõrgariduse, kuskõrgaridust avalik-õiguslikus ülikoolis 8inantseeri2 riik ning õ..etoetusi jagataksevajadus.õiselt+Tnases Eestis .eetakse oluliseks elukestvat õ.et ning t99alastel tiendus- jaüm2erõ..ekursustel osalemine le2 tõusujoones+ Sellegi.oolest valitse2

tiendkoolituste turgu erasektor ning vaid vedes ettevõtted saavad enda t99tajatelelu2ada .idevat tiendõ.et+

Kokkuv#ttes on üliõ.ilaste tajutud ja kirjeldatud arengud küll mõnes as.ektisinnovatiivse @.i-Eesti suunal, kuid see sundumus on viieteistkümne aasta jooksul,vaatamata e-riigile jmt ikka enam alla jmas konservatiivse, kor.oratiiv-korru.tiivseüiskonna tajule+

' 2015' ,alu"ate mõttekda hariduse "a ühisknnastsenaariumidest

;algujad on rüm inimesi, kes ju2a kümmekond aastat regulaarselt kotuvadregulaarselt virtuaalses rümat99s klu2ilises (Võimaluste vrava virtuaalklu2i ek V*",seminari, mõttekoja vm vormis arutledes rokem või vem 8ilosoo8ilises laadismaailma ja Eesti asjade üle+ !üma tuumik osales %&1)-&)ndate aastate re8ormides (skooli8üüsikute * aasta .ikkuses mõttetalgu-.rotsessis" ja muudeski uuendus.rotsessides,aga rümas on .ro8essorite, emerituste kõrval ka iljutisi magistrante-doktorante,lüürikutest-muusikutest .süoloogide-.õllumeeste-8üüsikuteni+ $e oktoo2rikuu

()%" mõttekoja teemaks sai stsenaariumid Eesti aridus )% ja tna.ev+ Jrgnevkajasta2 seda arutelu+

'1' ,?na haridusstsenaariume luedes

=aridusstsenaariume lugedes on na nende so2ivust tänasesse#resoneerimist täna%äevaga' ?ii niteks kõnelevad kasvavast sidususestviimastel aastatel võimendunud k ogukonna( ja hoolivus(ettevõtmised,kogukonnakoolide teke on seejuures eriti kõnekas+ 8%i(*esti ilmne!ki selgemaltkogukondade tasandil' *lukestev õ%%imine ja õ%%ivad organisatsioonid

$sh koolid& ning innovatiivsuse %o%ulaarsus $sh tele(ekraanil& kõnele!õ%i("hiskonnast' /meti tajutakse end olevat eelkõige kor%oratiiv(



1

korru%tiivse "hiskonna ja %idevate $haridus&re,ormide stsenaariumis# .igem võõrandavas kui kaasavas üiskonnas, eriti viimastel aastatel'

'1'1' 6õned arenud

;undu!# et esiteks tule! eristada riigi $valitsuse&# "hiskonna#organisatsiooni# inimtasandit' 9gal tasandil on na nii sidusat(kaasavat

ja uuenduslikku(väärtuselist kui kor%oratiiv(korru%tiivset# halvustavat(välistavat käitumist(tegevust(väärtusi' Selle tõestuseks tule2 vaid jlgidaavalikku meediat ' niteks ETV 8oorumeid ja !iigikogu istungeid, noraamatu jaME#06 kirjust arvamuste-kommentaarride .ildist rkimata+ Samad tunnused on kaseadusloomes, kus teadmis.õisusele%, kaasamisele, l2irkimistele ja konsensusele

jõudmisele eelistatakse jõu.ositsioonilt ltumist+ Tasu2 vaid meenutada t99seaduse,erakooliseaduse jmt vljat99tamise .rotsessi+

>amuti või! eristada erinevat laadi koostd ja õ%%imist' :õimalikudkeerulisemad(tulemuslikumad(s"gavamad koostvormid$mõttetegevuslikud suurvormid& .ole laiemalt tuntud# neid ei mõisteta

ja ei kasutata+ ?ii kaasatakse otsuste ettevalmistamisse .igem vike (ja .oliitiliseltso2iv" eks.ertide rüm ning jetakse kõrvale asjaosalised, uvirümad, uuringud+Eks.ertidele esitatavad ülesanded on kitsad, sageli eelkõige majanduslikku e8ektiivsustvõi konkurentsieelist silmas .idavad (vt nt /kk, )%"+ >eega on õ.iüiskonna jaõ..ivate organisatsioonide kontekstis "ldiselt# õ%%imise terminites rääkides#tegemist %indmise# deklaratiivse# mitte s"vaõ%%imise# reektiivse jas"steemikäsitlusliku õ%%imisega'

olmandaks on ilmne vastuolu loosungite $sh .arteiliste, ka strateegiliste " jategelikkuse vael+ Ouendused on sageli vlise ItegemiseL nitajaks, kus e8ektsuse (ja

.oliitilise enesenitamise" nimel visatakse vrtuslik kõrvale kui IvanaL+ Ouringud enneuuendust ja selle mõju sedastamiseks ning .rotsessi korrigeerimiseks vajalik monitooring tegelikult .uuduvad+ Tegelikkuses on nii inimeste kui organisatsioonde jaeriti kolmanda sektori tasandil ulk id algatusi ' nt kogukondade koolid,eategevus.rojektid (Toidu.ank, lastele suunatud T$d j.m", =aridus8oorum,=ooandja j.t

?eljandaks on ilmne muutuste, re8ormide, seadusloome eskaleerimine, nendega

kiirustamine+ See vlista2 nii eeluurngud ja .õjaliku ettevalmistuse kui uvirümade jalaiema asjatundjate ringi kaasamise+ Teadmis- ja kogemus.õisus ' ltumineolemasolevast sageli innovatiivsest .raktikast (*est pra+ti+e" tundu2 olevat nõrk, kuigi -neid kogemuse-levitamise koti on ikka tekkinud (=6TSAs jm"+

$.1.!. M#ned murekohad

1 ommentaar Eesti Pevaleest: 5 eegi ei uurinud ennem selle ketestamist selle võimalikkemõjusid+ Pole uuritud .rast ketestamist selle tegelikke mõjusidNNN itte keegi ei tegele t99võtja ja tema

muredegaNNN Võimurid .uuvad ainult sooja õku ja ra.orteerivad statistika alusel Euroo.asse Eesti!iigi uutest võitudestNNN Ja igasuguse otsese t99koustuse- ja vastutuseta .eadirektoreid ja ametnikkesigine2 aina juurde+ (ommentaar 5"



1

Tundu2, et Eestis alles avastatakse majandusliku mõtlemise rakendusvõimalusi steadmusmajandus ja teakse seda (nagu ikka ada.teerimise algusjrgus" üsna

.rimitiivselt+ ?ii teki2 asi, kus sisuline vrtus Ile2 tõlkes kadumaL+ Selle üeksniteks on kaasava ariduse sildi all laste arenguks ülivajalike ja vljakujunenuderikoolide likvideerimine, samas kui tavakoolides .ole vajalikke tugi-s.etsialiste ja

nende .iisaval arvul koolitamine-IsissetoomineL on igataes kulukam kui samade lasteerikoolis õ.etamine+ ergema .uudega või ada.teerumisvõimeliste laste ja .iisavaeri.edagoogilise ettevalmistusega .edagoogide .uul on asi teisiti, aga neidki .ole

.iisavalt+ (6ljinskaja, )%H"

urettekitav ongi kooli3ariduse ngemine eelkõige majanduslikust as.ektist (nnokimeerimine" ' see on kooli3ariduse ja kogukonna kui kultuurikandja elimineerimine+ool, õ.etajaskond vaja2 rau, et mõne asjaga lõ.uni minna, et saaks kokkuvõteid tea+Pidevad re8ormid, uuendused (ülalt-alla" mõjuvad erinevalt ' mõnel inimesel, koolilki2 koanemine, omaksvõtmine, kaasaloomine kergelt, teisel mitte+ õnes koolis on n9I.esaL olemas, asi tuntakse ra ja akka2 koe arenema (nt on .otentsiaalset

semi8ormaalsed rümad jm, mis initsiatiivi omaks võtavad ja koe akkavad arendama",teises on vaja .ikemat koanemis-õ..imis-rakendus.erioodi+

ool on .rotsessi, kultuuri taastootmine, mis toimi2 teiste seaduste jrgi kui majandus+Seda on ka ülikool+ $ks ülikool või2 olla avatlev küll lüiajalisest majanduslikust

.ers.ektiivist ltudes (/kk )%", kuid uued ideed, kultuur tekivad mitmekesisuses,erinevate vaadete kokku.uute.iiril+ 5ks "likool tähenda! mistahesvaldkonnas tasal"litumist “"leilmastumisele”# kitsastkonkurentsivõimet# mitte rikastamist $nagu IBruHtHovi maisL B) aastattagasi&' ?ii on .aljusus kõrg- ja üldariduses vltimatu kestlikkuse tingimus - seetenda2 ka erinevaid .edagoogilisi süsteeme kultiveerivaid üldariduskoole+

Sarnaselt ees.ool viidatud üliõ.ilastega ())1 jj" tule2 tõdeda, et viimasel ajal ontendents kor.oratiivse üiskonna .oole+ a ariduse jutimise, =T tegevuss8ris onna kaugenemist maailmas võimust võtvast forsi#ht , tulevikulisest ja osalisi kaasavastliinist+ Selle üeks niteks on koolivõrgu korrastamine, kus koalike vikekoolidesulgemine tõi sageli kaasa kogukonnakooli tekkimise ja kaudselt ka nn erakoolidetoetamise .ro2leemid+

'2' 3salusest

9nimese tõeline osalus on temast lähtuva väärtustamine# tema mõtte ja teo tähtsustamine# toimuva haakumine sellega# millised on selleinimese $minuI& arusaamad# tulevikuvaade enese olulisusetunnetamineI 9nimeste kaasamine .arimal viisil on neid aktiveeriv#!lokki maha võttev' Bariduss"steemis (nii üld- kui kõrgariduses" või!täheldada sageli seda (eriti re8ormidega seoses", et negatiivne ,oon#%ealesurutus vii! stressiseisundini# uuenduslikkus on %ärsitud' Seetenda2 inimressursi raiskamist+





1

Vlismõjurite kõrval .ole veolulsed ka n9 sisemised mõjurid, eelkõige inim8aktor+Selle üeks as.ektiks on üiskonnas toimuv loomulik vananemine ' 1)-&)ndateromantikute-entusiastide-idealistide .õlvkond akka2 asenduma nendega, kelle ainustunnetatud keskkond on iseseisev Eesti+ $elt .oolt vajavad-soovivad nad olla kaasatud,

olla oma asjade üle otsustajad, teisalt tulla eluga toime oma kultuuris, kogukonnas+õigil neil mõjuritel või2, olenevalt konkreetsest situatsioonist olla nii edendav kuikonservatiivne, nii kaasav kui eksklusiivne, võõrandav mõju+

#isandunud ja muutunud mõjurite kõrval või2 mrgata ka mõju-telgede argnemist+ ?iteks sidusus, mis iseenesest .eaks tendama koost99d või2 olla niline, sisulinekoost99 on asendunud deklaratiivse, 8ormaalse koost99ga, mis .ole jtkusuutlik+

Ajutised, lüiajalised (ri-, teadus-, arendus- jm" .rojektid on võimalikuks niteks+

=argnemist tule2 tõdeda ka innovatiivsuse ja vrtustega seoses+ ?iteks - kui veel *) atagasi oli ausus ja usldusvrsus kaeldamatud vrtused, siis tna.eval nivad needteatava ulga kodanike jaoks muutuvat iganenuks+ Tasu2 vaid mõelda viimaseaastakümne J/-skeemidele riigi ladvikus+ Samalaadne argnevus toimu2 ravuslike,kõl2eliste vrtustega ja muudeski s8rides+ õrgariduse ravusvaelisustumine,ülikoolid maailma ti..ülioolide reas on ju ravuslikku ukust kõditav+ Aga sellegakaasnev ülikoolide ikka ingliskeelsemaks muutumine (mis, muide, vastandu2konstitutsioonileN" ' kas ei lõu see meie oma kultuuri enam kui mõnisada võituatkondki immigranti+ a kõrgel innovatiivsusel on oma argnevus: uuendused

uuenduste .rast, tenoloogilised (s sotsiaals8ris" või uuendused, mis .eavad silmasrava ja üiskonna jaoks olulisi kaugeid .ers.ektiive+

Ees.oolkirjeldatud laknemiste .õjuseks on külla. see, et demokraatlik va2a üiskondon suteliselt noor, inimese ja üiskonna kü.semine va2aduste vrikaks kasutamiseksvõta2 kindlasti .alju enam aega+ Paraku ' ega n9 vanad demokraatiadki vastuoludestva2ad ole+

'' -utest htudest – uuest &?l"akutsest

6õ"urite lisandumine ?lismõ"urid' *elkõige *5 “käsuliin” $otsene või kaudne võikäsuliinina tõlgendatud&' >ee või! olla mõnes suunas toetav $nt"likoolide teadus%rojektide rahvusvahelisuse# koost nõue&#samas aga ka %iirav'“:älisvaenlane konsolideeri!” toimu! seesmise %otentsiaali

mo!iliseerimine# koosmäng'>amas välisa!i $selle tingimused& või! viia näilise koostni# ilmasisemise "htsuse ja tegeliku koosmänguta'( %isemõ"urid' nim#aktr' *elkõige inimese tegelik kaasatus#sisuline osalus' Cmakultuur ja kogukonnad ( nii ruumilised $ntk"la kui väärtus õhised nt heate evuslikud kui sidususe ,aktor'



1

Vaadates ees.ool esile toodud mõele muutusele, mida viimase aastakümne arengud ontoonud, tuleks küsida ' kas on joonistumas vlja mingid oud, uus oustsenaarium,mille ettengemine aitaks vltida valesid otsuseid+Esimeses lenduses tundu2 ilmnevat jrgmine oustsenaarium+ Selle taustaks onvlisegurina ikka suurem üleilmastumine ja sisetegurina ' .üüd vlisega koaneda,

reageeriv seisund+

*hk on ilmnemas "ldse teadvustamata allhoovused ' sellised, mille tagaseisavad n massiväljalised mõjurid - "ldine ärevus# äng kui "hiskondlikuteadvuse %eale mõjujad# millel %olegi niisugust loogilise tekstina kirja%andavat loomust $At Ao// “kõntsa-näidend”&'

Seda enam on vajalik tasakaalu otsimine)loomine üelt .oolt otstar2ekuse ja teiselt .oolt .aljususe kui loomingu, innovatsiooni allika vael+ Seda ka ariduses+Ous aeg on keerulisem kui oleta(si"me ' seda otlikum on selle litsustamine ntkonkurentsivõimele+

õ=etuseks

Põletav küsimus, mis on Eesti jrgmine suur eesmrk, akka2 vastust saama+ Viimaseaja de2atid on lauale .annud lausa kaks .ilti unistuste Eestist+ $te siiseadet võiksnimetada edasi Euroo.asse, teist tagasi Eestisse+ um2ki .ole mrgi otsijate ega muudetark.eade looming, need on vlja kasvanud elust enesest+ (=eidmets )%"

$iselt tetav aridustegu .eaks olema l2iv teema kogu aega ja igal .ool ' koguEestis+ Ek teiste sõnadega ' kogu Eestimaal ja kogu aeg .eaks realiseeruma see +++ainsana jtkusuutlikuks kiidetud stsenaarium, mille nimeks selle koostajad .anid *pi'%esti (6nteraktiivne üiskond"+

$iskujutlus oleks see, milles igaüks mratleks enese sellesse .anustajana, mitte eiotsiks teistega mingeid imetillukesi Qkokku.uute.unkteI või QüisosaI ja üritaks sealoma erauvisid .arimal moel realiseerida (loe: asja enda .oole kallutada"+

olm koos toimimise QvõimalikkustI oleks:

-us (hu)stsenaarium

*esti konkurentsivõimeline monstrum seest%oolt# tegelikult liivaterake suurte riikide tallal# maenese rikkusemahamängija'Bariduses monstrum"likoolid0koolid liivaterakased suurte"likoolide %rojektisa!ades# maenese rikkuse (=al"usus



1

• oosTRR: ?agu t99 de8initsioon ise ju2a ütle2, on siin tegemist inimeste sii.rasetegevusega, mille tulemuseks on mingi .rodukt+

• okku?G: ng teatavasti ei ole .roduktile suunatud+ aril onideaalettekujutus üiskonnast, kus t99 on trans8ormeerunud inimese loomejõududeva2aks mnguks+

• $isE#OTEGEVOS: kogu Oniversumit õlmav kõigi ja kõige omavaeline seotus+(!uttas, )%a"

Tasu2 mõelda jrele aridusstsenaariumide lõ..jrelduste viimase .unkti üle:$iskonna seisundi .idevast analüüsist ja võimalike tulevike kavandamisest avalikkuseosavõtul võiks kujuneda oluline sotsiaalne tehnoloogia liikumisel @.i-Eesti suunas+Ousi sotsiaalseid tenoloogiaid arendava ja valdava üiskonna tekkimist võiks oodatamitte varem kui aastal )%)+ irjeldatud arengu.rotsesside kivitamiseks .ea2 olematagatud Va2ariigi Presidendi ja .eaministri isiklik ning !iigikogu ja valitsusekollektiivne toetus+ (#oogma jt %&&1"

Vajadust ja võimalust selliseks üm2ermõtlemiseks .akuvad trkavad initsiatiivid ' Jkeldri .rotsess, eie Eesti talgud, Arvamus8estivalid j.m ning uusimana ' uueüiskonna loomise arutelu-.rotsess+ Saale areda ()%": Oue elamisvrseüiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda konkurentsiüiskonnastkoost99üiskonda+Sotsiaalsete tenoloogiate avastamine-õ..imine-kasutamine on alles la.sekingades+ Ek vaja2 see uuendust a la 6nternet üksikute arvutite asemel

Siin või2ki vast mravaks saada see, kas kunstlikult rgitatavad muutused(arti8ikatsioon" on orienteeritud eesmrgile või vaendile+ Esimesel juul on

innovatsioon suunatud üiskonna arengule, teisel - vanade vaendite vljatõrjumiseleuute .oolt (nt tenoloogilisele uuendusele"+

Allikaid

Aarna, /+ ())"+ =aridusstrateegiline .rotsess Eestis ja Eesti =aridus8oorum+ !iTo %%+ Tallinn:!iigikogu+ tt.:33777+riigikogu+ee3rito3inde+..idU%%% (+%%+)%"

Frandall, D itenko, JD Pak, D Prn, + ()%%"+ Eesti aridusstsenaariumid )%:realiseerumine aastal )%%+ oo.eratiivne .rojekt+ Tallinn: T#O T6+

Eelmaa, PD Jeedas, PD Jmsa, D /jala, + ())1"+ Eesti aridusstsenaariumid )%+oo.eratiivne .rojekt+ Tallinn: T#O T6+

Eesti =aridus8oorum <&B otsused+ (%&&>"+ Tallinn+

Eesti ariduskontse.tsioon+ Eelnõu (%&&>"+ Tallinn: =aridusministeerium+

Eesti aridusstrateegia+(%&&1"+ Eelnõu+ Tallinn: =aridusministeerium+

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11152





1

%esti tulevikustsenaariumid : üleriigiline territoriaalmajanduslik .laneering Eesti )%)+(%&&>"+ Toim+ Garri !aagmaa, Erik Terk+ Tallinn, Tartu: Eesti Va2ariigi eskkonnaministeerium,Eesti Tuleviku-uuringute 6nstituut - tt.:33777+eti+ee3userWu.load3eesti)%)+.d8 (&+%)+)%"

Estonia<s Edu4ation S4enarios )%+ a; , %&&1+ Te %st Fentur; #earning 6nitiative+tt.:33777+%learn+org3a4tivities3events3estonias-edu4ation-s4enarios-)%3

=eidmets, + ()%"+ Sellist Eestit tatsimegi+ Postimees %H+%+)%+tt.:33arvamus+.ostimees+ee3*H&>)3mati-eidmetsa-essee-sellist-eestit-tatsimegi

6ljinskaja, #+ ()%H"+ $ldariduskoolide valmisolek =EV-õ.ilase tulemusliku õ..imisetoetamiseks jutkonna liikmete innangutes+ T#$ T6+

areda, E, ornel, VD reitX2erg, PD #oik, !D Sarv, E-SD Vernik, E-D Vooglaid, $+ (koost"+(%&11, %&1&"+ Eestimaa aridus.latvorm+ Tallinn+

areda, S+ ()%"+ Oue elamisvrse üiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda

konkurentsiüiskonnast koost99üiskonda+ *%+ )1+)%+tt.:33777+uus;iskond+org3alkeemik+tml (%)+%+)%"

ommentaarid+ +++ e.l+del8i+ee3ne7s3arvamus3tootukassale-tule2-anda-lisaulesanded-ja-uus-nimiidU>*%&*)*>Y4omU%YregU)YnoU)YsU%

oso7, =annaD GaCner !o2ert+ ())1"+ etods o8 8uture and s4enario anal;sis /vervie7,assessment, and sele4tion 4riteria+ onn: Meuts4es 6nstitut 8ür Ent7i4klungs.olitik+tt.s:33777+die-gdi+de3u.loads3media3StudiesW*&+))1+.d8 (1+%%+)%"

#oogma, , !uu2el, !, !uus, V, Sarv, E-S, Vilu, ! + (%&&1"+ Eesti aridusstsenaariumid )%+

Tallinn (sama ka vene ja inglise keeles" tt.:33777+ise+ee3dokumendid3stsenaariumid+tm

#oogma, + (%&&1"+ Tuleviku-uuringud kui teadusala+ oost #oogma Tuleviku-uuringud:metodoloogiline vaate.unkt+ Tallinn: Tuleviku-uuringute 6nstituut, B ' %H+

#oogma, + (%&&&"+ Arendus.rojektid ariduse, arendustegevuse ja kultuuri valdkondades+oost #oogma Tuleviku-uuringud: rakenduslik vaate.unkt+ Tallinn: Tuleviku-uuringute6nstituut, B ' %H+

/EFM: !iikide aridus.oliitilised ülevaated+ Eesti+ ())%"+tt.:33777+ea;s+edu+ee3aja3media3APP3materjalid3EestiZ)aridus.oliitikaZ);levaade+.d8

/kk, G+ ()%"+ Eesti ülikoolide, teadusasutuste ja rakenduskõrgkoolide võrgu jategevussuundade ra.ort+ #õ..ra.ort, august )%+tt.s:33riigikantselei+ee3sites3de8ault38iles3riigikantselei3strateegia2uroo3eutarkvtWlo..ra.ort+.d8

!e.s, ailis+ ())H"+ =ariduse osa teadmiste.õises Eestis+ !iTo &+ Tallinn: !iigikogu+tt.:33777+riigikogu+ee3rito3inde+..idU%%11YigligtUkaalutlusteYo.Uar4ive (*+%+)%"

!uttas, V+ ()%a"+ $istest kjutlustest ja tegudest+tt.s:33777+s4ri2d+4om3do431B%H3Oistest-kujutlustest-Ja-tegudest

!uttas, V+ ()%2"+ iks ead õ.etus ignoreeritakse+

tt.s:33777+s4ri2d+4om3do4311%&)1*36S-=EAM-/PETOST-6G?/!EE!6TASE

http://www.eti.ee/user_upload/eesti2010.pdf


http://www.21learn.org/activities/events/estonias-education-scenarios-2015/

http://arvamus.postimees.ee/3429705/mati-heidmetsa-essee-sellist-eestit-tahtsimegi

http://www.uusyhiskond.org/alkeemik.html


https://www.die-gdi.de/uploads/media/Studies_39.2008.pdf

http://www.ise.ee/dokumendid/stsenaariumid.htm

http://www.eays.edu.ee/aja/media/BAPP/materjalid/Eesti%20hariduspoliitika%20ylevaade.pdf

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11288&highlight=kaalutluste&op=archive2

https://www.scribd.com/doc/286251245/Uhistest-kujutlustest-Ja-tegudest

https://www.scribd.com/doc/288190283/MIKS-HEAD-OPETUST-IGNOREERITAKSE


http://www.21learn.org/activities/events/estonias-education-scenarios-2015/

http://arvamus.postimees.ee/3429705/mati-heidmetsa-essee-sellist-eestit-tahtsimegi


https://www.die-gdi.de/uploads/media/Studies_39.2008.pdf

http://www.ise.ee/dokumendid/stsenaariumid.htm

http://www.eays.edu.ee/aja/media/BAPP/materjalid/Eesti%20hariduspoliitika%20ylevaade.pdf

http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11288&highlight=kaalutluste&op=archive2

https://www.scribd.com/doc/286251245/Uhistest-kujutlustest-Ja-tegudest

https://www.scribd.com/doc/288190283/MIKS-HEAD-OPETUST-IGNOREERITAKSE



!uttas, V ()% 4"+ 0iktiivdemonstatiivsete .roduktide eluilmas+tt.s:33777+s4ri2d+4om3do43111HH%**3

!uttas, Valdo+ ()%"+ onservatiivid ja aridusuuendus+tt.s:33777+s4ri2d+4om3do431&1&%&3 (+%%+)%"

Saarts T+ ())"+ as teine Eesti on olemas - tt.:33777+emor+ee3kas-teine-eesti-on-olemas3 (+%+)%"

Salmon, G+ ())B"+ %'#ppe tulevikustsenaariumid. tt.:33uudiskiri+e-o.e+ee3.U1&H (1+%+)%"

Sarv, Ene-Silvia ())"+ =aridus8oorum - looja või maavaikitav l ariduses + !ainaVürmer (Toim+"+ %+ sajandi aridus - kas aridus kõigile E=0 1+ ja &+ jaanuar )), Tallinn,ettekannete ja artiklite kogumik (* - BH"+ Tallinn: Eesti =aridus8oorum+

S4enarios: An E.lorer[s Guide+ ())1"+ Sell 6nternational V+

tt.:33s)+stati4-sell+4om34ontent3dam3sell3stati438uture-energ;3do7nloads3sell-s4enarios3sell-s4enarios-e.lorersguide+.d8

Se.., AD Jrv, D Prints, D !emmelgas, P+ ()%*"+ ?gemus Eesti aridusstsenaariumid )% jaaridus aastal )%*+ oo.eratiivne .rojekt+ Tallinn: T#O T6+

Slaugter, !+ ()%%"+ 6ntrodu4tion+ Edu+ation for the Tent irst /entur "evisited.tt.:33ri4ardslaugter+4om+au37.-4ontent3u.loads3))13)H3E%FW6ntroW)%%+.d8

Slaugter, !+ ())1"+ 0utures Edu4ation: Fatal;st 8or /ur Times+ Journal o8 0utures Studies,0e2ruar; ))1, %(*": % ' *)+ tt.:33ri4ardslaugter+4om+au37.-4ontent3u.loads3))13)H38eW4atal;stWj8sW8inal+.d8

Tulevikutrendid+ aailm ja Eesti+ (%&&>"+ Tartu3Tallinn: TO6

@..iv Eesti+ Va2ariigi Presidendi akadeemilise nõukogu ettekanne !iigikogule (%&+ vee2ruar%&&1"+ Tartu-Tallinn+

https://www.scribd.com/doc/289892219/

http://www.emor.ee/kas-teine-eesti-on-olemas/


http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=8924

http://s05.static-shell.com/content/dam/shell/static/future-energy/downloads/shell-scenarios/shell-scenarios-explorersguide.pdf


https://www.scribd.com/doc/289892219/


http://uudiskiri.e-ope.ee/?p=8924



Documents

Ene-Silvia Sarv. Arutlused stsenaariumide Eesti Haridus – 2015 (1997/98) teemal: mõeldes ühiskonnale, haridusele ja Haridusfoorumile