Eesti Päevaleht Kolmapäev, 6. september 2017 11

Lugejakiri

Probleemid, mis on seotud EPLi kestvuse-ga on vanad ja ammu tuntud. Tuge saades mitte ainult meie Rootsi RELilt, vaid ka ülemaailmselt ÜEKNilt, katsuti mõ-ned aastad tagasi seada EPL ja terve meie ikkagi häviv “paguluspress” värsketele ja edasiviivatele alustele. Jõudsime päris kau-gele. Olime isegi alustamas koostööd Eesti asjaosalistega kui “meie enda inimesed”, s.t ajalehtede toimetajad (välja arvatud To-ronto Eesti Elu) koos mõne “strateegilise kommunikatsiooni maailmameistriga”, sel-le ettevõtte torpedeerisid võtetega, millest nad enam kuulda ei tahaks.

Kuidas see kõik Stockholm horisondil välja nägi ja läbi viidi, võib oma mälestustes selgitada Tiina Pintsaar. Lugeda on sellest projektist RELi Rahvuslikus Kontaktis ja – NB! mitte EPLis, kus keelduti avaldamast isegi meie ÜEKNile ettekantud ja küllaltki kokkusurutud lõpuraportit. Mai Raud Rah-vuslik Kontakti soliidse toimetajana aval-das aga kohe.

Olen seda ka varem arvanud ja välja ütelnud: Kui EPL ei tea juba mitmendat korda palub oma tellijaskonnalt uusi in blanco toetusi, siis soovitan toimida, nagu mujal viisakas maailmas. Võitmaks lugeja-te usaldust ja huvi, tuleb toetussoovile lisa-da EPLi a) sisuline uuendusplaan ja b) ma-jandusplaan, kus ka teatud c) enda panus (commitment) ära märgitud.

Nii kaua kui toetussoovil puudub sel-gitus enda panuse kohta ja leht iseendast uuendusmärke ja tellijaarvu tõusu üles ei näita, kas peaksime siis jälle pimesi toeta-ma kreenis ettevõtet, mille juhatus on kor-duvalt demonstreerinud oma ükskõiksust ja ebakompetentsust ajakohaste uuenduste suhtes? Kui kaua veel?

EPLi kiireks ja odavaks digiteerimiseks ja sealt võimaliku spin-off-efekti leidmiseks, vahendasin enam kui pool aastat tagasi igate pidi soodsa pakkumise Göteborgist.

Kuna mul tagasiside puudub, küsin ta-gasihoidlikult, mis juhtub, kuidas sellega läheb? Jah, väga tahaks loota, et lehe poolt töötleb seda uut võimalust avatud, usal-dustäratav, optimistlikult paindlik ja eel-kõige võimekas mees/naiskond!

HAIN REBAS

KOMMENTAAR:

Kunagi toimunud sündmustest olen ma nõus alati rääkima. Oma mälestusi mul niipea kavas kirja panna pole, kuid samas nagu Sa, Hain, isegi väidad, polnud teie poolt välja töötatud ideedega nõus mitte ainult Eesti Päevaleht, vaid ka kõik teised Eesti lehed üle kogu maailma (v.a. Toronto). Järelikult ei saa süü olla ainult minul.

Tuletan siinkohal Hainile meelde, et ka teised eestikeelsed ajalehed on raskustes, kuid ma pole näinud pärast lehes avalda-tud üleskutseid lehte tellima hakata seal-sete eestlaste seas ühtegi lugejakirja, kus sealsed eestlased nõuaksid lehes igasuguste dokumentide avaldamist enne kui nad lehte tellima hakkaksid.

Olen Hain ka Sulle e-maili teel selgita-nud, miks alguses läks veidi aega Sinu poolt vahendatud pakkumisele vastamiseks. Sa vastasid, et said selgitustest aru. Kuna tege-mist on Sinu hea tuttavaga, siis saad vajadu-se korral ka tema käest järgi küsida, et Eesti Päevaleht on temaga ühendust võtnud, koh-tunud ettevõtte esindajatega Stockholmis, vahetanud mitmeid e-maile. Praegu on kõik just selle ettevõtte taga kinni, sest nad alles arendavad välja sellist digitaalset platvormi, mis Eesti Päevalehele sobib.

Eesti Päevalehe juhatus ei saa anda le-hes lubadusi, mille täitmine ei ole meiega seotud ning ajakava lahtine. Võin kinnitada aga, et me pole ükskõiksed Eesti Päevalehe jätkamise osas.

TIINA PINTSAAR

Estival 2018 on suure-jooneline Eesti Vabarii-gi 100. juubelit tähistav festival Stockholmis, mis leiab aset 10.–18. veebrua-ril 2018. 100 aastat iseseis-vuse väljakuulutamisest on ajalooline verstapost, mille väärikaks tähista-miseks teevad koostööd eestlased mõlemalt pool Läänemerd koos Eesti Suursaatkonnaga Stockholmis.

Estival algab lau-päeval, 10. veebruaril avakontserdiga Rootsi Kuningliku Muusika-kõrgkooli vastavatud õppe-hoone tipptasemel kontserdi-saalis nimega Kungasalen ehk Kuninga saal. Aasta alguses avatud Kungasalenit peetakse akustiliselt Stockholmi kõige paremaks kontserdisaaliks. Ehk siis Stockholmi oma Royal Albert Hall ja Eesti sajanda sünni-

Laupäeval, 26. augustil tähistasid Stockholmi eestlased Djurgårdenil Manilla neemel Vabaduse värava juures muinastulede ööd.

Teist aastat järjest on augustikuu viimane laupäev olnud soe, tuulevaikne ja päikeseline. Kella seitsme paiku said pikniku-lised veel nautida viimaseid päiksekiiri ja suvesoojust. Kui päike loojus, koliti lõkkele ikka lähemale ja lähemale. Õhtu lõpuks istutigi lõkke ümber. Lauldi ja tantsiti rahvapillimuu-sika saatel.

“Päikeseloojangul lõkkeid süüdates ühinesime muinas-tulede ööl mõttega – hoiame merd, mis meid ühendab”, ütles Rootsi Eestlaste Liidu Stockholmi esimees Kadri Algpeus tut-vustades muinastulede öö traditsiooni.

Vabaduse värav Djurgårdenil Läänemere kaldal ühendab omavahel eestlasi ja eestirootslasi, kes põgenesid Eestist 1944.aastal üle tormise Läänemere Rootsi. Tee vabadusse oli kitsas nagu avaus Vabaduse väravas. Üheskoos püstitati see võimas mälestusmärk tänuks rootslastele, kes avasid sõjapõgenikele oma uksed ja mälestuseks neile, kes Läänemerre jäid.

Tormine Läänemeri on nõudnud palju inimelusid. Vaid paar nädalat enne Vabaduse värava avamist 7. oktoobril 1994 hukkus M/S Estonia pardal 852 inimest – eestlasi, rootslasi, eestirootslasi, sakslasi jt. Nii perekondlik lein ja valu lähedas-te kaotusest kui ka mure Läänemere tuleviku üle ühendab kõiki Läänemere rahvaid.

Kaunitest liivarandadest ja vabadest rannavoogudest ning koduigatsusest räägivad paljud merelaulud ja luuletused. Muinastulede öö kontserdiosa juhatas sisse noor lauljatar Klaarika Kahu kitarril. Seejärel esitasid tantse rahvatantsu-rühma Virvel tantsijad ning laulu võtsid üles Ida-Virumaa pillimehed Ervin Lember ja Hillar Vimberg ning Virveli pilli-mees Taavi Kaaman. Õhtu lõpetas Loore Martma romantiliste igatsuslauludega.

Muinastuled.ee portaali andmetel oli lisaks REL Stockholmi ja REL Umeå lõ-ketele Rootsis veel kümmekond lõket. 1992. aastal Soomes ja Eestis alguse saa-nud traditsioon on muutunud Läänemere rannaäärsete piirkondade suvelõpupeoks. Meil Stockholmis on see õhtu aga vastupidi justkui sügisese kultuurihooaja avapidu. Pärast pikka suvepuhkust saadakse kokku ja hakatakse uusi plaane tegema. Ükstei-sele jutustatakse suveelamusi. Sellel kor-ral pakkus palju kõneainet Eesti Euroopa Liidu eesistumise puhul korraldatud suur ja uhke Eesti Festivaliorkestri kontsert Berwaldhallenis ja EASi vastuvõtt Foto-grafiskas ning Eesti kultuuriministri Indrek Saare vastuvõtt Eesti saatkonnas.

Teispool vett helendasid Nacka linna-tuled, vaikselt kohisevad merelained möö-duvatest laevadest mõjusid kõigile justkui

uimastavalt. Mõnus oli istuda sõpradega lõkke ääres ja nau-tida suveõhtut. Läbi sumeda augustiöö võtsid mõnedki ette tunnise jalutuskäigu tagasi linna, tagasi reaalsusesse, argi-päeva virr-varri.

Täname REL Stockholmi osakonda selle toreda õhtu kor-raldamise eest! Vabaduse värav on üks eesti kultuuriradadest Rootsis ja ainuõige koht muinastulede öö tähistamiseks Stock-holmis. Vabaduse värava kohta on nüüd Vikipeedias olemas ka artikkel, mida asjahuvilised saavad omalt poolt täiendada.

SIRLE SÖÖTEV 100 kingituse #EestikultuurirajadRootsis projektijuht

Eesti PäevalehtEstivali avakontsert toob Stockholmi tipp-konserdisaali tunnustatud eesti muusikud

päeva tähistamiseks igati vääriline koht! Avakontserdi kava on koostatud eesmär-

giga kajastada eesti muusika mitmetahu-lisust, pakkudes esinemisvõimalusi eesti muusika erinevaid suundi viljelevatele koosseisudele, samuti ka muusikute ühis-projektidele Läänemere mõlemalt kaldalt.

Kontserdi peadirigendiks on Eesti süm-fooniaorkestrite liidu aastapreemia lau-

reaat, XII noorte laulupeo “Mina jään” süm-fooniaorkestrite liigi dirigent Riivo Jõgi.

Kontserdikava sisu avame sügise jook-sul Eesti Päevalehe veergudel lähemalt, et tutvustada põnevaid muusikuid nii siit kui sealtpoolt Läänemere kallast.

Avakontserdi korraldustoimkond: Epp Jaansoo, Reelika Kirna, Liiu Viru, Rein Jüri ado, Tuulikki Bartosik, Kairi Ilison.

Muinastulede ööl mõtleme Läänemerele

Rootsi Kuningliku Muusikakõrgkooli Kuninga saal. (Foto: KMH)

Klaarika Kahu. (Fotod: Aili S. Rundin)Süüdatud tuled öises Stockholmis.

Artikli autor koos Kadri Algpeusiga Vabaduse värava juures.