Lihasöömise ökoloogikaEttekanne Lihafoorumil 2019

Mart Meriste

Lihatarbimine inimese kohta maailmas 1961 - 2013

Linnuliha

Sealiha

Lamba- ja kitseliha

Veiseliha

Muu lihakg

kg

kg

kg

kg

1961

1963

1965

1967

1969

1971

1973

1975

1977

1979

1981

1983

1985

1987

1989

1991

1993

1995

1997

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

0

1000000000

2000000000

3000000000

4000000000

5000000000

6000000000

7000000000 M

aailm

a ra

hvastik

1961 -

2013

8000000000

Lihatarbimine inimese kohta maailmas 2017

Eesti 80 kgaastasUSA 120 kg

aastas

India4 kg aastas

Loomakasvatus maailmas:

18% inimtoidu energiast

37% valkudest inimtoidus

83% põllumajandusmaast

58% põllumajanduslikest KHG

57% põllumajanduslikust veereostusest

56% põllumajanduslikust õhusaastest

33% põllumajanduslikust veekasutusest

Loomakasvatus maailmas:

18% inimtoidu energiast

37% valkudest inimtoidus

83% põllumajandusmaast

58% põllumajanduslikest KHG

57% põllumajanduslikust veereostusest

56% põllumajanduslikust õhusaastest

33% põllumajanduslikust veekasutusest

Loomakasvatus maailmas:

18% inimtoidu energiast

37% valkudest inimtoidus

83% põllumajandusmaast

58% põllumajanduslikest KHG

57% põllumajanduslikust veereostusest

56% põllumajanduslikust õhusaastest

33% põllumajanduslikust veekasutusest

pool-looduslikud alad

Loomse toidutootmise energia ülekandeefektiivsus

Piim

Munad

Kanaliha

Sealiha

Lambaliha

Veiseliha

24 %

19 %

13 %

8,6 %

4,4 %

1,9 %

Loomse toidutootmise energia ülekandeefektiivsus

Lambaliha

Veiseliha

Piim

Munad

Kanaliha

Sealiha

24 %

19 %

13 %

8,6 %

4,4 %

1,9 %

Loomse toidutootmise energia ülekandeefektiivsus

Lambaliha

Veiseliha

Kanaliha

Sealiha

Piim

Munad

24 %

19 %

13 %

8,6 %

4,4 %

1,9 %

Kasvuhoonegaaside emissioonidaastas 1991 - 2010

Energeetika

Olme

Transport

Metsandus

Maakasutus

Põllumajandus

Tööstus

MJä

uäutmed

Kasvuhoonegaaside emissioonidaastas 1991 - 2010

Energeetika

Olme

Transport

Metsandus

Maakasutus

Põllumajandus

Tööstus

MJä

uäutmed

Kasvuhoonegaaside emissioon 1 kcaltoidu energiasisalduse tootmiseks

Veise- ja lambaliha

Linnuliha

Sealiha

Munad

Piim

Köögiviljad

Riis

22,01 gCO2e

3,73 gCO2e

3,51 gCO2e

2,14 gCO2e

1,82 gCO2e

0,81 gCO2e

0,45 gCO2e

Nisu 0,22 gCO2e

Mais 0,11 gCO2e

Kaunviljad 0,05 gCO2e

Kasvuhoonegaaside emissioon 1 kcaltoidu energiasisalduse tootmiseks

Veise- ja lambaliha

Linnuliha

Sealiha

Munad

Piim

Köögiviljad

Riis

Nisu

Mais

Kaunvil jad

22,01 gCO2e

3,73 gCO2e

3,51 gCO2e

2,14 gCO2e

1,82 gCO2e

0,81 gCO2e

0,45 gCO2e

0,22 gCO2e

0,11 gCO2e

0,05 gCO2e

Elusorganismide biomass Maal

viirused

bakterid

taimed

loomadprotistid seened

limusedarhed ümarussid

rõngussid

looduslikud linnud

kalad

looduslikud imetajad

ainuõõssed kariloomad inimesed

lülijalgsed

Elusorganismide biomass Maal

viirused

bakterid

taimed

loomadprotistid seened

limusedarhed ümarussid

rõngussid

looduslikud linnud

kalad

looduslikud imetajad

ainuõõssed kariloomad inimesed

lülijalgsed

Maismaa-

imetajate biomass Maal

kariloomad

inimesed

looduslikud imetajad

Maismaa-imetajatebiomass Maal

kariloomad

inimesed

imetajad

17 liiki

1 liik

5600 looduslikudliiki

Lindudebiomass Maal

kodulinnudlooduslikudlinnud

Lindudebiomass Maal

kodulinnudlooduslikudlinnud

11 000liiki

6 liiki

Inimkonna ajaloo jooksul on kadunud suurosa looduslikust elustikust (biomass)

maismaaimetajatest mereimetajatest taimedest kaladest

Milline on Eesti loodus?

Loodusmüüt Tegelikkus

Loomaõiguslased:

Loomkatsed

Loomsed saadused

Töö

Tõuaretus

Jaht

Meelelahutus

„Kui põllumajandusloomad oskaksid kirjutada raamatuid, millistena nad seal inimesikujutaksid?”

„EI”

Kaasaegne maakasutus

pidevas põllumajanduslikuskasutuses

● elurikkus erakordselt väike jalangemas

● keskkonnamõju väetiste jaagrokemikaalide tõttu suur

●

●

●

● Viljakad maad Väheviljakad maad Liigniisked maad●

hül jatud kuivendatud●karjäärid, elamumaad jm elurikkus langenud●elurikkus langenud sageli haritavad● suur kasvuhoonegaaside

emissioon

Tootmine turupõhine (+ poliitika, toetused). Erakordse keskkonnamõjuga, ei ole kaasaegsel kujul jätkusuutlik.

Ajalooline maakasutus

●Hariti üles taimse toidu tootmiseks

●Taimne toit tagas turvalisuse

●Alepõllundus, viljavahetus,orgaanilised väetised

●Pindalad väikesed, keskkonnamõju

Viljakad maad Vähevijakad ja liigniisked maad●

Karjakasvatamine ainus võimalusneilt maadelt midagi söödavatsaada

●Kõrge liigirikkus

väikeTootmine vajadusepõhine ja jätkusuutlik.

Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt

Liigirikas niit vajab heinaniitmist või karjatamist

Looduskaitse

Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt

Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist

Looduskaitse

Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.

Loomakaitse

Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt

Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist

Looduskaitse

Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.

Loomakaitse

Loomadearvu tulebreguleerida.

Liha

Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt

Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist

Looduskaitse

Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.

Loomakaitse

Liha ontervisliktoit.

Tarbija

Loomadearvu tulebreguleerida.

Liha

Liha kui looduskaitse kõrvalprodukt

Liigirikas niitvajabheinaniitmistvõi karjatamist

Looduskaitse

Loom vajabruumi, süüaja tahabpaljuneda.

Loomakaitse

Liha ontervisliktoit.

Tarbija

Loomadearvu tulebreguleerida.

Liha

Jätkusuutliktulevik on kõigihuvides.

Tarbida tulebvähem ja

keskkonna-sõbralikult

„ Äärmuslased”● Tõeline keskkonnaäärmuslus on väga haruldane. Eestis

keskkonnaäärmuslust ei ole.● Sageli on „äärmuslane” sildiks väljamõeldud oponentide

tähistamisel.● Majandustegevus on keskkonna suhtes sageli äärmuslikum

kui mistahes keskkonnaaktivism.

● Keskkonnakaitsjad on avaliku diskussiooni üks osapooltest. Nad ei kao ära!

● Keskkonnakaitsjate väited on sageli teaduslikult põhjendatud, ehk neil on tihti õigus.

● Keskkonnakaitsjad esindavad enamasti avalikku huvi.

● Keskkonnakaitsjad ei ole sugugi alati nn „häälekas vähemus”.

● Keskkonnakaitsjaid on ühiskonnale vaja.● Majandus ei lõppe otsa. Tarbija ja tema eelistused

muutuvad. Tootja peab turuga kohanema. Konfliktsetes olukordades võidab lõpuks see, kellel on õigus.

● Emotsionaalsed argumendid on turul samuti tõsiseltvõetavad argumendid ehk asjad peavad lisaks õiged olemisele ka näima õiged.

Nagu kaks tilka vett...

Traditsiooniline jõulupraad Põrsas Peppa jõulud

Aitäh!