Haldusõiguse Haldusõiguse teemadteemad

Leif KalevLeif Kalev

Avaliku õiguse Avaliku õiguse magistrikursusmagistrikursus

Avaliku halduse mõisteAvaliku halduse mõiste Haldus on kavakindel tegevus kindla Haldus on kavakindel tegevus kindla

inimliku eesmärgi saavutamiseksinimliku eesmärgi saavutamiseks Avalik haldus on haldus avaliku Avalik haldus on haldus avaliku

võimu teostamisel:võimu teostamisel: korralduslikult e organisatsiooniliselt – korralduslikult e organisatsiooniliselt –

avaliku halduse institutsioonidavaliku halduse institutsioonid sisuliselt e materiaalselt – täidesaatev sisuliselt e materiaalselt – täidesaatev

tegevustegevus vormiliselt e formaalselt – vormiliselt e formaalselt –

haldusorganite kogu tegevushaldusorganite kogu tegevus

Avaliku halduse Avaliku halduse ülesandeidülesandeid

Avaliku korra ja julgeoleku kaitseAvaliku korra ja julgeoleku kaitse Üksikisiku arengu ja toimetuleku Üksikisiku arengu ja toimetuleku

toetaminetoetamine Ühiskonna arengu soodustamine ja Ühiskonna arengu soodustamine ja

juhtiminejuhtimine Avalikule võimule aineliste vahendite Avalikule võimule aineliste vahendite

kindlustaminekindlustamine Haldusvõime korralduslik tagamine: Haldusvõime korralduslik tagamine:

institutsioonid, töötajaskond, töövahendidinstitutsioonid, töötajaskond, töövahendid

Avaliku halduse Avaliku halduse tunnusedtunnused

Ühiskondlik, inimestevaheline tegevusÜhiskondlik, inimestevaheline tegevus Suunitletus avalikele huvideleSuunitletus avalikele huvidele Aktiivne, sageli tulevikku suunatudAktiivne, sageli tulevikku suunatud Sisuks kindlate abinõude rakendamine Sisuks kindlate abinõude rakendamine

üksikjuhtumite lahendamiseks ja üksikjuhtumite lahendamiseks ja tegevuskavade teostaminetegevuskavade teostamine

Ulatusliku järelevalve olemasoluUlatusliku järelevalve olemasolu Riigivõimu vahendite kasutamine Riigivõimu vahendite kasutamine

haldusülesannete täitmiselhaldusülesannete täitmisel Üldtegevusvahendid ennustamine- Üldtegevusvahendid ennustamine-

kavandamine, täitmine ja järelevalvekavandamine, täitmine ja järelevalve

Haldusõiguse määratlusiHaldusõiguse määratlusi Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille Haldusõigus on avaliku õiguse haru, mille

normid reguleerivad avalikku haldust normid reguleerivad avalikku haldust teostavate organite moodustamist ja teostavate organite moodustamist ja toimimist ning seejuures tekkinud toimimist ning seejuures tekkinud suhteid, eesmärgiga tagada avalike suhteid, eesmärgiga tagada avalike huvide elluviiminehuvide elluviimine

HHaldusõiguse ülesanne on luua avaliku aldusõiguse ülesanne on luua avaliku haldust teostavate organite haldust teostavate organite moodustamise alused, sisustada nende moodustamise alused, sisustada nende pädevus ja luua õiguslikud raamidpädevus ja luua õiguslikud raamid pädevuse teostamisel tekkivatelepädevuse teostamisel tekkivatele suhetele suhetele

Halduskorralduse mõisteHalduskorralduse mõiste

Halduskorraldust e. Halduskorraldust e. haldusorganisatsiooni võib käsitleda:haldusorganisatsiooni võib käsitleda: valitsemiskorralduslikult: teisaste valitsemiskorralduslikult: teisaste

institutsioonide tasandinainstitutsioonide tasandina töökorralduslikult e. institutsionaalselt: töökorralduslikult e. institutsionaalselt:

avaliku halduse teostamise avaliku halduse teostamise institutsioonide liikide ja institutsioonide liikide ja üldsiseehitusenaüldsiseehitusena

menetluslikult e. protsessuaalselt: menetluslikult e. protsessuaalselt: haldusmenetluste koguminahaldusmenetluste kogumina

territoriaalselt e. maa-alaliseltterritoriaalselt e. maa-alaliselt

Avaliku halduse kandjaAvaliku halduse kandja Avaliku halduse Avaliku halduse subjektsubjekt – –

institutsioon, millele õiguskorras on institutsioon, millele õiguskorras on antud õigusvõime avaliku halduse antud õigusvõime avaliku halduse õiguste ja kohustuste kandmiseks:õiguste ja kohustuste kandmiseks: RiikRiik Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad:Tuletatud (derivatiivsed) haldusekandjad:

Avalik-õiguslik korporatsioonidAvalik-õiguslik korporatsioonid Avalik-õiguslikud asutused ja sihtasutusedAvalik-õiguslikud asutused ja sihtasutused Osalise haldusõigusvõimega institutsioonidOsalise haldusõigusvõimega institutsioonid

Riigihalduse Riigihalduse üldkorraldusüldkorraldus

riig i am etiasu tu sed

Vahetu riigihaldus

ava lik -õ ig u s liku d ko rp ora ts ioon idava lik -õ ig u s liku d asu tu sed

ava lik -õ ig u s liku d s ih tasu tu sedosa lise h a ld u sõ ig u svõ im eg a in s titu ts ioon id

Kaudne riigihaldus

Riigihaldus

Lisaks riigihaldusele on olemas autonoomne kohaliku omavalitsuse halduskorraldus, mõnes riigis ka muud

RiikRiik Inimtegevuse põhivõimukeskkond:Inimtegevuse põhivõimukeskkond:

Maa-alaMaa-ala RahvasRahvas Avalik võimAvalik võim SõltumatusSõltumatus

Ultima ratioUltima ratio ja vägivallamonopol ja vägivallamonopol Pädevuse jaotamise pädevusPädevuse jaotamise pädevus Õigussuhtes avalik-õiguslik isikÕigussuhtes avalik-õiguslik isik

Riik juriidilise isikunaRiik juriidilise isikuna

Omab vara (riigivara)Omab vara (riigivara) Võib sõlmida lepinguid (õiguste ja Võib sõlmida lepinguid (õiguste ja

kohustuste võtmine)kohustuste võtmine) Võib esineda poolena kohtusVõib esineda poolena kohtus Tema suhtes võidakse langetada Tema suhtes võidakse langetada

kohtuotsus (nt kahju hüvitamine)kohtuotsus (nt kahju hüvitamine) Toimib organite kaudu (riigiorganid: Toimib organite kaudu (riigiorganid:

põhiseaduslikud institutsioonid ja riigi põhiseaduslikud institutsioonid ja riigi ametiasutused)ametiasutused)

Riik erilise juriidilise Riik erilise juriidilise isikunaisikuna

Ainult riigil on õigus määrata iseenda Ainult riigil on õigus määrata iseenda eesõiguste mahteesõiguste maht

Kõigil teistel juriidilistel isikutel on riigi Kõigil teistel juriidilistel isikutel on riigi poolt antud ja tunnustatud õigused ja poolt antud ja tunnustatud õigused ja eesõigused, riik teostab kõigi teiste eesõigused, riik teostab kõigi teiste juriidiliste isikute üle kontrollijuriidiliste isikute üle kontrolli

Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on Riigi kui juriidilise isiku funktsioonid on universaalsed, teised juriidilised isikud universaalsed, teised juriidilised isikud tegutsevad teatud valdkondadestegutsevad teatud valdkondades

Avalik-õiguslik Avalik-õiguslik korporatsioonkorporatsioon Avalik-õiguslik korporatsioon e. keham on Avalik-õiguslik korporatsioon e. keham on

liikmeskonnal põhinev õigusvõimeline ja liikmeskonnal põhinev õigusvõimeline ja enesekorraldamisõigusega avalik-õiguslik enesekorraldamisõigusega avalik-õiguslik ühendus, mis on varustatud avaliku võimu ühendus, mis on varustatud avaliku võimu volitustega ja täidab riigi järelevalve all volitustega ja täidab riigi järelevalve all riigi haldusülesandeid:riigi haldusülesandeid: Territoriaalkorporatsioon (põhineb maa-alal)Territoriaalkorporatsioon (põhineb maa-alal) Personaalkorporatsioon (põhineb liikmetel)Personaalkorporatsioon (põhineb liikmetel) Reaalkorporatsioon (põhineb omandil vm.)Reaalkorporatsioon (põhineb omandil vm.) Liitkorporatsioon (ühendab juriidilisi isikuid)Liitkorporatsioon (ühendab juriidilisi isikuid)

Avalik-õiguslikud Avalik-õiguslikud korporatsioonid Eestiskorporatsioonid Eestis

TerritoriaalkorporatsioonidTerritoriaalkorporatsioonid: kohaliku : kohaliku omavalitsuse üksused (vallad ja linnad): omavalitsuse üksused (vallad ja linnad): organid/volikogu ja valitsus + maa-ala + organid/volikogu ja valitsus + maa-ala + elanikkond/liikmed + osaline enesekorral-elanikkond/liikmed + osaline enesekorral-dus (määrused, kohaliku võimu teostus)dus (määrused, kohaliku võimu teostus)

PersonaalkorporatsioonidPersonaalkorporatsioonid: advokatuur, : advokatuur, notarite koda, ülikoolid, vähemusrahvuste notarite koda, ülikoolid, vähemusrahvuste kultuuriomavalitsused, kaitseliit: kultuuriomavalitsused, kaitseliit: organid/otsustuskogu ja täitevorgan + organid/otsustuskogu ja täitevorgan + liikmed + osaline enesekorraldus liikmed + osaline enesekorraldus (liikmevalik, järelevalve jne.)(liikmevalik, järelevalve jne.)

Avalik-õiguslik asutusAvalik-õiguslik asutus Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis:Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis:

on avalike teenistujate ja asjade on avalike teenistujate ja asjade organisatsiooniline koondamine,organisatsiooniline koondamine,

täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatud täidab vastavalt asutamise eesmärgile teatud haldusülesandeid ja/või osutab teatud haldusülesandeid ja/või osutab teatud teenuseid,teenuseid,

omab vastavate avalik-õiguslike teenuste omab vastavate avalik-õiguslike teenuste kasutajaidkasutajaid

Eestis nt rahvusraamatukogu, Eestis nt rahvusraamatukogu, rahvaraamatukogud, Eesti raadio ja rahvaraamatukogud, Eesti raadio ja televisioontelevisioon

Avalik-õiguslik Avalik-õiguslik sihtasutussihtasutus

Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis Avalik-õiguslik juriidiline isik, mis valitseb talle eraldatud vara teatud valitseb talle eraldatud vara teatud avalikul eesmärgil (avalikes huvides)avalikul eesmärgil (avalikes huvides)

Eestis nt. Kultuurkapital ja Eestis nt. Kultuurkapital ja KeskkonnafondKeskkonnafond

Osalise õigusvõimega Osalise õigusvõimega avaliku halduse kandjadavaliku halduse kandjad

Osalise õigusvõimega haldusüksused Osalise õigusvõimega haldusüksused avalik-õigusliku isiku sees, nt osavald avalik-õigusliku isiku sees, nt osavald ja linnaosa, ülikooli teaduskondja linnaosa, ülikooli teaduskond

Eraõiguslikud isikud edasivolitatud Eraõiguslikud isikud edasivolitatud avaliku halduse ülesannete täitjainaavaliku halduse ülesannete täitjaina Volitamine toimub seaduse või haldus-Volitamine toimub seaduse või haldus-

lepinguga, peab põhinema seadusellepinguga, peab põhinema seadusel Eestis nt. keskkonnakaitse, Eestis nt. keskkonnakaitse,

sotsiaalhooldus, riigivarudsotsiaalhooldus, riigivarud

HaldusorganHaldusorgan Õiguslikult loodud haldusekandja asutusÕiguslikult loodud haldusekandja asutus Haldusorgani kaudu teostatakse tehniliselt Haldusorgani kaudu teostatakse tehniliselt

haldusekandja ja inimeste ühendamine ning haldusekandja ja inimeste ühendamine ning lisatakse nii haldusekandja õigusvõimele lisatakse nii haldusekandja õigusvõimele muidu puuduv teovõimemuidu puuduv teovõime

Organi käsutajaksOrgani käsutajaks on inimesed, kes on inimesed, kes teostavad organile antud pädevustteostavad organile antud pädevust

Organi käsutaja muudab organi pädevust Organi käsutaja muudab organi pädevust kasutades haldusekandja teovõimelisekskasutades haldusekandja teovõimeliseks

Haldusorgani tähistamiseks kasutatakse Haldusorgani tähistamiseks kasutatakse Eestis sõnu ametiasutus ja asutusEestis sõnu ametiasutus ja asutus

Nõuded haldusorganileNõuded haldusorganile

Peab olema varustatud avaliku võimu Peab olema varustatud avaliku võimu volitustega ja omama nende teostamiseks volitustega ja omama nende teostamiseks vastavaid vahendeidvastavaid vahendeid

Peab olema organisatsiooniliselt iseseisevPeab olema organisatsiooniliselt iseseisev Peab omama kohta haldusorganite Peab omama kohta haldusorganite

süsteemissüsteemis Pädevus peab olema õiguslikult Pädevus peab olema õiguslikult

määratletudmääratletud (Püsimine ei sõltu otseselt organi käsutaja (Püsimine ei sõltu otseselt organi käsutaja

vahetumisest või puudumisest)vahetumisest või puudumisest)

Haldusorganid EestisHaldusorganid Eestis Riigi keskhaldusorganid:Riigi keskhaldusorganid:

vabariigi presidentvabariigi president vabariigi valitsusvabariigi valitsus ministeeriumidministeeriumid ametidametid inspektsioonidinspektsioonid

Riigi kohahaldusorganid:Riigi kohahaldusorganid: maavanemmaavanem

Kohaliku omavalitsuse organid:Kohaliku omavalitsuse organid: volikoguvolikogu valitsusvalitsus

Riigihaldusorganite Riigihaldusorganite õigusseisundõigusseisund

Riik on avalik-õiguslik isikRiik on avalik-õiguslik isik Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole Riigihaldusorganid, sh ministeeriumid, ei ole

iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad iseseisvad juriidilised isikud, vaid toimivad õigussuhetes riigi nimelõigussuhetes riigi nimel

Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei Riigihaldusorganite omavahelisi vaidlusi ei lahendata kohtulikult (PS: igal lahendata kohtulikult (PS: igal isikulisikul on õigus on õigus pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja pöörduda kohtusse), vaid alluvushierarhia ja teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab teenistusjärelevalve kaudu (riik paistab kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud kodanikule ühtse toimija ja mitte killustatud bürokraatiana)bürokraatiana)

Isiku hagi või kaebus riigihaldusorgani vastu Isiku hagi või kaebus riigihaldusorgani vastu esitatakse kohtusse riigi vastuesitatakse kohtusse riigi vastu

Haldusorgani Haldusorgani sisekorraldussisekorraldus

Organid jagunevad Organid jagunevad ainuisikulisteksainuisikulisteks e. e. monokraatseteks ja monokraatseteks ja kollegiaalsetekskollegiaalseteks

Tavaliselt on organil palju käsutajaid, mis Tavaliselt on organil palju käsutajaid, mis tähendab sisekorralduse vajadust:tähendab sisekorralduse vajadust: JuhatajaJuhataja: üksikisik või kogu (võib olla mitu): üksikisik või kogu (võib olla mitu) StruktuuriStruktuuriüksused: funktsionaalsed ja regionaalsed üksused: funktsionaalsed ja regionaalsed

(ei ole iseseisvad organid, vaid sama organi (ei ole iseseisvad organid, vaid sama organi alljaotised), nt. ministeeriumis osakond ja talitus: alljaotised), nt. ministeeriumis osakond ja talitus: võib veel olla oma sisekorraldus jnevõib veel olla oma sisekorraldus jne

Väikseim korraldusüksus on Väikseim korraldusüksus on ametamet (ametikoht): (ametikoht): ühele isikule (ühele isikule (ametikandjaametikandja) institutsionaliseeritud ) institutsionaliseeritud (ametijuhendiga) ülesannete kogum (siit ametnik, (ametijuhendiga) ülesannete kogum (siit ametnik, ametiisik, ametiisik, ametkondametkond))

Sisekorraldus alt ülesSisekorraldus alt üles

Amet + inimene = ametnik Amet + inimene = ametnik (ametikandja)(ametikandja)

Ametnik + ametnik + .... = Ametnik + ametnik + .... = struktuuriüksusstruktuuriüksus

Struktuuriüksus + struktuuriüksus Struktuuriüksus + struktuuriüksus + .... = ametkond (ametiasutus)+ .... = ametkond (ametiasutus)

Ametniku ja ametiasutuse mõistega Ametniku ja ametiasutuse mõistega hõlmatu võib õigusharuti erinedahõlmatu võib õigusharuti erineda

PädevusPädevus Pädevuse piiritlemise olulisus:Pädevuse piiritlemise olulisus:

Vormiliselt saab haldusorgan täita neid ülesandeid, Vormiliselt saab haldusorgan täita neid ülesandeid, mis on talle õiguspäraselt volitatud (seadusliku mis on talle õiguspäraselt volitatud (seadusliku aluse põhimõte)aluse põhimõte)

Sisuliselt on kodanikel õigus tõhusale Sisuliselt on kodanikel õigus tõhusale haldusülesannete täitmisele: avalik huvi, haldusülesannete täitmisele: avalik huvi, optimeeritus, ei tohi olla „valgeid laike,” optimeeritus, ei tohi olla „valgeid laike,” korraldamatustkorraldamatust

Pädevuse liigid:Pädevuse liigid: sisuline e. reaalpädevussisuline e. reaalpädevus piirkondlik e. territoriaalpädevuspiirkondlik e. territoriaalpädevus asutuseline e. instantsipädevusasutuseline e. instantsipädevus tööjaotuslik e. funktsionaalne pädevustööjaotuslik e. funktsionaalne pädevus

HalduskorraldustasandidHalduskorraldustasandid Tsentralisatsiooni – Tsentralisatsiooni –

detsentralisatsioonidetsentralisatsiooni Kontsentratsiooni – Kontsentratsiooni –

dekontsentratsioonidekontsentratsiooni Monokraatne e. isikuline – Monokraatne e. isikuline –

kollegiaalnekollegiaalne Territoriaalne – sisupõhine e. Territoriaalne – sisupõhine e.

reaalnereaalne

Haldustoimingute Haldustoimingute liigitusliigitus

sead u sed(d ek reed id )m ä ä ru sedkä skk irjad

H a ld u seü ld ak tid

ko rra ld u sedo tsu sed

kä skk irjad

H a ld u seü ks ikak tid

H a ld u s -lep in g u d

Õ ig u s to im in g u d

tu n n is tu sedtõ en d id

Tõ es tam is -to im in g u d

tä n ava tep aran d am in e

jp m

F ak tilisedto im in g u d

m ee ld e tu le tu sedku tsedtea ted

h o ia tu sed

Tea tam is -to im in g u d

R eaa lto im in g u d

A va lik -õ ig u s liku d h a ld u s to im in g u d

Õigusaktide liigidÕigusaktide liigid

Toime alusel:Toime alusel:

ÜldaktidÜldaktid e. õigustloovad aktid e. e. õigustloovad aktid e. normatiivaktid – õigustloova mõjuganormatiivaktid – õigustloova mõjuga

ÜksikaktidÜksikaktid e. individuaalaktid – e. individuaalaktid – õigust rakendavadõigust rakendavad

Üldaktide põhitunnusedÜldaktide põhitunnused Sisaldavad käitumiseeskirja loovaid Sisaldavad käitumiseeskirja loovaid

õigusnorme,õigusnorme, Üldjuhul impersonaalsed (umbisikulised): Üldjuhul impersonaalsed (umbisikulised):

hõlmavad kõiki või mingit kategooriat)hõlmavad kõiki või mingit kategooriat) Üldnormid loovad objektiivse õiguse ja Üldnormid loovad objektiivse õiguse ja

sellest tuleneva subjektiivse õiguse, ent ei sellest tuleneva subjektiivse õiguse, ent ei rakendu kindla juhu korral iseenesestrakendu kindla juhu korral iseenesest

Liiki on võimalik tuvastada formaalse liigi-Liiki on võimalik tuvastada formaalse liigi-tunnuse alusel, mille nimetus sisaldub tunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhisea-üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhisea-dus, seadus, seadlus (dekreet), määrusdus, seadus, seadlus (dekreet), määrus

Üksikaktide Üksikaktide põhitunnusedpõhitunnused

Sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, Sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse ühekordne milles sätestatakse üldnormi aluse ühekordne rakendamine just antud juhulrakendamine just antud juhul

Objektiivsest õigusest tulenev subjektiiv-ne Objektiivsest õigusest tulenev subjektiiv-ne õigus sihitletakse kindlale, isiklikult või õigus sihitletakse kindlale, isiklikult või nimeliselt määratletud kohustatud või nimeliselt määratletud kohustatud või õigustatud subjektileõigustatud subjektile

Neist ilmneb juriidiline fakt, toiming, täht-aeg Neist ilmneb juriidiline fakt, toiming, täht-aeg või tingimus, mis olustiku ammendabvõi tingimus, mis olustiku ammendab

Formaalne liigitunnus pealkirjas, nt otsus, Formaalne liigitunnus pealkirjas, nt otsus, korraldus, käskkiri, suuline korraldus: käsund, korraldus, käskkiri, suuline korraldus: käsund, käsk, lähteülesanne jnekäsk, lähteülesanne jne

Õigusakti kehtivusÕigusakti kehtivus Kolm kehtivuse liiki:Kolm kehtivuse liiki:

õiguslik (korrektsus, õiguspärasus)õiguslik (korrektsus, õiguspärasus) faktiline (järgimine)faktiline (järgimine) väärtuseline (tunnustamine)väärtuseline (tunnustamine)

Õiguslik kehtivus tähendab akti Õiguslik kehtivus tähendab akti omadust tuua endaga kaasa õiguslikke omadust tuua endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, st. kehtestada, muuta või tagajärgi, st. kehtestada, muuta või lõpetada õigusi ja kohustusilõpetada õigusi ja kohustusi

Haldusakti mõiste 1Haldusakti mõiste 1 Haldusakt on haldusorgani haldusülesannete Haldusakt on haldusorgani haldusülesannete

täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste kohustuste loomiseleloomisele, muutmisele või , muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu ettekirjutus, käskkiri või muu akt.akt.

Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.muutmisele.

(HMS, § 51)(HMS, § 51)

Haldusakti mõiste 2Haldusakti mõiste 2 Haldusorgan võib enne asja lõplikku Haldusorgan võib enne asja lõplikku

lahendamist:lahendamist: lahendada asja osaliselt (osahaldusakt);lahendada asja osaliselt (osahaldusakt); teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja teha õiguslikult siduvalt kindlaks asja

lõplikul lahendamisel tähtsust omava lõplikul lahendamisel tähtsust omava asjaolu (eelhaldusakt).asjaolu (eelhaldusakt).

(HMS, § 52)(HMS, § 52)

H ald u se ü ld ak t(p õ h ilise lt m ä ä ru s )

H a ld u se ü ks ikak t(h a ld u sak t k itsam as m õ ttes )

H a ld u sak tla iem as m õ ttes

Haldusakti mõiste 3Haldusakti mõiste 3 Haldusaktid on administratsiooni Haldusaktid on administratsiooni

toimingute vormikstoimingute vormiks Mõnes käsitluses, ka varem Eestis, on Mõnes käsitluses, ka varem Eestis, on

võrdsustatud akt ja tegu, mis võib tekitada võrdsustatud akt ja tegu, mis võib tekitada segadust („haldusakti väljaandmise akt”)segadust („haldusakti väljaandmise akt”)

Uues õiguskeeles eristatakse haldusakti ja Uues õiguskeeles eristatakse haldusakti ja haldustoimingut (nt. on haldustoiminguks haldustoimingut (nt. on haldustoiminguks haldusakti väljaandmise toiming)haldusakti väljaandmise toiming)

Haldusakti ja haldusdokumendi mõiste Haldusakti ja haldusdokumendi mõiste võivad erinevates käsitlustes kattuda võivad erinevates käsitlustes kattuda või mittevõi mitte

Materiaalne / formaalne Materiaalne / formaalne aktakt

Eristatakse haldusakti materiaalses ja Eristatakse haldusakti materiaalses ja formaalses mõttes. Selle tagapõhjaks on formaalses mõttes. Selle tagapõhjaks on põhi- ja abifunktsioonide teostamine põhi- ja abifunktsioonide teostamine võimude lahususe põhimõtte aluselvõimude lahususe põhimõtte alusel MateriaalseMateriaalse haldusakti abil teostatakse haldusakti abil teostatakse

haldusfunktsiooni sisuliselt. See tähendab haldusfunktsiooni sisuliselt. See tähendab seaduste/üldreeglite rakendamist ja järelikult seaduste/üldreeglite rakendamist ja järelikult on haldusakt materiaalses mõttes alati üksikakton haldusakt materiaalses mõttes alati üksikakt

FormaalneFormaalne haldusakt on igasugune haldusakt on igasugune administratsiooni antav õigusakt, sõltumata administratsiooni antav õigusakt, sõltumata materiaalsest sisustmateriaalsest sisust

Materiaalne / formaalne Materiaalne / formaalne aktakt

Nt. valitsuse põhifunktsiooniks on Nt. valitsuse põhifunktsiooniks on täitevvõim, aga praktilistel põhjustel on täitevvõim, aga praktilistel põhjustel on talle antud ka teatud õigusloome ja talle antud ka teatud õigusloome ja õigusemõistmise volitused. Nii on valitsuse õigusemõistmise volitused. Nii on valitsuse määrus küll vormilt (formaalselt) haldusakt, määrus küll vormilt (formaalselt) haldusakt, aga materiaalses mõttes (sisult) üldakt (ja aga materiaalses mõttes (sisult) üldakt (ja ei ole haldusakt materiaalses mõttes).ei ole haldusakt materiaalses mõttes).

Samas võib Riigikogu korraldus olla Samas võib Riigikogu korraldus olla haldusakt materiaalses mõttes (sisult), aga haldusakt materiaalses mõttes (sisult), aga mitte kunagi formaalses mõttes (Riigikogu mitte kunagi formaalses mõttes (Riigikogu põhifunktsioon on seadusandlik)põhifunktsioon on seadusandlik)

Haldusaktide jaotusHaldusaktide jaotus Rahvusvahelise õiguse praktika eristab Rahvusvahelise õiguse praktika eristab

siseriiklikus õiguses selgelt seadusi ja nn. siseriiklikus õiguses selgelt seadusi ja nn. halduseeskirju (administratsiooni halduseeskirju (administratsiooni väljaantavaid haldusakte e. haldusakte väljaantavaid haldusakte e. haldusakte formaalses mõttes) ja nii on ka Eestisformaalses mõttes) ja nii on ka Eestis

Eestis kasutatakse edasist jaotust halduse Eestis kasutatakse edasist jaotust halduse üldaktideks ja halduse üksikaktideksüldaktideks ja halduse üksikaktideks

Prantsuse õigusteoorias täitevotsused:Prantsuse õigusteoorias täitevotsused: reglementaarsed aktid (sisaldavad üldnorme)reglementaarsed aktid (sisaldavad üldnorme) mittereglementaarsed aktid (üksikotsused)mittereglementaarsed aktid (üksikotsused)

Täitevvõimu õigusaktidTäitevvõimu õigusaktid

Üldaktid:Üldaktid: seadlused e. dekreedid: dekreetseadused, seadlused e. dekreedid: dekreetseadused,

erakorralised dekreedid, hädadekreediderakorralised dekreedid, hädadekreedid määrused: määrused: intra legemintra legem, , praeter legempraeter legem, ,

contra legem contra legem (täideviivad ja (täideviivad ja seadustasendavad)seadustasendavad)

Üksikaktid:Üksikaktid: riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri riigipeal otsus (üldküsimused) ja käskkiri

(ametkonnasisesed)(ametkonnasisesed) valitsusel, ministril: korraldus ja käskkirivalitsusel, ministril: korraldus ja käskkiri

Seadlus Eesti Seadlus Eesti õiguskorrasõiguskorras

Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab Seadlus on seaduse jõuga õigusakt, mida annab riigipea – presidentriigipea – president

PPresident resident võib võib seadlusi anda vaid siis, kui seadlusi anda vaid siis, kui rriigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on iigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused (PSedasilükkamatud riiklikud vajadused (PS,, § § 109). 109). KKokkutulemisel otsustab okkutulemisel otsustab riigikoguriigikogu seadluse kinnitaseadluse kinnitadada või tühista või tühistadada. Tänaseks . Tänaseks ühtegi seadlust välja antud pole.ühtegi seadlust välja antud pole.

Seadlused on õigusjõult võrdsed seadustega, Seadlused on õigusjõult võrdsed seadustega, järelikult on nad üle määrustesjärelikult on nad üle määrustest. t. Erinevalt Erinevalt määrusest ei ole seadluse andmiseks vaja määrusest ei ole seadluse andmiseks vaja volitust seadusvolitust seaduseses, seega toimib täite, seega toimib täitevvvõim võim seadlusi andes legislatiivorganinaseadlusi andes legislatiivorganina

Määrus Eesti õiguskorrasMäärus Eesti õiguskorras Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku Määrus on täidesaatva võimu poolt seadusliku

volituse alusel antud õiguse üldaktvolituse alusel antud õiguse üldakt Määrus on õigusaMäärus on õigusaktidektide hierarhias seadusest hierarhias seadusest

madalammadalam ega ega tohi olla seadusega vastuolus tohi olla seadusega vastuolus Määruse liikidest on tunnustatud Määruse liikidest on tunnustatud intra legemintra legem,,

erandjuhtudel ka erandjuhtudel ka praeter legempraeter legem Määrusi ei või anda konstitutsiooniliste Määrusi ei või anda konstitutsiooniliste

seaduste, põhiõiguste piiramise ja põhiseaduse seaduste, põhiõiguste piiramise ja põhiseaduse kohaselt otseselt seadusega reguleeritavate kohaselt otseselt seadusega reguleeritavate valdkondade (nt. § 137 „riigikontrolli valdkondade (nt. § 137 „riigikontrolli korralduse sätestab seadus”) küsimusteskorralduse sätestab seadus”) küsimustes

Määruste andmise õigusMääruste andmise õigus PõhiseadusePõhiseaduse § 87 p 6 ja § 94 lg § 87 p 6 ja § 94 lg 2 kohaselt on 2 kohaselt on

vvalitsusel ja ministritel õigus anda seaduse alitsusel ja ministritel õigus anda seaduse alusel alusel ja täitmiseksja täitmiseks määrusi määrusi

Määrusi annavad ka erinevad valitsusasutused Määrusi annavad ka erinevad valitsusasutused (ametid, inspektsioonid) ja nende riigi (ametid, inspektsioonid) ja nende riigi täitevvõimu volitustega kohalikud asutusedtäitevvõimu volitustega kohalikud asutused

Valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel Valitsusasutuste hallatavatel riigiasutustel (koolid, lasteaiad jne) puudub määruse andmise (koolid, lasteaiad jne) puudub määruse andmise pädevus, kui seda pole antud seadusegapädevus, kui seda pole antud seadusega

Määruste andmise õigus on valla või linna Määruste andmise õigus on valla või linna volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga volikogudel ja valitsustel, Eesti Panga presidendil, riigikontrolöril ja avalik-õiguslike presidendil, riigikontrolöril ja avalik-õiguslike ülikoolide nõukogudelülikoolide nõukogudel

Määruste Määruste vastastiksuhted 1vastastiksuhted 1

Põhiseadusega määrusandluse volitust Põhiseadusega määrusandluse volitust omavate organite määrusi peetakse omavate organite määrusi peetakse tavaliselt teistest määrustest kõrgemakstavaliselt teistest määrustest kõrgemaks

Erinevate Erinevate teiste teiste organite määrused on organite määrused on võrdsed, võrdsed, vastuoluvastuolu korral korral otsustabotsustab kohus kohus

Määrus-statuut: seadusandja poolt avalik-Määrus-statuut: seadusandja poolt avalik-õiguslikule isikule antud õiguslikule isikule antud määrusandlusõigus; tavaliselt piiratud määrusandlusõigus; tavaliselt piiratud subjekti autonoomiaga. Ei kuulu subjekti autonoomiaga. Ei kuulu riigiorganite määruste hierarhilisse riigiorganite määruste hierarhilisse süsteemi, ei pea olema nendega süsteemi, ei pea olema nendega kooskõlaskooskõlas

Määruste Määruste vastastiksuhted 2vastastiksuhted 2

Vastuoludeta regulatsioon määruste ja Vastuoludeta regulatsioon määruste ja määrus-statuutide osas peab olema määrus-statuutide osas peab olema tagatud riigi haldusorganite ja tagatud riigi haldusorganite ja iseseisvate subjektide pädevuse täpse iseseisvate subjektide pädevuse täpse piiritlemisegapiiritlemisega

On erinevus iseseisva subjekti (1) On erinevus iseseisva subjekti (1) omaülesannete ja (2) delegeeritud omaülesannete ja (2) delegeeritud (juurdeantud) ülesannete vahel. Viimaste (juurdeantud) ülesannete vahel. Viimaste puhul on riigiorganite määrused puhul on riigiorganite määrused subjektidele siduvadsubjektidele siduvad

Üldist tähendust omavate määrus-Üldist tähendust omavate määrus-statuutide avaldamine „Riigi Teatajas”statuutide avaldamine „Riigi Teatajas”

Määruse andmise volitusMääruse andmise volitus

MMäärusi antakse äärusi antakse ainult ainult seadusest tuleneva seadusest tuleneva volituse aluselvolituse alusel (vrd Sks, Hisp, Pr) (vrd Sks, Hisp, Pr).. Määruse Määruse andmiseks võib ollaandmiseks võib olla üld- ja erivolitus. üld- ja erivolitus. ÜldvolÜldvoliitus tus onon üldiselt määratletud pädevus üldiselt määratletud pädevus

valdkonna reguleerimiseksvaldkonna reguleerimiseks, mille, mille alusel võib alusel võib korduvalt korduvalt anda anda (ja muuta) (ja muuta) erinevaid määrusi.erinevaid määrusi.

Erivolitus on ühekordne volitus Erivolitus on ühekordne volitus kindlakindla (seadu (seadu--ses otse nimetatud) määruse kehtestamiseks.ses otse nimetatud) määruse kehtestamiseks.

Enamasti erivolitus: Riigikohtu PSJVK on märkinud, Enamasti erivolitus: Riigikohtu PSJVK on märkinud, et demokraatlikus õigusriigis ei saa volitusnorm olla et demokraatlikus õigusriigis ei saa volitusnorm olla üldist laadiüldist laadi

Volitusnorm võib olla kohustav või õigustavVolitusnorm võib olla kohustav või õigustav

Volituste näitedVolituste näited Näide üldvolitusest:Näide üldvolitusest:

„„Volikogul ja valitsusel on õigus anda Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi.” (KOKS, § 7 lg 1)üldaktidena määrusi.” (KOKS, § 7 lg 1)

Näide erivolitusest:Näide erivolitusest: „„Linna või valla volikogu kehtestab Linna või valla volikogu kehtestab

määrusega käesoleva seaduse jõustumisest määrusega käesoleva seaduse jõustumisest ühe aasta jooksul oma haldusterritooriumil ühe aasta jooksul oma haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama:jäätmehoolduseeskirja, mis peab sätestama: 1) jäätmete kogumise, veo, hoidmise, 1) jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse taaskasutamise ja kõrvaldamise korralduse ning nende tegevustega seotud tehnilised ning nende tegevustega seotud tehnilised nõuded. [....]” (Jäätmeseadus, § 21 lg 1)nõuded. [....]” (Jäätmeseadus, § 21 lg 1)

Erivolituse puuduse Erivolituse puuduse näidenäide

Puudulikult sõnastatud erivolitus:Puudulikult sõnastatud erivolitus: „„Käesoleva seaduse täpsema korra Käesoleva seaduse täpsema korra

kehtestab rahandusminister.”kehtestab rahandusminister.” Puudused:Puudused:

Volitatud akti õigusliku regulatsiooni Volitatud akti õigusliku regulatsiooni piirid on ähmased. Pole välistatud kõigi piirid on ähmased. Pole välistatud kõigi seaduse sätete täpsustamine määrusega, seaduse sätete täpsustamine määrusega, mis oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 3mis oleks vastuolus põhiseaduse §-ga 3

Ei ole nimetatud, et seaduse Ei ole nimetatud, et seaduse rakendusaktiks on määrus. Seadust saab rakendusaktiks on määrus. Seadust saab aga rakendada ka üksikaktigaaga rakendada ka üksikaktiga

Edasivolitus e. Edasivolitus e. subdelegatsioonsubdelegatsioon

Määruse andmiseks volitatud isiku poolt selle Määruse andmiseks volitatud isiku poolt selle õiguse edasiandmine teisele organileõiguse edasiandmine teisele organile

Näide: „Maksumärgi kavandi kinnitab Vabariigi Valitsus Näide: „Maksumärgi kavandi kinnitab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.” (Hasartmängumaksu või tema poolt volitatud minister.” (Hasartmängumaksu seadus, § 5 lg 4).seadus, § 5 lg 4).

Korrektne edasivolitus pole: „Käesoleva seaduse Korrektne edasivolitus pole: „Käesoleva seaduse rakendamist korraldab Vabariigi Valitsus.”rakendamist korraldab Vabariigi Valitsus.”

Valitsusasutused ei või delegeerida nende Valitsusasutused ei või delegeerida nende pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele pädevusse antud õigusi ja kohustusi teistele riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses riigi- või omavalitsuse asutustele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette ei ole sätestatud teisiti või kui seda ei näe ette seaduse alusel sõlmitud haldusleping (VVS, § seaduse alusel sõlmitud haldusleping (VVS, § 41 lg 5)41 lg 5)

EdasivolitamineEdasivolitamine Vabariigi Valitsus võib määruse kehtestamise Vabariigi Valitsus võib määruse kehtestamise

õiguse sellekohase määrusega edasi volitada õiguse sellekohase määrusega edasi volitada ministrile, kohaliku omavalitsuse üksuse ministrile, kohaliku omavalitsuse üksuse sellekohase määrusega volikogu kohaliku sellekohase määrusega volikogu kohaliku omavalitsuse üksuse valitsuseleomavalitsuse üksuse valitsusele

Edasivolitamisõigusega õigusnorm peab Edasivolitamisõigusega õigusnorm peab sisalduma seadusessisalduma seaduses

Kohalik omavalitsus tegutseb seaduste alusel Kohalik omavalitsus tegutseb seaduste alusel iseseisvalt (PS, § 154), seega võib talla iseseisvalt (PS, § 154), seega võib talla kohustusi panna ainult seaduse alusel või kohustusi panna ainult seaduse alusel või temaga kokkuleppel, mitte nt. Vabariigi temaga kokkuleppel, mitte nt. Vabariigi Valitsuse määrusegaValitsuse määrusega

HMS, §-d 88, 92HMS, §-d 88, 92

Määrus on õigusakt, mille haldusorgan Määrus on õigusakt, mille haldusorgan annab piiritlemata arvu juhtude annab piiritlemata arvu juhtude reguleerimiseks.reguleerimiseks.

Määrus antakse kirjalikult.Määrus antakse kirjalikult. Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale Määruses tuleb viidata määruse andmise aluseks olevale

volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan volitusnormile. Kui määruse annab haldusorgan edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele.edasivolituse alusel, tuleb viidata ka edasivolitusele.

Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus Määruses märgitakse selle andnud haldusorgani nimetus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus ning määruse andmise kuupäev ja number. Määrus pealkirjastatakse. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus pealkirjastatakse. Määrusele kirjutatakse alla ja määrus avaldatakse seaduses ettenähtud korras.avaldatakse seaduses ettenähtud korras.

Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses Määrust muutvas või kehtetuks tunnistavas määruses tuleb nimetada ka muudetava või kehtetutuleb nimetada ka muudetava või kehtetustatavastatava määruse pealkirimääruse pealkiri,, number number,, kuupäev ja avaldamismärge. kuupäev ja avaldamismärge.

HMS, §-d 90-91HMS, §-d 90-91 Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva Määruse võib anda ainult seaduses sisalduva

volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga.piiride, mõtte ja eesmärgiga. (Erand: (Erand: volitusnormita volitusnormita määruse kehtetumääruse kehtetustaminestamine haldusorgani poolt haldusorgani poolt.).)

Kohaliku elu küsimuseKohaliku elu küsimusess võib võib KOVKOV organ anda määruse organ anda määruse volitusnormita, vvolitusnormita, va. juhula. juhul, kui seaduses on, kui seaduses on norm norm olemas olemas..

Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, Haldusorgan, keda on volitatud määrust andma, võib määruse andmise edasi volitada ainult juhul, võib määruse andmise edasi volitada ainult juhul, kui see võimalus on volitusnormis ette nähtudkui see võimalus on volitusnormis ette nähtud..

Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud KOVKOV pädevusse, siis igal pädevusse, siis igal üksiküksikjuhul, kui küsimus ei ole seajuhul, kui küsimus ei ole sea--dusega antud dusega antud KOV KOV volikogu ainupädevusse, võib volikogu volikogu ainupädevusse, võib volikogu määruse andmise edasi volitada määruse andmise edasi volitada KOV KOV valitsuselevalitsusele..

HMS, § 93HMS, § 93 Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal Määrus hakkab kehtima (jõustub) kolmandal

päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui päeval pärast kehtivas korras avaldamist, kui seaduses või määruses endas ei ole sätestatud seaduses või määruses endas ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul hilisemat tähtpäeva. Seaduses ettenähtud juhul jõustub määrus varem.jõustub määrus varem. Kui määrus on antud volitusnormi alusel, mis Kui määrus on antud volitusnormi alusel, mis

sisaldub Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud, sisaldub Vabariigi Presidendi poolt väljakuulutatud, kuid veel jõustumata seaduses, ei jõustu määrus kuid veel jõustumata seaduses, ei jõustu määrus enne seaduse jõustumist.enne seaduse jõustumist.

Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks Määrus kehtib, kuni selle tunnistab kehtetuks haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja haldusorgan või Riigikohus või kehtivusaja lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks lõppemiseni või volitusnormi kehtetuks tunnistamiseni.tunnistamiseni.

HMS, §-d 89, 94HMS, §-d 89, 94 Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas Määrus on õiguspärane, kui see on kooskõlas

kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui kehtiva õigusega, vastab vorminõuetele ja kui selle on seaduses ettenähtud korras selle on seaduses ettenähtud korras volitusnormi alusel andnud volitusnormis volitusnormi alusel andnud volitusnormis nimetatud haldusorgan.nimetatud haldusorgan.

Kui määrus on tühine, siis loetakse, et ta ei Kui määrus on tühine, siis loetakse, et ta ei ole kunagi kehtinud.ole kunagi kehtinud.

Määrus on tühine, kui:Määrus on tühine, kui: 1) seda ei ole kehtivas korras avaldatud;1) seda ei ole kehtivas korras avaldatud; 2) määrusest ei nähtu selle andnud haldusorgan.2) määrusest ei nähtu selle andnud haldusorgan.

Tühist määrust ei rakendata.Tühist määrust ei rakendata.

Määrusandluse Määrusandluse põhjenduspõhjendus

MMäärusandlus äärusandlus on sisuliselt on sisuliselt täitäitevtevvõimu seadusandlvõimu seadusandlusus..

Taotluseks on:Taotluseks on: vähendada seadusandja koormustvähendada seadusandja koormust,, muuta õiguskord paindlikumaks ja muuta õiguskord paindlikumaks ja

lihtsamaks,lihtsamaks, lähendadalähendada normilooja normiloojatt

normiadressaadinormiadressaadilele (n (nt KOVt KOV organite organite määrused)määrused)

Määrusandluse piiridMäärusandluse piirid Demokraatlikus õigusriigis poleDemokraatlikus õigusriigis pole

täitetäitevvvõimulvõimul põhimõtteliselt põhimõtteliselt õigusloomeõigusloomepädevust, pädevust, seega peab see seega peab see olema erandlik. Täitevvõimolema erandlik. Täitevvõim võib võib määrusi andamäärusi anda vaidvaid seadusandja seadusandja määratudmääratud juhul ja piires juhul ja piires. . ÜÜhihiskskonnaonnaeluelu olulisema olulisemaiid valdkond valdkondidi peapeab reguleerima b reguleerima seadusseadus

Valitsuse Valitsuse määrusandlusmenetlusmäärusandlusmenetlus

Vabariigi Valitsuse seadus: valitsus Vabariigi Valitsuse seadus: valitsus otsustab oma pädevusse kuuluvaid otsustab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil ja on otsusevõimeline, küsimusi istungil ja on otsusevõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust. vähemalt pool valitsuse koosseisust. Sätted on ka istungi toimumise aja, Sätted on ka istungi toimumise aja, päeva- ja töökorra, otsuste tegemise päeva- ja töökorra, otsuste tegemise kohta. Riigikantselei/riigisekretär kohta. Riigikantselei/riigisekretär kontrollib valitsuse õigusaktide eelnõude kontrollib valitsuse õigusaktide eelnõude vastavust põhiseadusele ja seadustele.vastavust põhiseadusele ja seadustele.

Valitsuse Valitsuse määrusandlusmenetlusmäärusandlusmenetlus Vabariigi Valitsuse reglement reguleerib Vabariigi Valitsuse reglement reguleerib

valitsuse töö kavandamist (I ptk), istungi valitsuse töö kavandamist (I ptk), istungi päevakorda võtmiseks materjalide päevakorda võtmiseks materjalide esitamist ja nõudeid esitatavatele esitamist ja nõudeid esitatavatele materjalidele (II ptk), valitsusele materjalidele (II ptk), valitsusele arutamiseks esitatud materjalide arutamiseks esitatud materjalide vormistamist valitsuse istungile ning vormistamist valitsuse istungile ning istungi päevakorra koostamist ja istungi päevakorra koostamist ja kinnitamist (III ptk), valitsuse otsuste kinnitamist (III ptk), valitsuse otsuste vormistamist, allakirjutamist, väljastamist vormistamist, allakirjutamist, väljastamist ja avalikustamist (IV ptk)ja avalikustamist (IV ptk)

Haldusakti õiguspärasusHaldusakti õiguspärasus Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud Haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.vastab vorminõuetele.

HHaldusaktis peab olema viide haldusakti aldusaktis peab olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta.korra kohta. Vaidlustamisviite puudumine ei Vaidlustamisviite puudumine ei mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise mõjuta haldusakti kehtivust, vaidlustamise tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tähtaega ega too kaasa muid õiguslikke tagajärgi.tagajärgi.

(HMS, §-d 54, 57)(HMS, §-d 54, 57)

Haldussunni mõisteHaldussunni mõiste

Haldusorganite poolt õiguspäraselt Haldusorganite poolt õiguspäraselt rakendatavad mõjutusvahendidrakendatavad mõjutusvahendid

Põhiseaduse kohaselt saab isiku õigusi Põhiseaduse kohaselt saab isiku õigusi piirata vaid seadusega (õiguslik sund)piirata vaid seadusega (õiguslik sund)

Riikliku sunni kasutamise vajadus tekkib Riikliku sunni kasutamise vajadus tekkib õiguslikult määratletud riigi tahte (avaliku õiguslikult määratletud riigi tahte (avaliku huvi) ja õigusliku ettekirjutuse adressaadi huvi) ja õigusliku ettekirjutuse adressaadi tahte vastuolu korraltahte vastuolu korral

Haldussund on üks kasutatavamaid riikliku Haldussund on üks kasutatavamaid riikliku sunni liike, õiguskorra kehtestamise oluline sunni liike, õiguskorra kehtestamise oluline vahendvahend

Haldussunni tunnusedHaldussunni tunnused

Kohaldavad seaduse alusel haldusorganid, ka Kohaldavad seaduse alusel haldusorganid, ka halduskohushalduskohus

Põhiliselt avaliku halduse suhete kaitseks, Põhiliselt avaliku halduse suhete kaitseks, erandiks teenistusalluvussuhted (dists)erandiks teenistusalluvussuhted (dists)

Eesmärk õigusvastase käitumise lõpetamine Eesmärk õigusvastase käitumise lõpetamine ja kahjulike tagajärgede vältimine, ja kahjulike tagajärgede vältimine, õiguserikkuja mõjutamine, menetluse õiguserikkuja mõjutamine, menetluse tagaminetagamine

Subjektid füüsilised ja juriidilised isikud, Subjektid füüsilised ja juriidilised isikud, ametiasutused. Eraldi menetlusnormid ja ametiasutused. Eraldi menetlusnormid ja õiguslikud vahendidõiguslikud vahendid

HaldussunnivahendidHaldussunnivahendid

Tõkendid (haldustõkendid)Tõkendid (haldustõkendid)

Karistused (halduskaristused)Karistused (halduskaristused)

EnnetusvahendidEnnetusvahendid

HaldustõkendidHaldustõkendid

Mittekaristuslikud sunnivahendid Mittekaristuslikud sunnivahendid õiguserikkumise tõkestamiseks ja õiguserikkumise tõkestamiseks ja kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks ((iseseisev tähendusiseseisev tähendus), samuti tõendite ), samuti tõendite säilimiseks, menetluse ja otsuse täitmise säilimiseks, menetluse ja otsuse täitmise tagamiseks (tagamiseks (abistav tähendusabistav tähendus). Liigid:). Liigid: VaralisedVaralised tõkendid: vara arestimine, tõkendid: vara arestimine,

äravõtmine jneäravõtmine jne ErasuseErasuse piiramine: kodu läbiotsimised jne piiramine: kodu läbiotsimised jne Isikupuutumatuse ja Isikupuutumatuse ja vabadusevabaduse piiramine: piiramine:

isiku kinnipidamine, füüsiline sund jneisiku kinnipidamine, füüsiline sund jne

Tõkendi kohaldamineTõkendi kohaldamine

Õiguspärane vaid siis, kui isiku käitumises Õiguspärane vaid siis, kui isiku käitumises ilmnevad seadusega rikkumiseks ilmnevad seadusega rikkumiseks tunnistatud teo tunnused ja järgitakse tunnistatud teo tunnused ja järgitakse seaduses sätestatud piireseaduses sätestatud piire Võib eeldada täiendavaid asjaolusid ja tingi-Võib eeldada täiendavaid asjaolusid ja tingi-

musi, nt kui on ära kasutatud muud vahendid, musi, nt kui on ära kasutatud muud vahendid, kui varasemat ettekirjutust pole täidetudkui varasemat ettekirjutust pole täidetud

Võib olla nii ametniku õigus kui kohustusVõib olla nii ametniku õigus kui kohustus Vormilt üksikakt, ametiisiku otsus, millel Vormilt üksikakt, ametiisiku otsus, millel

peab olema kohane vorm (sisaldab faktilisi peab olema kohane vorm (sisaldab faktilisi asjaolusid ja õiguslikku alust)asjaolusid ja õiguslikku alust)

Isiku õigused tõkendi Isiku õigused tõkendi osasosas

Kohaldamise akti peab tutvustama isikule, Kohaldamise akti peab tutvustama isikule, kelle suhtes seda kohaldatakse. Isikule kelle suhtes seda kohaldatakse. Isikule peab selgitama ka tema õigusipeab selgitama ka tema õigusi

Tõkendi kohaldamine vorminõuete Tõkendi kohaldamine vorminõuete täitmiseta on ebaseadusliktäitmiseta on ebaseaduslik

Tõkendi kohaldamise peale võib esitada Tõkendi kohaldamise peale võib esitada kaebuse halduskohtule (põhiõigus!)kaebuse halduskohtule (põhiõigus!)

Tõkendi alusetu või ebaseadusliku Tõkendi alusetu või ebaseadusliku kohaldamisega tekitatud kahju tuleb kohaldamisega tekitatud kahju tuleb seaduses sätestatud korras hüvitadaseaduses sätestatud korras hüvitada