P R O J E K T I U U D I S K I R I # 4S E P T E M B R I S 2 0 2 0

Metoodika väljatöötamine ja katsetamine - 4

Koostöö ühiste põhjaveevarude tõhusamakshaldamiseks - WaterAct - 10

Hüdrogeoloogiliste uuringute tulemused Matsiallikasoo pilootalal Aastatel 2018-2020 uuriti piiriülesesGauja-Koiva vesikonnas paiknevatMatsi allikasood. Allikasoo asubVõrumaal Rõuge vallas Matsi külasMustjõe oru vasakut nõlva lõikavassälkorus. Pilootuuringu eesmärk olikontrollida ja iseloomustadaeeldatavat seost sealsete PÕSMÖS-de ja Kesk-Devoni põhjaveekogumivahel Gauja-Koiva vesikonnas.Uuringu käigus koguti põhjalikallikasood iseloomustav andmestikvee keemia, veetasemete ningbotaanilise koostise kohta. Kogutudandmestiku analüüsi põhjal selgitativälja allikasood toitva vee päritolu.

Matsi allikasoo koosneb kolmest alast (M1, M2 ja M3) (pindalad vastavalt 0,7, 3,4 ja 0,4 ha), millest M1 soolala uuritidetailsemalt. Põhjast, idast ja lõunast ümbritsevad sälkorgu Kesk-Devoni Gauja lademe liivakivi platood, mida katabvaldavalt õhuke moreenist või liustikujärve ja -jõe setetest koosnev pinnakatte kiht. M1 sooala moodustavadkvaternaarisetted: vähelagunenud kõrgsoo turvas (tarn ja turbasammal), keskmise paksusega 1,6 m; allikalubja kiht,keskmise paksusega 0,6 m; nende lamamis peenliiva kiht, mis on tõenäoliselt liustikujärvelise või -jõelise päritoluga.Hüdrokeemiliste analüüside tulemused osutavad jätkuvale allikalubja moodustumisele karbonaatsete mineraalideüleküllastuse tõttu vees.

Matsi allikasoopaiknemineMustjõe orus jakontseptuaalsemudeli läbilõikeasukoht.

Foto: Raimo Pajula

Uuringu käigus kogutud hüdrodünaamilised, -keemilised, termilised ja isotoopsed andmed kinnitasid Matsi allikasoo jaKesk Devoni põhjaveekogumi vahelist hüdrodünaamilist seotust. Pilootuuringu asukohas koosneb põhjaveekogummaapinnalähedasest Kvaternaari veekihist ja selle all olevast Kesk-Devoni Gauja-Aruküla põhjaveekihist. M1 sooalapõhjaveelisest toitest moodustab 33% juurdevool Kvaternaari veekihist. See põhjaveekiht on ka makrotoitainete (DOC, Nja P) ja teiste saasteainete peamiseks allikas, mis tõenäoliselt tingitud intensiivsest põllumajandustegevusest allikasoostülesvoolu jääval alal. 67% M1 sooala põhjaveelisest juurdevoolust moodustab Gauja-Aruküla veekihi põhjavesi. Samutipärineb põhiline põhjavee juurdevool soolaladele M2 ja M3 Gauja-Aruküla põhjaveekihist. Gauja-Aruküla põhjaveekihist väljavoolav vesi lahjendab mingil määral Kvaternaari veekihist pärinevat toitainete koormust,segunedes sellega enne väljavoolu. Sooala M1 põhja- ja keskosas kasvab allikasoole iseloomulik taimestik, mis onlooduslikus seisundis. Kvaternaari veekihist pärinev toitainete koormus koos kobraste tegevusest põhjustatud kõrgeveetasemega on muutnud sooala M1 idaosas asuvaid taimekooslusi.

Kontseptuaalne hüdrogeoloogiline mudel Matsi allikasoost. Läbilõike asukoht on märgitud asukoha joonisel.

2

Ökosüsteemi seisundi, seda mõjutavate tegurite ja sellessisalduva elurikkuse hindamiseks viidi 2019. aasta juulis läbitaimkatteuuringud ka GroundEco projektialal Matsi allikasoos.Soo mõlemal lahustükil (M1 ja M2) määrati taimkatteanalüüsikäigus kõik taimeliigid ja nende protsentuaalsed katvused. Igataimeruudu juures mõõdeti ka selle veetase ning hilisemakstaimkattekaardi koostamiseks salvestati iga taimeruudukoordinaadid. Kokku teostati 58 taimkatteanalüüsi.Taimekoosluste eristamiseks kasutati klasteranalüüsi.

Kokku leiti uuringuala kahelt lahustükilt kokku 70 soontaime- ja13 samblaliiki. Leiti mitmeid kaitsealuseid liike, nt IIkaitsekategooriasse kuuluv kollane kivirik (Saxifraga hirculus).Alal kasvas ka mitmeid käpalisi; neist soo-neiuvaip (Epipactispalustris) oli kohati lausa levinud kaasdominandiks. Ehkkikirjeldatud taimkatte põhjal on suurem osa Matsi allikasoostheas seisus ja tüübile omase taimkattega, tuleneb liigilinemitmekesisus kohati inimtegevuse mõjust, mis on soosinudmõnes allikasoo osas sellele mitteomaste taimekooslustekujunemist.

Tõenäoliselt on M1 sooala toitva vee keemiline saastuminetaimekooslusi olulisel määral mõjutanud. Teine lahustükk (M2)on taimkatte osas ühtlasem, kuid siin on kraavitaminepõhjustanud ala põhja- ja lääneosa kattumise puistuga,vähendades nõnda looduslähedases seisus avasoo pinda peapoole võrra: ajaloolistel kaartidel on suur osa praegusestmadalsoometsast veel lage. Seega näitavad meie uuringud, etnii soo veetaseme langus kui muutused soovee keemiliseskoostises mõjutavad oluliselt soo taimekooslusi ning seeläbisooökosüsteemi tervikuna.

Taimkate on üldjuhul ökosüsteemi kõige nähtavam osa ningannab esmast informatsiooni ökosüsteemi teiste komponentide jaselle üldise seisundi kohta. Soodes peegeldab taimekoosluseelkõige turbakihi ja sood toitva vee omadusi. Vee puhul ontaimestikule oluline nii selle kvaliteet kui kvantiteet: ühest küljestkujuneb taimekooslus vastavalt veetasemele, teisalt aga veekeemilistele ja füüsikalistele omadustele (nt pH,temperatuurirežiim, toitainesisaldus). Inimtegevuse tagajärjel (ntkraavitamine, toitainete sissekanne) muutunud veerežiim kajastubseetõttu üldjuhul ka taimkattes.

Matsi allikasoo suurem ala (M2).

3

Matsi allikasoost leitud kaitsealune taimeliik kollane kivirik(Saxifraga hirculus), mis kuulub II kaitsekategooriasse.

Taimkatteuuringud Matsi allikasoos

4

Metoodika väljatöötamine ja katsetamineProjekti käigus töötati välja põhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide (PSMÖS) tuvastamise ja hindamisemetoodika. Metoodikat kasutades tuvastati Gauja-Koiva piiriüleses vesikonnas 60 PSMÖS ala kogupindalaga ~732 ha(peaaegu 2/3 Ruhnu saare suurusest). Metoodika hõlmab ka kvantitatiivseid (veetasemete) ja kvalitatiivseid (veekeemia) hindamisskeeme, et teha kindlaks,kas põhjavee seisund põhjustab PSMÖS-le kahju ja vajadusel kavandada halvas seisus PSMÖS-deheastamismeetmeid. Metoodika esmakordne testimine ja kinnitamine toimus kahel pilootuuringualal - Matsi allikasoos jaKazu lejas, kus otsiti parimaid lähenemisviise PSMÖS-de edasiseks uurimiseks. Metoodikat rakendatakse vesikondade kolmanda tsükli veemajanduskavade (2022-2027) ettevalmistamisel, millegatagatakse ühiste põhjaveevarude (peamine joogivee allikas) ja nendega seotud ökosüsteemide pikaajaline kaitse.

Projekti täielik ingliskeelne aruanne (välja töötatud metoodika, pilootuuringud ja soovitused) on saadaval siin.

Kogu GroundEco projekti kokkuvõttev voldik on saadaval eesti, läti ja inglise keeles.

Hüdrogeoloogiliste uuringute tulemusedKazu Ieja pilootalalAlates 2018. aasta lõpust oleme uurinud põhjaveest sõltuvaid maismaaökosüsteeme (PÕSMÖS) Lätis Kazu lejas. Kazuleja on tähelepanuväärne ürgorg Cēsise lähedal. Seal asub kuulus Seitsme Allika juga, mis voolab kaskaadina üle 6 mkõrguse tehisliku allikalubja kalju. Oru veergudel on tuvastatud jätkuv nõrglubja moodustumine ja oru põhjas paiknevadmärgalad, seetõttu valiti Kazu leja Lätis GroundEco pilootuuringualaks. Huvitaval kombel olid Kazu lejas oru põhiliste allikate vooluhulgad väga varieeruvad. 2019. aasta suvel mõõdeti veevooluhulgaks vaid 5 l/s, aga 2020. aasta varakevadel koguni 60 l/s. Kazu leja suurimate allikate infiltratsioon toimubCēsise ja Priekuļi asula vahel. Valgalas domineerivad intensiivselt haritavad põllumaad. Allikate põhigrupi valgala onumbes 1,8 km2.

Pilootuuringute läbiviimiseks paigaldati Kazu leja orgu kolm põhjavee vaatluskaevu, mis varustati automatiseeritudveetaseme ja elektrijuhtivuse anduritega. Kuue proovivõtu kampaania käigus koguti 57 põhja-, allika- ja pinnavee proovi.Proovidest määrati vee keemiline koostise põhikomponendid, biogeensed ja mikroelemendid ning stabiilsete isotoopidesuhted. Lisaks jälgiti veetemperatuuri muutusi kahes allikas ja kahes pinnavee vaatluspunktis, aga ka pinnasetemperatuuri vertikaalsuunalist jaotust ja varieerumist.

Ajalooliste andmete põhjal oli Kazu lejas asuvallikalubjalasundi (Lībāni-Jaunzemji deposits)maht üle 230 tuhande kuupmeetri. Suurem osaallikalubjast kaevandati ära 20. sajandil. Allikadkandsid selle materjali maapinnale. Seemoodustaks 12 cm paksuse kihi, kui see jaotadaühtlaselt üle oru valgla. Veelgi enam, vaid väikeosa allikavees lahustunud mineraalidest ladestuballikalubjana. Seetõttu on allikavees lahustunudja eemaldatud kivimite kogumaht palju suurem.Võib järeldada, et karstisüsteem – tühimikevõrgustiku moodustumine kivimite lahustumisetõttu – põhjaveekihis, peab olema väljakujunenud dolomiit kivimites, millest allikate vesipärineb. Arhiividest võib leida aruandeidümbritsevatel põldudel olevate karstilehtritekohta, mis toetavad kujunenud karstisüsteemihüpoteesi.

Kazu leja valgla: punane joon – valgala piir, mustad polügoonid - põhjavee valgala; roheline ala – veepideme paiknemine,dolomiidi veekihi lamamis.

5

Huvitava nähtusena on kohalikud elanikudtäheldatud soojadel suvehommikutel allikaveevalgenemist. Tõenäoliselt on selle põhjusekskaltsiidi kristallide moodustumine vees, misladestuvad nõrglubjana.

Seitsme Allika oja Kalna Jaunzemji talu lähedal, kus toimus veevalgenemise nähtus. Selle põhjuseks on ilmselt kaltsiidi kristallidemoodustumine vees.Foto: Anda Magnoe, 25. juuli 2019.

Pilootuuringute käigus selgus, et nitraatide kontsentratsioonidKazu leja allikastes on ebatavaliselt kõrged. Tõenäoliselt on sellepõhjuseks ümbritsevatel põldudel kasutatavad väetised. Kõrgeimnitraatide sisaldus (keskmiselt 35,6 mg/l) oli suurimas allikaterühmas, mis moodustavad Seitsme allika joa. Keskminenitraatide kontsentratsioon ei ületanud joogiveele seatudpiirväärtusi (50 mg/l), kuid oli oluliselt kõrgem varasemalt Gaujavesikonna veemajanduskavas esitatud looduslikusttaustatasemest (6,6 mg/l). Üldiselt on Lätis põhjavee nitraadiühendite kontsentratsioonidmadalad, kuna pinnases on redutseerivad tingimused (hapnikupuudus). Antud alal toimub tõenäoliselt karstunud dolomiitidestkoosneva veekihi hapnikuga rikastumine, mis soodustabnitraatide säilimist vees.

6

Nitraatide (NO , mg/l) keskmised mõõdetud kontsentratsioonide võrdlus suvel ja talvel Kazu leja vetes.

Uuringust järeldub, et Kazu leja oru põhjas asuvmärgalakompleks eemaldab nitraati veevoolusttõhusalt. Kahjuks töötab see looduslik filter ainultsoojal aastaajal ja Seitsme Allika joast pärinebkõrgema nitraadisisaldusega vesi, mis suubub otseTriečupīte ojja ning mitme kilomeetri pärast allavooluGauja jõkke. Kazu leja allikates moodustub endiselt nõrglupja, kuidnende vesi on reostatud põllumaadelt leostunudväetiste ja teiste kemikaalidega. Kuigi reostunud vesivoolab läbi Kazu leja oru põhjas asuva märgala, näibet suurenenud toitainete sisaldus ei avaldanud otsestkahjulikku mõju allikate ökosüsteemidele, kus toimubnõrglubja settimine.

3

7

Projekti GroundEco raames töötati välja kuluefektiivsedtemperatuuriandurid, et leida alternatiivseid viise PÕSMÖS-de tuvastamiseks ja hindamiseks. Seadmetele koostatiprojektid, valmistati prototüübid, ehitati valmis anduriüksusedja katsetati välitingimustes kahel pilootalal - Kazu leja orusPõhja-Lätis ja Matsi allikasoos Lõuna-Eestis. Arendatudandurisõlm töötab kui vertikaalne temperatuuriprofilaator, miskoosneb viiest kalibreeritud temperatuuriandurist, mispaigaldatakse soosetetesse kindlatele sügavustele (alates 25cm kuni 2,5 m). Andurid mõõdavad pidevalt 5 minutiliseintervalliga. Mõlemal pilootalal koguti andmeid üheaegselt.Samaaegselt kogutud andmed võimaldasid kahte uuringualavõrrelda ning hinnata põhjavee väljavoolu dünaamikat läbiallikasoo.

Graafikule on kantud mõlemal pilootuuringualal mõõdetudtalviseid veetemperatuuri ajalis-ruumilised muutused(värviskaalal). Tumesinised piirkonnad graafikute ülemistesosades tähistavad perioode, mil pinnalähedastes setetes olikülmem vesi, kollased ja punased toonid graafikul näitavadsoojemaid temperatuure sügavamates settes, kus liigubsoojem põhjavesi.

Kahe pilootala erinevused ilmnevad madalatemperatuuri signaali vertikaalses mustris - Kazu lejagraafikult on näha, et külmemad temperatuurisignaalidesinevad sügavamal kui 2 meetrit, Matsi uuringualalaga hajuvad temperatuurisignaalid sügavusel 1–1,5 m. Tulemused näitavad põhjavee alt üles voolamist Matsiallikasoos, kus vesi pärineb Kesk-Devoni Gauja-Arukülapõhjaveekihist, millel on aastaläbi püsiv temperatuurumbes 7-7,5 °C. Kazu leja tulemused näitavadmuutlikumathüdrodünaamilist olukorda, kus pinnaveel on suuremmõju. Mõlema uuringuala tulemuste võrdlemisel saabjäreldada, et Matsi allikasoos on põhjavee väljavoolulsuurem osakaal kui Kazu leja orus. Neid järeldusi ei saasiiski siduda kogu uuringualaga, sest anduridkirjeldavad vee temperatuuri vaid paigalduskohavahetus läheduses. Vaatamata mõnele puuduseleosutusid kuluefektiivsete andurite süsteemid PÕSMÖS-de hindamisel kasulikeks.

Põhjavee vertikaalsed temperatuuriprofiilid

Kazu Iejas on olemas nõrglubja allikad (EL elupaigatüübi kood 7220*) ja madalsoo. Aktiivsete nõrglubja allikate vastavusesoluliseks PÕSMÖS-iks määratlemise kriteeriumitele kahtlusi ei tekkinud. Nendes elupaikades on olemas allikatele tüüpilinetaimestik, milles mängivad olulist rolli samblad (domineerib kammroodik Palustriella commutata). Kazu Ieja madalsoo on kujunenud oru põhja. Kuigi soo toitub allikatest, mis avanevad oru nõlvadel ja põhjas, ei vasta seetaimestiku poolest ühelegi Loodusdirektiivi Lisas I loetletud elupaigatüübile, mistõttu ei klassifitseerunud ka oluliseksPÕSMÖS-iks. Soo taimestikus domineerib pudeltarn (Carex rostrata), teisi liike (sh. samblaid) on vähe ja nende katvus onväike. Ei leitud ühtegi obligatoorselt lubjalembet liiki. Tõenäoliseks põhjuseks, miks soo taimestik ei vasta tänapäevalühelegi Loodusdirektiivi Lisas I nimetatud elupaigatüübile, on asjaolu, et alalt on varem kaevandatud turvast. See näidepilootuuringust kujutab olukorda, kus ökosüsteem on hüdroloogiliselt küll põhjaveest sõltuv, kuid seda ei ole võimalikmääratleda oluliseks PÕSMÖS-iks, kasutades ainult olemasolevaid elupaigatüüpide kaardiandmeid.

Mõned nõrglubja allikate elupaigad (7220*) on kujunenudendistesse allikalubja murdudesse, mis olid kasutusel 20.sajandi alguses. Tänapäeval ei erine need taimestikupoolest oluliselt looduslikest allikatest. Selle põhjal võibjäreldada, et Kazu Iejas on allikaökosüsteemidelõnnestunud taastuda ja need vastavad tänapäevaloluliseks PÕSMÖS-iks määratlemise kriteeriumitele.Samas ei tohi teha üldistust, et allika-elupaigadtaastuvad pärast kaevandamist alati, kuna nendetaastumispotentsiaal on asukohaspetsiifiline. Pilootuuringu käigus ei tuvastatud taimestikus märke,mille alusel oletada põhjavee kvantiteedi või kvaliteedinegatiivset mõju allikatele. Pika põua tõttu 2018. aastaloli üks allikas 2019. aastal küll täiesti kuiv, kuid sambladomineerimisega kooslus jätkas kasvamist, kui allikaväljavool taastus. See näitab, et väikeseid allikaid janendega seotud liike võivad negatiivselt mõjutadakliimamuutuste tõttu pikenevad ja sagenevad põuad. Kuigi Läti Ülikooli teadlased tuvastasid allikaveestkõrgenenud nitraadisisalduse, ei leitud ühtegi taimeliiki,mis indikeeriks kõrgenenud toitainete sisaldust.

Kazu Ieja pilootala taimkatteuuringute tulemused Allikate ja põhjaveetoitelise soo taimestikku uuriti Läti pilootalal Kazu Iejas selleks, et testida põhjaveest sõltuvatemaismaaökosüsteemide (PÕSMÖS) identifitseerimise ning põhjaveekogumi poolt neile avalduva võimaliku kvantitatiivse jakvalitatiivse mõju hindamise metoodika rakendatavust.

Nõrglubja allikate taimestik Seitsme Allika joa juures.

8

GroundEco projekti raames välja töötatud Eesti ja Läti ühine metoodika näeb ette, et oluliste PÕSMÖS-ide valikul tuleblähtuda EL-i Loodusdirektiivi Lisas I loetletud põhjaveest sõltuvatest elupaigatüüpidest. Sellesse nimekirja kuuluvad näiteksallika-alad, lubjarikkad madalsood, soometsad. Välja töötatud metoodika kohaselt on elupaigatüüpidele kehtestatuderinevad pindala alampiirid, millest alates on põhjendatud lugeda ala oluliseks PÕSMÖS-iks. Seega on PÕSMÖS-idepiiritlemiseks võimalik kasutada olemasolevat elupaigatüüpide andmestikku ilma täiendavate inventuurideta.

Allikatoiteline soo pudeltarnaga (Carexrostrata) oru põhjas.

Allikate limuste faunat on Lätis vähe uuritud. Puuduvad teadmised, millised liigid on tüüpilised ja millised liigid teatudkeskkonnatingimustele kitsalt spetsialiseerunud. Samas oleks võimalik limuseid kasutada keskkonnaseisundi indikaatoritena,sealhulgas ka ökosüsteemide seisundi hindamisel.

Limuste inventuur Kazu Iejas

Kazu Ieja limuste uuringu viis 2019. aastal läbiV. Spuņģis Läti Ülikoolist Läti LooduskaitseAgentuuri tellimusel. Proovid koguti kolmest kohast: looduslikeallikatega oru nõlvalt; endisest allikalubja murrust,kus on taastunud allikataimestik ning madalsoostoru põhjas. Kokku tuvastati 27 liiki limuseid. Kõikproovivõtukohad erinesid limuseliikide ja isenditearvu poolest. Allika-elupaikade limuste faunatmõjutavad oluliselt ümbritsevad elupaigad, milleltneile tüüpilised limuste liigid liiguvad allikatejuurde. Liigilist mitmekesisust ja isendite arvumõjutavad ka toiduressursid. Kazu Ieja allika-elupaikades domineerisid laialtlevinud metsade jamärgalade liigid. Ei leitud ühtegi liiki, midapeetakse iseloomulikeks allikatele jaallikasoodele.

Merevaiklane (Succinea putris) on harilik mitmesugustes märgalaelupaikades, sealhulgas Kazu Iejas.

9

30. jaanuar 2020. aastal toimus LätiÜlikooli 78. rahvusvaheliseteaduskonverentsi raames erisessioon“Hüdrogeoloogia ja põhjaveest sõltuvadökosüsteemid”. Põhiline fookus oliGroundEco projekti tulemustetutvustamisel, aga ettekandeid tehti lisaksteiste põnevate hüdrogeoloogiavaldkonna uuringute tutvustamiseks.Erisessiooni korraldajateks olid projektipartnerid - Läti keskkonna-, geoloogia– jameteoroloogiakeskus, Läti Ülikool,geograafia ja maateaduste teaduskondning Tallinna Ülikooli ökoloogia keskus.

GroundEco projekti tulemused Läti ülikooli 78.rahvusvahelise teaduskonverentsil

Konverentsi erisosessiooni avakõne pidas austatud Läti Ülikooli Loodus‑ , Tehnika- ja Meditsiiniteaduste prorektor ValdisSegliņši. Peaesinejateks olid kutsutud Tallinna Ülikooli ökoloogia keskuse teadur ökoloogiadoktor Marko Vainu ja EestiGeoloogiakeskuse hüdro- ja keskkonnageoloogia osakonna juhataja geoloogiadoktor Andres Marandi. Plenaarettekanneteteemadeks olid vastavalt põhjaveest sõltuvad maismaaökosüsteemid ja kontseptuaalsete mudelite roll hüdrogeoloogias.

Erisessiooni esimeses osas tutvustati projekti GroundEco peamisi tulemusi – PÕSMÖS-de identifitseerimise ja hindamisemetoodikaid, tuvastatud ökosüsteeme Eestis ja Lätis, pilootuuringu alade tulemusi ja välja töötatud kontseptuaalseidmudeleid projekti pilootuuringu aladel: Matsi allikasoo (Eestis) ja Kazu leja (Lätis). Teises pooles tutvustati osalejatele Lätiteadlaste läbiviidud uuringute tulemusi hüdrogeoloogia valdkonnas. Konverentsi erisessioonil oli kokku 46 osalejat Lätist jaEestist, esindatud oli 13 erinevat institutsiooni.

GroundEco projekti virtuaalne lõpuüritusCOVID-19-st tingitud kogunemis- ja reisipiirangute tõttu ei olnud projektipartneritel võimalik kohtuda näost näkku, seegatoimus 29. juunil GroundEco lõpuseminar virtuaalselt veebis. Lõpuürituse raames tutvustas projektijuht Inga Retiķe (Lätikeskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogia keskus) osalejatele projekti tulemusi: koostatud ühine metoodika põhjaveestsõltuvate maismaaökosüsteemide (PÕSMÖS) tuvastamiseks ja nende seisundi hindamiseks Gauja-Koiva vesikonnas;pilootuuringute tulemused Eesti Matsi allikasoos ja Lätis Kazu leja orus. Ettekandes keskenduti rohkem projektijäreldustele ja soovitustele, mis võimaldavad tulevikus maismaaökosüsteeme edukamalt tuvastada ja majandada vastavaltVeepoliitika raamdirektiivile. Kõik huvitavad faktid ja tulemused on kirjas lõpparuandes (inglise keeles).

Maija Rieksta (Vidzeme regiooni planeerimisosakond) tutvustas üritusel osalejatele projekti jooksul läbiviidudinformatsiooni levitamistegevusi. Teavet jagati projekti partnerite sotsiaalmeedia kanalites, koostati infovoldik ja erinevaiduudiskirju. Kõik koostatud materjalid on leitavad siit.

Lisaks projektipartneritele endile osalesid lõpuüritusel ka kutsutud osalejad Läti Vabariigi Keskkonnakaitse jaRegionaalarengu ministeeriumist ja Eesti Keskkonnaagentuurist.

Lõpuürituse materjalid leiate siit.

Koostöö ühiste põhjaveevarude tõhusamakshaldamiseks (WaterAct)GroundEco meeskond jätkab Läti ja Eesti partneritegatihedat koostööd uues projektis “Joint actions for moreefficient management of common groundwater resources(WaterAct)”. Projekt edendab ühiste põhjaveevarudesäästvat majandamist. Seekord kuulub professionaalsessemeeskonda juba kaheksa erinevat organisatsiooni(teadlased, keskkonnaasutused, poliitikakujundajad japlaneerimis regioon), kes ei karda uusi väljakutseid. Projekti meeskond täidab kahe aasta jooksul mitmeidambitsioonikaid ülesandeid, et tagada EL veepoliitikanõuete rakendamine, parandada põhjavee majandamisesosalejate kompetentsi ning edendada üldsuse teadlikkustja huvi põhjavee ning sellega seotud ökosüsteemide kaitsevastu. Projekti raames on kavas hinnata kõigeväärtuslikumat piiriülese ressurssi – põhjavee – seisundit,kasutades olemasolevat kompetentsi, samas rakendatakse

moodsamaid lähenemisviise ja omandatakse uusi teadmisi(R programmeerimiskeel ja osalemine rahvusvahelistelkonverentsidel). WaterAct meeskond kaasab avalikkuseallikavee seiresse (töötatakse välja veebipõhine tööriist jajuhised), mis äratab kohalike elanike huvi vee ja loodusevastu, aga samas kogutakse uusi andmeid riigiasutustele jateadlastele. Samuti töötatakse välja põhjaveest sõltuvateökosüsteemide kirjeldamiseks mõeldud käsiraamat (juhised)elupaigaekspertidele, mida testitakse välitöödel, kushuvilised saavad projekti meeskonnaga liituda.

Lisateave projekti kohta on leitav bit.ly/WaterAct-project.Sinna lisatakse kogu info projekti kohta, kohtumisteettekanded ning tulemused. Projekti WaterActtulemused on kõigile vabalt kättesaadavad.

See artikkel väljendab autori vaateid. Programmi korraldusasutus ei ole vastutav selle eest, kuidas seda infot võidakse kasutada.

Materjalide koostajad:Siim Tarros, Maile Polikarpus (Eesti Geoloogiateenistus),Jaanus Terasmaa, Oliver Koit, Marko Vainu (Tallinna Ülikooliökoloogia keskus), Inga Retiķe (Läti Keskkonna, Geoloogiaja Meteoroloogia keskus), Agnese Priede (Läti LooduskaitseAgentuur), Jānis Bikše ja Andis Kalvāns (Läti Ülikooligeoloogia osakond), Ieva Bīviņa (Vidzeme regiooniplaneerimisosakond).

Projekti “Joint management of groundwater dependentecosystems in transboundary Gauja – Koiva river basin(GroundEco)” viiakse ellu Läti-Eesti piiriülese koostööprogrammi Interreg 2014-2020 raames (www.estlat.eu). Selleeesmärgiks on tõhustada ühiste põhjaveeressursside japõhjaveest sõltuvate maismaaökosüsteemide jätkusuutlikkumajandamist piiriüleses Gauja-Koiva veekonnas.