1

Õigused ja solidaarsus kuiglobaliseerumise teetähised

22. októbra 2008 – zvolenie pána Maria Sepiho

za predsedu EHSV

1. Mario Sepi: 3Euroopa Liidu emotsionaalse külje taaselavdamine

2. Volinik Vladimír Špidla: 6Osalusdemokraatia ja ELi areng

3. Esimees Emilio Gabaglio: 7Vajadus uue poliitilise tahte järele

4. Lissaboni strateegiale alusepanija Maria João Rodrigues: 8Konkurentsivõime, uuendustegevus ja sotsiaalne ühtekuuluvus

5. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 10kolme rühma esimehed: Toetus muutustele

6. Väljakutsed ja projektid: 11Euroopa uuenemine ja ühised sihid

7. Ajakirjanduse esitatud küsimused: 12Vaatame tulevikku

Õigused ja solidaarsus kui globaliseerumise teetähised

3

1. Mario Sepi: Euroopa Liidu emotsionaalse külje taaselavdamine

Oma avakõnet alustades tõdes president, et ta püüdleb oma tegevusega eelkõige EuroopaLiidu elavdamise poole, alustades komitee uuest rollist.See saavutatakse komitee uue nõuandva rolli kaudu, ent ka uue võime kaudu vastata Euroopa kodanike ootustele.President Sepi keskendus Euroopa Liidu emotsionaalsele küljele, rõhutades vajadust sti-muleerida Euroopa kodanikuühiskonna samastumistunnet asutamislepingu aluseks ole-vate väärtushinnangutega, mitte ainult kutsudes kodanikke üles väljendama seisukohtimajanduspoliitika, põllumajanduse jm küsimuste kohta.Siin tuleb komiteel võtta võtmeroll. Seda ülesannet võib täita vaid „kindlustundega. Peameüle saama oma passiivsusest. Globaliseerumise väljakutsetega toimetulekuks tuleb meil aktiivselt tegutseda – mitte enda kaitseks, vaid globaliseerumise suunamiseks”.Ent kuidas siis tulla parimal viisil välja majanduskriisidest ja institutsioonilisest ummiksei-sust?„On vaja otsida usaldusväärseid alternatiive, et pakkuda kõnealustele muredele toimivaid lahendusi.”Et neid eesmärke oleks võimalik saavutada, on Mario Sepi koostanud „ambitsioonika programmi”, nagu ta ise seda nimetas, ent mis kujutab endast tõelist väljakutset Euroopapoliitika taaselavdamisele:• Lissaboni leping ja osalusdemokraatia reeglite konkreetne rakendamine;• Euroopa sotsiaalmudel ja põhiõiguste hartas sisalduvate õiguste kinnitamine;• uus Lissaboni strateegia pärast 2010. aastat.

Kui Mario Sepi valiti 22. oktoobril 2008 täiskogu istungjärgul Euroopa Majandus- jaSotsiaalkomitee uueks presidendiks, ei pidanud ta kinni uue presidendi ametisseas-tumise traditsioonist. Sepi korraldas kõrvuti oma programmi tutvustava kõnega aru-telu teemal „Õigused ja solidaarsus kui globaliseerumise teetähised”, mis on temaametiaja moto. Selle tulemusena oli teistest institutsioonidest kutsutud külalistel või-malus kohe kommenteerida uue presidendi poliitilist programmi.22. oktoobril võtsid seoses president Sepi prioriteetidega sõna järgmised külalised:tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla, Euroopatööhõivekomitee esimees ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni endine pea-sekretär Emilio Gabaglio ning Euroopa Komisjoni juures tegutseva kõrgetasemeliseekspertrühma „Liikuvus Euroopas” (Erasmus) esimees Maria João Rodrigues.Arutelu toimus finantskriisi taustal, mis ajendas Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomi-teed viima oma poliitikateemad kooskõlla Euroopa poliitilise arutelu kõige kiireloo-mulisemate ja päevakajalisemate küsimustega.Võimalike lahenduste ja ettepanekute otsimisele aitas kaasa ka vahetult pärast aru-telu toimunud pressikonverents, millel osales umbes 30 ajakirjanikku.

4 5

valdkonnas. Vastupidi, eri sotsiaalpoliitilisedmeetmed tuleb viia omavahel kooskõlla. Palkade madalal tasemel põhinev sotsiaal-poliitika tähendab vähem uuendusmeelseidettevõtjaid, kes on vähem võimelised konku-rentsis püsima jääma. Just nimelt uuenduste-gevus on võti, millega tugevdada meieettevõtjaid ja üldisemalt meie arengumude-lit. Lisaks on vaja tõhustada sotsiaaldialooginii ELi kui ka liikmesriikide tasandil, et aren-dada paindlikkust suurendavaid elemente.”Lissaboni strateegia„Tõhusaim ELi välja töötatud vastus globali-seerumise väljakutsele on kahtlemata Lissa-boni strateegia. Projekti keskmes on originaalne ja vajalikkontseptsioon,mis põhineb programmidekoostoimel ning majandus- ja sotsiaalpoliiti-liste ja keskkonnaalaste meetmete paralleel-sel rakendamisel, mille tulemusel tõusebsüsteemi üldine konkurentsivõime.Seda filosoofiat on raske ellu viia, ent see onsiiski ainus võimalik filosoofia, millega vas-tata maailma uuele tegelikkusele.”Miks ei ole tulemused veel rahuldavad? „Kõnealuse strateegia puhul loobuti ühen-duse meetodist sellise mudeli kasuks, misandis suurema osa pädevustest ja vastutusestliikmesriikidele, jättes ELi institutsioonidelevaid vähesed pädevused meetmete kooskõ-lastamisel.Jacques Delors’i sõnul on Euroopa Liit riikideja rahvaste ühendus” President Sepi ütles, et„viimastel aastatel oli ülekaal selgelt esimestekäes, mis kahjustas oluliselt asutamislepingu-tes ette nähtud institutsioonilist tasakaalu. Kaantud juhul jäi puudu emotsionaalsest küljest, mis oleks riikidel aidanud edendadaühiskonna arengut.” President rõhutas, et „Euroopa peab tuginema kindlatele ja jätku-suutlikele põhimõtetele, nagu mittediskrimi-neerimine, konfliktide vähendamine,rahvusvaheline stabiilsus, et ta võiks eten-dada tõhusat juhtrolli”.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee onkodanikuühiskonna ja liikmesriikide eri piir-kondades asuvate organisatsioonide ainusinstitutsiooniline häälekandja ning seetõttuei saa komitee esindada vaid poolikut Euro-opat, millelt on ära võetud tema emotsio-naalne väärtus.„Komitee on oma mudeli järgi institutsiooni-line organ, mis püüab täiemahuliselt täitaoma nõuandvat ülesannet, kinnitada omaesindavust ja nähtavust institutsioonides,kuid ka riikide ja üleeuroopalise üldsuse silmis.Komiteed tuleb hinnata ja teda tuleb arvessevõtta erineval moel: tuleb suurendada läbi-paistvust ja professionaalsust, et kodanike sei-sukohti arvestataks senisest paremini.Tuleb suurendada professionaalsust, mis või-maldaks komiteel nõuda oma institutsiooni-listelt partneritelt adekvaatseid vastuseid jaolla suurepärane näide osalusdemokraatiast.Demokraatia kehtestamine eeldab järjest ti-hedamaid suhteid organiseeritud kodaniku-ühiskonnaga ning meie kogemustest võivadõppida palju riigid, kus on hakatud tunnis-tama osalusdemokraatia vajalikkust. Ka sel-lega seoses võib meil olla oluline roll.”

Lissaboni leping„Kui Euroopa Liit tahab vastata globaliseeru-mise väljakutsele, peab ta paratamatult tegema selgeid edusamme oma institutsioo-nilises ülesehituses. Asutamisleping oma eriarengujärkudes jääb vaatamata mõnele siia-maani selget lahendamist ootavale problee-mile ainsaks viiteraamistikuks kõigi nendejaoks, kes soovivad jätkata Euroopa majan-dusliku, sotsiaalse ja poliitilise integreerimiseteed. Ei ole võimalik tulla toime globaliseeru-mise praeguse etapiga, kui ei ole usaldus-väärseid institutsioone, selget vastutustunnet,senisest suuremat solidaarsust riikide ja kodanike vahel. Lissaboni leping näitab, kui-das liikmesriigid jätsid «emotsionaalse külje»kõrvale, mis viis kodanikud Euroopa tegelik-kusest veelgi kaugemale. Euroopal tulebleida lahendusi arvukatele võtmeküsimus-tele ja kodanikud vajavad reaalseid vastu-seid.Reaalsed vastused leiab põhiõiguste hartast,milles kinnitatakse Euroopas elavate inimestepõhiõigused.Komiteel tuleb edaspidi nõuda nende õigusterakendamist ja igasuguse diskrimineerimisekeelustamist ning rõhutada nendest juhindu-mise vajalikkust sisserändest tulenevate prob-leemide lahendamisel.Senisest tõhusamad ja paremini struktureeri-tud institutsioonid võivad muuta Euroopapraegu veel skeptiliste või pettunud kodanikejaoks arusaadavamaks. Tuleb taastada espritde finesse ehk intuitsioon, millest viimastelaastatel oli pelgalt poliitilistel kaalutlustel loo-butud riikide positsiooni rõhutava lähenemisekasuks ja sotsiaalmudeli arvelt.”Euroopa sotsiaalmudel„Globaliseerumine ei kahjusta Euroopa sot-siaalmudelit, vaid globaliseerumine ja Euro-opa sotsiaalmudel on kaks paralleelselteksisteerivat reaalsust, mis ei ohusta teine-teist. Ühtne ja tugev sotsiaalmudel on või-maldanud aastate jooksul tugevdadasotsiaalset ühtekuuluvust ja aidanud kaasa

täistööhõive saavutamisele ja paremate töö-kohtade loomisele. Praegune väljakutse seis-neb selles, et tuleb arvesse võtta keskkonda jamõju, mida sellele võiks avaldada majandus-kasv. Euroopa sotsiaalmudel ei ole uus kont-septsioon ega abstraktne mõiste. Ta onalgusest peale olnud oluline osa Euroopa pro-jektist.Juba ühenduse asutajad rõhutasid 1957. aas-tal sõlmitud Rooma lepingus, et tolliliit ei teenimitte ainult liikmesriikide majanduslikuarengu huve, vaid edendab ka sotsiaalse üh-tekuuluvuse tugevdamist ning täistööhõivesaavutamist ja paremate töökohtade loomist.Rooma lepingus räägiti vajadusest võttanõuetekohaselt arvesse keskkonda ja mõju,mida sellele võiks avaldada majanduseareng.”President rõhutas, et Euroopa sotsiaalmu-del saab praegu sellegipoolest tugeva krii-tika osaliseks kahest aspektist:− mudel ei olevat suuteline vastama globa-

liseerumise väljakutsetele; − mudel ei olevat majanduslikult jätkusuut-

lik.„Mõlemad väited on võimalik ümber lükata:tuletan meelde, et finantssüsteemi iseregu-leerimine kukkus läbi ning et järelikult on vajaluua uued reeglid ja institutsioonid, mis hak-kavad neid rangelt rakendama.”Seega on võimalik vastata globaliseerumi-sega seotud väljakutsetele, toetades soli-daarsust ja konkurentsivõimet ühendavatEuroopa sotsiaalmudelit. Mario Sepi sõnul:„Uuendustegevus peab olema meie tähele-panu keskmes, uuendustegevus kõigis majandus-, sotsiaal- ja institutsioonilistesvaldkondades.Siit tekib tungiv vajadus korraldada ümberkogu Euroopa poliitika koos kõigi selle vald-kondadega ning mitte ainult sotsiaalpoliitika.Täpsemalt öeldes tuleb sotsiaalpoliitika osasvältida olukorra tekkimist, kus kohaldatakskonkurentsi põhimõtteid ka sotsiaalkulutuste

Väljavõte president Sepi kõnest:

6

2. Volinik Vladimír Špidla: Osalusdemokraatia ja ELi areng

Tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste volinik Vladimír Špidla rõhutas omasõnavõtus Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee olulisust ELi institutsioonide jaühiskondliku tegelikkuse vahelise lõhe vähendamisel. Komiteel on esmatähtis rollosalusdemokraatia kontekstis, ta on sild “ELi institutsioonide ja Euroopa kodanikuühiskonnavahel. Komitee põhirolli jõulisele kinnitamisele on kaasa aidanud ka liikmesriikide majandus-ja sotsiaalnõukogudega tehtava koostöö tõhustamine. Voliniku sõnul võiks komitee tegevuse mõju olla suurem, kui ta koostaks senisest rohkemomaalgatuslikke arvamusi kiireloomuliste küsimuste kohta.”Uue lepinguga tahetakse tagada institutsioonide tugev liit, mis võiks aidata kaasamajanduse taastumisele ja majanduskasvule niivõrd ebakindlas rahvusvaheliseskeskkonnas.Ei olnud juhus, et Špidla kinnitas Euroopa Komisjoni tahet konsolideerida ja tugevdadaEuroopa sotsiaalset mõõdet.Komisjonil on Euroopa sotsiaalmudelist konkreetne ettekujutus: iga riik tagaks omakodanikele sotsiaalkaitse ning toimuks jätkuv ja aktiivne dialoog sotsiaalpartnerite vahel.“Selline mudel loob kindlustunnet ja moodustab viiteraamistiku.”Mitu korda viidati mittediskrimineerimise põhimõttele, kuna see on sotsiaalkaitsetõrgeteta toimimise alus. Rääkides Lissaboni strateegiast, kinnitas volinik uuesti, et “strateegia on üks komisjoniprioriteete. On selge, et on vaja luua uusi töökohti ja parandada töötajate tingimusi meetmeteabil, milles võetakse senisest paremini arvesse töötajate vajadusi”.Volinik toetas selgesõnaliselt komisjoni ja komitee vahelist koostööd, kuna üksnes selviisil on võimalik piirata kahest suurest väljakutsest ehk globaliseerumisest ja rahvastikukasvust tulenevaid ohte.

3. Esimees Emilio Gabaglio: Vajadus uue poliitilise tahte järele

Euroopa tööhõivekomitee esimees ja Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni endinepeasekretär Emilio Gabaglio juhtis oma sõnavõtus tähelepanu ebakindlusele, mida EuroopaLiit praegu kogeb, ent oli veendunud, et “Euroopa Liidul on vajalikud inim-, intellektuaalsed jamateriaalsed ressursid praegusest kriitilisest olukorrast väljatulekuks”. Tema sõnul on tegelikultvaja vaid “poliitilist tahet”.Kriisi- ja hädaolukordades on Euroopa Liit alati suutnud hästi reageerida, käivitada algatusija üles näidata ühtekuuluvust – selle tulemusena ei kannatanud tõsisemat kahju ei tööhõiveega majanduskasv.Gabaglio käsitles oma kõnes Euroopa probleeme eelkõige töötajate ja kodanike seisukohast:“Euroopa Liidu peaeesmärk on vältida olukorda, kus majandus- ja finantskriisidel oleks negatiivnemõju töötajate elule.Ja sellepärast ei piisa majanduskasvu ja tööhõivet suurendamiseks üksnes liikmesriikideeelarvepoliitikast, vaid vaja on tõhusaid ELi poliitilisi otsuseid, mis aitavad luua lisaväärtust.Lisaväärtust võidakse luua taaskäivitades ELi projekti, et teha investeeringuid füüsilisse javirtuaalsesse infrastruktuuri ning nn rohelistesse tehnoloogiatesse.” Kõnealuse programmigavõiks olla võimalik toetada majandustegevust ja tööhõivet, ent ka parandada Euroopamajanduse konkurentsivõimet pikas perspektiivis.Gabaglio toetas selgesõnaliselt “ambitsioonikat rolli, mis Euroopa Liidul peab olemaglobaliseerumise demokraatliku juhtimise suurendamisel”. Tema sõnul “on vaja uutarengukontseptsiooni, mis põhineks alt-üles lähenemisel ja tooks kasu kõigile ning misvõimaldaks juhtida uue ühiskondliku ja kodanikuarengu protsessi ja dünaamikat”. Et Euroopal õnnestuks täita seda ülesannet kõige paremal viisil, peab Gabaglio sõnul olematäidetud kolm eeltingimust:1. Majanduslik stabiilsus: Euroopa Liit peab tugevdama jätkusuutlikku majanduskasvu ja

looma uued avatud ja dünaamilised tööjõuturud. Vaid niimoodi on võimalik suurendadaja parandada tööhõivet. Tugevad majandusstruktuurid võimaldavad võtta juhtpositsioonirahvusvahelisel areenil.

8 11

2. Poliitiline stabiilsus: on vaja tugevaid ja stabiilseid poliitilisi institutsioone, et tulla väljaEuroopat juba mõnda aega vaevanud poliitilisest ummikseisust. Senisest tõhusamalttegutsevad institutsioonid tagavad, et Euroopa esineks ühtsena ja räägiks ühel häälelrahvusvahelisel areenil. Seetõttu muutub Lissaboni lepingu ratifitseerimine vajalikuks jakiireloomuliseks.

3. Euroopa sotsiaalmudel: ELi aluseks olevad, põhiõiguste hartaga tagatud väärtused japõhimõtted on esmatähtsad ja möödapääsmatud, et anda Euroopale inimlik ja sotsiaalnemõõde. Seetõttu ei tohiks EL teha endale etteheiteid Euroopa sotsiaalmudeli pärast. Tänusotsiaalmudelile on võimalik juhtida globaliseerumise protsessi õiglaselt ja kindla käega.

Ehk nagu ütles Jacques Delors – Euroopal tuleb kohaneda, ent ta ei tohi ennast maha salata.Gabaglio loetletud kolm punkti näitavad, et komitee ei saa jääda kõrvale või võtta endaleteisejärgulist rolli. Komitee esindab Euroopa ühiskonna elujõudu, eri huve ja püüdlusi ningon foorum ja vahend, mida Euroopal on vaja, et täita oma rolli parimal viisil.

4. Lissaboni strateegiale alusepanija Maria João Rodrigues: Konkurentsivõime, uuendustegevus ja sotsiaalne ühtekuuluvus

Maria João Rodrigues, keda peetakse Lissaboni strateegia alusepanijaks, keskendus omakõnes vahenditele, mida Euroopa Liit vajab kriiside lahendamiseks. Ta rõhutas vajadustluua reguleeritud finantssüsteem usaldusväärsete institutsioonidega, mis on suutelisedparimal võimalikul viisil reageerima suurtele väljakutsetele, millest kõigekiireloomulisemad on kliimamuutused ja taastuvate energiaallikate otsimine.Tema sõnul vajame lisaks riiklikele reformidele nõudlikku, jõulist ühist ajakava, etvallandada tugev sünergia uuendustegevuse, uute keskkonnatehnoloogiate ja tugevasotsiaalse ühtekuuluvuse vahel.Need peavad moodustama uue Euroopa poliitika. Kõnealused sambad peegelduvadLissaboni strateegias, mis peavad inspireerima Euroopat ajal, kui on vaja luua uus olukord,kus keskkonnakaitse ja majandussüsteem on omavahel ühendatud, leidis Maria JoãoRodrigues.Lissaboni lepingu ratifitseerimine on seetõttu oluline prioriteet ning eeldus Euroopaleuue juhirolli ning kodanikele uue hoo andmiseks.Maria João Rodrigues sõnas seejärel, et “nii osalusdemokraatia kui ka esindusdemok-raatia on Euroopa toimimise alus ning kumbki saab eksisteerida ainult teist toetades”.„Tugev, dünaamiline Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mis annab kodanikuühiskon-nale üha rohkem ruumi, on tulevaste väljakutsete lahendamiseks olulise tähtsusega”, leidisMaria João Rodrigues, korrates president Mario Sepi mõtteid.

10 11

6. Väljakutsed ja projektid: Euroopa uuenemine ja ühised sihid

22. oktoobril 2008 toimunud arutelu näitas, et president Mario Sepi poliitilist programmitoetatakse jõuliselt ning et soov institutsioonide ja kodanikuühiskonna koostööks on suur.President Mario Sepi kõne ja teiste institutsioonide esindajate sõnavõtud andsid võimalusearvamustevahetuseks ning ühiste väljakutsete ja eesmärkide osas üksmeelele jõudmiseks.President Mario Sepile tehti mitmeid ettepanekuid.Kõigepealt on Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tegevusele vaja anda täiendavat po-liitilist hoogu.Sõnavõttudest käis ühise nimetajana läbi Mario Sepi rõhuasetus emotsionaalsele mõõt-mele ja vajadusele tõsta esile võimet kuulata, millised on üldsuse vajadused ja soovid.Kõik nõustusid, et Lissaboni leping on esmatähtis uue poliitilise süsteemi saavutamiseksEuroopas, millega tugevdataks institutsioonide rolli, kuid mis sisaldaks ka selget ja tugevatviidet Euroopa sotsiaalmudelile. Nagu III rühma esimees Staffan Nilsson märkis, ei eksisteeriEuroopa sotsiaalmudel mitte ainult majandus- ja finantsvallas, vaid mõjutab kõiki eluvald-kondi Euroopa Liidus.Kasvamiseks ja enda kehtestamiseks peab Euroopa oma jõu ammutama õigustest, mis si-salduvad põhiõiguste hartas, mis eristab ELi teistest maailma piirkondadest.„Viimastel aastatel on riikide ühendus olnud rahvaste ühenduse suhtes ülimuslik.Rasketel ja keerulistel aegadel nagu praegu peab Euroopa säilitama jõulise identiteedi – koda-nikuühiskond peab tundma, et ta on lahutamatu osa sellest, mis Euroopas toimub, ning insti-tutsioonid peavad olema võimelised kodanikuühiskonna soovidele vastama.Komiteel on vaja sellele keskenduda ja kasutada ära tõika, et ta saab vastu võtta omaalgatus-likke arvamusi olulistel teemadel. Omaalgatuslikud arvamused võimaldavad Euroopa Majan-dus- ja Sotsiaalkomiteel anda kõlapinda probleemidele, millele kodanikuühiskond vastuseidootab.”Nende sõnadega väljendas president Mario Sepi oma nägemust komiteest, mis on hästivarustatud tegelemaks keeruliste olukordade ja kriisidega, sest just keerulistel aegadel onvõimalik Euroopa Liidus kaalukausse ümber jaotada ning aidata leida usaldusväärseid jakäegakatsutavaid lahendusi.

5. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kolme rühma esimehed: Toetus muutustele

Kolme rühma esimehed avaldasid president Mario Sepile toetust kohe pärast tema kõnelõppu.– I rühma esimees Henri Malosse juhtis tähelepanu EMSK tänuväärsele ja auväärsele rollile

ning avaldas tugevat poolehoidu ideele tugevdada jõuliselt komitee nõuandvat rollialgatusõiguse võimalikult heal ärakasutamisel, mis on sama vajalik ja kiireloomulineküsimus kui Lissaboni strateegia. Ta leidis, et selles kontekstis tuleks rohkem arvestadaväikeseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on Euroopa majanduse selgroog.

Euroopa Liidu tulevikku silmas pidades tegi ta ettepaneku rakendada ELis avatud ja laiaosalusega poliitikat,mis oleks avatud suuremale teabevahetusele liikmesriikide vahel, mis edendaks osalemistEuroopa kodanikutunde kujundamisel.– II rühma esimees Georgios Dassis analüüsis omalt poolt Euroopa üldsuse tähtsust

paremate institutsioonide loomisel. „Tagamaks, et üldsus suudaks ka edaspidi Euroopasseuskuda, tuleb austada ühiseid põhimõtteid ja väärtusi, millel see põhineb. Euroopa vajabsolidaarsust, sotsiaalset õiglust ja majanduslikku ühtekuuluvust. Selle saavutamiseks tulebEuroopa poliitikat muuta. Muutus ei tule iseenesest, keegi peab selle ellu viima. Miks ei võikssee olla Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee?”

– III rühma esimees Staffan Nilsson keskendus Euroopa Liidu globaalsele mõõtmele.„Euroopa peaks kolmandate riikide silmis olema näide kodanikuühiskonnast ja uuestmajanduslikust tegelikkusest, kus on kasutusel Euroopa sotsiaalmudel, mida tulekstugevdada mitte üksnes majanduse kontekstis, vaid ka paljudes teistes valdkondades.”

12

7. Ajakirjanduse esitatud küsimused: Vaatame tulevikku

Pressikonverentsil, mis toimus kohe pärast täiskogul toimunud arutelu, osales umbes kolm-kümmend ajakirjanikku eri riikide ajalehtedest.President Mario Sepi, Maria João Rodrigues, Emilio Gabaglio ja komitee asepresident IriniIvoni Pari said ajakirjanikega arutleda selle üle, kuidas komitee rollile uut hoogu anda.Eelkõige sai selgeks vajadus teabevahetuse parandamise järele.Irini Ivoni Pari ütles ajakirjanikele, et “komitee tegevus peab avaldama mõju Euroopa avali-kule arvamusele ning seda saab saavutada ainult siis, kui komitee tegevust kavandatakse japüütakse meediaga sihipärasemat koostööd teha”. Ta rõhutas, et “Euroopa Majandus- ja Sot-siaalkomitee ei ole institutsioonide seas Tuhkatriinu, vaid koht, kus kodanikuühiskonna ma-janduslikud ja ühiskondlikud jõud saavad pidada dialoogi ja jõuda ühistele seisukohtadele.Liikmesriikide ja institutsioonide vaheline solidaarsus tähendab muidugi ka seda, et institut-sioonide eesmärk peaks olema pakkuda välja konkreetseid meetmeid, et saavutada suuremmajanduskasv, uuenduslik poliitika ja uute töökohtade loomine.” Ajakirjanike küsimustele vastates keskendus president Mario Sepi sellele, kuidas anda ko-miteele järgmise kahe aasta jooksul uut hoogu, ning väitis, et “suurem tähelepanu meedialening EMSK arvamuste ajastamine, nii et nad seostuksid poliitilise aruteluga ja päevakajalisteinstitutsiooniliste küsimustega, mida liikmesriikides arutatakse, on tegelik eesmärk, mille poolekaasaegse, tõhusa teabevahetuse arendamisel püüelda”.Lõpetuseks vastas Maria João Rodrigues Itaalia telekompanii RAI ajakirjaniku küsimuseleosalusdemokraatia kohta, et osalusdemokraatia on sobiv lahendus globaliseerumise välja-kutsetega tegelemiseks.Sellel päeval vaadati tulevikku – president Mario Sepi üks eesmärk on teha võimalikuks, etEuroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteest saab institutsiooniline partner, kes edastab seda,mida arvatakse Euroopa poliitikameetmete sotsiaalsest mõjust kohalikul tasandil. See oleks tõepoolest oluline eesmärk.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee "Külastuste- ja väljaannete üksus"

Tel. (32-2) 546 96 04 • Faks (32-2) 546 97 64Rue Belliard, 99 • 1040 Bruxelles/Belgique

www.eesc.europa.euKatalooginumber: EMSK-2008-29-ET

QE-80-08-397-ET-C