Upload
kelii
View
82
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus. Merike Mändla Tartus,17.02.2007. Haridusliku erivajaduse definitsioon. Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
HEV õpilaste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus
Merike MändlaTartus,17.02.2007
Haridusliku erivajaduse definitsioon
Haridus- ja teadusministri määruse tähenduses mõistetakse haridusliku erivajadustega õpilasena õppijat,
kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puue või pikema-aegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi - kooli õppekavast tulenevas õppesisus ja - õpikeskkonnas (õppevorm, õpperuumid, õppevahendid,
õppemeetodid, tugipersonali vajadus jms) või - õpetaja poolt vastava klassiga töötamiseks koostatud
töökavas.
Siseriiklikud strateegiad ja rahvusvahelised kokkulepped
Sotsiaalse kaasatuse ühismemorandum Laste õiguste tagamise strateegia UNESCO dokumendi “Haridus Kõigile” Eesti
rahvuslik tegevuskava
HEV laste õppekorraldust reguleeriv seadusandlus Eesti Vabariigi põhiseadus EV invapoliitika üldkontseptsioon Lapse õiguste konventsioon Lastekaitseseadus Eesti Vabariigi haridusseadus Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus HTM ja SM määrused
Lapse individuaalsuse toetamise põhimõtted Hariduslike erivajaduste (sh andekuse)
võimalikult varajane märkamine; Lapse erivajaduste määratlemisel kohene
tugiteenuste rakendamine; Lapse ja perekonna kaasamine Spetsialistide kaasamine Koostöö koolipidajaga
Õpilase individuaalse arengu toetamise tasandid I tasand – kõiki lapsi hõlmavad tegevused II tasand – hariduslike erivajadustega (sh
andekaid) lastele koolisiseselt rakendatud tugiteenused
III tasand – hariduslike erivajadustega lapsi hõlmavad tegevused pärast täiendavaid uuringuid väljaspool haridusasutust ja nõustamiskomisjoni otsust
Põhikooli ja gümnaasiumiseadus
PGS määratleb võimalused: erikoolide loomiseks eriklasside loomiseks õpilaskodu loomiseks erikoolidesse ja eriklassidesse suunamiseks läbi
nõustamiskomisjoni HEV lastele tugiteenuste rakendamiseks tavakoolis HEV lastele õppekava rakendamiseks Logopeedilise abi rakendamine - reguleerimata
Haridus- ja teadusministri määrused (1) Erivajadustega õpilaste
nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja kord
Haridusministri 2. juuli 1999. a. määrus nr 43
► Algatab õpetaja, logopeed või psühholoog lapsevanema nõusolekul või lapsevanem.
► Otsustab õppenõukogu
Määrus sätestab nõustamiskomisjoni suunamise tingimused ja vajalike dokumentide loetelu.
Haridus- ja teadusministri määrused (2) Erilasteaeda (erirühma), sanatoorsesse kooli ja
erivajadustega õpilaste erikooli (eriklassi) vastuvõtmise ning väljaarvamise alused ja kord
Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 33
Sätestatakse vastuvõtu alused arvestades spetsiifilisi diagnoose.
Lasteaed:sobitus-, tasandus-, arendusrühm, nägemis-, kuulmis- ja kehapuudega, liitpuudega laste rühm
Sanatoorsesse-, psüühikahäiretega-, kõne-, kuulmis- nägemispuudega laste kool;
Tasandusklass, abiklass, hooldusklass
Haridus- ja teadusministri määrused (3)Parandusõpperühma töökorralduse alused
Haridusministri 2. juuni 1999. a. määrus nr 34
Spetsiifiliste õpivilumuste hälvetega, motoorika ning segatüüpi arenguhälvetega, nägemis- või kuulmishälvetega lastele.
Aluseks riiklik õppekava Muudatused 31. märts 2005
► Võib määrata õppenõukogu otsusega► Tundide arvu suurendatud (1.aste –kuni 4t; 2.aste – min
3t; 3. aste – min 2t;)
► Määratud täituvuse piirnorm – kuni 6 õpilast
Haridus- ja teadusministri määrused (4) Põhiharidust omandavate kasvatus-
raskustega õpilaste klassi moodustamise tingimused ja kord
Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2004.a. määrus nr 38
► 2. või 3. kooliastme riikliku õppekava või lihtsustatud õppekava alusel õppivatele õpilastele
► Klassi täituvuse piirnorm 12 õpilast, liitklassi puhul 10 õpilast
► Aluseks alaealiste komisjoni või õppenõukogu otsus
Klassi õpilaste võimeid ja iseärasusi arvestava õppekava (k.a. ainekavad ja tulemuste hindamise põhimõtted) töötab välja kool (RÕK-i alusel)
Haridus- ja teadusministri määrused (5)Koduõppe kordHaridus- ja teadusministri 18. juuli 2000.a. määrus nr 24
Määrus sätestab koduõppe võimalused:
► lapsevanema soovil (1.-6.kl)
► tervislikel põhjustel
► haiglas
Haridus- ja teadusministri määrused (6)
Individuaalse õppekava järgi õppimise kordHaridus- ja teadusministri 8. detsembri 2004. a. määrus nr 61
Defineeritakse kaudselt hariduslik erivajadus (kellele koostatakse IÕK). IÕK koostamine on lubatud mistahes kooliastmes ja mis tahes riikliku
õppekava järgi õppivale õpilasele.
IÕK-ga määratakse vastavalt vajadusele: kooli õppekavaga võrreldes kõrgendatud nõudeid õppesisule
gümnaasiumiastmes ning vähendatud või kõrgendatud nõudeid õppesisule ja õpitulemustele ühes või mitmes aines või õppekava üldosa pädevuste osas esimeses kuni kolmandas kooliastmes;
erisused õppekorralduses; õppevara, ruumi- ja inimressursi kaasamise vajadus ja põhimõtted.
IÕK algataja lapsevanem või kool, otsustab õppenõukogu.
Reguleeritakse individuaalse õppekava koostamine, vormistamine ja rakendamine.
Haridus- ja teadusministri määrused (7) Õppeaastate arv, õppeainete loend ja
õppetundide arv hälvikute erikoolis ja sanatoorses koolis
Haridusministri 12. augusti 2002. a. määrus nr 64
Õpilaskodu töökorralduse alusedHaridus- ja teadusministri 23. aug. 2005.a. määrus nr 29
Haridus- ja teadusministri määrused (8)
Õpilaste hindamise, järgmisse klassi üleviimise ning klassikursust kordama jätmise alused, tingimused ja kord
Haridus- ja teadusministri 18. augusti 2005. a. määrus nr 24
► teadmiste ja oskuste hindamisel lähtutakse õpilasele kohaldatava riikliku õppekavaga ja selle alusel koostatud kooli õppekavaga nõutavatest teadmistest ja oskustest
► kui õpilasele on koostatud IÕK, arvestatakse hindamisel individuaalses õppekavas sätestatut.
► lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi õppivaid õpilasi klassikursust kordama ei jäeta
► IÕK alusel õppivate õpilaste puhul võivad olla erisused järgmisse klassi üleviimise osas
Haridus- ja teadusministri määrused (9) Põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite korraldamise ning
põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamise tingimused ja kordHaridus- ja teadusministri 24. detsembri 2001. a. määrus nr 75
Lähtudes õpiraskuse spetsiifikast on lubatud vastava aine lõpueksamikomisjoni otsusega hinnata hindega “3” alates 35% punktide arvust
Kohaldatakse lastele, kes õpivad (või võiksid õppida) kasvatusraskustega laste klassis,
tasandusklassis, keha-, kõne-, meele- ja psüühikahäiretega laste klassis;
kellele rakendatakse koduõpet või parandusõpet; kelle kodune keel erineb kooli õppekeelest ja kes on Eestis elanud
vähem kui 3 aastat; kellele rakendatakse logopeedilist abi.
25. jaanuariks tuleb teatada REKKI HEV (nägemis-, kuulmis-, kõne- või kehapuudega) laste eksamineerimiseks vajalikest tingimustest
Õppeaja pikendamine
Haridus- ja teadusministri 30. juuli määrus nr 43
Lihtsustatud riiklik õppekava - Hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud lapsevanema põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kolmandas kooliastmes ühe õppeaasta võrra valikainete omandamiseks kuni 34 nädalatunni ulatuses. Täiendava õppeaasta kohta koostatakse õpilasele individuaalne õppekava.
Toimetuleku riiklik õppekava - .... kolme õppeaasta võrra .....
Rahastamine
2007.aasta pearaha – 14 410 krooni,
Sellest
palgavahendid – 13 670.-
õpikud – 282.-
õppevahendid – 458.-
+
investeeringud *– ~1385.-* KOV otsustada, milleks kasutab (võib ka palgaks)
Hariduslike erivajaduste rahastamine (1) Eriõppeklassides on personalikulu koefitsiendid ühe
õpilase kohta järgmised:
keha-, kõne- ja meelepuuetega laste klassid - 2,6 lihtsustatud õppekavaga laste klassid - 2,2 raske ja sügava vaimupuudega ning liitpuudega laste
klassid (toimetulekuklassid) - 3,8 õpiraskustega laste klassid (tasandusklass) - 1,4
kasvatusraskustega laste klassid - 2,2 õpe sanatoorses koolis - 1,2
Hariduslike erivajaduste rahastamine (2) Täiendavad personalikulu koefitsiendid ühe eriõppel
õpilase kohta on järgmised: koduõpe tervislikel põhjustel elukohas - 4,0 koduõpe psühhiaatriahaiglas - 1,3 koduõpe lastehaiglas - 0,6 parandusõpe - 0,2 keelekümblus - 0,2 lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivad õpilased
tavaklassis - 1,2 toimetuleku riikliku õppekava alusel õppivad õpilased
tavaklassis - 2,8
Kavandatavad muudatused seadusandluses
PGS - haridusliku erivajaduse defineerimine; klassi- ja rühmatäituvuse maksimumpiiri vähendamine
hariduslike erivajadustega laste koolides ja klassides; hariduslike erivajadustega laste õppekorraldus
seadustatakse õpilasepõhiselt, mitte kooli/klassipõhiselt; erinevate osapoolte – kohalik omavalitsus, kool,
lapsevanem, laps – kohustuste ja vastutuste täpsem määratlemine koolikohustuse täitmise tagamisel ning tugisüsteemide rakendamisel;
nõustamine, nõustamiskomisjonide töö funktsioonide muutmine;
Muudetakse hariduslike erivajadustega laste rahastamissüsteemi
Haridus- ja teadusministri määruste muutmine: koduõppe määrus, parandusõppe määrus jne.