Rahvastiku vananemise mõju majandusele ja sellega seonduvad

väljakutsed ühiskonnale

Ülo Kristjuhan Tallinna Tehnikaülikool

ulo.kristjuhan@tseba.ttu.ee GSM 534 28599

1

Mis ootab Eesti majandust XXI sajandi esimesel poolel kui

rahvastik vananeb?

2

•  Üha rohkem elatakse kõrge eani nii Eestis kui ka teistes arenenud maades. Elanikkonna keskmine vanus tõuseb. Sellega kaasnevad uued sotsiaal-majanduslikud probleemid.

•  Millised need probleemid on?

•  Kas Eesti võiks nende lahendamisel olla teistele riikidele eeskujuks?

3

Eurostati andmetel Euroopa Liidus alates aastast 2005 kuni 2030 inimeste arv vanusegrupis 65+ suureneb (minimaalselt) 52,3% (40 miljonit), kusjuures vanusegrupp 15-64 väheneb 6,8% (20,8 miljonit).

Kiiresti kasvab vanemate inimeste protsent, kes töötavad.

4

Eestis on vanemaealiste (55-64 aastat) tööhõive viimastel aastatel tõusnud ja ületab Euroliidu keskmist – 62,4% (Euroliidu keskmine 45,6%), kuid jääb märgatavalt maha Islandist – 82,9% ja Rootsist – 70,1%.

Sageli võivad edukalt spetsialistidena ja nõuandjatega töötada aga ka veelgi vanemad töötajad, kuigi mitte füüsilisel tööl. Nt Ameerika Ühendriikides on küllalt suur kontingent ettevõtjaid vanuses üle 80 a ja isegi üle 90 a.

5

Rikkaimatest inimestest

2. Warren Buffett – 82 a vana 3. Carlos Slim Helu – 69 a 5. Ingvar Kamprad – 83 a 6. Karl Albrecht – 89 a 9. Theo Albrecht – 87 a 10. Amancio Ortega – 73 a

6

Käesolevaks ajaks on keskmine eluiga tõusnud Jaapanis 83 aastani, Rootsis 81 aastani, Eestis seni veel 74 aastani; üksikutes väikestes piirkondades (New Yorgi äärelinnades, Horvaatia saartel) 90 aastani. Euroopa Liidu optimistlikumate prognooside järgi on keskmine eluiga Euroopa Liidus aastal 2050 ligi 100 aastat.

Saksamaal asuva maailma suurima edasikindlustuskontserni Munich Re prognooside põhjal elab praegune 25 aastane Eesti mees keskmiselt 96 eluaastani, sama vana naine 98 a.

7

On 2 keerukat probleemi, mis on seotud rahvastiku vananemisega (ehk mediaanvanuse tõusuga):

1. Töötajate keskmise vanuse tõusuga kaasnev töövõime langus ning selle sotsiaal-majanduslik efekt

2. Kuidas inimene võiks saada juurde hea tervise aastaid ja eluaastaid

8

Viimased uuringud on näidanud, et käesoleval ajal arenenud maades keskmine eluiga tõuseb peamiselt vanemate inimeste tervise paranemise kaudu. Elanikkonnas väheneb nende inimeste protsent, kellel on elada viimased 6-7 eluaastat, millal nad on tunduvalt madalama töövõimega.

Madala sündimuse tõttu kaasajal väheneb ka nende protsent, kes on veel liialt noored, et töötada, mis samuti tõstab töövõimeliste protsenti elanikkonnas.

9

Nii nooremad kui ka vanemad töötajad (45+) omavad plusse ja miinuseid. Noorte plussidest on palju räägitud. Vanemate töötajate plussideks on sageli •  Tarkus, mõistmise sügavus ja avarus •  Erialased vaiketeadmised (tacit knowledge) ja kogemused •  Sotsiaalne kogemus •  Täpsus •  Hea töödistsipliin •  Väike tööõnnetuste arv Neid positiivseid aspekte tuleb kasutada.

10

Probleemideks kõrge töövõime aastate ja eluea pikendamisel on:

•  elanikkonnas levinud vale arvamus, et vananemist pole võimalik edasi lükata

•  levinud vale arvamus, et igasugune töö vanemas eas on tervisele kahjulik

•  inimese vananemise edasilükkamise uuringuid finantseeritakse tühiselt (kuigi bioloogilisi protsesse uuritakse mitte vähe)

•  parima töö- ja elukeskkonna loomine

•  oma tervisest mittehoolimine elanikkonnas 11

Inimese vananemise edasilükkamise uuringuid viib läbi ainult mõnisada teadlast maailmas, sadu kordi nt vähem, kui sõjalise eesmärgiga uuringuid või kui läheb vanemate inimeste sotsiaalabiks. See loob võimaluse, et ka Eesti võiks anda märgatava panuse.

Huvi puudub selliste uuringute finantseerimise vastu, kus enamus tulemusi ilmneb paljude aastate pärast. Samuti esineb kartus tekitada demograafilisi ning majanduslikke probleeme. Samas pika elueaga Macaos on kõigest 0,9 last ühe naise kohta.

12

13

Viimase aja uuringud näitavad, et vananemist on võimalik edasi lükata, arvestades, et

•  kõigepealt toimivad riskitegurid •  seejärel tekivad nähtamatud muutused kudedes,

mis annavad ebamugavusaistinguid, hiljem kujunevad välja haigused

Arstid üldiselt ei tegele märkamatute või peaegu nähtamatute muutustega ehk summaarselt vananemisega

14

Haigussümptomid ja tervisehäired on rakkudes ja kudedes kogunenud muutuste nähtav osa

Seetõttu vähendades haiguste riskitegureid, lükkame edasi nende haiguste väljakujunemst, pikendame nooruse ja keskea aastaid ning eluiga.

Vananemine on individuaalne nähtus

15

Kompleksi seni väljaselgitatud teguritega arvestamine võimaldab lisada endale kuni 20 töövõime aastat ja eluaastat. Üksiku hästi läbi uuritud teguriga, nt optimaalse toidu kogusega arvestades, lisandub keskmisel eurooplasel ainult 2 aastat.

Sageli on kõige olulisemad psühholoogilised tegurid.

16

Tom Kirkwood, Ühendkuningriik 17

Aubrey de Grey, Chief Editor

Indexed in Current Contents, Science Citation Index …

18

Dr Aubrey de Grey tegeleb eeskätt noorendamise ja regeratiivse meditsiini uuringutega.

Tema seisukohtade järgi on intensiivsete noorendamise uuringute korral juba käesoleval ajal 60-aastate hulgas inimesi, kel avaneb võimalus elada kuni 1000 aastaseks

19

Paari viimase aastakümne uuringud on veenvalt näidanud, et vanema inimese (nt 60+) töötamine on kasulik talle. Töö võimaldab •  Ühiskondlikku positsiooni •  Paremat sotsiaalset keskkonda •  Paremat tervist •  Personaalseid saavutusi •  Sõltumatust •  Paremat sissetulekut •  Muid majanduslikke ja mittemajanduslikke hüvesid

20

Ametitöö peaks olema atraktiivne. Lisaks, on väärtuslikke andmeid võiks anda mitmed teadusuuringud, nt:

•  miks Eestis vanemad inimesed, 45+, sageli ei taha töötada ettevõttes?

•  kui palju oleks võimalik kasutada pensionieas tööjõudu?

•  miks Eesti ettevõtjad sageli ei taha võtta tööle vanemaid 45+?

•  eelpensionile mineku põhjused

•  miks väga vähesed (ca 1%) võtavad edasilükatud pensioni, 0,9% pensionitõusu iga kuu kohta?

21

•  kui palju tervist ja eluaastaid annab hilisem (vanuses 65-75) töölt tagasitõmbumine Eesti inimesele,

•  kui palju hilisem töölt tagasitõmbumine vähendab haigusega seotud kulutusi?

•  millised eluiga pikendavad meetmed on kõige efektiivsemad, vähem kulutusi ühe võidetud eluaasta kohta?

•  mida ettevõtja peaks teadma inimese vananemisest?

22

Eestis on vajalike uuringute läbiviimiseks head eeldused. Nt Tallinn Tehnikaülikoolis õpetakse järgnevaid õppeaineid:

•  Nooruse säilitamine ja vananev rahvastik (õppeaine ainulaadne Baltimaades ja Põhjamaades)

•  Vanem töötaja organisatsioonis (õppeaine ainulaadne Baltimaades)

•  Ergonoomika (käsitletakse keskkonnategurite, sealhulgas psühholoogilise keskkonna, optimeerimist)

•  Inimeseõpetus

• Terviseedendus

•  Heaoluriigi mudelid

•  E-tervise alused 23

Tallinna Tehnikaülikoolis korraldatakse regulaarselt rahvusvahelisi sümpoosione rahvastiku vananemise küsimustes. Aastas ilmub 5-10 publikatsiooni rahvusvahelistes ajakirjades.

Vananemise edasilükkamisega seotud uuringute ja praktiliste rakenduste tagajärjel võidavad elu-, kõrge töövõime ja tervise aastaid juurde eelkõige noored. Võidavad kõige rohkem ka rahaliselt. Mida nooremad, seda rohkem.

Võidavad hea tervise aastaid ka vanemad, üle 60 aastased, kuigi paar korda vähem aastaid.

24

Eluea pikendamine Eestis 74 aastalt 81 aastani, 10% (ehk surmajuhtumite vähendamine 10%) on võimalik abinõudega, mis peaaegu ei nõua kulutusi või säästavad raha, nt toidukalorite piiramine

Võttes Ameerika teadlaste uuringute alusel inimelu väärtuseks 5 milj dollarit ehk 60 milj. krooni (mida arvutatakse elu säästvate vahendite ostmise ja nende efektiivsuse alusel), säästame Eestis aastas. 1800 inimest ehk 108 miljardit krooni

Võttes tagasihoidliku inimelu väärtuse üks miljon krooni, saame aasta säästu 1,8 miljardit Eesti krooni

25

26

27