LX I AASTAKÄIKAUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY “OUR HOME”Australia Post Printed Post Approved PP 231335/00058Nr 45 (2956) Kolmapäev, 25. november 2009

Euroopa Eestlaste Koori laululaager 23. –25. oktoobril 2009 SaksamaalOlin juba kaua oodanud lau-

lulaagrit! Kuna kõik suvised peod olid ammu möödas, tund-sin igatsust eesti laulu ja muu-sika järele! Olin ka veidi murelik ‒ ei olnud ju selge, kuidas koor edasi tegutseb peale Laulupeol esinemist. Kas on küllalt lauljaid koos? Kas kestab edasi samasu-gune entusiasm ja tahe laulda eesti laule ning musitseerida? Minul endal ei olnud kahtlust selles, et soovisin kooriga edasi laulda, kuid ma ei olnud üldse kindel selles, kuidas teised koo-riliikmed asjasse suhtuvad?

Mured olid asjata. Kui reede õhtul hilja Bonni lähedal ilu-sasse Annabergi lossi jõudsime oli juba kuulda koori kauneid helisid. Agarad kooriliikmed ja dirigendid tegid jälle tõsist tööd, mis kestis peaaegu sü-daööni välja. Õpiti uusi laule ja kõik lauljad olid täielikult süve-nenud töösse.

Kokku oli tulnud rohkem kui 50 lauljat. Oli näha ka paari uut huvilist, nende hulgas Pille Lää-nemägi Hollandist, endine Ing-lismaa eestlane, kellele olime suutnud ESTO ajal niipalju Eu-roopa Eestlaste Koorist rääkida, et temagi tuli koori laulma.

Siinjuures leiate ka Pille mul-jeid laululaagrist esmakordse osalejana.

Laupäeva hommikul algas pikk tööpäev. Alustasime proo-viga kell 9.00 ja laulsime peaae-gu vahetpidamata kuni kella 5.30ni õhtul. Ja põnev esine-mine oli meid ees ootamas. Ni-melt kandsime ette kahetunnili-se kontserdi Porz Wahnis (Kölni eeslinnas) kohalikkudele saks-lastele. Laulsime koorile juba tuntuid laule, aga esitasime ka uusi lugusid, mida olime alles sama päeva jooksul õppinud. Publik oli vaimustatud meie esi-nemisest ja kommenteeriti, et oli nii näha, kuulda kui ka tunda kooriliikmete isiklikku naudin-gut esinemisest ja laulmisest.

Ei tohi mitte unustada meie inspireerivaid dirigente, Kalev Lindalit ja Lauri Breedet, kes oma vaimuka esinemisega pub-likut kaasa tõmbasid. Kontsert oli väga hästi nende poolt koos-tatud ‒ esimene osa oli rohkem pühendatud eesti klassikale, kus kõlasid vanad tuntud lau-lud nagu ‘Kaunimad laulud’ ja ‘Põhjamaa’, teises osas esitasi-me uusi ja moodsamaid laule,

näiteks Jaan Tätte ‘Tuulevaiksel ööl’, millega avati tantsupidu Tallinnas ning mis kujunes koo-rilaagri nädalavahetuse jooksul nagu uueks koori ühislauluks, mida lauldi ikka ‘veel ja veel ja veel’.

Jõudes õhtul hilja tagasi An-nabergi lossi pidutseti ja pü-hitseti kontserdi head korda-minekut. Jätkati laulmist, kuigi olime juba rohkem kui 12 tundi laulnud. Pidutseti varase hom-mikuni ja oli hea, et talveaja ülemineku tõttu oli meil üks li-satund välja puhkamiseks!

Pühapäeva hommikul olime kõik jällegi uueks harjutuseks valmis. Õppisime väga huvi-tavaid uusi võrukeelseid laule ‘Uma pido’ jaoks, mis toimub Põlva lähedal järgmise aasta mais ja kuhu ka meie koor on kutsutud osalema. Osaliselt oli see ka võõrkeele õppetunniks. Oli ju vaja aru saada võrukeel-sete sõnade tähendusest.

Laulud olid hästi huvitavad ja omapärased, sellepärast et nad hõlmasid nii vanemaid kui ka moodsamaid muusikalisi stiile ja ühes laulus oli kuulda isegi aafrika muusika mõju.

Laager lõppes lõunasöögiga ja Euroopa Eestlaste Koori ühis-lauluga, Anneli Akena poolt koostatud sõnadega ”Amigos paras siempre” (Sõbrad igave-seks). Kallistati üksteist ja soo-viti isegi häid jõulupühi ning head uut aastat kuna järgmine laululaager toimub alles jaa-nuari lõpus.

Kuidagi tundus olema see laa-ger just eriti töine, kooriliikmed olid pidevalt asja juures ja võt-sid lauluproove väga tõsiselt. Seda kinnitasid ka dirigentide positiivsed kiidusõnad. Minu kiidu- ja tänusõnad kuuluvad kõikidele organiseerijatele ja ka dirigentidele tehtud töö eest. Elagu edasi eesti laul Euroopas!

Reet JärvikEuroopa Eestlaste Koori liige

Inglismaalt

2007. aasta suvel tuli Eestis Sangaste lossis kokku Euroopas elavate eest-laste segakoor (projektkoor), et minna üheskoos ESTOle ja Tallinnasse XXV Üldlaulupeole 2009. aastal.

Euroopa eestlaste laululaager leidis aset An-nabergi lossis Saksamaal oktoobri viimasel näda-lalõpul. Võtsin laagrist osa esimest korda. Kuna olin registreerimise viimasele minutile jätnud, siis ma ei teadnud, mida me hakkame laulma või mis riideid mul kontserdi jaoks vaja läheb.

Sõitsin Hollandist Saksamaale autoga ja jõud- sin kohale enne pimedat. Oli ilus koht metsa va-hel, mäe otsas, Bonni servas. Osavõtjad saabusid õhtu jooksul kuni hilise tunnini tulles mitmetelt maadelt. Kokku oli umbes 50 lauljat. Peale õhtu-sööki oli kohe esimene lauluharjutus. Tutvusime võrukeelega. Maikuus toimub Põlvas “Uma Pido” ja selleks oli terve vihik uute lauludega. Mina sain sellest keelest ainult pool aru. Teistel oli ka rasku-si. Laulud olid aga hoogsad ja hea oli laulda.

Laupäeval tõusmine vara ja oli palju harjuta-mist. Õhtul oli kontsert Kölnis. Selleks ajaks sain rahvariided laenata. Kohale sõitsime bussiga, te-gime lühikese lauluharjutuse ja siis laulsime täis-saalile ligi kaks tundi järjest.

Selles kooris on head lauljad. Laulud olid suu-relt osalt rahvuslikud, kuid oli ka kergemaid laule.

Esinemine läks kenasti ja publikule meeldis. Mina laulsin küll ühtelugu mööda, aga ega keegi seda ei märganud! Tore oli lihtsalt kaasa teha ja tun-da energiat, mis tuleb koos laulmisest. Järgmine kord tean, mida oodata. Siis on laulud selgemad ja mul endal on õiged noodid kaasas. Peale esi-nemist kestis koosolemine vara hommikuni. Rää-giti juttu ja koguneti klaveri ümber laulma. Tehti ka niisama muusikat ja tantsiti. Kõik osavõtjad olid seal muusika pärast. Pole eriti palju vajagi rääkida, kui saab koos laulda.

Olin saabunud kohale üsna murelikuna, sest mul polnud ette teada mida oodata. Mind võeti aga sõbralikult vastu ja aidati nootide ja riietega. Lõpuks oli mul sama raske lahkuda kui teistel. Koos lauldes tekib ühine tunne, mis paneb en-nast pingutama ja saavutama midagi ilusat. Laul-des isamaalisi laule tuleb uhke tunne olla eest-lane. Tahan tänada eestlasi Saksamaal, kes seda koori organiseerivad ja eriti dirigente Kalevit ja Laurit nende pühendumuse eest. Jaanuaris olen kindlasti jälle kohal, et koos laulda.

Pille Läänemägi

Muljeid Euroopa Eestlaste Koori laululaagrist

Kommentaarid: Tanel (Belgia): Oli tore tutvuda ja laulda - tõesti ülivõrdes elamus! Laulma tulin laulmise enda pä-

rast ja eriti tore on laulmise “kõrvalmõju” - toredate inimestega tutvumine. Laulmine annab väga palju energiat ja on igati tervislik. Tugevat ja võimsat energiat tunned ju kohe kui esimesed noodid kõlama hakkavad ja sellest ei taha enam ilma jääda, tekitab kohe sõltuvust. Pealegi tahaks ju aina paremaks ja paremaks saada, väga arendav tegevus, mis on ka hingele kosutav!Laura (Saksamaa): Tore on laulda, tore seltskonnaga kokku saada, esineda on ka tore. Noorem

põlvkond saab selle läbi osa eestlaseks olemisest.Mari (Soome): ... miks tulen koori laulma? ‒ laululustist, muusika ja Eesti armastusest. EU-koori tu-

len laulma eelkõige väga toredate inimeste ja meid kokku laulma saavate superdirigentide pärast (andku Jumal neile jaksu ja indu meiega jännata!)Karin (Saksamaa): …tulen koori laulma, sest mulle meeldib laulda… Pealegi meeldib mulle see

seltskond ja õhtused jutuajamised ja seltskonnalaulmised, ühised väljasõidud, esinemised, laululaag-rid. Mul on rõõm näidata läbi laulu tükikest oma maa kultuuri, ajalugu ja tänapäeva nii oma abikaa-sale, teistele sakslastele võ rootslastele-inglastele. Laulmine teeb mu tuju heaks ja annab positiivse laengu argipäeva toimetusteks... www.eestikoor.eu

2 “MEIE KODU” 25. november 2009

Very Little to Celebrate Former Soviet leader Mikhail

Gorbachev, the man who en-ded the Cold War and forever ended the threat of a global nuclear holocaust, has a simple answer for those who continue to blame him for the collapse of the Soviet Union and for “giving away” the former Soviet satelli-te states to the West. “What did I give away?” Gorbachev asks. “I gave Poland to the Poles and Czechoslovakia to the Czechs and Slavs.” And as it turned out, Russia went to the Russians as well.

Gorbachev never tires of re-minding people of his political program at the time that the Berlin Wall fell: “We made an ag-reement [with Western leaders] to build a free Europe, a unified system of security... that would serve the interests of Germans, Russians, Europe and the whole world.” That is the principle va-lue of perestroika, glasnost and Gorbachev’s “new thinking”: Every individual was given the chance to determine his own path. The only problem is that everyone chose different paths and traveled down differing roads over the past two deca-des.

Now, 20 years after the Ber-lin Wall fell Nov. 9, 1989, we see how much Europe and Asia have expanded and become st-ronger, while Russia has declin-ed and continues to lag behind.

its number of member states to 27 with a combined popula-tion of almost 500 million. The number of countries aspiring to join both organizations also increased.

The East has gone through its own period of intense de-velopment. It has become an engine of growth for the glo-bal economy. China began its unprecedented perestroika even before the Gorbachev era. In 1990, the size of China’s economy ranked No. 11 in terms of gross domestic pro-duct, and today it is No. 3. Even during the current crisis, China has maintained a GDP growth rate of about 8 percent. As a whole, Asia took advantage of the end of the Cold War to open its doors to globalization and to become the second-largest eco-nomic center in the world after the combined force of the Uni-ted States and the EU. The other major power in the East, India, has also strengthened both its democracy ̶ the largest in the world ̶ and its economy since the Berlin Wall fell.

In contrast to the successes in the East and West, Russia ̶ the country that did so much to inspire all these changes ̶ has ended up the biggest loser in the post-Cold War era. Twenty years later, the country has ex-perienced a triple defeat. First, Russia has failed to modernize

its economy or social sphere. Second, it has not been able to build an ef-fective political system, creating instead a one-man authori-tarian regime. Russia has lost its international reputation and its former super-power status, leaving it almost entirely without allies or the sup-port of global public opinion.

The structu-re of Russia’s economy has s i g n i f i c a n t l y worsened over the last 20 yea-rs, and it con-tinues to de-teriorate. Fully 86 percent of Russia’s exports,

constituting up to one-third of the country’s entire GDP, consist of raw materials, whi-le 80 percent of the country’s imports are finished products. By comparison, Soviet-era raw material exports accounted for only 48 percent of GDP. Today, hydrocarbon exports account for up to 70 percent of Russia’s consolidated budget income. More than 70 percent of all sha-

res traded on the Russian stock market are for companies from the raw materials sector.

Moreover, every attempt to create a modern, high-tech economy has ended in failure. The average Russian income remains at almost the same le-vel as it was 20 years ago, while 20 percent of Russians now live below the poverty line. A mere 10 percent of the population earns more than 50 percent of all wealth in the country, and in 2008 the country’s 53 wealt-hiest Russians owned capital equaling 30 percent of the na-tional GDP. In the World Econo-mic Forum’s Global Competiti-veness Report, Russia dropped 12 places since last year, down to 63rd of 132 countries. For the first time, Russia fell behind countries such as Turkey, Mexi-co, Brazil, Indonesia and even Azerbaijan.

Similar declines were seen in recent years in the areas of democracy and human rights. According to Freedom Hou-se, Russia moved from being a “free” state in the early 1990s to becoming firmly entrenched on the list of “unfree” states. Ac-cording to a democracy rating conducted by The Economist magazine, in 2008 Russia found itself at the record-low 108th place among 167 countries. The picture is similarly bleak for ratings of freedom of speech, freedoms of nongovernmental organizations and so on.

This degradation has not been lost on Russia’s neighbors, which are distancing themsel-ves as much as possible from Moscow. Instead, they consi-der Western institutions to be the better model for develop-ment. Only five former Soviet republics have relatively good ties with Russia ̶ Armenia, Be-larus, Kazakhstan, Kyrgyzstan and Tajikistan ̶ and even they are taking cautious steps back-ward. The other former Soviet republics have either distanced themselves from Moscow or else broken ranks with Russia completely. The Kremlin is ra-pidly losing its two major me-ans of influencing others ̶ the “hard power” of economic and military incentives and threats and the “soft power” of attrac-ting partners through its own example, culture and policies.

In short, Moscow is finding itself increasingly isolated from the international community. While the rest of the world is commemorating the 20th-year anniversary of the fall of the Iron Curtain, Russia is left won-dering why it has so little to ce-lebrate.

Vladimir Ryzhkov,a State Duma deputy from 1993 to 2007, hosts a political talk

show on Ekho Moskvy radio.

Moscow Times, 06.11.2009

Eesti tähistab taassünnipäevaEsmaspäeval on Eesti taassünnipäev, mis tähistab suveräänsus-

deklaratsiooni vastuvõtmist Eesti NSV Ülemnõukogu poolt 1988. aasta 16. novembril.

Suveräänsusdeklaratsiooni alusel kuulutati Ülemnõukogu Eestis kõrgeima võimu kandjaks ning algas Nõukogude Liidu kui impee-riumi lagundamine valitud rahvaesinduste poolt.

Poolteist aastat hiljem, 30. märtsil 1990, tunnistas ülemnõukogu Eestis NSV Liidu riigivõimu ebaseaduslikkust selle kehtestamise momendist alates ja kuulutas välja Eesti Vabariigi taastamise.

1992. aastal tuli rubla asemel käibele kroon, hakkas kehtima Eesti Vabariigi põhiseadus, valiti riigikogu ning president. Nõukogude sõjavägi lahkus Eestist lõplikult 1994. aasta 31. augustil.

BNS, 16.11

Komisjon toetab vanavanemate päeva uue riikliku tähtpäevana

Parlamendi põhiseaduskomisjon otsustas teisipäeval toetada opositsiooniliste roheliste algatatud eelnõu, mis muudab vana- vanemate päeva uueks riiklikuks tähtpäevaks, ning saata selle järg-mise nädala teisipäeval riigikogu ette esimesele lugemisele..

Põhiseaduskomisjoni reformierakondlasest esimees Väino Linde märkis, et praegu tähistatakse Eestis riikliku tähtpäevana emade- ja isadepäeva, kuid kui sellele lisandub septembri teisel pühapäeval vanavanemate päev, aitab see vanemate kõrval ka vanavanemaid ja nende rolli enam väärtustada. Tema sõnul tähistatakse vana- vanemate päeva praegugi mitmel pool maailmas.

Ka rohelised põhjendasid seaduses uue riikliku tähtpäeva sätes-tamist sooviga väärtustada vanavanemaid ning avaldada neile aus-tust ja tänu laste ja lastelaste kasvatamise eest. Samuti aitaks see nende sõnul tihendada põlvkondadevahelist suhtlemist.

BNS, 17.11

Neli eestlast pälvisid kõrge Poola autasu

Poola autasustas reedel nelja eestlast Poola taassünni ordeniga, mis on Poola üks kõrgemaid autasusid.

Eestist said ordeni Lagle Parek, Trivimi Velliste, Kalle Jürgenson ja Valeri Kalabugin.

Kõik nad esitas ordenile organisatsioon nimega Sõltumatute Or-ganisatsioonide Leping, mis ühendab 35 vabadust taotlenud Poola põrandaaluseid organisatsioone.

Kõik autasustatud kutsuti kongressile “Tee Vabadusele”, mis toi-mus Varssavis reedel, Eestist käis ainsana ordenil järel Valeri Kala-bugin, teistele antakse ordenid üle Poola suursaatkonnas.

Poola taassünni orden (Polonia Restituta) asutati 1921. aastal ning see on riigi üks kõrgemaid autasusid. Ordenit võib annetada nii sõjaväelastele kui tsiviilisikutele ning ka välismaalastele.

BNS, 21.11

Eestist on välismaale tööle läinud 22.000 inimest

Kui möödunud aastal töötas piiri taga umbes 16.000 eestimaa-last, siis nüüdseks on võõrsil leiva teenijate arv kasvanud 22.000-ni ehk välismaal on juba rohkem kui Viljandi linna jagu inimesi, kirju-tab Eesti Päevaleht.

See arv on ilmselt veelgi suurem, sest kõik lahkunud pole oma välismaale minekust infot andud. Mujale läinutest on kolm neljan-dikku 15-49-aastased ehk parimas tööeas.

Aastail 2000-2008 lahkus Eestist teadaolevalt kokku ligi 31.000 inimest ehk keskmiselt 3500 inimest aastas. Kokku väheneb seega Eesti rahvaarv väljarände tõttu kaks protsenti aastas.

Valdaval osal ehk rohkem kui 80 protsendil 2000.-2007. aastal välja rännanutel oli Eesti kodakondsus. Alates 2003. aastast domi-neerivad läinute seas eestlased.

BNS, 21.11

Berlin Wall at the Brandenburg Gate, 09 November, 1989. Photo: wikipedia.org

From the moment that the Cold War ended, the West started expanding and strengt-hening its two principal eco-nomic, political and security structures ̶ NATO and the European Union. NATO experi-enced three waves of expansi-on, adding 12 new states and bringing its total number of members up to 28. The EU also expanded three times, bringing

Konsulaarmissioon Austraalias 29. novembrist kuni 7. detsembrini 2009

Lisainfo Meie Kodu varasemates numbrites (nr 43 ja 44) ning Austraalia eestlaste kodulehel

www.eesti.org.au

3“MEIE KODU” 25. november 2009

LühiuudisedLühiuudisedLühiuudisedLühiuudised❖ Alates pühapäevast kehtivad uued, sensistest kuus protsenti väiksemad tervishoiuteenuste piirhinnad. ❖ Opositsioonilise Keskera-konna esimees Edgar Savisaar kritiseeris erakonna volikogus laupäeval peetud ettekandes teravalt nii peaministriparteid Reformierakonda kui ka võimul-olevat valitsusliitu. ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo avaldas lootust, et ta suudab veenda teisi ministreid toetama eelnõu, mis annab välismis-si-oonile minevale kaitseväelasele võimaluse määrata, kes saab poole tema hukkumise korral makstavast hüvitisest. ❖ Riigi 2010. aasta eelarve vas-tuvõtmise jaoks lisahääli otsiv Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu koalitsioon on nõustumas roheliste ettepane-kuga kergitada elektriaktsiisi ja kehtestada kilekotimaks, kirju-tab Postimees. ❖ Rahvusringhääling (ERR) kuu-lutas esmaspäeval välja Eurovi-siooni lauluvõistluse rahvusliku eelvooru, võistluse “Eesti laul 2010”.❖ Euro kiire kasutuselevõtt ra-haliitu astumise tingimuste lõd-vendamise teel ei oleks Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele hea lahen-dus, ütles Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusvolinik Joaquin Almunia. ❖ ÜRO lasteorganisatsiooni UNICEF Eesti rahvuskomitee annab tänavu Sinilinnu aasta-preemia kaheksale laueraadile - viiele inimesele ja kolmele or-ganisatsioonile. ❖ Euroopa Liit ja Venemaa lep-pisid esmaspäeval kokku eel-hoiatusmehhanismis, et kaitsta Euroopat võimalike energiava-rustushäirete ja mulluse Vene-Ukraina gaasitüli tagajärgede kordumise eest. ❖ Saksamaal Dresdenis tegut-sev Saksimaa Mälestusfond pani esmaspäeval internetti üles 700.000 nõukogude sõja-vangi nimekirja, kust võib lei-da infot ka Teise maailmasõja ajal nõukogude poolel sõdinud eestlaste kohta. ❖ Reitinguagentuur Moody’s Investor Service kiitis Eesti rei-tingu aastaülevaates Eesti eel-arvepoliitikat ja tõstis esile Eesti institutsioonide paindlikkust halvenenud majandusolukorras. ❖ Eesti on rahvusvahelise or-gani-satsiooni Transparency International teisipäeval avali-kustatud korruptsioonitajumise tabelis 27. kohal ehk samal kohal kus mullu. ❖ Nordea märgib oma teisipäe-val avalikustatud majandus-prognoosis, et Eesti liitumine eu-roalaga aastal 2011 on jätkuvalt realistlik, kuid majanduse taas-tumiseks ainult sellest ei piisa. ❖ Riigikogu võttis kolmapäeval 86 poolthäälega vastu uue pe-rekonnaseaduse. ❖ Tallinna ülikool ja eraülikool Akadeemia Nord plaanivad tule- va aasta kevadel ühineda, ette-valmistused selleks algavad juba detsembris.

(Allikas: BNS, 14.11.-17.11)

❖ Iisraelis asuv MTV Network Baltic kanalite omanik ja operaa-tor Ananey Communications on otsustanud määramatuks ajaks peatada MTV Network Baltic ka-nalite programmide edastamise ja asendada see MTV Euroopa programmiga. ❖ Valitsus otsustas eraldada nel-japäeval sotsiaalministeeriumile 20 miljonit krooni riskirühmade-le seagripivaktsiini ostmiseks. ❖ Riigikogu võttis neljapäeval 85 poolthäälega vastu seaduse, mis karmistab seksuaalkurite-gude eest ette nähtud karistusi. ❖ Vene välisministeerium peab otstarbekaks lahendada Baltimaa-de venekeelsete elanike õiguste rikkumisjuhtumeid rahvusvahe-liste kohtute kaudu, teatas nelja-päeval uudisteagentuur Interfax.❖ Sotsiaaldemokraatliku Era-konna (SDE) ja Eestimaa Rohe-liste esindajad arutasid nelja-päeval koostööd ning võimalike ühiste seaduseelnõude algata-mist, koostöökonsultatsioone on sotsiaaldemokraadid pida-nud ka Rahvaliiduga.❖ Maailmapanga hinnangul on Eestil võimalik euroga 2011. aastal liituda, vahendas Bloom-berg. ❖ Euroopa Komisjoni asepre-sident Siim Kallas tõdes nelja-päeva õhtul Riias Läti Spidola majandusauhinna üleandmis-tseremoonial peetud kõnes, et majanduskriis andis Balti riiki-dele karmi õppetunni. ❖ Kaitseminister Jaak Aaviksoo kinnitas neljapäeva õhtul, et tema kohtumine Venemaa ase-peaministri Sergei Ivanoviga Eesti ja Vene klubi korvpallimatši ajal oli täiesti mitteametlik ja seal toimunud mõttevahetus ei ole avalik. ❖ Börsil noteeritud ehitusfirma AS Merko Ehitus saab järgmisel suvel Tallinnas Kesklinna ja Kris-tiine linnaosas valmis kaks ela-muarendusprojekti kokku 109 korteriga. ❖ Euroopa ajalehed väljenda-sid reedel pettumust valiku üle, mille Euroopa Liidu liidrid tegid ühendusele esimest presiden-ti ja välispoliitikajuhti otsides. Lehtede üldisel hinnagul jääb vastsel presidendil Herman Van Rompuyl ja välispoliitika-juhil Catherine Ashtonil puudu “staaripotentsiaalist”, mida nii kõrged ametikohad eeldaksid. ❖ Venemaa ei ole loobunud kä-sitlemast endisse Nõukogude Liitu kuulunud riike oma erihu-vide piirkonnana, selgub reedel Tallinnas tutvustatud kaitseuu-ringute keskuse ja veel viie riigi analüütikute uuringust. ❖ Eestis on reedese seisuga labo- ratoorse kinnituse saanud 269 seagripi juhtu, neist 60 lisandus lõppeval nädalal.❖ Töötukassa registreeris vahe-mikus 13. novembrist kuni 19. novembrini 2590 töötut. ❖ Tallinna börsil liikusid aktsiahin-nad reedel allapoole, enim käi-vet tõi Kaubamaja aktsia. Indeks OMXT kasvas 0,3 protsenti 408,03 punktini. Kokku oli 485 tehingu käive 14,21 miljonit krooni.

(Allikas: BNS, 18.11-20.11)

Kantsler Kokk: Viie aasta tagusest Euroopa Liidu laienemisest on võitnud kõik

Välisministeeriumi kantsler Marten Kokk rõhu-tas täna, 20. novembril Limassolis toimuval Eu-roopa Liidu välisministeeriumite kantslerite mit-teametlikul kohtumisel Euroopa Liidu laienemise positiivseid mõjusid kogu piirkonnale.

Välisministeeriumi kantsler Marten Koka sõ-nul on Euroopa Liidu edasine laienemine väga oluline. „Euroopa Liidu laienemisprotsess peab jätkuma, kuna see on endiselt üks mõjuvõimsa-maid motivaatoreid demokraatlike reformide läbiviimisel ühineda soovivates riikides,“ märkis Kokk. Kants-ler lisas, et kui praegused ELi kandi-daatriigid ja Euroopa Liidu perspektiiviga riigid saavutavad liitumisvalmiduse, võidame kõik nii poliitiliselt kui majanduslikult.

Samuti rõhutas kantsler Kokk kohtumisel seda, et viis aastat tagasi toimunud Euroopa Liidu laie-nemine on olnud igati edukas. „Liidu laienemine on olnud kasulik nii uutele kui ka vanadele liik-mesriikidele,“ märkis Kokk. „Ka käesoleval aastal valminud Komisjoni aruanne ülemaailmse majan-duskriisi mõjudest kinnitab, et kriis oleks tabanud Euroopat palju karmimalt, kui laienemist ei oleks toimunud,“ lisas Kokk.

Kokk ütles, et järgmine oluline verstapost on ka euroala laienemine. „Eesti on seadnud oluliseks eesmärgiks liituda euroalaga 1. jaanuarist 2011,“ rääkis Kokk.

Välisministeeriumi pressitalitus20. november 2009

Kallase hinnangul on EL-i tipp-juhid õnnestunud valik

Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnangul on neljapäeval Euroopa Liidu presiden-diks valitud Herman Van Rompuy ja välispoliitika juhiks valitud Catherine Ashton õnnestunud valik.

“Pikk ooteperiood sai läbi. On hea, et pärast Lis-saboni lepingu protsessi lõpule jõudmist üsna kii-relt nende kahe persooni osas üksmeelsele otsuse-le jõuti,” ütles Kallas BNS-ile.

Kallas tõdes, et Belgia poliitikas on erinevate vastuoluliste seisukohtade lahendamine omaet-te nähtus ja selles peetakse äsjavalitud Euroopa Ülemkogu eesistujat ehk presidenti, Herman Van Rompuy’d väga heaks. “Kogemust erinevate seisu-kohtade kooskõlastamisel - nüüd juba liikmesriiki-de vahel - saab Van Rompuy kindlasti ka oma uues ametis ära kasutada,” lausus Kallas.

Ta lisas, et Euroopa Liidu esimese välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Catherine Ash-toniga on tal isiklikud kokkupuuted väga meeldi-vad. Kallas avaldas veendumust, et ta saab uues ametis hakkama ning loob Euroopa Liidu välispo-liitikale uue mõõtme.

Euroopa Liidu liidrid valisid neljapäeval Belgia peaministri Herman Van Rompuy ühenduse presi-dendiks ja Euroopa Komisjoni britist kaubandusvo-liniku Catherine Ashtoni EL-i välispoliitika juhiks.

BNS, 20.11

Venemaa selgitab välja Eesti kodanikest ametnikke

Pihkva oblasti Petseri rajooni juhtkond üritab välja selgitada Eesti ja Venemaa topeltkodakond-susega ametnikke, sest kahe passi olemasolu ametnikel on vastuolus Venemaa seadustega, te-atas Pskovskaja Lenta Novostei.

Petseri rajooni administratsioon kohustas kõiki töötajaid Schengeni viisat taotlema. Sel moel ka-vatseb admistratsioon välja selgitada topeltkoda-kondsusega isikud, sest Euroopa Liidu kodanikele Schengeni viisat ei väljastata.

Eesti kodakondsus on umbes pooltel Petseri elanikest ehk ligi 10.000 inimesel, topeltkoda-kondsuse omajate seas on ka riigiteenistujaid. Venemaa seaduste järgi võivad ametnikud olla vaid ühe riigi kodanikud. Samas usub prokura-tuur, et enamus ametnikest on teise passi lihtsalt ära peitnud. Pskovskaja Lenta Novostei teatel on Venemaa esitanud Eesti välisministeeriumile topeltkodakondsusega ametnike väljaselgitami-seks järelepärimisi, ent neile pole vastatud.

BNS, 18.11

President Ilves tervitas Euroopa Liidu presidendi ja ühenduse välissuhete juhi valimist

President Toomas Hendrik Ilves saatis täna õnnit-luse Euroopa Liidu Nõukogu presidendiks valitud Herman Van Rompuy’le. “Soovin teile igakülgset edu uute kohustuste täitmisel ja Euroopa Liidu juh-timisel sel otsustaval ajal,” kirjutas Eesti riigipea.

Kommenteerides Euroopa Liidu Ülemkogu eilset otsust, ütles president Ilves, et Herman Van Rom-puy’ ja Euroopa Liidu välissuhete kõrgeks esinda-jaks valitud Catherine Ashton’i väljakutse ning või-malus on aidata muuta Euroopa Liit tugevamaks, tõhusamaks ja oma kodanikele lähedasemaks:

“Me kõik ‒ Euroopa Liidu 27 võrdset liiget ‒ va-jame sellist ühendust, kes on meie kodanikele u-saldusväärne ja läbipaistev. Majanduslikult ja poliitiliselt tugevat Euroopa Liitu. Sellist Euroopa Liitu, kes hoolib iseenda tulevikust ning samuti naabrite käekäigust. Euroopa Liitu, kes julgustab oma lähiriike reformidele ja julgeb selle eest ka ise vastutust kanda. Euroopa Liitu, kes mõistab Atlan-di-üleste suhete olulisust.”

Kristel Petersonpresidendi kantselei

Kadriorus 20 novembril 2009

NATO tunneb muret Venemaa suurõppuste pärast

NATO 28 liikmesriigi suursaadikud väljendasid kolmapäeval Brüsselis muret Venemaa ja Valge-vene septembris toimunud suurõppuste pärast, kuhu ei kutsutud rahvusvahelisi vaatlejaid, vahen-dab RIA Novosti. Zapad-2009 oli suurim sõjaline õppus pärast Teise maailmasõja lõppu.

Kuna manöövritele ei kutsutud rahvusvaheli-si vaatlejaid, on NATO hinnangul tegemist Viini konventsiooni rikkumisega.

Lisaks väljendasid NATO liikmesriigid Appart-hurai sõnul muret õppuste stsenaariumi pärast, mis nägi ette Venemaa ründamist läänest. NATO võib Venemaalt nõuda õppuste kohta täienda-vaid selgitusi.

Venemaa alaline esindaja NATO juures Dmitri Rogozin kinnitas, et ühisõppus Valgevenega oli puhtalt kaitseotstarbeline ning Venemaa teavitas NATO-t õppuste toimumisest pikka aega ette.

Venemaa ja Valgevene septembris toimunud ühisõppuste pärast on muret väljendanud nii Poola kui Balti riigid.

RIA Novosti andmetel viis Venemaa õppuse raa-mes Valgevene territooriumile kaks täissuuru-ses armeed.

BNS, 19.11

Austraalia nimetas uue suur-saadiku Eestisse

Austraalia välisminister Stephen Smith nimetas ametisse riigi uue suursaadiku Rootsis, kes on üht-lasi ka Austraalia suursaadik Balti riikides ja Soo-mes.

Austraalia välisministeerium teatas, et uus suur-saadik Paul Stephens hakkab täitma suursaadiku kohuseid veel sel kuul ehk siis novembris. Stephens vahetab suursaadiku kohal välja Howard Browni, kes nimetati sellesse ametisse 2007. aasta märtsis.

Välisministeerium tunnustas ühistel väärtustel põhinevaid suhteid Eesti, Läti ja Leeduga. Välisminis- ter tõi esile ka Austraalia ning Balti riikide ühise te-gutsemise Afganistani julgeoleku tagamisel.

Smith märkis, et Soomest, Eestis, Lätist ja Lee-dust pärit sisserändajad on andnud oma panuse Austraalia ühiskondlikku, majanduslikku ning kul-tuuriellu. Välisminister kinnitas, et ta soovib side-meid nende riikidega edasi arendada, seda ka Aust- raalia-Euroopa Liidu suhete raamistikus.

Austraalia uus suursaadik Rootsis, Balti riikides ja Soomes on varem töötanud välislähetuses Brasii-lias ning Austraalia esinduses ÜRO-s.

BNS, 20.11

4 “MEIE KODU” 25. november 2009

December HeatSunday 06 December 8:30 PMMonday 07 December 3:30 AMMonday 07 December 2:45 PMSaturday 12 December 6:55 PM

StarringLiisi Koikson, Sergo Vares, Tonu

Kark Director, Asko Kase Language, Estonian, Russian Foreign TitleDetsembrikuumus

Year, 2008Country of Origin, Estonia Genre, Drama, War

“The Film shows that economic hardship has discredited the idea of independence in the eyes of many”

THE ECONOMIST

Estonia’s lavishly produced historical action drama is based on actual events of a failed Communist rebellion on December 1, 1924, seen through the eyes of young newlyweds Tanel and Anna, who are intervened by the Bolshevik putsch as they at-tempt to relocate from Estonia to Paris.

With the threat of communist terror a distant memory, the young republic of Estonia has become consumed in its everyday life. Eager for a fresh start and new beginnings, young soldier Ta-nel sells his wife Anna’s fur coat for train tickets and resigns from the military corps, and makes plans for a promising life in Paris.

On the morning of their departure, the capital Tallinn is taken over by members of the Commintern in an attempt to stage a Communist coup, an event that will determine whether the country remains independent or becomes a part of the Commu-nist Empire. When the attack strikes, Tanel becomes trapped and Anna is taken hostage by a leader of the Commintern, a man she also shares a past with. When Tanel manages to escape, he goes forth to pursue the freedom of his country, his life, and his new wife from the rebels.

Meteoroloogina töötas Leo Rannaleet üle ilma. Muuhulgas ehitas ta üles ilmateenistuse Nepalis, kus rahvas masinatele õnne toomiseks veel loomi oh-verdas, ning sattus isegi Põhja-Koreasse.

Leo Rannaleet vahendas 11 aastat järjest teleekraanilt root-si rahvale uudistesaadete lõpus ilmaprognoose.

Just tema oli see, kes osales Rootsi TV uudistesaate “Aktu-ellt” kõige esimese saate ilma-teates 2. septembril 1958.

Seda saadet mäletab Leo häs-ti: “Saade läks viltu. Saate pik-kuseks oli plaanitud 30 minutit, kuid ta kestis 45 minutit, sest tehniliselt ei klappinud kohe mi-dagi.”

Tegemist oli algusajale iseloo-muliku segadusega: “Tol ajal olid ainult otsesaated, midagi ette ei lindistatud. Eraldi raadio ja tv-maja siis ei olnud, vaid te-lestuudiod asusid Stockholmi Valhallavägeni tänaval, vanade sõjaväekasarmute kartulikeldris, mis olid ümber ehitatud “Ak-tuellti” stuudioks. Teleuudiste saate ilmaprognoosi ettevalmis-tamine toimus Stockholmi Frid-hemsplanil asuvas SMHI prog-noosikeskuses. Seal arutasin kolleegidega läbi, mida samal päeval ilmast rääkida, ja sõitsin trammiga telestuudiosse. Stuu-dio seinal olid paberile visan-datud Rootsi ja Euroopa kontuu-rid ja sinna tuli siis temperatuurid

ja tuule suuna nooled joonista-da. Jutt, mida rääkida, pidi peas olema. Mäletan, et aega oli mul-le antud ilmateate esitlemiseks kolm minutit. Minu ees oli kell. Kuid eelnevad saatelõigud ku-junesid sageli arvestatust pike-maks ja nii jäi saatejuht ikka ja jälle saate lõpuks ajahätta. See-pärast juhtuski sageli, et kui pil-gu kaardilt tagasi ekraani poole pöörasin, nägin ehmatusega, et kahest minutist oli saanud äkki 20 sekundit. See tähendas aga, et hakka lõpetama! Sellega oli alatihti üks jama.”Telestaarina sai eestlane roh-

kelt armastuskirjuLeo Rannaleet viibis Rootsi tv

sünni juures. Sellele eelnes tuli-ne debatt televisiooni kui amee-rikaliku mõjutuse võimalikust kahjust Rootsi ühiskonnale, eriti lastele.

Televisiooni vastased leidsid, et televiisorite levik Rootsi ko-dudes muudab inimesed ruma-lamaks ja toob kaasa selle, et eri-nevalt raadiokuulamisest, mida saab teha töötamise ajal, hak-kavad inimesed istuma pimedas toas telekraanide taga ja huvi töö tegemise vastu väheneb.

Kuid rahva huvi uue meedia vastu oli tohutu ja 1956 lubas Rootsi parlament alustada tele-visioonivõrgu ehitamisega.

1960. aastal oli Rootsi kodu-des juba 800 000 televiisorit ja kõik, kelle nägu teleekraanidele ilmus, said kohe üle riigi tuntuks.

Eriti tuntud olid uudistesaadete ja ilmateadete tegijad.

“Mind tunti Stockholmi täna-vatel nägupidi ära. Sain ka palju armastuskirju,” muheleb tänavu 82aastaseks saav Rannaleet.Põgeniku saatusLeo Rannaleet oli 17aastane,

kui ta koos vanematega sõjapõ-genikuna Rootsi saabus.

“Mäletan, et sõitsime Tallin-nast välja 20. septembri õhtul 1944. aastal. Järgmisel päeval, ikka veel merel paadis loksu-des, saingi 17aastaseks. Rootsi jõudes ma keelt ei osanud, tööd saime isaga metsatöödel. Siis tuli teade, et Sigtunas avati Eesti gümnaasium ning vastu võetak-se 50 poissi ja 50 tüdrukut. Mind pandi reaalharusse. Pärast güm-naasiumi läksin ülikooli mate-maatikat õppima, sihiks insene-rikutse.”

“Kord sattusin matemaatika-loengul istuma ühe rootsi poisi kõrval. Tema oli sõnaaher ja ka mina ei osanud eriti hästi rootsi keelt, kuid kuidagi sai selgeks, et olen põgenik ja et mul on vaja raha teenida. Ühel päeval tuli too poiss koolis minu juurde ja ütles, et kuule, minu isa annaks teile tööd. Selgus, et tema isa oli meteoroloogiaprofessor, ja tema juhendamisel hakkasin kaks tundi päevas tegema me-teoroloogilisi vaatlusi. Huvi aine vastu kasvas ja jätkasin õpinguid juba meteoroloogia alal.”

Pärast lõpetamist sai Leo tööd Rootsi Meteoroloogia ja Hüdro-loogia Instituudis meteoroloogi-na. Varsti oli ta juba ilmaennus-tusosakonna ülem.

Meteoroloogi elukutse viis Leo Rannaleedi kõigile kontinenti-dele. Muuhulgas aitas ta aastatel 1969-1973 WMO lähetusel ÜRO nõunikuna üles ehitada Nepali meteoroloogiajaamu.

“Nepal oli üsna suletud maa, kuid riigi tolleaegne kuningas oli otsustanud maad moderniseeri-ma hakata ja sealhulgas luua rii-gi oma meteoroloogiavaatluste süsteemi, luua jaamad ja õpeta-da välja töötajad. Sain seal esi-mest korda tunda, kui suur vahe oli Euroopa ja Aasia inimeste mõtlemisviiside ja prioriteetide vahel. Aasias on inimestel pere-kond alati tähtsam kui palgatöö. Näiteks kord ei tulnud mul alluv tööle, kuna tema õel olid pul-mad. Ühel teisel nepallasel suri isa, tema ei tulnud kümme päe- va tööle. Nepali kombe kohaselt ei tohi nimelt pärast inimese sur-ma kümne päeva jooksul üle jõe minna, töökoht asus mehel aga teisel pool jõge.”

Rannaleedi sõnul vajas Nepal moodsat meteoroloogiat, et raha hankida. “Põhjus oli prak-tiline. Riik vajas raha, riigil oli vaja turiste, turistid tulid lennu-kitega. Selleks aga, et lennukid saaksid maanduda, oli vaja me-teoroloogilisi andmeid. Alpinis-tid, kes tulid kogu maailmast Mount Everesti juurde, vajasid samuti ilmaprognoose.”

Nepali valitsuse eriloaga õn-nestus Leo Rannaleedil 1973.

aastal külastada esimese roots-lase ja esimese eestlasena ka tol ajal muule maailmale prak-tiliselt tundmatut Mustangi kuningriiki.

See oli tiibetlaste 600 aasta vanune kuningriik, mis poliitili-selt kuulus küll Nepali, kuid te-gelikult toimis iseseisva riigina. Selle ainuvalitseja oli Jigme Dor-jee. Feodaalse elukorraldusega riik elatus põlluharimisest ja loomakasvatuses. Seal polnud elektrit, armeed, korrakaitsjaid ega haiglat. Kuid Leo Ranna- leedist jäi pealinna Lo Mustangi maha riigikese esimene ilma-vaatluse jaam ja kaks kohalikku väljaõpetatud töötajat.Milleks meile ilmaennustu-

sed?1980. aastatel WMO vanem-

teadurina töötades lendas Leo Rannaleet riigist riiki ja andis nõu, kuidas kasutada meteoro-loogiat majanduselu ja -harude planeerimisel.

“Mind kutsuti Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika maid nõus-tama. Hoonete, raudteede, maanteede, tammide ja sildade ehitamisel tuleb arvesse võtta sademeid ja muid ilmastiku-tingimusi ning vaadata kõige ekstreemsemaid juhtumeid vii-mase saja aasta jooksul.

Ka tuumajaamade ehitami-sel ja võimalike õnnetuste pu-hul on olulised ilmastikualased teadmised.”

Rannaleet lisab: “Meteoroloo-giat on vaja ka pealtnäha tühis-

te küsimuste lahendamisel, näi-teks sääskede vastu võitlemisel. Bermuda saarestikus on üks väi-ke saar, kus oli kunagi probleem sääskedega. Inimesed ei saanud saare imeilusatel liivarandadel viibida, kuna õhk oli periooditi sääskedest paks. Kohale saa-busid bioloogid, kellel olid oma ideed, kuidas sääsed minema ajada, kuid nende plaanid oli vaja ühendada andmetega sa-demetest, temperatuuridest, veetõusudest ja mõõnadest -ühesõnaga, meteoroloogiast. Ja nii oli jälle mind vaja.”

“Põhja-Koreasse kutsuti mind selleks, et aitaksin neile hanki-da moodsat satelliidiandmete lugejat - nii moodsat, et seda polnud veel konstrueeritud. Õpetasin, et nad peavad saat-ma oma spetsialiste USAsse ja Jaapanisse õppima. Selline koostöö lääneriikidega ei olnud riigile sel ajal aga vastuvõetav. Minule ei soovinud nad näidata isegi oma meteoroloogiajaamu.Nädal aega vaidlesime ja katki see äri jäigi.”

Tšernobõli tuumaõnnetuse järel osales Rannaleet WMO ja IAEA läbirääkimistel, kus arutati, kes, mil viisil ja kellele edaspidi tuumaõnnetuste pu-hul ilmastikuandmeid edastab. Tšernobõlis juhtunu puhul lõid teatavasti 1986. aastal esimese-na lärmi Rootsi tuumajaamade mõõturid.

Anu KaupmeesEesti Ekspress

Rootsi TV esimene ilmaennustuste täht oli eestlane

Fotol JAH, TEIE MAJESTEET: Pilt aastast 1975, mil Leo Rannaleet selgi-tas Rootsi Hüdrometeoroloogia Instituudi osakonnaülemana kuningas Carl XVI Gustafile (lilledega), kuidas koostatakse televisiooni ilmaprog-noosi.

Purilenduri poeg ajab Eesti asja• Kaks aastat tagasi asutas Leo Rannaleet koos tütrega fondi

Sinilind, mille eesmärk on ilmateaduse arendamine Eestis. • Fondi tuludest toetatakse muuhulgas purilendu ja selle kasu-

tamist atmosfääri- ja ilmastikunähtuste jälgimisel. • Leo Rannaleedi isa Valdu Rannaleet oli Eesti esimese vabariigi

ajal tuntud purilendur. • Valdu Rannaleet lendas 28. septembril 1933 koos parun

Heinz von Ungern-Sternbergiga Ülemistelt Stockholmi ja sat-tus Dagens Nyheteri esilehele. Meestel ei olnud mingit kaarti ja nad teadsid vaid kuulujuttude järgi, et Stockholmi lähistel pidi väike lennuväli olema, millel orientiiriks on kaks raadiomasti. Pä-rast kolmetunnist lendu üle Läänemere tuli meestel 45 minutit Stockholmi kohal tiirelda ja läbi udu maste otsida, enne kui nad maandusid.

• Eesti tolleaegne saadik Rootsis Friedrich Akel korraldas len-durite auks vastuvõtu koos lõunasöögiga. Järgmisel päeval sõitis väike kollane Eestist tulnud purilennuk ES-UBA Ülemiste poole tagasi.

5“MEIE KODU” 25. november 2009

SESKi uudisedFILMIFESTIVAL

SESK’i kokkutulekul 12. novembril linastus äsja Tallinnast saabu-nud režissöör Mati Viiul neli tema juhtimisel valminud helifilmi. Fil-mide temaatika esitati kaunite kodumaiste looduspiltide taustal.

Ulatuslikum esitatud filmidest, „Ühe talu lugu“, käsitles kirjanik E. Särgava perekonnale kuulunud talu ning ümbritseva hoonestiku restaureerimist ja ümberehitamist suviseks puhkuspaigaks Tallinna Tehnikaülikkooli Geoloogia Instituudi teenistujate poolt, kes tulid selle ekspertiisi nõudva ülesandega toime oma vabast ajast. Aja-loolise tähtsusega ehituskompleks päästeti lagunemisohust, samal ajal säilitades tema algelise maine, puht vabatahtliku tööjõu läbi.

Järgnesid lühifilmid, „Uus ja vana kannel“, mis kirjeldas kandle-mängimise oskuse edasisandmist võrsuvale muusikute põlvkon-nale. „Ratas“, mis kujutas naisjalgratturit, kes lootes küüti saada möödasõitvailt autojuhtidelt, viskas end tee äärde pikali, kuid tule-mus oli, et ta jäeti sinnapaika, ratas aga varastati. „Hüljatud talud“ puudutas mahajäetud talu hooneid, milliseid leidub üsna ohtrasti tänapäeval. Omanikud loovutasid oma isatalud kas sunniviisil (näit. küüditamine, kollektiviseerimine) või puht majanduslikel põhjus-tel.

Palju tänu külalisele meeldejääva ja nauditava ettekande eest!T.P.

Foto: Elvi ja Hillar Suviste

Selle tõenduseks võib tuua 14. novembril maha peetud Brisbane Eesti Seltsi kokkutu-leku, kuhu laekus üle ootuste palju rahvast - üle kolmeküm-ne inimese. Polnud sugugi, et ülekaalus olnuksid kas ainult vanad või noored eestlased, mõlemaid oli võrdselt. Nagu hea ja kindel raudnael oli ko-hal seltsi mitukümmend aastat eestvedanud proua Tiina Tae-mets, samas kui noorim ringi lipanud tibu sai äsja aastaseks. Rahvarohkusele ei saanud takis-tuseks, et üritus toimus tavalise pärastlõuna asemel laupäeva õhtul kell viis ‒ ehk ajal, mil nii

mõnigi eelistab veeta austraal-laste kõnepruugis “kvaliteet-” ehk pereaega.

Seekordsel erakordsel huvil ning - ajastusel oli põhjus. Küla-lisesineja, kandlemängijast folk-muusik ja filmimees Mati Viiul, kes mõnenädalase reisi jooksul külastas Aussi suuremaid eest-laste kogukondi, rääkis oma loomingust ja näitas viite eesti teemalist lühifilmi.

“Pole enam sellist närvilisust nagu kolm aastat tagasi, mil käisin siinsetel Eesti seltsidel es-makordselt külas,” tõdes Viiul, “toona ei teadnud ma üldse, mis mind siin ees ootab.” Viiul rääkis, et töötab Tallinna Tehni-kaülikooli Geoloogia Instituudis

ja hakkas hobi korras filmima 18 aastat tagasi. Aastal 1988 oleks ta äärepealt Melbourne ESTO päevadele ansambli kandle-mängijana kaasa võetud, kuid siiski mitte, ning mees lubas toonase kojujäämise tulevikus tasa teha. See lubadus täitus juba teistkordselt.

Viiuli filmidest tulid näitami-sele kadripäeva kombed Muhu saarel, “Hüljatud talude” laulul (Uno Laht, sõnad) põhinev tal-vine lühifilm, vana naise seiklu- sed külapoes, uue ja vana kand-le võrdlus ning pilguheit Eesti ajalukku, linnadele ja looduse-le.

Viiul rääkis, et tema silme läbi on Austraalia võrreldes va-rasemaga muutunud. “Linna-tänavatel kohtab nüüd nii palju eestlasi, et kõvasti rääkides tu-leb ette vaadata, mida ütled,” muigas ta. Viiul lubas kindlasti millalgi jälle külla tulla. Ühtlasi avaldas ta, et Eesti selts võib peatselt vähemalt ühte muusi-kust külalist oodata. “Minu hea sõber Mati Nuude on öelnud, et plaanib järgmisel aastal Aust-raaliasse esinema tulla,” sõnas ta.

Brisbane Eesti Seltsile tuli Mati Viiuli esinemine kogemusena, et kui teha kokkusaamised põ-nevaks ja korraldada välisesi-nejaid, siis tuleb rahvas kokku.

Filmimeister Viiul Brisbane seltsil külasBrisbane eestlaste seltsielu, mis vahepealsed kuud pooleldi nähtamatult hõõgus tuha all, tõotab jalad alla saada.

Ilmselt on keeruline kokku lu-geda, kui palju leidub Brisbanes eestlasi, kuid kindlasti on tegu mitmesaja inimesega. Viimaste aastatega on Brisbane kolinud üpris jõuline noorte kogukond ‒ kes õpib, kes otsib tööd, kes loob peret. Pigem on uuemate inimeste hulgas probleemiks, et info ei liigu ja seltsi kokkutule-kuid, mida viimasel poolaastal üpris vähe oli, peetakse vane-mate inimeste eralõbuks. Huvi filminäitamise vastu tõendas, et nii kokkutulekute sagedust kui seda arvamust on võimalik murda.

Väikesed muudatused plaa-

nib Brisbane Eesti Seltsi presi-dent Sirle Adamson järgmisele seltsiüritusele 20. detsembri pärastlõunal, milleks on tradit-siooniline jõulupidu. Varasema-tele aastatele kombeks kuumal ajal siseruumis istumise asemel tuleb jõulupidu küll samas kohas 12 Hawthorne Str-il, kuid maja kõrval värskes õhus varikatuste all. Uuendusena on tegu grilli-peoga. Start! Sõna läks lahti, nii et loodetavasti ei pea eestlased paljuks tulla kohale ‒ jõululaule laulma, kingipakke ja uudiseid vahetama ning maitsvaid roogi mekkima.

Airi Ilisson-CruzFoto: Erwin Cruz

Jõulutervitused!Rahvuskaaslased! Saatkem oma jõulu- ja uue aasta õnnitlused toetusena ”Meie Kodu” ühistervituste raames. Nimed avaldatakse ”Meie Kodu” jõulunumbris.Õnnitluse hind on $ 5.00 isikult või perekonnalt.Õnnitlused koos nime ja rahaga palume saata ajaleht ”Meie Kodule” HILJEMALT 1. detsembriks 2009 aadressil:

Meie Kodu, PO Box 147Darlinghurst, NSW 1300

Jõulutervitusi võetakse vastu ka ”Meie Kodu” toimetuses selle lahtioleku aegadel. ”Meie Kodu” telefon on (02) 9212 2113.Thirlmeres võtab tervitusi vastu Marge Kongas.Hilinenud tervitajate nimesid ei ole võimalik ajalehes avaldada.

Sõrve noorte suvelaager

8. - 15.01.2010

Eesti Kunstimuuseumil on 90. sünnipäev Eesti Kunstimuuseumil on

täna 90. sünnipäev, muuseu-mi ülesanne on kunsti tut-vustamine ja kunstikoolitus rahva harituse tõstmise ees-märgi nimel.

Kunstimuuseum uurib Ees-ti kunstiajalugu, täiendab kogusid ja vastutab kogude säilimise eest.

Kumu näitab Eesti kunstiklassikat, samas toob ka eestlasteni pildi maailma kunstist.

“Meie kohus on töötada esmalt Eesti kunstiklassikaga, aga või-malikult palju ka rahvusvahelise kunstiga,” märkis Kumu direktor Anu Liivak.

Vanalinnas on kunstimuuseumi Niguliste muuseum ja Adam-son-Ericu muuseum, Eesti Kunstmuuseum ise asub aga Kadriorus, Kumus.

ERR, 17.11

Tellige MEIE KODU 02 9212 2113

6 “MEIE KODU” 25. november 2009

Äri- ja õigusbüroo pakub Teile abi Eestis, et

üles otsida sõbrad ja sugulasednõustada testamendi- ja pärimisasjadesnõustada äri(õigus)asjades

Kõigi asjade käsitlemisel täielik konfidentsiaalsusMõistlikud honoraridKoostöökogemus Austraalia klientidega

Küsida hr Vahur Kase, tel + 372 50 18516 või email: oykase@hot.eeHarju3/Vana-Posti 210146 Tallinn, Estonia

Austatud Sydney Jaani koguduse liikmed ja sõbrad,

Koguduse juubeliaasta hakkab lõpule jõudma ning juubeliüri-tused on jäänud selja taha. Koguduse õpetajana oli mulle ütlemata ülendav kogeda teie aktiivset kaasalöömist ja rohket osavõttu meie pidulikul peapiiskoplikul jumalateenistusel Läti kirikus. Nii suurt hulka kirikulisi ei kohta kuigi sageli isegi Eesti suuremates linna- kirikutes.

Nagu juba mitmel korral kantslistki jutuks on tulnud, on kavas nii tänavuaastane peapiiskopi visiit, nagu ka koguduse kogu viimase kolmveerandsajandi eluolu kokku võtta ja välja anda Sydney Jaani koguduse ajalooalbumis. See oleks omamoodi traditsiooni jätka-mine, sest sarnane album on ilmunud juba kahel korral varemgi, viimati 1984. aastal praost Kiviste käe all. Viimase 25 aasta jooksul on Jaani koguduse lugu aga edasi läinud ning väärib kahtlemata jutustamist ja jäädvustamist.

Albumi koostamise mõte kerkis juba pooleteise aasta eest. Mõtte elluviimisega on olnud aga tunduvalt rohkem vaeva, kui esmapil-gul näis. Nõnda oleme pidanud ka plaanitavat valmimise kuupä-eva juba paaril korral edasi lükkama. Aga eks ütle vanasõnagi: kaua tehtud kaunikene. Vanasõna ütleb ent muudki: kus häda kõige suu-rem, seal abi kõige lähem. Tänuväärselt on hulk koguduse liikmeid ulatanud abistava käe olgu siis pildimaterjaliga varustades, artik-leid kirjutades või albumi kujunduse kallal pead murdes.

Nüüd, kus ettevalmistustööd hakkavad lähenema lõpusirgele, soovin pöörduda teie poole veel ühe abipalvega. Nimelt on igaühel võimalik toetada jõukohase rahalise annetusega ka albumi trüki-kulude katmist, mis praeguste arvestuste kohaselt ulatuvad 6000 dollari ümber.

Annetuse võib usaldada otse koguduse juhatuse liikmete kätte või saata Money Order või rahatšekk koguduse postiaadressile, 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Tšekid kirjutada SEEL St. Johns Congregation nimele. Kõigi annetajate nimed saavad tänuga ära märgitud albumi kaante vahel.

Kõiki abilisi juba ette tänades, Sydney Jaani koguduse juhatuse nimel,Õpetaja Meelis Rosma

ABIPALVE

Hats off to our parents2009, after two trips from

Melbourne, Australia to Euro-pe and back has firmly con-vinced me that I am no lon-ger the lively gazelle with unlimited energy to scamper up Geislingen’s hillsides. Never- theless I relished the opportuni-ty to disprove my fantasy.

In September I was privileged to participate in the Internatio-nal conference about Children as the Invisible Victims of War. I had always believed that the journey through a war zone loo-ked different through the eyes of a child compared with what the adult saw. My time at that conference validated that noti-on for me.

At the conference was a di-versity of presenters, all with a wealth of experience behind them: Among them a contin-gent of those who were children during World War II. I was quite unaware how extensive was the evacuee program: Presenters at the conference included Fin-nish and UK evacuees, a spea-ker from the kinder transport to UK and one from the Shoa. I guess I represented the DP kids. The children of the Norwegian Qvisling fathers were too rep-resented via a researcher in that field and we heard with much sadness the tale of the children of German heroes turned vil-lains as they returned home dis-graced.

Despite our differing national origins the entire cohort see-med to bond instinctively. We

all seemed to be feeling somet-hing similar: how much of what we remembered was really va-lid?

The feelings were not too dif-ferent to those of that my cohort felt when we met in Geislingen last year.

Compiling “When the Noi-se Had Ended” for me was a surreal experience. It was an opportunity for many of us to touch the past, an opportunity to finally recognize that we as children too had been carved into our present identities by those winds of fate: That we too were part of that journey.

Many of my Australian collea-gues and friends when they look at our book still remark that our people did not endure nearly as much as the newer refugee co-horts to come to Australia. I find it hard to tolerate the notion of point scoring when comparing vastly differing journeys: I find it even harder to tolerate these people diminishing the courage and incredible fortitude of our parents.

It is definitely time to set the facts right: Our parents deserve that recognition.

I was too small to remember in detail the journey through wartime Estonia to Geislingen. I was old enough to remember at the age of just three my disbe-lief at mother’s words when we arrived in Geislingen. I could not believe in her promise of “there will be no more terror’. There

are many déjà vu’s to validate that notion when I read adults’ accounts of that time. Many of you, who left Estonia as children, will have far more coherent ac-counts than the ‘jõmms’.• My hope is to compile a

book of what you as children re-member of that journey.

Also during the Geislingen project I became aware of the notion that the first five years in the new lands seemed to caste the die for what lay ahead. • That is the subject for anot-

her book. One to which per-haps those who were toddlers in Geislingen and other camps might like to contribute, too: I am sure that many of you will remember the travails of our parents in those years.

Neither book has an age constraint: only that during some part of either journey you were a child or adolescent. The story length will of course vary: Clearly the older you were the more acute your memories and the more of them. And of cour-se very short stories are also important: they tell of the more truncated snippets of memories of the younger of us.

If you would be interested in contributing to either or both books could you please contact me for more details at mai_maddissoon@aapt.net.au

Thank you for your help with those projects.

Mai Maddisson

Olen õnnelik linnamees, sest mul on Lääne-Virumaal Nais-tevälja külas koht, kuhu vahel saan minna.

Meie kaaslaseks on kurepere, kes igal kevadel tuleb meie õue-le, et elektriposti otsas asuvas pesas oma pojad üles kasvata-da. Vaatame vahel kurepere as-keldamist, püüdes mitte häirida nende pereelu. Nii me siis suve läbi koos tegutseme.

Kui mõni nädal tagasi jälle maale sain tulla, oli meie kure-pere pesalt kadunud, sest noor-tel kurgedel oli tiivaharjutusteks vaja vist kaugemaid lennuretki.

Naabrimees ütles ka, et kured on selleks aastaks läinud. Eks meenus siis meile mõlemale naabrimehega see koolis õpe-tatud salmike, et kured läinud, kurjad ilmad.

Imelik salmike, sest paljud inimesed maailmas on tegeli-kult kadedad, et meil on neli nii ilusat ja omapärast aastaaega. Kuid kui päris aus olla, siis ega see pikk vihmane-lörtsine aeg, kus samas veel nii vähe aega on valge, tervisele just kõige ker-gem ei ole. Nelja aastaaja oma-jad ootavad ikka kevadet, mil valgust enam ja ilmad soojaks

lähevad.Õppetund lindudeltHiljutisel nädalavahetusel

juhtus midagi erilist, mis pani mind kaua sellele mõtlema. Sei-sime abikaasaga taluõuel, kui kuulsime järsku kurgede hää-litsusi. Kolmteist kurge tiirutas aeglaselt meie väikese küla ko-hal... Meie mõte sai olla vaid üks, nad näitasid oma poegadele veel kord enne lõunasse lendu kodu, kus nad on üles kasvanud ja kuhu neil kevadel seisab ees teekond tagasi.

Olles teinud need aeglased tiirud koduküla kohal, võtsid ku-red kindla sihi ja läinud nad olid-ki, nüüd vist tõesti kevadeni.

Tänapäeval, kui paljud noored lähevad kodust kaugele maail-ma tööd ja õnne otsima, oleks tore, kui neilgi oleks see kurge-de komme, et enne pikale teele minekut vaadatakse korraks ko-dule, kuhu tahetakse jälle tagasi tulla.

Kurgesid vaadates meenus mulle veel üks lugu, mida kuulsin hiljuti meie kunagise uhkuse - allveelaeva Kalev komandöri Verner Puuranna (1904-1983) pojalt, et kui nad 1944. a pidid perega Eestist lahkuma, oli isa

targa mehena Eesti-Läti piiril teinud peatuse ja võtnud peo-täie kodumaa mulda põgeniku-na kaasa.

Me oleme kure tüüpi inime-sed, tahame ikka kaugetelt ja kogu aeg soojadelt maadelt koju tagasi. Nii tahtis ka kapten Verner Puurand Austraalia kuu-musest koju, vabasse Eestisse. Paraku saatus talle seda õnne ei kinkinud ja nii oli ainuke, mida ta isamaalt sai viimsele teele kaasa, kunagi kodumaalt ühes võetud kolm väikest peotäit isamaa mulda, mille poeg sellel kaugel maal isale hauda kaasa pani.

Miks ma kurgede loo ja meie mereväeohvitseri loo siin kokku panin? Sest need kured, kellele mina oma koduõuelt lehvitasin, kasvasid üles samas külas, kuhu oli rajanud oma talu Verner Puu-rand, kelle sünnist selle aasta sügise alguses möödus sada viis aastat.

Isamaa-armastus algab tege-likult lihtsatest lugudest, mida peaksime oma lastele ja laste-lastele jutustama ja millele nen-de tähelepanu juhtima.

Peeter Järvelaid, professorVirumaa Teataja, 08.10.2009

Sügisest, kurgedest ja isamaa-armastusest

Austraalia eestlaste kodulehekülg www.eesti.org.au

7“MEIE KODU” 25. november 2009

SBS eestikeelseid raadiosaateid on võimalik kuulata ka internetist. Aadress: www.sbs.com.au/radio

Sealt valida „select language“ - ”Estonian”.

Mõelge oma pärandis ka Eesti Abistamiskomiteele

The wreck of a British naval submarine lost for more than 90 years has been found in the Baltic Sea off the coast of Esto-nia.

HMS E18 - with its comple-ment of three officers and 28 ratings - went out on patrol in May 1916 and was never seen again.

The submarine was one of a handful sent to the Baltic du-ring World War I by Winston Churchill, the First Lord of the Admiralty, to disrupt German shipments of iron ore from Sweden and support the Russi-an navy.

E18 left its base in the Russi-an port of Reval - now Tallinn, the capital of Estonia - on the evening of 25 May 1916 and headed west.

The following day she was reported to have engaged and torpedoed a German ship.

A few days later, possibly 2 June, she is believed to have struck a German mine and sunk with all hands. AppendicitisFollowing the submarine’s

loss, Tsar Nicholas of Russia gave posthu-mous medals to the crew, including my great-uncle, Luke Lan-dale , the 1st Lieute-nant, who was awar-ded the Order of St Vladimir. He was just 27 years old.

The submarine was found last weekend close to the Estonian island of Hiiumaa by a Swedish marine sur-vey company, MMT.

They were guided by information pro-

vided by an Australian descen-dant of one of the crew, Darren Brown - an airline engineer from Melbourne - who has spent yea-rs researching the submarine’s history.

His great-grandfather, Signal-man Albert Robinson survived the loss of E18 because he fell ill with appendicitis shortly before its last patrol and was confined to his bed.

The Swedish survey vessel, the MV Triad, deployed a remote-operated vehicle and obtained the first pictures showing the 181ft (55m)-long submarine in remarkably good condition.

The Baltic water is cold, brackish and anoxic which me-ans wrecks suffer less rust and degradation than in other seas.

There are also fewer potenti-ally damaging ocean currents.

Photographs from the seabed show the submarine with its hatch open, suggesting that it was sailing on the surface when it hit the mine.

David Hill, an expert in E-class submarines who has examined the images, said: “Without a

shadow of doubt they do show an E-class submarine and cer-tain details indicate that it is probably E18.” Successful missionsThe owner of the survey com-

pany, Carl Douglas, said the discovery was the fruition of al-most a decade of work.

“We will now complete our mission to document this wreck and inform the relevant autho-rities,” he said.

“We want to investigate the exact cause of the sinking - and to honour the fallen by telling their story.”

The E-class boats were con-sidered to be Britain’s most successful submarines during World War I.

E18’s sister ship, E19, once sank four German transport ships on one day in October 1915.

These were the submarines that flew the Jolly Roger after successful combat operations to cock a snook at the snobbi-sh, surface-based admirals who looked down on their submer-

ged colleagues. Such was the suc-

cess of the eight submarines in the Baltic that it was here the Germans developed the con-voy system to pro-tect their shipping.

E18 carried five torpedo tubes and a 12lb gun on deck. It had a top surface speed of 15 knots, submerged it could make 10 knots. With its four diesel

and electric engines

and its twin screws, it had a sur-face range of about 3,000 nau-tical miles; submerged it could cover more than 60 nautical miles.

But the Baltic was a dange-rous place for submarines. Not only is its entrance between Denmark and Sweden extre-mely narrow, but the sea itself is shallow, providing few deep hiding places.

Rarely did E18 reach its diving limits of about 200 ft.

E18 was the only E-class sub-marine lost on active service in the Baltic; the rest were scuttled by the Navy off Helsinki in April 1918 to avoid capture by ad-vancing German forces.

Of the 57 E-class submarines that were built during World War I, 26 were lost. ‘Pants down’Conditions on board the E-

class submarines were pretty basic and extremely cramped.

There was just one bunk which the three officers shared; the ratings slept where they could.

The heads - or toilets - were

Sub’s wartime grave discovered

more often than not a bucket. The weather in the Baltic was also extremely cold, with much of the submarine’s superstruc-ture freezing over the moment it surfaced.

E18, which was launched in early 1915, was once bombed by a Zeppelin airship after its captain, Lt Cdr Robert Halahan, surfaced so he could go to the loo on deck rather than in the cramped conditions down be-low.

As such, he was literally caught with his pants down.

Shortly before E18’s last pat-rol, Lt Cdr Halahan was told by a fortune teller that his life was “in grave danger”.

So he asked the local Vice-Consul’s wife if she could inform his own wife of his death - if E18 was lost - before the official Ad-miralty telegram reached his home.

The story of E18’s ill-fated voyage is to be retold in a do-cumentary, Churchill’s Lost Submarine, made by Mallinson Sadler Productions.

By James LandaleBBC News, 23.10.2009

MEINHARD LAETE

Lahkus jäädavalt meie kauaaegne sõber

Mälestame kurbuses ja avaldame kaastunnet perekonnale

Hillar ja Milvi SemenovIivo ja Reet TuulLjubo ja Kersti ColovicSilvi Klaar Karin Linnamägi

Maimu SaralKlood LaanekõrbKaie GilbertLea VichmanAugust Põllusaar

ANNE BILAN’imälestavad kurbuses

ristiisa Karl, Meery ja MargittaJuhan ja Linda

Saksa võimud panid internetti üles sõjavangide nimekirja

Saksamaal Dresdenis tegutsev Saksimaa Mälestusfond pani esmaspäeval internet-ti üles 700.000 nõukogude sõjavangi nimekirja, kust võib leida infot ka Teise maail-masõja ajal nõukogude poolel sõdinud eestlaste kohta.

Enamus 700.000 nimekirjas olevast sõjavangist suri Teise maailmasõja ajal Saksa-maal vangilaagrites.

Nimekirjas on kõige esimene eestlane Erich Aavik, kes fondi andmetel on sündinud 7. oktoobril 1919 Tallinnas ning surnud 24. novembril 1943 Saksamaal.

Saksimaa Mälestusfond on Saksamaal hukkunud sõjavangide nimekirja digitalisee-rinud alates 2000. aastast. Fondi esindaja Klaus-Dieter Mülleri sõnul kavatseb fond hakata nimekirja täiendama uue info saamisel pidevalt.

Saksamaal hukkunud sõjavangide nimekirjaga on võimalik tuvuda internetiaad-ressil http://www.dokst.de/main/content/auskuenfte/sowjetische-buerger/kriegs-gefangene/datenbank/db-kriegsgefangene

BNS, 17.11

Luke Landale (on right), and crew were given posthumous medals

8“MEIE KODU” 25. november 2009

AUSTRALIAN ESTONIAN WEEKLY141-143 Campbell St Darlinghurst 2010

NSW, AustraliaABN 81 348 495 339

Postiaadress: P.O. Box 147, Darlinghurst, NSW 1300 AustraliaE-mail: meiekodu@ozemail.com.auTelefonid: “Meie Kodu” (02) 9212 2113

Eesti Selts (02) 9212 2373Fax: “Meie Kodu” ja Sydney Eesti Maja(02) 9281 2887 või välismaalt 612 9281 2887Vastutav väljaandja: Peeter MuttikToimetaja, küljendaja: Helle-Mall Risti Toimetaja abi, küljendaja ja talituse ametnik: Aune Vetik Toimetaja abi, küljendaja: Katre UlmasTalituse ametnik: Kadri StamosToimetuse kolleegium: Maie Barrow, Lea Holm, August Kangro ja Ülle Slamer.Vaated “Meie Kodus” avaldatud artikleis ei tarvitse ühtuda toimetuse seisukohtade-ga. Toimetusel on õigus saadetud kaastöid lühendada ja keeleliselt korrigeerida.Toimetus on avatud: esmaspäeval kell 10.00 ‒ 12.00 kolmapäeval kell 12.00 ‒ 16.00 neljapäeval kell 13.00 ‒ 16.00Kuulutuste vastuvõtt, tellimised ja tasu-mised kolmapäeval ja neljapäeval.TELLIMISHINNAD:Austraalias koos GST-iga:

Üheks aastaks $88.00 Kuueks kuuks $49.50Kolmeks kuuks $30.80

Toetustellimine:üheks aastaks alates $100.00 (koos GSTga)Toetustellijate nimed avaldatakse ajalehes.Ülemeremaadesse õhupostiga:USA ja Kanada: 12 kuud $110.00; 6 kuud $65.00Euroopa: 12 kuud $125.00; 6 kuud $75.00Uus-Meremaa: 12 kuud $90.00; 6 kuud $50.00Aadressi muudatused $2.75KUULUTUSTE HINNAD koos GST-iga:1sm (kõrge) ühel veerul (5sm lai) $4.95. 1sm (kõrge) kahel veerul (10sm lai) $9.90. Kuulutuste miinimumhind $12.10.Leinakuulutuste miinimumhind $39.60.Üksiknumbri hind: $2.00Printed by Styash Pty Ltd trading as Apex Press, 2 Canal Road, St Peters NSW 2044.DISCLAIMER - Styash Pty Ltd and its direc-tors and staff are printers only of material supplied by the publisher, and accept no responsibility in any way whatsoever, to any person or persons for the contents of this publication, either for articles, edito-rial material or any other content.

ESTOURS TRAVELSoodsad reisid Eestisse ja mujale

Tel. 1800 888 386 maksuvabaTel 02 4284 1688 Fax 02 4284 7823

E-post: Eesti@estours-travel.com.au

Eesti Vabariigi Konsulaat Sydneys

Consulate of the Republic of EstoniaOpen Tue/Wed/Thu 10am - 1pm

40 Nicholson St.,Balmain East NSW 2041

Appointments highly recommended.Tel. (02)8014 8999, Fax 8079 6886Email: sydney@estonianconsul.orgwebsite: sydney.estonianconsul.org

SÜNDMUSTE KALENDER

KIRIKLIKUD TEATED

SYDNEYEsmaspäeviti:Lauluansambel Lõke ja rahvatantsurühm Virmalised harjutavad Eesti Majas esmaspäeviti: Lõke kell 18.15-19.15. Virmalised kell 19.00-21.00. Uued lauljad ja tantsijad on teretulnud. Neljapäeviti:Lauluharjutused naislauljaile “Heli” kell 13.30 Eesti Majas. Häälteõpetaja Tiiu Kroll-Simmul tel. 9412-4540. Uued laul-jad teretulnud. Neljapäeval, 26. novembril:SESKi kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Kavas EAA arhivaari mag. Maie Barrow ettekanne Sydney Eesti Seltsi ”Linda” lipu ja väärisesemete säilitamine arhiivis ja kodus. Kõik teretulnud.Laupäeval, 5. detsembril:Sydney Eesti Seltsi korraldusel eestlas-te ühine jõulukoosviibimine kell 13.00. Eelregistreerimine ja tasumine tingimata vajalik hiljemalt 27. novembriks. Teatada Tiina Alvrele e-mail: tiina.alvre@optusnet.com.au; tel. 9617 1986.Reedel, 11. detsembril: Esto dinner at Eesti Maja from 6.30 pm. Please contact Mick Nelson 02 98742876 or micknelson1@bigpond comPühapäeval, 13. detsembril:Eesti Sõjaveteranide Liidu ja Eesti Võitle-jate Ühing Austraalias ühisel korraldusel veteranide jõulu koosviibimine kell 11.00 Eesti Maja klubiruumis. Kõik endised sõja-mehed on sellele üritusele teretulnud.Neljapäeval, 17. detsembril:SESKi jõulukoosviibimine kell 12.00 Bow-lers Club, 95 York St. (Market St. lähe-dal). Rootsi laud, liikmetele tasuta. Osa-võtust teatada tel. 02-9799 1091 Maud Kaljot’ile.

THIRLMERENeljapäeviti: Käsitöö Klubi kokkutulekud kell 14.00 küla saalis. Kõik teretulnud.

Reedel, 27. novembril: Thirlmere Klubi aastapäeva pidu kell 17.00 Küla saalis.Teatada hiljemalt 18. nov., J. Pastel, tel. 4681 9232.Esmaspäeval, 7. detsembril:Muusajüngrid esitavad kell 14.00 küla saalis Hando Runneli loomingut.Laupäeval, 19. detsembril:Thirlmere Eesti Külarahva ühine jõulu-puu küla saalis. Täpsem info hiljem.

WOLLONGONGLaupäeval, 5. detsembril:W.E.S. korraldusel jõulukoosviibimine kell 12.00 Lutheri kiriku saalis, Burelli St., Wollongong.

CANBERRAPühapäeval, 6. detsembril:Rahvusgrupi ühislõunasöök Ainslie Jalg- palliklubi restoranis, 52 Wakefield Ave, Ainslie. Algus kell 12:00.Pühapäeval, 20. detsembril:Armulauaga jumalateenistus St. Petersi kirikus kell 12.30. Pärast jumalateenis-tust Koondise ja Koguduse ühisel kor-raldusel eestlaste jõulukoosviibimine kiriku saalis.

MELBOURNEKolmapäeviti:Naiskoori lauluharjutused kell 19.00 Ees-ti Majas. Info Karin Adamson (03) 9439 4157.Neljapäeval, 26. novembril:Seenioride Klubi kokkutulek kell 13.00 Eesti Majas.Laupäeval, 5. detsembril:Etnograafia Käsitööringi kokkutulek kell 14.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 6. detsembril:Eestlaste ühisjõulupuu kell 15.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. detsembril:Kohvik-Oksjon kell 15.00 Eesti Majas. In-formatsioon: Bruno Metsar tel 9836 0516.

E. E. L. K. SYDNEY JAANI KOGUDUSKIRIKUSAALIS armulauaga jumalateenis-tus pühapäeval, 6. detsembril kell 11.00, järgneb kohvilaud. THIRLMERE küla saalis armulauaga ju-malateenistus pühapäeval, 13. detsemb-ril kell 13.30.CANBERRAS armulauaga jumalateenis-tus pühapäeval, 20. detsembril kell 12.30 St. Petersi kirikus. Teenib õp. Meelis Ros-ma, orelil Astrid Bowler.SYDNEY LÄTI KIRIKUS Jõululaupäeva ju-malateenistus neljapäeval, 24. detsemb-ril kell 14.00.THIRLMERE küla saalis Jõulupüha juma-lateenistus reedel, 25. detsembril kell 13.30.KIRIKUSAALIS Vana-aastaõhtu armu- lauaga jumalateenistus neljapäeval, 31. detsembril kell 11.00, järgneb kohvi-laud. KIRIKUSAAL asub 11 Waratah Street, North Strathfield, NSW 2137. Kogudusemaja ja õpetaja telefon:(02) 9743 2051, mob. 0449 612 028E-mail: eelksyd@tpg.com.auÕpetaja kodunt äraolemise puhul palu- takse jätta teade automaatvastajale.

Õpetaja Meelis Rosma

E. E. L. K. ADELAIDE’i KOGUDUSJohn Peterson’s “Night of Miracles” will be sung in English by the Combined Churches Choir of Christies Beach at the 3 pm Estonian Church Service on Sun-day, 6th December 2009 in St Stephen’s Lutheran Church 152 Wakefield Street, Adelaide.Järgmine jumalateenistus on Jõuluõh-tul, 24. detsembril kell 15.00 eesti kiri-kus. Teenib õpetaja Andres Palm. Orelil Margaret Palm.Koguduse õpetaja Andres Palm, tel. (08) 8386 0279, mob. 0417 860 279Email: apalm@internode.on.netKoguduse aadress: 200 Jeffcott St, North Adelaide, SA 5006

E.E.L.K. MELBOURNE’i PAULUSE KOGUDUS. Järgmine jumalateenistus on neljapäe-val, 24. detsembril kell 14.00 St. John ki-rikus, teenib õpetaja Phil Haar.Õp. Phil Haar, tel. (03) 9725 0055 või 0403 006 078.

ADELAIDEKolmapäeval, 2. detsembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 7. detsembril:Sõjaveteranide kokkutulek kell 11.00 Eesti Majas.Pühapäeval, 13. detsembril:AESi organisatsioonide ühisjõulupuu kell 16.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. detsembril:Kunsti- ja Käsitööringi tööpäev kell 10.00 Eesti Majas.Esmaspäeval, 14. detsembril:AES Naisringi töökoosolek kell 13.00 Eesti Majas.Kolmapäeval, 16. detsembril:Pensionäride klubi koosviibiimine kell 11.00 Eesti Majas.Neljapäeval, 24. detsembril:Jõuluõhtu jumalateenistus kell 15.00 eesti kirikus.

PERTHLaupäeval, 5. detsembril:Lääne Austraalia Eestlaste Seltsi ja Lää-ne Austraalia Eesti Naiste Klubi ühine perekondlik jõulukoosviibimine kell 15.00 aukonsul Anu van Hattem’i kodus, 11 Langsford Street, Claremont. Kõik läänes viibivad eestlased tere-tulnud!

1 2 3 4 5 6 7

8

9 10

11 12

13 14

15

16 17

18 19 20

21 22

23 24 25

26

27 28 29 30

31 32

RISTSÕNAD nr 2406

PAREMALE: 1. Põõsasmarjakeedis 8. Austus 9. Isekeskis11. Rõuk13. Ei või päris hästi näha, et teisel paremini läheb, 5, 715. Noot16. Lehitu oks17. Enam jässakas18. Vabrik20. Priske, turske21. Puuseotis23. Tubli, tugev. mõjuv24. Kahlama26. Aga, kuid29. Linn Ungaris30. Inglise tiitel31. See oli kui ... kirikus32. Raskelt, tõsiselt ning väga aeglaselt, muus.

ALLA: 2. Spordiõpetaja 3. Tahvlitega katma 4. Viuh 5. Praktiliselt kasutatav kunstiharu 6. Kuiv, tahe (kartul) 7. Vaevalt kuuldav kõnelemine 8. Alumiinium10. Pseudokrupp, med.12. Riik Okeaanias14. Kodu v. metsloomad19. Sündmus, episood22. Pird25. Aida trepipealne27. Noot28. Emanatsioon, keem.

LAHENDUS NR 2405

PAREMALE: 1. Põis 4. Oapeenar 9. Sääst10. Kiur12. Alastama13. Sirviva14. Ematut16. Kuumutama19. Asta20. Õlut22. Õrnavõitu23. Mudane24. Too siia28. Sõnastus30. Aina31. Utiil32. Unistama33. Mina

ALLA: 1. Puks 2. Isur 3. Särvima 4. Osav 5. Atla 6. Eksima 7. Noa 8. Reastatu11. Iidus14. Emba15. Tali16. Kalmistu17. Uted18. Tare20. Õõnsaim21. Utsin22. Õndsat24. Tuum25. Osta26. Iili27. Aara29. Nai