Upload
evelia
View
159
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Ferenc (Franz) Liszt. 1811-1886. Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja Imelapse kuulsus; vallutas varakult pianistina lavad ja salongid 1822 õpingud Viinis (Carl Czerny; Salieri) 1823 soov astuda Pariisi konservatooriumi; ei võetud vastu - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Ferenc (Franz) Liszt
1811-1886
• Ungari pianist ja helilooja; ungari rahvusliku koolkonna rajaja
• Imelapse kuulsus; vallutas varakult pianistina lavad ja salongid
• 1822 õpingud Viinis (Carl Czerny; Salieri)
• 1823 soov astuda Pariisi konservatooriumi; ei võetud vastu
• 1830.-40. kontsertreisid kõikjal Euroopas; 1842 esines Tartu Ülikooli aulas !
• Üks tuntumaid klaverivirtuoose 19. sajandil
• Mängis nii enda kui ka teiste heliloojate teoseid; väljapaistev improviseerija
• Eeskujuks viiulivirtuoos Paganini; viis klaveritehnika uuele tasemele – orkestraalsus ja laiendatud harmoonia
• 1848-61 Saksamaal – dirigent, pedagoog, kriitik; looming
• Viimased 25 aastat seotud Itaaliaga, 8 aasta Roomas kloostris; vaimulik muusika
• Päris viimased aastad Wagneri juures Saksamaal
Looming
• Sümfoonilise poeemi kui žanri rajaja (!)
• Sümfooniline poeem – 1-osaline teos sümfooniaorkestrile, mis põhineb kirjandusteosel; teos, mis väljendab programmilist poeetilist ideed. (Nt. Faust-sümfoonia; sümfoonilised poeemid “Tasso”, “Orpheus”, “Prelüüdid”)
• Ungari rapsoodiad
• Suurem osa kirjutatud klaverile (ligi 800) teost: 7 teost klaverile ja orkestrile (sh. 2 klaverikontserti); etüüdid, prelüüdid, rapsoodiad; Surmatants
• Missad ja oratooriumid; oreliteosed, reekviem
Rahvuslikud koolkonnad
• 19. sajand ‘rahvuslikkuse sajand’; ‘rahvus’ asub religiooni positsioonile, sellest saab uus ühiskonda ühendav idee; rahvusriikide teke
• Muusikas rahvusliku helikeele otsingud (rütmid, viisid)
• Võib ka mõista kui püüdlust eksootika järele
BEDŘICH SMETANA (1824-1884)
• Rajas 1848.a. Prahasse muusikakooli ja oli Praha Uue Teatri peadirigent.
• Kuulsaim ooper „Müüdud mõrsja“. • Väga edukas on ka tema 6st sümfoonilisest
poeemist koosnev tsükkel „Minu kodumaa“ (Ma Vlast).
• Smetana „Minu kodumaa“ 2.osa „Vltava“ • See on piltlik, kuid samas lüüriline kirjeldus
Vltava jõe voolamisest oma lättest kuni võimsa saabumiseni Prahasse ja viimaks kadumiseni Elbesse.
ANTONIN DVOŘAK (1841-1904).
• Oli New Yorgi konservatooriumi direktor, hiljem Praha konservatooriumi direktor. Tema kuulsaim teos on 9.sümfoonia „Uuest maailmast“, kus ta põimib tšehhi muusikat teemadega, mida on tugevasti mõjutanud neegrispirituaalid.
• Dvořak 9.sümfoonia • Slaavi tantsud; kl.konts; vl. konts;
orkestriteosed
EDVARD GRIEG (1843-1907)
• Norra helilooja, esindab põhjamaade koolkonda ; nooruses oli Griegi sõbraks Ole Bull (kuulsamaid Norra rahvamuusikuid, viiuldaja, keda kutsuti „norra paganaks“), kes tutvustas teda Norra rahvamuusikaga.
• Klaverikontsert (1869) a-moll op.16 I osa
• Klaverikontsert a-moll op.16 III osa (tantsurütmid)
• Klaverikontserdis kasutab ta norra rahvatantsu rütme.
• Muusika Henrik Ibseni draamale „Per Gynt“ on aga üks kuulsamaid teoseid.
• muusika draamale „Per Gynt“ Mäekuninga koopas“
• „Hommiku meeleolu“
JEAN SIBELIUS (1865-1957)
• Sai kuulsaks patriootiliste teostega süit „Karelia“ ja „Finlandia“. Nendele järgnesid 7 meisterlikku sümfooniat.
• Sibeliusele meeldis improvisatsioon, seepärast oligi talle vastukarva kõik akadeemiline.
• Sibelius Viiulikontsert op.47 d-moll • Suur osa tema mõtiskleva muusika jõust pärineb
muistsetest soome legendidest „Kalevala.“. Suureks eeskujuks pidas Tšaikovski sümfooniaid.
• Sibelius „Finlandia“ op.26 • Sibelius „Toonela luik“ op.22 nr.3