Ettekanne linnade ja valdade päevadelEttekanne linnade ja valdade päevadelReval Hotel OlümpiaReval Hotel OlümpiaTallinn, 17. 02. 2005Tallinn, 17. 02. 2005

Eesti võimalused Euroopa Eesti võimalused Euroopa Liidu poliitika Liidu poliitika kujundamiselkujundamisel

Priit KolbrePriit Kolbre

VälisministeeriumVälisministeerium

Eesti kui EL liikmesriikEesti kui EL liikmesriik

• EL on poliitilis-majanduslik EL on poliitilis-majanduslik riikidevaheline süsteemriikidevaheline süsteem

• Eesti on üks 25-st liikmesriigistEesti on üks 25-st liikmesriigist• Eesti on rahvaarvult tagantpoolt 4. Eesti on rahvaarvult tagantpoolt 4.

liikmesriikliikmesriik

Eesti osalemine EL Eesti osalemine EL otsustusprotsessis Iotsustusprotsessis I

• Euroopa Parlament – 6 saadikut Euroopa Parlament – 6 saadikut (732-st)(732-st)

• Euroopa Nõukogu – häälte arv 4 Euroopa Nõukogu – häälte arv 4 (321-st, (321-st, otsustamiseks hääletuse teel vajalik 232 poolthäält + otsustamiseks hääletuse teel vajalik 232 poolthäält + liikmesriikide enamus)liikmesriikide enamus)

• Komisjon – 1 volinikKomisjon – 1 volinik• Euroopa Kohus – 1 kohtunikEuroopa Kohus – 1 kohtunik• Esimese Astme Kohus – 1 kohtunikEsimese Astme Kohus – 1 kohtunik• Euroopa Kontrollikoda – 1 liige Euroopa Kontrollikoda – 1 liige • Majandus- ja Sotsiaalkomitee – 7 Majandus- ja Sotsiaalkomitee – 7

tsiviilühiskonna esindajattsiviilühiskonna esindajat

Eesti osalemine EL Eesti osalemine EL otsustusprotsessis IIotsustusprotsessis II

• Regioonide Komitee – 7 kohaliku valimismandaadiga Regioonide Komitee – 7 kohaliku valimismandaadiga liigetliiget

• Euratomi teadus- ja tehnikakomitee (personaalne Euratomi teadus- ja tehnikakomitee (personaalne nimetamine, Eestil võimalus kandideerida) nimetamine, Eestil võimalus kandideerida)

• Euroopa Keskpank – eesti Panga president on EKP Euroopa Keskpank – eesti Panga president on EKP üldnõukogu liige, eurotsooniga liitumise järel saab EKP üldnõukogu liige, eurotsooniga liitumise järel saab EKP nõukogu liikmeksnõukogu liikmeks

• Euroopa Investeerimispank – Eesti esindaja juhatajate Euroopa Investeerimispank – Eesti esindaja juhatajate nõukogus ja direktorite nõukogusnõukogus ja direktorite nõukogus

• Komiteed – Eesti osaleb Nõukogu töögruppides ja Komiteed – Eesti osaleb Nõukogu töögruppides ja Komisjoni komiteedesKomisjoni komiteedes

• Euratomi Tarneagentuur – Eesti esindajaEuratomi Tarneagentuur – Eesti esindaja

EL-s osalemise 4 tasanditEL-s osalemise 4 tasandit

• Laias laastus võib EL toimimise jaotada neljaks Laias laastus võib EL toimimise jaotada neljaks tasandiks:tasandiks:

• Parlamentaarne tasandParlamentaarne tasand• Valitsuste tasandValitsuste tasand• Kohalike omavalitsuste/regioonide Kohalike omavalitsuste/regioonide

tasandtasand• Tsiviilühiskonna ehk nn. kolmanda Tsiviilühiskonna ehk nn. kolmanda

sektori tasandsektori tasand

Kas Eestil on Euroopa Liidu Kas Eestil on Euroopa Liidu mõjutamiseks võimalusi?mõjutamiseks võimalusi?

• Liikmelisus ja Euroopa Liidus ja osalemine tema Liikmelisus ja Euroopa Liidus ja osalemine tema otsustus- ja tööstruktuurides annavad Eestile otsustus- ja tööstruktuurides annavad Eestile võimaluse Euroopa Liidu poliitikaid kujundada. Võimalused sõltuvad meie suutlikkusest neid ära kasutada. Objektiivne paratamatus on Eesti väiksus ja sellest tulenev piiratud mõju. Kuid EL demokraatlik olemus ja toimimispõhimõtted annavad ka väikestele riikidele praktiliselt piiramatud võimalused EL poliitikates kaasa rääkida. Väikeste riikide tegutsemisviisid on paratamatult teistsugused kui suurtel riikidel, samas on nende võimalused suhteliselt suuremad kui suurtel riikidel sest väikeriigid on suhteliselt üleesindatud.

Kas Eesti esindatus tagab Kas Eesti esindatus tagab Eesti mõju Euroopa Liidus?Eesti mõju Euroopa Liidus?

• Ühest küljest ei kujuta eesti osalus EL struktuurides Ühest küljest ei kujuta eesti osalus EL struktuurides mingit erilist jõudu.mingit erilist jõudu.

• Teisest küljest tagab EL liikmeks olemine juba peaaegu Teisest küljest tagab EL liikmeks olemine juba peaaegu automaatselt meiega arvestamise (nn. klubiliikme automaatselt meiega arvestamise (nn. klubiliikme fenomen)fenomen)

• Isegi meie seisukohtadega otsese mittearvestamise Isegi meie seisukohtadega otsese mittearvestamise korral püütakse meie probleeme lõppotsuste tegemisel korral püütakse meie probleeme lõppotsuste tegemisel võimalikult palju arvestada ning seetõttu mõjutavad võimalikult palju arvestada ning seetõttu mõjutavad eesti huvid vähemalt kaudselt EL otsuseid.eesti huvid vähemalt kaudselt EL otsuseid.

• Seda võib lugeda huvidega arvestamise ja otsuste Seda võib lugeda huvidega arvestamise ja otsuste tegemise mõjutamise passiivseks ehk tegemise mõjutamise passiivseks ehk miinimumtasemeks. miinimumtasemeks.

• Keerulisemaks lähevad nõuded siis, kui tahame midagi Keerulisemaks lähevad nõuded siis, kui tahame midagi rohkemat saavutada (ja seda me tahame) s.t. oma rohkemat saavutada (ja seda me tahame) s.t. oma huvisid aktiivselt EL-s teostada. huvisid aktiivselt EL-s teostada.

Passiivne liikmelisusPassiivne liikmelisus

• Struktuurides osaletakse Struktuurides osaletakse ebajärjekindlalt, ebajärjekindlalt, väheaktiivselt.väheaktiivselt.

• Kodutöö ehk süstemaatiline Kodutöö ehk süstemaatiline tegevus EL teemadega tegevus EL teemadega praktiliselt puudub.praktiliselt puudub.

• Reageerimine “EL asjades Reageerimine “EL asjades toimub valdavalt siis, kui toimub valdavalt siis, kui meie arvamust otseselt meie arvamust otseselt küsitakse, kuid ka siis on küsitakse, kuid ka siis on see põhiliselt see põhiliselt hetkeolukorrale tuginev hetkeolukorrale tuginev tegevus. tegevus.

• Eesti seisukohtadest puudub Eesti seisukohtadest puudub teistel selge ettekujutus.teistel selge ettekujutus.

• Eesti huvisid tahtlikult ei Eesti huvisid tahtlikult ei kahjustata ega ignoreerita, kahjustata ega ignoreerita, kuid nendega ka eriliselt ei kuid nendega ka eriliselt ei arvestata.arvestata.

• Eesti mõjutab EL poliitikaid Eesti mõjutab EL poliitikaid nõrgalt ja kaudseltnõrgalt ja kaudselt

Koordineerimata aktiivsusKoordineerimata aktiivsus

• Struktuurides osaletakse Struktuurides osaletakse aktiivselt, kuid kodus on aktiivselt, kuid kodus on valdkondade vaheline valdkondade vaheline koordinatsioon nõrk või koordinatsioon nõrk või puudub hoopis.puudub hoopis.

• Eesti esitab erinevates Eesti esitab erinevates struktuurides ja struktuurides ja valdkondades valdkondades vähesidustatud või lause vähesidustatud või lause vasturääkivaid seisukohti. vasturääkivaid seisukohti.

• Valdavalt tegeletakse EL-s Valdavalt tegeletakse EL-s lauale käidud lauale käidud seisukohtadele seisukohtadele reageerimisega.reageerimisega.

• Eesti “sõnum” jääb nõrgaks.Eesti “sõnum” jääb nõrgaks.• Eesti seisukohad saavad küll Eesti seisukohad saavad küll

arvestatud aga nende mõju arvestatud aga nende mõju lõppotsustele pole suur ning lõppotsustele pole suur ning sõltub pigem asjaolude sõltub pigem asjaolude kokkulangemisest.kokkulangemisest.

• Kohatiste vasturääkivuste Kohatiste vasturääkivuste tõttu “söövad” vastandlikud tõttu “söövad” vastandlikud seisukohad üksteist ära ning seisukohad üksteist ära ning mõju lõppotsusele puudub. mõju lõppotsusele puudub.

Aktiivne ja algatuslik Aktiivne ja algatuslik liikmelisusliikmelisus

• Struktuurides osaletakse Struktuurides osaletakse süstemaatiliselt ja aktiivselt.süstemaatiliselt ja aktiivselt.

• Kodune Kodune koordinatsioonisüsteem koordinatsioonisüsteem tagab adekvaatsete tagab adekvaatsete seisukohtade esitamiseseisukohtade esitamise

• Süstemaatiline kodutöö Süstemaatiline kodutöö võimaldab omi ettepanekuid võimaldab omi ettepanekuid esitada kuid valdavalt esitada kuid valdavalt toimub selline algatus antud toimub selline algatus antud valdkonna piires ja antus valdkonna piires ja antus poliitika otsese teostamise poliitika otsese teostamise raamistikusraamistikus

• Eesti on EL struktuurides Eesti on EL struktuurides arvestatava mainegaarvestatava mainega

• Eestil on “sõnum” ehk Eestil on “sõnum” ehk seisukohad, mida seisukohad, mida kuulatakse ja arvestatakse kuulatakse ja arvestatakse

• Eesti seisukohad omavad Eesti seisukohad omavad otsuste kujunemisel piisavat otsuste kujunemisel piisavat mõjumõju

• Algatused kipuvad Algatused kipuvad sumbuma, kuna nende sumbuma, kuna nende esitamine ja kaitsmine käib esitamine ja kaitsmine käib valdavalt “sektoriaalselt”, valdavalt “sektoriaalselt”, siiski on üksikuid siiski on üksikuid õnnestumisi õnnestumisi

Aktiivne, algatuslik ja Aktiivne, algatuslik ja tulemuslik liikmelisus Itulemuslik liikmelisus I

• Eesti tegutseb EL Eesti tegutseb EL struktuurides struktuurides koordineeritult.koordineeritult.

• Erinevate valdkondade Erinevate valdkondade seisukohad on omavahel seisukohad on omavahel kooskõlas ja prioritiseeritudkooskõlas ja prioritiseeritud

• Erinevate valdkondade Erinevate valdkondade seisukohtade kujundamisse seisukohtade kujundamisse on kaasatud ka neid on kaasatud ka neid puutuvates küsimustes nii puutuvates küsimustes nii kohalikud omavalitsused kui kohalikud omavalitsused kui ka valitsusvälised ka valitsusvälised organisatsioonidorganisatsioonid

• Eesti maine EL Eesti maine EL otsustusprotsessis on kui otsustusprotsessis on kui suutlikul ja oma huvide suutlikul ja oma huvide eest adekvaatselt eest adekvaatselt võitleval riigil.võitleval riigil.

• Tänu sellele jõuab Eesti Tänu sellele jõuab Eesti sõnum hästi kohale ja on sõnum hästi kohale ja on otsuse kujundamisel otsuse kujundamisel olulise kaaluga olulise kaaluga

Aktiivne, algatuslik ja Aktiivne, algatuslik ja tulemuslik liikmelisus IItulemuslik liikmelisus II

• Nii kohalikud omavalitsused Nii kohalikud omavalitsused kui valitsusvälised kui valitsusvälised organisatsioonid omavad organisatsioonid omavad suutlikkust ja kompetentsi suutlikkust ja kompetentsi EL küsimustes EL küsimustes valitsusaparaadiga koostööd valitsusaparaadiga koostööd teha ja vajadusel dialoogi teha ja vajadusel dialoogi pidadapidada

• Eesti seisukohtade Eesti seisukohtade kujundamisel teatakse ja kujundamisel teatakse ja arvestatakse partnerite arvestatakse partnerite seisukohti ja nende seisukohti ja nende põhjuseidpõhjuseid

• Tänu aktiivsusele ja Tänu aktiivsusele ja adekvaatsusele adekvaatsusele pöördutakse küllalt sageli pöördutakse küllalt sageli Eesti poole nii Eesti poole nii seisukohtade seisukohtade kooskõlastamiseks kui kooskõlastamiseks kui “ühisrindena” “ühisrindena” tegutsemiseks.tegutsemiseks.

• Eesti mõju EL Eesti mõju EL otsustusprotsessis on otsustusprotsessis on märgatav ja tulemuslik märgatav ja tulemuslik

Aktiivne, algatuslik ja Aktiivne, algatuslik ja tulemuslik liikmelisus IIItulemuslik liikmelisus III

• Eesti seisukohtade Eesti seisukohtade mõjulepääsemiseks mõjulepääsemiseks selgitatakse neid selgitatakse neid aktiivselt liikmesriikides aktiivselt liikmesriikides ning tehakse koostööd ning tehakse koostööd antud küsimuses sarnasel antud küsimuses sarnasel positsioonil olevate positsioonil olevate riikidega.riikidega.

• Olulisemates küsimustes Olulisemates küsimustes kasutatakse aktiivselt ka kasutatakse aktiivselt ka nn. lobbystruktuurenn. lobbystruktuure

• Euroopa Liidus Euroopa Liidus vastuvõetavad otsused vastuvõetavad otsused on Eesti huvisid on Eesti huvisid arvestavad ning Eestile arvestavad ning Eestile vastuvõetavad.vastuvõetavad.

Milline on Eesti tegutsemissuutlikkus Milline on Eesti tegutsemissuutlikkus EL-s täna?EL-s täna?

• Eestil esineb erinevates valdkondades kõigi kirjeldatud 4 Eestil esineb erinevates valdkondades kõigi kirjeldatud 4 taseme elemente.taseme elemente.

• Arvestades, et omame liikmesriigi staatust ainult 10 Arvestades, et omame liikmesriigi staatust ainult 10 kuud, on see kahtlemata vähemalt rahuldav kui mitte kuud, on see kahtlemata vähemalt rahuldav kui mitte hea tase.hea tase.

• Tegelikult ei saa Eesti väikeriigina lubada absoluutset 4. Tegelikult ei saa Eesti väikeriigina lubada absoluutset 4. taset ja seda ressursipuudusel.taset ja seda ressursipuudusel.

• Paratamatult peavad väikeriigid enda jaoks EL poliitikad Paratamatult peavad väikeriigid enda jaoks EL poliitikad prioritiseerima ning vastavalt vajadusele rakendama prioritiseerima ning vastavalt vajadusele rakendama erinevate tasemete lähenemisi.erinevate tasemete lähenemisi.

• Riik tervikuna aga peab püüdlema 4. taseme mudeli Riik tervikuna aga peab püüdlema 4. taseme mudeli rakendamise poole rakendamise poole

Kuidas määrata Eesti Kuidas määrata Eesti huvisid ja prioriteete?huvisid ja prioriteete?

• Riigi huvisid ei saa EL poliitikates määratleda (ainult) Riigi huvisid ei saa EL poliitikates määratleda (ainult) akadeemilise ja poliitilise analüüsi tulemusena.akadeemilise ja poliitilise analüüsi tulemusena.

• Lähtuda ei saa ainult Eesti “sisevaatest” ehk sellest, mis meil Lähtuda ei saa ainult Eesti “sisevaatest” ehk sellest, mis meil on vaja ja kuidas meile asjad eestist vaadates paistavad.on vaja ja kuidas meile asjad eestist vaadates paistavad.

• Põhjus on selles, et EL-s on 25 liikmesriiki oma Põhjus on selles, et EL-s on 25 liikmesriiki oma “sisevaadetega”, samuti selgelt välja kujunenud ühishuvid ja “sisevaadetega”, samuti selgelt välja kujunenud ühishuvid ja ühisväärtused.ühisväärtused.

• Kuna otsustamine toimub ühisseisukohtade kujundamise Kuna otsustamine toimub ühisseisukohtade kujundamise kaudu, siis mõju omavad need ideed ja ettepanekud, mis kaudu, siis mõju omavad need ideed ja ettepanekud, mis piisavalt arvestavad ka teiste huvidega. piisavalt arvestavad ka teiste huvidega.

• Ainult oma riigi vajadustest lähtuvaid seisukohti ei suuda isegi Ainult oma riigi vajadustest lähtuvaid seisukohti ei suuda isegi suured riigid kaitsta ega läbi suruda. suured riigid kaitsta ega läbi suruda.

Kuidas toimub EL poliitikate Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel?kujundamine valitsuse tasemel?

• Eesti EL koordinatsioonisüsteem on detsentraliseeritud ja paindlik. Kõik ministeeriumid osalevad EL otsustusprotsessis, vastutades Eesti seisukohtade ja juhiste ettevalmistamise eest töögruppide, alaliste esindajate komitee (COREPER) ja ministrite tasandil. Mitut ministeeriumi puudutavaid küsimusi arutatakse ametkondade-vahelistes ad hoc või alalistes töögruppides.

• Kõrgemate Ametnike Nõukogu (ministeeriumidevaheline koordinatsiooninõukogu) koosneb kõigi ministeeriumide ja Eesti Panga esindajatest. Iganädalastel koosolekutel vahetavad kõrgemad ametnikud informatsiooni ning arutavad EL teemasid, k.a valitsuse nõupidamisel arutusele tulevaid EL küsimusi.

Kuidas toimub EL poliitikate Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel?kujundamine valitsuse tasemel?

• Valitsus arutab oma iganädalastel istungitel kõikvõimalikke olulisi Euroopa Liidu küsimusi ning kinnitab Eesti seisukohad EL Nõukogu istungiteks. Valitsuses vastutab EL asjade üldise koordineerimise eest peaminister. Peaministrile alluv ja Riigikantselei koosseisu kuuluv Euroopa Liidu sekretariaat toetab ja nõustab peaministrit ja valitsust mitmesugustes EL küsimustes. Sekretariaat valmistab ette ülalmainitud Kõrgemate Ametnike Nõukogu koosolekuid, jälgib acquis’ rakendamist, haldab EL dokumendihaldussüsteemi ja koordineerib ministeeriumidevahelist Lissaboni protsessi töögruppi.

Kuidas toimub EL poliitikate Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel?kujundamine valitsuse tasemel?

• Riigikogul on EL koordinatsioonis samuti tähtis roll. Riigikogu 15. märtsil 2004 jõustunud uus kodukord muutis ajutise Euroopa asjade komisjoni alatiseks Euroopa Liidu asjade komisjoniks. Euroopa Liidu asjade komisjonis on 15 liiget, kes esindavad kõiki fraktsioone. Nimetatud komisjon jälgib hoolikalt valitsuse osalemist EL otsustusprotsessis. Kõik valitsuse seisukohad strateegilistes EL küsimustes peavad saama EL asjade komisjoni heakskiidu.

• Riigikogu kodukorra järgi esitab valitsus EL õigusaktide eelnõud EL asjade komisjonile seisukoha saamiseks juhul, kui eelnõu nõuab siseriiklike õigusaktide muutmist või kui sel on oluline majanduslik või sotsiaalne mõju.

Kuidas toimub EL poliitikate Kuidas toimub EL poliitikate kujundamine valitsuse tasemel?kujundamine valitsuse tasemel?

• Välisministeeriumi üks olulisi ülesandeid EL otsustusprotsessis on koordineerida COREPERi (alaliste esindajate komitee) koosolekute ettevalmistust. Euroopa Liidu osakonna EL koordinatsiooni büroo vastutab ministeeriumide juhiste õigeaegse valmimise eest COREPERi iganädalasteks koosolekuteks. Eesti alaline esindaja ELi juures osales esimest korda COREPERi koosolekul 30. aprillil 2003.

    

Valitsuse programmiline Valitsuse programmiline lähenemine EL poliitikatelelähenemine EL poliitikatele

• Valitsus on heaks kiitnud “Valitsuse Euroopa Liidu Valitsus on heaks kiitnud “Valitsuse Euroopa Liidu poliitika 2004-2006”. See on strateegiadokument, mis on poliitika 2004-2006”. See on strateegiadokument, mis on aluseks ka ministeeriumide tegutsemisele. aluseks ka ministeeriumide tegutsemisele.

• Jooksvalt koostab valitsus iga järgmise Jooksvalt koostab valitsus iga järgmise eesistumisperioodi jaoks tööprogrammi, milles eesistumisperioodi jaoks tööprogrammi, milles sätestatakse Eesti huvid ja seisukohad tulenevalt sätestatakse Eesti huvid ja seisukohad tulenevalt konkreetse eesistujamaa tegevuskavast konkreetse eesistujamaa tegevuskavast eesistumisperioodil.eesistumisperioodil.

• Praegu kehtivad “Valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus Praegu kehtivad “Valitsuse eesmärgid Euroopa Liidus Luksemburgi eesistumisperioodil”. Selles käsitletakse Luksemburgi eesistumisperioodil”. Selles käsitletakse valitsuse olulisemaid eesmärke EL-s 2005. a. esimesel valitsuse olulisemaid eesmärke EL-s 2005. a. esimesel poolel, Luksemburgi eesistumise ajal. Need omakorda poolel, Luksemburgi eesistumise ajal. Need omakorda lähtuvad valitsuse strateegiadokumendi seisukohtadest. lähtuvad valitsuse strateegiadokumendi seisukohtadest.

Olulisemat EL päevakorrasOlulisemat EL päevakorras

• Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine Euroopa Liidu põhiseadusliku lepingu ratifitseerimine liikmesriikides – tähtaeg on 1.november 2006.liikmesriikides – tähtaeg on 1.november 2006.

• PSL olulisem sisu: korrastatud pädevuse jaotust PSL olulisem sisu: korrastatud pädevuse jaotust otsustusprotsessis, suurendatud liikmesriikide parlamentide otsustusprotsessis, suurendatud liikmesriikide parlamentide rolli, põhiõiguste harta on muudetud liikmesriikidele õiguslikult rolli, põhiõiguste harta on muudetud liikmesriikidele õiguslikult siduvaks, kaotatud on EL poliitikate sammaste struktuur, siduvaks, kaotatud on EL poliitikate sammaste struktuur, lihtsustatud Euroopa Liitu moodustavate lepingute süsteemi, lihtsustatud Euroopa Liitu moodustavate lepingute süsteemi, EL-le omistatakse juriidilise isiku staatusEL-le omistatakse juriidilise isiku staatus

• Uute liikmete vastuvõtmine: liitumislepingute allakirjutamine Uute liikmete vastuvõtmine: liitumislepingute allakirjutamine Bulgaaria ja Rumeeniaga.Bulgaaria ja Rumeeniaga.

• Laienemise jätkamine: läbirääkimiste alustamine Horvaatia ja Laienemise jätkamine: läbirääkimiste alustamine Horvaatia ja Türgiga.Türgiga.

LõppLõpp

Suur tänu kuulamast !Suur tänu kuulamast !