fcf magazineFC Flora mängukava 3/2015 Premium Liiga V voor FCF-KLJ

11/4/201524 lk / Hind 2€

Kesa statistika | Jürgen Henn FC Flora duubelmeeskonnast hooajal 2015FCF25 ajaloorubriik - Nahk ja natsivuntsid. Tagasivaade 2011.aasta skandaalile.

Jaanus Pruuli avab suurepärase sponsoruudise tagamaid.

fcflora

ENAR JÄÄGER:„Kui tagasi, siis Florasse!”ENAR JÄÄGER:„Kui tagasi, siis Florasse!”

Avameelne usutlus Flora keskkaitsjaga. Kommentaar Joel Lindperelt.

�KOOSSEISUDVÄRAVAVAHID 1 - Magnus Karofeld 20.08.199633 - Richard Aland 15.03.199473 - Mait Toom 07.05.1990

KAITSJAD 2 - Enar Jääger 18.11.19844 - Kevin Aloe 07.05.1995 5 - Janar Õunap 09.09.1994 13 - Joosep Juha 05.09.1996 16 - Markus Jürgenson 09.09.1987 19 - Gert Kams 25.05.198521- Madis Vihmann 05.10.199522 - Nikita Baranov 19.08.1992

POOLKAITSJAD 7 - Andre Frolov 18.04.1988 8 - Irakli Logua (RUS) 29.07.199110 - Brent Lepistu 26.03.1993 11 - Rauno Sappinen 23.01.1996 17 - Roman Sobtšenko 25.01.1994 20 - Maksim Gussev 20.07.199423 - German Šlein 28.03.199627 - Joseph Saliste 10.04.199538 - Karl-Eerik Luigend 15.01.1993 49 - Zakaria Beglarišvili (GEO) 30.04.1990 57 - Mihkel Ainsalu 08.03.199672 - Herol Riiberg 14.04.1997 RÜNDAJAD 9 - Rauno Alliku 02.03.199014 - Martin Kase 02.09.199329 - Sakari Tukiainen (FIN) 02.10.1991 99 - Albert Prosa 01.10.1990

Peatreener: Nobert Hurt 16.04.1983Abitreener: Jürgen Henn 02.06.1987Abitreener: Risto Kallaste 23.02.1971Väravavahtide treener: Aiko Orgla 24.05.1987Füsioterapeut: Jüri Salupere 12.04.1988Massöör: Oliver Papp 07.10.1987Fitness-treener: Kristjan Vomm 30.07.1990

VÄRAVAVAHID 1 Teleš, Vitali 17.10.1983 69 Palm, Siim-Sten 18.08.1992

KAITSJAD 2 Mägi, Martin 18.06.1996 3 Pürg, Henrik 03.06.1996 4 Kuusk, Märten 05.04.1996 5 Bärengrub, Alo 12.02.1984 6 Ferreira Rodrigues, Jorge Manuel 19.03.1982 14 Kallaste, Ken 31.08.1988 27 Galpin, Nicolas Jacques Andrè 27.02.1993 33 Mööl, Karl 04.03.1992

POOLKAITSJAD 7 Mbu Alidor, Reginald 19.05.1993 8 Dmitrijev, Artjom 14.11.1988 9 Purje, Ats 03.08.1985 10 Kimbaloula, Allan-Axel 01.01.1992 13 Puri, Eino 07.05.1988 16 Järva, Andre 21.11.1996 18 Kaldma, Sören 03.07.1996 19 Junolainen, Erkki 05.01.1992 20 Lindpere, Joel 05.10.1981 22 Listmann, Erik 09.02.1995 75 Wakui, Hidetoshi 12.02.1983

RÜNDAJAD 11 Voskoboinikov, Vladimir 02.02.1983 99 Neemelo, Tarmo 10.02.1982

Peatreener: Sergei TerehhovAbitreener: Zaur TšilingarašviliVäravavahtide treener: Siim-Sten Palm

2fcf magazine 3/2015

FLORA JÄRGMINE KOHTUMINE:

Premium Liiga VI voor14.aprillil kell 19:00, Tamme staadion, Tartu

3fcf magazine

TALLINNA FC FLORA

TALLINNA FC LEVADIA

NÕMME KALJU FC

JK SILLAMÄE KALEV

TALLINNA FC INFONET

PAIDE LINNAMEESKOND

NARVA JK TRANS

TARTU JK TAMMEKA

VILJANDI JK TULEVIK

PÄRNU LINNAMEESKOND

MEESKOND M Võ Vi K VV P4 4

4

2

2

1

1

1

0

0

0

0

2

0

2

1

0

3

1

1

0

0

0

2

1

2

3

1

3

3

15:4

7:0

5:3

8:5

6:4

10:14

7:13

2:4

5:11

4:11

12

12

8

6

5

4

3

1

1

1

PREMIUM LIIGAFCF PUNKTIBÖRS

3 (3+0) Rauno Sappinen3 (0+3) Rauno Alliku2 (2+0) Irakli Logua2 (2+0) Sakari Tukiainen2 (0+2) Zakaria Beglarišvili1 (0+1) Maksim Gussev1 (0+1) Andre Frolov

TÄNA MÄNGUKEELU OHUS-

TÄNA MÄNGUKEELU ALL-KARISTUS-

PINKFC FLORA

SAPPINENRAUNO11

MÄNGIJA LUUBI ALL. HOOAEG 2015

SAPPINENRAUNO11

347minutit

mängud 4/4

väravaid+söötepeale IV vooru

peale II vooru

4

4

4

4

4

4

4

4

4

0

3avr aä tv

Foto: Janek EslonFoto: Janek Eslon

4ngä um

3/2015

4fcf magazine

KESA STATISTIKAHeameel on tervitada hr.Kesa statistikanoppeid uuenenud FC Flora mängukavades!Sel hooajal on Kesa lubanud kajastada Flora statistilisi näitajaid lähtudes ennekõike Flora 25.juubelihooajast ning tuues välja Flora eredamaid näitajaid, inimesi, sündmusi.

3/2015

Tallinna Florat Meistri- ja Esiliigas esindanud mängijad, kes on Eestistväljaspool (leegionärid ka oma koduriigist) saanud teiste riikide kõrgliigades kirja vähemalt 50 mängu või skoorinud 10 väravat.

5fcf magazine 3/2015

FC Flora esindusmeeskonna 2015 hooaja täisstatistika

Marek Lemsalu Ragnar Klavan Joel Lindpere

Andrei Stepanov Henrik Ojamaa

fcf magazine 3/2015

VEDURVAIKIV M

arek

Tiit

sm

arek

@fc

ora

.ee

Foto: Eesti Jalgpalli Liit 6

Ei Eestis ega maailmas üldiselt leia naljalt meest, kes vaid 29 aasta vanuses võib oma CV-sse kirjutada:”100 mängu rahvuskoondise

eest”. Enar Jääger on selline mees - tänaseks, mil Enar on 30, on neid mänge juba 112. Käsil kirjumast kirjum karjäär, tipptasemel mängud Norras, Venemaal, Itaalias jne, ei vaata Enar aga ometi

veel karjäärile tagasi, sest on kindel, et selleks on liialt vara. Avameelses usutluses selgitab Enar, kes tavaliselt

pikkadest intervjuudest hoidub, miks on mõned asjad karjääris läinud nii ja mitte teisiti, mis

tehtud ja mis ootamas.

7fcf magazine 7 3/2015

Norra klubi Aalesunds FK oli Enari koduks pikki aastaid. Norra tähtsaima trofee võitjana 2011.aastal teab Enar, mida tähendab olla ebajumal oma kodulinnas.

Uskumatult kirju karjäär, Enar. 5 riiki, 7 klubi... Eks ta ole olnud jah selline. Ei teagi ise kohe peast kõiki öelda, pole peas niimoodi järge pidanud või sellele mõelnud.

Su vanuse järgi on veel vara küsida, et kas ilmarännakud nüüdseks rännatud?Vara veel, ma arvan. 30 ei ole veel see vanus, kus otsingud ära lõpetada. Usun, et energiat ja oskusi, et välismaal mängida, mul veel on. Niikaua, kuni keha vastu peab – miks mitte!

Norras mängisid kõige pikemalt. Raio Piiroja oli Fredrikstadis ebajumala staatuses, Alesundis mäletatakse sindki veel siiamaani. Täna on Karol Mets Norras, samuti Henrik Ojamaa, Taijo Teniste, Pavel Londak... Miks eestlased sinna püsima jäävad, miks neile seal meeldib?Hea küsimus. Ju siis liiga sobib, suhteliselt füüsiline ja jooksmist nõudev. On siiani tõesti eestlastele sobinud, nagu Skandinaavia liigad üldse. Täpselt on muidugi väga raske öelda. Kliimas ei olegi võib-olla niivõrd küsimus – eksootiliste riikide mängijaid on seal ka siiski üsna palju, mõnes pundis vähem, teises rohkem. Aga täpset vastust ei oska anda, miks eestlased seal nii pikalt püsivad. Karol ka vist mängis juba?

Jah, Ojamaa ka. Niipalju, kui lugeda jõudsin, siis neil läks vist hästi. Karol küll kaotas, aga alustas hästi.

Hoiad siis Norramaa tegemistel pidevalt pilku peal?Jah, ikka vaatan, mis liigas toimub. Sõbrad jäid sinna, ikka jälgin, kuidas neil läheb.

Alesundis olid üsna pikalt, sedasi on need kestvad sidemed lihtsad tekkima? Jah, olin seal ikkagi pea viis aastat. Saan siiani sealse klubi inimestega väga hästi läbi.

Ootavad tagasi?(Naerab). Ei tea, pole küsinud! Eks seal ole ka palju muutunud,

uus treener, palju uusi mängijaid. Liigas nad lõpetasid eelmisel hooajal keskmikena. Alustasid kehvasti, lõpuga tulid tagasi.

Karikavõit on Norras tähtsam kui liigavõit, nagu Raio rääkis.Jaa, need ei ole võrreldavadki. Karikanaali piletid Ullevaali staadionile on nii kuum teema, et neid ostetakse ulmesummade eest kokku. Meediakajastus on metsik. Kaunis veider jah, et karikavõit nii oluline on.

Sa oled ka ise karikavõitja, koos Sander Postiga, aastal 2011 tõite karika Alesundi.Tegelikult olen isegi kahekordne karikavõitja. Esimesel korral mängisin esimestes ringides, siis läksin ära, aga paberil jäin ka siis võitjaks. Ühe korra, jah, mängisin ka naalis.

Millised mälestused naalipäevast sul on? Alesundis asi nii hull ei olnud nagu Fredrikstadis, et sadade bussidega oleks kohale sõidetud. Aga tähtis ikkagi. Meeskonnaga läksime nädala varem Oslosse kohale, elasime

hotellis, valmistusime. Mäng oli ka vihane, läksime 1:0 ette, siis lasime viigistada, lõpuks võitsime 2:1. Hiljem Alesundi tagasi sõites oli vastuvõtt võimas, kogu linna rahvas oli tervitamas. Kihvt oli! See on vist üldse üsna harukordne, et karikavõitu peetakse liigatiitlist tähtsamaks. Kusjuures, nad

mängivad ka Superkarika välja, liiga- ja karikavõitja vahel, aga sellele ei pöörata üldse tähelepanu, see on rohkem nagu treeningmäng ega huvita kedagi.

Mis Itaalias juhtus? See periood jäi sul õige lühikeseks, viis mängu ja leping läbi...Seal oli klassikaline juhtum. Läksin, sain mind kutsunud treeneri all sain viis mängu mängida, siis sai treener sule sappa. Uue treeneriga ei saanud üldse jutule – tema enda jutu järgi oli minuga rahul, aga istusin järjest mängude ajal tribüünil. Ise tundsin, et oleksin võinud vabalt mängida. Ei tea,mille taha seal kõik jäi. Uue treeneri nägemusse ma igatahes ei sobinud. Serie B-s vahetatakse treenereid muidugi ka nagu sokke, hooaja jooksul võid mitme mehe käe all

Foto: uefa.com

8fcf magazine 3/2015

mängida. Samamoodi on mängijatega, enne hooaja algust registreeritakse hulk mängijaid ära ja nädal enne avamängu saadetakse 10-15 venda lihtsalt minema. See on seal täiesti normaalne. Teistmoodi jalgpall.

Itaaliast lahkudes läksid Norra väga kiiresti tagasi. Kas sa ei jäänud muid variante otsima või oli Norra pakkumine nii hea? Pakkumine oli väga hea. Kaua ei läinudki, kuu või veidi rohkem. Nemad olid väga huvitatud, mina ka, pakkumine oli hea.

Nii hea, et lükkasid tagasi ka New York Red Bulli pakkumise? Kusjuures, oli tõesti parem kui New Yorki oma. (Naerab). Seal oleks muidugi olnud huvitav, aga pakkumine ei olnud... Päris see.

Ehk et kui numbrid oleks parlanksis olnud, oleksid läinud Ameerikasse proovima? Arvatavasti. Joel [Lindpere] oli seal juba ees mõned kuud, testimise ajal temaga rääkisin. Aga kogemusena oli Ameerika omamoodi kihvt.

Enne, kui Belgiasse pidama jäid, sahistati su ümber väga suurte nimedega. Glasgow Rangers, Charlton Athletic, Crystal Palace, Leeds United. Paljudega neist sul reaalselt ka enamat kui kuulujuttude tasemel kontakte oli?Rangers oli minuga väga rahul. Peatreener kinnitas, et hommepäev tehakse mulle pakkumine. See aga venis ja venis, hakkasin küsima, et mis toimub. Siis toimus see pauk, käisid rahaliselt põhja ja kupatati karistuseks liigas alla ja tänu sellele oli igasugune uute palkamine välistatud. See oligi ainuke probleem minuga seoses. Väga kahju, et nii läks, see oleks väga kihvt olnud. Aga tänu sellele, et minu Rangersis olek meediast läbi käis, tekkis huvi ka Inglismaalt, Charltonis ja Crystalis ma käisin testimas, Leedsi ma kohapeale ei jõudnudki – see kukkus ära kuna ootasin Rangersi pakkumist, mida konkreetselt lubati. Charltonis taheti mind treeningmängul proovida, aga siis hakkas seal lund sadama – seal on ju kohe paanika, kui väike lumi maha tuleb – ja nii ta katki jäi. Crystal Palace's mängisin ka treeningmängu, aga läks nii ja naa, oleks võinud paremini minna. Pidin lõpuks koondise juurde tulema, nad lubasid mu tagasi oodata, aga pärast oli vaikus. Sinna ta jäi.

Briti saarte jalgpalli oleksid sa iseenesest justkui loodud. Keskmist kasvu, suhteliselt jässakas, väga jõulise mängustiiliga. On see briti vutt üldse midagi sellist, mille poole hing eriliselt õhkaks? Ei ole tegelikult konkreetset ihalust. Hea pakkumise korral muidugi läheks, aga ega ma eriliselt ei õhka küll sinnapoole. Inglismaa jalka-atmosfääri kogeda oleks iseenesest muidugi kihvt!

”Oleksin väga tahtnud koos Jäksiga USA-s mängida!”

JOEL LINDPERE

„Ma olen Enariga palju ja kaua koos mänginud. Inimesena on ta väga kindel tüüp. Ta mõistab huumorit väga hästi, aga ise nalja viskama ei kipu, on üldiselt tagasihoidlik, aga see-eest väga sihikindel. Kui ta eesmärgi poole liigub, siis ega ta eriti teisi ei kuula, usaldab ennast ja oma otsuseid. Inimesena on see suur pluss, karjääri arengu osas oleks võib-olla teinekord kellegi kõrvalseisja arvamuse arvessevõtmine mõnikord kasuks tulnud, kes teab. Lõppude lõpuks on tal olnud ikkagi väga tugev karjäär.

Olime temaga koos ka siis, kui mängisin New York Red Bulls'i ridades. Mina olin seal juba ees, kui tema testimisele tuli. Nädal aega oli ta kohapeal, tal on isegi oma NYRB vorm olemas. Aga pakkumine, mis talle tehti, ei olnud Norrast tehtuga konkurentsivõimeline ja ma mõistan seda täielikult. USA liigas on nn salary gap üsna paigas ja pakkumine oli sellega piiratud. Nii juhtuski, et kui oli aeg treeninglaagrisse liikuda, siis olid mitmed mehed paigas ja Enar ei võtnudki lõpuks NYRB pakkumist vastu. Mõistan teda igati. Samas ei saa muidugi ütlemata jätta, et väga oleks tahtnud Jäksiga koos USA-s mängida, see oleks olnud tõesti vinge! Enari-suguseid kaitsjaid on USA-s väga-väga vähe, ma olen üsna kindel, et tal oleks olnud seal väga hea periood ja kes teab, mis sealt edasi oleks võinud juhtuda.

Tänaselt mängult ootan ennekõike ilusat ilma ja palju publikut tribüünidele. Tuleb võimas mäng, kaks liigaliidrit vastamisi. Endise orakana on minu jaoks muidugi, ütlen ausalt, veidi veider tunne tänasele mängule vastu minna, aga usun, et tuleb hea lahing. Oleme Kaljuga seni kõigis mängudes kiire värava ära löönud ja loodan seda tänagi, aga Flora kaitse ei kingi meile ilmselt midagi niisama lihtsalt. Võib arvata, et mäng algab üsna ettevaatlikult ja hiilivalt. Kõigile Eesti klubidele soovin edu ja palju inimesi staadionitele!”

Endine orakas, praegune Enari koondisekaaslane,

ja Nõmme Kalju FC mängija

TELEFONIINTERVJUU

9fcf magazine

Sel perioodil, mil Floraga enne käesolevat hooaega ettevalmistust kaasa tegid, nihelesid ajakirjanikud ja fännid sosistasid ärevalt. Ootus oli suur. Võid sa täna, kus sa oled end hooaja lõupni Floraga sidunud, ausalt öelda – kas ja mitu pakkumist sa Flora otsestelt konkurentidelt said? Pean siin ennekõike silmas Levadiat, Kaljut jne. Uuriti, huvi oli, aga konkreetseid pakkumisi ei olnud. Peas olin tegelikult valmis mõelnud selle, et kui tulen Eestisse tagasi, siis ainult Florasse. Ei mõelnudki teiste variantide peale.

Eestis paparatsod jalgpallureid ei piira ja taga ei aja. Sina oled oma isikl ikku poolt suhtel iselt pingutusvabalt varjus hoidnud, keegi ei tea sinust mitte midagi. See on sul sihipärane stiil?Jah, ma ei leia, et ma peaks ajakirjandusele ja meediale oma eraelust rääkima. Paljudele meeldib, kui neist palju räägitakse, aga minu elu ei ole ajakirjade esikaante jaoks. Olen tagasihoidlik tüüp.

Eestis on sul siis hea elada?Jaa, väga.

Tänaval ära tuntakse? Eestis? Vähe. Mõned nooremad ehk, kes ise jalgpalliga tegelevad. Norras muidugi, Alesund on väike linn, astuti ligi ja räägiti juttu.

Ja mingeid salapäraseid kiikse sul ka pole? Magusaga ei liialda, ennastunustavalt videomänge ei tambi, kapinurgas suusaorienteerumise karikaid ei peida? Magusaga ei liialda. Või noh, mitte rohkem kui sportlased üldiselt. Erilisi hobisid mul ka ei ole, perekond on mu hobi ja mulle kõige tähtsam üldse.

Nemad on pidanud su elule kõvasti lõivu maksma?Jah, nad on kaasas reisinud ja käinud, see on neile ikka raske olnud. Laps on aasta ja kahekuune, tema sündis meil Belgias.

Lapsele eelistad eestimaist kasvukeskkonda või ei näe ka selles probleemi, et lapsega teise riiki kolida ja teda seal näiteks kooli panna? Pigem ikka Eestis. Kui ta kooli läheb, siis ma olen muidugi juba sellises vanuses, et... (Naerab). 36-37... Kus sa siis ikka selle jalgpalliga enam reisid. Jah, pigem Eestis ikka.

Kui tähtsad sulle su juured üldse on? Oled ka väikese koha poiss tegelikult. Jah, kindlasti on tähtsad. Aga... Vaatame, kuhu elu viib!

Koondises said sa 100 mängu täis, olles ise 29-aastane. Saavutus omaette. Kui palju su suur koondisepagas sind väliskarjääris aidanud on?

3/2015

Ja siis peale Belgiat – pikk vaikuseperiood. Ise hoidsid tagaplaanile, kommentaaride andmist vältisid. Kuidas vaimselt vastu pidasid, aeg ju muudkui venis...Raske oli. Algul polnud midagi erilist, nagu ikka, aga kui see paus muudkui venis ja venis, siis hakkas ikka juba mõistusele ka. Pikk vaikus, teadmine, et varsti tuleb mingi otsus teha... Ei olnud kerge.

Kas see oligi täielik vaikus või olid lihtsalt pakkumised sellised, mis ei ahvatlenud? Mõned pakkumised olid, aga jah, need ei olnud eriti kutsuvad. Üks pakkumine oli selline, mida kahetsen, et vastu ei võtnud. Aga muidu olid sellised... „Huvitavad“ kohad, ei tasunud riskimist.

Oled pigem seda meelt, et liialt eksootilistesse kohtadesse mängima minnes kaod päris pildilt?Väga ei taha jah selliseid kohti, eriti perega kuhugi mingisse ulmekohta minna. Ei teagi, mis see pakkumine peaks selliseks puhuks olema...

Sul on pere alati kaasas olnud?Jah. Naine, nüüd ka laps.

Belgia-periood Lierse S.K.-s oli Enarile seni viimane välisklubi. Nüüd on Jäks tagasi kodukamaral oma väärtuslikku kogemust Flora noorele meeskonnale jagamas ning võtab rahulikult ja sätib sihikut taas välismaa poole.

10fcf magazine

olnud midagi enam, selliseid olukordi tagasi ei vaidle...

Kakelnud sa väljakul ei ole? Ei ole. (Naerab). Meeskonnakaaslasi on ikka kaitsta tulnud ja kaklusi lahutada, aga ise pole osalema pidanud. Pole võib-olla ka sellistes liigades mänginud, kus nii emotsionaalsed inimesed oleks. (Naerab).

Aga lõpetuseks – sa oled 11 aasta järel Floras tagasi. Tunnistad ka ise, et oled pakkumistele välismaalt avatud ja pigem ootad neid. Kas tänane Flora on hea platvorm, kust välismaale edasi hüpata?Väga hea! Eestis parim, tingimused on parimad. Mitte millegi taha pugeda ei ole, treenimiseks ja arenemiseks on kõik eeldused antud ja loodud.

Täna Premium Liigas – 4 vooru, 4 võitu, taga null. Kas näed, et nooremad mehed platsil on julgemad, kui teavad, et selja taga vanad kalad Kams ja Jääger? Ma tahaks loota küll! Kams saab ka varsti 30, ei ole talgi midagi hõisata enam. (Naerab). Ju me ikka anname noortele ka midagi. Meeskonnana oleme väga noor, see väike segu vanemaid sinna sisse annab kindlasti oma väärtuse!

3/2015

Seda vaadatakse ikka. Norras ikka küsiti, et noh, palju koondises mänge on? Ja kui ütlesin, ei usutud. Seal ei ole koondisesse saamine väga lihtne. Välisklubisse saamisel on Eesti mängijal koondisemängude pagas kindlasti väga oluline.

Tänase mängu eelreklaami loosimisele panid oma kapist välja ülimeeldejäävas 2012 EM valiktsüklis kantud koondisesärgi. Järgnenud MM 2014 valiksarjas meil nii hästi ei läinud. Türgis said võõrsil 19.minutil punase kaardi... Ainukese seni.

Ohoh? Ma ei ole vist isegi kaht kollast ühes mängus saanud...

Igatahes, ma vaatasin seda Türgi-mängu. Imestasin, et kuidas kurat Enar nii rahulikuks suudab jääda. Valikmäng, 19.minut, kaheldav punane kaart...Oli kaheldav küll jah. Kohtunikul polnud muidugi midagi teha, ma olin viimane mees, aga viga kui sellist seal polnud tegelikult. Vastaste surve ja publiku surve ja... Tegelikult ma olin ründajast eespool ja meil läksid jalad lihtsalt sõlme. Kohtunikust ma saan muidugi igati aru, mina olin viimane kaitsja ja ega tal seal palju mõelda ei olnud. Korra ajas muidugi ikka väga närvi, aga teha ei

Punane kaart Enarile. 11.september 2012, Türgis. Esimene karjääris ja seni viimane. Kõva saavutus kaitsja kohta, kel selja taga selline pagas koondisemänge. Enar kohtuniku peale viha ei pea, kuigi on endiselt kindel, et veaga olukorras tegemist ei olnud.

11fcf magazine 3/2015

fcfloraKahe mängu vahel. Hetki Flora Instagramist.

Froll on leidnud uue iidoli. Sakari tekee!

Irka totaalne muutumine. Loki. Islandi õudusjutte.

Huumoriarhiividest. The team.

FC FLORA IIFC FLORA II

HOOAEG 2015HOOAEG 2015

14fcf magazine

VÄRAVAVAHID44 - Enri Nurmik 17.11.199652 - Mihhail Kolesnikov 06.02.1995

KAITSJAD3 - Sten Sinisalu 04.02.199634 - Kewin Mataloja 12.07.199340 - Janar Adler 30.06.199742 - Silver Grauberg 26.11.199655 - Hans Joosep Tammerik 30.09.199577 - Sander Lootus 31.08.199582 - Kalev Gustav Keert 01.08.199690 - Romet Ridamäe 05.02.1998

POOLKAITSJAD18 - Tõnu Paavo 14.10.199628 - Randin Rande 28.07.199732 - Alex Sander Sepp 08.04.199536 - Jan Kokla 29.05.199739 - Andrei Sadovoi 21.02.199745 - Eric Pärn 20.08.199680 - Samuel Vard 30.12.1996

RÜNDAJAD35 - Maikel Astur47 - Juhan Jograf Siim50 - Algis Roog

Peatreener: Jürgen HennAbitreener: Paul KaskVäravavahtide treener: Ats KutterFüsioterapeut: Georg Laasik

3/2015

FC FLORA II KOOSSEIS

HOOAEG 2015

JÜRGEN HENN:„Verevahetus on

täpselt paras!”

FC Flora duubelmeeskonna peatreener

Jürgen, Flora duubli eelmine hooaeg oli edukas. Loogikareeglid ütlevad, et tõusule järgneb mõõn, aga täna oleme jälle Esiliiga tabeli tipus. Tegelikult on raske öelda, et kas eelmine hooaeg oligi meie kõige teravam tipp. Eks ta muidugi tõenäoline ole, eelmise hooaja kooslus oli hea segu vanematest ja noorematest mägijatest. Samuti oli pikalt sissekäidud tee ees, klubi losooat ja treeningmetoodikat ja taktikat olid mängijad saanud pikalt omandada. Ei saa ju ka öelda, et varasemad aastad kehvad oleks olnud, ikka lõpetati esikolmikus, karikas võideti häid mänge. Põhi oli laotud, see oli eelmise hooaja võti.

olnud

15fcf magazine 3/2015

Aednik ütleks, et saagiaasta oli hea, aga kas aed on nüüd puhas või? Kes ja kust meile duublisse lisandusid?Nõmme Unitedist tuli laenule Algis Roog. Sillamäelt Kolesnikov, tema tegi meiega juba eelmisel aastal veidi trenni, väga heade eeldustega väravavaht, aga peab natukene saama veel juurde mängulgemist ja taktikat. Alt tuli üles '98 grupist meie Romet Ridamäe, väga hästi on sulandunud meeskonda, trennides millegagi teistele alla ei jää. Tallinna Kalevist tuli lõplikult üle pikalt laenul olnud Alex Sander Sepp. TJK Legionist liitus Andrei Sadovoi, tema on hetkel vigastustega kimpus, treeningkoormused on ikkagi piisavalt mahukad – aga see on enamuse mujalt tulnud poistega nii, varem või hiljem annab keha järele. Umbes pool aastat on see aeg, mis kulub duubli rütmiga harjumiseks, seda on ka varasemad aastad näidanud. Eestis ei ole kõige lihtsam kõrgliiga duublisse saades end kohe kehtestada, lähenemine ja treeningud on ikka midagi muud kui astmed allpool. Kellelgi ei ole lihtne, mingites momentides on kõigil raske ja kõigil läheb aega. Mänguaja osas uutele poistele ei saa kindlaid lubadusi anda. Eks konkurents ole ees juba kõva ja aegajalt tuleb ka ülevalt alla mängijaid, kel minuteid vaja. Aga see on kõik loogiline ja tavaline duublitöö. Kokkuvõttes on koosseis ikkagi vähe muutunud, seda on ka trennidest ja mängupildist näha. Verevahetus on toimunud täpselt parajas mahus. Meeskond on ühtne.

Kas duubli eelmise hooaja eredaima säraja ja esindusse astunud Joseph Saliste kohale vaatasite asendusi juba ka hooaja kestel, kui oli selge, et see mees siit üles tõuseb?Alati vaatame selle pilguga. Kui jääb kusagilt keegi silma, siis jälgime teda ikkagi teraselt hoolimata sellest, kas meil on konkreetselt tema positsioonile kedagi vaja või mitte. Ääremängijatega, kes meie skeemi sobiksid, on üleüldse kitsas käes, nii-et Jossi positsioonile vaatasime mängijat küll, ka sellele mõtlemata, kas Joss läheb üles või mitte. Joss on muidugi supernäide sellest, kuidas mees teeb klubis kõva tööd ja ei lase end sihi paika seadnuna millestki kõigutada. Läks ju tema ees möödunud hooajal üles Kevin Aloe, sama vana kutt, aga Joss ei lasknud sellel end häirida, ei lasknud pähe mõtteid, et miks mina ei saanud, et äkki minust ikka ei saagi esinduse mängijat. Tegi kõva tööd, ei pannud endale asjatuid pingeid peale, kasutas oma aega arukalt. Aloe puhul on juba peale debüüthooaega esinduses muidugi näha seda, et kui ta ülevalt alla mänguaega saama tuleb, siis on ikka duubli poistega vahe sees. Esinduse trennid on ikka esinduse trennid. Ja nii ta peabki olema – ülevalt tulijad peavad näitama, miks nad on üleval.

Duubli read ei hõrenenud aga mitte ainult Saliste lahkumisega. Viljandisse läksid laenule ka Karl Ivar Maar, Ragnar Piir, Gerdo Juhkam ja Erkki

Foto: Gertrud Alatare

Esindusmeeskonna liikmetega miksitud segavõistkond kasutas koondisepausi, et pidada sõpruskohtumine soomlastekõrgliigaklubiga Rovaniemi Palloseura. Hoolimata 0:2 kaotatud mängust näeb duubli peatreener Henn mängus positiivset.

16fcf magazine 3/2015

Kubber. Kõik eelmise hooaja põhimehed. Flora II hetkeks kõrvale pannes – kui vaatad, kuidas Maar Tulevikus lammutab ja Juhkam põrutab peaga väravaid, siis mida Jürgen Hennu süda ütleb? Ühelt poolt on alati hea meel, kui Viljandil läheb hästi (Jürgen on ise Viljandi poiss ja endine Tuleviku mängija – toim.), samuti aga teeb rõõmu, kui hästi läheb mängijail, kelle arengule oled saanud abiks olla ja suutnud nad sedasi ette valmistada, et nad saavad väljaspool edukalt hakkama. Eks nende laenule andmise mõte oligi see, et näha, kuidas nad oma järgmised sammud teevad ja kandva rolliga toime tulevad.

Ehk siis järgmisel hooajal ei ole võimatu, et poisid on tagasi ja hakkavad esinduse materjaliks vormuma? Ei ole üldse välistatud. Kõigi mängijate potentsiaali on muidugi raske ette näha. Mängijate katsetamine kõrgtasemel esialgu veidi nõrgemas klubis on poiste potentsiaali hindamiseks väga hea ja nende edusammud meile märkamata ei jää. Maar on samuti hea näide sihikindlast mängijast, kes ei kammitse end liigsete eesmärkidega. Ta on ju ka nö vanem mängija duubli kontekstis, tegi hooaja eel väga hea ettevalmistuse, sisemine motivatsioon trenni teha oli kõrge ja kusagil ei paistnud välja, et ta oma vanema mängijana eeskujuks olemist ala- või kuritarvitanud oleks. Tegi trenni väga tugevalt ja tema puhul oli ette näha, et ta võib järgmiseks sammuks valmis olla – mul ei olnud talle enam ühtki etteheidet.

Kui hooaja eel loositi välja Tipneri karika veerandnaalpaarid, naeratasid FCF Tallinna Ülikooli inimesed umbes sama magusalt kui iirlased, kui Eesti koondis neile 2012 EM playofdesse vastu loositi. Mina küll ei ole üldse kindel, et neil oleks põhjust loosipotist vastaseks saadud Flora II vastu minnes eriliseks rahuloluks või enesekindluseks. Mida peatreener Henn kostab? Noh, teisest küljest ei julge mina küll öelda, et meie väga hea loosi oleks saanud. On sealgi klubis väga tugevaid mängijaid, kogenuid. Nad mängivad II liigat sellisel tasemel, et ka Esiliiga B-s oleks nad üsna tugevad, nii-et ma ei julge küll öelda, et vahe meie ja nende vahel väga suur oleks. Karikamängud kipuvad ka neid vahesid omakorda tasandama. Tuleb väga põnev mäng. Võib-olla tingis nende kergendatud naeru see, et nad Sillamäed vastaseks ei saanud. (Naerab). Kuigi... Sillamäe vastu oleks võinud isegi mängida, väga huviga tahaks näha, kuidas saame vastu päris tugevatele meeskondadele.

Veidi saime seda nuusutada sõprusmängus soomlaste Rovaniemi Palloseura vastu, kus teisel poolajal meie poolt platsile pandud mehed pea kõik duublikoosseisust tulid. Jaa, ja ma ei ütleks, et me halvasti hakkama saime, eriti selles võrdluses, et tempo, mida meile pakuti oli tavapärase kõrval ikka hoopis teisest puust. Esiliigas sellist väljakutset väga tihti ei esitata. Väärtuslik õppetund kindlasti!

Foto: Marko Saarm / SAKALA

Just sedasi, stiilselt, lõi möödunud nädalavahetusel Gerdo Juhkam Pärnu Linnameeskonna võrku oma esimese kolli Premium Liigas. Tulevik purustas Pärnu tulemusega 5:2. Juhkam koos kolme ülejäänud Flora duublist Viljandi Tulevikus laenul oleva mängijaga sillutab endale Jürgen Hennu valvsa silma all teed Flora esindusmeeskonda. Silmapaistvalt on Tulevikus mänginud ka Karl Ivar Maar.

17fcf magazine 3/2015

MÕTISKLUS

OLE VAIT, MUL ON KOPP EES!

Marek Tiits, FC Flora mängukavade toimetaja

Sellist karjatust nagu peakirjast loeme, saab üsna suure tõenäosusega kuulda iga Eesti vuti pärast südant ja pead valutav jalgpallisõber, kui järjekordselt võetakse seltskonnas jutuks meistriliiga publikuarv. Seda tendentsi on märgata ka näiteks Soccerneti LIVE-ülekandeid jägides, kus alatasa ikka ja aina seesama teema tõusetub. Üha enam leidub seal neid, kelle närv lõpuks vastu ei pea ja kes käratab midagi stiilis „Lõpetage ära oma jura, mängime jalgpalli või loeme publikut või misasja?!”

Mõlemat teeme. Või õigemini peaks tegema. Publikuarvudega manipuleerimine ei ole paraku meie kodumaises vutis mitte midagi erilist ja seni olnud pigem tavapärane praktika, mille üle lokkulööjaid on palju, aga veel rohkem on neid, kellele see asi ülepea korda ei lähe ning seni on sellisele tegevusele läbi sõrmede vaadatud ka jalgpalliliidus.

Enam see nii ei ole. Sel hooajal on EJL võtnud publikunumbri täpse lugemise tugeva luubi alla ning nii võime vist esimest korda koduse liigavuti ajaloos loota enamvähem adekvaatset ülevaadet sellest, mis meie tribüünidel toimub.

Aga mis seal siis toimub? Vaatame. Oskate ehk pakkuda, millisele klubile kuulub alljärgnev numbrijada käesolevast hooajast: 199, 164, 84, 152? Õige, need on valitseva meistri FC Levadia publikunumbrid hooaja esimesest neljast voorust, mis kõik peeti nende niiöelda koduväljakul Sportland Arenal. Kaht neist sain näha oma silmaga ja nende puhul oli tribüünidel maksimaalselt 60 inimest. Kuhu peitusid ülejäänud, võin ainult oletada. VIP-tsooni, tehnilisse alasse, autodesse aia taga...

Dima Kruglovi vinge mäng ei ole piisav, et valitseva meistri publikut mobiliseerida. Kruglov end sellest heidutada ei lase ja teeb platsil endiselt mehetegusid, aga tühjad tribüünid tema selja taga on väga visad täituma ning seda järjepidevalt ja aastast aastasse. Kus on kotermann?

Foto

: Brit

Mar

ia T

ael

Artikkel väljendab autori isiklikke seisukohti.

18fcf magazine 3/2015

Kindlasti on aus märkida, et Sportland Arenast kui meistriliiga kohtumiste sunnitud võõrustajast publikuvaenulikumat staadioni on raske leida - asub see kunstmuruväljak ju oma lahtiste tribüünidega vist küll kogu vabariigi kõige raevukama tuulekoridori meelevallas ning lahtised tribüünid ei paku pealtvaatajaile mingit kaitset ilmastiku võimu eest. Seetõttu saab osa küsimusist kindlasti siit vastuse. Küll aga jääb vastamata põhiline: miks Pärnu, Viljandi ja Tartu suudavad järjepidevalt tuua tribüünidele 300+ inimest ka hoolimata ilmastikuoludest? Kui viimane näide pärineb Viljandi-Pärnu kohtumiselt möödunud nädalavahetusel (vinge tuulega jäises lörtsisajus peetud mängu jälgis 350 inimest), siis Eesti Meistrile esitatav küsimus „mis toimub, mehed?” ei ole absoluutselt pahatahtlik või kiuslik.

Järgmine tuleproov seisab ees viimaste hooaegade mustal hobusel, üllatusvõimelisel FC Infonetil. Lähinädalail ootab klubi ees kolimine oma esimesse päriskoju Lasnamäele, Punase tänava kunstmurule. Veel hiljuti ei soostunud klubi juhid tunnistama, et Infoneti näol on tegemist siiski stiilipuhta vene klubiga, kuid see retoorika näikse viimasel ajal olevat muutunud. Loodan siiralt ja kogu hingest, et Infonet võtab Lasnamäele kolimist tõsiselt ka kogukondlise mõtlemise plaanis ning et suudetakse seal kand maha panna mitte ainult kunstmurule, vaid ka lasnamäelaste südametesse ja meeltesse. Seni mannetuid publikunumbreid näidanud klubile avaneb Lasnamäele kolimisega pealinna suurima asumi, 100 000 elanikuga linnaosa „publikuturg”. On

väga selge, et kui Infonet vähegi ponnistab ja sihipärast ning mõtestatud tööd teeb, sidemeid loob ja inimesi kaasab - ning end ennekõike AUSALT positsioneerib - on juba 1% lasnamäelaste „enda poolele” võitmine metsik edulugu. Ja Eesti jalgpall tervikuna võidab sellest - kõik klubid. Vaadatagu seda mis nurga alt tahes - kes tahab, näeb rahvustevahelist klubipõhist kuuluvuskultuuri ja selle vastandusi; kes tahab, näeb selles kohustust töötada veelgi rohkem ja veelgi paremini, et oma klubi tribüüne täita.

Olgem ausad - tänasel päeval on 1000 püsivat klubi „igal-mängul-raudselt-kohal”-tribüüniltoetajat täiesti käsitlematu suurusega, hindamatu väärtus, millega ei saa täna veel mitte ükski Premium Liiga klubi uhkeldada! Isegi kui sellest ühest protsendist ehk 1000 inimesest / potentsiaalsest Infoneti fännist vaid 10% järjepidevalt staadionile teed leidma hakkab, on alus edasisteks tõsisteks avaldusteks loodud. Infonet, tehke ära, palun! Tooge Lasnamäe Lillekülla, Kadriorgu ja Hiiule, viige ta Tammale, Viljandi järve äärde ja Raekülla, Narva ja Sillamäele ja Paidesse!

Meie tänane vastane Nõmme Kalju kolis käesoleva hooaja eel tagasi Hiiule. Koju. Küll aastaringselt kunstmurule, kuid fännide suureks rõõmuks ikkagi. See sümboolne liigutus, ma ei kahtle selles hetkegi, tõstab Kalju käesoleval hooajal tagasi suurima publikumagneti tiitli nõudlejate sekka. Ka Viljandis, Pärnus ja Tartus ei magata, sest näiteks Tammeka-Kalle, nagu ma sotsiaalmeediajälgijana näen, teeb keset ööd tööd kodumängukorralduse kallal. Noh, jah, ma näen seda keset ööd sellepärast, et ma ise... Teen täpselt sama...

Florale ei tehta möödunud hooaja publikukunni tiitli kaitsmist sugugi lihtsaks. Ja mul on selle üle hea meel! Jõudu kõigile klubidele!

Ja Levadia, palun, hakake tööle. Teie (vähesed) ultrafännid on sunnitud kibedusega tõdema, et Tallinna derbi austav tiitel on aeglaselt aga järjekindlalt langemas Flora-Levadia kohtumistelt Flora-Kalju kohtumistele. Fännid on pika kannatusega, aga sama pika vihaga...

Flora padufännide baas on Premium Liiga lojaalsemaid ja suuremaid. Möödunud hooajal ei olnud harvad juhtumid, kus võõrsile sõites moodustasid Viienda Sektori liikmed kohtumise publikuarvust tubli viiendiku. Eneseuhkust võib selline proportsioon ju kõditada, aga tegelikult indikeerib see, et asjad on kohati ikka väga nutused. Sel hooajal on elavnenud vutifänlus nii mitmeski maanurgas, rõõmsaid uudiseid tuleb Narvast, Sillamäelt, Pärnust ja Viljandist. See kõik annab äsjaalanud hooaja ootustele vurtsu ja põnevust juurde. Kõik staadionile!

Foto: Gertrud Alatare

Foto: Janek Eslon

19fcf magazine 3/2015

NAHKNAHKja natsivuntsidja natsivuntsid

21.august aastal 2011, laupäev. 20 aasta eest selsamal päeval piirasid Nõukogude armee Pihkva dessantpolgu sõjaväelased Tallinna teletorni, kuid taganesid võiduta ning eelmisel päeval taastatud iseseisev Eesti Vabariik jäi püsima. 2011.aasta samal augustipäeval mängiti Teletornist linnulennult paari kilomeetri kaugusel jalgpalli ning dessantväelastele ei mõelnud selle päeva neil tundidel küll keegi. Flora vajas konarlikuks kippuva hooaja rööbastele tagasi seadmiseks Levadia vastu Maarjamäe muruväljakult kindlasti punkte. Ometi toimus peale mängu Eesti jalgpalliajaloo üks inetumaid intsidente, mis paneb tagantjärele küsima, kas intsidendi ühe peategelase mõtted olid jalgpalli juures või keerlesid kaotatud võidupunktide kibedusega segatult siiski 20 aasta taguste sündmuste juures...

Kaunis hilissuvine päev Maarjamäe muruväljakul, Eesti jalgpallimeistrivõistlustel mängitakse 25.vooru kohtumist FC Levadia ning FC Flora vahel. Kipakad tribüünid on rahvast tulvil, oodatakse tulist lahingut, nagu see ikka on olnud nende kahe klubi, koduse vutiliiga kõige kõvemate kivide vahel. Levadia mehed kannavad musti vorme, Flora meeste seljas on rohevalged särgid. Sama nädala teisipäeval Flora kodus peetud kohtumine on lõppenud Levadia 1:0 võiduga. Kõik eeldused raevukaks vutilahinguks on loodud. Flora alustab kramplikult ega suuda oma mängumasina mootorit kuidagi tööle saada. Levadia loob ridamisi võimalusi, Flora kaitseliin peab tõsiselt pingutama, et läbisööstvate Levadia mängijatega toime tulla. Väravasuul seisev Stansilav Pedõk peab mitmel korral otsustavalt sekkuma ja tõsiseid pingutusi tegema, et seljatagune puhas hoida. 19.minutil saab Levadia ikkagi oma tahtmise. Aleksandr Volodin saadab keskkaare servalt värava poole teele pika madala palli, millele Flora kaitsja Karol Mets nii õnnetult pea vahele paneb, et Stanislav Prinsil väravas ei jää reageerimiseks enam aega ja äkiliselt suunda muutnud pall maandub ta selja taga võrgus. Levadia on teenitult juhtima läinud. Kogu ülejäänud poolaja üritab

Flora päästa, mis päästa annab, kuid mängu kommenteerinud Ott Järvela sõnade kohaselt on loodud võimalused vaid „pooletoobised” ega too soovitud resultaati. Poolajapausile minnakse Levadia 1:0 eduseisult. Teisel poolajal jätkub kõik eelmise vaimus. Flora on üritavam pool, kuid Levadia pareerib kõik Flora ponnistused suurema vaevata. Mida lähemale lõpuvilele, seda sagedamini otsivad - ja leiavad - Flora pikad pallid Levadia trahvikastis või selle lähistel toimetavad orakaid. 90 minutit on täis tiksunud ning halastamatu järjekindlusega kaovad ka sekundid kohtuniku poolt mänguajale lisatud neljast lisaminutist. Flora väravat ei paista aga kusagil. 92.minutil saab aga tõelise lollusega hakkama varem ja hiljemgi rohmaka ning tarbetult jõulise mängustiiliga silma paistnud levadialane Andrei Kalimullin, kes peale järjekordse oraka jalast trahvikasti suundunud palli klaarimist Artjom Artjunini poolt Flora mängijale Siim Lutsule (kes on sellele olukorrairooniast pakatavale loole sobivalt täna pallimas just nimelt Levadia ridades) karistusalas küünarnukiga sihilikult ja jõuliselt näkku lajatab. See ei jää mängu vilistavale kohtunikule Kristo Tohverile märkamata ning otsus on ühene - punane kaart Kalimullinile ning

FC Flora 25.juubelihooaja puhul vaatame igas FCF Magazine numbris tagasi klubi ajaloos aset leidnud olulisematele, kurioossematele ning märgilisematele sündmustele.

Del, Postimehe ning soccernet.ee materjalide põhjal kirjutanud Marek TiitsDel, Postimehe ning soccernet.ee materjalide põhjal kirjutanud Marek Tiits

3/2015

penalti Florale! Levadia meeste protest jääb tähelepanuta, Kalimullin saadetakse väljakult minema ning penaltipunktile astub Flora soomlasest poolkaitsja Valeri Minkenen. Ta ei eksi ning Levadia väravavahi Roman Šmiško ennastsalgav hüpe õiges suunas ei suuda väärata tõika, et Flora on pea viimasel hetkel päästnud endale olulise viigipunkti võõral väljakul. Vaid minut hiljem kõlab lõpuvile. Selle minuti jooksul kuhjunud kired ja raev löövad kontrollimatult lõkkele ning lisaks kohtunikke piiravatele mängijatele tormavad platsile ka mõlema meeskonna taustajõud. Olukord on plahvatuslik. Kaamerasilm tabab kohtunikuga seletava Levadia mängija Konstantin Nahki (end. Kolbassenko) ning Levadia mängijalt jõulise tõuke selga saava Flora keskkaitsja Karl Palatu. Murdosasekundi jooksul lahvatab Nahki ja Palatu vahel raevukas sõnasõda ning Nahk asetab vasaku käe sõrmed oma nina alla imiteerimaks vuntse ning viskab sirge parema käe õhku. Kaksipidimõistmiseks ei jää ruumi - Levadia mängija on teinud Flora mängija suunas natsitervituse, andes sellega üheselt mõista, kelleks ta Flora mängijaid peab. Mängu telekommentaator Järvela ehmatus on suur ja siiras. Ja on ka põhjust, sest Nahki žest vallandab väljakul täieliku kaose. Ühtäkki on kohtuniku ümber kähmlev inimmass. Gert Kamsi ja Albert Taari vaheline verbaalkähmlus on kontrolli alt väljumas, Levadia abitreener Hohlov-Simson virutab väljakule pikali sõnasõjast haaratud oraka Markus Jürgensoni ning hetke pärast jagab maaslamavale Jürgensonile hoope juba järgmine Levadia personali liige. Segiläbi on üksteist rahustada püüdvad mängijad, emotsioonidest täielikult kantud ja vihast ähmastunud mehed, personal, kohtunikud - platsil valitseb kaos! Lõpuks olukord siiski vaibub ning meeskonnad võtavad suuna väljaku äärde. Jürgensoni ja Palatu ärritus aga ei taha taanduda, kuid omavahel tõugeldes ja sõneledes lahkuvad lõpuks nemadki platsilt. Konstantin Nahk, kogu intsidendi peaarhitekt vabandab hiljem Levadia kodulehe vahendusel lakooniliselt, nimetades intsidenti inetuks. Nahki sõnade kaalu nullib aga venekeelsele Postimehele antud intervjuu, kus ta süüdistab Palatut provotseerimises, Flora fänne russofoobias ning esineb kaheldava versiooniga oma žestist, mille kohaselt „imiteeris ta vaid kohtuniku käeliigutust.” Samuti väidab ta, et „Palatu tuli minuga rääkima, siis mind tõugati...”, kuigi videopilt sündmusest näitab üheselt, et Nahki žest Palatu suunas toimus vaid paari sekundi jooksul peale Palatu lähenemist ning et keegi Nahki ei tõuganud. Silmnähtavalt ärritatud kuid jõuliselt enesevalitsemisega tegelev Palatu annab vaid hetked hiljem jalgpallistuudios kommentaatori rolli kandvale Indrek Zelinskile oma seletused, libisedes intsidendist üle napisõnalise kommentaariga. Tänaseks karjääri lõpetanud Nahk teenib oma „tähetunni” eest Jalgpallihaiglalt tiitli „Jalgpallijobu 2011" ning jalgpalliliidu distsiplinaarkomisjonilt kolmemängulise keelu. Erinevaid karistusi saavad veel nii koniktis osalenud Flora mängijad kui Levadia personali liikmed. Ka punase kaardi saanud Kalimullin teenib kolmemängulise karistusse.

Karl Palatu unustas „natsiskandaali” kiiresti ning mängis Floras veel 2013.hooaja lõpuni ning siirdus seejärel mängima Paide Linnameeskonna ridadesse. Tänaseks on Kalle, nagu mängijad ja sõbrad teda tunnevad, naasnud kodulinna Pärnusse ning mängib äsja taas Premium Liigasse tõusnud Pärnu Linnameeskonna keskkaitsjana kaptenipaela kandes. Samuti korraldab Karl aktiivselt Pärnu jalgpallielu, viies läbi noorteturniiri Pärnu Summer Cup.Skandaalile vaatamata tuli Palatu koos Floraga 2011.aastal Eesti meistriks. See on tänaseni viimane kord, kui Flora on suutnud meistrikarika koju tuua.

Mine võta kinni, oli see Karl Palatu jõuline füsiognoomia, mis Konstantin Nahkil „juhtme kokku” ajas, väidetav fännide rahvuspõhine diskrimineerimine või kuupäev - igatahes suutis miski oma karjääri jooksul korduvalt virtuoossete karistuslöökidega hiilanud vanameistri endast nii välja viia ja lollustele sundida, et järgmisel hooajal talle enam Levadia ridades ruumi ei leitud. Nahk mängis veel kaks hooaega Infoneti ridades ning lõpetas 2014.aasta hooaja järel karjääri.

20fcf magazine

21fcf magazine 3/2015

TERE, KIA!Jalgpalliklubi FC Flora ja KIA Auto AS sõlmisid koostöölepingu, mille tulemusena saab KIA Autost 9-kordse Eesti jalgpallimeistri ametlik autopartner.

“Kuigi KIA Motors Corporation on UEFA Euroopa jalgpallimeistrivõistlusi toetanud juba aastast 2006, on KIA Auto AS jaoks see esimene kord anda oma panus Eesti jalgpalli toetuseks. Me väga loodame, et meie koostöö sujub kenasti ning see on alles esimene samm pikemast koostööst,” ütles KIA Auto AS Baltikumi müügijuht Margus Ilus.

KIA Rio 2015 loosikampaania algab 11. aprillil, mil FC Flora võõrustab A.Le Coq Arenal Premium liiga 5. voorus Nõmme Kaljut.

„Meil on suur rõõm pakkuda oma kodupublikule Eesti spordis võrdlemisi ainulaadset võimalust saada võistlusele vahetu kaasaelamise läbi sõiduauto omanikuks. Koostöö KIA Autoga on selleski mõttes tähenduslik, et KIA on rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA ametlik autopartner. KIA on tuleviku peale mõtlev autotootja ning Flora on tulevikule mõtlev jalgpalliklubi,“ sõnas FC Flora kommertsdirektor Jaanus Pruuli.

Kampaanias osalemiseks tuleb FC Flora kodumängul täita koos pääsmega saadav kupong ning sisestada see piletikassas olevasse loosikasti. Mängu vaheajal teatakse see õnnelik, kes pääseb osalema lõpuloosimisele. KIA Rio 2015 võitja selgub 3. oktoobril, mil FC Flora kohtub hooaja viimases kodumängus Pärnu Linnameeskonnaga. Täpsem info kampaania kohta on üleval FC Flora koduleheküljel www.fcora.ee/kia-rio-reeglid

KOHVIKKOHALIKUS

MÄNGUPÄEVALKÕIK -15%

WEPLAY SOLARISE KAUPLUSESKÕIK TAVAHINNAGA TOOTED -15%