ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 6.6.2018

COM(2018) 457 final

PART 1/2

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

ELi 2017. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne

1

Sisukord

SISUKORD ........................................................................................................................................ 1

EESSÕNA ......................................................................................................................................... 3

KOKKUVÕTE ..................................................................................................................................... 4

SISSEJUHATUS .............................................................................................................................. 11

1. JAGU. TULEMUSLIKKUS JA TULEMUSED ................................................................................. 13

ELI EELARVE TULEMUSLIKKUS .................................................................................................... 14

ELI 2017. AASTA EELARVE ............................................................................................................ 15

HORISONTAALSETES KÜSIMUSTES TEHTUD EDUSAMMUDE KOKKUVÕTE .............................. 16

1.1. KONKURENTSIVÕIME MAJANDUSKASVU JA TÖÖHÕIVE TAGAMISEKS (ALAMRUBRIIK 1A)20

1.2. MAJANDUSLIK, SOTSIAALNE JA TERRITORIAALNE SIDUSUS (ALAMRUBRIIK 1B) .............. 30

1.3. JÄTKUSUUTLIK MAJANDUSKASV: LOODUSVARAD (EELARVERUBRIIK 2) .......................... 37

1.4. JULGEOLEK JA KODAKONDSUS (EELARVERUBRIIK 3) ........................................................ 48

1.5. GLOBAALNE EUROOPA (EELARVERUBRIIK 4) ...................................................................... 63

1.6. ERIVAHENDID .......................................................................................................................... 74

2. JAGU. SISEKONTROLL JA FINANTSJUHTIMINE ........................................................................ 75

2.1. SISEKONTROLLIRAAMISTIKU HINDAMINE ............................................................................. 78

2.2. LIIDU VAHENDITE HALDAJA KINNITUS JA RESERVATSIOONID ........................................... 91

2.3. ELI EELARVE KAITSMINE: FINANTSKORREKTSIOONID JA SISSENÕUDMISED ................... 96

2.4. SISEAUDITI TALITUSE TÖÖ KAUDU SAADUD KINNITUS ..................................................... 100

2.5. KOKKUVÕTE JÄRELDUSTEST AUDITI JÄRELEVALVEKOMITEE TEHTUD TÖÖ KOHTA ..... 102

2.6. EELARVE TÄITMISELE HEAKSKIIDU ANDMISE MENETLUSE JÄRELMEETMED JA VÄLISAUDITI

SOOVITUSED ............................................................................................................................... 105

2

2.7. .. JÄRELDUSED SISEKONTROLLIS JA FINANTSJUHTIMISES TEHTUD EDUSAMMUDE KOHTA

...................................................................................................................................................... 106

2.8. ORGANISATSIOONILINE JUHTIMINE .................................................................................... 107

3

Eessõna

Kui 2016 oli Euroopa projekti jaoks kahtluste aasta,

paljuski seoses Ühendkuningrii

gi otsusega liidust lahkuda, siis 2017 oli lootuse

taastumise ja uute väljavaadete leidmise aasta.

Rooma lepingu 60..aastapäeva taustal mõtiskleti sel

perioodil sügavalt Euroopa tuleviku üle ning leiti

võimalus kinnitada meie pühendumust liidu

väärtustele ja määratleda 27 riigist koosneva liidu

prioriteedid.

Euroopa Liit suutis keskendu

da sellele, et muuta majanduse elavdamine

jätkusuutlikuks. ELi ja euroala 2017. aasta

kasvumäärad ületasid ootusi, jõudes 2,4 %-ni, mis

on 10 aasta kõrgeim tase. Liidul tuli lahendada

mitmeid probleeme konkurentsivõime, rände,

julgeoleku ja solidaarsuse valdkonnas ning

leevendada mõne looduskatastroofi tagajärgi.

ELi eelarvel on liidu jaoks eriline väärtus, kuna see

aitab muuta ambitsioonid kohapeal

käegakatsutavateks tulemusteks. See täiendab

riigieelarveid, pakkudes Euroopa lisaväärtust

valdkondades, kus koordineeritud tegevus on meie

prioriteetide täitmise kõige tõhusam ja tulemuslikum

vahend.

Iga-aastases ELi eelarve haldus- ja

tulemusaruandes kirjeldame neid arvukaid teid,

mille kaudu ELi eelarve aitas 2017. aastal kaasa

meie ühiste eesmärkide saavutamisele.

2017 oli kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku

rakendamise neljas aasta ja nüüdseks on kõik

finantsprogrammid täielikult käivitunud. Samal ajal

kinnitasid mitmed ootamatud probleemid taas kord

paindlikkuse tähtsust eelarve täitmisel.

Tähtsaim prioriteet oli jätkuvalt investeeringute

suurendamine. Euroopa investeerimiskava osaks

olev Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond on

juba võimaldanud kaasata üle 287 miljardi euro uusi

investeeringuid ning on aidanud luua enam kui

300 000 töökohta. Detsembris otsustasid Euroopa

Parlament ja nõukogu fondi mahtu suurendada ja

selle kestust pikendada, et tõsta investeeringute

summa 2020. aastaks 500 miljardi euroni. Oluline oli

ka solidaarsuse ja toetuse valdkond, mille raames

võeti näiteks pärast Itaalia Abruzzo, Lazio, Marche ja

Umbria maakondades 2016. ja 2017. aastal

toimunud maavärinaid Euroopa Liidu

Solidaarsusfondist kasutusele 1,2 miljardit eurot, mis

on kõigi aegade suurim ühekordne makse.

ELi eelarvest toetati ka Euroopa ulatuslikku

reageerimist rändekriisile ja Euroopa välispiiride

haldamist. ELi eelarvest rahastatav Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Amet on tänu laiendatud volitustele

oluliselt suurendanud oma kohalolu ELi välispiiridel,

et toetada liikmesriikide piirihaldustegevusi ning

rakendada integreeritud piirihaldus ühiselt ELi

tasandil.

Lisaks võimaldas ELi eelarve liidul teha tõhusat tööd

väljaspool Euroopa piire seoses Euroopa naabruses

valitsevate segaste aegadega ning selliste

üleilmsete probleemidega nagu kliimamuutused.

Liidu eelarve optimaalne tulemuslikkus on olnud

Junckeri komisjoni prioriteet selle esimesest

tööpäevast alates. Toetame kindlalt Euroopa

Parlamendi, liikmesriikide ja Euroopa Kontrollikoja

kõrgendatud tähelepanu mitte ainult sellele, kuidas

programme hallatakse, vaid ka sellele, kas nad

annavad tulemusi Euroopa kodanike jaoks tegelikult

olulistes valdkondades.

Euroopa Komisjon keskendub iga-aastases haldus-

ja tulemusaruandes kahele teemale: ELi eelarve

tulemuslikkus ja usaldusväärne finantsjuhtimine.

Käesolev aruanne kuulub komisjoni integreeritud

finantsaruannete paketti ja on meie kõrgetasemelise

finantsvastutuse süsteemi oluline osa. Käesoleva

aruandega võtab komisjon üldise poliitilise

vastutuse ELi eelarve haldamise eest. Me võtame

seda vastutust äärmiselt tõsiselt.

Tulevikku vaadates esitas komisjon hiljuti oma

ettepanekud tulevase mitmeaastase

finantsraamistiku kohta. Need ettepanekud

põhinevad praeguste finantsprogrammide kulude

põhjalikul läbivaatamisel ning näitavad, kuidas ELi

tulevane eelarve aitab ellu viia riigijuhtide poolt

Bratislavas ja Rooma deklaratsioonis kokku lepitud

ambitsioonikat tegevuskava. Ettepanekute

tulemuseks oleks nüüdisaegsem tõhus ja paindlik

eelarve, mis keskendub neile valdkondadele, kus

ressursside ühendamine loob kõigile Euroopa

kodanikele tegelikku lisaväärtust. Ettepanekute

keskmes on tulemuslikkus ja usaldusväärne

finantsjuhtimine.

Komisjon jätkab koos liikmesriikidega täiel määral

oma ülesannete täitmist, et kasutada ära ELi eelarve

potentsiaali majanduskasvu investeerimisel,

töökohtade loomisel ja ühiste probleemide

lahendamisel.

Eelarve ja personali eest vastutav volinik Günther H. Oettinger

4

Kokkuvõte

Käesolevas ELi eelarve aasta haldus- ja

tulemusaruandes esitatakse uusim teave ELi

eelarve abil saavutatud tulemuste (1. jagu) ning ELi

eelarve haldamise ja kaitsmise kohta (2. jagu).

Aruanne kuulub iga-aastasesse integreeritud

finantsaruannete paketti, mis annab üksikasjalikku

teavet ELi eelarve tulude, kulude, halduse ja

tulemuslikkuse kohta kooskõlas läbipaistvuse ja

aruandekohustuse parimate tavadega. See pakett

on ühtlasi komisjoni peamine panus iga-aastasesse

eelarve täitmise heakskiitmise menetlusse.

Aasta haldus- ja tulemusaruande 1. jaos käsitletakse

kõigi eelarverubriikide ja poliitikavaldkondade lõikes

ELi eelarvega saavutatud tulemusi. Selles

selgitatakse, kuidas ELi finantsprogrammid on

toetanud liidu poliitiliste prioriteetide täitmist, ning

esitatakse kokkuvõte ELi 2014.–2020. aasta

programmide tulemuslikkuse hindamise

värskeimatest tulemustest.

2017 oli kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku

neljas aasta ning Euroopa Komisjoni praeguse

koosseisu kolmas aasta. Komisjon esitas president

Junckeri seatud poliitilisi prioriteete kajastava ja

toetava eelarveprojekti, mis aitaks võimalikult palju

kaasa eelkõige töökohtade loomisele,

majanduskasvule ja investeeringutele ning millega

antaks Euroopa koordineeritud vastus rände

haldamise ning terrorismi ja organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemise probleemidele. Lisaks

neile kahele selgele prioriteedile jätkab komisjon ELi

eelarve ja muude vahendite abil liikumist sidusa

digitaalse ühtse turu, kliimameetmeid rakendava

vastupidava energialiidu ja sotsiaalse liidu poole ning

püüab tugevdada ELi positsiooni rahvusvahelisel

areenil ja kaitsepoliitika valdkonnas.

Töökohad, majanduskasv ja investeeringud

Euroopa majanduse elavnemine jätkus 2017. aastal.

Luuakse töökohti, riikide rahanduse seis on palju

kindlam ning struktuurireformidega pannakse alus

pikaajalisele jätkusuutlikule majanduskasvule.

Samas püsivad langusriskid näiteks seoses

maailmamajanduse ja rahvusvaheliste

finantsturgude volatiilsusega. ELi 2017. aasta

eelarve prioriteet oli majanduse jätkuv stabiilne

elavdamine, keskendudes eriti Euroopa

investeeringute puudujäägi vähendamisele.

Nende jõupingutuste keskmes oli Euroopa

Strateegiliste investeeringute Fond, mis on osa

Euroopa investeerimiskavast. Fondi abil oli 2018.

aasta keskpaigaks kogu ELis kaasatud juba 287

miljardit eurot uusi investeeringuid transpordi,

digitaalmajanduse, energeetika, tervishoiu, teaduse

ja innovatsiooni valdkondades. See on aidanud luua

juba üle 300 000 töökoha. Tänu neile

investeeringutele on 11 miljonit leibkonda saanud

kiire internetiühenduse, enam kui 4 miljonit leibkonda

saab kasutada taastuvenergiat ja miljonil kodanikul

on juurdepääs paremale tervishoiule1.

Hinnangute kohaselt suurendavad Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondist rahastatud

projektid 2020. aastaks liidu sisemajanduse kogutoodangut 0,7 % ja võimaldavad luua 700 000

uut töökohta.

Lisaks on Euroopa Strateegiliste Investeeringute

Fondil tugev koostoime muude ELi eelarvest

toetatud rahastamisvahenditega, näiteks ettevõtete

konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate programmi (COSME) laenutagamisrahastuga. 2017. aasta lõpuks oli

COSME programmist saanud rahastust 25 riigis

enam kui 275 000 väikest ja keskmise suurusega

ettevõtjat (neist 50 % iduettevõtjad), kellel oleks oma

riskiprofiili tõttu ilma selleta olnud raske kaasata

erasektori vahendeid.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate edule on

kaasa aidanud ka Euroopa Regionaalarengu

Fond, millest on rahastatud enam kui 457 000 sellist

ettevõtjat.

Eelduste kohaselt loovad Euroopa Regionaalarengu Fondist toetust saanud väikesed ja keskmise

suurusega ettevõtjad otseselt ligikaudu 156 000 töökohta (2016. aasta lõpuks välja valitud projektide

põhjal).

5

Euroopa ühendamise rahastu toetab

sihtotstarbelisi investeeringuid taristuprojektidesse

energeetika, transpordi ja digitaalsete teenuste

valdkondades. 86 % transpordiinvesteeringutest

eraldatakse piiriülestele projektidele, mis

parandavad oluliselt Euroopa transporditaristut ja

tugevdavad Euroopa ühtset turgu.

Euroopa ühendamise rahastust toetati:

- Kirde-Poola olulise raudteelõigu (Białystok-Ełk) uuendamist rahvusvahelise Rail Baltica projekti

raames;

- uue elektriliini rajamist Alytusest (Leedu) Leedu-Poola piirini, millega lõpetati Balti riikide

energiaisolatsioon;

- e-tervise teenuste tuumikplatvormi kasutamist 16 liikmesriigis, et suurendada patsientide piiriülest

ohutust ja ravi järjepidevust.

Innovatsiooni ja teadmistepõhise majanduse

edendamisel on keskse tähtsusega Euroopa juhtiv

teadusuuringute ja innovatsiooni programm

„Horisont 2020“. Algatus Graphene Flagship on

muljetavaldav näide programmiga „Horisont 2020“

saavutatud suurest ELi lisaväärtusest. Tänu

erakordsele omaduste kombinatsioonile võib grafeen

saada uute murranguliste tehnoloogiate aluseks

paljudes eri valdkondades. Rohkem kui 150 partnerit

nii tööstusest kui ka teadusasutustest arendavad

ühiselt enam kui 20 Euroopa riigis rakendusi sellistes

valdkondades nagu 5G mobiilitehnoloogiad, akud,

õhusõidukid, meditsiin ja autotööstus.

ELi teadusuuringute ja innovatsiooni programmi abiga töötati välja esimene mikroprotsessor, mis

võimaldab vaadelda ajutegevust suure eraldusvõimega – see on oluline edusamm näiteks

epilepsia ja muude sarnaste haiguste vastu võitlemisel.

Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu on

programmist rahastatud 36 000 teadlast nende

karjääri eri etappidel, olenemata vanusest või

kodakondsusest. See on andnud olulise panuse

Euroopa teadustalentide hoidmisse, kasvatamisse ja

siia meelitamisse.

Ka põllumajandusettevõtlus sai 2017. aastal ühise

põllumajanduspoliitika kaudu ELi eelarvest tugevat

toetust. See investeering aitab kaitsta ühte ELi

suurimat vara – maaettevõtlust, mis vaatamata

sektori kokkutõmbumisele on alates 2005. aastast

kasvanud ligi 9 %, samas kui kasvuhoonegaaside

heide on 1990. aastaga võrreldes vähenenud 24 %.

Lisaks on väetisekasutuse vähendamine on

avaldanud soodsat mõju veekvaliteedile.

2016. aasta lõpuks oli maaelu arengu programmide abil restruktureeritud ja moderniseeritud peaaegu

45 000 põllumajandusettevõtet.

Praeguse poliitikaga on pandud oluliselt suurem rõhk

keskkonnale, kliimale ja üldisele maaelu kontekstile,

milles põllumajandusega tegeletakse.

Euroopa vastus rändeprobleemile ja võitlus terrorismiga

Pagulaskriisi ja rändeprobleemi lahendamine oli

2017. aastal üks komisjoni prioriteete. ELi eelarvest

on sel eesmärgil antud rahalist toetust tõhusaks

piirihalduseks ja pagulaste lõimimiseks. Täies

ulatuses kasutati ära ELi eelarve paindlikkust

vahendite eraldamisel, pakkudes liikmesriikidele

hindamatu väärtusega toetust valdkondades, kus

Euroopa kooskõlastatud tegutsemine on elulise

tähtsusega.

ELis…

ELi-siseste rändevoogude haldamist toetavad

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning

Sisejulgeolekufond. Aastatel 2013–2017 kasvas

abi saanud inimeste arv (vastuvõtu- ja

varjupaigasüsteemides) 18 944-lt 184 122-ni.

2017. aasta detsembriks oli ümber asustatud 26 849

rahvusvahelist kaitset vajavat isikut ja 33 151 inimest

on ümber paigutatud. Eraldi anti ELi eelarvest

toetust Itaalia ja Kreeka ümberpaigutamiskavadele

(651 miljonit eurot) ja ümberasustamiskavale (872

6

miljonit eurot).

Lisaks kasutati ELi eelarvet 2017. aastal esmase

vastuvõtu süsteemi rakendamiseks, mis võimaldab

ELi asutustel teha kohapeal tööd saabuvate

rändajate kiireks tuvastamiseks, registreerimiseks ja

nende sõrmejälgede võtmiseks. See töö jätkus

Kreekas ja Itaalias ning kokku on Kreekas loodud

5 600 kohta3 ja Itaalias 1 850 kohta.

Kreekas oli 2017. aasta lõpu seisuga endiselt üle

45 000 pagulase ja rändaja. Alates 2016. aasta

keskpaigast on Kreekas erakorralise toetuse

vahendi raames integratsiooniks ja majutuseks antud

erakorralise toetuse programmi ja rahalise abi kavaga

toetatud ligi 40 000 inimest.

Erakorralise toetuse rahastamisvahendist kaeti 2017. aasta esimeses pooles ligi 1 000 saatjata

alaealise kohakulud spetsiaalsetes varjupaikades.

Alates augustist võtsid Kreeka ametiasutused nende

varjupaikade rahastamise enda peale, kasutades

selleks Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

toetust saavat riiklikku programmi.

Praegusaja rändeprobleemide leevendamiseks on

oluline ka tõhus piirihaldus. Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Amet Frontex on muutunud Euroopa

tasandil rändealase õiguskaitse tagamisel oluliseks

jõuks, võttes endale uusi kohustusi ja rakendades

uusi töövahendeid seoses nende isikute

tagasisaatmisega, kes on ammendanud kõik

seaduslikud võimalused ELis viibimise

legaliseerimiseks. Ameti korraldatud

tagasisaatmisoperatsioonid jätkusid tõusvas tempos

ning 2017. aastal saadeti tagasi kokku 14 271 isikut.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet aitas päästa 111 000 rändajat, kes saabusid Itaaliasse Vahemere

keskosa rändetee kaudu.

Välispiirikontrolli toetas ka

infotehnoloogiasüsteemide, eriti viisainfosüsteemi

ja Schengeni infosüsteemi arendamine.

Viisainfosüsteem sisaldas 2018. aasta alguse

seisuga 55 miljoni lühiajalise viisa taotluse andmeid.

Samas kontekstis aitas Sisejulgeolekufond

pakkuda 8 134 õiguskaitseametnikule koolitust

piiriülestel teemadel (terrorism, organiseeritud

kuritegevus, korruptsioon).

Lisaks aitasid pagulaskriisi leevendamisele kaasa

ELi eelarvest rahastatud suured taristu- ja

kosmoseprojektid. Galileo pääste- ja otsinguteenus

on vähendanud avariimajakate leidmiseks kuluva aja

kolmelt tunnilt kõigest kümnele minutile, aidates

oluliselt suurendada asukoha määramise täpsust.

...ja partnerluses naaberriikidega

Rändeprobleemide leevendamisel oli eluliselt tähtis edendada koordineeritud koostööd naaberpiirkondade ja muude kolmandate riikidega probleemide algpõhjuste kõrvaldamiseks. Seepärast jagati järjest suurem osa Süüria naaberriikidele antavast muust abist Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi piirkondliku usaldusfondi ehk Madadi fondi kaudu: 2017. aastal ületas rahastus ühe miljardi euro eesmärgi.

Madadi fondi abiga võimaldati pagulaste ja vastuvõtjate kogukondades enam kui 450 000

lapsele ja noorele parem juurdepääs kvaliteetsele haridusele, kaitsele ja psühhosotsiaalsele toele

4.

Itaaliasse suunduva rändevoo peamine lähtekoht oli

endiselt Liibüa. Vastuseks kiirendati

märkimisväärselt ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-

Aafrika haru rakendamist: kiideti heaks kaheksa uut

programmi rahalise kogumahuga 232,5 miljonit eurot

ja üks 8,6 miljoni euro suurune harudeülene

programm.

Türgi pagulasrahastule eraldatud kolm miljardit

eurot olid 2017. aasta lõpuks peaaegu täielikult

projektide vahel ära jagatud. Nende projektidega

tagatakse, et pagulaste ja neid vastu võtvate

kogukondade vajadused on terviklikul ja

koordineeritud moel rahuldatud.

Tänu Türgi pagulasrahastule sai ligi kaks miljonit inimest juurdepääsu esmatasandi

tervishoiuteenustele ja umbes üks miljon rehabiliteerivatele vaimse tervise teenustele

5.

7

2017. aastal jätkus ELi eelarve tugev toetus paljudele muudele liidu poliitilistele prioriteetidele.

Nende prioriteetide kõrval tegi komisjon ELi

kuluprogrammide abiga edusamme ka teistes

valdkondades, näiteks sotsiaalse liidu, välistegevuse,

vastupidava energialiidu ja kliimameetmete, digitaalse

ühtse turu ja kaitsepoliitika edendamisel.

Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja noored

Tööhõive, sotsiaalse kaasatuse ja hariduse valdkond

oli samuti 2017. aasta eelarve oluline prioriteet.

Noorte tööhõive algatuse eesmärk on vähendada

kogu liidus noorte töötust. Programmiga toetati noori

inimesi piirkondades, kus noorte töötuse määr oli

2012. aastal üle 25 %. 2017. aastal eraldati

programmile eelarvest lisavahendeid, et toetada

piirkondi, kus noorte töötus oli 2016. aastal üle 25 %.

Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse rahastatud meetmete tulemusena on alates 2014.

aastast tööturule naasnud 790 000 inimest, 820 000 inimest on omandanud kvalifikatsiooni ning 276 000

õppis või osales koolitustel.

Aastatel 2014–2016 on kõigi Euroopa Sotsiaalfondi meetmetega töö otsimisel, koolituse

saamisel või hariduse omandamisel abistatud kokku peaaegu kaheksat miljonit inimest.

Erasmus+ tähistas 2017. aastal 30. aastapäeva.

Alates 2014. aastast on liikuvusmeetmetes osalenud

üle 1,8 miljoni õpilase ja koostööprojektidesse on

kaasatud üle 240 000 organisatsiooni.

Vahehindamise tulemuste põhjal:

Programmis „Erasmus+“ osalejad on rohkem valmis alaliselt välisriigis elamiseks (31 % suurem

valmisolek võrreldes mitteosalejatega) ning nad tunnetavad ennast rohkem ELi kodanikena (19 %

rohkem).

Programmist „Erasmus+“ ja veel kaheksast ELi

programmist ja rahastamisvahendist toetatud

vabatahtlik tegevus aitas luua noortele uusi

võimalusi Euroopa solidaarsuskorpuse raames.

Esimese aasta jooksul pärast selle käivitamist on

korpusega liitunud üle 42 000 noore kõigist

liikmesriikidest. 2017. aasta lõpuks, üks aasta pärast

veebipõhise registreerimisvahendi avamist, oli

noortele pakutud enam kui 2 500 praktikakohta6.

Välistegevus

2017. aasta eelarve aitas samuti tugevdada ELi

positsiooni rahvusvahelisel areenil. EL andis 80 eri

riigis üle 2,2 miljardi euro humanitaarabi7.

Liikmesriikidega kokku oli liit jätkuvalt maailma suurim

humanitaarabi andja.

ELi humanitaarvahenditest on toetatud hariduse andmist enam kui 4,7 miljonile hädaolukorda sattunud

lapsele rohkem kui 50 riigis8.

2017. aastal jõuti kokkuleppele Euroopa Kestliku

Arengu Fondi loomises. Fond on osa Euroopa

välisinvesteeringute kavast, mille ülesanne on

suurendada erasektori osalust partnerriikide

sotsiaalmajandusliku arengu edendamisel. Kahe

esimese investeeringueraldise taotlusvoorud leidsid

väga head vastuvõttu: 12 partnerasutuselt laekus 30

projektiettepanekut koguväärtusega üle 2,5 miljardi

euro.

8

Kliimameetmed ja keskkond

ELi eelarve oli endiselt oluline kliimamuutuste vastu

võitlemise vahend. Selle saavutamiseks lõimitakse

leevendamis- ja kohanemismeetmed kõikidesse

peamistesse ELi rahastamisprogrammidesse,

eelkõige piirkondliku arengu, Ühtekuuluvusfondi,

energia, transpordi, teadusuuringute ja innovatsiooni,

ühise põllumajanduspoliitika ning ELi arengupoliitika

valdkonnas.

Eelarve kogupanus kliimameetmete osatähtsuse suurendamisse (st eelarvekulu

keskkonnaprojektidele) oli 2017. aastal hinnanguliselt 20,3 %.

Soodsad arengud toimusid liidus ka

energiatõhususe valdkonnas. EL on võtnud

eesmärgiks vähendada energiatarbimist 2020.

aastaks 20 % (võrreldes 2020. aasta

energiatarbimise prognoosiga) – see oleks laias

laastus võrreldav 400 elektrijaama sulgemisega.

Kuni 2016. aastani rahastamiseks välja valitud Ühtekuuluvusfondi projektid peaksid eeldatavasti

suurendama taastuvenergia tootmise võimsust rohkem kui 2 000 MW ja vähendama

kasvuhoonegaaside heitkogust enam kui kolme miljoni tonni CO2-ekvivalendi võrra.

Lisaks aitavad Euroopa Regionaalarengu Fondist

rahastatud projektid vähendada kasvuhoonegaaside

heitkogust hinnanguliselt kolme miljoni tonni CO2-

ekvivalendi võrra.

Digitaalne ühtne turg

Digitaalse ühtse turu saavutamisele on kaasa

aidanud nii Euroopa Strateegiliste Investeeringute

Fond kui ka Euroopa ühendamise rahastu. Peale

selle oli 2017. aasta lõpuks Ühtekuuluvusfondi

raames välja valitud 5 500 projekti, mille eesmärk on

toetada sidusa digitaalse ühtse turu saavutamist.

Tänu Euroopa Regionaalarengu Fondist saadud toetusele oli miljon uut leibkonda saanud endale

2016. aastaks lairibaühenduse.

Kaitsepoliitika

Euroopa Kaitsefondi käivitamisega 2017. aastal algas

kaitsekoostöö uus peatükk. Fondi eesmärk on

toetada liikmesriike, et ühise kaitsevõimekuse

loomisele tehtavad kulutused oleksid tulemuslikumad,

kindlustada Euroopa kodanike julgeolekut ning

edendada konkurentsivõimelist ja innovatiivset

tööstusbaasi.

9

Sisekontroll ja finantsjuhtimine

Peale ELi kulutuste kaudu saavutatud tulemuste

mõjutab ELi eelarve üldist tulemuslikkust väga palju

selle haldamise viis. Seepärast tahab komisjon

järgida tõhususe, mõjususe ja kulutasuvuse puhul

finantsjuhtimise rangeimaid standardeid. Seda

käsitletakse aasta haldus- ja tulemusaruande 2. jaos.

Tugevam sisekontrolliraamistik

Komisjon jätkas 2017. aastal oma

sisekontrolliraamistiku tugevdamist, tuginedes

rahvusvahelistele standarditele ja parimatele

tavadele. Eesmärk on asendada vastavuspõhine

süsteem tulemuspõhise süsteemiga. See tagab

tugeva sisekontrolli, aga võimaldab samas komisjoni

talitustele vajalikku paindlikkust, et nad saaksid

arvestada oma konkreetsete vajaduste ja

tingimustega. Kuigi 2017 oli üleminekuaasta, on juba

kolmandik talitusi teatanud uute põhimõtete mõjust

nende kontrollitegevuste tulemuslikkusele. Üldiselt

leidsid kõik talitused, et sisekontrolli standardid

ja põhimõtted toimisid hästi ja neid rakendati

tõhusalt. Uus sisekontrolliraamistik võimaldab ka

peenekoelisemat hindamist; mõned talitused osutasid

vajadusele parandada konkreetsete põhimõtete või

standardite rakendamise tulemuslikkust.

ELi eelarve finantsjuhtimise ja kontrollisüsteeme

on aja jooksul oluliselt täiustatud. Seda saavutust

on tunnustanud ka Euroopa Kontrollikoda.

Kontrollikoja värskeimas kinnitavas avalduses9 on ELi

eelarve maksete seaduslikkuse ja korrektsuse kohta

esimest korda esitatud vastupidise arvamuse asemel

märkusega arvamus. Veamäär vähenes kõikides

poliitikavaldkondades ja tänu sellele jätkus üldise

hinnangulise veamäära langustrend. Ligi poolte ELi

kulutuste puhul oli veamäär alla 2 % ning tulude

puhul olulisi vigu ei leitud.

Komisjon jätkab sellegipoolest kontrollisüsteemide

täiustamist.

ELi eelarve tulemuslik haldamine ja kaitsmine

Komisjon peab esmatähtsaks tagada, et ELi eelarvet

hallatakse hästi ja maksumaksja raha kaitsmiseks on võetud kõik vajalikud meetmed.

Kuigi lõppvastutust eelarve haldamise eest kannab

komisjon, tehakse 68 % kulutustest liikmesriikide

asutuste poolt eelarve jagatud täitmise raames ja 8 %

kulutustest volitatud üksuste kaudu eelarve kaudse

täitmise raames.

Komisjon kasutab kahte peamist mehhanismi, et

kaitsta ELi eelarvet alusetute ja eeskirjadevastaste

kulutuste eest:

ennetusmehhanismid (nt eelkontroll,

väljamaksete katkestamine ja peatamine) ja

parandusmehhanismid (nt järelkontroll; need on

eelkõige liikmesriikide suhtes kehtestatavad

finantskorrektsioonid, ent ka ELi maksete

saajatelt summade sissenõudmine).

Vigade avastamise võimalus esineb küll igal aastal,

aga need vead korrigeeritakse nõuetekohaselt

järgnevatel aastatel. Seega on vajalik ja kohane teha

nende vigade ja paranduste mitmeaastane analüüs.

Mitmeaastase finantsraamistiku tõttu on

komisjoni rahastamisprogrammid, enamik

kontrollisüsteeme ja haldustsükleid ülesehituselt

samuti mitmeaastased.

Riskiga seotud kulude hinnanguline kogusumma

oli 2017. aastal 1,7 % asjaomastest kogukuludest.

Seoses finantskorrektsioonide ja sissenõudmistega

võimaldasid komisjoni talituste mitmeaastased

kontrollisüsteemid neil 2017. aastal avastada ja

parandada kõrvalekaldeid 897 miljoni euro ulatuses

enne maksete tegemist ja 1 949 miljoni euro ulatuses

pärast maksete tegemist.

Tulevikku suunatud riskiga seotud kulude summa

programmi sulgemise seisuga, st pärast kõikide

korrektsioonide tegemist, on hinnanguliselt 0,6 %

asjaomastest kogukuludest.

See tulemus tähendab, et komisjoni talituste mitmeaastased kontrollimehhanismid tagavad

üldjuhul tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide asjakohase juhtimise ning järgnevatel

aastatel tehtavad finantskorrektsioonid ja tagasimaksenõuded üldiselt kaitsevad ELi eelarvet.

Samal ajal võetakse edasisi meetmeid jätkuvalt kõrge

veamääraga programmide suhtes, et tegeleda vigade

algpõhjustega ning takistada, tuvastada ja kõrvaldada

pettusi10

. Peale selle on Euroopa Pettustevastasel

Ametil õigus korraldada sõltumatuid uurimisi ELi

vahenditega seotud pettuste ja korruptsiooni kohta

ning töötada välja ELi poliitikaid pettustega

võitlemiseks.

10

Liidu vahendite haldaja kinnitus

Kõik 50 volitatud eelarvevahendite käsutajat kinnitasid oma 2017. aasta tegevusaruandes piisavalt

kindlat veendumust, et i) aruandes sisalduv teave annab õige ja õiglase ülevaate; ii) tegevusele eraldatud vahendeid on kasutatud ettenähtud

eesmärkidel ja kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega; iii) kehtestatud

kontrollimenetlused annavad piisava kindluse, et raamatupidamisarvestuse aluseks olevad tehingud on

seaduslikud ja korrektsed.

Läbipaistvuse tagamiseks esitatakse iga-aastastes

tegevusaruannetes reservatsioone programmide

suhtes, mille jääkvigade määr ei olnud aruande

esitamise ajaks (veel) langenud alla 2 %. 30 volitatud

eelarvevahendite käsutajat tegid märkusteta kinnitava

avalduse ning 20 avaldust olid märkustega ja

sisaldasid 2017. aasta kohta 38 reservatsiooni (2016.

aastal oli see arv 37). Asjaomased volitatud

eelarvevahendite käsutajad on kõikidel juhtudel

sõnastanud meetmed, mida tuleb rakendada

reservatsioone põhjustanud puuduste kõrvaldamiseks

ja nendest tulenevate riskide maandamiseks.

Reservatsioonide finantsmõju liidu vahendite

haldaja kinnitusele langes kulude puhul 1 053

miljoni euroni (2016. aastal 1 621 miljonit eurot) ja

tulude puhul 431 miljoni euroni (2016. aastal 517

miljonit eurot). Pool reservatsioonidest oli tingitud

järkjärgult lõppevate 2007.–2013. aasta programmide

„pärandist“, kuid selle arvele langes vaid väike osa

riskiga seotud kulude kogusummast.

Üks valdkond, kus läbipaistvust on suurendatud, on seotud ELi usaldusfondidega. Usaldusfondide

kasvava tähtsuse tõttu esitavad nende haldamise eest vastutavad talitused oma tegevusaruannetes nüüd nende fondide kohta täieliku ülevaate. See

hõlmab järgmist: i) aruandlus ELi eelarvest ja Euroopa Arengufondist fondidesse tehtud

sissemaksete kohta; ii) fondide arvel tehtud tehingute haldamine (koos teiste rahastajate vahenditega).

Tõhusad, mõjusad ja kulutõhusad

sisekontrollisüsteemid

Finantsjuhtimise ranged nõuded näevad ette, et ELi

eelarve tõhusaks kaitsmiseks tuleb rakendada

kulutõhusaid meetmeid.

Seda silmas pidades võetakse meetmeid, et

arendada koostoimet ja suurendada tõhusust,

näiteks lihtsustades eeskirju ja menetlusi, täiustades

ja sidudes IT-süsteeme ning koondades

finantsteadmisi. Kokkuvõttes vähendab see

halduskoormust, tagab toetusesaajate kontrollimise

kulude proportsionaalsuse, vähendab veamäärasid,

parandab andmete kvaliteeti ja lühendab maksete

tegemise aega.

Komisjoni talituste keskmine maksete tegemise aeg

on aastate jooksul järjepidevalt lühenenud ning on

nüüd alla 30 päeva. Üldine keskmine netomaksete

tegemise aeg oli 2017. aastal 20,4 päeva.

Komisjoni talitused võtavad järjest enam meetmeid

selleks, et nende kontrollisüsteemid oleksid ka

edaspidi riske eristavad (st põhjalikumad ja/või

sagedasemad kontrollid suurema riskiga

valdkondades, vähem kontrolle väiksema riski

puhul) ja kulutõhusad. Kõigis talitustes 2017. aasta

lõpuks kontrollisüsteemide kohta tehtud perioodilised

analüüsid näitasid, et süsteemid on kulutõhusad.

Kuluprogrammide järgmise põlvkonna jaoks küsitakse talitustelt lisaks põhjendust (see esitatakse

seadusandlikule ettepanekule lisatavas finantsselgituses), miks nad peavad kavandatud eelarve täitmise viisi, rahastamismehhanisme ja

makseviise kõige sobivamateks lahendusteks – mitte ainult seoses poliitika/programmi eesmärkidega, vaid

ka seoses kolme sisekontrolli tasakaalustava eesmärgiga, st kiired maksed, väike vigade hulk ja

madalad kontrollikulud.

11

Sissejuhatus

Euroopa Liidu eelarve on liidu poliitika ja prioriteetide

elluviimise peamine vahend. ELi eelarvest tehtavad

investeeringud annavad ise tulemusi ning aitavad

kaasata täiendavaid investeeringuid muudest avaliku

ja erasektori allikatest. Need toetavad Euroopa ja

riikliku tasandi muid poliitikavahendeid, et tulla toime

liidu ees praegu seisvate rohkete probleemidega ja

haarata kinni võimalustest.

Erinevalt riigieelarvetest on ELi eelarve orienteeritud

peamiselt investeeringutele. Selle programmid on

olemuselt mitmeaastased, luues nii stabiilse ja

prognoositava raamistiku, mis sobib hästi keskmises

ja pikas perspektiivis tehtavate strateegiliste

investeeringute toetamiseks. ELi eelarve keskendub

valdkondadele, kus ühiste probleemide

lahendamiseks vahendite koondamine võib anda

kõigi eurooplaste jaoks tulemusi, mida liikmesriigid

üksi tegutsedes ei saaks sama tõhusalt või

tulemuslikult saavutada.

Need valdkonnad võivad olla sedavõrd erinevad

nagu piiriülene taristu, välispiiri haldamine, suured

kosmoseprojektid ja üleeuroopalised

teadusuuringud. ELi eelarve annab kõigis neis

valdkondades ainulaadse võimaluse tuua kasu

kõigile eurooplastele. See ongi „Euroopa

lisaväärtuse“ mõte. Sama kehtib ka ühiste

poliitikavaldkondade, näiteks ühise

põllumajanduspoliitika ja ühtekuuluvuspoliitika kohta.

Komisjonil on eelarve täitmise haldamisel keskne

koht kas otseselt programmide korraldajana (nt

teadusuuringute ja noorte liikuvuse valdkonnas) või

koostöös liikmesriikidega (näiteks

ühtekuuluvuspoliitikas).

Komisjon peab tagama ELi eelarve vastutustundliku

haldamise kooskõlas asjakohaste eeskirjadega, et

kaitsta maksumaksjate raha. Sel eesmärgil rakendab

komisjon ranget juhtimis- ja sisekontrollisüsteemi.

Väljastpoolt kontrollib ELi eelarve täitmist Euroopa

Kontrollikoda.

Viimastel aastatel paranenud finantsjuhtimine on

võimaldanud pöörata rohkem tähelepanu eelarve

tulemuslikkusele: kas ELi eelarvet kasutatakse

parimal võimalikul viisil kõigi eurooplaste jaoks

käegakatsutavate tulemuste saavutamiseks?

Komisjon ei saa seda tagada üksinda, vaid kannab

kõnealust vastutust ühiselt koos liikmesriikide,

piirkondade, vabaühenduste, projektide toetajate ja

kõigi teistega, kes osalevad ELi eelarve täitmises.

ELi 2017. aasta eelarve haldus- ja

tulemusaruandes on ühte tervikaruandesse

koondatud nii haldamise kui ka tulemuslikkusega

seotud aspektid. Selles esitatakse ülevaade eelarve

tulemuslikkuse kohta kogutud uusimast teabest ning

antakse üksikasjalikult aru probleemidest, mis on

seoses ELi eelarve haldamise ja kaitsmisega

tekkinud. Aruanne on komisjoni peamine sisend

eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluses,

millega Euroopa Parlament ja nõukogu kontrollivad

ELi eelarve täitmist.

Aruande 1. jaos kirjeldatakse koos näidetega,

kuidas ELi eelarve toetab liidu poliitilisi prioriteete,

ning esitatakse värskeimad saadaolevad andmed

2017. aasta lõpuks saavutatud tulemuste kohta.

Aruande koostamiseks saadakse teavet

programmide tegevusaruannetest, mis on 2019.

aasta eelarveprojekti osad, komisjoni kõigi talituste

koostatud 2017. aasta tegevusaruannetest ja

muudest allikatest, näiteks ELi programmide

rakendamise aruannetest. Tänavuse aruande

koostamisel saadi tulemuslikkuse kohta väärtuslikku

lisateavet vahehindamiste tulemustest.

2. jaos esitatakse ülevaade 2017. aastal

sisekontrolli, finantsjuhtimise ja ELi eelarve kaitsmise

valdkonnas toimunud arengutest. See põhineb

komisjoni kõigi talituste iga-aastastel

tegevusaruannetel, milles on üksikasjalikult

kirjeldatud sisekontrollikeskkonda ja sellega

seonduvaid küsimusi. Kui aasta jooksul ilmnes

probleeme, kirjeldatakse aruandes seda, kuidas

komisjoni talitused need lahendasid. Selles jaos

esitatakse kokkuvõte järgmiste aspektide kohta:

- sisekontrolli eesmärkide saavutamine

(seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide

maandamine, kontrollide kulutõhusus ja

pettustevastased strateegiad);

- ELi eelarve kaitsmine ja

- volinike kolleegiumile esitatud liidu vahendite

haldaja kinnitus.

Kõnealuse kinnituse aluseks on komisjoni juhtkonna

järeldused, mis on tehtud kontrollitulemuste ja

korrektsioonide statistiliste ja mittestatistiliste

näitajate põhjal. Järeldusi on võrreldud ka

sõltumatute osapoolte, sealhulgas komisjoni

siseauditi talituse ja Euroopa Kontrollikoja

arvamustega, samuti auditi järelevalvekomitee

järeldustega.

Käesoleva aruande üldjäreldus põhineb kõikidelt

talitustelt saadud vahendite haldamise kinnitustel ja

siseauditi käigus saadud kinnitusel. See aruandega

kinnitatud järeldus võimaldab komisjonil võtta üldise

poliitilise vastutuse ELi 2017. aasta eelarve

haldamise eest.

12

Aruande koosseisu kuulub lisaks varasem teatis ELi

eelarve kaitse kohta1 ja sarnaselt eelmise aastaga

on aruanne osa suuremast ELi eelarve

integreeritud finantsaruannete paketist, mis

sisaldab ka raamatupidamise aastaaruannet.

13

1. jagu Tulemuslikkus ja tulemused

2017 oli liidu jaoks mitmel rindel aktiivse tegevuse

aasta, mille jooksul toimunud majanduse elavnemine

avaldas kogu liidus soodsat mõju töökohtade

loomisele. See võimaldas liidul keskenduda

tõhusale tegevusele oma poliitiliste prioriteetide

saavutamiseks sellistes valdkondades nagu

sotsiaalpoliitika, digitaalne ühtne turg ning

majandus- ja rahaliidu loomise lõpuleviimine.

Jätkuvalt tegeleti rände sise- ja välisaspektide ning

liidu välispiiride kaitse jaoks tervikliku lähenemisviisi

väljatöötamisega. Käivitati uusi algatusi liidu

julgeoleku ja kaitsevõimekuse suurendamiseks.

Seoses Ühendkuningriigi otsusega EList lahkuda

mõtiskleti möödunud aastal palju ka liidu tuleviku

üle. Komisjoni valge raamat Euroopa tuleviku kohta

käivitas üleeuroopalise arutelu 27 riigist koosneva

Euroopa tulevaste prioriteetide määratlemiseks.

Seda probleemi käsitleti järgnenud

aruteludokumendis ELi rahanduse tuleviku kohta,

milles toodi esile arutamist vajavad põhielemendid.

Eelarve jaoks oli 2017 kehtiva mitmeaastase

finantsraamistiku rakendamise neljas aasta. Pärast

mõnda algset viivitust on enamik finantsprogramme

nüüdseks täielikult käivitunud ja tulemusi on

kohapeal juba näha.

Jätkuvalt olid tähelepanu keskmes investeeringud

ning püüd Euroopa Strateegiliste Investeeringute

Fondi abil Euroopa investeeringute puudujääki

vähendada. Lisaks toetati eelarvest tervikliku

lähenemisviisi väljatöötamist rände sise- ja

välisaspektidega tegelemiseks ning kasvavatele

ja mitmekesistuvatele julgeolekuohtudele

reageerimiseks. Kuna praeguste programmide

rakendamisel on jõutud keskpaika, tehti 2017. aastal

mitmeid vahehindamisi, milles analüüsiti põhjalikult

programmide Euroopa lisaväärtust, asjakohasust,

tulemuslikkust, tõhusust ja sidusust.

Käesolev jagu algab lühikese kokkuvõttega ELi

rahastamisprogrammides sisalduvate

tulemusraamistike kohta. Seejärel esitatakse

värskeim teave ELi eelarve täitmisel 2017. aasta

lõpuks saavutatud tulemustest. Esitatavate

andmete liik sõltub sellest, kui kaugele

programmide rakendamisega on jõutud: mõnel

juhul on tegu sisendandmetega, aga mõnel juhul

saab osutada juba käesoleva perioodi alguses

tehtud kulutuste tulemustele. Programmide mõju

lõplikku hindamist ei ole veel tehtud, mistõttu lõplik

aruandlus peab toimuma hilisemas etapis.

Jagu on liigendatud vastavalt kehtiva mitmeaastase

finantsraamistiku rubriikidele. Käsitletakse iga rubriigi

põhilisi programme. Samuti kirjeldatakse aruandes

nende programmide panust strateegia „Euroopa

2020“ eesmärkide ja Junckeri komisjoni poliitiliste

prioriteetide saavutamisse. Tehakse kokkuvõte

rahastamisprogrammidega saavutatud tõendatud

tulemustest, aga ka valdkondadest, kus tulemused ei

vasta ootustele või kus hindamise ja auditite käigus

on avastatud puudusi programmi kavandamisel.

Seda teavet kasutatakse nii praeguste

rahastamisprogrammide kohta rakendusotsuste

tegemiseks kui ka järgmise mitmeaastase

finantsraamistiku seadusandlikuks kujundamiseks,

mille kohta komisjon möödunud nädalatel

ettepanekud tegi. Seepärast käib aruanne käsikäes

kulude analüüsiga, mis on lisatud komisjoni

hiljutistele ettepanekutele mitmeaastase

finantsraamistiku tuleviku kohta11

. Komisjon püüdis

ettepanekute koostamisel toetuda kehtiva ja

varasemate finantsraamistike rakendamisel saadud

õppetundidele, et luua tulemuslikke programme, mis

annaksid oma valdkonnas kasulikke tulemusi

Euroopa majandusele ja ühiskonnale.

14

ELi eelarve tulemuslikkus

Tulemusraamistik 2014–2020

ELi eelarve selge tulemusraamistik on tulemustele

orienteeritud ja hästi juhitud ELi programmide

eeltingimus. Mitmeaastases finantsraamistikus 2014–

2020 sisalduvad tulemusraamistikud uue kohustusliku

elemendina kõigi rahastamisprogrammide õiguslikus

aluses. See on aidanud tugevdada tulemustele

keskendumist kogu eelarve ulatuses. Neis

raamistikes on määratletud selged ja mõõdetavad

eesmärgid ja näitajad, samuti vajaliku jälgimise,

aruandluse ja hindamise kord. Kuigi on veel

arenguruumi, leiab komisjon, et näitajate ja muude

tulemusandmete (nt hindamiste) põhjal saab

usaldusväärselt jälgida programmide eesmärgi poole

liikumist. Lisaks aitavad need ennetada ja lahendada

programmide rakendamises tekkida võivaid

probleeme.

Programmide rakendamise esimestel aastatel

põhineb tulemuslikkuse teave sisenditel (st

konkreetsele programmile tehtud rahaeraldised) ja

võimaluse korral väljunditel. Seda liiki teave annab

hea esmase pildi sellest, kuidas ELi eelarvet

kulutatakse ja kuidas see toetab poliitilisi prioriteete.

Programmide rakendamise jätkudes lisandub teavet

kulutuste tulemuste ja mõju kohta. Ent lõplikult saab

Euroopa majandusele ja ühiskonnale avaldatud mõju

hinnata siiski alles mõne aja pärast.

2017 oli rakendamise neljas aasta ja paljudest

programmidest on hakanud saabuma teavet otseste

tulemuste kohta. Ent osa programme on pika

rakendustsükliga ning nende puhul ei ole kõik

saavutusnäitajad veel teada ja programmiaruannetes

esitatud; see kehtib eriti eelarve jagatud täitmise alla

kuuluvate programmide kohta.

Programmide tulemuslikkust ning ELi vahendeid

haldavate asutuste ja institutsioonide tegevuste,

juhtimissüsteemide ning menetluste tõhusust aitavad

samuti parandada Euroopa Kontrollikoja auditid.

Näiteks 19 viimases aruandes on kinnitatud vajadust

lihtsustada eeskirju ja tugevdada või ühtlustada

tulemusraamistikke.

Audititest ja praktilisest rakendamisest saadud

õppetunnid ning vahehindamiste tulemused on

aluseks põhjalikule kulude analüüsile, mis on lisatud

komisjoni hiljutistele ettepanekutele tulevase

mitmeaastase finantsraamistiku ja selle valdkondlike

programmide kohta. Nende ettepanekute üks oluline

teema on nii rakenduseeskirjade kui ka

tulemusraamistike lihtsustamine ja ühtlustamine.

Tulemusaruandlus

Euroopa Kontrollikoda keskendus oma 2016. aasta

aruandes eriti ELi eelarvega seotud

tulemusaruannete kvaliteedile. Paljusid neist

aruannetest koostab komisjon. Analüüsis leiti, et

tulemusaruannete kvaliteet on küll märgatavalt

paranenud, aga mitmes valdkonnas võiks teha

täiendavaid parandusi, näiteks:

Andmete kvaliteet: komisjon kasutab oma

tulemusaruannete koostamiseks

tulemusnäitajaid, mis on loetletud programmide

õiguslikus aluses ja esitatakse igal aastal

programmiaruannetes. Need andmed pärinevad

paljudest erinevatest allikatest. Kontrollikoda ja

siseauditi talitus soovitavad avaldada nii need

allikad kui ka hinnangu kogutud andmete

kvaliteedi kohta. Mõistes andmete kvaliteedi

tähtsust, pöörasid komisjoni talitused 2017. aasta

tegevusaruandeid koostades tulemusandmete

kvaliteedile erilist tähelepanu. Andmeallikad on

nimetatud ja andmete kvaliteediga seotud

kahtlused on selgelt esile toodud. Teatud

näitajate puhul lõpetasid komisjoni talitused

andmete esitamise, kui saadaolevaid andmeid ei

peetud piisavalt täpseks või asjakohaseks.

Tasakaalustatud aruandlus: kontrollikoda

soovitas 2015. aasta haldus- ja tulemusaruannet

käsitlevas 2016. aasta aruandes komisjonil teha

täiendavaid jõupingutusi tagamaks, et

tulemusaruannetes oleks tasakaalustatult

esitatud nii programmi saavutused kui ka

ilmnenud raskused. Komisjoni eesmärk on

koostada tasakaalustatud aruandeid ning näiteks

käesolevas aruandes on ta põhjalikult käsitlenud

rahastamisprogrammide vahehindamisel saadud

õppetunde.

Tulemusraamistike omavahelised seosed:

kontrollikoda soovitas komisjonil kasutada

tulemusaruannetes süstemaatilisemalt ristviiteid,

et tuua selgemalt esile seoseid ja vastastikku

täiendavaid aspekte aruannete vahel ning ELi

eelarve tulemusraamistiku (nt

programmiaruannete) ja komisjoni talituste

raamistiku vahel.

Loetavus: järgides kontrollikoja soovitust, jätkas

komisjon oma aruannete visuaalse külje

täiustamist, kasutades tulemusandmete

esitamiseks ja põhisõnumite esiletõstmiseks

vastavalt vajadusele kujunduselemente,

graafikuid, skeeme, diagramme ja tekstilahtreid.

Ühine vastutus tulemuste eest

Ligikaudu kolmveerand ELi eelarvest täidetakse

eelarve jagatud täitmise raames koostöös

15

liikmesriikidega. Kuigi lõplik finantsvastutus ELi

eelarve täitmise eest lasub komisjonil, jaguneb

vastutus ELi eelarve abil saavutatavate tulemuste

eest Euroopa, liikmesriikide ja piirkondliku

tasandi eri osalejate vahel. Igaühel neist on oma

osa selle tagamisel, et iga ELi eelarvest kulutatud

euro teeniks tõhusalt ja tulemuslikult oma eesmärki.

ELi 2017. aasta eelarve

Diagramm. ELi 2017. aasta eelarve eelarverubriikide kaupa Kõik summad on miljardites eurodes.

ELi 2017. aasta eelarve maht koos paranduseelarvetega oli 159,8 miljardit eurot. Ligi pool sellest, 75,4 miljardit

eurot oli ette nähtud aruka ja kaasava majanduskasvu edendamiseks. Euroopa põllumajandussektori toetus oli

kokku 58,6 miljardit eurot. 4,3 miljardit eurot kulutati liidu välispiiride tugevdamiseks ning pagulaskriisi ja

ebaseadusliku rände probleemide lahendamiseks. 10,7 miljardit eurot eraldati väljaspool liitu rakendatavatele

meetmetele ning 9,4 miljardit eurot kulutati ELi institutsioonide tegevuse korraldamiseks. 2017. aastal võeti vastu

kuus paranduseelarvet. Peale tavapärase tulude poole korrigeerimise võeti kaks paranduseelarve projekti vastu

Euroopa Solidaarsusfondi rakendamiseks ning mõned korrektsioonid osutusid vajalikuks pärast vahekokkuvõtte

vastuvõtmist.

Mitmeaastase finantsraamistiku ülemmääradest välja jäävad erivahendid on hädaabireserv, ELi Solidaarsusfond,

paindlikkusinstrument ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond.

16

Horisontaalsetes küsimustes tehtud edusammude kokkuvõte

ELi eelarve ja strateegia „Euroopa 2020“

Kehtiv pikaajaline eelarve peaks toetama aruka,

jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu strateegiat

„Euroopa 2020“. Eesmärkide saavutamise eest

vastutavad liit ja liikmesriigid ühiselt ning see eeldab

mitmete poliitikavahendite, sealhulgas ELi ja riikide

eelarvete kombineeritud kasutamist.

Komisjon jälgib strateegia „Euroopa 2020“ peamiste

eesmärkide saavutamist üheksa näitaja põhjal.

Nende näitajatega seotud edusamme käsitlevat

teavet ajakohastatakse korrapäraselt ja see

avaldatakse Eurostati veebisaidil12

. Järgnevas tabelis

on esitatud nende näitajate kohta värskeimad

saadaolevad andmed.

Liikmesriigid teevad kaheksa aastat tagasi strateegia

„Euroopa 2020“ raames seatud eesmärkide

saavutamisel edusamme. Üldiselt on EL lähenemas

eesmärkidele hariduse, energia, kliima ja tööhõive

valdkonnas. 14 liikmesriiki on juba saavutanud

riiklikud eesmärgid koolist väljalangemise

vähendamise ja kolmanda taseme haridusega

inimeste osakaalu suurendamise vallas. 11

liikmesriiki on saavutanud taastuvenergiaalased

eesmärgid. Eeldusel et praegune suundumus jätkub,

on ELi eesmärk – 75 % tööhõive määr 2020. aastal –

saavutatav ning seitse liikmesriiki on oma riiklikud

eesmärgid juba saavutanud. See on märkimisväärne

saavutus, võttes arvesse kriisi tõsist mõju tööhõivele.

Kuid suhtelises vaesuses või sotsiaalses tõrjutuses

elavate inimeste arv jõudis haripunkti 2012. aastal ja

on pärast seda vähenenud üksnes kriisieelsele

tasemele. Seepärast ei ole eesmärgi saavutamine

2020. aastaks tõenäoline. Samuti ollakse veel kaugel

eesmärgist investeerida 3 % sisemajanduse

koguproduktist teadus- ja arendustegevusse ning

selle saavutamiseks tuleb teha suuri pingutusi13

.

Panust strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide

saavutamisse ei tuleks vaadelda ühe programmi

piires, vaid seda tuleks käsitada ELi eelarve osade

üksteist vastastikku tugevdava tervikpanusena.

Hinnanguliselt oli 59 % ELi eelarve 2017. aasta

kulukohustustest seotud strateegiaga „Euroopa

2020“.

Strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgid

ELi jaoks

2010. aasta andmed Viimased saadaolevad

andmed

Senistel

suundumustel

põhinev prognoos

2020. aastaks

1. Vähemalt 75 % inimestest vanuses 20–64

käib tööl

68,6 % 72,3 % (2017. aasta

kolmas kvartal)

Eesmärk

tõenäoliselt

saavutatakse

2. Teadus- ja arendustegevusse tehtavad

avaliku ja erasektori investeeringud

moodustavad 3 % SKPst

1,93 % 2,03 % (2016) Eesmärki

tõenäoliselt ei

saavutata

3a. Kasvuhoonegaaside heitkogused 20 %

väiksemad kui 1990. aastal

Vähenemine 14 % Vähenemine 23 % (2016) Eesmärk

tõenäoliselt

saavutatakse

3b. 20 % lõpptarbitavast energiast saadakse

taastuvatest energiaallikatest

12,5 % 17,04 %

(2016)

Eesmärk

tõenäoliselt

saavutatakse

3c. Energiatõhusust suurendatakse 20 % 5,7 % (primaarenergia

tarbimine)

16,0 % (2016)

(primaarenergia

tarbimine)

Eesmärk

tõenäoliselt

saavutatakse

4a. Koolist väljalangenute osakaal alla 10 % 13,9 % 10,6 % (2017)* Eesmärk

tõenäoliselt

saavutatakse

4b. Vähemalt 40 % inimestest vanuses 30–34

on kolmanda taseme haridus

33,8 % 39,9 % (2017)* Eesmärk

tõenäoliselt

saavutatakse

5. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus elavate

inimeste arv kahaneb vähemalt 20 miljoni võrra

Kasv 0,5 miljonit

(võrreldes vaatlusaastaga

2008)

Kasv 1 miljon (võrreldes

vaatlusaastaga 2008)

Eesmärki

tõenäoliselt ei

saavutata

Tabel. Liikumine strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide suunas. Allikad: https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2018-european-

semester-country-report-communication_en.pdf. ja Eurostati andmeuuendused*:

17

http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=t2020_40&plugin=1;

http://ec.europa.eu/eurostat/tgm/table.do?tab=table&init=1&language=en&pcode=t2020_41&plugin=1

18

Kliimameetmete ja elurikkuse küsimuste integreerimine

ELi eelarve on ka oluline vahend, et toetada selliste

valdkonnaüleste poliitikaeesmärkide saavutamist

nagu kliimameetmed ja elurikkus. Selleks et

reageerida kliimamuutustega seotud katsumustele ja

investeerimisvajadustele, on EL otsustanud, et

vähemalt 20 % tema 2014.–2020. aasta eelarvest –

kogu perioodi jooksul kokku 200 miljardit eurot –

tuleks kulutada kliimamuutustega seotud meetmetele.

Selle saavutamiseks lõimitakse leevendamis- ja

kohanemismeetmed kõikidesse peamistesse ELi

rahastamisprogrammidesse, eelkõige piirkondliku

arengu, Ühtekuuluvusfondi, energia, transpordi,

teadusuuringute ja innovatsiooni, ühise

põllumajanduspoliitika ning ELi arengupoliitika

valdkonnas. Alates 2014. aasta eelarveprojektist on

igal aastal jälgitud kliimaga seotud kulude

hinnangulist suurust, võttes aluseks OECD arenguabi

jälgimiseks kasutatavate nn Rio markerite eeskujul

välja töötatud ELi kliimamarkerid. 2017. aastal oli see

summa üle 31 miljardi euro ehk 20,3 %

kogueelarvest. Sellega ületas kliimaküsimuste

integreerimiseks tehtud kulutuste kumulatiivne

summa 2017. aasta lõpuks 100 miljardi euro piiri.

Elurikkusega seotud kulutuste jälgimiseks kasutavate

hinnangute põhjal eraldati 2016. aasta eelarvest

9,3 % ja 2017. aasta eelarvest 8,1 % elurikkuse

vähenemise peatamiseks ja liigirikkuse taastamiseks

ELis, andes olulise panuse strateegia „Euroopa 2020“

jätkusuutliku kasvu eesmärkidesse.

Diagramm. Kliimameetmete integreerimine (2014–2017). Kõik diagrammi summad on miljonites eurodes. Perioodi 2014–2017

kogusumma on 109 miljardit eurot; aastateks 2014–2020 kokku on eelarves kavandatud 200 miljardit eurot.

ELi eelarve ja kestliku arengu eesmärgid

2015. aasta septembris ÜROs vastu võetud kestliku

arengu tegevuskava aastaks 2030 ning selle 17

kestliku arengu eesmärki ja 169 alaeesmärki on

andnud rahvusvahelistele kestliku arengu saavutamise

jõupingutustele uut hoogu. ELil oli 2030. aasta

tegevuskava kujundamise juures oluline roll tänu

avalikele konsultatsioonidele, partneritega peetud

dialoogile ja põhjalikele teadusuuringutele. EL soovib

kestliku arengu eesmärkide suunas liikumisele

aktiivselt kaasa aidata, nagu on kirjeldatud komisjoni

teatises (COM(2016) 739) „Euroopa jätkusuutliku

tuleviku järgmised sammud“. Kestliku arengu

eesmärkidel on kindel kandepind ELi

aluslepingutes ning need on lõimitud kõigisse liidu

programmidesse, valdkondlikesse poliitikatesse ja

algatustesse.

EL jätkab oma poliitika ja regulatiivsete vahenditega

aasta aastalt kestliku arengu eesmärkide poole

püüdlemist ning annab olulise panuse, et liikmesriikide

poliitikat toetada, koordineerida ja täiendada, muu

hulgas ka rahaliselt ELi eelarve kaudu.

2018. aasta programmiaruannetes toodi eriti esile

uusimad ja asjakohased algatused, mis toetavad

kestliku arengu eesmärke, kuigi see toimub sageli

kaudselt ja ei ole arvudes mõõdetav. Need elemendid

on esitatud üksnes teavitamise eesmärgil ning ei kujuta

endast ametlikku aruannet ELi eelarve panusest

kestliku arengu eesmärkide saavutamisse. Kuna

kestliku arengu eesmärgid on omavahel seotud, võivad

paljud ELi meetmed toetada mitut erinevat kestliku

arengu eesmärki.

20

1.1. Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks (alamrubriik 1a)14

2017. aastal eraldati alamrubriigi „Konkurentsivõime

majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“

programmidele 21,3 miljardit eurot (kulukohustused

alamrubriigis 1a) ehk 13 % aastaeelarve kogukulust.

Rubriigis 1a on 23 erinevat kuluprogrammi. Peamised

programmid alamrubriigi „Konkurentsivõime

majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks“ raames on

järgmised: teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Horisont 2020“; suurte

taristuprojektide programmid (Galileo, rahvusvaheline

katsetermotuumareaktor, Copernicus ja Euroopa

Geostatsionaarne Navigatsioonilisasüsteem –

EGNOS); hariduse, koolituse, noorsoo ja spordiga

seotud meetmete rahastamise programm

„Erasmus+“; Euroopa ühendamise rahastu

üleeuroopaliste transpordiühenduste, energeetika ja

digivaldkonna rahastamiseks; Euroopa

investeerimiskava osaks olev Euroopa Strateegiliste

Investeeringute Fond.

Diagramm. Peamised programmid, mida 2017. aastal rahastati alamrubriigi 1a raames. Muude programmide kategooria hõlmab muu

hulgas ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programmi ning programme „Toll“ ja „Fiscalis“. Kõik summad on miljonites eurodes.

Euroopa Komisjoni prioriteetide toetamine

Selle eelarverubriigi programmid toetavad eelkõige Junckeri komisjoni prioriteete „Töökohad, majanduskasv ja

investeeringud“, „Digitaalne ühtne turg“, „Energialiit ja kliimameetmed“ ning „Süvendatud ja õiglasem majandus-

ja rahaliit“. Need toetavad strateegia „Euroopa 2020“ aruka ja jätkusuutliku majanduskasvu ning kaasava

majanduskasvu prioriteete peamiselt tänu mõjule, mida programmid „Horisont 2020“ ja „Erasmus+“ avaldavad

töökohtade loomisele ja töölesobivusele. Selle eelarverubriigi programmid toetavad strateegiat „Euroopa 2020“

ka sellega, et hoogustavad teadusuuringuid ja innovatsiooni, parandavad oskuste taset ja (elukestvat) haridust,

soodustavad ettevõtlust, hõlbustavad nutivõrkude kasutamist ja digimajandust, rajavad sidusaid üleeuroopalisi

võrke, investeerivad üleeuroopalistesse taristutesse ning taotlevad suuremat energia- ja ressursitõhusust.

21

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI)

Joonis. EFSI näidikutahvel. Allikas: EIP grupi arvnäitajad seisuga 15.5.2018, allikas: http://www.eib.org/efsi/

Aastal 2014 käivitatud Euroopa investeerimiskava

üldeesmärk on Euroopas investeeringute

hoogustamine ning seeläbi ELi konkurentsivõime

taastamine, majanduskasvu ja tööhõive

suurendamine. Kava täitmise põhiraskust kannavad

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond, mis

ühendab ELi tagatise Euroopa Investeerimispanga

vahenditega, Euroopa investeerimisnõustamise

keskus kui ühtne kontaktpunkt nõustamisteenuste ja

tehnilise abi saamiseks ning Euroopa

investeerimisprojektide portaal, mis viib projektide

eestvedajaid kokku investoritega.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondile seati

eesmärk saada reaalmajandusse kokku 315 miljardi

euro väärtuses investeeringuid. 2017. aasta

detsembri seisuga moodustas Euroopa Strateegiliste

Investeeringute Fondi heakskiidetud tegevustega

kaasatud investeeringute maht 81 % algsest

eesmärgist.

Kokku on alates fondi käivitamisest heakskiidetud

projektide investeeringute koguväärtus 287 miljardit

eurot, mis jaguneb kahe rahastamisvahendi vahel:

186,2 miljardit eurot taristu- ja

innovatsioonirahastamisvahendile ja 101,2 miljardit

eurot väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

rahastamisvahendile. Sellest peaks kasu saama üle

445 000 väikeettevõtja ja see on aidanud luua enam

kui 300 000 töökohta.15

.

2017. aasta lõpus tegi EL ametliku otsuse16

pikendada fondi tegutsemisaega ning suurendada

selle mahtu 2020. aastaks 500 miljardi euroni, et

jätkata investeeringute suurendamist ja pakkuda

projektide eestvedajatele stabiilsust.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi raames

antav toetus on suunatud Euroopa majanduse

võtmesektoritele:

- strateegiline taristu, k.a digivaldkond, transport ja

energia;

- haridus, teadus, areng ja innovatsioon;

- taastuvenergia ja ressursitõhusus;

22

- väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

toetamine.

Tänu nendele investeeringutele on näiteks 11 miljonit

leibkonda saanud kiire internetiühenduse, enam kui

neli miljonit leibkonda saab kasutada taastuvenergiat

ja miljonil kodanikul on juurdepääs paremale

tervishoiule17

.

Komisjon tegeleb aktiivselt projektide nähtavuse

suurendamisega. 2017. aasta lõpu seisuga oli 2016.

aastal käivitatud Euroopa investeerimisprojektide

portaalis avaldatud 239 projekti 27 liikmesriigist18

.

Näiteid projektidest:

maismaa tuulepargi ehitamine Rootsis;

Alzheimeri tõve ja arterihaiguste uute

ravimeetodite uuringud Hispaanias;

ühekordseid kilekotte asendavate

taaskasutatavate ja kompostitavate

alternatiivide tootmise toetus Tšehhi

Vabariigis;

traadita lairibaühenduste laiendamine ja

parendamine Itaalias;

sotsiaaleluruumide ehitamine Poolas.

Prognooside kohaselt peaks Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond suurendama liidu

sisemajanduse koguprodukti 2020. aastaks 0,7 % ning aitama luua 700 000 uut töökohta

19.

Käimasoleva hindamise esialgsetest järeldustest

nähtub, et investeeringute kasvule ning väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate

rahastamisvõimaluste paranemisele vaatamata on

vajadus rahastamise järele endiselt suur. Nimetatud

hindamine on selgelt kinnitanud fondi võimendavat

mõju. Mõne suure sotsiaalse kasuga projekti puhul jäi

fondi mitmekordistav mõju väikeseks erasektori

investorite vähese osaluse tõttu. Lisaks on

arenguruumi selles, et suurendada Euroopa

Strateegiliste Investeeringute Fondi koostoimet ELi

eelarvest toetatavate muude rahastamisvahenditega.

Näiteks saaks seda teha ettevõtete konkurentsivõime

ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

programmi (COSME) rahastamisvahenditega.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi senise

tegevuse põhjal saab ka öelda, et fond võiks rohkem

panustada sotsiaalprobleemide lahendamisse:

kõigest 4 % heakskiidetud ja toetuslepinguni jõudnud

projektidest oli seotud sotsiaalse taristuga20

. Sel

põhjusel otsustati Euroopa sotsiaalõiguste samba

raames ühendada Euroopa Strateegiliste

Investeeringute Fondi toetussummad tööhõive ja

sotsiaalse innovatsiooni programmi toetustega.

Programm „Horisont 2020“

Programmi „Horisont 2020“ eesmärk on kindlustada

ELi teadusbaasi, tugevdada erasektori tööstuslikku

juhtpositsiooni ja innovatsioonivõimekust ning

edendada ühiskondlike probleemide (nt toiduga

kindlustatus või kliimameetmed) lahendamist teaduse

ja innovatsiooni abil. See toetab ELi poliitilisi prioriteete,

mida toetab kestliku arengu eesmärkide raamistik.

2017. aastal oli programmist „Horisont 2020“ eraldatud

vahendite maht 8,5 miljardit eurot, mis võimaldas

kaasata täiendavaid otseinvesteeringuid ja kasvatada

rahastuse kogusumma 10,6 miljardi euroni. Rahastati

ligikaudu 5 000 projekti, sh toetused maailmatasemel

teadlastele, tippteadusele, innovaatilistele VKEdele

uute toodete loomiseks ja uute teenuste

pakkumiseks21

.

Marie Skłodowska-Curie meetmete kaudu on

programmist „Horisont 2020“ praeguseks rahastatud

36 000 teadlast nende karjääri eri etappidel, olenemata

vanusest või kodakondsusest. See on andnud olulise

panuse Euroopa teadustalentide hoidmisse,

kasvatamisse ja siia meelitamisse.

2017. aastal oli Marie Skłodowska-Curie meetmete 20.

aastapäev ning meetmetele nime andnud Poola-

Prantsuse päritolu kahekordse nobelisti Marie

Skłodowska-Curie 150. sünniaastapäev, mida tähistati

Euroopas ja mujal terve rea sündmustega.

2017. aastal elektronmikroskoobi täiustamise eest Nobeli keemiaauhinna saanud kolmest teadlasest kaks

on osalenud Marie Skłodowska-Curie meetmetes ja muudes ELi rahastatud teadusprojektides ning Marie

Skłodowska-Curie meetmetest rahastatud 14 doktoranti osalesid uurimistöös, mis viis ajaloolise gravitatsioonilainete tuvastamiseni, mille eest anti

2017. aasta Nobeli füüsikaauhind.

23

Joonis. Grafeeniprojekti peamised arvnäitajad, allikas: https://graphene-flagship.eu/SiteCollectionDocuments/EC_leaflet.pdf

Grafeeniprojekt on kõnekas näide programmiga

„Horisont 2020“ saavutatud suurest ELi

lisaväärtusest. See kümneaastane teadusalgatus on

üks kõigi aegade suurimaid Euroopas rahastatud

projekte. Rohkem kui 150 partnerit nii tööstusest kui

ka teadusasutustest arendavad ühiselt enam kui 20

Euroopa riigis rakendusi sellistes valdkondades

nagu 5G mobiilitehnoloogiad, akud, õhusõidukid,

meditsiin ja autotehnoloogia. Üks hiljutine läbimurre

oli grafeeni-sarnasest materjalist mikroprotsessori

valmistamine, mida saaks kasutada igapäevastes

tarbeesemetes, aga näiteks ka suure

eraldusvõimega aju-uuringutes, mis aitaks paremini

aru saada epilepsia ja muude sarnaste haiguste

tekkepõhjustest.

2017. aastal avastas Euroopa Teadusnõukogu

rahastatud meeskond arvutiprotsessorites

turvanõrkused nimega Meltdown ja Spectre, luues

sellega uusi võimalusi nüüdisaegsete

arvutisüsteemide arhitektuuri turvalisuse

suurendamiseks.

Programm „Horisont 2020“ aitas ehitada ja

kasutusele võtta Vahemere integreeritud

vaatlussüsteemi – programmist eraldati 8,4 miljonit

eurot rahvusvahelisele ODYSSEA konsortsiumile, et

ühendada omavahel Vahemere piirkonna vaatlus- ja

ilmaprognoosisüsteeme. Selles osaleb 28 partnerit

14 riigist, millest enamik asub Vahemere piirkonna

ümbruses.

Programmist „Horisont 2020“ toetati ka elektripraami

projekti, mille eesmärk on välja töötada maailma

parimate omadustega keskmise sõiduulatusega

elektrilise auto- ja reisipraami prototüüp. Projekt on

aktuaalne, sest veetranspordiga kaasnevat CO2

heidet ja õhusaastet on vaja kiiremas korras

vähendada. Praamil on 56 tonnine moodne

liitiumtitanaataku, mille suur kasutegur ja kiire

laadimine võimaldavad teha Taani maismaa ja Ærø

saare vahel seitse 40 km pikkust reisi päevas,

vedades 31 sõidukit ja ligi 200 reisijat. Elektripraam

kasutab aastas 50 % vähem energiat ja vähendab

saastet 2 000 tonni CO2 võrra.

Programmi „Horisont 2020” 2017. aastal tehtud

vahehindamine22

osutas, et programm annab riiklike ja

piirkondlike teaduse ja innovatsiooni toetamise

mehhanismidega võrreldes olulist lisakasu nii

mastaabi, kiiruse kui ka mahu osas ning aitab

suurendada osalejate konkurentsieelist. Üldiselt aitab

see muuta ELi kui teaduse ja innovatsiooniga

tegelemise kohta rahvusvaheliselt ligitõmbavamaks.

„Horisont 2020“ tekitab teaduse ja innovatsiooni vallas

kogu ELi hõlmava konkurentsi, kuna korraldab

riikideüleseid projektikonkursse ning aitab välja

selgitada kõige perspektiivikamaid teadus- ja

innovatsioonikoostöö projekte.

Hindamisel järeldati veel, et programmis „Horisont

2020“ võetud lihtsustusmeetmed (nt ühtne

hüvitisemäär, kaudsete kulude hüvitamine fikseeritud

määraga ja osalejate portaal) on vähendanud

osalemise kulu ja toetuse saamiseks kuluvat aega.

Toetuse määramiseks kuluv aeg on nüüd keskmiselt

192 päeva ehk 100 päeva vähem kui eelmises

seitsmendas raamprogrammis.

Eelmise programmiga võrreldes on tehtud rohkem

selleks, et suurendada programmi „Horisont 2020“

koostoimet muude programmidega, eriti Euroopa

struktuuri ja investeerimisfondide ning Euroopa

24

Strateegiliste Investeeringute Fondiga. Üks näide

suuremast koostoimest on nn kvaliteedimärgis, mis

antakse hindamisel kvaliteedikünnise ületanud, aga

siiski rahastuseta jäänud projektiettepanekutele, et

võimaldada neil leida rahastust muudest avaliku või

erasektori allikatest. Märgis aitab perspektiivikatesse

ettepanekutesse investeerimisest huvitatud

rahastamisasutustel (k.a Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfonde kasutavad riiklikud ja piirkondlikud

asutused) selliseid projekte hõlpsamini kindlaks teha.

Ent kvaliteedimärgis aitaks selle saanud projektide

rahastamisvõimalusi veelgi enam parandada siis, kui

kehtivad reeglid oleksid rohkem ühtlustatud.

Vahehindamisel tehti kindlaks ka mitmeid

parendusvaldkondi, eriti vajadus suurema paindlikkuse

järele, mis võimaldaks arvesse võtta uusi prioriteete, ja

vajadus kasutada edenemise jälgimiseks paremini

sobivaid kontrollisüsteeme. Lisaks osutati vajadusele

suurendada mõju ja kodanike kaasamist. See on

vajalik, et parandada teavitamist teaduse ja

innovatsiooni panusest ühiskondlike ja tehnoloogiliste

probleemide lahendamisse ning võtta tulevikus rohkem

mõjule ja tulemustele orienteeritud hoiak.

Programm „Erasmus+“

Diagramm. Programmis „Erasmus“ osalejate arv liikmesriikide kaupa, allikas: https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-

political/files/leaders-working-lunch-mobility_et.pdf

2017. aastal tähistati Erasmuse programmi 30.

aastapäeva. Programmi eesmärk on riikide piiriülene

koostöö õpilasvahetuse valdkonnas, et rohkem

inimesi saaks välisriigis õppida. See algas 1987.

aastal tagasihoidliku üliõpilaste liikuvuse kavana,

milles esimesel aastal osales vaid 3 200 üliõpilast,

kuid on nüüdseks kasvanud üheks ELi kõige

edukamaks programmiks, mille tuntud kaubamärk

loob liidust positiivse kuvandi ka väljaspool selle piire.

Kui 30 aastat tagasi käivitus programm

kõrghariduses, siis „Erasmus+“ on laienenud ka

muudesse valdkondadesse, hõlmates

üldhariduskoole, kutseharidust ja väljaõpet,

täiskasvanuharidust, noortetööd ja sporti.

2017. aastal tähistati kampaaniaga „Erasmusest sai

Erasmus+“ kogu ELis ja mujal programmi 30.

aastapäeva: 44 riigis korraldati enam kui 1 900

üritust, kus osales üle 750 000 inimese, et rääkida

Erasmuse toetatud tegevuste mõjust ning väidelda

programmi tuleviku üle. Kodanike küsitlemisel

nimetatakse seda programmi järjepidevalt Euroopa

lõimimise kolme kõige parema tulemuse seas.

2017. aasta juunis lasti välja uus Erasmus+

mobiilirakendus, et õpilasi (k.a väljastpoolt Euroopat

kolmandatest riikidest pärit vahetusõpilasi),

25

praktikante ja noortevahetusega seotud inimesi

liikuvuseks paremini ette valmistada. See annab neile

ülevaatliku pildi sammudest, mille nad peavad enne

välismaal õppimist, selle ajal ja pärast seda läbima.

Pärast selle käivitamist on rakendust alla laaditud

juba rohkem kui 27 000 korda. Programmi

„Erasmus+“ hiljutine vahehindamine (2018)23

näitas,

et programm on tulemusnäitajate saavutamisega järje

peal, liikuvusega seotud tegevustes osaleb tervelt 1,8

miljonit isikut ja koostööprojektidesse on praeguseks

kaasatud üle 240 000 organisatsiooni. Programmis

osalenud toetusesaajad on märkinud

rahulolumääraks üle 90 %. See suurendab

valmisolekut välisriigis õppimiseks ja võõrkeelte

omandamiseks, soodustab ülesehitavat

kodanikukäitumist ja enda eurooplasena tundmist

(+19 % võrreldes nendega, kes ei ole programmis

osalenud).

Programmil „Erasmus+“ on soodne mõju oskuste ja

pädevuste omandamisele, mis suurendab isikute

töölesobivust ja ettevõtlikkust ning lühendab

haridusest tööellu siirdumise aega (13 % lühem

võrreldes nendega, kes ei ole programmis

„Erasmus+“ või sellele eelnenud programmides

osalenud). Saavutatud tulemuste valguses kinnitab

hindamine, et programmil „Erasmus+“ on vaieldamatu

Euroopa lisaväärtus. See tuleneb suure hulga ja laia

ulatusega tegevussuundade rahastamisest,

sealhulgas õpirändele õiglase juurdepääsu

tagamisest, ühtlustatud parimatest tavadest,

ulatuslikumast ELi integratsioonist ja selgest

rahvusvahelisest mõõtmest. Teised kavad, mille

kaudu võrreldavaid meetmeid rahastatakse riiklikul

tasandil, on palju väiksemad nii ulatuse kui ka mahu

poolest. Tõenäoliselt ei suudetaks nende kavadega

programmi „Erasmus+“ rahalist toetust asendada.

Veel märgiti hindamisel võimalust meetmete

eesmärki paremini määratleda, et muuta Jean

Monnet’ meetmed asjakohasemaks, suurendada

spordimeetmete sidusust ja programmi lisaväärtust

täiskasvanuhariduse valdkonnas. Järelduste kohaselt

on programmi panus täiskasvanuharidusse äärmiselt

killustunud, kuna valdkond ise on väga mitmekesine.

Spordi valdkonnas sisuliste tulemuste saavutamiseks

tuleks hoiduda vahendite liiga väikestes osades

laialijaotamisest. Seoses Jean Monnet’ meetmetega

on vaja suurendada noorima põlvkonna (eriti

kooliõpilaste) teadlikkust ja arusaamist Euroopa

integratsioonist.

Euroopa solidaarsuskorpus pakub noortele vanuses

18–30 võimalust osaleda kõikjal ELis mitmesugustes

solidaarsustegevustes; eesmärk on saada 2020.

aasta lõpuks 100 000 noort osalejat. Lisaks Euroopa

solidaarsuskorpuse raames pakutavale vabatahtlikule

tööle, praktikale ning töövahendusele saaksid

osalejad edaspidi algatada ka ise solidaarsusprojekte

või osaleda vabatahtlikus tegevuses rühmana.

Programmist „Erasmus+“ ja veel kaheksast ELi

programmist ja rahastamisvahendist toetatud

vabatahtlik tegevus aitas luua noortele uusi võimalusi

Euroopa solidaarsuskorpuse raames. Esimese

aasta jooksul pärast selle käivitamist on korpusega

liitunud üle 42 000 noore kõigist liikmesriikidest. 2017.

aasta lõpuks, üks aasta pärast veebipõhise

registreerimisvahendi avamist, oli noortele pakutud

enam kui 2 500 praktikakohta24

. 2017. aasta augustis

saabusid 16 Euroopa solidaarsuskorpuse

vabatahtlikku Itaaliasse Norciasse, mis on üks

mitmest linnast, mida tabas 2016. aasta augustist

kuni 2017. aasta jaanuarini mitu rasket maavärinat.

Vabatahtlikud aitasid kohalikul kogukonnal parandada

kahjustusi ja taastada sotsiaalteenused. 2020.

aastaks on Itaalia maavärinapiirkondades rakendust

leidnud 230 vabatahtlikku.

26

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME)

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate programmil on

mitmekesine sisu, mis hõlmab arvukalt meetmeid

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

toetamiseks toetuste ja rahastamisvahendite abil.

Programmil on neli erieesmärki: VKEde juurdepääs

rahastamisele, juurdepääs turgudele, ettevõtlust

soodustava keskkonna edendamine ja ettevõtluse

edendamine.

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate programmi rahastamisvahendid, eriti laenutagamisrahastu,

tekitasid finantsvahendajate seas huvi nii ELis kui ka

programmis osalevates ELi-välistes riikides. 2017.

aasta lõpuks oli Euroopa Investeerimisfond sõlminud

87 laenu tagamise lepingut kogusummas 859 miljonit

eurot; nendest 72 lepingul oli Euroopa Strateegiliste

Investeeringute Fondi tagatis. Lepingute alusel oli

enam kui 275 000 väikese ja keskmise suurusega

ettevõtjat saanud 2017. aasta detsembri lõpuks kokku

juba üle 12,8 miljardi euro laenu. Programmi

rahastamiskaval on suur võimendav mõju: ELi

eelarvest eraldatud iga euro eest saavad väikesed ja

keskmise suurusega ettevõtjad 30 eurot rahastust.

Kasvuetapi omakapitalirahastu lepingute sõlmimiseks

kulus rohkem aega, sest omakapital eeldab

keerukamaid hoolsusmeetmeid ja vahendite

kogumise protsesse. 2017. aasta lõpuks oli Euroopa

Investeerimisfond teinud kasvuetapi

omakapitalirahastu kaudu investeeringuid 12 fondi,

investeerides laienemise ja kasvu etapis olevatesse

väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse ligi

157 miljonit eurot.

Kaks kolmandikku programmi turulepääsu eesmärgi

vahenditest (365 miljonit eurot) suunatakse Euroopa

ettevõtlusvõrgustikule, mis on maailma suurim

ettevõtluse teeninduskeskuste võrgustik. Need

keskused pakuvad mitmesugust tuge

rahvusvahelistumise ja innovatsiooni juhtimise

valdkonnas, samuti nõustamis- ja partnerlusteenuseid

väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, kes

soovivad eksportida tooteid ELi ühtse turu piires

väljaspool oma riiki või väljaspool Euroopat.

Teenused hõlmavad ELi käsitleva teabe

vahendamist, ettevõtete külastusi, teadlikkuse

suurendamise kampaaniaid, spetsialiseeritud

nõustamisteenuseid, ettevõtjate tööreiside ja

kontaktide loomise ürituste ning tehnoloogia

vahendamise ürituste korraldamist.

2017. aasta toetusesaajate andmed ei ole veel

saadaval, sest toetuste tähtaeg on kaks aastat, kuid

2016. aastal sai toetust ligi 254 000 väikest ja

keskmise suurusega ettevõtjat ning 2017. aasta

toetusesaajate arv peaks jääma samasse

suurusjärku. Ligi 3 000 võrgustiku töötajat on

tegelenud kohalike üritustega ning on osutanud

70 000 väikesele ja keskmise suurusega ettevõtjale

spetsialiseeritud nõustamisteenuseid rahastamise,

intellektuaalomandi, ettevõtluse ja tehnoloogia ning

ressursitõhususteenuste teemal. Kontaktide loomise

üritustel oli ligikaudu 25 000 osalejat.

Alates Euroopa ettevõtlusvõrgustiku uuendamisest 2015. aastal on selles tänu partneriotsingu teenustele

sõlmitud 8 620 väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate partnerluslepingut.

2017. aastal lisas võrgustik oma nõustamisteenuste

hulka spetsiaalse kasvunõustamise, mis aitab noortel

innovaatilistel väikestel ja keskmise suurusega

ettevõtjatel suurendada tegevust väljaspool koduriiki.

Tööperioodi 2017–2018 lõplike aruandlusandmete

esitamise tähtaeg on 2019. aasta märts.

Aastal 2017 jõudis programmi „Erasmus noortele

ettevõtjatele“ raames alates selle algusest

korraldatud noorte ettevõtjate õpikülastuste arv

kogenud ettevõtjate juures 5 800ni. Programmi

„Erasmus noortele ettevõtjatele“ rakendamisega

tegeleb 33 riigis (38 osalevast riigist) 175 kohalikust

vahendusorganisatsioonist koosnev võrgustik.

Ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate programmi

vahehindamise25

esialgsete tulemuste põhjal vastab

programmi üldine kontseptsioon Euroopa turul

tegutsevate ettevõtjate vajadustele.

Aastatel 2014–2016 programmis osalenud uued

ettevõtjad on praeguseks loonud 241 uut ettevõtet ja

üle 1 000 uue töökoha. Kasulikku mõju kinnitasid ka

vastuvõtvad ettevõtjad, kes on ka omalt poolt loonud

veidi üle 1 000 uue töökoha.

COSME programmis osalenud ettevõtjatest 58 % puhul on toimunud käibe kasv ja 41 % puhul on

suurenenud töökohtade arv.

Vahehindamise esialgsetest järeldustest nähtub, et

ettevõtete konkurentsivõime ning väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate programm (COSME)

võimaldab saavutada mastaabisäästu sellistes

valdkondades nagu väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate toetamine välisriigis ja

27

intellektuaalomandiõiguste kaitse tänu riiklike

jõupingutuste koondamisele ja tänu teenustele, millel

puuduks riiklikul tasandil kriitiline mass. Lisaks

näitavad järeldused, et programm loob ELi

lisaväärtust näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustiku

kaudu, mis toetab Euroopa ettevõtete laienemist

väljaspool ELi asuvatele turgudele.

Samas jaotatakse 20 % eelarvest suure arvu

suhteliselt väikeste meetmete vahel. Seadmata

kahtluse alla juba olemuselt väikese mahuga

pilootmeetmete kasulikkust, tuleb tõdeda, et selline

killustatus vähendab taoliste meetmete kulutõhusust

ning võib raskendada programmi strateegiliste

eesmärkide täitmist ja koordineerimist.

Euroopa ühendamise rahastu

Euroopa ühendamise rahastu on ELi oluline

rahastamisvahend, mis toetab taristuinvesteeringuid,

et arendada suure jõudlusega kestlikke ja tõhusalt

ühendatud üleeuroopalisi võrgustikke transpordi,

energia ja digiteenuste valdkonnas. Programm

keskendub ELi projektidele, mille eesmärk on

rahastada piiriüleseid lõike ja kõrvaldada transpordi

kitsaskohti, teha lõpp energiavõrkude eraldatusele,

suurendada energiavarustuskindlust ning pakkuda

kõigile eurooplastele kasu toovaid kogu ELi

hõlmavaid lahendusi digiteenuste taristu valdkonnas.

Põhivõrgu ja koridoride laiendamine naaberriikidesse

parandab ühendusvõimalusi ja tugevdab ELi

rahvusvahelist positsiooni. Vastavalt

põhivõrgukoridori tööplaanide kolmanda versiooni

pidevale analüüsile võib üheksa põhivõrgukoridori

arendamiseks 2030. aastani tehtav investeering

tekitada sama perioodi jooksul ligikaudu 4 500

miljardit eurot SKPd. See tähendaks SKP

juurdekasvu 2030. aastaks 1,8 % võrreldes 2015.

aastaga. Üheksa põhivõrgukoridori rakendamisega

loodavate tööaastates arvestatud töökohtade arv võib

tõusta 13 miljonini26

.

2017. aastal lõpetati mitme olulise raudteelõigu ehitus; näiteks avati kasutamiseks Berliini ja

Müncheni ning Pariisi ja Bordeaux’ ühendused. Mõlema projekti lõpetamiseks kulus palju aastaid ja

need on põhivõrgukoridoride olulised lõigud.

Allpool on loetletud mõned Euroopa ühendamise

rahastust 2017. aastal toetatud projektid.

Transpordisektoris: Kirde-Poola enam kui 100 km

pikkuse Białystok-Ełki raudteelõigu uuendamine

Rail Baltica projekti raames; lennuliikluse

korraldamise süsteemide moderniseerimine kõigis

ELi liikmesriikides; Sloveeniat ja Austriat ühendava

Karawankeni maanteetunneli täielik laiendamine;

elektrisõidukite kiiret laadimist võimaldavate

jaamade võrgustiku arendamine Rootsis, Taanis,

Saksamaal, Prantsusmaal, Ühendkuningriigis ja

Itaalias.

Energiasektoris: elektriliin Litpol Link. Selle

projektiga ühendati Balti riikide elektrivõrgud

esmakordselt Lääne-Euroopa võrkudega (Leedu-

Poola ühendus) ja lõpetati Balti riikide

energiavõrkude eraldatus.

Digivaldkonnas kasutatakse 16 liikmesriigis e-

tervise teenuste tuumikplatvormi, et suurendada

patsientide piiriülest ohutust ja ravi järjepidevust.

2017. aastal käivitati Euroopa ühendamise rahastu

raames esimene ühendatud projektikonkurss, et

ühendada Euroopa ühendamise rahastu toetused

Euroopa Investeerimispangalt, Euroopa Strateegiliste

Investeeringute Fondilt, riiklikelt tugipankadelt või

erasektori investoritelt saadava rahastusega.

Eesmärk on toetada erarahastust kasutavaid

majanduslikult elujõulisi projekte, et kasutada ELi

toetust rahastamispuudujäägi katmiseks.

2017. aasta ühendatud projektikonkursi esimeses

etapis suunati suurim osa vahenditest Euroopa

raudteevõrgu arendamiseks (719,5 miljonit eurot),

maanteetranspordi CO2-heite vähendamiseks ja

moderniseerimiseks (99,6 miljonit eurot),

meresadamate ehitamiseks (78,9 miljonit eurot) ja

siseveeteede rajamiseks (44,7 miljonit eurot).

28

2017. aasta ühendatud projektikonkurss hõlmab

näiteks järgmisi algatusi: Taanit ja Saksamaad

ühendava Fehmarnbelti tunnelini viiva raudteeliini

piiriülese kiiruse suurendamine; Sloveenia Divača-

Koperi raudteeliini laiendamine ja

moderniseerimine, et suurendada selle

läbilaskevõimet, ohutust ja talitluskindlust; Belgia

suurima siseveetee, Alberti kanali kohandamine

suuremate kaubavedude jaoks; Poola Gdanski

sadama läbilaskevõime suurendamine.

Innovatsiooni ja alternatiivkütuste valdkonnas on

rahastamiseks valitud rida mitmeid liikmesriike

hõlmavaid projekte eesmärgiga luua

elektrisõidukite ülikiire laadimise süsteem.

Euroopa ühendamise rahastu vahehindamisel27

leiti,

et vajadus investeerida taristu arendamisse on

endiselt suur ja jätkuvalt esineb turutõrkeid, eriti

piiriüleste suurprojektide puhul, mille kulud tekivad

kohalikul ja riiklikul tasandil, aga kasu on saavutatav

Euroopa mastaabis, või kui mitme liikmesriigiga

projektide kulude ja hüvede jaotus on

ebasümmeetriline. Seega on programm endiselt

aktuaalne ja valdavalt tulemuslik, vaatamata sellele,

et paljud pikaajalised projektid on veel lõpule viimata.

Transpordi valdkonnas on 86 % praeguseks

eraldatud vahenditest seotud piiriülese

transporditaristuga, eelkõige põhivõrgu ja üheksa

koridori arendamisega, mis tuleb lõpule viia 2030.

aastaks. Energiasektoris aitab Euroopa ühendamise

rahastu tugevdada riikidevahelisi ühendusi, et

lõpetada energiavõrkude eraldatus ja viia lõpule

energia siseturu loomine. Digivaldkonna kohta leiti, et

programm on aidanud kaasa digiteenuste taristu

juurutamisele, et võimaldada valitsusasutustel,

kodanikel ja ettevõtjatel kasutada piiriüleseid

internetipõhiseid teenuseid. Ent programmi

potentsiaali täielikuks kasutamiseks tuleb veel

tegeleda teadlikkuse suurendamisega. Euroopa

ühendamise rahastu on jätkanud uuenduslike

rahastamisvahendite kasutamist ja väljatöötamist,

kuid nende juurutamist on osaliselt piiranud Euroopa

Strateegiliste Investeeringute Fondi pakutavad uued

võimalused

.

Kosmos

ELi majandus ja ühiskond sõltuvad üha enam

kosmosepõhistest rakendustest ja teenustest, mille

häired võivad osutuda väga kulukaks majandusliku

kasu seisukohast ja – mis veelgi olulisem – inimeste

ohutuse seisukohast28

.

Copernicus on ELi Maa seire programm, mis on üks

maailma suuremaid andmeallikaid ning loob sellisena

märkimisväärset lisaväärtust, eriti võrreldes sellega,

mis oleks saavutatav riiklikul tasandil. Satelliitide ja

andurite (maajaamad, õhuandurid, mereandurid)

süsteemil põhinev Copernicus annab usaldusväärset

ja ajakohastatud teavet kuue teemavaldkonna

teenuste kaudu: maismaa, meri, atmosfäär,

kliimamuutused, hädaolukordade ohjamine ja

julgeolek. See teave toetab mitmesuguseid ELi

poliitikaid ja rakendusi alates keskkonnakaitsest kuni

piirkondliku ja kohaliku planeerimise, põllumajanduse,

kestliku arengu ja piirivalveni.

Galileo ja Euroopa Geostatsionaarne

Navigatsioonilisasüsteem on ELi

satelliitnavigatsiooniprogrammid. Ühiselt annavad

need programmid positsioneerimise ja ajastuse

signaale, mida kasutatakse sellistes olulistes

majandusvaldkondades nagu mobiiltelefonivõrgud,

autode navigatsioonisüsteemid ja õhusõidukite

maandumistäpsuse suurendamine.

Copernicuse hädaolukordade ohjamise teenust

kasutati 2017. aastal rohkem kui 80 korda, et

abistada kodanikukaitses ja humanitaarabis

osalejaid hädaolukordadega tegelemisel. Seda

tehti muu hulgas järgmiste õnnetuste puhul: tormid

ja üleujutused Euroopas, metsatulekahjud

Hispaanias, Portugalis, Kreekas, orkaan Ophelia

Iirimaal, torm Poolas ning mujal maailmas:

Mehhiko ja Iraagi maavärinad ning USA ja Kariibi

mere piirkonna orkaanid Harvey ja Irma.

Orbiidil on 22 Galileo satelliiti, millest 18 töötavad

ja 2017. aasta detsembris üles lennutatud neli on

katsetuste etapis. Samuti kasvas 2017. aastal

süsteemi turul kasutuselevõtt tänu ligi 75 miljoni

Galileo võimekusega nutitelefoni müügile. Galileod

toetavaid kiipe sisaldavad näiteks Apple’i,

Samsungi ja Sony toodetud seadmed.

Vastavalt 2017. aastal valminud vahehindamisele29

on Copernicus kenasti järje peal ja täidab oma

eesmärke, kuigi erineval määral. Saadavad andmed

on kvaliteetsed ja usaldusväärsed ning see on koos

vabade andmete poliitikaga üks programmi tugevusi.

Sellegipoolest näitas hindamine ka vajadust

parandada andmete levitamist ja kättesaadavust ning

tugevdada kosmoseandmete integratsiooni muude

andmeallikate, poliitikavaldkondade ja

29

majandussektoritega, et suurendada nende

kasutamist.

Nagu vahehindamine näitas, liiguvad nii Galileo kui

ka Euroopa Geostatsionaarne

Navigatsioonilisasüsteem hästi oma eesmärkide

täitmise poole30

. 2016. aasta lõpus kasutas 20 riigis

enam kui 250 lennujaama oma maandumiseelse

lähenemise protseduurides Euroopa

Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi31

.

Alates 2018. aastast kasutavad kõik Euroopa Liidus müüdavad uued automudelid Euroopa

Geostatsionaarset Navigatsioonilisasüsteemi ja Galileod, et võimaldada õnnetuse korral arvutada

hädaabikõne tegemise kohta32

.

Hindamisel leiti ka mõningaid juhtimiskorraldusega

seotud ebatõhususi. Selleks on näiteks

otsustusportsessi aeglus, mis on tingitud kaasatud

osapoolte suurest arvust, aga ka sellest, et Globaalse

Satelliitnavigatsioonisüsteemi Agentuur ja Euroopa

Kosmoseagentuur rakendavad süsteemide

juurutamisel, kasutamisel ja töö korraldamisel

erinevaid juhtimismudeleid. Üks ebatõhususe allikaid

on ka turbejuhtimine: esimeste teenuste käivitamisel

ning juurutamiselt kasutamise etappi üleminekul on

ilmnenud probleeme, mis tuleb vajaliku turbetaseme

säilitamiseks ja tõstmiseks korralikult lahendada.

Kõnealused projektid mängisid rolli ka

pagulaskriisis. Näiteks ELi Maa seire programm

Copernicus edastas kujutisi, mis võimaldasid

2015. ja 2016. aastal jälgida rändajate lähtekohaks

olevaid sadamaid ja randasid. Galileo pääste- ja

otsinguteenus on vähendanud avariimajakate

leidmiseks kuluva aja kolmelt tunnilt kõigest

kümnele minutile, aidates oluliselt suurendada

asukoha määramise täpsust.

Rahvusvaheline katsetermotuumareaktor

(ITER)

Rahvusvahelise katsetermotuumareaktori (ITER)

ehitamise ja käitamisega soovitakse teha oluline

samm selles suunas, et näidata tuumasünteesi kui

perspektiivikat ja kestlikku energiaallikat. Tänu

sellistele olulistele eelistele nagu suurte kütusevarude

olemasolu ja CO2-heite puudumine võiks

tuumasüntees oluliselt toetada ELi pikaajalist

strateegilist eesmärki vähendada ohutult, tõhusalt ja

turvaliselt energiasüsteemi CO2-heidet. See on

ainulaadne pikaajaline teaduskoostöö projekt, mille

on rahvusvaheliselt kokku leppinud seitse partnerit

(EL, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Jaapan, Hiina,

Lõuna-Korea ja India). Ehitatav katsereaktor peaks

tõestama tuumasünteesi kui kestliku energiaallika

kasutuskõlblikkust.

Kuna projekti raames tuleb ehitada üle 10 miljoni osa,

on Euroopa tööstus- ja teadusasutustega sõlmitud

sadu hankelepinguid. 2017. aasta detsembri seisuga

oli 50 % ITERi esimese töötava järgu jaoks vajalikest

ehitustöödest lõpule viidud33

.

ITER vajab plasma stabiilsuse tagamiseks magneteid ning 2017. aastal tutvustati läbi aegade kõige

täiuslikumat ülijuhtivat magnetit,34

mis ehitatakse Euroopas.

Magneti kõrgus on 14 meetrit, laius 9 meetrit ja see

kaalub 110 tonni. See on esimene 18 toroidaalse

magnetvälja poolist, mis ITERis tööle hakkavad.

Poolid tekitavad tugeva magnetpuuri, et hoida kinni

tuumasünteesitavat kütust, mille eeldatav

temperatuur peaks tõusma 150 miljoni kraadini

Celsiuse järgi. ITERi toroidaalse magnetvälja poolide

tekitatav magnetväli on ligi miljon korda tugevam kui

Maa magnetväli. Euroopas toodetakse üheksa sellist

pooli ja üks varueksemplar. Ülejäänud üheksa

valmistatakse Jaapanis. Magnetite tootmises osaleb

vähemalt 600 inimest 26 ettevõttest.

Välja töötatud täiesti uued tooted annavad Euroopa

ettevõtetele eelise innovatsiooni ja konkurentsivõime

osas ning loovad võimalusi suurendada teadmisi,

saada oskusteavet ning arendada

kõrvaltehnoloogiaid ja seotud tooteid. 30. septembri

2017. aasta seisuga oli sõlmitud 601 toimivat

hankelepingut ja 322 toetuslepingut kogusummas

3,97 miljardit eurot (2008. aasta väärtus).

Euroopa ehitab ka ühe osa termotuumareaktsiooni

ümbritsevast magnetkestast (vaakumkamber). ITERi

jaoks vajalike kuumutussüsteemide katsetamiseks on

Euroopasse ehitatud ainulaadne katserajatis35

.

30

1.2. Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne sidusus (eelarverubriik 1b)36

Rubriigi 1b raames eraldati programmidele 2017.

aastal 54 miljardit eurot, mis moodustab 34 % ELi

2017. aasta kogueelarvest. Rubriigis 1b on kuus

erinevat kuluprogrammi. See hõlmab Euroopa

Regionaalarengu Fondi (ERF), Ühtekuuluvusfondi,

Euroopa Sotsiaalfondi (ESF)37

– sealhulgas noorte

tööhõive algatuse sihtotstarbelist täiendavat

assigneeringut – ja Euroopa abifondi enim puudust

kannatavate isikute jaoks. Kõiki neid programme

rakendatakse eelarve jagatud täitmise vormis.

Diagramm. Peamised programmid, mida 2017. aastal rahastati alamrubriigi 1b raames. Muude programmide kategooria sisaldab panust

Euroopa ühendamise rahastusse, Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, äärepoolseimate ja hõredalt asustatud

piirkondade toetamiseks, tehnilisse abisse, katsemeetmetesse ja ettevalmistavatesse meetmetesse. Kõik summad on miljonites

eurodes.

.

Euroopa Komisjoni prioriteetide toetamine

Ühtekuuluvuspoliitika sekkumised toetavad Junckeri komisjoni mitmeid prioriteete, eriti töökohtade loomist,

majanduskasvu ja investeeringuid. See on kõige olulisem ELi investeerimisvahend strateegia „Euroopa 2020“

eesmärkide saavutamisel, toetades majanduskasvu ja töökohtade loomist ELi tasandil ning struktuurireforme

riiklikul tasandil. See on muutunud Euroopa majandusliku juhtimise oluliseks osaks ning tähtsaks panustajaks

investeeringutest, struktuurireformidest ja vastutustundlikust riigirahandusest moodustuva kolmnurga kõigisse

elementidesse. Eeltingimused on aidanud kaasa tulemuslikeks investeeringuteks soodsate õiguslike ja

struktuuriliste tingimuste loomisele ning selle kasulik mõju kandub ka väljapoole ühtekuuluvuspoliitika piire. See

poliitika omandab järjest suuremat tähtsust majanduskriisi mõju lühiajalisel vähendamisel ning piirkondade

sisemise arengupotentsiaali suurendamisel keskpikas perspektiivis. Lisaks poliitika makromajanduslikele

tingimustele, mis loovad täiendavaid stiimuleid toimivate makromajanduspoliitikate kujundamiseks, võimaldab

ühtekuuluvuspoliitika suhtes kehtiv määrus komisjonil poliitikat ümber planeerida juhul, kui aasta jooksul

esitatakse uusi investeeringute aspektist olulisi riigipõhiseid soovitusi. Ühtekuuluvuspoliitika toetab Euroopa

investeerimiskava ja täiendab Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi. Seda tehakse mitmel moel:

kaasates avaliku ja erasektori investeeringuid, toetades struktuurireforme ja parandades juurdepääsu

rahastamisele. Raha investeeritakse strateegiliselt teadusuuringutesse ja innovatsiooni ning väikeettevõtete ja

digitaaltehnoloogia toetamisse, aidates sellega saavutada ELi aruka majanduskasvu eesmärke.

Samuti toetab see digitaalse ühtse turu ning energialiidu ja kliima valdkondi. Tänu ELi kõigi aegade suurimale

energia, keskkonna, kliima ja säästva transpordi investeeringute eelarvele antakse oluline panus, et juhtida

Euroopa üleminekut vähese CO2-heitega majandusele.

Ühtekuuluvuspoliitika aitab arendada siseturgu ning toetab mitmeid meetmeid, mis on seotud pagulaskriisile

reageerimise, rändepoliitika ja sotsiaalprobleemidega, näiteks vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse mõju

vähendamine suurde puudusse sattunud inimeste seas, ning (noorte) tööhõive toetamine.

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi eesmärk on tugevdada ELi

majanduslikku ja sotsiaalset sidusust, vähendades

piirkondade ebavõrdsust ning toetades vähem

arenenud piirkondade täielikku lõimimist ELi

siseturuga. Euroopa Sotsiaalfond on ELi põhiline

vahend, millega toetatakse töökohtade loomist,

aidatakse inimestel saada paremaid töökohti, kõigile

õiglasemate töövõimaluste tagamist ning oskuste

suurendamist ja ümberõpet. Euroopa abifond enim

puudust kannatavate isikute jaoks toetab ELi

riikide tegevust enim puudust kannatavate isikute

abistamisel muu hulgas toidu, rõivaste ja sotsiaalse

kaasamise meetmetega, et aidata inimestel

vaesusest välja tulla.

Ühtekuuluvuspoliitika on ELi põhiline

investeerimispoliitika, mis on suunatud kõikidele ELi

piirkondadele ja linnadele, et toetada töökohtade

loomist, ettevõtete konkurentsivõimet,

majanduskasvu ja kestlikku arengut ning parandada

kodanike elukvaliteeti.

Võrreldes aastate 2007–2013 mitmeaastase

finantsraamistikuga kulus aastatel 2014–2020

ühtekuuluvuspoliitikat reguleeriva raamistiku

vastuvõtmiseks umbes kuus kuud kauem. See

õigusaktide hiline vastuvõtmine ning uued nõuded,

mille eesmärk on parandada poliitika tulemuslikkust ja

tulemuste kvaliteeti (nt eeltingimused, programme

reguleerivate asutuste nimetamine), lükkasid edasi

2014.–2020. aasta programmide rakendamise algust.

Sellegipoolest võib perioodi 2014–2020 programmide

esimesi aastaid vaadates näha juba esialgseid

tulemusi.

Kuigi projektide valimine algas perioodiga 2007–2013 võrreldes aeglasemalt, on selle kiirus käimasoleval programmiperioodil nüüdseks samale tasemele jõudnud. 2018. aasta jaanuariks oli Euroopa Regionaalarengu Fondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja noorte tööhõive algatuse toetuste jaoks kogu Euroopast välja valitud 673 800 projekti rahastamise kogusummaga 260 miljardit eurot, mis moodustab 54 % kogu perioodi jooksul kasutatavatest vahenditest. See projektide valimise tase aastatel 2014–2016 on võrreldav perioodi 2007–2013 esimeste aastatega

38 ning on põhjust arvata, et

rakendamise kiirus muutub nüüdsest ligikaudu sarnaseks eelmise perioodiga.

2017. aasta lõpuks oli valminud 99 % Euroopa

Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa

Regionaalarengu Fondi mõjutavate eeltingimuste

tegevuskavadest. Eeltingimuste mõte oli motiveerida

liikmesriike tegema struktuurseid muudatusi ja

poliitilisi reforme, kaasa arvatud neid, mis on seotud

asjaomaste riigipõhiste soovitustega39

.

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond

Diagramm. Euroopa Regionaalarengu Fondi rakendamise

edenemine (kogukulu) seisuga 31.12.2017.

Allikas: https://cohesiondata.ec.europa.eu/funds/erdf

Projektide valiku määrad on oluliselt tõusnud, jõudes

Euroopa Regionaalarengu Fondi puhul 53 %ni, mis

hõlmab 147 miljardit eurot investeeringuid 160 000

projektis (võrreldes 72 miljardiga 2016. aasta lõpus),

ja Ühtekuuluvusfondi puhul 2017. aasta lõpuks

64,3 %ni, mis hõlmab 48 miljardit eurot

investeeringuid 8 600 projektis (võrreldes 19,6

miljardiga 2016. aasta lõpus). See on hea tulemus

võrreldes sama ajavahemikuga perioodil 2007–2013.

2017. aasta lõpu andmetest võib näha enamiku

liikmesriikide ja teemavaldkondade lõikes ühtlasemat

edasiminekut.

Kuna fondide investeeringud on olemuselt

pikaajalised, on eelarve täitmise (ELi maksete) tase

programmiperioodi esimestel aastatel tavaliselt madal

(nii oli see ka aastatel 2014–2016) ja hakkab

programmitöö viimastel aastatel tõusma. See kehtib

eriti suurprojektide kohta, millel on suurte

taristuinvesteeringute tõttu tavaliselt pikk

32

tegevustsükkel ja käivitamisetapp (planeerimine,

programmitöö, lubade hankimine) ilma suuremate

väljamakseteta. Euroopa Regionaalarengu Fondist oli

2017. aasta lõpuks programmidele välja makstud

13 % ja Ühtekuuluvusfondist 18 %.

Euroopa Regionaalarengu Fond ja Ühtekuuluvusfond toetavad ühtse turu arengut, tekitades ühtlasi vähem arenenud piirkondadest ülejäänud Euroopasse üle

kanduvat mõju, eriti tänu parematele ühendustele ja suurematele kaubavoogudele. Perioodi 2007–2013

programmide keskmine kasulik netomõju Ühtekuuluvusfondist abi mittesaavatele riikidele on

2023. aastaks hinnanguliselt 0,12 % sisemajanduse koguproduktist.

40

Seoses programmide saavutustega, millest

liikmesriigid olid 2016. aasta lõpuks teatanud, on

Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Regionaalarengu

Fondi all rakendatud projektid andnud juba järgmisi

tulemusi:

- toetatud 84 579 ettevõtjat, kellest enam kui

36 000 sai toetust rahastamisvahenditega;

- kaasatud üle 593 miljoni euro erasektori

investeeringuid, mis on samal tasemel avaliku

sektori ettevõtlustoetusega (toetused ja muud

vahendid);

- loodud 10 300 töökohta ja tööle võetud 636 uut

teadlast;

- 41 800 leibkonna parem energiatarbimisklass ja

avalike hoonete primaarenergia aastatarbimise

vähenemine 14,9 miljoni kWh võrra;

- paremad tervishoiuteenused 2,7 miljonile

inimesele; parem veevarustus 156 000 inimesele

ja parem reoveepuhastus 73 000 inimesele;

- 54 km üleeuroopalise transpordivõrgu (TENT-T)

uusi teid, 217 km renoveeritud või

moderniseeritud teid ning 92 km renoveeritud või

moderniseeritud raudteed.

Värsketest andmetest41

nähtub, et paljudes liikmesriikides oli aastatel 2015–2017

struktuurifondide vahendite osakaal avaliku sektori investeeringutes üle 40 %.

Diagramm. Ühtekuuluvuspoliitika rahastuse hinnanguline osakaal avaliku sektori investeeringutes, 2015–2017. Allikas: Eurostat, DG

Regio http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cohesion7/7cr.pdf

Konkreetselt töökohtade, majanduskasvu ja investeeringutega seoses 2016. aasta lõpuks välja

valitud projektid peaksid looma tänu väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetusele otseselt

155 600 töökohta.

Kuni 2017. aasta lõpuni Euroopa Regionaalarengu

Fondist rahastamiseks valitud projektidest toetatakse

enam kui 450 000 väikest ja keskmise suurusega

ettevõtjat. Nende projektide raames:

- enam kui 200 000 kõnealustest ettevõtetest

toetatakse nõuannete ja nõustamisega (see

moodustab 45 % lõppeesmärgist);

- toetuse saamiseks on välja valitud üle 70 000

iduettevõtja (46 % eesmärgist) ja juba lõppenud

projektidest on kasu saanud 16 800 iduettevõtjat;

- 2016. aasta lõpuks välja valitud projektide kaudu

kaasatakse üle 9,5 miljardi euro erasektori

investeeringuid, mis on samal tasemel avaliku

sektori ettevõtlustoetusega (toetused ja muud

vahendid) ja millest 0,6 miljardit eurot on juba

saavutatud.

Lisaks oli 2017. aasta lõpuks toetust antud ligi 30 700

teadus- ja innovatsiooniprojektile, millega tagati selle

valdkonna investeeringute kõrge tase ja avaldati

soodsat mõju ELi siseriiklikele netomaksetele

teaduse ja arengu valdkonnas.

33

Euroopa Regionaalarengu Fondist ja

Ühtekuuluvusfondist on toetatud ka paljusid

sekkumisi hariduse (enam kui 16 500

taristuinvesteeringut) ja sotsiaalse kaasatuse

valdkonnas, aidates nii kaasa seotud peamiste

eesmärkide saavutamisele.

Hoogu on kogumas ka digitaalse ühtse turu

toetamine perioodi 2014–2020 programmidest. 2017.

aasta lõpuks oli välja valitud ligikaudu 5 500 projekti,

et toetada sidusa digitaalse ühtse turu saavutamist, ja

asjaomaste investeeringute kogumaht oli 9,1 miljardit

eurot (Euroopa Regionaalarengu Fond ja riikide

kaasrahastamine kokku).

Märkimisväärseid saavutusi oodatakse 2016. aasta

lõpuks välja valitud projektidelt ka energiatõhususe

ja taastuvenergia valdkonnas, kus peaks lisanduma

üle 2 000 MW täiendavat taastuvenergia

tootmisvõimsust; kasvuhoonegaaside heitkogused

peaksid vähenema enam kui 3 miljoni tonni CO2-

ekvivalendi võrra, et aidata saavutada

kliimamuutustega seotud eesmärke.

Hinnanguliselt sai 2016. aasta lõpuks ligikaudu miljon uut leibkonda juurdepääsu lairibaühendusele, mis

aitab luua digitaalsete võrkude ja teenuste õitsenguks vajalikke tingimusi ning annab tarbijatele ja

ettevõtjatele kogu Euroopas ja eriti maapiirkondades parema ligipääsu digitaalsetele kaupadele ja

teenustele.

Ühtekuuluvuspoliitika on aktiivselt kaasa aidanud

komisjoni jõupingutustele tõhusaks rändajate

lõimimiseks. Sotsiaalse kaasatuse valdkonnas

praeguseks välja valitud ja rakendatava 3 500 projekti

kaudu on tehtud investeeringuid sotsiaalvaldkonda,

tervishoidu, haridusse, elamuehitusse, lastehoidu ja

taristusse. Et rändajate ja pagulaste toetamiseks

tehtavaid investeeringuid paremini esile tõsta, tehti

ettepanek lisada Euroopa Regionaalarengu Fondi

määrusesse vastav uus investeerimisprioriteet.

Programmiperioodi 2014–2020 mõju ja väljundite

hindamise tulemused peaksid hakkama

liikmesriikidelt laekuma 2018. aastal, kuna esialgu on

enamjaolt saadaval vaid andmed programmide

edenemise kohta. Alates 2018. aastast on projektid

juba küpsemas seisus ning hakatakse hindama

esimesi tulemusi.

Peale selle algatas komisjon hindamise aastatel

2000–2013 Euroopa Regionaalarengu Fondist ja

Ühtekuuluvusfondist toetust saanud suurte projektide

kohta. Lisaks teeb komisjon 2018. aastal

vahehindamise Euroopa piirkondades ühisabi

toetamise projektide algatuse (JASPERS) kohta.

Euroopa Sotsiaalfond ja noorte tööhõive algatus

Euroopa Sotsiaalfond on ELi peamine

rahastamisvahend struktuurireformide toetamiseks

tööhõive, hariduse ja koolituse valdkonnas ning see

on otseselt seotud strateegia „Euroopa 2020“

tööhõive, hariduse ja vaesuse leevendamise

prioriteetide ja peamiste eesmärkidega. See aitab

edendada ELis majanduslikku ja sotsiaalset sidusust

ja sotsiaalset kaasatust ning toimib rahandusliku

solidaarsuse ja majandusliku lõimimise vahendina.

Rohke tõendusmaterjal kinnitab Euroopa

Sotsiaalfondist toetatud poliitikate ELi lisaväärtust,

mis ei oleks olnud ilma ELi investeeringuteta

saavutatav või oleks teostunud palju väiksemal

määral. Peale selle investeerivad liikmesriigid tänu

Euroopa rahastusele ka valdkondadesse ja

sihtrühmadesse (või teevad reforme), millega nad

ilma selleta ei oleks tegelenud – isegi kui riigisisesed

vahendid on olemas. Nii toimib Euroopa Sotsiaalfond

paljudes liikmesriikides olulise reforme toetava

vahendina Euroopa majanduse jaoks väga olulistes

valdkondades kooskõlas Euroopa poolasta kontekstis

esitatud soovitustega: tööturupoliitika reformid, noorte

tööhõive, kutsehariduse ja -õppe ajakohastamine,

sotsiaalhoolekande süsteemid ja haldusreformid.

Kõigi rakenduskavade täitmine kiirenes 2017. aastal

jõudsalt, kuigi liikmesriikide ja programmide vahel

esines olulisi erinevusi. 2017. aasta strateegilises

aruandes42

rõhutatakse, et Euroopa struktuuri- ja

34

investeerimisfondid loovad liikmesriikide ja nende

piirkondade jaoks stabiilse pikaajalise

investeerimisraamistiku.

2017. aasta jooksul on perioodi 2014–2020 Euroopa

Sotsiaalfondi programmidele välja makstud ligi 11,0

miljardit eurot (koos eelmaksetega) ning 2017. aasta

lõpuks oli kasutusmäär (vahemaksete osakaal

aastateks 2014–2020 ette nähtud eraldisest) 8,25 %.

Hoolimata tõendatud kulutuste madalast tasemest, on

projektide keskmine valikumäär kerkinud üle 42 %,

mis näitab, et kohapealne rakendamine on korralikult

käivitunud ning loob eeldused, et struktuurifondid

saaksid anda kõnealustes valdkondades tugeva

panuse strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide

saavutamisse.

Noorte tööhõive algatuse rakendamine kiirenes 2017.

aastal. 2017. aasta lõpus olid noorte tööhõive

algatuse raames toetamiseks valitud tegevuste

rahastamiskõlblikud kogukulud ligi 7 miljardit eurot ja

toetusesaajad olid deklareerinud üle 3,20 miljardi

euro. Komisjon on saanud liikmesriikidelt ligi 2,70

miljardi euro väärtuses noorte tööhõive algatuse

maksetaotlusi (k.a vahemaksed ning algsed ja iga-

aastased eelmaksed).

Euroopa Sotsiaalfondi rakendamiseks on eelnevalt

kindlaks määratud lihtsustatud kuluarvestuse meetod

ja summa, mis aitab vähendada juhtimiskontrolli jaoks

säilitatavate dokumentidega seotud halduskoormust.

Ühikuhindadega kaetav kogukulu on eeldatavasti

ligikaudu 9 miljardit eurot.

Kuigi rakendamise määrad on olenevalt liikmesriigist

ja rakenduskavast väga erinevad, olid Euroopa

Sotsiaalfondi noorte tööhõive algatuse

koondsaavutused 2016. aasta lõpuks järgmised:

7,8 miljonit osalejat43

, nende seas 4,2 miljonit töötut ja 2,1 miljonit mitteaktiivset isikut; 1,6 miljonit osalejat

olid pikaajalised töötud;

osalejatest 787 000 leidsid Euroopa Sotsiaalfondi või noorte tööhõive algatuse tulemusena töö, 820 000

omandasid osalemise lõpuks kvalifikatsiooni; 276 000 osalejat said tänu fondi toetusele haridust või

koolitust;

458 000 ebasoodsas olukorras osalejat, sealhulgas rändetaustaga isikud, kaasati tööotsingusse,

haridusse/koolitusse, omandasid kvalifikatsiooni või asusid tööle, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjana.

2017. aasta detsembriks olid liikmesriigid

deklareerinud, et noorte tööhõive algatusest on

kasu saanud 1,7 miljonit noort.

Küprosel ja Bulgaarias töötas programmist lahkumise

järel 45 % noorte tööhõive algatuses osalejatest.

Itaalias on praegu töökoht 35 % programmi läbinud

osalejatest.

Enamikus noorte tööhõive algatuse kohta

liikmesriikides tehtud hindamistest järeldati, et

sekkumistega toetati üldjuhul neid, kes seda kõige

rohkem vajasid, nagu näiteks pikaajalised töötud,

mitteaktiivsed ja heitunud noored; sekkumistelt oodati

suurt kasulikku mõju. Kõige paremaid tulemusi

saavutati seal, kus projekti partnerid ja sidusrühmad

(nt tööturuasutused, koolid ja kohalikud

omavalitsused) tegid koostööd. Ühe konkreetse

probleemina toodi esile raskused teabe viimisel

mittetöötavate ja mitteõppivate isikuteni, eriti kui nad

kuuluvad kõige haavatavamatesse rühmadesse.

Peale selle näib, et mittetöötavad ja mitteõppivad

isikud on väga erisuguse koosseisuga rühm ning iga

sihtrühma puhul tuleb kasutada tööturu vajadustega

arvestades erinevat sekkumiste kombinatsiooni.

Lisaks noorte tööhõive algatusele on mõnes

liikmesriigis hinnatud ka Euroopa Sotsiaalfondi

toimimist varasematel aastatel. Üldiselt järeldati neis

hinnangutes, et fondil on soodne mõju töö leidmisele

ja säilitamisele.

Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

Vaesus ja sotsiaalne tõrjutus on strateegia „Euroopa

2020“ elluviimisel suureks takistuseks. Euroopa

abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks

täiendab olemasolevaid ühtekuuluvusvahendeid,

kuna pakub abi neile, kes on tööturust juba liiga

kaugel, et Euroopa Sotsiaalfondi

aktiveerimismeetmed saaksid neid aidata.

2017 oli abifondi kohapealse rakendamise ja

rakenduskavade vastuvõtmise aasta. 2017. aasta

lõpuks andsid fondi toetatud sekkumised tulemusi

valdavas enamikus liikmesriikides, pakkudes nii

materiaalset abi kui ka sotsiaalse kaasamise

meetmeid enim puudust kannatavate isikute heaks.

2016. aasta rakendamise aruannetest on näha jätkuv

edasiminek programmide elluviimisel.

Hinnangute kohaselt sai 2016. aastal toiduabi 15,3 miljonit inimest, üle 660 000 inimesele anti esmast

materiaalset abi ning ligi 23 000 inimest osales sotsiaalse kaasamise tegevustes. Euroopa abifond

enim puudust kannatavate isikute jaoks kaasrahastas enam kui 377 000 tonni toiduainete jagamist.

Fondi kohapealne rakendamine kajastub ka rahalises

rakendamises: komisjon oli 2017. aasta lõpuks teinud

1,02 miljardit eurot väljamakseid, sellest 602,8 miljonit

eurot vahemaksetena ja 419,5 miljonit eelmaksetena.

Eespool kirjeldatud väljundid ja tulemused osutavad,

et fond on eesmärkide saavutamisega järje peal ning

väikesele eelarvele vaatamata täiendab see vahend

riiklikke jõupingutusi vaesuse kaotamiseks ja

35

sotsiaalse kaasatuse edendamiseks. Lisaks on see

väga oluline vahend äärmise vaesuse olukordade

leevendamiseks, samuti partnerluste ja võrgustike

loomiseks, teadlikkuse suurendamiseks ja osalejate

vahel teadmiste vahetamiseks.

2016. aasta rakendamise aruannetes osutatakse

programmi järgmistele saavutustele:

- aastatel 2014–2016 anti toiduabi hinnanguliselt

37,1 miljonil juhul, esmast materiaalset abi 0,7

miljonil juhul ning sotsiaalse kaasamise

tegevustes osales ligi 23 000 isikut;

- 2016. aasta lõpuks oli jaotatud kokku ligi 940 000

tonni toiduaineid;

- hinnanguliselt 50 % Euroopa abifondi toetuste

lõppsaajatest on naised, ligi 30 % on kuni 15-

aastased lapsed ning enam kui 11 % on

rändajad, välistaustaga isikud või vähemuste

esindajad, sealhulgas näiteks romade kogukonna

ja muude tõrjutud kogukondade liikmed.

Fondi käimasoleva vahehindamise esialgsed

tulemused näitavad, et sellel on selge mahuefekt

mitmes liikmesriigis, kus see vahend aitab korvata

riikliku abi puudujääke. Soomes, Itaalias, Leedus ja

Slovakkias on fond ainus toiduabi allikas. Isegi

väljakujunenud toiduabi kanalitega liikmesriikides

toimib Euroopa abifond enim puudust kannatavate

isikute jaoks täiendava rahastamisallikana ja aitab

viia lõppsaajateni täiendavaid tooteid (mahuefekt).

Lisaks on tõendeid fondi protsessiefektist, mis

avaldub toidu- ja materiaalset abi andvate

vabaühenduste ja keskvalitsuste tõhusamas

partnerluses.

Lisaks näitab hindamine fondi tõhusat toimimist

toidupuuduse leevendamisel ja sotsiaalse kaasatuse

toetamisel. Sidusrühmad hindavad fondi eriomaseid

aspekte ja rõhutavad vajadust neid säilitada. Need on

näiteks suurem paindlikkus ja üldiselt vähem ranged

haldusnõuded võrreldes Euroopa Sotsiaalfondi

peavoolu programmidega, samuti väljakujunenud

võrgustikud ja toimivad abi andmise viisid. Madal

künnis võimaldab anda abi isikutele, kelleni

sotsiaalteenused ei jõua, näiteks kodutud, uued või

dokumentideta rändajad ja vaesusriskis elavad

eakad. Lisaks võimaldab fond uutele vajadustele ja

kriisiolukordadele kiiresti reageerida. Suur osa

halduskoormusest tuleneb liikmesriikide tasandil

kehtestatud nõuetest, näiteks kitsast

toetuskõlblikkuse määratlusest.

Ühtekuuluvuspoliitika programmide hindamise täiendavad ühised järeldused

Komisjon on korraldanud ühtekuuluvuspoliitika

programmide perioodi 2007–2013 tulemuste ning

perioodi 2014–2020 programmitöö ja rakendamise

algusjärgu analüüsimiseks mitmeid hindamisi44

ja

uuringuid45

. Kogutud tõendid kinnitavad

ühtekuuluvuspoliitika investeeringute olulist panust

majanduskasvu, töökohtade ja investeeringute

edendamisse ning suurt mõju sotsiaalmajanduslikule

lähenemisele ning keskkonnaalase ja territoriaalse

sidususe suurendamisele ELi liikmesriikide ja

piirkondade vahel.

Komisjoni järelhindamine ühtekuuluvuspoliitika

perioodi 2007–2013 kohta46

kinnitas

ühtekuuluvuspoliitika jätkuvat pikaajalist mõju. Lisaks

näitas see, et ühtekuuluvuspoliitika otsene ja kaudne

mõju toob kasu Euroopa Liidu igale piirkonnale ja

riigile, kaasa arvatud netomaksjatele.

Perioodi 2007–2013 kohta esitatud liikmesriikide

lõplikud seireandmed iseloomustavad

ühtekuuluvuspoliitika saavutusi mõnes olulises

poliitikavaldkonnas.

Kokku loodi perioodi 2007–2013 rahastuse abil 1,3 miljonit töökohta ja ühtekuuluvuspoliitikaga toetati

enam kui 355 000 VKEd.

Transpordisektoris teatasid liikmesriigid olulisest

saavutusnäitajate kasvust.

Ehitati 6 500 km uusi teid, kaasajastati 41 000 km teid, ehitati 476 km uut raudteed ja renoveeriti 7 500 km raudteed. Aruannete kohaselt on paranenud 15

miljoni inimese varustatus puhta joogiveega ning 19,7 miljonit inimese jaoks on parandatud

reoveepuhastusrajatisi. Lairibaühendusega kaetud piirkonnas elavate inimeste arv kasvas aastatel

2007–2013 tänu ühtekuuluvuspoliitika rahastusele 20,5 miljoni võrra.

Sellegipoolest vajavad mitmed valdkonnad endiselt

reforme. Ühtekuuluvuspoliitika reageeris finantskriisile

stabiliseeriva vastutsüklilise tegevusega ning püüdis

vastu tulla uutele vajadustele näiteks seoses

rändekriisiga, kuid selle võime uute asjaolude ja

probleemidega kohaneda oli piiratud. See kinnitab

vajadust analüüsida, kuidas saaks

ühtekuuluvuspoliitika ootamatuteks arenguteks,

kriisideks ja ühiskondlikeks muutusteks paremini

valmistuda ja neile reageerida.

Kuigi perioodil 2014–2020 võib leida häid näiteid ELi

rahastamisvahendite paremast ühitamisest, tuleb

koostoimet valdkondlike poliitikate ja muude

kuluprogrammidega veelgi suurendada. Perioodi

2014–2020 kogemused näitavad, et endiselt on vaja

lisajõupingutusi eeskirjade ühtlustamiseks47

ning osa

võimalusi suuremaks koostoimeks valdkondlike

poliitikate ja programmidega (nt LIFE, Euroopa

ühendamise rahastu, Horisont 2020, Erasmus+,

36

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond ning

Sisejulgeolekufond) jäi kasutamata.

Inimkapitali arengusse investeerivate ELi fondide

eeskirjad on erinevad. Selline killustatus vähendab

tõhusust. Lisaks vähendab fondide praegune

killustatus nende vastastikust täiendavust, mõju ja

meetmete nähtavust. Näiteks saaks esmast

materiaalset abi, mida pakub Euroopa abifond enim

puudust kannatavate isikute jaoks, paremini

ühendada Euroopa Sotsiaalfondi raames

korraldatavate sotsiaalse kaasamise ja töölesobivuse

meetmetega.

Projektide toetusesaajad kogevad endiselt raskusi

nende fondide kasutamisel ja projektide kiirel

elluviimisel. Poliitika haldamine on liiga keeruline ja

riikliku ja piirkondliku tasandi ametiasutuste jaoks.

Seega on tulevikus vaja palju tugevamat pingutust, et

lihtsustada rakendamist ja võimaldada kiiremat ja

paindlikumat programmide koostamist. Euroopa

Kontrollikoda on esitanud mitmes eriaruandes48

tähelepanekuid ja soovitusi ühtekuuluvuspoliitika

fondide lihtsustamiseks, leides, et tulemuslikkuse

kavasid tuleks lihtsustada, halduskoormust ja

rakendusviivitusi peaks vähendama, riiklikud

arengukavad tuleks omavahel kooskõlla viia ning

kasutatavate näitajate arv peaks olema põhjendatud.

37

1.3. Jätkusuutlik majanduskasv: Loodusvarad (eelarverubriik 2)49

Rubriigile 2 on 2017. aastaks eraldatud 58,6 miljardit

eurot, mis moodustab 37 % ELi 2017. aasta

kogueelarvest. Rubriik 2 hõlmab kahte ühise

põllumajanduspoliitika sammast: esimene sammas

koosneb turutoetusmeetmetest ja otsetoetustest,

mida rahastab Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond;

teine sammas hõlmab maaelu arengu toetust, mida

rahastab Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfond. Samuti hõlmab rubriik Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi, ühise kalanduspoliitika

rahvusvahelist mõõdet (st piirkondlikke

kalandusorganisatsioone ning säästva kalapüügi

lepinguid), samuti keskkonna ja kliimameetmete

programmi (LIFE) raames elluviidavaid meetmeid

keskkonna ja kliima valdkonnas.

Diagramm. Peamised programmid, mida 2017. aastal rahastati rubriigi 2 raames. Muude programmide kategooria hõlmab

detsentraliseeritud asutusi, katseprojekte ja ettevalmistavaid meetmeid. Kõik summad on miljonites eurodes.

Euroopa Komisjoni prioriteetide toetamine

Selle rubriigi meetmed toetavad komisjoni prioriteete „Töökohad, majanduskasv ja investeeringud“, „Energialiit

ja kliimameetmed“ ning teataval määral prioriteete „Digitaalne ühtne turg“ ja „Tasakaalustatud ja edumeelne

kaubanduspoliitika üleilmastumise ohjamiseks“. Need aitavad saavutada jätkusuutliku majanduskasvu

valdkonnas strateegia „Euroopa 2020“ eesmärke ning on tööhõivet ja innovatsiooni edendavate investeeringute

kaudu seotud aruka ja kaasava majanduskasvuga.

Ühise põllumajanduspoliitika peamised eesmärgid mitmeaastase finantsraamistiku perioodil 2014–2020 on

elujõuline toiduainetööstus, loodusvarade keskkonnasäästlik majandamine, kliimameetmete korraldamine ning

tasakaalustatud territoriaalne areng. Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi meetmete põhirõhk on

toidutarneahelas toormetootjate olukorra täiendaval parandamisel, põllumajandus- ja põllumajandusliku

toidutootmissektori konkurentsivõime tugevdamisel ning suures osas tootmiskohustusega sidumata

otsetoetuste kaudu põllumajanduslike majapidamiste sissetuleku toetamisel. Ühise põllumajanduspoliitika teise

samba raames toetab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond maapiirkondade majandusliku, sotsiaalse ja

keskkonnaalase heaolu suurendamist ning maakeskkonna jätkusuutlikkuse tagamist.

38

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi põhieesmärk perioodi 2014–2020 finantsraamistikus on soodustada ühise

kalanduspoliitika rakendamist, toetades keskkonnasäästlikku, ressursitõhusat, uuenduslikku,

konkurentsivõimelist ning teadmistepõhist kalandust ja vesiviljelust. Eesmärkide hulka kuulub ka tööhõive

suurendamine ja territoriaalse ühtekuuluvuse arendamine, kalandustoodete turustamise ja töötlemise

täiustamine ning integreeritud merenduspoliitika rakendamise toetamine. Programm LIFE on spetsiifiline

rahastamisvahend, mis on suunatud keskkonna- ja kliimameetmetele ning täiendab mitmeaastase

finantsraamistiku (2014–2020) jaoks vastu võetud peavoolustamise lähenemisviisi, mille kohaselt keskkonna- ja

kliimameetmed on kõigi peamiste instrumentide ja sekkumismeetmete lahutamatu osa.

Rubriigi 2 programmid panustavad ELi kohustuste täitmisse seoses kestliku arengu eesmärkide saavutamise ja

kestliku arengu tegevuskava 2030 rakendamisega.

Ühise põllumajanduspoliitika suhtes oli 2017 selle

tuleviku üle mõtisklemise aasta. Eelkõige keskenduti

lihtsustamise ja ajakohastamise küsimustele, aga ka

põllumajandustootjate kohale toiduainete

tarneahelas. Pärast ulatuslikke konsultatsioone

avaldas komisjon 2017. aasta novembris teatise

toidutootmise ja põllumajanduse tuleviku kohta50

.

Selles kirjeldatakse arukama, ajakohastatud ja

kestliku ühise põllumajanduspoliitika uut

rakendamismudelit. Poliitika peaks olema paindlikum,

tulemustele suunatud, edendama liikmesriikidele

rahastamiskavade väljatöötamisel palju olulisema rolli

andmise kaudu subsidiaarsust, järgima kokkulepitud

realistlikke ja piisavaid sihte ning aitama vähendada

toetusesaajate ELiga seotud halduskoormust.

Teatisest ilmnes, et sektori tootlikkus on alates 2005.

aastast kasvanud peaaegu 9 %, samas kui

kasvuhoonegaaside heide on alates 1990. aastast

langenud 24 % ja vähendatud on väetiste kasutamist,

mis on avaldanud positiivset mõju veekvaliteedile. Ent

selles osutati ka, et põllumajandusest saadav

sissetulek on endiselt väiksem kui töötasud

majanduses üldiselt.

ELi põllumajanduspoliitika tulemuslikkust näitab

kaubandusstatistika.

Põllumajanduslike toiduainete ekspordi väärtus jõudis 2017. aastal 137,9 miljardi euroni, kasvades 2016.

aastaga võrreldes 5,1 %.

Komisjon pidas 2017. aastal ka konsultatsioone

seoses põllumajandustootjate kohaga toiduainete

tarneahelas ja seoses ebaausate

kaubandustavadega ning võttis 2018. aasta aprillis

vastu ettepaneku toiduainete tarneahelas kõige

kahjulikumate ebaausate kaubandustavade

keelustamiseks, et tagada väikeste ja keskmise

suurusega toidu- ja põllumajandusettevõtjate

õiglasem kohtlemine.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfond

Mitmeaastase finantsraamistiku 2014–2020 esimestel

aastatel on Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi

rakendamine kulgenud sujuvalt ning see on

hõlmanud mõningaid lühiajalisi turutoetusmeetmeid.

Üldiselt on rakendamine kulgenud kavakohaselt ja

ilma suuremate raskusteta ning aastate jooksul on

arengusuund olnud positiivne.

Turuga seotud kulud

Puu- ja köögiviljasektoris ning loomakasvatuses

rakendatud turutoetusmeetmed on aidanud hoida

nimetatud sektoreid tasakaalus. Eriti (2016. aastal

rakendatud) kohandamistoetus ja piimatootjatele

piimatootmise vähendamiseks antav toetus

võimaldasid hallata turu häireid, mis olid tingitud

mitmetest makromajanduslikest teguritest

(tootmiskvootide lõppemine, teatud oluliste

turundussihtkohtade äralangemine väljaspool ELi).

Need abiprogrammid pakkusid mõjutatud tootjatele

liikmesriikides tõhusat tuge.

Viimase 12 kuu ekspordi koguväärtus näitas jätkuvat

kasvu, tõustes 2017. aastal 6,7 miljardit eurot

(+5,1 %), ja eriti ekspordi taastumist piimatoodete

(piimapulbri ja või puhul +1,0 miljard eurot; värskete

piimatoodete ja juustu puhul +530 miljonit eurot),

suhkru (+271 miljonit eurot) ja oliiviõli (+153 miljonit

eurot) kategooriates. Suhkru ekspordi suur kasv

2017. aasta viimases kvartalis oli seotud suhkru

tootmiskvootide lõppemisega 2017. aasta oktoobris,

millega jõudis lõpule ÜPP varasemate tarnepiirangute

kaotamine ja tugevdati poliitika turule orienteeritust.

Sarnaselt näitab ELi veiniekspordi pikaajaline areng

veinitootmise riiklike toetusprogrammide edukust.

Ajavahemikus 2012–2016 kasvas ekspordi väärtus

8,9 miljardilt eurolt 10,7 miljardi euroni ning see

suurendas ELi kaubavahetusbilansi ülejääki

netosummas 7,9 miljardi euro võrra. Ilmneb, et sama

suundumus jätkus ka 2017. aastal: veiniekspordi

laienemine püsis (+1,2 miljardit eurot võrreldes 2016.

aastaga ning netopanus kaubavahetusbilansi ülejääki

tõusis 9,2 miljardi euroni).

39

2017. aastal esitasid ELi koolipuuvilja ja

kooliköögivilja kavas osalevad liikmesriigid

hindamisaruanded kava rakendamise kohta

möödunud viiel aastal. Enamikust aruannetest ilmnes

soodne lühiajaline mõju (laste puu- ja

köögiviljatarbimine koolis kasvas) ning mõnel juhul

täheldati tarbimise sageduse või kogusega seotud

harjumuste muutust. Suuremas osas aruannetest

rõhutati ka tervisliku toitumisega seotud teadmiste ja

hoiakute paranemist laste seas. Kava pälvis laste,

õpetajate ja lapsevanemate poolt kiitva hinnangu ning

selle jätkumist toetati peaaegu täiesti üksmeelselt.

Põhilised parendussoovitused on seotud puu- ja

köögiviljade pakkumise sobiva sageduse ja

mitmekesisusega, õpetajate ja lapsevanemate

süstemaatilisema kaasamisega, parema teavituse ja

halduskoormuse vähendamisega.

Otsetoetused

Joonis. ELi otsetoetuste jaotus põllumajandustootjate vahel, allikas: Agri AAR

Taotlusaastal 2016 (majandusaasta 2017), mis oli

reformitud süsteemi rakendamise teine aasta, sai

otsetoetusi ligikaudu 7 miljonit põllumajandustootjat

ning kindlaks määratav toetatav kogupindala kattis

kokku ligi 85 % ELi kasutatavast põllumajandusmaast

(178 mln hektarit).

Jätkus maksete jaotuse tasakaalustamine

liikmesriikide vahel ja sees: andmed kinnitavad, et

keskmine otsetoetus hektari kohta ühtlustub

(liikmesriikide ja põllumajandustootjate tasandil)51

.

Kehtestatud on kõik kavad, mis võimaldavad

täiendavalt tegeleda teatud toetusesaajate

kategooriatega, eriti noorte põllumajandustootjate,

väikepõllumajandustootjate ning teatud kindlate

sektorite või piirkondadega, kus esineb struktuurseid

probleeme. Vajadusel on liikmesriigid oma otsuseid

uue süsteemiga võimaldatud paindlikkuse piires läbi

vaadanud, et kohandada rakendamise viise vastavalt

esimesel aastal saadud kogemustele.

Majandusaastal 2016 tehti makseid

40

põllumajandustootjatele teatud juhtudel tavalisest

hiljem, sest see oli reformi rakendamise esimene

aasta. Ent rakendamise tavapärane rütm oli

taastumas juba majandusaastal 2017 ning

eeldatavasti paraneb rakendamine liikmesriikides

eelolevatel aastatel veelgi.

41

Ühise põllumajanduspoliitika 2013. aasta reformiga

loodi kliimat ja keskkonda säästvate

põllumajandustavade toetus (nn rohestamistoetus),

mille eesmärk on ambitsioonikas tegevus kliima ja

keskkonna heaks. Selle arvele langeb 30 %

liikmesriikide aasta otsetoetuste paketist. Umbes

79 % ELi põllumajandusmaast kuulub

põllumajandusettevõtetele, mille suhtes kehtib

vähemalt üks kolmest „rohestamise“ kohustusest. Ent

kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade

toetuse hindamisel52

leiti, et rohestamismeetmete

sisemine potentsiaal ei ole täielikult realiseerunud.

Aastate 2015 ja 2016 rakendamisandmete põhjal on

üldine mõju ebaselge, aga näib olevat suhteliselt

piiratud ja liikmesriigiti erinev. Meetmete mõju

põllumajandusettevõtete toodangule ja

majanduslikule elujõulisusele näib olevat kaduvväike.

Hinnangus järeldati, et ühise põllumajanduspoliitika

praeguse üldise keskkonna- ja kliimaalase

arhitektuuri haldamine on osutunud oodatust

keerulisemaks ja raskemaks. Euroopa Kontrollikoda

leidis, et rohestamine muutis ühise

põllumajanduspoliitika oluliselt keerulisemaks, mis ei

ole rohestamise eeldatavaid tulemusi arvestades

põhjendatud53

. Kuna rohestamine kattub ühise

põllumajanduspoliitika muude

keskkonnavahenditega, tekib kontrollikoja arvates

tühimõju ja kahekordse rahastamise oht, kuigi

komisjoni ja liikmesriikide teatud otsused aitavad neid

ohte vähendada.

.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond

ÜPP teise sambasse kuuluvad maaelu arengu

programmid annavad olulise panuse ELi

majanduslikesse, sotsiaalsetesse ja

keskkonnaalastesse prioriteetidesse, võimaldades

arvesse võtta ELi põllumajanduse ja maapiirkondade

riiklikku ja piirkondlikku eripära. Euroopa

põllumajanduse innovatsioonipartnerluse raames

interaktiivsetele innovatsiooniprojektidele antava

toetuse, nagu ka koolituse ja mitmekesistamise

toetuse eesmärk on aidata saavutada strateegia

„Euroopa 2020“ eesmärke, kuna need ergutavad

innovatsiooni ja ettevõtlikkust. 2017. aastal esitasid

liikmesriigid teise iga-aastase rakendamisaruande,

milles käsitletakse 31. detsembril 2016 lõppenud

perioodi. Hoolimata teatud programmide hilinenud

vastuvõtmisest, mis peamiselt tulenes

õigusraamistiku hilisest vastuvõtmisest, toimub

rakendamine korralikul kiirusel. Üldiselt kinnitavad

nimetatud rakendamisaruanded kulutuste taseme

stabiilset tõusu, mis on võimaldanud korvata algseid

viivitusi.

Majandusaasta 2017 lõpuks jõudis kulutuste tase

21 %ni ELi maaelu arenguks eraldatud vahendite

kogusummast (arvestamata liikmesriikidele tehtud

eelmakseid), millele lisanduvad kulukohustused

katavad 42,7 % avaliku sektori kavandatud

kogukuludest. Seepärast ei ole väljundite ja

saavutatud tulemuste (2016. aasta lõpuks) kohta

teada olevad värskeimad arvnäitajad veel väga

esinduslikud. Eelolevatel aastatel võib eeldada

programmi rakendamise kiirenemist, eriti

investeeringute ja töökohtade loomise valdkonnas.

Mõnda head tulemust saab siiski juba nimetada.

Näiteks on täidetud 60 % elurikkust, mulla

majandamist ja veemajandust toetavate

majandamislepingutega hõlmatava

põllumajandusmaa 2020. aasta eesmärgist, ning

89 % kohalike arengustrateegiatega hõlmatud

maaelanikkonna protsendi 2020. aasta eesmärgist.

Diagramm. Otsetoetuste kulu potentsiaalselt toetuskõlbliku pindala hektari kohta liikmesriikide kaupa – 2016, allikas:

https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/statistics/facts-figures/direct-payments.pdf

42

Maaelu arengu programmid võimaldasid 43 400 põllumajandusettevõttel

54 investeerida

restruktureerimisse või moderniseerimisse;

12 100 põllumajandusettevõttes toetati tegevuse arendamist ja noorte põllumajandustootjatega seotud

investeeringuid;

5 600 põllumajandusettevõtet on hakanud osalema kvaliteedikavades, lühikestes tarneahelates, kohalikel

turgudel või tootjarühmades/-organisatsioonides;

61 800 põllumajandusettevõttes on rakendatud riskijuhtimiskava.

Maaelu arengu programmitöö perioodiks 2014–2020

on käivitatud mitmeid algatusi, mis peaksid

suurendama Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist tehtavate kulutuste tõhusust ja

tulemuslikkust, näiteks:

nn koondmäärusega55

tehtud muudatused,

mille eesmärk on täiustada

põllumajandustootjate riskijuhtimisvahendeid,

vähendada toetusesaajate halduskoormust

ja lihtsustada rahastamisvahendite tingimusi;

lihtsustatud kuluvõimaluste kasutamine 64 %

maaelu arengu programmides suurendab

kulutuste tõhusust ja tulemuslikkust ja

vähendab halduskoormust;

seoses rahastamisvahendite kasutamisega

maaelu arengu eelarve kasutusele võtmiseks

ja selle mõju võimendamiseks liigub fond

kavakohaselt eesmärgi suunas

kahekordistada rahastamisvahendite

kasutamist võrreldes perioodiga 2007–2013.

43

Näiteid maaelu arengu projektidest56

:

Aquaponics – toiduainete innovaatiliseks

tootmiseks kasutatav kasvuhoone Rootsis

Projekti kokkuvõte

Mulla toitainesisalduse vähenemine põhjustab üha

kasvavaid keskkonnaprobleeme, samas kui

järvedes ja jõgedes on probleeme toitainete

üleküllusega. Peckas Naturodlingar on

investeerinud tehnoloogiasse, mis võimaldab

suletud süsteemis ühendada tomati- ja

kalakasvatuse. Kaladelt saadav toitainerikas vesi

suunatakse tomatitele, mis need toitained

omastavad. Seejärel juhitakse puhas vesi tagasi

kalade juurde. See võimaldab kõiki toitaineid ja

vett tõhusalt kasutada ja süsteemist ei välju

mingeid jäätmeid. Rootsi maaelu arengu

programmist saadud toetuse abil ehitati 4 000 m2

kasvuhoone. Uus kasvuhoone võimaldas

suurendada tomatikasvatuse mahtu

Projekti tulemused

2018. aasta jaanuaris tarnis Peckas Härnösandi

toidukauplustele esimese tomatipartii. Hulgimüüja

Gronsakshuset on juba omandanud õigused kogu

2018. aasta tomatitoodangule. 100 %

kalakasvanduse toitainerikkast veest juhitakse bio-

/taimepeenrasse ja sealt tagasi kalakasvandusse.

See vähendab veevajadust ja kõik vees sisalduvad

toitained kasutatakse ära tomatite kasvatamiseks.

Metsatee renoveerimine metsade tõhusaks

kaitseks tulekahjude eest Slovakkias

Projekti kokkuvõte

Lõuna-Slovakkias Hrusovo küla lähistel asuv

metsatee oli halvas seisukorras ja vajas sekkumist,

et muuta tee uuesti kasutatavaks. Projekti

põhitegevus oli tee renoveerimine uue asfaldiga.

Ehituse käigus muudeti teekaldeid, ehitati truupe

koos raudbetoontorudest betoonpiiretega,

betoonist äravoolukanaleid, voolureste, teekraave

ja äravoolurenne. Lisaks ehitati puidust vaatetorn.

Projekti tulemused

Projekt muutis paiga ametiasutustele aastaringselt

ligipääsetavaks.

Puidust vaatetorn võimaldab paika jälgida ja

tuletõrjemeetmeid rakendada.

Uus metsatee võimaldab tegeleda metsa

majandamise ja hooldamisega.

44

Rahastamisvahendite kasutamine on täielikult

programmeeritud kaheksa liikmesriigi 27 programmis

avaliku sektori kogueelarvega 669 miljonit eurot (465

miljonit eurot Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist, 204 miljonit eurot riiklikust

kaasrahastamisest). Rahastamisvahendite

kasutamist käsitlevad koolitused võimaldavad

korraldusasutustel rakendada konkreetsete

rahastamisvahendite kavasid. Viimaseid saavad

kasutada põllumajandustootjad, metsamajandajad ja

maaettevõtjad. Neil on võimalik ka

rahastamisvahendeid ja toetusi kombineerida.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

rahastamisvahendeid võib rakendada koos Euroopa

Strateegiliste Investeeringute Fondiga, mille on välja

töötanud Euroopa Investeerimispank ja komisjon.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi maaelu

arengu programmide rakendamise suhtes kehtib

mitmeid eeltingimusi. Mõne puhul tuli koostada

konkreetne tegevuskava eesmärgiga saavutada

2016. aasta lõpuks täielik nõuetele vastavus. Kõik

tegevuskavad peale ühe on edukalt ellu viidud ja

seega võib tõdeda, et tingimused on täidetud.

Ühise põllumajanduspoliitika suhtes kehtib aastatel

2014–2020 põhjalik ühine järelevalve- ja

hindamisraamistik. Euroopa Kontrollikoda on

osutanud mõnele järelevalve- ja hindamissüsteemi ja

selle näitajatega seotud murekohale ning märkis, et

tulemusaruandlusest saadav teave ei pruugi laekuda

piisavalt aegsasti, et selle põhjal saaks kujundada

tulevast poliitikat ja hallata eelarvet tulemuspõhiselt57

.

Kontrollikoda tõdes tunnustavalt, et

tulemusraamistiku eesmärk on tulemuspõhist

lähenemisviisi täiustada ning kutsus komisjoni üles

analüüsima ja hindama praeguse süsteemi

rakendamise kogemusi 2020. aastale järgneva

programmitöö perioodi aspektist. Lisaks märkis

kontrollikoda, et maaelu arengu programmid kiideti

heaks hilinemisega, on liiga pikad ja sisaldavad

keerulisi dokumente, mis osutab tulemustele

keskendumist takistavatele puudustele.

Peatselt (2018. aasta keskel) on lõppemas Euroopa

Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

metsandusmeetmete hindamine. Esialgsed

tulemused näitavad, et fond pakub sidusat meetmete

komplekti, mis suudab vastata metsandussektori

vajadustele ja soodustada maapiirkondades säästvat

metsamajandamist. Maaelu arengu programmide

paindlikkus võimaldas korraldusasutustel kohandada

meetmeid vastavalt kohalikele vajadustele ja

eripäradele ning pakkuda väga täpselt sihitud toetust.

Paraku sõltus metsandusmeetmete tulemuslikkus

väga tugevalt meetmete kavandamisest programmi

tasandil ning sellest, kus, millal ja kui kaua

toetusesaajad neid rakendasid.

Perioodi 2007–2013 maaelu arengu järelhindamiste

kokkuvõte on valmimas58

. Selle hindamise aluseks on

liikmesriikide poolt tehtud hindamised. Perioodi 2007–

2013 maaelu arengu programmide järelhindamiste

kokkuvõtte esialgsed järeldused näitavad, et

programmid avaldasid konkurentsivõimele ja

keskkonnale kasulikku mõju. Ent puudulik

prioriseerimine ja eelarve vähendas elukvaliteedi ja

tegevuste mitmekesistamisega seotud meetmete

tulemuslikkust.

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi

kontrollis ka lihtsustamise kõrgetasemeline

töörühm, mis esitas 2017. aastal oma järeldused ja

soovitused Euroopa struktuuri- ja

investeerimisfondide parema haldamise kohta. Koos

muude fondidega käsitletakse Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondi mitmetes käimasolevates

uuringutes, milles vaadeldakse eelkõige a)

lihtsustamist, b) fondide koordineerimist ja

ühtlustamist ning c) võimalikke alternatiivseid

rakendamise viise. Lihtsustamise uuringu esialgsetest

tulemustest ilmneb, et Maaelu Arengu Fondil on

muude Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega

võrreldes suurem halduskoormus ja suuremad

halduskulud.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfond

Pärast Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi määruse

hilisest vastuvõtmisest tingitud rasket algust kiirenes

fondi rakendamine 2017. aastal enamikus

liikmesriikides.

Rakendamise kiirus tõusis kogu 2017. aasta jooksul

märgatavalt. Tegevuste arv (tehnilist abi arvestamata)

kasvas enam kui kahekordseks, tõustes 2016. aastal

6 200lt tegevuselt 2017. aastal 15 500 tegevuseni.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist toetust

saanud kalalaevade arv peaaegu kolmekordistus:

2016. aasta 3 600-lt enam kui 9 600ni 2017. aastal.

Fondist toetatud väikesemahulise rannapüügi

laevade arv kahekordistus. Antud toetustega

edendatakse kalalaevastike ja kalavarude

jätkusuutlikku tasakaalu ning mereökosüsteemide

kaitset. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist on

samuti toetatud enam kui 60 000 km² Natura 2000

alade ja ligi 1,5 miljoni km² muude merekaitsealade

paremat majandamist (2016. aasta andmed)59

.

Mereruumi planeerimise piiriülest koostööd

45

soodustavate projektide kaudu loob fond suureneva

majandustegevusega vesikondades tingimusi

meremajanduse kestlikuks arenguks. Peale ametliku

toetusesaaja rollis olevate (juriidiliste või füüsiliste)

isikute toovad toetatud tegevused kasu ka muudele

isikutele, nagu on selgitatud järgnevas tekstilahtris.

Hinnanguliselt avaldavad toetused kasulikku mõju 71 000 kalurile ja 25 000 tootjaorganisatsioonide liikmele, samuti 77 000 töötajale ja 32 000 muule

isikule. 2017. aasta lõpuks olid 368 kalanduse kohalikku tegevusrühma rakendamiseks välja valinud

1 156 projekti ja ettevalmistamisel oli veel 56 koostööprojekti teiste liikmesriikidega.

2017. aasta lõpuks katsid liikmesriikide

kulukohustused keskmiselt 27 % fondist. Kuigi

kulukohustuste tase on rahuldav, on nende vahe

toetusesaajatele tehtavate väljamaksetega suur

kõigis liikmesriikides. 2017. aasta lõpuks jäi

vahemaksete tase veidi alla 3,4 % jooksvaks

perioodiks kavandatud fondi toetustest.

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi ühise

järelevalve- ja hindamissüsteemi väljatöötamine on

olnud komisjoni ja liikmesriikide jaoks ühise õppimise

protsess. Hiljutises aruandes ühise järelevalve- ja

hindamissüsteemi rakendamise kohta60

esitatakse

seniste kogemuste põhjal mõned soovitused edasiste

parenduste tegemiseks. Liikmesriikidel peaks küll

olema vabadus kasutada riiklikul tasandil täiendavaid

näitajaid, kuid ühised näitajad peaksid hõlmama kõiki

investeeringuid, et võimaldada ELi tasandi

koondnäitajate arvutamist ning luua üldpilt vahendite

kasutamisest.

2017. aastal viidi lõpule Euroopa Kalandusfondi

perioodi 2007–2013 järelhindamine61

. Selle järelduste

kohaselt fondi eesmärgid suurel määral saavutati,

kuid on ka parandamisruumi, eriti seoses

tulemuslikkuse ja kestlikkusega. Fondi võiks

tugevamini siduda kalavarude säästva püügiga ning

fondi panuse üldisemate kaitse-eesmärkide

saavutamisse (nt kalandusega seotud keskkonna ja

loodusvarade kaitse ja parandamine) peaks muutma

paremini nähtavaks. Lisaks järeldati, et vesiviljeluse

konkurentsivõime parandamisel ja tootmismahu

suurendamisel tuleb rakendada strateegilisemat

lähenemist ning samal ajal tuleb paremini arvesse

võtta väikesemahulise rannakalapüügiga seotud

eripäraseid probleeme, välja arvatud kohaliku arengu

puhul, kus jäi vajaka vastastikusest täiendavusest ja

koostoimest muude fondidega. Kõnealused

probleemid on 2014.–2020. aasta Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondiga suurel määral

lahendatud, kuna selles keskendutakse rohkem

tulemustele.

Säästva kalapüügi partnerluslepingud

ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitavate säästva

kalapüügi partnerluslepingute eesmärk on aidata luua

ELi kaugpüügilaevastiku jaoks reguleeritud

raamistikku, tagada kolmandate riikide asjaomaste

kalavarude säästev püüdmine ja toetada liidu

kalalaevastiku konkurentsivõimet. Need partnerlused

annavad ELile kolmandate riikide suhtes olulise

võimendusvahendi ookeanide ja kalavarude

majandamise parandamiseks (tänu parematele

teadusuuringutele, andmehaldusele,

institutsionaalsele võimekusele, seirele ja vaatlustele

jne).

2017. aasta lõpus kehtis 12 säästva kalapüügi

partnerluslepingu protokolli. Protokolli kehtivuse

pikendamises on jõutud kokkuleppele Mauritiusega,

läbirääkimisi on alustatud Guinea-Bissauga ning

jätkatud Mosambiigi ja Kiribatiga. Läbirääkimised

Guinea-Bissauga võtsid oodatust kauem aega,

mistõttu lepingu kehtivus katkes. Lisaks ei täitnud

Komoorid ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata

kalapüügi määruse nõudeid ning lisati koostööd

mittetegevate riikide nimekirja. Seepärast

denonsseeris nõukogu komisjoni ettepanekul

detsembris ametlikult Komooridega sõlmitud säästva

kalapüügi partnerluslepingu.

Säästva kalapüügi partnerluslepingute alusel antud

kalapüügiluba kasutab praegu kokku 200 ELi

liikmesriikide lipu all sõitvat laeva. See annab neile

juurdepääsu kalavarudele ning toetab ELis

töökohtade loomist ja majanduskasvu. Lisaks on

kõnealused lepingud soodustanud 12 partnerriigi

kalandussektori arengut ja selle paremat

majandamist. Samal ajal aitavad need kaotada

ebaseaduslikku kalapüüki ja loovad kohalike kalurite

jaoks paremad raamtingimused.

Säästva kalapüügi partnerluslepingute

kulukohustuste assigneeringute summa ulatus 2017.

aastal 123,1 miljoni euroni ja kasutusmäär oli 99,7 %.

Maksete assigneeringute summa ulatus 132,5 miljoni

euroni ja need kasutati täielikult ära.

Keskkonna- ja kliimameetmete programm (LIFE)

Keskkonna- ja kliimameetmete programm LIFE

edendab ELi õigusaktide ja poliitikate rakendamist

käsitlevate parimate tavade ja teadmiste vahetamist

ning hõlbustab uute lähenemisviiside katsetamist, et

võimaldada neid tulevikus laiendada. 2017. aastal oli

programmi LIFE 25. aastapäev. Aastate jooksul on

programm koos selle kohapealsete nähtavate

tegevustega pälvinud kõikjal ELis sidusrühmade ja

avalikkuse soosingu.

Programmist LIFE välja kasvanud poliitilised

saavutused kujundavad ELi majandust ja ühiskonda

veel aastakümneid. Nimetame vaid mõned näited:

ringmajanduse pakett koos ambitsioonika

plastistrateegiaga, õiguslikult siduv rahvusvaheline

Pariisi kliimakokkulepe ning kliima- ja

energiaraamistik 2030.

2017. aastal eraldati programmist LIFE 222 miljonit eurot, mis võimaldab kaasata täiendavaid

investeeringuid ning rahastada uusi projekte kokku 379 miljoni euroga, millest 112 miljonit kasutatakse

keskkonna allprogrammis. Suur osa projektidest abistab liikmesriike jõulisemal üleminekul

ringmajandusele. Rahastamissoovitus on esitatud 33 kliimaga seotud projekti kohta, millest pooled tegelevad kliimamuutustega kohanemisega.

2017. aasta lõpuks oli kõigi prioriteetide peale välja

valitud ja rahastatud ligi 435 traditsioonilist projekti,

millele lisandus 15 integreeritud projekti, neli Euroopa

vabatahtliku korpuse projekti (veel kahe projekti

lepingud sõlmtakse 2018. aastal)62

ning muid

tehnilise abi ja ettevalmistusprojekte.

Näiteid traditsioonilistest projektidest: Itaalia

prototüübikatsetused eesmärgiga ehitada

bensiinimootoriga autod kulutõhusalt ümber

hübriidautodeks, biopõhiste toodete tootmine

reoveesetetest Madalmaades ning pestitsiidide ja

nitraatide veest eemaldamine uutmoodi

bioloogilise töötlemise abil Lõuna-Hispaanias.

Toetust suunatakse ka Natura 2000 aladele ja

liikide kaitsmiseks, näiteks toetatakse Sloveenia

piiriülest projekti äärmiselt ohustatud alpi ilvese

väljasuremise vältimiseks.

Lisaks näidis-, katse- ja parima tava projektide

toetamisele antakse programmist LIFE toetust ka

integreeritud projektidele, mis hõlbustavad

liikmesriikide ja kohalike omavalitsuste kavade

rakendamist ja käitumise muutmiseks vajalikku

teadlikkuse suurendamist. Selliste integreeritud

projektidega tagatakse keskkonna- ja kliimapoliitika

rakendamine suurel territooriumil ning suunatakse

muude rahastamisallikate vahendeid keskkonna- ja

kliimaeesmärkide saavutamiseks.

Programmi LIFE integreeritud projekt „Vesi:

terviklik lähenemine Edela-Inglismaa

veemajanduskava täitmisele“

Üks kolmandik Inglismaa ja Walesi kõige halvema

veekvaliteediga jõgedest asub praegu Edela-

Inglismaa valgalapiirkonnas. Projekti eesmärk on

kõrvaldada tõkked, mis takistavad piirkonna

veekogude hea ökoloogilise seisundi saavutamist

vastavalt veepoliitika raamdirektiivi nõuetele.

Lisaks programmi LIFE 11 988 811 euro suurusele

panusele võimaldab projekt koordineeritult

kasutada lisarahastusena Euroopa Maaelu Arengu

Põllumajandusfondist ja Euroopa Regionaalarengu

Fondist saadud 37 050 000 eurot, riiklikest avaliku

sektori vahenditest saadud 139 500 000 eurot ja

erasektorilt saadud 52 500 000 eurot.

Veel üks näide on projekt LIFE OPTIMELT, mille

raames demonstreeritakse esimest korda

täismõõdus innovaatilist heitsoojusenergia

tagastamise lahendust. Nime OPTIMELT kandev

tehnoloogia suudab kasutada maagaasi ja

suitsugaasi veeaurus sisalduva CO2 endotermilist

reaktsiooni, et tagastada kõrgetemperatuurilistest

tootmisprotsessidest senisest rohkem

soojusenergiat. Selle saab lisada olemasolevatele

hapnikpõletiahjudele, mis muudab selle võimaluse

keskkonnasõbralikumaks ja kulutõhusamaks

(kütuse- ja hapnikukulu väheneb 20 %).

Vastavalt laekunud rahastamisettepanekutele

kogusummas 251,7 miljonit eurot peaksid

integreeritud projektid võimaldama keskkonna- ja

kliimameetmete jaoks koordineeritult kasutada

ligikaudu 5,7 miljardit eurot, millest 3 miljardit eurot

saadakse ELi muudest programmidest, näiteks

Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja

Euroopa Regionaalarengu Fondist. Eeldatavasti

kaasneb iga programmist LIFE makstud euroga lisaks

22 eurot, mis saadakse keskkonna- ja

kliimaeesmärkide saavutamiseks muudest allikatest.

47

2017. aastal viidi lõpule programmi LIFE

vahehindamine63

. See korraldati programmi

rakendamise varasel etapil ning see keskendus

seepärast põhiliselt programmi eesmärkide

saavutamiseks kasutusele võetud protsessidele,

oodatavatele tulemustele ja käimasolevatele

tegevustele. See tagab piisava kindluse, et

programmi rakendamine on keskkonna- ja

kliimaeesmärkide saavutamiseks õigel teel. ELi

bioloogilise mitmekesisuse 2020. aastani kestva

strateegia vahehinnangus64

järeldati, et „programm

LIFE on endiselt väike, aga väga tõhus allikas

looduse ja

bioloogilise mitmekesisuse meetmete

rahastamiseks“.

Seoses tulemuslikkusega leiti programmi LIFE

vahehindamisel, et mõne esimese taotlusvooru järel

välja valitud projekti ühiskonnale tekkiv kasu on rahas

arvestatult 1,7 miljardit eurot, mis on neli korda

suurem kui samal aastal programmi LIFE eelarvest

tehtud kulutuste kogusumma. Lisaks on enamiku

toetuste haldamise tegevuste üleviimine komisjonist

Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate

Rakendusametisse võimaldanud suurendada

tõhusust isegi rohkem kui perioodiks 2014–2020

algselt kavandatud 8,2 miljonit eurot.

Lisaks on programm LIFE loodud täiendama muid ELi

rahastamisprogramme. Konkreetsemalt teostatakse

koostoimet sel moel, et võimaldatakse eeliskohtlemist

nendele programmi LIFE projektiettepanekutele,

milles kasutatakse ELi rahastatud teadusuuringute ja

innovatsiooni tulemusi. Samuti võidakse programmi

LIFE projektides edukalt katsetatud meetmete

ulatuslikumat rakendamist rahastada muudest ELi

rahastamisprogrammidest, nt säästvamaid

kalapüügitavasid võidakse edendada Euroopa

Merendus- ja Kalandusfondi kaudu.

Vahehindamisel tehti kindlaks ka mõned parandamist

vajavad aspektid, et suurendada programmi

nõudluspõhise osa strateegilist orientatsiooni. Näiteks

võiks keskenduda teemadele, mida varasematel

aastatel rahastatud projektides ei ole käsitletud.

Rohkem tuleks teha projektide kordamiseks ja nende

tulemuste siirdamiseks. Näiteks võiks suurendada

investeeringute kavandamise ja rakendamise

suutlikkust ning vähendada finantsvahendite nappust.

Lisaks osutati vajadusele lihtsustada toetuste

haldamise menetlusi, eriti taotlemise ja aruandluse

protsesse.

.

48

1.4. Julgeolek ja kodakondsus (eelarverubriik 3)65

Rubriigi 3 alla kuulub ELi eelarves mitu programmi

(4,3 miljardit eurot, mis moodustab 3 % ELi 2017.

aasta kogueelarvest), millega toetatakse lahenduste

leidmist pakilistele poliitilistele probleemidele, nagu

julgeolek, kolmandate riikide kodanike

varjupaigaküsimused, ränne ja lõimumine, tervishoid

ja tarbijakaitse, ning probleemidele, mis on seotud

kultuuriga ning kodanikega peetava dialoogiga.

Rahastatakse eelkõige projekte, mille puhul ELi

koostöö suurendab märkimisväärselt tõhusust.

Diagramm. Peamised programmid, mida 2017. aastal rahastati rubriigi 3 raames. Muude programmide kategooria sisaldab muu hulgas

IT-süsteeme (nt Schengeni infosüsteem ja viisainfosüsteem), õigusprogrammi, õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi,

programmi „Kodanike Euroopa“, tervise- ja tarbijaprogramme ning ELi kodanikukaitse mehhanismi. Kõik summad on miljonites eurodes.

Euroopa Komisjoni prioriteetide toetamine

Rubriigi 3 programmid toetavad peamiselt komisjoni prioriteete „Õigus ja põhiõigused“ ning „Ränne“. Hoolimata

suhteliselt väikesest eelarvest, toetatakse nende programmidega strateegia „Euroopa 2020“ eesmärkide

saavutamist. Näiteks saavad terviseprogrammis kokku aruka ja kaasava majanduskasvu eesmärgid: sellest

rahastatakse tervise ja tervishoiu valdkonnas uuendustegevusi ning toetatakse liikmesriike tervishoiureformide

elluviimisel, jätkates samas tööd tervise edendamiseks ja haiguste ennetamiseks ning võttes tervisealase

ebavõrdsuse laienemise probleemiga tegelemiseks meetmeid ohustatud elanikkonnagruppide tervise

parandamiseks, pöörates alates 2015. aastast eritähelepanu pagulastele. Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifond panustab kaasavasse majanduskasvu, rahastades kolmandate riikide kodanike

integreerimise projekte.

49

See osa eelarvest osutus eriti oluliseks 2017. aastal seoses jätkuva reaktsiooniga pagulaskriisile ning

rändevoogude juhtimise Euroopa tervikliku lähenemisviisi loomisega. Hiljutised kogemused on näidanud, et

rändevoogude ja julgeolekuriskide juhtimine tekitab meile raskusi, millega liikmesriigid üksi ei suuda toime tulla.

Kontrolli kaotamisega sisepiiridel peavad kaasnema ühised meetmed liidu välispiiride tõhusaks kontrollimiseks

ja valveks. Liikmesriikide vahel solidaarsuse ning vastutuse õiglase jagamise põhimõte on ühise varjupaiga-,

rände- ja välispiiride poliitika keskmes. ELi eelarves on vahendid selle põhimõtte finantskoormuse kandmiseks.

Julgeoleku valdkonnas on raske ja organiseeritud kuritegevus, terrorism ning teised julgeolekuga seotud riskid

olemuselt üha enam piiriülesed. Riikidevaheline koostöö ja koordineerimine õiguskaitseasutuste vahel on

oluline, et selliseid kuritegusid edukalt tõkestada ja nende vastu võidelda, näiteks teabevahetuse, ühisuurimiste,

koostalitusvõimelise tehnoloogia ning ühiste ohu- ja riskihinnangute abil.

Rändevoogudega tegelemine, ELi välispiiride haldamine ja ELi julgeolek nõuavad liikmesriikidelt

märkimisväärseid vahendeid ja suutlikkust. Täiendatud operatiivkoostöö ja koordineerimine, mis hõlmab

vahendite ühiskasutamist sellistes valdkondades nagu koolitus ja varustus, loob mastaabisäästu ja sünergia,

millega tagatakse riigi vahendite tõhusam kasutamine ja tugevdatakse liikmesriikidevahelist solidaarsust,

vastastikust usaldust ning vastutuse jagamist ELi ühistes poliitikavaldkondades.

Rändega seotud sisemised ja välised kulud

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond edendab

rändevoogude tõhusat juhtimist ning liidu ühise

lähenemisviisi väljatöötamist varjupaiga ja rände

küsimustes. See toetab nelja konkreetse eesmärgi

saavutamist, milleks on Euroopa ühise

varjupaigasüsteemi tugevdamine, seadusliku rände

toetamine ELi liikmesriikidesse kooskõlas nende

tööturu vajadustega ja kolmandate riikide kodanike

tulemuslik integreerimine; samuti aitab see edendada

õiglaseid ja toimivaid tagasisaatmisstrateegiaid ning

tagada liikmesriikidevahelist solidaarsust ja vastutuse

jagamist, pöörates tähelepanu eeskätt rändajate ja

Diagramm. ELis ja väljaspool aastatel 2015–2018 kasutatud ELi rahastus

ELi rahastus aastatel 2015–2018 ELis ja väljaspool rändeprobleemide lahendamiseks, allikas: https://ec.europa.eu/home-

affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-

migration/20171207_eu_budget_for_the_refugee_crisis_and_improving_migration_management_et.pdf

50

varjupaigataotlejate voogudest enim mõjutatud

liikmesriikidele. Lisaks toetab see inimkaubanduse

ohvriks langenud kolmandate riikide kodanike

integreerimist.

2017. aastal muudeti riiklikke programme, et lisada

neisse kolmandate riikide kodanike integratsiooni

toetamine, eriti kodanikuühiskonna organisatsioonide

ja kohalike asutuste tegevuse abil, ning

tagasisaatmise ja ümberasustamisalade olukorra

parandamine. Perioodiks 2014–2020 eraldatud

vahendeid suurendati 2017. aasta lõpuks 2 752

miljonilt eurolt 5 391,5 miljoni euroni. Hiljuti eelarve

jagatud täitmiseks eelarvesse lisatud vahendid on

suunatud sihtotstarbeliselt Itaalia ja Kreeka

ümberpaigutamiskavade (651 miljonit eurot) ja

ümberasustamiskava (872 miljonit eurot)

toetamiseks.

Kokku maksti 2017. aastal välja 576,2 miljonit eurot

ehk peaaegu kaks korda rohkem kui 2016. aastal.

Hädaabi eesmärgil on fondist alates selle

käivitamisest 2014. aastal eraldatud 973 miljonit

eurot. Sellest 630 miljonit eurot oli 16. jaanuari 2018.

aasta seisuga antud rändesurve all olevatele

liikmesriikidele rände- ja pagulaskriisi

leevendamiseks.

Hädaabiga reageeriti kiireloomulistele ja esmastele

vajadustele, näiteks pakkudes toitu, peavarju ja

arstiabi pagulastele, vastuvõtuteenuseid ja tuge

saatjata alaealistele, tugevdades

varjupaigateenistuste võimekust, et nad suudaksid

toime tulla suure arvu taotlustega, ning toetades

lähteriiki tagasi pöörduvaid varjupaigataotlejaid ja

ümberpaigutamiskavasid. Vajadus selliste

tegevuste järele oli kõige pakilisem eesliini riikides

nagu Kreeka, Itaalia ja Bulgaaria.

Lisaks jätkas fond Euroopa rändevõrgustiku

toetamist.

Fond osutas abi erinevate vastuvõtu- ja

varjupaigasüsteemi valdkonna projektide kaudu (nt

õigus- ja esindusabi, sotsiaalne nõustamine,

haavatavamatele ühiskonnagruppidele suunatud

teenused jne). Ajavahemikus 2014–2017 kasvas abi

saanud isikute arv (vastuvõtu- ja

varjupaigasüsteemides) 148 045 inimeselt 297 083

inimeseni, kelle seas omakorda kasvas õigusabi

saanud isikute arv 18 395 inimeselt (12,4 %) 56 933

inimeseni (19,1 %).

Lisaks toetas fond 2017. aastal enam kui 7 000 lisakoha loomist vastuvõtukeskustes. Kasvanud on ka

saatjata alaealiste (mis on eriti haavatav rändajate rühm) jaoks kohandatud kohtade arv, mis oli 2014. aastal kõigest 183, aga 2017. aastal juba 17 070.

Liikmesriigid leppisid 2015. aasta juulis kokku, et

perioodil 2015–2017 asustatakse ümber 22 000

rahvusvahelist kaitset vajavat isikut. Lisaks leppisid

nad 2016. aasta märtsis ELi-Türgi avalduse raames

kokku 54 000 Türgist saabunud Süüria pagulase

ümberasustamises (nende Türgisse tagasisaatmise

asemel).

2017. aasta lõpu seisuga oli ümber asustatud 26 849 isikut. 33 151 isikut oli ümber paigutatud (11 445

Itaaliast ja 21 706 Kreekast, mis moodustas Itaalias ja Kreekas üle 94 % kõigist tingimustele vastavatest ja

ümberpaigutamiseks registreeritud isikutest).

Suur sissevool suurendas töötuse, haridustaseme ja

sotsiaalse tõrjutuse riski lõhet kolmandate riikide

kodanike ja vastuvõtvate riikide kodanike vahel.

Ent fondi abiga kasvas pikaajalise elamisloa saanud kolmandate riikide kodanike osakaal 2013. aasta 30 %lt 2016. aastaks 44 %ni. Lisaks oli 1 432 612 kolmandate riikide kodanikku saanud 2017. aasta

lõpu seisuga integratsiooniabi.

Ajavahemikus 2013–2017 on suurenenud nii

tagasisaadetute arv kui ka nende arv, kes said fondist

kaasrahastatud tagasisaatmiseelset või -järgset abi.

Kui 2014. aastal kaasrahastati fondist 5 904

tagasisaadetud isikut, siis 2017. aastal oli neid

48 250. Sundkorras tagasipöördunuid oli

tagasisaadetute seas 2014. aastal neljandik, aga

2017. aastal juba pool. Teadete järgi vabatahtlikult

tagasi pöördunute arv oli 2017. aastal 17 736. Tehti

ka samme, et suurendada tagasisaatmise küsimustes

liikmesriikide praktilist koostööd üksteise ja

kolmandate riikidega.

Vahehindamisel66

leiti, et üldiselt on fond loonud ELi

lisaväärtust, vaatamata selle suhteliselt väikesele

mahule võrreldes perioodi jooksul tekkinud kriisi

põhjustatud probleemide tähtsusega (algselt oli fondi

maht 0,23 % ja pärast suurendamist on see 0,63 %

ELi eelarveassigneeringutest perioodiks 2014–2020).

Peamine ELi tasandi eelis tekib tänu meetmete (nt

Euroopa rändevõrgustiku) riikideülesele mõõtmele,

aga ka tänu ELi tasandil koormuse jagamisele, mida

toetavad eelkõige hädaabi ja ümberpaigutamise

mehhanism.

Seega täidab fond oma eesmärke. Samas võiks

parandada fondi eelarve täitmise viiside sisemist

sidusust, milleks tuleks eelkõige suurendada

toetusesaajate teadlikkust fondi toetatud meetmetest

ja projektidest. Põhiline tulemuslikkust vähendav

tegur näis olevat halduskoormus, vaatamata sellele,

et fondi on võrreldes eelmise rahastamisprogrammiga

juba oluliselt lihtsustatud. Lisaks nappis

tõendusmaterjali kinnitamaks, et

varjupaigasüsteemide arendamise, kontrolli ja

hindamise suutlikkus on suurenenud. Kuigi ELi

51

ümberasustamisprogrammis on toimunud oluline

edasiminek, on panus riiklike

ümberasustamisprogrammide loomisesse,

arendamisse ja rakendamisse endiselt väike. Fondi

järelevalve- ja hindamissüsteem vajab edasist

parendamist, k.a selle näitajate määratlemisel ja

andmete kogumisel. Vahendite jaotamise süsteem

võiks olla paremini kohandatav, et muutuvatele

vajadustele sobivalt reageerida ja suurendada

projektide jätkusuutlikkust.

Diagramm. Ümberpaigutamiste arv ajavahemikus oktoober 2015 kuni oktoober 2017, allikas: https://ec.europa.eu/home-

affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-

migration/20171114_relocation_eu_solidarity_between_member_states_en.pdf

Diagramm. 2016. aasta aprillist kuni 2018. aasta veebruarini ümberasustatud Türgist saabunud Süüria pagulaste arv, allikas:

https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-migration/20180314_eu-turkey-two-

years-on_en.pdf

Sisejulgeolekufond

Sisejulgeolekufond edendab sisejulgeoleku strateegia

rakendamist, õiguskaitsealast koostööd ja liidu

välispiiride haldamist. Fond koosneb kahest

rahastamisvahendist: välispiiride ja viisade

rahastamisvahend ning politseikoostöö

rahastamisvahend. Neist esimene, välispiiride ja

viisade rahastamisvahend aitab tagada liidus kõrget

julgeoleku taset ja võimaldada samal ajal seaduslikku

reisimist. Teine, politseikoostöö rahastamisvahend

keskendub võitlusele kuritegevusega ning riskide ja

kriiside juhtimisele.

2017. aastal saavutas rakendamine normaalkiiruse.

Sisejulgeolekufondi välispiiride ja viisade

rahastamisvahendist oli hädaabi raames 16. jaanuari

2018. aasta seisuga 53 toetuslepingu alusel

liikmesriikidele eraldatud 309 miljonit eurot rände- ja

pagulaskriisi leevendamiseks. Politseikoostöö

rahastamisvahendist oli 5 projekti raames eraldatud

6,3 miljonit eurot hädaabi. 2017. aastal eraldati 57,8

52

miljonit eurot kahele liikmesriigile, kelle välispiiridel ja

esmase vastuvõtu keskustes oli surve kõige tugevam:

Kreeka (3,8 miljonit eurot) ja Itaalia (54 miljonit eurot).

Vahehindamine67

näitas, et Sisejulgeolekufondi

välispiiride ja viisade rahastamisvahend on aidanud

kaasa ELi ühise viisapoliitika rakendamisele ning on

seadusliku reisimise võimaldamisel tõhusalt toiminud.

Teabevahetuse ja koolitustega toetati liidu

viisapoliitika õigustiku ühetaolist rakendamist.

Fond toetas ELi infotehnoloogiasüsteemide

arendamist, pannes erilist rõhku

viisainfosüsteemile, mis sisaldas 2018. aasta

alguse seisuga 55 miljoni lühiajalise viisa taotluse

andmeid, ning Schengeni infosüsteemile, mille

andmebaas sisaldas üle 76 miljoni teate isikute või

esemete kohta (nt tagaotsitavad või kadunud

isikud või arestimisele kuuluvad esemed) ning kus

tehti 2017. aastal üle 5 miljardi otsingu ja saadi

243 500 päringutabamust68

.

Üheskoos aitasid need osutada viisataotlejatele

kvaliteetset teenust, soodustasid kolmandate riikide

kodanike võrdset kohtlemist ja ühtset võitlust

ebaseadusliku rände vastu, demonstreerides nii suurt

ELi lisaväärtust. Samas jäi fondi panus väikeseks

konsulaarkoostöö valdkonnas ja kolmandate riikidega

tehtava koostöö tugevdamisel. Vaatamata, rände- ja

julgeolekukriisile toetas fond tulemuslikult ka

integreeritud piirihalduse rakendamist. See toetas

integreeritud piirihalduse poliitika väljatöötamist ning

aitas suurendada liikmesriikide solidaarsust,

kaasrahastades Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti

ühisoperatsioonidel kasutatavate seadmete

soetamist. Lisaks panustas fond Euroopa

piirivalvevõrgustiku (EUROSUR) ning piirihalduse

infotehnoloogiasüsteemide arendamisse. Samas

näitas hindamine, et meetmete järjepidevus sõltub

suurel määral ELi rahastusest. Rahanduslikult ei

oleks riiklik rahastus suutnud tagada kavandatud

meetmete tulemuslikku ja tõhusat rahastamist ilma

ELi spetsiaalse rahastamisvahendita. Lisaks leiti

hindamisel, et ühine järelevalve- ja hindamisraamistik

loodi liiga hilja, kui projektid olid juba käivitunud.

Sidusrühmad tajuvad järelevalve-, aruandlus- ja

kontrollimeetmeid endiselt koormavana.

Sisejulgeolekufondi politseikoostöö

rahastamisvahend on toetanud liidus kõrge julgeoleku

taseme saavutamist, aidates piiriülest, rasket ja

organiseeritud kuritegevust (sealhulgas terrorismi)

tõkestada ja selle vastu võidelda ning tugevdades

koordineerimist ja koostööd õiguskaitseasutuste

vahel. Samuti on see aidanud suurendada

liikmesriikide suutlikkust juhtida tõhusalt

julgeolekuriske ja kriise ning vähemal määral ka

võimet kaitsta inimesi ja elutähtsat taristut

terrorirünnakute ja muude julgeolekuga seotud

intsidentide eest.

Olemasolevatest andmetest nähtub, et fond on

aidanud suurendada koostööd ja koordineerimist

liikmesriikide ja Euroopa asutuste vahel ning on

võimaldanud parandada liikmesriikide suutlikkust

koostada põhjalikke ohu- ja riskihinnanguid,

vaatamata sellele, et riiklikul ja liidu tasandil

rahastatud projektide arv on suhteliselt väike. Mitmeid

meetmeid on käivitatud varajase hoiatamise ja

kriisiennetuskoostöö valdkonnas (näiteks Atlase

võrgustik). Hindamine näitas, et järelevalve- ja

hindamisraamistikus tuleks tegeleda selliste

küsimustega nagu näitajate määratlemine ja

aruandluse lihtsustamine. Endiselt tekitavad raskusi

probleemid, mis on seotud fondi tulemuslikkuse

suurendamise, riiklike programmide kavandamise

paindlikkuse ja programmile raha eraldamisega.

Fondiga seotud tajutav halduskoormus on endiselt

kõrge, kuigi eelmise programmitöö perioodiga

võrreldes on tehtud mitmeid parandusi.

Komisjon jätkab koos Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti ja liikmesriikidega tööd ELi välispiiride

tulemusliku ja tõhusama haldamise nimel. 2017.

aastal korraldas amet ELi mere-, maismaa- ja

õhupiiridel 15 ühisoperatsiooni, kus kasutati 1 175–

1 700 piirivalvurit, kellele arvestati kokku 347 805

inimtööpäeva (kasv 11,6 % võrreldes 2016. aastaga).

Amet oli alaliselt kohal kõige suurema surve all

olevatel välispiiridel, korraldades selleks Vahemere

keskosas ühisoperatsiooni Triton ja Vahemere

idaosas ühisoperatsiooni Poseidon.

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet aitas päästa 111 000 rändajat, kes saabusid Itaaliasse Vahemere

keskosa rändetee kaudu.

Ameti korraldatud tagasisaatmisoperatsioonid

jätkusid tõusvas tempos ning 2017. aastal saadeti

tagasi kokku 14 271 isikut.

Joonis. Ülevaade Euroopa piiri- ja rannikuvalve lähetustest,

allikas: https://ec.europa.eu/home-

affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-

53

agenda-

migration/20171207_the_european_border_and_coast_guard_

agency_et.pdf

Lisaks toetab EL ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika

Nigeri ja Mali missiooni ning ELi Aafrika usaldusfondi

kaudu kõrbes toimuvaid otsingu- ja päästemissioone:

siiani on Nigeri ametiasutused ja Rahvusvaheline

Migratsiooniorganisatsioon päästnud Nigeris asuvas

Sahara kõrbe osas üle 1 100 rändaja69

.

Kreekas tegutseb viis esmase vastuvõtu keskust

(Moria, Vathy, Vial, Lepida ja Pyli), kus toimub kõigi

rändajate nõuetekohane kontroll, tuvastamine,

sõrmejälgede võtmine, registreerimine ja neile nende

õiguste tutvustamine. Seisuga 31. detsember 2017 oli

neis esmase vastuvõtu keskustes kokku 5 600 kohta.

Pidevalt tehti jõupingutusi, et parandada nende

rändajate elutingimusi, kes olid ELi-Türgi avalduse

nõuete tõttu sunnitud enda olukorra kohta otsust

oodates pikemaks ajaks saartele jääma. Kasvava

vajaduse tõttu avati Itaalias veel viis esmase

vastuvõtu keskust kokku 1 850 kohaga (Lampedusa,

Messina, Trapani, Taranto ja Pozzallo), mis

suurendas esmase vastuvõtu keskuste deklareeritud

kogumahutavust 15 %.

Vaatamata rändajate pidevale suurele sissevoolule 2017. aasta esimeses pooles, suutis Itaalia hoida üldise sõrmejälgede võtmise määra 2017. aastal

100 % lähedal.

54

ELis antava erakorralise toetuse vahend

Erakorralise toetuse vahendi rakendamise teisel

aastal jätkas see väärtusliku toetuse pakkumist

Euroopa Liidus (Kreekas) haavatavas olukorras

olevatele pagulastele. 2017 oli vahendi rakendamise

jaoks üleminekuaasta, mil esmane hädaabitegevus

asendus tavapärasema töökorraldusega.

Humanitaarabi taseme tõstmiseks kasutati kahte

moodust: 1) laagrites mindi üle toitlustuselt

rahapõhisele süsteemile ja 2) alustati järkjärgulist

üleminekut peavarju võimaldamiselt rendimajutusele.

Nimetatud kahe poliitilise algatuse tulemusena

käivitati integratsiooniks ja majutuseks antava

erakorralise toetuse programm. Kreeka valitsuse

statistika kohaselt oli 2017. aasta alguses Kreekas

veel ligi 60 000 pagulast ja rändajat. ÜRO Pagulaste

Ameti teatel oli 2017. lõpu seisuga riiki jäänud

endiselt üle 45 000 pagulase ja rändaja.

Neist kuni 40 000 said 2017. aastal vahendi kaudu abi, kuna humanitaarorganisatsioonidele eraldati kuni 198 miljonit eurot vajaduspõhise erakorralise toetuse

andmiseks.

Selle rahaga täiendati Kreeka ametiasutuste

jõupingutusi ja ELi muudest rahastamisvahenditest

Kreekale antud toetusi. Rahastatud meetmete

korraldamisega tegeles 15 humanitaarorganisatsiooni

koos oma rakenduspartneritega, kes osutasid mitmes

valdkonnas rahapõhiseid tugiteenuseid. Need

teenused olid esmane vajaduspõhine abi, toiduabi,

peavari, rendimajutus, ala planeerimine ja haldamine,

kaitse korraldamine (eriti saatjata alaealistele),

haridus, tervishoid (k.a psühhosotsiaalne tugi), veega

varustamine, sanitaar- ja hügieenitingimused. 2017.

aasta detsembriks oli integratsiooniks ja majutuseks

antud erakorralise toetuse ja rahalise abi kavaga

toetatud 37 597 inimest.

2017. aasta esimesel poolaastal kaeti vahendist ka

ligi 1 000 saatjata alaealise kohakulud

spetsiaalsetes varjupaikades. Alates augustist

võtsid Kreeka ametiasutused nende varjupaikade

rahastamise enda peale, kasutades selleks

Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist

toetatud riiklikku programmi. Erakorralise toetuse

vahendi abiga on alaealiste jaoks vajadusel loodud

ööpäev läbi toimivad turvatsoonid.

Liidu kodanikukaitse mehhanism

Liidu kodanikukaitse mehhanism on suutnud tõhusalt

täita oma põhiülesannet, milleks on soodustada ELi

liikmesriikide mitterahalise abi osutamist Euroopas ja

väljaspool seda toimuvate õnnetuste korral. Liidu

kodanikukaitse mehhanismi eesmärk on toetada,

koordineerida ja täiendada liikmesriikide meetmeid

kodanikukaitse vallas, parandades looduslike ja

inimtekkeliste katastroofide vältimise, nendeks

valmisoleku ja neile reageerimise süsteemide

tulemuslikkust. Mehhanism keskendub järgmistele

tegevustele: õnnetuste põhjustatud inimohvrite ning

keskkonnaalase, majandusliku ja varalise kahju

vähendamisele läbi tervikliku lähenemisviisi, mis

hõlmab õnnetuste ennetamist, valmisolekut ja

reageerimist; õnnetuseriskide mõistmise

parandamine liikmesriikides läbi koostöö riskide

hindamise ja planeerimise valdkonnas ning Euroopa

katastroofide ennetamise kultuuri järkjärgulise

arendamise; õnnetusteks valmisoleku parandamine

koolituste, õppuste, parimate tavade vahetamise ja

sarnaste tegevuste abil.

55

2017. aastal kasutati liidu kodanikukaitse mehhanismi

kokku 32 eriolukorrale reageerimiseks ning

registreeriti mitu märkimisväärset saavutust. Võttes

arvesse keerukamaks muutunud ja sagenenud

loodusõnnetusi, mis on paljusid Euroopa riike

viimastel aastatel tõsiselt mõjutanud, esitas komisjon

novembris uue ambitsioonika plaani, et tugevdada

Euroopa suutlikkust loodusõnneustega toimetulekul.

Selle järgi tuleks tugevdada Euroopa

reageerimisvõimekust süsteemi rescEU abil ning

tõhustada katastroofide ennetust ja nendeks

valmisolekut.

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkus

korraldati vabatahtlikkuse alusel eraldatud vahendite

vormis. Liikmesriikide vabatahtlikult eraldatud

reageerimissuutlikkuse vahendid hõlmavad

valmisolekuseisundis olevaid kodanikukaitse

mooduleid, muid reageerimisvahendeid ja eksperte,

keda on võimalik lähetada ELi kodanikukaitse

missioonidele kõikjal maailmas. Kvaliteedi ja

koostalitlusvõime tagamiseks peavad meeskonnad

vastama kvaliteedikriteeriumidele ning läbima

sertifitseerimise. Sertifitseeritud moodulid,

reageerimisvahendid ja väljaõppinud eksperdid

tagavad tulemusliku reageerimise nii ELis kui ka

väljaspool aset leidvatele õnnetustele. Vabatahtlikult

eraldatud vahendid võimaldavad lisaks lühendada

lähetamiseks kuluvat aega. Vabatahtlikult eraldatud

vahendeid kasutati kõigi suuremate eriolukordade

puhul, kaasa arvatud seal, kus tuli kasutada

erivahendeid.

Näiteks ebola kriisi ajal kasutati ebolahaigete

patsientide õhu kaudu evakueerimise vahendeid ja

mobiilseid laboreid.

Pärast projekti „Buffer-IT“ edukat rakendamist 2016.

aastal, et suurendada liikmesriikide õhuvõimekust

metsatulekahjudega võitlemiseks, on tulnud seda

mitmel puhul kasutada.

Seoses 2017. aasta metsatulekahjude perioodiga

kaasrahastati õhust metsatulekahjude tõrjumise

vahendeid (puhversuutlikkus). Itaalia

puhversuutlikkuse vahendid koosnevad kahest

raskest amfiiblennukist ning Hispaanias koosnevad

need kahest keskmisest amfiiblennukist. 2017. aastal

kasutati neid puhversuutlikkuse vahendeid Euroopas

neli korda: kokku tehti 230 lennutundi ja

kustutusmaterjali heideti 773 korda.

2016. aasta veebruaris käivitatud Euroopa

meditsiinikorpus on uus raamistik meditsiini- ja

rahvaterviseekspertide ja meeskondade

mobiliseerimiseks, et tagada valmisolek või

reageerimisoperatsioonide korraldamine ELis või

väljaspool. Seni on selle jaoks meditsiinipersonali,

mobiilseid laboreid ja logistilise toe meeskondi

eraldanud üheksa liikmesriiki ning kahte meeskonda

on juba kasutatud Lääne-Aafrika ebola puhangu ajal.

Väljaspool ELi piire võimaldas mehhanism osutada

2017. aastal abi järgmistele riikidele: Albaania,

Armeenia, Bangladesh, Tšiili, Dominica, Iraak,

Mehhiko, Montenegro, Peruu, Tuneesia ja Uganda.

Mehhanismi kaudu rakendatud eriteadmisi kasutati ka

valmisoleku- ja ennetusalastel (nõustamise)

missioonidel Jordaanias, Bhutanis ja Armeenias.

Valitud ennetus- ja valmisolekumeetmeid rakendati

kandidaatriikides, potentsiaalsetes kandidaatriikides

ja Euroopa naabruspoliitikas osalevates riikides.

Osutatud abi sisaldas tormivarjumaterjale ja

tormivarjukomplekte (Bangladesh),

meditsiinikomplekte (Iraak) ja

veepuhastusseadmeid (Dominica). ELi eksperdid

osutasid Mehhiko ametiasutustele täiendavat abi

seoses Mehhiko maavärina tagajärjel

kultuuripärandi objektidele tekkinud kahju

hindamisega.

Mehhanismi vahehindamine70

viidi lõpule 2017.

aastal. Hinnangus rõhutati, et mehhanism loob

osalevatele riikidele selget ELi lisaväärtust kõigi

kolme temaatilise samba raames: katastroofide

ennetamine, valmisolek ja reageerimine. Näiteks

reageerimise valdkonnas tuli ELi lisaväärtus kõige

selgemini esile põhjalikust ülevaatest ELi tasandil

kasutatavate vahendite kohta ning võimalusest

taotleda kogu ELi koordineeritud reageerimist ühtse

platvormi kaudu.

Mehhanism on osutunud kasulikuks vahendiks, mis

võimaldab osalevate riikide pakutavat abi liidus ja

väljaspool seda tekkivatele kriisidele reageerimiseks

mobiliseerida ja koordineerida, olles

käegakatsutavaks tõendiks Euroopa solidaarsuse

kohta. ELi lisaväärtus katastroofide ennetamise,

valmisoleku ja reageerimise valdkonnas tuleb selgelt

esile näiteks selles, et teabe vahetamiseks on olemas

ühtne Euroopa keskus, toimub

operatiivkoordineerimine, vastu on võetud

katastroofidele reageerimise Euroopa standardid ja

ühised riskihindamise suunised.

Euroopa hädaolukordadele reageerimise suutlikkuse

(vabatahtlikult eraldatud vahendite) lisandumine on

parandanud ELi tasemel üldist katastroofideks

valmisolekut ning on võimaldanud saada liidu

käsutusse koheselt kasutatavad ressursid, milles on

ühendatud erinevad osalevate riikide poolt eraldatud

meeskonnad, eksperdid ja seadmed. Olulisemad

jätkuvad raskused on seotud sellega, kuidas teha

kindlaks suutlikkusvajadust, määrata sobivaid

suutlikkuseesmärke, arendada edasi

kvaliteedistandardeid ning siduda ennetus

valmisoleku ja reageerimise tegevustega. Keeruline

56

on ka koostoime ELi üldisemate programmidega,

näiteks Euroopa Regionaalarengu Fondiga.

Hindamisel osutati vajadusele tugevdada

järelevalveraamistikku, parandada mehhanismi

raames võetavate meetmete sidusust ELi

kliimamuutustega kohanemise kava meetmetega ning

suurendada veelgi tulemuste jätkusuutlikkust.

Mehhanismile tuleb veel leida sobiv koht erinevate

valikute vahel, kus ühel pool on tegemist Euroopa

riikide vastastikuse abistamise raamistikuga, mida

rakendatakse pärast looduslikke ja inimtekkelisi

katastroofe, ning teisel pool on juba keerukam

vahend, mis võimaldab osutada abi ka ülemaailmse

ulatusega mitmekülgse olemusega kriiside korral.

Programm „Kodanike Euroopa“

Programmi „Kodanike Euroopa“ rakendamisel on

kaks tegevussuunda: Euroopa ajalooline mälu ning

demokraatlik kaasatus ja kodanikuosalus. Nende

kaudu pakutakse kaasrahastamist Euroopa ajaloolise

mälu projektidele, sõpruslinnade liikumisele, linnade

võrgustikele ja kodanikuühiskonna projektidele. Kahte

tegevussuunda täiendavad horisontaalsed meetmed

projektide tulemuste levitamiseks ja kasutamiseks.

Programmi rakendamiseks kasutatakse

meetmetoetusi ja tegevustoetusi, mida antakse

programmi teemavaldkondades tegutsevatele

Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonidele ja

mõttekodadele.

2017. aastal Euroopa ajaloolise mälu

tegevussuunas toetatud 39 algatust keskendusid

sellele, kuidas tekitada kodanikes omanikutunnet

ELi arengu ja selle alusväärtuste suhtes.

Demokraatliku kaasatuse ja kodanikuosaluse

tegevussuuna 373 sõpruslinnade projekti, 32

linnade võrgustiku projekti ja 27

kodanikuühiskonna projekti keskendusid kriisi ajal

solidaarsuse edendamisele ning rändajate ja

vähemusrühmade häbimärgistamise vastu

võitlemisele.

2017. aastal rakendati kõik programmi meetmed.

Aasta jooksul laekunud 1 942 taotlusest valiti

rahastamiseks 412 projekti kogueelarvega 25,6

miljonit eurot. Programmi rakendati 33 toetuskõlblikus

osalevas riigis.

Programmi „Kodanike Euroopa“ vahehindamise71

tulemused kinnitavad programmi lisaväärtust, mis

avaldub kodanikuosaluse edendamises,

ühtekuuluvustunde tugevdamises ja vastastikuse

mõistmise toetamises. Kahest tegevussuunast ja

ühest horisontaalsest väärtustamismeetmest koosnev

programmi ülesehitus on osutunud tulemuslikuks ning

nii tegevus- kui ka meetmetoetused on aidanud

saavutada soovitud tulemusi. Ühtekokku osales

programmi raames toetatavas tegevuses otseselt

3,3 miljonit kodanikku (näiteks sõpruslinnade

tegevuses osalejad, kodanikuühiskonna korraldatud

üritustel osalejad jne) ning veel 3,9 miljonit osales

selles kaudselt (näiteks programmi raames toodetud

veebimaterjalide kasutajad, mõttekodade koostatud

uuringute lugejad jne). Samas osutati hindamisel ka

sellele, et tegevuste väikese mastaabi tõttu ei ole

need hästi nähtavad ning vaja on tugevdada

koostoimet ELi muude programmidega ja täiustada

järelevalvenäitajaid.

Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programm

Õiguste, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse

programmi 2017. aasta eelarve oli 61,5 miljonit eurot.

1. märtsil 2017 võeti vastu 2017. aasta tööprogramm

ning aasta jooksul käivitati kümme ja lõpetati kaheksa

projektikonkurssi. Lisaks lõpetati kolm

tegevustoetuste taotlemise konkurssi

raampartneritele. Kokku anti 12 riiklikule asutusele ja

32 rohujuuretasandi organisatsioonile 15 miljonit

eurot tegevustoetust projektideks, mille eesmärk on

teha kindlaks ja parandada standardeid, mis on

seotud ohvrite kaitsmise ja toetamisega .

Suurem osa programmi tegevusi toetab ELi

prioriteete õiguse ja põhiõiguste, liidu

demokraatlikumaks muutmise ja Euroopa julgeoleku

tegevuskava valdkondades (eriti rassismi- ja

ksenofoobiavastase võitluse tegevused). Lisaks

edendab programm digitaalset ühtset turgu, toetades

andmekaitsealaseid ja internetis vaenu õhutamise

vastaseid tegevusi. Pilvandmetöötluse ja digitaalsete

lepingutega seotud tegevused tarbijate õiguste

valdkonnas aitavad samuti kaasa sidusa digitaalse

ühtse turu ning sügavama ja õiglasema siseturu

kujundamisele.

57

Diskrimineerimiskeelu ja romade integreerimise

poliitikavaldkonnas toetas programm meetmeid,

millega püütakse saavutada usutunnistuse,

veendumuste, vanuse, puude ja seksuaalse

sättumuse alusel diskrimineerimise keelustamist

samadel alustel, nagu on keelustatud

diskrimineerimine soo, rassi ja etnilise päritolu alusel.

Programm toetas Euroopa puuetega inimeste

strateegiat 2010–2020 rahastamismeetmetega, mille

eesmärk on kaitsta puuetega inimeste õigusi. 2017.

aastal eraldati 701 207 eurot sellistele

toetusalgatustele nagu ELi puudega isiku kaart,

puuetega inimeste vajadusi arvestava linna auhind ja

Euroopa puuetega inimeste päeva käivitamine.

Jätkuvalt tähtsustati programmis meetmeid naiste-,

noorte- ja lastevastase vägivalla kõigi vormide

ennetamiseks ja tõkestamiseks. Ühes Soome

projektis anti ligi 1 000 arstile, õele, sotsiaal- ja

tervishoiutöötajale koolitust, kuidas tunda ära

perevägivalla tundemärke ning julgustada inimesi

vägivallast rääkima ja teatama.

Programmist toetati ka vägivalla kõigi vormide

ennetamisele ja tõkestamisele suunatud meetmeid.

Sellega valmistati ette ELi ja liikmesriikide ühinemist

Euroopa Nõukogu naistevastase vägivalla ja

perevägivalla ennetamise ja tõkestamise

konventsiooniga. Näiteks toetati Malta

eesistumisperioodil 2017. aasta veebruaris

korraldatud konverentsi, kus käsitleti soopõhist

vägivalda seoses läbipõimunud diskrimineerimisega

ning õiguskaitse ja teenuste kättesaadavust naistele.

Seoses sellega avaldati veebipõhine töövahend

spetsialistidega, kes puutuvad kokku suguelundite

moonutamise läbi teinud naistega.

Soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas toetas

programm naiste osalemist tööturul ning

diskrimineerimise, k.a soolise palgalõhe kaotamist.

Järgides strateegilist soolise võrdõiguslikkuse

tagamise kava 2016–2019, toetas programm soolise

tasakaalu suurendamist majandussektori juhtivatel

ametikohtadel ning aitas luua komisjoni andmebaasi

juhtival kohal olevate meeste ja naiste kohta.

Lapse õiguste valdkonna meetmetega toetati

lapsesõbraliku õigusemõistmise edendamist ning

rändekriisi valguses anti eelisjärjekorras vahendeid

haavatavas olukorras olevate laste kaitsmiseks.

Näiteks rahastati programmist 2017. aasta

novembris toimunud 11. lapse õiguste Euroopa

foorumit, kus käsitleti vabaduse kaotanud laste

teemat ja kinnipidamise alternatiive.

Vahehindamise esialgsed tulemused näitavad, et

programmi eesmärkide täitmine edenes jõudsalt,

tulemuslikult ja tõhusalt. Samas jätab soovida

vahendite jaotus erinevate toetusesaajate rühmade ja

programmi eesmärkide vahel, samuti geograafiline

jaotus. Projektide tulemused oleksid

jätkusuutlikumad, kui programmi tegevuste

planeerimine, järelevalve ja rakendamine oleks

süstemaatilisem. Kohaldamise, rakendamise ja

aruandluse mehhanismide tõhusust saaks

suurendada.

Õigusprogramm

Õigusprogramm toetab vastastikusel tunnustusel ja

usaldusel põhineva ELi õigusruumi arendamist.

Programm edendab tsiviil- ja kriminaalasjades

tehtavat õigusalast koostööd ja õigusalast koolitust

ühise õiguskultuuri kasvatamiseks. Programm toetab

õiguskaitse tõhusat kättesaadavust Euroopas ning

uimastipoliitika algatusi. Õigusprogrammi eesmärk on

parandada ELi õigusinstrumentide (nt Euroopa

uurimismäärus, Euroopa vahistamismäärus ja

üleandmismenetlused, Euroopa lähenemiskeeld,

perekonnaõigus) rakendamist ning kiirendada

piiriüleseid kohtumenetlusi koostöö, dialoogi, teabe

vahetamise, koolituste ja tavade ühtlustamise teel.

Kõigil õigusprogrammist rahastatavatel tegevustel on

riikideülene mõõde. Enamasti rakendavad neid

vähemalt kahte riiki esindavad partnerlused või

vähemalt 14 osalevast riigist pärit liikmeid ühendavad

võrgustikud.

2017. aastal õigusprogrammile eraldatud

tegevuseelarvet (52,6 miljonit eurot) kasutati

peamiselt tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava

õigusalase koostöö tugevdamiseks ja õiguskaitse

kättesaadavuse parandamiseks.

Kõik 2014., 2015. ja 2016. aasta programmide

taotlusvoorud ja hanked on lõpule viidud. Seotud

projektide ja lepingute täitmine on käimas.

Programmist rahastatakse Euroopa õigusalase

koostöö võrgustikku tsiviil- ja kaubandusasjades.

Võrgustik ühendab riiklikke õigusasutusi eesmärgiga

lihtsustada ja tugevdada liikmesriikide õigusalast

koostööd ning parandada ELi tsiviilõiguse

kohaldamist.

Tänu elektroonilisele karistusregistrite infosüsteemile

kasvanud teabevahetuse maht muutis süüdimõistvate

kohtuotsustega seotud teabevahetuse liikmesriikide

vahel kiiremaks ja täpsemaks. Võrreldes 2012. aasta

58

lähteandmetega oli kasv 2017. aastal rohkem kui

kaheksakordne.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaali jätkuv rahastamine võimaldas registreerida 2017. aastal ligi 2,7 miljonit päringutabamust – kuus korda rohkem kui

2012. aastal.

Portaal annab ligipääsu piiriüleseid menetlusi,

kohtupraktikat ja ELi kohtusüsteeme käsitlevatele

dokumentidele ning koolitusmaterjalidele, muutes

seeläbi õiguskaitse kodanikele paremini

kättesaadavaks ja suurendades vastastikust usaldust.

Terrorismivastases võitluses, mis on Euroopa

julgeoleku tegevuskava oluline prioriteet, tegeleti

rahastatud meetmete abil eelkõige radikaliseerumise

ennetamisega vanglates ja vanglatingimuste

parandamisega. 2017. aastal anti tegevustoetusi

näiteks sellistele organisatsioonidele nagu EuroPris ja

Euroopa Kriminaalhoolduse Organisatsioon, mille

projektidega laiendati liikmesriikides vanglakaristuse

alternatiivide kastutamist ja parandati

kinnipidamistingimusi. Halbade vanglatingimuste

parandamine on ELi tasandi poliitiline prioriteet, sest

sellises keskkonnas tekib suurem radikaliseerumise

oht ning see võib vähendada näiteks Euroopa

vahistamismääruse tulemuslikkust.

Vahehindamise esialgsetest tulemustest nähtub, et

programmi senine edenemine on olnud

märkimisväärne. Sellegipoolest on programmi

rakendamisel ilmnenud mõned probleemid. Seni on

programmi kasutanud üksnes väheste liikmesriikide

toetusesaajad. Seda saaks edaspidi vältida parema

teavitustegevusega. Programmi näitajad on piisavad

selle eesmärkide suunas liikumise jälgimiseks, kuid

sobivate töövahendite puudumise tõttu on neid mõnel

juhul raske mõõta. Programmi eesmärgid on

laiaulatuslikud ja paindlikud, kuid uimastipoliitika

valdkonna algatusi on mõnikord raske ühitada

programmi muude prioriteetidega nagu õigusalane

koostöö ja õiguskaitse kättesaadavus. Programmi

kasulikkuse suurendamiseks oleks vaja

süstemaatilisemalt analüüsida sidusrühmade vajadusi

ja täiendavaid sihtrühmi. Dubleerimisohu

vähendamiseks ja võimaliku koostoime

suurendamiseks oleks oluline laiendada ELi

programmide ja projektide omavahelist

koordineerimist ja teabevahetust. See võimaldaks

jaotada ressursse sidusamalt ja tulemuslikumalt

vastavalt kõige aktuaalsematele prioriteetidele. Peale

selle leidub veel kasutamata võimalusi

halduskoormuse vähendamiseks.

Tarbijakaitseprogramm

Programm toetab tarbijakaitseõigusaktide jõustamist,

eelkõige läbi meetmete, mille eesmärk on tugevdada

teadmusbaasi ja tõhustada tarbijakaitsealase koostöö

määruse läbivaatamise protsessi. Toetatakse ka

ühismeetmeid eesmärgiga parandada kogu siseturu

ulatuses tooteohutusealaste õigusaktide (üldise

tooteohutuse direktiiv) kohaldamisel ja jõustamisel

tehtavat halduskoostööd. Liikmesriigid üksi ei suuda

nimetatud eesmärke piisaval määral saavutada, eriti

kuna seotud küsimused on olemuslikult piiriülesed.

Tarbijakaitseprogrammi 2014–2020 mitmeaastaste

eesmärkide täitmine kulgeb kavakohaselt. Enamik

2014., 2015., 2016. ja 2017. aastaks kavandatud

seonduvaid tulemusnäitajaid on saavutatud.

2017. aasta lõpuks oli 2016. aasta tööprogrammi 23,7

miljoni euro suurune eelarve 99 % ulatuses kulutatud

ja õiguslikult siduvateks kulukohustusteks

teisendatud. 2018. aasta märtsis jõudis 2017. aasta

tööprogrammi (24,1 miljonit eurot) rakendamine 61 %

tasemele. Ülejäänud kindlaksmääratud meetmete

üldised kulukohustused olid 2017. aasta lõpuks

selgunud (need vormistatakse õiguslikult 2018. aasta

esimeses pooles).

Eelmise programmiga võrreldes on 2014.–2020.

aasta programmis tehtud olulisi parandusi, millest

võib esile tuua Euroopa tarbijakeskuste toetuste

lihtsustamist (mitmeaastaste strateegiliste

partnerluste põhjal) ning õiguskaitseametnike

vahetussüsteemi lihtsustamist (hüvitiste kasutamine

toetuste asemel).

Euroopa tarbijakeskuste võrgustik aitab tarbijaid

seoses piiriüleste ostude tegemisega, selgitades neile

nende õigusi ning aidates neil nõuda teises ELi

liikmesriigis (või Islandil või Norras) asuvalt kauplejalt

hüvitist juhul, kui midagi läheb valesti.

Euroopa tarbijakeskuste võrgustik töötas välja

mobiilirakenduse Travel, mis aitab tarbijatel

välisriigis puhkusel viibides oma õigusi kasutada.

Selle kaudu registreeriti aasta jooksul ligi 100 000

kontakti tarbijatega.

Tooteohutusealaste õigusaktide kohaldamisel ja

jõustamisel tehtava halduskoostöö ergutamiseks on

loodud vastavad veebiplatvormid. Nende

kasutamises toimus 2017. aastal suur kasv. Näiteks

tarbijakaitsealase koostöö teabevahetusplatvormis

59

kasvas ametnikevaheliste teabevahetuste arv 2016.

aastaga võrreldes 28 %.

- Kogu ELi hõlmav 2016. aastal loodud

internetipõhine vaidluste lahendamise platvorm jätkas

tarbijate õiguste kaitsmist, andes neile juurdepääsu

lihtsale, kiirele ja soodsale vaidluste lahendamise

menetlusele. Platvorm võimaldab tarbijatel ja

kauplejatel lahendada riigisiseseid ja piiriüleseid

internetioste puudutavaid internetivaidlusi ilma

kohtusse pöördumata. 2017. aastal hakati süsteemi

rohkem usaldama ja sellele esitati kokku 52 735

kaebusjuhtu. Uuringu kohaselt lahendati umbes 44 %

kaebustest platvormiväliselt tarbijate ja kauplejate

otsekontaktide kaudu, mis olid loodud platvormi abil.

- 2017. aastal loodud õiguskaitse e-akadeemia, mille

eesmärk on suurendada tarbijakaitsealase koostöö ja

tooteohutuse võrgustike suutlikkust korraldada

veebipõhiseid uurimisi, andis esimesel tegevusaastal

koolitust juba 158 ametnikule.

- Toiduks mittekasutatavate ohtlike toodete suhtes

rakendatav kiire teabevahetuse süsteem hõlbustas

jätkuvalt liikmesriikide ja komisjoni teabevahetust

ohtlike toodete vastu võetud meetmete kohta. 2017.

aastal edastasid riiklikud asutused süsteemi kaudu

ohtlike toodete kohta 2 201 hoiatust, andes

kasutajatele kiire juurdepääsu ELis müüdavaid

ohtlikke tooteid käsitlevale teabele. Lisaks võeti 2017.

aasta hoiatuste tulemusena ülejäänud liikmesriikides

ligi 4 000 järelmeedet, mis näitab riiklike asutuste

tihedat koostööd selle nimel, et säilitada turu ohutust

ja kaitsta ELi tarbijaid. Turult avastatud ja kõrvaldatud

ohtlike toodete nimekirja tipus on mänguasjad, autod

ja mootorrattad.

Programmi vahehindamine on käimas ja esimesed

tulemused näitavad sidusrühmade üldist rahulolu

tegevuste asjakohasuse ja tulemuslikkusega.

Tarbijakaitseprogrammi üldisi eesmärke ja prioriteete

peetakse endiselt igati asjakohaseks ning soovitakse

nende jätkumist. Samas on leitud ka mitmeid

parandamist vajavaid valdkondi: programmi vähene

paindlikkus, mis ei võimalda poliitilistele vajadustele

kärmelt reageerida; puudulik planeerimisprotsess,

milles tuleks samuti ette näha võimalus reageerida

kiiresti poliitilistele vajadustele või turu arengutele;

kasutamata võimalused parandada sidemeid

kolmandate riikidega (eriti õiguskaitse valdkonnas).

Toidu- ja söödaprogramm

Toidu- ja söödaprogramm aitab hoida kogu

toiduahela ulatuses inimeste, loomade ja taimede

head tervist. Sellega toetatakse haiguste ja kahjurite

ennetuse ja tõrje meetmeid, tagatakse tarbijate ning

toidu- ja söödatööstuse kõrgetasemeline kaitse ja

soodustatakse töökohtade loomist. Toidu- ja

söödaprogrammi 2017. aasta vahehindamine72

kinnitas selle vajalikkust ning seda, et tegemist on

hästi toimiva keskkonnaga. Samal ajal peaks

programmist antav toetus muutma liitu selles

valdkonnas konkurentsivõimelisemaks. 2017. aastal

edenes toidu- ja söödaprogrammi raames 150 miljoni

euroga kaasrahastatud 130 riikliku

veterinaariaprogrammi rakendamine kavakohaselt.

Need programmid tegelevad nakkuslike ja tihti

epideemiliste loomahaigustega ning mõjutavad

otseselt rahvatervist toiduohutuse küsimuste ja selle

tõttu, et mõned loomahaigused võivad inimestele üle

kanduda. Lisaks võivad loomahaiguste puhangud

kaasa tuua märkimisväärse majanduskahju seoses

ELi sise- ja välisturgude kaotusega ning vajadusega

teha haiguste tõrjeks otseseid kulutusi ELi ja

liikmesriikide eelarvetest. Loomahaiguste

likvideerimine on siiski pikaajaline protsess, mis

nõuab jätkuvat ja järjepidevat pingutust pika perioodi

vältel.

2017. aastal tuvastati uusi Aafrika seakatku

juhtumeid Poola varem puutumata aladel ning

varem puutumata liikmesriikides (Tšehhi Vabariik

ja Rumeenia), kuid need olid seotud

inimtegevusega, mitte haiguse loodusliku levikuga

metssigade liikumise tagajärjel. ELi hästi suunatud

ja mitmetahuline vastus Aafrika seakatku

puhangutele piiras halbu tagajärgi olukorras, kus

epideemiad võinuksid mõjuda laastavalt nii

loomade tervisele kui ka sektori kestlikkusele.

Haiguse leviku tõkestamine ELis oli võrreldamatult

tõhusam kui sellest mõjutatud muudes riikides, kus

haigus levis mõne aasta jooksul tuhandeid

kilomeetreid.

Samuti kaasrahastati 2017. aastal 24 riiklikku

uuringukava taimedele kahjulike organismide kohta

(seitse kava rohkem kui 2015. aastal), et tagada

taimekahjurite puhangute varajane tuvastamine ja

likvideerimine. Taimedega kauplemise

üleilmastumine ja kliimamuutused on märgatavalt

suurendanud taimekahjurite leviku ohtu. Seepärast

on varajane tuvastamine ja tõrje kaubanduslike ja

majanduslike tagajärgede leevendamisel keskse

tähtsusega.

Lisaks riiklike programmide kaasrahastamisele jätkub

ELi rahaline abi erakorralistele meetmetele

loomahaiguste ja kahjuripuhangute varakult kontrolli

60

alla võtmiseks. Aastatel 2016–2017 aset leidnud

tõsise lindude gripi puhangu tõttu tuli teha suur

rahaline panus, mis ületas 100 miljonit eurot. Lindude

gripi viirus levib metslindude kaudu, mistõttu selle

levikut ei ole võimalik ohjata. Võimalikult varajane

isoleerimine on oluline, sest puhangud võivad ELi

eelarve, riiklike eelarvete ja põllumajandustootjate

jaoks väga kulukaks osutuda, kui nendega kohe ei

tegeleta ja need väljuvad kontrolli alt.

Programmi kohta ei ole veel teada kulutõhususe

näitajaid; 2017. aastal käivitati projektid nende

leidmiseks.

Terviseprogramm

Tervisepoliitika eesmärk on liikmesriikide poliitikaid

täiendada, toetada ja neile lisaväärtust anda, et

parandada ELi kodanike tervist ja vähendada

tervisealast ebavõrdsust, ergutada tervishoius

innovatsiooni ning suurendada tervishoiusüsteemide

jätkusuutlikkust. Terviseprogrammi 2017. aasta

vahehindamine73

kinnitas programmi vajalikkust ning

eelmise programmiga võrreldes tehtud lihtsustuste

tulemuslikkust. Hindamisel soovitati tugevdada

jõupingutusi ELi lisaväärtuse saavutamiseks,

koostoime suurendamiseks ja oluliste tulemuste

laiemaks kasutuselevõtmiseks läbi koostöö ELi

muude rahastamisvahenditega.

2017. aastal käivitati liikmesriikide koostöö

soodustamiseks uusi tervishoiu ühismeetmeid. Nende

ühismeetmetega hõlmatud teemad on näiteks

tervisealane ebavõrdsus, vähivastase võitluse

innovaatiline meetmepartnerlus, vaktsineerimine,

valmisolek pagulaste ja rändajate

sisenemispunktides, e-tervise võrgustikku toetavad

meetmed ja jätkusuutlikud ELi terviseinfosüsteemid.

Meetmed peaksid parandama ja kiirendama riiklike

poliitikate väljatöötamiseks vajalikku teadmussiiret ja

teabe vahetamist.

2017. aastal avati tervishoiuvaldkondades

tegutsevate vabaühenduste jaoks partnerluse

raamleping. Need vabaühendused peaksid abistama

komisjoni teabe ja nõuannetega, mis on vajalikud

tervisepoliitikate väljatöötamiseks ning

terviseprogrammi eesmärkide ja prioriteetide

rakendamiseks. Kõnealuste vabaühenduste

toetamine on põhjendatud, võttes arvesse nende

võimalikku panust terviseteadlikkuse suurendamisse,

tervisliku eluviisi edendamisse ning teaduspoliitikat

käsitlevate avalike konsultatsioonide korraldamisse.

Lisaks aitavad vabaühendused tervishoiuga seotud

tegevusi ja tavasid optimeerida, kuna vahendavad

patsientide tagasisidet ja hõlbustavad nendega teabe

vahetamist.

Alates 2017. aastast töötab esimene plaanitud 24st Euroopa virtuaalvõrgustikust haruldaste ja keeruliste

haigustega patsientide teenindamiseks. Neisse Euroopa tugivõrgustikesse on kaasatud ELi 26 liikmesriigi enam kui 300 haigla 900 väga kitsalt

spetsialiseerunud tervishoiuüksust, kuhu on koondunud teadmised ja ressursid.

Tervishoiuteenuse osutaja saab tänu sellele suunata

patsiente oma riigis asjaomase Euroopa

tugivõrgustiku liikme juurde. Seejärel kutsutakse seal

kokku meditsiinispetsialistide „virtuaalne kolleegium“,

et panna diagnoos ja anda nõu, kuidas konkreetset

haigust kõige paremini ravida.

Loov Euroopa

Programm „Loov Euroopa“ toetab 1,46 miljardi

euroga Euroopa kultuuri- ja loomesektorit, eelkõige

audiovisuaalsektorit, et edendada kultuurilist ja

keelelist mitmekesisust ning suurendada Euroopa

konkurentsivõimet. Loov Euroopa püüab

kasvupotentsiaali vabastamiseks kõrvaldada

killustunud turgude tekitatud tõkkeid, reageerida

teravale rahvusvahelisele konkurentsile ning

kohaneda ühiskonna digipöördega. MEDIA

alaprogramm edendab audiovisuaalse sisu (filmid,

telesarjad ja videod) loomist ja levitamist.

Programm edenes 2017. aastal kavakohaselt ning

kulukohustuste ja maksetega on lõplikust eelarvest

täidetud peaaegu 100 %. Kokku esitati 5 025 taotlust,

millest rahastamiseks valiti 2 317 projekti.

Kultuuri alaprogrammis kasvas 2017. aastal veidi

koostööprojektide edukuse määr: kui perioodi 2014–

2017 keskmine on 13,96 %, siis 2017. aastal oli see

14,78 %. See näitab jätkuvat suurt nõudlust ELi

toetuse järele ning seda, et suur hulk kvaliteetseid

projekte jäi vahendite nappuse tõttu rahastamata.

Lisaks pöörati rohkem tähelepanu sellele, et valida

organisatsioone, milles on esindatud rohkem

61

sektoreid ja valdkondi, mida seni ei ole rahastatud,

näiteks digikunst ja valguskoopia.

2017. aastal laienes programm ka mitmetesse

osalevatesse riikidesse: Vahemere piirkonna

esimese naabrusriigina liitus Tuneesia ning veel

kaks riiki (Armeenia ja Kosovo) olid valmis sõlmima

lepingud 2018. aasta esimeses pooles. See näitab

selgelt programmi vajalikkust, kuna see võib olla

kasulik töövahend nii kultuuridiplomaatias kui ka

ELi hiljutises strateegias, milles käsitletakse

kultuuri rolli ELi välissuhetes.

Programmi vahehindamise esialgsed tulemused

kinnitavad selle lisaväärtust. Loov Euroopa on

aidanud kaasa ELi poliitika eesmärkide täitmisele,

ergutades investeeringuid ja töökohtade loomist

(3 000 uut töökohta aastatel 2014–2016) ning

süvendades siseturgu, eriti tänu loomesisu laiemale

levitamisele. Hinnangus leitakse, et programmi

eesmärkide täitmisega ollakse järje peal. Kultuuri- ja

loomesektorite rahavajaduse rahuldamisel osutus

äärmiselt aktuaalseks ka kultuuri ja loomingu vallas

tegutsevate väikeste ja keskmise suurusega

ettevõtjate finantssuutlikkuse tugevdamine. Lisaks

tunnustati programmi meetmete riikideülese iseloomu

tõttu tekkivat lisaväärtust, mis avaldab kasulikku mõju

vahetusvõimaluste, võrgustike ja partnerluste kaudu.

Paraku osutavad esialgsed järeldused ka sellele, et

programm ei ole piisavalt paindlik, et kasutada

täielikult ära digipöördega loodud võimalusi (nt

digitaalne loomine ja levitamine, tihedam kontakt

publikuga, uutele turgudele sisenemine või

suurandmete kasutamine). Kulutõhusus on küll

rahuldav, aga kohaldamise ja rakendamise täiendava

lihtsustamisega saaks kulusid veelgi vähendada.

Vahehindamisel tuvastati ka vajadus töötada välja

ulatuslik tulemuslikkuse järelevalveraamistik, kuhu

kuulub rida näitajaid, mis on tihedalt seotud

programmi eesmärkidega pidades silmas nii

väljundeid ja kasu toetusesaajatele kui ka laiemat,

pikaajalisemat kultuurilist, majanduslikku ja

sotsiaalset mõju.

MEDIA alaprogramm aitas 2017. aastal suurendada Euroopa filmide nähtavust. Üle piiride levitati enam kui 400 Euroopa filmi, mida nägi aasta jooksul 65

miljonit inimest. Toetust anti Euroopa filmidele keskendunud kinoketile Iso, millel on 33 riigis üle

1 000 kino.

Rahvusvahelist tunnustust pälvis ka filmide

kvaliteet. Näiteks Cannes’i filmifestivali peaauhinna

võitis „The Square“ ning Oscarite jagamisel anti

filmile „Call me by your name“ parima kohandatud

stsenaariumi auhind. Vahehindamise kohaselt

saaks MEDIA programmi mõju veelgi tugevdada,

kui suurendada koostööd ja abikavade paindlikkust

ning keskenduda audiovisuaalsektori

kasvatamisele.

62

Hiljuti loodud kultuuri- ja loomesektorite

tagatisrahastu on aidanud kultuuri ja loomingu vallas

tegutsevaid väikesi ja keskmise suurusega

ettevõtjaid, kellel on nende vara mittemateriaalse

olemuse tõttu raske laenu saada. Alates selle

käivitamisest 2016. aastal kuni 2017. aasta lõpuni on

selles juba osalenud kaheksa finantsvahendajat

kuuest liikmesriigist, mis näitab selle vahendi

vajalikkust.

2017. aasta teise poolaasta seisuga oli 161 väikesele

ja keskmise suurusega ettevõtjale antud kokku 32

miljonit eurot laenu, et viia ellu üle 200 projekti, mis

annavad tööd rohkem kui 900 inimesele. Juba 2017.

aastal tehti ka 60 miljoni euro suurune täiendav

eraldis, mis võrdub 50 % kogueelarvest ning

võimaldab tagatisetoetusi kiiremini rakendada.

Kultuuri- ja loomesektorite väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate rahastamise puudujäägi

täitmiseks loodud tagatisrahastu kasutamiseks tekkis

2017. aastal suur nõudlus. Hispaania, Prantsusmaa,

Rumeenia, Tšehhi Vabariigi, Belgia ja Itaalia

toetusesaajatele anti ligikaudu 500 laenu. Seda suurt

turunõudlust arvestades eraldati tagatisrahastule

Euroopa Strateegiliste Investeeringute fondist lisaks

60 miljonit eurot.

63

1.5. Globaalne Euroopa (eelarverubriik 4)74

Eelarverubriigi 4 raames on programmidele eraldatud

kulukohustuste assigneeringutena 10,7 miljardit

eurot, mis moodustab 7 % ELi 2017. aasta

kogueelarvest. ELi arenguabi toetab lisaks ka

Euroopa Arengufond, mida ei rahastata ELi eelarvest,

vaid otse ELi liikmesriikide poolt.

Finantsraamistiku rubriik 4 hõlmab komisjoni kõiki

välismeetmeid ja laia meetmete spektrit, nagu

arenguabi, ühinemiseelne abi ja humanitaarabi.

Lisaks kuuluvad selle rubriigi alla stabiilsuse ja rahu

tagamise meetmed, inimõiguste edendamine,

valimiste vaatlusmissioonid ja palju muud.

Diagramm. Peamised programmid, mida 2017. aastal rahastati rubriigi 4 raames. Muude programmide kategooriasse kuuluvad teiste

hulgas partnerluse rahastamisvahend, stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend, ühine välis- ja julgeolekupoliitika,

välistegevuse tagatisfond ning tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend. Kõik summad on miljonites eurodes.

Euroopa Komisjoni prioriteetide toetamine

Eelarverubriigi 4 programmid aitavad saavutada Junckeri komisjoni prioriteete „EL kui tugevam tegija

rahvusvahelisel tasandil“ ja „Ränne“. Junckeri komisjoni muude prioriteetide puhul toetavad programmid

eelkõige nende välismõõdet; sellised prioriteedid on näiteks „Vastupidav energialiit ja tulevikku suunatud

kliimamuutuste poliitika“, „Töökohad, majanduskasv ja investeeringud“ ning „Vastastikusel usaldusel põhinev

õigusruum ja põhiõigused“, mille raames pööratakse palju tähelepanu julgeolekule.

64

Humanitaarabi

EL koos liikmesriikidega on maailma suurim

humanitaarabi andja ning mängib seepärast

humanitaarprobleemide lahendamisel suurt rolli,

pakkudes mõjutatud elanikele abi ja kaitset. ELi

humanitaarabi programm toetab kriisiriikide kõige

haavatavamaid elanikerühmasid, mida tehakse ka nn

unustatud kriiside puhul (mis ei saa meedias suurt

tähelepanu ja mida kajastatakse vähe).

2017. aastal andis EL enam kui 80 riigile üle 2,2

miljardi euro abi75

. Sellest enam kui 50 % läks

riskianalüüsi põhjal määratud kõige haavatavamatele

riikidele.

2017. aastal reserveeris EL 6 % humanitaarabi

aastaeelarvest hädaolukordades hariduse

andmiseks, mis on üks humanitaarabi kõige

alarahastatumaid valdkondi. Perioodil 2012–2017 on

ELi rahastusest kasu saanud ligi 4,7 miljonit last 52

maailma riigis76

.

Aastatel 2012–2016 oli ELi humanitaarabi suunatud

peamiselt järgmistele sektoritele: toiduga kindlustatus

ja elatusvahendid (üle 30 % perioodi kogusummast),

tervishoid (üle 12 %), toit (üle 10 %), peavari ja

elukoht (üle 9 %) ning veevarustus, sanitaar- ja

hügieenitingimused (üle 9 %)77

.

Iraagi kriis

EL intensiivistas 2017. aastal oma tegevust seoses

Iraagi humanitaarkriisiga. Ligi kolmandik riigi

elanikkonnast vajas 2017. aasta lõpus

humanitaarabi. EL oli jätkuvalt kõige suurem

doonor, andes 2017. aastal 82,5 miljonit eurot

toetust. Rahalise abi eest osutati kõigis aktiivsetes

konfliktipiirkondades tsiviilisikutele elupäästvat abi,

toetati haavatute ja haigete meditsiinilist

evakueerimist ning erakorralise meditsiini teenuste

osutamist.

Aafrika Sarve põuakriis

Aafrika Sarvena tuntud piirkonnas esineb seoses

riigisiseste põgenike ja pagulastega

mitmesuguseid probleeme, mille üks peamisi

põhjusi on toiduga kindlustamatus. Kui 2016 oli

mitmete põudade ja üleujutuste aasta, siis 2017.

aastal tabas tervet piirkonda kõige karmim põud

pärast 2011. aastat. Seepeale eraldas EL 2017.

aastal Aafrika Sarve piirkonnas abi osutamiseks

185 miljonit eurot.

Rohingya kriis (Myanmar/Bangladesh)

Bangladeshi Cox’s Bazari linnas otsis varjupaika

enam kui 688 000 rohingjat, kes olid tulnud üle piiri

Arakani osariigist, tõstes Bangladeshis viibivate

rohingja pagulaste arvu miljoni lähedale. Sellele

vastuseks korraldas ÜRO 2017. aastal rohingja

pagulaskriisi abistajate konverentsi, kus lubati

anda rohingja pagulaste abistamiseks kokku 345

miljonit USA dollarit. ELi ja selle liikmesriikide

antud 136 miljonit eurot moodustas kogusummast

üle 50 %.

ELi humanitaarabi 2017

65

Süüria kriis

Euroopa Liit jätkab kõikjal Süürias ja sealses piirkonnas miljonitele inimestele elupäästva abi ja toetuse andmist.

Abi eest toimetati kohale elutähtsaid toiduaineid, ravimeid ja vett ning anti peavarju miljonitele konfliktist otseselt

mõjutatud ja/või selle tõttu sisepõgenikuks muutunud süürlastele. Naaberriigis Liibanonis on ELi vahendite eest

abistatud kõige haavatavamas olukorras olevaid pagulasi, osutatud elupäästvat eriarstiabi, võimaldatud

mitteformaalset haridust ja peavarju (k.a joogivesi, hügieeni- ja sanitaartingimused), et parandada sundrändest

kõige enam mõjutatud perede elutingimusi.

2017. aastal korraldati perioodil 2012–2016 rakendatud ELi humanitaarabi meetmete põhjalik hindamine. Esialgsetest tulemustest tuleb esile, et humanitaarmeetmeid rahastati üldjuhul vajaduspõhiselt ning rakendati vastavalt humanitaarõiguse põhimõtetele. Meetmetest oli palju kasu põhieesmärkide täitmisel, et päästa elusid,

vähendada suremust ja kannatusi ning parandada katastroofist mõjutatud elanikkonna elu väärikust. Esialgsed järeldused osutavad ka sellele, et rahastamise maht võimaldas ELil avaldada kohapeal reaalset mõju ning rahuldada märkimisväärse arvu toetusesaajate vajadusi paljudes riikides ja piirkondades.

Türgi pagulasrahastu

See 2016. aasta jaanuaris loodud rahastu toimis

jätkuvalt olemasolevate vahendite ühise

koordineerimise mehhanismina ning aitas tagada, et

Türgi pagulaste ja neid vastu võtvate kogukondade

vajadused oleksid terviklikul ja koordineeritud moel

rahuldatud.

Keerulistele asjaoludele vaatamata sõlmiti 2017.

aastal lepinguid 3 miljardi euro väärtuses ning

humanitaarabi ja muu abi maksti välja summas 1,85

miljardit eurot.

Rahastu abil jätkati hädaolukorra sotsiaalse

turvavõrgu rakendamist. Tegemist on ühtsel

deebetkaardil põhineva sotsiaalabisüsteemiga, mis

jõudis 2017. aasta lõpuks enam kui 1,2 miljoni Türgis

kõige haavatavamas olukorras oleva pagulaseni,

aidates neil rahuldada kõige pakilisemaid

põhivajadusi.

Lisaks toetatakse Türgis muid mitut sektorit

hõlmavaid tegevusi, eriti tervishoiu, kaitse ja

hädaolukorras hariduse andmise valdkondades. See

on andnud järgmisi tulemusi.

Pool miljonit pagulaslast on saanud juurdepääsu haridusele, kaks miljonit pagulast saab kasutada esmatasandi tervishoiu teenuseid ja üks miljon

rehabiliteerivaid vaimse tervise teenuseid88

.

Demokraatia ja inimõiguste Euroopa rahastamisvahend

Rahastamisvahend täidab demokraatia ja inimõiguste

edendamisel ja kaitsmisel tähtsat ülesannet, tehes

koostööd peamiselt kodanikuühiskonnaga ning

toetades selle tegevust. Arvestades aastatel 2007–

2013 saavutatud tulemusi, suurendati perioodiks

2014–2020 inimõiguste ja inimõiguste kaitsjate

ELi rahastu kaudu antud toetus kokku

organisatsioonidele ette nähtud ELi toetust.

Ohustatud inimõiguste ja inimõiguste kaitsjate

erakorralist toetust peetakse üheks

rahastamisvahendi juhtivaks meetmeks, mis osutus

sedavõrd edukaks ja tulemuslikuks, et taotluste arv

hakkas järjest suurenema.

Alates 2014. aastast on üha enamate väikeste toetustega antud erakorralist abi enam kui 870

inimõiguste kaitsjale ja nende pereliikmetele; neist 107 said toetust 2017. aastal.

2017. aasta detsembris lõpetatud vahehindamine78

kinnitab, et demokraatia ja inimõiguste Euroopa

rahastamisvahendi eesmärkide ja kulukohustuste

täitmine edeneb kavakohaselt ning tegemist on

endiselt võimalusi loova, paindliku ja

reageerimisvõimelise rahastamisvahendiga, mis

võimaldab kaitsta ja edendada inimõigusi ja

demokraatiat kogu maailmas. Demokraatiat ja

inimõigusi toetatakse ka ELi muudest

välisrahastamisvahenditest, kuid kõnealuse vahendi

eriomadused võimaldavad seda rakendada ka seal,

kus teisi ei kasutata või ei saa kasutada, ning samuti

erineval tasemel läbi kodanikuühiskonna. Hindamisel

leiti, et programmi sisemist paindlikkust ei kasutata

alati täiel määral ära ning kodanikuühiskonna

organisatsioonid peavad taotlemisprotsessi

aeganõudvaks, koormavaks ja liiga

konkurentsitihedaks.

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahend

Tuumaohutusalase koostöö rahastamisvahendi

eesmärk on edendada kolmandates riikides

tuumaohutuskultuuri, radioaktiivsete jäätmete ja

kasutatud tuumakütuse ohutut käitlemist ning

tuumamaterjali tõhusaid kaitsemeetmeid.

Esimene projekt, millega toetatakse Iraani

tuumaohutuse regulatiivametit, käivitati 2017.

aasta juulis ja see edeneb ladusalt. Teise projekti

leping, mille alusel toetatakse Bushehri

tuumaelektrijaama vastupidavusteste, sõlmiti 2017.

aasta lõpus ja projekt käivitatakse 2018. aasta

aprillis.

2017. aastal sõlmiti Iraaniga kokkulepe järelprojekti

korraldamiseks vastavalt ELi võetud kohustusele

ühise laiaulatusliku tegevuskava rakendamiseks.

Vastav leping sõlmitakse 2018. aasta teises pooles.

2017. aastal õnnestus sõlmida Türgiga kokkulepe,

mille alusel rahastatakse tuumaohutuse

regulatiivasutuse suutlikkuse suurendamist

toetavat projekti vastavalt otsusele täiendada riigi

energiaallikate jaotust tuumaenergiaga.

Avakoosolek toimus 2018. aasta jaanuaris.

Vastavalt 2017. aastal tehtud vahehindamisele79

on

rahastamisvahendi äärmiselt tehniline sisu ning

keskendumine oskusteabe rahvusvahelisele siirdele

asjakohane. Lisaks on rahastamisvahend kooskõlas

tuumaohutuse prioriteetidega, mis on esitatud

Euratomi direktiivides ja vastavates rahvusvahelistes

lepingutes. Sekkumised toetavad otseselt või

peavoolustavad ELi horisontaalseid teemasid, nagu

keskkonna kaitsmine ja hea valitsemistava.

Stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend

Alates Süüria kriisi algusest on selle

rahastamisvahendi ja selle eelkäija, stabiliseerimise

rahastamisvahendi raames eraldatud üle 200 miljoni

euro, et toetada Süürias ja konfliktist mõjutatud

naaberriikides kriisile reageerimise meetmeid.

Kõnealune abi hõlmab Süüria elanikkonnale

humanitaarabi andmist, toetust dialoogialgatusteks,

üleminekuperioodi õigusemõistmiseks ja võitluseks

vägivaldse ekstremismi vastu ning toetust Süüria,

Liibanoni, Jordaania, Iraagi ja Türgi pagulastele,

vastuvõtvatele valitsustele ja vastuvõtvatele elanikele.

2017. aastal kiideti heaks kolm uut programmi. Süüria

rahu toetamise algatuse esimesel etapil toetati ÜRO

kaudu toimuvat rahvusvahelist rahuvahendamist.

Lisaks toodi stabiilsuse ja rahu edendamise

rahastamisvahendi alla üleminekuperioodi

õigusemõistmise ja aruandmise toetus, millega

toetatakse sihtotstarbeliselt rahvusvahelist kadunud

isikute komisjoni ning rahvusvahelist erapooletut ja

sõltumatut mehhanismi Süürias toime pandud

rahvusvaheliste kuritegude käsitlemiseks. Peale selle

toetatakse stabiilsuse ja rahu edendamise

rahastamisvahendist hariduse andmist opositsiooni

käes olevates piirkondades.

67

Peale Colombia rahuprotsessi, Süüria rahu toetamise

algatuse ja Kosovo-Serbia dialoogi toetati stabiilsuse

ja rahu edendamise rahastamisvahendist 2017.

aastal ka muid rahuprotsesse, kõnelusi ja

vahendustegevusi. Sihtmeetmetega toetati Mali

rahulepingu komitee tööd, aga ka rahupüüdlusi

Afganistanis, Liibüas, Türgis, Jeemenis, Iraagis,

Kesk-Aafrika Vabariigis, Senegalis (Casamances),

Nigeeria Nigeri jõe delta piirkonnas, Nigeri tubu ja

tuareegi kogukondade vahel ning Guatemala ja

Belize’i vahel. Lisaks toetati Aafrika Liidu piirkondlikke

algatusi Sudaanis ja Lõuna-Sudaanis. Pärast

Colombia konflikti lõpetamise kokkuleppe

tagasilükkamist oktoobrikuisel rahvahääletusel tekkis

tungiv vajadus uue rahastamisotsuse järele, et

eraldada 8 miljonit eurot rahuläbirääkimistel

saavutatud tulemuste kaitsmiseks ja potentsiaalse

rahukokkuleppe võimaldamiseks.

Rahastamisvahend jätkab stabiliseerimispüüdluste

toetamist ELi vahetus naabruses kolme uue Lääne-

Balkani riikides rakendatava programmiga. 2017.

aastal kasutati ühte programmi Kosovos

kultuuripärandi kaitsmise kaudu usalduse

suurendamiseks. Kooskõlas ELi jõupingutustega

toetatakse ka dialoogi Belgradi ja Pristina vahel ning

demineerimisega seotud meedet Bosnias ja

Hertsegoviinas.

Euroopa uus väljaõppealgatus tagab ELi

stabiliseerimisele suunatud tsiviilmissioonides ja

rahvusvahelistes tsiviilkriisiohjemissioonides

osalejatele kõrgetasemelise siirmiseelse väljaõppe.

2017. aastal jätkati ja laiendati projekti koostööd

Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga, mis

võimaldas vastavaid väljaõppetegevusi ühtlustada

ja integreerida. Lisaks on projekt suurendanud

koostoimet ja koostööd riigisisese väljaõppe

pakkumisel nii ELi missioonide kui ka muude

rahvusvaheliste organisatsioonidega, näiteks ÜRO

rahuvalveoperatsioonide osakonna ja Euroopa

Politseikolledžiga.

Kodanikuühiskonna dialoogivõrgustik on

suurendanud kodanikuühiskonna organisatsioonide

(k.a kolmandate riikide organisatsioonide) nähtavust

ja juurdepääsuvõimalusi rahvusvahelistes

mitmepoolsetes organisatsioonides ja riiklikes

asutustes, eriti seal, kus asutuste ja

kodanikuühiskonna organisatsioonide kõnelused on

raskendatud. Mitmesugustel rahu kindlustamisega

seotud ja konkreetseid riike või piirkondi puudutavatel

teemadel on korraldatud konverentse, väitlusi ja

kõnelusi. Programmiga on otseselt toetatud

kolmandate riikide kohalikes kodanikuühiskonna

organisatsioonides võetavaid meetmeid, et nad

saaksid täita oma ülesandeid sõltumatute rahu

kindlustajatena. See toetus on suurendanud

rohujuuretasandi kodanikuühiskonna suutlikkust rahu

kindlustamise ja konfliktide ennetamise tegevustes.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid sekkuvad siis,

kui muude vahenditega sekkumine pole võimalik. See

kehtis 2017. aastal Burundi ja Venezuela eritoetuste

kohta.

Vägivaldse ekstremismi ennetamise ja selle vastu

võitlemise valdkonnas toimus 2017. aastal eriti

märgatav edasiminek. Aafrika Sarve piirkonnas

vägivaldse ekstremismi suhtes vastupanuvõime

tugevdamise vahend on aidanud mitmete

pilootmeetmete kaudu edendada piirkonnas

ennetustööd ja terrorismivastaseid jõupingutusi.

Keenias aitasid vägivaldse ekstremismi suhtes

vastupanuvõime tugevdamise vahendi tegevused

koguda teadmisi ja õppetunde riigis esinevate

vägivaldse ekstremismi ajendite kohta, mille põhjal

töötati välja 2016. aasta septembris vastu võetud

Keenia riiklik vägivaldse ekstremismi vastu võitlemise

strateegia. Noorte kaasamise valdkonnas on

vägivaldse ekstremismi probleemi lahendamisel nii

kogukonna kui ka üldisel tasandil väga tulemuslikuks

osutunud nn eakaaslaste meetod.

ELi rahastatud ja Kofi Annani sihtasutuse poolt ellu

viidud projektis „Extremely Together“ osalenud

kümne noorjuhi eeskuju järgides on paljud

maailma noored hakanud vägivaldse ekstremismi

vastu tegutsema, kasutades oma kogukonnas

projekti „Extremely Together“ juhendit, ning

soovivad liituda sarnaste algatustega. Kõnealuse

projekti mõju kümne osalenud noorjuhi elule

näitlikustab ka asjaolu, et Fatima Zaman pälvis

2017. aasta mais Aasia edukaima naise auhinna,

olles väljapaistvaim kandidaat kõigis kategooriates,

ning hindamisel võeti muu hulgas arvesse tema

tööd Kofi Annani sihtasutuses.

2017. aasta detsembris valminud vahehindamise

aruanne80

kinnitab, et rahastamisvahendit peetakse

tulemuslikuks tänu seda iseloomustavale kiirusele ja

paindlikkusele ning selle lisaväärtusele. See täidab

kriisidele reageerimisel ja konfliktide ennetamisel

ainulaadset ülesannet, lähtudes ELi poliitilistest

prioriteetidest ning habrastes ja konfliktist mõjutatud

olukordades esinevatest konkreetsetest vajadustest

ja võimalustest. Lisaks oli sellel vastastikune

täiendavus ja koostoime ELi muude

välisrahastamisvahenditega ning see osutus oma

eesmärkide ja kulukohustuste täitmisel tulemuslikuks.

Hindamisel osutati ka mitmetele lahendamist

vajavatele probleemidele, näiteks vajadusele teha

sisulist koostööd julgeolekusektori kõigi osapoolte,

kaasa arvatud kaitsevägedega. Kuna sõjalistel

68

osalejatel on konfliktide lahendamises sageli

võtmeroll, võeti 2017. aastal selle küsimuse

lahendamiseks vastu uus määrus81

. Järeldustest

ilmneb ka asjaolu, et rahastamisvahend annab olulise

panuse konfliktide ennetamise, demokraatia ja hea

valitsemistava peavoolustamisse. Samas rõhutati, et

sooliste ja inimõiguste peavoolustamiseks oleks

võimalik rohkem ära teha.

Partnerluse rahastamisvahend

Partnerlusprogrammi meetmed suurendavad ELi

võimet kaitsta oma huve välisriikides ning osaleda

rahvusvahelise tähtsusega küsimuste lahendamises,

edendades strateegiliste partnerite ja muude

osapooltega partnerlussuhteid, toetades

vastastikuseid koostöösuhteid, mõjutades partnerite

poliitikakujundust ning aidates kaasa rahvusvaheliste

liitude ja võrdsete võimaluste loomisele. Tegevused

aitavad rõhutada ELI keskse rolli kasvavat

tunnustamist kliimamuutuste, keskkonna ja energia

küsimustes, samas ka koostöö edendamises

vastutustundliku ettevõtluse ja julgeoleku valdkonnas.

ELi välisrahastamisvahendite vahehindamisel82

järeldati, et partnerluse rahastamisvahend on

tulemuslikult mõjutanud partnerriikide poliitikat /

poliitilisi protsesse kooskõlas ELi huvidega ning on

aidanud luua partnerriikidega vastastikku kasulikke

suhteid. Partnerluse rahastamisvahendi

vahehindamine83

kinnitas, et rahastamisvahend on

otseselt vajalik, et toetada ELi kahepoolse,

piirkondliku ja mitmepoolse tegevuse eesmärke, mis

on esitatud ELi üldises välis- ja julgeolekupoliitika

strateegias, ning see on kooskõlas mitmete ELi

rahvusvaheliste kohustustega (eriti tegevuskavaga

aastani 2030). Samu järeldusi toetas ka

välishindamine84

. Rahastamisvahendi programmitöö

keskendub ELi strateegilistele eesmärkidele ja

huvidele ning seda rakendatakse paindlikult, et see

suudaks reageerida uutele või rahastamisvahendi

algse kehtestamise ajaga võrreldes muutunud

probleemidele, poliitilistele prioriteetidele ja

võimalustele.

2017 oli partnerluse rahastamisvahendi jaoks viljakas

aasta ning selle rakendamine on nüüdseks

saavutanud täiskiiruse. 2014., 2015. ja 2016. aasta

tegevuskavade lepingute sõlmimine on lõppenud ja

2017. aasta tegevuskava on koostatud. Nende

tulemuseks on praeguse seisuga 81 eraldiseisvat

meedet, mida täiendasid 82 poliitika toetusvahendi

meedet ja 56 lühiajalist tehnilise abi ja teabevahetuse

meedet. Kokku võeti partnerluse rahastamisvahendi

raames 2017. aastal 111 miljonit eurot kulukohustusi.

Väärib märkimist, et partnerluse rahastamisvahend

tugevdas 2017. aastal ELi sidemeid majanduse ja

ettevõtluse sidusrühmadega, et avada pääsu uutele

turgudele ja tagada ELi ettevõtjate võrdne

kohtlemine. Selle eesmärgi all kiideti heaks kolm

meedet kodanikuühiskonna kaasamiseks

kaubanduslepete läbirääkimistesse ja ettevõtlusega

seotud poliitilistesse kõnelustesse. Strateegia

„Euroopa 2020“ välismõõtme realiseerimiseks ning

ELi ja partnerite poliitiliste suhete laialdasemaks

tugevdamiseks kiideti 2017. aastal heaks kuus

eraldiseisvat meedet, milles pannakse erilist rõhku

vastutustundlikule ettevõtlusele ja naiste

majanduslikule võimestamisele. 2017. aastal kiideti

heaks üks avaliku diplomaatia meede, mis hõlmab

akadeemilist koostööd ja teavitamist Jean Monnet’

meetmete raames ning kodanikühiskonna kaasamist

Indoneesias ja Venemaal.

ELi-India koostöö IKTga seotud standardimise,

poliitika ja õigusaktide valdkonnas: India on ELi

strateegiline majanduspartner ning oluline tegija nii

Lõuna-Aasia piirkonnas kui ka kogu maailmas. India

IKT sektor sisaldab olulisi turulepääsu takistusi ja

esineb oht, et India uued kohalikud IKT-standardid

võivad tekitada Euroopa ettevõtjate jaoks

täiendavad turulepääsu takistusi. Meede on selge

näide sellest, kuidas partnerluse rahastamisvahend

toetab vastastikku kasulikke eesmärke. Projekt aitas

edendada koostööd standardite kehtestamise ja

suutlikkuse suurendamise alal, et toetada

digitaalühiskonna / digitaalarengu tegevuskava

elluviimist. Lisaks aitas see ergutada ELi ja India

avaliku ja erasektori ekspertide dialoogi, mille

tulemusena määrati kindlaks prioriteetsed

koostöövaldkonnad (k.a 5G ja intelligentsed

transpordisüsteemid).

ELi-Austraalia juhtimisfoorum on mitmekülgne

vastastikuse suhtluse vahend, mis võimaldab tõsta

ELi-Austraalia suhete profiili ja tähtsust kõigis

valitsemissektorites, sealhulgas parlamendis, samuti

ettevõtjate, kodanikuühiskonna, teadlaste ja

ajakirjanike seas. Täpsemalt on selle eesmärk

koguda teavet ELi-Austraalia suhete ametliku

tegevuskava jaoks ning rikastada kõrgemate

ametnike kõnelusi ideede ja asjatundlike

sisenditega.

69

Ühinemiseelse abi II rahastamisvahend

Rahastamisvahend aitab tugevdada koostööd Lääne-

Balkani riikidega, mis on üks oluline strateegiline

eesmärk, mida president Juncker nimetas Euroopa

Liidu olukorda käsitlevas kõnes. Nõutavate reformide

keerukuse tõttu ei ole ükski riik suutnud

ettevalmistuste varasest etapist edasi liikuda ei

poliitiliste tingimuste (nt kohtusüsteem, organiseeritud

kuritegevuse vastu võitlemine, väljendusvabadus,

korruptsioonivastane võitlus ja avaliku halduse

reform) ega ka majanduslike tingimuste täitmisel. EL

jätkas kogu 2017. aasta vältel tegevust selle nimel, et

parandada transpordiühendusi Lääne-Balkani ja ELi

vahel ning laienemisprotsessis osalevate riikide

omavahelisi suhteid. EL toetas konkreetseid

investeeringuid Lääne-Balkani kuuiku (Albaania,

Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, endise Jugoslaavia

Makedoonia vabariik, Montenegro, Serbia)

transpordi- ja energiavõrkudesse, et luua piirkonnas

majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustav

keskkond.

Trieste tippkohtumisel 2017. aasta juulis heaks kiidetud ühendatust käsitlev pakett

85 sisaldab seitset

uut projekti, mille jaoks antakse Lääne-Balkani investeerimisraamistikust kokku 194 miljonit eurot toetust, mis võimaldab kaasata 500 miljonit eurot

investeeringuid.

Ühinemiseelse abi II rahastamisvahendi

vahehindamine86

näitab, et vahendi üldised

eesmärgid ja ülesehitus vastavad ELi prioriteetidele ja

toetusesaajate vajadustele. Eelkäijaga võrreldes on

praegune rahastamisvahend selgemini suunatud

ELiga ühinemiseks nõutavatele põhireformidele.

Lisaks on see strateegilisem ja rohkem tulemustele

orienteeritud ning on võimaldanud kaasata suuremal

määral muude toetajate vahendeid87

. Samas on

kodanikuühiskonna organisatsioonide kaasatus

rahastamisvahendi rakendamisse endiselt väike.

Lisaks rõhutati hindamisel, et vastastikune täiendavus

teiste rahastamisvahenditega (eriti demokraatia ja

inimõiguste Euroopa rahastamisvahendiga ning

stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahendiga)

on küll hea, kuid nii planeerimise kui ka programmitöö

etapp vajavad täiendavad koordineerimist.

Arengukoostöö rahastamisvahend

Rahastamisvahendi üldine eesmärk on likvideerida

partnerriikides vaesus ja pakkuda pikaajalisi

lahendusi ülemaailmsetele probleemidele. Selle alla

kuuluvad üleilmsete hüvede ja probleemide

programm ning kodanikuühiskonna ja kohalike

omavalitsuste programm. Arengukoostöö

rahastamisvahendi sõltumatul vahehindamisel

järeldati, et üleilmsete hüvede ja probleemide

programm on äärmiselt aktuaalne ning kooskõlas

sõnastatud ELi poliitikaeesmärkidega. Samuti rõhutati

kodanikuühiskonna ja kohalike omavalitsuste

programmi tugevat mõju paremale valitsemisele ja

õigusriigi tugevdamisele läbi kodanikuühiskonna

kaasamise ja kodanikuühiskonna tegevuskavade

koostamise ELi delegatsioonides. Nimetatud

programmide aluseks on ELi pikaajaline traditsioon

pakkuda valdkonnaüleseid temaatilisi

rahastamisvahendeid, mis vastavad vajadusele

keskenduda strateegiliselt ELi põhiprioriteetidele ning

omada paindlikku töövahendit, mis täiendaks

geograafilisi või suunatud sekkumisi.

Üleaafrikalise programmi raames rahastati

arengukoostöö rahastamisvahendi eelarvest

mitmeaastase sihtprogrammi viit strateegilist

valdkonda kooskõlas Aafrika-ELi ühisstrateegia

tegevuskavaga aastateks 2014–2017. Perioodil

2014–2017 toetati 32 meetme kaudu 401,65 miljoni

euroga järgmisi strateegilisi valdkondi: jätkusuutlik ja

kaasav majanduskasv (42 %), inimareng (42 %),

globaalsed küsimused (13 %), demokraatia, hea

valitsemistava ja inimõigused (12 %) ning rahu ja

julgeolek (4 %).

Afganistanis, Pakistanis, Bangladeshis, Iraanis ja

Iraagis on suurendatud riigisisestele põgenikele,

pagulastele ja vastuvõtvatele kogukondadele antavat

rahalist ja tehnilist abi.

Nimetatud riikide toetamiseks ja konkreetsemalt

rände ja sundümberasumisega seotud probleemide

lahendamiseks võetavate erimeetmete

kulukohustuste summa 2016. ja 2017. aasta peale

kokku oli 287 560 500 eurot.

Selliste sekkumiste üks eesmärk on tugevdada

vastavate partnervalitsustega koostööd

tagasipöördujate toetamiseks. 2017. aastal asuti

oluliselt muudetud kujul uuesti täitma 2012. ja 2013.

aastal vastu võetud otsuseid, mis olid konflikti tõttu

alates 2014. aastast peatatud.

2017. aasta detsembris lõpetatud vahehindamine89

näitab, et rahastamisvahendi eesmärkide ja

kulukohustuste täitmine edeneb valdavas osas

kavakohaselt. Rahastamisvahendi lisaväärtus ilmneb

70

selle suutlikkuses algatada ühismeetmeid

liikmesriikidega. Peale selle aitas rahastamisvahend

kaasata olulisel määral segarahastamist, kuid

poliitilise kaasatuse suurendamisel ei ole tulemused

nii selged. Vaatamata uute

välisrahastamisvahenditega kaasnenud

lihtsustamisele peavad mõned kasutajad seda

rahastamisvahendit endiselt halduslikult koormavaks.

71 partnerriiki töötas välja ja/või rakendas

kliimamuutuste strateegiaid, et kohaneda paremini

selliste ülemaailmsete muutustega nagu

kliimamuutused ja ökosüsteemi seisundi

halvenemine.

Põllumajandus- ja karjamaa ökosüsteemides kasutati 3 448 000 hektaril säästliku maakorralduse võtteid, et

partnerriikides näiteks kliimamuutuste tagajärjel halvenenud põllumajanduse ökosüsteemide seisundit

tagasi pöörata.

Toitumisalaste programmidega abistati 10 485 000 reproduktiivses eas naist ja alla viieaastast last.

Sotsiaalsete siirete kaudu sai abi 11 481 000 toiduga kindlustamata inimest.

Õiguse, õigusriigi ja julgeolekusektori reformiprogrammidest sai otsest kasu 401 000 isikut.

Tsiviilprogrammidest, millega toetati konfliktijärgset rahu tagamist ja/või konfliktide ennetamist, sai otsest

kasu 1 373 000 inimest.

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend

Euroopa naabruspoliitika rahastamisvahend on

põhiline Euroopa naabruspoliitika elluviimiseks

kasutatav rahastamisvahend. Selle vahendi kaudu

liigub põhiosa ELi rahastusest, mis on suunatud

Euroopa naabruspoliitika 16 partnerriigile: Alžeeria,

Armeenia, Aserbaidžaan, Egiptus, Gruusia, Iisrael,

Jordaania, Liibanon, Liibüa, Maroko, Moldova,

Palestiina,91

Süüria,90

Tuneesia, Ukraina ja

Valgevene.

2017. aastal eraldati kahepoolsetele, piirkondlikele ja

piiriülestele koostööprogrammidele (sealhulgas

Süüria kriisile reageerimiseks loodud ELi

usaldusfondi, ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-Aafrika

haru ja naabruspoliitika investeerimisrahastu

projektidele) 2,5 miljardit eurot, mis aitas kaasa

uuendatud Euroopa naabruspoliitika eesmärkide

saavutamisele. Selles poliitikas rõhutatakse ka ELi

finantsabi tulemuslikuma rakendamise ja selle

kasutamise suurema paindlikkuse vajadust.

2017. aastal toimus oluline edasiminek ELi

idapartnerluse riikides: Armeenia on sõlminud ELiga

ulatusliku ja laiendatud partnerluslepingu ning on

vastu võtnud ELi-Armeenia partnerluse ühised

prioriteedid; Aserbaidžaaniga peetakse läbirääkimisi

uue lepingu üle; Valgevenega peetavatel

läbirääkimistel ollakse lähedal partnerluse ühiste

prioriteetide lõplikule sõnastamisele.

Suhetes Ukrainaga saavutati kaks suurt vahe-

eesmärki: Euroopasse reisivatele Ukraina kodanikele

viisavabaduse kehtestamine ning

assotsieerimislepingu täielik jõustumine koos

põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepinguga.

Lõunanaabruses võeti 2017. aasta juulis vastu

Egiptuse partnerluse uued prioriteedid, milles

keskendutakse majanduslikule ja sotsiaalsele

arengule, välispoliitilisele partnerlusele ja stabiilsuse

suurendamisele. 2017. aasta märtsis võeti vastu

Alžeeria partnerluse uued prioriteedid, milles

keskendutakse valitsemisele ja õigusriigile,

sotsiaalmajanduslikule arengule ja kaubavahetusele

ELiga, energiale ja keskkonnale, julgeolekule,

inimmõõtmele ja rändele/liikuvusele. Palestiinaga

pidas komisjon 2017. aasta jooksul seoses

partnerluse tulevaste prioriteetidega mitu

ettevalmistavate kõneluste vooru, mis võivad varsti

muutuda ametlikeks läbirääkimisteks. Iisraeliga oli

võimalik alustada ametlikke läbirääkimisi partnerluse

prioriteetide üle. EL ja Tuneesia alustasid ühiste

strateegiliste prioriteetide väljatöötamist eesmärgiga

kiita need ühiselt heaks 2018. aasta mais toimuval

assotsiatsiooninõukogu istungil. Naabruspoliitikas

kasutatava eraldi rahastamisvahendi olemasolu on

üks kõige käegakatsutavamaid kinnitusi sellest, kui

suurt poliitilist tähtsust EL kõnealusele piirkonnale

omistab. Samas väidetakse 2017. aasta detsembris

valminud vahehinnangus,92

et vahendi abi on küll

võimaldanud struktuurireformide toetamist jätkata,

kuid võimalus kohandada ELi rahastamist vastavalt

kõige põletavamatele vajadustele on olnud mõnikord

71

piiratud. Vaatamata kasvavale diferentseerumisele,

on mõne naabrusriigi keeruline poliitiline keskkond

loonud olukorra, kus Euroopa naabruspoliitika

rahastamisvahendi rakendamine enne Euroopa

naabruspoliitika läbivaatamist ei olnud kõigis riikides

ühtviisi tulemuslik. Stiimulipõhise meetodi

rakendamise tulemusena eraldati oluliselt rohkem

rahalisi vahendeid neile partneritele, kes on poliitiliste

reformidega kõige kaugemale jõudnud. Pärast

Euroopa naabruspoliitika läbivaatamist 2015. aastal

võeti kasutusele uus lähenemisviis, mis sisaldab

mõnede vahehinnangus osutatud probleemide jaoks

otseseid lahendusi. Täpsemalt hõlmasid uuendused

paremat arvestamist ELi partnerite erinevate

soovidega; tõhusamat tegutsemist vastastikust huvi

pakkuvates valdkondades, uusi töömeetodeid, mis

toetavad partnerriikide suuremat vastutustunnet, ning

liikmesriikide suuremat osalust ja jagatud vastutust;

rahalise abi suuremat paindlikkust. 2017 oli

läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamise

teine aasta ning mais võeti vastu ühisaruanne

naabruspoliitika riikides toimunud arengute ja

läbivaadatud Euroopa naabruspoliitika rakendamise

kohta93

.

Järjest suurem osa Süüria naaberriikidele antavast

muust abist jagati Süüria kriisile reageerimiseks

loodud ELi piirkondliku usaldusfondi ehk Madadi

fondi kaudu.

Fondi nõukogu on juba heaks kiitnud suured

programmid kogumahuga enam kui 1,2 miljardit

eurot, mis toovad kasu nii pagulastele kui ka neid

vastuvõtvatele kogukondadele ning milles

keskendutakse haridusele, elatusvahenditele,

tervishoiule, sotsiaalmajanduslikule toetusele, vee- ja

reoveetaristule. Nimetatud summast 920 miljonit

eurot on eraldatud 46 projekti raames usaldusfondi

kohalikele rakenduspartneritele, mis võimaldab abil

nüüd jõuda enam kui kahe miljoni toetusesaajani94

.

2017. aastal ületas fond president Junckeri poolt

2015. aasta septembris seatud ühe miljardi euro

eesmärgi. 2017. aastal nihkus rände põhiraskus

Vahemere keskosa rändeteele. Itaaliasse suunduva

rändevoo peamine lähtekoht oli endiselt Liibüa.

Madadi fondi esimese 21 projekti tulemusi on juba näha:

Pagulaste ja vastuvõtjate kogukondades sai enam kui 453 552 last ja noort parema juurdepääsu

kvaliteetsele haridusele, kaitsele ja psühhosotsiaalsele toele.

Ehitatud ja renoveeritud on 253 kooli ja haridusasutust.

Pagulaste ja vastuvõtjate kogukondades saavad 28 520 last ja noort juurdepääsu kõrgemale

haridusele, täiendus- ja

kutseõppele; nendest 4 437 saab täisstipendiumi ja 6 126 keeleõpet.

Süüria pagulaste ja vastuvõtjate kogukonnad saavad parema juurdepääsu kvaliteetsele erakorralise

meditsiini teenusele, sünnitusabile ja lastehoiule:

209 000 haavatavat toetusesaajat saab arstiabi ja esmavajalikke ravimeid.

Majanduslik iseseisvus ja elatusvahendite olukord paraneb 462 491 pagulase ja vastuvõtva kogukonna

liikme jaoks tänu erinevatele kutseõppe, töölesobivuse ja oskuste koolitusele, väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate toetustele ja tööturule pääsemisele.

Liibüa jäi 2017. aastal Itaaliasse suundunud rändevoo

peamiseks lähtekohaks. Vastuseks kiirendati

märkimisväärselt ELi Aafrika usaldusfondi Põhja-

Aafrika haru rakendamist: kiideti heaks kaheksa uut

programmi rahalise kogumahuga 232,5 miljonit eurot

ja üks 8,6 miljoni euro suurune harudeülene

programm.

72

Välistegevuse tagatisfond

Välistegevuse tagatisfondi toetatavad laenutehingud

on seotud kolme eri rahastamisvahendiga:

välislaenude andmise volitus, mis saab kasutada ELi

eelarvest Euroopa Investeerimispangale antud

tagatist; Euratomi välislaenud; makromajanduslik

finantsabi, mida EL annab kolmandatele riikidele

laenudena. Fondi rahastatakse ELi eelarvest ning

seda tuleb hoida tasumata laenude ja tagatud

laenude summa teatud protsendimäära tasemel

(praegune sihttase on 9 %).

Euroopa Investeerimispanga välislaenude andmise

volituse eesmärk on toetada kolmandate sihtriikide

väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid, edendada

sotsiaalse ja majandusliku taristu arendamist ning

toetada kliimamuutustega seotud projekte. ELi

tagatis võimaldab Euroopa Investeerimispangal

teha tehinguid väljaspool liitu väiksema riskiga ja

säilitada seeläbi krediidivõimelisus. 2017. aastal

projektidele antud tagatiste kogusumma oli 3,95

miljardit eurot; sellest 2,3 miljardit langes erasektori

projektide arvele, mille eesmärk on suurendada

pagulaste, rändajate, vastuvõtvate, teele jäävate ja

lähtekohas asuvate kogukondade pikaajalist

majanduslikku vastupanuvõimet.

Euroopa Investeerimispanga välislaenude andmise

volituse Euroopa tagatise vahehindamisel95

2016.

aasta oktoobris leiti, et kõik praeguse välislaenude

andmise volituse raames alates 2014. aasta juulist

käivitatud tegevused on täielikult kooskõlas

välislaenude andmise volituse otsuses nimetatud

kõrgetasemeliste eesmärkidega. Samuti leiti, et

eesmärgid ise on kooskõlas kestliku arengu

eesmärkidega ning välislaenude andmise volitus on

toetanud ELi välispoliitika tegevuskava, kuna on

piisavalt paindlik ja suudab reageerida uutele

geopoliitilistele probleemidele, nagu näitavad Süüria,

Ukraina (Ukraina kriis), Egiptuse ja Maroko (araabia

kevad) ja Jordaania (pagulaskriis) juhtumid. Lisaks

järeldati hindamisel, et välislaenude andmise volitus

on oluliselt toetanud ELi kliimamuutustega seotud

eesmärke, eriti seoses kliimamuutuste

leevendamisega.

Välislaenude andmise volituse tegevused, mis kiideti heaks 2014. aasta juulist 2015. aasta detsembrini, on

võimaldanud vähendada kasvuhoonegaaside heitkogust hinnanguliselt 1,35 tonni CO2-ekvivalendi

võrra aastas.

Makromajanduslik finantsabi on omandanud ELi

välispoliitika töövahendite seas järjest tähtsama koha.

Alates 2014. aastast on juba välja makstud ligikaudu

3,66 miljardit eurot ning veel 500 miljoni euro suhtes

on võetud kulukohustused; see osa makstakse

eeldatavasti välja 2018. ja 2019. aastal.

EL saab ergutada spetsiifilist majanduslikku

kohandamist riikides, mis asuvad ELile geograafiliselt

lähedal ja millel on suuri probleeme maksebilansiga,

mistõttu nad ei saa toetust Rahvusvaheliselt

Valuutafondilt.

2017. aasta jooksul viidi lõpule kolm

makromajandusliku finantsabi laenutehingut: Gruusia

II (46 miljonit eurot), Tuneesia I (300 miljonit eurot) ja

Ukraina III (1,2 miljardit eurot). Kaasseadusandjate

poolt 2016. aastal heaks kiidetud kahte

makromajandusliku finantsabi tehingut ei ole veel

täielikult teostatud: Jordaania II (200 miljonit eurot) ja

Tuneesia II (500 miljonit eurot). Üks 2017. aastal

heaks kiidetud makromajandusliku finantsabi tehing

on veel välja maksmata: Moldova (100 miljonit eurot).

Praeguseks valminud makromajandusliku

finantsabi riigipõhistes hindamisaruannetes96

järeldatakse, et makromajandusliku finantsabi

tehingud on kaasa aidanud makromajandusliku

stabiilsuse taastamisele ja toetust saanud riikide

välisvõla uuesti jätkusuutlikuks muutumisele,

toetades samal ajal tingimuste kehtestamise abil

majanduslikku kohandamist ja struktuurireforme.

Ent makromajandusliku finantsabi eripära tõttu ei saa

seda otseselt seostada määratletavate väljunditega,

mistõttu selle konkreetseid majandusalaseid

saavutusi on keeruline hinnata.

73

Euroopa Kestliku Arengu Fond

2017. aastal jõuti kokkuleppele välisinvesteeringute

kava osaks oleva Euroopa Kestliku Arengu Fondi

loomises. Esimesed lepingud

finantseerimisasutustega sõlmitakse eeldatavasti

2018. aastal. Kahe esimese investeerimissuuna

taotlusvoorude vastukaja oli väga positiivne.

Komisjonile laekus 12 partnerasutuselt 30

ettepanekut koguväärtusega üle 2,5 miljardi euro, mis

ületas Euroopa Kestliku Arengu Fondi tagatise

praegust mahtu enam kui ühe miljardi euro võrra.

Joonis. Euroopa Kestliku Arengu Fondi eelarve jaotus

74

1.6. Erivahendid

Erivahendite eesmärk on suurendada

rahastamisraamistiku paindlikkust. Need vahendid on

järgmised:

- hädaabireserv;

- ELi Solidaarsusfond;

- paindlikkusinstrument;

- Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa

Fond.

Taas kord pidi komisjon kõige rohkem kasutama

paindlikkusinstrumente, et tulla toime investeeringute ja

rände probleemidega.

Näiteks tuli paindlikkusinstrumendist kasutada 275

miljonit eurot Euroopa Kestliku Arengu Fondi

rahastamiseks.

Euroopa Liidu Solidaarsusfondi saab kasutada

suurte ja piirkondlike katastroofide korral, kui

mõjutatud riigi ametiasutused esitavad vastava

taotluse. Komisjon tegi 2017. aasta keskel ettepaneku

võtta ELi Solidaarsusfondist kasutusele 1,2 miljardit

eurot, mis on kõigi aegade suurim ühe maksega

kasutusele võetud summa. Seda tehti vastuseks Itaalia

valitsuse rahalise toetuse taotlusele pärast Abruzzo,

Lazio, Marche ja Umbria piirkondades 2016. ja 2017.

aastal toimunud maavärinaid.

Lisaks laekusid 2017. aastal järgmised taotlused:

kolm taotlust Hispaaniast (2016. aasta Murcia

üleujutus, 2017. aasta Doñana tulekahjud ja 2017.

aasta Galicia tulekahjud), üks taotlus seoses 2017.

aasta Portugali metsatulekahjudega, kaks taotlust

Kreekast (2017. aasta Lesbose ja Kosi maavärin),

Poola taotlus seoses 2017. aasta tormiga, Läti ja

Leedu taotlus seoses 2017. aasta üleujutusega ning

taotlused seoses 2017. aasta orkaanidega Irma ja

Maria.

Komisjon andis toetust esimesest päevast peale, et

hädaolukorda kiiresti leevendada, ning kohustus

toetama Itaaliat kogu rekonstruktsiooniprotsessi vältel.

ELi Solidaarsusfond toetab mõjutatud piirkondades

rekonstruktsioonitegevusi ja majandustegevuse

taastamist. Lisaks võib raha kasutada

hädaabiteenuste, ajutise majutamise ja koristuse ning

kultuuripärandi kaitsmise kulude katmiseks, et

kergendada Itaalia asutustele tekkinud rahalist

koormust.

Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi

eesmärk on toetada globaliseerumisest või üleilmse

majandus- ja finantskriisi ebasoodsast mõjust tingitud

maailma kaubandusstruktuuri suurte muutuste

tagajärjel koondatud töötajaid.

Aastatel 2014–2017 esitas 11 liikmesriiki kokku 48

taotlust. Kuigi viis taotlust on veel hindamise või

heakskiitmise etapis, vastas 40 taotlust rahastamise

kriteeriumidele ning nende alusel võeti enam kui

40 000 toetatava töötaja heaks kasutusele peaaegu

128 miljonit eurot.

Aastatel 2014, 2015 ja 2016 saabunud lõpparuannete

põhjal võib täheldada, et Globaliseerumisega

Kohanemise Euroopa Fondi sekkumise järel on uue töö

leidnud keskmiselt 46–47 % toetatud töötajatest. 2017.

aastal laekunud lõpparuannetes on aga uuesti tööle

saamise määr märksa kõrgem, tõustes 57 %ni.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 6.6.2018

COM(2018) 457 final

PART 2/2

KOMISJONI ARUANNE

EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE JA KONTROLLIKOJALE

ELi 2017. aasta eelarve haldus- ja tulemusaruanne

75

2. jagu Sisekontroll ja finantsjuhtimine

Sissejuhatus

Käesoleva aruande teine jagu keskendub ELi

eelarve, samuti Euroopa Arengufondi ja liidu

välistegevuse usaldusfondide haldamisele komisjoni

poolt 2017. aastal.

Komisjon on jätkuvalt tugevdanud oma sisekontrolli

raamistikku, tuginedes rahvusvahelistele

standarditele ja parimatele tavadele. Eesmärgiks on

vastavuspõhiselt süsteemilt üle minna

põhimõttepõhisele süsteemile selliselt, et tagatud

oleks tugev sisekontroll, samal ajal võimaldades

komisjoni talitustele vajalikku paindlikkust, et teha

kohandusi kooskõlas konkreetsete vajaduste ja

asjaoludega.

ELi eelarve finantsjuhtimise ja kontrollisüsteeme

on aja jooksul oluliselt täiustatud, mida on

tunnistanud ka Euroopa Kontrollikoda. 2016.

aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise

menetluse peajooneks oli see, et esimest korda

avaldas Euroopa Kontrollikoda oma viimases

kinnitavas avalduses 97

pigem märkusega

arvamuse kui vastupidise arvamuse ELi eelarve

maksete seaduslikkuse ja korrektsusekohta.

Kõikides poliitikavaldkondades vähenes veamäär,

mis tõi kaasa üldise hinnangulise veamäära languse

jätkumise. Ligi poolte ELi kulutuste puhul oli

veamäär alla 2 % ning tulude puhul olulisi vigu ei

leitud.

Lisaks esitas Euroopa Kontrollikoda ka kümnendat

aastat järjest ELi raamatupidamise aastaaruande

kohta märkusteta arvamuse.

Siiski jätkab komisjon kontrollisüsteemide täiustamist.

Lõppeesmärk on kulutasuv finantsjuhtimine, mis

kaitseb ELi eelarvet ennetus- ja parandusmeetmete

kaudu vigade ja pettuste eest ning säilitab

proportsionaalse tasakaalu kontrolli kulude ja tulude

vahel, sealhulgas lihtsustab menetlusi.

Peamised saavutused 2017. aastal

Kuigi 2017 oli uue sisekontrolli raamistiku

rakendamise üleminekuaasta, siis on alates 2018.

aastast üks kolmandik komisjoni talitustest seda

edukalt rakendanud juba 2017. aruandeaasta puhul.

Üldiselt leidsid kõik talitused, et sisekontrolli

standardid ja põhimõtted toimisid hästi ja neid

rakendati tõhusalt. Siiski võimaldas nüansirikkam

hindamine märgistada mõningaid vajadusi, et

parandada konkreetsete põhimõtete või standardite

rakendamise tulemuslikkust.

Kontrolli tõhususe osas on komisjoni talituste üldine

keskmine maksete tegemise aegaastate jooksul

järjepidevalt vähenenud ning on nüüd olulisel

määral alla 30 päeva. Üldine keskmine netomaksete

tegemise aeg oli 2017. aastal 20,4 päeva.

Komisjon on veendunud, et riskiga seotud kogukulud

jäävad alla 2 %. Tegelikult jätkub 2017. aastal üldine

hinnangulise veamäära langus seeläbi, et

hinnangulised riskiga seotud kulud maksete

tegemise seisuga jäävad nüüd isegi alla 1,7 % ja

hinnanguline riskiga seotud kulude kogusumma

programmi sulgemise seisuga alla 0,6 %.

Seoses finantskorrektsioonide ja sissenõudmistega

võimaldasid talituste mitmeaastased

kontrollisüsteemid neil 2017. aastal avastada ja

parandada neid 897 miljoni euro ulatuses enne

maksete tegemist ja 1 949 miljoni euro ulatuses

pärast maksete tegemist.

Nii riskiga seotud kulude kogusumma (1,7 %) kui ka riskiga seotud kulu programmi sulgemise seisuga

kogusumma (0,6 %) on hinnanguliselt alla 2 % kõigist asjakohastest kulutustest.

Komisjoni talituste mitmeaastased kontrollimehhanismid tagavad tehingute

seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide asjakohase juhtimise.

Järgnevatel aastatel tehtavad finantskorrektsioonid ja sissenõudmised kaitsevad üldiselt ELi eelarvet.

Kõik volitatud eelarvevahendite käsutajad on

esitanud piisava kindlusega kinnitavad avaldused

oma kontrollisüsteemide ja juhtimissüsteemide kohta,

millele on vajaduse korral lisatud reservatsioonid.

Need reservatsioonid on vastutusahelas väga

tähtsad: nad tagavad probleemide ja puuduste,

samuti nende lahendamiseks võetavate meetmete

läbipaistvuse, kuna toovad esile ka nende

hinnangulise finantsmõju.

Mis puudutab talituste 2017. aasta iga-aastaseid

tegevusaruandeid, siis langes reservatsioonide

finantsmõju pärast liidu vahendite haldaja kinnitust

kulude puhul 1 053 miljoni euroni (2016. aastal 1 621

miljonit eurot) ja tulude puhul 431 miljoni euroni

(2016. aastal 517 miljonit eurot).

76

Toetudes iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud kinnitustele ja reservatsioonidele, võtab volinike

kolleegium käesoleva, 2017. aasta ELi eelarve iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastu ning

kannab üldist poliitilist vastutust ELi eelarve haldamise eest.

Euroopa Kontrollikoda seirab, kuidas komisjon

rakendab tema soovitusi.. Täies ulatuses täidetud

soovituste osakaal oli suurim siis, kui algas

kõnealuste näitajate avaldamine.

Vt üksikasjad järgmistes jaotistes 2.1–2.8.

Komisjoni kindluse tagamise mudel

Komisjon kasutab kindlat finantsjuhtimise süsteemi.

Mis puudutab kindluse tagamise ahela seaduslikkust

ja korrektsust, samuti usaldusväärset finantsjuhtimist,

siis need on hõlmatud integreeritud sisekontrolli ja

riskijuhtimise mudeli kaudu, kus iga juhtimistasand

tugineb kindluse tagamisel eelmistele tasanditele (st

kolmele kaitseliinile).

Joonis. Komisjoni kindluse tagamise mudel

77

Komisjoni kontrollikeskkond

Sarnaselt programmidega on kontrollimudelid oma olemuselt samuti mitmeaastased. See tagab usaldusväärse

finantsjuhtimise viie sisekontrolli põhimõtte järgimise kaudu, sealhulgas kontrolli tulemuslikkus, tõhusus ja

säästlikkus. Mis puudutab tulemuslikkust, siis peamine eesmärk on vältida vigu (rakendades eelkontrolle), sest

teiseks täiendavaks eesmärgiks on selliste vigade avastamine ja parandamine, mis on alles jäänud (nt

järelkontrolli rakendamise tulemusena). Lisaks on saadud kogemusi kasutatud tulevikuprogrammide (nt

õigusloome lihtsustamine) ja/või kontrollisüsteemide (nt muutes kontrollid erinevaid riske rohkem arvestavateks)

kohandamiseks. Programmide olelusringide käigus esitavad talitused juhtimisaruande igal aastal oma aasta

tegevusaruannetes ning komisjon tervikuna iga-aastases haldus- ja tulemusaruandes. Selline struktuur annab

volinike kolleegiumile piisava kindluse, et sisekontrolli eesmärgid saavutatakse. Joonis näitab sisekontrolli

eesmärkide ja kontrolli liikide vahelisi seoseid.

Joonis. Sisekontroll ja riskijuhtimine

78

2.1. Sisekontrolliraamistiku hindamine

Komisjon rakendab finantsjuhtimisel

detsentraliseeritud mudelit. Finantsmääruse järgi

täidab komisjoni eelarvevahendite käsutaja ülesandeid

volinike kolleegium. Komisjon delegeerib

finantsjuhtimise ülesanded eelarvevahendite

käsutajatele, kes vastutavad oma komisjoni talituste

eest. Kõnealused 50 talitust hõlmavad kuut liiki

üksuseid: peadirektoraadid, rakendusametid, bürood,

komisjoni talitused, keskus ja töökond.

Selle raamistiku sees ja kooskõlas volitatud

eelarvevahendite käsutajate vastutusvaldkondadega

kehtestab komisjoni iga talitus organisatsioonilise

struktuuri ja sisekontrollisüsteemi, mis sobib kõige

paremini tema poliitiliste ning tegevuseesmärkide

saavutamise tagamiseks.

Komisjon on organisatsiooni tasandil kehtestanud

sisekontrolli raamistiku, mis määratleb tõhusa

sisekontrolli peamised põhimõtted, mis peaksid

komisjoni asjaomastes talitustes paigas olema.

Sisekontrolli raamistiku aluseks on raamistik, mille

pakkus välja Treadway komisjoni toetavate

organisatsioonide komitee ((COSO))98

.

Viimati nimetatud mudelit on muudetud, et minna

vastavuspõhiselt süsteemilt üle

põhimõtetepõhisele süsteemile. 2017. aastal

uuendas komisjon vastavalt sisekontrolli

raamistikku99

. Läbivaatamise eesmärk oli jätkuvalt

tagada tõhus sisekontroll ning säilitada samas vajalik

paindlikkus, et võimaldada talitustel teha kohandusi

oma sisekontrolli keskkonnas kooskõlas oma

spetsiifiliste tunnuste ja asjaoludega. Eelkõige on see

kasulik, sest hõlbustab kontrollisüsteemide muutmist

riskipõhisemaks ja kulutasuvamaks.

Komisjoni iga talituse juhtkond hindab vähemalt üks

kord aastas sisekontrollisüsteemide tulemuslikkust ja

annab hinnangu selle hindamise põhjal tehtud

järeldustele.

2017 oli üleminekuaasta, mille jooksul võisid talitused

valida aruannete esitamiseks kas varasema raamistiku,

mille aluseks on sisekontrolli standardid, või võtta

aluseks uued sisekontrolli põhimõtted.

2017. aastal põhinesid 100st

ühe kolmandiku

komisjoni talituste aruanded uutel sisekontrolli

põhimõtetel.

Graafik. 2017. aasta sisekontrolli aruanne

Alates 2018. aastast ja pärast seda esitavad kõik

talitused aruande uute sisekontrolli põhimõtete

alusel. Komisjon töötas välja konkreetse metoodika, et

tagada selle järjekindel ja tõhus rakendamine, eelkõige

seiramise, hindamise ja aruandluse valdkondades101

.

Kõnealune metoodika on hõlmatud „Sisekontrolli

raamistiku rakendusjuhendis“. 2018. aastal

korraldatakse jätkuvalt seminare.

Järeldus

Nagu nähtub allpoolsest graafikust, võimaldab uus

raamistik nüansirikkamat hindamist, st on

läbipaistvam võimalike edasiste täienduste suhtes,

isegi siis, kui üldine järeldus on positiivne. Kuigi üldiselt

järeldasid komisjoni talitused, et nende sisekontrolli

süsteemid toimivad tõhusalt, teatasid siiski 16 talitust,

et vaja on parandada teatud konkreetsete põhimõtete

või standardite (või nende aluseks olevate

nõuete/kriteeriumide) rakendamise tõhusust.

Peamised (all)valdkonnad, mille puhul parandamise

vajadusest teada anti, on eetika, töötajate

töölemääramine ja liikuvus, IT ja IT turvalisus,

sisekommunikatsioon, samuti protsessid ja

protseduurid. Lisaks leiavad uut sisekontrolli

raamistikku rakendama asunud komisjoni talitused, et

sisekontrolli hindamist on vaja täiendavalt tõhustada.

79

Joonis. Sisekontrolli standardite tulemuslikkuse hindamine (vasakul) ja sisekontrolli põhimõtete tulemuslikkuse hindamine (paremal))

Kohalike süsteemide kinnitamine

Komisjoni kesksesse organisatsiooni rahanduse ja raamatupidamissüsteemi minevate kohalike

finantssüsteemide täpsus on võtmelise tähtsusega, et tagada raamatupidamise aastaaruannete üldine

usaldusväärsus. Seepärast kinnitab peaarvepidaja lisaks komisjoni talituste sisekontrollisüsteemide juhtimisele

hinnangu andmisele nende kohalikud finantssüsteemid.

Tuginedes 2017. aastal tehtud analüüsidele102

, ei tuvastatud kohalike süsteemide kavandamisel ja

rakendamisel puudusi, mis võiks osutada sellele, et nad ei vasta hindamiskriteeriumidele. Lisaks ei avalda ükski

avastatud puudus olulist mõju raamatupidamise aastaaruandele. Puuduvad täitmata kriitilised soovitused või

soovitused seoses sellega, et nende rakendamine on hilinenud üle kolme aasta103

.

Analüüsidega on siiski kaasnenud mitmeid soovitusi, mille eesmärgiks on parandada eelarvevahendeid

kasutavate talituste kontrollikeskkonda104

ja aruandluse kvaliteeti, mis peaks käsitlema finantsjuhtimise ja

juhtimissüsteemi aruandlust105

.

80 80

2.1.1 Finantsjuhtimise tõhusus

2017. aastal jätkas komisjon meetmete võtmist, et

arendada koostoimet ja suurendada tõhusust

finantsjuhtimises. Tuginedes komisjoni ettepanekule

nõustus seadusandja lihtsustama finantsmäärust ja

15 muud valdkondlikku õigusakti ajavahemikul 2018–

2019. Sellise lihtsustamisega sillutatakse teed

järgmise põlvkonna (2020. aasta järgsete)

rahastamisprogrammide ettevalmistamisele. Lisaks

võimaldas lihtsustamise ja paindlikkuse töörühm

kõigil komisjoni talitustel jagada kehtivate

finantseeskirjade rakendamisest saadud kogemusi,

hõlbustades sealjuures 2020. aasta järgsete

mitmeaastaste finantsraamistike kulueeskirjade

ettevalmistamist (st lihtsustatud näidiseeskirjad 2020.

aasta järgsete rahastamisprogrammide jaoks, et

suurendada paindlikkust ja koostalitlusvõimet).

Edusamme tehti ka seoses lepingu- ja raharingluse

lihtsustamise ja ühtlustamisega. Tuvastati parimad

tavad tõhusamate ringluste loomiseks, samuti loodi

platvorm hangete ekspertidele kogemuste

vahetamiseks.

Märkimisväärseid edusamme tehti e-hangete, e-

toetuste ja SEDIA valdkonnas (Ühtne Elektroonilise

Andmevahetuse Piirkond). Toetuste hangete juhatuse

uus juhtkond tunnustab eriti eelarve talituse

finantsküsimuste kesktalituse rolli, kes pakkus

õiguslikku tuge e-hangete küsimustes ning jagas

vastutust õigustalitusega seoses e-toetustega.

Ühised koordineeritud jõupingutused 2017. aastal

äriprotsesside haldusvahendite ning ettevõtjate

domeenide omanikega võimaldasid käivitada SEDIA

esimese etapi juba 2018. aasta alguses.

Teadusuuringute Rakendusameti keskne

valideerimistalitus on nüüd kättesaadav kõikidele

huvitatud talitustele. Teine etapp on kavas käivitada

2018. aasta keskel, kui luuakse uus portaal, mis on

ühine ühtne kontaktpunkt kõikidele

pakkujatele/taotlejatele.

Samal ajal kui uued programmid jätkavad e-toetuste

domeeniga liitumist, on toimunud paljulubav areng e-

hangete vastavuskontrolli valdkonnas (eelkõige

elektrooniline esitamine), samuti jätkab eelarve talitus

pingutusi maksimaalse tõhususe saavutamiseks

töövoogude, tööprotsessi mudelite ja õigusliku

vastavusse viimise koordineeritud arendamise kaudu.

See peaks võimaldama suurte IT-projektide

tõhusat rahastamist, nagu näiteks välistegevuse

programmid (nimi „OPSYS“), samuti annab see

võimaluse taaskasutada IT-lahendusi

organisatsiooni tasandil.

Mis puudutab raamatupidamisarvestust, siis juhised

tagasinõudmiste kohta, mis käsitlevad teistele

institutsioonidele ja asutustele osutatud teenuseid,

võeti vastu 30. märtsil 2017.

Tõhususe osas viitavad 6. lisas esitatud

üksikasjalikud andmed sellele, et komisjoni talituste

üldine keskmine maksete tegemise aeg on aastate

jooksul järjepidevalt vähenenud ning on alla 30

päeva. Üldine keskmine netomaksete tegemise aeg

oli 2017. aastal 20,4 päeva. Samuti langes 2017.

aastal maksete tegemisel esinenud viivituste osakaal

protsentuaalselt 10,4 %-ni ja selle väärtus 3,1 %-ni.

2.1.2 Seaduslikkuse ja korrektsusega seotud riskide juhtimise tõhusus

Märkus. Käesolevas alajaos viidatud mõisted on määratletud 3. lisas, samuti esitatakse seal aluseks olev

terminoloogia.

Komisjoni kuluprogrammid on loomult mitmeaastased, sellest tulenevalt on seda ka

81

seonduvad kontrollisüsteemid ja haldustsüklid . Kuna

vigu võidakse tuvastada millal iganes, siis neid

parandatakse järgnevatel aastatel kuni programmide

olelusringi lõpuni.

Kontrollisüsteemid: ennetus- ja

parandusmeetmed

Komisjon vastutab lõplikult selle tagamise eest, et ELi

eelarvet106

kulutatakse nõuetekohaselt, olenemata

sellest, kas rahalisi vahendeid kasutavad komisjoni

talitused 107

ise (eelarve otsene täitmine; umbes

24 %), need delegeeritakse üksustele (eelarve

kaudne täitmine; umbes 8 %) või neid rakendavad

liikmesriikide ametiasutused (eelarve jagatud

täitmine; umbes 68 %)108

.

76 % eelarve ulatuses sõltub komisjon eelarve

täitmise ja kontrolli usaldusväärsuse

kindlakstegemisel peamiselt teabest, mida annavad

liikmesriigid ja teised volitatud asutused oma

kontrollisüsteemide alusel. Teisesel tasandil,

dubleerimata seejuures kontrollide tasandeid, võib

komisjon viia läbi auditeid, et kontrollida

kontrollisüsteemide, kontrolli tulemuste ja/või nende

üksuste juhtimisaruannete usaldusväärsust.

Kõigi eelarve täitmise viiside puhul hõlmavad

komisjoni talituste kontrollimudelid nii ennetus- kui ka

parandusmeetmeid:

Ennetusmeetmeid võetakse enne makse

tegemist. Selliste ennetusmeetmete hulka

kuuluvad harilikult „kohapeal tehtavad“109

ja muud

eelkontrollid110 , mille komisjon võib läbi viia

enne makse tegemist111

või liikmesriigi või muu

volitatud asutuse tehtud kulutuste heakskiitmist.

Lisaks on liikmesriikidele tehtavate maksete

võimalikud katkestamised/peatamised juhtimis- ja

kontrollisüsteemide tõsiste puudujääkide korral

ennetavat laadi. Komisjon pakub ka liikmesriikide

asutustele ja toetusesaajatele koolitust ja

juhiseid. 2017. aastal oli ennetavate kinnitatud

finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste

kogusumma 836 miljonit eurot ja rakendatud

finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste

kogusumma 897 miljonit eurot (vt üksikasjad

jaotises 2.3).

Parandusmeetmed võetakse pärast makse

tegemist. Sellised parandusmeetmed hõlmavad

harilikult järelkontrolle112

, nagu näiteks

liikmesriikide või toetusesaajate deklareeritud

põhjendamatute kulutuste finantskorrektsioonid

või tagasinõudmised, mida komisjon teeb pärast

makse tegemist või liikmesriigi või volitatud

asutuse tehtud kulutuste heakskiitmist. 2017.

aastal oli parandavate kinnitatud

finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste

kogusumma 1 826 miljonit eurot ja rakendatud

finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste

kogusumma 1 949 miljonit eurot (vt üksikasjad

jaotises 2.3).

Ehkki kõigi finantstehingute puhul viiakse enne

makse tegemist läbi kontrollid113

, st eelkontroll, sõltub

nende kontrollide sagedus ja põhjalikkus

asjaomastest riskidest ja kulutustest. Järelikult

toimuvad riskierisusi arvestavad eelkontrollid

tavaliselt pigem dokumentaalse hindamise vormis kui

kohapealse kontrolli läbiviimisega (ülemäärase

kulu/kasumi tasakaalu täielikuks tagamiseks).

Seevastu toimuvad järelkontrollid kohapealse kontrolli

läbiviimise kaudu (esindusliku valimi alusel, või

tuginedes riskihindamisele).

Tulevaste (lihtsustatud) õigusaktide koostamisel või

kontrollide (ümber)kavandamisel võetakse arvesse ka

komisjoni või liikmesriikide auditite kaudu tuvastatud

vigade algpõhjuseid, et vigade esinemist tulevikus

vähendada. Vt jaotise 2.2 lõpus esitatud punkt

„Järgmiste mitmeaastaste finantsraamistike

programmide ettevalmistamine“.

2017. aasta kontrolli tulemused: „vigade summa – hinnangulised korrektsioonid = vigade jääk“ 114

Hinnanguline riskiga seotud kulu maksete tegemise seisuga

Enne maksete tegemist tehtavate eelkontrollide

olemuslike piirangute tõttu on võimalik, et mõni

viga115

saab tuvastada üksnes järelkontrollide kaudu

(nt teatud väljamakstud rahastamiskõlbmatuid toetusi

saab sügavuti kontrollida toetusesaaja asukohas

kohapealse kontrolli kaudu). See tähendab seda, et

vead võivad mõjutada komisjoni makseid.

Komisjoni riskiga seotud kulude kogusumma, mille

aluseks on („summaarne“) avastatud116

veamäär,

mis on hinnanguliselt 1,7 % 2017. aasta kuludest (vt

82

kokkuvõtlik tabel ja graafik/graafikud allpool117

) – see

on isegi alla 2 % juba käesoleval aastal.

Kontseptsiooni kohaselt vastavad riskiga seotud

kogukulud maksete tegemise seisuga Euroopa

Kontrollikoja hinnangulisele veamäärale. Euroopa

Kontrollikoda on tunnistanud, et komisjoni näitajad

olid üldjoontes kooskõlas tema viimase aasta enda

hinnangutes esitatutega118

.

Peamised muutused võrreldes 2016. aastaga on

seotud oluliste langustega ühtekuuluvuse, rände-

ja kalanduse valdkondades. Selles

poliitikavaldkonnas edenevad 2014–2020

programmid, millele on omane madalam risk,

arvestades hiljuti kehtestatud iga-aastast

raamatupidamisaruannete kontrolli ja heakskiitmist,

samuti vahemaksetega seotud 10 %

säilitamismehhanismi kuni parandusmeetmete

rakendamiseni (vt jaotis 2.2. „Edusammud“). Lisaks

on absoluutarvudes 2017. aasta asjaomased kulud

ühtekuuluvuse valdkonnas 13 miljardi euro võrra

väiksemad kui 2016. aastal. See on peamiselt tingitud

sellest, et võrreldes eelmise aastaga on

eelrahastamist vähem kontrollitud (mis nähtub 2007.–

2013. aasta programmide järelevaatamiste ja

sulgemisega seotud sertifitseerimiste ning

tasaarvestamise kõrgest tasemest), samuti Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi

rakendamise aeglasemast algusest võrreldes eelmise

programmitöö perioodiga.

Hinnangulised tulevased korrektsioonid

Suur osa 119

avastatud vigadest parandatakse

järgnevalt kas sissenõudmiste kaudu või tuleviku

maksete tasaarvestamise teel. Kuna see võtab aega,

siis ei tehta korrektsioone samal eelarveaastal, kui

tehti asjaomane makse. Selle asemel tagavad

mitmeaastased kontrollisüsteemid, et korrektsioonid

tehakse järgnevatel aastatel programmide

olelusringide kestel.

Teadusuuringute ja innovatsiooni perekonnal

tervikuna oli mitmeaastane eesmärk teha

seitsmenda raamprogrammi alusel 4 056 kulude

auditit, mis on juba ületatud (2017. aasta lõpuks

valmis 4 324 auditit). Auditites kajastatud

kulutused ulatusid kumulatiivselt 64,2 %-ni120

).

Humanitaartalituse mitmeaastane auditistrateegia

sätestab järgmised eel- ja järelfinantsauditid:

kohapealseid auditeid viiakse läbi projektide

rakendamise kestel, samas peakorteri auditeid

tehakse pärast meetmete lõpuleviimist.

Auditistrateegia tagab, et iga partnerorganisatsioon

oleks valitud keskmiselt iga nelja aasta järel, kui on

auditeeritud toetuste ja toetuslepingute

laiaulatuslikku valimit koos valitud partneriga.

Eelarve jagatud täitmisel koos liikmesriikidega ei

või komisjon ise vigu vähendada: vigade

avastamine ja parandamine on esmaselt ja

eelkõige liikmesriikide endi teha. Siiski võtavad ka

komisjoni asjaomased talitused osa vastutusest

enda kanda. Näiteks 2017. aastal korraldas põllumajanduse talitus 128 kohapealset

kontrollkäiku ja algatati 31 peakorteri auditi

läbiviimist, et kontrollida, kas makseasutused

järgivad ELi eeskirju, kui toetusesaajatele tehakse

makseid, või sisse nõuda alusetuid makseid.

Auditeeriti ka 15 sertifitseerimisasutust, et

kontrollida nende audititöö kvaliteeti ning sellest

tulenevalt tugevdada oma arvamuse

usaldusväärsust kulude seaduslikkuse ja

korrektsuse kohta. Kontrollimise ja heakskiitmise

menetluse vastavuskontrolli tagajärjeks olid

komisjoni netofinantskorrektsioonid liikmesriikide

suhtes, kes maksid ELi eelarvesse tagasi summad,

mis vastasid nendele korrektsioonidele.

Kõnealused parandusmeetmed on mitmeaastase

kontrollisüsteemi elemendid, mis kaitsevad ELi

finantshuvisid.

Samal ajal, st iga eelarveaasta lõpus mitmeaastase

juhtimistsükli kestel, avalikustavad komisjoni volitatud

eelarvevahendite käsutajad nõuetekohaselt täieliku

läbipaistvuse tagamise eesmärgil teabe iga sellise

programmi kohta, mille jääkvigade määr kuni selle

aruandlusperioodini ei ole (veel) madalam, kui

olulisuse piirmäär (enamikel juhtudel on see 2 %). Vt

jaotis 2.2 liidu vahendite haldaja kinnituse ja

võimalike reservatsioonide kohta.

Komisjoni talitused on prognoosinud tuleviku

korrektsioone, mida nad võivad 2017. aasta kulude

suhtes teha. Mõningal määral põhinevad need

hinnangud eelnevatel aastatel keskmiselt tegelikult

tehtud korrektsioonidel. Ent selline varasem alus ei

ole asjakohane, et prognoosida tulevasi

korrektsioone. Varasemaid andmeid võivad eriti

mõjutada ühekordsed sündmused või seosed

varasemate programmide erinevate riskiprofiilidega

võrreldes praegustega (mis võivad olla lihtsustatud ja

on muutunud vähem veaaltimaks). Seepärast

kohandatakse vajadusel varasemaid aluseid või need

83

asendatakse. Igal juhul on tulemuseks

konservatiivsed prognoosid, et vältida korrektiivide

ulatuse mistahes võimalikku ülehindamist.

Komisjoni prognoosi kohaselt on tuleviku

korrektsioonid hinnanguliselt 1,1 % 2017. aasta

kuludest (vt allpool esitatud kokkuvõtlik tabel121

).

Võrreldes 2016. aastaga on toimunud langus

peamiselt seoses ühtekuuluvuse valdkonna

hinnangulise riskiga seotud madalama kulutasemega

makse tegemise seisuga (vt allpool), sellest tuleneb

ka madalam hinnanguliste korrektsioonide tase.

2017. aruandeaasta jooksul tehtud tegelike

finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste analüüside

kohta vaata jaotist 2.3, mis kajastab ELi eelarve

kaitsmist.

Hinnanguline riskiga seotud kulu programmi

sulgemise seisuga

Peale riskiga seotud kulude kogusummast maksete

tegemise seisuga tuleviku korrektsioonide summa

mahaarvamist kajastab riskiga seotud kulude

kogusumma programmi sulgemise seisuga vigade

(„jäägi“) ettevaatavat konservatiivset hinnangut, mis

võib alles jääda pärast kõikide kavandatud võimalike

korrektsioonide tegemist programmide olelusringide

lõpuks.

Komisjoni prognoosi kohaselt on riskiga seotud

kulude kogusumma programmi sulgemise seisuga

hinnanguliselt 0,6 % 2017. aasta kuludest (vt allpool

esitatud kokkuvõtlik tabel ja graafik/graafikud122

).

2016. aastaga võrreldes võib siin täheldada langust

seoses ühtekuuluvuse valdkonna integreeritud

mehhanismi aastase jääkriskiga alla 2 %, mis

saavutati nõutud finantskorrektsioonidega

liikmesriikide ettevalmistatud iga-aastaste kindluse

tagamise pakettide alusel (vt allpool), samuti seoses

põllumajanduse valdkonna hinnangulise riskiga

seotud väiksemate kuludega maksmise seisuga

(nende puhul on nüüd veelgi madalamad näitajad).

Järeldus

Viimase kahe aasta jooksul vähenes riskiga

seotud kulude kogusumma programmi sulgemise

ajal 1,3 protsendilt 0,6 protsendile. Vaata

graafikut/graafikuid allpool.

Arvestades, et riskiga seotud kulude kogusummaks

programmi sulgemise ajal prognoositakse alla 2 %

kõigist asjaomastest kulutustest, tagavad komisjoni

talituste mitmeaastased kontrollimehhanismid üldiselt

tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega seotud

riskide asjakohase juhtimise ning selle, et järgnevatel

aastatel tehtavad finantskorrektsioonid ja

sissenõudmised kaitsevad ELi eelarvet üldiselt.

Poliitikavald

kond:

Asjaomased

kogukulud

(miljonit EUR)

Hinnanguline riskiga

seotud kulu maksete

tegemise seisuga

Hinnangulised tulevased

korrektsioonid

Hinnanguline veariskiga

summa programmi

sulgemise seisuga,

võttes arvesse tulevasi

korrigeerimisi

väikseim

väärtus

suurim

väärtus

väikseim

väärtus

suurim

väärtus

väikseim

väärtus

suurim

väärtus

Põllumajandus 55 957,0 2,22 % 2,22 % 2,10 % 2,10 % 0,12 % 0,12 %

Ühtekuuluvus,

ränne ja

kalandus

32 533,8 1,10 % 1,10 % 0,04 % 0,04 % 1,06 % 1,06 %

Välissuhted 10 633,5 1,24 % 1,24 % 0,27 % 0,27 % 0,97 % 0,97 %

Teadus, tööstus,

kosmos, energia 13 348,1 2,26 % 2,35 % 0,63 % 0,64 % 1,64 % 1,71 %

84

ja transport

Muud

sisepoliitika

valdkonnad

6 065,0 0,64 % 0,66 % 0,11 % 0,11 % 0,53 % 0,55 %

Muud teenused

ja haldus 6 590,4 0,14 % 0,19 % 0,01 % 0,01 % 0,14 % 0,18 %

Kooskõlastav

võrdlemine -116,4 %

KOKKU 2017 125 011,4 1,67 % 1,68 % 1,05 % 1,05 % 0,62 % 0,63 %

KOKKU 2016 137 127,9 2,13 % 2,62 % 1,48 % 1,55 % 0,65 % 1,07 %

Tabel. Hinnanguline riskiga seotud kulude kogusumma maksete tegemise seisuga/programmi sulgemise seisuga (vahemikud,

konkreetne kulu protsentides). Vt üksikasjad lisas 2-A ja mõisted 3. lisas.

85

Joonis. Hinnanguline riskiga seotud kulude kogusumma maksete tegemise seisuga/programmi sulgemise seisuga (vahemikud,

konkreetne kulu protsentides). Vt üksikasjad lisas 2-A ja mõisted 3. lisas.

3,10%

2,60%

1,68%

1,30% 1,10%

0,63%

2,30%

2,10%

1,66%

0,80%0,70%

0,62%

0,0%

0,2%

0,4%

0,6%

0,8%

1,0%

1,2%

1,4%

1,6%

1,8%

2,0%

2,2%

2,4%

2,6%

2,8%

3,0%

3,2%

3,4%

2015 2016 2017 2015 2016 2017

Makse Sulgemine

Riskiga seotud kulude kogusumma maksete tegemise

seisuga/programmi sulgemise seisuga (vahemikud)

Suured väärtused Väiksed väärtused Olulisus

86

Joonis. Hinnanguline riskiga seotud kulude kogusumma maksete tegemise seisuga/programmi sulgemise seisuga (vahemikud, konkreetne kulu protsentides) iga poliitikavaldkonna kohta. Vt

üksikasjad lisas 2-A ja mõisted 3. lisas.

87

2.1.3 Kontrollide kulutõhusus

Komisjoni üheks eesmärgiks on tagada kulutasuvus

juhtimis- ja kontrollisüsteemide kujundamise ning

rakendamise puhul. Talituste kontrollsüsteemide

eesmärgiks on vigade vältimine, tuvastamine ja

parandamine, aga need peaksid tooma kaasa ka

mõistlikud kulud võrreldes hallatavate vahenditega.

Seepärast peaksid kontrollistrateegiad arvestama

riskierisusi, teisisõnu tuleks arvestada riskantsemate

valdkondade kõrgema kontrollitasemega ja/või

kontrollide läbiviimise sagedusega , samuti tuleks

arvestada madalama riskitasemega valdkondade

madalama kontrollitasemetega.

Kõik komisjoni 50 talitust on 2017. aastal

nõuetekohaselt123

oma kontrollsüsteemide

kulutasuvust ja tõhusust hinnanud. Teisel aastal

tegid kõik komisjoni talitused positiivse järelduse,

et üldiselt on nende kontrollid kulutõhusad ja

tõhusad.

Lisaks, kui vahendeid haldavad liikmesriikide

asutused või see on usaldatud teistele üksustele, siis

edastavad asjaomased talitused eraldi selle

olemasoleva teabe kontrollimise kulude kohta, millest

on kõnealused asutused ja üksused teatanud124

.

Lisaks kontrollikuludele teatasid peaaegu kõik

talitused ka kontrollidest tulenevast kasust. Mõned

talitused suutsid ka kvantifitseerida seda rahalises

mõttes, võttes aluseks tagasilükatud

rahastamiskõlbmatud kulud, korrektsioonid,

sissenõudmised. Lisaks vigade jääkmäärade

alandamisele, hõlmavad hästi läbimõeldud

kontrollisüsteemide teised eelised paremat hinna ja

kvaliteedi suhet, samuti vähenenud pettuseriski.

Lihtsamad, vähem koormavad ja väiksemate

kuludega kontrollid saavutati automatiseeritud

aruandlusega, kõrvaldades ebaolulised töövood,

madala riskiastmega tehingute proportsionaalse

kontrolliga ning kasutades ulatuslikumalt lihtsustatud

kuluvõimalusi125

.

Komisjon teavitas, et kontrolli kulud ja kasu

varieeruvad üsna olulisel määral talituste vahel. Seda

saab seletada mitmete teguritega, eelkõige

järgmistega: i) juhitavate programmide erinevad

keerukuse tasemed; ii) töötlemist vajavad mahud ja

summad (st suure hulga väikese väärtusega

tehingute töötlemine on töömahukam); iii) juhitavate

programmide konkreetsed riskiprofiilid ning iv)

konkreetsete väiksemate programmide võimalik

negatiivne majanduslik mõju. Seepärast oleks

talituste edastatud hinnatavate aspektide lihtsal

võrdlusel piiratud väärtus.

Enamik talitusi on oma kontrollisüsteemid läbi

vaadanud vähemalt üks kord viimase kolme aasta

jooksul, et tagada kontrollide kulutõhususe jätkuv

püsimine. Selliste 2017. aasta läbivaatamiste

tulemusena on 22 talitust kohandanud

kontrollisüsteeme või kavatsevad neid kohandada,

suunates kontrolliressursse vajadusel ümber

rangematele kontrollidele, viies samal ajal vajadusel

läbi lihtsamaid ja vähem koormavaid kontrolle. 11

talitust tegid järelduse, et kontrollimise muutmine ei

ole vajalik. Nendest 17 talitusest, kes 2017. aastal

süsteeme läbi ei vaadanud, tegid 12 läbivaatuse juba

2016. aastal.

Joonis. 2015.–2017. aasta kontrollistrateegiate ülevaade.

Allikas: 2015.–2016. aasta ELi eelarve haldus- ja

tulemusaruanded

Komisjon pingutab jätkuvalt selle nimel, et kontrollide

kulutõhusust veelgi parandada. Sellega seoses

vaatab eelarve talitus pärast siseauditi talituse 2017.

aasta auditit läbi oma juhised hindamise, kontrolli

kulutasuvuse hindamise ja aruandluse kohta,

eesmärgiga neid lihtsustada.

Lisaks järgmistele kuluprogrammidele

põhjendatakse finantsselgitustes (lisatud

seadusandlikele ettepanekutele), miks

kavandatavat/kavandatavaid

juhtimisviisi/juhtimisviise, rahastamise elluviimise

vahendit/vahendeid ja makseviise peetakse kõige

sobivamateks lahendusteks, ja seda mitte ainult

seoses poliitika/programmi eesmärkidega, vaid ka

seoses kolme sisekontrolli tasakaalustava

88

eesmärgiga, st kiired maksed, väike vigade hulk ja kontrolli madalad kulud.

2.1.4 Pettustevastase võitluse strateegiad

Euroopa Liidul ja liikmesriikidel on volitused võidelda

pettuste ja muu liidu finantshuve kahjustava

ebaseadusliku tegevuse vastu126

. Komisjon täidab ELi

eelarvet koostöös liikmesriikidega kooskõlas

asjakohaste liidu õigusaktidega ja usaldusväärse

finantsjuhtimise põhimõtetega127

. Eelarvet täidetakse

kooskõlas tulemusliku ja tõhusa sisekontrolliga, mille

eesmärkideks on pettuste ja õigusnormide rikkumiste

ennetamine, avastamine, korrigeerimine ning

seiramine128

.

Kõnealuse õigusraamistiku piires on Euroopa

Pettustevastasel Ametil (OLAF) tähtis roll seoses

ELi finantshuvide kaitsmisel pettuste vastu. 2011.

aastal võttis komisjon vastu kehtiva pettustevastase

võitluse strateegia, mille väljatöötamist juhtis

Euroopa Pettustevastane Amet. Komisjoni

pettustevastase võitluse strateegia sätestab

pettuste ennetamise, tuvastamise ja hüvitamise

komisjoni tasandi pettustevastase võitluse raamistiku,

samuti korralduse komisjoni talitustele nende

juhtimisülesannete täitmise heaks toimimiseks ELi

finantshuvide kaitsmisel.

Komisjoni pettusevastane strateegia nõuab, et iga

komisjoni talitus töötaks välja, võtaks tarvitusele

oma vastutusalasse kuuluva poliitikavaldkonna

pettusevastase strateegia ning vajadusel korral

uuendaks seda regulaarselt. Kõnealused talitused

on need ülesanded täitnud ja see kajastub allpool

esitatud tabelis.

Komisjon kasutas oma 2020. aasta järgse liidu

pikaajalise kulukava ettepanekute raames võimalust,

et uurida ELi poliitikate erinevaid pettustevastase

võitluse lähenemisviise ja tugevdada vajadusel

pettustevastaseid meetmeid, eesmärgiga kaitsta

Euroopa maksumaksjaid võimalikult parimal viisil.

Selle eesmärgi täitmiseks tegeleb Euroopa

Pettustevastane Amet koostöös komisjoni

talitustega komisjoni pettustevastase võitluse

strateegia hindamise ja ajakohastamisega. Selle

ettevalmistamise käigus paluti kõikidel talitustel

pettuseriski uuesti hinnata. Mitmed talitused

kasutasid võimalust, et uuendada oma

pettusevastaseid strateegiaid. Sel viisil on komisjon

organisatsiooni tasandil juba pettustevastases

võitluses edu saavutanud. Komisjoni uuendatud

pettustevastase võitluse strateegias tõenäoliselt

hõlmatud uute meetmete eesmärgid on järgmised:

kogu komisjoni hõlmava pettustevastaste

poliitikate tugevam koordineerimine;

koguda piisavalt teavet petuskeemide kohta, mis

ohustavad liidu finantshuve, näiteks täiustades

infotehnoloogilisi vahendeid ja andmebaase;

tugevdada pettustevastaseid kontrolle tolli

valdkonnas ja seoses käibemaksuga.

Teenuste talitus võttis oma probleemide

lahendamiseks tarvitusele meetmed, et tegeleda

siseauditi talituse poolt tuvastatud puudustega, mis

olid seotud traditsioonilisi omavahendeid puudutavate

pettuste ennetus- ja tuvastamistegevuste

kavandamise, juhtimise ja koordineerimisega.

Kõnealused talitused rakendasid täiustatud

koostöömehhanisme, eelkõige Euroopa

Pettustevastase Ameti (OLAF) strateegilise juhtimise

funktsiooni puhul, maksude ja eelarve talituse puhul,

et tagada traditsioonilisi omavahendeid puudutavate

pettuste täiustatud ennetamine ja tuvastamine.

Struktuurireformi tugiteenistus on äsja

peasekretariaadi juurde loodud teenistus.

Kõnealuse teenistuse ülesanne on aidata

liikmesriikidel ellu viia struktuurseid reforme,

pakkudes sihtotstarbelisi teadmisi ja praktilist

tehnilist tuge.

Alates 2016. aasta aprillist on struktuurireformi

tugiteenistusel ametlik halduskorraldus; 2017. aasta

juulis võttis ta vastu esimese pettustevastase

võitluse strateegia, mis tugineb metoodikale, mille

töötas välja Euroopa Pettustevastane Amet.

Kõnealune teenistus töötab rasketes rahalistes

tingimustes, mida iseloomustab geograafiline

detsentraliseeritus ning keeruline õiguslik ja

poliitiline töökeskkond, samuti ajaline surve ning

sõltuvus tehniliselt kvalifitseeritud töötajatest. Oma

pettustevastase võitluse strateegiaga, mille

eesmärgiks on levitada töötajate seas

pettustevastast oskusteavet ja süvendada seda,

tagab teenistus, et maksumaksjate raha

kasutatakse lähtudes rangelt oma tööga seotud

pakilistest vajadustest.

89

Talituste pettusevastaste

strateegiate viimatine

uuendamise aasta

2017 2016 2015 2014 või enne Kokku

Sihtrühma kuuluvad

komisjoni talitused 20 11 11 8 50

Tabel. Komisjoni talituste pettusevastase võitluse strateegiate uuendused. Iga-aastasest tegevusaruandest tulenev teave.

Liidu finantshuvide kaitsmise kontekstis on Euroopa

Pettustevastasel Ametil (OLAF) ainulaadne roll, et

teostada sõltumatuid juurdlusi ELi vahenditega

seotud pettuste ja korruptsiooni puhul ning töötada

välja ELi poliitikat võitluses pettustega.

ELi vahendeid ei kasuta mitte ainult ELi

institutsioonid, asutused, bürood ja ametid, vaid 74 %

ulatuses toimub eelarve jagatud täitmine, st

vahendeid kasutatakse liikmesriikides kohalikul,

regionaalsel ja riiklikul tasandil. See tõstab oluliselt

keerukuse astet. ELi programmidesse ja

projektidesse on tihti kaasatud ka erinevaid osalejaid,

st töövõtjad ja alltöövõtjad, samuti nende töötajaid

EList, liikmesriikidest, kolmandatest riikidest ja

rahvusvahelistest organisatsioonidest. See muudab

pettuse ennetamise ja varajase avastamise tõsiseks

väljakutseks, kuna kohaldatavaid finantsjuhtimise

eeskirju on arvukalt ja need on sageli keerulised.

Määrus (EL, EURATOM) nr 883/2013, mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi, annab

ametile õiguse korraldada haldusjuurdlusi riiklikul

tasandil (välisjuurdlus) ning haldusjuurdlusi ELi

institutsioonides ja ametites (sisejuurdlus), st kõikjal,

kus ELi finantshuvid on kaalul, samuti ka sisejuurdlusi

seoses ametikohustuste täitmisega. Selles kontekstis

on Euroopa Pettustevastasel Ametil tähtis ülesanne,

et tagada ELi töötajate usaldusväärsus, mis on ELi

institutsioonide tõhusa toimimise vältimatu

eeltingimus.

Pärast juurdluse lõpetamist võib amet esitada

soovitusi, mida peavad asjaomased ELi või riiklikud

asutused järgima. Kõnealused soovitused võivad

oma olemuselt olla erinevad, näiteks järgmised:

finantsilised, et taotleda väljapetetud vahendite

sissenõudmist või vältida täiendavate summade

väljamaksmist; kohtulikud, et võtta kohtulikud

meetmed; distsiplinaarsed, et võtta

distsiplinaarmeetmed konkreetse töötaja suhtes, ning

halduslikud, et tegeleda mistahes halduskorra

puudusega.

Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) suudab

tuvastada ja uurida keerulisi petuskeeme nii

Euroopas kui ka väljaspool seda. 2017. aastal

lõpetati mitmed laiaulatuslikud juurdlused.

OLAFi juurdlustes uuriti nii ulatuslikke kauba väärtuse

tegelikust väiksemana näitamisega seotud pettusi,

mille käigus petturid said kasu kaupu ELi importides

nende väärtust vääralt madalana deklareerides, kui

ka juhtumeid, kus OLAF tõkestas kuritegelike

rühmituste petuskeemid põllumajanduse jaoks

mõeldud vahendite kasutamisel, või juhtumeid, kus

uurijad avastasid pettused suurte taristuprojektide

puhul.

OLAFi uurimistegevus 2017. aastal:

- OLAF teostas 197 juurdlust, esitades

asjaomastele riiklikele ja ELi ametiasutustele 309

soovitust;

- OLAF soovitas ELi eelarvesse tagasi nõuda üle 3

miljardi euro;

- OLAF algatas 215 uut juurdlust, millele eelnes

OLAFi ekspertide teostatud 1111 eelanalüüsi.

2017. aasta 2. oktoobril võttis komisjon vastu

hindamisaruande määruse 883/2013, (mis käsitleb

Euroopa Pettustevastase Ameti juurdlusi)

kohaldamise kohta. Hindamisel leidis kinnitust

Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste

lisaväärtus, samuti leidis kinnitust nende jätkuv

asjakohasus Euroopa Prokuratuuri asutamise

kontekstis. 2018. aastal tegi komisjon ettepaneku

Euroopa Pettustevastase Ameti juurdluste õigusliku

raamistiku parandamiseks, mis on ajendatud

jätkuvatest jõupingutustest Euroopa Prokuratuuri

asutamiseks 2020. aasta lõpuks (kõige varem) ning

määruse 883/2013 hindamise järeldustest.

90

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem

ELi finantshuvide kaitsmise tugevdamiseks mõeldud

varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteem tagab

järgmist:

- selliste ettevõtjate varajase avastamise, kes

kujutavad endast ohtu ELi finantshuvidele;

- mitteusaldusväärsete ettevõtjate kõrvalejätmise

ELi vahendite kasutamisest ja/või

finantskaristuste kohaldamise;

- kõige tõsisemate juhtumite korral komisjoni

veebisaidil teabe avaldamise kõrvalejätmise

ja/või rahalise karistuse kohta, et tugevdada

hoiatavat mõju.

ELi institutsioonid, ametid ja organid saavad võtta

vastu otsuseid mitteusaldusväärsetele ettevõtjatele

sanktsioonide määramiseks vaid pärast seda, kui nad

on saanud selleks soovituse kesktoimkonnalt.

Varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi

toimkond hindab juhtumeid, kui puudub lõplik lahend

või lõplik haldusakt. Tal ei ole juurdlusvolitusi.

Põhimõtteliselt tugineb toimkond faktidele ja

järeldustele, mis tulenevad komisjoni pädevate

talituste vastutusel teostatud audititest või Euroopa

Pettustevastase Ameti korraldatud juurdlustest.

Juhtumid, mis selle komisjoni ette toodi, on välja

valitud, tuginedes finantsmääruse artikli 106 lõike 1

punktides c kuni f sätestatud kõrvalejätmise

olukordadele, mis on järgmised:

- ametialaste käitumisreeglite raske rikkumine;

- pettus, korruptsioon, kuritegelikus ühenduses

osalemine, rahapesu või terrorismi rahastamine,

terroriaktide toimepanek või terroristliku

tegevusega seotud õigusrikkumised;

- eelarvest rahastatava lepingu täitmisel on

peamiste kohustuste täitmise osas esinenud

märkimisväärseid puudujääke;

- eeskirjade eiramine.

Seejuures ei võeta arvesse artikli 106 lõike 1

punktides a ja b sätestatud pankrotijuhtumeid ning

juhtumeid, kui täitmata on jäänud maksude ja

sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega seotud

kohustused, mida hõlmab siiski varajase avastamise

ja kõrvalejätmise süsteem (ligikaudu 300 juhtumit

aastas).

Alates 2016. aasta esimesest jaanuarist on teave 37

juhtumi kohta edastatud toimkonna sekretariaati ja

see hõlmab teavet järgmise kohta:

- 27 toimkonna poolt vastu võetud soovitust

(sealhulgas kolm mitteväljajätmise kohta);

- kuus vastust toimkonnale;

- kolme juhtumi tagasivõtmine asjaomase

eelarvevahendite käsutaja taotlusel;

- üks peatatud juhtum.

Siiani on eelarvevahendite käsutajad vastu võtnud 19

otsust (sealhulgas kolm mitteväljajätmise kohta).

Kõrvalejätmise avaldamine on otsustatud 12 juhtumi

puhul (kaks avalikustamist on peatatud seoses

Euroopa Kohtule hagi esitamisega).

Täpsemalt 2017. aastal edastati toimkonnale

eelarvevahendite käsutajate poolt alalise

sekretariaadi kaudu 11 juhtumit, millest igaühega oli

seotud üks ettevõtja . Lisaks teatati 2017. aastal

komisjoni 2016. aasta nelja juhtumi saatmisest

alalisse sekretariaati, kohe kui failid olid valmis.

Nendest 15 juhtumist 9 puhul esitas toimkond

soovituse ettevõtja kõrvale jätta ELi vahendite

kasutamisest. See põhines erinevatel õiguslikel

alustel, sealhulgas pettus ja olulised rikkumised

seoses lepingust tulenevate peamiste kohustuste

täitmisega. Eelarvevahendite käsutajate seniste

otsuste puhul kõrvalejätmise kohta järgiti täielikult

toimkonna soovitusi. Kõikide kõnealuste otsuste

puhul avaldati sanktsioonid. Avaldamist põhjendati

näiteks sellega, et keelduti auditist, keelduti

väärkasutatud ELi vahendite tagasimaksmisest,

mittevolitatud tagatiseandja antud tagatist ei

asendatud või rikkumiste raskusastme tõttu.

Kolme juhtumi puhul soovitas toimkond registreerida

varajase avastamise ja kõrvalejätmise süsteemi

andmebaasis kõrvalejätmisega seotud kõrvalejäetud

ettevõtja „esindusõigusega, iseseisva

otsustuspädevusega või kontrolliõigusega isik" .

Kõnealuse registreerimise eesmärk on teavitada

eelarvevahendite käsutajaid sellest, et need isikud

olid isiklikult seotud asjaomaste ettevõtjatega seotud

kõrvalejätmise konkreetsete olukordadega.

91

2.2. Liidu vahendite haldaja kinnitus ja reservatsioonid

Reservatsioonide iga-aastane tegevusaruanne

Nendes asjaomastes 2017. aasta

tegevusaruannetes129

deklareerisid kõik 50130

volitatud eelarvevahendite käsutajat, et neil on

piisav kindlus selles, et: i) aruandes esitatud

teave annab õige ja õiglase ülevaate; ii)

tegevusele eraldatud vahendeid on kasutatud

ettenähtud eesmärkidel ja kooskõlas

usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega ning

iii) kehtestatud kontrollmenetlused annavad

piisava kindluse seoses

raamatupidamisarvestuse aluseks olevate

tehingute seaduslikkuse ja korrektsusega.

Volitatud eelarvevahendite käsutajad hindasid

kontrolli eesmärke, kasutades kogu kättesaadavat

teavet, eelkõige kontrolli tulemusi. Nad kaalusid kõiki

tuvastatud märkimisväärseid puudusi ja hindasid nii

kvantitatiivselt kui ka kvalitatiivselt nende

kumulatiivset mõju kinnitusele, et teha kindlaks, kas

see on oluline. Selle tulemusena esitas 30 volitatud

eelarvevahendite käsutajat märkusteta kinnitava

avalduse ning 20 avaldust olid märkustega ja

sisaldasid kokku 38 reservatsiooni aastaks 2017.

Vt lisas 2-B esitatud üksikasjalikud tabelid. Need

reservatsioonid mõjutasid kõiki kuut kuluvaldkonda,

kuid ainult ühte traditsiooniliste omavahendite

tuluosa. Asjaomased volitatud eelarvevahendite

käsutajad on kõikidel juhtudel vastu võtnud

tegevuskava, et kõrvaldada reservatsioone

põhjustanud puudused ja maandada nendest

tulenevaid riske.

Need reservatsioonid on aruandlusstruktuuris

väga tähtsad. Iga-aastases tegevusaruandes

esitatud kinnitava avalduse kvalifikatsioon on

usaldusväärse finantsjuhtimise element.

Reservatsioonidega kaasneb võimaluse korral

tegevuskava, milles tuvastatakse tegevused, et

parandada veelgi sisekontrolli keskkonda. Ehkki

enamiku reservatsioonide ajendiks on varasemate

maksete haldamise ja kontrolliga seotud leiud, on neil

ka positiivne ennetav toime, kuna reservatsioonidega

seoses välja töötatud tegevuskavade eesmärgiks on

tulevasi riske leevendada ning kontrollisüsteeme

tugevdada. Reservatsioonid on olulised ka seoses

aruandekohustusega, sest need tagavad probleemide

või avastatud puuduste läbipaistvuse, samuti

võimaldavad hinnata nende finantsmõju.

Lisaks ei kujuta reservatsioonide esinemine

endast finantsjuhtimise kvaliteedi näitajat. See on

osaliselt tingitud sellest, et puudub otsene seos

reservatsioonide esinemise ja riskiga seotud kulude

vahel, ent ka sellest, et teatud puudused käivitavad

mitmed reservatsioonid. Näiteks seepärast, et

reservatsioonid on seotud programmidega, mida

rakendavad rohkem kui üks talitus, aga ka seepärast,

et „uute“ reservatsioonidega seotud puudused on

varasemate reservatsioonide jätkuks järgmisel

programmitöö perioodil (näiteks ühtekuuluvuse, rände

ja kalanduse valdkonnad, ehkki nüüd on vähemates

liikmesriikides vähem programme võrreldes

varasemate aastatega) ja/või nad hõlmavad mitmete

talituste juhitavate samade programmide mitmeid

segmente. See toob endaga kaasa rohkem täpsust ja

läbipaistvust.

Kui võrrelda 2017. aasta 38 reservatsiooni 37

reservatsiooniga 2016. aastal, siis on 34 neist

reservatsioonist korduvad. Siiski pooled neist

puudutavad varasemaid reservatsioone

programmitöö perioodist 2007–2013 , mis on

nüüdseks järkjärgult lõppemas. Kolm varasemat

reservatsiooni kõrvaldati ja tehti neli uut

reservatsiooni. Lisaks säilitati neli korduvat

reservatsiooni, kuid kitsendati kohaldamisala ja/või

vähendati riskiga seotud kulu. Ka ühtekuuluvuse,

rände ja kalanduse varasemast ajast pärinevates

programmides on nüüdseks vähematel liikmesriikidel

reservatsioone. Viis korduvat ja kolm uut

reservatsiooni on täielikult või osaliselt

„kvantifitseerimata“131

; st finantsmõjuta 2017. aastale.

92

34 korduva reservatsiooni kohta, mis mõjutavad 2017. aasta kulusid või tulusid, vt lisas 2-B esitatud täielikku

nimekirja.

Nende reservatsioonide kohta, mis muutusid võrreldes 2016. aastaga, vt allpool tabelis :

Kaks reservatsiooni kõrvaldati

Personalitalituse deklaratsioonis ei ole juba ammu Euroopa koolidega seotud (mainega seotud)

reservatsiooni kvalifikatsiooni, kuna vahendite haldamise puudusi on oluliselt leevendatud.

Kõik regionaal- ja tööhõive talitused kõrvaldasid oma 2000.–2006. aastaga seotud (kvantifitseerimata)

reservatsioonid, arvestades finantskorrektsioonide kohaldamisala kitsenemist või seda, et käimasoleva

kohtuvaidlusega seonduvalt on valitsev seisukoht komisjoni finantskorrektsiooni rakendamisega seotud

summa määramise otsuse kasuks (kohtulahendit peab järgima, kui liikmesriik on otsuse suhtes esitanud

apellatsioonikaebuse).

Tehti neli uut reservatsiooni

Struktuurireformi tugiteenistus tegi neli uut (kvantifitseerimata) reservatsiooni seoses osa oma portfelli

kaudu toetuste jaotamise kindluse mittetagamisega.

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet tegi uue (kvantifitseerimata) reservatsiooni

seoses sisekontrolli puudustega, mille tuvastas siseauditi talitus ja konkreetse soovituse puhul (üks oli

määratletud kriitilisena 132

ja kaheksa olid olulise tähtsusega.

Siseküsimuste talitus tegi uue (kvantifitseerimata) reservatsiooni, viidates Euroopa Varjupaigaküsimuste

Tugiameti sisekontrollisüsteemi puudustele, mis ilmnesid ka pärast Euroopa Kontrollikoja märkusega

arvamuse esitamist, samuti pärast Euroopa Parlamendi otsust tugiameti eelarve täitmisele heakskiidu

andmise edasilükkamise kohta.

Naabruspoliitika talituse reservatsioonid olid järgmised: tehti uus reservatsioon eelarve otsese täitmisega

seotud kõrge riskiga toetuste segmendi kohta (samasugune, nagu on arenguküsimuste talituse puhul, vt

allpool ning mis on kooskõlas Euroopa Kontrollikoja soovitustega).

Säilitati neli korduvat reservatsiooni, kuid kitsendati nende kohaldamisala (kuna üha vähemates

segmentides jääb jääkvigade määr üle 2 %).

Arenguküsimuste talitus säilitas oma reservatsiooni, kuid kitsendas kohaldamisala neljalt segmendilt ühele

(„eelarve otsese täitmisega seotud toetused“).

Arenguküsimuste talitus säilitas oma reservatsiooni seoses programmidega, mida juhib Aafrika Liidu

Komisjon, kuid kitsendas programmide kohaldamisala, mis piirdub nüüd nende programmidega, mis on

olulisel määral seotud avalike hangetega.

Välispoliitika vahendite talitus kitsendas oma reservatsiooni kohaldamisala üksnes rahastamisvahendile

koostööks tööstus- ning teiste suure sissetulekuga riikide ja territooriumidega, st välistas ühise välis- ja

julgeolekupoliitika.

Merenduse talitus muutis 2007.–2013. aasta Euroopa Kalandusfondi kvantifitseeritud reservatsiooni

kvantifitseerimata reservatsiooniks, sest 2017. aastal ei olnud sellega seotud ühtegi finantsriski.

93

Käimasolevatest ja varasemast ajast pärinevate programmide reservatsioonidest tulenev risk

(finantsmõju)

Täieliku läbipaistvuse tagamiseks tegid volitatud

eelarvevahendite käsutajad reservatsiooni iga

programmi kohta, mille jääkvigade määr kuni

aruandluse ajani ei olnud (veel) madalam kui

olulisuse piirmäär (enamikul juhtudel 2 %).

See ei kehti mitte ainult käimasolevate

programmiperioodide (2014.–2020. aasta põlvkond),

vaid ka varasemate programmiperioodide (2007–

2013) kohta. Talitused ei kõrvalda 19 varasemat

reservatsiooni isegi siis, kui selliste varasemast ajast

pärit programmide riskiga seotud kulud on oluliselt

vähenenud.

See puudutab nelja reservatsiooni, mis hõlmavad

kuut fondi/programmi seoses eelarve jagatud

täitmisega (Euroopa Regionaalarengu Fond,

Ühtekuuluvusfond, Euroopa territoriaalne koostöö,

Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Kalandusfond,

Solidaarsuse ja rände üldprogramm), Euroopa

Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogia arenduse ja

tutvustamistegevuse seitsmes raamprogramm

(kaheksa reservatsiooni), konkurentsivõime ja

uuendustegevuse raamprogrammi (neli

reservatsiooni), ning haridus-, kultuuri- ja

noorteprogramme (kolm reservatsiooni), mis kõik on

järkjärgult lõppemas.

Pooled neist puudutavad programmitöö perioodi 2007–2013 programme, mis on nüüd järkjärgult

lõppemas.

Siiski pooled reservatsioonide hulgast tulenevad

varasematest programmidest133

, kuid nende osa

tegeliku finantsmõju mõttes moodustab vaid

kaheksandiku (12 %) üldisest riskitasemest. Vt tabel

allpool.

Tabel. 2017. aasta reservatsioonide riskiga seotud kulu (miljonites eurodes) Vt üksikasjalikud andmed lisas 2-B.

2017. aasta komisjoni kogu riskipositsioon, võttes

arvesse reservatsiooni alla kuuluvate kulude

riskiga seotud kulude kogusummat aruandluse

ajal, on hinnanguliselt 1,1 miljardit eurot.

Vähenemine võrreldes 2016. aastaga (1,6 miljardit

eurot, vt joonist allpool) tuleneb peamiselt

väiksemast riskipositsioonist seoses

põllumajandus- ja ühtekuuluvusfondidega.

Käimasoleva programmiperioodi 2014–2020

reservatsioonidest neljal reservatsioonil kitsendati

kohaldamisala (vt tabel ülalpool). Ühtekuuluvuse,

rände ja kalanduse valdkondades (kolm

reservatsiooni), kuna käimasolevate

programmiperioodide rakendamist kiirendatakse, on

Poliitikavaldkond: 2017. aasta

maksed kokku

Riskiga seotud kulude

kogusumma aruandluse

ajal = riskipositsioon

Põllumajandus 55 872,0 769,7

Ühtekuuluvus, ränne ja kalandus 39 234,0 134,6

Välissuhted 13 609,5 43,4 %

Teadus, tööstus, kosmos, energia ja transport 15 526,2 94,7 %

Muud sisepoliitika valdkonnad 6 983,5 10,4 %

Muud teenused ja haldus 6 612,8 0,0

Kooskõlastav võrdlemine -39,2

Kokku 137 798,8 1 052,9

millest: käimasolev programmiperiood 924,3

millest: varasema aja programmid 128,6

Poliitikavaldkond:

2017. aasta

omavahendid

kokku

Riskiga seotud kulude

kogusumma aruandluse

ajal = riskipositsioon

Omavahendid 121 832,2 430,7

Kokku 121 832,2 430,7

94

mitmete liikmesriikide ja/või rakenduskavade

reservatsioonide hulk kasvanud võrreldes eelmise

aastaga, kuid näib olevat väiksem võrreldes

varasemate programmiperioodidega.

Reservatsioonidega hõlmatud traditsiooniliste

omavahendite riskiga seotud kulude kogusumma

aruande esitamise seisuga on hinnanguliselt 0,4

miljardit eurot võrreldes 0,5 miljardi euroga 2016.

aastal. Kõnealuse riskipositsiooni vähenemine on

tingitud eelarvetalituse tegevusest ning meetmetest

seoses Ühendkuningriigi impordiga alates 2017.

aasta 12. oktoobrist ( tollioperatsioon Swift Arrow),

mille tulemusel alaväärtustatud tekstiili import langes

olulisel määral. See on viinud Ühendkuningriigis

traditsiooniliste omavahendite olulisele vähenemisele

2017. aasta viimastel kuudel.

Joonis. Kvantitatiivsete reservatsioonide finantsmõju

(kulusummad miljonites eurodes).

2017. aastal tehti edusamme kindluse

tagamisel

2017. aastal tegid komisjoni talitused jätkuvalt

pingutusi selle nimel, et iga-aastastes

tegevusaruannetes kindluse andmist tugevdada.

Mõned näited edusammudest:

Välissuhete talitused arengu- ja

naabrusküsimustes on parandanud oma

„segmenteeritud“ kindluse tagamist seoses

portfellidega, sealjuures paremini keskendudes

seoses oma reservatsioonidega konkreetsetele

kõrgemate riskidega segmentidele

(otsetoetused). Mõlemad talitused vastasid

seega nõuetekohaselt Euroopa Kontrollikoja

tehtud tähelepanekutele nende 2016. aasta

tegevusaruannete kohta.

Asjaomased talitused134

kajastavad nüüd

läbipaistvalt ja täielikult liidu välistegevuse

usaldusfonde135

oma juhtimisaruannetes. Nad

teevad vahet ELi eelarve otsemaksete ja

Euroopa Arengufondist ELi usaldusfondidesse

tehtud maksete ning ELi usaldusfondidest

fondijuhina tehtud tehingute (st kasutades ELi

eelarve, Euroopa Arengufondi ja teiste

rahastajate vahendeid) vahel. Vt ka 9. lisa.

Teadusuuringute talitused ja rakendusametid

on nõuetekohaselt kohaldanud konkreetset 2–

5 %-list olulisuse piirmäära (riskiga

korrigeeritud)136

, mis on sätestatud õiguslikus

finantsselgituses, mis on lisatud komisjoni

ettepanekule seoses raamprogrammi „Horisont

2020“ valdkondlike õigusaktidega. Selle

tulemusena ei sisalda nende kinnitavad

avaldused programmiga „Horisont 2020“ seotud

reservatsioone. Kõnealust strateegiat on

tunnistanud seadusandja137

kõnealuse

programmi alguses, tunnistades järgmist: i)

programmiga seotud olemuslikud riskid on

säilinud (nt toetuste väljamaksmise vahend

tugineb peamiselt rahastamiskõlblike kulude

tagasimaksmisele, mille sihtrühm on

riskantsemad toetusesaajad ehk uustulnukad ja

väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad) ning

ii) kontrollile kehtestatud piirangute kogum

(järelkontrollide piirmäärad, ajaline piirang, mis

on seotud süsteemsete auditileidude

laiendamisega sama toetusesaaja teistele

projektidele)138

.

Regionaalse ühtekuuluvuse, tööhõive ja

merenduse talitused kehtestasid iga-aastase

raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja

heakskiitmise menetluse igast komisjoni

vahemaksest 10 % kinnipidamise, mis tagab

potentsiaalsete tuvastatud vigade tõhusa

(esmase) „sissenõudmise“ (kuni 10 %)

raamatupidamise aastaaruande heakskiitmise

ajal. Kõnealune funktsioon kajastab nüüd

täielikult ja järjekindlalt nende asjakohaste kulude

arvutamist ning asjaomaseid riskiga seotud

kulusid.

Alates oma sõltumatuse saamisest 2016. aastal

on struktuurireformi tugiteenistus saavutanud

märkimisväärset edu, luues hästi läbimõeldud

sisekontrolli ja juhtimise aruandluse süsteemi,

mis võimaldab oma suureneva eelarve

asjakohast täitmist. Tegevuskava, mis koostati,

arvestades iga-aastast tegevusaruannet

(kinnituse puudumine seoses toetustega) ja

järgides siseauditis sätestatud tulevikukavasid.

Siseauditi talituse üldhinnang ja teemade

käsitlemise rõhuasetused

2016. aasta üldhinnangu kontekstis rõhutas siseauditi

talitus veel kord olulist asjaolu, et need talitused, kes

toetuvad osa eelarve täitmisel volitatud üksustele,

peaksid tõhustama oma seire- ja

järelevalvestrateegiaid ja tegevusi, võttes seejuures

arvesse selles kontekstis esinevaid erinevaid viise,

allikaid ja (mõnikord piiratud) volitusi.

1324 1621

1053

0

500

1.000

1.500

2.000

2015 2016 2017

95

Arvestades muu hulgas kahte reservatsiooni, mis

puudutavad asutusi (Hariduse,

Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet,

Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet), siis on

need eriti olulised ka seoses üldhinnanguga 2017.

aasta kohta. Rohkem üksikasju on esitatud jaos 2.4

ja/või 5. lisas. Vt allpool ka 2018. aasta suundumusi.

2018. aasta suundumused

Rakendusametite (nt Hariduse,

Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusamet) ja

volitatud üksuste (Euroopa Varjupaigaküsimuste

Tugiamet, Aafrika Liidu Komisjon) üle järelevalve

teostamine on keeruline. Komisjoni keskteenistused

ja talitused moodustavad ühised töörühmad, et

selgitada ja kirjeldada järelevalvet teostavate talituste

ülesandeid selliste asutuste ja organite üle järelevalve

teostamisel.

Tulevik pärast aastat 2018 ja/või 2020

Uus finantsmäärus jõustub 2019. aastal (konkreetsed

sätted jõustuvad juba 2018. aasta teisel poolel).

Sellise lihtsustamisega sillutatakse teed järgmise

põlvkonna (2020. aasta järgsete)

rahastamisprogrammide ettevalmistamisele.

Tegelikult on 2020. aasta järgsete valdkondlike

programmide ettevalmistamine juba alanud. Erilist

tähelepanu pöörati kontrollisüsteemide

lihtsustamisele, koostoimele ja tõhususele, samuti

erinevate riskidega arvestamisele ja kulutõhususele.

Eesmärk on saavutada poliitikate/programmide

eesmärgid ja sisekontrolli eesmärgid, st kiired

maksed, kontrolli vigade väike hulk ja madalad kulud.

Euroopa Kontrollikoda kuulutas välja oma 2018–2020

strateegia („Usalduse suurendamine sõltumatu auditi

abil“)139

, mille eesmärk on anda panus ELi

finantsjuhtimise positiivsesse arengusse ja

suurendada oma kinnitava avaldusega loodavat

lisaväärtust. Euroopa Kontrollikoda soovib, et

paremini kasutataks teiste audiitorite audititöid ja

teavet, mida annavad auditeeritavad kulude

seaduslikkuse ja korrektsuse kohta. Selles kontekstis

avaldas Euroopa Kontrollikoda taustadokumendi

muudetud lähenemisviisi kohta seoses auditite

kinnitava avaldusega ühtekuuluvuspoliitika

valdkonnas140

. Audititöö on käesoleval ajal käimas ja

selle tulemused avaldatakse Euroopa Kontrollikoja

järgmises 2018. aasta aruandes.

96

2.3. ELi eelarve kaitsmine: finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

Finantskorrektsioonid ja sissenõudmised

ELi eelarve täitmise oluline tahk on vajadus tagada

vigadeni viivate süsteemsete puuduste, eeskirjade

eiramise või pettusejuhtude nõuetekohane

ennetamine, tuvastamine ja parandamine.

Komisjon võtab ennetus- ja parandusmeetmeid, nagu

on sätestatud ELi õigusaktides, et kaitsta ELi eelarvet

ebaseaduslike või eeskirjadevastaste kulutuste eest.

Kui ennetusmehhanismid ei ole tõhusad, peab

komisjon oma järelevalveülesande raames

kohaldama viimase võimalusena

parandusmehhanisme.

Finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste

peamine eesmärk on tagada, et ELi eelarvest

rahastatakse vaid kulusid, mis on vastavuses

õigusaktidega.

Korrektiivmeetmete töövoog on järgnev:

Finantskorrektsioon kinnitatakse kohe, kui liikmesriik

selle heaks kiidab või komisjon sellekohase otsuse

teeb. Finantskorrektsioon loetakse rakendatuks, kui

korrektsioon on tehtud ja see on kajastatud

komisjoni raamatupidamisarvestuses, mis tähendab

seda, et vastutav eelarvevahendite käsutaja on

finantstehingu kinnitanud järgmistel juhtudel:

mahaarvamine vahe- või lõppmaksetaotlusest,

sissenõudekorraldus ja/või kulukohustusest

vabastamine141

.

Audit / kontroll

Teostatavad Kinnitatud Rakendatud Esitatud

97

Tabel. Finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste ülevaade (2017)142

(miljonites eurodes); ennetusmeetmed hõlmavad eelnevaid

mahaarvamisi ja liikmesriikide tehtud finantskorrektsioone, samas kui parandusmeetmed hõlmavad järgnevaid tagasinõudmisi,

finantskorrektsioone ja tagasivõtmisi.

Arvude miljonitesse eurodesse ümardamise tõttu võib mõnedes ülalpool tabelites esitatud finantsandmete liitmisel saadav summa

erineda tabelites esitatud kogusummast.

*Ei hõlma 1 291 miljonit eurot, mis maksti erivahendite rubriigi all.

98

2017. aastal oli finantskorrektsioonide ja

sissenõudmiste kinnitatud kogusumma 2,7 miljardit

eurot ehk rakendatud kogusumma 2,8 miljardit eurot.

See summa sisaldab kõiki 2017. aastal tehtud

korrektsioone ja sissenõudmisi, olenemata aastast,

mille jooksul esialgsed kulutused tehti.

Üksikasjalikumat teavet võib leida 4. lisast „ELi

eelarve kaitsmine“.

2017. aastal tehtud finantskorrektsioonide liigid ja ajavahemiku 2011–2017 kumuleeritud tulemused

Joonis. 2017. aastal rakendatud finantskorrektsioonide liigid

(miljonites eurodes).

Joonis. 2011.–2017. aastal kinnitatud finantskorrektsioonid ja

sissenõudmised kumulatiivselt (miljonites eurodes)

Komisjon keskendub üha enam ennetusmeetmetele,

nagu katkestamised ja peatamised, et kaitsta

paremini ELi eelarvet. See stimuleerib liikmesriike

vähendama alusetuid makseid ja kohaldama

korrektsioone üksnes viimase võimalusena.

Netokorrektsioonid, mille tagajärjel tehakse ELi

eelarvesse tagasimaksed, on iseloomulikud

põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonnale ning

eelarve otsesele ja kaudsele täitmisele.

Ühtekuuluvuspoliitika puhul on netokorrektsioonid

kuni 2007.–2013. aasta programmitöö perioodini

erandiks. Neid kohaldati juhtudel, kui liikmesriigid ei

suutnud eeskirjadevastaseid kulusid asendada uute

kuludega. 2014–2020 õigusraamistiku alusel

kohaldab komisjon netokorrektsioone isegi siis, kui

liikmesriik nõustub korrektsioonidega, juhul kui ELi

auditid teevad kindlaks, et tõsised puudused, mis

viisid olulisel määral riskide tekkimiseni seoses

tagasimakstavate kulusummadega, jäid

tuvastamata, korrigeerimata ja liikmesriigi poolt

teatamata. Vastasel juhul, kui mis tahes regulatiivne

tingimus on täidetud, kohaldab komisjon

finantskorrektsiooni tavapärasel viisil, see tähendab,

et liikmesriik saab vahendeid taaskasutada, kui ta

nõustub korrektsioonidega.

0

500

1000

1500

CohesionPolicy

AgriculturePolicy

InternalPolicies

ExternalPolicies

Kulude asendamine 543 miljonit eurot

Netokorrektisoonid 1 405 miljonit eurot

Kohapeal tehtavad/eelkontrollitud 965miljonit eurot

99

Komisjoni kasutatavate parandusmehhanismide

tähtsuse kohta annavad parema ülevaate

kumulatiivsed näitajad, sest nendes võetakse

arvesse enamiku ELi kulutuste mitmeaastast laadi ja

neutraliseeritakse üksikjuhtude mõju.

Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi puhul oli

raamatupidamisarvestuse vastavuse kontrolli

raames tehtud komisjoni finantskorrektsioonide

keskmine korrektsioonimäär alates 1999. aastast

kuni 2017. aasta lõpuni 1,8 % kuludest (millest kõik

olid netofinantskorrektsioonid) – vt 4. lisa, jagu 2.4.

Ainult komisjoni järelevalvetegevuse põhjal oli 2017.

aastal Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa

Sotsiaalfondi 2007.–2013. aasta rahaliste vahendite

kombineeritud finantskorrektsioonide määr 1,9 %

tehtud eraldistest – vt 4. lisa, jagu 3.4.2.

Üldiselt võib öelda, et ajavahemikul 2011–2017

moodustasid kaks keskmist summat (kinnitatud

finantskorrektsioonide ja sissenõudmiste

kogusumma ja kohaldatud finantskorrektsioonide ja

sissenõudmiste kogusumma) 3,3 miljardit eurot ehk

2,4 % ELi eelarvest tehtud maksete keskmisest

summast.

100

2.4. Siseauditi talituse töö kaudu saadud kinnitus

Komisjoni talitused on kinnituse andmisel lähtunud ka

siseauditi talituse tehtud tööst. Käesoleva aruande 5.

lisa sisaldab rohkem teavet siseauditi talituselt

saadud kinnituse kohta. Siseaudiitori töö kokkuvõtva

aruande edastab komisjon eelarve täitmisele

heakskiidu andmise eest vastutavale institutsioonile

kooskõlas finantsmääruse artikli 99 lõikega 5.

Siseauditi talitus jõudis järeldusele, et auditeeritavad

on viinud tõhusalt ellu 95 % soovitustest, mille puhul

võeti aastatel 2013–2017 järelmeetmeid. Siiani

täitmisel olevast 359 soovitusest (20 % viimasel viiel

aastal lõppkuupäevaga 31. jaanuar 2018 vastuvõetud

soovituste koguarvust) oli üks kriitilise tähtsusega ja

133 on liigitatud väga oluliseks. Neist 134st väga

oluliseks hinnatud soovitusest 12 elluviimine oli

hilinenud 2017. aasta lõpu seisuga rohkem kui kuus

kuud. Need soovitused moodustasid viimasel viiel

aastal heaks kiidetud soovituste koguarvust 0,7 %.

Siseauditi talituse järelmeetmed kinnitasid, et üldjuhul

täidetakse soovitusi rahuldavalt ja auditeeritud

talituste kontrollisüsteeme täiustatakse.

Siseauditi talitus jätkas 2017. aastal tulemusauditite

läbiviimist osana töökavast ja vastusena komisjoni

liikumisele tulemustel põhineva töökultuuri ja

suurema kulutõhususele keskendumise suunas.

i) Mis puudutab juhtimis- ja järelevalvekorda, siis on

komisjon pärast 2000. aasta haldusreformi teinud

märkimisväärseid edusamme, et tugevdada oma

aruandluse, vastutusala ja kindluse tagamise

menetlusi. Detsentraliseeritud finantsjuhtimise mudel

on hästi mõistetav ja organisatsiooni kultuuri sisse

põimitud ning olemas on selged aruandlusvahendid

koos stabiilse kindluse tagamise menetlusega. Lisaks

võttis komisjon 2017. aasta oktoobris vastu teatise

juhtimise kohta Euroopa Komisjonis. Sellegipoolest

selgitas siseauditi talitus vajadust täiustada

proportsionaalselt organisatsiooni tasandi

juhtimiskorda, eelkõige, mis puudutab riskijuhtimist

ning kehtiva juhtimiskorra üldisemaid aspekte,

sealhulgas IT juhtimine.

Tulemused seoses teiste valdkondadega on

järgmised:

- siseauditi talitus tegi seoses personalijuhtimisega

järelduse, et peadirektoraadid ja rakendusametid

on võtnud vajalikke meetmeid nende ees

seisvate personaliga seotud probleemide

lahendamiseks, kuid tuvastas ka olulised

valdkonnad, mille juhtimist on vaja täiustada –

see puudutab strateegilist personalijuhtimist

(rände ja siseasjade peadirektoraat ja Hariduse,

Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri

Rakendusamet) või personali töölemääramist

(rände ja siseasjade peadirektoraat ja

õigusküsimuste peadirektoraat);

- IT juhtimisprotsessidega seotud mitmetes

auditites tehti järeldused, et komisjoni IT-turbe

organisatsioonilise või operatiivtasandi

konkreetsete valdkondade tõhususe täiustamisel

on arenguruumi (energeetika peadirektoraat,

Euroopa Pettustevastane Amet);

- siseauditi talitus tegi seoses Eurostati poolt

mittekoostatava statistika koostamisprotsessi ja

statistika kvaliteediga järelduse, et komisjonis

praegu olemasolev raamistik ei ole piisavalt

kindel selleks, et tagada Eurostati poolt

mittekoostatava sellise statistika kvaliteet, mida

talitused kasutavad oma peamiste poliitikate

toetuseks, ning tulemustest teatamine on samas

üldiselt piisava kvaliteediga.

ii) Siseauditi talitus ei tuvastanud eelarve tegevus- ja

haldusassigneeringute rakendamisega seonduvaid

olulisi puudusi eelarve otsese täitmise alla kuuluvate

fondide valdkonnas. Siiski, mis puudutab eelarve

kaudse täitmise alla kuuluvaid fonde, siis mitmed

auditid keskendusid talitustes kehtestatud

olemasolevatele järelevalvekordadele, mille puhul

ilmnesid olulised teostamisega seotud probleemid (nt

selgesti määratletud järelevalvestrateegia puudumine

seoses Shift2Rail-ga (S2R) liikuvuse ja transpordi

peadirektoraadi puhul, rahvusvahelise koostöö ja

arengu peadirektoraadi puhul selliste rahvusvaheliste

finantseerimisasutuste tegevuse seiramine ja

järelevalve, kellele on usaldatud

investeerimisvahendite haldamine). Mis puudutab

eelarve jagatud täitmist, siis mitmetes auditites hinnati

programmide ja projektide juhtimisprotsesse ning

ilmnesid olulised teostamise puudused, millest mõned

võivad ohustada poliitiliste eesmärkide saavutamist

(nt rakenduskavade muutmise menetluse, mille

kaudu saavad liikmesriigid muuta rakenduskavade

rakendusmehhanisme, järjepidevuse, tulemuslikkuse

ja õigeaegsuse küsimused regionaal- ja linnapoliitika

peadirektoraadi, tööhõive, sotsiaalküsimuste ja

sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi ja merendus- ja

kalandusasjade peadirektoraadi puhul).

Lisaks edastas siseauditi talitus 2018. aasta

veebruaris igale talitusele konkreetsed järeldused

olukorra kohta sisekontrolli valdkonnas, tuginedes

oma audititele ajavahemikul 2015–2017. Nende

järelduste eesmärk oli aidata koostada asjaomaste

talituste 2017. aasta tegevusaruandeid. Järeldustes

juhiti tähelepanu kõikidele „kriitiliseks“ kvalifitseeritud

täitmata soovitustele või mitmele kombineeritud

mõjuga „väga oluliseks“ kvalifitseeritud soovitusele.

Neljal juhul (kliimameetmete peadirektoraat,

rahvusvahelise koostöö ja arengu peadirektoraat,

struktuurireformi tugiteenistus ja Hariduse,

101

Audiovisuaalvaldkonna Kultuuri Rakendusamet)

märkis siseauditi talitus, et asjaomane talitus peaks

nõuetekohaselt hindama seda, kas nõuda

reservatsiooni asjaomases aastases

tegevusaruandes. Kolmel juhul (kliimameetmete

peadirektoraat, rahvusvahelise koostöö ja arengu

peadirektoraat ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja

Kultuuri Rakendusamet) tegi talitus kõnealused

reservatsioonid kooskõlas siseauditi konkreetsete

järeldustega. Struktuurireformi tugiteenuste puhul

juhtis siseauditi talitus tähelepanu konkreetselt

avaliku hankega seotud probleemidele, mis tuvastati

finantsjuhtimise auditiga ning talitus viitas sellele, et

kõnealune tugiteenuste üksus peaks nõuetekohaselt

hindama, kas need probleemid peaksid vajama

reservatsiooni tegemist iga-aastases

tegevusaruandes. Kõnealune tugiteenuste üksus tegi

järelduse, et puudub alus finantsreservatsiooni

tegemiseks ning puudub vajadus teha reservatsioon

iga-aastases tegevusaruandes maineriskiga

seonduvalt, kuna tuvastatud maineriskid ei

realiseerunud. Siseauditi talitus nõustus kõnealuse

hinnanguga.

Nagu nõutakse teda puudutavas ametijuhendis,

esitas komisjoni siseaudiitor ka üldarvamuse, mis

põhineb audititööl finantsjuhtimise valdkonnas, mida

teostas komisjonis siseauditi talitus viimase kolme

aasta jooksul (2015–2017) ja selles võetakse arvesse

ka teistest allikatest saadud teavet, nimelt Euroopa

Kontrollikojalt saadud aruandeid. Tuginedes auditis

esitatud teabele, leidis siseaudiitor, et komisjon on

kehtestanud 2017. aastal juhtimis-, riskijuhtimis- ja

sisekontrollimenetlused, mis on kokkuvõttes

küllaldased, et anda piisav kindlus finantseesmärkide

saavutamise suhtes. Üldhinnangus on siiski märkus

reservatsioonide kohta, mida volitatud

eelarvevahendite käsutajad on teinud oma

kinnitavates avaldustes, mis kajastuvad nende

vastavates iga-aastastes tegevusaruannetes.

Üldhinnangusse jõudis ka see, et siseaudiitor võttis

arvesse kõikide riskiga seotud hinnanguliste kulude

kombineeritud mõju, kuna need ületavad kulusid, mis

kuuluvad reservatsiooni alla. See riskiga seotud

kulude kogusumma, mis on volitatud

eelarvevahendite käsutajate parima hinnangu

kohaselt heaks kiidetud kulutuste summa, ei ole

kooskõlas kohaldatavate lepinguliste ja regulatiivsete

sätetega maksete tegemise ajal 2017. aastal.

Peadirektoraadid hindavad oma 2017. aasta

tegevusaruannetes riskiga seotud kulusid maksete

tegemise ajal. Kokkuvõetuna vastavad need

kogusummale, mis on allpool olulisuse piirmäära 2 %,

nagu on määratletud 2017. aasta tegevusaruande

koostamise juhendites, arvestades kõiki komisjoni,

Euroopa Arengufondi ja ELi välistegevuse

usaldusfondidest 2017. aastal tehtud makseid. Need

2017. aasta riskiga seotud kulud maksete tegemise

ajal ei hõlma siiski mistahes finantskorrektsioone ja

sissenõudmisi, mis käsitlevad puudusi ja vigu, mida

peadirektoraadid hakkavad tuvastama ja korrigeerima

järgnevatel aastatel, tulenevalt komisjoni

sisekontrollisüsteemidega seotud

parandusmehhanismidest. Arvestades neid

komponente, leiab siseauditi talitus, et ELi eelarve on

piisavalt kaitstud nii üldises kui ka ajalises mõttes.

Arvamusele täiendavaid märkusi lisamata lisas

siseaudiitor ühe teatavaid asjaolusid rõhutava

lõigu seoses strateegiaid ja programme

rakendavaid kolmandaid pooli puudutavate

järelevalvestrateegiatega, mida on kirjeldatud

käesoleva aruande 5. lisas.

102

2.5. Kokkuvõte järeldustest auditi järelevalvekomitee tehtud töö kohta

Auditi järelevalvekomitee keskendus töös neljale

põhieesmärgile, mis on sätestatud selle 2017. ja

2018. aasta töökavas, nimelt: siseauditi talituse

auditite kavandamise arvestamine; sise- ja

välisauditite tulemuste analüüsimine, et tuvastada

potentsiaalselt olulised riskid, sealhulgas vajaduse

korral temaatiliselt; auditites tuvastatud oluliste

jääkriskidega seotud järelmeetmete seire;

siseaudiitori sõltumatuse ja siseauditite kvaliteedi

seire tagamine.

Auditi järelevalvekomitee on veendunud, et

siseaudititöö sõltumatus ja kvaliteet, samuti auditi

piisav kavandamine hõlmab rahamaailma ning jätkab

põhiliste riskivaldkondade hõlmamist. Ajavahemiku

2017–2018 aastaaruandes juhtis komitee kolleegiumi

tähelepanu eelkõige järgmistele probleemidele:

Siseauditi talituse üldhinnang 2017. aasta kohta on

positiivne, kuid on kvalifitseeritud

juhtimisreservatsioonidega, nagu kajastavad

peadirektoraatide iga-aastased tegevusaruanded.

See sisaldab ühte asjaolu „seoses strateegiaid ja

programme rakendavaid kolmandaid pooli

puudutavate järelevalvestrateegiatega“, mis ilmnesid

juba kahes järjestikuses üldhinnangus (2015 ja 2016).

Auditi järelevalvekomitee rõhutas, et hajutamine on

endiselt peamiseks probleemiks, mida auditi

järelevalvekomitee on korduvalt rõhutanud (vt

allpool).

Peamised valdkondadevahelised küsimused, mida

aastases siseauditi aruandes rõhutatakse,

puudutavad juhtimist, sealhulgas IT juhtimine, IT ja

personalijuhtimise protsessid, samuti järelevalvekord

seoses eelarve kaudse täitmise alla kuuluvate

fondidega. Enamiku nendest järeldustest on auditi

järelevalvekomitee läbi arutanud.

Aruandlusperioodil tehti üks kriitiline soovitus, mis

edastati Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri

Rakendusametile 143

. Leidude kriitilisuse tõttu (üks

kriitiline ja kaheksa väga olulist soovitust) tagas auditi

järelevalvekomitee, et soovitusi järgiti rahuldavalt ja

järjekindlalt. Arutelud on toimunud Hariduse,

Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Rakendusametiga

ja ka tema peadirektoraadiga, samuti eelarve

peadirektoraadiga ning peasekretariaadiga

ettevalmistava töörühma kolmel koosolekul 2018.

aasta jaanuari ja veebruari jooksul, samuti aga ka 7.

märtsil auditi järelevalvekomitees. Auditi

järelevalvekomitee tervitas edusamme tegevuskava

elluviimisel, samas rõhutades, et vajalik on

kultuuriline muutus rakendusameti raames, et täiel

määral tegeleda probleemidega. Auditi

järelevalvekomiteele teatati, et tuginedes 2018. aasta

veebruaris ja märtsi keskel siseauditi talituse läbi

viidud järelaudititele on tehtud piisavaid edusamme

selleks, et maandada olemasolevaid riske ja

seepärast alandati kriitilise soovituse olulisuse taset

ja see liigitati väga oluliseks. Auditi

järelevalvekomitee toetas ka keskasutusi nende rolli

täitmise jätkamisel ja vajadusel ka selle tugevdamisel,

andes nõu ja toetust rakendusametitele ja nendega

struktuuriliselt seotud peadirektoraatidele, mõlemate

puhul nii konkreetsel juhul kui ka üldisemalt.

Siseauditi talituse audit komisjoni organisatsiooni

üldjuhtimis- ja järelevalvekorra kohta seoses

riskijuhtimise, finantsaruandluse ja järelhindamise

kontrolli / auditifunktsiooniga, mis viidi läbi vastusena

Euroopa Kontrollikoja soovitusele, mis esitati seoses

tema eriaruandega komisjoni juhtimise kohta ja

volinike kolleegiumi üleskutsel, kinnitas

detsentraliseeritud aruandekohustuse ja kindluse

tagamise protsessi eesmärkide usaldusväärsust.

Siseauditi talitus on siiski märgistanud mitmeid

jätkuvaid eesmärgistatud edusamme eelkõige

riskijuhtimise valdkonnas ja juhtimiskorralduse

mõnede aspektide puhul. Siseaudiitori ning

peasekretariaadi ja eelarve peadirektoraadi kui

auditeeritavate vahel on käimas dialoog seoses

tegevuskava lõpetamisega. Oma olemuselt mõjutab

asjaomane auditiaruanne kogu institutsiooni ning

nõuab tähelepanu kõrgeimal poliitilisel tasandil. Auditi

järelevalvekomitee arutas auditileidude üle üldiselt,

samuti mitmete soovituste üle, mis puudutavad

otseselt auditi järelevalvekomitee ülesandeid ja tööd.

Siseaudiitor kinnitas selles kontekstis, et auditi

järelevalvekomitee põhikiri on täielikult kooskõlas

uuendatud finantsmääruse sätetega. Auditi

järelevalvekomitee nõuanne peaks aitama kaasa

tegevuskava lõpuleviimisega seotud otsuste

tegemisele.

Siseauditi talituse pettustevastaste tegevuste audit

tuvastas seoses omavahendite ja maksustamise

valdkonnaga märkimisväärseid puudusi, mis

puudutavad traditsiooniliste omavahendite

valdkonnaga seotud pettuste ennetus- ja

tuvastamistegevuste kavandamist, juhtimist ja

koordineerimist, mis võib viia pettuste ebatõhusa

ennetamiseni ja tuvastamiseni. Lisaks tõstatati

siseauditi talituse auditiaruandes H2020 projekti

juhtimise kohta sidevõrkude, sisu ja tehnoloogia

peadirektoraadis olulised valdkondadevahelised

küsimused, mis on seotud plagieerimisvastaste

vahendite kättesaadavuse ja haldamisküsimustega.

Auditi järelevalvekomitee võttis järelmeetmed

103

ajavahemiku 2016–2017 aastaaruandes tõstatatud

küsimuste suhtes ja jätkas tähelepanu pööramist

järgmistele hajutamise ja tulemuste teemadele:

- lisaks hajutamisega seotud

valdkondadevahelistele küsimustele, mis võeti

vaatluse alla ülalpool nimetatud Hariduse,

Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri

Rakendusametile suunatud siseauditi talituse

auditiaruandes, võttis auditi järelevalvekomitee

vaatluse alla ka siseauditi talituse auditi liikuvuse

ja transpordi peadirektoraadi lennu- ja

meretranspordi julgeolekupoliitika seiramise

kohta, sealhulgas Euroopa Merendusohutuse

Ameti asjaomane töökorraldus. Siseauditi talitus

jõudis järeldusele, et esineb märkimisväärseid

puudusi liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi

olemasolevas lennu- ja meretranspordi

seiramissüsteemi ning meretranspordi

julgeolekupoliitika puhul (kolm väga olulist

soovitust). Auditi järelevalvekomitee oli rahul

sellega, et liikuvuse ja transpordi peadirektoraat

kiitis heaks kõik soovitused ja valmistas ette

tegevuskava, mida siseauditi talitus pidas seoses

tuvastatud riskidega tegelemise eesmärki silmas

pidades rahuldavaks. Mis puudutab siseauditi

talituse auditit energeetika peadirektoraadis

seoses rahvusvahelise katsetermotuumareaktori

järelevalvega, milles tõstatati kaks väga olulist

küsimust ja millele siseauditi talitus oma viimases

aastaaruandes volinike kolleegiumi tähelepanu

pööras, siis võttis siseauditi talitus järelmeetmed

ja tegi järelduse, et ühte soovitust on piisavalt ja

tõhusalt täidetud ning teise soovituse puhul on

piisavaid edusamme tehtud, et osaliselt riske

maandada, seepärast alandati ka soovituse

olulisuse astet ehk see liigitati väga oluliseks;

- Auditi järelevalvekomitee peab oma töös jätkuvalt

oluliseks tulemustega seotud küsimusi ning võttis

vaatluse alla siseauditi talituse leiud, mis

tulenevad auditist mitte Eurostati poolt

koostatava statistika koostamisprotsessi ja

kvaliteedi kohta. Siseauditi talitus tegi järelduse,

et kehtiv asjaomase statistika kvaliteedi

seiramise raamistik ei ole piisavalt

usaldusväärne, et tagada selle puhul rahuldav

standard. Auditi järelevalvekomitee oli mures

täieliku ülevaate puudumise pärast seoses

statistika koostamisega institutsioonides ja

rõhutas andmete kvaliteedi olulisust, tulenevalt

sellest, et üha enam keskendutakse tulemusi

puudutavatele küsimustele nii komisjonis,

Euroopa Parlamendis kui ka Euroopa

Kontrollikojas. Auditi järelevalvekomitee märkis

tõstatatud küsimuste valdkondadevahelist

olemust ja otsustas juhtida organisatsiooni

juhtimise nõukogu tähelepanu nendele

probleemidele edasiste järelmeetmete võtmiseks;

- lisaks auditi järelevalvekomitee järelmeetmed

soovituste täitmise kohta, mis on suunatud

individuaalsete maksete haldamise ja maksmise

ametile144

seoses OLAFi järelevalvekomitee

eelarve juhtimise, kavandamise, seire ja

rakendamisega seotud ülesannete ja

kohustustega, mis märgistati viimases auditi

järelevalvekomitee aastaaruandes, tulenevalt

rahalistest ja mainega seotud jääkriskidest.

Viimastes siseauditi järelmeetmetes järeldati, et

esialgu võidakse ühe soovituse olulisuse astet

alandada ehk liigitada see oluliseks, kuid

kumbagi väga oluliseks liigitatud soovitust ei ole

täielikult ja/või piisavalt täidetud. Auditi

järelevalvekomitee märkis, et individuaalsete

maksete haldamise ja maksmise amet teeb

põhjalikku tööd, et täita soovitusi ning eeldatakse,

et mõlema allesjäänud soovituse täitmiseks ette

nähtud toimingud lõpetatakse 2018. aasta juuni

lõpuks. Auditi järelevalvekomitee tervitas seda, et

täiustatud rahastamiskord ja juhendid esitati

OLAFi järelevalvekomitee liikmetele.

Komisjoni juhtkond koostas piisava tegevuskava, et

tegeleda siseauditi talituse aruandes tuvastatud

riskidega, samal ajal on audititega, mis puudutavad

komisjoni juhtimist ja organisatsiooni IT juhtimist,

seotud tegevuskava lõpuleviimine käimas. Kõik 2017.

aastal siseauditi talituse esitatud soovitused on

auditeeritavate poolt heaks kiidetud, välja arvatud

kümme soovitust, mis kiideti heaks vaid osaliselt.

Nende hulka kuuluvad järgmised soovitused: üks

oluliseks liigitatud soovitus töökoormuse näitajate

kohta, mis puudutab auditit Innovatsiooni ja Võrkude

Rakendusameti145

personalijuhtimise kohta; üks

oluliseks liigitatud soovitus kontrollikava koostamise

kohta, mis puudutab auditit ühinemiseelse abi

rahastamisvahendi146

hanke kohta; samuti

soovitused, mis puudutavad komisjoni organisatsiooni

üldjuhtimis- ja järelevalvekorra auditit seoses

riskijuhtimise, finantsaruandluse ja järelhindamise

kontrolli /auditifunktsiooniga (vt ülalpool).

Mitmed tähtaja ületanud meetmed, et tegeleda väga

oluliseks liigitatud soovitustega, mida seirab vahetult

auditi järelevalvekomitee ning vajadusel toimuvad

arutelud auditeeritavatega, on aruandlusperioodi

jooksul arvuliselt vähenenud (st 12 lõpptähtpäevaks

31. jaanuar 2018, võrreldes 18 sama

lõpptähtpäevaga 2017. aastal).

Auditi järelevalvekomitee tugevdas järelmeetmeid

seoses Euroopa Kontrollikoja soovitustega. Esimese

aruande Euroopa Kontrollikoja soovituste täitmise

hetkeseisu kohta valmistas ette eelarve

peadirektoraat 2017. aasta juunis ja üksikasjalikuma

aruande 2017. aasta septembris. Selle alusel võttis

auditi järelevalvekomitee meetmed seoses Euroopa

Kontrollikoja soovitustega, samamoodi, nagu ta toimis

104

siseauditi talituse soovituste puhul. Auditi

järelevalvekomitee märkis ära asjaomase

järelmeetmega seotud töö lisaväärtuse ning et 2014.

aastal esitatud soovitusi puudutavad meetmed aitasid

tagada hea ettevalmistuse Euroopa Kontrollikoja

enda järelmeetmeteks.

105

2.6. Eelarve täitmisele heakskiidu andmise menetluse järelmeetmed ja välisauditi soovitused

Euroopa Parlament võttis oma eelarve täitmisele

heakskiidu andmise otsuse 2016. eelarveaasta

kohta vastu 18. aprillil 2018, olles tutvunud eelkõige

nõukogu eelarve täitmisele heakskiidu andmise

soovitusega ja Euroopa Kontrollikoja 2015. aasta

aruannetega. Euroopa Parlament vaatas läbi ka

komisjoni 2016. aasta juhtimis- ja tulemusaruande

ELi eelarve kohta, sealhulgas teatise ELi eelarve

kaitsmise kohta, 2016. aastal läbi viidud siseauditite

aastaaruande ning aruande 2015. eelarveaasta

eelarve täitmisele heakskiidu andmise

soovituste/taotluste menetluse järelmeetmete kohta.

Euroopa Parlament kutsus ka konkreetseid

komisjoni liikmeid üles vahetama arvamusi eelarve

täitmisele heakskiidu andmise menetluses.

20. veebruaril 2018 vastu võetud eelarve

täitmisele heakskiidu andmise soovituses

tervitas nõukogu hinnangulise veamäära

järkjärgulist vähendamist 4,4 %-lt 2014. aastal

3,1 %-le 2016. aastal, millest teavitas Euroopa

Kontrollikoda oma kinnitava avalduse kaudu,

ning fakti, et esimest korda esitas Euroopa

Kontrollikoda märkusega arvamuse (mitte

vastupidise märkuse). Nõukogu pidi siiski

kahetsusega tõdema, et üldine veamäär oli kõrgemal

olulisuse piirmäärast 2 %. Kuna see on nii olnud

viimased üheksa aastat, siis tervitas nõukogu

Euroopa Kontrollikoja märkusteta arvamust

raamatupidamise aastaaruannete usaldusväärsuse

kohta.

Parlament esitas komisjonile konkreetsed palved

teatavate poliitikavaldkondade kohta ning

horisontaalsete aspektide kohta, nagu tulemused ja

tulemusaruandlus, finantsinstrumentide kasutamine

ja sellega seonduvad aruandekohustuse küsimused,

eelarve- ja finantsjuhtimine ning liidu poliitikat

toetavad finantsmehhanismid. Selles kontekstis

rõhutas Euroopa Parlament poliitikavaldkondade

eesmärkide, finantstsüklite ja parlamendi koosseisu

ametiaja kooskõlastamist seoses ELi eelarve

esitamisega, mis on kooskõlas mitmeaastase

finantsraamistiku eesmärkide ja prioriteetidega

(algatus lisaväärusele keskenduva eelarve kohta),

ning programmide elluviimise kiirendamist erinevates

poliitikavaldkondades.

Nagu igal aastal, võtab komisjon ka 2018. aastal

vastu põhjaliku aruande Euroopa Parlamendi ja

nõukogu poolt komisjonile esitatud palvete

järelmeetmete kohta. See tuleks vastu võtta enne

2017. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu

andmise menetluse alustamist.

Viimastel aastatel on Euroopa Kontrollikoja

eriaruannete arv ja käsitlusalad suurenenud. Kuigi

kontrollikoda võttis 2017. aastal vastu 23 eriaruannet

(vrd 36 aastal 2016), siis seisab komisjon silmitsi

üldiselt kasvava soovituste hulgaga. See jätkub, et

tagada kõnealuste soovituste kohaselt piisavate

järelmeetmete võtmine ning iga-aastastes

tegevusaruannetes kajastuvate võetud meetmetest

teavitamine. Lisaks on komisjon täiustanud oma

volituste piires teatavaid seireülesandeid täitva auditi

järelevalvekomitee soovituste elluviimise aruandeid.

Euroopa Kontrollikoda jälgib soovituste elluviimist

komisjoni poolt ning annab tagasisidet, aidates

komisjonil oma järelmeetmeid veel rohkem

täiustada. Oma 2016. aasta aruandes hindas

Euroopa Kontrollikoda komisjoni järelmeetmete

kvaliteeti, tuginedes aastatel 2010–2013 avaldatud

13 eriaruandest pärit 108 auditisoovitusest

koosnevale valimile. Euroopa Kontrollikoda märkis,

et 67 % soovitusest oli komisjon täielikult ellu viinud,

17 %, suuremas osas ja 11 % osaliselt. Ellu viimata

oli 5 % soovitustest. Tulemused on üldjoontes

kooskõlas eelmiste aastatega. Täielikult elluviidud

soovituste protsent oli siiski kõrgeim alates sellest

ajast, kui Euroopa Kontrollikoda hakkas avaldama

kõnealuseid konsolideeritud näitajaid.

106

2.7. Järeldused sisekontrollis ja finantsjuhtimises tehtud edusammude kohta

Kõik volitatud eelarvevahendite käsutajad on esitanud

piisava kindlustundega kinnitavad avaldused oma

kontrollsüsteemide ja juhtimissüsteemide kohta,

vajaduse korral on lisatud reservatsioonid. Need

reservatsioonid on vastutusahelas väga tähtsad: nad

tagavad probleemide ja puuduste läbipaistvuse,

samuti viitavad meetmetele nende lahendamiseks,

samal ajal toovad esile ka nende hinnangulise

finantsmõju.

2017. aasta iga-aastased tegevusaruanded näitavad, et kõik komisjoni talitused on kehtestanud range sisekontrolli ning esitavad tõendeid jõupingutuste

kohta, mida on tehtud selleks, et parandada kontrolli tõhusust ja kulutasuvust, veelgi lihtsustada eeskirju

ning piisavalt kaitsta eelarvet pettuse, vigade ja eeskirjade eiramise eest.

Komisjon on esitanud programmide sulgemise

seisuga kehtiva riskiga seotud kulude summa

konsolideeritud hinnangu, mis sisaldab komisjoni

juhtkonna seisukohta nii ennetava (eel- ehk enne

maksmist tehtava) kui ka parandusliku (järel- ehk

pärast maksmist tehtava) kontrolli tulemuslikkuse

kohta mitmeaastase kontrollitsükli jooksul.

Järgnevaid eel- ja järelkontrolle, finantskorrektsioone

ja sissenõudmisi teostati 2017 aastal 897 miljoni euro

ulatuses enne maksete tegemist ja 1 949 miljoni euro

ulatuses pärast maksete tegemist.

Toetudes iga-aastastes tegevusaruannetes esitatud kinnitustele ja reservatsioonidele, võtab volinike

kolleegium käesoleva, 2017. aasta ELi eelarve iga-aastase haldus- ja tulemusaruande vastu ning

kannab üldist poliitilist vastutust ELi eelarve haldamise eest.

107

2.8. Organisatsiooniline juhtimine

2.8.1 Kindel juhtimiskord

Komisjoni juhtimissüsteemi iseloomustab selgelt

eristatud komisjoni juhtide praktiline vastutus

igapäevase eelarve haldamise eest ja volinike

kolleegiumi üldine poliitiline vastutus eelarve täitmise

eest.

Kõnealust detsentraliseeritud süsteemi toetab

kesktalituste poolne nõustamine ja tugi ning

organisatsiooni juhtimise nõukogu kõrgetasemelised

organisatsioonijuhtimise organid, samuti juhtnõukogud,

mis on pühendunud IT juhtimisele, IT infoturbe ja

teabevahetuse haldamisele.

Kõnealune süsteem põhineb mitmetel hea

valitsemistava järgmistel põhimõtetel: selge rollide ja

vastutusalade jaotus, tugev pühendumus

tulemusjuhtimisele, vastavus õigusraamistikule, selged

aruandekohustuse mehhanismid, kvaliteetne ja kaasav

reguleeriv raamistik, avatus ja läbipaistvus ning kõrged

eetikanormid.

Finantsjuhtimise rollid ja ülesanded on komisjonis selgesti määratletud ja kohaldatud. See on selgete vastutusaladega detsentraliseeritud lähenemisviis,

mille eesmärk on luua juhtimiskultuur, mis innustaks ametnikke võtma vastutust nende kontrolli all oleva

tegevuse eest ning anda neile kontroll nende vastutuse all olevate tegevuste üle.

Detsentraliseeritud mudel loodi osana 2000. aasta

haldusreformist. Kõnealune mudel on nüüdseks

juurdunud ja on osutunud usaldusväärseks

lähenemisviisiks, samuti on see kooskõlas komisjoni

ülesannete ja struktuuriga. See on aja jooksul

kohanenud muutuva keskkonnaga147

.

Komisjon jätkab süsteemi läbivaatamist ja täiustab

seda sihipäraselt seal, kus see on õigustatud. Näiteks

2017. aasta jooksul on edenenud riskijuhtimine

muudetud talitustele mõeldud suuniste kaudu ning

parema järelevalvega organisatsioonitasandil

(organisatsiooni juhtimise nõukogu kaudu) ja seoses

siseauditi talituse kaasamisega.

Tehtud on mitmeid samme, et tugevdada oma

juhtimiskorda, mis on järgnenud Euroopa Kontrollikoja

eriaruande „Euroopa Komisjoni juhtimine - head

tavad?“ esitamisele148

. Näiteks:

Komisjon on uuendanud sisekontrolli

raamistikku/ et viia see kooskõlla Treadway

komisjoni toetavate organisatsioonide komitee

(COSO) 2013. aasta raamistikuga; Vt eespool

jaotis 2.1.

Komisjon avaldas 2017. aasta

oktoobrisuuendatud aruande oma juhtimiskorra

kohta.149.

Kõnealune aruanne esitab selge ja

põhjaliku kirjelduse komisjoni juhtimissüsteemi

kohta.

Komisjon tegi oma finantsaruandluse paremini

kättesaadavamaks kodanikele. Näiteks

integreeritud finantsaruandluse paketis anti

põhjalik ülevaade sellest, kuidas ELi eelarve toetab

liidu poliitilisi prioriteete ning kuidas seda

kasutatakse kooskõlas ELi eeskirjadega.

Komisjoni siseauditi talitus viis läbi oma auditi

komisjoni juhtimis- ja järelevalvekorra kohta ja

andis mitmeid soovitusi. Komisjon võtab nüüd

seoses asjaomaste soovitustega järelmeetmeid, nt

et selgitada välja nende organisatsiooni üksuste

funktsioone ja vastutusalasid, kellel on järjest

tähtsam roll komisjoni organisatsiooni juhtimisel.

Auditi järelevalvekomitee uuendas oma

põhikirja 2017. aasta aprillis, et muuta auditi

järelevalvekomitee koosseisu, samuti, et

lihtsustada oma konkreetseid menetlusi ning

täiustada dokumendi struktuuri ja loetavust.

Põhikirjaga kehtestatakse auditi järelevalvekomitee

ülesanded, eesmärgid, vastutusalad, liikmesus ja

koosseis, samuti tegevuspõhimõtted ning

aruandluskord. Üks koosseisu muutmine puudutab

kolmandat täiendavat välisliiget, et tagada värske

ülevaade auditi ja finantskontrolli küsimuste kohta.

108

2.8.2 Volinike tõhustatud käitumisjuhend

Kõik Euroopa Komisjoni liikmed on kohustatud

järgima ELi aluslepingutes ja volinike

käitumisjuhendis sisalduvaid eeskirju, mis käsitlevad

eetikat ja usaldusväärsust, et täita oma ülesandeid.

President Juncker pidas kõne Euroopa Liidu

olukorrast 2017. aastal ja tutvustas volinike uut

käitumisjuhendit. Uus juhend jõustus 1. veebruaril

2018. See asetab komisjoni avaliku sektori

organisatsioonide eetika eesliinile. Uuendatud

eeskirjad sätestavad Euroopas uued standardid.

Uue käitumisjuhendiga jätkatakse president Junckeri

tema volituste algusest peale alanud püüdlusi

suurema läbipaistvuse suunas ning pikendatakse

ooteaja perioodi endistele komisjoni liikmetele

18 kuust kuni kahe aastani, ning komisjoni

presidendile kuni kolme aastani. . Uuendused

lähevad veelgi kaugemale: neis pannakse paika

selgemad reeglid ja rangemad eetikastandardid ning

suurendatakse selgust mitmes valdkonnas.

2.8.3 Tugevdatud tulemusraamistik

Tugevdatud tulemusraamistik on hädavajalik, et

kindlalt keskenduda tulemustele. ELi programmide

Euroopa lisaväärtus ja usaldusväärne

finantsjuhtimine. ELi eelarve tulemusraamistik on

väga täpselt määratletud, saades kõrgema hinde kui

mis tahes Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsiooni (OECD) riik (mõõdetakse kasutades

eelarvestamise tulemusraamistiku standarditud

indeksit).

ELi eelarve tulemusraamistik hõlmab hästi

määratletud eesmärke ja näitajaid, mis põhinevad

Euroopa 2020 strateegial ja muudel poliitilistel

prioriteetidel. See võtab arvesse ka vastastikust

täiendavust ning poliitikate ja programmide

kooskõlastamist, samuti liikmesriikide rolli ELi eelarve

täitmisel.

Eesmärgid, näitajad ja ülesanded on integreeritud

rahastamisprogrammide õiguslikesse

raamistikesse ning igal aastal teavitab komisjon

nendest eelarveprojekti osaks olevate

programmiaruannete kaudu. See tagab kõik vajalikud

vahendid, et programme kontrollida ja tulemusi

hinnata.

Komisjon jätkab algatuse „Lisaväärtusele keskenduv

ELi eelarve“ rakendamist, et tagada ressursside

eraldamine prioriteetsetele valdkondadele ja see, et

iga meede on tulemuslik ja annab lisaväärtust.

Programmiperioodi 2014–2020 tulemusraamistikule

tuginedes edendab see nõuetele vastavuse ja

tulemuslikkuse paremat tasakaalu.

Komisjoni koostatud tulemusaruanded, sealhulgas

iga-aastased tegevusaruanded, programmaruanded,

hindamised ning käesolev haldus- ja tulemusaruanne,

annavad kõik koos rikkalikult teavet tulemuste,

juhtimise ja ELi eelarve kaitsmise kohta. Selles

selgitatakse, kuidas ELi eelarve toetab Euroopa Liidu

poliitilisi prioriteete, ELi eelarvega saavutatud

tulemusi ja seda, millist rolli mängib komisjon eelarve

ja finantsjuhtimise kõrgeimate normide tagamisel ja

edendamisel.

ELi finantsaruandluse peamine vahend on ELi

integreeritud finantsaruandluse pakett, mis hõlmab

ELi konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannet,

eelarvet käsitlevat iga-aastast haldamise ja

aruandluse paketti, samuti eelarve täitmisele

heakskiidu andmise aruannet. Integreeritud

finantsaruandluse pakett annab igal aastal

avalikkusele põhjaliku ülevaate ELi finantsolukorra ja

tema tegevuse kohta.

Kõnealused aruanded võimaldavad eelarvepädevatel

institutsioonidel ehk Euroopa Parlamendil ja nõukogul

võtta tulemust arvesse kui olulist tegurit iga-aastase

eelarve üle otsustades.

Komisjon teeb ettepaneku tugevdada

tulemusraamistikku, mis on osaks ettepanekutest

tulevase mitmeaastase finantsraamistiku raames

olevate programmide kohta. Näiteks uuendatakse ja

täiustatakse näitajaid.

Lisaks sellele, et rakendada tulemusraamistikku ELi

eelarve puhul, on komisjon reforminud ja tugevdanud

oma sisemist tulemusjuhtimise raamistikku ehk

strateegilise kavandamise ja programmitöö tsüklit.

Selle tulemusena on tugevdamine keskendunud

tulemustele ja paremale kooskõlla viimisele

komisjoni tegevuste ja poliitiliste prioriteetidega.

Uues süsteemis on kõik komisjoni talitused

koostanud strateegilised kavad perioodiks 2016–

2020, milles kirjeldatakse, kuidas need aitavad täita

komisjoni kümmet poliitilist prioriteeti. Nende kavade

kaudu määratlevad talitused konkreetsed eesmärgid

ja näitajad, mille alusel nende tulemusi viieaastase

perioodi jooksul mõõdetakse.

Selle aruande 1. lisas antakse hetkeülevaade

strateegilistes kavades määratletud mõjunäitajate

praegusest seisust.

109

Strateegilistes kavades tutvustatakse ka

harmoniseeritud lähenemisviisi organisatsiooni

tulemuste mõõtmiseks sellistes valdkondades nagu

personalihaldus, finantshaldus ja sisekontroll, samuti

teabevahetus.

Neid strateegilisi kavu täiendavad iga-aastased

juhtimiskavad, milles sätestatakse selle aasta

väljundid ning selgitatakse, kuidas need aitavad

saavutada eesmärke.

2017. aasta tegevusaruannetes kirjeldati uut

eesmärkide kogumit ja nendega seotud näitajaid, mis

on määratletud strateegilistes kavades, ning

juhtimiskavades kirjeldatud 2017. aasta väljundeid.

Tabel. Komisjoni aruandlus- ja vastutusahel:

2.8.4 Koostoime ja tõhusus

Nagu on selgitatud ülalpool jaotises 2.1, jätkab

komisjon oma tegevuste tõhususe täiustamist ja

rakendab igapäevases töös organisatsiooni erinevate

osade koostoimest tekkinud kasu.

Olulisi edusamme on tehtud finantsjuhtimise

valdkonnas. Uuendatud finantsmäärus toob endaga

kaasa märkimisväärsel hulgal lihtsustusi. Lepingute

ringlust ja raharinglust lihtsustatakse ja ühtlustatakse,

nt uue platvormi kaudu, mis loob ühtse kontaktpunkti

vahendite saajatele ja ettevõtjate tugiteenustele

(ühtne elektroonilise andmevahetuse piirkond,

SEDIA). Komisjoni ettepanekud seoses

mitmeaastase finantsraamistikuga toovad ühtlasi

kaasa ELi rahastamisprogrammide eeskirjade

olulised lihtsustamised, vähendades halduskoormust,

samas pakkudes kõrgetasemelist kontrolli.

Komisjoni jõupingutused oma organisatsioonilise

juhtimise parandamises lähevad finantsjuhtimisest

kaugemale. Kontrollikoda on läbi vaadanud150

, kuidas

Euroopa Liidu institutsioonid, asutused ja ametid on

täitnud 2013. aasta 2. detsembri

institutsioonidevahelist kokkulepet vähendada oma

ametikohtade loetelus sisalduvaid ametikohti 5 %

võrra ajavahemikul 2013–2017. Kontrollikoda

jõudis järeldusele, et komisjonil on õnnestunud

saavutada oma eesmärk töötajate vähendamisel

5 % võrra.

Kõnealune vähendamine on olnud komisjonile seda

enam vajalik, et töötada tõhusalt, arvestades praegu

ELi ees seisvaid väljakutseid ja liidule antud uusi

ülesandeid. Komisjoni järjekindlad jõupingutused, et

täiustada tõhusust ja töömeetodeid sellistes

valdkondades nagu personalijuhtimine, info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia, teabevahetus,

logistika ja ürituste korraldamine, aitavad tagada

seda, et nappe ressursse kasutataks tõhusalt.

EN EN

EUROPEAN COMMISSION

Brussels, 4.7.2018

COM(2018) 457 final/2

ANNEXES 1 to 9

CORRIGENDUM

Annule et remplace les annexes du document COM(2018) 457 final du 6 juin 2018:

Correction du formatage des tableaux dans l'annexe 2 (p. 113) et l'annexe 4 (p. 123).

ANNEXES

REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE

COUNCIL AND THE COURT OF AUDITORS

2017 Annual Management and Performance Report for the EU Budget

103

List of annexes

ANNEX 1: SNAPSHOT OF THE COMMISSION-WIDE IMPACT INDICATORS ................................. 104

ANNEX 2: AMOUNTS AT RISK AND RESERVATIONS IN THE 2017 ANNUAL ACTIVITY REPORTS111

ANNEX 3: DEFINITIONS OF THE AMOUNT AT RISK ....................................................................... 119

ANNEX 4: PROTECTION OF THE EU BUDGET ................................................................................ 121

ANNEX 5: ASSURANCE PROVIDED BY THE INTERNAL AUDIT SERVICE .................................... 150

ANNEX 6: COMPLIANCE WITH PAYMENT TIME LIMITS (ARTICLE 111 5 RAP) ............................ 153

ANNEX 7: SUMMARY OF WAIVERS OF RECOVERIES OF ESTABLISHED AMOUNTS RECEIVABLE

(ARTICLE 91 5 RAP) ........................................................................................................................... 155

ANNEX 8: REPORT ON NEGOTIATED PROCEDURES (ARTICLE 53 RAP) ................................... 156

ANNEX 9: EU TRUST FUNDS (ARTICLE 187.10 FR) ........................................................................ 158

104

Annex 1: Snapshot of the Commission-wide impact indicators

These statistical indicators are high-level context indicators designed to track the longer-term and indirect impacts

of EU action. They were identified in the Strategic Plans of the Commission services. This annex presents an

intermediate reporting on the current trends.

General objective: A New Boost for Jobs, Growth and Investment

1. Percentage of EU GDP invested in R&D (combined public and private investment)

Baseline (2012) Latest known value (2016) Target (2020)

2.01 % 2.03 % 3 %

Source: Eurostat151

2. Employment rate population aged 20-64

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

69.2 % 71.1 % At least 75 %

Source: Eurostat

3. Tertiary educational attainment, age group 30-34

Baseline (2013) Latest known value (2016) Target (2020)

37.1 % 39.1 % At least 40 %

Source: Eurostat

4. Share of early leavers from education and training152

Baseline (2013) Latest known value (2016) Target (2020)

11.9 % 10.7 % Less than 10 %

Source: Eurostat

5. People at risk of poverty or social exclusion

Baseline (2013) Latest known value (2016) Target (2020)

122.7 million 118.0 million At least 20 million people fewer than in

2008 (116.2 million)

Source: Eurostat

6. GDP growth

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

1.8 % 2.0 % Increase

Source: Eurostat

7. Gross Fixed Capital Formation (GFCF) investments to GDP ratio

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2016-2020)

19.4 % 19.8 % 21 %-22 % Mean GFCF for the period 2016-2020

having reached the range of 21 %-22 % Source: Eurostat

8. Labour productivity EU-28 as compared to US (US=100)153

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

75 (US=100)

76 Increase

Source: AMECO database of the European Commission's Directorate-General for Economic and Financial Affairs

105

9. Resource productivity: Gross Domestic Product (GDP, €) over Domestic Material Consumption (DMC, kg)154

Explanation:

Baseline (2010 – Eurostat estimate) Latest known value (2016) Target (2020)

1.8 €/kg (EU-28) 2.1€/kg (EU-28) Increase

Source: Eurostat

General objective: A Connected Digital Single Market

10. Aggregate score in Digital Economy and Society Index (DESI) EU-28155

Baseline (DESI 2015) Latest known value (DESI-2017 ) Target (2020)

0.46 0.52 Increase

Source: DESI

General objective: A Resilient Energy Union with a Forward-Looking Climate Change Policy

11. Greenhouse gas emissions (index 1990=100)

Baseline (2013) Latest known value

(2016 prox. estimates by EEA) Target (2020)

80.2 % 77.4 % At least 20 % reduction (index ≤80)

Source: European Environmental Agency; Eurostat

12. Share of renewable energy in gross final energy consumption

Baseline (2013) Interim Milestone Latest known value

(2015) Target (2020)

(2015/2016) (2017/2018)

15 % 13.6 % 15.9 % 16.7 % 20 %

Source: Eurostat

13. Increase in energy efficiency – Primary energy consumption

Baseline (2013) Latest known value (2015) Target (2020)

1 569.9 million tonnes of oil equivalent (Mtoe)

1 529.6 million tonnes of oil equivalent (Mtoe)

20 % increase in energy efficiency (No more than 1 483 Mtoe of primary

energy consumption)

Source: Eurostat

14. Increase in energy efficiency – Final energy consumption

Baseline (2013) Latest known value (2015) Target (2020)

1 106.2 million tonnes of oil equivalent (Mtoe)

1 082.2 million tonnes of oil equivalent (Mtoe)

20 % increase in energy efficiency (No more than 1 086 Mtoe of final

energy consumption)

Source: Eurostat

15. Number of Member States at or above the electricity interconnection target of at least 10 %

Baseline (2014) Interim Milestone(2018) Latest known value (2017) Target (2020)

16 Member States at or above 10 % electricity interconnection target

19 Member States at or above 10 % electricity interconnection target

17 Member States at or above 10 % electricity interconnection target

24 Member States at or above 10 % electricity interconnection target

(Spain and Cyprus to follow later)

Source: ENTSO-e

106

General objective: A Deeper and Fairer Internal Market with a Strengthened Industrial Base

16. Gross value added of EU industry in GDP

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

17.1 % 17.4 % 20 %

Source: Eurostat

17. Intra-EU trade in goods (% of GDP)

Baseline (2014) Latest known value (2015) Target (2020)

20.4 % 20.3 % Increase

Source: Eurostat

18. Intra-EU trade in services (% of GDP)

Baseline (2014) Latest known value (2015) Target (2020)

6.3 % 6.6 % Increase

Source: Eurostat

19. Share of mobile EU citizens as % of the labour force

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

3.4 % 3.9 % Increase

Source: Eurostat (age group 15-64)

20. Composite indicator of financial integration in Europe (FINTEC)156

Baseline (2014) Latest known value

(2017) Target (2020)

0.5/0.3 The first entry is the price-based, the second the volume-based indicator

value.

0.56/0.28 Increase

Source: European Central Bank

General objective: A Deeper and Fairer Economic and Monetary Union

21. Dispersion of GDP per capita157

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

Euro area: 42.3 % 42.0 % Reduce

EU 27: 41.9 % 41.5 % Reduce

EU 28: 42.5 % 42.1 % Reduce

Source: Eurostat

22. Composite Indicator of Systemic Stress (CISS)158

Baseline (Average range 2010-2014) Latest known value (2017) Target (2020)

0.25 in normal times 0.8 in a crisis mode

0.0308 Stable trend

Source: European Central Bank

23. Income quintile share ratio159

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

5.2 5.2 Reduce

Source: Eurostat

107

General objective: A balanced and progressive trade policy to harness globalisation

24. Percentage of EU trade in goods and services as well as investment covered by applied EU preferential trade and investment agreements

Baseline Goods average for 2014-

2016, Services and FDI average

for 2013-2015

Latest known value (2017) Goods, Services and FDI average for 2014-2016

Milestone** (2018) Target** (2020)

Goods: Imports 27 % Exports 32 %

Total 29 %

Services: Imports 10 % Exports 9 %

Total 9 %

FDI stocks: Imports 4 % Exports 7 %

Total 6 %

Goods: Imports 27 % Exports 32 %

Total 30 %

Services: Imports 10 % Exports 10 %

Total 10 %

FDI stocks: Imports 4 % Exports 7 %

Total 6 %

Goods: Imports 32 % Exports 37 %

Total 34 %

Services: Imports 15 % Exports 15 %

Total 15 %

FDI stocks: Imports 9 %

Exports 13 % Total 11 %

Goods: Imports 51 % Exports 61 %

Total 56 %

Services: Imports 54 % Exports 52 %

Total 53 %

FDI stocks: Imports 55 % Exports 59 %

Total 57 %

Source: Eurostat for the raw indicators and DG Trade for the list of countries covered by trade and investments agreements* Source of goods: Eurostat Source of services: Eurostat Source of FDI stocks: Eurostat * See agreements under "In place" and "Agreements partly in place". ** The milestone and target figures are based on expectations of provisional application/entry into force of agreements that are currently under negotiation (see also result indicator 1.1 : "Number of on-going EU trade and investment negotiations and number of applied EU trade and investment agreements" of DG TRADE's Strategic Plan 2016-2020).

General objective: An Area of Justice and Fundamental Rights Based on Mutual Trust

25. Share of the population considering themselves as "well" or "very well" informed of the rights they enjoy as citizens of the Union

Baseline (2015) Latest known value Target (2020)

42 % Next survey planned for 2019 Increase

Source: Eurobarometer on Citizenship

26. Citizens experiencing discrimination or harassment

Baseline (2015) Latest known value Target (2021)

The Eurobarometer takes place every 3 years.

21 % Next survey planned for 2019 Decrease

Source: Eurobarometer on discrimination

27. Gender Pay Gap (GPG) in unadjusted form, EU-28160

Baseline (2013 - provisional figure) Latest known value (2015) Target (2020)

16.8 % 16.3 % Decrease

Source: Eurostat

108

General objective: Towards a New Policy on Migration161

28. Rate of return of irregular migrants

28.1. Explanation: The indicator measures the total return rate (number of persons returned divided by return decisions issued by the Member States)

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

41.8 % 50.6 % Increase

Source: Eurostat162

, DG HOME; Eurostat: Return decisions; Eurostat: Total number of persons returned

28.2 Explanation: The indicator measures the % of effective returns to third countries

(returns to third countries divided by return decisions issued by the Member States)

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target(2020) 36.2 % 46.3 % Increase

Source: Eurostat: Return decisions; Eurostat Returns to third countries

29. Gap between the employment rates of third-country nationals compared to EU nationals163, age group 20-64

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

Gap: 13.4 points EU nationals: 69.8 %

Third-country nationals: 56.4 %

Gap: 15.3 points EU nationals: 71.8 %

Third-country nationals: 56.5 %

Decrease

Source: Eurostat

General objective: A Stronger Global Actor

30. GDP per capita (current prices-PPS) as % of EU level in countries that are candidates or potential candidates for EU accession

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

34 % for Western Balkans (excluding Kosovo

164)

64 % for Turkey

35 % for Western Balkans (excluding Kosovo

165)

64 % for Turkey Increase

Source: Eurostat

31. Ranking to measure political stability and absence of violence in countries part of the European Neighbourhood Policy (ENP)

166

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

NE*: 33.89 - 4 countries above 30 NS**: 11.99 - 4 countries above 10

NE: 28.41 – 3 countries above 30 NS: 13.14 -5 countries above 10

NE: decrease in the number of countries above 30 by 1

NS: increase in the number of countries above 10 by 1

* Neighbourhood East (NE): Number of countries in a percentile rank above 30.

** Neighbourhood South (NS): Number of countries in a percentile rank above 10.

Source: Worldwide Governance Indicators (WGI) project (WB group)

109

32. Sustainable Development Goal 1.1.1: Proportion of population below international poverty line

Baseline167

(Computed on country level data from 2012 or before,

drawing on World Bank data for the poverty rates, and UN Population Division data for

the weights; extracted in November 2017 to take into

account data revisions)

Interim Milestone Latest known value (Computed on country level data from 2016 or before,

drawing on World Bank data for the poverty rates, and UN Population Division data for

the weights; extracted in November 2017)

Target (2030)

UN Sustainable Development Goals

17.0 % (including the graduated countries - Partnership

countries for which bilateral assistance is phased out)

28.4 %

(excluding the graduated countries)

Rolling On course for 2030 based on annual progress report prepared by UN Secretary

General.

15.1 % (including the graduated countries - Partnership

countries for which bilateral assistance is phased out)

26.7 %

(excluding the graduated countries)

0 %

Source: World Bank (poverty rate); UN Population Division (population weights)

General Objective: EU Collective Net Official Development Assistance (ODA) as a percentage of EU GNI: a) in total, b) to LDCs (Least Developed Countries)

33. EU Collective Net Official Development Assistance (ODA) as a percentage of EU GNI:

a) in total, b) to LDCs (Least Developed Countries)

Baseline (2014) Interim Milestone (2020) Latest known value (2015) Target (2030) Council Conclusions of

26 May 2015, in the framework of the 2030 Agenda for Sustainable

Development

In total: 0.43 % To LDCs: 0.11 %

Based on analysis of final

2014 ODA spending by EU Member States and non-

imputed spending by the EU institutions as reported by the OECD DAC. Final data for two EU Member States was not available so earlier

data was extrapolated.

In total: n/a To LDCs: 0.15 %

In total: 0.47 % To LDCs: 0.11 %

In total: 0.70 % To LDCs: 0.20 %

Source: OECD Development Assistance Committee (DAC)

110

General objective: A Union of Democratic Change

34. Voter turnout at European Elections

Baseline (2014) Latest known value (insert also date) Target (2019)

42.61 % No new value Increase

Source of the data: European Parliament

35. Number of opinions received from National Parliaments168

Baseline (2014) Latest known value Target (2020) (2016) (30/9/2017)

506 620 417 Increase

Source: European Commission Annual report on relations between the European Commission and national parliaments

General objective: To help achieve the overall political objectives, the Commission will effectively and efficiently manage and safeguard assets and resources, and attract and develop the best talents

36. Trust in the European Commission

Baseline (EB 83 – Spring 2015) Latest known value

(EB 87 – Spring 2017) Target (2020)

40 % tend to trust 41 % tend to trust Increase

Source: Standard Eurobarometer on Public Opinion in the European Union

37. Staff engagement index in the Commission

Baseline (2014) Latest known value (2016) Target (2020)

65.3 % 64.3 % Increase

Source: European Commission

111

Annex 2: Amounts at risk and reservations in the 2017 Annual Activity Reports

2-A. Overall estimated amount at risk at closure (EUR millions) reported in the 2017 Annual Activity Reports

The following tables show a consolidated overview

of the Commission’s overall amount at risk at

closure, first per policy area and next per

department (in its entirety per Authorising Officer by

Delegation). To allow comparison with previous

Annual Management and Performance Reports, our

groupings of Commission departments is kept

stable. Consequently, our policy areas do not

necessarily equal the European Court of Auditors

Annual Report chapters (of which the number, the

titles and even the compositions have changed in

each of the at least 4 previous years). E.g.

"Cohesion, Migration and Fisheries" includes all

other departments (beyond the Agriculture

department) which execute the largest part(s) of their

budget in shared management mode; i.e. not only

the Regional and Employment departments (which

are indeed cohesion), but also the Maritime and

Home Affairs departments (which are resp. natural

resources and security & citizenship).

The Development department and thus the

Commission Total also include the European

Development Fund relevant expenditure. In

addition, the Development, Neighbourhood,

Humanitarian, Home Affairs, Regional and

Employment departments and thus the Commission

Total also include the EU Trust Funds relevant

expenditure169

.

Those departments ensure the transparent and

complete coverage of the relevant Trust Fund(s) in

their Annual Activity Report (based on the reports

from the Trust Fund Managers). Their accountability

for their contributions (from the EU budget and/or the

European Development Fund) paid into the Trust

Funds on the one hand, and for the transactions

made out of the Trust Funds (i.e. with the EU

budget, European Development Fund and other

donors' funds) as a Trust Fund Manager on the other

hand, is distinguished.

2017 (provisional) annual accounts

Payments made

- New Prefinancing

+ Retentions made

+ Cleared Prefinancing

- Retentions released

= Relevant expenditure

EU budget 133 294 - 29 708 2 311 16 790 - 701 121 986

of which: contributions to the EU Trust Funds

- 233

- 233

European Development Fund

4 158 - 2 648 1 818 3 328

of which: contributions to the EU Trust Funds

- 150 - 150

EU Trust Funds 730 - 676 27 81

Commission Total (*) 137 799 - 33 032 2 311 18 635 - 701 125 012

For the reconciliation of the relevant expenditure of the Development, Neighbourhood, Humanitarian, Home

Affairs, Regional, Employment, Research and Budget departments, and of the Innovation and Networks Executive

Agency, see the overall amount at risk tables and related footnotes in their Annual Activity Reports.

112

Full specifications of the tables columns [“(a) – (i)”]

(a) In all cases of Co-Delegations (Internal Rules Article 3), the "payments made" are covered by the Delegated departments (since 2017 also for Type 3). In the case of Cross-SubDelegations (Internal Rules Article 12), they remain with the Delegating departments (the reporting on the latter is being reconsidered for 2018). Co-Delegations Type 1 are actually 'divided' between departments, with each department duly covering its own 'share' of (both) payments and pre-financings. PS: "Pre-financings paid/cleared" are always covered by the Delegated departments, even in the case of Cross-SubDelegations.

(b) New pre-financing paid by the department itself during the financial year (i.e. excluding any pre-financing received as transfer from another department). The “Pre-financing” is covered as in the context of note 2.5.1 to the Commission (provisional) annual accounts (i.e. excluding the "Other advances to Member States" (note 2.5.2) which is covered on a pure payment-made basis).

(c) In Cohesion, the (10 %) retention made (d) Pre-financing having been cleared during the financial year (i.e. their 'delta' in 'actuals', not their 'cut-off'

based estimated 'consumption') (e) In Cohesion, the (10 %) retention which is released or (partially) withheld by the Commission (f) For the purpose of equivalence with the European Court of Auditors' scope of the Commission funds with

potential exposure to legality and regularity errors (see the European Court of Auditors 2016 Annual Report methodological Annex 1.1 paragraph 10), also our concept of "relevant expenditure" includes the payments made, subtracts the new pre-financing paid out [& adds the retentions made], and adds the previous pre-financing actually cleared [& subtracts the retentions released and those (partially) withheld; and any deductions of expenditure made by Member States in the annual accounts] during the financial year. This is a separate and 'hybrid' concept, intentionally combining elements from the budgetary accounting and from the general ledger accounting.

(g) In order to calculate the weighted Average Error Rate for the total relevant expenditure in the reporting year, the detected or equivalent

170 error rates have been used. For types of low-risk expenditure with

indications that the error rate might be close to 'zero' (e.g. administrative expenditure, operating subsidies to agencies), a 0.5 % error rate has nevertheless been used as a conservative estimate.

(h) Even though to some extent based on the 7 years historic Average of Recoveries and financial Corrections, which is the best available estimate of the corrective capacity of the ex-post control systems implemented by the department over the past years, the Authorising Officer by Delegation has adjusted this historic average. Any ex-ante elements, one-off events, (partially) cancelled or waived Recovery Orders, and other factors from the past years that would no longer be relevant for current programmes (e.g. higher ex-post corrections of previously higher errors in earlier generations of grant programmes, current programmes with entirely ex-ante control systems) have been adjusted in order to come to the best but conservative estimate of the ex-post future corrections to be applied to the reporting year's relevant expenditure for the current programmes

171. Consequently, estimates are not necessarily

comparable between (families of) departments. (i) For some programmes with no set closure point (e.g. European Agricultural Guarantee Fund) and for

some multiannual programmes for which corrections are still possible afterwards (e.g. European Agricultural Fund for Rural Development and European Structural and Investment Funds), all corrections that remain possible are considered for this estimate.

When a department uses ranges of 'minimum-maximum' values for its estimates, then the columns are ‘split’

accordingly.

It should be noted that due to the rounding of values into EUR millions, some financial data in the tables may

appear not to add up.

For the reconciliation of the relevant expenditure of the Development, Neighbourhood, Humanitarian, Home

Affairs, Regional, Employment, Research and Budget departments, and of the Innovation and Networks Executive

Agency, see the overall amount at risk tables and related footnotes in their Annual Activity Reports.

113

Policy area

To

tal

paym

en

ts

(a)

New

pre

-fin

an

cin

g p

aid

(b)

Rete

nti

on

s m

ad

e

by C

oh

esio

n f

am

ily D

Gs

(c)

Pre

-fin

an

cin

g c

leare

d

(d)

Rete

nti

on

s (

part

iall

y)

rele

ased

by C

oh

esio

n f

am

ily D

Gs

(e)

To

tal

rele

van

t exp

en

dit

ure

(f)=

(a)-

(b)+

(c)+

(d)-

(e) Estimated amount

at risk at payment

(g) = Average Error

Rate applied on (f)

Estimated future corrections

(h) = Adjusted rate of

Average Recoveries

and Corrections

applied on (f)

Estimated amount

at risk at closure

(i) = (g)-(h)

lowest

value

highest

value

lowest

value

highest

value

lowest

value

highest

value

Agriculture 55 872.0 98.9 183.9 55 957.0 1 243.6

(2.22 %) 1 243.6

(2.22 %) 1 173.9

(2.10 %) 1 173.9

(2.10 %) 69.7

(0.12 %) 69.7

(0.12 %)

Cohesion, Migration and Fisheries

39 234.0 11 502.9 2 310.8 3 193.3 701.1 32 533.8 358.7

(1.10 %) 358.7

(1.10 %) 14.4

(0.04 %) 14.4

(0.04 %) 344.4

(1.06 %) 344.4

(1.06 %)

External Relations 13 609.5 8 977.2 6 001.1 10 633.5 131.7

(1.24 %) 131.7

(1.24 %) 28.4

(0.27 %) 28.4

(0.27 %) 103.2

(0.97 %) 103.2

(0.97 %)

Research, Industry, Space, Energy and Transport

15 526.2 8 593.0 6 414.9 13 348.1 302.3

(2.26 %) 313.3

(2.35 %) 83.7

(0.63 %) 84.9

(0.64 %) 218.7

(1.64 %) 228.4

(1.71 %)

Other Internal Policies 6 983.5 3 379.5 2 460.8 6 065.0 38.9

(0.64 %) 40.1

(0.66 %) 6.8

(0.11 %) 6.8

(0.11 %) 32.0

(0.53 %) 33.2

(0.55 %)

Other Services & Administration

6 612.8 83.1 60.7 6 590.4 9.4

(0.14 %) 12.3

(0.19 %) 0.4

(0.01 %) 0.6

(0.01 %) 9.0

(0.14 %) 11.8

(0.18 %)

Reconciliations -39.2 397.9 320.7 -116.4

Total 2017 137 798.8 33 032.5 2 310.8 18 635.4 701.1 125 011.4 2 084.6 (1.67 %)

2 099.7 (1.68 %)

1 307.6 (1.05 %)

1 309.0 (1.05 %)

777.0 (0.62 %)

790.7 (0.63 %)

Total 2016 137 127.9 2.13 % 2.62 % 1.48 % 1.55 % 0.65 % 1.07 %

114

Policy area DG Total

payments (a)

Ne

w p

re-f

ina

ncin

g p

aid

(b)

Re

ten

tio

ns

mad

e

by

Co

he

sio

n f

am

ily

DG

s

(c)

Pre

-fin

an

cin

g c

lea

red

(d)

Re

ten

tio

ns

(p

art

ially

)

rele

as

ed

by

Co

he

sio

n f

am

ily

DG

s

(e)

To

tal re

lev

an

t

ex

pen

dit

ure

(f)=

(a)-

(b)+

(c)+

(d)-

(e)

Estimated amount at risk at payment

(g) = Average Error Rate applied on (f)

Estimated future corrections

(h) - Adjusted rate of Average Recoveries

and Corrections applied on (f)

Estimated amount at risk at closure

(i) = (g)-(h)

lowest value

highest value

lowest value

highest value

lowest value

highest value

Agriculture AGRI 55 872.0 98.9 - 183.9 - 55 957.0 1 243.6 1 243.6 1 173.9 1 173.9 69.7 69.7

Cohesion, Migration and Fisheries

EMPL 10 357.1 2 372.0 645.3 349.6 300.9 8 679.0 91.5 91.5 0.1 0.1 91.5 91.5

HOME 1 705.4 1 179.8 - 1 182.0 - 1 707.5 26.9 26.9 14.3 14.3 12.6 12.6

MARE 510.7 170.8 19.0 84.8 6.2 437.5 2.3 2.3 - - 2.3 2.3

REGIO 26 660.8 7 780.3 1 646.5 1 576.9 394.0 21 709.8 238.0 238.0 - - 238.0 238.0

External Relations

DEVCO 7 389.1 4 499.2 - 3 337.1 - 6 227.0 83.0 83.0 13.1 13.1 69.9 69.9

ECHO 2 370.3 1 980.4 - 1 146.5 - 1 536.4 16.6 16.6 6.1 6.1 10.4 10.4

FPI 574.1 501.6 - 353.6 - 426.1 8.1 8.1 1.7 1.7 6.4 6.4

NEAR 3 260.8 1 991.6 - 1 162.5 - 2 431.8 23.9 23.9 7.5 7.5 16.4 16.4

TRADE 15.2 4.4 - 1.4 - 12.2 0.1 0.1 - - 0.1 0.1

Research, Industry, Space, Energy and Transport

CNECT 1 720.9 758.9 - 748.3 - 1 710.3 67.0 67.4 20.7 20.7 46.3 46.7

EASME 1 147.2 724.0 - 284.2 - 707.4 19.9 20.4 1.1 1.1 18.9 19.4

ENER 1 343.2 1 116.0 - 833.9 - 1 061.1 6.8 6.8 2.4 2.4 4.3 4.3

ERCEA 1 601.2 672.2 - 557.2 - 1 486.2 16.1 16.1 3.9 3.9 12.2 12.2

GROW 1 936.1 1 759.1 - 286.7 - 463.7 6.9 6.9 3.0 3.0 3.9 3.9

INEA 2 460.1 1 378.9 - 1 418.0 - 2 499.2 30.3 37.7 6.3 7.5 24.1 30.2

MOVE 414.0 160.5 - 128.7 - 382.2 4.6 4.6 3.2 3.2 1.4 1.4

REA 1 697.2 1 102.1 - 739.2 - 1 334.3 33.4 33.4 5.5 5.5 27.9 27.9

RTD 3 206.3 921.3 - 1 418.7 - 3 703.7 117.3 120.0 37.6 37.6 79.7 82.4

Other Internal Policies

CHAFEA 80.7 28.0 - 43.4 - 96.1 1.3 1.3 0.7 0.7 0.6 0.6

CLIMA 27.9 8.9 - 11.4 - 30.5 - - - - - -

COMM 122.7 12.0 - 9.3 - 120.0 1.3 1.3 0.1 0.1 1.1 1.1

EAC 2 358.4 2 304.5 - 1 411.5 - 1 465.3 14.7 14.7 0.2 0.2 14.5 14.5

EACEA 635.9 512.3 - 513.9 - 637.6 10.5 10.5 2.2 2.2 8.3 8.3

115

Policy area DG Total

payments (a)

Ne

w p

re-f

ina

ncin

g p

aid

(b)

Re

ten

tio

ns

mad

e

by

Co

he

sio

n f

am

ily

DG

s

(c)

Pre

-fin

an

cin

g c

lea

red

(d)

Re

ten

tio

ns

(p

art

ially

) re

lea

se

d

by

Co

he

sio

n f

am

ily

DG

s

(e)

To

tal re

lev

an

t e

xp

en

dit

ure

(f)=

(a)-

(b)+

(c)+

(d)-

(e)

Estimated amount at risk at payment

(g) = Average Error Rate applied on (f)

Estimated future corrections

(h) - Adjusted rate of Average Recoveries

and Corrections applied on (f)

Estimated amount at risk at closure

(i) = (g)-(h)

lowest value

highest value

lowest value

highest value

lowest value

highest value

ECFIN 2 841.6 15.1 - 2.6 - 2 829.1 1.6 1.6 - - 1.6 1.6

Other Internal Policies

ENV 220.8 153.1 - 195.8 - 263.5 2.2 2.2 0.8 0.8 1.4 1.4

JUST 169.8 141.5 - 115.5 - 143.8 1.7 1.7 1.0 1.0 0.7 0.7

SANTE 425.3 192.8 - 144.4 - 377.0 5.0 6.2 1.8 1.8 3.2 4.4

TAXUD 100.4 11.3 - 13.0 - 102.1 0.6 0.6 - - 0.6 0.6

Other Services & Administration

BUDG 11.6 - - - - 11.6 0.1 0.1 - - 0.1 0.1

COMP 5.4 0.3 - 0.2 - 5.3 - - - - - -

DGT 17.2 - - - - 17.2 0.1 0.1 0.1 0.1 - -

DIGIT 267.9 - - - - 267.9 1.3 1.3 - - 1.3 1.3

EPSC 0.2 - - - - 0.2 - - - - - -

EPSO/ EUSA

7.8 - - - - 7.8 - - - - - -

ESTAT 49.6 3.7 - 6.0 - 51.9 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1 0.1

FISMA 49.1 39.7 - 35.3 - 44.7 0.2 0.2 0.1 0.1 0.1 0.1

HR 278.6 - - 0.8 - 279.4 - 1.1 - - - 1.1

IAS - - - - - - - - - - - -

JRC 210.7 4.8 - 0.9 - 206.8 1.0 1.0 0.1 0.1 0.9 0.9

OIB 360.6 - - - - 360.6 - 1.8 - 0.2 - 1.6

OIL 96.9 - - - - 96.9 - - - - - -

OLAF 33.3 7.5 - 7.3 - 33.2 0.3 0.3 - - 0.3 0.3

OP 71.4 - - - - 71.4 - - - - - -

PMO 5 043.0 - - - - 5 043.0 5.8 5.8 - - 5.8 5.8

116

Policy area DG Total

payments (a)

Ne

w p

re-f

ina

ncin

g p

aid

(b)

Re

ten

tio

ns

mad

e

by

Co

he

sio

n f

am

ily

DG

s

(c)

Pre

-fin

an

cin

g c

lea

red

(d)

Re

ten

tio

ns

(p

art

ially

) re

lea

se

d

by

Co

he

sio

n f

am

ily

DG

s

(e)

To

tal re

lev

an

t e

xp

en

dit

ure

(f)=

(a)-

(b)+

(c)+

(d)-

(e)

Estimated amount at risk at payment

(g) = Average Error Rate applied on (f)

Estimated future corrections

(h) - Adjusted rate of Average Recoveries

and Corrections applied on (f)

Estimated amount at risk at closure

(i) = (g)-(h)

lowest value

highest value

lowest value

highest value

lowest value

highest value

SCIC 61.1 0.7 - 0.6 - 60.9 0.3 0.3 - - 0.3 0.3

SG 8.8 2.3 - 2.2 - 8.7 - - - - - -

SJ 3.2 - - - - 3.2 - - - - - -

SRSS 36.4 24.1 - 7.4 - 19.7 0.2 0.2 - - 0.1 0.2

TF 50 - - - - - - - - - - - -

Reconciliations -39.2 397.9 - 320.7 - -116.4 - - - - - -

TOTAL 137 798.8 33 032.5 2 310.8 18 635.4 701.1 125 011.4 2 084.6 2 099.7 1 307.6 1 309.0 777.0 790.7

117

2-B. Summary of reservations (EUR millions) reported in the 2017 Annual Activity Reports

I. Expenditure – current programmes

Policy Area Description of reservation Dept. Impact on Legality and Regularity

172

Amount at risk at reporting = exposure

Agriculture EAGF market measures (5 elements of reservation in 3 MS) AGRI Quantified 55.2

EAGF direct payments (15 paying agencies in 8 MS) AGRI Quantified 394.0

EAFRD expenditure for rural development measures (22 paying agencies in 15 MS) AGRI Quantified 320.5

Cohesion, Migration and Fisheries

2014-2020 European Regional Development Fund / Cohesion Fund (17 programmes in 9 MS and one European Territorial Cooperation programme)

REGIO Quantified 79.0

2014-2020 European Social Fund. Youth Employment Initiative. Fund for European Aid to the most Deprived (ESF/YEI/FEAD) (15 programmes in 6 MS)

EMPL Quantified 21.1

2014-2020 Management and control systems for the Asylum, Migration and Integration Fund (AMIF) (Finland, Greece) and the Internal Security Fund (ISF) (Finland)

HOME

Quantified for Finland. Non-quantified for Greece

1.2

External Relations Direct management grants – incl. cross-delegation DEVCO Quantified 21.2

Programmes managed by the African Union Commission (AUC) involving a significant level of procurement DEVCO Quantified 5.5

Instrument for Cooperation with Industrialised countries (ICI) FPI Quantified 3.5

Direct management grants NEAR NEW; Quantified 13.2

Projects in Syria and Libya. for which no assurance building is possible (no staff access to projects or auditors' access to documents)

NEAR Non-quantified 0.0

Research, Industry, Space, Energy and Transport

Research Fund for Coal and Steel (RFCS) RTD Quantified 2.3

Other Internal Policies

Internal control system partially functioning EACEA NEW; Non-quantified

0.0

European Asylum Support Office (EASO) - management and control systems weaknesses

HOME NEW; Non-quantified

0.0

Non-research grant programmes HOME Quantified 6.3

Non-research grant programmes JUST Quantified 1.3

EU Registry Emissions Trading System (EU ETS) - significant security weakness remaining

CLIMA Non-quantified 0.0

Other Services & Administration

Direct management grants (limited assurance building) SRSS NEW; Non-quantified

0.0

TOTAL 924.3

118

II. Expenditure – ‘legacy’ programmes

Policy Area Description of reservation Dept. Impact on Legality and Regularity

Amount at risk at reporting = exposure

Agriculture (none) Cohesion, Migration and Fisheries

2007-2013 European Regional Development Fund / Cohesion Fund / Instrument for Pre-Accession (20 programmes in 7 Member States and European Territorial Cooperation programmes, plus one Cross Border Cooperation programme)

REGIO Quantified 30.8

2007-2013 European Social Fund (18 programmes in 9 MS) EMPL Quantified 0.9

2007-2013 European Fisheries Fund (EFF) (5 programmes in 5 MS)

MARE Non-Quantified 0.0

2007-2013 Solidarity and Management of Migration Flows (SOLID) general programme: Germany: European Refugee Fund (ERF) and European Integration Fund (EIF); United Kingdom: European Integration Fund (EIF) and European Return Fund (RF)

HOME

Quantified for Germany. Non-quantified for the UK

1.6

External Relations

(none)

Research, Industry, Space, Energy and Transport

FP7

Research FP7 – incl. cross-delegations RTD Quantified 50.0

Research FP7 – incl. funds paid to AAL Association and ECSEL Joint Undertaking

CNECT Quantified 22.5

Research FP7 – incl. FP7 funds paid to GSA Agency and cross-delegation

GROW Quantified 0.1

Research FP7 HOME Quantified 0.2

Research FP7 ENER Quantified 2.5

Research FP7 MOVE Quantified 0.4

Research FP7 - Space and Security REA Quantified 5.8

Research FP7 - Small and Medium Enterprises

REA Quantified 4.3

CIP CIP (Competitiveness and Innovation Programme)

GROW Quantified 0.3

CIP ICT Policy Support Programme (PSP) CNECT Quantified 4.9

CIP Intelligent Energy Europe (IEE II) EASME Quantified 0.8

CIP Eco-Innovation EASME Quantified 0.6

Other Internal Policies

EAC 2007-2013 Lifelong Learning Programme (LLP)

EACEA Quantified 1.7

2007-2013 Culture Programme EACEA Quantified 1.1

2007-2013 Youth Programme EACEA Quantified 0.0

Other Services & Administration

(none)

TOTAL 128.6

III. Revenue

Policy Area Description of reservation Dept. Impact on Legality and Regularity

Amount at risk at

reporting = exposure

Revenue Inaccuracy of the traditional own resources (TOR) amounts transferred to the EU budget by the UK

BUDG Quantified 430.7

TOTAL 430.7

119

Annex 3: Definitions of the amount at risk

The Commission measures the level of error for

assessing whether financial operations have been

implemented in compliance with the applicable

regulatory and contractual provisions. The level of

error is defined as the best estimation by the

authorising officer, taking into account all relevant

information available and using professional

judgement, of the expenditure or revenue found to

be in breach of applicable regulatory and contractual

provisions at the time the financial operations were

authorised.

The Commission uses three indicators to measure

the level of error:

Amount at risk is the level of error expressed as

an absolute amount, in value

Error rate is the level of error expressed as a

percentage

Residual error rate is the level of error after

corrective measures have been implemented,

expressed as a percentage

The level of error is measured at various moments in

time:

At the time of payment; when no corrective

measures have been yet implemented

At the time of reporting; when some corrective

measures have been implemented but others will

be implemented in successive years

At the time of closure; when all corrective

measures will have been implemented. For

multiannual programmes this refers to the end of

programme implementation; for annual

programmes this is calculated at the end of a

multiannual period covering the implementation

of corrective measures, depending on the

programme. 173

The term corrective measures refers to the various

(ex-post) controls implemented after expenditure is

declared to the Commission and/or the payment is

authorised174

, aimed to identify and correct errors

through financial corrections and recoveries.

The estimated future corrections is the amount of

expenditure in breach of applicable regulatory and

contractual provisions that the Authorising Officer by

Delegation conservatively estimates s/he will still

identify and correct through (ex-post) controls

implemented after the payment is authorised, i.e. not

only including corrections already implemented at the

time of reporting but also those that will be

implemented in subsequent year(s). The estimates

can be based on the average amount of financial

corrections and recoveries in past years, but adjusted

when necessary in particular to neutralise (i)

elements which are no longer valid under the current

legal framework and (ii) ex-ante and/or one-off

events.175

These concepts have the "relevant expenditure"176

potentially at risk as calculation basis, which includes

the payments made, subtracts the new pre-financing

paid out (still owned by the Commission), and adds

the previous pre-financing cleared (ownership

transferred) during the financial year 177

This is a

'hybrid' concept, intentionally combining elements

from the budgetary accounting and from the general

accounting.

As a result, in terms of exposure, the Commission

presents three types of amount at risk, calculated

as follows:

The overall Amount at Risk at Payment in the

relevant expenditure is calculated based on the

Detected Error Rates (in %) or its equivalents178

for the expenditure segments, leading up to their

total weighted Average Error

Rates. Consequently, these are 'gross' types of

error rates – which are closest179

but not directly

comparable to the European Court of Auditors'

Most Likely Error rate and its range)180

.

The Amount at Risk at Reporting from the

reservations is calculated based on the Residual

Error Rate (in %). This is typically a (cumulative)

weighted average of the population segments

audited and already cleaned (remaining error

near 0 %) versus not (yet) audited (so presumed

to be still affected by the Detected Error Rate).

This concept assumes that the errors found and

the corrections made so far in previous years (up

to the time of reporting) apply similarly to the

relevant expenditure of the reporting year as well.

Consequently, this is an 'intermediate' type of

error rate – up to that moment in the

management cycle. However, as this concept is

based on (quantified181

) Annual Activity Report

Reservations only, it is not an "overall" concept

given that it does not cover at all any relevant

expenditure in the population which is not under

reservation (i.e. for which the Residual Error Rate

is not higher than 2 %).

120

The overall Amount at Risk at Closure in the

relevant expenditure is an estimated figure

calculated by subtracting the Estimated Future

Corrections from the Amount at Risk at Payment.

Consequently, this is a 'net' type of error rate (in

amount and/or in %) – forward-looking to the

point when all recoveries and corrections will

have been made.

121

Annex 4: Protection of the EU Budget

This Annex describes the functioning of the

preventive and corrective mechanisms foreseen in

the legislation and the actions taken by the

Commission services to protect the EU budget from

illegal or irregular expenditure. It also provides a best

estimate of the financial effects these mechanisms

have and indicates how Member States are involved

and impacted. The following information focuses

primarily on the results of the Commission's

supervisory role, but also provides an insight into the

results of Member States' controls.

Key considerations for the protection of the

EU budget

One important objective of the Commission's

"budget focused on results" strategy is to ensure

cost-effectiveness when designing and implementing

management and control systems which prevent or

identify and correct errors. Control strategies should

therefore consider a higher level of scrutiny and

frequency in riskier areas and ensure cost-

effectiveness.

In 2017, financial corrections and recoveries

confirmed amount to EUR 2 662 million. During

the period 2011-2017 the average amount

confirmed was EUR 3 306 million which

represents 2.4 % of the average amount of

payments made from the EU budget. The figures

reported confirm the positive results of the multi-

annual preventive and corrective activities

undertaken by the Commission and the Member

States by demonstrating that these activities ensure

that the EU budget is protected from expenditure in

breach of law.

Under shared management the Member States are

primarily responsible for identifying and recovering

from beneficiaries amounts unduly paid. Controls

carried out by Member States represent the first

layer of control in the activities to protect the EU

budget. The Commission can apply preventive

measures and/or financial corrections on the basis of

irregularities or serious deficiencies identified by

Member State authorities, on the basis of its own

verifications and audits, European Anti-Fraud Office

investigations or as a result of audits by the

European Court of Auditors.

For shared management, the Commission

increasingly uses a number of preventive

mechanisms and encourages Member States to

address weaknesses in their management and

control systems so as to prevent irregular

expenditure. The Commission applies corrective

mechanisms as a last resort where preventive

mechanisms were not effective.

For Cohesion and the European Agricultural Fund

for Rural Development (EAFRD), the vast majority

of the financial corrections confirmed/implemented in

2017 relate to the 2007-2013 programmes.

The corrections confirmed or implemented during the

year relate to errors and irregularities detected in

2017 or in previous years. Overall, 92 % of the total

financial corrections decided have been

implemented by the end of 2017.

Agriculture and Rural Development

For the European Agricultural Guarantee Fund

(EAGF), the average correction rate for Commission

financial corrections under conformity clearance of

accounts for the period 1999 to end 2017 was

1.8 % of expenditure (all of which are net financial

corrections).

Net corrections leading to a reimbursement to the

EU budget are characteristic for Agriculture and

Rural Development. In 2017, the main corrections

related notably to specific deficiencies in the

Integrated Administration and Control System (IACS)

in some Member States and insufficient checks of

the reasonableness of costs for investments

measures and application of the public procurement

rules under rural development or negligence in the

management of recoveries and other debts.

The Commission now applies a number of

preventive instruments such as the interruption,

suspension and reduction of EU financing with a

view to better protecting the EU budget and further

incentivising Member States to reduce irregular

payments. In 2017, the Commission has issued

decisions - related to Common Agriculture Policy -

related for interruptions of EUR 23 million, for the

reduction of payments of EUR 291 million, and for

suspensions of EUR 3 million.

For both European Agricultural Guarantee Fund

and European Agricultural Fund for Rural

Development, where deficiencies are identified in

management and control systems, the Member

States concerned are required to put in place

appropriate remedial action plans in the paying

agencies concerned. If the deficiencies are not

remedied in line with an action plan in a timely

manner, the Commission may suspend or reduce

payments.

122

In general, the Commission has launched an

ambitious simplification process intended to reduce

complexity and administrative burden which will also

contribute to bringing the risk of error further down.

In addition to the financial corrections, Member

States' own reductions before payments to

beneficiaries amounted to EUR 546 million at the

end of the financial year 2017.

Cohesion

For the European Regional Development Fund

(ERDF), Cohesion Fund (CF) and European

Social Fund (ESF) 2007-2013 funds, at the end of

2017 the combined rate of financial corrections,

based on Commission supervision work only, was

1.9 % of the allocations made.

For Cohesion Policy (2007-2013), net corrections

are rather exceptional, due to the different legal

framework and budget management type (reinforced

preventive mechanism). Where the Commission

identifies individual irregularities (including ones of

systemic nature) or serious deficiencies in the

Member State management and control systems, it

can apply financial corrections with the purpose of

restoring a situation where all of the expenditure

declared for co-financing from the European

Regional Development Fund, Cohesion Fund or

European Social Fund and reimbursed by the

Commission is in line with the applicable rules.

During the 2000-2006 and 2007-2013 programme

periods, Member States were able to replace

irregular expenditure with new expenditure if they

took the necessary corrective actions and applied

the related financial correction. If the Member State

did not have such additional expenditure to declare,

the financial correction resulted in a net correction

(loss of funding). In contrast, a Commission financial

correction decision had always a direct and net

impact on the Member State: it had to pay the

amount back and its envelope was reduced (i.e. the

Member State could spend less money throughout

the programming period).

The European Court of Auditors recently assessed

the effectiveness of preventive and corrective

measures taken by the Commission in cohesion

policy for the 2007-2013 period182

and concluded

that overall the Commission had made effective use

of the measures at its disposal to protect the EU

budget from irregular expenditure and that the

Commission’s corrective measures put pressure on

Member States to address weaknesses in their

management and control systems.

The regulatory provisions for the 2014-2020 period

significantly strenthen the Commission's position on

protecting the EU budget from irregular expenditure.

This is mainly due to the set-up of the new

assurance model for the 2014-2020 programming

period, which reduces the risk of having a material

level of error in the accounts on a yearly basis. In

fact, the new legal framework foresees an increased

accountability for programme managing authorities

which have to apply sound verifications on time for

the submission of programme accounts each year.

During the accounting year the Commission retains

10 % of each interim payment until the finalisation of

all national control cycles. Timely identification of

deficiencies in the functionning of the management

and control system and reporting of reliable error

rates is in the Member States' best interest since the

Commission shall make net financial corrections in

case Member States have not appropriately

addressed them before submitting their annual

accounts to the Commission.

For the period 2014-2020, the Member States have

applied in 2017 financial corrections totalling

EUR 97 million for European Regional

Development Fund/Cohesion Fund, while the

financial corrections imposed for European Social

Fund (ESF), Youth Employment Initiative (YEI)

and the Fund for European Aid to the most

Deprived (FEAD) amounted to EUR 190 million.

Direct and Indirect Management

The Commission has established a control

framework in direct and indirect management which

focuses on ex-ante checks on payments, in-depth

ex-post checks carried out at the beneficiaries'

premises after costs have been incurred and

declared, and verification missions to international

organisations. Net corrections leading to a

reimbursement to the EU budget are characteristic

for direct and indirect management.

Specific control frameworks are put in place for

spending under direct and indirect management

covering primarily the grant management process,

because this addresses existing risks.

123

1. Financial corrections and recoveries at end 2017

1.1. Financial corrections and recoveries 2017

MFF Heading

Total EU budget

payments in 2017

Total financial

corrections confirmed

in 2017

Total recoveries confirmed in 2017

Total financial corrections and

recoveries confirmed in

2017

% of payments of the EU budget

Total financial corrections

implemented in 2017

Total recoveries

implemented in 2017

Total financial corrections

and recoveries

implemented in 2017

% of payments of the EU budget

Smart & inclusive growth

57 030

509 357 867 1.5 % 443 346 789 1.4 %

ERDF 16 853 246 - 246 1.5 % 170 - 170 1.0 %

Cohesion Fund 8 366 198 - 198 2.4 % 250 - 250 3.0 %

ESF 9 797 65 - 65 0.7 % 23 0 23 0.2 %

Internal policies 22 014 N/A 357 357 1.6 % N/A 346 346 1.6 %

Sustainable growth: natural resources

56 743 1 214 324 1 538 2.7 % 1 560 231 1 790 3.2 %

EAGF183 44 695 985 195 1 180 2.6 % 1 217 131 1 348 3.0 %

Rural Development184

11 113 225 113 338 3.0 % 248 84 331 3.0 %

FIFG/EFF 401 4 1 5 1.2 % 95 1 96 23.9 %

EAGGF Guidance

- 0 1 1 N/A - 1 1 N/A

Internal policies 534 N/A 15 15 2.7 % N/A 15 15 2.7 %

Security & citizenship

2 867 6 14 20 0.7 % 6 14 20 0.7 %

Migration and home affairs

2 127 6 - 6 0.3 % 6 - 6 0.3 %

Internal policies 740 N/A 14 14 1.9 % N/A 14 14 1.9 %

Global Europe 9 793 N/A 234 234 2.4 % N/A 244 244 2.5 %

External policies 9 793 N/A 234 234 2.4 % N/A 244 244 2.5 %

Administration 9 656 N/A 3 3 0.0 % N/A 3 3 0.0 %

Administration 9 656 N/A 3 3 0.0 % N/A 3 3 0.0 %

Total 136 089 1 729 933 2 662 2.0 % 2 008 837 2 845 2.1 %

Table 1.1: Financial corrections and recoveries overview for 2017185

in EUR millions. * Excludes EUR 1 291 million paid out under the Special Instruments heading.

124

1.1.1. Agriculture and Rural Development

The financial corrections186

confirmed by the

Commission in 2017 reflect the significant efforts

made by the Directorate General for Agriculture and

Rural Development (DG AGRI) in accelerating the

conformity clearance processes, including

processing outstanding procedures which are now

finalised. As regards correcting irregularities

committed by the beneficiary, Member States must

record and report on the recovery of the amounts

unduly spent within the annual financial clearance

exercise. Recovering irregular payments directly

from the final beneficiaries is the sole responsibility

of the Member States.

1.1.2. Cohesion

2007-2013 programming period

Financial corrections under European Regional

Development Fund/Cohesion Fund in 2017

remained high, thus confirming the multi-annual

corrective capacity of the policy. This is also the

result of the strict application of

interruption/suspension procedures by the

Commission since the beginning of the programming

period and the fact that in 2017 the closure

packages were sent to the Commission, with the last

possibility for the Member States to declare new

expenditure, after the application of the financial

corrections requested by the Commission.

The Member States with the highest corrections in

2017 were Poland (EUR 391 million), Hungary

(EUR 99 million) and Greece (EUR 78 million). As a

result, at end 2017 the cumulative amount of

financial corrections for 2007-2013 confirmed by

Member States as consequence of the Commission

supervisory role is EUR 3 498 million187

.

For European Social Fund the total amount of

financial corrections confirmed in 2017 stands at

EUR 65 million and in cumulative figures at

EUR 1 519 million. There were no financial

corrections decided by a Commission decision. The

total amount of financial corrections implemented in

2017 stands at EUR 23 million out of which

EUR 5 million have been confirmed in 2017 and

EUR 18 million in the previous years. The total

amount of financial corrections implemented for

European Social Fund stands at EUR 1 263 million

in cumulative figures. 83 % of financial corrections

confirmed during the year 2017 and previous years

for the programming period 2007-2013 have been

implemented, leaving an amount of EUR 256 million

to be implemented at closure. Member States with

the highest level of financial corrections implemented

in 2017 are Portugal (EUR 15 million), Spain

(EUR 5 million) and Poland (EUR 3 million).

The total amount of financial corrections confirmed in

cumulative figures for the European Maritime and

Fisheries Fund (EMFF) stands at EUR 26 million in

2017, with EUR 2 million to be implemented at

closure.

2014-2020 programming period

For European Regional Development

Fund/Cohesion Fund programmes for which

expenditure was declared for the accounting year

1 July 2016 to 30 June 2017, there were no net

financial corrections imposed by Commission

Decision. However, the Member States themselves

applied financial corrections in the accounts

following their audits of operations.

This shows that the new system excludes from the

annual accounts expenditure found to be irregular

(0.7 % of the expenditure declared during the

accounting year corrected as a result of audit of

operations).

For European Social Fund, Youth Employment

Initiative and the Fund for European Aid to the

most Deprived programmes for which expenditure

was declared during the accounting year 1 July 2016

to 30 June 2017, there were no financial corrections

imposed by Commission Decision, however there

were EUR 190 million of financial corrections

implemented by Member States in their annual

accounts.

125

1.2. Cumulative financial corrections and recoveries to end 2017

Cumulative figures provide useful information on the

significance of the corrective mechanisms used by

the Commission, in particular as they take into

account the multi-annual character of programmes

and projects and neutralise the impact of one-off

events.

1.2.1. Period 2011-2017

The graphs below show the evolution of financial

corrections and recoveries confirmed and

implemented during the last 7 years.

Graph 1.2.1.1: Financial corrections and recoveries confirmed 2011-2017 (EUR billions)

The average financial corrections and recoveries

confirmed (2011-2017) amount to EUR 3.3 billion

which represents 2.4 % of average budget

payments.

Graph 1.2.1.2: Financial corrections and recoveries implemented 2011-2017 (EUR billions)

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Cohesion Policy

Internal policyareas

Agriculture

External policyareas

Administration

Total confirmed

Linear (Totalconfirmed)

trend

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

4,0

4,5

5,0

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

CohesionPolicy

Internal policyareas

Agriculture

External policyareas

Administration

Totalimplemented

Linear (Totalimplemented)

trend

126

The average amount of financial corrections and

recoveries implemented for 2011-2017 was

EUR 3.3 billion, which represents 2.4 % of the

average amount of payments from the EU budget in

that period.

1.2.2. Cumulative financial corrections confirmed and implementation percentage at end 2017

Programming Period Cumulated

EAGF

decisions

Financial

corrections

confirmed at

end 2017

Implemen-

tation %

end 2017

Financial

corrections

confirmed

at end 2016

Implemen-

tation %

end 2016

1994-

1999

Period

2000-

2006

Period

2007-

2013

Period

2014-

2020

Period

Agriculture - 143 1 278 14 14 081 15 517 91.1 % 14 291 88.5 %

EAGF - - - - 14 081 14 081 91.6 % 13 081* 89.1 %

Rural Development - 143 1 278 14 N/A 1 436 86.6 % 1 211 82.2 %

Cohesion Policy 2 083 9 080 6 486 0 N/A 17 649 92.7 % 17 136 92.4 %

ERDF 1 143 5 815 3 793 - N/A 10 751 91.3 % 10 505 91.8 %

Cohesion fund 268 843 1 147 - N/A 2 259 95.8 % 2 060 92.9 %

ESF 569 2 111 1 519 - N/A 4 199 93.9 % 4 134 94.8 %

FIFG/EFF 100 140 28 - N/A 267 99.3 % 264 64.8 %

EAGGF Guidance 3 171 - - N/A 174 100.0 % 174 100.0 %

Other - - - - N/A 44 99.6 % 38 99.5 %

Total 2 083 9 223 7 764 14 14 081 33 211 92.0 % 31 466 90.6 %

Table 1.2.2: Cumulative financial corrections confirmed & implementation percentage to end 2017 in EUR millions * The closing balance of 2016 does not include an amount of EUR 15.7 million concerning decision C(2014)8997.

1.2.3. Cumulative recoveries 2011-2017

The tables below provide the amounts of recoveries

confirmed and implemented for the period 2011-

2017.

See also section 1.3.1 below concerning the impact

on the EU budget.

Recoveries

Years

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Agriculture:

EAGF 174 162 227 213 117 100 195

Rural Development 161 145 139 165 206 242 113

Cohesion 50 22 83 35 5 10 2

Internal policy areas* 270 252 393 293 302 303 386

External policy areas* 107 107 93 127 132 173 234

Administration 8 7 6 5 5 4 3

Total 770 695 941 838 767 833 933

Table 1.2.3: Recoveries confirmed 2011-2017 in EUR millions

127

Years

Recoveries

2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017

Agriculture:

EAGF 178 161 155 150 155 118 131

Rural Development 161 166 129 167 152 43 84

Cohesion 48 14 81 32 7 12 2

Internal policy areas* 268 229 398 274 293 313 374

External policy areas* 77 99 93 108 136 175 244

Administration 2 9 6 5 5 4 3

Total* 734 678 862 736 749 665 837

Table 1.2.4: Recoveries implemented 2011-2017 in EUR millions * It should be noted that the amounts disclosed for the periods 2011-2014 are based on a different methodology which has been

subsequently refined to better identify and track recoveries.

1.3. Impact of financial corrections and recoveries

1.3.1 Impact on the EU budget

Financial corrections and recoveries may or may not

have an impact on the EU budget:

Replacement of expenditure refers to the

possibility under cohesion legislation for Member

States to replace ineligible expenditure with new

eligible expenditure, thus not losing EU funding (i.e.

not a net correction as there is no return of money to

the EU Budget).

A net financial correction is a correction that has a

net impact on the EU budget, (i.e. the corrected and

recovered amounts are reimbursed to the EU

budget).

Agriculture and Rural Development corrections

(European Agricultural Guarantee Fund, European

Agricultural Fund for Rural Development, European

Agricultural Guidance and Guarantee Fund) lead

almost always to a reimbursement to the EU budget

whereas, due to the legal framework, for Cohesion

Policy, the return of previously paid amounts to the

EU budget were generally the exception during the

implementation of the programmes.

Under the legal framework applicable for Cohesion

Policy up to the 2007-2013 programming period, a

real cash-flow back to the EU budget occurs only:

If Member States are unable to present sufficient

eligible expenditure;

After the closure of programmes where

replacement of ineligible by eligible expenditure

is no longer possible;

In case of disagreement with the Commission.

However, a significant change was introduced for the

2014-2020 period: the Commission has the

obligation to apply a net financial correction when

serious deficiencies in the effective functioning of the

management and control system not previously

detected, reported nor corrected at Member State

level are discovered by EU audits after the

submission of the assurance packages. In such

cases, the possibility of previous programming

periods for the Member State to accept the

correction and to re-use the EU funds in question is

removed.

128

Graph 1.3.1: Impact on the EU Budget 2017

* The main expenditure chapters concerned are 0502, 0503, 0504, 1303, 1304, 0402, 1106 and 1803.

** Excluding "At source" recoveries. The main expenditure chapters concerned are 0502, 0503, 1303, 1304, 0402 and

1106. For more information on recoveries see 1.2.3.

Revenues arising from net financial corrections and

recoveries are treated as assigned revenue188

. It

should be also noted that the Commission deducts

detected ineligible expenditure (identified in previous

or current cost claims) from payments made. In

general, assigned revenue goes back to the budget

line or fund from which the expenditure was

originally paid and may be spent again but it is not

earmarked for specific Member States.

1.3.2. Impact on national budgets

Under shared management, all financial corrections

and recoveries have an impact on national budgets

regardless of their method of implementation. It has

to be underlined that even if no reimbursement to the

EU budget is made, the impact of financial

corrections is always negative at Member States

level. This is because in order not to lose EU

funding, the Member State must replace ineligible

expenditure by eligible operations. This means that

the Member State bears, with its own resources

(from the national budget), the financial

consequences of the loss of EU co-financing of

expenditure considered ineligible under the EU

programme rules (in the form of opportunity cost)

unless the ineligible expenditure can be recovered

from individual beneficiaries. This is not always

possible, for example in the case of flat-rate

corrections at programme level (due to deficiencies

in the national administration managing the

programme) which are not directly linked to

individual irregularities at project level.

129

2. Agriculture and rural development

2.1. Preventive actions

Preventive actions by the Member States

A compulsory administrative structure has been set

up at the level of Member States. The management,

control and payment of the expenditure is entrusted

to accredited paying agencies (PAs). Compliance

with strict accreditation criteria is subject to constant

supervision by the competent national authority (at

ministerial level). The directors of paying agencies

are required to provide an annual management

declaration on the completeness, accuracy and

veracity of the accounts, as well as a declaration that

the system in place provides reasonable assurance

on the legality and regularity of the underlying

transactions. The annual accounts, the functioning of

the internal control procedures and the legality and

regularity of the expenditure of paying agencies are

verified and certified by the Certification Bodies (an

independent external audit body), which also reviews

the compliance with the accreditation criteria. The

management declarations are also verified by the

above-mentioned certification bodies, which are

required to provide an annual opinion. For each

support scheme financed by the European

Agricultural Guarantee Fund or European Agricultural

Fund for Rural Development, the paying agencies

apply a system of exhaustive ex-ante administrative

controls and on-the-spot checks prior to any

payment. These controls are made in accordance

with precise rules set out in the sector specific

legislation. For the majority of these aid schemes

Member States are required to send statistical

information on the checks carried out and their

results on a yearly basis to the Commission.

Preventive actions by the Commission

With a view to better protecting the EU budget and

further incentivising Member States to reduce

irregular payments, the Commission applies a

number of available preventive instruments such as:

the interruption of payments for the second pillar

(European Agricultural Fund for Rural

Development);

sreduction and suspension of EU financing for

both pillars (European Agricultural Guarantee

Fund and European Agricultural Fund for Rural

Development).

First, where the declarations of expenditure or

information received from the Member State enable

the Commission to establish that it has been effected

by paying agencies not accredited, that payment

periods or financial ceilings have not been respected

or that expenditure has not been effected in

accordance with Union rules, the Commission may

reduce or suspend the payments to the Member

State under both pillars.

Secondly, the Commission may reduce or suspend

monthly (European Agricultural Guarantee Fund) or

interim (European Agricultural Fund for Rural

Development) payments where "one or more of the

key components of the national control system in

question do not exist or are not effective due the

gravity or persistence of the deficiencies found"189

(or there are similar serious deficiencies in the

system for the recovery of irregular payments) and:

either the deficiencies are of a continuous nature

and have already been the reasons for at least two

financial correction decisions,

or

the Commission concludes that the Member State

concerned is not in a position to implement the

necessary remedial measures in the immediate

future, in accordance with an action plan with clear

progress indicators to be established in consultation

with the Commission.

For European Agricultural Fund for Rural

Development, the Common Provisions Regulation

(CPR)190

also provides for the interruption of interim

payments by the Authorising Officer by Delegation

(i.e. the Director-General) as an additional, quick and

reactive tool in case of concerns about the legality

and regularity of payments. The Commission can

also interrupt the payment deadline in case the

Authorising Officer by Subdelegation requires further

verifications after the submission of a declaration of

expenditure. In 2017, payments were interrupted for

Greece and Romania and also suspended for

Romania.

For European Agricultural Guarantee Fund, the

legislator has not provided for using the interruption

procedure due to the monthly rhythm of the

payments. For European Agricultural Guarantee

Fund suspensions of monthly payments due to

deficiencies in the control system were made for a

total amount of EUR 3 million (Poland). There were

no reductions in the monthly payments due to

deficiencies in the control system in 2017. The other

130

reductions concern overruns of ceilings, deadlines

and other eligibility issues.

The interruptions and reductions/suspensions are

provisional. Where relevant these could be

accompanied by an audit. If the deficiency is

confirmed, the relevant expenditure is definitely

excluded from EU funding by application of a

financial correction under the conformity clearance

procedure.

For the CAP in 2017 the Commission has decided to

reduce payments by EUR 291 million, to interrupt

EUR 23 million and to suspend EUR 3 million.

2.2. Corrective actions

For European Agricultural Guarantee Fund,

financial corrections are executed by deducting the

amounts concerned from the monthly payments

made by the Commission in the second month

following the Commission decision on a financial

correction to the Member State concerned.

For European Agricultural Fund for Rural

Development, the financial corrections are executed

through a recovery order requesting the Member

State concerned to reimburse these amounts to the

EU budget mostly executed by offsetting it in the

reimbursement in the following quarter. It therefore

happens that decisions adopted in the end of year N

are only executed at the beginning of year N+1.

Furthermore, the execution of the decision may be

delayed due to instalment and deferral decisions. Of

the three ad hoc decisions adopted in 2017 a total of

EUR 287 million was scheduled for recovery in 3

annual instalments. One deferral decision was due

to expire on 22 June 2017 but was prolonged for a

year until 22 June 2018. Of the three ad hoc

decisions adopted in 2017 another EUR 24 million

became subject to deferral (and subsequent

recovery in 5 annual instalments) under this

prolonged deferral decision.

2.3. Deficiencies in Member States' management and control identified and measures undertaken

The main root causes of errors leading to corrections

have been:

Errors in non-compliance;

Eligibility conditions not met; and

Breach of procurement rules.

These were addressed by putting in place action

plans which identify the deficiencies for the Paying

agencies concerned and define remedial actions to

be implemented by the Paying agencies.

As from 2015, DG AGRI has further improved the

system of action plans reporting by Member States

concerned, including a reinforced focus on audit

findings as well as improved indicators and

milestones for monitoring purposes. The action plans

are expected to address the identified deficiencies

by describing, for each of them, the corrective

actions to be taken and the established benchmarks

and timetable for implementing their actions. The

action plans are normally triggered by serious

deficiencies identified in the framework of conformity

procedures.

The regulatory quality assessment which Member

States must carry out of their Land Parcel

Identification System is actively followed-up by DG

AGRI to ensure that Member States take the

remedial actions required to meet the quality

standards that are considered appropriate, in view of

the fundamental role played by the Land Parcel

Identification System in ensuring correct claims and

payments.

In general, the Commission has launched an

ambitious simplification process intended to reduce

complexity and administrative burden which will also

contributes to bringing the risk of error further down.

During 2016 and 2017 several legal simplification

initiatives were proposed by DG AGRI, affecting a

number of implementing and delegated acts. Thanks

to these amendments, the management and control

system was simplified and new possibilities were

introduced, such as the "yellow card" system for

penalties or simplification of controls for financial

instruments.

But the major simplification initiative was proposed

though the Omnibus Regulation, including the 4

Common Agricultural Policy Regulations, the

Common Provisions Regulation together for the

European Structural and Investment Funds and the

Financial Regulation. The agricultural part of the

Omnibus Regulation was published in 2017

introducing some simplification and technical

improvements to the four basic regulations of the

Common Agricultural Policy.

In 2017, DG AGRI participated in 3 conferences with

the Heads of the Paying Agencies in Gozo (Malta),

Tartu (Estonia) and Brussels (Belgium) (the latter

organised by DG AGRI). These Conferences allow

for the sharing of good practices in the

131

implementation of the Common Agricultural Policy

and inform about strategic issues as regards

assurance and audit. Meetings are also regularly

organised with representatives of the Leaning

Network of the Paying Agencies, in which strategic

issues and implementation challenges are

discussed.

Furthermore, since 2013 seven seminars on error

rate in rural development have been organised, of

which the latest took place in June 2017. The

seminars aim at presenting the lessons learnt from

the audit work, sharing good practices in Member

States' experience with the implementation of the

programmes and provide guidance. These seminars

are organised jointly in the framework of the Rural

Development Committee and the Agricultural Funds

Committee in order to ensure the involvement of

both Managing Authorities and Paying Agencies.

2.4. Cumulative figures

Concerning European Agricultural Guarantee

Fund, the average correction rate per financial year

for the period 1999-2017 has been 1.8 % of

expenditure. Once decided by the Commission, the

corrections are automatically implemented unless a

Member State has been granted the possibility of

paying in three annual instalments.

Member State

EAGF payments

received from EU

budget

% of payments

received as

compared to total

payments

Cumulated EAGF

financial

corrections at

end 2017

% as compared to

payments

received from EU

budget

% as compared to

total amount of

financial

corrections

Belgium 13 980 1.8 % 60 0.4 % 0.4 %

Bulgaria 4 813 0.6 % 75 1.6 % 0.5 %

Czech Republic 8 261 1.1 % 39 0.5 % 0.3 %

Denmark 19 951 2.5 % 195 1.0 % 1.4 %

Germany 102 974 13.1 % 202 0.2 % 1.4 %

Estonia 990 0.1 % 1 0.1 % 0.0 %

Ireland 24 396 3.1 % 108 0.4 % 0.8 %

Greece 46 891 6.0 % 2 877 6.1 % 20.4 %

Spain 107 436 13.7 % 1 897 1.8 % 13.5 %

France 164 566 21.0 % 3 343 2.0 % 23.7 %

Croatia 652 0.1 % 0 0.0 % 0.0 %

Italy 86 167 11.0 % 2 431 2.8 % 17.3 %

Cyprus 568 0.1 % 11 1.9 % 0.1 %

Latvia 1 474 0.2 % 1 0.0 % 0.0 %

Lithuania 3 779 0.5 % 26 0.7 % 0.2 %

Luxembourg 585 0.1 % 6 1.0 % 0.0 %

Hungary 12 582 1.6 % 126 1.0 % 0.9 %

Malta 49 0.0 % 0 0.2 % 0.0 %

Netherlands 19 704 2.5 % 251 1.3 % 1.8 %

Austria 13 329 1.7 % 22 0.2 % 0.2 %

Poland 30 596 3.9 % 368 1.2 % 2.6 %

Portugal 13 281 1.7 % 385 2.9 % 2.7 %

Romania 10 977 1.4 % 134 1.2 % 1.0 %

Slovenia 1 196 0.2 % 20 1.7 % 0.1 %

Slovakia 3 778 0.5 % 12 0.3 % 0.1 %

Finland 10 048 1.3 % 37 0.4 % 0.3 %

Sweden 13 331 1.7 % 134 1.0 % 1.0 %

United Kingdom 67 674 8.6 % 1 319 1.9 % 9.4 %

Total 784 029 100.0 % 14 081 1.8 % 100.0 %

Table 2.4: European Agricultural Guarantee Fund Cumulative financial corrections decided under conformity clearance of accounts from

1999 to end 2017; Breakdown by Member State in EUR millions

132

Graph 2.4: European Agricultural Guarantee Fund Member States’ cumulative financial corrections under conformity clearance of

accounts from 1999 to end 2017 as compared to payments received from the EU Budget

2.5. Member States corrections

Member States are required to put in place systems

for ex ante controls and reductions or exclusions of

financing:

For each aid support scheme financed by

European Agricultural Guarantee Fund or

European Agricultural Fund for Rural

Development, ex ante administrative and on-the-

spot checks are performed and dissuasive

sanctions are applied in case of non-compliance

by the beneficiary. If on-the-spot checks reveal a

high number of irregularities, additional controls

must be carried out.

In this context, by far the most important

system is the Integrated Administration and

Control System (IACS). The IACS covered in the

financial year 2017 86.8 % of European

Agricultural Guarantee Fund and Rural

Development expenditure.

Detailed reporting from Member States to the

Commission on the checks carried out by them

and on the sanctions applied is provided for by

the legislation and enables a calculation, for the

main aid schemes, of the level of error found by

Member States at the level of the final

beneficiaries.

These reports from the Member States disclose

the preventive effect of the ex ante,

administrative and on-the-spot controls carried

out, which led to corrections amounting to

EUR 546 million. The most significant total

corrections related to Spain (EUR 109 million),

Italy (EUR 78 million) and France

(EUR 67 million).

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

6,0%

7,0%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000G

reec

e

Po

rtu

gal

Ital

y

Fran

ce

Un

ited

Kin

gdo

m

Cyp

rus

Spai

n

Slo

ven

ia

Bu

lgar

ia

Net

her

lan

ds

Ro

man

ia

Po

lan

d

Swed

en

Luxe

mb

ou

rg

Hu

nga

ry

Den

mar

k

Lith

uan

ia

Cze

ch R

epu

blic

Irel

and

Bel

giu

m

Fin

lan

d

Slo

vaki

a

Mal

ta

Ger

man

y

Au

stri

a

Esto

nia

Cro

atia

Latv

ia

% o

f fi

nan

cial

co

rre

ctio

ns

to p

aym

en

ts r

ece

ive

d

Fin

anci

al c

orr

ect

ion

s in

EU

R m

illio

ns

Cumulative EAGF clearance decisions 1999 - 2017

Total amount of financial corrections % Financial corrections as compared to payments received from EU budget

average 1.8%

133

Member State EAGF Market

Measures

EAGF Direct

Payments EAFRD Total 2017

Belgium 1.6 2.6 0.6 4.8

Bulgaria 3.2 8.9 11.5 23.7

Czech Republic 0.4 1.3 3.2 5.0

Denmark 0.4 1.0 1.3 2.7

Germany 3.9 10.4 7.9 22.2

Estonia 0.0 0.9 2.1 3.0

Ireland 0.0 0.9 0.8 1.7

Greece 1.7 6.5 4.6 12.8

Spain 26.6 72.8 9.7 109.2

France 41.7 20.4 4.5 66.6

Croatia 6.3 6.5 6.9 19.8

Italy 10.2 44.7 23.2 78.0

Cyprus 0.0 1.3 0.4 1.7

Latvia 0.0 0.9 0.8 1.7

Lithuania 0.0 4.4 2.1 6.5

Luxembourg 0.0 0.1 0.1 0.2

Hungary 10.2 20.9 7.9 38.9

Malta 0.0 0.1 0.0 0.1

Netherlands 0.4 13.9 0.5 14.8

Austria 4.2 0.3 2.4 6.9

Poland 0.6 28.5 3.9 32.9

Portugal 3.3 3.4 4.2 10.9

Romania 1.8 40.4 17.3 59.5

Slovenia 0.6 0.3 0.5 1.4

Slovakia 0.0 2.8 3.9 6.7

Finland 0.7 0.8 1.1 2.6

Sweden 0.6 1.7 0.3 2.6

United Kingdom 0.3 6.8 1.8 8.9

Total 118.9 303.6 123.5 545.9

Table 2.5: Member States own corrections in 2017 applied before payments to beneficiaries are executed (in addition to

Commission reporting191

) in EUR millions

134

3. Cohesion policy

3.1. Preventive actions

The regulations for all programming periods enable

the Commission to apply preventive measures,

i.e. payment interruptions192

and suspensions, and,

in case the preventive mechanisms were not

effective, also corrective measures i.e. financial

corrections. The Commission policy on interruption

and suspension of payments operates on a

preventive basis, triggering the interruption of interim

payments as soon as there is evidence to suggest a

significant deficiency in the management and control

system of all or part of an operational programme,

thus avoiding the reimbursement by the EU budget

of amounts which might be affected by serious

irregularities. As regards European Regional

Development Fund/Cohesion Fund and European

Social Fund programmes, it is worth underlining that

the remedial action plans agreed by the Member

States as a result of the Commission's supervisory

role also have a preventive impact on expenditure

already incurred by beneficiaries and registered at

national level in the certifying authority's accounts,

but not yet declared to the Commission. For such

expenditure, the certifying authority applies the

financial correction requested by the Commission

prior to declaring expenditure. Expenditure declared

to the Commission is thus already net of irregular

amounts.

Similarly, warning letters sent out by the Commission

when system deficiencies are identified before a

payment claim is submitted to the Commission may

also have the same preventive effect on the

protection of the EU budget, but no amount is

reported by the Commission/Member States in this

case as this effect is more difficult to quantify.

Interruptions and suspensions are only lifted on the

basis of reasonable assurance on the

implementation of corrective measures and/or after

financial corrections have been implemented. For

2007-2013 programming period under closure

process the suspension of payments has been

merged with the closure process.

In view of the regulatory changes for 2014-2020, in

particular, the articulation between Article 83

Common Provision Regulation (CPR) on

interruptions, Article 142 CPR on suspensions and

two new elements of the CPR, the annual closure of

accounts and the 10 % retention on reimbursement

of interim payments (Articles 130 and 139 of the

CPR), Regional and Urban Policy Directorate

General (DG REGIO) and Employment, Social

Affairs and Inclusion Directorate General (DG EMPL)

agreed to follow a common approach regarding

interruption of payments, as a balanced solution that

protects the EU budget against serious irregularities

and serious deficiencies in the management and

control system. This ensures a residual error rate

below 2 % and the possibility for the Commission to

apply net financial corrections should serious

deficiencies be identified by the Commission's Audit

Directorates (or the European Court of Auditors)

subsequent to the submission of the accounts, not

identified, reported or corrected by the Member

State.

Under the agreed approach, an interruption is

necessary only where the serious deficiency in the

management and control system would require a

correction higher than 10 % or where the irregularity

would have serious financial consequences (impact

above 10 % of the programme's financial allocation

or above the threshold of EUR 50 million) – in

application of Article 83 (1)(a) of Regulation

1303/2013. If no payment claim is submitted, a

warning letter of possible interruption of payment

deadline is to be sent. A warning letter is also sent

for cases with estimated risk to the EU budget below

10 %. In case of system deficiencies, the Member

State is requested to take necessary measures to

improve the system, and in case of irregularities the

Member State is required to not include related

expenditure in the interim claims and in the accounts

until the legality and regularity of the expenditure is

confirmed.

135

Interruptions

Fund

Cohesion policy: 2007-2013 programming period

Total open cases at

31.12.2016 New cases 2017

Closed cases during

2017

Total open cases at

31.12.2017

Number of

cases Amount

Number of

cases Amount

Number of

cases Amount

Number of

cases Amount

ERDF & CF 49 1 688 0 0 7 125 42 1 563

ESF 13 381 0 0 13 381 0 0

EFF 15 90 3 1 0 0 18 91

Total 77 2 159 3 1 20 506 60 1 653

Table 3.1: Interruptions in EUR millions. The table above presents for the European Regional Development Fund and Cohesion Fund,

the European Social Fund and the European Maritime and Fisheries Fund, a view on the evolution of the interruption cases both in

number and in amount. The opening balance includes all the cases still open at end 2016, irrespective of the year when the interruption

was notified to the Member State. The new cases only refer to the interruptions notified in the year 2017. The closed cases represent

the cases for which the payment of cost claims resumed in 2017, irrespective of the year when the interruption started. The cases still

open at end 2017 represent the interruptions that remain active at 31 December 2017, i.e. the payment deadline of cost claims is still

interrupted pending corrective measures to be taken by the Member State concerned.

For European Regional Development

Fund/Cohesion Fund, and European Social Fund

2007-2013 programmes under closure process, no

new interruption letters were sent in 2017. As from

31 March 2017 all ongoing procedures (interruption

or suspension decision in relation to applications for

interim payment) are no longer necessary since the

underlying deficiencies or irregularities which led the

Commission to interrupt or suspend the interim

payment will be dealt with during the closure

procedure.

For European Regional Development Fund

/Cohesion Fund 2014-2020 programmes, multiple

payments related to Greece were interrupted due to

a cartel case detected in large infrastructure

projects. The national authorities applied the

necessary financial corrections and the interruption

was lifted before the end of 2017. In addition only

few warnings have been issued, as the

implementation of the new programming period has

not yet advanced significantly. These cases are

based either on the findings of the EPSA (the early

preventive system audit) or following the serious

allegations in the press (e.g. non-transparent

selection procedure). In line with the new

methodology for 2014-2020 programming period

described above, DG REGIO issued 3 warning

letters concerning Slovakia, Poland and Hungary.

For European Social Fund/Youth Employment

Initiative and the Fund for European Aid to the

most Deprived 1 interruption concerning the Youth

Employment Initiative France, for which the payment

was interrupted at the end of 2016 was lifted in 2017

and 4 warning letters have been sent to Greece,

Croatia, France and Bulgaria.

Suspensions

For Cohesion at this stage of the programming

period 2007-2013 and after the submission of the

closure packages for the 2007-2013 programmes by

31 March 2017, all suspensions of interim payments

became void (as the interim claims have been

replaced by final payment claims), so no new

suspension decisions have been adopted by the

Commission and no suspension decision have been

repealed. The interruptions and suspension cases

will be followed during the closure of the respective

programme and the suspension decisions will be

formally repealed after the closure of programmes.

The Member State is nevertheless required to take

necessary actions to solve all identified deficiencies.

The Commission will end the suspension of all or

part of the interim payments where the Member

State has taken the necessary measures to enable

the suspension to be lifted.

For European Regional Development Fund

/Cohesion Fund, 3 2007-2013 operational

programmes were suspended at the time of closure.

The concerned Member States were informed that

the suspension decision has become redundant at

closure and that the underlying deficiencies or

irregularities will be dealt within the course of the

closure procedure. Final payments could only be

processed once all outstanding issues have been

dealt with.

136

For European Social Fund (ESF), 7 operational

programmes were suspended at the end of 2016,

related to 2007-2013 programmes, of which 2 were

lifted in the beginning of 2017 concerning Spain

(Baleares and Andalucia, following the confirmation

of the Member State of the deduction of financial

corrections from an interim or the final payment). In

addition a pre-suspension letter and a pre-correction

letter have been sent before the closure process

started to Germany and Slovakia.

3.2. Corrective actions

For Cohesion policy where the Commission

identifies individual irregularities (including the ones

of systemic nature) or serious deficiencies in the

Member State management and control systems, it

can apply financial corrections with the purpose of

restoring a situation where all of the expenditure

declared for co-financing from the European

Regional Development Fund, Cohesion Fund or

European Social Fund and reimbursed by the

Commission is brought back in line with the

applicable rules.

During the 2000-2006 and 2007-2013 programming

periods, Member States were able to replace

irregular expenditure with new expenditure if they

took the necessary corrective actions and applied

the related financial correction. If the Member State

did not have such additional expenditure to declare,

the financial correction resulted in a net correction

(loss of funding). In contrast, a Commission financial

correction decision had always a direct and net

impact on the Member State: it had to pay the

amount back and its envelope was reduced (i.e. the

Member State could spend less money throughout

the programming period).

Net corrections are rather the exception under the

2007-2013 framework, due to the legal framework

and budget management type (reinforced preventive

mechanism). The regulatory provisions for the 2014-

2020 period significantly strengthen the

Commission's position on protecting the EU budget

from irregular expenditure. This is mainly due to the

set-up of the new yearly based assurance model,

which reduces the risk of having a material level of

error. In fact, the new legal framework foresees an

increased accountability for programme managing

authorities which have to apply sound verifications

on time for the submission of programme accounts

each year. The Commission retains 10 % of each

interim payment until the finalisation of all national

control cycle. Timely identification of serious

deficiencies in functioning of the management and

control system and reporting of reliable error rates is

in the Member States' best interest since the

Commission shall make net financial corrections in

case Member States have not appropriately

addressed them before submitting annual accounts

to the Commission.

3.3. Deficiencies in Member States' management and control identified and measures undertaken

As mentioned above, under shared management

Member States are primarily responsible for the

effective and efficient functioning of the management

and control systems at national level. Nevertheless,

the Commission seeks to ensure that the national

systems better prevent errors before certification and

takes a number of actions such as capacity building

actions in Member States, pursuing further the single

audit approach, carrying out complementary risk-

based audits and exercising a strict supervision over

programme management, using the available legal

tools such as interruptions, suspensions and,

where necessary, financial corrections.

During the 2007-2013 period, the Commission put in

place targeted actions to improve the administrative

capacity in the Member States, which continue under

the 2014-2020 period. Cross-cutting initiatives to

mitigate the main risks and weaknesses identified

include notably:

A general administrative capacity initiative with the

following measures already implemented or on-

going:

TAIEX REGIO PEER2PEER, an exchange tool for

regional policy practitioners/experts in Member

States, which experienced great success throughout

the year. In this framework, 130 exchanges were

implemented by December 2017, involving 1 920

participants from 26 Member States (mainly from

Lithuania, Czech Republic, Romania, Bulgaria and

Croatia). These exchanges should help Member

States increase the quality and the legality of

spending and accelerate the absorption of Funds. A

peer-to-peer exchange of expertise between

authorities managing and implementing European

Regional Development Fund and Cohesion Fund

programmes193

.

A strategic training programme for Managing,

Certifying and Audit Authorities and Intermediate

Bodies on the implementation of the 2014 – 2020

Regulations: 756 participants from all Member

States have attended the 5 different training modules

organised so far. In total 26 two-day training

137

sessions have been organised in the premises of DG

REGIO

A Competency Framework for efficient

management and implementation of European

Regional Development Fund and the Cohesion

Fund, aimed at supporting further professionalization

of the fund management. The framework is

accompanied by a Self-Assessment Tool which is a

flexible instrument enabling employees to self-

assess the proficiency level for each competency

required for their job. The assessment results can be

aggregated at institution level thereby providing

evidence for the preparation of Learning and

Development Plans Translations of the user

guidelines and other support documents are now

available in 21 EU languages

Prevention of fraud and corruption:

Organisation of 13 anti-fraud and anti-corruption

conferences/workshops in different Member States,

together with European Anti-Fraud Office, Migration

and Home Affairs Directorate General (DG HOME),

Internal Market, Industry, Entrepreneurship and

SMEs Directorate General, (DG GROW), European

Structural and Investment Funds (ESIF) DGs (DG

AGRI, DG EMPL, DG MARE and DG REGIO) and in

co-operation with Transparency International,

focusing on awareness raising and practical tools

and instruments to fight fraud and corruption like

data mining tools, open data and intensified

cooperation with civil society; launch of a study on

appropriate anti-fraud and anti-corruption

practices in the management of the Funds applied

in the Member States which will be summarized in a

handbook.

Pilot Integrity Pacts: An Integrity Pact is an

innovative tool developed by Transparency

International to help governments, businesses and

civil society fighting corruption in public contracting.

It is based on an agreement between a contracting

authority and economic operators bidding for public

contracts that they will abstain from corrupt practices

and will conduct a transparent procurement process.

To ensure accountability and legitimacy, a civil

society organisation will monitor that all parties

comply with their commitments throughout the entire

project lifecycle, i.e. as from the drafting of the terms

of reference to the closure of the project. 17 pilot

Integrity Pacts will be set up in 11 Member States

(Bulgaria, Czech Republic, Greece, Hungary,

Lithuania, Latvia, SIovenia, Portugal, Romania, Italy

and Poland) as from 2016 and run for a period of

four years. Integrity Pacts have been signed for all

but one project in Portugal.

A dedicated action plan on public procurement

for strengthening capacity in that field in close

cooperation with DG GROW, other European

Structural and Investment Funds DGs and European

Investment Bank (EIB). The action plan includes 26

actions (13 closed; 13 on going). Some of them are:

Public Procurement Guidance for Practitioners

on the avoidance of errors in ESI funded projects.

An updated guide taking into account the new

Public Procurement directives is now available in

English; all other language versions follow by end

May.

Monitoring of the ex-ante conditionality action

plans on public procurement with a focus on

those Member States which are still

implementing their action plans.

A public procurement stock-taking study

including more than 50 good practice examples

in public procurement across the EU, has been

widely disseminated. A large follow up study on

in-depth analysis of some good practice

examples and their transferability to other

Member States,

Promotion of transparency and open data on

public procurement.

Two pilot projects in cooperation with the

Organisation for Economic Co-operation and

Development (OECD) where support was given

to Bulgaria and Slovakia for their implementation

of their ex ante conditionality action plan on

public procurement (especially training) and (in

Slovakia) on preparation for an e-procurement

strategy.

Promotion of strategic procurement (smart,

green, inclusive, small and medium-sized

enterprises) in cohesion policy in cooperation

with the Organisation for Economic Co-operation

and Development.

A State aid action plan designed in close

cooperation with DG Competition. It aims at

increasing awareness and understanding of the

impact of state aid on cohesion policy, improving the

co-operation between the various actors involved in

the monitoring of State aid in the Member States,

and providing pro-active support to the EU Member

States and regions in the correct application of State

aid rules. It includes measures for:

Reviewing existing good practices and their

dissemination.

Strategic training programmes, including expert

and country specific seminars.

Exchanges between the Commission and Audit

Authorities, for further dissemination of audit

checklists adapted to the 2014 General Block

Exemption Regulation (GBER) revisions.

Tailor made assistance to Member States

offering them expert support.

As regards European Social Fund, ineligible costs

138

continues to be the main source of error, together

with ineligible projects / beneficiaries and then public

procurement issues. The Commission has initiated

targeted measures to address root causes of errors

in these areas.

3.4. Cumulative figures

3.4.1. Cohesion Policy: European Regional Development Fund and European Social Fund 2000-2006

Member State

ERDF+ESF

contribution

amount

% of

contribution

amount to

total

contributions

Financial

corrections

confirmed

Percentage of

financial

corrections in

relation to the

ERDF+ESF

contributions

Share of

financial

corrections

imposed

compared to

total financial

corrections

Belgium 1 979 1.0 % 19 1.0 % 0.2 %

Czech Republic 1 443 0.7 % 6 0.4 % 0.1 %

Denmark 608 0.3 % 1 0.1 % 0.0 %

Germany 27 387 13.8 % 53 0.2 % 0.7 %

Estonia 306 0.2 % 2 0.5 % 0.0 %

Ireland 3 003 1.5 % 36 1.2 % 0.5 %

Greece 20 054 10.1 % 1 212 6.0 % 15.3 %

Spain 40 229 20.3 % 3 508 8.7 % 44.3 %

France 15 224 7.7 % 483 3.2 % 6.1 %

Italy 27 612 14.0 % 1 715 6.2 % 21.6 %

Cyprus 52 0.0 % 0 0.0 % 0.0 %

Latvia 517 0.3 % 4 0.8 % 0.1 %

Lithuania 772 0.4 % 3 0.3 % 0.0 %

Luxembourg 80 0.0 % 2 2.3 % 0.0 %

Hungary 1 709 0.9 % 13 0.8 % 0.2 %

Malta 57 0.0 % 0 0.0 % 0.0 %

Netherlands 2 695 1.4 % 44 1.6 % 0.6 %

Austria 1 654 0.8 % 4 0.2 % 0.1 %

Poland 7 015 3.5 % 180 2.6 % 2.3 %

Portugal 18 149 9.2 % 190 1.0 % 2.4 %

Slovenia 218 0.1 % 2 0.9 % 0.0 %

Slovakia 1 225 0.6 % 45 3.7 % 0.6 %

Finland 1 824 0.9 % 0 0.0 % 0.0 %

Sweden 1 696 0.9 % 12 0.7 % 0.1 %

United Kingdom 16 739 8.5 % 324 1.9 % 4.1 %

Interreg 5 645 2.9 % 69 1.2 % 0.9 %

Total 197 893 100.0 % 7 925 4.0 % 100.0 %

Table 3.4.1: Programming period 2000-2006 - European Regional Development Fund & European Social

Fund Financial corrections confirmed at 31 December 2017; Breakdown by Member State in EUR millions

Table 3.4.1: Programming period 2000-2006 - ERDF & ESF Financial corrections

confirmed at 31 December 2015; Breakdown by Member State

EUR millions

Member State

ERDF+ESF

contribution

amount

% of contribution

amount to total

contributions

Financial

corrections

confirmed

Percentage of

financial

corrections in

relation to the

ERDF+ESF

contributions

Share of financial

corrections

imposed compared

to total financial

corrections

Belgium 1 979 1,00 % 19 0,95 % 0,24 %

Czech Republic 1 443 0,73 % 6 0,44 % 0,08 %

Denmark 608 0,31 % 1 0,09 % 0,01 %

Germany 27 387 13,84 % 53 0,19 % 0,67 %

Estonia 306 0,15 % 2 0,52 % 0,02 %

Ireland 3 003 1,52 % 36 1,21 % 0,46 %

Greece 20 054 10,13 % 1 212 6,05 % 15,34 %

Spain 40 229 20,33 % 3 508 8,72 % 44,39 %

France 15 224 7,69 % 482 3,17 % 6,10 %

Italy 27 612 13,95 % 1 693 6,13 % 21,42 %

Cyprus 52 0,03 % - N/A N/A

Latvia 517 0,26 % 4 0,78 % 0,05 %

Lithuania 772 0,39 % 3 0,35 % 0,03 %

Luxembourg 80 0,04 % 2 2,32 % 0,02 %

Hungary 1 709 0,86 % 13 0,75 % 0,16 %

Malta 57 0,03 % - N/A N/A

Netherlands 2 695 1,36 % 44 1,63 % 0,56 %

Austria 1 654 0,84 % 4 0,25 % 0,05 %

Poland 7 015 3,54 % 180 2,56 % 2,28 %

Portugal 18 149 9,17 % 190 1,05 % 2,41 %

Slovenia 218 0,11 % 2 0,87 % 0,02 %

Slovakia 1 225 0,62 % 45 3,66 % 0,57 %

Finland 1 824 0,92 % 0 0,00 % 0,00 %

Sweden 1 696 0,86 % 12 0,68 % 0,15 %

United Kingdom 16 739 8,46 % 324 1,93 % 4,10 %

Interreg 5 645 2,85 % 69 1,22 % 0,87 %

Total 197 893 100,00 % 7 903 3,99 % 100,00 %

Table 3.4.1: Programming period 2000-2006 - ERDF & ESF Financial corrections

confirmed at 31 December 2015; Breakdown by Member State

EUR millions

Member State

ERDF+ESF

contribution

amount

% of contribution

amount to total

contributions

Financial

corrections

confirmed

Percentage of

financial

corrections in

relation to the

ERDF+ESF

contributions

Share of financial

corrections

imposed compared

to total financial

corrections

Belgium 1 979 1,00 % 19 0,95 % 0,24 %

Czech Republic 1 443 0,73 % 6 0,44 % 0,08 %

Denmark 608 0,31 % 1 0,09 % 0,01 %

Germany 27 387 13,84 % 53 0,19 % 0,67 %

Estonia 306 0,15 % 2 0,52 % 0,02 %

Ireland 3 003 1,52 % 36 1,21 % 0,46 %

Greece 20 054 10,13 % 1 212 6,05 % 15,34 %

Spain 40 229 20,33 % 3 508 8,72 % 44,39 %

France 15 224 7,69 % 482 3,17 % 6,10 %

Italy 27 612 13,95 % 1 693 6,13 % 21,42 %

Cyprus 52 0,03 % - N/A N/A

Latvia 517 0,26 % 4 0,78 % 0,05 %

Lithuania 772 0,39 % 3 0,35 % 0,03 %

Luxembourg 80 0,04 % 2 2,32 % 0,02 %

Hungary 1 709 0,86 % 13 0,75 % 0,16 %

Malta 57 0,03 % - N/A N/A

Netherlands 2 695 1,36 % 44 1,63 % 0,56 %

Austria 1 654 0,84 % 4 0,25 % 0,05 %

Poland 7 015 3,54 % 180 2,56 % 2,28 %

Portugal 18 149 9,17 % 190 1,05 % 2,41 %

Slovenia 218 0,11 % 2 0,87 % 0,02 %

Slovakia 1 225 0,62 % 45 3,66 % 0,57 %

Finland 1 824 0,92 % 0 0,00 % 0,00 %

Sweden 1 696 0,86 % 12 0,68 % 0,15 %

United Kingdom 16 739 8,46 % 324 1,93 % 4,10 %

Interreg 5 645 2,85 % 69 1,22 % 0,87 %

Total 197 893 100,00 % 7 903 3,99 % 100,00 %

139

For European Regional Development Fund the

Commission has closed all the 379 programmes

(compared to 378 at end of 2016). The last

programme (OP Sicily) was closed in May 2017 after

the official acceptance of the closure declaration by

the Member State.

Financial corrections imposed by the Commission to

all Member States cumulatively up to the end of

2017 are EUR 5.8 billion194

, representing around

4.5 % of the total allocations for all 2000-2006

programmes. This process can be broken down into

EUR 4.1 billion of financial corrections during the life

cycle of the programmes and another EUR 1.7 billion

of financial corrections applied at closure of the

programmes. The main Member States concerned

are Spain (EUR 2.6 billion), Italy (EUR 1.2 billion)

and Greece (EUR 1.2 billion).

For European Social Fund, the Commission has

closed all 239 programmes proceeding to 29 partial

and 210 full closures leaving remaining EUR 338

million which corresponds to EUR 100 million of

suspended operations following judicial proceedings,

and EUR 238 million of not released commitments

related to ongoing financial correction procedures for

Italy (Sicily). At the end of 2017, the total amount of

financial corrections confirmed for 2000-2006

programming period - taking into account financial

corrections in progress - amounted to

EUR 2.4 billion, representing 3.5 % of the European

Social Fund allocation. This process can be broken

down into EUR 1.2 billion of financial corrections

during the life cycle of the programmes and another

EUR 1.2 billion applied at closure. Comparing to

2016, no new substantial financial corrections have

been reported.

Graph 3.4.1: Member States' cumulative financial corrections confirmed at 31 December 2017 for European Regional Development

Fund & European Social Fund programming period 2000-2006 as compared to contributions received

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

6,0%

7,0%

8,0%

9,0%

10,0%

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

% o

f fi

nan

cia

l co

rrec

tio

sn

to

co

ntr

ibu

tio

ns r

ece

ived

ER

DF

+ E

SF

to

tal

fin

an

cia

l co

rrec

tio

ns i

n E

UR

millio

ns

Programming period 2000-2006

ERDF total FC ESF total FC Financial corrections to contributions %

average 4,0 %

140

3.4.2. Cohesion Policy: European Regional Development Fund/Cohesion Fund & European Social Fund

2007-2013

The lower volume of financial corrections reflects the

improved capacity of the management and control

systems to detect problems and to correct errors

before expenditure is declared to the Commission,

as reflected in the lower error rates for cohesion

policy in the period 2007-2013 compared to the

period 2000-2006. Reference is also made to the

corrections made by Member States in this period.

Member State

ERDF/CF+ESF

contribution

amount

% of contribution

amount to total

contributions

Financial

corrections

confirmed

Percentage of

financial

corrections in

relation to the

ERDF/CF+ESF

contributions

Share of financial

corrections

imposed compared

to total financial

corrections

Belgium 2 059 0.6 % 15 0.7 % 0.2 %

Bulgaria 6 595 1.9 % 155 2.3 % 2.4 %

Czech Republic 25 819 7.5 % 816 3.2 % 12.6 %

Denmark 510 0.1 % 0 0.0 % 0.0 %

Germany 25 458 7.4 % 193 0.8 % 3.0 %

Estonia 3 403 1.0 % 10 0.3 % 0.2 %

Ireland 751 0.2 % 24 3.2 % 0.4 %

Greece 20 210 5.8 % 527 2.6 % 8.2 %

Spain 34 521 10.0 % 736 2.1 % 11.4 %

France 13 546 3.9 % 83 0.6 % 1.3 %

Croatia 858 0.2 % 0 0.0 % 0.0 %

Italy 27 940 8.1 % 408 1.5 % 6.3 %

Cyprus 612 0.2 % 0 0.0 % 0.0 %

Latvia 4 530 1.3 % 67 1.5 % 1.0 %

Lithuania 6 775 2.0 % 0 0.0 % 0.0 %

Luxembourg 50 0.0 % 0 0.1 % 0.0 %

Hungary 24 893 7.2 % 916 3.7 % 14.2 %

Malta 840 0.2 % 12 1.4 % 0.2 %

Netherlands 1 660 0.5 % 0 0.0 % 0.0 %

Austria 1 170 0.3 % 16 1.4 % 0.3 %

Poland 67 186 19.4 % 729 1.1 % 11.3 %

Portugal 21 412 6.2 % 74 0.3 % 1.2 %

Romania 18 782 5.4 % 1 041 5.5 % 16.1 %

Slovenia 4 101 1.2 % 33 0.8 % 0.5 %

Slovakia 11 483 3.3 % 474 4.1 % 7.3 %

Finland 1 596 0.5 % 0 0.0 % 0.0 %

Sweden 1 626 0.5 % 1 0.1 % 0.0 %

United Kingdom 9 878 2.9 % 122 1.2 % 1.9 %

Interreg 7 956 2.3 % 5 0.1 % 0.1 %

Total 346 220 100.0 % 6 459 1.9 % 100.0 %

Table 3.4.2: Programming period 2007-2013 – European Regional Development Fund/Cohesion Fund & European Social Fund

Financial corrections confirmed at 31 December 2017; Breakdown by Member State in EUR millionsAs 2007-2013 programmes are

multi-funds, no split is given between European Regional Development Fund and Cohesion Fund in the above table.

141

Graph 3.4.2: Member States' cumulative financial corrections confirmed at 31 December 2017 for European Regional Development

Fund/Cohesion Fund & European Social Fund programming period 2007-2013 as compared to contributions received

For European Regional Development

Fund/Cohesion Fund programmes, the

Commission has imposed around EUR 4.9 billion of

financial corrections195

cumulatively since the

beginning of the 2007-2013 programming period

(which includes EUR 1.4 billion of financial

corrections applied by the Member States before or

at the same time of declaring the expenditure to the

Commission as a result of requested remedial

actions). The main Member States concerned are

Hungary (EUR 880 million), Czech Republic

(EUR 754 million), Romania (EUR 580 million),

Poland (EUR 570 million), Greece (EUR 468 million),

Slovakia (EUR 429 million), Spain (EUR 362 million)

and Italy (EUR 307 million).

For European Social Fund, the Member States with

the highest level of cumulative amount of financial

corrections confirmed are Romania

(EUR 461 million), Spain (EUR 374 million) and

Poland (EUR 158 million). At this stage of the

implementation and at closure of the programmes

the cumulative amount of financial corrections

stands at EUR 1.5 billion representing 2 % of the

European Social Fund allocation.

0,0%

1,0%

2,0%

3,0%

4,0%

5,0%

6,0%

0

200

400

600

800

1 000

1 200

% o

f fi

na

nc

ial c

orr

ec

tio

sn

to

co

ntr

ibu

tio

ns

re

ce

ive

d

ER

DF

+ E

SF

to

tal fi

na

nc

ial c

orr

ec

tio

ns

in

EU

R m

illi

on

s

Programming period 2007-2013

ERDF total FC ESF total FC Financial corrections to contributions %

average 1.9%

142

3.5. Member States corrections

Under the regulations for the 2007-2013

programming period, Member States have to report

annually to the Commission the corrections196

stemming from all controls performed. The

Commission has performed risk-based audits and

desk reviews to test the reliability of these figures as

part of its assurance process and the Member

States' audit authorities have assessed the reliability

of these financial corrections in the context of their

audit opinion provided at closure.

Member State ERDF/CF ESF EFF Total

Belgium 4.8 31.9 0.0 36.7

Bulgaria 106.6 10.0 - 116.6

Czech Republic 387.6 14.8 0.3 402.7

Denmark 0.8 0.2 1.1 2.0

Germany 466.2 258.5 1.9 726.6

Estonia 25.5 1.1 2.8 29.4

Ireland 5.5 30.1 0.2 35.8

Greece 677.4 74.3 77.2 828.9

Spain 1 273.6 513.4 60.3 1 847.3

France 227.4 111.2 4.7 343.3

Croatia 2.1 0.4 0.0 2.5

Italy 546.0 143.5 11.6 701.1

Cyprus 9.2 1.9 0.7 11.8

Latvia 49.1 2.8 1.9 53.8

Lithuania 20.6 1.2 1.8 23.7

Luxembourg 0.0 0.2 - 0.2

Hungary 546.7 6.7 0.1 553.5

Malta 0.0 - 0.1 0.1

Netherlands 24.3 6.1 6.8 37.2

Austria 18.1 6.0 0.1 24.2

Poland 713.0 11.6 6.5 731.1

Portugal 262.7 63.8 14.6 341.0

Romania 382.7 85.7 24.3 492.8

Slovenia 105.1 - 0.0 105.2

Slovakia 127.3 16.3 0.9 144.5

Finland 2.8 1.0 1.0 4.8

Sweden 8.3 2.3 0.4 11.0

United Kingdom 238.0 82.2 8.1 328.2

Cross-border 58.7 - 58.7

Total implemented 6 290.1 1 477.1 227.6 7 994.8

Table 3.5.1: Cumulative corrections at end 2017 reported by Member States for Cohesion Policy period 2007-2013197

in EUR

millions

It is highlighted that the Commission has taken a

prudent approach198

, due to certain weaknesses in

the Member State figures, so as to ensure that the

amounts are not overstated – as a result some of

them may in reality be higher. This, however, has no

impact on the reliability of the Commission's own

figures. The cumulative amounts (above) in question

are very significant and when added to the results of

the Commission's work, give a very clear indication

of the success of the controls put in place by both

parties.

143

Financial corrections declared by the Member States for Cohesion Policy period 2014-2020199

In February 2018 the Member State authorities

submitted certified accounts for the accounting year

1 July 2016 to 30 June 2017. According to the

information received in the assurance packages,

following the results of audit of operations, for

European Regional Development Fund

/Cohesion Fund the Member States have applied

financial corrections totalling EUR 97 million. The

financial corrections imposed for European Social Fund/Youth Employment Initiative and the Fund for European Aid to the most Deprived amounted

to EUR 190 million. No financial corrections were

reported for European Maritime and Fisheries

Fund in 2017.

Member State ERDF/CF ESF-

YEI/FEAD Total

Belgium 0.1 0.2 0.3

Bulgaria 2.2 0.1 2.2

Czech Republic 15.2 0.0 15.2

Denmark - 0.0 0.0

Germany 1.6 4.2 5.8

Estonia 0.6 0.2 0.9

Ireland 0.0 - 0.0

Greece 7.5 11.8 19.3

Spain - 0.5 0.5

France 2.7 1.3 3.9

Croatia - 0.0 0.0

Italy 0.9 1.4 2.3

Cyprus 0.0 - 0.0

Latvia 0.0 0.0 0.0

Lithuania 12.8 5.9 18.7

Hungary 8.4 2.2 10.6

Poland 26.0 7.8 33.8

Portugal 2.0 1.9 3.8

Romania - 0.2 0.2

Slovenia - 0.0 0.0

Slovakia 16.3 153.2 169.4

Finland 0.2 0.0 0.2

Sweden - 0.0 0.0

United Kingdom 0.1 0.0 0.1

Territorial Cooperation 0.8 - 0.8

Total implemented 97.3 190.7 288.0

Table 3.5.2: Financial corrections for the accounting year 1/07/2016 to 30/06/2017 reported by Member States for Cohesion

Policy period 2014-2020200

in EUR millions

144

4. Direct and indirect management

For direct and indirect management expenditure, the

Commission has control frameworks in place to

prevent, detect, correct and thus deter irregularities

at the different stages of the grant management

process in order to achieve both operational and

financial objectives. An overview of the controls

made in two key areas of direct and indirect

management expenditure, research and international

aid, is given below.

For Research expenditure, the control framework

applicable to both direct201

and indirect202

management modes starts with the development of

a work programme, which goes through a wide-

ranging consultation process to ensure that it best

meets the expectations of all stakeholders and will

maximise the research outcome. Following the

evaluation of proposals, further controls are then

carried out as the selected proposals are translated

into legally binding contracts. Project implementation

is monitored throughout the lifetime of the project.

Payments against cost claims are all subject to ex-

ante checks according to standard procedures,

which include an audit certificate given by a qualified

auditor. As well as standard controls, additional,

targeted, controls can also be carried out according

to the information received and the risk of the

transaction.

A main source of assurance comes from in-depth ex-

post checks carried out on a sample of claims, at the

beneficiaries' premises, after costs have been

incurred and declared. A large number of these in-

depth checks are carried out over the lifetime of the

programme. Any amounts paid in excess of what is

due are recovered, and systemic errors are

extended to all ongoing participations of a

beneficiary.

In the field of International Cooperation and

Development, the Commission has established a

control framework to prevent, detect, correct and

thus deter irregularities at the different stages of the

implementation of funding, applicable to both

management modes (direct and indirect203

) used for

this implementation. This strategy starts from the

choice of the most appropriate tool when drafting the

planning documents and the financial decisions, and

translates into the actual checks carried out at all

stages of the implementation. From the point of view

of financial control, the system is made up of a

number of instruments systematically applied to the

implementation of contracts and grants for all

management modes: ex-ante checks on payments,

audits carried out by the Commission and foreseen

in an audit plan, expenditure verifications carried out

prior to payments by beneficiaries of grants,

verification missions to international organisations

and an overall ex-post control on the basis of the

Residual Error Rate study carried out every year.

The EU financial interests are therefore

safeguarded, in addition to all the other possible

means offered by the Financial Regulation, by the

Commission's ex-ante control of individual

transactions as well as subsequent controls or

audits, and by the resulting recovery of any unduly

disbursed funds where the agreed procedures have

not been respected, or where the activities were not

eligible for EU financing.

145

5. Detailed financial corrections and recoveries information

5.1. Net financial corrections 2017

Confirmed

MFF Heading

Net financial

corrections

confirmed in 2017*

Financial

corrections with

replacement of

expenditure and

other corrections

confirmed in 2017

Total financial

corrections

confirmed in 2017

Smart & inclusive growth (139) 649 510

ERDF** (141) 387 246

Cohesion Fund 1 197 198

ESF 0 65 65

Sustainable growth: natural resources 939 275 1 214

EAGF*** 710 275 985

Rural Development 225 - 225

FIFG/EFF 4 0 4

EAGGF Guidance - - 0

Security & citizenship 0 6 6

Migration and home affairs 0 6 6

Total 800 929 1 729

Table: in EUR millions * A total of EUR 314 million remain to be classified and is treated as non-net corrections in this table. ** The negative amount for European Regional Development Fund is due to Court of Justice ruling(s) cancelling a

number of regional policy financial correction decisions for the 1994-99 period. *** For the purpose of calculating its corrective capacity in the Annual Activity Report, DG AGRI takes into account only the

amounts related to conformity clearance decisions adopted by the Commission and published in the Official Journal of the EU

and deducts corrections in respect of cross-compliance as well as other corrections not relevant to current expenditure. For

details on the methodology used for financial year 2017, see 2017 Annual Activity Report of DG AGRI, point 2.1.1.3.1.

Implemented

MFF Heading

Net financial

corrections

implemented in 2017

Financial

corrections with

replacement of

expenditure and

other corrections

implemented in 2017

Total financial

corrections

implemented in 2017

Smart & inclusive growth (100) 543 443

ERDF* (141) 311 170

Cohesion Fund 41 209 250

ESF 0 23 23

Sustainable growth: natural resources 1 283 277 1 560

EAGF 943 274 1 217

Rural Development 248 - 248

FIFG/EFF 92 3 95

EAGGF Guidance - - -

Security & citizenship 0 6 6

Migration & home affairs 0 6 6

Total 1 183 825 2 008

Table: in EUR millions

* The negative amount for European Regional Development Fund is due to Court of Justice ruling(s) cancelling a number of regional

policy financial correction decisions for the 1994-99 period.

146

The impact of the correction mechanism varies

depending on the budget implementation type, the

sectorial management and the financial rules of the

policy area. In all cases, the correction mechanisms

aim at protecting the EU budget from expenditure

incurred in breach of law.

5.2. Breakdown of flat-rate204

corrections 2017

Flat rate corrections are a valuable tool that is used

when the related amount cannot be quantified on the

basis of a representative statistical sample or when

the impact on expenditure of individual errors cannot

be quantified precisely. However, this means that the

Member State subject to a flat correction normally

bears the financial consequences as these

corrections are not directly linked to individual

irregularities at project level, i.e. there is no individual

final beneficiary to recover monies from.

Total financial

corrections

confirmed in

2017

Flat-rate

financial

corrections*

confirmed in

2017

Total financial

corrections

implemented in

2017

Flat-rate

financial

corrections*

implemented in

2017

Agriculture

EAGF 985 278 1 217 458

EAFRD 225 89 248 191

Cohesion

ERDF & CF** 444 (3) 420 130

ESF 65 44 23 2

EFF/FIFG 4 - 95 -

Internal policies 6 5 6 5

Total 1 729 414 2 008 787

Table: in EUR millions

* Includes extrapolated corrections.

** Breakdown of flat-rate corrections available only for MFF 2007-2013.

147

5.3. Breakdown of financial corrections made at source 2017

At source financial corrections are applied by the

Member State authorities before or at the same time

that new expenditure is declared to the Commission.

In the majority of the cases they are the result of flat

rate corrections imposed for deficiencies in the

management and control system, identified following

the Commission audits205

.

Member State

At source financial

corrections confirmed in

2017

At source financial

corrections implemented

in 2017

Belgium 0.2 (3.3)

Bulgaria (0.3) 0.0

Czech Republic 0.1 0.1

Germany 0.0 0.0

Ireland 0.1 0.1

Greece 6.8 6.8

Spain 1.9 1.9

France 178.6 178.6

Croatia 0.0 0.0

Italy 60.0 60.0

Cyprus 1.1 0.0

Lithuania 0.1 0.1

Hungary 3.6 65.1

Netherlands 0.4 0.4

Austria 0.2 0.2

Poland 0.0 2.2

Portugal 0.0 0.0

Romania 12.6 13.0

Sweden 1.8 1.8

United Kingdom 25.4 25.4

Total 292.4 352.3

Table: in EUR millions

In 2017, the main financial corrections at source

concern European Agricultural Guarantee Fund.

The most significant confirmed corrections at source

concern France (EUR 178.6 million) and Italy

(EUR 60 million).

148

5.4. Breakdown by Member State: Financial corrections in 2017 compared to EU payments received

Table: in EUR millions

Negative amounts displayed in the above table may be due to Court of Justice judgements annulling financial correction

decisions.

Member State

Payments

received from the

EU budget in

2017

(EUR million)

Financial

corrections

confirmed in 2017

(EUR million)

Financial

corrections

confirmed in

2017 % as

compared to

payments

received from

the EU budget in

2017

Financial

corrections

implemented in

2017 (EUR

million)

Financial

corrections

implemented in

2017 as % of

payments

received from

the EU budget in

2017

Belgium 949 1 0.1 % 0 0.0 %

Bulgaria 1 702 28 1.7 % 46 2.7 %

Czech Republic 3 975 3 0.1 % 12 0.3 %

Denmark 1 074 3 0.3 % 5 0.4 %

Germany 8 569 (181) (2.1 %) (108) (1.3 %)

Estonia 618 0 0.0 % 0 0.0 %

Ireland 1 580 2 0.1 % 0 0.0 %

Greece 4 595 103 2.3 % 7 0.2 %

Spain 9 348 72 0.8 % 314 3.4 %

France 11 358 495 4.4 % 776 6.8 %

Croatia 852 1

1

0.1 % 0 0.0 %

Italy 8 481 502 5.9 % 258 3.0 %

Cyprus 190 1 0.7 % 1 0.7 %

Latvia 709 21 2.9 % 0 0.0 %

Lithuania 1 413 16 1.1 % 11 0.8 %

Luxembourg 60 2 2.8 % 1 2.4 %

Hungary 4 190 108 2.6 % 125 3.0 %

Malta 125 0 0.0 % 0 0.0 %

Netherlands 1 130 6 0.5 % 3 0.3 %

Austria 1 347 2 0.1 % 10 0.7 %

Poland 12 815 542 4.2 % 315 2.5 %

Portugal 4 085 14 0.3 % 122 3.0 %

Romania 5 175 (79) (1.5 %) 16 0.3 %

Slovenia 441 0 0.0 % 1 0.2 %

Slovakia 1 615 2 0.1 % 21 1.3 %

Finland 1 159 3 0.3 % 2 0.1 %

Sweden 1 121 2 0.2 % 3 0.3 %

United Kingdom 4 582 48 1.1 % 54 1.2 %

INTERREG 67 12 18.0 % 11 15.8 %

Total 93 326 1 729 1.9 % 2 008 2.2 %

149

5.5. Agricultural amounts recovered from final beneficiaries by the Member States in 2017 and used in

the calculation of the corrective capacity

Member State EAGF EAFRD Total 2017

Belgium 2.3 0.3 2.6

Bulgaria 1.4 2.1 3.5

Czech Republic 0.6 1.4 2.0

Denmark 3.7 1.0 4.7

Germany 16.1 5.7 21.8

Estonia 0.4 1.1 1.5

Ireland 3.8 2.1 5.9

Greece 7.6 8.6 16.1

Spain 12.6 5.3 17.8

France 12.8 3.1 15.9

Croatia 1.0 2.1 3.1

Italy 17.4 18.8 36.2

Cyprus 0.2 0.0 0.2

Latvia 0.3 1.3 1.6

Lithuania 1.4 1.7 3.0

Luxembourg 0.1 0.1 0.3

Hungary 4.1 3.3 7.4

Malta 0.4 1.6 2.1

Netherlands 5.6 0.5 6.1

Austria 5.8 4.6 10.4

Poland 4.8 9.5 14.3

Portugal 4.4 12.7 17.1

Romania 15.6 17.3 32.9

Slovenia 0.7 0.7 1.5

Slovakia 1.3 1.5 2.7

Finland 0.7 0.9 1.7

Sweden 0.4 0.6 1.0

United Kingdom 5.1 5.5 10.6

Total 130.7 113.2 243.9

Table: in EUR millions The recovered amounts presented above reflect the data used in order to calculate the corrective capacity from recoveries, but

include also recoveries due to cross compliance infringements.These amounts are treated as assigned revenue for European

Agricultural Guarantee Fund, while the amounts recovered for European Agricultural Fund for Rural Development can be

reallocated to the programme concerned.

For European Agricultural Fund for Rural

Development (2007-2013 and 2014-2020

programming periods), the figures are taken from the

debtors' ledger (recovered amount and interest). For

European Agricultural Guarantee Fund, the

amounts are taken from the EU accounts, as they

are declared by the Member States with their

monthly declarations.

150

Annex 5: Assurance provided by the Internal Audit Service

The Commission also based its assurance on the

work done by the Internal Audit Service (IAS), its

principal findings and recommendations, and

information from the Audit Progress Committee

(APC). The Committee supports the Commission in

ensuring the independence of the internal auditor

and that audit recommendations are properly taken

into account and receive appropriate follow-up.

The Internal Audit Service has provided in its 2017

Internal Audit Report according to Article 99 (3) of

the Financial Regulation conclusions on

performance audits completed in 2017, made

reference to the overall opinion on financial

management for the year 2017 and reported on

progress in implementing its audit recommendations.

The Internal Audit Service concluded that 95 % of

the recommendations followed up during 2013-2017

had been effectively implemented by the auditees.

Of the 359 recommendations still in progress at the

cut-off date of 31 January 2018 (representing 20% of

the total number of accepted recommendations over

the past five years), one was classified as critical206

and 133 as very important. Out of these 134

recommendations rated critical or very important, 12

very important were overdue by more than six

months at the end of 2017, representing 0.7 % of the

total number of accepted recommendations of the

past five years. The Internal Audit Service’s follow-

up work confirmed that, overall, recommendations

are being implemented satisfactorily and the control

systems in the audited departments are improving.

The Internal Audit Service continued to carry out

performance audits in 2017 as part of its work

programme in response to the Commission's move

towards a performance-based culture and greater

focus on value for money. The Internal Audit Service

conclusions on these audits related to:

(i) Performance management and measurement:

- Governance-related issues: Following the administrative reform of 2000, the Commission made significant advances in strengthening its accountability, responsibility and assurance building processes. The decentralised model of

financial management is well understood and embedded in the culture of the organisation and clear accountability instruments are in place together with a robust assurance building process. Furthermore, in October 2017 the Commission adopted a Communication on governance in the European Commission. Nevertheless, the Internal Audit Service identified the need for proportionate improvements at corporate level, in particular as regards risk management and more general aspects of the current governance arrangements, including IT governance.

- Production process and the quality of statistics not produced by Eurostat: the Internal Audit Service concluded that the framework currently in place in the Commission is not robust enough to ensure that the quality of the statistics not produced by Eurostat which are used by the DGs/Services to support their key policies and report on their performance is of a satisfactory quality overall.

- HR management: the Internal Audit Service concluded that the DGs and Executive Agencies have taken adequate measures to manage the HR challenges to which they are confronted, but also identified significant areas for improvement as regards strategic HR management (DG HOME and EACEA) and the allocation of HR (DG HOME and DG JUST).

- IT management: several IT audits concluded that there is room for improving the effectiveness of IT security in the Commission in specific areas at corporate level (DG DIGIT: although the preventive controls are adequately designed and effective, the level of maturity varies between the different technologies analysed; in addition, there are significant weaknesses as regards integrity controls) or operational level (DG ENER, European Anti-fraud office ).

- Other non-financial processes: Internal Audit Service audits showed that further actions and improvements are necessary to increase the overall performance of the audited processes in specific areas (e.g. the current corporate framework on the cost effectiveness of controls; the management of agricultural markets, including market crises, by DG AGRI; the food safety crisis preparedness by DG SANTE; the cooperation of the Commission with the national courts in the enforcement of EU antitrust policy; the efficiency and effectiveness of complaints

151

handling as part of the enforcement of EU environmental law by DG ENV; the implementation of scientific projects management activities of JRC; staff awareness on how to deal with social media and interest representatives as part of the ethics rules and obligations in European Anti-fraud office ).

(ii) Performance in implementing budget operational and administrative appropriations

- Direct management: Based on the audits of performance in implementing budget operational and administrative appropriations, the Internal Audit Service did not identify significant performance weaknesses in the area of directly managed funds.

However, the Internal Audit Service identified specific improvements to be made in the areas of:

- Indirect management: several audits focused on the supervision arrangements in place in the DGs and Services revealed significant performance issues (e.g. lack of clearly defined supervision strategy for Shift2Rail (S2R) by DG MOVE, DG DEVCO's monitoring of and supervision on the operational performance of the international financial institution's (IFIs) entrusted with the management of investment facilities)

- Shared management: several audits assessed programme and project management processes and revealed several significant performance weaknesses some of which may endanger the achievement of the policy objectives (e.g. the consistency, effectiveness and timeliness of the operational programmes (OP) amendment process by DGs REGIO, EMPL and MARE, through which Member States can re-orient the delivery mechanisms for implementing OPs; the mechanisms to ensure consistency between the policy preparation and the implementation of funding for youth employment initiatives managed by DG EMPL; the performance measurement and reporting of the Fund for European Aid to the most Deprived (FEAD) managed by DG EMPL; the process for the approval and early monitoring of major projects supported by the European Regional Development Fund and the Cohesion Fund managed by DG REGIO).

In addition, the Internal Audit Service issued limited

conclusions on the state of internal control to every DG

and department in February 2018 based on its audit

work undertaken between 2015 and 2017. These

conclusions were intended to contribute to the 2017

Annual Activity Reports of the DGs and departments

concerned. The conclusions draw particular attention

to all open recommendations rated ‘critical’ or the

combined effect of a number of recommendations

rated ‘very important’ and in four cases (DG CLIMA,

DG DEVCO, SRSS and EACEA) the Internal Audit

Service stated that the DG, service or agency

concerned should duly assess if they require the

issuance of a reservation in the respective Annual

Activity Report. In three cases (DG CLIMA, DG

DEVCO and EACEA) the DGs/agency issued such

reservations in line with Internal Audit Service limited

conclusions:

- DG CLIMA with regard to the delay observed in the implementation of one very important IT security related recommendation (on the management of the security of the EU ETS IT system), which exposes the DG to the risk of security breaches;

- DG DEVCO with regard to the delay observed in the implementation of one very important recommendation issued in the context of the audit on the management of the African Peace Facility;

- EACEA with regard to one critical and a number of very important recommendations issued in the context of the audit on Erasmus+ and Creative Europe – grant management phase 1. Following the action taken by the Agency, the rating of the critical recommendation has been downgraded to 'very important' after a follow-up engagement performed by the Internal Audit Service in March 2018.

In the case of the Structural Reform Support Service

(SRSS), the Internal Audit Service drew particular

attention to the SRSS to the public procurement

issues identified in an audit on financial management

in the SRSS and indicated that the service should

duly assess if these require a reservation in the

Annual Activity Report. On the basis of the existing

corporate guidelines, the service concluded that

there was no basis for a financial reservation and no

need for a reservation in the Annual Activity Report

on reputational grounds as the reputational risks

identified did not materialise. The Annual Activity

Report agreed with this assessment.

As required by its mission charter, the Commission’s

internal auditor also submitted an overall opinion,

which is based on the audit work in the area of

financial management in the Commission carried out

by the Internal Audit Service during the previous

three years (2015-2017) and also takes into account

information from other sources, namely the reports

from the European Court of Auditors. Based on this

audit information, the internal auditor considered

that, in 2017, the Commission had put in place

governance, risk management and internal control

procedures which, taken as a whole, are adequate to

152

give reasonable assurance on the achievement of its

financial objectives. However, the overall opinion is

qualified with regard to the reservations made in the

Authorising Officer by Delegations’ Declarations of

Assurance and issued in their respective Annual

Activity Reports.

In arriving at the overall opinion, the internal auditor

also considered the combined impact of all amounts

estimated to be at risk at payment as calculated by

the Authorising Officers by Delegation, as these go

beyond the amounts put under reservation. The

overall amounts at risk are the best estimation of

Authorising Officers by Delegation for the amount of

the expenditure authorised not in conformity with the

applicable contractual and regulatory provisions at

the time of the payment in 2017. In their 2017

Annual Activity Reports, the DGs estimate the

amounts at risk at payment. Taken together, these

correspond to an overall amount below materiality of

2%, as defined in the instructions for the preparation

of the 2017 Annual Activity Reports, of all executed

payments in the Commission budget, the European

Development Fund and the EU Trust Funds in 2017.

These amounts at risk at payment in 2017 do not yet

include any financial corrections and recoveries

related to deficiencies and errors the DGs will detect

and correct in the next years due to the multi-annual

corrective mechanisms built into the Commission's

internal control systems.

Given these elements, the internal auditor considers

that the EU budget is therefore adequately protected

in total and over time.

Without further qualifying the opinion, the internal

auditor added an 'emphasis of matter' highlighting

issues that require particular attention as follows:

Supervision strategies regarding third parties

implementing policies and programmes

Although it remains fully responsible for ensuring the

legality and regularity of expenditure and sound

financial management (and also the achievement of

policy objectives), the Commission is increasingly

relying on third parties to implement its programmes.

This is mostly done by delegating the

implementation of the EC operational budget (under

indirect management mode) or certain tasks to third

countries, international organisations or international

financial institutions, national authorities and

agencies, Joint Undertakings, non-EU bodies and

EU Decentralised Agencies. Moreover, in some

policy areas, greater use is progressively made of

financial instruments under the current 2014-2020

MFF. Such instruments and alternative funding

mechanisms entail specific challenges and risks for

the Commission, as also highlighted by the ECA.

To fulfil their overall responsibilities, the operational

DGs have to oversee the implementation of the

programmes and policies and provide guidance and

assistance where needed. The DGs therefore have

to define and implement adequate, effective and

efficient supervision/monitoring/reporting activities to

ensure that the delegated entities and other partners

effectively implement the programmes, adequately

protect the financial interests of the EU, comply with

the delegation agreements, when applicable, and

that any potential issue is addressed as soon as

possible.

The Internal Audit Service recommended in a

number of audits that certain DGs' control and

supervisory strategies should set out more clearly

their priorities and needs as regards obtaining

assurance on sound financial management in those

EU and non-EU bodies. In particular, the control

strategies did not sufficiently take into account the

different risks involved in entrusting tasks to the

delegated entities and independent sources were not

effectively used to build up the assurance. These

DGs should undertake more effective and efficient

supervisory activities.

Furthermore, the objectives of the

supervisory/monitoring/reporting activities and how

to assess their effectiveness were not sufficiently

clear and controls on these activities were limited in

practice.

The Internal Audit Service notes the initiatives

undertaken by the central services as well as the

action plans developed following the

recommendations from Internal Audit Service by the

partner DGs to mitigate the risks related to the

relations with their decentralised agencies and

implementing bodies on among other things,

monitoring programming, performance and

budgetary issues.

153

Annex 6: Compliance with payment time limits (Article 111 5 RAP)207

The statutory time limits for payments are laid down

in the main body of the Financial Regulation208

. There

are also some exceptionally applied time limits which

are detailed in sector-specific regulations.

Article 92 of the Financial Regulation foresees that

payments to creditors must be made within deadlines

of 30, 60 or 90 days, depending on how demanding

and complex it is to test the deliverables against the

contractual obligations. Most of the payments have

to be executed within 30 days; this represents in

volume a global average of: 87 % in 2015 and 2016,

89 % in 2017. For contracts and grant agreements for

which payment depends on the approval of a report

or a certificate, the time limit for the purposes of the

payment periods is no longer automatically

suspended until the report or certificate in question

has been approved.

The period of two months remains valid for payments

under Article 87 of the Regulation of the European

Parliament and the Council209

laying down the

general provisions on the European Regional

Development Fund, the European Social Fund and

the Cohesion Fund.

Compliance with payment time limits has been

reported by the Commission departments in their

Annual Activity Reports since 2007

210 In accordance with the applicable rules, the

payment times reported in this annex have been

calculated as follows:

For payments related to contracts and grant

agreements signed before 2013 the time limits

specified in the Financial Regulation of 2007 are

applied

where the payment is contingent upon the

approval of a report. the time from approval of

the report until payment;

where no report is required. the time from

reception of the payment request until

payment

For payments related to contracts and grant

agreements signed as from 2013, the Financial

Regulation of 2012 is applied:

where no report is required and where the

payment is contingent upon the approval of a

report, the time from reception of the payment

request until payment

The Commission's global average payment time is monitored by the Accounting Officer. It has evolved as

follows in recent years:

All time limits combined 2015 2016 2017

Global average net payment time

Global average gross payment time

24.9 days

28.6 days

21.4 days

24.9 days

20.4 days

23.3 days

The data shows that the global average net payment time of the Commission departments has been below 30

days for the last 3 years for all time limits combined and has steadily decreased since 2016. They are

encouraged to continue their efforts in this regard and to implement follow up measures whenever payment time

problems are identified. The global average gross payment time is newly provided following a recommendation

from the Ombudsman. It represents the average time to pay including any period of suspension

154

The table below illustrates the evolution of the “late payments”, i.e. payments made after expiry of the statutory

time limit in recent years for all payments combined. The data used has been extracted from the corporate

accounting system:

All time limits combined 2015 2016 2017

Late payments in number 17.9 % 12.4 % 10.4 %

Late payments in value 17.5 % 8.5 % 3.1 %

Average number of overdue days211

39.5 days 39.1 days 39.6 days

The number of late payments and the amounts associated with them have decreased significantly since 2016.

This result is believed to be linked to the more stringent requirements associated with the 2012 Financial

Regulation. Another reason is associated with the sufficient availability of payment appropriations. The average

number of overdue days (delays calculated in days), for all time limits combined is stabilized since 3 years.

Concerning the interest paid for late payments212

(see figures in the table below) the total amount paid by the

Commission in 2017 increased compared to 2016. This is mainly the consequence of interest paid by the

Development department after a Court case (which had been provisioned). The abnormally high amount of interest

paid in 2015 was mainly due to the lack of payment appropriations.

2015 2016 2017

Interest paid for late payments EUR 2 064 949.02 EUR 685 645.20 EUR 824 420.68

In general, payments delays and interest paid are a

consequence of payment shortages. For that reason,

the Budget department has summarised some

possible measures which could be applied by the

Authorising Officer to actively manage payment

appropriations

Other causes of late payments include the

complexities of evaluating the supporting documents

that are a prerequisite for all payments. This is

particularly onerous when the supporting documents

are reports of a technical nature (in average 13 % of

the payments in 2015 and 2016. 11 % in 2017) that

sometimes have to be assessed by external

experts Other causes are associated with difficulties

in coordinating the financial and operational checks

of payment requests, and issues with the

management of payment suspensions

The 2009 Communication establishing Commission-internal payment targets provided a clear incentive to

services to reduce their payment times. There is scope for reducing payment times further When

setting up action plans in this area, services' should focus on further reducing late payments from their

current levels of 10 4 % of payments in terms of their number. 3 1 % of their value. The aim should be to

meet the statutory payment time for every payment

The table that follows gives a detailed overview of the suspensions of payment:

2015 2016 2017

Total number of suspensions 27 254 26 595 26 173

Suspensions are a tool that allows the responsible authorising officer to withhold temporarily the execution of a

payment because the amount is not due, because of the absence of appropriate supporting documentation or

because there are doubts on the eligibility of the expenditure concerned. It is a basic tool for the authorising officer

in the payment process towards avoiding irregular or erroneous payments and fundamental towards ensuring

sound financial management and protecting the Union's financial interest.

155

Annex 7: Summary of Waivers of recoveries of established amounts receivable (Article 91 5 RAP)

In accordance with Article 91 (5) of the Rules of Application, the Commission is required to report each year to the

budgetary authority, in an annex to the summary of the Annual Activity Reports, on the waivers of recovery

involving 100 000 EUR or more

The following tables show the total amounts and the number of waivers above 100 000 EUR, per department, for

the financial year 2017

EU budget:

Department Amount of waivers, in EUR Number of waivers

Agriculture 659 157.56 1

Communication Networks 140 792.06 1

Development 4 719 147.50 8

Education, Audiovisual and Culture

Executive Agency 245 000.00 2

Employment 403 588.74 2

Energy 605 481.50 2

Neighbourhood 136 236.00 1

Research 234 338.50 2

Total: 7 143 741.86 19

European Development Fund:

Department Amount of waivers. in EUR Number of waivers

European Development Fund 3 074 817.44 9

Guarantee Fund:

Department Amount of waivers. in EUR Number of waivers

Guarantee Fund (Research 7th

Framework Programme & Horizon

2020)

1 928 183.77 12

156

Annex 8: Report on negotiated procedures (Article 53 RAP)

1. Legal basis

Article 53 of the Rules of Application of the Financial

Regulation requires Authorising Officers by

Delegation to record contracts concluded under

negotiated procedures. Furthermore, the

Commission is required to annex a report on

negotiated procedures to the summary of the Annual

Activity Reports referred to in Article 66 (9) of the

Financial Regulation.

2. Methodology

A distinction has been made between the 47

departments which normally do not provide external

aid, and those three departments (DEVCO, NEAR

and FPI) which conclude procurement contracts in

the area of external relations (different legal basis:

Chapter 3 of Title IV of Part Two of the Financial

Regulation) or award contracts on their own account,

but outside of the territory of the European Union.

These three departments have special

characteristics as regards data collection

(decentralised services, …), the total number of

contracts concluded, thresholds to be applied for the

recording of negotiated procedures (EUR 20 000),

as well as the possibility to have recourse to

negotiated procedures in the framework of the rapid

reaction mechanism (extreme urgency). For these

reasons, a separate approach has been used for

procurement contracts of these three departments.

3. Overall results of negotiated procedures

recorded

3.1. The 47 departments, excluding

"external relations"

On the basis of the data received, the following

statistics were registered: 102 negotiated procedures

with a total value of EUR 519 million were processed

out of a total of 746 procurement procedures

(negotiated, restricted or open) for contracts over

EUR 60 000 with a total value of EUR 2 892 million.

For the Commission, the average proportion of

negotiated procedures in relation to all procedures

amounts to 13.7 % in number (14.2 % in 2016),

which represents some 17.9 % of all procedures in

value (16.4 % in 2016).

An authorising department shall report to the

institution if the proportion of negotiated procedures

awarded in relation to the number of the contracts is

"distinctly higher than the average recorded for the

Institution" i.e. if it exceeds the average proportion

by 50 %, or if the increase from one year to the next

is over 10 % in the proportion.

Thus, the reference threshold for this year is fixed at

20.5 % (21.3 % in 2016).

8 departments exceeded the reference threshold

and, in addition, 8 increased their number of

negotiated procedures by more than 10 % in the

proportion of the negotiated procedures launched

last year (5 departments exceeded both indicators).

Among these 8 departments, it should be noted that

5 of them concluded only one to four negotiated

procedures, but the low number of procedures

conducted by each of them (up to 10), makes their

average high. Consequently their results are to be

considered as non-significant.

To be noted that, 20 departments have not used any

negotiated procedure, including 6 ones that awarded

no contract at all.

The assessment of negotiated procedures compared

with the previous year shows a decrease in the order

of 0.5 percentage points in terms of relative number

and an increase of 1.5 percentage points in terms of

relative value.

3.2. The three "external relations"

departments

On the basis of the data received, the following

statistics were registered: 124 negotiated procedures

for a total value of contracts of EUR 97 million were

processed out of a total of 455 procedures for

contracts over EUR 20 000 with a total value of

about EUR 544 million.

For the three "external relations" departments, the

average proportion of negotiated procedures in

relation to all procedures amounts to 27.3 % in

number (23.1 % in 2016), which represents some

17.8 % of all procedures in value (11.2 % in 2016).

Thus the reference threshold for this year is fixed at

40.9 % (34.6 % in 2016) which represents an

157

increase of 50% the average proportion of 2017.

One department exceeds the reference threshold of

40.9 %.

If compared with previous year, these departments

have registered an increase of 4.2 percentage points

in number of negotiated procedures in relation to all

procedures and an increase of 6.6 percentage points

in terms of relative value.

4. Analysis of the justifications and

corrective measures

The number of negotiated procedures in 2017

compared to 2016 has slightly increased (from 86 to

102), due to the increase of the overall number of

procurement procedures (from 606 to 746).

The following categories of justifications to call for a

negotiated procedure have been presented by those

departments who exceeded the thresholds:

Statistical deviations due to the high number of contracts awarded under all procedures.

Objective situations of the economic activity sector, where the number of operators may be very limited or in a monopoly situation (for reasons of intellectual property, specific technical expertise, confidential information, exclusivity rights, etc.). Monopoly situations are met inter alia, in the health area, such as for the purchase of vaccines and antigens for animal diseases. Situations of technical captivity may also arise especially in the IT domain (absence of competition for technical reasons and/or because of the protection of exclusive rights related to proprietary licenses).

Situations of emergency or crisis that cannot be foreseen in advance by the contracting authority, as is the need to ensure contractual continuity of critical secured and highly available network services to key applications in the context of police cooperation, asylum policy, foreign policy, civil protection, money laundering. Additionally, situations in relation to the provision of emergency assistance or crisis situation (e.g. in relation to the nature of the Instrument for Stability which intervene in crisis situation, urgent preparatory measures in Iraq in the field of the Common Foreign and Security Policy or Election Observation Missions in Kosovo).

Similar services/works as provided for in the initial tender specifications. Some services in charge of large inter-institutional

procurement procedures realise during the implementation of the contract (most likely in framework contract procedures) that the needs initially foreseen do not often match with the consumption trend during the execution of the contract. Therefore, the leading service must start a negotiated procedure on behalf of all Institutions to increase the ceiling of the framework contract in question.

Additional services not included in the initial contract, which become necessary, due to unforeseen circumstances.

Unsuccessful open or restricted procedure, leading to a negotiated procedure (e.g. “Cooperation on competition in Asia” project or “Platform for Policy Dialogue and Cooperation”, i.e. research services to the EU in the fields of conflict prevention, peace-building, mediation and crisis management)

Regular available measures are proposed or

implemented by the Budget department’s Central

Financial Service and other departments concerned

to redress the use of negotiated procedures when

other alternatives could be available:

An improved programming of procurement procedures.

Improvement of the system of evaluation of needs. The Commission's central services will continue their active communication and consultation policy with the other Commission departments, institutions, agencies and other bodies along the following axes:

permanent exchange of information via regular meetings with user services and agencies in appropriate fora;

ad-hoc surveys prior to the initiation of (inter-institutional) procurement procedures for the evaluation of needs;

better estimate of needs of inter-institutional framework contracts and better monitoring with semester consumption reports from user services or agencies;

Training and improved inter-service communication. The Budget department’s Central Financial Service provides regular practical training sessions on procurement and community of practice sessions.

Regular update of standard model documents and guidance documents on procurement.

158

Annex 9: EU Trust Funds (Article 187.10 FR)

This annex contains comprehensive and detailed

report to the European Parliament and the

Council on the activities supported by European

Union Trust Funds, on their implementation and

performance, as well as on their accounts.

For the performance and results aspects, see

sub-section 1.5 on ‘Global Europe’.

The Financial Regulation allowed the European

Commission to create and administer EU Trust Funds

in the field of external action: these are multi-donor

trust funds for emergency, post-emergency or

thematic actions.

A Trust Fund is both a legal arrangement and distinct

financial structure relying on a pool funding

mechanism, in which several donors jointly finance an

action on the basis of commonly agreed objectives

and reporting formats. Trust funds have many

advantages, such as flexibility, speed of decision-

making and the possibility to pool funding from

different sources and donors:

EU Trust Funds enhance the international

role of the EU, as well as strengthen the

visibility and efficiency of its external action

and development assistance.

Another advantage is faster decision-making

process in the selection of the measures to

be implemented in comparison with

traditional multiannual programmes devoted

to development cooperation. This can prove

crucial in emergency and post-emergency

actions, the categories of measures (together

with thematic actions) for which EU Trust

Funds may be established.

One more benefit is the leverage of

additional resources to devote to external

action, since the establishment of an EU

Trust Fund requires at least one additional

donor.

Donors to an EU Trust Fund may be individual

Member States as well as other entities. The pooling

of resources could also increase coordination

between different EU donors in selected areas of

intervention, for example if individual Member States

decide to channel at least part of their national

bilateral assistance through EU Trust Funds.

In order for an EU Trust Fund to be created, it must

meet a number of conditions, including EU added

value (its objectives can be better met at EU than at

national level), additionally (the trust fund should not

duplicate already existing and similar instruments)

and managerial advantages.

The constitutive act of the EU Trust Fund signed by

the European Commission and the donors details

some important features of the trust fund, including its

specific objectives, the rules for the composition and

the internal rules of its board, as well as the duration

of the trust fund, which is always limited in time. EU

Trust Funds have so far all been set up for an initial

60 months (five years), apart from the Colombia EU

Trust Fund set up in December 2016 for four years.

Financial contributions to an EU Trust Fund are

lodged in a specific bank account. EU Trust Funds

are not integrated in the EU budget, but their

management needs to be in accordance with the

Financial Regulation to the extent necessary to

ensure proper use of public resources. The European

Commission is empowered to adopt delegated acts

laying down detailed rules on the management,

governance and reporting of the EU Trust Funds.

EU Trust Funds are implemented directly by the

European Commission, which is authorised to use up

to 5 % of the resources pooled in a trust fund to cover

its management costs. In the case of emergency or

post-emergency EU Trust Funds, budget

implementation may also be indirect, with the

possibility to entrust relevant tasks to other entities,

such as third countries and their designated bodies or

international organisations and their agencies. In

addition to the specific objectives of a given trust

fund, implementation must comply with the principles

of sound financial management, transparency,

proportionality, non-discrimination and equal

treatment.

Each EU Trust Fund has its own governing board,

which decides on the use of the pooled resources.

The board ensures representation of the donors and

is chaired by the European Commission, whose

positive vote is required for the final decision on the

use of the resources. Member States that do not

contribute to the trust fund as well as the European

Parliament participate as observers. An EU Trust

Fund acts collectively on behalf of the EU and all the

contributors to its financing.

As far as control and audit mechanisms are

concerned, the provisions of the Financial Regulation

and its rules of application include a series of

safeguards. For example, each year EU Trust Funds

are subject to an independent external audit. In

addition, the powers of the European Court of

159

Auditors and of the Commission's internal auditor

over EU Trust Funds are the same as those they

exercise over the other activities of the European

Commission.

With regard to reporting obligations, the European

Commission is to submit an annual report on each

EU Trust Fund to the European Parliament and the

Council. The annual report must be exhaustive and

include detailed information on the activities

supported by the trust fund, their implementation and

performance as well as their accounts. The

Commission also reports on a monthly basis to the

European Parliament and the Council on the

budgetary implementation of the EU Trust Funds.

The following EU Trust Funds have been established:

the EU Trust Fund for the Central African

Republic: ‘the BÊKOU EUTF’ – established

2014

the EU Regional Trust Fund in Response to

the Syrian Crisis: ‘the MADAD EUTF’ –

established 2014

the European Union Emergency Trust Fund

for stability and addressing root causes of

irregular migration and displaced persons in

Africa: ‘the AFRICA EUTF’ - established

2015

the European Union Trust Fund for

Colombia: ‘the COLOMBIA EUTF’ –

established 2016

The BÊKOU EUTF

The BÊKOU EUTF (which means ‘hope’ in Sango,

the primary language spoken in the Central African

Republic) was established on 15 July 2014, by the

European Union (represented by the Commission’s

Development and Humanitarian departments and by

the European External Action Service) and three of its

Member States: France, Germany and the

Netherlands. The Fund was established with the

objective to support all aspects of the country’s exit

from crisis and its reconstruction efforts. It was

furthermore designed taking into consideration the

need to better link the reconstruction/development

programmes with the humanitarian response (Linking

Relief, Rehabilitation and Development - LRRD) in

order to rebuild the capacity of the country.

In total 5 EU Member States and other donors have,

by the 31 December 2017, contributed to this EU

Trust Fund. The total amount of pledges from donors,

the European Development Fund and the EU Budget

reached over EUR 236 million.

The priority sectors that the Trust Fund supports

include health, food security, access to water and

reconciliation within Central African Republic society.

Furthermore, the Court of Auditors published a

special report in which it assessed the justification of

the fund’s establishment, its management and the

achievement of its objectives so far. Despite some

limited shortcomings, it concluded that the choice to

set up the fund was appropriate in the given

circumstances. It should be taken into account that

this was the first EU Trust Fund ever set up. The

Court recommended the Commission to develop

further guidance on the choice of aid vehicle, to

improve donor coordination, selection procedures,

performance measurement and to optimise

administrative costs.

The MADAD EUTF

The EU Regional Trust Fund in Response to the

Syrian Crisis, the 'Madad Fund', (‘Madad’ broadly

means ‘helping together’ in Arabic), was established

on 15 December 2014.

By way of a revised Commission establishment

decision in December 2015, and subsequent

adoption by the Trust Fund Board in March 2016, the

scope of the Madad Fund has been expanded to also

cover support to internally displaced persons (IDPs)

in Iraq fleeing from the interlinked Syria/Iraq/Da'esh

crisis, to provide flexibility to support affected

countries also with hosting non-Syrian refugees, and

to provide support in the Western Balkans to non-EU

countries affected by the refugee crisis.

At the end of 2017, the EU and 23 donors contributed

to the Trust Fund: the EU Budget, 22 Member States

and 1 non-Member State, with total contributions

reaching an amount of approximately EUR 1.43

billion. The contributions from the EU Budget

amounted by the end of 2017 to EUR 1.278 billion

while the contributions from Member States

amounted to EUR 125.8 million and EUR 24.7 million

from Turkey. Projects focusing on education,

livelihoods and health covering a total of EUR 1.2

billion million have already been approved, out of

which EUR 871 million have been contracted to the

Trust Fund’s implementing partners on the ground.

The Madad Fund is an important implementation

channel also for the Facility for Refugees in Turkey,

with some 10 % of the Facility’s budget to be

channelled via the Trust Fund.

These programmes support refugees and host

communities in their needs for basic education and

child protection, training and higher education, better

access to healthcare, improved water and wastewater

infrastructure, as well as support for projects

promoting resilience, economic opportunities and

social inclusion.

160

The AFRICA EUTF

The EU Trust Fund for Africa was established on 12

November 2015. It provides a rapid, flexible and

effective response to root causes of irregular

migration and displaced persons in Africa as well as

to the crisis in the Sahel and Lake Chad, the Horn of

Africa, and the North of Africa regions. It has since

then been extended to Ghana, Guinea and Ivory

Coast

It aims to help fostering stability and contributing to

better migration management. In line with the EU

development-led approach to forced displacement, it

also helps addressing the root causes of

destabilisation, forced displacement and irregular

migration, by promoting economic and equal

opportunities, security and development.

The EU provides support to the three regions to face

the growing challenges of demographic pressure,

environmental stress, extreme poverty, internal

tensions, institutional weaknesses, weak social and

economic infrastructures and insufficient resilience to

food crises, which have in some places led to open

conflict, displacement, criminality, radicalisation and

violent extremism, as well as irregular migration,

trafficking in human beings and the smuggling of

migrants.

The EU Trust Fund for Africa benefits a

comprehensive group of African countries crossed by

the major migration routes. These countries are part

of the following regional operational windows:

Window A: Sahel and Lake Chad: Burkina

Faso, Cameroon, Chad, the Gambia, Mali,

Mauritania, Niger, Nigeria, Senegal, Ghana,

Guinea and Cote d'Ivoire

Window B: Horn of Africa: Djibouti, Eritrea,

Ethiopia, Kenya, Somalia, South Sudan,

Sudan, Tanzania and Uganda

Window C: North of Africa: Algeria, Egypt,

Libya, Morocco and Tunisia

In addition to the countries mentioned above,

neighbouring African countries may also benefit, on a

case by case basis, from EU Trust Fund for Africa

projects with a regional dimension in order to address

regional migration flows and related cross-border

challenges.

Activities funded under the EU Trust Fund for Africa

are implemented through a range of operating

partners, including EU Member States cooperation

agencies, Non-Governmental Organisations and

international organisations. Several implementation

modalities are envisaged: delegated cooperation,

calls for proposals, budget support, blending and

direct awards in particular situations. Priorities of the

EU Trust Fund for Africa have been identified through

a dialogue with African partners and relevant local,

national and regional stakeholders.

As of 31 December 2017, a total of 143 projects

worth EUR 2 388 million have been approved for the

Sahel & Lake Chad, the Horn of Africa and the North

of Africa regions. Of the total amount approved, 210

contracts have been signed with implementing

partners for an amount of over EUR 1 502 million

(63 % of the approved funding).

In total 26 EU Member States and two other donors

(Switzerland and Norway) have, by mid-April 2018,

contributed to this EU Trust Fund.

The COLOMBIA EUTF

The signature of the constitutive agreement of the EU

Trust Fund for Colombia took place on 12 December

2016. The EU Trust Fund is set to have close to EUR

96 million at its disposal, from the EU budget and

from contributions of 19 EU Member States (Croatia,

Czech Republic, Cyprus, France, Germany, Hungary,

Italy, Ireland, Latvia, Lithuania, Luxembourg, Malta,

the Netherlands, Portugal, Spain, Sweden, the United

Kingdom, Slovakia and Slovenia).

In its first year of operations, the Colombia Trust Fund

approved 7 projects for a total amount of EUR 30.3

million and EUR 20 million were contracted by 31st

December 2017.

The Trust Fund will help to support the

implementation of the peace agreement in the early

recovery and stabilisation phases of the post conflict.

The overall objective is to help Colombia to secure a

stable and lasting peace, to rebuild its social and

economic fabric, and to give new hope to the people

of Colombia.

161

The EU Trust Funds' annual reports by their Trust

Fund Managers (as Authorising Officers by Sub-

Delegation), include more details on the activities of

the EU Trust Funds. They can be found as annexes

of the Annual Activity Reports of the Commission’s

Development and Neighbourhood departments:

DG DEVCO

EUTF ‘Bêkou’ – the EU Trust Fund for the

Central African Republic

EUTF ‘Africa’ - Horn of Africa Window

EUTF ‘Africa’ - Sahel and Lake Chad

Window

EUTF ‘Africa’ - North of Africa Window

EUTF ‘Colombia‘ - North of Africa Window

DG NEAR

’Madad’ Fund – The EU Regional Trust Fund

in response to the Syrian crisis

162

Endnotes

1 http://www.eib.org/efsi/index.htm, Ie, the figures on this page are not part of formal EIB Group reporting on

EFSI. Therefore, they are provisional and unaudited. The figures are subject to change.

2 Based on the projects that received financing in 2015 and 2016.

3 Five hotspots (Moria, Vathy, Vial, Lepida and Pyli) are operational in Greece.

4 https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/sites/near/files/eutf_syria_factsheet-english.pdf

5 https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/sites/near/files/facility_table.pdf

6 https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/solidarity-corps-factsheet_en.pdf

7 Including European Development Fund and external assigned revenue

8 http://ec.europa.eu/echo/what/humanitarian-aid/education-emergencies_en

9 OJ C 322, 28/09/2017

10 See also the Commission's annual Report to the European Parliament and the Council ‘Protection of the

European Union’s financial interests — Fight against fraud 2016 Annual Report’ (COM(2017) 383 of 20/07/2017)

11 SWD(2018) 171 final

12 http://ec.europa.eu/eurostat/web/europe-2020-indicators/

13 https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/2018-european-semester-country-report-communication_en.pdf

14 The text in this section is based on the Annual Activity Reports of DGs RTD, GROW, ECFIN, EAC,

MOVE, ENER, CNECT, as well as on the relevant Programme Statements for the programmes under this

budgetary heading

15 Report on the state of play of the Investment Plan for Europe, https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-

political/files/brochure-investment-plan-17x17-july17_en.pdf

16 Regulation (EU) 2017/2396, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/en/TXT/?uri=CELEX:32017R2396

17 http://www.eib.org/efsi/index.htm, Ie, the figures on this page are not part of formal EIB Group reporting on

EFSI. Therefore, they are provisional and unaudited. The figures are subject to change.

18 European Investment Project Portal, https://ec.europa.eu/eipp/desktop/en/index.html

19 Based on the projects that received financing in 2015 and 2016.

20 https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2014-2019/thyssen/announcements/speech-conference-

financial-instruments-funded-european-social-fund-brussels_en

21 Data extracted from Horizon 2020 Dashboard

22 SWD(2017) 221, and extended version:

https://ec.europa.eu/research/evaluations/pdf/book_interim_evaluation_horizon_2020.pdf#view=fit&pagemode=no

e

23 SWD(2018) 40, https://ec.europa.eu/assets/eac/erasmus-plus/eval/swd-e-plus-mte.pdf

24 https://ec.europa.eu/commission/sites/beta-political/files/solidarity-corps-factsheet_en.pdf

25 External evaluation study report: http://ec.europa.eu/DocsRoom/documents/28084, Commission

Evaluation Staff Working Document to be published in 2018

26 These are preliminary results based on a methodology developed by the consultancies M-Five,

KombiConsult and HACON. To ensure the robustness of the analysis, DG MOVE has launched a more detailed

study on 14 June 2017 that running until 2018.

27 SWD(2018) 44, https://ec.europa.eu/transport/sites/transport/files/legislation/swd-2018-0044-mid-term-

evaluation-cef-ia-part2.pdf

163

28 SWD(2017) 346, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0346

29 SWD(2017) 347, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0347

30 Staff Working document SWD(2017) 346 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0346

31 European GNSS Agency: Summary of Achievements in 2016,

https://www.gsa.europa.eu/sites/default/files/2016_gsa_summary_report.pdf

32 COM(2017) 616, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2017:616:FIN

33 https://ec.europa.eu/info/news/looking-back-europes-contribution-iter-over-last-ten-years-2018-apr-12_en

34 http://f4e.europa.eu/Downloads/Press/Magnets_Press_Release_190520171200.pdf

35 http://fusionforenergy.europa.eu/mediacorner/newsview.aspx?content=1212

36 The text in this section is based on the Annual Activity Reports of DGs REGIO and EMPL, as well as on

the relevant Programme Statements for the programmes under this budgetary heading

37 Five Funds, forming the European Structural and Investment Funds (ESIF), work together to support

economic development across all EU countries, in line with the objectives of the Europe 2020 strategy: European

Regional Development Fund (ERDF); European Social Fund (ESF); Cohesion Fund (CF); European Agricultural

Fund for Rural Development (EAFRD); European Maritime and Fisheries Fund (EMFF). The latter two are covered

by Budget Heading 2 (Sustainable Growth).

38 COM(2017) 755 final (page 5) -

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/strat_rep_2017/strat_rep_2017_en.pdf

39 Special report No 15/2017: Ex ante conditionalities and performance reserve in Cohesion: innovative but

not yet effective instruments

40 Source: REGIO Annual Activity Report, page 12

41 Seventh report on economic, social and territorial cohesion -

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cohesion7/7cr.pdf

42 Strategic report 2017 on the implementation of the European Structural and Investment Funds

http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/how/stages-step-by-step/strategic-report/

43 One individual may participate in several European Social Fund funded operations and therefore

'participants' should be understood as participations

44 http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/evaluations/ and

http://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=701

45 http://ec.europa.eu/regional_policy/en/policy/analysis/

46 Staff Working document SWD(2016)318

47 COM(2017) 755 final (page 12) -

http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/strat_rep_2017/strat_rep_2017_en.pdf

48 Special Report 23/2016 Maritime transport, Special Report 2/2017 Partnership Agreements, Special

Report 18/2017 Single European Sky, Special Report 13/2017 Rail traffic

49 The text in this section is based on the Annual Activity Reports of DGs AGRI, MARE, ENV and CLIMA as

well as on the relevant Programme Statements for the programmes under this budgetary heading

50 COM(2017) 713 final - http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52017DC0713

51 https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/statistics/facts-figures/direct-payments.pdf

52 Evaluation study of the payment for agricultural practices beneficial for the climate and the environment,

Final Report - https://ec.europa.eu/agriculture/sites/agriculture/files/fullrep_en.pdf, Commission Evaluation Staff

Working Document to be published in 2018

53 Special Report No 21/2017

54 Figures by 31/12/2016.

164

55 Regulation (EU) 2017/2393

56 https://enrd.ec.europa.eu/projects-practice_en

57 Special Report No 16/2017: Rural Development Programming: less complexity and more focus on results

needed and Special report no 11/2018: New options for financing rural development projects: Simpler but not

focused on results

58 Staff Working Document to be published in 2018

59 SWD(2017) 452 final, Strategic report 2017 on the implementation of European Structural and Investment

Funds

60 COM(2018) 48 final - http://ec.europa.eu/transparency/regdoc/rep/1/2018/EN/COM-2018-48-F1-EN-

MAIN-PART-1.PDF

61 SWD(2017) 274 final – http://ec.europa.eu/newsroom/document.cfm?doc_id=45977

62 COM(2016) 942 final - http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2016:942:FIN

63 SWD(2017) 355 final - https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/report-on-the-mid-

termevaluation_swd_355_en.pdf

64 COM(2015)478 final, Mid-term review of the EU Biodiversity Strategy to 2020

65 The text in this section is based on the Annual Activity Reports of DGs HOME, JUST, ECHO, SANTE,

EAC as well as on the relevant Programme Statements for the programmes under this budgetary heading

66 Publication first half of 2018

67 Publication first half of 2018

68 A 'hit' in the Schengen Information System means that the person or object has been found in another

Member State and further action, specified in the alert, is provided by the system.

69 https://ec.europa.eu/home-affairs/sites/homeaffairs/files/what-we-do/policies/european-agenda-

migration/20171114_central_mediterranean_route_en.pdf

70 SWD(2017) 0287 final, 30.8.2017, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD%3A2017%7

%3A287%7 %3AFIN

71 Publication first half 2018

72 COM(2017) 546 final - http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017DC0546&from=EN

73 COM(2017) 586 final - https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52017DC0586&from=EN

74 The text in this section is based on the Annual Activity Reports of DGs DEVCO, ECHO, NEAR, FPI,

ECFIN, as well as on the relevant Programme Statements for the programmes under this budgetary heading

75 In 2017, the European Commission provided EUR 1.4 billion in humanitarian aid (excluding the European

Development Fund and external assigned revenue). This amount also includes the allocation for the Emergency

Support within the EU. If all instruments and sources are added up (European Development Fund, external

assigned revenue from Member States – mostly for the Facility for Refugees in Turkey – and Emergency Support

within the EU), the total amount of humanitarian aid increases to EUR 2.2 billion.

76 http://ec.europa.eu/echo/what/humanitarian-aid/education-emergencies_en

77 ICF, Comprehensive evaluation of the European Union humanitarian aid in 2012-2016, (2018),

https://ec.europa.eu/echo/sites/echo-site/files/cha_final_report_01032018_master_clean.pdf , p 38

78 SWD(2017) 604, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0604

79 SWD(2017) 605, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0605

80 SWD(2017) 607, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0607

81 Regulation (EU) 2017/2306 of the European Parliament and of the Council of 12 December 2017

amending Regulation (EU) No 230/2014 establishing an instrument contributing to stability and peace, OJ L 335,

15.12.2017, p. 6–10, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:32017R2306

165

82 COM(2017) 720 final, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=COM:2017:720:FIN

83 SWD(2017) 608 final, https://ec.europa.eu/europeaid/sites/devco/files/swd-mid-term-review-pi_en_0.pdf

84 External Evaluation of the Partnership Instrument (2014 – mid 2017) of June 2017:

https://ec.europa.eu/europeaid/mid-term-evaluation-partnership-instrument-pi-draft-report_en

85 http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-2007_en.htm

86 SWD(2017) 463, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=SWD:2017:463:FIN

87 However, in the case of Turkey the European Court of Auditors concluded that only limited results have

been achieved so far, see Special Report 07/2018, 'EU pre-accession assistance to Turkey, only limited results so

far.'

88 https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/sites/near/files/facility_table.pdf

89 SWD(2017) 600, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52017SC0600

90 The EU suspended all its bilateral cooperation with the Government of Syria in May 2011. However the

EU continues to deliver assistance to the Syrian population, both inside and outside Syria.

91 This designation shall not be construed as recognition of a State of Palestine and is without prejudice to

the individual positions of the Member States on this issue.

92 SWD(2017) 602, https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52017SC0602

93 JOIN(2017) 18, https://eeas.europa.eu/sites/eeas/files/2_en_act_part1_v9_3.pdf

94 https://ec.europa.eu/neighbourhood-enlargement/sites/near/files/eutf_syria_factsheet-english.pdf

95 SWD(2016) 295 final, http://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52016SC0295

96 http://ec.europa.eu/dgs/economy_finance/evaluation/completed/index_en.htm

97 OJ C 322, 28/09/2017

98 The Committee of Sponsoring Organisations of the Treadway Commission (COSO) is a joint initiative of

five private sector organisations, dedicated to providing thought leadership to executive management and

governance entities on critical aspects of organisational governance, business ethics, internal control, enterprise

risk management, fraud, and financial reporting. COSO has established a common internal control model against

which companies and organisations may assess their control systems.

99 Communication to the Commission from Commissioner Oettinger – Revision of the Internal Control

Framework (C(2017) 2373 of 19 April 2017)

100 Agriculture, Climate, Communication, Informatics, Education and Culture and its agency, Small and

Medium Enterprises agency, Employment, Energy, Environment, Human Resources, Mobility, Regional,

Interpretation, and Legal departments.

101 The methodology has been developed in close co-operation with all the Commission departments.

102 During 2017, the Budget department developed and implemented a new (risk-focused) strategy for the

validation of local systems. It aims to simplify and speed up the process, reducing the administrative burden on

authorising departments and disseminating best practices beyond the departments examined.

103 The main open recommendations involve the Regional and Paymaster departments.

104 Mainly the Mobility/Energy, Research and Agriculture departments

105 Mainly the completeness of the registration of reflows from financial instruments, the documentation and

reporting on recovery context, and the timely establishment of recovery orders.

106 Plus the European Development Fund and the EU Trust Funds in the case of the External Relations

departments

107 The financial importance of the 50 Commission departments varies significantly. The management of

funds is highly concentrated among a few big spending departments (with more than 40% of payments made by

the Agriculture department only and 80% by seven Commission departments), with a long tail of other much

smaller spending departments (the 'last' 5% of payments is made by 34 (i.e. two thirds) of the Commission

departments).

166

108 Shares in the 2017 expenses by the European Commission (with less for ‘Cohesion’ compared to the

2016 ‘closure year’).

109 Mainly in shared management: financial corrections before declaring, accepting and reimbursing the

expenditure to the Commission.

110 Before accepting the expenditure, clearing the pre-financing (i.e. transferring its ownership) and/or making

the interim/final payment.

111 e.g. recovering unused pre-financing, rejection of (part of) costs claimed, etc.

112 After having accepted the expenditure, cleared the pre-financing (i.e. ownership transferred) and/or made

the interim/final payment.

113 As required by the Financial Regulation Article 66(5).

114 For the definitions of the terminology in this subsection, see Annex 3.

115 i.e. financial operations not in conformity with the applicable contractual and regulatory provisions.

116 Or equivalent: see Annex 3.

117 More detailed tables in Annex 2-A.

118 European Court of Auditors’ 2016 Annual Report, Paragraph 1.25 with Box 1.8

119 These may include errors of a formal nature that, although important to address, do not always result in

undue payments and therefore do not always give rise to financial corrections or recovery orders.

120 Data from AUDEX (AUDIT and EXtrapolation system for H2020), including ‘direct’ coverage (fully audited

transactions) and ‘indirect’ coverage (non-audited participations which, nevertheless, after the full treatment of

audit results, are clean from systematic errors)

121 More detailed tables in Annex 2-A.

122 More detailed tables in Annex 2-A.

123 Article 66(9) of the Financial Regulation requires the Authorising Officers by Delegation to include in their

Annual Activity Reports an overall assessment of the costs and benefits of controls.

124 For shared management, the Agricultural and Home Affairs departments reported separately on the costs

of controls at Member States’ level in 2017 whereas the Maritime, Employment and Regional departments will

report on it in 2018 once the results of their on-going studies will be available. For indirect management, 13 out of

17 departments reported on the cost at entrusted entities level separately from the Commission’s cost of control in

2017. However, the cost of controls by the entrusted entities is only a portion of the broader administration

(management) fees paid.

125 Simplified Cost Options mean lump sums, flat rates and scales of unit costs.

126 Article 325(1) of the Treaty on the Functioning of the European Union

127 Article 317 of the Treaty on the Functioning of the European Union

128 Article 32 of the Financial Regulation

129 https://ec.europa.eu/info/publications/annual-activity-reports_en

130 Including since 2017 the ‘Task Force for the Preparation and Conduct of the Negotiations with the United

Kingdom under Article 50 of the Treaty on European Union’

131 'Non-quantified reservations' are defined as reservations for which it is not possible to make an accurate

assessment of the impact for the financial year, for which the financial impact is zero for this reporting year, or

which cannot be quantified because they are only reputational.

132 The first results from the implementation of the related action plan were reviewed by the Internal Audit

Service in March 2018. Consequently, the Internal Audit Service downgraded the previously critical

recommendation to very important.

133 More detailed tables in Annex 2-B.

134 Six departments; i.e. the Development, Neighbourhood and Humanitarian departments, plus also (albeit

to a limited extent) the Home Affairs, Regional and Employment departments

167

135 Four EU Trust Funds: the 'Bêkou' Trust Fund, i.e. the EU Trust Fund for the Central African Republic; the

'Madad' Fund, i.e. the EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian Crisis; the EU Emergency Trust Fund for

Africa; the EU Trust Fund for Colombia

136 In their Annual Activity Reports Annex 4, the materiality criteria state that ‘the control system established

for Horizon 2020 is designed to achieve a control result in a range of 2 % - 5 % detected error rate, which should

be as close as possible to 2 % after corrections. Consequently, this range has been considered in the legislation

as the control objective set for the framework programme.’ This is an alternative to the general materiality criteria

usually applied by Commission departments (by which the residual error rate must be lower than 2 % by the end of

the implementation of the programme).

137 The legislative financial statement accompanying the Commission's proposal for the Horizon 2020

regulation states: ‘The Commission considers therefore that, for research spending under Horizon 2020, a risk of

error, on an annual basis, within a range between 2-5 % is a realistic objective taking into account the costs of

controls, the simplification measures proposed to reduce the complexity of rules and the related inherent risk

associated to the reimbursement of costs of the research projects. The ultimate aim for the residual level of error

at the closure of the programmes after the financial impact of all audits, corrections and recovery measures will

have been taken into account is to achieve a level as close as possible to 2 %.’

138 The Legislative Authority adopted certain provisions that increase the risk of error, such as a limit on

additional remuneration, reimbursement for large scale research infrastructure and a higher target for SME

participation.

139 https://www.eca.europa.eu/en/Pages/Strategy.aspx

140 https://www.eca.europa.eu/en/Pages/DocItem.aspx?did=44524

141 In Cohesion this is not always a 'net' reimbursement to the EU budget, as Member States have the option

to replace the ineligible expenditure with new eligible expenditure.

142 Including financial corrections at source and corrections from financial clearance in Agriculture. The

methodology used by DG AGRI to calculate the corrective capacity for the purpose of its annual activity report is

explained under point 2.1.1.3.1 of DG AGRI’s 2017 Annual Activity Report.

143 The Internal Audit Service audit on Erasmus+ and Creative Europe – grant management phase 1 (from

the call to the signature of contracts).

144 Internal Audit Service Audit on the Governance, Planning, Monitoring and Implementation of the budget

line of the OLAF Supervisory Committee.

145 INEA only partially accepted the observation as it considered that part of this recommendation was

beyond its remit and should be addressed at Commission level. However, the action plan provided by INEA

addressed all parts of the recommendation (including the part rejected).

146 Following discussion in the Audit Progress Committee DG NEAR confirmed that the management will

pursue the principles recommended by the Internal Audit Service .

147 E.g. internal control standards are based on the 2013 framework for internal control principles established

by the Sponsoring Organizations of the Treadway Commission.

148 European Court of Auditors’ Special Report No 27/2016 on 'Governance at the European Commission –

best practice?',

149 Communication to the Commission from President Juncker and First Vice-President Timmermans:

Governance in the European Commission, C(2017) 6915 final of 11 October 2017, URL:

https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/c_2017_6915_final_en.pdf.

150 European Court of Auditors, Rapid case review on the implementation of the 5 % reduction of staff posts,

21/12/2017.

151 Eurostat periodically revises its published data to reflect new or improved information, also for previous

years. The latest published data is available by clicking on "bookmark". The "latest known value" column reflects

the data that was available at the time of the preparation of the Annual Activity Reports on 2017 and it is the

reference point for the Annual Activity Reports of Commission services.

168

152 The share of 18 to 24 year old persons who have at most lower secondary education and are not in

further education and training.

153 Gross domestic product at 2010 reference levels per hour worked (purchasing power parity adjusted).

154 The indicator focuses on the sustainability of growth and jobs.

155 DESI is a composite index that summarises relevant indicators on Europe's digital performance and tracks

the evolution of EU Member States in digital competitiveness. The closer the value is to 1, the better. The DESI

index is calculated as the weighted average of the five main DESI dimensions: 1 Connectivity (25 %), 2 Human

Capital (25 %), 3 Use of Internet (15 %), 4 Integration of Digital Technology (20 %) and 5 Digital Public Services

(15 %). The DESI index is updated once a year.

156 The FINTEC indicator is a scale-free measure normalized to always lie between 0 and 1; 0 means no

cross-border integration, 1 means full integration; for the price-based part 1 would mean total absence of any price

differentials for comparable money market instruments; for the volume-based part, full integration would mean lack

of any home bias on the side of investors.

157 Variation coefficient of GDP volume indices of expenditure per capita.

158 CISS measures the state of instability in the euro area financial system. It comprises 15 mostly market-

based financial stress measures split into five categories: financial intermediaries sector, money markets, equity

markets, bond markets and foreign exchange markets. It is unit-free and constrained to lie within the interval (0, 1).

159 The ratio of total income received by the 20 % of the population with the highest income (top quintile) to

that received by the 20 % of the population with the lowest income (lowest quintile).

160 The unadjusted Gender Pay Gap (GPG) represents the difference between average gross hourly

earnings of male paid employees and of female paid employees as a percentage of average gross hourly earnings

of male paid employees.

161 The indicator measures the % of effected returns compared to return decisions issued by the Member

States.

162 Eurostat collects both the nominator and the denominator annually from the Ministries of Interior / Border

Guards / Police of the Member States. The data depend very much on national circumstances and policies. In

addition, the time lag between the return decision and its execution means that the reference population of the

nominator and denominator are not the same.

163 Host-country nationals and other EU nationals counted together.

164 This designation is without prejudice to positions on status, and is in line with UNSCR 1244 and the ICJ

Opinion on the Kosovo Declaration of Independence.

165 This designation is without prejudice to positions on status, and is in line with UNSCR 1244 and the ICJ

Opinion on the Kosovo Declaration of Independence.

166 The indicator measures perceptions of the likelihood that the government will be destabilized or

overthrown by unconstitutional or violent means, including politically-motivated violence and terrorism. Higher

values in percentile rank indicate better governance ratings.

167 For the calculation of the baseline, beneficiary countries under the Development Cooperation Instrument

and European Development Fund have been taken into account. Beneficiaries under the European

Neighbourhood Instrument and EU-Greenland Partnership Instrument have been excluded.

168 The number of opinions to a certain degree depends on the number of legislative proposals and policy

communications put forward by the Commission.

169 Six departments; i.e. the Development, Neighbourhood and Humanitarian departments, plus also (albeit

to a limited extend) the Home Affairs, Regional and Employment departments;

Four EU Trust Funds: the 'Bêkou' Trust Fund, i.e. the EU Trust Fund for the Central African Republic; the 'Madad'

Fund, i.e. the EU Regional Trust Fund in Response to the Syrian Crisis; the EU Emergency Trust Fund for Africa;

the EU Trust Fund for Colombia. See also Annex 9.

170 e.g. the "adjusted error rates" (Agriculture department, for Rural Development), the "reportable error

rates" (Regional department, for the 2007-2013 programmes), or the “residual total error rates” (Maritime

department, for the current programme). In other cases (e.g. Development and Neighbourhood departments), they

169

are derived by a backwards calculation based on results from advanced residual error studies; i.e. by adding the

estimated future corrections (if not assumed being zero) to the amount at risk at closure.

171 As disclosed in the Annual Activity Reports, this includes considering fewer more recent years than the 7-

years-period (e.g. Agriculture, Development, Neighbourhood departments), using an alternative estimation basis

(e.g. Agriculture, Research, Communication Networks, Regional, Employment departments and the Research

Executive Agency), or even estimating that future corrections will be zero (e.g. Regional, Employment, Maritime

departments for their current programmes, as the relevant corrections have been implemented by the Member

States in the relevant annual accounts to have a residual error rate below the materiality threshold of 2 % following

the change of the management and control system put in place for the 2014-2020 period).

172 'Non-quantified reservations' are defined as reservations for which it is not possible to make an accurate

assessment of the impact for the financial year, for which the financial impact is zero for this reporting year, or

which cannot be quantified because they are only reputational.

173 For some programmes with no set closure point (e.g. European Agricultural Guarantee Fund) and for

some multiannual programmes for which corrections are still possible afterwards (e.g. European Agricultural Fund

for Rural Development and European Structural and Investment Funds), all corrections that remain possible are

considered for this estimate.

174 or equivalent, such as after the expenditure is registered in the Commission’s accounting system, after the

expenditure is accepted or after the pre-financing is cleared. In any case, this means after the preventive (ex-ante)

control measures have already been implemented earlier in the cycle.

175 As disclosed in the Annual Activity Reports, this includes considering fewer more recent years than the 7-

years-period (e.g. Agriculture, Development, Neighbourhood departments), using an alternative estimation basis

(e.g. Agriculture, Research, Communication Networks, Regional, Employment departments and the Research

Executive Agency), or even estimating that future corrections will be zero (e.g. Regional, Employment, Maritime

departments for their current programmes, as the relevant corrections have been implemented by the Member

States in the relevant annual accounts to have a residual error rate below the materiality threshold of 2 % following

the change of the management and control system put in place for the 2014-2020 period).

176 Equivalent to the European Court of Auditors' methodology (European Court of Auditors 2016 Annual

Report methodological Annex 1.1 paragraph 10)

177 In all cases of Co-Delegations (Internal Rules Article 3), the "payments made" are covered by the

Delegated departments (since 2017 also for Type 3). In the case of Cross-SubDelegations (Internal Rules Article

12), they remain with the Delegating departments (the reporting on the latter is being reconsidered for 2018).

"Pre-financings paid/cleared" are always covered by the Delegated departments, even in the case of Cross-

SubDelegations.

PS: Co-Delegations Type 1 are actually 'divided' between departments, with each department duly covering its

own 'share' of (both) payments and pre-financings.

178 e.g. the "adjusted error rates" (Agriculture department; for Rural Development), the "reportable error

rates" (Regional department; for the 2007-2013 programmes), or the “residual total error rates” (Maritime

department; for the current programme). In other cases (e.g. Development and Neighbourhood departments), they

are derived by a backwards calculation based on results from advanced residual error studies; i.e. by adding the

estimated future corrections (if not assumed being zero) to the amount at risk at closure.

179 See the European Court of Auditors' 2016 Annual Report, paragraph 1.25 with box 1.8

180 See the European Court of Auditors' methodology (European Court of Auditors 2016 Annual Report

methodological Annex 1.1 paragraph 17)

181 'Non-quantified reservations' are defined as reservations for which it is not possible to make an accurate

assessment of the impact for the financial year, for which the financial impact is zero for this reporting year, or

which cannot be quantified because they are only reputational.

182 Special Report No 4/2017 “Protecting the EU budget from irregular spending: The Commission made

increasing use of preventive measures and financial corrections in Cohesion during the 2007-2013 period”.

183 The methodology used by DG AGRI in order to calculate the corrective capacity for the purpose of its

annual activity report is explained under point 2.1.1.3.1 of DG AGRI Annual Activity Report 2017.

170

184 The methodology used by DG AGRI in order to calculate the corrective capacity for the purpose of its

annual activity report is explained under point 2.1.1.3.1 of DG AGRI Annual Activity Report 2017.

185 It should be noted that due to the rounding of figures into millions of euros, some financial data in the

tables above may appear not to add-up.

186

For the purpose of calculating its corrective capacity in the Annual Activity Report, DG AGRI takes into

account only the amounts related to conformity clearance decisions adopted by the Commission and published in

the Official Journal of the EU and deducts the corrections in respect of cross-compliance infringements. For details

on the methodology used for FY 2017, see DG AGRI Annual Activity Report 2017, point 2.1.1.3.1.

187 The amount does not include the financial corrections “at source”.

188 Article 21(3)(c) of the Financial Regulation.

189 Art. 41 of Reg. 1306/2013.

190 Regulation (EU) Nº 1303/2013 of the European Parliament and of the Council laying down common

provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund, the Cohesion Fund, the

European Agricultural Fund for Rural Development and the European Maritime and Fisheries Fund covered by the

Common Strategic Framework and laying down general provisions on the European Regional Funds, the

European Social Fund and the Cohesion Fund repealing Regulation (EC) Nº 1083/2006 – OJ L 347, 20.12.2013,

p. 320.

191 Stemming from Member States' control statistics reported to the Commission

192 Not for the 2000-2006 period.

193 'Technical Assistance and Information Exchange instrument TAIEX-REGIO PEER 2 PEER'

194 This amount does not include the at source financial corrections applied by the Member States before

declaring the expenditure to the Commission, since there was no legal requirement to report such amounts.

Consequently, the Commission does not have such information.

195 Including financial corrections at source.

196 At source corrections are excluded from this annual reporting, in line with the legal framework applicable

for 2007-2013.

197 In addition to Commission reporting.

198 In order to eliminate the risk of double counting, the amounts reported in this section are calculated as the

difference between the cumulative amounts reported by the Member States (Art. 20 reports on withdrawals and

recoveries) and the financial corrections reported by the Commission (table 1.2.2 above).

199 This information has been transmitted in the assurance packages received in February 2018 for the third

accounting year and is still under assessment by the Commission services (information as reported by the

Member States, pending the Commission verifications).

200 In addition to Commission reporting

201 Research budget implemented by the Commission and Executive Agencies.

202 Implementation of Research budget entrusted to joint undertakings.

203 Budget implementation by international organisations.

204 Flat rate corrections should be seen as an estimation of the financial corrections (flat-rate and/or

extrapolated) which are not directly linked to individual operations/projects. It needs also to be underlined that for

European Regional Development Fund/Cohesion Fund in some cases the amounts of corrections communicated

by the Member States cover both individual and flat rate/extrapolated corrections; for reporting purposes these

amounts are included under the typology (individual or flat rate) which is considered prevalent. These two

limitations do not have an impact on the reliability of the global amounts reported.

205 As a result, the eligible expenditure declared to the Commission is capped to the amount after the

deduction of the flat rate correction.

206 The Internal Audit Service performed in 2017 (final report issued in January 2018) an audit in EACEA on

Erasmus+ and Creative Europe – Grant Management phase 1 (from the call to the signature of contracts). Overall,

171

the Internal Audit Service identified serious shortcomings in the design and implementation of EACEA's controls

that require urgent and determined action to ensure that the highest quality projects are selected for EU funding in

compliance with the applicable rules. The Internal Audit Service notably issued one critical recommendation

(accepted by the Agency) as regards the role of the evaluation committee (no evidence that the evaluation

committees' final conclusions on the projects to be financed or rejected were based on a review of and

deliberations on the merits of all the submitted grant proposals and that they did not simply endorse the work done

by external experts whose role is to assist the committees but not to take the final decisions). Following the action

taken by the Agency, the rating of this critical recommendation has been downgraded to 'very important' after an

Internal Audit Service follow-up engagement performed in March 2018.

207 From 2017 onwards, the scope of statistics has been extended to include the European Development

Fund and the EU Trust Funds in the total of the Commission.

208 Commission Delegated Regulation (EU) N° 1268/2012 of 29 October 2012 (OJ L 362, 312.12.2012, p.1)

209 Regulation (EC) No 1083/2006 of the European Parliament and of the Council laying down general

provisions on the European Regional Development Fund, the European Social Fund and the Cohesion Fund and

repealing Regulation (EC) No 1260/1999 (OJ L 210, 31.7.2006, p. 25)

210 Based on available data in the corporate accounting system (ABAC) as of end of the financial year 2007

211 i.e. above the statutory time limit

212 i.e. no longer conditional upon the presentation of a request for payment (with the exception of amounts

below EUR 200)