2013 Aprill

Semestrilõpp

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . apriLL 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Kuidas ma Üliõpilaskonna esinduskogusse kandideerisin? lk 12 Taavi Simson

Miks ma välja langesin: tõsilugu lk 16 – 17 Liisi Kerik

Elu Marsil … lk 21 Peeter Laas

Schenkeri Liiga võit tuli koju! lk 23 Krista Palder

www.ordi.eePärnu mnt 142, Tallinn :: Rotermanni 5 / Roseni 10, Tallinn :: Küüni 5B, Tartu :: Tallinna mnt 19c, Narva

Ordi soovitabWindows 8

Orrdi soovittabWWindowsss 8

Ultratiim on uuenenud!Ordi Ultra valikusse lisandus kaks kerget ja võimsat

Intel i3 ja i5 protsessoriga ultrabooki!

Uus Ordi Ultra i3GH+

• 14” HD mattekraan• Aku: kuni 7,5 tundi• Kaal: 1,7 kg• EST klaviatuur• Windows 8

579 € / 699 €

Uus Ordi Ultra i5GS+

peatoimetaja veerg

APRILL 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA:SANDRA STuMbuRKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILbERG (TTÜ FOTOKLubI)PEAKAANE FOTO: SILVER REINARTPEAKAANE KuJuNDuS: HEIDI TAPERSONTOIMETuS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, MIHHAIL POOLAK, KONSTANTIN JEFIMOVMAKETT: SANDRA STuMbuRTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDuSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJuTA: [email protected]: 630 3621www.TTu.EE/STuDIOOSuS

@STuDIOOSuS 2013 | KÕIK ÕIGuSED KAITSTuD

1920Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesindusStudent Union of Tallinn University of Technology

Peatoimetaja veerg

Armas, Tipikas! Lõpuks on kätte jõudnud aeg, mil uksest välja astudes on tunda jalge all maapinda. Igal kevadel ootan innuga päeva, kui saab kiiruga, ja sealjuures ohutult, sammuda punktist A punkti B, samaaegselt nautides lõõmava päikese soojust. See on uute võimaluste aeg – tärkamine, parandamine ja värsked ettevõtmised on kindlasti märksõnad, mis iseloomustavad kalendriaasta teise kvartali algust. Kõik tegemised ja vahendid, mis on talve tõttu unarusse või seisma jäänud, peavad uue elu sisse saama. Isiklikult otsin kapinurgast välja rulluisud ning iga vähegi ilusa ilma korral kasutan neid oma edasise transpordivahendina.

Rääkides konkreetselt aprillikuust, siis on tegu naljakuuga, mistõttu lähenesime meiegi käesolevale numbrile väikese huumoriga. Kui palju tõde peitub ühes pealkirjas või pildis jääb aga teile nuputamiseks. Pidage vaid meeles, et elu pole kunagi lihtsalt must-valge – igas toonis on ju 50 eri varjundit – ega tasu kõigesse ka täie tõsidusega suhtuda, sest kvaliteet sellest kohe kindlasti ei kannata. Näiteks persoonilugu TTÙ vilistlasega annab ülevaate projektijuhi oskustest ja omadus-test, mida iga kõrgelt hinnatud firma otsib. Suvi on juba kiviviske kaugusel ja praktikale kandideerides tulevad kindlasti need näpunäited kasuks.

Enne veel aga, kui suveplaane tegema hakkad, ära unusta nautida rõõme, mida kevad meile pakub. Nagu eelnevad neli kuud, möödub seegi märkamatult kiiresti.

Dear TUT student, Finally, the time has come when you feel solid ground under your feet when stepping outside. Every spring I am looking forward to the day when I can walk quickly yet safely from point A to point B, while enjoying the warmth of the blazing sun. It is a time of new opportunities – emergence, improvement and innovative undertakings are definitely the keywords that characterize the beginning of the second quarter of the calendar year. All activities and means that have been neglected or not used for a long time have to come alive again. For example, I will open my closet and take out my roller skates and in case of fine weather I will use them as a means of transport.

Speaking specifically of the month of April, then it is a month full of jokes and fun. Therefore, we have also spiced up this number with some humour. It is up to you to figure out how much truth lies in the titles or pictures. Just remember that life is not black and white – there are 50 different shades in every colour, after all – and there is no need to take everything that seriously as the quality definitely does not suffer because of that. For example, the persona story with a former student of TUT gives an overview of the skills and nature of a project manager, which are sought by every highly rated company. Summer is just a stone’s throw away and when you apply for your traineeship, then these tips will be certainly useful.

However, before starting to make your summer plans, do not forget to enjoy the joys that spring has to offer us. Like the previous four months, it will also pass by rather quickly.

Kristiina Štõkova

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . APRILL 2013

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Õhus07 TTÜ KINOKAVA

08-09 Andero Laur: " Hea projektijuht on firmas arva-musliider, oma valdkonna pro-fesionaal, alluvatele õpetajaks ja tellijatele partneriks

10 Student Cap Ceremony – a Freshman Celebrati Day12 Kuidas ma TTÜ Üliõplasesin-dusse kandideerisin13 TTÜ tudengimaja toob letile lastekaubad / Tudengiveeb

Sisukord

Andero

Laur

: " H

ea p

roje

ktiju

ht o

n firm

as

arv

a-

mus

liider,

om

a va

ldko

nna

pro

fesiona

al,

allu

vate

le

õpet

aja

ks ja

telli

jate

le p

art

nerik

sPe

rsoon

Kuid

as

ma

TTÜ

Esin

dus

kogus

se k

and

idee

risin

meie

ülik

ool

Miks

ma

välja

lang

esin

arva

mus

Mask

ideg

a ve

nnask

ond

tudeng

tegut

seb

8- 1 11 208 92 -9


22 Me kõik oleme elementa-arosakesed23 Schenkeri liiga võit tuli koju!24-25 Taavi Merimaa: " Inimene pole mõeldud istumiseks, vaid liikumiseks!"

26 Halva huumori instituut16 VEELEKKESENSOR – tuvastab veelekke Sinu kodus!18-19 Miks ma välja langesin20 Maskidega vennaskond21 Elu marsil...

Elu

mars

il...

teadus

Me

kõik

ole

me

ele

ment

aaro

sake

sed

Kultu

ur

Sche

keri

liiga

võit

tuli

koju

!

terv

isTa

avi M

erim

aa: "

Inim

ene

pole

mõe

ldud

istu

m

iseks

, vaid

liik

umiseks

!"

Sport

32 221 2 42 5-2


KoLUmN

Tere tulemast meie ebainimlikult varahommikuse Estonian-palun-lennake-meiega-Air pardale!Õhkutõus viibib pool tundi ning seda põhjustel, mis kindlasti pole seotud meie Poola päritolu piloodi viinalembusega! Senikaua käime aga üle teie jaoks olulised lennu-liini reeglid!

Õhkutõusmise ajaks palume seisata kõik rasketehnika ning süda-mestimulaatorid. Samuti

palume teil üles tõsta enda ees asuv loperdav kandik, mida me kutsume lauaks. Juhul kui olete viimased 20 aastat veetnud koomas, siis tuletame meelde, et suitsetamine lennukis on keelatud. Palun ärge laske ennast eksitada tuhatoosidest käetugedes! Kui lennu ajal on aknast näha põ-levat mootorit ning suuremat sorti veekogu, siis on teil vedanud! Tõm-make päästevestid selga ning palve-tage uue paavsti poole. Kui vett ei paista, siis palume kenasti pakitud veste mitte avada ning lihtsalt pal-

Kõrvalistuv XXL mõõdus inimene oli oma küünarnukkidega hõivanud käetoe mõlemad sentimeetrid ning matsutas valjult. Teisel pool, otse akna taga urises propelleri tiivik, tuletades meelde ebameeldivaid kaadreid filmist “Vanglaekspress”. Matsutamine läks valjemaks ning mootor tõstis pöördeid. Mõlemad helid olid võrdselt hirmuäratavad, kuid lootsin, et sööja annab järele esimesena. Nii ka juhtus. See viis mu mõtted lendamise headele kül-gedele.

Nii on näiteks lennukis ilusad stjuardessid, kelle käest viisaka naeratuse eest saab vahel isegi kolm tasuta õlut. Jällegi mõnikord kõrval istuv ameeriklane peeretab ning hoides hinge kinni saab tunda magusat kahjurõõmu, vaadates esimese klassi reisijaid enda ees. Õndsas teadmatuses naudivad nad oma 10 sentimeetrit lisajalaruumi ning keskpärase hinnaklassiga vahuveini, kuid vargsi hiiliv kõhu-tuule bukett tuletab neile peatselt meelde, kui kasutu võib raha teatud olukordades olla.

Tulemas on kevad oma vihma, stressi ja vitamiinipuudusega. Tipi-kas, aita hoida elus Eesti õhuliiklust - mine puhkama!

*Lugu on kirjutatud valmis paar kilomeetrit Euroopa kohal.

vetada - suitsetamine on sellistes tingimustes lubatud! Kokkupõrkel maapinnaga tuletame teile meel-de standardse käitumisprotseduuri, milleks on loopida oma kehaosad vägivaldselt laiali mööda kabiini ning süttida põlema. Väike tops va-balt valitud vedelikku serveeritakse teile vahetult pärast õhkutõusu. Estonian-palun-ostke-midagi-Air soovib teile meeldivat lendu! Minu meelest ütles stjuardess midagi sarnast, kuid ma ei kuulanud teda kuigi tähelepanelikutl.

Kõik teavad, et lendamine on muu-tunud väga tüütuks. Tegemist on sisuliselt väga kalli bussisõiduga. Ma ei mõtle seejuures mingit Lux-Expressi sõitu, vaid pigem midagi Tallinna-Autobussikoondise-vana-lkaruse-lõõtsa tüüpi elamusest. Eri-nevalt TAK sõitudest, eeldatakse aga õhubussi puhul, et kõik reisijad tahavad oma maniküürikääride ja püksipannaldega bussijuhile kallale minna. Kui reisijal siiski õnnestub tõestada oma ohutus, siis lastakse ta lahti kaubanduskeskusesse, kus viimane peab viinalettide ning vorstiriiulite vahelt leidma oma peatuse. See bussisõit ise oleneb muidugi väga palju piletihinnast, kuid lihtsa inimesena, tähendab see mulle pea alati seda, et ajakirja lahtivoltimine võtab rohkem ruumi kui lennuliin seda ühele reisijale on eraldanud. Tihti tuleb piirduda ainult kaante lugemisega.

Aleksander VassiljevStudioosuse reporterTTÜ Üliõ[email protected]

Õhus

“VALGE VANGISTUS” E 1.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ 1940. aasta aprillis, kui Kolmas Reich Norrat okupeeris ning britid ja norralased neid takistada üritasid, tulistasid asustamata mägede kohal teineteist alla Saksa pommitaja ja Briti hävitaja. Ellujäänud meeskonnad olid karmide ilmastikuolude eest sunnitud kaitset otsima samast jahihütist. Konfrontatsioon kahe sõdiva riigi esindajate vahel hakkas aga järk-järgult üle kasvama ühiseks võitluseks päevakajalisema vastase, looduse vastu.

“ORATOORIUM VIRU HOTELLILE”

E 8.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ 1972. aastal ehitati Tallinnasse otse vanalinna kõrvale toona monstrumlik modernne ja hiigelmõõdus lukshotell “Viru”, millest sai peagi Tallinna legendaarseim ehitis. Siin filmis tuleb juttu kõigist neist kõlakatest: ärikad, prostituudid, kilekotid, varietee, Elizabeth Taylor, Soome ehitajad, KGB ja mullivann segunevad üheks müütide rägaks, mis on tänaseks kasvanud suuremaks kui see või ükski teine ehitis Tallinna linnas.

“METSIKU LÕUNAMAA ASUKAD” E 15.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ Maagiline, kaunis ja salapärane reis universumi servale, kus ootavad meid ees kartmatu Hushpuppy, metsikud koletised ning sõprus, armastus ja vaprus. Apokalüptilise looduskatastroofi keskel peab kuueaastane kartmatu Hushpuppy leidma ema, keda ta ei ole kunagi näinud, ning päästma oma surmahaige isa. Film pälvis 2012. aastal Sundanceí festivali peaauhinna.

“ARMASTUS” E 22.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ 2012. aasta kiidetuim film, Kuldse palmioksa võitnud ning viiele oscarile kandideerinud “Amour” – “Armastus” on tõepoolest oma pealkirja vääriline. Michael Haneke’se linatoes uurib seda, mida tähendab armastus oma äärmuslikumas olukorras – hetkel, kui kõrvalolev inimene on füüsiliselt lagunemas ning oma elust lahkumas.

“HOLY MOTORS” E 29.04 / 20:00 / ruum VII-226 / pilet: 2€ Prantsuse režisööri Leos Carax radikaalselt sõlmes metafüüsiline fuuga, mille proteuslik kangelane kulgeb kuju muutes läbi inimolemise varjundite. Päeva jooksul kehastab ta mitmesuguseid rolle: kerjusmutt, mõrtsukas ja selle kaksikust ohver, raju rokk-akordionistide orkestri juht, ultraviolettvalguses säravat tantsu esitav 3D-liikumise modell ja Merde (Sitt) – groteskne veidrik.

Lühike vastus oleks, et ta on nagu keskmise suurusega ettevõtte juht - ta on ettevõttes arvamusliider, oma valdkonna professionaal, alluvatele õpetajaks ja koolitajaks, tellijatele partneriks. Sa tunned ta siis ära, kui tema alluvusest kasvavad ettevõttes uued tegijad ja tellijad küsivad teda enda projekte juhtima.

Mis isikuomadusi peaksid pro-jektijuhiks pürgijad arendama?

Täna ehitusteaduskonnas saavad tulevased projektijuhid väga head ehitustehnilised teadmised, kuid lisaks nendele on vaja noorel leida võimalusi kuidas arendada oskusi inimeste juh-timise, müügitöö, finantsi, läbirääki-miste jm alal. Aina kasvav ja kasvav tähtsus on oskusel koostada juriidilisi dokumente, neid lugeda, lisaks erine-vate olukordade tagajärgi mõista, kui peaks osapoolte vahel tekkima vaid-lused.

Kas projektijuhi töö on keeru-line? Teatavasti on tegu inime-sega, kelle vastutusampluaa on päris lai, (töö)ülesanded on vaja täita õigeaegselt, enda ülemus on pidevalt kukil, tellijad hingavad pidevalt selga. Kuidas antud pingega toime tulla?

Kuidas pingega toime tulla peaks küsima iga projektijuhi käest ilmselt, eks neil kõigil omad nipid ole. Kui töö keerulisusest rääkida, siis on igal suure vastutusega juhil oluline näha suurt pilti, osata eraldada oluline ebaoluli-sest. On olemas tegijaid, kes rabavad iga päev hilisõhtuni, aga ikka tulemust ei ole ja teised, kes lähevad kell 17.00 koju, suudavad teha palju silmapaist-vamaid tulemusi. Projektijuht peab tagama, et ehitis valmib kokkulepitud eelarves, ajas ja kvaliteediga, samas kogu protsess peab olema läbi viidud korrektselt ja ohutult. Kusjuures tal

siiski oma vastused täpsustada ja pro-jekt ära kaitsta.

Kas õpingute vältel keskendusite rohkem õppetööle, tudengiakti-vismile või leidsite hoopistükkis aega kooli kõrvalt ka tööl käia?

Täna tagasi vaadates leian, et oleks pi-danud rohkem õppima. Praktikas aga üritasin esimesel kursusel teha oma firmat, mis oleks toonud MP3 mängi-jaid Eestisse ning nende edasimüügiga tegelenud. See tehing aga venis ja kui proovipartii kohale jõudis, olid nad juba tehnoloogiliste uuenduste taus-tal n-ö vanad. Pärast esimest kursust käisin ajateenistuses ja siis asusin juba osalise tööajaga Skanskas tööle. Sel hetkel olid ajad ka natuke teised, ehi-tusbuum oli täies hoos ja tööjõust oli igal pool suur puudus.

Oma esinemisega Võti Tulevikul avaldasite suurt muljet paljudele tudengitele. Mis teemadel vest-lesite ning kas avaldaksite oma põhinišid, kuidas suutsite nii mõndagi tudengit motiveerida?

Seda on meeldiv teada, et mõni en-das täiendavat motivatsiooni leidis. Üldiselt ma sellisesse värki ei usu, et lähed kuhugi motivatsioonikoolitusele ja tõepoolest saad sealt mingi kestva sisemise jõu. Rääkides antud esinemi-sest tahaksin loota, et puudutasin oma loenguga tudengite väärtushinnanguid ja seda, kuidas nad oma tulevikku meie ühiskonnas näevad. Tõeline ja kestev motivatsioon saab tulla ainult inimese enda seest, seda ei saa talle sisse panna.

Esinemises keskendusite projek-tijuhtimise temaatikale. Milline on projektijuht, keda austatakse, hinnatakse ning kellest hoitakse kümne küünega kinni?

Teatavasti on Teie näol tegemist Tallinna Tehnikaülikooli vilistla-sega. Kuidas kulges Teie koolitee ning kas on ka meeles eredaid või lõbusaid seiku, millest oleks soovi pajatada?

Kõige värskemalt on muidugi meeles 24 tundi Georg Kodi ukse taga istu-mist ja ootamist, et saaks puitkonst-ruktsioonide projekti kaitstud. Leidsin sealt endale uusi tuttavaid ja kuulsin muidu lõbusaid lugusid. Kuidagi see asi kujunes nii välja, et läksid 2 tundi enne konsultatsiooniaega kohale, aga juba oli järjekorras 3 tudengit ees. Nende 3 inimese peale kulus hiljem 4 tundi ja kui minu kord tuli, siis oli kon-sultatsioon juba läbi ja kui kohe õigesti esimesele küsimusele ei vastanud oligi üritus läbi. No siis tuli järgmine kord uuesti minna. Nõnda päris mitu korda ja lõpuks kujuneski kokku 24 tundi ukse taga ootamist. Ilmselt oleks roh-kemgi tunde kogunenud, kui ma oleks õppejõu esimese eitava vastuse peale ruumist lahkunud, kuid mul õnnestus

persooN


ANDErO LAur:

"Hea projektijuht on ettevõttes arvamusliider, oma valdkonna professionaal, alluvatele õpetajaks ja tellijatele partneriks"

Mihhail PoolakStudioosuse reporterTTÜ Üliõ[email protected]

Millega tegelete veel töö kõrvalt?

Tüüpilistel õhtutel õpin vene keelt (soovitan seda teha juba varem), veedan õhtuti aega perega (sooviksin ise seda rohkem teha) ja vahel saab sõpradega lõbusalt aega veedetud. Umbes kuuel korral aastas olen Kaitseliidu õppustel, kus meil lapsepõlve sõprade ja sõjaväe-kaaslastega on oma luurerühm ja saab nostalgitsetud. Mõni aasta tagasi sai ka jahiluba tehtud, aga kahjuks viimasel ajal väga tihti metsa ei ole jõudnud.

Mida soovitate praegustele tudengitele, kes soovivad tulevi-kus „kõrgelt lennata“?

Tehke seda, mis parasjagu käsil mak-simaalselt hästi (olgu selleks õppimine,tudengiorganisatsioonid, raamatu-müük USA-s või sport). Soov olla parim kinnistub, te omandate selle oskuse ja kannate seda kaasas terve elu. Kui tööle lähete, olge julged mär-kama ja küsima miks. Tihti tehakse asju sellepärast, et nii on alati olnud, aga noorte inimeste pluss on see, et nad suudavad asja värske pilguga vaadata. Ärge kartke oma arvamust ja mõtteid välja öelda. Kui teid ei kuulata, siis ei ole viga teis, vaid kuulajas.

on väga suured volitused ise otsustada kuidas tulemust saavutada ja kogu selles tegevuses on tema ülemus pigem nõuandja ja abistaja.

Mis vahendeid kasutate enese-motiveerimiseks ning millest ammutate energiat igapäevaelus?

Õnneks ei pea ühtegi vahendit kasu-tama. Usun, et motivatsioon peab su enda seest tulema. Motivatsioonipuu-duse korral tuleb ilmselt enda jaoks fundamentaalselt mõned asjad ümber mõelda. Kui sügaval sisimas on siht paigas, siis on ka motivatsioon ise-enesest olemas. Aga igapäevaenergia jaoks on mul jällegi väga hea vahend olemas - kodus armastav abikaasa ja kaks väikest last, kes toovad naeratuse näole igal õhtul, ükskõik kui keeruline päev seljataga ka pole.

Töötate suurfirmas. Kas head töötajat on lihtne või raske leida?

Väga raske. Alles otsisime äriaren-duse valdkonda kvaliteedijuhti. Meie seatud tingimused olid päris kõrged, kuid siiski saime palju sooviavaldusi. Samas peab tõdema, et seda õiget leida ja temaga kokkuleppele saada on väga keeruline. Tööjõupuudus tipptegijate osas on väga suur.

Oletame, et Teile kandideerib tööle kaks tudengit, üks on keskendunud põhiliselt koo-litööle ning tegemist on tubli õppuriga, kuid teise puhul on tegemist tudengiaktivistiga, kellel on ülihead suhtlemis-ja koostööoskused, kuid hinded on keskpärased. Kellele panustate?

Usun, et parimaid tulemusi saab pari-mate inimestega. Kas sellist tudengit ei ole pakkuda, kellel on väga head hin-ded, suhtlemise- ja koostööoskused?

persooN


ANDErO LAur:

"Hea projektijuht on ettevõttes arvamusliider, oma valdkonna professionaal, alluvatele õpetajaks ja tellijatele partneriks"

ANDERO LAUR

Haridus: TTÜ, MSc Tööstus ja tsiviil-ehitus: Ehitusmajandus ja –juhtimine.

Töö: Äriarenduse juht, Skanska AS

Hobid: Kaitseliit, jahipidamine, lume-laud ja natuke kõike muud.

meie üLiKooL


STuDENT CAP CErEMONY – A FrESHMAN CELEbrATION DAY

“Look to your left and now look to your right. This is not the time or the place, where I tell you that some of the people, who are sitting beside you, will not be seen in the next semester. Just the opposite. These are the people, whom you want to be in contact with. The most hard-working, gifted and successful ones from every faculty.

I was also amongst you a few years ago, recieving my student cap from the Rector and maybe, just maybe some-one from this audience will be giving the very same speech here in the near future.” (a fragment from the TUT Student Union chairman, Stanislav Štõkov s speech) For years, the Student Union of TUT and the Rector of Tallinn University of Technology Andres Keevallik have recognized 100 best starters, whose average grade is impressively high already during the first semester. Same goes for this year, however, this time it is conducted on the basis of a new statute, which determines that those ten freshmen from each faculty and five freshmen from each college, who have completed the full-load study requirement with the highest average grade, receive a student cap with an emblem on it and signed by the Rec-tor. The grey colour of the student cap symbolizes the steely toughness and tenacity in knowledge acquisition of our student body. White is the colour for peace, progress, and high morale. Cherry read expresses joy of life, thirst for action, and glowing.During the academic year of 2012/2013, the student cap was awarded to 103 best starters with two people sharing the same place in three faculties.

This year’s best starters by faculties are:

Faculty of Civil Engineering1. Andres Aava

2. Jana Krivorukova3. Kadi-Liis Minn

4. Karl-Villem Võsa5. Kerdo Koppel

6. Kristina Smirnova7. Marcus Joller

8. Maret Heidelberg9. Robin Mäe

10. Triin Adamson

Faculty of Power Engineering1. Aivar Koodi

2. Aleksandr Kuzmin3. Arseni Borodin

4. Ats Kukk5. Gunnar Kotkas6. Maksim Juura7. Mihkel Laan8. Oliver Pappel9. Risto Rusin10. Siim Pille

11. Tanel Veske

Faculty of Information Technology1. Caroliina Laantee2. Diana Klettenberg

3. Kadri Raag4. Karmo Kuurberg

5. Kaspar Kask6. Katre Metsavahi

7. Marina Nekrassova8. Riho Kadaja

9. Sarah Marion Mikk10. Sergei Tsimbalist

Faculty of Chemical and Materials Technology

1. Betti Nigul2. Jako Siim Eensalu

3. Julia Vetik4. Kadri Toomast

5. Kelly Laane6. Kerttu Pakkonen

7. Priit Tikker8. Sten Sang

9. Triinu Kapp10. Triinu Leif

Tallinn School of Economics and Business Administration1. Anette Järve

2. Anita Antikainen3. Eliisabet Hollman

4. Erika Värimäe5. Janely Põllumägi

6. Janne Aleksanteri Hakala7. Kristina Tšaikna

8. Laura Maasik9. Marelle Ellen10. Olga Pliškina

Faculty of Science1. Aleksei Gvozdev

2. Anastassia Fedtšenko3. Ann Lakspere

4. Anu Hark5. Fidan Nadžafova6. Kristiina Janko

7. Laura Vitsut8. Mariliis Jaago9. Marten Pärg

10. Vladlena Šipoša

Faculty of Mechanical Engineering1. Alo Kuslap

2. Andre Tammik3. Anu Koppel

4. Egert Paadimeister5. Erko Pettai6. Karl Laasik

7. Karolin Rõõm8. Kristjan Jansons

9. Martin Ploom10. Ott Eerik Pärtel

11. Siim Suviste

Faculty of Social Sciences1. Elis Merila2. Julia Kozik

3. Nikita Lumijõe4. Piia Pauliina Kuoksa

5. Piret Klooren6. Piret Ploom

7. Tatsiana Khamichonak8. Toomas Laigu9. Triinu Tapver

10. Tua Katarina Jaatela

Kuressaare College1. Anette Peit

2. Anni-Regina Tammsalu3. Kristel-Riin Rätsep

4. Kristiina Mere5. Liisbet Rosenthal6. Veiko Pavlitšenko

Tallinn College1. Anne Lember2. Eva Ojavee

3. Getter Klaas4. Jekaterina Jetskalo5. Kaitel Männikust

Tartu College1. Epp Ainelo2. Britt Vaino3. Keit Prants4. Sander Ots

5. Viktoria Koppel

Virumaa College1. Aleksandr Gritsay2. Anna Dmitrijeva

3. Konstantin Volkov4. Olga Pentinen5. Taissia Kurova

Congratulations to all of the student cap receivers!

The event was supported by:

Greta ElvaHead of Event ManagementTUT Student [email protected]

TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSSTIPENDIUMIKONKURSS

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste omaalgatusele ja

õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset hariduse omandamist.

Aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutaminevõi silmapaistvus kultuurilises tegevuses;Positiivselt arvestatakse ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks,avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud bakalaureuse õppeastme esimese semestri.

Stipendiumile kandideerimiseks esita:vormikohane isiklik avaldus

curriculum vitaeõpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)

essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"või "Akadeemiline haridus versus reaalne elu"

Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile [email protected]

Täiendav info:Kätlin Reisberg

Stipendiumikonkursi projektijuhtTTÜ Üliõpilasesindus

(+372) 50 19 [email protected]

Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel:

Iga stipendiumi suurus on 320€.

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ON16.APRILL 2013 KELL 16.00


TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSSTIPENDIUMIKONKURSS

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste omaalgatusele ja

õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset hariduse omandamist.

Aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutaminevõi silmapaistvus kultuurilises tegevuses;Positiivselt arvestatakse ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks,avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud bakalaureuse õppeastme esimese semestri.

Stipendiumile kandideerimiseks esita:vormikohane isiklik avaldus

curriculum vitaeõpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)

essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"või "Akadeemiline haridus versus reaalne elu"

Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile [email protected]

Täiendav info:Kätlin Reisberg

Stipendiumikonkursi projektijuhtTTÜ Üliõpilasesindus

(+372) 50 19 [email protected]

Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel:

Iga stipendiumi suurus on 320€.

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ON16.APRILL 2013 KELL 16.00

vormikohane isiklik avaldusvormikohane isiklik avaldusvormikohane isiklik avaldus

õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)õpingutulemuste väljatrükk (dekanaadist)essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"essee (1-2 lk A4) – "Kuidas tagada tudengidemokraatia läbipaistvus?"

või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus või "Akadeemiline haridus versusversus

Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile [email protected]@[email protected]@[email protected]@[email protected]@[email protected]@[email protected]@tipikas.ee

Stipendiumikonkursi projektijuht

TAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ONTAOTLUSE ESITAMISE TÄHTAEG ON16.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.0016.APRILL 2013 KELL 16.00

TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSTTÜ ÜLIÕPILASESINDUSTTÜ ÜLIÕPILASESINDUSTTÜ ÜLIÕPILASESINDUSTTÜ ÜLIÕPILASESINDUSSTIPENDIUMIKONKURSSSTIPENDIUMIKONKURSSSTIPENDIUMIKONKURSSSTIPENDIUMIKONKURSSSTIPENDIUMIKONKURSS

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste omaalgatusele ja on loodud aitamaks kaasa üliõpilaste omaalgatusele ja

õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset õpimotivatsioonile Tallinna Tehnikaülikoolis ning tagamaks kvaliteetset

Aktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamineAktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutamineAktiivne üliõpilaselus osalemine, silmapaistvate sporditulemuste saavutaminevõi silmapaistvus kultuurilises tegevuses;Positiivselt arvestatakse ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks,Positiivselt arvestatakse ka üliõpilase silmapaistvat tegevust TTÜ arenguks,avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.avarat silmaringi, õpiedukust ja häid isikuomadusi.Stipendiumile kandideerija peab olema läbinud bakalaureuse õppeastme esimese semestri.

Dokumendid saata digitaalselt allkirjastatult aadressile

Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel:Stipendium jagatakse kuni kolmele stipendiaadile järgmiste põhikriteeriumite alusel:

Iga stipendiumi suurus on Iga stipendiumi suurus on Iga stipendiumi suurus on

Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasesinduse stipendium TTÜ üliõpilastele


Kallis lugeja, kui sa praegu aknast välja vaatad, avastad, et käes on ap-rill. Kevadsoe päike paitab palet ning kuulda on linnulaulu. Ajal, mil sa seda artiklit loed, on Üliõpilaskonna esin-duskogu valimised juba ühel pool ning tulemused on teada. Praegu, artiklit kirjutades, on valimised veel täies hoos. Sõltumata sellest, kas ma osutun valituks või mitte, otsustasin kirja panna oma kogemused ja tegemised valimiste perioodist.

Otsus kandideerida saabus üsna varsti pärast seda, kui sai teatavaks kandi-deerimisperiood. Sel aastal toimus kandideerimine 4.02 kuni 25.02. Kan-dideerimiseks ei tulnud teha midagi muud kui kirjutada avaldus ja motivat-sioonikiri ning saata need valimisko-misjonile. Tundub lihtne, jah? Lihtsu-sest on asi siiski väga kaugel. Arvan, et motivatsioonikirja kirjutamine on üks kandideerimise kõige raskemaid ülesandeid. Motivatsioonikiri võtab lü-hidalt kokku selle, kes sa oled, mida sa teed ning miks just sina peaksid saama esinduskogusse. Kuna kiri ise on elutu

meie üLiKooL

melt vihjasin inimestele, et tulemas on esinduskogu valimised ning soovitasin näidata aktiivsust ja valima minna.

Viimane etapp kandideerimisel oli valimisdebatt, mis toimus 13. märtsil Tudengimajas. Debati vältel pidid kandidaadid, kes kohale tulid, vastama küsimustele, mis olid esitatud mode-raatori ja publiku poolt. Küsimusi oli nii tõsiseid kui ka huumoriga. Üks tõ-sisema poole küsimusi oli näiteks see, millistele teemadele plaanib kandidaat keskenduda esinduskogusse pääse-misel. Huumoriga küsimustest võiks välja tuua viimase küsimuse, milleks oli: “Kui rektor oleks Chuck Norris, siis kuidas sa tema poole pöörduksid?” Neile, kel ei õnnestunud debatti oma silmaga näha, teadmiseks, et minu vastus antud küsimusele oli järgmine: “Küsiksin, kuidas kube kärab ja loo-daksin, et pääsen eluga.” Sündmused “võttis purki” kohal olnud Tipikas TV. Paarilt kandidaadilt võeti ka intervjuu, sealhulgas minult. Kui tekkis huvi seda kõike oma silmaga näha, ei tule teha muud, kui avada arvuti, minna Tipikas TV kodulehele ning otsida üles antud päeva sündmusi kajastavad reportaažid. Kahju on vaid sellest, et mõned kandidaadid debatist osa ei võt-nud. Valimisdebatt on üks paremaid võimalusi, kuidas oma valijatele silma jääda.

Antud ridu kirjutades ootan pingsalt valimistulemusi. Loodetavasti on for-tuuna mulle armuline!

ja tekkivatele küsimustele vastata ei suuda, tuleb kaaluda igat sõna, mida sa motivatsioonikirja kirjutad. Hea mo-tivatsioonikiri äratab sinu vastu huvi, annab sinust hea lühiülevaate ning ei tekita suuri küsimusi. Tagasiside põhjal sõpradelt julgeksin väita, et vähemasti motivatsioonikirja kirjutamise raske ülesandega tulin ma kenasti toime.

Kandideerimisele järgnes pildista-mine. Pildistamine toimus selleks, et saada fotosid, mis lisatakse motivat-sioonikirjadele. Kandidaatide pildis-tamine toimus 21. ja 28. veebruaril. Pildistamisel sain ma nende valimiste esimese suurema üllatuse osaliseks. Nimelt sain ma teada, kui palju on mul teaduskonnas vastaskandidaate - neid oli tervelt 10. Nii suurt konkurentsi ei oleks ma osanud ka unes ette näha. Kusjuures mitmed kandidaatidest lisandusid kandideerimisperioodi viimastel päevadel. Siit moraal: hopp öeldakse siis, kui on üle hüpatud ehk et väikese konkurentsiga arvesta alles siis, kui kandideerimisperiood on kindlalt läbi.

26.02 - 10.03 oli vähemalt ametlikult valimiskampaania periood. Mina sel ajal otseselt enda reklaamimisega ei tegelenud. Pigem oli plaan enda olemasolu meelde tuletada siis, kui toimub aktiivne hääletusperiood. Seda seetõttu, et sarnaselt kuldkaladega kipub Eesti keskmisel valijal olema lü-hike mälu. Sellele vaatamata tegelesin asjaga vaikselt ka antud perioodil. Ni-

KuIDAS MA TTÜ-ÜLIÕPILASKOONNA ESINDuSSSE KANDIDEErISIN


Taavi SimsonStudioosuse reporterTTÜ Üliõplasesindus [email protected]

TTÜ TuDENgIMAjA TOOb LETILE LASTEKAubAD

TUDENGIVEEB Koostöös teiste kõrgkoolidega oleme Sinu jaoks avanud uue infoportaali Tudengiveeb, kus on tipikatele kätte-saadavad mitmed kõrgkoolis õppimise nipid ja abistavad artiklid ning töö- ja praktikapakkumised.

Artiklid Tudengiveebist leiad artiklid erineva-tel Sulle olulistel teemadel: õppekor-raldus, erialavalik, õppimisoskused, eksamite sooritamine, tervis, stress,

meie üLiKooL

KuIDAS MA TTÜ-ÜLIÕPILASKOONNA ESINDuSSSE KANDIDEErISIN

TuDENgIVEEbkarjääriplaneerimine, tööturule sise-nemine ja palju muudki.

Praktika- ja tööpakkumisedTudengiveebist leiad just tudengitele ja vilistlastele suunatud töö- ja prakti-kapakkumisi, mis on üles laetud ette-võtete ja eraisikute poolt. Lisaks saad Tudengiveebi üles riputada oma CV ja näidata end kui aktiivset tudengit ning head ja potentsiaalset kandidaati erinevatele ametikohtadele. CV üles-laadimiseks ja pakkumiste vaatami-seks pead end registreerima ning sisse logima.

TTÜ karjääriveebEndiselt on avatud TTÜ karjääriveeb

www.ttu.ee/career, kest leiad info kar-jääriseminaride, karjäärinõustamise, karjääritestide, psühholoogi, tuutorite, jpm huvitava kohta. Karjääriveebis saad liituda TTÜ oma karjäärilistiga ja leppida kokku nõustamise aja.

KokkuvõtteksOleme kindlad, et leiad endale Tuden-giveebist ja TTÜ karjääriveebist asja-likke nõuandeid ülikoolis õppimiseks ning sobivaid töö- või praktikapakku-misi.

Leiad meid aadressilt www.tudengi-veeb.ee ja www.ttu.ee/career.

Tule ise ja kutsu sõber ka!

Heiki BeresTTÜ karjääri- ja nõustamistalitus


TTÜ TuDENgIMAjA TOOb LETILE LASTEKAubAD

„Lasteasjade Turg“ teeb koostööd Unicef-iga. Osavõtjad saavad annetada riideid, jalanõusid, mänguasju ja muid tarbeesemeid lastekodudesse üle kogu Eesti. Lisaks turukülastusele pakub üritus seega võimalust anda oma pa-nus heategevusse. Annetamiseks on „Lasteasjade Turul“ eraldi Unicef-i annetusala, kus erineva jaotussüsteemi järgi on liigitatud vastavad kogumis-kotid. Kutsume kõiki Turule Unicef-i annetusalas olevatesse kottidesse asju tooma!

Kohal on ka Naerata Ometi MTÜ, mille eesmärgiks on vahendada abi ühiskonna nõrgematele. Nende tege-vus on suunatud peamiselt puudust kannatavate perede ja erivajadustega laste abistamisele. Naerata Ometi MTÜ eestvedajaks on Help.ee, mis on ühendab heategevuslikke projek-te, viib kokku abivalmis inimesed ja abivajajad. On palju inimesi ning organisatsioone, kes on käivitanud heategevusprojekte, kuid kel pole raha või oskuste puudumise tõttu võimalik end ühiskonnale teadvustada. Nende erilises fookuses on lapsed, loomad ja keskkond.

Lisaks emadele-isadele ja heategevus-likele organisatsioonidele on turule oo-datud ka kõik firmad, kes võivad tulla ennast tutvustama ja oma toodangut

Aprillikuu teisel pühapäeval, 14. aprillil toimub järjekordne heatege-vuslik „Lasteasjade Turg“. Eesmärk on kokku kutsuda inimesi, kes soo-vivad kaubelda lastega seotud asja-dega: riided, jalanõud, mänguasjad jne. Kuna tegemist on heategevus-liku üritusega, on kohal ka Unicef, Naerata Ometi MTÜ ja Help.ee.

Ürituse eesmärk seisneb selles, et vanemad, kellel on kodus seisma või väikeseks jäänud ilusaid riideid, män-guasju ning muid lastetarbeid, saaksid tulla neid turule müüma ning seeläbi lasta oma vanadel asjadel uut elu elama hakata. Interneti teel tehtav müügitöö pole alati väga tõhus, pealegi tahetakse ju ikka kaupa enne ostmist ka katsuda. Eraldi omaette grupi moodustavad ka uute toodete esindajad, kellel on või-malus oma kaupa tutvustada ja müüa.

Müük on ainult üks osa üritusest. Teine ning kindlasti mitte vähemtähtis osa seisneb selles, et kõigil inimestel on võimalik teha heategu ning anda oma panus abivajajate toetamiseks.

müüma ning annetama. Muidugi on mõeldud ka kõige pise-mate tegevuse peale - kohale on kut-sutud Jänku Juss, kes lastega mängib ja lõbustab. Loovustoas on võimalik ka meisterdada ja mängida. Lisaks loositakse välja auhindu. Kohapeal on avatud kohvik, kus lõbusaid suupisteid, kooke ja küpsetisi pakub MaiasMinni.

„Lasteasjade Turu“ meeskonnaks on aktiivsed naised, kellel kõigil on väi-kesed lapsed ja tänu sellele teavad nad väga hästi, kui palju riideid ja asju jääb laste kasvades üle. Peale igapäevase töö ja kasvatustöö on nad seotud ka lasteriiete firmade AtivoEesti Laste-riided ja Preilipood OÜ arendamisega ning MaiasMinni näol maitsvate toitu-de meisterdamisega laste sünnipäeva-deks.

Seekordne „Lasteasjade Turg“ leiab aset Tallinnas TTÜ Tudengimajas ning on avatud kell 10.00-15.00. Rohkem infot turu toimumise kohta leiab kodu-leheküljelt: lasteriieteturg.weebly.com/ või Facebook-ist: www.facebook.com/lasteasjadeturg.

Kui tunnete huvi ja soovite tulla turule müüma, siis võtke ühendust kodulehe, Facebook-i või e-maili: [email protected] kaudu!

Kadriann Tamm Ürituse „Lasteasjade Turg“ korraldaja TTÜ Keemia ja materja-litehnoloogia teaduskond, doktorantAnorgaaniliste materjalide teadus-laboratoorium, insener

Aprill 2013

Aprill 2013

Foto: Marko Viilberg


tUDeNg tegUtseB

VEELEKKESENSOr – TUVASTAB VEELEKKE SINU KODUS!

EWG-TECH OÜ saamislugu ei erinegi nii väga mõne teise start-up i loost: üks ettevõtte asutaja püüdis välja mõelda,

kuidas pääseda suurematest problee-midest, kui tema korteris peaks tek-kima katkiste torude tõttu veeuputus. Olles ise tehnilise taustaga ja kuna ka üks tema hobidest on kõikvõimalike elektroonikavidinate valmistamine, tegi ta valmis seadme prototüübi ma-kettplaadil. Lahenduse idee oli lihtne - seade, mis tuvastaks minimaalsemagi vee korteri põrandal ja sulgeks kiirelt juurdevoolava vee. Pärast maketi val-mimist sai nii mõnelegi start up ile teh-noloogilise poole pealt nõu antud, kuni satuti kokku tiimiga, kes üritas hetkel heategevuseks mõeldud tarkvara luua. Kuna veeõnnetusest tingitud kahjude teema tundus kahele tiimiliikmele huvitav, hakkaski tekkima koostöö. Juhtumisi olid kaks uut tiimiliiget Tallinna Tehnikaülikooli majandusha-ridusega neiud, mis eristab kõnealust start-up i paljudest teisest tehnoloogiat arendavatest ettevõtetest.

Tiimi üks asutajatest ja tehniline juht, Mairo Leier, on Tallinna Teh-nikaülikooli arvutisüsteemide eriala doktorant ja sensorlahendustega tuttav mitmeid aastaid. Varasem kogemus on tal ka mehaanika alal Tallinna Tehnikakõrgkooli masinaehituseriala lõpetamisest ning informaatika alal Tallinna Tehnikaülikooli informaatika eriala lõpetamisest. Elektroonika on olnud tema hobiks 10-aastasest peale ning sensorlahendustega on ta tuttav alates 2010. aastast, kui tema magist-ritööks oli inimese meditsiiniandmeid edastava lahenduse disain ja proto-tüübi valmistamine. Äriarenduse eest vastutab tiimis Helen Tiitma, kes on kõrghariduse omandanud Tallinna Tehnikakõrgkoolis logistika erialal ning 2011. aastal alustas õpinguid Tal-linna Tehnikaülikooli magistrantuuris juhtimise ja turunduse erialal. Alates aastast 2009 on Helen omandanud ko-gemusi projektijuhtimise alal, osaledes mitmete suurte konverentside korral-damisel.Enne loo jätkamist vajab kindlasti täpsustamist, kust on tulnud ettevõttele taoline nimi. Kuna tegeletakse veeleke-te tuvastamisega, viitab lühend „EWG“

inglisekeelsele väljendile Electronic Water Guard ning „TECH“ nime lõpus inglise keelsele sõnale technology. On laekunud palju küsimusi, et miks nimi nii keeruline on, kuid vastuse sellele võib leida eesti vanarahvatarkusest: laida meest, mitte mehe mütsi.

EWG-TECH OÜ arendab veelekete tuvastamissüsteemi, mida on võimalik paigaldada nii kortermajadesse kui ka ärikinnisvara hoonetesse. Süsteem on integreeritav ka erinevate automaati-kasüsteemidega, mis võimaldab teha koostööd ettevõtetega, kes pakuvad terviklahendusi hoonetesse, kus soo-vitakse jälgida näiteks kütet, ventilat-siooni, valgustust, turvaseadmeid jmt. Huvi toote vastu on üles näidanud ka kindlustusettevõtted, kellega on käsil läbirääkimised võimaliku koostöö osas. Tänaseks päevaks on seadet arendatud 9 kuud ning tehtud on ka esimesed installatsioonid: jaanuari lõpus Päästeameti Logistikakesku-sesse Kosel ning veebruari alguses ühe eraisiku korterisse. Alates 2012. aasta oktoobrist on EWG-TECH ka Tehnopol Startup Inkubaatori liige, kus tegeletakse intensiivselt ärimudeli edasiarendamisega kogenud coach-ide juhendamise all.

Suurt rolli ettevõtte arengu soodusta-mises mängis Startup Garage kiiren-diprojekt nimega Summer of Startups, kus 2012. aasta suvel osaleti ning kus õnnestus saada programmi lõpuks au-hinnaline 3. koht. Lisaks intensiivsele koolitusprogrammile, saadi projekti kaudu ka esimene rahastus prototüübi väljatöötamiseks, mis alustava ettevõt-

te puhul, eriti rääkides riistvara ettevõ-tetest, on kriitilise tähtsusega. Eesmärk nimetatud programmis osalemisest oli algselt soov saada rahastust ning töötada terve suve intensiivselt projekti nimel. Võib õelda, et eesmärk ei saanud mitte ai-nult täidetud, vaid lausa ületatud, sest tao-list töömahtu, mille jõudsime suve lõpuks ära teha, ei oleks osanud uneski ette näha. Summer of Startups projekti kaasatud mentorite, erinevate koolituste, töötubade ning ürituste väärtus ettevõttele on olnud asendamatu. Pidev eesmärkide seadmine, ülevaatamine ning korrigeerimine tõi kaasa endaga veel suurema entusiasmi lahenduse edasiarendamiseks. Loomuli-kult ei saa mainimata jätta, et lisaks kogu väärtuslikule teadmistepagasile, pole ju midagi ägedamat, kui veeta suvi haritud inimeste seltskonnas ning saada väärtus-likud kontaktid kogu eluks.

Ettevõtte on 9 kuu jooksul läbi töötanud tohutul hulgal materjali, kuidas oma too-tega teistest paremini eristuda, milline on sobivaim ärimudel, millisele turusegmen-dile läheneda esimesena. See on viinud firma faasi, kus töötatakse muudetud lahenduse kallal, mis on lõppkliendile odavam, aga täidab siiski oma põhiees-märki. Samuti tehakse koostööd erinevate alustavate ettevõtetega, et luua paremini ühildatud lahendused, jõuda tootega ka teistele turgudele ja toetada üksteise aren-gut. Hetkel otsitakse tiimi uusi liikmeid, kes tunnevad huvi riistava arendamise vastu ning tahavad olla osa Eesti start-up kultuurist.

Leia meid üles ka Internetist www.ewg-tech.com ning Facebook-ist!

Helen TiitmaEWG-TECH OÜ äriarendusjuht VEELEKKE SENSOR

SENSOR: Paigaldatakse korterisse.Tuvastab veelekke ja saadab signaali ruuterile.

RUUTER: Paigaldatakse

trepikotta.Saadab veelekke

korral SMSi korteriomanikule

ja korteriühistu esindajale.

MIKS MA VÄLjA LANgESIN: TÕSILUGU

Tahtsin uusi asju õppida, sest gümnaa-siumis ei pakkunud enamik aineid piisavalt pinget. Varsti täheldasin aga, et rohkem materjali tähendab teatud piirist alates väiksemat õppimist, sest kiirustades ei saa süveneda. Kuidas takistada tudengeid aine vastu huvi tundmast? Õppejõud võib küll seletada ja isegi nalja visa-ta, aga süsteemil on salarelv. Loengu tempo. Õppimisnaudingu probleem laheneb, kui on kõrvaldatud ohtlik nähtus nimega arusaamine. Huvi ja arusaamine – kui need kaks häirivat elementi puuduvad, siis on välistatud ebameeldiv olukord, et üliõpilane hak-kab, jumal hoidku, initsiatiivi ilmuta-ma, õpiku abita midagi ise leiutama või loengus aktiivselt osalema.

On aga visasid juhtumeid. Nad püüavad järjekindlalt asju selgeks saada. Luba-matu. Et ei tekiks mingit

omaloomingut ja soovi süvitsi minna, on vajalik surve, näiteks teadmiste kontrollid. Tudeng peab kiirustama, sest stress ja unepuudus on parimad vahendid õppeprotsessi seiskamiseks. Samuti tuleb kasuks see, kui töö või-maldab tuupimist, mitte ei eelda loo-mingulist lähenemist. Tuima tuupimi-se suurim vaenlane on aga intuitsioon. „Õnneks“ on intuitsioon reaalainetes alatähtsustatud. Formaalne esitus, näidete vältimine ja teooria rõhuta-mine tagavad, et õppimine ei toimuks loomulikul moel, näidetelt üldistades. Uuri Morris Kline’i raamatuid ning võib-olla vaatad uue pilguga sellele, miks sa programmeerimist, füüsikat või matemaatikat ei oska. Mingil põhjusel kaldutakse arvama, kui tudeng midagi tegemata jätab, juhtub see laiskusest, halvast ajakasu-tusest ja edasilükkamisest. Samas, kui A-st järeldub B, ei pea aga B-st veel tin-gimata järelduma A. Kui oled midagi õppinud, oled selle nimel tõenäoliselt vaeva näinud. Kui oled millegi nimel vaeva näinud, ei tähenda see veel, et oled targem. Kuidas on võimalik palju õppida ja siiski mitte aru saada? Loeb see, kui-das sa midagi teed. Kui tuubid seda, mida peaks mõistma, kui kasutad oma õppimisstiili või tasemega sobimatuid materjale, kui oled sunnitud kiirus-

September. Sean end sisse esipingis. Tüütan õppejõudu küsimus-tega. Funktsioonid, epsilonid ja deltad, piirväärtused... Loengud on huvitavad ja humoorikad. See aine on täiega lahe! Oktoober. Loen süstemaatiliselt õpi-kut, konspekteerin definitsioone ja tõestusi. Püüan vähem omaloomingut teha. November. Õpin. Teadmistes on kusa-gil hiireaugud, sest kohati võin tundide viisi õpikut lugeda, kuid kohale ei jõua. Õppejõud on abivalmis, kuid kiirustab. Seega tuleb rohkem õppida kodus. Ja ka tuupima hakata, sest tööd tuleb teh-tud saada ja kõigesse süveneda ei jõua. Mu magamamineku kellaaeg hakkab tasapisi häirima. Kella ühest liigub see kahe-kolme kanti. Siis lõpuks neli, viis. Alguses oleks paar nädalat nagu kogu aeg energiajoogi peal – täielik eufoo-ria. Kahjuks ei jätku seda kauaks. Min-gil hetkel ei suuda enam õhtul õpikut avada. Vaatan sellele otsa kella viieni hommikul. Lõpuks teen lahti. Enam ei saa midagi aru. Ei mäleta, kuidas magama jäin, kuid kell kuus ärkan näoli õpikus, pabereid ja pastakaid täis voodis. Unes nägin integraale ja see ei olnud kena. Detsember. Kadestan hea mäluga tüü-pe. Olen loll nagu lauajalg. Käin kogu aeg järeltöid tegemas. Õpin, ei oska, viskan paberi ära ja lähen minema. Ma ei puuduta enam elu sees vabataht-likult matemaatikat, sest olen andetu käpard. Tean, et matemaatika on ilus, kuid enam mitte minu jaoks, sest ma ei oska loogilisi ideid kreeka tähtede ja arusaamatute sümbolite rägastikust välja lugeda. Veebruar. Sean end sisse esipingis. Närin pastakat. Olen uudishimulik. Nüüd siis mitme muutuja funktsioo-nid? Analüüs II ei ole jah kohustuslik, mis siis? Kõik rebased teevad mingi hetk suu-red silmad materjali koguste peale. Laskusin sõpradega tulistesse vaid-lustesse teemal, et pooliku arusaami-sega pähetuubitud faktikogum ei ole haridus, vaid mõttetu enesepiinamine. Mida rohkem, seda parem? Alguses võtsin selle filosoofia südamest omaks.

Käes on teine semester ja miski, mida võib nimetada kevade esimeseks päevaks. Võtan kindad käest. Astun

mõnuga lompi. Ja veel ühte. Mõtlen just aset leidnud filosoofilisele vestlu-sele ning mul hakkab piinlik. Ma pean end käsile võtma, suhtuma õppetöösse nagu täiskasvanud inimene. Mitte, et mu suhtumisel oleks varem midagi viga olnud - pühendasin õppimisele kogu vaba aja. Ma üritasin, aga asju tehtud ei saanud. See artikkel tuli nürilt aus ja mürgine. Järgnev ei ole kuidagi mõeldud kriiti-kana kõigi ja kõige pihta. Loomulikult oli TTÜ-l ka häid külgi. Olen tänulik õppejõududele, kes tegid loengud hu-vitavaks ning ilmutasid kannatust, kui vahetunnis õpikuga nende juurde tulin, mõne asja peale õnnetu kassipoja nägu tegin ja selgitusi küsisin. Esimene semester. Avastasin, et üli-kool on nagu must auk, mis jäägitult endasse neelab, kuid mul ei olnud selle vastu midagi - olin uue olukorra suhtes uudishimulik. Osad tunnid, põhiliselt sissejuhatavate humanitaarainete loen-gud, kus õppejõud materjali lihtsalt monotoonselt ette loeb, on meeletult igavad, kuid mitte palju hullemad kui gümnaasiumis. Hiljem sain aru, et algusesse on lükatud kõik lihtne. See vähendab väljalangevust. Ka esimene erialane aine oli petlikult lõbus – täht-aegadeta kodutööd, mille kõrvale ei käinud kolm lehekülge detailseid nõu-deid, milline lahendus täpselt olema peab.

Esimesel semestril oli põhikü-simuseks, kas olen loll nagu lauajalg või siiski õppimis-võimeline. Võtkem näiteks

matemaatilise analüüsi, kõigi rebaste hirmu ja hukatuse, ühtlasi ka ühe mu lemmikainetest, mida andis suure-pärane õppejõud. Lahkan just seda, et keegi ei arvaks, et tudeng kritiseerib vaid asju, mille mõtet ta ei näe või mis talle vastukarva on. Analüüs sobib üldistamiseks väga hästi, sest tegu ei ole ainsa ainega, mis paljude tudengite jaoks mõtet ei oma. Mujal on olukord sageli samasugune või (kui lisame mit-teabivalmi õppejõu ja kehvasti organi-seeritud praktikumid) palju halvem.

arvamUs

Liisi KerikTallinna Ülikool


Mul on sulle isiklik palve. Kui oled märganud kedagi, kes viimasel ajal õppimise üle viriseb ning näeb välja nagu üritaks järjekindlalt hakkama saada viie unetunniga ööpäevas, puu-dub loengutest kahtlaselt palju ning ei suuda ka (sinu meelest!) kõige liht-samaid kodutöid valmis teha, siis ära ütle: ,,Kui sa ainult üritaks, saaks sa hakkama!“ Lihtsalt kallista.

Kui oled ise akadeemiline ka-tastroof, kes kell neli öösel õpikut vastu seina loopida tahab, sest ei saa ikka veel

midagi selgeks, kui ainuüksi loengusse näole andmine su entusiasmi hävitab, kui küsid endalt, kas kukud sel semest-ril läbi peaaegu kõik ained või ainult pooled – siis ära mõtle, et oled rumal ning su suhtumisega on midagi valesti. Lihtsalt pea meeles, et uudishimu pa-kub rohkem rõõmu kui tuim retsepti-raamatu järgimine.

neid on palju – kukuvad läbi või esita-vad võõraid koode. Kahju, et õppejõud koodiplagiaadi ulatust ei tea – muidu revideeritaks ehk metoodikat. Siiralt kahju, et keegi pole teinud statistikat, kui suur osa teise kursuse tudengitest ei oska isegi ühte triviaalset sorteeri-misalgoritmi kirjutada. Keda haridusfilosoofia huvitab – ot-sige Internetist üles selline tekst, nagu Lockhart’s Lament. Paul Lockhartíl on igavuse, arusaamatuse, konveier-meetodi ja tuupimise teemadel palju rohkem öelda kui mul. Hoiatan – antud essee võib ‘õppimismotivatsioonile’ lõpliku hoobi anda ja sütitada tege-liku huvi. Mind innustas see mitte alla andma ning tuletas meelde, et kontrolltööst läbisaamine ja haridus on erinevad asjad.

Räägitakse, et ülikoolis tuleb ise õppida. Vastutus, distsip-liin, motivatsioon... Vaban-dused. Mis on õppejõu roll?

Materjal ette lugeda? Selleks on raa-matukogu. Õppejõud peaks suunama, seletama, tudengite uudishimu ärata-ma, küsimustele vastama. Kas see, et tudengil on soov teadmisi omandada, tähendab, et võib seletused otse mater-jalist maha lugeda midagi uut lisamata ja ikka tunnis kohal käimist nõuda? Küsimustele mitte reageerida? Ma-terjalist läbi tormata tempoga, mis on jõukohane ehk ühele tudengile sajast? Metoodika loeb. Milleks loengus käia? Et kirjutada konspekt, mille järgi hiljem tuupida? Ka siin on midagi valesti. Konspektee-rimine on pahe, mida hoiavad käigus laisk tudeng ja laisk õppejõud. Loeng peab olema ideede vahetamise aeg. Vale on see, kui õppejõud pooleteise tunni jooksul kordagi ei küsi, kas kõik on arusaadav. „Küsige küsimusi, aega on,“ on parim, mida õppejõud teha saab, et tudengid tegelikult õpiks. Väär on ka tudengite käitumine. Selle ase-mel, et mõista asja tegelikku toimimist, asetame arvud valemisse ja teeme näo, et kõik on korras. Novembris sain aru, et kukun kolman-dal semestril pooled kohustuslikud ained läbi. Unetutest öödest ja arusaa-matutest juhenditest läbinärimisel on mingi piir. Detsembris võtsin julguse kokku, kirjutasin Tallinna Ülikooli ning sain teada, et koolivahetus on või-malik. Eksimine on inimlik, soovima-tus oma vigu parandada on saatanast. Niiviisi sai minust matemaatikatudeng.

tama, lepid poolikute arusaamistega. Võib-olla üritasid alguses, aga tempo oli liiga kiire ja ei suutnud sammu pidada ning nüüd on aine muutunud arusaamatuks ufopornoks. Tulid teised kodutööd vahele ja lihtsalt ei jõudnud või hoolitsesid solvavad märkused esi-meses tunnis selle eest, et aine suhtes psühholoogiline tõrge tekiks. See on nii armas, kui sinuga riieldak-se, sest sa ei oska kasutada mõõteriista, mida eales varem käes hoidnud ei ole või kui sind vaadatakse nagu idiooti, sest sa ei oska küsimusele vastata. Ei tohiks luua teadmiste omandamisele nii otseselt vaenulikku keskkonda, lihtsalt ei tohiks! Kas on vaja öelda, kuidas ma vihas-tasin, kui sain semester hiljem teada, et eemaletõukavad arvutused, mida laboriaruannete jaoks vaja oli, ei ole suvalised, vaid seal on oma loogika, mida keegi meile ei seletanud? Ma ei naudi andmete valemisse toppimist, kuid võin seda teha, kui mõistan, millega on tegu. Kui ei mõista, ootan kõrvalist abi või võltsin arvutuskäigu ja keskendun tulemuse söödavaks vor-mistamisele. Õige arv numbreid pärast koma on tähtsam kui see, kas sain aru, mida üldse leidsin. Loomulikult ei ole laborgi avastusretk paeluvasse füüsi-kalisesse maailma, kus sa tunned end nagu Newton, kellele õun pähe kuk-kus. (Jah, oma naiivsuses olin just seda eeldanud.) Süsteem tagab, et avastuse ebakindlusest ja võlust pole jälgegi. Loed juhendi läbi - tulemus on ette antud. Sa ei pea hüpoteesi püstitama. Eksimisruumi ei ole. Lihtsalt - jõua, õige, tulemuseni.

Informaatikute õppekava on eral-di teema. Nad on ametlikult ja plaanipäraselt mõistetud kordu-valt ämbrisse astuma. Erialaste

ainete praktikumid on ülerahvastatud, kehvasti organiseeritud ja kiirustavad, mille tulemusel ei ole neist kuigi palju kasu. Usun, et ei liialda, kui ütlen, et seal ei õpita. Lisaks see kurikuulus jõnks õppimiskõveras. Java, HTML, CSS, Javascript, Python ja PHP ühe semestriga on tõesti tore, kui esimesel aastal oli kokku vaid kaks uut keelt. Ei tasu mu argumente maha kanda ka et-tekäändel, et valisin vale eriala. Mulle vist meeldib programmeerimine, kuid kasutud praktikumid ja kodutööd ei aidanud sellele kaasa. Ma ei saa aru, miks peavad kõik ühesugust ülesannet tegema. Loomingulisus tuleb tappa? Kuidas siis programmeerimisained sooritatakse? Kes ei oska õppida – ja

MIKS MA VÄLjA LANgESIN: TÕSILUGU

arvamUs



goNZo

Peitudes maski või meelelahu-tuse taha on narrid, kunstni-kud, koomikud (jne) saanud aja jooksul immuunsuse öelda

avalikult välja seda, mida keegi teine ei söanda. Lähiajalugu on näidanud, et tõsimeelselt ideede levitamine ja liidriroll võivad lõppeda tõsise tina-mürgitusega, eriti kui sõnumiks on status quo muutmine ja rahu maapeal. Gandhi, Dr. King, vennad Kennedy’d, Lennon – kõik 20dal sajandil üritajad said kuuli pähe. Tundub, et me pole selle jaoks veel päris valmis. Internet ja infoühiskond on muutnud kogu mängu. Oluliste ideede taha kogune-vad inimesed, keda ei ole võimalik isiklikult rünnata, naeruvääristada või tappa. „Anonymous“ on häktivistide liikumine, mis opereerib just sellisel põhimõttel.

Alguse sai liikumine grupist lõbusa-test nohikutest, kes veetsid liiga palju aega 4chan-is. Kuid siis sattus üks neist pahuksisse saientoloogia kiriku-ga ja grupp hakkas aktiivselt kirikut trollima. Saientoloogidele sõnumi saatmiseks kasutati esmakordselt nime „Anonymous“ ja massmeeleavaldustel 2008 aasta veebruaris soovitati kõigil kanda maske, sest saientoloogid on kuulsad oma kriitikute ahistamise poolest. Sealt edasi endasi liikmete ja operatsioonide arv plahvatas. Neist olulisemateks on lahing USA vabadus-te eest ja teine kähmlus „bänksterite-ga“, kes valitsused pantvangi on võtnud ja üha suuremat katust nõuavad.

Tuleb nõuda, et kuigi kasutades ille-gaalseid meetodeid, on häktivistidel moraalselt tugevam käsi. Obama kirjutas alla NDAA-le ja pommitab droonidega inimesi surnuks ilma iga-

MASKIDEgA VENNASKOND

mene olemasolev juhend, kuidas riigid peaksid käituma kõbersõjas. President Ilves kaitseb Eesti au ’twittersfääris’, näiteks hiljutine vihanet säutsumine Paul Krugman’iga. Siit ka märkus kõigile, kes seda institutsiooni ebaolu-liseks peavad. President on see, kes ad-ministreerib Eesti Facebook’i kontot ja promob riiki sotsiaalmeedias. ACTA vastased meeleavaldused tõid tuhan-deid tänavale ka Eestis, mis näitab, et Eestis on palju inimesi, kes on valmis oma digi-reliikviat kaitsma. Muidugi paljud tulid tänavale maskid peas.

Guy Fawkes üritas õhku lasta süm-bolit, nüüd on temast endast saanud uus. Time’si 2011. aasta persoon oli protesteerija. Revolutsiooniline hõng on kõikjal maailmas. Kes on see postmodernistlik Robin Hoodi vennas-kond, mis põhjustavad sellist peavalu mõjuvõimsatele organisatsioonidele ja on kuulutatud ohtlikumaks kui terro-ristid. Igatahes on nad vennaskond, kes ei anna alla ega andesta. Ja neid peaks ootama. FBI juba infiltreerus gruppi ja häkkerite grupid on tihti luureagen-tuuride sidemetega, seega ei tasu olla naiivne. Kuid huvitav meem tänapäeva ühiskonnas kindlasti.

suguse kohtuprotsessita ja on endiselt Nobeli rahupreemia laureaat. Sõda on rahu. Vabadus on orjus. Võlg on rik-kus. 16 triljonit dollarit võlgu – jah, me suudame seda ära kulutada. Neid tuleb uskuda, sõjapidamine on kallis. 99% liikumine ja Wall Street-i kuritegeli-kule tegevuse vastu protesteerimine on 17ndast septembrist 2011 jätkuvalt kestnud ning arenenud. Alguses mitu nädalat meedia poolt ignoreeritud, kuid nüüd on „Occupy“ liikumine glo-baalne sensatsioon.

Kõik pole selliste arengutega rahul ja ka USA luureagentuurid on hiljuti tun-nustanud küberrünnakud ja –spionaaž on kujutab USA-le suuremat ohtu kui terrorism. Leke maksab kallist hinda ja karistused on vastavad. Sõjakopterid-raama avalikkuse ette toonud Bradley Manning on silmitsi eluaegse vang-lakaristusega ja Wikileaks’i asutaja Julian Assange on pidanud juba varsti terve aasta Ecuadori saatkonda hii-nakat tellima. Ka maskidega vennas-konna liikmed on pidanud seadusega silmitsi seisma. Samas „bänksterid“, kes on jäänud vahele siseinfo kasuta-misega ja turu manipuleerimisega, on endiselt vabaduses.

27. märtsil ületasime mõttelise joone, mis tähistab asjaolu, et Eesti rahvas on olnud vaba kauem kui kunagi varem. „Meie reliikvia on vabadus!“ Kas see on endiselt tõsi? Ärkamisaja üks mõt-tekõlksudest oli, et kuigi eestlased on arvult väiksed, oleme vaimult suured. Eesti on infoühiskonnana on kindlasti silma paistnud ja kübermaailmas me kindlasti üritame olla samaväärsed endast palju suurematega. NATO kü-berkaitsekeskus asub Eestis ja hiljuti avaldatud „Tallinna manuaal“ on esi-

Anonüümne

teaDUs

MASKIDEgA VENNASKOND … on võimalik, kuid endiselt leid-mata. NASA „Marsi Teaduslabora-toorium“ (Curiosity) saadeti teele li-htsa missiooniga selgitada välja, kas meie naaberplaneet on kunagi olnud võimeline toetama elu oma pinnal. Selleks varustati kulgur kümne eri-neva teadusinstrumendiga (millest olulisim on ehk keemiliste elemen-tide analüsaator) ja 17 kaameraga ning saadeti „punase planeedi“ ühte madalamasse piirkonda – Gale’i kaatrisse. Maandumispaiga valik oli missiooni juures ilmselt su-urim „õnnemäng“ ja NASA tead-lastel tuli teha keeruline valik. Peavõitu pole küll õnnestunud leida, kuid pinnases leiduv savi viitab, et kaatris eksisteeris kunagi mageda veega järv. Märtsi keskel analüüsis kulgur kivimipuru, mille tulemusena tuvastati nii väävlit, lämmastikku, vesinikku, hap-nikku, fosforit, sulfaate, sulfiide, kloori kui ka süsinikku. See viitab võimekusele toetada mikroobide elu. Uurimismeeskonna juht John Grotzinger oletas, et vesi voolas seal vähemalt kolm miljardit aa-stat tagasi ja et see kõlbas juua. Uurijatel esineb küll kahtlus, et leitud süsinik võib olla Maalt kaasa võetud saaste puuri pinnal. Kordus-proov võetakse maikuus, sest sel kuul on kommunikatsioon kulguri-ga Marsi asendi tõttu raskendatud. Igal juhul ollakse aga põnevil, kui ligi tonni kaaluv ja 2,5 miljardit dollarit maksev „ratastel labor“ si-irdub oma peamise sihtkoha Mount Sharpì mäe poole, mis asub sellest hetkel umbes 5 kilomeetri kaugusel. Saadud avastus on muutnud uuri-jad ka orgaaniliste ühendite avas-tamise suhtes optimistlikumaks. Curiosity missioon on saanud sotsiaalmeedia poolt suurema

huvi osaliseks kui ükski teine kosmosemissioon. Facebook ja Twitter kihavad. Pole ka ime, sest NASA tihe koostöö kunstnikega on viinud väga nauditavate ani-matsioonide sünnini. Aastaid ta-gasi käisin „Opputunity Rover’i“ teemalisel NASA seminaril ja ettekande meeldivaks vahepeal-aks olid animatsioonid sellest, mis kõik oleks võinud robotiga valesti minna - õnnetutest maandumist-est marslaste vahelesegamiseni. Seetõttu on suurepärane saavutus, et nad selle labori tervelt Marsi pinnale toimetasid ja suurim error on seni olnud ainult pearaali kin-nikiilumine (selle artikli ilmumise ajaks võib see küll juba terve olla). Hoolimata sellest, kas Curios-ity leiab Marsilt elu jälgi või mitte (panustaks ilmselt sellele), võime olla õnnelikud seni ainsal elu leiu oaasil – planeedil Maa. Küll aga pean nõustuma NASA uurimis-grupi mantraga, kui me ei lähe ja ei uuri, ei saa me ka kunagi teada.

ELu MArSIL …Peeter [email protected]



Konstantin JefimovStudioosuse reporterTTÜ [email protected]

KULtUUr

ME KÕIK OLEME ELEMENTAArOSAKESED

sele (etanoolsele) hingeavanemisele ja seksuaalsele vabadusele (muide viimasele annavad meeldejäävat tooni loendamatud, charlesbukowskilikus-poolrämedas stiilis kirjeldatud sek-suaalvahekorrad). Lehekülgedest hoo-vab aga tõsiasi, et praegune Euroopa on sõlminud Saatanaga lepingu ning põleb nüüd ahastavas ja verdaurutavas faustitules. Siit tulenevad ka autori enda heuristilised prognoosid meie armsa Euroliidu tuleviku kohta. Raa-mat pidurdab oskuslikult me rutiinsete, materialistlike ja oportunistlike elude saamahimuliku veduri.

Osake on intertekstuaalne ning selle sügavikkudes peituvad loendamatud lisasõnumid. Argilugejale pole see ilmselt meeldiv, sest teksti integreeri-tud tagamõtted vajavad lisaks tavali-sele lugemisele veel täiendavat taus-tauuringut. Näiteks need, kes ei tea, mis on Bhagavad-Gita ja Tao Te Ching või ehk pole kursis Kanti, Plato või Nietzsche põhipostulaatidega, peak-sid kindlasti lugemise mingiks ajaks lõpetama ja matemaatiliselt väljendu-des - konkreetse tundmatu leidma või avaldama, sest see on käesoleva (või ükskõik millise) raamatu mõistmisel ääretult oluline.

Houllebecqi kirjutusstiil on mahe ja sujuv nagu pehme-tes lainetes hõljuv lootsik noore armupaariga. Autor ei

hoiata ootamatute hüpete eest tegelaste ja sündmuste kirjeldamisel ning kui lugeja pole just sõber nn teadvuse-voo-luga, siis võib see tõik kujuneda üsna võõrastavaks elemendiks. Ometi ei mõju säärased lennud ühelt planeedilt teisele hoopiski hirmu- või jälestust-äratavana, vaid vastupidi - tekitavad ehk ainult mõnusat rahulolu.

Millest see raamat siis lõpuks räägib? Elufüüsikast? Armastusest? Õnnest?

Kui mõni autor, kes on oma loominguga piisavalt tun-nustust ja austust saavuta-nud, tembeldatakse avaliku

(ilukirjandusliku) rahu valvajate poolt (NY Times, Guardian jm) kui rassist-lik, meesšovinistlik, pornograafiline ja räpane, siis on avalikkuse tähelepanu enam kui kindlustatud.

Michel Houllebecq’i raamat „Elemen-taarosakesed“ oma lugejaile armu ei anna ning sunnib neid läbi elama kõige ilusamaid ja valusamaid emotsioone. Ja see tunne on ekstaatiline. Raamatu näol on tegemist imelise ülla-tusega, sest tõele au andes oli mu eelar-vamus sellest üsna tagasihoidlik ning mingeid erilisi ootusi ma ei rajanud. Aga ometi - peategelaste intensiivsed ja kõledad kulgemised mööda psühho-loogia, armastuse ja seksuaalsuse vas-takaid tandreid rabasid mind. Midagi säärast tundsin ma ka pärast Nabokovi, Huxley ja Orwelli raamatuid. Seega - kes hoomab sarnasust, võib tõmmata vaimse paralleeli düstoopilise õndsuse ja sotsioloogilise misantroopia vahele. Vahest oleks õigem öelda - vaimse silla, sest midagi on neis nii sarnast ja samas nii karjuvalt kauget.

„Elementaarosakesed“ on täiuslik ülevaade 20. sajandi teise poole ühis-kondlikust revolutsioonist - mõnevõrra puritaanliku, traditsioonilise ja kinnise Euroopa avanemine millelegi uuele ja vastupandamatule. Lisan kohe, et H. Hesse (ja lillelaste-kultuuri) kum-mardajad ei tohiks näha selles oma sildistatud ideoloogia võidukäiku. Kuigi raamatus on mõned konkreetsed vihjed rahusümboolikale, psühhedeel-

Seksist? Armuvalust? Elu mõttest? Saamahimust? Kadedusest? Narkoo-tikumidest? Valust? Vihast? Surmast? Võõr(an)dumisest? Lisada võiks ehk veel kümmekond sarnast nimisõna ja võin teile garanteerida, et kõik sõnad oleksid õiged.

“Elementaarosakesed” räägib kahest vennast, kes on oma vanemate poolt hüljatud. Esimene vend, Michel, on eraklik, üksik, emotsionaalselt surnud molekulaarbioloog, kes pühendub täie-nisti oma teadustööle. Teine, Bruno, on valimatu suguelu ja hedonistlikku elu-viisi harrastav elupõletaja. Mõlemad saavad lõppkokkuvõttes võimaluse armastada - see, millest nad sügaval si-simas nii väga unistanud on - ning lugu kulmineerub sellega, kuidas mõlemad selle raske taagaga toime tulevad (või ei tule).

Raamat on must. Ja pakatab sama värvigammalisest huumorist. Mitte aga ama-töörlik -must huumorist, aga

päris otsekohesest ja lõikavast mustast huumorist. Mõned musta huumoriga serveeritud tõsiasjad on näiteks surma paratamatus, elu mõttetus, seksuaalne rahuldamatus, südantlõhestavalt lollid ja vaimupimedad inimesed, tumedad sügistänavad halli suitsuvine vaiku-ses - kas jõuab kohale? Kui ei jõua, siis ilmselt võib hetkel alustada mõne Troonide mängu raamatuga. Kuid huu-mor on skalpellilikult peenekoeline ning ta on enam kui olemas.

Ja siin ta ongi - oma headuses või valskuses. Nagu ma ütlesin, ära mine oma feministidest sõpradele või emale ütlema, kui hea see raamat oli, kuid kui sa otsid kõrgeklassilist, kotkalennulist, tumedat ja kaasahaaravat lahangut oma veel nii elavalt hingavale ihule, siis see raamat on si - nu- le !


Schenker Liiga on Eesti-Läti ühisliiga, kus kahe riigi võrkpallimeeskonnad ükstei-sega rinda pistavad, et selgi-

tada välja parim meeskond võrkpallis. 2012/2013 hooajal õnnestuski TTÜ poistel antud liigas võita ning tulla parimaks võrkpallimeeskonnaks. Meie ülikooli meeskond võitis ajaloo esime-se Schenkeri medali ja uskuge või ei, aga see oli kohe kuldne. Kas pole mitte uhke tunne olla Tipikas? TTÜ seni-ne parim tulemus pärines eelmisest hooajast, kui finaalturniiril saavutati neljas koht.

Vaadates tagasi TTÜ saavutustele Schenker liigas näeme, et võiduni on olnud pikk tee. 2011/12 hooajal olid TTÜ poisid neljandad, kaotades pool-finaalis Selverile ja kolmanda koha mängus Pärnule. 2010/11 hooajal võitis TTÜ-d veerandfinaalis Tartu Pere Leib ja kokkuvõttes oli TTÜ kuues. 2009/2010 kukkusid TTÜ poisid välja veerandfinaalis, sest kaotati Pere Lei-vale ja kokkuvõttes olime jälle kuuen-dad. 2008/2009 hooajal oli mängude

seadnud. Pigem loodeti hooaja algu-ses, et võiks finaalis kullale mängida, aga nähes Pärnu väga võimsaid esitusi põhiturniiril, mindi finaalis tegelikult ikkagi täiesti pingevabalt mängima, sest keegi ei oodanud neilt esikohta. Seega tuli võit üpris suure üllatusena, aga ega TTÜ ennast ka alahinnanud, kuna usuti, et finaalis antakse Pärnu vastu kõva lahing ja saadigi hakkama.Esimeseks aitas kindlasti tõusta vara-semast tugevam ja rohkem kokkumän-ginud meeskond ning ka uus treener mõjus meie sooritustele hästi.

Edasisteks eesmärkideks on TTÜ võrkpalliklubil võita Eesti meistri-võistlused võrkpallis. Tuleb tõdeda, et kerge see olema ei saa, sest tuleb uuesti Selveri ja Pärnu võrkpalliklubidega võistlustulle minna. Samas oskavad meie TTÜ poisid alati üllatada ning loodame seekordki nende võitu.

Tipikad, ärge unustage, et Teie saate anda enda panuse võidule sellega, et käite TTÜ võrkpalliklubi mänge vaa-tamas ning omadele kaasa elamas!

süsteem teine: kokku mängis 13 meeskonda ning TTÜ võrkpalliklu-bi pälvis 8. koha.

Sel aastal peeti finaalid Pärnus, kus üksteise vastu mängisid Pärnu Võrkpalliklubi ja Bigbank Tartu, teise finalisti selgi-tasid välja Tallinna Selver ja TTÜ. TTÜ võitis Tal-linna Selveri ning pääses finaali, kus meie poisid pidid vastakuti seisma Pärnu Võrkpal-liklubiga. TTÜ poisid ei kõhelnud kordagi ning tõid Schenker liiga tiitli võidukalt koju. Viiegeimiline vastasseis lõppes seisuga 3:2 (-23, 22, 16, -15, 7).Eesti-Läti ühisliiga parimaks mängi-jaks valiti TTÜ tudeng Mart Tiisaar, kes õpib neljandal semestril tehnilist füüsikat. Uurides Mardilt, kas TTÜ võrkpalliklubile tuli võit üllatusena, sõnas ta, et oodati küll medalit, aga esikohta keegi otseselt eesmärgiks ei

SCHENKErI LIIgA VÕIT TuLI KOju!Krista PalderSpordivaldkonna koordinaatorTTÜ Üliõ[email protected]

sport

Foto: Ants Liigus

Üliõpilaste XIV Suvemängud pole enam kaugel! Kolm päeva täis sporti, võistlusi ja eneseületamist nõuab head füüsilist vormi ning tugevat tervist. Kui tahad teada, kuidas end suve tipp-sündmuseks veelgi paremasse vormi saada ja eesmärgini jõuda, siis loe igakuiselt tervisenurga rubriiki.

Teadagi, et nii palju kui on inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Seekord jagab veel viimaseid toitumisnippe Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna lõpetanu (kulturist-treener-toitumis-nõustaja) Taavi Merisalu.

Taavi Merisalu, tema toitumis- ja tree-

finantsvõimalusi, peab selle see-tõttu enda elust välistama ning kiirnuudlite poole pöörduma?

Tervislik toitumine ei ole kallis. Võib-olla peetakse tervislikku toitumist see-tõttu kalliks, et viinerite asemel, kus pole arvatavasti põhimõtteliselt lihagi, peab ostma päris liha. Eks muidugi liha on kallim kui viinerid, kotletid vms, aga ka kordades kasulikum ning üldkokkuvõttes siiski odavam!

Täiendasin alles hiljuti enda kuivai-nete kappi ja ostsin täisteramaka-rone, mille kilohind oli 2.40 €. Poes selle riiuli vastas olid kiirnuudlid, mille paki hind oli 0.21 €. Tundub esmapilgul odav, aga siis vaatasin kilohinda - see oli 4.80 €! Järeldusi võib juba ise teha.

Kõige odavam süsivesikuallikas on kartul, mille kilo maksab umbes 0.30 €. Mulle endale meeldib kõige rohkem tatart süüa. Selle kilohind on ka 1 € kanti, mis ei ole samuti üldse kallis.

Milline võiks välja näha Eesti keskmise üliõpilase päevane menüü, võttes arvesse ka rahalisi võimalusi (ütleme, et nädalas kulutatakse toidule keskmiselt 20 eurot)?

Päevas võiks olla minimaalselt 4 toi-dukorda, soovitatavalt 5 - hommiku-söök, vahepala, lõunasöök, vahepala ja õhtusöök. Liha soovitan osta turult, kus on hinnad kõvasti madalamad. Sealiha kilo maksab umbes 3.20 € ja sellest jätkub üliõpilasele umbes näda-laks - naistele kindlasti. Hommikusöök: omlett paari muna-ga ja singiga või puder võisilmaga ja magustoiduks kohupiim.Vahepala: kodujuust või kohupiim puuviljaga, marjadega.

Lõunasöök: riis/tatar/täisteramaka-ronid/kartul lihaga/kanaga/kalkuniga/kalaga. Liha asemel võib süüa ka kodujuustu ja joogiks kõrvale klaas

ningkavade kohta vaata rohkem infot:

www.treeningvarustus.com/treening-ja-toitumiskavad

Kuidas kulges Teie tee kulturis-mini?

Olen elu aeg olnud sportlik ja sport meeldib mulle. Gümnaasiumisse läk-sin aga kodukohast eemale ning seetõt-tu jäi ka trenn unarusse. Pärast güm-naasiumi otsustasin minna ülikooli ja valisin kehakultuuriteaduskonna Tartu Ülikoolis. Seal olid kõik sportlased, kursavend kutsus mind ühel päeval jõusaali ning trenn hakkas mulle meel-dima. Kui olin pool aastat treeninud, kutsus Imre Vähi mind võistlema ja siin ma nüüd olen .

Kas olete koguaeg tervislikule toitumisele tähelepanu pööra-nud või oli selle ajendiks mõni konkreetne põhjus?

Enne ülikooli ei pööranud. Alles jõu-saalis treenides hakkasin toitumise kohta rohkem uurima, et tulemused kiiremini tuleks. Eks nii see teadmis-tepagas kasvas, kuni jõudsin praegu-sele tasemele. Ent muidugi on veel palju õppida ja praktiseerida.

Kas toit peaks olema pigem nauding või küte kehale?

Ma arvan, et mõlemad on olulised. Ka tervislik toit on väga nauditav. Tervislik toitumine ei tähenda, et peab kogu aeg aurutatud kaalikaid ja porgandeid sööma. Rämpstoit võib anda ajutise naudingu, aga pikemas perspektiivis see enese-tunnet ei paranda. Teen inimestele ka toitumiskavasid ning olen saanud tagasisidet, et nende elukvaliteet ja enesetunne on kõvasti paranenud. Ma arvan, et see on suurem nauding kui ajutine mõnu rämpstoidust.

Räägitakse ikka, et tervislik toitumine on kallis. Kas siis tudeng, kel pole piisavalt

taavi meriSalu: "Inimene ei ole mõeldud istumiseks, vaid liikumiseks!"


tervis

Kristiina ŠtõkovaStudioosuse peatoimetajaTTÜ Üliõ[email protected]

tervis


piima. Taldrikule lisada ka hapukoo-rega või äädikaga tehtud salatit.

Vahepala: maasikasmuuti, mis sisaldab umbes 50g kohupiimapastat, 200g maasikaid, 300ml piima. See ära blenderdada ja tuleb väga maitsev ja nauditav tervislik vahepala .

Õhtusöök: sobib sama, mis lõunaks.

Kas Teie arvates inimese toitu-mise ja mõttetöö vahel seos?

Jah, on küll. Kui olek on hea ja vaba, siis töötab ka mõte paremini. Lisaks vajab aju samamoodi energiat nagu lihased ja organid.

Kui suur osa on tervislikus eluviisis füüsilisel aktiivsusel? On intensiivne treening ilmtingi-mata vajalik?

Väga suur osa - juba seepärast, kui teed trenni, on sul ka rohkem energiat. Intensiivsust saab tõlgendada mitmeti. Tegelikult piisab tavalisele inimesele sellestki, kui käia ülepäeviti umbes pool tundi sörkimas ja kasutada trans-pordiks jalgu ehk siis kõndida või sõita jalgrattaga. Ei ole midagi keerulist - inimene ei ole mõeldud istumiseks, vaid liikumiseks.

Kuidas end trennitegemiseks motiveerida?

Parim motivaator on vast peegel või

kindlust, energiat, parandab vaimset tervist, tagab parema seksuaalelu jne.

Toon välja lihtsamad tervislikud toitained:

Süsivesikutest: tatar, täisteramaka-ronid, pruun riis, kartul, täisteraleib, kaerahelbed. Vahepaladeks marjad ja puuviljad (arvestada tuleks, et need sisaldavad ainult suhkruid) koos valgu ja rasvaga!

Valkudest: sealiha, veiseliha, kanafileesink, sealihasink, kanafilee, kalkunifilee, kodujuust, kohupiim, kohupiimapasta, krevetid, kala.

Rasvadest: pähklid, hapukoor, taluvõi, kookosrasv, oliiviõli.

Köögi- ja juurviljadest võib va-balt süüa ka külmutatud tooteid. Neid on hea ja mugav säilitada.

kujuteldav pilt endast mõne aasta pärast. Tuleb vaadata tulevikku ja mõel-da, kui kvaliteetset elu ma elada tahan. Kas tahad saada kunagi lapsi või lapselapsi? Kui oma elu niisama põletad, siis vähe-neb see tõenäosus järjest enam. Kas tahad liikuda vabalt või pead autosse istudes olema ettevaatlik, et selga ära ei tõmbaks või põlvedesse valu ei lööks? Põhimõtteliselt mõtle kaugesse tulevikku vaa-dates, kas valiksid pideva ravimite tarbimise või hea tervise?

Kokkuvõttes ei oskagi konkreetsemalt öelda. Eks igaühel ole omad eesmär-gid. Ma arvan, et pari-maks motivaatoriks hetkel on see, et kohe on tulemas rannahooaeg .

Mida sport inimesele annab?

Elu! Maailmas sureb kõige rohkem inimesi selle tõttu, et nad ei liiguta ennast (ei tee trenni). Inimeste pas-siivsuse ja vale toitumise tagajärjel tekivad südame- ja veresoonkonna haigused. Nende haiguste tõttu sureb maailmas iga kolmas inimene. Lisaks annab sport ka hea enesetunde, enese-

taavi meriSalu: "Inimene ei ole mõeldud istumiseks, vaid liikumiseks!"

HaLva HUUmori iNstitUUt


Tuumafüüsika

Kas Tipi kaupluse odaval vorstil on olemas säilivusaeg? Ei ole. Sellel on pooldumisaeg!

Opilaual

Anatoomia professor lamab opi-laual ning ootab kohaliku tuimes-tusega kerget operatsiooni. Kirurg, kes astub tuppa tunneb ta ära. - Professor, teid poleks veel niipea küll oma noa alla oodanud! - - Vabandage, kas me oleme kohtu-nud? - - Muidugi, ma õppisin 15 aastat tagasi, biomeedikumis, teie juhen-damise all! -- Väga meeldiv, kuid vabandage - te ei tule mul praegu kahjuks meelde. - Pole hullu professor! Vaadake ärge siis ainult opilaual liigutage, muidu võib teie vana lubadus täide saada! -- Milline lubadus see täpsemalt oli? -- Kui te mind kolmandalt järeleksa-milt läbi lasite, siis ütlesite, et minu värisevate kätega lubate te tulevikus ainult lahkamisi läbi viia! -

Töötus

Mida teha tudengil, kes ei leia pä-rast lõpetamist tööd? Tuleb minna tagasi ülikooli ning teha oma ma-jandusmagistrile ka doktorikraad otsa!

HALVA HuuMOrI INSTITuuTAleksander [email protected]

Meie instituudis tehakse kõik asjad alati lõpun

Eritingimused • kehtib rühmadele alates 10 tudengist • iga 10 tudengi kohta peab olema kaasas üks vähemalt 30-aastane rühmasaatja• erihinnaga kohtade arv on piiratud• reisi maksmine ja annulleerimine vastavalt rühmade makse- ja annulleerimistingimustele

Tutvu reisitingimustega www.tallink.ee

Lisatasu eest pakume• täiendavaid toidukordi laevas • eestikeelset Stockholmi linnaekskursiooni• Stockholmi erinevate muuseumide ja ühistranspordi pileteid

Info ja broneerimine669 6564 E–R 8:00–17:00 või [email protected]

AS Tallink Grupp jätab endale õiguse muuta väljumiste sõidugraafikuid ja hinnakirju sellest ette teatamata.

Lahe vahetund Läänemerel...

Stockholmi kruiistudengile

al. 47,25 � /in

Stockholmi kruiisrühmasaatjale

TASUTA

Hind sisaldab• kohta neljakohalises B-klassi kajutis• kahte hommiku ja kahte õhtusööki Rootsi lauas• meelelahutust laevas

Hind sisaldab• kohta neljakohalises B-klassi kajutis• ühte hommiku- ja ühte õhtusööki Rootsi lauas vabalt valitud suunal• meelelahutust laevas

Tallinna Tehnikaülikool koostöös Tallinna Linnavalitsusega kuulutab välja konkursi Jaan Poska stipendiumile. Stipendium á 1280 eurot määratakse kord aastas kümnele alaliselt Tallinnas elavale ning TTÜ statsionaarses õppe vormis õppivale üli õpilasele, kes on läbinud kõrgharidus õppes vähemalt esimese õppeaasta.

STiPendiumi määramiSeL arveSTaTakSe JärgmiST: � üliõpilase ühiskondlikku aktiivsust ja silmapaistvat tegevust Tallinna linna hüvanguks;

� üliõpilase akadeemilist edukust, sh peab jooksva õppeaasta kaalutud keskmine hinne olema vähemalt 3,5;

� üliõpilase uurimistöö (bakalaureuse-, magistri-, aine- vms uurimis-töö) on valminud koostöös ettevõtete ja/või Tallinna linna ameti-asutustega ning uurimistöö tulemused on Tallin na linna jaoks rakendusliku väärtusega.

kandideerimiSekS eSiTaTavad dokumendid: � stipendiumitaotluse põhjendus (1–2 lk uurimistöö sisu avamiseks ja taotleja ühiskondliku aktiivsuse näitamiseks);

� elulookirjeldus (curriculum vitae); � andmed õpitulemuste kohta õppeinfosüsteemist; � soovituskiri ühelt TTÜ professorilt juhul, kui taotluse esitab üliõpilas esindus või üliõpilane ise.

Stipendiumitaotluse esitamise tähtaeg on 17. aprill 2013. Stipendiumi taotlus esitada rektoraati (ruum vii-608).

Stipendiumikomisjoni sekretäri ülesandeid täidab õppeprorektori juhiabi anne Toom, telefon 620 2006.

Jaan PoSka STiPendiumi konkurSS

Documents

2013 Aprill