Euroopa Komisjon...kus inimtegevus on välistatud. Natura 2000 aluseks on teistsugune põhimõte. See näeb ette, et inimene on looduse lahutamatu osa ning et kõige parem on teha

Euroopa Komisjon

Europe Direct on teenus, mis aitab teil leida vastuseid küsimustele Euroopa Liitu kohta

Uus tasuta telefoniteenus:00 800 6 7 8 9 10 11

Euroopa Liidu (EL) kohta võib leida Internetist rohkelt lisateavet EL-i kodulehelt (http://ec.europa.eu).

Täiendav teave Natura 2000 looduskaitsevõrgustiku kohta on kättesaadav võrgulehel http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm

Teose kataloogiandmed on trükise lõpus.

Luxemburg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, 2009

ISBN 978-92-79-11565-3

© Euroopa Ühendused, 2009Paljundamine on lubatud tingimusel, et viidatakse allikale.Kõik fotod on kaitstud autoriõigusega. Ühtegi fotot ei tohi kasutada autori eelneva nõusolekuta

Trükitud Belgias

Trükitud taaskasutatud paberile, mis on auhinnatud EL trükipaberi ökomärgisega http://ec.europa.eu/environment/ecolabel/index_en.htm

SISUKORD

Euroopa loodus – rikkalik looduspärand

Loodus – väärtuslik ressurss

Loodus on ohus

Kuidas probleemi lahendada? – Euroopa vastus

Loodusdirektiiv ja Linnudirektiiv

Natura 2000 – Euroopa kaitsealade võrgustik

Natura 2000 – osa elavast maastikust

Inimesed ja Natura 2000

Kuidas toimub Natura 2000 võrgustiku kaitse praktikas?

Kuidas me teame, et meie tegevus on täitnud oma eemärki?

Natura 2000 – kuidas saate teie aidata?

Fotode info ja autorid

lk

2

4

6

8

10

12

14

16

18

20

22

24

Euroopa hõlmab kõigest 2,6% planeet Maa maismaast. Sellest hoolimata valitseb siin hämmastav taimede, loomade ja maastike mitmekesisus, paljusid neist ei leidu kusagil mujal maailmas.

Sellise bioloogilise mitmekesisuse aluseks on klimaatilised, geograafilised ja geoloogilised erinevused. Põhjapolaarjoonest sooja Vahemere rannikuni, Alpide tippudest Kesk-Euroopa määratute lagedate tasandikeni – looduslikud tingimused meie väikeses maailmajaos on silmapaistvalt mitmekesised.

Meie pikaajaline side maaga on mänginud niisama olulist osa meie maastike kujundamisel. Sajandite jooksul on inimesed kasutusele võtnud uusi maaharimisviise, luues nn pool-looduslikke elupaiku (heinamaad, puisniidud, nõmmed), mille rikkaliku loomastiku ja taimestiku säilimine sõltub täielikult inimtegevuse jätkamisest.

Euroopas valitsev rahvuste, kultuuride, keelte ja identiteetide mitmekesisus peegeldub kõikjal ka meie maastikes. Vaid vähestes maailma paikades esineb nii väikesel alal tihedalt läbipõimunud mitmekesine, kontrastne ja paikkondlik mosaiik elupaikadest, elusloodusest ja kultuurmaastikest – see teebki Euroopa looduse unikaalseks.

See on meie looduspärand.


natura 2000 2 Euroopa loodus on tEiE kätEs


KAS ME OSKAME LOODUST PIISAVALT HINNATA?

Monet’ moonipõlde kujutava maali väärtuseks hinnatakse 5–50 miljonit eurot,

moonivälja tegelikuks hinnaks on aga ca 5000 EUR/ha

Meie looduspärandit kaitstes tagame Euroopa rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ka tulevastele põlvedele. Looodus pole mitte ainult väärtus iseeneses, vaid sellel on ka tähtis osa meie majanduses ja elukvaliteedi parandamises.

Enamik meist, ükskõik kas elades linnas või maal, armastab aeg-ajalt loodusesse minna, et nautida kauneid maastikke, jalutada, ujuda, kala püüda, lõdvestuda, seiklusretki korraldada või lihtsalt värsket õhku hingata ning linnulaulu kuulata. Need tegevused annavad meile võimaluse olla terve ja tunda end hästi.

Kuid loodusel on pakkuda palju enamat kui vaid tema iseeneslik või maastikuline väärtus. Ta pakub meile ka mitmeid hüvesid: toitu, kiudaineid, puhast vett, rikkumata pinnast ja palju muud. Näiteks märgalad kujutavad endast looduslikku kaitset üleujutuste eest, toimides nagu käsnad, mis imevad endasse üleliigse vee. Roostikud aitavad mürgiseid ühendeid sidudes puhastada saastunud vett, mesilased tolmendavad meie saaki ja sood toimivad looduslike süsinikdioksiidi (C02 on globaalse soojenemise peapõhjus) talletajatena.

Kõigele lisaks on loodus kogu Euroopas sissetulekuallikaks arvukatele loodusressursse säästlikult kasutavatele inimestele. Ekstensiivne põllumajandus, millega on hõlmatud suured Euroopa piirkonnad, annab elatist miljonitele.





Loodus: meie identiteedi osa

Hiljutine uurimus kolme Walesis asuva rahvuspargi majandusliku väärtuse kohta jõudis tulemusele, et nende

kaitsealade looduseväärtustel tugines ligi 12 000 töökoha ja nende tekitatav

tulu on ca 250 miljonit eurot aastas

Loodus ... on ohus

NAFTATANKERI PRESTIGE KATASTROOFKui 2002. aasta novembris uppus Põhja-Hispaania rannikul naftatanker Prestige,

lekkis merre 64 000 tonni naftat, mille tõttu hukkus ligikaudu 300 000 merelindu

(peamiselt lõunatirgud, lunnid ja algid). Kahju, mida õlireostus tekitas 3000 km

pikkusel rannikualal kalandusele, turismile ja looduspärandile, ulatub umbes 5 miljardi euroni. Reostus mõjutas otseselt ligikaudu 30 000 kalandussektoriga seotud inimest.

Mitu piirkonna kaluriühingut teatas püügimahtude vähenemisest 80%

võrreldes tavatasemega

Euroopa loodus on järjest suuremas ohus. Liikide populatsioonid hääbuvad ärevust tekitaval kiirusel ning kiirelt vähenevad paljud väärtuslikud looduslikud ja pool-looduslikud elupaigad. Selle tagajärjel on praeguseks ohustatud seisundis peaaegu pooled Euroopa imetajatest ning kolmandik roomajatest, kaladest ja lindudest.

Olukorra märgatava halvenemise peamine põhjus on liikide jaoks oluliste elupaikade kadumine ning killustumine. Seda põhjustavad enamasti muutused maakasutuses, nagu näiteks intensiivne põllumajandus ja metsandus, samuti mahukad infrastruktuuritööd ja linnaala pidev laienemine.

Ainult mõne aastakümnega on pooled Euroopa väärtuslikest märgaladest kuivendatud ja võetud kasutusele ning peaaegu kolm neljandikku Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania liivaluidetest on kadunud armutu massiturismi surve tõttu.

Kliimamuutused on viimasel ajal saanud ülemaailmseks probleemiks nii inimesele kui ka bioloogilisele mitmekesisusele nagu seda on jätkuv võõrliikide levik, mis tõrjub välja meie looduslikke taime- ja loomaliike. Teiste loodust ähvardavate ohtude hulgas on keskkonnareostus, loodusvarade ebasäästlik kasutamine ja pool-looduslike koosluste söötijätmine.


Ohus pole mitte üksnes haruldased liigid, nagu näiteks karud, liblikad ja endeemsed taimeliigid.

Ka laialt levinud koduvarblase populatsioon on elupaikade hääbumise tõttu viimase

kahekümne aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud. Enamik Euroopa nõmmedest on samuti kadunud. Selle tulemusena on

vähenemas ka neist elupaikadest sõltuvate liikide, näiteks kivisisaliku ja nõmme-

põõsaslinnu arvukus

Hariliku koduvarblase

arvukuse vähenemine

Euroopa Liidus (Allikas BirdLife 2005)

arvukuse langus

arvukus stabiilne

Seoses olukorra ärevust tekitava halvenemisega on inimesed üle kogu Euroopa väljendanud muret looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise üle, mille säilimisest sõltub meie tervis ja heaolu.

ELi liikmesriikide valitsused on üleskutsele reageerinud, võttes endale 2001. aastal toimunud Göteborgi tippkohtumisel ülesandeks peatada Euroopa loodusliku mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Kuna loodus ei tunnista riigipiire, on nii ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks vaja koordineerida ning ühendada jõupingutused ja vahendid.

Näiteks jõed, nagu Doonau, voolavad läbi paljudest riikidest – kui üks neist kahjustab mingit jõelõiku, võivad ka teised olla sellest mõjutatud. Sobivate puhke-, toitumis- ja pesitsuspaikade leidmiseks võtavad paljud linnud ette rändeid Euroopa ühest servast teise. Kui nende elupaiku kaitstakse ainult ühes Euroopa osas, aga teistes mitte, oleks paratamatult liikide säilimisvõimalused väga kesised.

Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad ühtse looduskaitselise standardi kogu EL territooriumil ja võimaldavad kõigil 27 liikmesriigil teha koostööd ühesuguses tugevas õiguslikus raamistikus, et kaitsta meie kõige enim ohustatud liike ja elupaigatüüpe.


natura 2000 8 Euroopa loodus tEiE hEaks


Sookurg rändab lõunas asuvatelt talvistelt toitumisaladelt

läbi kogu Euroopa suvistele pesitsusaladele, mis asuvad põhjas.

Tänu Euroopa õigusaktidele on kaitstud nii sookurgede

talvitus-, rändepeatuste- kui ka pesitsuspaigad ja selle tulemusena

on nende asurkondade arvukus EL-s kasvamas.

EL-s sookure kaitseks määratud Natura 2000 alad (seisuga oktoober 2008)


Euroopa Liidu looduskaitsealaste õigusaktide nurgakivideks on Linnudirektiiv ja Loodusdirektiiv.

➧ Linnudirektiiv võeti vastu 1979. aastal ja selle eesmärk on kaitsta kogu Euroopa Liidus looduslikku linnustikku, linnuliike ning nende kõige olulisemaid elupaiku. Direktiiviga keelustati teatud tegevused, näiteks looduslike liikide vangistuses pidamine ja müük või mitteselektiivsed püügiviisid, ning kehtestati linnuliikide säilimiseks teiste tegevuste (nagu näiteks jahipidamine) jaoks nende säästlikku korraldust tagavad õigusnormid.

Direktiiv kohustab kõiki 27 liikmesriiki kaitsma kõige olulisemaid esinemispaiku kõikidele rändlinnuliikidele ja enam kui 194 eriti ohustatud liigile, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelise tähtsusega märgaladele.

➧ 1992. aastal võeti Euroopa Liidus vastu Loodusdirektiiv. Sellega kehtestati Linnudirektiiviga sarnased meetmed Euroopa loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks, kuid see hõlmab palju suuremat valikut haruldasi, ohustatud või endeemseid liike, kokku üle tuhande taime- ja loomaliigi. Esimest korda võeti nende omaenese väärtusest lähtuvalt kaitse alla ka 230 haruldast ja iseloomulikku elupaigatüüpi.

Need direktiivid esindavad kõige ambitsioonikamaid ja laiaulatuslikumaid ettevõtmisi, mida meie looduspärandi kaitseks on Euroopa Liidu üleselt tehtud.

PÜRENEE ILVES (lynx pardinus)100–150 isendi suuruse populatsiooniga

on pürenee ilves kaasajal maailma üks kõige ohustatum liik. Põllumajanduse

intensiivistumine ja infrastruktuuri arendamine (näiteks uute teede ehitamine)

on tema elupaika niivõrd killustanud, et nüüd võib pürenee ilvest kohata vaid üksikutes isoleeritud elupaikades Edela-Hispaanias ja Portugalis. Täiendavateks riskideks on ebaseaduslik küttimine ja

püük ning hukkumine maanteedel nagu ka tema peamise saaklooma küüliku nappus, kelle populatsiooni on peaaegu hävitanud

Müksomatoosi taud. Kui pürenee ilvese olukord ei parane, võib temast saada

esimene väljasurnud kaslane Euroopas pärast mõõkhambulise tiigri kadumist

10 000 aastat tagasi.



Loodusdirektiiviga kaitse alla võetud elupaigatüübid on väga mitmekesised

– Skandinaavia looduslikest metsadest Atlandi ookeani ranniku lubjakivipaljandite ja Kõrg-Alpide liigirikaste niitudeni. Kaitse alla on

võetud mitmed ohustatud liigid, näiteks kassikakk, suur-kuldtiib ja palu-karukell.


Mõlema direktiivi keskseks teemaks on üleeuroopalise kaitstavate alade ökoloogilise võrgustiku, Natura 2000, moodustamine.

Iga riik on kindlaks määranud Natura 2000 alad, et kaitsta oma territooriumil esinevaid haruldasi elupaiku ja liike. Võrgustikku on praeguseks lisatud rohkem kui 25 000 ala. Ühtekokku hõlmavad need peaaegu viiendiku Euroopa maismaast ja olulise osa seda ümbritsevast merealast, mis teeb sellest maailma suurima kaitsealade võrgustiku.

Üksikute Natura 2000 alade suurus varieerub väiksematest kui üks ha kuni 5000 km2, sõltuvalt liikidest ja elupaikadest, mille kaitseks nad on loodud. Enamiku alade suurus on vahemikus 100–1000 ha. Mõned neist asuvad kaugetel kõnnumaadel, kuid enamik on meie maapiirkondade lahutamatu osa ja hõlmavad erinevaid elupaiku, puhvervööndeid ja muid maastikuelemente.

Kõige haruldasemate liikide ja elupaikade kaitsmise kõrval pakub Natura 2000 ka pelgupaika paljudele loomadele, taimedele ja muudele elusolenditele, mis pole küll nii haruldased, kuid on siiski sama tähtis osa meie looduspärandist.


Loodusdirektiiv

I Lisa elupaiga-

tüübidII Lisa Liigid

Riiklikkandidaat-

alade nimekiri

KUIDAS ON NATURA 2000 VALITUD?Loodusdirektiiviga kaitsvate liikide ja elupaikade korral:• 1. ETAPP. Esimese sammu teevad liikmesriigid. Iga riik määratleb alad, mis on olulised Loodusdirektiivis loetletud

liikide ja elupaikade kaitseks tema territooriumil. Selles etapis tehakse valik ainult ökoloogilisest väärtusest lähtuvalt.• 2. ETAPP. Liikmesriik saadab Natura 2000 kandidaat-alade siseriikliku loetelu Euroopa Komisjonile. Viimane

kontrollib kogu antud geograafilise piirkonna kohta esitatud teavet ja valib koostöös liikmesriikide, asjaomaste organisatsioonide, sõltumatute teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonidega välja EL-i seisukohalt olulised alad. Kui loetelu on ebapiisav, palutakse liikmesriikidel pakkuda välja täiendavaid alasid, et võrgustik oleks täielik.

• 3. ETAPP. Kolmanda etapina tagavad liikmesriigid valitud alade siseriikliku seadustel põhineva kaitse ja võtavad kasutusele meetmed nende hea looduskaitselise seisundi säilitamiseks või taastamiseks.

Linnudirektiiviga kaitstavate liikide korral määratletakse vastavad kaitsealad liikmesriikide endi poolt ja pärast nende hindamist EL juures asuva ekspertkogu poolt liidetakse need Natura 2000 võrgustikku.

Step

iline

Pann

ooni

aAl

piin

neKo

ntin

enta

alne

Atlan

tilin

eBo

reaa

lne BIOGEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

ELis on üheksa biogeograafilist piirkonda, mis on välja valitud neist igaühele iseloomuliku taimestiku,

kliima, topograafiliste ja geoloogiliste omaduste kombinatsioonis. Sellel tasandil töötamine

vőimaldab kergemini jälgida liikide ja elupaikadelooduskaitselist seisundit sarnastes looduslikes

tingimustes, sőltumata nende jagunemisest riikide jaregionaalsete üksuste vahel.e


Vahe

mer

eline

Mus

tam

ereli

neLinnudirektiiv

Linnuhoiualad

EL-tähtsusegaalade nimekiri

Loodus-hoiualad

NATURA 2000 võrgustik

Mak

aron

eesia


Sageli seostatakse looduskaitset loodusreservaatidega, kus inimtegevus on välistatud. Natura 2000 aluseks on teistsugune põhimõte. See näeb ette, et inimene on looduse lahutamatu osa ning et kõige parem on teha üksteisega koostööd.

Tõepoolest, paljud Natura 2000 alad on väärtuslikud just tänu viisile, kuidas neid siiani hallatud on. Sellisel juhul tuleb tagada, et sellist laadi inimtegevus (näiteks ekstensiivne põllumajandus) jätkuks ka tulevikus.

Kuigi võrgustikku kuuluvad ka mõned loodusreservaadid, kus inimtegevus on haruldaste looma- ja linnuliikide ning elupaikade kaitsmiseks piiratud, jätkub enamikel Natura 2000 aladel majandustegevus, võttes arvesse seal esinevaid ohustatud elupaiku ja liike.

Sellisel viisil toetab Natura 2000 säästva arengu põhimõtet. Eesmärk pole mitte kogu majandustegevust peatada, vaid seada tingimused, mille täitmisel majandustegevus saaks toimuda nii, et samal ajal oleks tagatud Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse.



MILLISED ON NATURA 2000 ALADEGA SEOTUD KOHUSTUSED?

Natura 2000 aladel peavad liikmesriigid tagama, et:

• hoidutakse tegevustest, mis võivad oluliselt häirida või kahjustada neid

liike ning elupaiku, mille kaitseks see ala on määratud.

• vajadusel võetakse kasutusele meetmeid elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamiseks

ja taastamiseks.Lisaks tuleb Natura 2000 aladel hoiduda

kõigist uutest arendusprojektidest või suurtest muutustest maakasutuses, mis võivad tõsiselt loodusväärtusi

kahjustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ülekaaluka avaliku huvi

seisukohast ja on kasutusele võetud asjakohased mõjude hüvitusmeetmed.

Iga liikmesriik otsustab ise, kuidas neid tingimusi täita. Siiski peavad

looduskaitsemeetmed vastavate alade puhul ka arvesse võtma majanduslikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi ning ka piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.


Üle kogu Euroopa on palju näiteid selle kohta, kuidas Natura 2000 tegelikkuses toimib.

Enamikul juhtudel on vaja teha ainult väikeseid muudatusi, et tagada liikide ja elupaikade kaitsmine olemasoleva maakasutuse puhul. Näiteks kündmise alustamine mõned nädalad hiljem, et maapinnal pesitsevate lindude pojad jõuaksid lennuvõimeliseks saada, või välditakse häirimist paikades, kus loomad teatud perioodil aastast poegivad, toituvad või puhkavad.

Mõnikord tuleb aga teha põhjalikumaid muudatusi, et vältida ala seisukorra edasist halvenemist või taastada selle endine soodne looduskaitseline seisund.

Kõikidel juhtudel on oluline Natura 2000 aladel elavad ja töötavad inimesed kaasata aktiivselt otsustesse, mis on seotud nende alade haldamisega pikemas perspektiivis. Eramaaomanikest ja –kasutajatest kuni ametiasutuste ja tööstusettevõtete, turismi- ja puhkemajanduse huvigruppide, looduskaitsjate, kohalike kogukondade ja üksikisikuteni - neil kõigil on tähtis roll Natura 2000 õnnestumises ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamises.

EUROOPA LOODUS ON TEIE KäTESArendusprojekte, mis sisaldavad

märgatavaid muutusi Natura 2000 ala maakasutuses (näiteks uue tee ehitamine, niidu muutmine metsaistandikuks), tuleb esmalt hinnata, et otsustada, kas projekt

võib oluliselt mõjutada ala loodusväärtusi. Kui mõju peetakse ebaoluliseks, võib

projektiga alustada. Kui mõju Natura 2000 alale peetakse oluliseks, tuleb kaaluda alternatiivseid lahendusi ja valida neist

vähem kahjustavad võimalused – näiteks muuta kavandatava tee asukohta, valida

mõni väljaspool Natura 2000 ala asuv paik. Erandjuhtudel võib Natura 2000 ala kahjustava projekti ellu viia juhul, kui see

on hädavajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast ja puuduvad alternatiivsed

võimalused. Sellisel juhul tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid, et tagada

Natura 2000 võrgustiku üldine terviklikkus.



METSADE SääSTEV MAJANDAMINE IDA-SAKSAMAAL150 km² hõlmav Hainichi pöögimets on suurim omasarnaste seas Euroopas. Pärast Saksamaa taasühinemist kuulutas piirkondlik Tüüringi omavalitsus märkimisväärse osa sellest rahvuspargiks ja Natura 2000 alaks, et vältida

metsa ülekasutamist. Enamikku kaitsealusest maast omavate eramaaomanike ühendus oli algul sellele vastu, sest maaomanikud kartsid, et see takistab

neil metsa kasutamist majanduslikel eesmärkidel. Looduskaitseametnikud hajutasid aga peagi maaomanike mure: ühendus praktiseerib säästlikku

metsandust, sealhulgas rotatsioonisüsteemi raieküpsete puude langetamisel, mis on kooskõlas metsade liigilise mitmekesisuse kaitse vajadustega.

Kaks osapoolt sõlmisid halduslepingu, mis reguleerib metsade kasutamist ja tagab väärtuslike elupaikade ja liikide säilimise neis metsades. Tänu lepingule

saavad metsaomanikud jätkata elatise hankimist metsa müügiga, kartmata suuremahulist lageraiet tegevate ettevõtete konkurentsi.

PORTUGALI CASTRO VERDE STEPPIDE HARIMINELõuna-Portugalis asuvates avarates Castro Verde steppides ja tasandikel

põhineb traditsiooniline põlluharimissüsteem teravilja kasvatamisel niisutamata maa-aladel, mis jäetakse iga paari-kolme aasta järel sööti. Selle tulemusel tekkinud pool-looduslikud stepilaadsed elupaigad on

looduskaitse, eriti lindude kaitse seisukohalt väga väärtuslikud. Kasvav konkurents intensiivpõllumajandust kasutavate teraviljatootjate poolt on sundinud talupidajaid maaharimist lõpetama ja otsima tööd mujalt,

millel on tõsised negatiivsed tagajärjed nii kohalikule majandusele kui ka lindude asurkondadele. Kui Castro Verde lisati Natura 2000 võrgustikku,

otsustasid looduskaitseühendused ja talupidajad jõud ühendada ning tegid selgitustööd, et taotleda valitsuselt põllumajandus-keskkonnaprogrammi algatamist, mis võimaldaks talupidajatel jätkata maaharimist endisel viisil.

Programm osutus väga populaarseks, nüüd on enam kui 350 km² stepialadest jälle traditsioonilises ekstensiivpõllumajanduslikus kasutuses ning nende

elupaikade lindude asurkonnad on hakanud hästi taastuma.



VEE PUHTANA JA TERVISLIKUNA HOIDMINE PRANTSUSMAAL

Kesk-Prantsusmaal asuv Auvergne piirkond on kuulus magevee rohkuse poolest. Suurem osa veest pärineb Loire’i jõest, mis saab alguse kõrgest Keskmassiivist. Üks Loire’i lisajõgesid Allier annab 70% Clermont Ferrandi linna ja selle ümbruse elanike joogiveest. Tagamaks vee kvaliteeti rajas linnanõukogu veevõtukohtade ümber kaitsetsooni. Kuna kaitsetsoonid

nõuavad suurel määral järelevalvet ja haldamist ning kui suurem osa alast kuulutati seal asuvate tähelepanuväärsete lammimetsade tõttu Natura 2000 alaks, pöördus omavalitsus abi saamiseks kohalike looduskaitsjate ühenduse poole. Sõlmiti kahepoolne haldusleping, kus määratleti, mida peaks piirkonnas tegema, et tagada vee kvaliteet ja säilitada rikkalikud looduslikud väärtused. Selle tulemusel on Clermont Ferrandi elanikud mitte üksnes pidevalt varustatud puhta veega, vaid nende lähikonnas asub ka kaunis looduskaitseala.

MäRGALADE TAASTAMINE LääNE-KREEKAS

Amvrakikose delta on suur märgalakompleks, mis ulatub igas suunas sadade kilomeetrite kaugusele. Riimvesi on ideaalne elupaik veelindudele, sealhulgas

haruldasele käharpelikanile. 1980. aastatel kuivendati osa jõedeltast, kuid edutult, sest põhjavesi muutus maaharimiseks liiga soolaseks. Piirkondlik arendusamet

otsustas seejärel keskenduda piirkonna loodusvarade paremale kasutamisele. Olles oma loodusliku mitmekesisuse tõttu rahvusvaheliselt tuntud võtmeala, sai deltat

kasutada pidevalt areneval ökoturismi turul.Pärast endise olukorra taastamist suuremas osas deltast, koostati koostöös

kohalike huvirühmadega terviklik kaitsekorralduskava, et soodustada Natura 2000 põhimõtetega kooskõlas olevat maakasutust ja ökoturismi. Kohalike elanike tugeva

toetuse ja arvukate loodusturistide põhjal otsustades võib öelda, et Amvrakikose delta uus kasutusviis hakkab ennast ära tasuma.

VAALADE JäLGIMINE ASSOORIDEL

Kaugel Atlandi ookeanil asuvaid Assoore ümbritsev sügav mereala kihab mereelanikest. Saarestik on Euroopa üks parimaid paiku vaalade ja delfiinide jälgimiseks. Nii väärtuslik loodusressurss omab suurt potentsiaali ökoturismi arendamiseks, kuid võib kahjustada loomi, kui seda ei korraldata õigel viisil.Vaalade vaatlemist korraldavate kohalike ettevõtete professionaalse tegutsemise tagamiseks kehtestas Assooride valitsus kohustusliku

reeglistiku Natura 2000 merepiirkondades tegutsemiseks. Tasuks eeskirjade järgimise eest pakutakse kohalikele ettevõtetele ärijuhtimist ja merekeskkonna kaitsmist käsitlevat koolit-ust. Tänu koostööle on Assoorid saanud kiiresti rahvusvaheliselt tuntuks vaalade vaatlemise kohaks ja selle tulemusel areneb ka kohalik ettevõtlus.


Mitmed käesoleval leheküljel esitatud ettevõtmistest on kaasfinantseeritud LIFE fondi poolt. EL LIFE+ fond toetab

perioodil 2007–2013 vähemalt 800 miljoni Euroga looduse ja bioloogilise

mitmekesisuse kaitsega seotud projekte. Nende hulgas ka Natura 2000

aladega seotud parima praktika- ja demonstratsioonprojekte,

vt http://ec.europa.eu/environment/life/index.htm

ELEKTRIETTEVÕTTED AITAVAD PääSTA HARULDASI LINDE HISPAANIAS

Aragoni piirkonnas toodetakse suurem osa Hispaania elektrist. Kahjuks on ulatuslik

elektriliinide võrgustik üks peamisi ohustatud linnuliikide, näiteks habekotka, hukkumise

põhjuseid. Linnud hukuvad kõrgepingeliinidega kokku põrgates saadud elektrilöögist. Rohkem kui

350 km Natura 2000 alasid läbivate elektriliinide ohutuks muutmiseks tegi piirkonna omavalitsus

tihedat koostööd energiaettevõtetega. Pärast koostöö algust on lindude hukkumine liinides

märkimisväärselt vähenenud. Mõned linnud isegi pesitsevad kõrgete elektripostide otsas. Elektriettevõtted on nõustunud edaspidi kõik uued liinid rajama maa-aluste kaablitena.

JÕEAMET MUUDAB AUSTRIA JÕED JäLLE KääNULISEKS

Nagu paljusid Austria alpijõgesid, õgvendati ja kanaliseeriti ka Obere Drau jõge, et reguleerida voolu ja võimaldada maa ülesharimist kuni jõekaldani. Aja jooksul on selgunud, et sellised looduskauged hüdrotehnilised lahendused toovad rohkem kahju kui kasu ja seda mitte ainult loomastikule. Ilma looduslike jõekäärude ja jõeäärsete elupaikadeta kiirenes jõevool, põhjustades jõepõhja kiiret erosiooni. Selle tagajärjel langes põhjavee tase ja talupidajad kurtsid, et põllud hakkavad kuivaks jääma. Kui Obere Drau jõgi kuulutati Natura 2000 alaks, otsustasid vastavad ametkonnad kasutada jõe majandamisel pehmemat lähenemisviisi. 40 km ulatuses taastati jõekäärud ja looked, avati lisa- ja vanajõgede suudmed ning taastati jõeäärsed märgalad. See avaldas nii põhjavee tasemele kui ka loomastikule sedavõrd head mõju, et nüüd kavatsetakse sama teha ka ülejäänud jõega.

RUMEENIAS ÕPITAKSE ELAMA KOOS SUURKISKJATEGA

Vrancea mägipiirkond Rumeenias on elualaks asustustiheduselt

teisele suurkiskjate populatsioonile riigis ja tõenäoliselt terves EL-is.

Sajandite kestel on inimesed leidnud viise, kuidas suhteliselt rahulikult

elada kõrvuti potentsiaalselt ohtlike suurkiskjatega (hunt, karu).

Kaasajal aga ei kasutata kuigi palju traditsioonilisi kariloomade

turvamise viise ja selle tagajärjel murravad kiskjad sagedamini lambaid. Peale EL-ga liitumist asutas

looduskaitseagentuur kohaliku asutuse, mis aitab talupidajatel taas oma karja kaitsta ja kompenseerib

neile suurkiskjate poolt tekitatud kahju.Need abinõud on lisatud toetusmeetmetena ka

EL-i Regionaalarengu Fondi Rumeenia programmi. Vastav asutus aitab ühtlasi ka mitmekesistada

kohalikku majandust, tutvustades seda piirkonda kui esmaklassilist loomavaatluste sihtpunkti. Siin on

vähemalt leitud viis kuidas inimene ja suurkisjkjad saavad kõrvuti eksisteerida.

METSANDUS JA LOODUSKAITSE SOOMES

Kesk-Soome asub riigi puidutööstuse südames. Enamik metsi on siin erakätes ja majanduspiiranguid seoses Natura 2000 alaks kuulutamisega ei võetaks ilmselt kuigi hästi vastu. Piirkondlik keskkonnaamet otsustas, et parim tee erametsaomanike veenmiseks Natura 2000 aladega nõustumiseks on pakkuda neile võimalust koostada nende metsadele metsamajandamiskava. Selles hinnatakse metsa majanduslikku potentsiaali järgmiseks 10–20 aastaks ja selgitatakse, mida saaks teha looduskaitselisest vaatenurgast. Selline töövahend mitte ainult ei aita metsaomanikel oma ressursse tõhusamalt ja kasulikumalt hallata, vaid aitab ka hajutada müüti, et Natura 2000 tähendab kogu metsala majandamise lõpetamist. See oli tõestus vastupidisest.

LOODUSKAITSE TOETAB TAANI VäIKETALUPIDAJAID

Kunagi oli Varde jõe org kõrge looduskaitselise väärtusega

soolakuliste niitude keerukas mosaiik. Intensiivse põllumajanduse

käigus toimus niitude süstemaatiline kuivendamine.

Kui aga intensiivpõllumajanduses toodetud rohugraanulite turg

kokku kukkus, pidi kohalik põllumeeste ühing otsima uusi sissetulekuallikaid. Põllumehed leidsid, et piirkond sobib

suurepäraselt traditsioonilsieks karjatamiseks ja niitmiseks, mille jaoks oleks võimalik saada toetust ka põllumajandus-

keskkonnaprogrammidest, kui vaid suudetakse niitude algne veerežiim taastada. Looduskaitseamet alustas niitude

esialgse seisundi taastamist. Üle 250 talupidaja esitas taotluse toetuse saamiseks koguväärtusega miljon eurot

aastas. Nende tulevik on nüüd paremini kindlustatud ja niiskeid niitusid hallatakse taas kooskõlas loodusega.


Selleks, et oleks võimalik Natura 2000 võrgustiku terviklikkust hinnata, on tähtis regulaarse ajavahemiku järel seirata vastavates EL looduskaitselistes direktiivides nimetatud liike ja elupaiku ja hinnata nende looduskaitselist seisundit.

Iga kuue aasta järel on liikmesriigid kohustatud esitama Euroopa Komisjonile aruande nende territooriumil esinevate liikide ja elupaikade looduskaitselise seisundi ja nende kaitsmiseks kasutatud meetmete kohta. Komisjon uurib ja üldistab saadud teavet riikideülesel biogeograafilisel tasandil ja määratleb iga liigi ja elupaiga üldise seisundi kogu EL-s.

See mitte üksnes ei aita kindlaks teha üldist Natura 2000 võrgustiku kaitse tulemuslikkust, vaid võimaldab määratleda ka neid probleemkohti, mille osas on looduskaitselisi jõupingutusi vajalik suurendada.


UUS ELUVÕIMALUS HARULDASTELE ENDEEMSETELE KALADELE

Rhodose saarel elab haruldane mageveekala rhodese mudamaim, keda ei leidu kusagil mujal maailmas. See pisike kala on ellujäämismeister – ta veedab kogu elu saare mageveeojades, -allikates ja väikestes veekogudes,

pannes vastu talvistele külmumistemperatuuridel tulvavetele ja suvesüdame kuumalainetele ning põuale. Enamik tema elupaiku on nüüd Natura 2000 kaitse all ja kehtestatud on eeskirjad, mis reguleerivad veevõtmist ja muid

kalu kahjustada võivaid tegevusi. Hiljutised seireandmed näitavad, et nende abinõude tulemusel on rhodese mudamaimu asurkonna seisund hästi parandanud. Kalakese võitlus ellujäämise nimel on võitnud kohalike elanike

ja turistide südamed. Nüüd on tema auks ehitatud isegi eraldi külastuskeskus.

PÕHJA-EUROOPA NAHKHIIRTE KOOBASTE KAITSMINE

Üks viimaseid põhjapoolse levikuga nahkhiireliikide pelgupaiku Euroopas asub Belgia, Luksemburgi ja Saksamaa piirialadel. Kahjuks on inimeste külastuste ja puhkemajanduslike tegevuste tõttu juba paljud traditsioonilised

talvitumispaigad, nagu näiteks koopad, kahjustada saanud. Õnneks on aga tänu ajaloole nahkhiirte jaoks olemas alternatiive. Piirkond on täis sõjaajast pärinevaid maa-aluseid tunneleid ja punkreid ning ka kasutusest

kõrvalejäänud kaevandusi ja vanu kindlustusi. Rohkem kui 150 neist nahkhiirte talvitumispaikadest on nüüd Natura 2000 kaitse all ja avalikkusele suletud. Nahkhiired on kaitsemeetmetele hästi reageerinud: Natura 2000

aladel on esmakordselt viimase 50 aasta jooksul nende populatsioon stabiilne.

KääPAKOTKAD LENDAVAD TAAS UNGARI KOHAL

Kääpakotkas on suur majesteetlik röövlind, kelle levila ulatub üle Karpaatia vesikonna stepitasandike. Selle liigi võtmealaks EL-s on Ungari, kuid kaheksakümnendatel oli seal järgi veel vaid 10-20 paari. Ungari Ornitoloogia- ja

Looduskaitse Selts algatas seetõttu suure aktsiooni selle liigi päästmiseks. Elektrilöögi vältimiseks isoleeriti üle 10 000 elektriposti, valvati pesi, noorlindude liikumist jälgiti raadiotelemeetria abil, raviti ja päästeti haiged ja

vigastatud isendeid ja kõige tähtsam - kohalike põllumeeste ja metsameeste seast leiti liitlasi, aitamaks säilitada traditsioonilist põllumajandust ja hoidumaks lageraietest võtmetähtsusega pesitsusaladel. Nende jõupingutuste

tulemusena oli selle kotkaliigi asurkond Ungaris 2005. aastaks kasvanud 75-80 haudepaarini.

MäGIKITSE TAASASUSTAMINE APENNIINIDESSE

Ammustel aegadel uitas Apenniini mägikits vabalt Kesk-Itaalias asuvas Apenniini kõrgmäestikus. Ülemäärane jahtimine ja elupaikade kadumine viisid selle alamliigi väljasuremise äärele. 1950. aastate keskpaigaks oli järel

ainult 20 isendit. Seetõttu otsustasid looduskaitsjad asutada piirkonnas mägikitse paljundamise keskuse ja lasta Apenniinide hoolikalt valitud piirkondades tagasi loodusesse väikesi mägikitsede rühmi. Sellega kaasnes ulatuslik teavituskampaania ning jahipidamise ja turismi üle kehtestati rangem kontroll. Programmi käivitamisest alates on

mägikitsede arvukus kasvanud enam kui 1000 isendini – rohkem kui kunagi varem viimase sajandi jooksul.

HÜÜBID HÜÜAVAD TAAS SUURBRITANNIAS

Hüüp on peidulise eluviisiga lind, kes elab peamiselt märgalade suurtes roostikes. Isaslinnu madal kumisev territooriumihüüd on sageli ainus märk tema kohalolekust. Eelmise sajandi jooksul vähenes selle liigi arvukus

pidevalt kogu Euroopas, peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Ühendkuningriik ei ole siin erandiks – 1997. aastaks oli järel ainult 11 laulvat isaslindu ja kui midagi ette ei oleks võetud, oleks liik olnud kindlasti

määratud kadumisele. Hüübi arvukuse taastamiseks alustati viivitamatult olemasolevate elupaikade taastamise ja uute roostike rajamisega strateegiliselt valitud paikades üle kogu riigi, et võimaldada hilisemat esinemisalade

laienemist. Liigi arvukus on viimase seitsme aasta jooksul viiekordistunud, misläbi on see tegevus osutunud üheks edukamaks liigi asurkonna taastamiseks Suurbritannias.

ABIKäSI TAIMEDELE

Kanaari saarte taimestik on üks kõige mitmekesisemaid Euroopas. Kuid taimede väga piiratud levik teeb nad kergesti haavatavaks kõikide keskkonnas toimuvate muutuste suhtes. Mõned liigid, nagu näiteks sambucus

palmensis, on muutunud nii haruldaseks, et üksnes nende kasvukoha kaitsmisest ei piisa. Seetõttu alustas Kanaaride valitsus selliste liikide taastamise programmi, mille käigus kogutakse metsikutelt taimedelt

seemneid, mida kasvatatakse erilistes paljundusistandustes, et neid hiljem saare sobivatesse paikadesse ümber istutada. Selle tegevuse tulemusena on näiteks sambucus palmensis´e populatsioon juba neljakordistunud.

Ümberistutamiseks sobivatest paikadest ei ole puudust: üle 30% Kanaari saarte territooriumist on kuulutatud Natura 2000 aladeks, tunnistades saare märkimisväärset looduslikku mitmekesisust.


Ükskõik millises Euroopa paigas te ka ei asu, on palju asju, mida saate teha, et aidata kaasa Natura 2000 võrgustiku eesmärkide saavutamisele. Selleks võite:

➧ otsida üles ja avastada Natura 2000 alasid oma kodukohas; paljudel neist on võimalik parema elamuse saamiseks osaleda organiseeritud jalutuskäikudel, vaatlusretkedel ja teistes ettevõtmistes;

➧ looduskaitsealal vabatahtlikuna kaasa lüüa. Looduskaitseühendused otsivad pidevalt vabatahtlikke, kes aitaksid neil kaitsealade loodust taastada ja säilitada;

➧ kaitsealale loodust avastama minnes võtta kaasa lapsed. Sellised alad on otsekui imetoredad õuesõppe klassiruumid ja innustavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid harrastama tervislikke vabas õhus liikumise tegevusi;

➧ luua oma isikliku looduse varjupaika oma aias või lähikonna rohealal, istutades sinna looduslikke nektaririkkaid taimi, rajades väikese tiigi, rajades puuhunniku putukate talvituspaigaks jne;

➧ võite toetada Natura 2000 aladel ja nende ümbruses tegutsevaid kohalikke keskkonnasäästlikke ettevõtteid, ostes nende loodustooteid, mille abil aitate säilitada piirkonna elupaiku ja liike;

Millist neist võimalustest te ka ei kasutaks, jagage oma kogemusi teistega ja julgustage neid Natura 2000 suhtes huvi tundma - lõppude lõpuks on Euroopa loodus ka Sinu jaoks!



NATURA 2000 KOHTA LISATEABE SAAMISEKS KÜLASTAGE EUROOPA

KOMISJONI VEEBILEHTE

http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm


LEHEKÜLG 2 Abernethy Forest (UK) © K. Sundseth; Elsenborn meadows (BE) © F. Vassen; Dorset heaths (UK) © J. Houston; Bluebell woods (BE) © K. Taskinen; Lech Valley (AT) © A. Vorauer

(www.4hour.cc); Southern Greece (EL) © B. Gibbons/Natural Image; Hohe Tauern NP (AT) © M. Fritz; Relictual grasslands, Ardèche (FR) © P. Collin/ENC; Hungarian wetland (HU) sees Grass-of-

Parnassus © A. Gagg; Betony © P. Creed; Small red damselfly © B. Gibbons/Natural Image; Boletus erythropus © P. Creed; Stoat © Nature Photographers; Eleonora’s falcon © M. Ravasini; Southern

gentian © P. Creed; Spotted fritillary © J. Asher; Fire salamander © E. van Uchelen/Saxifrage LEHEKÜLG 3 Red kite © M. Read; The Burren (IE) © www.burrenbeo.co; Waddensea seals (NL) © A. Maywald; Lapland (FI) © J. Luhta; Čepkeliai bog pool (LI) © V. Monsevičiu; Hortobagy NP (HU) © L. Lisztes; Danube Delta (BU) © www.deltaresort.com; The Julian Alps (SL) © T. Jesenicnik/TNP;

Sardinian coast (IT) © K. Sundseth; Dehesas (ES) © Fundacion Global Nature – Extremadura; Hainich beech forest (DE) © T. Stephan; Madeira (PT) © M. Freitas

LEHEKÜLG 8 EU flags; Wigeon in flight © D. Kjaer; Danube floodplain (AT) © H. Dolecek; Banded demoiselle (SL) © J. Petutschnig, Umweltbüro Klagenfurt; Gothenburg Summit (2001)

© A. Andersson; Danube River (AT) © NP Donau Auen; Gothenburg Summit (2001) © A. Andersson; Hawksbill turtle (EL) © Archelon; sees Kingfisher © D. Kjaer LEHEKÜLG 9 Cranes, Champagne Ardenne (FR) © A. Balthazard/LPO; Dancing cranes (FI) © J. Luhta; Cranes in mires

(FI) © J. Luhta; Cranes in flight (EE) © M. Kose; Cranes in Gallocantera (ES) © A. Torres; Cranes with chick (FI) © J. Luhta väljalõige Flying crane © P. Dubois

LEHEKÜLG 10 Lady’s slipper (AT) © Archiv Abt. Umweltschutz; Black-throated diver (FI) © J. Luhta; Short-beaked common dolphin (EL) © S. Agazzi (http://www.tethys.org); Bearded

vulture (AT) ©EGS-Österreich/N. Roth-Callies; rosalia alpina (FR) © J. Asher; European mink (EE) © T. Maran; Cyprus mouflon (CY) © A. Antoniou; European pond terrapin © E. van Uchelen/

Saxifraga; isoplexis chalcanthia, Canary Islands (ES) © Consejeria de Medio Ambiente del Gobierno de Canarias; Iberian lynx (ES) © Proyecto LIFE Lince Junta de Andalucia sees Collared flycatcher (CZ) © J. Hlasek; Calypso orchid (FI) © M. O’Briain; Marsh fritillary (UK) © J. Asher

LEHEKÜLG 11 Boreal forest (FI) © K. Sundseth; Eagle owl (EE) © M. Kose; Limestone pavement (UK) © P. Creed; Large copper (FR) © J. Asher; Eastern pasqueflower (CZ) © J. Hlasek; Poet’s

narcissus, hay meadow, Pyrenees (FR) © P. Creed

LEHEKÜLG 16 Children at Weidmoos (DE) © Gem. Lamprechtshausen; Grindenschwarzwald (DE) © Abt. Landespflege, Arbeitsbereich Wildökologie; Ministry officials (DE) © Rädle; Hunting

(FR) © FACE; Stakeholders in Tirol (AT) © Archiv der Abteilung Umweltschutz, Amt der Tiroler Landesregierung; Schütt-Dobratsch NP (AT) © LIFE-Project Schütt-Dobratsch; Agricultural

advisors, Termoncarragh (IE) © C. Keena; New Forest LIFE Partnership (UK) © New Forest LIFE Partnership; Hiking (FR) © F Flavier LEHEKÜLG 17 Hainich beech forest (DE) © Nationalpark

Hainich; Black woodpecker (LV) © V. Larmanis; Castro Verde (PT) © K. Sundseth; Shepherding (ES) © Fundación Global Nature

LEHEKÜLG 18 Vavre et Foret du Moulin (FR) © LN_CEPA_J. Saillard, Fédération des Conservatoires d’espaces naturels; Otter © P Glendell/English Nature; Lagarou lagoon (EL) © G. Rousopoulos; Dalmatian pelican (EL) © A. Ivanenko; Whale watching, Azores (PT)

© F. Cardiges/ImagDOP; Sperm whale (PT) © J. Fontes/ImagDOP LEHEKÜLG 19 Adjusting power cables Aragon (ES) © Red Electrica de Espana; White stork nesting on power cables (ES)

© Red Electrica de Espana; Learning to live with large Carnivores (RO) © Silviu Chiriac, LIFE project; Brown Bear (RO) © Silviu Chiriac, LIFE project; Varde meadows (DK) © S. Mariegaard;

Corncrake (LV) © A. Petrins; Foresters (FI) © P. Kulmala; Siberian jay (FI) © J. Luhta; Obere Drau (AT) © I. Hoffman, ecoconsult.com; Kingfishers © J. Zmölnig

KAANEPILT © K. Taskinen; © J. Luhta; © P. Creed; © R. Hoelzl/4nature; © P. Creed;

© J. Luhta; © B. Gibbons/Natural Image; © New Forest LIFE Partnership;

© G. Logan/SNH main © A. ZanettiSISUKORD © S. Bickel/BBOWT

Kõik käeolevas trükises esitatud fotod on kaitstud autoriõigusega. Ühtegi fotot ei tohi kasutada autori eelneva kirjaliku nõusolekuta.

14

KH-66-05-579-EN

-C

Euroopa KomisjonNatura 2000 – Euroopa loodus on teie kätesLuxemburg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus 2009 – 28lk – 21 x 29.7 cmISBN 92-894-9214-7

Natura 2000 on kõige ambitsioonikam algatus, mis eales Euroopa rikkaliku looduspärandi säilitamiseks on ette võetud. See võimaldab kõigil Euroopa Liidu 27 liikmesriigil teha riigipiiridest sõltumatult koostööd kaitsmaks enim ohustatud liike ja elupaiku nende looduslikul levilal üle kogu Euroopa. Selle tegevuse keskseks osaks on kaitsealade ökoloogilise võrgustiku – Natura 2000 – loomine. Kuni käesoleva ajani on võrgustikku liidetud ligikaudu 25 000 ala, mis teeb sellest maailma suurima kaitsealade võrgustiku.

Kuna Natura 2000 alad on meie ümbruse lahutamatu osa, tuleb neid kasutada nii, et võetaks arvesse seal asuvaid ohustatud elupaiku ja liike. Eesmärk pole mitte kogu majandustegevust peatada, vaid seada tingimused, mida järgides saab majandustegevus toimuda nii, et samal ajal on kaitstud ka Euroopa bioloogiline mitmekesisus. Üksikisikud, eramaaomanikud ja -kasutajad, riigiametnikud ja looduskaitsjad – neil kõigil on tähtis roll Natura 2000 õnnestumises.

Euroopa Komisjon

Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik

Euroopa hõlmab kõigest 2,6% planeet Maa maismaast. Sellest hoolimata valitseb siin hämmastav taimede, loomade ja maastike mitmekesisus, paljusid neist ei leidu kusagil mujal maailmas.

Sellise bioloogilise mitmekesisuse aluseks on klimaatilised, geograafilised ja geoloogilised erinevused. Põhjapolaarjoonest sooja Vahemere rannikuni, Alpide tippudest Kesk-Euroopa määratute lagedate tasandikeni – looduslikud tingimused meie väikeses maailmajaos on silmapaistvalt mitmekesised.

Meie pikaajaline side maaga on mänginud niisama olulist osa meie maastike kujundamisel. Sajandite jooksul on inimesed kasutusele võtnud uusi maaharimisviise, luues nn pool-looduslikke elupaiku (heinamaad, puisniidud, nõmmed), mille rikkaliku loomastiku ja taimestiku säilimine sõltub täielikult inimtegevuse jätkamisest.

Euroopas valitsev rahvuste, kultuuride, keelte ja identiteetide mitmekesisus peegeldub kõikjal ka meie maastikes. Vaid vähestes maailma paikades esineb nii väikesel alal tihedalt läbipõimunud mitmekesine, kontrastne ja paikkondlik mosaiik elupaikadest, elusloodusest ja kultuurmaastikest – see teebki Euroopa looduse unikaalseks.

See on meie looduspärand.



Seoses olukorra ärevust tekitava halvenemisega on inimesed üle kogu Euroopa väljendanud muret looduspärandi ja bioloogilise mitmekesisuse kadumise üle, mille säilimisest sõltub meie tervis ja heaolu.

ELi liikmesriikide valitsused on üleskutsele reageerinud, võttes endale 2001. aastal toimunud Göteborgi tippkohtumisel ülesandeks peatada Euroopa loodusliku mitmekesisuse vähenemine aastaks 2010.

Kuna loodus ei tunnista riigipiire, on nii ambitsioonika eesmärgi saavutamiseks vaja koordineerida ning ühendada jõupingutused ja vahendid.

Näiteks jõed, nagu Doonau, voolavad läbi paljudest riikidest – kui üks neist kahjustab mingit jõelõiku, võivad ka teised olla sellest mõjutatud. Sobivate puhke-, toitumis- ja pesitsuspaikade leidmiseks võtavad paljud linnud ette rändeid Euroopa ühest servast teise. Kui nende elupaiku kaitstakse ainult ühes Euroopa osas, aga teistes mitte, oleks paratamatult liikide säilimisvõimalused väga kesised.

Euroopa Liidu õigusaktid kehtestavad ühtse looduskaitselise standardi kogu EL territooriumil ja võimaldavad kõigil 27 liikmesriigil teha koostööd ühesuguses tugevas õiguslikus raamistikus, et kaitsta meie kõige enim ohustatud liike ja elupaigatüüpe.


Sookurg rändab lõunas asuvatelt talvistelt toitumisaladelt

läbi kogu Euroopa suvistele pesitsusaladele, mis asuvad põhjas.

Tänu Euroopa õigusaktidele on kaitstud nii sookurgede

talvitus-, rändepeatuste- kui ka pesitsuspaigad ja selle tulemusena

on nende asurkondade arvukus EL-s kasvamas.


EL-s sookure kaitseks määratud Natura 2000 alad (seisuga oktoober 2008)


Euroopa Liidu looduskaitsealaste õigusaktide nurgakivideks on Linnudirektiiv ja Loodusdirektiiv.

➧ Linnudirektiiv võeti vastu 1979. aastal ja selle eesmärk on kaitsta kogu Euroopa Liidus looduslikku linnustikku, linnuliike ning nende kõige olulisemaid elupaiku. Direktiiviga keelustati teatud tegevused, näiteks looduslike liikide vangistuses pidamine ja müük või mitteselektiivsed püügiviisid, ning kehtestati linnuliikide säilimiseks teiste tegevuste (nagu näiteks jahipidamine) jaoks nende säästlikku korraldust tagavad õigusnormid.

Direktiiv kohustab kõiki 27 liikmesriiki kaitsma kõige olulisemaid esinemispaiku kõikidele rändlinnuliikidele ja enam kui 194 eriti ohustatud liigile, pöörates erilist tähelepanu rahvusvahelise tähtsusega märgaladele.

➧ 1992. aastal võeti Euroopa Liidus vastu Loodusdirektiiv. Sellega kehtestati Linnudirektiiviga sarnased meetmed Euroopa loomastiku ja taimestiku kaitsmiseks, kuid see hõlmab palju suuremat valikut haruldasi, ohustatud või endeemseid liike, kokku üle tuhande taime- ja loomaliigi. Esimest korda võeti nende omaenese väärtusest lähtuvalt kaitse alla ka 230 haruldast ja iseloomulikku elupaigatüüpi.

Need direktiivid esindavad kõige ambitsioonikamaid ja laiaulatuslikumaid ettevõtmisi, mida meie looduspärandi kaitseks on Euroopa Liidu üleselt tehtud.

PÜRENEE ILVES (Lynx pardinus)100-150 isendi suuruse populatsiooniga

on pürenee ilves kaasajal maailma üks kõige ohustatum liik. Põllumajanduse

intensiivistumine ja infrastruktuuri arendamine (näiteks uute teede ehitamine)

on tema elupaika niivõrd killustanud, et nüüd võib pürenee ilvest kohata vaid üksikutes isoleeritud elupaikades Edela-Hispaanias ja Portugalis. Täiendavateks riskideks on ebaseaduslik küttimine ja

püük ning hukkumine maanteedel nagu ka tema peamise saaklooma küüliku nappus, kelle populatsiooni on peaaegu hävitanud

Müksomatoosi taud. Kui pürenee ilvese olukord ei parane, võib temast saada

esimene väljasurnud kaslane Euroopas pärast mõõkhambulise tiigri kadumist

10 000 aastat tagasi.

Loodusdirektiiviga kaitse alla võetud elupaigatüübid on väga mitmekesised

– Skandinaavia looduslikest metsadest Atlandi ookeani ranniku lubjakivipaljandite ja Kõrg-Alpide liigirikaste niitudeni. Kaitse alla on

võetud mitmed ohustatud liigid, näiteks kassikakk, suur-kuldtiib ja palu-karukell.

natura 2000 10 Euroopa Loodus tEiE hEaks


Üle kogu Euroopa on palju näiteid selle kohta, kuidas Natura 2000 tegelikkuses toimib.

Enamikul juhtudel on vaja teha ainult väikeseid muudatusi, et tagada liikide ja elupaikade kaitsmine olemasoleva maakasutuse puhul. Näiteks kündmise alustamine mõned nädalad hiljem, et maapinnal pesitsevate lindude pojad jõuaksid lennuvõimeliseks saada, või välditakse häirimist paikades, kus loomad teatud perioodil aastast poegivad, toituvad või puhkavad.

Mõnikord tuleb aga teha põhjalikumaid muudatusi, et vältida ala seisukorra edasist halvenemist või taastada selle endine soodne looduskaitseline seisund.

Kõikidel juhtudel on oluline Natura 2000 aladel elavad ja töötavad inimesed kaasata aktiivselt otsustesse, mis on seotud nende alade haldamisega pikemas perspektiivis. Eramaaomanikest ja –kasutajatest kuni ametiasutuste ja tööstusettevõtete, turismi- ja puhkemajanduse huvigruppide, looduskaitsjate, kohalike kogukondade ja üksikisikuteni - neil kõigil on tähtis roll Natura 2000 õnnestumises ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemise peatamises.

Euroopa loodus on tEIE kätEsarendusprojekte, mis sisaldavad

märgatavaid muutusi natura 2000 ala maakasutuses (näiteks uue tee ehitamine, niidu muutmine metsaistandikuks), tuleb esmalt hinnata, et otsustada, kas projekt

võib oluliselt mõjutada ala loodusväärtusi. kui mõju peetakse ebaoluliseks, võib

projektiga alustada. kui mõju natura 2000 alale peetakse oluliseks, tuleb kaaluda alternatiivseid lahendusi ja valida neist

vähem kahjustavad võimalused – näiteks muuta kavandatava tee asukohta, valida

mõni väljaspool natura 2000 ala asuv paik. Erandjuhtudel võib natura 2000 ala kahjustava projekti ellu viia juhul, kui see

on hädavajalik ülekaaluka avaliku huvi seisukohast ja puuduvad alternatiivsed

võimalused. sellisel juhul tuleb rakendada kompenseerivaid meetmeid, et tagada

natura 2000 võrgustiku üldine terviklikkus.


MEtsadE säästEV MaJandaMInE Ida-saksaMaal150 km² hõlmav Hainichi pöögimets on suurim omasarnaste seas Euroopas. pärast saksamaa taasühinemist kuulutas piirkondlik tüüringi omavalitsus märkimisväärse osa sellest rahvuspargiks ja natura 2000 alaks, et vältida

metsa ülekasutamist. Enamikku kaitsealusest maast omavate eramaaomanike ühendus oli algul sellele vastu, sest maaomanikud kartsid, et see takistab

neil metsa kasutamist majanduslikel eesmärkidel. looduskaitseametnikud hajutasid aga peagi maaomanike mure: ühendus praktiseerib säästlikku

metsandust, sealhulgas rotatsioonisüsteemi raieküpsete puude langetamisel, mis on kooskõlas metsade liigilise mitmekesisuse kaitse vajadustega.

kaks osapoolt sõlmisid halduslepingu, mis reguleerib metsade kasutamist ja tagab väärtuslike elupaikade ja liikide säilimise neis metsades. tänu lepingule

saavad metsaomanikud jätkata elatise hankimist metsa müügiga, kartmata suuremahulist lageraiet tegevate ettevõtete konkurentsi.

portuGalI Castro VErdE stEppIdE HarIMInElõuna-portugalis asuvates avarates Castro Verde steppides ja tasandikel

põhineb traditsiooniline põlluharimissüsteem teravilja kasvatamisel niisutamata maa-aladel, mis jäetakse iga paari-kolme aasta järel sööti. selle tulemusel tekkinud pool-looduslikud stepilaadsed elupaigad on

looduskaitse, eriti lindude kaitse seisukohalt väga väärtuslikud. kasvav konkurents intensiivpõllumajandust kasutavate teraviljatootjate poolt on sundinud talupidajaid maaharimist lõpetama ja otsima tööd mujalt,

millel on tõsised negatiivsed tagajärjed nii kohalikule majandusele kui ka lindude asurkondadele. kui Castro Verde lisati natura 2000 võrgustikku,

otsustasid looduskaitseühendused ja talupidajad jõud ühendada ning tegid selgitustööd, et taotleda valitsuselt põllumajandus-keskkonnaprogrammi algatamist, mis võimaldaks talupidajatel jätkata maaharimist endisel viisil.

programm osutus väga populaarseks, nüüd on enam kui 350 km² stepialadest jälle traditsioonilises ekstensiivpõllumajanduslikus kasutuses ning nende

elupaikade lindude asurkonnad on hakanud hästi taastuma.


Mitmed käesoleval leheküljel esitatud ettevõtmistest on kaasfinantseeritud LIFE fondi poolt. EL LIFE+ fond toetab

perioodil 2007–2013 vähemalt 800 miljoni Euroga looduse ja bioloogilise

mitmekesisuse kaitsega seotud projekte. Nende hulgas ka Natura 2000

aladega seotud parima praktika- ja demonstratsioonprojekte,

vt http://ec.europa.eu/environment/life/index.htm


VEE PUHTANA JA TERVISLIKUNA HOIDMINE PRANTSUSMAAL

Kesk-Prantsusmaal asuv Auvergne piirkond on kuulus magevee rohkuse poolest. Suurem osa veest pärineb Loire’i jõest, mis saab alguse kõrgest Keskmassiivist. Üks Loire’i lisajõgesid Allier annab 70% Clermont Ferrandi linna ja selle ümbruse elanike joogiveest. Tagamaks vee kvaliteeti rajas linnanõukogu veevõtukohtade ümber kaitsetsooni. Kuna kaitsetsoonid

nõuavad suurel määral järelevalvet ja haldamist ning kui suurem osa alast kuulutati seal asuvate tähelepanuväärsete lammimetsade tõttu Natura 2000 alaks, pöördus omavalitsus abi saamiseks kohalike looduskaitsjate ühenduse poole. Sõlmiti kahepoolne haldusleping, kus määratleti, mida peaks piirkonnas tegema, et tagada vee kvaliteet ja säilitada rikkalikud looduslikud väärtused. Selle tulemusel on Clermont Ferrandi elanikud mitte üksnes pidevalt varustatud puhta veega, vaid nende lähikonnas asub ka kaunis looduskaitseala.

MÄRGALADE TAASTAMINE LÄÄNE-KREEKAS

Amvrakikose delta on suur märgalakompleks, mis ulatub igas suunas sadade kilomeetrite kaugusele. Riimvesi on ideaalne elupaik veelindudele, sealhulgas

haruldasele käharpelikanile. 1980. aastatel kuivendati osa jõedeltast, kuid edutult, sest põhjavesi muutus maaharimiseks liiga soolaseks. Piirkondlik arendusamet

otsustas seejärel keskenduda piirkonna loodusvarade paremale kasutamisele. Olles oma loodusliku mitmekesisuse tõttu rahvusvaheliselt tuntud võtmeala, sai deltat

kasutada pidevalt areneval ökoturismi turul.Pärast endise olukorra taastamist suuremas osas deltast, koostati koostöös

kohalike huvirühmadega terviklik kaitsekorralduskava, et soodustada Natura 2000 põhimõtetega kooskõlas olevat maakasutust ja ökoturismi. Kohalike elanike tugeva

toetuse ja arvukate loodusturistide põhjal otsustades võib öelda, et Amvrakikose delta uus kasutusviis hakkab ennast ära tasuma.

VAALADE JÄLGIMINE ASSOORIDEL

Kaugel Atlandi ookeanil asuvaid Assoore ümbritsev sügav mereala kihab mereelanikest. Saarestik on Euroopa üks parimaid paiku vaalade ja delfiinide jälgimiseks. Nii väärtuslik loodusressurss omab suurt potentsiaali ökoturismi arendamiseks, kuid võib kahjustada loomi, kui seda ei korraldata õigel viisil.Vaalade vaatlemist korraldavate kohalike ettevõtete professionaalse tegutsemise tagamiseks kehtestas Assooride valitsus kohustusliku

reeglistiku Natura 2000 merepiirkondades tegutsemiseks. Tasuks eeskirjade järgimise eest pakutakse kohalikele ettevõtetele ärijuhtimist ja merekeskkonna kaitsmist käsitlevat koolit-ust. Tänu koostööle on Assoorid saanud kiiresti rahvusvaheliselt tuntuks vaalade vaatlemise kohaks ja selle tulemusel areneb ka kohalik ettevõtlus.

ELEKTRIETTEVÕTTED AITAVAD PÄÄSTA HARULDASI LINDE HISPAANIAS

Aragoni piirkonnas toodetakse suurem osa Hispaania elektrist. Kahjuks on ulatuslik

elektriliinide võrgustik üks peamisi ohustatud linnuliikide, näiteks habekotka, hukkumise

põhjuseid. Linnud hukuvad kõrgepingeliinidega kokku põrgates saadud elektrilöögist. Rohkem kui

350 km Natura 2000 alasid läbivate elektriliinide ohutuks muutmiseks tegi piirkonna omavalitsus

tihedat koostööd energiaettevõtetega. Pärast koostöö algust on lindude hukkumine liinides

märkimisväärselt vähenenud. Mõned linnud isegi pesitsevad kõrgete elektripostide otsas. Elektriettevõtted on nõustunud edaspidi kõik uued liinid rajama maa-aluste kaablitena.

JÕEAMET MUUDAB AUSTRIA JÕED JÄLLE KÄÄNULISEKS

Nagu paljusid Austria alpijõgesid, õgvendati ja kanaliseeriti ka Obere Drau jõge, et reguleerida voolu ja võimaldada maa ülesharimist kuni jõekaldani. Aja jooksul on selgunud, et sellised looduskauged hüdrotehnilised lahendused toovad rohkem kahju kui kasu ja seda mitte ainult loomastikule. Ilma looduslike jõekäärude ja jõeäärsete elupaikadeta kiirenes jõevool, põhjustades jõepõhja kiiret erosiooni. Selle tagajärjel langes põhjavee tase ja talupidajad kurtsid, et põllud hakkavad kuivaks jääma. Kui Obere Drau jõgi kuulutati Natura 2000 alaks, otsustasid vastavad ametkonnad kasutada jõe majandamisel pehmemat lähenemisviisi. 40 km ulatuses taastati jõekäärud ja looked, avati lisa- ja vanajõgede suudmed ning taastati jõeäärsed märgalad. See avaldas nii põhjavee tasemele kui ka loomastikule sedavõrd head mõju, et nüüd kavatsetakse sama teha ka ülejäänud jõega.

RUMEENIAS ÕPITAKSE ELAMA KOOS SUURKISKJATEGA

Vrancea mägipiirkond Rumeenias on elualaks asustustiheduselt

teisele suurkiskjate populatsioonile riigis ja tõenäoliselt terves EL-is.

Sajandite kestel on inimesed leidnud viise, kuidas suhteliselt rahulikult

elada kõrvuti potentsiaalselt ohtlike suurkiskjatega (hunt, karu).

Kaasajal aga ei kasutata kuigi palju traditsioonilisi kariloomade

turvamise viise ja selle tagajärjel murravad kiskjad sagedamini lambaid. Peale EL-ga liitumist asutas

looduskaitseagentuur kohaliku asutuse, mis aitab talupidajatel taas oma karja kaitsta ja kompenseerib

neile suurkiskjate poolt tekitatud kahju.Need abinõud on lisatud toetusmeetmetena ka

EL-i Regionaalarengu Fondi Rumeenia programmi. Vastav asutus aitab ühtlasi ka mitmekesistada

kohalikku majandust, tutvustades seda piirkonda kui esmaklassilist loomavaatluste sihtpunkti. Siin on

vähemalt leitud viis kuidas inimene ja suurkisjkjad saavad kõrvuti eksisteerida.

METSANDUS JA LOODUSKAITSE SOOMES

Kesk-Soome asub riigi puidutööstuse südames. Enamik metsi on siin erakätes ja majanduspiiranguid seoses Natura 2000 alaks kuulutamisega ei võetaks ilmselt kuigi hästi vastu. Piirkondlik keskkonnaamet otsustas, et parim tee erametsaomanike veenmiseks Natura 2000 aladega nõustumiseks on pakkuda neile võimalust koostada nende metsadele metsamajandamiskava. Selles hinnatakse metsa majanduslikku potentsiaali järgmiseks 10–20 aastaks ja selgitatakse, mida saaks teha looduskaitselisest vaatenurgast. Selline töövahend mitte ainult ei aita metsaomanikel oma ressursse tõhusamalt ja kasulikumalt hallata, vaid aitab ka hajutada müüti, et Natura 2000 tähendab kogu metsala majandamise lõpetamist. See oli tõestus vastupidisest.

LOODUSKAITSE TOETAB TAANI VÄIKETALUPIDAJAID

Kunagi oli Varde jõe org kõrge looduskaitselise väärtusega

soolakuliste niitude keerukas mosaiik. Intensiivse põllumajanduse

käigus toimus niitude süstemaatiline kuivendamine.

Kui aga intensiivpõllumajanduses toodetud rohugraanulite turg

kokku kukkus, pidi kohalik põllumeeste ühing otsima uusi sissetulekuallikaid. Põllumehed leidsid, et piirkond sobib

suurepäraselt traditsioonilsieks karjatamiseks ja niitmiseks, mille jaoks oleks võimalik saada toetust ka põllumajandus-

keskkonnaprogrammidest, kui vaid suudetakse niitude algne veerežiim taastada. Looduskaitseamet alustas niitude

esialgse seisundi taastamist. Üle 250 talupidaja esitas taotluse toetuse saamiseks koguväärtusega miljon eurot

aastas. Nende tulevik on nüüd paremini kindlustatud ja niiskeid niitusid hallatakse taas kooskõlas loodusega.

LEHEKÜLG 4 Food Fair (HU) © F. Kis/WWF Hungary; Birdwatching Waddensea (DE) © M. Stock; Diver in the Azores (PT) © P. Wirtz/ImagDOP; Fishermen (ES) © SEO/BirdLife; Great Kemeri Bog

(LV) © K. Sundseth; Forestry (SE); River Ain (FR) © G. Brevet; Production of cork (ES) © APCOR LEHEKÜLG 5 Yllas NP (FI) © K. Taskinen; Poppy field (UK) © P. Creed

LEHEKÜLG 6 Floods, Oxford (UK) © Newquest; Benidorm (ES); Peat extraction (IE) © Bord na Mona; Intensive agriculture (DE) © D. Miletich/4nature; New motorway (PT) © LPN; Tank tracks,

Salisbury Plain (UK) © MOD; Waste dumping (UK) © Wiltshire Wildlife Trust; Construction site, Sicily (IT) © DG Regio; Ochre pollution (UK) © P. Wakely/English Nature; Prestige disaster clean-up operation (ES) © El Correo Gallego LEHEKÜLG 7 House sparrow (UK) © D. Kjaer; Brown bear

(FI) © J. Luhta; omphalodes littoralis (FR) © P. Creed; Wildmoor Heath (UK) © J. Asher; Dartford warbler (UK) © D. Bright; Apollo butterfly (FR) © J. Asher; Sand lizard (UK) © B.

Gibbons/Natural Image

LEHEKÜLG 14 Coastal meadows (EE) © M. Kose; Dehesas (ES) © Funcación Global Nature – Extremadura; Alpine meadows © R. Hoelzl/4nature; Cutting reedbeds (EE) © M.V. Rannap; Untersee (DE) © E. Stegmaier – RP Freiburg; Fishermen (ES) © Spanish Cetacean Society SEC;

Shepherding, West Münster (DE) © L. Aschenmeier; Burren, grazing (IE) © www.burrenbeo.com; Fishermen (EL) © G. Rousopoulos sees Natterjack toad (EE) © M.V. Rannap; Dormouse (UK) © M. Read; Arctic tern © J. Ruuskanen LEHEKÜLG 15 Transporting timber, Söderåsen NP (SE) © O.

Fiskesjö; Wooded meadows (LV) © V. Larmanis; White stork (CZ) © J. Hlasek; Shepherding (FR) © G. Lopez/Wildlife Pictures

LEHEKÜLG 12 Triglav NP (Sl) © J. Mihelec; Wetland and egrets (SK) © A. Popovic; Kuronian spit (LT) © Z. Markvenas; Bialowieza Forest (PL) © B. Gibbons/Natural Image; Upper Teesdale

(UK) © P. Creed; Coastal habitat (MT) © V. Mercieca/The Gaia Foundation; Alpine meadow (FR) © B. Gibbons/Natural Image; Stora Alvaret (SE) © S. Forslund; Samaria Gorge, Crete (EL) © P. Creed LEHEKÜLG 13 Boreal forest (FI) © J. Luhta; Atlantic oakwoods (IE) © K. Sundseth;

Trockenrasen (DE) © Dr A. Didion; Mercantour (FR) © F. Flavier; Pannonic salt steppes (HU) © S. Göri; Macin Mountains (RO) © MMNPA; Shabla Lake Complex (BU) © S. Spasov Garrigue

habitat (EL) © B. Gibbons/Natural Image; Mediterranean Scrub (ES) © B. Gibbons/Natural Image; phoenix palm habitat, Crete (EL) © C.A. Thanos

LEHEKÜLG 20 Lake Constance forget-me-not (AT) © Amt der Landeshauptstadt Bregenz; Mediterranean monk seal (EL) © MOM (www.mom.gr); Hierro giant lizard (ES)

© D.L. Sánchez; Parrot fish (MT); White-clawed crayfish (UK) © English Nature; Maltese everlasting (MT) © University of Catania, Sicily; Lesser kestrel (PT) © LPN; European bison (PL)

© B. Gibbons/Natural Image; Great bustard (HU) © Hortobagy NP; Sand grouse (ES) © A. Torres sees European wolf (Croatia) © D. Huber; Scarce large blue (CZ) © J. Hlasek; Crocus hartmannianus (CY) © A. Antoniou; Hermit beetle (SE) © K. Claesson; Cyprus bee orchid (CY)

LEHEKÜLG 21 ladigesocypris ghigii (EL) © A. Zoumbouloglou; Freshwater stream, Rhodes (EL) © P.S. Economidis; Protecting bat caves (LU) © F. Schwaab; Pipistrelle bat (UK) © BBOWT;

Imperial Eagle (HU) © A. Kovacs; Radio tagging (HU) © M. Horvath; Reedbed restoration (UK) © RSPB; Bittern (UK) © P. Vines; argyranthemum lidii (ES) © Consejeria de Medio Ambiente del Gobierno de Canarias; Replanting endemic plants (ES) © Consejeria de Medio Ambiente del

Gobierno de Canarias

LEHEKÜLG 22 Wardens on Lampedusa (IT) © S. Picchi; Bird Fair (UK) © Lee Valley Regional Park; Outdoor picnic Yllas (FI) © K. Taskinen; Green days in Romania (RO) © Eurosite; Games for

bearded vulture; German bread (DE); Tatra NP (SK) © Popp & Hackner/4nature; Children’s ID charts (UK) © Lee Valley Regional Park Authority LEHEKÜLG 23 Volunteers (UK) © LIFE project Lowland Limestone Pavements; Encountering Alpine marmots (AT) © H. Schweiger/4nature;

Releasing sea turtles, Lampedusa (IT) © A. Zanetti





Meie looduspärandit kaitstes tagame Euroopa rikkaliku bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ka tulevastele põlvedele. Loodus pole mitte ainult iseenesest väärtuslik, vaid sellel on ka tähtis osa meie majanduses ja elukvaliteedi parandamises.

Enamik meist, ükskõik kas elades linnas või maal, armastab aeg-ajalt loodusesse minna, et nautida kauneid maastikke, jalutada, ujuda, kala püüda, lõdvestuda, seiklusretki korraldada või lihtsalt värsket õhku hingata ning linnulaulu kuulata. Need tegevused annavad meile võimaluse olla terve ja tunda end hästi.

Kuid loodusel on pakkuda palju enamat kui vaid tema iseeneslik või maastikuline väärtus. Ta pakub meile ka mitmeid hüvesid: toitu, kiudaineid, puhast vett, rikkumata pinnast ja palju muud. Näiteks märgalad kujutavad endast looduslikku kaitset üleujutuste eest, toimides nagu käsnad, mis imevad endasse üleliigse vee. Roostikud aitavad mürgiseid ühendeid sidudes puhastada saastunud vett, mesilased tolmendavad meie saaki ja sood toimivad looduslike süsinikdioksiidi (C02 on globaalse soojenemise peapõhjus) talletajatena.

Kõigele lisaks on loodus kogu Euroopas sissetulekuallikaks arvukatele loodusressursse säästlikult kasutavatele inimestele. Ekstensiivne põllumajandus, millega on hõlmatud suured Euroopa piirkonnad, annab elatist miljonitele.

Loodus: meie identiteedi osa


Hiljutine uurimus kolme Walesis asuva rahvuspargi majandusliku väärtuse kohta jõudis tulemusele, et nende

kaitsealade looduseväärtustel tugines ligi 12 000 töökoha ja nende tekitatav

tulu on ca 250 miljonit eurot aastas

Loodus ... on ohus

NAFTATANKERI PRESTIGE KATASTROOFKui 2002. aasta novembris uppus Põhja-Hispaania rannikul naftatanker Prestige,

lekkis merre 64 000 tonni naftat, mille tõttu hukkus ligikaudu 300 000 merelindu

(peamiselt lõunatirgud, lunnid ja algid). Kahju, mida õlireostus tekitas 3000 km

pikkusel rannikualal kalandusele, turismile ja looduspärandile, ulatub umbes 5 miljardi euroni. Reostus mõjutas otseselt ligikaudu 30 000 kalandussektoriga seotud inimest.

Mitu piirkonna kaluriühingut teatas püügimahtude vähenemisest 80%

võrreldes tavatasemega

Ohus pole mitte üksnes haruldased liigid, nagu näiteks karud, liblikad ja endeemsed taimeliigid.

Ka laialt levinud koduvarblase populatsioon on elupaikade hääbumise tõttu viimase

kahekümne aasta jooksul märkimisväärselt kahanenud. Enamik Euroopa nõmmedest on samuti kadunud. Selle tulemusena on

vähenemas ka neist elupaikadest sõltuvate liikide, näiteks kivisisaliku ja nõmme-

põõsaslinnu arvukus

Hariliku koduvarblase

arvukuse vähenemine

Euroopa Liidus (Allikas BirdLife 2005)

Euroopa loodus on järjest suuremas ohus. Liikide populatsioonid hääbuvad ärevust tekitaval kiirusel ning kiirelt vähenevad paljud väärtuslikud looduslikud ja pool-looduslikud elupaigad. Selle tagajärjel on praeguseks ohustatud seisundis peaaegu pooled Euroopa imetajatest ning kolmandik roomajatest, kaladest ja lindudest.

Olukorra märgatava halvenemise peamine põhjus on liikide jaoks oluliste elupaikade kadumine ning killustumine. Seda põhjustavad enamasti muutused maakasutuses, nagu näiteks intensiivne põllumajandus ja metsandus, samuti mahukad infrastruktuuritööd ja linnaala pidev laienemine.

Ainult mõne aastakümnega on pooled Euroopa väärtuslikest märgaladest kuivendatud ja võetud kasutusele ning peaaegu kolm neljandikku Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania liivaluidetest on kadunud armutu massiturismi surve tõttu.

Kliimamuutused on viimasel ajal saanud ülemaailmseks probleemiks nii inimesele kui ka bioloogilisele mitmekesisusele nagu seda on jätkuv võõrliikide levik, mis tõrjub välja meie looduslikke taime- ja loomaliike. Teiste loodust ähvardavate ohtude hulgas on keskkonnareostus, loodusvarade ebasäästlik kasutamine ja pool-looduslike koosluste söötijätmine.


arvukuse langus

arvukus stabiilne

KUIDAS ON NATURA 2000 VALITUD?Loodusdirektiiviga kaitsvate liikide ja elupaikade korral:• 1. ETAPP. Esimese sammu teevad liikmesriigid. Iga riik määratleb alad, mis on olulised Loodusdirektiivis loetletud

liikide ja elupaikade kaitseks tema territooriumil. Selles etapis tehakse valik ainult ökoloogilisest väärtusest lähtuvalt.• 2. ETAPP. Liikmesriik saadab Natura 2000 kandidaat-alade siseriikliku loetelu Euroopa Komisjonile. Viimane

kontrollib kogu antud geograafilise piirkonna kohta esitatud teavet ja valib koostöös liikmesriikide, asjaomaste organisatsioonide, sõltumatute teadlaste ja valitsusväliste organisatsioonidega välja EL-i seisukohalt olulised alad. Kui loetelu on ebapiisav, palutakse liikmesriikidel pakkuda välja täiendavaid alasid, et võrgustik oleks täielik.

• 3. ETAPP. Kolmanda etapina tagavad liikmesriigid valitud alade siseriikliku seadustel põhineva kaitse ja võtavad kasutusele meetmed nende hea looduskaitselise seisundi säilitamiseks või taastamiseks.

Linnudirektiiviga kaitstavate liikide korral määratletakse vastavad kaitsealad liikmesriikide endi poolt ja pärast nende hindamist EL juures asuva ekspertkogu poolt liidetakse need Natura 2000 võrgustikku.

Step

iline

Pann

ooni

aAl

piin

neKo

ntin

enta

alne

Atla

ntili

neBo

reaa

lne BIOGEOGRAAFILISED PIIRKONNAD

ELis on üheksa biogeograafilist piirkonda, mis on välja valitud neist igaühele iseloomuliku taimestiku,

kliima, topograafiliste ja geoloogiliste omaduste kombinatsioonis. Sellel tasandil töötamine

võimaldab kergemini jälgida liikide ja elupaikade looduskaitselist seisundit sarnastes looduslikes

tingimustes sõltumata nende jaotumusest riikide ja regionaalsete üksuste piiridest.


Mõlema direktiivi keskseks teemaks on üleeuroopalise kaitstavate alade ökoloogilise võrgustiku, Natura 2000, moodustamine.

Iga riik on kindlaks määranud Natura 2000 alad, et kaitsta oma territooriumil esinevaid haruldasi elupaiku ja liike. Võrgustikku on praeguseks lisatud rohkem kui 25 000 ala. Ühtekokku hõlmavad need peaaegu viiendiku Euroopa maismaast ja olulise osa seda ümbritsevast merealast, mis teeb sellest maailma suurima kaitsealade võrgustiku.

Üksikute Natura 2000 alade suurus varieerub väiksematest kui üks ha kuni 5000 km2, sõltuvalt liikidest ja elupaikadest, mille kaitseks nad on loodud. Enamiku alade suurus on vahemikus 100–1000 ha. Mõned neist asuvad kaugetel kõnnumaadel, kuid enamik on meie maapiirkondade lahutamatu osa ja hõlmavad erinevaid elupaiku, puhvervööndeid ja muid maastikuelemente.

Kõige haruldasemate liikide ja elupaikade kaitsmise kõrval pakub Natura 2000 ka pelgupaika paljudele loomadele, taimedele ja muudele elusolenditele, mis pole küll nii haruldased, kuid on siiski sama tähtis osa meie looduspärandist.


Vahe

mer

elin

eM

usta

mer

elin

e

Linnudirektiiv

Linnuhoiualad

EL-tähtsusegaalade nimekiri

Loodus-hoiualad

NATURA 2000 võrgustik

Loodusdirektiiv

I Lisa elupaiga-

tüübidII Lisa Liigid

Riiklikkandidaat-

alade nimekiri

Mak

aron

eesia


Sageli seostatakse looduskaitset loodusreservaatidega, kus inimtegevus on välistatud. Natura 2000 aluseks on teistsugune põhimõte. See näeb ette, et inimene on looduse lahutamatu osa ning et kõige parem on teha üksteisega koostööd.

Tõepoolest, paljud Natura 2000 alad on väärtuslikud just tänu viisile, kuidas neid siiani hallatud on. Sellisel juhul tuleb tagada, et sellist laadi inimtegevus (näiteks ekstensiivne põllumajandus) jätkuks ka tulevikus.

Kuigi võrgustikku kuuluvad ka mõned loodusreservaadid, kus inimtegevus on haruldaste looma- ja linnuliikide ning elupaikade kaitsmiseks piiratud, jätkub enamikel Natura 2000 aladel majandustegevus, võttes arvesse seal esinevaid ohustatud elupaiku ja liike.

Sellisel viisil toetab Natura 2000 säästva arengu põhimõtet. Eesmärk pole mitte kogu majandustegevust peatada, vaid seada tingimused, mille täitmisel majandustegevus saaks toimuda nii, et samal ajal oleks tagatud Euroopa bioloogilise mitmekesisuse kaitse.

MILLISED ON NATURA 2000 ALADEGA SEOTUD KOHUSTUSED?

Natura 2000 aladel peavad liikmesriigid tagama, et:

• hoidutakse tegevustest, mis võivad oluliselt häirida või kahjustada neid

liike ning elupaiku, mille kaitseks see ala on määratud.

• vajadusel võetakse kasutusele meetmeid elupaikade ja liikide soodsa looduskaitselise seisundi säilitamiseks

ja taastamiseks.Lisaks tuleb Natura 2000 aladel hoiduda

kõigist uutest arendusprojektidest või suurtest muutustest maakasutuses, mis võivad tõsiselt loodusväärtusi

kahjustada, välja arvatud juhul, kui see on hädavajalik ülekaaluka avaliku huvi

seisukohast ja on kasutusele võetud asjakohased mõjude hüvitusmeetmed.

Iga liikmesriik otsustab ise, kuidas neid tingimusi täita. Siiski peavad

looduskaitsemeetmed vastavate alade puhul ka arvesse võtma majanduslikke,

sotsiaalseid ja kultuurilisi ning ka piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi.



Ükskõik millises Euroopa paigas te ka ei asu, on palju asju, mida saate teha, et aidata kaasa Natura 2000 võrgustiku eesmärkide saavutamisele. Selleks võite:

➧ ostida üles ja avastada Natura 2000 alasid oma kodukohas; paljudel neist on võimalik parema elamuse saamiseks osaleda organiseeritud jalutuskäikudel, vaatlusretkedel ja teistes ettevõtmistes;

➧ looduskaitsealal vabatahtlikuna kaasa lüüa. Looduskaitseühendused otsivad pidevalt vabatahtlikke, kes aitaksid neil kaitsealade loodust taastada ja säilitada;

➧ kaitsealale loodust avastama minnes võtta kaasa lapsed. Sellised alad on otsekui imetoredad õuesõppe klassiruumid ja innustavad nii lapsi kui ka täiskasvanuid harrastama tervislikke vabas õhus liikumise tegevusi;

➧luua oma isikliku looduse varjupaika oma aias või lähikonna rohealal, istutades sinna loodulikke nektaririkkaid taimi, rajades väikese tiigi, rajades puuhunniku putukate talvituspaigaks jne;

➧ võite toetada Natura 2000 aladel ja nende ümbruses tegutsevaid kohalikke keskkonnasäästlikke ettevõtteid, ostes nende loodustooteid, mille abil aitate säilitada piirkonna elupaiku ja liike;

Millist neist võimalustest te ka ei kasutaks, jagage oma kogemusi teistega ja julgustage neid Natura 2000 suhtes huvi tundma - lõppude lõpuks on Euroopa loodus ka Sinu jaoks!


NATURA 2000 kohTA liSATEAbE SAAmiSEkS külASTAgE EURoopA

komiSjoNi vEEbilEhTE

http://ec.europa.eu/environment/nature/index_en.htm


Selleks, et oleks võimalik Natura 2000 võrgustiku terviklikkust hinnata, on tähtis regulaarse ajavahemiku järel seirata vastavates EL looduskaitselistes direktiivides nimetatud liike ja elupaiku ja hinnata nende looduskaitselist seisundit.

Iga kuue aasta järel on liikmesriigid kohustatud esitama Euroopa Komisjonile aruande nende territooriumil esinevate liikide ja elupaikade looduskaitselise seisundi ja nende kaitsmiseks kasutatud meetmete kohta. Komisjon uurib ja üldistab saadud teavet riikideülesel biogeograafilisel tasandil ja määratleb iga liigi ja elupaiga üldise seisundi kogu EL-s.

See mitte üksnes ei aita kindlaks teha üldist Natura 2000 võrgustiku kaitse tulemuslikkust, vaid võimaldab määratleda ka neid probleemkohti, mille osas on looduskaitselisi jõupingutusi vajalik suurendada.


UUS ELUVÕIMALUS HARULDASTELE ENDEEMSETELE KALADELE

Rhodose saarel elab haruldane mageveekala rhodese mudamaim, keda ei leidu kusagil mujal maailmas. See pisike kala on ellujäämismeister – ta veedab kogu elu saare mageveeojades, -allikates ja väikestes veekogudes,

pannes vastu talvistele külmumistemperatuuridel tulvavetele ja suvesüdame kuumalainetele ning põuale. Enamik tema elupaiku on nüüd Natura 2000 kaitse all ja kehtestatud on eeskirjad, mis reguleerivad veevõtmist ja muid

kalu kahjustada võivaid tegevusi. Hiljutised seireandmed näitavad, et nende abinõude tulemusel on rhodese mudamaimu asurkonna seisund hästi parandanud. Kalakese võitlus ellujäämise nimel on võitnud kohalike elanike

ja turistide südamed. Nüüd on tema auks ehitatud isegi eraldi külastuskeskus.

PÕHJA-EUROOPA NAHKHIIRTE KOOBASTE KAITSMINE

Üks viimaseid põhjapoolse levikuga nahkhiireliikide pelgupaiku Euroopas asub Belgia, Luksemburgi ja Saksamaa piirialadel. Kahjuks on inimeste külastuste ja puhkemajanduslike tegevuste tõttu juba paljud traditsioonilised

talvitumispaigad, nagu näiteks koopad, kahjustada saanud. Õnneks on aga tänu ajaloole nahkhiirte jaoks olemas alternatiive. Piirkond on täis sõjaajast pärinevaid maa-aluseid tunneleid ja punkreid ning ka kasutusest

kõrvalejäänud kaevandusi ja vanu kindlustusi. Rohkem kui 150 neist nahkhiirte talvitumispaikadest on nüüd Natura 2000 kaitse all ja avalikkusele suletud. Nahkhiired on kaitsemeetmetele hästi reageerinud: Natura 2000

aladel on esmakordselt viimase 50 aasta jooksul nende populatsioon stabiilne.

KÄÄPAKOTKAD LENDAVAD TAAS UNGARI KOHAL

Kääpakotkas on suur majesteetlik röövlind, kelle levila ulatub üle Karpaatia vesikonna stepitasandike. Selle liigi võtmealaks EL-s on Ungari, kuid kaheksakümnendatel oli seal järgi veel vaid 10-20 paari. Ungari Ornitoloogia- ja

Looduskaitse Selts algatas seetõttu suure aktsiooni selle liigi päästmiseks. Elektrilöögi vältimiseks isoleeriti üle 10 000 elektriposti, valvati pesi, noorlindude liikumist jälgiti raadiotelemeetria abil, raviti ja päästeti haiged ja

vigastatud isendeid ja kõige tähtsam - kohalike põllumeeste ja metsameeste seast leiti liitlasi, aitamaks säilitada traditsioonilist põllumajandust ja hoidumaks lageraietest võtmetähtsusega pesitsusaladel. Nende jõupingutuste

tulemusena oli selle kotkaliigi asurkond Ungaris 2005. aastaks kasvanud 75-80 haudepaarini.

MÄGIKITSE TAASASUSTAMINE APENNIINIDESSE

Ammustel aegadel uitas Apenniini mägikits vabalt Kesk-Itaalias asuvas Apenniini kõrgmäestikus. Ülemäärane jahtimine ja elupaikade kadumine viisid selle alamliigi väljasuremise äärele. 1950. aastate keskpaigaks oli järel

ainult 20 isendit. Seetõttu otsustasid looduskaitsjad asutada piirkonnas mägikitse paljundamise keskuse ja lasta Apenniinide hoolikalt valitud piirkondades tagasi loodusesse väikesi mägikitsede rühmi. Sellega kaasnes ulatuslik teavituskampaania ning jahipidamise ja turismi üle kehtestati rangem kontroll. Programmi käivitamisest alates on

mägikitsede arvukus kasvanud enam kui 1000 isendini – rohkem kui kunagi varem viimase sajandi jooksul.

HÜÜBID HÜÜAVAD TAAS SUURBRITANNIAS

Hüüp on peidulise eluviisiga lind, kes elab peamiselt märgalade suurtes roostikes. Isaslinnu madal kumisev territooriumihüüd on sageli ainus märk tema kohalolekust. Eelmise sajandi jooksul vähenes selle liigi arvukus

pidevalt kogu Euroopas, peamiselt sobivate elupaikade kadumise tõttu. Ühendkuningriik ei ole siin erandiks – 1997. aastaks oli järel ainult 11 laulvat isaslindu ja kui midagi ette ei oleks võetud, oleks liik olnud kindlasti

määratud kadumisele. Hüübi arvukuse taastamiseks alustati viivitamatult olemasolevate elupaikade taastamise ja uute roostike rajamisega strateegiliselt valitud paikades üle kogu riigi, et võimaldada hilisemat esinemisalade

laienemist. Liigi arvukus on viimase seitsme aasta jooksul viiekordistunud, misläbi on see tegevus osutunud üheks edukamaks liigi asurkonna taastamiseks Suurbritannias.

ABIKÄSI TAIMEDELE

Kanaari saarte taimestik on üks kõige mitmekesisemaid Euroopas. Kuid taimede väga piiratud levik teeb nad kergesti haavatavaks kõikide keskkonnas toimuvate muutuste suhtes. Mõned liigid, nagu näiteks sambucus

palmensis, on muutunud nii haruldaseks, et üksnes nende kasvukoha kaitsmisest ei piisa. Seetõttu alustas Kanaaride valitsus selliste liikide taastamise programmi, mille käigus kogutakse metsikutelt taimedelt

seemneid, mida kasvatatakse erilistes paljundusistandustes, et neid hiljem saare sobivatesse paikadesse ümber istutada. Selle tegevuse tulemusena on näiteks sambucus palmensis´e populatsioon juba neljakordistunud.

Ümberistutamiseks sobivatest paikadest ei ole puudust: üle 30% Kanaari saarte territooriumist on kuulutatud Natura 2000 aladeks, tunnistades saare märkimisväärset looduslikku mitmekesisust.

KH-78-09-606-ET-C

Euroopa KomisjonNatura 2000 – Euroopa loodus on teie kätesLuxemburg: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus 2009 – 28lk – 21 x 29.7 cmISBN 978-92-79-11565-3

Natura 2000 on kõige ambitsioonikam algatus, mis eales Euroopa rikkaliku looduspärandi säilitamiseks on ette võetud. See võimaldab kõigil Euroopa Liidu 27 liikmesriigil teha riigipiiridest sõltumatult koostööd kaitsmaks enim ohustatud liike ja elupaiku nende looduslikul levilal üle kogu Euroopa. Selle tegevuse keskseks osaks on kaitsealade ökoloogilise võrgustiku – Natura 2000 – loomine. Kuni käesoleva ajani on võrgustikku liidetud ligikaudu 25 000 ala, mis teeb sellest maailma suurima kaitsealade võrgustiku.

Kuna Natura 2000 alad on meie ümbruse lahutamatu osa, tuleb neid kasutada nii, et võetaks arvesse seal asuvaid ohustatud elupaiku ja liike. Eesmärk pole mitte kogu majandustegevust peatada, vaid seada tingimused, mida järgides saab majandustegevus toimuda nii, et samal ajal on kaitstud ka Euroopa bioloogiline mitmekesisus.

Üksikisikud, eramaaomanikud ja -kasutajad, riigiametnikud ja looduskaitsjad – neil kõigil on tähtis roll Natura 2000 õnnestumises.

Euroopa Liidu Natura 2000 võrgustik

Documents

Euroopa Komisjon...kus inimtegevus on välistatud. Natura 2000 aluseks on teistsugune põhimõte. See näeb ette, et inimene on looduse lahutamatu osa ning et kõige parem on teha