Haire112 nr 1 2016

Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

MIKS ON KOER IDEAALNE LÕHKEAINE AVASTAJA? • ENNETUSTÖÖ „KORTER“ TARTUS

Meie aasta sotsiaalmeeskonnana

Kõrgustest päästetöö võimekus areneb jõudsalt

Ühisvalveteenistus saab kaheaastaseks

CONEXIL HINNATI VALMISOLEKUT ÜLERIIGILISTEKS KRIISIDEKS

VALMIS PÄÄSTEAMETI PERSONALISTRATEEGIA

Kelle probleem on tuleõnnetused?

Häire 112 | Päästeteenistuse ajakiri | Nr 1 | 2016

2 UUDISED

Erki Remmelkoor, Lõuna päästekeskuse ennetustööbüroo juhataja

Riivo Mölter, Lõuna päästekeskuse ennetustööbüroo juhtivspetsialist

IDEE ON OLULINETartu uue päästeameti ja häirekeskuse ühishoo-ne ruumide planeerimisel ütlesid ennetajad sõna sekka. See oli esimene päästehoone Eestis, kuhu spetsiaalne koduse tuleohutuse ennetustuba sisse projekteeriti. Ühest hoone ruumist sai selle tulemusel imiteeritud ühetoaline korter, milles on kööginurk, arvutitöökoht, diivan, laud ja küttekolle. Tuppa paigutati detaile, mis illustreeriks koduseid

tuleõnnetuste riske. Suureks väljakutseks oli akna tekitamine, sest tuba asus keset maja ja aknaid seal polnud. Probleem lahendati tehisvalgusti ja kunstaknaga. Töötajad ja koosolekulised said en-netuse tuba kasutada juba maja avamisest saadik ning tuba muutus nauditava puhkekohana üsna populaarseks. Loodetavasti näitab seegi, et tuba on hubane ja imiteerib koduseid tingimusi tabavalt.

ENNETUSTUBA ON LASTELE REALISTIK ÕPIKESKKOND

Erinevad uuringud on leidnud, et koolipingis õpitust jääb meie pikaajalisse mällu ligikaudu 4–6%. On selge, et õnnetusi ennetava käitumise õppest peab püsivalt pärale jõudma rohkem kui kahekümnen-dik, sest sellest võib sõltuda kellegi elu! Ohtudega

Lõu

na

pää

ste

kesk

us

Lõu

na

pää

ste

kesk

us

Ennetustöö „korter“ TartusKoduse tuleohutuse ennetustoa loomise idee hakkas idanema juba aastaid tagasi, kuid tulemuseks vormus see alles käesoleval aastal, kui valmis sai uus päästehoone Tartus. Idee kasvas välja vajadusest paremini selgitada ja näitlikustada koduseid tuleohte. Selleks, et õnnetusi ennetada, tuleb ohte teada ja märgata. Kogemusõpe ja selle raames tegelikkusele võimalikult lähedase olukorra simuleerimine, mida ennetustuba võimaldab, annab oluliselt viljakama õpitulemuse, kui pelgalt teooria esitlemine.

arvestavate käitumisharjumuste kujundamiseks tuleb seega kasutada võimalikult tõhusaid võtteid.

Ennetustuba on lastele realistlik õpikeskkond. Vahelduseks klassiruumis tahvli ees esitatule haa-ratakse seal õppeprotsessi rohkem nägemismeelt ning kujutlusvõimet. Nooremad kui 5-aastased kü-sivad füüsilist maailma tundma õppides sageli kü-simust „Mis?“. Vanuses 5–15 on küsimus „Miks?“ sagedasem. Just selle vanusegrupi lapsed ongi ennetuse õppetoas parimad teadmiste omandajad ja peamine sihtrühm.

TULEOHUTUSE ENNETUSTÖÖ ELAMUSÕPPE KAUDU

Psühholoog ja koolitaja Mare Pork on öelnud, et õppimine on garanteeritud siis, kui see tekitab ela-muse. Ahhaa-efekti tekitamiseks ja põhjus-tagajärg seoste leidmiseks on ennetustoas mitmeid võima-lusi. Sinna on paigutatud esemeid, mille ebaõigel kasutamisel tekib reaalne tuleoht. Näiteks leiavad lapsed sealt tugevalt ülekoormatud ja känkraks su-lanud pikendusjuhtme ja valesse kohta paigutatud küünla, mille kõrval põlemisjälgedega aknakaunis-tus. Väljaehitatud töökorras kööginurgas on gaasi-pliit, teises toanurgas moodne bioetanoolil töötav kamin, mis tekitab laste hulgas võimsa „wow-fak-tori“. Nii on selle juures põnev arutada ohte, mis nii kamina süütamise kui küdemise ajal varitsevad.

Lisaks käegakatsutavale pakub ennetuse tuba võimaluse hubases keskkonnas üheskoos õppe� l-me vaadata. Sel sügisel külastas meid 17-lapseline lasteaiarühm, kellega suitsuanduri teema sisseju-hatuseks Jänku-Jussi suitsuanduri � lmi vaatasime. Ennetustoa laes on suitsuandur, mis � lmis näida-tule lisaks põnnide pilke köitis. Õppimisvõimalusi jagub toas nii koolieelikuile kui koolijütsidele ja vanemailegi. Tähtis on valida sobiv lähenemisnurk ja detailsus. Aga kõige tähtsam – õppijatele tuleb korraldada elamus!

Lõuna päästekeskuse teine sarnane ennetus-tuba sai loodud ka vastrenoveeritud Võru pääste-hoonesse, mis avati 25. augustil. Ennetustoa kont-septsiooni vastu on huvi tundnud ka vabatahtlikud ühendused.

Ennetustöö juhtivspetsialist

Riivo Mölter otsib koos lastega

suitsuandurit.

Kas triikraud on ohtlik?

Riivo Mölter näitab

ülekoormatud pistikut.

JUHTKIRI 3

ToimeTusPeatoimetaja: Birgit OkmeesKeeletoimetamiNe, KüljeNdus ja

maKett: Ajakirjade Kirjastus AStrüKK: Printalltiraaž: 2100

Väljaandja

PääSteAmet Raua 2, tallinna 10124Küsimused ja tagasiside:

[email protected]

SisukordJuhtkiri

Hea lugeja!Päästeamet on tulesurmade ärahoidmisega tegelenud aastaid.

Koostöös erinevate ametkondade ja partneritega oleme saavu-tanud viimase kümne aasta jooksul märkimisväärse tulesurma-

de vähenemise. Samas peame tunnistama, et viimaste aastate kurvad numbrid enam nii jõudsalt ei kahane. Täna võime öelda, et oleme rea-geerimiselt juba Põhjamaade tasemel, kuid ometi juhtub Eestis ikkagi liiga palju õnnetusi.

Oktoobrikuus toimus Päästeameti koostöökonverents „Koostöös elu tuleohutumaks!“, kus keskenduti ühiste arutelude kaudu sellele, kuidas õnnetusi ära hoides ja riske vähendades luua tervem ühiskond. Üheskoos mõeldi, kuidas ja mida edasi teha, sest lahendus turvalise ja ohutu keskkonna loomises peitub efektiivses koostöös.

Seekordne Häire 112 heidabki pilgu erinevate ametkondade omava-helisele koostööle. Teieni jõuavad mõtlemapanevad lood sel suvel Lõu-na-Eestist alguse saanud seakatku likvideerimisest ja pääste tegevustest selles ning aasta alguses toimunud saatuslikust tulekahjust Laekveres, mille tagajärjeks oli uus ja kohati väga keeruline periood Lääne pääste-keskusele. Kahjuks peab sageli juhtuma midagi traagilist, et ühiskonna silmad avaneksid ja et hakataks tähele panema asju, mis on muutunud igapäevaelus tavaliseks. Toome siinkohal lugejateni vaid mõned näi-ted, millega tuleohutus-, ennetus- ja kommunikatsioonispetsialistidest koosnev meeskond selle aasta jooksul tegelenud on.

Ühiskonna ja tehnoloogia muutumine ning arengud on kiiremad kui iial varem. Need käivad kaasas ka Päästeameti igapäevase tööga, on siis tegemist e-lahenduste kasutamisega, kõrgustest päästetöö või-mekuse arenemisega või suurima äriideede konkursi „Ajujaht“ ideede häkatoni korraldamisega.

Värskest numbrist leiate ka põhjaliku intervjuu selle aasta augusti-kuus siseministeeriumi tööd juhtima asunud kantsleri Lauri Lugnaga. Räägime lähemalt tema ootustest päästeametile ja siseministeeriumi haldusalale.

Põnevat lugemist pakuvad demineerimise valdkonna jätkulu-gu „Miks on koer ideaalne lõhkeaine avastaja?“, lugu kodukülastuste „telgitagustest“ ja selle olulisusest ning ülevaade Norras, Bergenis val-minud maailma kõrgeimast, 14-korruselisest ja 51 meetri kõrgusest puitkonstruktsiooniga korterelamust, mille tuleohutuslahendusega oli Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia esindajatel võimalus sel aastal tut-vuda.

Tänan kõiki kaasautoreid meeldiva koostöö eest! Kel vähegi huvi ajakirja sisusse panustada, on teretulnud Häire toimetusega ühendust võtma. Pakkuge välja ideid, huvitavaid lugusid ja erilisi inimesi, kellest/millest kirjutada. Mõnusat lugemist ja kaasamõtlemist!

Birgit Okmees, Häire 112 peatoimetaja

KAKS KORdA AAStAS ilmuv PääSteteeniStuSe AjAKiRi | nr 1 / 2016


esiKaaNe foto: eesti Ajalehed/Scanpix

2 Ennetustöö “korter” Tartus

4 Koostöö Kelle probleem on tuleõnnetused?

6 Arvamus Intervjuu siseministeeriumi uue kantsleri Lauri Lugnaga

8 Päästetöö Kõrgustest päästetöö võimekus areneb jõudsalt

10 Ennetus 15 kilo kodusid

12 Tuleohutus Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate tühistamise võimalus

13 Tuleohutus Tuleohutusettevõtete kaasamine järelevalvetoimingutesse

14 Tuleohutus Puithoone märgiga “tuleohutu”

15 Demineerimine Keemia ja kiirgusohu teenusest läbi CBRN üksuse töö

16 Demineerimine Miks on koer ideaalne lõhkeaine avastaja?

18 Vabatahtlikud Ühisvalveteenistus saab kaheaastaseks

19 Vabatahtlikud Vabatahtlike koordinaatorid õppisid Taani ja Soome kogemusest

20 Personalistrateegia Päästeameti personalistrateegia ja sellega seotud tegevused

22 Päästetöötajate ettevalmistus Harjutamine ja valmisolek kui päästja igapäevane töö

23 Päästetöötajate ettevalmistus Võrdlus teiste riikidega võimaldab hinnata oma eesmärgi realistlikkust

24 Probleem Meie aasta sotsiaalmeeskonnana

26 Kriisireguleerimine Sigade Aafrika katk Lõuna-Eestis

28 Värbamine Sinikiivrite värbamine ja järelkasv

29 Töökeskkond Töökeskkonna volinike sügisseminarid

30 E-lahendused E-lahendused Päästeametis

32 Haridus Uued päästeteenistuse ja päästemeeskonna juhi õppekavad

34 Õppus Conexil hinnati valmisolekut üleriigilisteks kriisideks

36 Menetlus Päästeameti järelevalve kohuasjadest

38 Konkurss Päästeamet ja Ajujaht otsisid koostöös ideid ohutuse suurendamiseks

39 Tunnustus Elupäästjatele ja päästeala arendajatele anti üle päästeteenistuse aumärgid

42 Tuletõrjesport Mis loom see pritsumees on?

43 Tuletõrjesport 2015. aasta tuletõrjespordis oli muutusterohke

44 Tuletõrjesport Eestlased rahvusvahelistel tuletõrjevõistlustel

46 Uudiskirjandus Sisekaitseakadeemia raamatukogudes

47 Ristsõna

4


Koostöö

Astra Pintson-Käo, Lõuna päästekeskuse juhtivspetsialist

Päästeamet on tuleõnnetuste ärahoid-misega tegelenud aastaid. On nõus-tatud ja koolitatud inimesi koduse

tuleohutuse alal ning kontrollitud hoonete tuleohutust. Tulesurmasid on saja võrra vähem kui 10 aastat tagasi, kuid ka 40 tules hukkunut on Eesti kohta liiga palju. Suur hulk Eestimaa inimesi elab aga jätkuvalt oma igapäevaelu väga suure tuleohuriski-ga. Riski võimendavad erinevad sotsiaalsed probleemid. Seetõttu on päästeametil üksin-da õnnetusi ära hoida keeruline, kui mitte võimatu.

Mitme näitaja poolest on Eesti juba Põh-jamaade tasemel. Päästjad teevad väga head tööd ja sageli jõuavad Eesti päästjad sünd-muskohale kiiremini kui Soome kolleegid omal maal. Eestis pole kunagi olnud nii palju reageerivat jõudu kui praegu – koos vabatahtlikega on meil ligi 500 inimest, kes on koheselt valmis hädalisele appi minema.

See, mis meid siia tõi, ei vii enam edasi28. oktoobril toimunud koostöökonve-rentsil „Koostöös elu tuleohutumaks!“ ot-siti uusi lahendusi, kuidas igaühe kaasabil kahandada tulesurmade arvu Põhjamaade

tasemele. Koostöökonverentsil keskenduti ühistes aruteludes sellele, kuidas õnnetusi ära hoides ja riske vähendades luua turva-lisem ühiskond. Üheskoos mõeldi, kuidas ja mida edasi teha, sest turvalise ja ohutu kesk-konna loomise lahendus peitub efektiivses koostöös.

Ohutus on igaühe õigus!Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles avasõnas, et ohutus ei ole luksuskaup, vaid peab olema kättesaadav kõigile. Ka Tõ-nis Vaik sotsiaalministeeriumist kinnitas ohutusteemat kokku võttes: „See on igaühe õigus“. Oluliseks peeti abivajaja märkamist ja sellest teatamist. Ei piisa ainult mõtlemi-sest või teadmisest, vaja on ka tegutseda. Kuid kuidas? Nii Maris Jesse Tervise Aren-gu Instituudist kui Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos ütlesid, et vaja on rakendada mitmeid meetmeid korraga – igaühele tema vajaduste järgi, olevalt hetkeseisust ja ole-masolevatest võimalustest. Päästeameti tu-leohutusjärelevalve osakonnajuhataja Rait Pukk lisas, et tuleb teada kõigi osapoolte vaatekohti, et leida ühisosa ja võimalikke lahendusi. Koostöös võidavad kõik, kaota-jaid ei ole. Kuid oluline koostöö juures on partneri usaldus – seda kinnitasid nii Kuno Tammearu kui Maksu- ja Tolliameti peadi-rektor Marek Helm.

Kelle probleem on tuleõnnetused?Selle küsimuse üle arutleti Päästeameti koostöökonverentsil „Koostöös elu tuleohutumaks!“, mis toimus 28. oktoobril Tallinnas Ülemiste Citys SpaceX Sündmuskeskuses.

Ennetamine kui võtmetegurLäbivaks teemaks paljudes sõnavõttudes oli alkoholisõltuvus ning väga oluliseks peeti erinevate probleemide ennetamist. Enneta-misest kui võtmetegurist rääkis Tõnis Vaik, kes tunnistas, et sotsiaalseid probleeme on vaja ennetada, mitte nendest tulenevaid ta-gajärgi likvideerida. Järva-Jaani vallavanem Arto Saar rõhutas ennetamise kõrval ka eeskujude ja kogukonna toetuse tähtsust. Kui kerkis üles küsimus „Kas hoolimist on võimalik õpetada?“, siis Arto Saare arvates algab see märkamise õpetamisest ja noor-te hoiakute kujundamisest. Margo Klaos toonitas, et peame õpetades, abistades, mõjutades ja kohustades muutma inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi. Maris Jesse peatus pikemalt laste ja noorte alkoholitar-bimisel ning kinnitas, et õpilaste harjumus-te kujunemisel ja kujundamisel on tähtis roll nii kodul kui koolil teadlikkuse suuren-daja ja eeskuju loojana kui ka riigil piiran-gute ja sanktsioonide kehtestajana. Inimest muuta on mõneti raskem, suhtekorraldaja Janek Mäggi arvates isegi võimatu, kuid ka 100% riskivaba „vaakumit“ ja lollikindlat keskkonda elamiseks ei ole võimalik luua, sellesse jääb alati alles ekslik inimene.

Muutes kultuuri, muudame ka inimestKuigi alkoholi tarvitanud inimene ei suu-da sageli oma tegude eest vastutada, ei saa kogu vastutust ka ametnikele panna. Margo Klaose sõnul suitsuanduri jagamine ei la-henda probleemi, sest tuleõnnetuste juured on tihedalt põimunud sotsiaalsete problee-midega – tööhõive, vaesuse, alkoholi tarbi-

Vestluspaneelis sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik Tõnis

Vaik (vasakul), Rait Pukk, Päästeameti Tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja

ja Maris Jesse, Tervise Arengu Instituudi peadirektor. Modereerib Märt Treier.

Kal

ev

Ku

usi

k

Kal

ev

Ku

usi

k


Koostöö 5

mise ja madala ohutuskultuuriga. Meie kõi-ge suuremateks vaenlasteks peetigi vaesust ja ükskõiksust. Paljud õnnetused on tingi-tud valitsevatest hoiakutest, väärtustest ja kultuurist. Aga kultuuri on võimalik muuta ja ümber kujundada, seda küll pikema aja jooksul. Viimase esinejana kinnitas reli-giooniantropoloog Jaanus Kangur, et kui muuta kultuuri, siis sellega me muudame ka inimest. Vajalik on tahe, usk headusesse, inimestesse ja sellesse, mida me teeme.

Tuleõnnetused – kogu ühiskonna probleemKui lõpetuseks veel kord küsida „Kelle probleem on tuleõnnetused?“, siis konve-rentsil jäi kõlama arusaamine – see on meie kõigi probleem. Kui õnnetustele reageeri-mises on meil Põhjamaade tase saavutatud, siis võiksime mõelda, kuidas reageerida Põhjamaade tasemel enne õnnetust. Seda saame teha vaid koostöös – märgates, tea-da andes ja meeskonnana tegutsedes. Kui meil ei ole võimalik jõuda viie rikkama riigi hulka, siis igaühe kaasabil me võime jõuda viie ohutuma riigi hulka. Kuno Tammearu: „Mina usun, et olles turvalisem riik, oleme-gi rikkamad. Koos meeskonnana tegutsedes on meil võimalik muutuda kümne aastaga turvaliseks Põhjamaaks. Kas teie olete mi-nuga sama usku?“

Esimest korda anti koostööseminarist ülevaade ka Facebooki ja Twitteri vahendu-sel. Ettekandeid on võimalik vaadata Pääs-teameti kodulehelt http://päästeamet.ee/et/paasteamet/organisatsioon/koostoeoekon-verents.html n

Kelle probleem on tuleõnnetused?

Maris Jesse, Tervise Arengu Instituudi

peadirektor.

Tõnis Vaik, sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna nõunik.

Janek Mäggi, suhtekorraldaja.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu.

Pää

ste

ame

tP

ääst

eam

et

Kal

ev

Ku

usi

k

6


ARVAMUS

Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna asus augustikuus juhtima Eesti suuri-ma valitsemisalaga ministeeriumi1

igapäevast tööd. Oktoobri keskpaigas, kui kantsler oli uuel ametikohal tööl olnud pisut rohkem kui kaks kuud, räägib ta intervjuus, mida kavatseb siseturvalisuse valdkonnas järgmise viie aasta jooksul ära teha, ootus-test Päästeametile ning siseministeeriumi valitsemisalale.

Teie tööstaaž siseministeeriumi erinevatel ametikohtadel on olnud pikk. Viimased kaks aastat töötasite maanteeameti peadi-rektori asetäitjana ning nüüd olete tagasi siseministeeriumis. Kuidas te seda liiku-mist ise näete? Kas see oli asjade loomu-lik käik – siseturvalisuse valdkond on teie jaoks siiski kõige südamelähedasem?Tõsi, siseturvalisuse valdkond köitis mind juba ajal, mil õppisin Tartu ülikoolis avaliku halduse erialal. Maailma avastamise soov viis mind õpingute käigus Soome Tampere ülikooli, kus oli eraldi turvalisuse õpingu-te programm. Sealsete õppejõudude seast leidsin ka juhendaja oma lõputööle, mille kirjutasin sisejulgeoleku teemal. Täna on seda kirjutist üsna kentsakas lugeda – tollal oli arusaam süsteemi toimimisest väljaspool olijal piiratud. Täna, süsteemis sees olles, on mu teadmised meie tegemistest ja vajakajää-mistest oluliselt laiemad.

Siseministeeriumisse tulin 2004. aastal, oma esimesed sammud siin tegin julgeole-kupoliitika ja terrorismivastase võitlusega seotud valdkondades. 2006. aastal hakkasin tegelema kriisireguleerimise temaatikaga, 2007. aastal strateegilise planeerimisega ja 2008 tulin tagasi kriisireguleerimise juur-de, millele lisandus päästepoliitika. Sellesse aega jäi ka liitumine vabatahtlike päästjate ridadega.

Pääste- ja kriisipoliitika on mulle alati väga hingelähedane olnud. Aastatel 2008–2011 töötasime välja uued pääste-, tuleohutus- ja hädaolukorraseadused. Juba tol ajal pidasin ministeeriumi olulisimaks ülesandeks oskust luua tegevuskeskkond, mitte teha ettekirjutu-si ja kontrollida. Me ei tohiks oodata, et ame-tist tuleb valmiskirjutatud seaduseelnõu koos seletuskirjaga. Selle loomine peab toimuma ministeeriumis ja sealjuures peame me ame-

titega nõu pidama ja neilt arvamust küsima. 2011. aastal tehti mulle ettepanek asuda

halduse asekantsleri ametikohale, asekants-leri alluvusse kuulusid tollel ajal kõik minis-teeriumi tugifunktsioonid v.a kommunikat-sioon. Hiljem muudeti ametinimetus varade asekantsleriks. Seda tööd tegin poolteist aas-tat. Ühel hetkel tundsin, et asjad korduvad ja inimesed, kellega olin tööd alustanud, on vahepeal ära käinud ja ringiga tagasi tulnud. Näiteks Hannes Kont, kes töötas vahepeal nii kaitseministeeriumis kui ka erasektoris, oli tagasi tulnud päästepoliitika asekantsleriks.

Sel hetkel tundsin, et soovin saada kogemust ka väljastpoolt. Samal aastal tehti mulle ette-panek liikuda maanteeametisse peadirektori asetäitja ametikohale. See oli väga silmiavar-dav kaks ja pool aastat – nägin, mis toimub teistes poliitikavaldkondades, milliseid töid seal tehakse ja kuidas.

Milline on teie arvates kõige olulisem vahe siseministeeriumi ning majandus- ja kom-munikatsiooniministeeriumi haldusala te-gevussuundades ja eesmärkides?Maanteeametis ehitasin üles uue e-teenindu-se, mis hinnati sellel aastal parimaks avaliku sektori e-teeninduse keskkonnaks. Uue äri-protsessi väljatöötamiseks kulus väga palju nii IT- kui ka inimressurssi. Pidasin väga oluli-seks, et uus keskkond oleks võimalikult lihtne ja kasulik nii klientidele kui ka ametile endale.

E-teeninduse keskkonna arenduse kohta oli maanteeameti ja majandus- ja kommu-nikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) vahelises tulemusleppes kirjas vaid paar rida. Kogu arendusperioodi vältel, mis kestis ligi kaks aastat, oli MKMiga kokkupuudet vähe, andsime neile vaid kaks korda aastas aru. Näi-tasime ausalt nii õnnestumisi kui ebaõnnes-tumisi. Olime prognoosinud, et e-teeninduse kasutajate arv on esimestel kuudel oluliselt suurem kui tulemused näitasid. Tunnistasime oma ebaedu, analüüsisime seda ning paran-dasime end hilisemates faasides. Meile anti

1 Siseministeeriumis töötab pea 200 inimest, kes kujundavad poliitikat sisejulgeoleku-, pääste-, korrakaitse-, rände-, identiteedihalduse ja kriisireguleerimise valdkonnas. Ministeeriumi valitsemisalas, kuhu kuuluvad muuhulgas politsei- ja piirivalveamet, päästeamet ja kaitsepolitseiamet, töötab kokku natuke rohkem kui 8000 inimest.

Me läheme teadliku turunduse teed, mõistame sihtrühma ja nende vastuvõtlikkust ja mõõdame mitte ainult märgatavust, vaid ka hoiakute muutust.

Oluline on nii turvalisus kui ka rahuloluIntervjuu siseministeeriumi kantsler Lauri Lugnaga: Peaksime endilt iga päev küsima: „Mis väärtust ma täna loon, kellele, ja kuidas sellega rahul ollakse?“

tegutsemisvabadus, mis oli julgustav ja välja-kutsuv. Keegi ei kirjutanud meile ette, kuidas pidime asju tegema.

Minu töine moto on lihtne: „Ministeeriu-mi ülesanne on luua tegevuskeskkond, kus valitsemisala asutused ja partnerid saavad võimalikult hästi oma tööd teha ja avalikkust teenindada.“ Peaksime kõik endalt iga päev küsima: „Mis väärtust ma täna loon, kellele, ja kuidas sellega rahul ollakse?“

Kui tähtis roll on tänasel päeval päästeame-til riigi julgeolekus ja siseturvalisuses? Päästeametil on vaieldamatult oluline roll siseturvalisuses ja laiapindses riigikaitses. Päästeamet, nii oma kutselise päästjate kui vabatahtlike võrgustikuga, seob kogukondi ja ühiskonda. Ilmaasjata ei öelda, et pritsume-hed on ühed pilli- ja pullimehed. Pilli- ja pul-litegemine on ühiskonnas oluline sidusaine, edendab koostööd ja turgutab kogukondade tasandil toimuvaid arutelusid. See on väga oluline osa siseturvalisusest.

Kas teie arvates peaks järgmise viie aasta jooksul päästeameti positsioonis midagi muutuma? Kas päästeameti roll teie hin-nangul pigem väheneb või suureneb?Hetkel valitseb ühiskonnas kolm trendi: ini-meste vananemine, vähenemine ja linnas-tumine. See mõjutab paratamatult ka meie tegemisi. Maksusüsteem, mis meie tegevust rahastab, suures mahus enam ei kasva, vaid jääb samaks või pigem väheneb. Sellest tule-nevalt oleme ühel hetkel fakti ees, kus peame üle vaatama ka avaliku sektori teenused ja

Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugnat küsitles Päästeameti kommunikatsiooniosakonna ekspert Birgit Okmees


ArvAmus 7

kodanikele pakutavad avalikud hüved. Oleme valitsemisala juhtkonnas leppinud kokku, et analüüsime, kas meil on tegevusi, mida me täna ise teeme, kuid mida võiks hoopis era-sektor pakkuda. Näiteks võib tuua elektri-paigaldiste või gaasisurveseadmete kontrolli. Teiseks peame üle vaatama, kas meie protses-sides on ebavajalikke või ebatõhusaid tegevu-si. Suurtes organisatsioonides kipub neid ikka tekkima.

Millised on teie arvates järgmise viie aasta suuremad päästeameti väljakutsed ja tege-vussuunad?Aastaid on siseministeeriumi valitsemisalas rõhutatud usaldusväärsuse olulisust. Ja mõne-ti on võetud see edu mõõdikuks – kui edukad me oleme, kui palju meid usaldatakse. Ma olen päri, et usaldus on oluline, kuid me peak-sime siia juurde tooma ka rahulolu indikaa-tori. Päästeameti strateegias on kirjas, et me hakkame rahulolu mõõtma. Täna veel väike-ses kirjas, mitte pealkirjades, kuid siiski. Soo-vime mõõta, kuidas meie kliendid, nii need, kes hädas, kui ka need, kes hätta veel ei ole sattunud, on rahul meie ennetuse, kommuni-katsiooni ja reageeriva tööga. Tundub ebamu-gav küsida, sest äkki saamegi teada, et mõni ei ole rahul. Usalduse mõõtmine on kahtlemata oluline. Kuid selleks, et me saaksime teada, mis on meie poolt pakutava teenuse tase ning kuidas saaksime olla veelgi paremad, vajame rahulolu mõõtmist.

Maanteeametis küsitlesime kliente ja sai-me aastas üle 60 000 vahetu tagasiside. See oli tohutu sisend asjade parendamiseks, kuid veelgi enam, see oli täiendav võimalus tööta-jate tunnustamiseks. Kui saame hea tagasiside tehtud tööle, siis see on kahtlemata positiivne tõuge organisatsiooni moraalile ja kultuurile.

Teiselt poolt näen Päästeameti puhul pal-ju võimalusi. Mäletan hästi kui 2010.–2011. aastal kõnelesime päästjate jõudehetkedest, mis valves olles tekivad ja sellest, kuidas neid parimal viisil rakendada. Tänasel päeval käivad pääste-meeskonnad valvesoleku ajal ennetustööd tegemas. See on üks nendest headest näidetest. Vaatame aga veel edasi! Kas ja mida saaksime veel ära teha? See on päästjate võimalus luua täiendavat väärtust, olgu sel-leks andmekvaliteedi kontroll, oma piirkonna riskide analüüs või mingi teine valdkond. See on koht, kus on peidus varja-tud ressursid. See on võima-luste aken.

Riigi julgeoleku ja siseturvalisuse kujunda-misel pööratakse tähelepanu reageerivale poolele. Ometi keskendutakse päästeameti strateegias eelkõige ennetavale ja õnnetu-si ärahoidvale poolele. Kuidas teie hindate sealjuures päästeameti tasakaalu leidmist õnnetuste ärahoidmise ja tagajärgede likvi-deerimise vahel? Ma mäletan hästi, kuidas Päästeamet 2004.–2005. aastal mõtestas lahti ennetustöö ole-

must. Ja oleme ausad, see ei ole tänases strateegias uus asi. Varasemalt nimetati seda propagandaks. Hea on käia tuletõrjemuu-seumis ja vaadata vanu propagandaplakateid tuleohutuse teemadel. Me oleme viimase kümne aastaga teinud läbi suure arengu – me ei vaata ennetustööd enam kui plakatit, vaid teame, millised on meie sihtrühmade väär-tused. Me läheme teadliku turunduse teed, mõistame sihtrühma ja nende vastuvõtlik-kust ja mõõdame mitte vaid märgatavust, kuid ka hoiakute muutust.

Siin on Päästeamet üks eeskäijaid Eesti avaliku sektori organisatsioonide seas. Teisalt ei tasu loorberitele puhkama jääda, peame otsima uusi vaatenurki, kuidas sihtrühmani jõuda, nende käitumist, hoiakuid ja mõttevii-si muuta. Ka äris on nii, et kui sa oled turu-liider, siis pead jooksma kõige kiiremini, sest teised jooksevad alati sulle järgi.

Üle-eelmisel aastal hakkasid päästeko-mandod aktiivselt tegelema ennetusega. Ma ei mõtle seda, et avatakse komando uksed korra või kaks aastas, vaid iga komando käib oma riskipiirkonnas sihipäraselt seal, kus on teada, et leibkonna sissetulek väiksem või on tegemist alkoholiprobleemidega.

Kus ma näen ruumi arenguks – me tahame liiga sageli esile tõsta sõnumites Päästeametit. Me peaksime hoopis rohkem esile tooma sõ-numi sisu, mida soovime sihtrühmani viia. Maanteeametis oli mul ütlemine, et maantee-ameti logo võiks olla kõige väiksem, sest see on kõige ebaolulisem asi kommunikatsioo-nitegevuses. Olulisim on teadmise ja hoiaku ning sealt edasi käitumise muutmine. Leian, et võiksime analüüsida, mis oleks, kui laia-pindset ennetustööd ei teeks iga riigiasutus ise – tõstame rahad, töötajad kõik ühte kohta kokku. Ükskõik, on see siis Tervise Arengu Instituut või Päästeamet või keegi kolmas. Läbivad jooned, mis õnnetusi põhjustavad,

on ju alkohol ja suitsetamine.

Blogipostituses kirjutasi-te umbes kuu aega pärast ametisse asumist, et kes-kendute ministeeriumi tööd juhtides kolmele aspektile – ebamõistliku bürokraatia vähendamisele, ühiskonna meelsuse soodustamisele meie eesmärkide saavuta-miseks ja kursis olemisele päriselus toimuvaga. Mis teil on plaanis bürokraatia vä-hendamiseks ära teha? Väikesed asjad. Leian, et alati ei ole tarvis kaheksa inimese

kooskõlastust, tuleks anda rohkem vastutust ja otsustusõigust ametitele. Mõned asjad, mille oleme ministeeriumis juba ära teinud, on selle ilmekaks näiteks – loobusime siselä-hetuste vormistamisest ja tegime puhkustele lubamise lihtsamaks. Need on väikesed asjad, kuid muudavad mänguväljaku klaarimaks. Organisatsioonidel on kombeks ehitada kiht-kihi haaval erinevaid reegleid ja protseduure. Inimene ühest teisest avaliku sektori orga-nisatsioonist ütles, et oli käitunud sarnaselt – lükkas ülevalt allapoole asju. Asekantsler

lükkas otsustusõiguse osakonnajuhatajale, kes andis selle omakorda nõunikule. Nad nä-gid, et ei loo väärtust sellega, et nemad doku-mendi allkirjastavad, seega läks otsustusõigus nõunikule. Nii säästeti palju aega.

Meie tööprotseduur peab olema lihtne, mõtestatud ja kontrollitud. Need, kes on era-sektorist tulnud meie valitsemisalasse tööle, on näinud, kuidas suurtes organisatsioonides on samamoodi protseduurid ja reeglid. Mõ-ned on hiljaaegu ka öelnud, et otsuste saami-seks ja valikute tegemiseks läheb seal sageli veelgi kauem aega. See on minu rõhuasetus – lihtsustame, ärme tee asju keeruliseks.

Kuidas saaksime ühiskonna meelsust ja käitumist enam mõjutada meie eesmärkide saavutamiseks?Ma arvan, et täna on mõneti dissonants tege-likkuse ja ühiskonna arusaamise vahel. Vaa-dates näiteks viimast kümmet aastat, siis kõik tundub ju pealtnäha hästi – liiklusõnnetuste, hukkunute, tuleõnnetuste arvud on vähene-nud. Oleme olnud tublid. Kuid teiselt poolt näide eelmisest nädalast, kui kolleegilt teisest ministeeriumist küsisin: “Mis Sa arvad, kui palju on meil abipolitseinikke?“ Suunasin teda vastuse juures ja ütlesin, et kaitseliitlasi on ca 15 000. Tema vastas, et abipolitseinikke on siis ca 3000–4000. Ja mis on päriselu? Neid on alla 1000. Kui riigiametnikud teises minis-teeriumis ei taju meie võimekust, on laiemal avalikkusel see teadmine veel kehvem. Kait-sevägi tunnistab, et meil ei ole hävituslennu-keid, aga on liitlaste võime. Meie ülesanne on tasakaalustatult tagada, et inimesed tunnek-sid end turvaliselt, ent samas oleksid teadli-kud meie reaalsest võimekusest.

Siseturvalisuse arengukavas on valitsuse poolt heaks kiidetud printsiip, et kogukon-nad ise peavad rohkem panustama. Need ajad, kus riik tegi kõik ära, on möödas. Meie inimestele ei pruugi meeldida, et peab ka oma vabast ajast panustama, aga teiselt poolt on need ühiskondlikud kokkulepped. Kas ma kodanikuna olen valmis maksma rohkem makse või pigem annaksin oma vabast ajast mõned töötunnid vabatahtlikku panusesse? Seeläbi loodud võrgustikud ja kogukonna si-dusus muudavad meid tugevamaks ning siis suudame ka vastu seista erinevatele mõjutus-tegevustele.

Samuti peaksime paremini mõistma seda, millistes teistes poliitikavaldkondades me tahame muutuseid saada ning peame selle nimel süsteemselt tööd tegema. Me ei tohi piirduda ainult sooviga, et alkoholipoliitika muutuks, me peame teadma, milliseid te-gevusi reaalselt teha, et saavutada tulemusi. Oluline on enda huvide targem saavutamine ja nende eest seismine.

Blogipostituses olete seostanud päriselu päästekeskuse, Häirekeskuse ja tänavaga. Kas me ei peaks pigem muretsema aga sel-lepärast, mis toimub inimeste kodudes ja peades? Inimesed on need, kes saavad õn-netusi ära hoida. Meie saame hinnata, kui hästi suudame inimest toetada ja mõjutada.Süsteemi õnnestub luua siis, kui oled seda ise kogenud. Siis saad aru, et näiteks vormiriie-

Võiksime analüüsida, mis oleks, kui laiapindset ennetustööd ei teeks iga riigiasutus ise – tõstame rahad, töötajad kõik ühte kohta kokku.

8


ArvAmus

tust on vaja muuta seepärast, et see ei hinga piisavalt. Oluline on, et kui me loome te-gevuskeskkonda, nii õiguslikku kui mate-riaalset, ametitele ja meie partneritele, siis peame selgelt tajuma, millist teenust paku-takse. Oluline on mõista, millised on iga-päevased mured ning mida annab muuta õiguskeskkonnas. Ameti enda juhtkonnal on palju võimalusi – kuidas protsesse liht-sustada, milliseid töösooritusi ära jätta või kuidas ressurssi (nt päästemeeskondade valmisoleku aega) saaks veelgi targemalt kasutada. Valikud, mida teha ja mida mitte teha, on sageli ameti enda juhtida.

Me tihtipeale arvame, nii enda valitse-

misalas kui ka erasektoris, et analüüsid ja rahulolu mõõdikud näitavad meile, mida inimesed tahavad. Küsides aga inimese käest, selgub, et ta tahab natuke teistsugust asja. See näide on omamoodi demagoogi-line. Suurte protsesside puhul on oluline näha ka suurt pilti numbrite keeles, sest küsida võid arvamust ka inimeselt, kes on äärmuslike ootuste ja mõtetega. Mistõttu tooksin siinkohal veelkord esile rahulolu mõõtmise olulisuse, mõõtmine annab head tagasisidet nii numbriliselt kui ka sõnaliselt selle kohta, mida kliendid tegelikult meilt ootavad ja vajavad.

Valitsuskoalitsioon on otsustanud riiki koomale tõmmata. Kuidas te hindate, kas siseministeeriumi haldusala, sh pääste-ametit on täna liiga palju? Valitsus ei ole öelnud, et meid on liiga pal-ju. Koalitsioonileppes on kirjas, et valitsus-sektori töökohtade arv väheneb kooskõlas tööealise elanikkonna kahanemisega. Prob-leem ei ole rahapuuduses, vaid valikutes, mida me teeme. Valikud seab aga tegevus-keskkond, kus me toimime.

Vaatleme seda, mis on siseministeeriu-mi valitsemisalas toimunud viimase kümne aasta jooksul. Mäletan hästi, kui 2004. aastal ministeeriumiga liitusin. Inimeste arv si-seministeeriumi valitsemisalas oli suurus-järgus 13 500. Tõenäoliselt oli seal osaliselt ka ametikohti, mis olid täitmata. Tänasel päeval oleme aga mõtteruumis, kus meil on inimesed, mitte ametikohad. Täna töötab valitsemisalas üle 8000 inimese, kümne aas-taga on meie töötajate hulk vähenenud ligi 5000 inimese võrra. Vähe on valitsemisala-sid, kes sarnase muutuse on läbi teinud. Sa-mas on meie olulised tegevusnäitajad, nagu õnnetuste ja hukkunute arvud, vähenenud.

Täna oleme kokku leppinud valitsuses, et meie kärpe ülesanne seisneb valitsemis-ala vähendamises 0,6% 2016. aastal. Oleme selle ära jaganud asutuste peale. Pigem on küsimus, kuidas sellega toime tulla järgne-vatel aastatel, mistõttu peame vaatama sel-

gelt oma tegevustesse sisse, milliseid struk-tuurseid muutuseid me saame oma töödes ja tegemistes ette võtta. Mõtte- ja analüüsi-kohti veel on, millele saaks keskenduda.

Kas päästealal on midagi, mis teie hin-nangul on väga hästi? Mida kindlasti tasub päästealal esile tõs-ta, on hästitoimiv kutseliste ja vabatahtlike päästjate võrgustik. Olles ka ise mitmete vabatahtlike päästeorganisatsioonidega su-helnud, julgen väita, et see on midagi, mis liidab kogukondasid. Kui neid oleks Eestis rohkem, siis oleksime veelgi tugevamad. Ka rahvusvaheline tegevus, kuhu Päästeamet

on aastate jooksul palju panus-tanud, on heal tasemel.

Kas on midagi, millega tuleb päästealal veel kõvasti vaeva näha?Ma ei tooks siinkohal midagi eraldi välja. Läbiv teema on

rahulolu aspekti sissetoomine, oluline on teada saada, kuidas meie kliendid meiega rahul on. See aitaks tõsta ka organisatsiooni sisemist moraali ja teha meid veelgi tugeva-maks.

Mida on teil plaanis siseministeeriumi haldusalas ära teha järgneva aastaga ja järgneva viie aastaga?Minu huvi on vastutuse ja rollide selgem teadvustamine. Teine aspekt on seotud meie riigikaitsega. Üks suurimaid väljakutseid on anda vahetu panus sellesse, et oleksime pa-remini ettevalmistatud meie riiki kaitsma. Päästeametil ja Häirekeskusel on selles suur roll. See on valdkond, kus ma loodan näha paari aasta pärast, et oleme paremini oma asjad läbi mõelnud, selgemalt prioritiseeri-nud ning tunneme end tugevamalt.

Oskate te välja tuua peamised põhjused, miks Eestis toimub liiga palju õnnetusi?Maanteeametis olid meil sarnased küsimu-sed. Mõneti tajusime, et suur roll selles, kas inimene hukkub või saab vigastada, seisneb teatud sündmustel. Teiselt poolt on siin sel-gelt mängus ka keskkonnategurid. Üheks domineerivamaks teguriks on kahtlemata alkohol ja narkootikumid, seda nii tule-, vee kui liiklusõnnetuste puhul.

Leian, et sotsiaalne võrgustik, mis on inimeste ümber, ei ole tänasel päeval veel piisavalt tugev selleks, et niisuguseid sünd-musi ära hoida. Maanteeameti või Pääste-ameti reklaam sellest, et tee kõike, mis sa suudad, et purjus inimene ei läheks auto-rooli, on läbi huumoriprisma inimestele teadvustamine, et meie kõigi käsutuses on vahendid, kuidas õnnetusi ära hoida. Ena-mik käitub nii, nagu neilt oodatakse, kuid on inimesi, kes reegleid ei järgi. Eestis on u 5000–6000 sõidukijuhti iga päev alkoholi mõju all autoroolis. Teisalt on liikluses iga päev suurusjärgus u 500 000 juhti, kellest suur enamik käitub vastutustundlikult. Aga õnnetuste juhtumiseks piisab 5000 alkoholi tarbinud juhist. n

Meie ülesanne on tasakaalustatult tagada, et inimesed tunneksid end turvaliselt, ent samas oleksid teadlikud meie reaalsest võimekusest.

Heiki Soodla,Päästetöö osakonna juhataja

Päästeamet on käesoleval aastal soetanud juurde

kuus kaasaegset redel-autot, mis aitavad pääst-jatel keerulistes oludes inimesteni jõuda, ning kuna tehnoloogia on kaasaeg-ne, parandavad need kõrgustest päästmise võima-lusi. 2014. aastal korraldatud hanke raames osutus võitjaks pikaajalise päästeautode tootmiskogemu-sega Magiruse tehas. Hanke kogumaksumus oli u 3,2 miljonit eurot ja autod antakse Päästeametile üle novembriks 2015.

KAASAEGSE REDELAUTO VÕIMEKUSPeamised võimekuse näitajad kaasaegsetel redelau-todel on: päästekõrgus, kandevõime, paigaldamise kiirus, gabariidid, paigaldamise ruum ja stabiilsus. Redelautot on võimalik seada töövalmidusse maksi-maalselt 85 sekundi jooksul.

Kõrgustest päästetöö võimekus areneb jõudsaltRiik panustab järjepidevalt ühiskon-na arengusse, mille üks alustala on turvalisus. Päästeamet teenib ühiskonda tõhusamalt riske ohjates ja maandades. Selle tagavad peamiselt maksumaksja vahendid, avalik usaldus ning Pääs-teameti personali vastutustundlik ja kvaliteetne töö arengukavade täitmisel. Siinkohal tutvustan kõrgustest pääste-töö võimekuse arengumudelit, millist võimet ja potentsiaali turvalisusesse panustamiseks pole varem Eesti Vabarii-gis olnud.

Magirus redelauto enne Päästeametile üleand-mist endise Mustamäe päästekomando hoovil (Mänsaku 8, Tallinn).

Pää

ste

ame

t

Pää

ste

ame

t


ARVAMUS 9

Magiruse redelauto täismass on u 16 tonni, pikkus 10,2 meetrit ja kõrgus 3,3 meetrit. Alusauto mudel on Iveco FF 160E32 (mootor EURO 6, 235 kW, käigukast täisautomaatne, ALLISON-tüüpi).

Autole on paigaldatud: 1) uudne laadimissüstee-mi otsik (elekter ja õhk), mis eemaldub automaatselt auto käivitamise hetkel; 2) akustiline tagurpidikäigu alarm, parkimisandurid ja tagurdamiskaamera; 3) GPS-jälgimissüsteem; 4) statsionaarne tuletõrje-pump tootlikkusega 30 l/sek.

Pealisehitusel on elektrooniline kontrollsüsteem rikete tuvastamiseks. Rikke korral on võimalik redel viia transportasendisse 220 V elektripumbaga, mis on statsionaarselt autole paigaldatud (vanadel au-todel tuli seda teha käsipumbaga). Päästekõrgus on 30 m ja redeli esimene jätk on liigendnoolega, see tagab paremad manööverdamistingimused (näiteks saab liikuda katuseharja taha). Redeli põhinoolt on võimalik tõsta +75° ja langetada negatiivse nurga all (kuni -17°).

Päästekorvi kandevõime on 400 kg. Korv on varustatud: 1) kahe statsionaarse teisaldatava LED-prožektoriga (valgustid käivituvad alusauto voolual-likast ja ei vaja eraldi generaatorit); 2) teisaldatava monitoriga (tootlikkus 2000 l/min), millel on 3 otsi-kut (kombineeritud, siledatüveline ja vahuotsik) ning mis on elektriliselt juhitav nii päästekorvist kui ka pöördaluse peajuhtimispuldist; 3) korvi alaserva on paigaldatud sprinklersüsteem, mis tagab päästjate ohutuse ja tehnika säilimise ekstreemsetes tulekah-jutingimustes; 4) termokaamera, mida on võimalik jälgida ja juhtida peajuhtimispaneelilt.

REDEL JA TÕSTUKAUTODE PAIKNEMINE 2015. AASTALPäästeameti võimekuse kirjeldamisel kuuluvad re-del- ja tõstukautod kõrgustest päästetöö teenuse tegevusvõime 2 alla, mis tähendab, et neid ei ole kõikides päästekomandodes. 2015. aasta septemb-rikuu seisuga oli Päästeametil kokku 8 redel- ja tõstu-kautot, mis paiknevad järgnevalt:

Kesklinn . . . . . .Magirus DLK 23-12Lilleküla . . . . . . .Bronto Skylift F54 HDT

Tartu . . . . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDTPärnu . . . . . . . . .Metz L32Kuressaare . . . .Simon Snorkel 220Narva . . . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDTRakvere . . . . . . .MetzVõru . . . . . . . . . . .Daimler Benz Metz Leiter 30

Viimasena nimetatud ja artikli kirjutamise hetkel veel Võrus paikneva Daimler Benz Metz Leiter 30 redel-auto on muuseumihõnguline, tema sünniaasta jääb aastasse 1965. Viiekümnendates tegelane on 110 kW diiselmootoriga, kaalub 11 tonni ja heitgaaside normidest, kasutuslihtsusest ning ohutusest just palju ei tea. Sündmuskohale jõudes võtab auto val-mispanek redeliga tööks u 3,5 minutit. Enamik aega sellest kulub tasase maapinna otsimisele, tugede paigutamisele ja nende lukustitest vabastamisele. Kogu tegevus toimub manuaalselt ja toore jõuga.

REDEL- JA TÕSTUKAUTODE PAIKNEMINE 2016. AASTALAlates aastast 2016 on teenistusse rakendatud kok-ku 12 redel- ja tõstukautot, mis paiknevad järgnevalt:

Kesklinn . . . . . .Iveco Magirus ML32LLilleküla . . . . . . .Iveco Magirus ML32LLasnamäe. . . . .Bronto Skylift F54 HDTPärnu . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32LRapla . . . . . . . . . .MetzKuressaare . . . .Metz L32Narva . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32LJõhvi . . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32LRakvere . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDTTartu . . . . . . . . . .Iveco Magirus ML32LViljandi . . . . . . . .Magirus DLK 23-12Võru . . . . . . . . . . .Bronto Skylift F42 HDT

Redel- ja tõstukautode tegevusvõimes päästetööl kõrgustest on arvestatud nii majanduslikke aspekte kui ka riskipõhist paigutust. Majanduslikus osas tu-leb aru saada, et Päästeamet suudab üleval pidada vaid 12 redel- ja tõstukautot. Nende riskipõhisel pai-gutamisel on arvesse võetud Nõukogude Liidu aeg-

Kõrgustest päästetöö võimekus areneb jõudsalt

seid kõrghooneid, millel on ainult üks väljapääs ja mis ei vasta kaasaegse-tele tuleohutusnõuetele. Piirkonnad, mis jäid riski piirile (Haapsalu, Paide ja Jõgeva) saavad kõrgustest pääst-mise hüppepadjad, need leevenda-

vad ajalist viivitust redelauto saabumiseni.Uute redelautodega varustatakse Kesklinna,

Lilleküla, Jõhvi, Narva, Annelinna ja Pärnu päästeko-mandod.

Olemasolevate redel- ja tõstukautode ringipaigu-tamine päästekomandodes toimub järgnevalt:

• Kesklinna redel liigub Viljandisse• Pärnu redel liigub Kuressaarde• Rakvere redel liigub Raplasse• Narva Bronto liigub Rakverre• Annelinna Bronto liigub Võrru

Kokkuvõtteks on pärast uute autode teenistusse rakendamist redelautosid Eesti Vabariigis kokku 9 ja tõstukautosid 3. Valga linnas on tagatud kiire abi piiriülese koostööleppe raames Läti Vabariigi Pääste-ameti poolt Valka linnast. Selline optimaalne tehnika paigutus tagab suuremate linnade riskipõhise kae-tuse ja kõikides Mandri-Eesti linnades ja alevikes on tulekahju korral tagatud tulekustutustööde teostami-ne kõrgustest maksimaalselt 1 tunni jooksul. Selline autotehnika paigutus jääb kehtima pikaks ajaks, aga kui riskid ja majanduslikud võimalused muutuvad, tuleb teha korrektuure.

Kõrgustest päästetöö teenuse arendamine ja ümberkorraldamine nõuab suures mahus ole-masolevate autode ümber paigutamist, mistõttu 2015. aasta lõpus toimub hulgaliselt koolitusi – 9 koolituskursust ja 36 operaatorikoolitust, väljaõp-pe saab 165 päästeteenistujat. Kõikide markide redel- ja tõstukautode väljaõppekursused on ainu-laadsed, kuna tehnika ja ka opereerimispõhimõtted on väga erinevad.

Kõrgustest päästetöö võimekus Kaasaegset redelautot on võimalik

töövalmidusse seada 85 sekundi jooksul.

Võrus välja vaheta-tav redelauto Daimler Benz Metz Leiter 30. Auto on tänaseks 50- aastane.

Hüppepadi, mida saab kasutada hädaolukordades hüppavate või kukkuvate inimeste püüdmiseks. Padja

täitmiseks kasutatakse hingamisaparaadi suruõhu balloone.

Redel- ja tõstukautode paiknemise hetkeseis.

Redel- ja tõstukautode paiknemine alates 2016.

Pää

ste

ame

tP

ääst

eam

et

Pää

ste

ame

t

10


EnnEtus

Kiira Udu, ennetustöö osakonna nõunik

Ükski asi pole enamasti nii lihtne kui pealtnäha paistab. Nõustamine, mida päästjad teevad juba inimeste

kodudes, on kogu protsessi juures vaat et üks meeldivaim. Aga enne seda on must-miljon ettevalmistust, millest nii mõnessegi takerdutakse päris sageli.

Selleks, et päästjad end kodudes nõu andes kindlalt tunneksid, vajavad nad ette-valmistust. On tarvis teada, mida kodudes jälgida, kuidas erinevate inimestega suhel-da, kuhu istuda, mida öelda ja mida pigem mitte. Et kõikide päästjate koolitamine on võrdlemisi ajamahukas ja kulukas, valmisid sel aastal videomaterjalid, mis on kättesaa-davad kõigile ning kus on üsna detailselt selgitatud põhitõdesid elektriseadmetest ja -paigaldistest, küttekolletest, tuleohutusjä-relevalvest ja nõustamisest. Paljud päästjad on pidanud loodud materjali kasulikuks, saanud sealt vajalikke teadmisi näiteks küt-tekollete teemal ning häid nõuandeid, kui-das ise kõige paremini nõu anda.

Kindlasti tekitab omajagu peavalu ka õige koduni jõudmine. Inimeste kontakte, kes meiepoolset külastust ja tuleohutusalast nõu vajaksid, on paljudes piirkondades keeruline

15 kilo* kodusid – check**Selle loo kirjutamise hetkel on päästjad külastanud üle 13 000 kodu. Ajakirja valmimise ajaks on see arv kindlasti suurenenud ja ületanud maagilise 15 000 piiri. Esmalt võimatu missioonina tundunud ambitsioonikas eesmärk on alistatud. Aga see saavutus ei ole tulnud nii lihtsalt, kui praegu need sõnad kirja saavad. Selle taga on väga palju töötunde, kätepaare ja lugematu kogus jagatud nõu.

*kilo – tuhat **check – tehtud!

Pää

ste

ame

t

Pää

ste

ame

t

Kodukülastaja memmele suitsuandurist rääkimas.

Kodukülastaja koduloomadega

sõprust sobitamas.


EnnEtus 11

saada. Alustades sellest, et omavalitsused ei oma piisavat infot, ei soovi seda vahenda-da, lõpetades andmete kaitsega, mille tõttu abivajajate kontaktid sageli kättesaamatuks jäävadki. Ka olemasolevate andmete pu-hul tekitab probleeme näiteks külastatavate teavitamine, mistõttu päästjate visiit tuleb elanikele sageli ootamatult ja võib seetõttu nii mõneski pahameelt või isegi hirmu teki-tada. Samal põhjusel tekivad ka nn „tühjad käigud“ – inimesi lihtsalt pole külastuse ajal kodus või on eluase elanike poolt mahajäe-tud ja seisab tühjana.

Viisakad poisidSel aastal küsiti esmakordselt ka kodukülas-tuse läbi teinud inimestelt tagasisidet meie tegevuse kohta. Külastusel tuli päästjatel selleks esitada üks lisaküsimus, pererahva nõusolek uuringus osalemiseks. Enamik ini-mesi oma nõusoleku ka andis, see lihtsustas oluliselt TNS Emori küsitlejate tööd. Vastu-seid on tänaseks kogutud enam kui 1500lt inimeselt, kelle juures kodukülastus on läbi viidud.

Hinnang päästjate tegevusele on enam kui positiivne. Päästjate tööd hinnati 5-palli skaalal ning inimeste üldine rahulolu kodu-külastustega on kõrge – 4,8 palli, samaväärse hinnangu sai ka kodukülastuse soovitamine lähedasele. Kodukülastuse ja sellega kaasne-va nõustamise vajalikkust hinnati 4,4 palli-

ga. Kõige madalama hinnangu ehk 3,8 palli sai inimeste endi valmisolek koduse tule-ohutusalase olukorra parandamiseks.

Päästjate külastuste puhul toodi esile ja hinnati eriti kõrgelt nende viisakust, asjalik-kust ja sõbralikkust.

Tegijal juhtubSuurte probleemide leevendamiseks ellu kutsutud projekt ei ole alati kulgenud hirm-tõsiselt ja aeg-ajalt toimub pisemaid äpar-dusi, mis ka tegijatel endil naeratuse suule toob. Näiteks juhtus ühel pealinna komando meeskonnal meeldejääv seik. Nõustatavaga lepiti kokku kohtumine ja täpsustati üle aad-ress. Kohapeal võttis neid vastu imeilus noor neiu, kes neid uksel hommikumantlis tervi-tas ja veidi hämmeldunult, ent sõbralikult tuppa kutsus ning end nõustada lasi. Hiljem komandosse naastes helistas meeskonnava-nemale aga proua, kes päästjaid juba piki-silmi ootas ning uuris, kuhu nad ometi nii kauaks jäävad. Selgus, et aadresside numbri-tes oli toimunud väike vahetus.

Ka Vändra kandis on päästjad populaar-sed, kuna pärast kodude külastusi hakkasid ühe küla naisterahvad huvi tundma nende telefoninumbrite järele. Et päästjad neile isiklikke numbreid jagada ei soovinud, käi-sid nad välja hädaabinumbri 112 ning lisa-sid, et sellelt saab õnnetuse korral kohe terve portsu päästjaid.

Ko m m e n Ta a r :

Tiina Laube, ennetustöö osakonna nõustamisteenuse ekspert

2015. aasta jääb meelde eelkõige päästjate läbiviidud kodukülastuste suure mahu poo-lest. Kindlasti oli see suur väljakutse kõikide-le päästekeskustele, kuna õige sihtrühmani jõudmine polnud puudulike andmete tõttu üldse lihtne. Tänu kõigi asjaosaliste pingutu-sele jõudsime aga suure hulga abivajajateni.

Nõustajate paremaks ettevalmistuseks valmisid 2015. aasta algul erinevate teema-dega videoõppematerjalid. Videod aitavad nõustajal tähele panna kodu tuleohutuse ris-ke ning julgustada inimesi oma ohtlikke harju-musi ning käitumist muutma.

Heameel on selle üle, et lisaks nõusta-miste kõrgele kvaliteedile, mida näitab ka TNS Emori läbiviidud kliendi rahulolu-uuring, oleme leidnud erinevate koostööpartneritega võimalusi tuleohtlikke küttekoldeid puhasta-da või remontida ning see koostöö jätkub ja laieneb ka järgmisel aastal.

Päästjad on koduse tuleohutuse teemal parimad nõustajad. Nad tunnevad oma piir-konda ning oskavad tänu oma kogemustele tuua konkreetsete lugude põhjal näiteid hoo-letu käitumise tagajärgedest. Olles käinud nendega koos kodusid külastamas, meeldis mulle nende rahulikkus, kõrgetasemelised teadmised ja õpetlikud lood, mis panevad kõik vähegi turvalisusest hoolivad inimesed neid kuulama. Päästjad on heaks eeskujuks ja ma loodan, et neil jätkub tahet inimesi ohutusala-selt nõustada ning usku, et nende panusega on inimeste hoiakute ja käitumise muutmine võimalik.

• „Viisakad, oma ala spetsialistid.“• „Vahetu suhtlemine, ei kurjustatud, vaid anti

soovitusi.“• „Väga korrektne külastus.“• „Päästeameti külaskäik oli täiesti positiivne.“• „Tubli mees, kes käis ja kontrollis.“• „Toredad mehed, sai ka muidu juttu ajada.“• „Kõik superviisakas.“• „Poisid olid viisakad.“• „Kõik meeldis, toredad poisid.“• „Päästeameti töötaja ise oli väga meeldiv. Oleks

tahtnud teada nime, kes ta oli?“• „Teenindus oli lahe.“• „Selgus, et minu suitsuandur ei ole korras ja

nad paigaldasid ise uue suitsuanduri.“• „Sain palju õpetlikku teavet.“• „Anti kirjandust, et ise lugeda tuleohutuse

kohta.“• „Meeldis, et oskas suhelda koduloomadega.“

• „Olid korrektsed ja selgitasid kõik puudujää-gid ära.“

• „Mõnus seltskond oli.“• „Kui on võimalik kodudes käia nõu andmas,

siis kindlasti jätkata, väga vajalik tegevus.“• „Väga meeldiv, eriti ühekordsete susside

kasutus.“• „Olid naabrite juures ja palusin neid ka minu

kodu üle vaadata. Väga vastutulelikud.“• „Päästeametnikud oleksid võinud isegi

pikemalt minu juures olla.“• „Väga viisakas suhtlus, kingad võeti ukse ees

jalast ära.“• „Meeldis kõik, kogu külarahvas on rahul.

Suheldi omas setu keeles.“• „Selline kodukülastus oli väga üllatav ja posi-

tiivne. Tundub, et neil on tegevus läbimõeldud.“• „Väga asjalikud mehed, oleks võinud isegi

kauemaks jääda.“

Kutsumata külalisedKülalised toovad endaga alati kaasa hul-galiselt emotsioone, enamasti pigem häid, kuid siiski olenevalt sellest, kui oodatud nad parajasti on. Teinekord võib kutsumata külalisestki hulgaliselt rõõmu olla, aga eks see olene võõrustaja tujust. Ja ka sellest, kui segamini on parasjagu ta kodu. Et päästjate kodukülastused võivad suures osas toimuda üllatusena, on inimeste vastuvõtt ja reakt-sioonid väga erinevad. Paljude kodude uk-sed jäävad selle tõttu ka suletuks. Päästjaid pole harjutud nägema ilma tulede ja viledeta tulemas ning joatoruta korterisse sisenemas.

Kinnistunud kuvand päästja saabumi-sest tähendab, et midagi halba peab olema juhtunud. Kodusid külastav päästja on aga ilmekas näide sellest, et päästja tulek ei pea olema tingimata seotud õnnetusega, vaid vastupidi, selle ennetamisega ning kogu-konnas turvatunde loomisega. Oma posi-tiivse hoiaku, asjalikkuse ja kohalolekuga on päästjatel võimalik inimestes endi vastu usaldust tekitada ka kutsumata külalistena saabudes. n

Tagasiside-nopped inimestelt, kelle kodusid päästjad sel aastal külastasid:

An

ts L

iigu

s, P

ärn

u P

ost

ime

es

Kodukülastaja peab vahel külastatava aknast sisse piiluma.

12


TuleohuTus

Tamur Vaher, tuleohutusjärelevalve osakonna tuleohutuse talituse ekspert

Millised ehitised vajavad ATeSi?Tulekahjuteade on ATeSile tulev teade, mis ju-hitakse Häirekeskusesse ning millele reageerib päästemeeskond. Enamjaolt kasutatakse seda ehitiste puhul, mis on suurte rahvahulkadega kogunemishooned, ravi- ja majutusasutused ning suuremad tööstus- ja laohooned, mis on ühendatud Häirekeskusesse. Kui Häirekeskus on võtnud vastu tulekahjuteate, on tal ka ko-hustus koheselt vastavalt väljasõidukorraldu-sele päästemeeskond välja saata.

Selleks puhuks, kui hoone personal, kust ATeS süsteemilt on tulekahjuteade edasta-tud, tuvastab, et tegemist on siiski valehäi-rega, ning soovitakse, et päästemeeskond ei sõidaks kohale, on loodud võimalus vale tulekahjuteade teateedastussüsteemi kaudu tühistada. Tühistamine toetub 2013. aastal si-seministeeriumis vastu võetud määrusele nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusig-nalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“. Seda saab teha vaid ATeSi omanik või tema poolt volitatud isik, kellel lasub vastutus teate edastamise õigsuse eest. Teate edastaja peab aga veenduma, et tegemist poleks siiski reaalse sündmusega.

Tulekahjuteate tühistamise võimalus ei vähenda otseselt valehäireid, kuid annab Päästeametile võimaluse vältida päästemees-konna reageerimist tühjadele väljakutsetele. Lisaks kohustab lahendus hoone valdajat suhtuma igasse valehäiresse ja selle tühis-tamisse suurima tõsidusega. Seadusandja ei ole määratlenud täpselt, kuidas peaks tehni-liselt toimuma tulekahjuteate tühistamine. Häireedastusteenuse pakkujatega on kokku lepitud tehniline lahendus, mis võimaldab tuvastada tulekahjuteate tühistajat ning tü-histamine käib läbi teateedastussüsteemi.

Kuidas tulekahjuteate tühistamise süsteem toimib?Nagu öeldud, seadusandja pole ette määra-nud konkreetseid lahendusi tulekahjuteate tühistamiseks. See tähendab, et on antud

Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate tühistamise võimalus

Eelmises Häire 112 numbris rääkisime automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi valehäirete vähenemisest ja vähendamisest. Kui seni on valehäiretele reageerimised andnud päästjatele enim tööd, siis üha enam püüab Päästeamet ühiselt koostööpartneritega seda tendentsi kahandada. Kindlasti on siin oluline jätkuv tuleohutusnõuete täitmine, et ükski päästeauto ei peaks nõuete täitmatajätmise tõttu tühisõite tegema. Selles vallas tuleb meil teavitus ja -koostööd jätkata. Samal ajal on ära tehtud ka suur samm – automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteadet (edaspidi ATeS), mis juhitakse Häirekeskusesse, on nüüd võimalik ka tühistada.

on oluline, et tulekahjuteate tühistajast jääks maha ka logi ja et hiljem oleks võimalik teostada ka statistilisi päringuid, on andme-baasidesse viidud sisse rida muudatusi ning andmed salvestuvad nii SOS2s, JÄISis kui ka PÄVISes.

Kui tulekahjuteade objektilt on tühista-tud ja päästemeeskond objektile ei sõida, ei tähenda see veel, et järelevalveametnikud kaotaksid objekti vastu huvi. Kui logidest nähtub, et objektilt on sagedasti edastatud tulekahjuteadete tühistamisi, teostatakse objekti suhtes tavapärased tuleohutusjärele-valve toimingud.

Tulekahjuteate tühistamise võimekus on tänaseks olemas kahel häireedastusteenuse pakkujal: Antifire Tuleohutuslahendused OÜ ning AS G4S Eesti. Käesolevaks hetkeks on Antifire Tuleohutuslahendused OÜ pai-galdanud esimese seadeldise objektile ning testimine on läinud edukalt. n

võimalus paigaldada koostöös häireedastus-teenuse pakkujaga lahendus, mis on sobilik konkreetsele objektile ning arvestab selle eripärasid. Oluline on siinkohal, et tule-kahjuteate tühistamine toimub läbi ATeS süsteemi keskseadme ja tühistajaks on ob-jekti omanik või tema poolt volitatud isik. Sõltuvalt objekti iseärasustest ja sisseviidud töökorraldusest võib ja saab objektil olla ka mitu volitatud isikut.

Tulekahjuteadete tühistamisest salvestu-vad ka logifailid, mis sisaldavad tulekahju-teate tühistamise kuupäeva ja kellaaega ning tulekahjuteate tühistajat.

Tulekahjuteate tühistamise võimaluse tehniline pool hõlmab kolme andmebaasi JÄIS, PÄVIS ja SOS2 ning häireedastus-teenuse pakkujate süsteemide omavahelist suhtlust. Häirekeskusest edastatakse pääs-temeeskonnale informatsioon hoone tule-kahjuteate tühistamisest (vt joonis). Kuna

TulekAhjuTeATe TühisTAmine.

“device“ ARES

“flow“

“flow“

“flow“

“flow“

“flow“ “flow“

“flow“ “flow“

OpERAAtORi SERvER X-tEE SOS 2

JÄiS pÄviS

päästemeeskond ei sõida välja/

pöördub tagasi

tulekahjuteate tühistamine


TuleohuTus 13

Indrek Teras, Tuleohutusjäre-levalve osakonna peaspetsialist

Koostöövõrgustiku arendamisel on kaks peamist suundaÜheltpoolt kuuluvad siia inimesed (tuleo-hutusettevõtted), kelle eriteadmisi Pääste-amet vajab oma eesmärkide teostamiseks. Teisalt aga need, keda Päästeamet toetab tuleohutusalaste teadmistega (tuleohutus-petsialistid ja tuleohutuseksperdid), et nad saaksid nõuetekohaselt täita oma kohustusi tule-ohutuse tagamisel või arendada vald-konda ohutusnõudeid silmas pidades.

Täna on kõige suurem ühisosa Pääste-ameti ja tuleohutusettevõtete tegevusel tu-leohutusjärelevalve valdkonnas, täpsemalt tuleohutuse kontrolli teenusega. Objekti tuleohutusülevaatuseid viivad läbi nii riiklik tuleohutusjärelevalve kui ka tuleohutusette-võtted, lähtuvalt oma pakutavatest teenus-test.

Kuidas saavutada suurem sünergia ja olukord, kus tuleohutusettevõtted saaksid anda suurema panuse ettevõtete tuleohutuse parendamisel?

Ühe lahendusena oleme välja pakkunud, et tuleohutusjärelevalve võiks arvestada era-ettevõtete tehtavaid tuleohutusülevaatusi haldusmenetluse läbiviimisel. Tuleohutusü-levaatus kui toiming on vaja standardisee-rida ning kokku leppida ühtne raamistik. Oluline on ka see, et Päästeamet ja tuleohu-tusettevõte saaksid tuleohutusülevaatusest ühte moodi aru. Päästeameti strateegiliste eesmärkide saavutamisele aitab eeltoodu kaasa seeläbi, et Päästeametil õnnestub saa-da ülevaade rohkemate objektide tuleohu-tusalasest seisukorrast.

Tuleohutusettevõtete kaasamine järelevalvetoimingutessePäästeamet on kümne aasta perspektiivis välja töötanud asutuse strateegia ning visiooni – aastaks 2025 on igaühe kaasabil vähenenud õnnetuste arv ja kahju Eestis Põhjamaade tasemele. Strateegia elluviimise toetamiseks on Päästeameti-üleselt paika pandud viis strateegilist tegevussuunda, millest üks on partnerluse suurendamine. Mida tähendab see tuleohutusjärelevalve seisukohast?

Pää

ste

ame

t

Päästeameti ja tuleohutusettevõtete kattuv tegevusErasektoris pakutavate tuleohutusteenuste kvaliteedi tagamiseks on Päästeameti alga-tusel välja töötatud analoogselt inspektori kutsestandarditele tuleohutusspetsialisti ja tuleohutuseksperdi kutsed. Kutsed aita-vad täna turul valitsevat olukord parandada ning tõsta teenuste kvaliteeti. Piltlikult öel-des „igaüks tänavalt“ võib teha tuleohutus-ettevõtte ning pakkuda tuleohutusteenuseid.

Päästeametil peab olema aga kindlus, et spetsialisti teostatud toiming on kvaliteetne. 2015. aasta seisuga on kutse andja Sisekait-seakadeemia väljastanud 28 tuleohutusspet-sialisti kutset ja 6 tuleohutuseksperdi kutset.

Tuleohutusspetsialisti ja tuleohutuseks-perdi kutsed ei ole hetkel seaduse tasandil reguleeritud. Päästeamet on siseministee-riumile esitanud ettepaneku kutsete ja era-sektori pakutavate tuleohutusteenuste regu-leerimiseks.

Kokkuvõtteks võib öelda, et huvi Pääs-teameti ja tuleohutusettevõtete vahel koos-tööd teha on vastastikune, mida kinnitas ka Päästeameti poolt 2015. aasta esimeses poo-les tuleohutusettevõtetega läbiviidud uuring. Selleks aga, et Päästeamet saaks arvestada tuleohutusettevõtte teostatud toiminguga jä-relevalvemenetluses, tuleb veenduda, et kok-kulepitud tingimused oleksid täidetud. n

Pääste ameti tuleohutus järele valve teenus

tuleohutusette võtte teenus

• Riskide hindamine• Menetluse alustamine

• Isikute väljaselgitamine

• Klientide otsimine• Müügitöö

• Ettepanekud olukorra parandamiseks

• Ettekirjutus olukorra parandamiseks

• Ettekirjutus olukorra parandamiseks

• Sunniraha rakendamine• Järelkontroll

• Hinnapakkumised

• Probleemide lahendamine• Kliendisuhte arendamine

tuleohutusülevaatus

tuleohutusülevaatus

Huvi Päästeameti ja tuleohutusettevõtete vahel koostööd teha

on vastastikune.

14


TuleohuTus

Rait Pukk, tuleohutusjärelevalve osakonna juhataja

Ka Eestisse on soovitud ehitada märgilise tähendusega puitehi-tist. Reeglina annab märgilisuse

hoone kõrgus, maht või kuju. Selline soov on iseenesest arusaadav, võttes ar-vesse, et Eesti on üks maailma suurimaid puidu eksportijaid rahvaarvu kohta. Sa-mas, kui vaadata meil ehitatud hooneid, siis tegelikkuses kohtame puitu üsna vähe. Pea kõik kaubanduskeskused on peamiselt teraskonstruktsioonides, väga palju kohtab kandekonstruktsioo-nidena ka betoonist ja ehitusplokkidest elemente. Puitu kandeelemendina pea-aegu ei leiagi.

Märgilise hoone püstitamisel on Päästeameti sooviks, et sellele hoonele saaks lisaks panna külge märgi „ohutu“. Puithoone tähendab hoonet, mille kan-dekonstruktsioonid on valdavalt tehtud puidust, kusjuures puit ei pruugi üldse eksponeeritud olla.

Puithoone märgiga „tuleohutu“Käesoleva aasta 8. oktoobril andis president Toomas Hendrik Ilves üle Aasta Ettevõtte tiitli Kodumaja ASile. Kodumaja edulugu on andnud palju kõneainet puitehitiste teemal ka Eestis. Tuleohutuse valdkonnas on käesoleval aastal põhifookuseks Norras, Bergenis valminud 14-korruseline ja 51 meetri kõrgune puitkonstruktsiooniga korterelamu. Tegemist on hetkel maailma kõrgeima puithoonega, mille ehitajaks oli Kodumaja AS. Kokkuleppel Kodumaja ASiga avanes Päästeameti ja Sisekaitseakadeemia esindajatel võimalus sel aastal tutvuda valmimisjärgus hoone ja selle tuleohutuslahendustega. 51 meetri kõrgune

puitkonstruktsioonis korterelamu Norras, Bergenis.Köögimööbel on juba korteri

eelmooduli sees. Pää

ste

ame

t

Pää

ste

ame

t

Ülevaade maailma kõrgeima puithoone tuleohutusalasest lahendusest

• Hoone betoonist vundamendi- ja keldrikonstrukt-sioonile ehitati viis korrust ruum-elementidest maja. Ruumelemente võib käsitleda kui tehases eelvalmis-ehitatud ja viimistletud tubasid. Näiteks köökides on isegi mööbel elemendi sees. Ruumelemendid on puitkonstruktsiooniga, seestpoolt viimistletud kipsplaadiga.

• Kõik soojaisolatsioonimaterjalid on mittepõlevad. Elemendi lahendus on läbinud tulekatse ning selle tulepüsivuse saab tagada REI 60–90 vastavalt telli-musele. Antud hoone puhul on arvutuslikult nõutav kandekonstruktsioonide tulepüsivus R76 ja korterite tuletõke EI60. Tuleohutuse seisukohalt on kõige kee-rukamad alad korterites kahe mooduli ühendusko-had. Näiteks kui kaks kõrvutiolevat tuba on omavahel avaga ühendatud, siis ühendusava küljed tehakse tulekindlaks objektil, pärast moodulite ühendamist.

• Kuna korterite piirded on tehtud tulekindlaks kipsplaadiga, siis omaette väljakutseks on kõikide juhtmete, torustike jms kipsplaadist läbiviikude tulekindlaks tegemine. Kõige keerukamaks on osu-tunud just pistikupesade ja harukarpide lahendami-ne. Selleks on ehitajal välja töötatud ja katsetatud erilahendus.

• Kui tubade moodulid on viie korruse ulatuses mon-teeritud, ehitatakse valminud hooneosa ümber liim-puidust raamistik, kusjuures viiendal korrusel läbib raamistik ka ruumielemente. Järgnevalt on valatud

betoonist plaat. Seda korrust nimetatakse powerfloo-riks, mis peab andma hoonele jäikuse. Samamoodi on ehitatud ka järgmised viis korrust powerflooriga.

• Hoone trepikoda, liftišaht ja trepid on valmistatud puidust. Eksponeeritud puit on kõikjal töödeldud süt-tivust vähendava ainega.

• Hoonel on kaks trepikoda. Mõlemad on tavapära-sed tulekindlad trepikojad. Üks trepikoda moodus-tab koos liftišahtiga ühise tuletõkkesektsiooni. Pääs trepikotta on koridorist, kus asuvad ka kommunikat-sioonide šahtid. Kõik korterist tulevad torud, juhtmed jms ühendatakse üldjuhul koridoris magistraalto-rustikega. Kommunikatsioonišahtid on lisaks iga korruse vahelae tasapinnalt katkestatud tulekindla seguga ning torustikel paiknevad tuletõkestid (kui need on nõutud).

• Üks olulisemaid tuleriske korteris on töötavale pliidile unustatud toit. Kõik pliidid on varustatud an-duriga, mis lülitab pliidi välja, kui see on töötanud üle 0,5 tunni.

• Tuleohutuspaigaldistest on hoones automaatne sprinklersüsteem kõikides ruumides, sh ka niisketes ruumides. Sprinklerpead on valitud „vahelaest välja-hüppavad“, tänu millele nad ei ole ka siseruumides märgatavad.

• Kõikides ruumides on automaatne tulekahjusigna-lisatsioon. Tubade andurid on varustatud helitekitaja-tega, mistõttu häirekellasid eraldi ei ole. Mõeldud on ka võimalusele, et korteriomanik võib olla vaegkuul-ja, selleks puhuks on anduritel küljes valguselemen-did, mis hakkavad häire korral plinkima.

• Hoone koridorid ja trepikojad on varustatud eva-kuatsioonivalgustusega, mis tagab valgustuse vähe-malt 1 tunni jooksul pärast elektritoite kadumist.

• Väljastpoolt kaetakse hoone klaasi ja terasplaati-dest fassaadikattega. Välisseina tuulutuspilus ka-sutatakse spetsiaalseid tuletõkesteid temperatuuri mõjul paisuva elemendiga, mis tule levikul tuulutus-pilusse sulgeb õhu liikumise.

• Hoone on varustatud ka piksekaitsega.

Sellisel kujul valmistatud hoone ohutuse tagamise meetmeid hindasid piisavaks ka meie Päästeameti spetsialistid, vaatamata sellele, et tegemist on puitehitisega. n


Demineerimine 15

Jan Raidloo, demineerimiskeskuse peaspetsialist

CBRN üksuses töötab viis inimest, kellest kolm liiget on töötanud pääs-tevaldkonnas Päästeameti loomise

perioodist alates. Päevasel ajal reageerib CBRN sündmusele vähemalt kaks ja töövä-lisel ajal üks spetsialist. Väljasõiduvalmidus on tööajal 30 minutit ja töövälisel ajal 120 minutit. Kuigi üksusel on võimekus kee-miasukeldumisel ja CBRN sukeldumisel osaleda, pole üksuse siht duplitseerida kee-miasukeldumise võimekusega komandode tööd, vaid olla pigem toetavas rollis. Üksuse ülesandeks on aidata näiteks päästjaid ohu väljaselgitamisel, ohuala määramisel ning päästesündmuse lahendamise strateegia ja prognoosi koostamisel.

CBRN üksuse võimekusCBRN üksusel on võimekus määrata kõigis neljas põhivaldkonnas peamised ohutegurid ja viia läbi saasteärastust:• Keemia valdkonnas omame võimekust

määrata ligikaudu 300 000 erinevat ke-mikaali otsekontaktilt või proovi olemas-olul. Vaatlusmeetodite abil saame määrata kuni 5 km kauguselt õhust ja maapinnalt kõiki peamisi ründemürke ja enamlevi-nud toksilisi tööstuskemikaale.

• Bioloogiliste ründeainete osas on või-malik kasutada kiirteste, millega saab operatiivselt määrata prioriteetsemad ohuallikad, näiteks antraks, ritsiin või bo-tulismi-toksiin.

• Kiirgusohuga sündmuste lahendamiseksoleme varustatud kõigi ioniseeriva toi-mega kiirgusliikide mõõtmis- ja avasta-misseadmetega ning väiksemamõõduliste kiirgusallikate kogumise konteineritega. Lisaks oleme võimelised gamma-spektro-meetria abil määrama radioaktiivse allika isotoobi.

• Saasteärastusesonmeieerivõimekusviialäbi CBRN ainete tarvis väljatöötatud va-henditega dekontaminatsiooni ja kont-rollida saasteärastuse tulemusi. Vajadusel saame püstitada ka lisapesukoha sündmu-se lahendamise toetuseks.

Omame võimekust koos demineerimis-keskuse kolleegidega räpase pommi ehk siis CBRN intsidendi lahendamiseks, kus pommiohule on lisatud näiteks kiirgussaas-te (teoreetiliselt võib olla lisatud ka bio- või keemiaründeainet) levikust tingitud oht.

Koostöö CBRN üksusegaSeoses viimase aja trendiga kodus valmis-tatud lõhkeainete ja narkootikumide toot-mises on sagenenud demineerimiskeskuse, politsei ja CBRN üksuse koostöö ohu välja-selgitamisel, maandamisel ja süüdlaste taba-misel. Parema teadmistejagamise ja koostöö vajadust selles valdkonnas kirjeldab juhtum, kus politsei asitõendite sekka oli menetlu-se käigus sattunud ülitundlikku lõhkeainet TATP (triatsetoontriperoksiidi). Õnneks oli lõhkeaine kogus väike ja plahvatust ei toi-munud ning keegi viga ei saanud.

Koostöö erinevate ametkondadega on sündmuskohal meie jaoks väga oluline, seda

eelkõige oma oskuste ja teadmiste edenda-miseks. CBRN üksuse kaasamine pääste-sündmuse lahendamisel on alati põhjenda-tud juhul:• kuieiolevõimalikmäärataohuolemust,

näiteks mahuti tundmatu kemikaaliga;• kui vajatakse abi ohuala jälgimisel, näi-teks Sillamäel Molycorpi tootmishoo-nes toimunud tulekahjus monitoorisime kaugvaatlussüsteemiga RAPID mürgiste põlemisgaaside levikut;

• kui avastatakse CBRN ohuga objekt võion selleks põhjendatud kahtlus, näiteks kahtlane kiri või pakk.

SillamäelMolycorpitootmishoonetulekah-ju oli omamoodi huvitav koostöösündmus, kus algselt abistasime päästjaid mürgiste gaaside leviku jälgimisel. Järgmisel päeval lisandus ka kiirgusohu kahtlus, mille mõõ-distamise töid CBRN üksus teostas nii ob-jektil kui ka ümbruskonnas.

Mittevajalikud kemikaalid vii aegsasti ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse!Meietööstulebpaljuettekajuhtumeid,kuson tegemist ohtlike ainete ärakorjamisega inimestelt või väiksemate koduste õnne-tustega, kus soovitakse nõuandeid, näiteks elavhõbeda koristamisel. Enamikel sellistel juhtudel on väljakutse põhjustajad kokku kogunud ebamõistlikus koguses kodumaja-pidamises mittevajalikke kemikaale, aineid või seadmeid. Soovitan mittevajalikud ke-mikaalid ja muud ohtlikud ained viia aeg-sasti ohtlike jäätmete kogumiskeskusesse ja mitte tekitada keemialadu, millega ei osata hiljem midagi peale hakata. n

CBRN üksuse töö – keemia- ja kiirgusohu teenus Varem erikeemia talituse nime kandnud CBRN üksus on loodud demineerijate ja kõigi teiste ametkondade toetuseks juhtudel, kui päästesündmuse lahendamiseks osutub vajalikuks lisateadmiste ja ohu identifitseeri-mise võimekuse kaasamine CBRN või keemiaohu valdkonnas. CBRN lühendi all mõistame: C – ründemürgid ja muud keemilised mürgid ning lõhkeainete lähteained, B – bioloogilised ründeained ja toksiinid, R – ioniseerivat kiirgust kiirgavad ained ja N – tuumaõnnetused ja -materjalid. Siinjuures ei tuleks CBRN mõiste definitsiooni takerduda, pigem lähtuda sellest kui suunavast seletusest meie võimekuse kaasamisel.

Pää

ste

ame

t

Kahtlase kirja sisust. Radioaktiivne suitsuandur.

16


Demineerimine

Urve Lageda, demineerimiskeskuse planeerimise- ja valmisoleku talituse ekspert

Hea haistmismeel ja lõhnade eristamise võimeVõimaluse kasutada koeri lõhkeainete avasta-misel annab koera suurepärane haistmismeel ja lõhnade eristamise võime. Seda toetab ja kinnitab lõhnataju uuriv teadusharu odoro-loogia.

Haistmismeel on koerale tema viiest mee-lest kõige tähtsam, kuna tervelt 80% talle va-jalikku infot kogub koer haistmise abil. Koera haistmine on mõistagi oluliselt parem kui ini-mesel, koera ninas on tervelt kakskümmend kuni nelikümmend korda enam lõhnaretsep-toreid ja tema haistmisepiteeli pindala on sa-mavõrra suurem. Lisaks on koera nina pikem ja ruumikam, mis tähendab, et ühe nuusuta-misega seotud õhu kogus on märkimisväär-selt suurem.

Kolmandaks on koera nina tundlikum, mis tähendab, et ta tunneb lõhna ka olukor-ras, kui õhus ringlevad vaid üksikud lõhna-molekulid. Näiteks haistab koer nelgipuu ee-terlikku õli ehk eugenooli juba siis, kui seda on sissehingatavas õhus vaid üks miljondik kogusest.

Koerte lõhnataju uurinud professor Ho-rowitz on toonud järgmise näite. Inimene

hakkab tundma magusat aroomi kui tassitäie kuuma joogi sees on lahustatud umbes lusika-täis suhkrut. Koer haistab seda lõhna juba siis, kui sama kogus suhkrut on lahustatud umbes 4 miljonis liitris vees.

Mida tugevama füüsisega on koer, seda parem on reeglina ta haistmisvõime. Pideval kasutamisel haistmisvõime nõrgeneb, „väsib“, kuid puhkus taastab selle kiiresti. Nälja korral võimendub koera haistmisvõime mitu korda.

Et koera lõhnaeristusvõimet inimesele arusaadavalt kirjeldada, võiks tuua võrdluse, et koerad eristavad lõhnu üksteisest umbes samamoodi nagu meie erinevaid värve. Li-saks erilistele haistmisomadustele lubab koera kehaehitus nuusutada lõhna ka väga madalalt, lausa maapinnalt. Pealegi, kes veel peale koera oleks nõus pistma oma õrna nina nii lähedale sellisele ohtlikule asjale nagu pomm...

Lõhkeaine leidmisest märku andminePommikoer peab olema suuteline lõhkeainet avastama sõltumata kogusest ja keskkonnast, milles see asub. Ta ei tohi lasta ennast häirida otsimisalal olevatest teistest koertest või ini-mestest.

Koera märguannet lõhkeaine leidmisest nimetatakse erialaterminiga markeerimi-seks. Ühe olulisema osa pommikoera väljaõp-pest moodustabki see, et koera tuleb õpetada avastatud lõhkeainet õigesti markeerima. See tähendab, et kui teenistuskoer avastab lõh-keaine, siis ei tohi ta seda mingil tingimusel

puudutada, hammustada või kraapida, vaid markeerimine peab olema passiivne.

Passiivse markeerimise võtteid on mitu ja koerajuht peab teadma, millist märguan-net konkreetne koer on treenitud kasutama. Paljud pommikoerad markeerivad lõhkeai-ne leidmist istumise või lamamisega. Kaas-aegsemate koolitusmeetoditega on võimalik koera õpetada markeerima tardumisega. Tardumine tähendab, et koer säilitab keha-asendi, mis tal oli lõhna tundmise hetkel ja jääb sellesse poosi.

Pommikoerajuht peab oma koera hästi tundma ja „lugema“. Koerad on indiviidid ja nende käitumisnüansid on erinevad: osa koeri näitavad hästi vaid suurimat lõhnamo-lekulide kogumit, teised markeerivad juba esimest lõhnamolekuli, mida nad haistavad, kolmandad aga tahavad otsida ja näidata lõhnaallikat.

Oluline on tugev motivatsioon Kuigi räägitakse pommikoera töötamisest, siis tegelikult annab koerale maksimaalse motivatsiooni paradoksaalselt hoopis see, et tema jaoks on lõhkeaine otsimine suure-pärane mäng, mida ta teeb innu ja pühen-dumisega, nautides nii protsessi ennast kui selle lõpptulemust ehk premeerimist lõhna leidmisest teatamisel. Preemiaks on enamas-ti pall või muu lemmikmänguasi, millest on koerale kujundatud sedavõrd suur väärtus, et see tekitab temas tahte tegevuses osaleda,

Miks on koer ideaalne lõhkeainete avastaja?Kogu maailmas kasutavad korrakaitseorganid kuritegevuse kontrollimisel ja ennetamisel spetsiaalselt treenitud koeri. 2016. aasta aprillis täitub 20 aastat pommikoerte kasutamise algusest Päästeameti demineerimiskeskuses. Eelmises Häire 112 (2015, nr 2) ajakirjas alguse saanud juttude sari annab sel korral ülevaate, milline koer sobib lõhkeaine leidmiseks, kuidas pommikoer lõhkeaine leidmisest koerajuhile teada annab ja kuidas toimub pommikoerte koolitamine ning atesteerimine.

Pää

ste

ame

t

Päästeameti demineerimiskeskuse pommikoerajuhid oma kasvandikega.


Demineerimine 17

80% infost hangib koer

haistmise abil.

palli saamise nimel pingutada ja ülesannet õigesti sooritada. Mida tugevam on motivat-sioon, seda pikemat aega jär-jest suudab koer töötada ning seda raskemaid harjutusi ta sooritab.

Lõhkeaine otsimiseks sobiva kutsika valimineReeglina ostab Päästeamet kahekuuse kutsi-ka, kuid aeg-ajalt, kui meil on olnud võima-lus osta head vanemat isendit, oleme ostnud ka mõne vanema koera. Tema eelis on selles, et saab kohe testida, kas ja kuidas ta otsimis-tööks sobib. Pommikoer ei pea olema kind-lat tõugu, kuid kutsika võtmisel on määrav, millist tõugu koerajuht eelistab, kuna tema peab selle koeraga pikalt koostööd tegema. Päästeameti esimese pommikoera tiitel kuulub labradori retriiver Sammile. Kõige enam võib pommikoerte ridadest leida sak-sa lambakoeri. Samuti töötavad meil belgia lambakoer malinois ja inglise springerspan-jel. Koerad on hangitud Soomest, Saksa-maalt ja Eestist. Koeratõu valikut mõjutab seegi, kus koerajuht elab ja millistes tingi-mustes ta töökoera pidada saab.

Mõned koerad ja koeratõud on sobiva-mad välistingimustes, teised siseruumides kasutamiseks. Mõnikord, kui lõhkeainet tuleb otsida keskkonnas, kus inimesed kar-davad ja võõristavad koeri, on neile psühho-loogiliselt kergem, kui otsimist teostatakse väiksema ja sõbralikuma moega koeraga (beagle, spanjel jne). Üldiselt tuleb püüda asjad korraldada nii, et läbiotsitaval alal ei oleks väikelapsi või inimesi, kes kardavad koera.

Kui tõug on välja valitud, algavad läbirää-kimised koerakasvatajatega, et leida kutsikas sobivaimast aretusliinist. Kõige olulisem ongi kutsika geneetiline pagas, tema pärit-olu. Koera suguvõsas peaksid olema heade otsimiseeldustega ja osavalt nina kasutavad koerad, kelle tervis on kontrollitud ja kes on füüsiliselt võimekad. Kutsika vanemad peavad olema läbinud terviseuuringu. Sa-muti peavad kutsika vanemate haistmine ja

instinktid olema töökoerale sobivad. Kutsika enda puhul jälgitakse, et ta oleks män-guhimuline, julge, terve, sot-siaalne ja hea söögiisuga.

Koerajuht viib endaga koju kahekuuse kutsika ja

kasvatab ta ise üles. Päästeamet hakkab koe-rajuhile kohe maksma koera söögiraha. Sa-muti rahastab Päästeamet kutsika ravikulud, vaktsineerimise ja parasiiditõrje ning ostab koera jaoks puuri, aediku, mänguasjad, ase-me jm koerahooldusvahendid. Kui kellelgi on erisoove (nt vajab lühikarvaline koer tal-veks sooja vesti), siis arvestatakse loomuli-kult ka nendega.

Koolitamine algkoolitusest kuni atesteerimiseniKutsika koolitamist alustatakse kohe pärast kojutoomist. Eestis ei korraldata spetsiaal-seid kursusi nagu suurtes riikides. Kuna harva juhtub, et üheaegselt on vaja koolita-da kaht või enamat kutsikat, saab iga koe-rajuht individuaalse koolituse. Algkoolitus sõltub sellest, kas see on koerajuhi esimene koer või on tal varasemaid kogemusi kutsika koolitamisel. Tavaliselt käib koerajuht kuni koera 7-kuuseks saamiseni üks kord kuus koera näitamas ja nõuandeid saamas, ülejää-nud töö aga toimub iseseisvalt kodus. Seejä-rel hakkavad kutsikas ja koerajuht üks kord kuus osalema koolitustsüklitel, mis kestavad korraga terve nädala. Keskmiselt kulub ühe pommikoera koolitamisele viis või kuus ühenädalast koolitustsüklit, nii et koer saab atesteerimisküpseks umbes aastaselt. Samas on koerad väga erineva arenguga, nii võib juhtuda, et mõned koerad alustavad tööta-mist juba 11-kuuselt, teistel venib koolitus pikemaks kui aasta.

Koerajuhi vajalikud isikuomadused ja oskusedKoerajuhilt eeldatakse suurepärast suhtlemis-oskust ning märkimisväärset pingetaluvust. Koerajuhi ametijuhend toob vajalikest isiku-omadustest esile usaldusväärsuse ja kohuse-tundlikkuse. Koerajuht peab olema valmis

kiiresti otsuseid vastu võtma ja oma otsuste tagajärgede eest vastutama. Selleks vajab ta head reaktsiooni ja algatusvõimet ning erine-vate olukordade analüüsimisoskust.

Koerajuhid peavad olema valmis väl-jakutsele reageerima 24/7. Lisaks koeraga töötamise oskustele saavad koerajuhid ka demineerijaoskused ning alarmsõidukiju-hi koolituse. Koerajuhiks ei saa enne, kui demineerijakoolitus on läbitud. Juba tööta-vad koerajuhid peavad läbima regulaarseid demineerimisalaseid täiendkoolitusi, kuna ilma korrektsete demineerimisalaste tead-misteta koerajuhina töötada ei saa.

Kohad pommikoerte treenimiseksPäästeametil puudub oma koerte treening-väljak, selle tõttu koolitame koeri erinevate teenistuskoerte klubide õppeväljakutel. Mõ-nes mõttes on see isegi hea, sest otsimistree-ninguid tuleb teha võimalikult reaalsetes treeningkohtades. Tihti on meile siin abiks erinevad päästekeskused, kokkuleppeid on tehtud ladude, parklate, autolammutustöö-kodade omanikega. Väga hea kontakt on sõjaväeosadega. Harjutamine „päriselus“ tuleb kasuks, sest reaalsele treeningualale ei ole jäänud „vanu“ lõhnu, koerad harjuvad varakult erinevate taustalõhnadega ja reaal-sete olukordadega ning erinevas miljöös töötamisega.

Hea koostöö on meil koeratoiduladude-ga, mis on vajalik ka seetõttu, et koer har-juks otsima pommi hoolimata ahvatlevatest toidulõhnadest. Samuti teeme koostööd erinevate talumajapidamiste omanikega, et harjutada läbiotsimist. Kuna taludes on palju koeri ja koeralõhnu, on see koerale vaimselt raske, kuid siit saab koer oskuse keskenduda lõhkeaine lõhna otsimisele ka teise koera ter-ritooriumil. Koera närvisüsteem peab olema tugev, ta peab suutma ignoreerida liigikaas-last, kes teisel pool aeda tema peale närvili-selt haugub, samal ajal kui pommikoer teeb oma tõsist ja rasket tööd! Treenime ka lae-vadel ja lennukitel, oleme kasutanud näiteks Ämari lennubaasi ja Tallinna sadamat. n

Järgneb

Pää

ste

ame

t

Pää

ste

ame

t

Pommikoerad väljaõppel.

18


Vabatahtlikud

Rivo Salong, peaspetsialist (vabatahtlikud)

V iimase aastaga toimunud arenguid hinnates saame järeldada, et esma-sed prognoosid osutusid õigeks –

ÜVT kui vabatahtlike kaasamise viis sobib oma olemuselt paremini suurematesse lin-nadesse. Just Tartu ja Tallinna komandodes on ÜVT, võrreldes väiksemate Eesti linna-dega, rakendatud suuremas mahus. See-tõttu on ÜVT võimalusi enim kasutanud vabatahtlikud päästjad pigem linnades te-gutsevatest reservpäästerühmadest (RPR), kel puudub igapäevaselt võimalus pääste-alases operatiivtöös osaleda läbi vabataht-liku päästekomando (VPK). Tulemuseks on suurem ÜVTs osalemise stabiilsus just neis linnades. Nõmme komandos on pea igal kolmandal-neljandal päeval ÜVTs üks vabatahtlik päästja, vahel harva ka kaks. Kindlasti on siin oma osa ka n-ö ajaloo-listel põhjustel ning Reservpäästerühma ja Nõmme komando pikaajalisel lõimumisel.

ÜVT – kahepoolne suhe kutseliste ja vabatahtlike vahel ÜVT-d ei aita paremini edasi arendada miski muu kui maailmaga võrreldes veel kuhjaga. Näiteks USAs on kutselisi pääste-komandosid, kus päästemeeskonna valmis-olekusse on sageli kaasatud 2–4 vabataht-likku päästjat. Seega on ÜVT puhul väga oluline roll komandopealikul ja meeskon-navanemal, et komandos ja meeskonnas oleks õhkkond, milles vabatahtlik tunneb end meeskonna liikmena, isegi, kui ta saab osaleda ÜVTs vaid korra kuus. Teisalt on tegemist kahepoolse suhtega, milles kut-

seline päästemeeskond peab tajuma vaba-tahtliku vajalikkust ning olulist panust nii päästesündmuse ajakriitilistel hetkedel kui ka ennetustöö läbiviimisel.

Eesmärgid turvalisuse loomisel on ühisedSeega ei aita ÜVTd paremini edasi aren-dada miski muu kui päästjate omavaheline aktiivne suhtlus ning teineteise motiivide parem mõistmine. Seda nii komandopea-like kui ka päästjate tasemel. Eesmärgid turvalisuse loomisel on mõlemal osapooled ühised. Vabatahtlik vaatab seda vaid roh-kem kogukondlikust aspektist ning kutseli-ne päästja professionaalsest ja üleriiklikust vaatest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ühisvalve-teenistus on võimalus esmajärjekorras just linnades osaleda vabatahtlikuna päästetöös. Maapiirkonnas on ühisvalveteenistuse ka-sutegur sageli ühekordne, kuid samas väga vajalik kogemus, lihtsustamaks kutseliste ja vabatahtlike päästjate teineteisemõistmist ja koostegutsemist sündmuskohal.

1 15. oktoober 2015

Ülevaade ÜVT levikust Eestis:• ÜVTsonvõimalikosaleda14komandos,

neist12onsedavõimalustkasutatud.

• ÜVTsonosalenud59vabatahtlikkupäästjat,neistenamkuipooledNõm-mel.

• Peaaegu60vabatahtlikkuonosalenudÜVTspea400korda,enamkui8500tundi,millestu6500tundiontehtudNõmmekomandos1.

Ühisvalveteenistus saab kaheaastaseks

Priitahtlikest ning kutselistest päästjatest koosnev ühisvalveteenistus (edaspidi ÜVT) lükati Tallinnas, Nõmme komandos käima 5. detsembril 2013, rahvusvahelisel vabatahtlike päeval. Kahe aasta jooksul on ÜVT vabatahtliku päästetegevusena hakanud tasahilju levima üle Eesti. Kui 2013.–2014. aastal said vabatahtlikud päästjad osaleda ÜVTs vaid Nõmmel, siis hetkel on see võimalus loodud juba neljateistkümnes komandos: Alatskivi, Annelinna, Elva, Iisaku, Jõhvi, Keila, Kopli, Kuressaare, Lasnamäe, Nõmme, Põlva, Rakvere, Tapa ja Tartu päästekomandos. Eesmärk on, et igas päästepiirkonnas/maakonnas oleks vabatahtlikel soovi korral võimalik ÜVTs osaleda.

Kutselised ja vabatahtlikud päästjad 2014. aastal Kuusalu pastoraadi

põlengut kustutamas.

Vabatahtlikuks päästjaks olemise tagamaid avab Vabatahtliku Reservpäästerühma liige Mariann Mäeots, kes käib ühisvalve raames Nõmme komandos valves. Mariann oli 2014. aastal tundide arvu poolest vabatahtlikest päästjatest Nõmme päästekomandos kõige rohkem ühisvalves. Marianni küsitles Indrek Hirs, Põhja päästekeskuse pressiesindaja.

Mida annab sulle vabatahtlikuks päästjaks olemine?Mul on lapsepõlvest alates soov olla kogukon-nale kasulik ja teha midagi ära päris oma kä-tega. Praegusel hetkel omandan kõrgharidust Sisekaitseakadeemias päästeteenistuse erialal, valdkonna tundmine tuleb aga ainult kasuks.

Millised on olnud Nõmmel valves olles kõige huvitavamad sündmused?Meenub üks umbes kuu aja tagune korteri-põleng, mis sai alguse suitsetamisest. Korteris elasid vanaema ja tema täiskasvanud lapse-laps. Vaatamata korduvatele meeldetuletuste-lew tegi liikumisraskustega vanaema jätkuvalt voodis suitsu ning lõpuks madrats süttiski. Õnneks keegi viga ei saanud. Nimetatud sünd-mus näitab aga, kui raske on muuta käitumis-harjumusi, eriti eakatel inimestel. Lisaks koni-dele oli korteris ilma ümbriseta teeküünlaid, ka pärast põlema süttinud madratsi kustuta-mist ei olnud memm nõus voodis suitsetamist lõpetama, öeldes, et ta natuke ikka suitsetab ning kodukülastust ka väga ei taha. Hea, et ini-mesel vähemalt nõuetele vastav suitsuandur oli, mis märgusignaali abil naabrite huvi äratas ning kõige hullema ära hoidis.

Kuidas on läbisaamine Nõmme kutseliste päästjatega?Kutselised päästjad on toredad, nad ei tee üldse vahet, kas valves on mees- või naisvaba-tahtlik. Peaasi, et inimene oma tööga hakkama saab. Mul on väga tore vahtkond, olen juba kaks aastat valves käinud ja saan kõigi mees-tega hästi läbi. Eelmisel aastal olin lausa 1500 tundi valves.

Kuidas sa kooli kõrvalt kõige selle jaoks üldse aega leiad?Koolist ma eriti valvesoleku pärast ei puudu. Käesoleval aastal olin pool aastat Väike-Maar-jas, valvetundide arv järelikult sellel aastal nii suur ei tule. Prioriteedid peavad olema paigas, aega tuleb leida lihtsalt teiste tegevuste arvelt. Tihti on päris kiire. Valvesse tulen ma samas alati hea tujuga, sest minu vahtkond on maail-ma parim. Tervitan neid kõiki! n

Pää

ste

ame

t


Vabatahtlikud 19

Liina Kokk, peaspetsialist (vabatahtlikud)

9.-11. septembril külastasid vabatahtlike koordinaatorid Lääne päästekeskusest Tar-mo Voltein ja Lauri Lindoja, Põhja pääste-keskusest Krista Jaamul ning Päästeametist Rivo Salong Taani Kuningriiki. 14.-16. ok-toobril toimus teine õppevisiit Soome, kus osalesid vabatahtlike koordinaatorid Ida päästekeskusest Vilve Kirs, Lõuna pääste-keskusest Koit Kärssin ning Päästeametist Kristi Hunt ja Liina Kokk.

Projekti eesmärk oli vabatahtlike pääst-jate pääste- ja ennetustöö arengu soodusta-mine. Kahe õppereisi käigus saadi ülevaade vabatahtlike värbamisest, koolitustest, kaa-samise viisidest, motiveerimisest, rakenda-mise sotsiaalsetest tagatistest, õiguskesk-konnast, finantseerimisest ja planeerimisest ning võrgustiku koordineerimisest.

Lähemalt õppereisist TaaniEesti spetsialistide vastuvõtjaks Taanis oli Frederikssund-Halsnaes Tuletõrje ja pääs-teteenistus. Külaskäigul tutvustati Taani päästeteenistuse ülesehitust, struktuuri, töö-korraldust. Teise tähtsa teemana käsitleti kohaliku omavalitsuse ja regiooni vabataht-like päästekomandode moodustamise alu-seid ja tööpõhimõtteid, tehnika ja varustuse küsimusi ning uute liikmete värbamist. Sa-muti arutati vabatahtlike ja kutseliste (ning pool-kutseliste) päästjate koolitust ja välja-õpet. Osaleti vaatlejatena ka ühel koolitusel/õppusel.

Visiidil külastati Tuletõrje- ja Päästetee-nistuse peakontorit, poolkutseliste ja vaba-tahtlike päästjate komandosid ning piirkon-na päästeteenistuse juhtimiskeskust. Ühtlasi tutvustati DEMA Taani Elanikkonnakaitse

Vabatahtlike koordinaatorid õppisid Taani ja Soome kogemusestTänu Põhjamaade Ministrite Nõukogu Põhja- ja Baltimaade avaliku halduse mobiilsusprogrammile sai projekti „Vabatahtlike päästjate kaasamine pääste- ja ennetustegevustesse” raames sellel aastal teoks kaks vabatahtlike koordinaatorite õppereisi Taani ja Soome. Mida nad nägid ja teada said, saate lugeda allpool.

Pää

ste

ame

t

Pää

ste

ame

t

küsimusi. Ühtlasi jagati kogemusi vabataht-like kaasamisest ennetustöösse. Päästeameti spetsialistid külastasid Leppävaara vaba-tahtlikku päästekomandot, kus härra Heikki Paajanen tutvustas kohalikke võimalusi osa-leda pääste- ja ennetustöös. Siseministeeriu-mi esindaja andis ülevaate ka vabatahtliku päästet puudutavast õiguskeskkonnast ning regulatsioonidest, finantseerimisest ja koor-dineerimisest.

Põhjamaade koolitused on mahukamadVõrreldes Eesti vabatahtliku pääste väljaõp-pega (I aste – 16 tundi, II aste – 36 tundi) on Põhjamaades koolitused tunduvalt ma-hukamad. Näiteks Taanis kestab kohalikus komandos läbiviidav koolitus 74 tundi ning edasijõudnute koolitus 148 tundi. Soomes kestab esimese astme kursus 60 tundi. Nii vabatahtlike kui kutseliste päästjate koolitus on põhimõtteliselt sama. Käesoleval aastal on sarnaselt Eestiga Soomes arendamisel vabatahtlikele e-õppe keskkond. Täpsemalt saab tutvuda mõningate e-õppematerjalide-ga veebilehel: https://spek.onedu.fi/koulu-tus/zine/80/toc.

Soomes on võimalik noorteringides-se astuda 6–7 aastaselt ning 18-aastaseks saamisel saab jätkata tegevust mõnes vaba-tahtlikus päästekomandos. Eraldi ühingud on vabatahtlike naispäästjate jaoks, kelle peamised tegevusvaldkonnad on logistilise toe pakkumine suursündmuste ajal, toit-lustamine, esmaabi, turvalisuse teemaliste koolituste läbiviimine ja kommunikatsiooni korraldamine. Naiste kaasamine päästevald-konda ulatub juba 18. sajandisse ning tänu pikale ajaloole on säilinud traditsioon täna-se päevani.

Õppuste ja koolituste järjepidevus on olulineÕppuseid ja koolitusi viiakse Taanis ning Soomes läbi iganädalaselt. Soomes toi-muvad õppuste raames regulaarsed koh-tumised, et tagada huvi vabatahtlike seas. Kindlasti on ka Eestis võimalik võtta Põhja-maadest eeskuju. See on eriti oluline haja-asustusega piirkondades, kus sündmustele reageerimiste arv on väiksem – niimoodi päästjate motivatsioon ei lange. Lisaks aita-vad sagedased kohtumised kaasa meeskon-natunde loomisele.

Vabatahtlus kui meeldiv hobiSoome õppereisi käigus selgus, et uute liik-mete liitumist soodustab eelkõige see, kui mõni pereliikmetest või tuttavatest juba kuulub mõnda vabatahtlikku päästekoman-dosse. 53% uuringule vastajatest peab vaba-tahtlikus päästes osalemist meeldiva hobiga tegelemiseks. Majandusliku hüvitise osa-kaalu tähtsus oli suhteliselt väike ja ei olnud määrav. Koostöö Taani ja Soome päästetee-nistustega jätkub ka edaspidi. n

Vabatahtlike koordinaatorid koos oma võõrustajatega õppereisil Soomes.

Vabatahtlike koordinaatorid õppereisil Taanis.

ametkonda (Danish Emergency Manage-ment Agency), kelle ülesandeks on abistada piirkonna tuletõrje- ja päästeasutusi suure-mate õnnetuste ja katastroofide likvideeri-misel. Visiidi käigus toimus kohtumine ka piikonna veepääste ja tuukriüksusega ning piirkonna „elanikkonnakaitse ühenduse“ (Danish Civil Protection League) tegevju-higa. Viimasel visiidi päeval külastati Taa-ni parlamenti ja kohtuti parlamendi liikme Bjarne Laustseniga, kes tutvustas Taani Päästeliidu (Danish Civil Protection League) presidendina sealseid poliitilisi hoiakuid ja suundumusi vabatahtlike valdkonnas.

Õppereisist SoomeSoomes võttis spetsialiste vastu Soome si-seministeerium ja SPEK (Suomen Pelas-tusalan Keskusjärjestö). Õppevisiit andis ülevaate vabatahtlike päästjate olukorrast Soomes. Eraldi teemana käsitleti nais-te osakaalu vabatahtlikus päästes. Samuti arutleti vabatahtlike värbamist, käsitledes nii motivatsiooni kui ka hüvitistega seotud

20


Personalistrateegia

Marit Tisler, personaliarenduse ja töökeskkonnatalituse ekspert

Personalistrateegia koostamisel lähtusi-me Päästeameti strateegiast, siseminis-teeriumi valitsemisala personalistra-

teegiast ja riigi kui tööandja personalipoliitika valgest raamatust. Nimetatud dokumendid on allikad, mis seavad eesmärgid Päästeameti personalivaldkonnale.

Päästeameti strateegia aastateks 2015–2025 püstitab ühe eesmärgina organisat-sioonilise võimekuse suurendamise. Sellest eesmärgist lähtuvalt toob personalistratee-gia fookusesse kaks suurt teemat: persona-li arendamise ja hoidmise ning juhtimise ja selle kvaliteedi. Need on ka teemad, mis kaardistati personalistrateegia väljatöötami-se etapis Päästeameti personalivaldkonna tugevuste ja nõrkustena.

Päästeameti tugevuseks on kompetentsed ja pädevad inimesedPersonalistrateegia väljatöötamise protses-sis osalenud töögruppide ja juhtrühmade töö tulemusel selgus, et meie tugevuseks on Päästeametis töötavad kompetentsed ja pädevad inimesed. Meie töötajad on pä-devad ja motiveeritud nii individuaalsel kui ka meeskondlikul tasandil. Suurimaks nõrkuseks peeti aga karjääri- ja talendijuh-timise süsteemi ning organisatsioonisises-test liikumis- ja arenguvõimalustes ülevaate puudumist. Sellest tulenevalt ei suuda orga-nisatsioon tuvastada oma süsteemis võime-kaid inimesi ning nendega koostöös planee-rida karjääri Päästeameti sees ning pakkuda õigetele inimestele õigeid väljakutseid.

Päästeameti personalivaldkonna arengut planeerides võtsime aluseks riigi persona-lipoliitika valdkonnad järgmiselt:Päästeameti juhtkond koostöös juhtide ning personali ja asjaajamise osakonnaga planeerib lähtuvalt püstitatud eesmärkidest vajalikku inimressursi hulka (personalipla-neerimine), hindab, kuivõrd on võimalik inimressursi vajadust katta olemasoleva personaliga (karjäärijuhtimine) ning mil määral on vajalik leida uusi teenistujaid väljastpoolt organisatsiooni (värbamine ja valik). Nii uute kui ka olemasolevate teenis-tujate saavutusi ja kompetentsi hinnatakse ning koostatakse arenguplaan organisat-siooni võimekuse tõstmiseks (arendamine ja hindamine). Teenistujate tunnustamiseks ning hoidmiseks kujundatakse tasupakett, vajadusel räägitakse töötingimused läbi

teenistujate esindajatega ning osa perso-nalialaseid tegevusi taandub igapäevaseks arvestustööks, mis võimaldab teenistujatel õigeaegselt ja korrektselt kätte saada ette-nähtud väljamaksed, kuid teisalt tagab juh-timisotsusteks ja teenistuse korraldamiseks vajaliku sisendi (teenistussuhted). Teenistu-jate tervis ja ohutus on töö spetsiifikast tu-lenevalt erilise tähelepanu all (töökeskkond) ning tööle valitakse ja teenistusse motivee-ritakse jääma inimesi, kelle väärtushoiakud vastavad Päästeameti põhiväärtustele ja ee-tikakoodeksile (väärtushoiakud).

Eraldi käsitletakse juhtimisvaldkonda, kuna organisatsiooni tulemused ja teenistu-jate heaolu sõltub eelkõige erineva taseme juhtidest ning nende tehtud otsustest.

Juhid peavad olema mitte ainult peastrateegid, vaid ka „peamotivaatorid“Personalivaldkonna suundade seadmiseks kasutasime eelnevas lõigus kirjeldatud loo-gikat ja koostasime igale personalivaldkon-nale eesmärgid. Siinkohal keskendun aren-damisega seotud eemärkide ja tegevuste tutvustamisele, kuna need on järgmise viie aasta personalistrateegia tegevuskava foo-kuses ning on otseselt seotud Päästeameti organisatsioonilise võimekuse suurendami-sega.

Juhid üldiselt peavad tänasel tööjõutu-rul pingutama rohkem kui kunagi varem, et meelitada töötajaid enda juurde jääma. Tõhusad juhid peavad olema „jutuvestjad“, inimesi oma lugudega innustama ja oma nägemusega kaasa haarama. Briti ärimees

Päästeameti personalistrateegia ja sellega seotud arendustegevused järgmiseks viieks aastaks

Päästeameti personalistrateegia on valminud ning seatud on eesmärgid järgmiseks kümneks aastaks. Strateegia koostamisse andis oma panuse ühtekokku ligi kuuskümmend teenistujat kõikidest valdkondadest ja ametigruppidest, panustades sellesse aega töögrupi või juhtrühma liikmena või andes hoopis nõu dokumendi viimistlemiseks.


PERSONALISTRATEEGIA 21

Richard Brandson on öelnud: „Iga äri on meelelahutusäri“. Ja juht mängib selles „peaosa“, olles teistele eeskujuks (igapäe-vatöös ja osaliselt sümboolsete tegudega), rõhutades neid teemasid, mida ta organisat-siooni tuleviku jaoks oluliseks peab. Juhid peavad olema mitte ainult peastrateegid, vaid ka peamotivaatorid.

Oluline on juhtide oskuste ja kompetentside järjepidev arendamineSelleks, et Päästeametis oma juhte innustada ja motiveerida, seadsime personalistratee-gias üheks eesmärgiks juhtide arendamise, mille tulemusena meie juhid on kompetent-sed ja motiveeritud ennast arendama. See-läbi toetab ka Päästeameti juhtimiskultuur teenistujate kaasamist, soodustab mees-konnatööd ning on suunatud uute ideede ja arengut kaasatoovate tegude ja parimate praktikate tekkele ja rakendamisele.

Nimetatud eesmärgi saavutamiseks loo-me juhtide erinevatele tasanditele (tippju-

hid – peadirektori asetäitjad, keskuse ju-hid; keskastmejuhid – osakonnajuhatajad; esmatasandijuhid – talituse-, büroo-, piir-konna juhid) kompetentsimudelid, mille tulemusena on meil ühtne alus juhtide hin-damiseks ja arendamiseks, kujundades see-läbi Päästeametis ühtset juhtimiskultuuri.

Rakendame juhtidele arenguprogrammi, mille eesmärk on anda juhtidele vajalikke oskusi ning teadmisi lähiajaplaanide mak-simaalseks õnnestumiseks ja kompetentside arendamiseks. Toome juhtideni rohkem juh-timisalast kirjandust ja infot, luues „Juhtimi-se rubriigi“ uudiskirjas, kajastades seal juh-timisotsuseid, mis on tehtud nii oma majas kui kaugemal, artikleid, eeskujusid, juhtide esinemisi koolitustel/konverentsidel vms.

Rakendame elektroonilise raamatuko-gu siseveebis PAI, kus on võimalik lugeda artikleid. Samuti soovime ka meie juhtide edulugusid kajastada suuremates juhtimis-ajakirjades. Kindlasti on esikohal omava-heline koostöö, selleks töötame välja aren-

guseminaride kontseptsiooni, milles saame arutleda hetkel aktuaalsetel teemadel (nt töösuhted, -keskkond, -rollid, eesmärgid jmt) ja vahetada kogemusi.

Juhtide arendamise tulemusena näeme, et juhid on huvitatud oma oskuste ja kom-petentside järjepidevast arendamisest ning vastutavad õhkkonna loomise eest töökesk-konnas, milles nende töötajad töötavad. Sa-muti näitavad nad üles oskust ja tahet õpe-tada ning koolitada oma alluvaid.

Loome tingimused teenistujate arenguks ja karjääriksEelnevast tulenevalt peame ära tundma ja nägema läbi juhtide meie talente, and-ma võimaluse teenistujatele, kes kannavad Päästeameti väärtusi ning näevad oma po-tentsiaali kaasa rääkida Päästeameti ees-märkide saavutamisel.

Selleks on personalistrateegia seadnud kaks eesmärki: • Esiteks luua tingimused teenistujate

organisatsioonisiseseks liikumiseks ja arenemiseks ning soodustada valitse-misala-ülest rotatsiooni. Oluline on, et Päästeamet teab, kes on tema talendid ning tegeleb nende arenguga süvendatult.

• Teiseks eesmärgiks on luua teenistujatele tingimused arenguks ja karjääriks, mille tulemusel on tagatud juhtide ja võtme-ametikohtade järelkasv ning paranenud teenistujate vilumus ja kompetents.

Talendid annavad organisatsioonile näo ja iseloomu, nad loovad püsiva konkurent-si-eelise ja kindlustavad organisatsiooni eesmärkide saavutamise. Selleks loome ta-lendijuhtimissüsteemi, kus läbi talendikon-kursi ootame kandideerima teenistujaid, kes näevad endas juhipotentsiaali ja soo-vivad selles suunas areneda. Talentidele on mõeldud juhtidest eraldi arenguprogramm, mille eesmärk on suunata teenistujaid juh-timisele ja laiendada nende silmaringi juh-timisalastel teemadel. Kui talendist saab mingil ajahetkel juht, siis ei tohi teda üksi jätta, selleks pakume vabatahtlikku mentor-lussüsteemi eelkõige olemasolevate juhtide näol ning vajadusel coaching-meetodi ka-sutamist karjääri planeerimise toetamiseks.

Organisatsioon on mitmekesine ja ei koosne ainult juhtidest ning talentidest. Peame looma võimalused kõikidele teenis-tujatele. Selleks loome arenguvestluste süs-teemi, mille kaudu oleks võimalik hinnata teenistujate kompetentse, anda tagasisidet, seada eesmärke ning leida üles teenistujad, kellel on soov ja tahe panustada rohkem kui ametijuhend ette näeb. Teenistujatele, kes on näidanud üles initsiatiivi koolitada ja arendada teisi teenistujaid, töötame väl-ja sisekoolitajate arenguprogrammi, milles õpetame õpetamist ning ühtlustame taset teadmiste edasiandmisel.

Personalistrateegia tegevuskava on koostatud aastateks 2016–2020. Tegevuska-va vaadatakse üle kord aastas, analüüsitakse välis- ja sisekeskkonnast tulenevaid mõju-tusi ning sellest tulenevalt vajadusel seda ka muudetakse.

__________________________________________________

PÄÄSTEAMETI PERSONALISTRATEEGIA

2015 – 2025

__________________________________________________

__________________________________________________

Tallinn 2015

22


Päästetöötajate ettevalmistus

Raoul Raidna, päästetöö osakonna valmisoleku talituse juhataja

Jätkuks selle aasta Häire 112 kevad-numbris ilmunud artiklile „Päästetee-nistujate väärtushinnangud on oluli-

sed“ jätkan teemakäsitlust harjutamisest kui päästetöötajate ühest olulisest tegevushoia-kust. Harjutamine meie asutuse võtmes on valveaegne tegevus, päästja teeb seda enda ja meeskonna valmisoleku hoidmiseks ja parandamiseks ning niisugust töössesuhtu-mist ootab meilt iga inimene ja abivajaja.

Mind ajendas kirjutama tööõnnetustest, teenistuslikust järelevalvest ja suitsusukel-dumise täienduskoolituselt saadud tagasi-side, mis andis negatiivseid signaale pääs-tetöötajate ettevalmistusest. Eeltoodu ei käi kogu päästesüsteemi kohta, kuid tähelepanu peame sellele pöörama üheskoos.

Meie eesmärk on pakkuda abivajajale parimat teenust Entsüklopeediadefinitsioon ütleb, et harju-tamine on tegevuse sihipärane sooritamine selle omandamiseks ja täiustamiseks ning et see on igasuguste oskuste, vilumuste ja har-jumuste kujundamise põhimeetod. Lisaks sõltub harjutamise tulemus suurel määral tegevuse eesmärgi mõistmisest, selle soorita-mise reeglite tundmisest, harjutustingimuste teadlikust arvestamisest ja harjutusmetoodi-kast. See kehtib kindlasti ka päästetöö vald-konna tegevustes. Pidev harjutamine teeb meid professionaalseteks päästetöötajateks. Seega, harjutamine on osa meie igapäevasest tööst – valves olles pole töö mitte ainult pääs-tesündmustele reageerimine ja ootamine, vaid just aktiivne ettevalmistustegevus.

Praktiline harjutamine on ülioluline!Harjutamine on päästekomando-sisese tase-mehoidmiskoolituse üks olulisemaid osasid (koos teoreetiliste käsitlustega). Teoreeti-lised teadmised on tähtsad, kuid käeline harjutamine on päästetöötajatele eriti olu-line. Kriitilises olukorras sõltuvad inimelud

tehnilise tasandi lahendustest. Lisaks abi-vajajatele peab päästja olema valmis ohtli-kust situatsioonist päästma ka iseennast või paarilist, võib tekkida vajadus aidata abitus seisundis looma jne. Väga oluline on ka tak-tikalisel tasandil harjutamine, selle käigus treenitakse otsuste vastuvõtmist, et kõik õigel ajal, õiges kohas ja põhjendatud riski-kalkulatsiooniga õigeid tegevusi teeks. Tak-tikalised otsused on eesmärgi saavutamiseks kõige määravamad – nende treenimiseks on omad harjutused. Päästemeeskondade va-

AJALINE RESSURSS VALVE AJAL VALMISOLEKU LOOMISEKSPäästeameti päästekomandode töökorraldus-juhendi (08.12.2014 käskkiri nr 500) järgi on iga päeva (365 päeva aastas) päevakava põhimõtteline jaotus alljärgnev:8:00 – rivistus ja valve üleandmine-vastu-

võtmine;8:00– 9:00 – päästetehnika, varustuse ja

raadioside kontrollimine, igapäevane hooldus ning muud teenistuslikud ülesanded;

9:00–12:00 – õppetöö vastavalt komando koolitusplaanile, teeninduspiirkonna objektidega tutvumine, ennetustöö, muud teenistuslikud ülesanded;

12:00–13:00 – aeg einestamiseks;13:00–17:00 – harjutused, õppused, enne-

tustöö, päästetehnika ning komando korrastamiseks tehtavad tööd või muud teenistuslikud ülesanded;

17:00–18:00 – aeg einestamiseks;18:00–22:00 – üldfüüsiline ettevalmistus,

ennetustöö, koolitustegevus, töö do-kumentidega, vajadusel valvevanema varuaeg;

22:00–7:00 – valmisoleku tagamine;7:00–7:30 – aeg einestamiseks;7:30–8:00 – ettevalmistus valve üleandmi-

seks-vastuvõtmiseks.

KoKKuvõtvalt jaotab päevaKava valves oleKu aja Kolme põhitegevuse vahel:

• 1,5tundivalveüleandmiseksjavastuvõt-miseks;

• 11tundiettevalmistuseks(sisekoolitus,harjutused, üldfüüsiline ettevalmistus, koolitustegevus);

• 11,5tundieinestamiseksjavalmisolekutagamiseks.

Harjutamine ja valmisolek kui päästja igapäevane töö

nemate otsused päästesündmuste lahenda-misel või tööde korraldamisel peavad olema kvaliteetsed.

Meie päästesüsteemi üks murekoht on päästekomandode väga erinevas väljasõi-dukoormuses. Sellest tuleneb veel üks põh-jus, miks pidevalt harjutada – vastasel juhul unustatakse ära, kuidas midagi teha või tehakse sooritusi aeglaselt, ebakvaliteetselt või ohutustehniliselt valesti. Ja riskitakse nii enda kui paarilise elu ja tervisega. Ning kui ka otsene oht eludele kõrvale jätta, siis vaja-dus lihvida teenusepakkumine võimalikult tulemuslikuks ei kao kuhugi.

Võtmesõna on harjutuste leidmine professionaalsuse tõstmiseksÜksteist tundi on maksimaalne aeg etteval-mistuseks päevakava järgi, kuid ajakasutust mõjutavad ka muud samale ajale planeeri-tud tegevused (nt ennetustöö, teenistuslikud ülesanded) ning väljasõidud sündmustele ja sündmusejärgne tehnikavalmiduse tagamine.

Päevakava sisustamine on päästemeeskon-na vanemate vastutus, aluseks võetakse ette-planeeritud sisendid ja siis otsustakse, mida peaks tegema meeskonnaliikmetega ühes-koos või igaüks individuaalselt. Meeskonnale tuleb leida harjutusi, mis arendaksid ja tõstak-sid professionaalsust vahendite kasutamisel, päästja sooritustel, päästemeeskonna tegevu-sel. Unustada ei saa ka päästjate üldfüüsilise ettevalmistuse taset.

Peame mõistma, kui oluline on päästetöö-tajate ettevalmistus ja vilumus elupäästmise valdkonnas. Kuigi kõik vahendite kasutami-se käelised oskused on väga tähtsad, peatun siinkohal hingamisaparaatidega harjutamisel. Kas me harjutame hingamisaparaadi kasuta-mist lisaks kohustuslikele harjutustele? Mõ-ned aspektid, millele sellega seoses mõelda:• PäästeametipäästetöötajadonEestisainsad,

kes pakuvad suitsusukeldumise teenust.• Päästja organism peab olema ettevalmista-

tud ning väga hea võimekusega, et suitsu- või keemiasukeldumisel töötada hingamis-aparaadiga maksimaalsel tasemel.

• Hingamisaparaatonpäästjapõhitöövahend,üks peamine individuaalne isikukaitseva-hend. Selle kasutamine peab olema nii käes nagu endale pükste jalga panemine.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et meie töö ja töö-ajakasutuse põhiosad on päästekomando-de tasandit puudutavad käeliste tegevuste ja üldfüüsilise ettevalmistuse treeningud, meeskondlike tegevuste harjutamine ja päästemeeskonna vanemate ettevalmistu-mine kiireteks otsustusteks sündmuste la-hendamisel. Igast valvepäevast tuleb võtta maksimum. Valmisolekusse on vaja pidevalt panustada. Me oleme täpselt nii tugevad, kui on meie nõrgim lüli! Siit ka põhimõte: Annan endast kõik, et ma oleks tugev lüli ja minu kohalolek tugevdaks kogu pääste-meeskonna tegevust.

Millised on asjakohased harjutused, sellest kirjutame järgmises Häire 112 numbris. Head valmisoleku tagamist, harjutamist ja õnnestu-misi päästesündmuste lahendamisel! n


StatiStika 23

Tarvi Ojala, arendusosakonna nõunik

Päästeamet i v i s i o on i k s on jõuda

aastaks 2025 õn-netuste arvult ja kahjude ulatuselt Põhjamaade ta-semele. Kuidas me aga teame, milline tase on Põhjamaades praegu, kuidas see erineb meie tasemest ning millised tegevused ja tegurid seda võivad mõ-jutada? Nende ja paljude muude analüütiliste küsimustega tegeletakse Põhjamaade koos-tööformaadis Nordstat.

Nordstati kodulehe aadress on www.nordstat.net ning see sisaldab Rootsi, Soo-me, Norra, Taani, Islandi ning õige pea ka Eesti võrdlusandmeid tulekahjude ja tu-lekahjudes hukkunute kohta. Kord aastas toimuvatel kohtumistel antakse vastastikku ülevaade statistika muutustest ja trendidest, muutustest organisatsiooni eesmärkides, uutest andmetöötlusvahenditest ning and-mekvaliteedi parandamise võimalustest.

Nordstati võrdlusanalüüsil on mitmeid kasutegureid• Eesmärkideseadmine. Võrdlus teiste rii-

kidega võimaldab meil hinnata eesmärgi realistlikkust – kas selline eesmärk on saavutatav. Kui eesmärk on sõltuvuses teistest ja seega muutuv (nagu Eesti pu-hul on visioon seotud Põhjamaadega), siis tuleb eesmärke vajadusel perioodi jooksul muuta.

• Eesmärgipärase koostöö suunamine. Nähes muutust mõnes näitajas (nt langeb tulekahju mingi põhjuse osakaal) on või-malik sellele eraldi tähelepanu pöörata, kasutades võrgustikku kontaktide vahen-damiseks, et saaks analüüsida muutuste seoseid ennetus- või järelevalvetegevus-tega. Sealt edasi tekib juba võimalus pari-mate praktikate ülevõtmiseks.

• Tugevustejanõrkusteleidmine. Teistega võrdlemine aitab meil teadvustada meie enda tugevusi ja nõrkusi, millega suuna-tult edasi tegeleda.

• Väliskeskkonna tegurite mõistmine. Riigid ja nende keskkonnad on erine-vad. Osa tulekahjude tekkepõhjustest on näiteks seotud sotsiaal-majandusliku keskkonnaga, mis on pääste poolt raske-

Võrdlus teiste riikidega võimaldab meil hinnata oma eesmärgi realistlikkust

24.–25.09.2015 toimus 12. korda Põhjamaade tulekahjude statistika ja andmevahetuse alase koostööformaadi NORDSTAT kohtumine. Seekordsele kokkusaamisele Islandil oli esmakordselt kutsutud ka Eesti.

Tulekahjudes hukkunute arvult elanikkonna suhtes on Eestis hukkunuid ligi kolm korda rohkem kui Põhjamaades. Veel kümme aastat tagasi oli vahe kümnekordne.

0123456789

1011121314

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Hukkunuid 100 000 elaniku kohta

Taani Soome Island Norra Rootsi Eesti

0123456789

1011121314

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Hukkunuid 100 000 elaniku kohta

Taani Soome Island Norra Rootsi Eesti

mini mõjutatav. Analüüsides eri riikide väliskeskkonna tegureid koos päästealaste näitajatega, parandab see keskkonnamõ-judest mõistmist ja loob aluse täpsemaks koostööks partneritega.

Kasutatakse ühtset kokkulepitud ja võrreldavat lähenemist Usaldusväärse võrdluse eelduseks on ühine arusaam põhimõistetest. Riikidevahelisi erisusi nii tulekahjude põhjuste, objektide kui ka tulekahjudes hukkunute arvestami-sel on jätkuvalt, näiteks on eriarvamusi sel-les osas, kas tules hukkunute hulka peaks arvestama ka sel viisil sooritatud eneseta-pud või mitte. Erisustel on alati põhjused, sageli tulenevad need riikide päästeorgani-satsioonide erinevast ennetuspädevusest. Nordstati veebilehel olevates võrdluses kasutatakse ühtset kokkulepitud ja võrrel-davat lähenemist.

Lisaks statistikavõrdlustele tutvustati seekordsel kohtumisel Norra ja Taani uusi päästeinfosüsteeme ODIN ja BRIS ning Soome andmelao ja analüüsikeskkonna projekti VARANTO. Arutati Rootsis läbi-viidud retrospektiivse hukkunutega tule-kahjude analüüsi tulemusi ning isekustu-vatele sigarettidele ülemineku järelmõjude hindamise tulemusi.

Kohtumise lõpul lepiti kokku, et 2016. aastal toimub kohtumine Norras ning tehti ettepanek, et 2017. aastal võiks Nordstati kohtumise võõrustajaks olla Eesti. n

Era

kog

u

24


Probleem

Meie aasta sotsiaalmeeskonnanaSelle aasta hakul Laekveres toimunud saatuslikust tulekahjust sai alguse Lääne päästekeskusele uus ja kohati väga keeruline periood. Eesti inimestele mitteomaselt hakati keskusesse teatama abivajavatest inimestest ja spontaanselt moodustus keskuses nii-öelda sotsiaalmeeskond. Toome lugejateni vaid mõned näited, millega tuleohutus-, ennetus- ja kommunikatsioonispetsialistidest koosnev meeskond selle aasta jooksul tegelenud on.

Pää

ste

ame

t

Indrek Laanepõld, Lääne päästekes-kuse juhi asetäitja tuleohutusjärele-valve alal

nende kortermajas elab pere, kelle korterist on võlgnevuse tõttu välja lülitatud elekter. Emale-isale ning kolmele lapsele andsid valgust küünlad ja sooja väike gaasipliit.

Järgmisel päeval viidi korteris läbi kodu-nõustamine, mille käigus selgus kogu lugu oma valudes. Seda ilmestasid pereisa töö-tus, pereema pingutused pere üleval hoid-miseks, laste olukord, hallitav korter, täna-vavalgustuslamp, küünlad, gaasipliit.

Esialgu paigaldas külastusmeeskond korterisse neli suitsuandurit. Seejärel suun-duti otse vallamajja kiireid lahendusi leid-ma. Kuna elekter oli välja lülitatud võlgne-vuse tõttu, siis oli ka selge, et sellele tuleb läheneda teistmoodi. Aga mida saaks kohe teha selleks, et viieliikmelisel perel oleks võimalik ohutult järgnev ööpäev kodus mööda saata? Vallavalitsusel endal selli-seid lahendusi ei olnud. Päästeametnikud aga pakkusid välja, et olukorda leevendaks gaasipuhur. Selgitamise peale saadi valla-ametnikud nõusse ning mindi ühiselt seda Pärnust tooma. Hiljem leiti lahendus koos ühistuga ka sellele, et puhur saaks töötami-seks vajalikku elektrit. Poole seitsme paiku 13. jaanuari õhtul oli perel ohutum võima-lus sooja saamiseks juba olemas.

Nüüd jäi üle lahendada probleem võlg-nevusega. Pereema oli juba ka ise teinud sammu elektri tagasisaamiseks, laenanud raha ning tasunud peaaegu poole summast. Teisele poolele aga hammas peale ei haka-nud. 14. jaanuaril võttis Lääne päästekeskus ühendust Elektrilevi esindajatega ning asus läbirääkimistesse. Lisaks arutati probleemi ka vallavanemaga. Viis päeva hiljem, 19. jaanuaril andis Elektrilevi teada, et on nõus perele maksegraafiku koostama ning kui omavalitsus on tasunud kokkulepitud pin-gestustasu, lülitatakse perele elekter tagasi.

Maksegraafikut aga ei läinudki vaja. Pä-rast 21. jaanuaril Eesti Ekspressis ilmunud Kirsti Vainküla kirjutist nii Laekvere kui ka

meie Pärnu-Jaagupi perest, tasus keegi hea-tahtlik inimene puuduoleva summa Elekt-rilevile.

Esimene sotsiaalpääsuke Lääne pääste-keskusest oli sellega tuule tiibadesse saanud.

Süüa tehti ahjus, millel puudus uksJärgnes pere Sindist, kellel samuti puudus kodus elekter. Peres elav teismeline veetis enamiku ajast koolis, sest kodus ei olnud tal võimalik õppida. Jällegi alustasime kõige-pealt kodunõustamisega. Neljale inimesele koduks olevasse ahjuküttega korterisse si-senedes jäi esimese asjana silma ahi, millel puudus uks. Kergelt napsine perenaine istus ahjusuu ees ja valvas, et tuli kurja ei teeks. Mõni hetk hiljem selgus tõsiasi, et ust ei ole ahjul seetõttu ees, et muidu ei mahu ahju-pott, ainuke, millega peres süüa tehakse, ahjusuust sisse.

Ja elektrit ei olnud puumajas asuvas kor-teris välja lülitatud võlgnevuse tõttu. Pere mure seisnes sellest, et elektrifirma oli tul-nud arvesteid vahetama ja kuna korteris olid vanad juhtmed, siis polnud nad nõus neid uue arvestiga ühendama. Nii et pere elas alates sellest hetkest ilma elektrita – toimetulekutoetusest ei piisanud uute elekt-rijuhtmete paigaldamiseks. Korteriomanike umbusk päästeametnike vastu lahtus üsna kiiresti, kui püüdsime neile inimlikult ja ra-hulikult selgeks teha, miks üks või teine asi nende kodus neile endile ohtlik on.

Samal ajal võeti ühendust kohaliku linnavalitsusega. Seekord oli riski maan-damise kiireks lahenduseks gaasiballoon, mille abil pereema oleks saanud hoopiski olemasoleval gaasipliidil süüa teha ning ahjus toidu valmistamine oleks lõppenud. Järgnes selgitustöö linnaametnikele ning konkreetsed kokkulepped perega. Umbes tund pärast kodunõustamise algust ilmus linnavalitsuse toel korterisse vajalik gaa-siballoon. Samuti rääkis päästekeskus läbi

I lmselt ei ole käesoleva aasta jooksul ol-nud hirmsamat tuleõnnetust, kui aasta alguses juhtunud Laekvere tragöödia.

Kolm hukkunut, ema koos kahe väikese lap-sega. Millest tuli alguse sai? Küünlast, mida kasutati peres valgusallikana, kuna elekter oli kodust välja lülitatud.

Laekvere tuleõnnetus oli tragöödia huk-kunute perele, lähedastele ja kogukonnale. See oli tragöödia ka kogu Eestile, kuna õn-netuses elu kaotanud ei olnud kuidagi seo-tud Päästeameti statistika põhjal kujunenud tulekahjudes hukkunud inimeste „profiili-ga“. See tõi käibele ka uue mõiste – energia-vaesus. Kuid nagu elus ikka, peab juhtuma midagi traagilist, et ühiskonna silmad ava-neks ja et hakataks tähele panema asju, mis on muutunud igapäevaelus tavaliseks.

Päästeameti peadirektor Kuno Tamme-aru ütles juhtunule järgnenud intervjuus, et on vastutustundetu võtta elekter ära lastega peredelt ning muuta nad nii tuleõnnetuste osas haavatavamaks, kui seda on inimesed/pered, kes ei ole sunnitud valguse saamiseks kasutama küünlaid.

Perele andsid valgust küünlad ja sooja väike gaasipliitEsimene pere, kelle armetust olukorrast meile teatati, elab Pärnu-Jaagupis. 12. jaa-nuaril 2015 võttis päästekeskusega ühen-dust korteriühistu esimees, kes teatas, et


Probleem 25

korstnapühkijaga, kelle kutseomistamist asutuse rahadega toetati, et ta vaataks üle ja puhastaks küttekolde ning teeks hädapära-sed tööd, et ahjule uks ette saada.

Siinkohal peame tõdema, et korstna-pühkijal puudus sel hetkel väljastatud kut-setunnistus, mis oli omandamisel. Antud ajahetkel valikuid tehes oli aga ohutum usaldada meest, kes oli seda tööd teinud eelnevalt pikki aastaid, kui et riskida ukse-ta ahjust tekkinud tulekahjuga. (Mõne aja pärast paigutati pere aga hoopis uuele pin-nale, kus elekter ja muud vajalikud kom-munikatsioonid normaalseks elamiseks olid olemas.)

Küttekolle meenutas pigem kivihunnikutKõige kurvema kogemuse saime Soometsa külas. Paari sõnaga seda situatsiooni kirjel-dada on raske. Suurpere ema elas väiksema-te lastega valla teises servas sotsiaalpinnal, vanim tütar koos väikese pisitütrega oli ko-linud vanavanemate juurde ja pereisa elas naabruses. Ehitist, kus elas pereisa, majaks enam nimetada ei saanud. Seal puudusid aknad ning elekter oli võlgnevuse tõttu väl-ja lülitatud. Omavalitsuse korraldusel kae-vati võlgnevuse tõttu läbi ka veetrass. Kütte-kolle meenutas pigem kivihunnikut.

Pereisa ei õnnestunudki tabada, sest ta oli alati meie külaskäigu ajal kodust ära. Küll saime parandada olukorda vanavane-mate korteris, tegime selgitustööd ohtudest ja korstnapühkimise vajadusest. Saime ka kokkuleppe, et terve kortermaja tellib ühi-selt korstnapühkija, hea naabrimees aitab

parandada ebakindlalt püsiva ahjuukse ja katkise tahmatopsi. Kõige rohkem häm-mastas aga omavalitsuse sotsiaalspetsialisti suhtumine – sel ajal, kui ennetajad jagasid oma teadmisi sellest, kuidas kodu olemas-olevate vahenditega (nagu sooda ja äädi-kas) puhtana hoida, istus sotsiaaltöötaja osavõtmatu näoga taburetil. Hiljem vestel-des naabruskonna inimestega, saime aru, et kogukond on kogu selle pere sõna otseses mõttes maha kandnud, nende käekäik ei huvitanud tegelikult kedagi. Sel hetkel ta-basime end küsimuse ees – kas ja kellele on inimene meie riigis tähtis?

Ühine nimetaja on vaesus, töötus ning ükskõiksus oma ohutuse suhtesKolmele eelnevale loole lisandus mõne aja pärast juba neljas ja viies, kuueski. Kõik lood omamoodi ja keerulise taustaga. Nen-de kõigi ühiseks nimetajaks on vaesus, töö-tus ning nendest tulenev ükskõiksus oma ohutuse suhtes. Samamoodi iseloomustab neid lugusid kahjuks ka keerukus leida kii-reid ja lihtsaid lahendusi. Kohalik omava-litsus on küll teadlik nendest peredest, kuid nad ootavad ka perede enda pöördumist ja märku andmist abi vajaduse osas.

Siinkohal saab viimastest kogemustest tuletada, et ainuüksi toetuste näol raha andmine ei ole probleemi lahendus. Kui pere ei oska majandada, kulub raha vale-dele asjadele ja eluks tegelikult oluline jääb maksmata. Samas puudub ka omavalitsus-tel näiteks võimalus inimesele makstavast sotsiaaltoetusest ära tasuda tema elektriar-ve või pakkuda igapäevaseks toimetulekuks

tugiisikuid, kuigi reaalne vajadus nende jä-rele on väga suur.

Hea tahtmise juures on kõik võimalikSiin kirjapandud edulood on küll väga väi-ke osa kõikidest nendest lugudest, mida Eesti väikekohtade elanikud rääkida või-vad, kuid annavad siiski võimaluse loota, et hea tahtmise juures on kõik võimalik. Kui algul kostusid meie omavahelistestki stressimaandavatest aruteludest läbi lau-sed “see ei ole meie töö“ või „meil ei ole võimalusi“, siis pärast esimesi positiivseid saavutusi kadusid need fraasid vestlustest. Kõigile sai selgeks, et raskete probleemide lahendamiseks ei ole alati vaja suuri sum-masid. Peamine on inimestega suhelda. Jah, me ei saa kunagi teada, mitu tulekahju või nendes hukkuvat inimelu meil õnnes-tus oma tegemistega ära hoida, kuid me saame kindlalt öelda, et me tegime selleks kõik võimaliku ja endast oleneva.

Päästeamet koostöös kohalike omava-litsuste ja sotsiaaltöötajatega saab aidata paljude abivajavate inimeste kodude seisu-korda ohutamaks ja turvalisemaks muuta, et ei juhtuks õnnetusi, mille puhul hiljem tuleb öelda, et oleksime võinud midagi ära teha, aga ei teinud. Me ei tohiks unustada, et vastastikku kasulikud olles saame tuua suuremat kasu kogu elanikkonnale. Nagu ka eelpool toodud näited tõestasid, siis murekohtade lahendamine ei ole ainult ühe institutsiooni võimuses. Positiivsed tulemused on saavutatavad erinevate osa-poolte üksteisemõistmises, heas tahtes ja koostöös. n

Pää

ste

ame

t

Katkine küttekolle ühes Raplamaa kodus, mida päästjad kodukülastusel kontrollimas käisid.

26


Kriisireguleerimine

Arvi Uustalu, Lõuna päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja

Tauditõrjekomisjonide õppus2015. aasta 14. mail korraldas Veterinaar- ja Toiduamet koostöös Lõuna päästekeskuse-ga maakondlikele tauditõrjekomisjonidele staabiõppuse. Päästekeskuse ruumides teh-tud õppusel mängiti läbi ohtlike loomatau-dijuhtumite lahendamine Viljandi-, Võru- ja Tartumaal. Õppuse kokkuvõttes nenditi, et loomade hukkamise, korjuste farmist kõr-valdamise, korjuste hävitamise ja kriisikom-munikatsiooni planeerimises ja korralduses on puudujääke.

Kriisikomisjoni tegevusInfovahetus Lõuna regiooni veterinaaride-ga muutus aktiivseks juba pärast seda, kui

taud oli levinud Lätisse ning osa Lõuna-Eesti piirkondi jäi puhvertsooni. 2014. aas-ta 15. augustil, enne esimesi positiivseid katkuleide Eestis, korraldati regionaalse kriisikomisjoni erakorraline laiendatud istung, kuhu kaasati Põllumeeste Liidu ja loomakasvatajate esindajad. Istungil anti põhjalik ülevaade sigade Aafrika katku olemusest. Esile tõsteti vajadust reageeri-vate asutuste ülesannete täpsustamiseks riiklikul tasemel.

Sigade Aafrika katk on Lõuna-Eesti re-gionaalse kriisikomisjoni istungitel edaspidi korduvalt teemaks olnud. Veterinaarid on andnud SAKi levikust ja taudikollete likvi-deerimisest ülevaateid. Kriisikomisjon on edastanud riiklikule tauditõrjekomisjonile ja ministeeriumidele ettepanekuid piirkon-nas esinenud praktiliste probleemide lahen-damiseks teemadel:

• kuludekatmine,• eriettevalmistusegameeskondade

moodustamine, • korjustevaheladustamiseksvõimaluste

otsimine, • mobiilsetekaalumisseadmetehankimine,• matmiskohtadepikaajaliseseire

planeerimine, • omavalitsusteinformeerimineja

kaasamine jm.

Reageerimise planeerimineTaudikollete likvideerimiseks on vaja loo-made surnukehad tuua hoonetest välja ja laadida veokitele, transportida need mat-mispaika või AS Vireeni, saastunud ma-terjal põletada ning korraldada taudikolde puhastamine. Alguses eeldasid veterinaarid, et tehnika ja tööjõu taudikolde likvideeri-miseks korraldab päästeamet. Praeguseks

2014. aasta 8. septembril diagnoositi Eestis esimene sigade Aafrika katku (edaspidi SAK) juhtum metssigadel ja 2015. aasta 21. juulil kodusigadel. Kuna suuremad kodusigade katkukolded on olnud Lõuna-Eestis, siis annan ülevaate päästekeskuse tegevusest seoses SAKiga ja kogemustest katkukollete likvideerimisel.

Sigade Aafrika katk Lõuna-Eestis

Mustla päästekomando päästjad valmistuvad sisenemiseks süsihappegaasiga täidetud keskkonda.


Kriisireguleerimine 27

on üleriiklikult kokku lepitud, et vastavad tööd organiseerivad veterinaarid, kaasa-tes erasektorit. Päästekeskus on abistanud kriisiressursside andmebaasi jagamisega, mida veterinaarid on taudikollete likvidee-rimiseks eritehnika otsimisel tulemuslikult kasutanud.

Taudikollete avastamise järel on pääste-piirkondade juhid osalenud maakondlike tauditõrjekomisjonide töös, kus planeeri-ti kollete likvideerimist. Seal lepiti kokku päästjate ametiabi korras kaasamine ja nen-de ülesanded.

Tauditõrjekomisjonides on lisaks korjus-te matmisele ja nende hävitamisele loomsete jäätmete käitlemise tehases (Vireen), aru-tatud ka korjuste avapõletamist. Seni ei ole sellise lahenduse kasutamine otstarbekaks osutunud.

Päästjate ülesandedSAKi taudikollete likvideerimisel on Lõu-na-Eestist osalenud Viljandimaalt Viljandi ja Mustla; Jõgevamaalt Tabivere; Tartumaalt Annelinna ja Võrumaalt Mõniste ning Vast-seliina komando. Taudikoldes nakatunud kodusigade süsihappegaasiga (CO2) huk-

kamise järel mõõtsid hingamisaparaatidega varustatud päästemeeskonnad ruumidesse jäänud gaasi kontsentratsiooni. Ühtlasi avati tuulutusavad ja tuulutati ruumid ülerõhu-ventilaatoriga. Pimedal ajal kasutati sünd-muskoha valgustamiseks pääste valgustus-mastide prožektoreid.

Veel on päästjad veterinaaridele andnud tuleohutusalast nõu, et saastunud materjalid (sööt, hein, puitmaterjal) saaksid põleta-mise teel ohutult hävitatud. Vabatahtlikke päästjaid on täiendavalt kaasatud hukatud loomakorjuseid vedanud veokite desinfit-seerimisele. Külmade ilmade saabumisel oleme lubanud veterinaaridele, et vajadusel saavad taudikollete likvideerijad juhtimis- ja puhkekeskkonnana kasutada pääste olme-konteinerit.

Erilist tähelepanu on taudikolletes pöö-ratud nakkuse leviku vältimisele. Üldjuhul ei ole päästeauto taudipunkti sisenenud, varustus on viidud kohale käsitsi ja pärast kasutamist varustus desinfitseeriti. Desot puudutava juhendamise, desinfitseerimise ja täiendava kaitsevarustuse ohukoldes tööta-miseks on taganud veterinaarid. Nende sõ-nul ei ole varustus pärast kahe ööpäeva möö-

dumist enam nakkusohtlik. Seepärast kehtis taudikoldes käinud meeskondadele soovitus, et kahe ööpäeva jooksul pärast töid ei tohiks nad kodusigadega kokku puutuda.

Eraldi tuleb ära märkida, et kuigi pääst-jate ülesanne pole olnud sigade surma konstateerimine, on veterinaaridele sigade elumärkidest teada antud. Kuna vaatepilt sündmuskohal on psühholoogiliselt koor-mav, siis on päästjatele pakutud psühholoo-gilise nõustamise võimalust.

Taudikolletes töötanud meeskondade sõnul sujus kohapealne koostöö hästi. Ain-sa kriitikana on välja toodud meeskondade liiga varane kohale tellimine, mistõttu enne tegutsema hakkamist tuli kaua oodata.

Lõuna regiooni veterinaare tuleb tunnus-tada äärmiselt pingelise töö ennastsalgava tegemise eest. Kõik senised taudikolded on kokkuvõttes edukalt likvideeritud ning kor-juste käitlemiseks leitud lahendused. Vähe-malt ajutiselt on selle aasta sügiseks katku levikule seafarmides piir pandud. Jääb üle loota, et tulevikus saavad päästjad kesken-duda sigadega seoses „klassikalise“ looma-päästeteenuse osutamisele, mille eesmärk on hädas olevate loomade otsene abistamine. n

Sigade Aafrika katk Lõuna-EestisP

ildid

: e

rako

gu

n Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Sigade Aafrika katku ei haigestu teised loomaliigid ega inimesed, kuid nad võivad viirust edasi kanda.

Allikas: http://www.agri.ee/et/seakatk

28


VÄRBAMINE

Marvi Roosaar, personaliarenduse ja töökeskkonnatalituse ekspert

2014. aasta teises pooles tuli tõdeda, et meeskonnavanemate osas oli tekkinud tu-gev de� tsiit. Päästetöö ning personali ja asjaajamise osakond panid seljad kokku ja hakkasid otsima lahendusi, kuidas vabad meeskonnavanema kohad täita ning kuidas tekitada arvestatav järelkasv kõikjal Eestis.

Oluline on tahe olla meeskonna juhtLepiti kokku, et meeskonnavanema ameti-kohtadele värbamine peab olema süsteemne ja vajaduspõhine. Selleks, et värbamist tõ-hustada, tuleb luua organisatsioonis eeldu-sed, et meeskonnavanema ametikoht oleks väärtustatud ning ametikohtadele tekiks si-semine konkurents.

Kui tekib juba konkurents, siis on või-malik tööandjal juhtida järelkasvu ning saab suunata päästemeeskonnajuhi kutseõppesse eelistatult nende komandode teenistujaid, kus koosseis ei ole täidetud või lähipers-pektiivis tekivad vakantsed ametikohad. Nii saab valida inimeste vahel, kellel on siiras soov olla meeskonna juht ning kelle isiku-omadused seda ka toetavad. Konkurents ta-gab parema kvaliteedi.

Väljakutsed meeskonnavanema ametikohalMeeskonnavanema kohale astunu võib jul-gelt öelda, et on asunud tegema karjääri

Päästeametis. Edukas karjääri planeerimine on oluline nii töötaja kui töö-andja jaoks. Esiteks tagab see spetsialistide järel-kasvu asutuses ja teiseks teevad rahulolevad tööta-jad palju parema meelega tööd. Juhtimise arendamine ning karjääri-juhtimine on ka Päästeameti valmivas perso-nalistrateegias olulisteks eesmärkideks.

Aga mis on ikkagi need faktorid, mis teevad meeskonnavanema rahulolevaks? Nõmme päästekomando meeskonnava-nem Andrei Surnin ütleb meeskonnava-nema ametikoha kohta järgmist: „Kõige tähtsam on see, et saad rakendada ellu need teadmised ja oskused, mida koolis õppisid, ning just selles valdkonnas, mis sulle huvi pakkus. Samas saab kogu aeg midagi juurde õppida, kuna iga väljakutse on erinev ning lahenduskäik ei käi „õpiku järgi“.

Teiseks väljakutseks on juhtimisoskuste rakendamine. Meeskonna juhtimine ning inimeste austuse pälvimine on suhteliselt keeruline ja päästetöös ilma meeskonnata ei toimu midagi. Meeskonnavanemana tööta-des tuleb tihti teha koostööd teiste operatiiv-teenistuste töötajatega ning üheskoos tuleb võimalikult hästi, kiiresti ja professionaal-selt lahendada probleemne sündmus. Kõik sõltub endast ja enda juhitud meeskonnast. Positiivne on ka see, et päästetööd on väga

„SINIKIIVRITE“ värbamine ja järelkasv

Meeskonnavanemate värbamine toimub ennekõike järelkasvu kaudu, seega on meeskonnavanemate järelkasvuga tegelemine väga vajalik. Seda juhul, kui tahame, et oleks tagatud päästetööde jätkuvus ning sündmuste lahendamine kulgeks sujuvalt ja õigete inimeste juhtimisel.

Kui teenistujal on soov olla ühtse

meeskonna eesotsas ning see tugevamaks

vormida, siis on meeskonnavanema

ametikoht õige valik.

mitmekülgsed ning prak-tiliselt puudub rutiin, mis tavaliselt tapab inimestes tööentusiasmi.“

Küsimusele, miks on hea olla meeskonnava-nem, vastas Kohtla-Järve päästekomando mees-konnavanem Andres Sulg, et kui teenistujal on soov olla ühtse meeskon-na eesotsas ning see tuge-

vamaks vormida, siis on meeskonnavanema ametikoht õige valik. Samuti on sellel ame-tikohal töötades võimalik ära teha midagi olulist oma kodukoha turvalisuse jaoks. Ja on võimalus mõjutada oma komando ilmet ja siseelu ning ennast arendada.

Komandopealikud ütlevad, et hea tuleva-se meeskonnavanema tunneb ära juba üsna varases tööelus. Kui mees, kes tuleb tööle päästjaks, mõistab, et päästetöö valdkond paelub teda, asub ta edasi õppima pääs-temeeskonnajuhi erialal. Siinkohal on ka näiteid, kus noor inimene on omandanud kutseõppes nii päästja kui päästemeeskon-najuhi eriala ning asunud kohe omandama kõrgharidust päästeteenistuse erialal. Loo-mulikult on õppimise juures oluline ka tahe olla ise meeskonnale eeskujuks ning mees-konna usaldus.

Seega võib öelda, et head kandidaadid meeskonnavanema ametikohale on pääst-jad, kes teavad ja tunnevad päästetöö teenu-seid, tahavad tegeleda inimeste juhtimisega, on julged ja kiired otsustajad, omavad head suhtlemisoskust, on head enesejuhtijad ning peavad lugu enesearendusest.

Pää

ste

ame

t

Tam

be

t A

llik,

Saa

rte

Hää

l

Meeskonnavanem päästesündmusel Saaremaal. „Sinine kiiver“.


Töökeskkond 29

Kätlin Saarest, personaliarenduse ja töökeskkonna talituse ekspert

Fookuses päästeteenistuja tervis ja toitumineKäesoleval aastal oli töökeskkonnavolinike sügisseminaridel fookuses päästeteenistuja tervis ja toitumine. Päästeameti peadirekto-ri asetäitja ennetustöö alal Alo Tammsalu kõneles sellest, miks peaksid mehed rohkem tähelepanu pöörama oma tervisele ning kuidas teadliku toitumise läbi on võimalik tõsta oma töö- ja sooritusvõimet. Üheskoos arutleti, kuidas meie valikud, harjumused ja hoiakud meie tervist mõjutavad ning miks on oluline terviseriskide ennetamisel teadlikult sellele tähelepanu pöörata. Eesti Toitumisnõustajate Ühenduse ja Eesti Toi-tumiskeskuse eestvedaja, toitumisnõustaja Ketlin Jaani-Vihalem rääkis oma ettekandes päästeteenistujate toiduvalikutest, jagades praktilisi nõuandeid, mida tuleks toidukordi planeerides jälgida, võttes arvesse vahetus-tega töö eripärasid ja füüsiliselt rasket tööd. Töökeskkonnavolinikke kutsuti aktiivselt

arutlema nende igapäevaste toiduvalikute ja selle üle, mida saaks igaüks koheselt oma ter-vise hoidmise nimel teha.

Tähelepanu ka töökeskkonna teenuse arengulTöökeskkonnavolinike sügisseminarid toi-muvad kolmandat aastat järjest. Seminarid parandavad töökeskkonnavolinike teadlik-kust tervisliku töökeskkonna kujundamisest ja terviseriskide ennetamisest. Möödunud aastal oli tähelepanu all päästeteenistujate vaimne tervis. Kõneldi lähemalt depressioo-nist ja läbipõlemisest, selle äratundmisest ja võimalikest abimeetmetest.

Seminaridel keskendutakse lisaks foo-kusteemadele ka töökeskkonna teenuse ülevaatele. Räägitakse, mida aasta jooksul töökeskkonna teenuse raames on tehtud, millised on olnud teenuse valukohad ja arengud. Samuti antakse ülevaade järgmise aasta plaanidest ning arutletakse töökesk-konda ja selle arendamist puudutavatel tee-madel. Käesoleval aastal on töökeskkonna teenusega seoses pööratud tähelepanu pääs-teteenistujate psühholoogilise nõustamise teenuse juurutamisele. Kokku on lepitud

Päästeameti töökeskkonnavolinike sügisseminaridJuba kolmandat aastat järjest toob töökeskkonnavolinike sügisseminar kokku Päästeameti töökeskkonnavolinikud üle Eesti, et saada uusi teadmisi tervise edendamisest ning arutleda töökeskkonda puudutavatel teemadel. Sügisseminaride eesmärk on tunnustada töökeskkonnavolinikke nende panuse eest ning anda neile tagasisidet töökeskkonna teenuse senistest tegevustest ja edasistest plaanidest. P

ääst

eam

et

Pää

ste

ame

t

töökeskkonna sisekontrolli põhimõtted ning kaardistatud kõikides struktuuriüksus-tes töökeskkonna olukord ja selle vastavus töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tu-lenevatele nõuetele. Tööõnnetuste osas on ühtlustatud õnnetuste uurimise ahel ning erinevate osapoolte vastutus tööõnnetuse uurimisega seonduvalt. Ühtlasi keskendu-takse igal aastal töökeskkonnavolinike se-minaril tööõnnetuste statistikale ning hetkel aktuaalsetele teemadele. Käesoleval aastal pöörati enam tähelepanu tervisekontrolli-dele seoses päästeteenistujate tervisenõuete muutusega 1. juunist 2015.

Töökeskkonnavolinike sügisseminarid planeeritakse enne töökeskkonnanõukogu aastalõpu koosolekut, et töökeskkonnavoli-nikud saaksid võimaluse esitada omapool-seid ettepanekuid töökeskkonnanõukogule arutamiseks.

Töökeskkonnavoliniku vastutus ja ülesandedTöökeskkonnavoliniku kohustuseks on jäl-gida, et töökohas oleksid rakendatud töö-tervishoiu ja tööohutuse abinõud ning et töötajad oleksid varustatud töökorras isi-kukaitsevahenditega. Lisaks osaleb ta oma töölõigus või struktuuriüksuses toimunud tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uuri-misel. Tema vastutuses on tööandja teavi-tamine ohuolukorrast või töökeskkonnas avastatud puudustest ning tal õigus peatada töö ajutiselt ohtlikus töölõigus või keelata ohtliku töövahendi kasutamine, kui töötaja elu või tervis on otseselt ohus. Lisaks on töö-keskkonnavolinikul õigus teha ettepanekuid ohuallika kõrvaldamiseks ja töökeskkonna parandamiseks ning nõuda tööandjalt ette-nähtud töötervishoiu ja tööohutuse abinõu-de rakendamist.

Tänuväärsed töökeskkonnavolinikud PäästeametisPäästeametis on kokku 87 töökeskkonna-volinikku, kes jagunevad erinevate pääs-tekeskuste ja allstruktuuriüksuste vahel. Päästeamet on seadnud eesmärgiks, et tu-levikus oleks töökeskkonnavolinik olemas igas allstruktuuriüksuses ning suuremate meeskondade puhul ka igas valvevahetu-ses. Töökeskkonnavolinik on töötajate va-litud esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. Töökeskkonnavolinik valitakse töötajate üldkoosolekul ning tema volitu-sed kehtivad kuni 4 aastat. Päästeamet on mitmeid aastaid kaasanud töökeskkonna-volinikke tööõnnetuste uurimisse ja loodab nende osatähtsust tervisliku ja ohutu töö-keskkonna kujundamisel järgmistel aastatel veelgi tõsta. n

Päästeameti peadirektori asetäitja Alo Tammsalu ettekanne teadlikust toitumisest.

30


E-LAHENDUSED

Liina Reinsaar, kommunikatsiooniosakonna ekspert

Päästeameti funktsioon on päästa inimesi. Selleks, et õnnetusi ära hoida, tuleb meil nii nõustada,

koolitada kui ka kontrollida. Võimalik, et paljud ei teagi veel, kuidas pääste-asutus internetis toimetab, seepärast teemegi ühe lühikokkuvõtte sellest, millised e-võimalused juba olemas on.

Ajakulul ja mugavusel on tänapäeval kõrge väärtus. Eesti on üldiselt kaetud väga hea interneti-levialaga, mis võimaldab meil kergesti e-teenuseid tarbides „külastada“ mitut erinevat asutust lühikese ajaga või isegi samaaegselt. Kuigi interneti Eestisse jõudmise ajaks loetakse aastat 1992, on jätkuvalt inimesi, kes end selles keskkonnas mugavalt ei tunne. Ka nende peale tuleb mõelda. Päästeamet püüab paljude oma teenuste juures saavutada protsesside lihtsustamist ja e-teenused seda kindlasti osade sihtgruppide jaoks ka on. Meie teenused peaksid kõigini jõudma ka e-kanaleid pidi. Alati on olemas ka lihast ning luust inimesed, kes vajadusel kodanike juurde tulevad.

E-teenustega inimestele lähemale

Oma kodu tuleohutuses saab ka ise veenduda, abiks on päästenõustaja

Kui me soovime tuleõnnetusi ära hoida, siis tuleb tegeleda inimeste teadlikkuse suurendamisega. Nii päästjad kui ka en-netajad sellega ka igapäevaselt tegelevad. Erinevate uuringute järgi vajavad inimesed üha enam praktilisi käitumisjuhiseid ja in-teraktiivsemat lähenemist, et tuleohutuse teema püsiks rohkem päevakorras.

Selleks, et inimesed saaksid ise kont-rollida, kas nende kodud on tuleohutud, on Päästeamet loonud internetis lihtsa, samas informatiivse testi. Interneti aad-

ressil www.kodutuleohutuks.ee saab lühi-kese ajaga ausalt küsimustele vastates tea-da, millises eluruumis võib kodus tuleoht varitseda, või hoopis veenduda, et kõik on korras. Kõige selle juures on vajadusel abiks ka päästenõustaja, kes samal lehe-küljel aitab küsimustele vastuseid leida. See lihtne test võib aidata päästa kodu või inimelu. Kuna keskkond on kergesti avatav ka nutiseadmes, siis saab vanavanematele külla minnes ka nende elamise üle kont-rollida.

www.kodutuleohutuks.ee


E-lahEndusEd 31

Alates 2015. aasta algusest on kõikidel Pääs-teametile tuleohutuse enesekontrolli aruan-de esitamise kohustusega asutustel võimalik teha seda interneti iseteeninduskeskkon-nas. Tuleohutusaruannete koostamise ja esitamise nõude paneb juriidilisele isikule tuleohutuse seadus, mille järgi tavapärasest kõrgema riskiohuga hoonete valdajatel on kohustus tuleohutusaruandesse kirja panna ehitise tuleohutusalane olukord ning esitada aruanne Päästeametile üks kord aastas.

Varasemalt esitas iga asutus aruande talle sobivas dokumendiformaadis. Uue kesk-

konna eelis on just andmete mugav sisesta-mise ja edastamise võimalus ning jooksev selgitav info selle kõige juures.

Selline andmete kogumine on lihtne nii täitja kui ka andmekoguja jaoks. Veebipõ-hine aruanne annab täitjale juba enne selle Päästeametile esitamist tagasisidet näiteks juhul, kui mõni vajalik lahter on jäänud täitmata. Tuleohutusaruannete andmed säi-livad kättesaadavas keskkonnas lihtsasti lei-tavalt ja neid on võimalik ka oma arvutisse salvestada. Kuna andmed on pärast esimest sisestamist keskkonnas olemas, ei ole igal

Hoolekandeasutuste tuleohutuskoolitused e-keskkonnas Haiglate ja hooldekodude töötajate tööaeg on väga erinev. Kuna töötajate tööaeg ei võimalda kõikidel samaaegselt koolitusel viibida, siis ongi Päästeamet püüdnud võimaldada seda läbi uuendusliku lahenduse – veebikoolituse. Et hoolekandeasutuste tuleohutusteadmisi paran-dada, on Päästeamet loonud veebipõhise õpikeskkonna www.tuleohutuskoolitus.ee. Kõikidel ID-kaardiga sisse loginutel on võimalus ka koolituse läbimisel endale välja printida tunnistus.

Kogu protsessi lihtsustamiseks laenutab Päästeamet kõikidele soovi avaldanud hoolekan-deasutustele koolituse tegemiseks ka tahvelarvuteid. Need on mõeldud iseseisvalt e-õppe lä-bimiseks, et tööandja ei peaks kõiki oma töötajaid tuleohutuskoolituseks ühel päeval ühte ruumi kokku saama. Töötajad saavad ise omaette internetis koolituse läbida. ID-kaardiga sisse logides on eeliseks see, et õpet saab ka pooleli jätta ja hiljem samast kohast alustada. Samuti jääb sellest andmebaasi jälg ja ka tööandja saab ülevaate, kes kollektiivist on e-õppe läbinud.

Praktilise koolituse peab endiselt asutus ise läbi viima, kuid selle elavdamiseks on loodud virtuaalne tulekahjusimulaator, mille abil kõik töötajad saavad n-ö „käe valgeks“ tulekustuti-ga sisetingimustes kustutamisel. E-keskkonna õppematerjalid on avalikuks kasutamiseks ka kõikidele teistele huvilistele ja loodud Eesti-Šveitsi koostööprojekti raames.

Vabatahtlikuks päästjaks läbi e-õppeÜks oluline osa päästeahelast on vaba-tahtlikud päästjad. Meil kõigil on või-malus midagi enda riigi hüvanguks ära teha, et koht, kus me elame, oleks hom-me veel parem paik, kui ta oli täna. Kui Sa oled mõelnud sellele, kuidas saaksid anda oma panuse Eesti turvalisemaks muutmisesse, siis nüüd on Sul see või-malus olemas. Valmis on saanud e-õp-pe keskkond www.priitahtlik.ee, kus on võimalik omandada I astme päästjaks saamiseks vajalikud teadmised.

Kursuse läbimiseks on vajalik eel-nevalt anda märku enda soovist e-posti aadressil [email protected]. E-õppe keskkonnas õppivale vabatahtlikuks päästjaks saada soovijale määrab pääs-tekeskuse vabatahtlike koordinaator va-jadusel mentori, kes nõustab ja juhen-dab teda koolituse läbimisel.

E-õppe keskkonna valmimisse on suure panuse andnud MTÜ Raikküla Vabatahtliku Tuletõrje Selts ning kaasa on aidanud ka Päästeameti erinevate osakondade teenistujad. Suur tänu kõi-kidele panustajatele, kuid eriline tänu Raul Aarmale.

Asutuste tuleohutuse enesekontrolli aruande täitmine iseteeninduskeskkonnas

aastal enam vaja täitmist otsast alustada. Varem pidid asutused ise jälgima, et kõik

vajalik saaks kirja, nüüd kontrollib seda keskkond ja annab vajadusel kasutajale vea-teate. Samuti annab keskkond kasutajale ette järgmise küsimuse sõltuvalt sellest, kuidas eelmisele vastati. Näiteks, kui asutusel ei ole kustutussüsteemi, ei ole järgmistele küsi-mustele vaja vastata.

Portaali on kavas tulevikus veelgi täien-dada. Lisavõimalusi andmete kontrolli-miseks ja analüüsimiseks saavad näiteks tuleohutusinspektorid, kes aruandeid kont-rollima asuvad.

Tuleohutuse enesekontrolli aruannet saab täita aadressil https://tuleohutusaruan-ne.ee/ n

Vabatahtliku päästja e-õpikeskkond

Hoolekandeasutuste tuleohutuskoolituste

e-keskkond.

Tuleohutuse enesekontrolli aruannete keskkond

32


HARIDUS

Ain Karafi n, päästeteenistuse eriala õppekava juht

Janek Lass, päästemeeskonna juhi õppekava juht

21. sajandi kool on muutunud. Tänast kooli iseloomustavad märksõnad: kooliskäimine

on osa elukestva õppe protsessist, õppi-mine toimub mitte ainult koolis, vaid igal pool, õpetajad korraldavad ja võimaldavad õppimist, õppijad õpivad õppima ja õpitut rakendama. Tartu Ülikooli läbiviidud uu-

ringus tuuakse välja, et paradigmaatiliseks muutuseks on elukestva õppe mõtteviisi le-vik. Sellegipoolest pole elukestva õppimise mõtteviis veel mitte kõikjal enesestmõiste-tav. Me tahame koolis väga palju materjali ära õpetada, justkui lootuses, et siis ei pea elus enam õppima. Samamoodi võib tõlgen-dada senini veel vähest tähelepanu pälvinud õpioskuste omandamist, mis on hädavajalik selleks, et hiljem iseseisvalt oma teadmiste ja oskuste täiendamisega toime tulla. Kooli õppemeetodite hulgas on proportsionaalselt liiga suur osa tegevustel, mis keskenduvad õpetaja ja õpiku teadmiste omandamisele, mitte baasteadmiste põhjal uute teadmiste otsimisele ja loomisele.

Uued päästeteenistuse ja päästemeeskonna juhi

õppekavadSisekaitseakadeemia töögrupid koostöös Päästeametiga töötasid välja uued päästeteenistuse ja päästemeeskonna juhi eriala õppekavad. Ilma tööandjapoolse sisendita on õppekava väljatöötamine hea intellektuaalne väljakutse, mitte reaalset vajadust arvestav tegevus. Õppekavad kajastavad kokkulepet tööandja ja kooli vahel, seda, mis on oluline ja kuidas seda saavutada.

Sise

kaits

eak

ade

em

ia, V

eik

o R

istis

saar

Sündmuskoha juhtimise koolitus.


Haridus 33

Sise

kaits

eak

ade

em

ia, V

eik

o R

istis

saar

Strateegilise tasandi juhtimise koolitus.

Päästeteenistuse õppekava Päästeteenistuse õppekava lähtekohad• rakenduskõrgharidusõppes kutse-

õppesõpituteikorrata;• õppekava lõpetanu võib töötada

kõikidesPäästeameti tegevusvald-kondades;

• õppekavakeskendubeelkõigetule-ohutus, järelevalve ja päästetöödevaldkondadele, et tagada kutses-tandardites kirjeldatud oskuste jateadmisteomandamine;

• õppekavas pööratakse suuremattähelepanuüldoskustele,ettagadalõpetajaõpioskused.

Suurimad muudatused päästetööde moodulis

Päästetööde moodulonsaanudtäiestiuue sisu.Eesmärkoli oluliselt vähen-dada kutsehariduses õpetatavat ningsuurendada üliõpilaste oskust planee-rida päästeteenistuse valmisolekutning teostada, korraldada ja juhtidapäästesündmustelahendamistjasuur-õnnetustega kaasnevate ohtude lik-videerimist. Suurõnnetuste juhtimistõpetataksesimulatsioonikeskkonnasjaosaõppesttoimubkoostulevastekoos-tööpartneritegapolitseistjakiirabist.

Kriisireguleerimise moodulimahtu suurendati. Uue ainena lisatiinfohalduse ja kriisikommunikatsioo-ni teema. Üliõpilased saavad teadmi-sed kriisikommunikatsiooni põhimõ-tetest,eesmärkidestjatöökorraldusest.Samuti õpetatakse kriisikommunikat-sioonijuhtimistningavalikuesinemi-sereegliterakendamistkriisiolukorras.

Suurendati ka tuleohutuse moo-dulimahtu.Uueõppeainena lisandustuleohutusalaste õigusrikkumiste jahaldusjärelevalvemenetlus.Muudatu-setingiskolledžilõpetanutetõhusamarakendamise vajadus tuleohutusalasteõigusrikkumistemenetluses.

Üld- ja erialaained moodustavadnüüdõppekavasühtsematerviku,õp-pejõud vaatasid ainete õpiväljundidkoosüle ja tegidkordustevältimiseksvajalikudmuudatused.

Suured muudatused on ka prak-tika korralduses. Spetsialiseerumistläbipraktikaenameitoimu,mistagablõpetajatele võimaluse töötada kõi-kides päästeala valdkondades. Uuekspõhimõtteks (erinevalt senisest kol-meaastasestõppekavast)onpraktikatealgusjubaesimeselkursusel,vältimaksolukorda, kus õpilased terve viimasesemestri jooksul on vaid praktikal jakaotavadkontaktikolledžiga.

Alates 2015. aasta septembrist algas pääs-temeeskonna juhi õpe uue õppekava järgi.Uuestõppekavast rääkidesolekspaslik vaa-data korraks tagasi. Tänaseks on pääste-meeskonna juhi õpet viidud läbi 16 aastat.Varasemalt on seda kursust nimetatud niitulekustutus- ja päästemeeskonna vanemakui ka päästespetsialisti erialaks. Kursustelonolnudküllerinevadnimed,kuidsiiskionkeskendutud põhimõtteliselt samadele alus-tele,milleksonesimese tasandipäästetöödejuhtimine ning isikkoosseisu koolitamine,algusaastatelkapõhjalikumadteadmisedtu-leohutusejärelevalvest.

Õpiaeg on poole lühem ja oluline rõhk ennetustöölPäästemeeskonna juhi eriala õppekava alu-seksonpäästemeeskonnajuhi,tase5kutses-tandard.Õppeaegonkokku5kuudvarasema10kuuasemel.Võrreldesvarasemaõppeka-vaga seisneb suurim erinevus selles, et õpi-aegonpoolelühemningtegemistonpäästjaõppekavajätkuõppega.Jätkuõppekavalesaabõppimaasudaainultpäästjaõppekavaläbinuvõi päästja, tase 4 kutsetunnistust (varasempäästjaII)omavteenistuja.

Võrdluseksvarasemateõppekavadega–va-remsaiõppimaasudakalihtsaltpiisavastaažiolemasolul.Seetingisomakordaolukorra,kuspalju päästja õppeaineid pidi üle kordama,tuli alustadanii-öelda algusest.Tänaseks onkõikkattuvusedvõrreldespäästjaõppekavagalikvideeritud. Näiteks ei õpetata enam suit-susukeldumise tehnikat, vaid keskendutaksesuitsusukeldumise korraldamisele. Sellest kaõppekavamahuolulinevähendamine.Õppe-kavamahtu on vähendatud ka koolitusõppemahuvähendamisega.Päästekoolitusõpeonläinud teooriapõhiseks, st etpraktikasei saaõppurid enam nii palju näidistunde kui va-rasemalt. Peamiselt keskendutakse koolitus-meetodite valimisel erinevate sihtgruppideni

jõudmisele (päästja,noor,vanur jne).Samasonrohkemtähelepanupööratudpäästeenne-tusalameetmetele.Uuesõppekavasonoluli-nerollpäästealaennetustööl,misaitabkaasaPäästeametistrateegiaelluviimisele.

Õppekava jaguneb kolmeks mooduliksPääste alusainete moodul sisaldab järgmisiõppeaineid: päästeala organisatsioon ja kul-tuur,päästepsühholoogia,päästekoolitusõpeja sissejuhatus õigusesse. Samaväärse õppe-mahuga on pääste ennetusala meetmete moodul, mis sisaldab endas päästeala en-netustöö, tuleohutuse ja kriisireguleerimiseõppeaineid. Kolmandaks ning kõige mahu-kamaksmooduliks on päästetööde korral-damise ja juhtimise moodul.Sellesmoodu-liskeskendutaksepäästetöödekorraldamise,päästetööde haldusmenetluse ning pääste-töödetaktikajajuhtimiseõppeainetele.Pääs-tetööde juhtimise mõistes räägime eelkõigeesimesetasandipäästetöödejuhtimisest.

Praktika on osa õppetööstÕppekavatsüklidtoimuvadseptembristjaa-nuari lõpuni ning veebruarist juuni lõpuni.Korragavõetakseõppimakuni15teenistujat.

Akadeemilise kalendri järgi näeb õpevälja järgmine: esimesed 12 nädalat käivadõppuridkoolis,kusomandataksepõhi-õpin-gute (põhirõhk päästetööde korraldamiseljajuhtimisel)käiguskutsestandardistoodudkohustuslikud teadmised ja kompetentsid,millelejärgnebpraktikateenistuses.

Praktikaonüksosaõppetööst,kusjuhen-dajaabigakinnistataksekoolisõpituläbiiga-päevaseteenistusesisesekoolituseningprak-tilisetegevuse.Praktikakestvuson6nädalat.Pärastpraktikattulevadõppuridkoolitagasi,kus hinnatakse õppeprotsessi käigus oman-datud teadmisi ja oskusi.Kompetentse hin-nataksekompleksharjutusestningpraktikaa-ruandekaitsmisestkoosnevallõpueksamil.n

Päästemeeskonna juhi õppekava

34


Õppus

1 Elutähtsad teenused on hädaolukorra seaduse kohaselt need teenused, mis on kriisi korral hädavajalikud toimingute, tervishoiu, turvalisuse, julgeoleku ning inimeste heaolu korraldamiseks, nt elektrivarustuse-, pääste- ja kiirabitöö toimimine vms.

Viktor Saaremets: Miks CONEXi õppus vajalik oli ning mida õppustel läbi mängiti?

Maido Nõlvak: CONEX ja SIIL andsid või-maluse hinnata Eesti valmisolekut erineva-teks kriisideks ja teha laiapindset riigikaitse-alast koostööd. Seni on valdavalt läbi viidud õppusi, mis on keskendunud sündmuse lahendamisele konkreetses piirkonnas. Strateegilise tasandi (amet/ministeerium) juhtimisstruktuure, koostööd ja õiguslike meetmete rakendamist ning asjakohasust on testitud minimaalselt. CONEXi üldees-märk oli riigikaitse arengukavas 2013–2022 toodud ohustsenaariumidest tulenevalt läbi mängida erinevate kriiside lahendamise strateegiline juhtimine, otsuste langetamise protsess ning testida õigusaktide rakendu-mist ja nende muutmise vajadust.

CONEXi raames viidi läbi viis osaõp-pust. Esiteks, ulatuslik küberintsident, mis oli põhjustatud teadmata päritoluga suunatud küberründest ning mis tõi kaasa häireid elutähtsate teenuste1 toimimises. Teiseks, massiline mürgistus Sillamäel, mille põhjustas suurõnnetus ohtlike ke-mikaalide käitlemisel. Osaõppuse eesmärk oli testida tervishoiualase hädaolukorra juhtimist ja õiguslikke meetmeid. Kolmas osaõppus oli elektrivarustuse kui elutäht-sa teenuse katkemine kogu riigis, mis oli põhjustatud rünnakutest kriitilise taristu vastu. Eesmärk oli elutähtsa teenuse kor-raldaja ja elutähtsa teenuse osutaja tegevu-se testimine.

Neljandaks, rünnakud kriitilise taris-tu vastu – tagajärjeks oli riigi toimimise häirimine ja kriitiliste elutähtsate teenuste katkemine. Eesmärk oli otsustusprotsessi-de ja koostöö testimine julgeolekuasutuste,

Kaitseväe ja Kaitseliiduga ning suure rünna-kuriskiga objekti füüsilise kaitse meetmete testimine. Ja viiendaks, massiline korratus, mille põhjustas võõrriigi aktiivne mõjutus- ja propagandakampaania, eesmärgiga kõi-gutada valitsevat riigikorda. See tõi kaasa üheaegsed korratused erinevates linnades. Osaõppuse eesmärk oli testida ohustsenaa-riumi kohaselt massiliste korratuste lahen-damise korraldust ja õiguslikke meetmeid.

VS: Kas osaõppustel tuli välja kitsaskohti, mida varem ei teadvustatud?

MN: Planeerijad selgitasid CONEXi õppu-sel välja võimelüngad ja kitsaskohad ning neist lähtudes valmistati mängijatele ette episoodid, õpiväljundid ja küsimused. Nen-de kaudu pidid mängijad jõudma otsustele ning seisukohtadele. Asja mõte oli, et eri-nevate ministeeriumide juhtkonnad jõuaks läbi ettevalmistatud episoodide lahendami-se ise arusaamisele õigusloome puuduste osas ning et nad otsustaks, milliseid õigus-akte on vaja täiendada ja muuta või milli-seid on vaja erinevate olukordade kiireks lahendamiseks täiendavalt luua.

See meetod töötas väga efektiivselt. Võib öelda, et ministeeriumide juhtkonnad avas-tasid enda jaoks väga palju asjaolusid, mil-lest nad eelnevalt teadlikud ei olnud. Või siis ei osanud nad neid probleeme teadvustada. Oluline oli ka, et juba õppuse planeerimise käigus avastati tõsiseid riske riigi julgeole-kule, mida juba planeerimise käigus likvi-deeriti. Kahjuks ei saa neid näiteid julgeole-ku kaalutlustel täpsemalt välja tuua.

VS: Mida CONEXi stsenaariumide läbi-mängimine andis ning mis on need muu-

CONEXil hinnati valmisolekut üleriigilisteks kriisideks Üleriigiline hädaolukorra lahendamise õppus CONEX 2015 toimus tänavu aprillis-mais ja moodustas koos Kaitseväe suurõppusega SIIL 2015 laiapõhjalise riigikaitseõppuse. CONEX korraldati staabiõppusena, mille raames toimus eri ministeeriumide juures viis osaõppust. Osaõppuste korraldamine oli erinevate asutuste vastutusalas. Osaõppused olid seotud ühe põhistsenaariumiga, mille kohaselt tuli olukorra lahendamiseks kaaluda eriolukorra või erakorralise seisukorra väljakuulutamist.

Maido Nõlvak, CONEXi õppuse projektijuht

Viktor Saaremets, Lääne päästekeskuse kriisireguleerimise büroo juhataja

datused, mida õppuste käigus juba tehti või lähitulevikus tehakse?

MN: CONEXi osaõppustega suurendasi-me märgatavalt valitsussektori teadlikkust julgeolekuriskidest ja parandasime õppuste läbiviimise kompetentsi. Me oleme uhked, et meie riigis on IT sektor väga hästi are-nenud ja meie töö hulga kergemaks teinud. Samas sellega, et kõik meie teenused on ITst niivõrd sõltuvad, oleme tekitanud riski, ju-hul kui küberrünnakud peaks päriselt aset leidma või kui tekib pikem elektrikatkestus. Siis oleme väga haavatavad ja meie teenused enam ei toimi. Ka ei ole meil enam võimet IT süsteemide puudumisel minna üle alter-natiivsetele tegevustele (käsijuhtimisele jne).

Tooksin välja iga osaõppuse olulisemad te-gevuspunktid edasiseks.

Ulatuslik küberintsident:• Majandus- ja kommunikatsiooniministee-riumil (edaspidi MKM) koostöös Tehnilise Järelevalve Ametiga ja sideettevõtetega koos-tada plaan suuremate häirete lahendamiseks.• Krüpteerida riigiasutuste vaheline meiliva-hetus ja tagada kaugligipääsude võimalda-miseks täiendavad meetmed turvaliseks au-tentimiseks (nt kahetasandilise autentimise süsteemi juurutamine).• MKMil ja Riigi Infosüsteemi Ametil (edas-pidi RIA) täiendavalt analüüsida ASO võrgu (riigiasutuste andmesidevõrk) ning sellest sõltuvate teenuste toimimist ja koostada va-jadusel ettepanekud vajaliku regulatsiooni muutmiseks. • Analüüsida ja täpsustada digitaalse usal-dusteenuse olulisust elutähtsa teenuse seisu-kohast ja valmistada ette ettepanekud regu-latsiooni muutmiseks.

Massiline mürgistus: • Viia regulaarselt läbi õppuseid sotsiaalmi-nisteeriumi vastutusalas olevatele elutähtsate teenuste osutajatele.• Töötada välja juhtimiskorraldus Tervise-ameti juhitavate hädaolukordade lahenda-miseks.


ÕPPUS 35

ÕPPUSE STSENAARIUMI OSAD EHK „VÄLJAVÕTTED MEEDIAST“

Massilise mürgistuse osaõppusest.

• Analüüsida olemasolevaid rahvusvahelise abi kaasamise lepinguid hädaolukorras ja sõl-mida puuduvad lepingud rahvusvahelise abi kaasamiseks.• Hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kan-natanute ja hukkunute kohta tervishoiuasu-tustest info kogumise ja avalikkusele edasta-mise põhimõtete ja õiguslike aluste analüüs ning koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga protseduurireeglite koostamine kannatanute kohta info kogumiseks.

Elektrivarustuse toimepidevuse osaõppus:• MKMil analüüsida, millistel elutähtsa teenu-se osutajate objektidel on tarvilik autonoomse elektrivarustuse tagamine, kaardistada hetke-seis ja teha ettepanekud nõuete kehtestami-seks. • MKMil koostada elektrivarustuse piiramise kava, mille raames antakse elutähtsate teenuse osutajate elektrivarustuse tagamise eesmärgil objektide/piirkondade elektrivarustuse kat-kestamise nimekiri prioriteetsuse järgi.

• Eleringi toimepidevuse plaanis sätestada koostöö RIAga elektrisüsteemi taastamisel küberrünnakutest tingitud katkestuste korral.• Eleringil analüüsida toimepidevuse ris-kianalüüsis alajaamade käsijuhtimisele üle-viimise võimalusi ja meetmeid ning lähtu-des sellest, täiendada toimepidevuse plaani.• Eleringil analüüsida ja mõelda läbi toime-pidevuse riskianalüüsis ja plaanis SCADA juhtimiskeskuste ülevõtmist ning muid sar-naseid ohtusid.

Objektikaitse- ja massilise korratuse osaõppus:Olulisteks märksõnadeks ressursi ja võime planeerimine ning koostöö Kaitseliidu ja Kaitseväega olukorras, kus on vaja tagada massirahutuste ohjamine, objektide kaitse, piirikaitse ja politsei teenuste toimepidevus.

CONEXi osaõppuste järelmitest koostasime kokku 130 ettepanekut, mis tänaseks on kõik võetud erinevate ministeeriumide ja ametite tööplaanidesse. Samuti õnnestus pärast osaõp-puste toimumist panna olulisemad tegevused

Vabariigi Valitsuse tegevuskavasse. Seega on paljud ettepanekud täna töös ning osa tegevusi viiakse ellu juba 2015. aasta lõpuks. Näiteks, tänaseks on sotsiaalministeeriumil olemas elu-tähtsatele teenustele kehtestatud toimepidevu-se nõuete eelnõu ning läbirääkimisel on koos-töölepingud naaberriikidega elanikkonnale meditsiinilise abi osutamiseks hädaolukorda-des. Selle aasta lõpus peavad ministeeriumid esitama Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile ülevaate asutuste tegevustest.

VS: Kas me oleme reaalselt sellisteks suur-teks õnnetusteks valmis?

MN: Täna võime öelda, et me oleme rohkem valmis kui kunagi varem. Lisaks CONEXile on läbi viidud kaks õppust Vabariigi Valitsu-sele. Samuti on õppusi läbi viinud erinevad ministeeriumid. Alati saab paremini, õppu-sed ongi selleks, et tulevikus olla paremini ettevalmistatud reaalseteks üleriigilise mõ-juga kriisisituatsioonideks. Aga täna näeme, et õppused on hädavajalikud – seega, riigis hakatakse analoogseid õppuseid läbi viima ka edaspidi.

Massilise korratuse osaõppusest.

36


Menetlus

Margit-Marit Raudsepp, õigusosakonna ekspert

Kasutusloale heakskiidu andmisest keeldumise kohtuasiPäästeameti vastu esitati kaebus, milles vaid-lustati Päästeameti Põhja päästekeskuse inse-nertehnilise büroo poolt kasutusloa tuleohu-tuseosale heakskiidu andmisest keeldumine. Keeldumise aluseks olid ülevaatuse käigus avastatud puudused. Elamule uue kasutusloa väljastamise vajaduse tingis hoone renovee-rimine, mille käigus kahekorruseline tulepü-sivusklassi TP3 kuuluv elamu ehitati kolme-korruseliseks. Kohtus vaidlustati üks puudus, hoone kandekonstruktsioonide tulepüsivuse R60 tõendamine.

Tallinna halduskohus jättis esitatud kae-buse rahuldamata, Tallinna Ringkonnakohus jättis esimeses astmes tehtud kohtuotsuse muutmata ning Riigikohtu halduskolleegium otsustas kassatsioonkaebust mitte menetleda, millega jõustus Ringkonnakohtu kohtuotsus.

Tegemist on küll lahendiga, mis tehti 1. juulini 2015 kehtinud ehitusseaduse alusel, kuid selles käsitletud olulised menetluslikud küsimused ei ole seaduse mõttes muutunud.

Nimetatud kohtuasjas on olulised erine-vate kohtute seisukohad – kas vaidlustatud Päästeameti keeldumine on käsitletav haldus-aktina, kasutusloa menetluses antud eelhal-dusaktina või kooskõlastuse ehk menetlus-toiminguna. Tegemist on õiguslikus mõttes väga olulise küsimusega, sest sellest sõltub, kuidas üldse saab keeldumist vaidlustada ja millised nõudeid saab vaidlustamisel koh-tule esitada. Ka Päästeameti enda ametnike hulgas on selles küsimuses olnud eriarvamusi ja keeldumisi on vormistatud nii haldusaktina kui menetlustoiminguna. Konkreetse kaebu-se esitajad olid seisukohal, et tegemist oli kas haldusaktiga või eelhaldusaktiga.

Kohus selgitas, et Päästeamet on õigesti keeldumise õigusliku alusena viidanud pääs-teseadusele (§ 5 lg 1 p 8), kus tuuakse välja Päästeameti ülesanded. Päästeameti pädevu-ses on anda nõusolek ehitusloa taotlemisel

ehitusseaduse kohaselt esitatavale ehituspro-jektile ja ehitise kasutusloale või sellest keel-duda kümne päeva jooksul, kui ehitise suhtes on õigusaktiga kehtestatud tuleohutusnõu-ded. Kohalik omavalitsus võib ehitusseadu-ses sätestatud kirjaliku nõusoleku anda ning ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui Päästeamet on ehitusprojekti või ehitise kasu-tusloa andmise kirjalikult heaks kiitnud (tule-ohutuse seaduse § 5 lg 1).

Kasutusloa väljastamisest keeldutakse ju-hul, kui ehitis ei vasta õigusaktis ettenähtud nõuetele. Juhul, kui Päästeamet on tuvasta-nud, et ehitis ei vasta õigusaktides kehtestatud tuleohutusnõuetele ning keeldub kasutusloa andmise heaks kiitmisest, ei tohi kohalik omavalitsus kasutusluba väljastada (ehitus-seaduse § 34 lg 1 p 8).

Eelhaldusakti kohaselt võib haldusorgan enne asja lõplikku lahendamist teha õigusli-kult siduvalt kindlaks asja lõplikul lahendami-sel tähtsust omava asjaolu (haldusmenetluse seadus (HMS) § 52 lg 1 p 2). Eelhaldusaktile kohaldatakse HMS § 52 lg 2 tulenevalt haldus-akti sätteid. Riigikohus on leidnud, et HMS § 51 lg 1 tähenduses on haldusakti tunnuseks see, kui tegemist on reguleeriva toimega õi-guslikult siduva haldusorgani poolt avalik-õi-guslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud tahteavaldusega, millega tekitatakse, muudetakse või lõpetatakse isiku õigusi ja kohustusi. Menetlustoimingul see tunnus aga puudub. Kuigi sellisest eelotsustusest ei teki menetlusosalistele koheselt veel mingisugu-seid õigusi ega kohustusi, ei või haldusorgan lõpliku otsuse tegemisel eelhaldusaktis tuvas-tatud asjaoludest mööda minna.

Kooskõlastuse ja arvamuse andmist regu-leerib HMS § 16. Riigikohtu praktika näitel on siduva iseloomuga kooskõlastus menetlus-toiming, mitte iseseisev haldusakt. Ehitus- ja kasutusloa menetluse käigus annavad teised haldusorganid menetlevale haldusorganile üldjuhul siiski kooskõlastusi, mille eesmärk ei ole teha kindlaks asja lõplikul lahendamisel tähtsust omavat asjaolu.

Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisu-kohale, et Päästeameti heakskiidu andmisest keeldumine on oma olemuselt siduv koos-kõlastus ja menetlustoiming. Päästeamet on kasutusloa menetluses selle seisukoha alusel toonud välja, millised tuleohutusega seotud asjaolud on elamus tõendamata ning sellest tulenevalt on ta keeldunud ehitise kasutusloa tuleohutusosale heakskiidu andmisest. Pääs-teamet ei ole tegelikkuses tuvastanud, kas elamu vastab tuleohutusnõuetele või mitte, vaid üksnes keeldunud heakskiidu andmi-

sest talle teadaolevate andmete põhjal. Üht-lasi saab kaebaja koostatud dokumendist ka välja lugeda, mida on vaja teha, et Päästeamet oma heakskiidu siiski annaks.

Seega oli Päästeamet toiminud õigesti ning antud juhul ei olekski pidanud välja andma haldusakti. Antud kooskõlastus oli menet-lustoiming. Seega oleksid kaebajad saanud nõuda heakskiidu andmisest keeldumise õi-gusvastasuse tuvastamist, mitte tühistamist.

Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et kae-bajate viited haldusakti motiveerimise nõue-tele ja etteheitele, et vastustaja rikkus nõudeid, mille kohaselt peab vastustaja enne haldusakti andmist menetlusosalisele võimaldama asja kohta arvamuse andmise, ei ole asjakohased. Kohus leidis, et keeldumine on menetlustoi-ming ja seega ei saa lähtuda haldusaktidele esitatud nõuetest, küll aga peab ka toiming olema põhistatud.

Teine samas menetluses olulist tähtsust omav küsimus oli seotud elamu renoveeri-mistööde aluseks olevas projektis sisalduva tuleohutusnõuete seletuskirja tõlgendami-sega. Seletuskirja esimene lause oli sõnas-tatud nii: „Hoone tuleb renoveerida nii, et ta vastaks TP2 tulepüsivusklassi nõuetele“. Nimetatud asjaolu oligi Päästeameti vaid-lustatud keeldumise aluseks.

Kaebajad leidsid, et Päästeamet saab nõuda üksnes rekonstrueeritava osa (s.o katusekorru-se), mitte I ja II korruse vastavust TP2 tulepü-sivusklassile ja seda põhjusel, et ehitusprojekt koostati üksnes hoone katusekorruse korteriks väljaehitamise eesmärgil, millest tulenevalt ei saa see hõlmata I ja II korruse muutmist.

Kohus asus seisukohale, et tuleohutusnõu-ded kehtivad olukorras, kus toimub pealeehi-tamine, kogu hoone suhtes, ja vastupidine sei-sukoht ei oleks kooskõlas ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete eesmärgi ja mõttega. Kohus selgitas, et määruse nr 315 lisast 2 nähtub, et TP2-klassile (määruse § 4 lg 3 p 2) vasta-val elamul on lubatud kuni neli korrust ning TP3-klassile (määruse § 4 lg 3 p 3) vastaval elamul kuni kaks korrust. Kui elamu vastab TP3-klassile, saab sellele III korruse pea-le ehitada vaid juhul, kui hoone, sealhulgas olemasolevad korrused, ehitatakse vastavaks TP2-klassile, vastupidiselt ei oleks saavutatav hoone vastavus tuleohutusnõuetele.

Kohtulahendis on kõike eelnimetatut käsitletud põhjalikumalt ja soovi korral on lahendid leitavad Riigi Teatajast kohtulahen-dite otsingut kasutades (kohtuasja number nr 3-13-974/155 ja 3-13-974/121).

Päästeameti järelevalve kohtuasjadestSeekord anname ülevaate kahest Päästeameti järelevalve kohtuasjast, millest on tänaseks jõustunud kohtulahendid. Esimene neist on seotud insenertehnilise valdkonnaga ja konkreetselt Päästeameti poolt kasutusloa heakskiidu andmisest keeldumise vaidlustamisega. Teine puudutab tuleohutusalase järelevalve käigus hooldekodu hoone kasutamise peatamise ja kasutajate arvu piiramise vaidlustamist.

Pää

ste

ame

t


Menetlus 37

Nimetatud kohtulahenditega leidis kinni-tust, et kasutusloa heakskiitmisel on oluline vaadata tervikpilti ning mitte teha mööndusi olulistes tuleohutusnõuetes.

Hooldekodus teise korruse klientide majutamise peatamine ning voodikohtade arvu piiramisega seotud kohtuasiTegemist on Päästeameti Ida päästekeskuse tuleohutuskontrollibüroo antud ettekirju-tustega, mis puudutasid kahte samale isikule kuuluvat hooldekodu Kohtla-Järvel. Ettekir-jutustega pandi hoonete omanikule kohustus peatada hoonetes teise korruse kasutamine hooldekodu klientide majutamiseks ning pii-rata voodikohtade arvu kuni kümne voodiko-hani tingimusel, et kõik voodikohad asuvad hoone esimesel korrusel.

Asutuste paikvaatlusel selgus ettekirjutuse vajadus, kuna hoonetes on avatud trepikojad, vaid üks evakuatsioonipääs ja -trepikoda, mis ei moodusta omaette tuletõkkesektsiooni, ning seega ei ole võimaliku tulekahju korral tagatud inimeste ohutu evakuatsioon. Kui tulekahjukolle asub evakuatsioonipääsu ja -trepikoja vahetus läheduses, siis võib ohutu evakuatsioon osutuda võimatuks. Ettekirju-tuste andmisel oli Päästeameti Ida päästekes-kus arvestanud ohtu inimeste elule ja tervisele ning ka asjaolu, et tavapäraselt on hooldeko-du kliendid eakad, nõrgad, liikumispuude või mõne muu puudega. Ühes hoones oli teisel korrusel üheksa voodikohta ja teises kolm-teist voodikohta, mis olid kontrollimise hetkel kõik täidetud. Seega puudutasid ettekirju-tused kokku 22 inimese ümberpaigutamist. Samuti oli ettekirjutuse andmisel arvestatud asjaolu, et mõlemas hoones on öösel vaid üks töötaja, kes ohuolukorras peab evakueerima kõik hoolealused kahelt korruselt (vastavalt kas 19 või 20 hoolealust) ja see ei ole ilmselgelt jõukohane ühele inimesele.

Ettekirjutused vaidlustati halduskohtus ning kaebuse esitaja leidis, et ettekirjutus ei ole proportsionaalne, see on kaalutlusviga-dega ning selle täitmine on adressaadile liialt koormav. Kaebuses märgiti, et Päästeametil on tulenevalt korrakaitseseaduse §-st 28 lg 1 ning päästeseaduse § 15 lg 1 p 1 õigus teha korrarikkumise või ohu korral ettekirjutus ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrval-damiseks. Kuid päästeseaduse § 15 lg 1 p 1 sätestab, et päästeametnik võib õigusaktidest tulenevate nõuete rikkumise kõrvaldami-seks või ohu tõrjumiseks teha ettekirjutuse, milles esitab ohu korral, mis võib kaasa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesündmuse, nõude ehitise kasutamise, tegevuse või sead-me töö peatamiseks. Ettekirjutuse andmise pädevusnorm nii päästeseaduse kui korra-kaitseseaduse mõistes asetab kesksele kohale ja ettekirjutuse andmise eelduseks on mõisted „korrarikkumine“, „oht“ ja „ulatuslike taga-järgedega päästesündmus“.

Korrarikkumine on korrakaitseseaduse § 5 lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õi-gusnormi või isiku subjektiivse õiguse rikku-mine või õigushüve kahjustamine. Sama § lg 2 määratleb, et oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põh-jal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähi-tulevikus leiab aset korrarikkumine. „Ulatus-like tagajärgedega päästesündmuse“ mõistet otseselt defineeritud ei ole, mistõttu tuleb see haldusorganil endal sisustada. Kaebuse esita-ja hinnangul ei olnud Ida päästekeskus kõike eelnimetatut piisavalt põhjendanud.

Vastuväidetes kaebusele märkis Pääste-amet, et ulatuslike tagajärgedega päästesünd-muse legaaldefinitsiooni seadusandja tõesti ei anna, kuid seda aitab sisustada seaduse kohaldamiseks siseministeeriumi koostatud „Tuleohutuse seaduse käsiraamat“ (Tallinn, 2013), mille eesmärk on tagada parem õigus-selgus seaduses sätestatud kohustuste mõist-miseks ja järgimiseks ning aidata kaasa seadu-se paremale rakendamisele praktikas. Nõude esitamine ehitise, tegevuse või seadme töö pea tamiseks sellise ohu korral, mis võib kaa-sa tuua ulatuslike tagajärgedega päästesünd-muse, tähendab eelkõige seda, et ettekirjutuse andmine on vajalik päästesündmuse toimu-mise vältimiseks ehk ohu tõrjumiseks.

Päästeseadus § 3 lg 1 sätestab pääste-sündmu se mõiste – ootamatu olukord, mis ohustab füüsikaliste või keemiliste protsesside kaudu inimese elu, tervist, vara või keskkonda tulekahju, loodusõnnetuse, plahvatuse, liik-lusõnnetuse, keskkonna reostuse või muu sar-nase olukorra korral. Ulatuslike ta gajärgedega päästesündmuseks võib pidada olukorda, kus tulekahju tagajärjel satub ohtu kellegi elu, ter-vis, vara või samuti keskkond. Näiteks võib ulatusliku tagajärjega päästesündmuseks pi-dada tulekahju toimumist korterelamus, kui seeläbi satub ohtu seal elavate inimeste elu ja tervis; tööstus- või laohoones, kui seeläbi võib tekkida suur vara- või keskkonnakahju; selleks võib olla ka tulekahju toimumine asutuses, kus viibivad abi ja hooldust vajavad isikud. Sa-muti tuleb arvestada, et tulekahju võib kaasa tuua ulatuslikud tagajärjed olukorras, kus ehi-tises ei ole tagatud evakuatsiooniohutus, näi-teks kui puuduvad evakuatsioonipääsud või need on suletud ja tõkestatud, inimeste tea-vitamiseks puudub tulekahjusignalisatsioo n, puuduvad evakuatsiooniga seoses nõutud tu-letõkkesektsioonid vms.

Ehitise või selle osa kasutamise peatamise otsuse langetamisel lähtub riiklikku järeleval-vet teostav ametnik ohtude kaalutlemisest. Käesoleval juhul olid kõik kaalutlused ettekir-jutuses nimetatud ja need olid kirjeldatud ka ettekirjutuste andmist tingivate asjaoludena: kahekorruselistes hoonetes olid avatud trepi-kojad, st tule ja suitsu levik hoonetes ei olnud takistatud. Hoonetes ei olnud moodustatud tuletõkkesektsioone ning neis oli vaid üks evakuatsioonipääs ja -trepikoda. Eelnevast

Päästeameti järelevalve kohtuasjadest tulenevalt käsitleti kummagi hoone mõlemat korrust ühe evakuatsioonialana, kust ei olnud võimalik jõuda vähemalt kahe erineva, haju-tatult paigutatud evakuatsioonipääsuni.

Kaebuses märgiti veel, et kuna normis on määratlemata õigusmõiste „väike kasutajate arv“, põhjendab päästeamet selle järgmiselt: „Eesti standardi EVS 812-7:2008 punkt 13.10 täpsustab, et väike kasutajate arv on kuni 10 inimest“. Kaebaja oli seisukohal, et standard ei ole õiguslikult siduv ning võimalusel peaks eelistama põhjendamisel allikaid ning aluseid, mis tulenevad õigusaktidest.

Vastuseks nimetatud väitele selgitas Pääs-teamet, et tuleohutuse seaduse § 2 lg 1 koha-selt on tuleohutusnõue tehniline norm või te-gevuspiirang, mille eesmärk on tagada ehitise, seadme töö või isiku tegevuse tuleohutus ning tulekahju puhkemise korral evakuatsioo-ni ja päästetöö võimalikkus. Mis tähendab seda, et tuleohutusnõue saab olla ka tehnili-ne norm ning kuna standard on kokkuleppe alusel koostatud ja üldiseks ning korduvaks kasutamiseks standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehni-list normi, saab tuleohutusnõue iseenesest olla sätestatud ka standardis. Kuna standar-dis toodud lahendused on üldtunnustatud, on standarditest juhindumine üks lihtsamaid tuleohutuse tagamise viise. Teine võimalus on tagada ohutus erilahenduste kaudu. Erilahen-duste ohutust tuleb arvutuslikul, analüütilisel või muul usaldusväärsel viisil eraldi tõendada.

Veel juhtis Päästeamet standardite osas halduskohtu tähelepanu Riigikohtu lahendi-le nr 3-1-1-7-10, milles on muu hulgas mär-gitud, et sellises tehnilises valdkonnas nagu ehitus on palju erinevaid nõudeid, mida ei ole mõistlik ega ka võimalik õigusaktides sätesta-da. Seetõttu on vaid üksikud nõuded toodud ehitusseaduses ja muudes õigusaktides. Üle-jäänud ehitusnõuded on kehtestatud eelkõige standarditega.

Päästeamet peatas hoone kasutamise, kuid ei andnud kohustust hoone hooldekodule esitatavate tuleohutunõuetega vastavusse viimiseks. Jättes nii omanikule valiku, kas ta soovib teisel korrusel hoolealuseid majuta-da või mitte. Kaebuse esitaja rajas hoonesse sobivad evakuatsioonilahendused ja Pääste-ameti Ida päästekeskus lubas seejärel hoole-aluste majutamise teisele korrusele.

Nii tekkis kohtumenetluse ajal olukord, kus kohtuvaidlus kaotas oma mõtte ja esitatud tühistamiskaebus ei saanud kaebajat soovitud eesmärkideni viia ja seega oli kaebus muu-tunud ilmselgelt perspektiivituks. Kaebuse esitaja oli hoolealused tähtaegselt ümber pai-gutanud ja muutnud hooned tuleohutusnõue-tele vastavaks ning pärast seda hooldealused tagasi hoonetesse toonud. Käsitletud kohtu-vaidlus lõppeski kohtumäärusega jätta kaebus kui perspektiivitu läbi vaatamata.

Juhtum ise peaks olema julgustuseks esita-da ka rangeid nõudeid, näiteks hoone või selle osa peatamise nõuet, kui on oht inimeste elule ja tervisele ning sellest nõudest ka kohtuvaid-luses mitte taganeda. n

38


KONKURSS

Ülevaade häkatoni päevastOsalejatest moodustusid meeskonnad, kuhu kuulusid Päästeameti spetsialistid, kellel on erialased teadmised tuleohutusest, enne-tusest, kommunikatsioonist, vabatahtlike tegevusest ja kriisireguleerimisest. Nende kõrval üritasid lahendustesse tuua ärilist huvi Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor start-up-ettevõtluse tudengid ja erasektori esinda-ja, IT-alase nõuga toetasid osalejad SMITist ja Skeemipesast ning värskete mõtetega Si-sekaitseakadeemia Päästekolledži rakendus-kõrghariduse kadetid.

Päeva esimeses pooles tegeldi teema mõ-testamisega: kirjeldati olukorda, toodi esile probleemid ja nende mõju ning otsiti, millist väärtust või kasu peaks pakutav lahendus too-ma. Päästeameti töötajad rääkisid oma mees-konnale teema aktuaalsusest ja sisust. Päeva teises pooles keskenduti ideede konkretiseeri-misele. Ideed pandi presenteerimiseks paberi-le ning mõeldi juurde, kuidas oleks lahendust võimalik realiseerida ettevõtluses ehk kellel võiks olla pakutava lahendusega seoses äri-huvi. Päeva lõpus presenteerisid meeskonnad oma väljatöötatud lahendust ning häkatoni moderaatorid andsid kaasa soovitused, mida ideedega edasi teha ning milliseid võimalusi saab Ajujaht pakkuda lahenduste edasiaren-damiseks.

Ohutusalased teemad, millele häkatonil ideid kogutiEsimene meeskond valis oma teemaks au-tomaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATeS) valeväljakutsed ning üritas leida la-hendust küsimusele, kuidas vähendada ATeSi rikketeadetest tulenevaid päästemeeskonda-de väljasõite, ettevõtete seisakutest tingitud

Päästeameti ja Ajujahi koostöö ohutuse suurendamiseks

Eesti suurim äriideede konkurss Ajujaht ja Päästeamet tegid selle aasta sügisel koostööd, mille tulemusel toimus 5. oktoobril Päästeameti ideepäev ehk häkaton. Häkatoni mõte oli osalejatele välja pakkuda mõned päästeala kitsaskohad, et siis ideid edasi arendada ning leida potentsiaalseid lahendusi ja miks ka mitte potentsiaalseid startup-ideid.

Miks Ajujaht teeb koostööd just Päästeametiga? Ajujaht on kaheksa hooaega erinevate äri-ideedega kokku puutunud. Kindel on see, et edukaks osutuvad need ideed, millel on konkreetne fookus ja lahendamist vajav prob-leem. Ajujahi korraldajatel on ammu meeles mõlkunud mõte tuua huvilisi konkreetsetesse asutustesse, et tekitada võimalusi neile, kes arvavad, et nad ise ei tule teostamist vääriva-te äriideede peale. Või siis neile, kel on huvi konkreetse sektori vastu. Tegemist oli pilootü-ritusega ja meil on hea meel, et Päästeamet on oma uksed värsketele ideedele avanud!

Harri Tallinn, Ajujahi arenguprogrammi juht

Kristi Orn, arendusosakonna nõunik

kulusid ning kuidas suurendada süsteemide usaldusväärsust ja turvalisust. Lahendusena pakuti kahe indikaatoriga andurite (tem-peratuur ja suits) kasutamist. Nimetatud andur on vaid 1,5 eurot kallim, kuid mingil põhjusel leiab põhjendamatult vähe kasuta-mist. Meeskond arvas, et ettevõtete ja ehi-tajate teadlikkus andurite olemasolust ei ole piisav. Praktilise kogemuse põhjal oskas As-saku päästekomando meeskonnavanem öel-da, et kahe indikaatoriga andurite kasutami-ne vähendab oluliselt valeväljakutsete arvu.

Teine meeskond üritas leida lahendust küsimusele, kuidas puhastada küttesüsteeme vajaduspõhiselt olukorras, kus eluruumide valdajatel on kohustus küttesüsteemi puhas-tada kord aastas ning kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korst-napühkija. Seejuures ei oma tähtsust, mille-ga ja kui tihti kütteseadet kasutatakse. Me ei saa kunagi olla kindlad, kas küttesüsteem on piisavalt puhas, et vältida tuleohtlikku olu-

korda. Meeskond tutvustas lahendust, kus küttesüsteemi võiks paigaldada sensori, mis annab märku, kui küttesüsteem vajab puhastamist. Eesmärk ei ole kaotada plaani-list iga-aastast nõutud küttesüsteemi puhas-tamist – sensoriga saab monitoorida kütte-seadme olukorda kahe plaanilise puhastuse vahel. Meeskond tegeles pärast häkatoni idee arendamisega edasi. Osalema mindi Skeemi-pesa tehnohäkile, kust üritati leida koostöö-partnereid korstnasse paigaldatava sensori tootmiseks. Täpsemat infot idee edasiaren-duse kohta saab uurida tuleohutusjärelevalve osakonna eksperdilt Tagne Tähelt.

Kolmas meeskond tegeles teemaga, kui-das luua turvalisemad kogukonnad ole-masolevaid teadmisi ja oskusi ära kasutades ning kuidas niimoodi tagada ka ressurssi-de kokkuhoid. Lahendusena pakuti välja mobiilirakendus, kust on võimalik leida asukohapõhist infot nt korstnapühkijate ja pottseppade kohta. Rakendusel oli väga mitmeid funktsionaalsusi, sh inimeste teavi-tamine hädaolukorrast.

Neljas meeskond otsis ideid, kuidas saada teada, kus vabatahtlikud konkreetsel ajahet-kel paiknevad ja kuidas me neid vajadusel operatiivselt kaasata saame. Lahenduseks oli taas mobiilirakendus, mis võimaldab vabatahtlikul päästjal vastavalt asukohale liita ennast ajutiselt mõne kutselise või va-batahtliku komando juurde ning jagada ja saada sellekohaseid teavitusi. Toodi välja, et Politsei- ja Piirivalveamet on loonud kesk-konna piiriveekogu.ee, millest on võimalik eeskuju võtta.

Viies meeskond lahendas küsimust, kuidas määrata hädasolija täpne asukoht olukorras, kus mobiiltelefoni GPS on väl-ja lülitatud. Lahendusena pakuti reaalset triangulatsiooni mobiilivõrgus, GPS käe-võrusid populariseeriva kampaania läbi-viimist, vabatahtliku UAV aerofotode tiimi loomist ja veel mitu muud ideed.

Plaanis on sarnaseid ideepäevi korraldada Päästeametis ka edaspidiHäkaton toimus Päästeametis esmakordselt. Meeskonnad tegutsesid suure kirega ning kindlasti võib ürituse kordaläinuks lugeda. Isegi kui ükski väljapakutud idee Ajujahi konkursile ei jõua, panid väljatoodud kit-saskohad osalejaid ohutusalastele teemadele mõtlema.

2016. aastal planeerime Päästeameti-si-seselt korraldada sarnaseid ideepäevi/häka-tone, et leida probleemkohtadele lahendusi vastavalt fookuseesmärkidele.

Pää

ste

ame

t


TunnusTus 39

Elupäästjatele ja päästeala arendajatele anti üle päästeteenistuse aumärgid15. septembril Tallinnas Lillepaviljonis toimunud pidulikul tseremoonial tunnustasid siseminister Hanno Pevkur ning Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu 88 inimest, kes on märkimisväärselt panustanud päästeala arengusse või näidanud üles erakordset vaprust inimelude päästmisel. Elupäästja medaliga tunnustati seekord 18 päästeameti teenistujat, ühte häirekeskuse valvevahetuse juhti, kahte kaitseväelast, ühte vabatahtlikku päästekomando pealikku ning nelja eraisikut, kes tänu ennastsalgavale tegutsemisele päästsid inimeste elu. Kokku tänati elupäästja medaliga 26 inimest, neist 22 puhul oli tegemist nende esimese elupäästemedaliga, neli päästjat olid selle tunnustuse osaliseks saanud varemgi.

Päästeteenistuse Kuldrist

Heigo Olu PäästeametMalle Mitt PäästeametGennadi Apevalov PäästeametAndres Uusjärv AS G4S

Päästeteenistuse Hõberist

Markus Heiskanen Soome politsei

Päästeteenistuse medal

Harri Ohaka PäästeametHeikki Liivrand PäästeametTamur Vaher PäästeametLaivi Rannik PäästeametRaivo Stepanov PäästeametNelet Verbin PäästeametHelmut Hiietamm Päästeamet / Simuna Vabatahtliku Tuletõrje SeltsPavel Tarassevitš PäästeametTarmo Anton PäästeametVilve Kirs PäästeametAin Danilas Päästeamet / Simuna Vabatahtliku Tuletõrje SeltsAnne Laul PäästeametArmand Jürgenson PäästeametJanik Haljand PäästeametIndrek Teras PäästeametJuri Marinets PäästeametUrmas Kütt PäästeametHeino Kesküla Päästeamet / Karksi-Nuia vabatahtlik päästekomandoVilmar Soopa Päästeamet Aarne Kangur PäästeametKeit Tõldsepp Päästeamet Andrus Üts PäästeametArvo Jõgiste PäästeametKalev Näär PäästeametMeelis Aule Päästeamet

Andrus Valting Päästeamet Ivo Taganõmm PäästeametKristo Kiik Päästeamet Mihkel Kombe PäästeametTiiu Varik PäästeametSulev Kallavus PäästeametKairi Pruul Sisekaitseakadeemia päästekolledžTarmo Kull Sisekaitseakadeemia päästekolledžAare Allik Tamsalu vabatahtlik pääste- komando / Tamsalu EPT ASKuno Tiiksaar pensionärHimot Maran KeskkonnainspektsioonTõnis Kalberg Sillamäe linnavalitsusGints Ilva Läti Vabariigi Riiklik Tuletõrje- ja Päästeteenistus

eluPäästja ii Klassi medal

Sergei Šuvalov Ida päästekeskusVadim Poljakov Ida päästekeskusHeiki Sink Lääne päästekeskusJüri Saar Lääne päästekeskus

eluPäästja iii Klassi medal

Erkki Põld Ida päästekeskusAlexey Zimin Ida päästekeskusTiina Johkem HäirekeskusIgor Hristenko, Ida päästekeskusAleksei Latt KaitsevägiJoel Puulmann KaitsevägiKristjan Vorst eraisikRain Saarepera eraisikMartin Hunt Lõuna päästekeskusMeelis Aianurm Lõuna päästekeskusElisabet Eelmäe eraisikLuule Aadusoo eraisik / Torgu vabatahtlik päästekomandoRainer Mereäär eraisik

Margo Kubjas Lääne päästekeskusElvo Humal Lääne päästekeskusMeigo Kaare Lääne päästekeskusJaanus Lehtsaar Lääne päästekeskusTarmo Vain Lääne päästekeskusJanari Jerve Lääne päästekeskusMart Onemar Lääne päästekeskusLauri Reppo Lääne päästekeskusMadis Kabel Lääne päästekeskus

missioonimedalid

Siim Nemvalts vabakutseline päästeekspertRein Vaheoja Päästeamet

PeadireKtori tänuKiri

Urmas Paejärv PäästeametAlvar Hint siseministeeriumi infotehno- loogia- ja arenduskeskusLiina Jundas siseministeeriumi infotehno- loogia- ja arenduskeskusKait Koppel siseministeeriumi infotehno- loogia- ja arenduskeskusMargus Räim siseministeeriumi infotehno- loogia- ja arenduskeskusUrve Reinson PäästeametJaan Kuusemets Simuna Vabatahtliku Tuletõrje SeltsSilver Luik Tallinna LennujaamCristian Arula eraisikTeele Vespere PäästeametMeelis Leedo Total Eesti OÜAhti Truus Rauplan Balti OÜKristi Orn PäästeametTimo Tarve Kuku raadioRein Kask OÜ AlphaGisEdda Kiik PäästeametLauri Lindoja Päästeamet

40


TunnusTus

Sergei Šuvalov, Jõhvi päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

Erkki Põld, Jõhvi päästekomando meeskonnavanem Elupäästja III klassi medal

Tiina Johkem, Häirekeskuse Ida keskuse valvevahetuse juht Elupäästja III klassi medal

Alexey Zimin, Jõhvi päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Elupäästjate lood

Elisabet Eelmäe, eraisik Elupäästja III klassi medal

TARTU MAAKOND

n 21. juulil toimus liiklusõnnetus Räpina maanteel Luunja-Põvvatu ristmikul, kus õnnetuse tagajärjel said raskelt vigastada naisterahvas ja kaks last. Liiklusõnnetust pealt näinud Elisabet Eelmäe kiirustas

koos teise naisterahvaga kannatanute juurde ja nägi, et üks liik-lusõnnetusse sattunud laps oli teadvuseta. Lapsel puudus pulss ja hingamine. Kuna kiirabi ja päästjad olid alles teel sündmuskohale, alustasid naisterahvad lapse elustamist ja päästsid kohese abi andmisega lapse elu.

Rainer Mereäär, eraisik Elupäästja III klassi medal

PÄDASTE

n 11. juuli südaöö paiku jõudis Rai-ner Mereäär koos Christan Arulaga Pädaste külla. Pädaste oli mattu-nud suitsuvinesse, sest ühes seal-ses majas oli tulekahju. Asja uurima minnes kuulsid sõbrad põleva ta-lumaja hoovis nutvalt perenaiselt, et majas on veel üks inimene. Rai-

ner läks kohe põlevasse majja, leidis seest Borissi ja lohistas ta väljapääsu juurde. Koos Christianiga viidi kannatanu edasi ohutusse kaugusesse kiirabi ootama. Rainer Mereääre kiire, ennastohverdava ja julge tegutsemiseta oleks inimene huk-kunud. Tänu julgetele meestele pääses ta vaid põletushaava-de ja vingumürgitusega.

Meigo Kaare, Kihelkonna päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

SAAREMAA

n 3. juuli varahommikul, kell 3.26 tuli häirekeskuselt ärev teade, et Saaremaal Lääne-Saare vallas Aste ale-vikus põleb kahekorruselise kortermaja trepikoda. Üle kogu aleviku oli levinud paks must suits, maja trepikoda põles leegiga, sealne trepp oli hävinenud, hoone ümber olid paanikas inimesed ning maja akendel päästmist ootavad majaelanikud.

Esimesena kohale jõudnud Kuressaare päästjad Jüri Saar ja Heiki Sink said päästetööde juhilt ülesan-deks teise korruse akendest inimesed redeli abil välja tuua. Kui akende kaudu oli päästetud neli inimest, õn-nestus Jüril ja Heikil päästa kahest erinevast korterist tänu oskuslikule tegutsemisele ning termokaamera abile veel kaks inimest.

Sündmusele teisena kohale jõudnud Kihelkonna päästjad Margo Kubjas, Elvo Humal ja Meigo Kaare said päästetööde juhilt ülesandeks suitsusukelduda teisel korrusel. Kuna hoone oli täitunud paksu suitsuga, siis nähtavus puudus, inimeste leidmiseks kasutati ter-mokaameraid. Teise korruse aknast tõid Margo, Elvo ja Meigo alla kolm inimest ja andsid üle meedikutele, ühe inimese elu õnnestus päästa.

Niigi keerulisi päästetöid raskendas seltskond alko-holijoobes ja agressiivseid inimesi. Lisaks tegi Kihelkon-na meeskonna jaoks olukorra keerukamaks teadmine, et sõidetakse kustutama Meigo kodu, kus õnnetuse hetkel viibisid tema naine ja väike laps. Jüri, Heiki, Mar-go, Meigo ja Elvo kiire, oskuslik ja ennastsalgav tegevus päästis sel varasel hommikutunnil seitsme inimese elu.

JÕHVI

n 2. juunil kell 15.55 teatati häirekeskusele, et Kohtla-Järvel Ahtme linnaosas Salu tänaval tuleb naabri korterist suitsu ja põlemise lõhna, uksele keegi ei tule ja korteris elab vanem nai-ne. Päästjad Vadim Poljakov ja Igor Hristenko avasid meeskonnavanema korraldusel korteri ukse kangiga ning alustasid suitsusukeldumi-sega. Korter oli täitunud paksu suitsuga. Maga-mistoast leiti teadvuseta vanem naisterahvas, kelle päästjad korterist välja tõid ning mee-dikutele üle andsid. Pärast seda kustutasid päästjad tulekolde. Tänu Vadimi ja Igori kiirele ja oskuslikult tegutsemisele õnnestus päästa inimese elu.

JÕHVI

n 8. juunil kesköö paiku tuli Häirekeskusele kõne nooremas keskeas naisterahvalt, kes oli Toila vallas Martsa küla juures Ontika paekaldal jalutades kaldast alla kukkunud ning eluohtlikult vigastatud. Häirekeskusest saadeti kohe välja kiirabi, päästjad ja politsei. Kuid esimestest kõnedest ei selgunud piisavalt vajalikku infot, kannatanu lakkas rääkimast, kõned katkesid…

Sündmusele reageerinud meeskonnal oli raske kannatanu täpset asukohta leida. Prooviti ka mobiilset positsionee-rimist, kuid see ei andnud tulemusi. Kannatanu asukoht leiti selles juhtumis erandlikul moel. Häirekeskuse Ida keskuse valvevahetuse juht Tiina suunas kannatanut kuulama autosireeni, samal ajal kuulas ta ise sireeni kannatanu telefonist, andis edasi infot ja ajastas tegevusi pääste operatiivkorrapidajaga.

Õnnetuse asukohaks oli 30 meetrit sügav ebastabiilsete lahtiste kividega pankrannik, millest laskumine oli päästja-tele varinguohu tõttu raskendatud. Peale selle raskendas tööd ka öine pime aeg. Vaatamata ennast ohustavatele asjaolu-dele, otsustasid nööripäästjad, arvestades kõiki ohutusnõudeid, laskuda pankrannikult, sest iga minut oli oluline. Enne päästekorvi tõstmist ja üles toomist paigaldati kannatanule oskuslikult ja lisavigastusi tekitamata kaela- ja seljalahas. Panga peal võtsid kannatanu vastu meedikud, kes toimetasid naise haiglasse.

Sergei, Alexey ja Erkki kiire, oskuslik ja ennastsalgav tegevus päästis sel ööl inimese elu. Tiina Johkemi kannatlik suhtlemine abivajajaga, meeskonnatöö korraldamine ja oskuslik infojuhtimine kannatanu ja päästjate vahel oli määrava tähtsusega pangalt allakukkunud naise asukoha leidmisel.

Jüri Saar, Kuressaare päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

Heiki Sink, Kuressaare päästekomando päästja Elupäästja II klassi medal

Margo Kubjas, Kihelkonna päästekomando meeskonnavanem Elupäästja III klassi medal

Elvo Humal, Kihelkonna päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Vadim Poljakov, Jõhvi päästeko-mando päästja Elupäästja II klassi medal

Igor Hristenko, Jõhvi päästeko-mando päästja Elupäästja III klassi medal


TunnusTus 41

Luule Aadusoo, Torgu vabatahtliku päästekomando pealik Elupäästja III klassi medal

SAAREMAA

n 11. märtsil päästis Iide külavanem ja Torgu vabatahtliku päästekomando eestvedaja Luule Aadusoo ennastsalgavalt põlevast hoonest invaliidist majaperemehe. Luule sai tulekahjust teada möödasõitva bussijuhi käest. Luule Aadussoo abikaasa Peeter läks endise koolimaja garaaži tuletõrjeauto järele, Luule ise võttis kodust auto ning sõitis oma elukohast umbes 300 meetri kaugusel elava Paavo juurde. 70-aastane naine sisenes roomates suitsu täis hoonesse, nägi Paavo jalga voodiäärelt paistmas ja lohistas ta välja värske õhu kätte. Ilma tema julge ja ennastohverdava tegutsemiseta oleks põlevas majas olnud mees hukkunud. Aktiivne, inimeludest ja oma kogukonnast hooliv naine on eeskujuks kõigile teistele. Koos abikaasaga on ta saarele loonud vabatahtlike ühenduse MTÜ Turvaline Sõrve.

TARTU MAAKOND

n 2015. aasta 8. juuni öösel teatati häirekeskusesse korteritulekahjust Tartu maakonnas Rannu vallas Ku-reküla alevikus Pargi tänaval. Tulekahju avastasid ma-jaelanikud, kellest teise korruse korteris elav Rain Saa-repera lõi korteriukse maha, et välja tuua teadaolevalt korteris olnud inimene. Samal ajal kohale jõudnud Krist-jan Vorst sisenes suitsu täis korterisse ja tõi sealt välja kannatanu. Korteris põles voodi, selle ümbruses olnud esemed ja sein. Päästjate kohale jõudes olid leegid juba akendest väljas ning korteris olnud inimese pääsemine elusalt oleks olnud ebatõenäoline. Rain Saarepera ja Kristjan Vorst kinkisid korteris suitsuga magama jäänud meesterahvale teise sünnipäeva.

TALLINN

n Möödunud aasta 1. detsembril (01.12.2014) märkasid Kait-seväe kapten Joel Puulmann ja major Aleksei Latt, et Tallinnas Filtri tee ristmiku lähedal asuvas tiigis olid läbi jää vajunud kaks väikest tüdrukut. Lapsed püüdsid meeleheitlikult kalda-le pääseda ja hüüdsid appi. Õhutemperatuur oli sellel päeval -15 kraadi, tiik osaliselt jäätunud ja tüdrukute veest kätte saamine raske. Kasutades maast leitud puuoksi, püüdsid kapten Puulmann ja major Latt lapsi jäisest veest kaldale ai-data. Päästmise ajal vajus üks tüdrukutest korduvalt vee alla ja oli teadvust kaotamas. Ühisel jõul õnnestus meestel lapsed kaldale tõmmata. Kapten Puulman, olles eelnevalt kutsunud kiirabi, kandis koos major Lattiga läbimärjad lapsed Kaitseväe peastaabi pääslahoonesse, kus nad vabastati märgadest riie-test ja mähiti tekkidesse. Meedikute saabudes andsid mehed päästetud lapsed kiirabibrigaadile üle. Major Latt teavitas juh-tunust ka laste vanemaid. Kapten Puulmanni ja major Latti kiire, oskuslik ja ennastsalgav tegevus päästis kahe väikese tüdruku elu.

VÄRSKA

n 10. veebruaril kella poole kümne paiku õhtul puhkes tulekahju Põlva maakonnas Mikitamäe külas asuvas kortermajas. Esimestena sündmus-kohale jõudnud Värska päästjad Martin Hunt ja Meelis Aianurm murdsid lahti korteriukse, et si-seneda suitsu täis korterisse. Termokaamera abil avastasid nad elutoast põlevast voodist inimese. Kannatanut välja toimetades nägi Martin teki alt veel ühte jalapaari. Pärast mehe õue viimist läksid Martin ja Meelis uuesti suitsusesse korterisse ja tõid sealt välja voodis tekkide all olnud naisterah-va. Martin ja Meelis tegutsesid kiiresti ja profes-sionaalselt – kahe inimese päästmiseks kulus vähem kui 13 minutit.

LÄÄNEMAA

n 1. veebruaril kell 15.07 said Haapsalu ja Risti päästekomandod väljakutse Ridala valda Herjava külla. Kaks meest koos mootorsaanidega olid läbi jää vajunud ja ei saanud iseseisvalt kaldale. Meeste sõnul asusid nad pilliroo sees umbes 250 meetrit kaldast eemal ja vesi oli neile rinnuni. Kogu laht oli kaetud kõrge pilliroo ja allikatega, mis tegi liikumise keeruli-seks.

Esimesena jõudsid sündmuskoha lähedale, umbes kahe kilomeetri kaugusele kaldast, Haapsalu komando päästjad. Meeskonnavanema korraldusel alustasid kannatanute otsinguid päästjad Lauri Reppo ja Madis Kabel. Otsinguid alustati mööda sõidetud saani jälgi, kuid nähtavus oli piiratud, hakkas juba pimenema ja kannatanute täpset asukohta oli keeruli-ne tuvastada. Järgmisena jõudsid kohale Risti komando päästjad Mart Onemar ja Janari Jerve, kes suundusid Haapsalu operatiivkorrapidaja korraldusel otsingutele mööda pikki kallast. Umbes pooleteise tunni pärast jõudsid Haapsalu ja Risti päästjad kannatanuteni, kellest üks oli tugevalt alajahtunud ning teadvuseta. Päästjad toimetasid kannatanud hansalau-dadel roostikust välja ning andsid üle helikopterile.

Päästjate sihipärase ja koordineeritud tegutsemise tulemusena päästeti kahe inimese elu. Sündmus oli pikaajaline, keeruline ja nõudis päästjatelt ennastsalgavat tegevust.

MÄRJAMAA

n 18. mai öösel, kella kahe ja kolme vahel sai Märja-maa päästekomando väljakutse Märjamaal Paemurru tänaval asuva maja teise korruse korterisse, kus naab-rite sõnul töötas suitsuandur. Korteri uks ja aknad olid suletud, koridoris oli tunda tugevat kõrbemise lõhna ja näha ka suitsu.

Otsustavalt ja professionaalselt tegutsedes avasid päästjad akna ning alustasid suitsusukeldumist. Esi-mene kannatanu leiti elutoast. Leitud noormees polnud kontaktne ja ta toimetati kiiresti õue ning anti üle mee-dikutele. Korteri magamistoast leiti teine noormees, kes äratusele reageeris. Mees talutati ruumist välja ning anti samuti meedikute hoole alla. Tänu töökorras suitsuan-durile, Jaanuse ja Tarmo meeskonna professionaalsele ja otsustavale tegutsemisele päästeti kaks noormeest tulesurmast.

3. aprillil sai Märjamaa komando väljakutse Pae-küla külla, kus abitus seisundis inimese aitamiseks oli kiirabil vaja päästjate abi. Sõites sündmusele sai mees-kond lisainfot, et kohalik kiirabi ei ole piirkonnas ja sünd-musele reageerib Rapla brigaad, kellel kohalejõudmi-seks kulub ligikaudu 29 minutit. Lisaks tuli varsti info, et tegemist on kahe kannatanuga, kellest üks võib vajada elustamist. Korterisse sisenedes leidsid päästjad ühe kannatanu, kes hingas lõrisevalt ja kelle hingamistee-des olid takistused. Mees keerati külgasendisse, mille järgselt ta oksendas. Kuna laekus informatsioon, et kan-natanu kasutab unerohtu, ei olnud selge, kas tegemist on ravimite üledoosiga või hoopis vingumürgitusega. Igaks juhuks avati hoonel kõik aknad ja tuulutati tuba. Teine kannatanu, samas ruumis viibinud naine oli apaat-ne. Lõpuks suutis ta anda märku, et ta ei saa liigutada. Ka temal paistsid suunurkadest oksendamise jäljed. Kiirabi saabudes sai kinnitust vingumürgituse kahtlus. Tänu Jaanuse ja Tarmo kiirele ja otsustavale tegevusele päästeti kaks inimelu. n

Madis Kabel, Haapsalu päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Lauri Reppo, Haapsalu päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Janari Jerve, Risti päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Mart Onemar, Risti päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Rain Saarepera, eraisik Elupäästja III klassi medal

Kristjan Vorst, eraisik Elupäästja III klassi medal

Jaanus Lehtsaar, Märjamaa päästeko-mando meeskonna-vanem Elupäästja III klassi medal

Tarmo Vain, Märjamaa päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Meelis Aianurm, Värska päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Martin Hunt, Värska päästekomando päästja Elupäästja III klassi medal

Aleksei Latt, Kaitseväe major Elupäästja III klassi medal

Joel Puulmann, Kaitseväe kapten Elupäästja III klassi medal

42


TuleTõrjesporT

Võistlus, mis on jõukohane igale päästjaleTegemist on kutsemeisterlikkuse võistluse-ga, mida iga päästja peaks võtma kui head normi, mis on jõukohane kõigile päästetöö-tajatele. Võistlus iseloomustab päästetööd, päästja peab oma töös olema valmis pideva-teks väljakutseteks, tihti on vaja tõsist pingu-tust. „Küsimus pole vaid toores jõus ja jook-sukiiruses, see on kombinatsioon osavusest, vastupidavusest ja heast ettevalmistusest, et rasketes olukordades päästa abivajaja, paa-riline või tulla ise raskest olukorrast välja,“ võttis võistluse olemuse kokku võistlustel peakohtunikuna osalenud päästetöö val-misoleku talituse juhataja Raoul Raidna. „Samasugust füüsilist pingutust ja liikumist tuleb päästjal teha ka hoonete tulekahjudel või liiklusavariidel, et päästa inimeste elu ja tervist.“

Staažika osaleja ja ka korraldajaks olnud Alor Kasepõllu sõnul on Pritsumehe võist-lusel ennekõike iga mees iseenda eest väljas, erinevalt eliitkomando võistlustest. „Lisaks ei ole Pritsumehe võistlustel väga palju rõh-ku pööratud ohutustehnikale, karistuspunk-te ei määrata. Kuigi ala võib tunduda keeru-line, on selleks harjutamine lihtsam,“ lausus Kasepõld.

Jõukatsumisel käib võistlus neljal alal, igal alal kahel rajal korraga ning ühel hetkel on kõik neli rada korraga töös ehk 8 võist-

lejat korraga väljakutsel. Võistlejad veavad voolikuliine lahti ja näitavad selle käsitse-mise osavust, transpordivad kannatanut (80 kg), läbivad takistusribasid, ronivad torni ja teevad palju muud vaatemängulist.

Nagu rahvusvahelistel võistlustelOleme Pritsumehe võistlusi korraldanud erinevatel tingimustel. Viimastel aastal ole-me püüdnud järgida rahvusvaheliste võist-luste reegleid. „Tegemist on rahvusvahelises mõistes võistlusega Toughest Firefighter Alive (TFA), mis on väga tunnustatud võist-lus välisriikide päästjate seas. Meie päästjad osalevad samuti rahvusvahelistel võistlustel ja seetõttu on oluline, et ka meie enda võist-lused oleksid nende reeglitega sarnased,“ selgitas Raoul Raidna.

Alor Kasepõld kinnitab, et eelnev har-jutamine ja võistluskogemus tuleb vaid kasuks. „Oleme saanud end kahel viimasel aastal tõestada ka mujal maailmas ja kodus läbitud võistlused annavad võimaluse õppi-da vigadest ja tõsta võimekust. Ja see annab juurde julgust ning kogemusi.“

Füüsiline tase – Rammumees?Kõik harjutused on sooritatavad, mõnel ku-lub võib-olla harjutuste juures vaid rohkem aega. Harjutused tasub enne võistlust lihtsalt läbi proovida. Ettekäändeks, miks mitte tree-nida, öeldakse mõnikord, et ei ole vahendeid.

Mis loom see Pritsumees on?Juba 17. korda korraldas Päästeamet võistluse Pritsumees. Võistlus selgitab läbi erinevate n-ö päris päästetööd matkivate harjutuste välja parima päästja.

Kuid alati annab asju mõnede teiste sama-laadsete asjadega asendada. „Oma meeskon-naga harjutasime vasaratööd näiteks tavalise sepahaamri ja autorehviga, tunneli puhul võtsime lihtsalt poolkükki, mannekeenina kasutasime enamvähem sama kaaluga meest, torni harjutuseks kasutasime komando tre-pikoda, mis on tegelikult kõvasti madalam,“ tõi Alor lahendustest näiteid.

2015. aasta võistluste üks korraldajatest Argo Pällo kutsub kõiki osalema just selleks, et selgitada välja oma füüsiline ja vaimne tase. „Osalemine näitab nii psüühilist kui ka füüsilist vormi ja ka seda, kui kiiresti taastu-da suudetakse, et minna vastu järgmisele ala-le. Kõigi nelja ala läbimine on raske ja nagu öeldakse – päevad pole vennad. Juhtub ka seda, et ei suudeta kõiki alasid lõpuni teha, isegi kui enne on kõvasti trenni tehtud.“

Järgmisel aastal tule ja osale!Alor Kasepõld on osalenud Eestis korralda-tud 17. võistlusest kuuel ning lisaks kolmel rahvusvahelisel TFA-l. Peamiseks põhjuseks on tema sõnul soov ennast proovile panna. „Ja see tunne, kui su nimi kirjutatakse kari-kale, on hea!“

Lisaks ütleb Alor, et võistlustel osalema motiveerib teda seltskond. „Kui päevad otsa istud ikka kandilises ruumis ilma erilise va-helduseta ja siis saad toast välja – see on asi, mida oodata. Mulle meeldivad väljakutsed – iseendaga võistelda ja end proovile panna.“

Me jätkame Pritsumehe võistluse tradit-siooni ning hoiame meie sitkete ja tublide päästetöötajatega Eesti Vabariigi lippu kõr-gel ka rahvusvahelistel võistlustel.

Kutsume kõiki meie päästetöötajaid, kes oma igapäevases töös võtavad vastu raskeid väljakutseid, osalema teie jaoks mõeldud kutsemeisterlikkuse võistlustel! n

Lili Lillepea, Ida päästekeskuse kommunikatsioonijuht

Eelmise aasta võitja Alor Kasepõld (paremal) jagab võidujoovastust tänavuse võitja Rauno Talisooga (keskel).

Keiser – võistlejal tuleb raskust haamriga tagudes umbes 1,5 meetrit liigutada.

Ühe ülesande viimane harjutus oli üle plangu ronimine köie abil, sekundilist lõõgastushetke pakkus vabalangus matile.

Rai

vo S

aare

Rai

vo S

aare

Rai

vo S

aare


TuleTõrjesporT 43

2015. aasta tuletõrjespordis oli muutusterohke

Pää

ste

ame

t

2015. aasta tuletõrjespordi võistluste tulemustega saab tutvuda Päästeameti kodulehel: http://paasteamet.ee/et/paasteamet/tuletorjesport/tuletorjesport-2015.html

või skaneerides QR koodi:

Margo Tammepõld, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liidu juhatuse liigeMart Haljaste, MTÜ Eesti Tuletõrjespordi Liidu juhatuse liige

Pää

ste

ame

t

• Esmakordselt toimusid Eesti taasiseseis-vumise järel Eesti tuletõrjespordi meistri-võistlused Tallinnas, sh mootorpumbaga hargnemine lausa Vabaduse väljakul, mis pälvis rohkelt pealtvaatajate tähelepanu. Eesti meistrivõistlustel osales 120 sportlast mit-mes vanusegrupis. Üldarvestuses võitis sellel aastal Järvamaa võistkond. Võistlusel püstitati naiste arvestuses uued Eesti rekordid 100 m takistusraja läbimises.

• Rahvusvahelistest võistlustest saab esile tuua 17.–19.08 toimunud Balti Matši Lätis Valmieras, kus osalesime 25-liikmelise võist-konnaga. Võitlusel oli kokku u 90 osalejat, kes olid tulnud kohale Eestist, Lätist, Leedust, Val-gevenest ja Tšehhist. Baltimaade arvestuses saime tubli III koha. Tugev konkurents ja pa-remusjärjestuse selgitamine toimus viimaste võistlusaladeni. Võistluse parimad tulemused saavutasid noortekoondise esindaja Kaarel Siimut (A-grupp), kes mõlemal individuaalalal (konksredeliga ronimine ja 100 m takistusriba läbimine) sai I koha ning Martin Silda (C-grupp), kes sai 100 m takistusriba läbimises ja konks-redeliga ronimises I koha. Kontrollvõistlustel osales koos lätlastega ka Eesti naistekoondis. Viimane oli mitteametlike tulemuste põhjal parem Läti naistekoondisest. Oluline osa koon-dise ettevalmistuses oli treeningutel, mis jäid rahalise toetuse vähesuse tõttu nõrgaks. Kuna koosharjutamise võimalusi oli sel aastal vähe, siis jäid ka kesiseks meeskondlike alade tule-mused.

• Selle aasta maikuus osales Eesti koondis 7-liik-melise meeskonnaga üle pika aja Ukrainas, Odes-sas Tšernobõlis hukkunud tuletõrjujate mäles-tusvõistlustel. Ukraina päästjad tunnustasid Eesti osalust võistlustel väga kõrgelt.

• Kombineeritud sisevõistlused toimusid sel korral Võrus, kus võisteldi 100 m takistusraja läbimises, 2x200 m teatejooksus ja kombineeritud võistluses. Võistlustel osales kokku 45 sportlast.

• Traditsiooniliselt toimusid septembrikuu teisel nädalal Türi linna staadionil juba kuuendad Kooli-noorte tuletõrjespordi mängud. Võistluse avasid pidulikult Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ja Türi vallavanem Pipi-Liis Siemann. Võistlustel osalesid kokku 43 võistkonda ja 290 noort üle Eesti vanusegruppides 4., 8. ja 11. klass.

• Sel aastal võeti kasutusele kolm uut harjutustorni: Lasnamäel, Tartus ning Võrus.

Pritsu Karikas 2015, Türi etapp.Tüdrukud konksredeliga ronimas. Pritsu Karikas 2015, Türi etapp. Mehed 100 m takistusjooksul.

• 2016. aasta võistluskalender on veel valmimisel, kuid loodetavasti mahuvad sinna nii Pritsu Karika võistluste sari, sisevõistlused, Paide Torn, meistri-võistlused kui ka XLI Balti Matš.

• Tuletõrjespordi hooaja lõpetamine toimub 21. novembril Vastseliina noortekeskuses. n

• Tuletõrjespordi karikavõistluste sarja „Pritsu Karikas 2015“ korraldatakse eesmärgiga tagada tuletõrjesporti harrastavatele sportlastele piisav võistluskoormus läbi hooaja, tuletõrjespordi üldise taseme tõstmine Eestis, võistlusala harrastajate hulga suurendamine ning päästeteenistuse po-pulariseerimine. Selle aasta võistlustel osales 60 sportlast mitmes vanusegrupis ning eriti hea oli märgata just noorte aktiivsust võistlustel. Samuti on märgatavalt kasvanud naiste, tütarlaste ja noor-meeste osakaal sportlaste seas. Kaalume 2016. aastal ka tütarlaste seas, sarnaselt noormeestega, 3 vanusegrupi loomist. Eelkõige just tegevus noor-tega on tuletõrjespordi kui spordiala panus järel-kasvu tagamiseks ning päästealase teadlikkuse kasvuks elanike seas.

• 18. aprillil toimusid juba kuuendad „Paide Torn 2015“ võistlused konksredeliga ronimises Paide E-piim spordihallis. Võistluse pidulikul avamisel esinesid Paide linna esindaja ja Päästeameti Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun. Võistlustel osa-lesid Eesti, Läti ja Leedu tuletõrjesportlased mitmes vanusegrupis. Kõige noorem osaleja oli 5-aastane ja vanim 43-aastane. Kokku võttis võistlustest osa 99 tuletõrjesportlast, näiteks: Paide Vabatahtliku Tuletõrje Seltsist, Võrumaalt, Valgamaalt, Pärnu-Jaa-gupist, Ida päästekeskusest, Jõgevamaalt, Kihnust. Lätist osales võistlustel 35 ja Leedust 10 võistlejat. Võistluste käigus püstitati ka viis uut torni rekordit.

44


TuleTõrjesporT

Alor Kasepõldu küsitles kommunikatsiooniosakonna juhtivspetsialist Astra Pintson-Käo

Millised olid seekordsed tulemused?Tulemused olid head. Tagasihoidlikumad tulemused saime FCC võistlusaladel, sest FCC nõuab teistsugust ja pikemaajalist et-tevalmistust. Siin on olulised jõud ja kiirus. Parema tulemuse nimel võiks ka seda võist-lust Eestis korraldada.

Hannoveris oli meie parim mees 16ndal, oma vanuseklassis veelgi kõrgemal kohal. Kokku osales võistlustel 204 võistlejat. Tea-tejooksus oli võistkond 6. kohal 31 võist-konna seas. Hannoveris käisid Päästeame-tit esindamas Ivar Frantsuzov, Kevo Kärp, Mihkel Luht ja Alor Kasepõld. Võistlejaid oli neljalt kontinendilt.

Eestit esindasid Poolas Torunis Mihkel Luht, Kristjan Mikk, Sander Kaasi, Ivar Lupp ja Alor Kasepõld. Parim mees FCCs indivi-duaalselt oli Kristjan Mikk, kes sai 53. koha 230 võistleja seas. Parim mees TFAs indivi-duaalselt oli Alor Kasepõld, kes saavutas 27. koha 187 võistleja seas. TFAs saavutati võist-kondlikult 7. koht 41 võistkonna hulgas.

Szczezinis käisid võistlemas Ivar Frant-suzov, Mario Kütt, Rauno Talisoo, Mihkel Luht ja Alor Kasepõld. Võrdlemisi keerulisel võistlusel näitasid meie võistlejad Euroopa tippklassi kuuluvaid aegu. Alad olid tehni-lised, aga pikalt harjutatud ja läbi mõeldud, mis ei lasknud ootamatustel sisse tulla.

FCC alasid võiks ka Eestis proovida läbi viia, teha näiteks proovivõistlus, et näha, kuidas see Eestis peale läheks. Samas saaks ka rahvusvaheliseks võistluseks harjuta-da. Eelnevaid harjutuspäevi üle Eesti võiks

teha läbi aasta. Poolas on 4–5 riigisisest võistlust, Tšehhis ka, Leedus on oma FCC. Meil võiks ka olla enam väikeseid võistlusi – saaks rohkem kogemusi, oleks parem et-tevalmistus välisvõistlusteks, saaks kaasata rohkem inimesi ja propageerida tuletõrje-sporti laiemalt. Selliste võistluste puhul ei ole vahet, kas oled ääremaalt, päästeametist või vabatahtlik – kõik, kes hingega on asja juures, saavad individuaalselt harjutada ja häid tulemusi saavutada.

Konkurente vaadates võiks võistlustele kaasata ka naisi ja mõne 50+ vanuses mehe. Mitte ainult selleks, et häid kohti saavutada ja ennast maailmale tõestada, vaid et popu-lariseerida võistlusalasid vanemate meeste ja kõigi meie päästjate seas üle Eesti. Vanema-tel on kogemused ja tehnika ning võistlus ei ole tegelikult hull, seltskond on hea ja saab ilma näha.

Eestlased rahvusvahelistel tuletõrjevõistlustelJuba teist aastat järjest võtsid Eesti päästjad osa mitmest rahvusvahelisest tuletõrjespordivõistlusest. Seekord käidi ennast proovile panemas Hannoveris toimunud Toughest Firefighter Alive (TFA) võistlusel, mis toimus turvamessi Intershutz raames ja kus osales võistlejaid üle maailma. Võistlus sarnaneb viimasel kahel aastal Eestis läbi viidud Pritsumehe võistlusele, mis koosneb neljast etapist (täpsemalt saab etappidest lugeda 2015. aasta Häirest nr 1). Osaleti ka Poolas Torunis Firefighter Combat Challenge (FCC) ja TFA võistlusel ning Szczezinis peetud FCC European Champoinship võistlusel.

Meeskonnapilt Hannoverist.

Era

kog

u


TuleTõrjesporT 45

Mis nende võistluste juures kõige rohkem võlub?Kõik need võistlused toimusid mingi suu-rema ürituse raames ja rahvast oli alati pal-ju. Hea on võistelda melu sees, mitte kuskil nurga taga. Kõik elavad kaasa, omad karju-vad ja võõrad karjuvad. Toetus tekitab taht-mist teha. Konkurendid jagavad tunnustust ja soovitusi. Hannoveris poolakad käisid ja patsutasid õlale ning kostitasid oma telgis jookidega. Vihast konkurentsi ei eksisteeri, pigem aidatakse ja jagatakse isegi nippe.

Hannoveris toimus võistlus suure rah-vasumma ees päästemessi raames. Hea on võistelda, kui sa näed, et ka teistele läheb see korda, mida sa teed. Messil osalenud Pääs-teameti töötajatest oli väga palju abi – nad toetasid nii emotsionaalselt kui füüsiliselt, näiteks aitasid riietuda ja varustust vedada. Hanno-veri võistlusele pääsemi-ne on selle populaarsuse tõttu vägagi keeruline, kuid tänu varasematele tutvustele õnnestus mees-kond siiski registreerida.

Torunis toimunud võistlus on samuti üks enim hinnatud jõukatsu-mine Euroopas. Osalejad ise ütlevad, et see on võistlus, millest peab osa võtma. Sellel võistlused osalesid Euroopa riikide päästjate kõrval ka Ameerika Ühendriikide tuletõr-jujad. Toruni võistlus oli Eesti meestele uus kogemus, sest esimesel kahel päeval võisteldi FCCs sellistel aladel, millesarnaseid meil ei ole läbi viidud. Toruni võistlus peeti vana-linnapäevade raames ja seetõttu oli jällegi

pealtvaatajaid palju. Aga vanasse kellatorni jooksmine mööda munakive oli omaette ko-gemus. Ja hinnad olid vanalinnas väga sood-sad. Kuigi oli väga väsitav ja tappev, tahame kõik sinna tagasi minna.

Szczezini võistluse ajal toimusid linnas ilutulestikupäevad. See oli jällegi hea. An-nab palju juurde, et ei pea võistlema üksi omaette, vaid on ergutajaid.

Tore on see, et iga aastaga ka võistluste-väline suhtlemine paraneb. Tekkinud on nö omad näod. Kõigile – nii meile endile kui ka korraldajatele ja konkurentidele – meeldisid meie sini-must-valged kiivrid. Isegi Eesti Rahva Muuseum on nende vastu huvi tund-nud, et panna kiivrid sini-must-valge kasu-tusest tehtavale näitusele.

Võistlusriietus on meil hea – kerge, elast-ne, kiiver on super. Saapad võiksid olla pare-

mad, just kurvides jooks-miseks.

Kas kõik sujus plaani-päraselt?Kõige rohkem segadust oli Szczezini võistlusega. Ühtegi tutvustust võist-luse kohta alguses ei ol-nud, arvet nad osalemise

kohta meile ei teinud, ütlesid lihtsalt, et tul-ge kohale. Minek algas seiklusega – tegime veel õhtul trenni ja siis avastasime, et meil on homme hommikul juba stardid. Korral-dajad olid kuupäevad ringi tõstnud. Võtsime kohe nendega ühendust ja saime oma star-di hilisemaks lükata. Sauna mineku asemel panime kohe Poola poole minema. Jõudsi-me veel enne õiget aega kohale. Võistlus oli

meile uus ja seetõttu ei teadnud me korral-dust. Teatejooksu finaalide ajal läksime meie hoopis linna peale, aga õnneks meid see ei puudutanud. Sellel võistlusel juhtus ka lugu, kuidas kaks võistlejat harjutasid vooliku õlale võtmist. Ikka mitu korda läks enne, kui said aru, et hoopis vale õlg on.

Täiesti planeerimatult õnnestus Saksa-maal käia vaatamas kolme vabatahtlikku ko-mandot. Nägime ööbimiskohta sõites ühes külas tuletõrjeautot, läksime asja uurima. Vastuvõtt oli väga hea, soe ja vahetu. Ko-halikud näitasid oma varustust ja seletasid, kuidas neil vabatahtlus käib. Nemad käivad koos korra kuus 2-3 tundi, teevad tren-ni, küpsetavad vorsti, joovad õlut. Näiteks Tuchtfeldi külas elab 64 inimest, kellest 20 on vabatahtlikud päästjad. Neil on 42 aastat vana Volkswageni buss, millega nad oma küla piires vajadusel sõidavad, heal juhul kord kuus tuleb mingi sündmus ette. Meie ööbimiskohas tulid kohalikud ise pakkuma, et kas me tahame nende komandot näha – kuigi me olime väsinud, läksime ja vaatasi-me. Kell oli 11 öösel.

Millised on tulevikuplaanid?Järgmisel aastal tahame osa võtta TFA EMist Saksamaal, Toruni võistlusest ja ka FCC EMist, mille toimumispaik on esialgu teadmata. Kolm võistlust suve peale on pa-ras hulk – jätkub jõudu ja raha. Rohkem ei jõuaks asju ajada, isegi kui raha oleks. Suur tänu Päästeametile, kes seekord toetas võist-lustel osalemist. See näitab, et meie päästjad ei ole ilma toetava tagalata. Tänu sellele sai võistlused osaleda üheksa meest kuuest eri-nevast struktuuriüksusest. n

„Ületamatud on ainult need raskused, mida ette ei võeta“, ütleb Alor Kasepõld. „Võitjad on kõik, kes julgevad alustada.“

Hannover TFA Team Göttingen, kellega koos jooksime ja kellele pidime alla vanduma.

Rõõm oli näha Torunis, et meid ikka oodatakse.

Era

kog

u

Era

kog

u

46


UUdiskirjandUs

Hoonete energiatarve ja sisekliima

• Enno Abel, Hendrik Voll, Teet Tark. – [Tallinn] EKVÜ [Presshouse], 2014

• Asukoht: SKA raamatukogu

Raamat annab põhjaliku ülevaate hoonete kütte-, venti-latsiooni- ja jahutuslahenduste kavandamisest, nõudmistest sisekliimale ja selle mõjutaja-test, päevavalguse kavanda-misest, energiatõhususest, tasuvusarvutuste tegemisest.

Suitsu ja põlemisgaaside eemaldamine tulekahjudel

• Igor Šarin, Marko Soontalu. – Tallinn: Sisekaitseakadeemia, 2015

• Asukoht: SKA raamatukogu, SKA PPK raamatukogu, PÄKK raamatukogu

Õppematerjal, kus on kirjeldatud suitsueemaldust tulekahjude likvideerimisel. Teoses antakse lühiülevaade tulekahju arengust ja ohtudest, mis on seotud gaasivahetuse-ga tulekahjul, ning käsitletakse aeratsiooni ja mehaanilisi suit-sueemaldamise meetodeid.

Soojustehnika mõõtevahendid: õpik kõrgkoolidele.

• Karl Ingermann. – Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2015


Õpikus käsitletakse valdkondi, mis on seotud rõhu, voolava keskkonna voo ja vedelike nivoo mõõtmise ning gaa-sianalüüsiga. Suurt tähelepanu on pööratud elektrilistele anduritele, mis sobivad au-tomaatseireks ja protsesside automaatreguleerimiseks.

Uudis Sisekaitseakadeemia raamatukogudes

Betoonkonstruktsioonide arvutamine: õpik kõrgkoolidele

• Vello Otsmaa, Johannes Pello, Kaido Sooru. – Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Betooniühing, 2015


Raamatus on esitatud betoonkonstruktsioonide arvutuseeskir-jad ja peamised konstrueerimis-nõuded. Praktilises projektee-rimistöös on raamat insenerile abiks raud- ja pingebetoonkonst-ruktsioonide sisumõistval arvutamisel. Raamatuga on kaasas CD arvutusprogrammiga “Normaallõike kandevõime diagrammid”.

Sisekaitseakadeemia raamatukogu

• kodulehekülg www.sisekaitse.ee/raamatukogu

• uudiskirjandus riksweb.sisekaitse.ee

• e-raamatud www.sisekaitse.ee/ e-raamatukogu

• müügil olevad trükised www.sisekaitse.ee/ muugil-olevad-trukised

Vaata uudiskirjandust:

Pild

i au

tor:

Tat

jan

a R

ul (

13 a

.)

1524 Päästealainfotelefon

Documents

Haire112 nr 1 2016