Abruka looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise

VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS

1. Sissejuhatus

Abruka looduskaitseala (edaspidi ka LKA) asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Abruka

külas. Ala on kaitse all 1937. aastast, mil Vabariigi Valitsuse otsusega nr 98 maa-ala

looduskaitse alla võtmise kohta võeti kaitse alla Abruka saare riigimetsa kvartal nr 26 terves

ulatuses lehtmetsa kaitsealana. Looduskaitseala moodustati 2007. aastal Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 132 „Abruka looduskaitseala kaitse-eeskiriˮ. Abruka LKA kuulub üle-

euroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Abruka loodusalana ja Kura kurgu

linnualana.

Kaitse-eeskirja muutmisega on plaanis korrigeerida kaitseala välispiiri, kuna rannajoon on

muutunud ja aluskaart täpsustunud, ning muuta tsoneeringut, et kaitsta paremini kaitsealal

asuvaid väärtuslikke vanu metsi. Uue kaitse-eeskirjaga täiendatakse kaitse-eesmärke lähtuvalt

uutest teadmistest. Kaitsekorda muudetakse loodusväärtuste kaitseks ja vajadusest viia

kaitsekord vastavusse kehtivate õigusaktidega. Muudatuse on tinginud ka vajadus tagada

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7‒50; edaspidi loodusdirektiiv) I lisas nimetatud

elupaigatüüpide ning kaitsealuste liikide kaitse.

2007. a kinnitatud kaitse-eeskirja järgi on Abruka LKA pindala 414,3 ha. Piiri korrigeerimise

tulemusena hakkab pindala olema 408,1 ha (enamus on riigimaa). Korrigeerimine toimub tänu

rannajoone muutumisele ja aluskaardi täpsustumisele. Samuti arvatakse kaitse alt välja

surnuaed ja kaks väikest ala, kus loodusväärtusi ei esine. Piirimuudatuse joonised on esitatud

lisas 1.

Kogu kaitseala kuulub kehtiva kaitsekorra järgi ühte piiranguvööndisse ja kahte

sihtkaitsevööndisse. Uue kaitsekorraga arvatakse piiranguvööndisse jääv ala Salumetsa

sihtkaitsevööndisse ja moodustatakse eraldi Kõrvemetsa sihtkaitsevöönd merikotka kaitseks.

Seega kuulub kaitseala uue kaitsekorra järgi kolme sihtkaitsevööndisse.

Kaitseala maastikuilme määravad peamiselt vanad metsad ja poollooduslikud kooslused.

Selline mitmekesine maastik on elupaigaks erinevate elupaiganõudlustega liikidele.

Abruka LKA-l kehtib piiranguvööndis 50% maamaksusoodustus ja sihtkaitsevööndis 100%

maamaksusoodustus. Kaitse-eeskirja muutmisega laieneb 100% maamaksusoodustus kogu

kaitsealale. Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik

taotleda toetusi. Taastamistoetuste summa olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust on kuni

885 eurot/ha. Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas.

2. Väärtused 2.1. Väärtuste kirjeldus

Abruka looduskaitseala kehtiv kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta

nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*),

lood (6280*), puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*). Kaitse-eesmärk on kaitsta liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ

loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas, kes on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused

2 (17)

liigid, ning valgepõsk-laglet (Branta leucopsis), vöötsaba-viglet (Limosa lapponica) ja

punakurk-kauri (Gavia stellata), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide esindajad.

Kaitstakse II kategooria kaitsealuseid liike ning tõmmuvaerast (Melanitta fusca) ja liivatülli

(Charadrius hiaticula), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide esindajad.

Uue kaitse-eeskirjaga täiendatakse kaitse-eesmärke lähtuvalt uutest teadmistest. Kaitse-

eesmärgiks lisatakse elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210). Kuivasid niitusid lubjarikkal mulla esineb kaitsealal 7,2 ha esinduslikkusega

B. Nimetatud elupaigatüüp on alale tüüpiline ja väärtuslik ning tuleb nimetada ka Abruka

looduskaitseala kaitse-eesmärkidena. Väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), lood

(6280*), puisniidud (6530*), vanad laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*) jäävad endiselt kaitse-eesmärkideks, sest on alale tüüpilised ja väärtuslikud

elupaigatüübid.

Uue kaitse-eeskirjaga arvatakse piiranguvööndis asuvad metsad sihtkaitsevööndisse. Eesti

pindalast moodustab mets umbes poole (ligikaudu 2,2 miljonit ha), olles seega riigi suurim

väärtus. Eesti Metsanduse arengukava (aastani 2020) eesmärk on parandada rangelt kaitstava

metsamaa tüpoloogilist esinduslikkust, nii et see teeniks strateegilist eesmärki „Metsade kui

elu- ja looduskeskkonna säilimine on tagatud”. Range kaitse all oleva metsamaa pindala

suurendamine on oluline, kuna intensiivse metsamajandusega on mõjutatud tuhanded

omamaised metsades elutsevad liigid. Osadele liikidele mõjub intensiivne metsamajandus

laastavalt, kuna vanade metsade osakaal on hakanud vähenema, metsamaastik on killustunud

ning kadumas on sobilikud elupaigad ja võimalused ümberasumiseks. Kõige enam on ohustatud

laane-, salu- ja soovikumetsa kooslused, mis paistavad silma kõrge liigirikkusega. Ohustatud

on nad aga sellepärast, et viljaka pinnasel kasvavad metsad on suurema tootlikkusega ning

seetõttu ka majanduslik huvi nende osas suurem (majandatakse rohkem). A. Lõhmuse Eesti

rangelt kaitstavate metsade tüpoloogilise analüüsi (2016. a) tulemusel selgus, et metsanduse

arengukavaga seatud eesmärgi täitmiseks on vaja täiendavalt kaitse alla võtta ehk range kaitse

esinduslikkust tõsta eelkõige salu- ja laanemetsade tüüpi kuuluvate metsade osas. Tüpoloogilise

esinduslikkuse ja tüübipõhiste vajakute kontseptsioonide aluseks oli põhimõte, et metsade

range kaitse tagaks Eestis vanadele (vähemalt 100 a) metsadele iseloomuliku elusiku säilimise.

Uue kaitse-eeskirjaga võetakse range kaitse alla (piiranguvööndi metsad arvatakse

sihtkaitsevööndisse) u 78 ha vanu metsi, sh u 5 ha laanemetsi ja u 57 ha salumetsi.

Kaitse-eesmärgiks seatakse ohustatud liigid, millel on esinduslik kasvukoht või kellel on sobilik

elupaik kaitsealal. Kehtiva kaitsekorraga kaitse-eesmärgiks olevaid linnuliike uue kaitsekorraga

enam eesmärgiks ei seata, sest nimetatud liigid esinevad pigem kaitsealaga piirneval hoiualal.

Kaitse-eesmärkide hulka lisatakse merikotkas (Haliaeetus albicilla), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), räusktiir (Sterna caspia), tutt-tiir, jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir

(Sterna paradisaea) ja väiketiir (Sterna albifrons). Eesti ohustatud liikide punases nimestikus

on merikotkas, naaskelnokk ja väiketiir märgitud ohulähedaseks liigiks, räusktiir on märgitud

ohualtiks liigiks. Merikotkast on kaitsealal kahes leiukohas ja viimased kinnitatud vaatlused

mõlema leiukoha kohta on 2014. aastast. 2017. aasta seire andmetel oli kaitsealal naaskelnokka

18 paari, räusktiiru 2 paari, tutt-tiiru 1 paar, jõgitiiru 94 paari, randtiiru 150 paari ja väiketiiru

27 paari.

Ühtegi taimeliiki kaitseala kaitse-eesmärgiks kehtiva kaitsekorraga ei ole. Uue kaitsekorraga

lisatakse kaitseala kaitse-eesmärkide hulka II kategooria kaitsealused taimeliigid uimastav

varesputk (Chaerophyllum temulum), varjuluste (Bromus benekenii), pori-nõiakold (Circaea

lutetiana) ja I kaitsekategooria kaitsealune seeneliik leht-kobartorik (Grifola frondosa). Eesti

3 (17)

ohustatud liikide punases nimestikus on uimastav varesputk, leht-kobartorik märgitud äärmiselt

ohustatud liigiks, pori-nõiakold on märgitud ohustatud liigiks ja varjuluste on märgitud

ohulähedaseks liigiks. Uimastav varesputk on väga haruldane ja seda esinebki Eestis ainult

Abruka saarel, kus seda esineb neljas leiukohas. Ühe leiukoha suurus on 13 ha, kahes leiukohas

on arvukus (2011. ja 2013. a andmed) olnud 2-5. Varjuluste on haruldane liik, mida esineb

Põhja-Eestis ja Saaremaal (põhiliselt Lääne-Saaremaal, sh Abrukal). Abrukal on 14 leiukohta,

viimased vaatlused on aastast 2006. Pori-nõiakolda esineb Eestis üksikutes kohtades, tegemist

on haruldase liigiga. Abrukal esineb seda kahes leiukohas, ühe leiukoha arvukus on teadmata,

aga teises leiukohas oli 2011. aastal 200 taime. Leht-kobartorik on haruldane seeneliik, Eestis

on 12 leiukohta. Abrukal on teada üks leiukoht, kus viimased andmed pärinevad 2013. aastast.

Linnuliikidest esineb alal keskkonnaregistri andmetel veel II kaitsekategooria liik

tõmmukajakas ning III kaitsekategooria liigid liivatüll ja punajalg-tilder. Taimeliikidest

esinevad alal veel II kaitsekategooria liigid jumalakäpp, kärbesõis ja läikiv kurereha ning III

kaitsekategooria liigid harilik ungrukold, kahelehine käokeel, kuradi-sõrmkäpp, laialehine

neiuvaip ja mets-õunapuu. Nimetatud liikide seadmine kaitseala kaitse-eesmärgiks ei ole

vajalik, kuna eesmärgiks seatavate katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks

kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra

väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest

nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele liikidele, mille elupaigaks on kaitse-eesmärgiks

olev kooslus, või ka neile liikidele, mille elupaigaeelistused sarnanevad eesmärgina loetletud

katusliikide omadega. Kaitseala kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused

liigid, mille kaitse jaoks on tegemist esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise

esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud ka need liigid, mille kaitse sellel alal on loodus-

või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline kohustus või mille soodsa seisundi pikaajaliseks

säilimiseks (säilimiseks pikas perspektiivis) ei piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid

liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud, kuid nende puhul on arvestatud, et

eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel kehtestatav kaitsekord tagab ka nende

kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel saavutatakse nende liikide puhul

kaitse-eesmärk (looduskaitseseaduse § 14 lg 2) looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud

isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes

arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus looduskaitseseaduse §-s 55 sätestatud

isendikaitse põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja

hävitamist, kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende

liikide püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.

Kehtiv kaitse-eesmärk Kavandatav kaitse-eesmärk

Abruka looduskaitseala kaitse-eesmärk on

kaitsta:

1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid

on väikesaared ning laiud (1620)3,

rannaniidud (1630*), lood (6280*),

puisniidud (6530*), vanad laialehised

metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*);

2) liike, keda nõukogu direktiiv

79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse

Abruka looduskaitseala kaitse-eesmärk on

kaitsta:

1) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv

92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning

loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid

on väikesaared ning laiud (1620)3,

rannaniidud (1630*), kuivad niidud

lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210), lood (6280*), puisniidud

(6530*), vanad laialehised metsad (9020*)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*);

2) liike, keda nõukogu direktiiv

4 (17)

kohta nimetab I lisas, kes on ühtlasi I ja II

kategooria kaitsealused liigid, ning

valgepõsk-laglet (Branta leucopsis),

vöötsaba-viglet (Limosa lapponica) ja

punakurk-kauri (Gavia stellata), kes on

ühtlasi III kategooria kaitsealuste liikide

esindajad;

3) II kategooria kaitsealuseid liike ning

tõmmuvaerast (Melanitta fusca) ja liivatülli

(Charadrius hiaticula), kes on ühtlasi III

kategooria kaitsealuste liikide esindajad.

2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse

kohta nimetab I lisas, merikotkas

(Haliaeetus albicilla), naaskelnokk

(Recurvirostra avosetta), räusktiir (Sterna

caspia), tutt-tiir, jõgitiir (Sterna hirundo),

randtiir (Sterna paradisaea) ja väiketiir

(Sterna albifrons);

3) II kategooria kaitsealuseid taimeliike

uimastav varesputk (Chaerophyllum

temulum), varjuluste (Bromus benekenii),

pori-nõiakold (Circaea lutetiana) ja I

kaitsekategooria kaitsealust seeneliiki leht-

kobartorik (Grifola frondosa).

2.2. Ohutegurid

Metsaelupaigatüüpide peamine ohutegur on majandustegevus. Metsaelupaigatüüpide kui

põlisele metsale sarnaste metsade kaitseks on vajalik jätta need alad majandamisest välja.

Sellega kaitstakse elupaiku neile liikidele, kes ei suuda toime tulla majandusmetsades ja keda

leidub peamiselt ainult loodusmetsades. Märjemate metsaelupaigatüüpide hea seisundi

säilimiseks ei tohi samuti rajada ega taastada maaparandussüsteeme ega muul viisil muuta

senist hüdroloogilist režiimi, et piirata kuivendamise negatiivset mõju.

Maastikuilme säilimist ohustavad lagedate alade võsastumine, tallamine, prügistamine ning

ehitustegevus. Hooneid alal ei ole ja hoonete rajamine kaitsealale muudaks ning seeläbi

kahjustaks maastikuilmet – muutuks oluliselt senise maastiku kõlvikuline jaotus. Lagedatele

aladele ehitades on oluline jälgida, et ei saaks kahjustada väärtuslikud looduslikud rohumaad ja

kaitsealuste liikide elupaigad. Väiksemad rajatised, millega ei kaasne kõlviku muutust,

maastikuilmet olulisel määral ei mõjuta. Kirjeldatud näitajad on ka peamised ohutegurid

poollooduslike koosluste ning elustiku mitmekesisuse (sh kaitsealuste liikide) püsimisele.

Maastikuilme säilitamiseks ja asustuseta pärandmaastiku säilimiseks tuleb kaitse-eeskirjaga

reguleerida ehitustegevus selliselt, et oleks välistatud hoonete rajamine. Liigse tallamise ja

prügistamise ärahoidmiseks on vaja seada mahulised piirangud rahvaürituste korraldamisele,

sõidukitega sõitmisele maastikul, telkimisele ja lõkke tegemisele, mis on kõige enam

ettetulevad juhtumid, kus liigse tallamise risk esineb.

Lisaks hooldamise lõppemisel tekkinud võsastumisele ja kinni kasvamisele ohustab

poollooduslikke kooslusi ka nende kündmine, väetamine või liigikoosseisu muutmine, mille

tagajärjel kooslus hävib. Kündmine hävitab kogu rohurinde. Väetamine ja heintaimede

külvamine soodustab kiirema- ja suuremakasvuliste rohttaimede arengut. Väiksema ja

aeglasema kasvuga taimed aga kaovad kooslusest, sest jäävad valgus- ja toitainetele

konkureerides suurtele alla. Seetõttu väheneb oluliselt koosluse liigirikkus ning tegemist ei ole

enam poolloodusliku kooslusega.

Kooslustele on ohuteguriks ka liigsest tallamisest tekkinud maapinnakahjustused, mida võivad

põhjustada nii rasked masinad kui ka suured rahvahulgad. Poollooduslike koosluste

rohukamarat võivad kahjustada ka kerged sõidukid.

Ptk-s 3 on toodud muudatused, mis täpsustavad kaitsekorda ja kuna varasem kaitsekord on

kohati, arvestades kaitse-eesmärke, liiga range (liikumispiirang teedel kvartalis 456, kalapüügi

keeld), siis on toodud põhjendused kaitsekorra leevendamiseks.

5 (17)

2.3. Kaitsekorra muutmise vajadus

Selleks et tagada ka tulevikus puutumatute loodusmetsade säilimist alal, arvatakse

piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse kõik väärtuslikumad loodusmetsale vastavad alad.

Kehtiva kaitsekorra järgi on piiranguvööndis keelatud uuendusraie, välja arvatud turberaie

perioodiga 40 aastat, kusjuures on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel,

kuid see ei taga puutumatute loodusmetsade säilimist, sest võimaldab metsade majandamist.

Lisaks tagab sihtkaitsevööndi kaitsekord loodusliku veerežiimi säilimise, mis on eriti oluline

märgade metsaelupaigatüüpide korral. Vana laialehise metsa ning soostuva ja soo-lehtmetsa

terviklikuma kaitse tagamiseks tuleb kaitseala piiranguvööndi metsad arvata

sihtkaitsevööndisse.

3. Peamised muudatused kaitsekorras

3.1. Välispiir ja tsoneering

Kaitseala ei laiene, vaid väheneb, korrigeeritakse piiri ja selle tulemusel tuleb korrigeerida ka

Abruka hoiuala piiri. Praegune LKA pindala on 414,3 ha, korrigeerimise tulemusena saab

pindala olema 408,1 ha. Korrigeerimine toimub tänu rannajoone muutumisele ja aluskaardi

täpsustumisele (katastripiirid täpsustunud). Samuti arvatakse kaitseala koosseisust välja

munitsipaalmaale jääv surnuaed (ligi 0,9 ha) ning riigimaale ja eramaale jäävad jupikesed, kus

loodusväärtused puuduvad (kokku ligi 0,4 ha). Kogu piiranguvööndisse jääv ala arvatakse

Salumetsa sihtkaitsevööndisse ja moodustatakse eraldi Kõrvemetsa sihtkaitsevöönd merikotka

kaitseks.

3.2. Metsa majandamine, jahipidamine ja kalapüük

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord

Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd Sihtkaitsevöönd

Sihtkaitsevööndis

on 1. septembrist

31. jaanuarini

lubatud

jahipidamine, välja

arvatud linnujaht.

Piiranguvööndis on

lubatud jahipidamine;

Kaitsealal on 1. augustist 31. jaanuarini

lubatud jahipidamine, välja arvatud

linnujaht.

Jahipidamine väljaspool lubatud

ajavahemikku on lubatud kaitseala valitseja

igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgi

saavutamiseks ja ulukite tekitatud

kahjustustuste vältimiseks.

Kalapüüki eeskiri ei

reguleeri, seega on

keelatud.

Kaitsealal on lubatud kalapüük.

6 (17)

Kaitseala valitseja

nõusolekul on

sihtkaitsevööndis

lubatud:

1) koosluste ilme ja

liigikoosseisu

säilimise

tagamiseks ning

kaitsealuste liikide

elutingimuste

säilitamiseks vajalik

tegevus;

2) Salumetsa

sihtkaitsevööndis

metsakoosluse

kujundamine

vastavalt kaitse-

eesmärgile,

kusjuures kaitseala

valitsejal on õigus

esitada nõudeid

raieaja ja -

tehnoloogia,

metsamaterjali

kokku- ja väljaveo

ning puistu

koosseisu ja täiuse

osas;

Piiranguvööndis on

keelatud:

1) puhtpuistute

kujundamine ja

energiapuistute

rajamine;

2) uuendusraie, välja

arvatud turberaie

perioodiga 40 aastat,

kusjuures on keelatud

puidu kokku- ja

väljavedu külmumata

pinnasel;

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-

eesmärgile;

2) kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus.

Jahipidamine on kehtiva kaitsekorraga piiranguvööndis lubatud ja sihtkaitsevööndis on lubatud

jahipidamine 1. septembrist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht. Uue kaitsekorraga on

kaitsealal lubatud jahipidamine 1. augustist 31. jaanuarini, välja arvatud linnujaht. Jahipidamise

üldpiirang lähtub merikotka pesitsusperioodist ja peab tagama merikotka häirimatuse pesitsuse

ja noorlindude iseseisvumise ajal. Jahipidamine väljaspool lubatud ajavahemikku on lubatud

kaitseala valitseja igakordsel nõusolekul kaitse-eesmärgist lähtuvalt ulukite tekitatud

kahjustuste vältimiseks ning teadustöö eesmärgil, kusjuures kaitseala valitseja võib seada

tingimusi jahipidamise viisi ja aja kohta. Kaitse-eesmärke ohustavate ulukite hulka liigitatakse

need ulukid, kes võivad hakata tekitama kahju kas inimesele või kaitseala loodusväärtustele,

näiteks rebane, kährik jt lindudele nende pesitsus- ja peatuspaikades. Kaitseala valitseja võib

lubada jahipidamist konkreetsele ulukiliigile igakordse kahju tekkimise korral. Kuna ei ole

teada, milline liik ja millisel ajahetkel võib kaitsealal muutuda kaitse-eesmärke ohustavaks, siis

ei ole otstarbekas esitada nende liikide loetelu ja küttimise aega, vaid kaitseala valitseja saab

määrata, millise liigi küttimist, kui palju, millal ja millisel viisil võib konkreetsel juhul lubada.

Kalapüüki kehtiv kaitse-eeskiri ei reguleeri, seega on keelatud. Uue kaitsekorraga lubatakse

kaitsealal kalapüük, kuna see ei kahjusta kaitse-eesmärke.

7 (17)

Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis lubatud koosluste ilme ja liigikoosseisu säilimise

tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Salumetsa

sihtkaitsevööndis on lubatud metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile,

kusjuures kaitseala valitsejal on õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali

kokku- ja väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas. Piiranguvööndis on keelatud

puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning uuendusraie, välja arvatud turberaie

perioodiga 40 aastat, kusjuures on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel.

Uue kaitsekorraga jääb kogu kaitseala sihtkaitsevööndisse ja sellega seoses on kaitseala

valitseja nõusolekul on lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile ja

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus. Koosluse kujundamisena võib

kaitseala valitseja sihtkaitsevööndis lubada näiteks poollooduslike koosluste taastamist ja

hooldamist, kujundusraiet üksikute puude väljaraiumiseks, häilude raiumist metsakoosluste

mitmekesisuse taastamiseks. Raietega võib lubada puistute liigilise mitmekesisuse kujundamist

ja metsade bioloogilise mitmekesisuse suurendamist. Raietingimuste seadmisel tuleb arvestada,

et raiutaval alal ei häiritaks eelkõige merikotka pesitsemist ja seetõttu on vajalik seada raiele

ajalisi piiranguid. Raie tehnoloogia, aja ja puistu koosseisu nõuete kooskõlastamine kaitseala

valitseja poolt tagab kontrolli elupaikade soodsa seisundi säilitamise üle.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus. Näiteks kaitse-eesmärgiks seatud taimeliikidele paremate

valgustingimuste tagamiseks võib vajadusel lubada kujundusraied, millega eemaldatakse liiki

liigselt varjutavad, peale kukkunud ja võrasse kasvavad puud. Kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalikud tegevused on tegevused, mis on vajalikud liikide elupaikade seisundi

parandamiseks ja liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja

saab vastavalt vajadusele suunata.

Kuna kaitsekorda planeeritakse pikaks ajaks ning metsade majandamise mõju kõikidele

kaitseala eesmärkidele sõltub paljudest asjaoludest, siis pole määrusega võimalik ette näha

kõigile olukordadele sobivaid tingimusi, ja on jäetud seetõttu kaitseala valitseja igakordseks

kaalutlusotsuseks.

3.3. Ehitamine, maaparandussüsteemi rajamine, olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutööd, uute veekogude rajamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord

Sihtkaitsevöönd Piiranguvöönd Sihtkaitsevöönd

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud:

1) anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri

või paadisilla ehitamiseks;

2) anda ehitusluba;

Kaitseala valitseja nõusolekuta on

keelatud lubada ehitada ehitusteatise

kohustusega või

ehitusloakohustuslikku ehitist,

sealhulgas lubada püstitada või

laiendada lautrit või paadisilda.

8 (17)

Sihtkaitsevööndis on

keelatud uute ehitiste

püstitamine, välja

arvatud kaitseala

valitseja nõusolekul

tootmisotstarbeta

ehitiste püstitamine

kaitseala tarbeks ja

olemasolevate ehitiste

hooldustööd.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on

piiranguvööndis lubatud

uute ehitiste, kaasa

arvatud ajutiste ehitiste

püstitamine.

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud tootmisotstarbeta ehitiste

püstitamine kaitseala tarbeks ning tee ja

tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala

ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks,

kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt

on kaitseala tarbeks lubatud ehitada ka

ehituskeeluvööndisse.

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud olemasolevate ehitiste

hooldustööd.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud rajada uut veekogu, mille pindala on

suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja

anda vee-erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut

väikeehitise ehitamiseks.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on

keelatud rajada uut veekogu, mille

pindala on suurem kui viis ruutmeetrit,

kui selleks ei ole vaja anda vee

erikasutusluba, ehitusluba ega esitada

ehitusteatist.

Kaitseala valitseja

nõusolekul on

sihtkaitsevööndis

lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide

hoiutööd.

Kaitseala valitseja nõusolekul on

lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd.

Piiranguvööndis on

keelatud:

1) uute

maaparandussüsteemide

rajamine;

2) veekogude

veetaseme ja kaldajoone

muutmine.

Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud lubada ehitada

ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või

laiendada lautrit või paadisilda. Muudatus tuleneb LKS § 14 üldiste kitsenduste muudatustest

ja seetõttu tuuakse eraldi välja ka lautri või paadisilla laiendamine, sest kaitseala piirneb

osaliselt ka merega. Lautrit või paadisilda ei käsitleta antud kaitsealal kaitseala tarbeks vajaliku

ehitisena. Kaitsealale ei jää olemasolevaid lautreid või paadisildasid ja nende tegemiseks

vajadus puudub. Abruka saarel on kaitsealast väljas kasutuses sadam, kust saab nii väiksemate

ja suuremate alustega merele minna.

Kehtiva kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud

kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ja

olemasolevate ehitiste hooldustööd. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud

9 (17)

uute ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine. Kavandatava kaitsekorra järgi on

kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks,

kusjuures kaitse-eesmärgist lähtuvalt on kaitseala tarbeks lubatud ehitada ka

ehituskeeluvööndisse. Seega tehakse leevendus, et kaitseala tarbeks võib ehitisi ehitada ka

ehituskeeluvööndisse. Samuti lubatakse uue kaitsekorraga kaitseala valitseja nõusolekul tee ja

tehnovõrgu rajatise püstitamine kaitseala ja kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks. Kuna

ehitamise mõju nii eesmärkidele kui ka ümbritsevale alale (tallamine, häirimine, väärtuste

hävitamine jne) sõltub suuresti ehitise eripärast, nagu asukoht, kasutatav tehnoloogia, ehituse

maht ja aeg, siis tuleb seda iga kord eraldi hinnata, mistõttu on see tegevus jäetud kaitseala

valitseja igakordseks kaalutlusotsuseks. Uute ehitiste püstitamine sihtkaitsevööndis kaitseala

valitseja nõusolekuta on keelatud, et vältida seal paiknevate väärtuslike koosluste ning

kaitsealuste liikide elupaikade kahjustumist. Kaitseala tarbeks vajalike ehitiste alla kuuluvad

eelkõige laudad, varjualused ja muud kaitseala poollooduslikel kooslustel karjatatavate

kariloomade tarbeks vajalikud ehitised, hooldustehnika liikumiseks vajalikud rajatised (sh

purded, truubid, ligipääsuteed), koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks vajalikud rajatised

ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised ja väikehooned (sh laudteed,

vaatlustornid, kuivkäimlad). Uusi ehitisi on lubatud rajada, kui selle tulemusel ei kahjustata

kaitsealuste liikide elupaiku või kaitstavate elupaigatüüpide seisundit. Kaitseala tarbeks

tootmisotstarbeta ehitiste ehituskeeluvööndisse ehitamine ei nõua selle vähendamist kooskõlas

LKS § 38 lg-ga 7.

Kuna ka kavandatava kaitsekorra järgi on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis

lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd, siis jätkuvalt lubatakse kaitseala valitseja

nõusolekul ka olemasolevate teede hooldustöid. Salumetsa sihtkaitsevööndis tuleb

olemasolevate teede hooldamise lubamisel arvestada merikotka pesitsemisega.

Kehtiva ja kavandatava kaitsekorra järgi on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud rajada uut

veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee

erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist. Vajadust kaitsealal uue veekogu rajamiseks

ei ole.

Ka kavandatava kaitsekorra järgi lubatakse kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis

olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd. Olemasolevate maaparandussüsteemide

hoiutöid lubatakse juhul, kui nende hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala

loodusväärtustele ja see on vajalik, kui maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks

kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele aladele. Kaitseala valitsejale antud küsimuses

kaalutlusõiguse andmise eesmärgiks on leida kompromiss maaparandussüsteemi toimimise

ning loodusväärtuste kaitse vahel. Hooldustööde lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt

tegevuse potentsiaalset mõju ala loodusväärtustele, teisalt kaalub kas hooldamata jätmine

tekitaks kahju väljaspool kaitseala asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hooldustööd,

milleks on vajalik kaitseala valitseja nõusolek, on nt puittaimestiku raiumine, veejuhtme

sügavuse ja põhjalaiuse taastamine sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest

puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui

voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad

kivid, prügi jne, samuti ei ole kaitseala valitseja nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas

on oluline, et ka nende tööde teostamisel arvestataks ala kaitse-eesmärgiga ning ei kahjustataks

loodusväärtusi. Kaitseala valitseja saab maaparandussüsteemide hoiutöödele nõusoleku

andmisel seada vajaduse korral ajalisi jm piiranguid, et piirnevad loodusväärtused säiliksid

soodsas seisundis.

10 (17)

3.4. Rahvaürituste korraldamine, telkimine ja lõkke tegemine, sõidukitega sõitmine, biotsiidi,

taimekaitsevahendi ja väetiste kasutamine ning muud üldised piirangud

Kehtiv kaitsekord Kavandatav kaitsekord

Piiranguvöönd Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevöönd

Kaitsealal on lubatud rahvaürituste

korraldamine, sealjuures on rohkem kui

50 osalejaga rahvaürituste korraldamine

selleks ettevalmistamata kohas lubatud

üksnes kaitseala valitseja nõusolekul.

Lubatud on kuni 50 osalejaga rahvaürituse

korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks

ettevalmistatud kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem

kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine ja

rahvaürituse korraldamine selleks ette

valmistamata kohas.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga sõitmine

teedel. Maastikusõidukiga sõitmine on

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja

maastikusõidukiga sõitmine kaitseala

valitseja nõusolekuta on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitse-

eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega

seotud töödel ning kaitseala valitseja

nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

Kaitsealal on lubatud:

1) sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel;

2) jalgrattaga sõitmine radadel;

3) eelnevates punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel

sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise

või kaitse korraldamisega seotud tegevustel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval

teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, sh metsa- ja põllumajandustöödel.

Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on

lubatud paikades, mis on kaitseala

valitseja poolt selleks ette valmistatud ja

tähistatud.

Telkimine ja lõkke tegemine on kaitsealal lubatud

kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul

selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja

lõkke tegemine selleks ettevalmistamata ja

tähistamata kohas on lubatud kaitseala valitsemise

või kaitse korraldamisega seotud tegevustel,

järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja

nõusolekul teostataval teadustegevusel ja

metsamajandustöödel.

Keelatud on biotsiidi

ja

taimekaitsevahendi

kasutamine

Lubatud on väetiste

kasutamine

Sihtkaitsevööndis

on inimeste

viibimine keelatud,

välja arvatud

järelevalve- ja

päästetöödel,

kaitseala valitseja

nõusolekul

teostatavas

teadustegevuses

Sihtkaitsevööndis on inimeste viibimine keelatud,

välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel,

kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas

teadustegevuses ning kaitse korraldamisega

seotud töödel:

1) Kõrvemetsa sihtkaitsevööndis ja Kasselaiul

1. veebruarist 31. juulini;

2) Linnusita saarel 15. aprillist 31. juulini.

11 (17)

ning valitsemisega

seotud töödel:

1) Salumetsa

sihtkaitsevööndis

Kuressaare

metskonna

kvartalis 456 ja

Kasselaiul 1.

veebruarist 31.

augustini;

2) Linnusita saarel

15. aprillist 31.

juulini.

Kehtiva ja kavandatava kaitsekorra järgi on sihtkaitsevööndis lubatud kuni 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine

ja rahvaürituse korraldamine selleks ette valmistamata kohas. Ettevalmistatud kohas (kaitseala

valitsejaga kooskõlastatud puhkekoht, matkarada jms) osalejatele piirarvu ei seata. Rahvaüritus

on organiseeritud üritus, näiteks matk, orienteerumis-, jalgratta- vm spordiüritus, õppus,

meelelahutus-, kaubandus- vm üritus. Piirang võimaldab rahvaürituste korraldamist

ettevalmistatud kohtades ilma kaitseala valitseja nõusolekuta, kuid samas väldib suuremaid

rahvakogunemisi, mida ettevalmistatud taristu ei pruugi mahutada või võib rahvaüritusega

kaasneda elustiku liigne häirimine. Kaitseala valitseja nõusolekul ette valmistamata kohas

rahvaürituse kooskõlastamise nõue on vajalik, et vältida tallamistundlike piirkondade häirimist

ja näiteks häirimistundliku merikotka pesitsemise segamist.

Kehtiva kaitsekorra järgi on kaitsealal lubatud sõidukiga sõitmine teedel. Maastikusõidukiga

sõitmine on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ja

maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja

päästetöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, valitsemisega seotud töödel ning kaitseala

valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses. Kavandatava kaitsekorra järgi on kaitsealal

lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel (ehitusseadustiku § 92 lõike 1 ja

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 2 lõikest 81 tähenduses, sh maastikusõidukiga sõitmine vastavalt

LS §-le 154), jalgrattaga sõitmine ka radadel ning eelpool nimetamata juhtudel sõidukiga ja

maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise või kaitse

korraldamisega seotud tegevustel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel

ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel. Sõidukitega

ja maastikusõidukitega sõitmine teedel ega jalgratastega sõitmine radadel ei ohusta kaitseala

kaitse-eesmärke. Sõidukiga ja maastikusõidukiga (LS § 2 punktide 73 ja 36 tähenduses) võib

väljaspool teid sõita kaitse-eeskirjaga lubatud töödel (sh liigikaitselised tööd, teadustööd,

metsa- ja põllumajandustööd, olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ning

jahipidamise käigus lastud suurulukite väljavedu maastikult), kuna need tegevused ei ohusta

kaitse-eesmärgiks olevaid väärtusi. Erisused väljaspool teed sõitmisele on seatud, sest kaitsealal

on tegemist õrna pinnasega kooslustega ja vältida tuleb kaitsealuste elupaigatüüpide

pinnasekahjustusi. Need erisused tulenevad osaliselt LKS § 30 lõikest 3.

Kehtiva kaitsekorra järgi on telkimine ja lõkke tegemine lubatud üksnes kaitseala valitseja poolt

selleks ettenähtud ja tähistatud paikades. Uue kaitsekorraga on telkimine ja lõkke tegemine

lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

Telkimine ja lõkke tegemine selleks ette valmistamata ja tähistamata kohas on lubatud kaitseala

12 (17)

valitseja nõusolekul ning kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel,

järelevalve- ja päästetöödel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ja

metsamajandustöödel. Siis saab kaitseala valitseja suunata lõkkekoha sinna, kus selle mõju

loodusväärtustele oleks minimaalne. Kaitsealuste liikide elupaiku ja looduskaitseliselt kõrgema

väärtusega poollooduslikke kooslusi võib kahjustada telkimisega kaasnev võimalik liigne

tallamine. Vales kohas lõkke tegemine võib kahjustada poolloodusliku koosluse rohukamarat,

kaitsealuseid taimi ning põhjustada kulu- ja metsapõlenguid.

Kehtiva kaitsekorraga on kaitseala piiranguvööndis lubatud väetiste kasutamine ning keelatud

biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine. Uue kaitsekorraga jääb kogu kaitsealal keelatuks

biotsiidi ja taimekaitsevahendi kasutamine ning keelatakse ka väetise kasutamine, kuna nende

mõjul vaesestub elustiku mitmekesisus ja saab kahjustada alade looduslik seisund. Nimetatud

vahendite kahjulik mõju poollooduslikule kooslusele võib olla pöördumatu.

Kehtiva kaitsekorraga on sihtkaitsevööndis inimeste viibimine keelatud, välja arvatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses ning

valitsemisega seotud töödel Salumetsa sihtkaitsevööndis Kuressaare metskonna kvartalis 456

ja Kasselaiul 1. veebruarist 31. augustini ning Linnusita saarel 15. aprillist 31. juulini. Uue

kaitsekorraga tehakse leevendus Salumetsa sihtkaitsevööndi Kuressaare metskonna kvartalis

456, kus moodustatakse eraldi sihtkaitsevöönd merikotka kaitseks ja olemasolevatel teedel

liikumine ei ole enam keelatud, sest teed jäävad liikumispiiranguga alast välja. Samuti viiakse

liikumiskeelu lõpp kokku merikotka pesitsusajaga ja liikumispiirangu lõpp uues

sihtkaitsevööndis on 31. juuli.

4. Maaomanike ja kohaliku omavalitsuse arvamused ja ettepanekud

Lisatakse pärast avalikustamist.

5. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused

Alljärgnevalt on kajastatud ainult olulised mõjud, mis määruse muutmisega kaasneksid.

5.1. Muudatuste mõju ja kompensatsiooni võimalused maaomanikule

Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse

maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab

maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.

Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu

ei maksta. Kuna 0,2 ha varasemalt piiranguvööndisse jäävast alast arvatakse kaitsealast välja,

siis seal maamaksusoodustus kaob.

Kaitseala poollooduslike koosluste hooldamiseks ja taastamiseks on võimalik taotleda toetusi.

Taastamistoetuste summa olenevalt niidu tüübist ja töö iseloomust on kuni 885 eurot/ha.

Poollooduslike koosluste hooldamise toetuse suurus on 85–450 eurot/ha aastas.

5.2 Muudatuste mõju riigile

Kuna kaitseala kogupindala väheneb u 6,2 ha, suureneb selles osas kohaliku omavalitsuse

maamaksutulu, samas arvatakse piiranguvööndisse jääv ala sihtkaitsevööndisse ja seal hakkab

kehtima sihtkaitsevööndi kaitsekord ja ühtlasi 100% maksusoodustus. Maamaksuseaduse § 4

lõike 3 kohaselt hakkab maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva

aasta 1. jaanuaril.

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada

kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele

13 (17)

vastava tasu eest. Kuna Abruka looduskaitsealal eramaa sihtotstarbeline kasutamine ei muutu,

ei kaasne riigieelarvele kulusid maa riigile omandamisega.

Abruka LKA kaitsekorra uuendamisega arvatakse piiranguvööndist sihtkaitsevööndisse

täiendavalt juurde 79 ha riigimetsa. Vastavalt RMK arvutustele vähendab range kaitse

Saaremaal puidukasutuse tulu keskmiselt 100 eurot hektari kohta aastas. Lähtudes sellest, et ka

piirangutega metsade majandamine oli varem kitsendatud ja vastavalt RMK arvutustele on

majanduspiirangutega metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa

lankide keskmisest, ulatub iga-aastane saamata jäänud puidutulu täiendavate piirangute

seadmisel ligikaudu 10 euroni hektari kohta aastas. Kogu ala puhul on tegemist küpse metsaga.

Arvestades alal asuva küpse metsa osakaalu, kus lähima 10 aasta jooksul oleks võimalik

piirangute muutmiseta raiet teha, on saamata jääv tulu keskmiste määrade järgi ligikaudu 790

eurot aastas. Keskkonnaagentuuri uuringu kohaselt jääb keskmiselt 40% raieküpsetel aladel

väljastatud metsateatistest realiseerimata muudel põhjustel (ebasoodsad ilmastikuolud,

puiduturu olukord jne).

6. Menetluse korraldaja seisukohad tutvustamisel vastuseta jäänud küsimustele

Lisatakse pärast avalikustamist.

14 (17)

Lisa 1. Kavandatavad piirimuudatused (esimesel joonisel kehtiv piir ja teisel

korrigeeritud piir)

15 (17)

16 (17)

Lisa 2. Piirimuudatused, kaitstavad elupaigatüübid ja kaitstavad liigid

17 (17)