Hind 3 krooni - v-maarja.kovtp.eev-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19971642/VMVI_August_2007.pdf · Väike-Maarja koolide: gümnaasiumi, õppekeskuse, päästekooli ja muusikakooli

InfolehtInfolehtNr 7 (163) August 2007

VÄIKE-MAARJA VALLA

Hind 3 krooni

Täna lehes:KOOLI, KOOLI, kasvõi faksiga ...

Kes kooli siis ei kiirustaks,kui aega minut on, või kaks!On kärbse sõiduk õhupall,ja rotil on rulluisud all,mutt müttab minna rattata –jääb hiljaks tingimata ta ...

Kool algab, algab! SOS!Kes tahab juhmiks jääda, kes?Kaks minutit on aega veel,ja kõik on kooli poole teel:õps taksoga, kirp taksigaja lepatriinu faksiga ...

Need on lõbusust loovad Leelo Tungla luuleread.Loovust on meis kõigis. Leidke ja kandke teda endas!Nii saab koolgi kohaks, kuhu sa ei lähe mureliku meelega.Koju, loodan, ei tule sa samuti noruspäi. Kui sa pole sellele enne mõelnud, siis

palun tee seda nüüd, kui taas on käes uus algus. On hea koos uue algusega isegiuueks saada. Ole iseenda parim juht, otsi endast, leia üles ja kasuta ära omasuurim rikkus – loovus. Kui usud sellesse, siis ka suudad.

Loovat kooliaastat meile kõigile!Olga METS,

valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

3. septembriltoimub Väike-Maarjas kooliaasta alguse

PIDULIK RONGKÄIK

Rongkäigus marsivad

Väike-Maarja koolide:

gümnaasiumi, õppekeskuse, päästekooli ja muusikakooli

ning Kiltsi põhikooli ja Simuna kooli õpilased-õpetajad ja lasteaialapsed.

Rongkäik alustab liikumist kell 11.00Rongkäiguks kogunetakse Väike-Maarja rahvamaja juurde.

Liigutakse mööda Väike-Maarja tänavaid marsruudil Pikk tn – Tamme tn –

Liivi tn – Tamsalu mnt – Pikk tn ja suundutakse keskväljakule

kooliaasta ühisele pidulikule avamisele.

Koolide õppeaasta

avaaktused

Väike-Maarja Gümnaasium3. septembril kell 09.00 klassijuhatajatund,kell 10.00 aktus (peamaja juures)

Väike-Maarja Õppekeskus3. septembril kell 09.00 rahvamajas,kell 10.00 grupijuhendaja tund

Kiltsi Põhikool3. septembril kell 09.00

Simuna Kool3. septembril kell 09.00

SKA Päästekolledži Päästekool3. septembril kell 10.00

Väike-Maarja Muusikakool3. septembril kell 16.00 Simunas3. septembril kell 18.00 Väike-Maarjas

· Kooliaasta avaaktused lk 1

· Vallavolikogus arutatu lk 2

· Vallavalitsuses arutatu lk 2, 3, 4

· Vee- ja kanalisatsiooniteenuste

hinnad lk 4

· Info MAK-toetuste taotlejaile lk 5

· Majanduslike huvide

deklaratsioonid lk 6, 7

· VMPSi veerg lk 8, 9

· Ravimihüvitised lk 9

· Kultuuriteated lk 10, 11

· Sporditeated lk 12, 13

· Noppeid ajaloost lk 14, 15

· Kirikuteated lk 15

Väike-Maarja valla Infoleht2

VALLAVOLIKOGUS

VALLAVALITSUSES

27. juunil 2007. a.

1. Volikogu aseesimehevalimine

Volikogu esimees HansKruusamägi tutvustas volikoguaseesimehe valimise korda.Volikogu aseesimehe kandi-daadiks esitati volikogu liige SiretKotka. Siret Kotka tutvustasennast. Kandidaadile esitasidküsimusi Indrek Kesküla ja SvenKesler. Siret Kotka vastasküsimustele. Sven Kesler esitasküsimuse kandidaadi esitanudharidus- ja kultuurikomisjoniesimehele Jüri Aavikule. JüriAavik vastas küsimusele.

Kandidaat Siret Kotka eiosutunud valituks.

2. 2006. aasta majandusaastaaruande kinnitamine

Ette kandsid rahandusosa-konna juhataja Helve Pugonen jarevisjonikomisjoni esimees EndelMäesepp.

OTSUSTATI kinnitada 2006.aasta Väike-Maarja vallakonsolideeritud majandusaastaaruanne majandustulemigamiinus 492 tuhat krooni jabilansimahuks seisuga31.12.2006. aasta 237 miljonit 7tuhat krooni ning tulude, kuludeeelarve täitmise aruanne jafinantseerimistehingud, millest:tulude eelarve – 81 827 039krooni; tulude eelarve täitmine –81 448 216 krooni; kulude eelarve– 88 150 152 krooni; kulude

eelarve täitmine – 84 736 569krooni.

3. Katastriükstele sihtots-tarbe määramine

Ette kandis maakomisjoniesimees Ilme Rikken-Gavronski.

OTSUSTATI· määrata Väike-Maarja vallas

Käru külas asuva riigi omandissetaotletava, ligikaudu 4,36 hasuurusest maatükistAT0705170021 moodustatavakatastriüksuse sihtotstarbeksmaatulundusmaa;

· määrata Sangra I katastri-üksuse jagamise tulemusenamoodustatavatele katastri-üksustele sihtotstarbed järgmi-selt:

moodustatava Sangra katastri-üksuse sihtotstarbeks määratamaatulundusmaa,

moodustatava Sangra katastri-üksuse sihtotstarbeks määrataelamumaa,

moodustatava Sangrateekatastriüksuse sihtotstarbeksmäärata transpordimaa,

moodustatava Sangrametsakatastriüksuse sihtotstarbeksmäärata maatulundusmaa,

moodustatava Saare katastri-üksuse sihtotstarbeks määrataelamumaa.

4. Peremehetute ehitistearvelevõtmine


OTSUSTATI· võtta arvele peremehetu

ehitisena Triigi külas 420/2690mõtteline osa elamust nr 1;

· võtta arvele peremehetuehitisena Ebavere külas asuvtuletõrje veehoidla.

5. Järvetalu detailplaneeringukehtestamine


OTSUSTATI kehtestadaPorkuni küla Järvetalu kinnistuja Kännuküla küla Järvetalukinnistu detailplaneeringvastavalt MaainsenerbürooOmandi OÜ tööle.

6. Maa munitsipaalomandissetaotlemine


OTSUSTATI taotleda munitsi-paalomandisse Väike-Maarjavallas Vao külas asuva vanakontori teenindamiseks vajalikmaa.

7. Hoonestusõiguse seadmineEtte kandis maakomisjoni

esimees Ilme Rikken-Gavronski.OTSUSTATI· nõustuda Eipri külas asuvale

7179 m2 suurusele Töökojakatastriüksusele hoonestus-õiguse seadmisega;

· katastriüksuse sihtotstarbekson tootmishoonete maa;

· hoonestusõigus seataksehoonete omaniku kasuks 99aastaks.

8.Väike-Maarja valla korral-datud olmejäätmeveo teenustasupiirmäärade kehtestamine

Ette kandis keskkonnanõunikLeie Arula.

OTSUSTATI kehtestadaVäike-Maarja valla korraldatudolmejäätmeveo piirkondade,vedamise sageduse ja aja ningjäätmeveo teenustasu piir-määrade kinnitamine ningteenustasu ja piirmäärademuutmine.

9.Väike-Maarja valla jäätme-hoolduseeskirja muutmine

Ette kandis keskkonnanõunikLeie Arula.

OTSUSTATI muuta Väike-Maarja valla jäätmehooldus-eeskirja.

10. Vallavolikogu 27.02.2007.a määruse nr 4 muutmine

Ette kandis haridus- jakultuuriosakonna juhataja OlgaMets.

OTSUSTATI muuta Väike-Maarja Vallavolikogu 27.02.2007.aasta määrust nr 4.

Vallavanema infoVallavanem Olev Liblikmann

tutvustas valla üldplaneeringukoostamise järge ningkäimasolevaid projekte:staadioni projekt ja õppekeskusetöökodade ning peahooneprojekt, maakondlik kergliiklus-teede projekt.

Kultuuriüritused: Määri külasavatakse 06. juulil mälestuskiviW.M.F. Zoege von Manteuffelile150. sünniaastapäeva puhul(korraldaja Määri küla selts) jmüritused.

12. juunil 2007. a

1. Mitteeluruumi üürilepingusõlmimine

OTSUSTATI· anda Perearst Mall Lepiksoo

OÜ-le üürile Ravi 1 Väike-Maarjaalevik asuvad ruumid üldpind-alaga 86 m2 perearstiteenuseks;

· sõlmida punktis 1 nimetatudvara kasutamise kohta üürilepingkehtivusega kuni 11.06.2012.

2. Kooskõlastuse andmineOTSUSTATI kooskõlastada

Rahva Raamat ASi külastusringratastel raamatukauplusegaVäike-Maarja vallas 2007. aastalõpuni.

3. Bussiliini dotatsioonimääramine

OTSUSTATI määrata ASile GoBus Rakvere bussiliini nr 39dotatsioon 2007. aasta maikuueest summas 7 805 krooni.

4. Rahataotlus reservfondistOTSUSTATI eraldada reserv-

fondist 40 000 krooni rulaparkiekstreemspordimäe rajamiseks.

5. Pakkumiste tulemustekinnitamine

OTSUSTATI· kinnitada Väike-Maarja

spordihoone tabloo tarnijaksStigmar OÜ.

· kinnitada Väike-Maarjaspordihoone vahekardinatetarnijaks Stigmar OÜ.

· kinnitada Väike-MaarjaGümnaasiumi ATS ehitajaks ASEnnak Sel.

6. 2006. aasta majandusaastaaruande kinnitamine

OTSUSTATI kiita heaks Väike-Maarja valla 2006. aastamajandusaasta aruanne jaesitada volikogule kinnitamiseks.

7. Alaeelarvete muutmineOTSUSTATI kinnitada

alaeelarvete muudatused tuludeja kulude eelarves.

8. Raamatupidamise siseees-kirjad

Koostamisel olevat raamatu-pidamise siseeeskirja tutvustasrahandusosakonna juhatajaHelve Pugonen.

Informatsioon võeti teadmi-seks.

9. Puurkaevu saajate nime-kirja kinnitamine

OTSUSTATI kinnitada projekti“Pandivere Adavere-Põltsamaanitraaditundliku ala üksik-tarbijatele ohutu joogiveetagamine” puurkaevude saajatenimekiri vastavalt lisale.

10. OÜ Pandivere Vesimajandusaasta aruande kinni-tamine

OTSUSTATI kinnitada OÜPandivere Vesi 2006. aastamajandusaasta aruanne.

Info· Veemajandusprojektide

seisust. Kaarel Moisa. 2007.aasta lõpuks peaks tulema uusministri määrus regulatsioonikohta. 2008. aastal kuulutataksevälja projektide esitamise voor,

Väike-Maarja valla Infoleht 3

Algus lk.2

esitamise aeg on 6 kuud.Muudetakse kriteeriume –asulatesse, kus üle 2000 elanikuon lubatud uusi trasse ehitada.Asulates, kus alla 2000 elaniku,võib olemasolevaid torustikkevaid rekonstrueerida. Kõigekeerulisem saab olema Simunaalevikuga, kuna seal oli plaanisehitada uusi trasse (samuti onpraeguses projektis sees Kiltsialevik, Kiltsi mõis, Pikevere küla,Pandivere küla, Avispea küla,Eipri küla, Ärina küla).

Toimus arutelu.· Alternatiivsete küttekollete ja

lokaalsete -trasside ehitamisestning paigaldamisest korter-majadesse. Infot jagas EnnParve.

· Vallamaja kellatorni ekster-jöörist ja hoone fassaadideperspektiivsetest värvilahen-dustest. Tutvustas Enn Parve.

·Põrandakatete hinnapakku-miste tellimisest lasteaedadesse,koolidesse ja mujale. Soodsatpakkumist tutvustas Enn Parve.

·Maakondlikust kergliiklus-teede võrgustiku projektist.Tutvustas Liina Tiimus.

19. juunil 2007. a.

1. MaaküsimusedOTSUSTATI· nõustuda Kaunisaare katastri-

üksuse jagamisega järgmiselt:katastriüksus pindalaga 41,81

ha, mille nimeks jääb Kauni-saare, asukohaga Käru küla,sihtotstarbega maatulundusmaa,

katastriüksus, pindalaga 6,51ha, mille nimeks saab Kesasaare,asukohaga Käru küla, siht-otstarbega maatulundusmaa,

katastriüksus, pindalaga 16 964m2, mille nimeks saab Kaunistu,asukohaga Käru küla, siht-otstarbega maatulundusmaa;

· nõustuda Kivimurru katastri-üksuse jagamisega järgmiselt:

katastriüksus pindalaga 33,08ha, mille nimeks jääb Kivimurru,asukohaga Raigu küla, siht-otstarbega maatulundusmaa,

katastriüksus, pindalaga 8393m2, mille nimeks saab Rukki,asukohaga Raigu küla, siht-otstarbega maatulundusmaa.

2. Pakkumise tulemusekinnitamine

OTSUSTATI kinnitada Väike-Maarja spordihoone riietus-ruumide sisustuse tarnijaks

Konsensus-Laomaailm AS.3. Projekteerimistingimuste

määramineOTSUSTATI määrata projek-

teerimistingimused HindrekRajastele olemasoleva elamurekonstrueerimiseks ja laien-damiseks aadressil Uus 5 Simunaalevik.

4. Kirjaliku nõusoleku andmineOTSUSTATI· anda kirjalik nõusolek Aavere

Hooldekodule väikeehitusepüstitamiseks aadressil Pargi tnVao küla;

· anda kirjalik nõusolekpuurkaevude rajamiseks vasta-valt nimekirjale.

5. Eluruumide üürile andmineOTSUSTATI· nõustuda Relika Maripuule

eluruumi üürile andmisegatööandja eluruumina;

· nõustuda Kadri Polskileeluruumi üürile andmisegatööandja eluruumina;

· nõustuda Nikolai Sirjakovileeluruumi üürile andmisega.

6.Raha eraldamine reserv-fondist

OTSUSTATI· eraldada reservfondist 100 000

krooni tööandja eluruumide(õpetajad) remontimiseks.

· eraldada reservfondist 2000krooni tunnustamaks güm-naasiumi kuldmedaliga lõpetajatSigrid Münterit.

· eraldada reservfondist 1000krooni tunnustamaks güm-naasiumi hõbemedaliga lõpetajatMargo Nõukast.

7. Liikluskiiruse piiraminekohalikel teedel

OTSUSTATI nõustuda liiklus-kiiruse piiramisega vastavaltlisas toodud skeemidelekohalikel teedel alljärgnevalt:

· Vao teel Mäeotsa talu juures30 km/h;

· Aburi – Porkuni teelKännukülas 50 km/h;

· Ärina – Koonu teel Ärinakülas 50 km/h.

8.Väike-Maarja gümnaasiumija õppekeskuse direktoriametisse kinnitamine

OTSUSTATI· kinnitada alates 02.07.2007. a

gümnaasiumi ja õppekeskusedirektoriks Raili Sirgmets.

· sõlmida Raili Sirgmetsagatööleping kolmeks aastaks.

26. juunil 2007. a.

1. Rahalisest toetusest

keeldumineOTSUSTATI mitte nõustuda

toetuse eraldamisega VelloÕunapuule.

2. Projekteerimistingimustemääramine

OTSUSTATI määrata projek-teerimistingimused Kaja Kingile,Tiit Vahemaale ja Väike-Maarjavallale abihoone rekonstru-eerimiseks aadressil Aasa 3AVäike-Maarja alevik.

3. Kergliiklusteede projektisosalemine

OTSUSTATI esitada maa-kondlikku kergliiklusteedeprojekti planeeritavate vallakergliiklusteede andmedvastavalt lisale.

Info· S i s e k a i t s e a k a d e e m i a

Päästekolledži Päästekoolitaotlus parkla rajamiseks 25väikeauto kohaga. Infot jagasEnn Parve. Otsustati, et pääste-kooli plaan on vastuoluskeskväljaku detailplaneeringuganing vastavalt esitatudtaotlusele ei ole võimalik parklatrajada.

·Väike-Maarja valla ehitus-määruse võimalikest täiendus-test. Tutvustas Enn Parve. Vallaehitusmääruses tuleks täpsus-tada just korterelamutegaseonduvat (küttekollete paigal-damine jne).

03. juulil 2007. a.

1. Vara üleandmine MTÜle RKEbavere Suusaklubi

OTSUSTATI anda MTÜle RKEbavere Suusaklubi üle varavastavalt lisale.

2. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI anda välja OÜle

SF Pandivere kuuluvatelePandivere sigalakompleksi IIetapi ehitustöödele aadressilPandivere küla kasutusluba.

3. Raha eraldamine reserv-fondist

OTSUSTATI eraldada reserv-fondist 36 000 krooni Ebaverespordi- ja puhkekompleksigeodeetilisteks uurimistöödeks.

10. juulil 2007. a.

1. Ruumi üürile andmineOTSUSTATI anda Toomas

Sillale üürile Pikk 1 Väike-Maarjaintegreeritud kooli võimlas asuv

massaažiruum pindalaga 17 m2.Sõlmida punktis 1 nimetatud varakasutamise kohta üürilepingkehtivusega 01.09.2007. a kuni01.09.2010. a.

2. Korralduse muutmineOTSUSTATI muuta Väike-

Maarja Vallavalitsuse 09. mai2006. a korraldust nr 211“Õigusvastaselt võõrandatudmaa tagastamine” lisades pealep 4.7 nõudeõiguse osastsuurema pindalaga maatagastamise korral riigiletasutava võla suuruse korra.

3. Trükise müügihinnakinnitamine

OTSUSTATI kinnitada trükise“Maxmilian Friedrich WernerZoege von Manteuffel”(koostaja Maie Toomsalu)jaemüügihinnaks 35 krooni.

4. Projekteerimistingimustemääramine

OTSUSTATI määrata projek-teerimistingimused LoomseteJäätmete Käitlemise ASileolemasoleva heitvee koht-puhasti rekonstrueerimiseks jatäiustamiseks Andimäe IIkinnistul nr 3196131 Ebaverekülas.

5. Kirjaliku nõusolekuandmine

OTSUSTATI anda kirjaliknõusolek kuni 50 m sügavusepuurkaevu rajamiseks AndimäeII kinnistule Ebavere külas.

Info· Olga Mets, Liina Tiimus ja Enn

Parve andsid ülevaate tutvu-misest noortekeskustegaPõlvamaal.

· Olga Mets andis infoteelkooliealiste laste suvesisustamisest.

· Olga Mets tutvustas28.11.2007 algavaid EestiVabariigi juubeli tähistamiseüritusi.

24. juulil 2007. a

1. MaaküsimusedOTSUSTATI· määrata Avispea külas asuva

elamu aluse ja tema teenin-damiseks vajaliku maa suuruseks5941 m2 ning nõustuda Õispuukatastriüksuse moodustamisegavastavalt katastriüksuseplaanile;

· nõustuda Triigi külas asuva2159 m2 suuruse Kruusametsa

Järgneb lk 4


katastriüksuse ostueesõigusegaerastamisega vastavalt katastri-üksuse plaanile hoonete omanikuleMalle Kruusametsale;

· nõustuda Ebavere külas asuva 11573 m2 suuruse katastriüksuseostueesõigusega erastamisegavastavalt katastriüksuse plaanilehoone omanikule OÜ ArtistonKinnisvara;

· määrata Simuna alevikus Lai tn 9asuva apteek-elamu teenindamiseksvajaliku maa suuruseks 2039 m2 ningmoodustatava katastriüksusesihtotstarbeks on ühiskondlikehoonete maa 65% ja elamumaa 35%;

· nõustuda Aavere külas asuva2956 m2 suuruse maa-ala riigiomandisse jätmisega ning määratamoodustatava katastriüksusenimetuseks Aavere garaaži;

· nõustuda Käru külas asuvaligikaudu 4,36 ha suuruse maa-alariigi omandisse jätmisega ningmäärata moodustatava katastri-üksuse nimetuseks Rähni;

· nõustuda Sangra I katastriüksusejagamisega järgmiselt:

katastriüksuse pindalaga 3690 m2,mille nimeks saab Sangra, asukohagaKännuküla küla, sihtotstarbegaelamumaa,

katastriüksuse pindalaga 3,11 ha,mille nimeks saab Sangra, asukohaga

Kännuküla küla, sihtotstarbegamaatulundusmaa,

katastriüksuse pindalaga 298 m2,mille nimeks saab Sangratee,asukohaga Kännuküla küla, sihtots-tarbega transpordimaa,

katastriüksuse pindalaga 19 951m2, mille nimeks saab Sangra-metsa,asukohaga Kännuküla küla, siht-otstarbega maatulundusmaa,

· katastriüksuse pindalaga 4376m2, mille nimeks saab Saare,asukohaga Kännuküla küla,sihtotstarbega elamumaa.

2. Külaliikumise toetuseeraldamine

OTSUSTATI eraldada Kurtna-Nadalama Küla Seltsingule toetustsummas 6325 krooni projekti “Neljaküla I Külapäev “Kurtna kool 220””kaasfinantseerimiseks.

3. Vao STÜ vee- ja kanali-satsiooni hindade kinnitamine jasoojuse piirhinna määramine.

OTSUSTATI·kooskõlastada Vao Soojatarbijate

Ühistu poolt hallatavas soojus-varustuse teenindus-piirkonnasmüüdava soojuse piirhinnaks 680krooni (ilma käibemaksuta) ühemegavatt-tunni eest;

· kehtestada Vao SoojatarbijateÜhistu poolt hallatavas ühisveevärgija kanalisatsiooni teenindus-piirkonnas vee- ja kanalisatsioonihinnad alljärgnevalt:

elanikkond - vee 1 m3 hinnaks 12krooni ja kanalisatsiooni 1 m3

hinnaks 16 krooni (koos käibe-maksuga),

asutused - vee 1 m3 hinnaks 14krooni ja kanalisatsiooni 1 m3

hinnaks 19 krooni (kooskäibemaksuga).

4. Pakkumiste tulemustekinnitamine

OTSUSTATI kinnitada vallakruusateede remondi teostajaks ASAntaares.

5. Ehitusloa väljastamineOTSUSTATI väljastada ehitus-

luba OÜle Jaotusvõrk Kelgokinnistu liitumise ehitamiseksaadressil Ebavere küla.

Info· Lääne-Viru maakonna hariduse

arengukava 2007-2015 uus versioon.Tutvustas Olga Mets.

07. augustil 2007. a.

1. Aleviku- ja külavanemastatuut – eelnõu volikogule

OTSUSTATI nõustuda eelnõuesitamisega volikogu istungi päeva-korda.

2. Sotsiaalkomisjoni ette-paneku kinnitamine.

OTSUSTATI· nõustuda täiendava sotsiaal-

toetuse eraldamisega toime-tulekutoetuse vahenditest kahe-

kümne kolmele taotlejale kokkusummas 42 580 krooni,

· mitte nõustuda sotsiaaltoetuseeraldamisega kahele taotlejale.

3. Riigihanke väljakuulu-tamine

OTSUSTATI kuulutada väljariigihange Ebavere tervise-spordikeskuse olmehoone ehitami-seks koos vajalike tööjoonistekoostamisega avatud pakkumis-menetluse korras.

4. Kasutusloa väljastamineOTSUSTATI anda välja

kasutusluba Väike-Maarja valla-valitsusele kuuluvale Väike-Maarjaintegreeritud kooli võimla lõpetatudehitus-rekonstrueerimistöödeleaadressil Pikk 1 Väike-Maarjaalevik.

5. Ülenormatiivse puhastamisetasu määramine

OTSUSTATI OÜ Pandivere Vesitaotluse alusel rakendada alates 01.augustist 2007 Loomsete JäätmeteKäitlemise ASile ülereostuse puhas-tamistasu viiendat hinnagruppi jahinnaindeksit 5.

InfoAS Tallegg Kaarma broileri-

farmi KMH programmi avalikus-tamine. Tutvustas keskkonna-nõunik Leie Arula. 23.08.2007algusega kell 16.00 toimubprogrammi avalik arutelu Väike-Maarja raamatukogus.

Ilmselt ei ole see üllatuseks, et üldise hinnatõusu taustal ei saa samale tasemelejääda ka osaühingu Pandivere Vesi poolt müüdava vee ning kanaliseeritavareovee hind.

Alates 1. septembrist kehtivad OÜ Pandivere Vesi teeninduspiirkonnasvallavalitsuse 22. mai 2007 määrusega nr 5 kehtestatud uued hinnad, mis onalljärgnevad:

Eratarbijad: tasud 1 m³ eest kroonides Hind Käibemaks Kokku

Veevarustus 8.05 1.45 9.50Reovee ärajuhtimine 12.71 2.29 15.00

Juriidilisest isikust tarbijad: tasud 1 m³ eest kroonidesHind Käibemaks Kokku

Veevarustus 9.32 1.68 11.00Reovee ärajuhtimine 16.10 2.90 19.00

Uut hinda arvestades on osaühingu juhtkonnal palve kõikidele teenustetarbijatele esitada oma veemõõtjate näitude seisud 31. augusti kuupäevagahiljemalt 15. septembriks. Nimetatud tähtajaks andmed esitanud kliendidtasuvad kuni 01. septembrini kehtinud hinnakirja alusel. Pärast seda on võimalikarveldada ainult uute hindade alusel.

Korterelamutes osutatud teenuste eest on tõsiseks probleemiks korteritekaupa arvlemine. Siinkohal tahan tänada neid kortermajade elanikke, kes onmoodustanud korteriühistud ning arvlevad ühistute kaudu.

Paraku on aga rohkem neid kortermaju, kes ei ole siiani suutnud ei luuakorteriühistut ega valida valitsejat. OÜ Pandivere Vesi juhatus teeb ettepanekumoodustada septembris-oktoobris ühistud või valida valitsejad. Selles osas

võib abi saada vallavalitsuse juristilt.Selle ettepaneku tingib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse juba möödunud

aasta algusest kehtima hakanud paragrahv 8 lõige 5:(5) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee

ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsusealusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepinguüheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistukaasomanikud volitatud esindaja kaudu.

Tagamaks alates 1. septembrist uute sõlmitavate lepingute alusel õiglastarveldamist, on OÜ-l Pandivere Vesi kavas 31. augustil fikseerida kõikidekorterelamute veemõõtjate näidud.

Eelpool tsiteeritud seaduse alusel ei ole ka Pandivere Veel kohustust lepingutesõlmimiseks nende üksiktarbijatega, kes elavad vastavates majades. Parakuon lepingutega katmata ka rõhuv enamus eramute ja kinnistute omanikest, keskasutavad meie teenuseid. Ilmselt on siin põhjuseks tähtajaliste lepingutesõlmimine. Ka see kliendigrupp on oodatud, sõlmimaks uusi lepinguid.

Makse saab lisaks SEB Ühispangale tasuda ka Hansapanga kaudu. Sellekson avatud Hansapangas arvelduskonto, mille number on 221037627196.

Täiendavat informatsiooni on võimalik saada aadressil Väike-Maarja, Ehitajatetee 4 või telefonil 326 1536. Nendel valla elanikel, kes tunnevad huvi vee- jakanalisatsiooniteenuste võimalike arengute osas pikemaajalises perspektiivis,soovitan külastada Väike-Maarja valla kodulehekülge ning tutvuda Väike-Maarjavalla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukavaga aastateks 2007-2019.

Jätkuvat meeldivat koostööd soovides!

Mati KANARIK,OÜ Pandivere Vesi juhatuse liige

Vee- ja kanalisatsiooniteenuste tarbijatele

Algus lk 4


Meede 1.2. Noorte põllumajan-dustootjate tegevuse alustamisetoetus

Rakendatakse Eesti maapiirkonnas.Makseagentuur on PRIA.Eesmärgid:· Noorte põllumajandustootjate

abistamine põllumajanduslikumajapidamise sisseseadmisel.

· Noorte põllumajandustootjateettevõtte edaspidine struktuurilinekohandamine.

· Tööhõivevõimaluste laiendaminenoortele.

· Noorte kaasamine maakogukonnaarendamisse.

Toetuse määr:· Toetust antakse ühekordse

toetusena ettevõtja kohta maksi-maalselt kuni 625 864 krooni (40 000eurot).

Toetuse saajad:· Põllumajandustootmisega alus-

tavad/tegelevad füüsilisest isikustettevõtjad.

Miinimumnõuded taotlejale jaäriplaanile:

· Taotleja on taotlemise hetkel 18-39-aastane.

· Taotleja asub esimest kordategutsema põllumajandusettevõttejuhina.

· Taotleja peab esitama omapõllumajandustegevuse arendamiseäriplaani, mis peab sisaldamavähemalt komisjoni määruse 1974/2006 artikli 13 punktis 2 sätestatudnõudeid.

· Taotlejal peavad olema ametialasedoskused ja pädevus. (Siiski võidaksealates toetuse andmist käsitlevaotsuse langetamise kuupäevast andaaega kuni 36 kuud määruse (EÜ) nr1698/2005 artikli 22 lõike 1 punktisb sätestatud ametialaste oskuste japädevuse nõude täitmiseks, kui noorelpõllumajandustootjal on vajakohanemisaega, mille jooksulpõllumajandusettevõte asutada võiümber korraldada, tingimusel, etkõnealuse lõike punktis c osutatudäriplaaniga on selline vajadus ettenähtud.)

· Taotleja peab tõestama majandus-likku jätkusuutlikkust järgneval viielaastal.

· Äriplaani koostamisel peabtaotleja arvestama sektori piiranguid(kvoodid ja muud turukorraldusesttulenevad piirangud) ja üle 50%sissetulekust peab tulemapõllumajanduslikust tegevusest.

· Taotleja majandustegevus peabvastama keskkonna-, hügieeni- ja

loomakaitsenõuetele.Nõutavad dokumendid:· taotlus,· äriplaan,· haridust ja põllumajandusalast

töökogemust tõendavad dokumendid,· vajadusel muud tõendavad

dokumendid.

Meede 1.4.1. Investeeringudmikropõllumajandustootjatearendamiseks.

Meedet rakendatakse kogu Eestis.Makseagentuur on PRIA.Toetatavad tegevused ja nende

lühikirjeldus:Mikroettevõtete konkurentsivõime

tõstmiseks mitmekesistamise kauduja/või tootmise laiendamiseksnormaalse turuväljundiga sektoritestoetatakse:

· põllumajanduslike tootmishooneteja -rajatiste ehitamist ningrekonstrueerimist (v.a alameetmest1.4.2 toetatavad loomakasvatus-hooned ja -rajatised) (sh kuivatid,hoidlad, kasvuhooned ningasutamislepingu I lisas nimetatudomatoodetud saaduste töötlemiseksvajalikud hooned) (sh ka elektri-süsteemide ehitamine ja rekonst-rueerimine, veevarustuse jakanalisatsioonisüsteemide ehitamine jarekonstrueerimine, elektri-,veevarustuse- ja kanalisatsiooni-võrguga liitumine, juurdepääsuteedeehitamine ja rekonstrueerimine ningreovete puhastussüsteemideehitamine ja rekonstrueerimine), etvähendada keskkonnakahjustusi,tõsta tehnoloogia taset ja parandadatoodangu kvaliteeti ning seeläbisuurendada mikropõllumajan-dustootjate konkurentsivõimet;

· loomakasvatuseks vajalike puuride,rajatiste, ja sinna juurde kuuluvatesüsteemide ostmist, ehitamist jarekonstrueerimist (v.a alameetmest1.4.2 toetatavad loomakasvatus-hooned ja -rajatised), et viia tootminevastavusse ELi keskkonna-, hügieeni-, veterinaar- ja loomakaitsenõueteganing tõsta mikropõllumajandus-ettevõtjatest loomakasvatajatekonkurentsivõimet;

· põllumajanduslikuks tootmiseksvajalike masinate ja seadmete (shkasutatud masinad ja seadmed)ostmist (sh ka asutamislepingu I lisasnimetatud omatoodetud saadustetöötlemiseks vajalikud masinad jaseadmed ning taimekaitse- jaseemnekasvatustehnoloogia), etvähendada keskkonnakahjustusi,tõsta tehnoloogia taset ja parandada

toodangu kvaliteeti ning seeläbisuurendada mikropõllumajandus-tootjate konkurentsivõimet;

· viljapuuaedade ja marjaistandikerajamiseks ja laiendamiseks vajalikupaljundusmaterjali ostmist, ilupuudeja -põõsaste istandike rajamiseks jalaiendamiseks vajaliku paljundus-materjali ostmist ning istandikepiirdeaedade ning konstruktsioonideostmist, samuti mesindus- jaseenekasvatusobjektide ostmist, etstabiliseerida mikropõllumajandus-ettevõtete tulu, parandada toodangukvaliteeti ning seeläbi suurendadamikropõ l lumajandus too t ja tekonkurentsivõimet;

· investeeringut ettevalmistavad (ntehitusgeodeetilised jms) tööd.

Välditakse topelttoetamist muudest(ala)meetmetest.

Maksimaalne toetussumma:· Kuni 1 564 660 krooni (100 000

eurot) programmiperioodi jooksul;· Mikropõllumajandusettevõtjate

ühistegevuse organisatsioonide võiiseseisvate mikropõllumajandus-ettevõtete omavahelise lepingulisekoostöö korral kuni 4 693 980 krooni(300 000 eurot) programmiperioodijooksul.

Kasutatud tehnika ostmise osas onmaksimaalne toetussumma 312 932krooni (20 000 eurot).

Üks mikropõllumajandusettevõtjasaab investeeringutoetust taotleda üksimikropõllumajandusettevõtjateühistegevuse organisatsioonide võiiseseisvate mikropõllumajandus-ettevõtete omavahelise lepingulisekoostöö kaudu. Kokku ei tohi ühemikropõllumajandusettevõtjatoetussumma ületada 1 564 660krooni (100 000 eurot).

Kontserni kuuluvad mikropõllu-majandusettevõtjad saavad kontsernikohta kokku programmperioodijooksul taotleda 1 564 660 krooni(100 000 eurot).

Toetuse saajad:· Mikropõllumajandusettevõtja, kes

annab tööd vähem kui 10 inimesele jakelle aastane müügitulu koos muudeärituludega ja aastabilansi kogumahtei ületa 31,2932 mln krooni (2 mlneurot). Samas peab mikro-põllumajandusettevõtja aastaneomatoodetud põllumajandussaadustemüügitulu või nendest töödeldudtoodete müügitulu olema vähemalt 2400 eurot (37 552 krooni). Lisaks peabmikropõllumajandusettevõte olemakasumis, aga puhaskasum ei tohisamas ületada 1 mln krooni.

· Suurematel äriühingutel ega muudel

juriidilistel isikutel kui käesolevameetme tähenduses sätestatudmikropõllumajandusettevõte ningfüüsilistel isikutel, kes tegelevadpõllumajandustootmisega füüsilisestisikust ettevõtjana, mille tootmismahtja töötajate arv on suurem kuikäesoleva meetme tähendusessätestatud mikropõllu-majandusettevõte, ei tohi olla suurematosalust kui 25%.

Kui toetust taotleb kontsernikuuluv emaettevõtja või tütar-ettevõtja, ei tohi kontsern olla suurem,kui mikropõllumajandusettevõtja.

· Mikropõllumajandusettevõtjateühistegevuse organisatsioonid jaomavahelist lepingulist koostöödtegevad iseseisvad mikropõllu-majandusettevõtjad. Ühistegevuseraames investeeringutoetust taotlevateorganisatsioonide kõik liikmed peavadolema mikropõllumajandusettevõtjad.

Miinimumnõuded taotlejale:· Toetust taotleva mikropõllu-

majandusettevõtte müügitulust peabüle 50% tulema omatoodetudsaaduste müügist või nendetöötlemisel saadud toodete müügist.

· Tehtav investeering peabparandama mikropõllumajandus-ettevõtja konkurentsivõimet. Eitoetata lihtsaid asendusinves-teeringuid.

· Esitatav äriplaan peab muu hulgassisaldama kavandatava investeeringuüksikasju (mh omaosaluseks vajalikevahendite allikat) ning tooma väljaeesmärgid, mida investeeringugakavatsetakse saavutada.

· Mikropõllumajandusettevõte peabtäitma seadusega kehtestatudkeskkonna-, hügieeni- ja loomadeheaolu miinimumnõudeid.

· Mikropõllumajandusettevõtjalpeavad olema põllumajandusalaneharidus või põllumajandussektoristöötamise kogemus.

· Mikropõllumajandusettevõtjalpole riiklikku maksuvõlga või see onajatatud.

· Investeeringuobjekti osas ei oletehtud taotluse rahuldamise võitoetuse maksmise otsust muudetoetusskeemide raames.

Nõutavad dokumendid:· taotlus,· äriplaan,· vajadusel muud tõendavad

dokumendid.

Allikad:1.www.pria.ee

2.www.agri.ee/MAK

Septembrist avanevad MAK 2007-2013 toetuste I teljekaks meedet:


Lähtudes Korruptsiooni-vastase seaduse paragrahvi 15lõikest 3 ja Väike-Maarjavallavolikogu 27.02.2002. aastamäärusest nr 3 “Majanduslikehuvide deklareerimine” avali-kustatakse Väike-Maarja valla-volikogu liikmete ja valla-valitsuse liikmete majanduslikehuvide deklaratsioonid Väike-Maarja Valla Infolehes.Avalikustamisele kuuluvdeklaratsioon avaldatakse ilmaisikukoodi, aadressi ja lähi-sugulaste ja –hõimlasteandmeteta ning muude tulude(palk ja lisatasud, muudtuluallikad), maksustatava tuluja dividenditulu suurust näita-mata. Vallavolikogu esimehe javallavanema majanduslikehuvide deklaratsioonid aval-datakse Riigi Teataja Lisas.

1. Ees- ja perekonnanimi. 3.Ametikoht. 4. Asutus(tööandja). 5. Ametipalga asteja ametipalk. 6. Kinnisvara. 7.Registrisse kantud autod, vee-ja õhusõidukid: sõiduki liik,mark, väljalaske aasta. 8.Aktsiad, osad ja muudväärtpaberid: emitent, liik,kogus, nimiväärtus, kogu-väärtus. 9. Pangaarved (pank jaarve liik ja nende arv). 10. Võladpankadele ja teistele eraõigus-likele isikutele, kui võla suurusületab eelmise kuue kuuametipalga või 50 000 krooni, kuiametikohal ametipalka ei maksta:võlausaldaja, võlajääk dekla-reerimise ajal. 11. Muudvaralised kohustused, millesuurus ületab kuue kuuametipalga või 50 000 krooniaastas, kui ametikohalametipalka ei maksta (liisingud,käenduslepingud, hüpoteegidjms). 12. Muud regulaarsedtulud.

VA L L AV O L I K O G ULIIKMED

AVO PART. 3. Volikogu liige.4. Väike-Maarja vallavolikogu.5. Ei ole. 6. Elamumaa Väike-Maarja vallas nr 461031;metsamaa Laekvere vallas nr171431; korter Väike-Maarjavallas nr 461031; elamumaaVäike-Maarja vallas. 7.Sõiduauto Peugeot 307 (2002).

8. OÜ Joosand, osa suurusega123 000 krooni; HansaPensionifond K3koguväärtusega 20 600 krooni jaHansa Pensionifond V-3koguväärtusega 3682 krooni. 9.Hansapank - 2 arvelduskontot,kogumispensionikonto; SEBEesti Ühispank - arvelduskonto.10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. TöötasuVäike-Maarja valla RSK ja OÜJoosand; volikogu liikme tasu.(12.04.2007).

ILME RIKKEN-GAVRONSKI.3. Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Korter,Väike-Maaja vallas. 7. Ei ole. 8.Ei ole. 9. Hansapank –arveldusarve, SEB EestiÜhispank - arveldusarve. 10. Eiole. 11. Ei ole. 12. Töötasu UÜEbavere Suurtalu; pension;volikogu liikme tasu. (25.04.2007)

INDREK KESKÜLA. 3.Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Väike-Maarja vallas,nr 3686231. 7. SõiduautodVolkswagen (1996), Ford (1994),Volkswagen (1996) ja Volvo(1995). 8. Ei ole. 9. Hansapank –arveldusarve, pensionikonto,laenukonto; SEB Eesti Ühispank– 1 arveldusarve. 10. ASHansapank 130 670 krooni. 11.Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu.(20.04.2007).

VOLDEMAR AKSEL. 3.Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Väike-Maarja vallas,nr 1190231; Elamumaa Vihulavallas, nr 456831; ½maatulundusmaast Väike-Maarja vallas, nr 199231;maatulundusmaad Väike-Maarjavallas, nr 363431 ja 798531,kinnistud on abikaasadeühisomandis. 7. Ei ole. 8. OÜAksel VA osa suurusega 123 000krooni. 9. SEB Eesti Ühispank –2 arveldusarvet; Hansapank -arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Volikogu liikme tasu.(26.04.2007).

REIN MÖLDRE. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6. ElamuVäike-Maarja vallas;maatulundusmaad Lääne-Virumaal Väike-Maarja, Rakke,

Rakvere ja Tamsalu vallas nr105031, 294131, 2171331,2711431, 3164531, 3216631,3268631, 3367931, 1074131,1343331, 3766731, 211231,1677631; korter Väike-Maarjavallas nr 4158931. 7. TraktoridMTZ-82 (1984) ja JUMZ (1980),auto GAZ-53 (1985), sõiduautoFord Escort Turnier (1997). 8.Vao Agro AS 1 aktsia 3 000krooni; OÜ Reinpaul osasuurusega 250 000 krooni. 9.Hansapank - arvelduskonto,SEB Eesti Ühispank -arvelduskonto. 10. SEB EestiÜhispank 61 513 EUR. 11. Ei ole.12. Volikogu liikme tasu; töötasuOÜ Reinpaul ja Reinpaul AgroOÜ. (24.04.2007).

AIVAR PÜVI. 3. Volikogu liige.4. Väike-Maarja vallavolikogu. 5.Ei ole. 6. Abikaasadeühisomandis olevad elamumaadVäike-Maarja vallas, nr 1462531ja 4067431. 7. SõiduautoVolkswagen Passat (1994) –abikaasade ühisvara. 8. OÜ EnarEA osa suurusega 40 000 krooni.9. SEB Eesti Ühispank -arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Volikogu liikme tasu;töötasu AS Lasila Betoon.(24.04.2007)

MALL VÕHANDU. 3.Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Väike Maarja vallas nr312626. 7. Ei ole. 8. EVPkoguväärtuses 14 980 krooni. 9.Hansapank - arvelduskonto,SEB Eesti Ühispank -arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Pension; töötasupedagoogiliselt töölt; volikoguliikme tasu. (25.04.2007).

JAANUS KULL. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Väike-Maarja vallas nr1011531. 7. Ei ole. 8. ASAntaares 2600 aktsiatkoguväärtusega 2 600 000krooni. 9. SEB Eesti Ühispank –arveldusarve; Hansapank -arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Volikogu liikme tasu;sotsiaalpension; töötasu ASAntaares. (23.04.2007).

SIRET KOTKA. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarja

vallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole.7. Ei ole. 8. SEB ÜhispangaProgressiivse Pensionifondi 837osakut koguväärtusega 13 876,80krooni. 9. SEB Eesti Ühispank –arvelduskonto, SEB EestiÜhispank ProgressiivsePensionifondi kogumis-pensionikonto. 10. SEB EestiÜhispank 16 713,22 krooni. 11.Ei ole. 12. Volikogu liikme tasu.(25.04.2007).

JAAK LÄÄNEMETS. 3.Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaad Väike-Maarja vallas nr 15131, 24631,162631, 162731, 307831, 424331,640231, 640331, 640431, 640531,798631, 826331, 1000731,1000831,1037131, 1216131, 1307331,1395831, 1779131, 1779231,2070731, 2487331, 2555231,2645131, 3408831, 3820531,4269731. 7. SõiduautoMitsubishi (2003), haagis Respo(1997). 8. AS Norma 1400 aktsiatkoguväärtusega 14 000 krooni;OÜ Avispeamees osa suurusega20 000. 9. Hansapank – 3arveldusarvet, SEB EestiÜhispank – 3 arveldusarvet. 10.Sihtasutus MES 349 988 krooni,SEB Eesti Ühispank 400 000krooni. 11. Maakinnistutehüpoteegid. 12. Volikogu liikmetasu; töötasu OÜ Avispeamees.(25.04.2007).

TANEL KALSON. 3. Volikoguaseesimees. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6. Ei ole.7. Sõiduauto Volkswagen (1994).8. Ei ole. 9. SEB Eesti Ühispank– arvelduskonto, Hansapank –arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Volikogu aseesimehetasu. (30.04.2007).

JÜRI AAVIK. 3. Volikogu liige.4. Väike-Maarja vallavolikogu. 5.Ei ole. 6. Maatulundusmaaelamuga Väike-Maarja vallas nr3824631. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9.Hansapank – arveldusarve,pensionikonto; SEB EestiÜhispank – arveldusarve; Hansapensionikonto. 10. Ei ole. 11.Maa hüpoteegiseadmise leping.12. Volikogu liikme tasu; töötasuTamrex Ohutuse OÜ ja Lääne-Viru Maavalitsus. (23.04.2007).

ENDEL LÕOMETS. 3.

Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid


Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaa elamugaVäike-Maarja vallas nr 7652; lautVäike-Maarja vallas nr 15170;maatulundusmaa Väike-Maarjavallas nr 3935431. 7. VeoautoToyota (1981), sõiduautoVolkswagen Transporter (1991).8. OÜ Äntu Farm osa suurusega111 300 krooni. 9. SEB EestiÜhispank – arveldusarve,Hansapank – arveldusarve. 10.Ei ole. 11. Ei ole. 12. Töötasu OÜÄntu Farm; volikogu liikme tasu.(23.04.2007).

VÄINO HAIBA. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaad Lääne-Virumaal Väike-Maarja, Laekvereja Rakke vallas nr 2931, 34494,34635, 33287, 38555, 23165,22029, 23314, 3304, 29767, 846,22039, 14587, 21833, 13954, 1129,29725, 35465, 4000331; 3 korteritVäike-Maarja vallas; pooleliolevelamu Väike-Maarja vallas;elumaja Väike-Maarja vallas. 7.Sõiduautod Audi A4 (2005) jaVAZ 2107 (1995); Veoauto IŽ-2715 (1980). 8. OÜ Karuvälja osasuurusega 426 800 krooni. 9. SEBEesti Ühispank – arveldusarve;Hansapank – arveldusarve. 10.Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikoguliikme tasu; töötasu OÜKaruvälja. (07.05.2007).

ENDEL MÄESEPP. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Abikaasade ühisvaranamaatulundusmaad Väike-Maarjavallas nr 1371531, 4371631,1371731, 1371831, 2927631,2955331, 2955631, 3047531,3146931; abikaasade ühisvaranaelamumaa Väike-Maarja vallas nr720631; abikaasade ühisvaranamaatulundusmaad Ida-VirumaalAvinurme vallas nr 1790808,1791408, 2427508, 2427608,2716408, 2408708, 2427108,2427308, 2428008, 3292608,3370708, 3470608; elamu Ida-Virumaal Avinurme vallas nr1791408. 7. Sõiduauto MB 2004.8. OÜ Müüriku Farmer osasuurusega 4 939 300; HansaPensionifond K2 koguväärtu-sega 31 735 krooni. 9. Hansapank

– arveldusarve, krediidiarve,pensionikonto; SEB EestiÜhispank – arveldusarve. 10.Hansapank 41 450 krooni. 11.Hüpoteek Eesti Vabariigi kasuks.12. Volikogu liikme tasu; töötasuOÜ Müüriku Farmer. (30.04.2007).

SVEN KESLER. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarja valla-volikogu. 5. Ei ole. 6. Abikaasadeühisomandis olev elamu Väike-Maarja vallas. 7. Sõiduauto AudiS6 (1995). 8. OÜ Määri Mõis osasuurusega 10 000 krooni. 9.Hansapank – arvelduskonto,krediidikonto; SEB EestiÜhispank - arvelduskonto. 10. Eiole. 11. AS Hansaliising. 12.Volikogu liikme tasu. (01.05.2007).

TEET PAJU. 3. Volikogu liige.4. Väike-Maarja vallavolikogu. 5.Ei ole. 6. Elamumaa Väike-Maarjavallas nr 1951431; maa-tulundusmaa Valgamaal Paluperavallas nr 2002240. 7. Kaubik FordTransit (1992). 8. OÜ SinewaGrupp osa suurusega 49 000krooni; OÜ EstGrupp osasuurusega 13 400 krooni. 9.Hansapank – arveldusarve; SEBEesti Ühispank – krediit; SampoPank - krediit. 10. Sampo Pank900 000 krooni kaasomandis. 11.Sampo liising. 12. Volikogu liikmetasu; töötasu Lääne-VirumaaK e s k k o n n a t e e n i s t u s e s t .(30.04.2007).

HILLAR KASU. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarja valla-volikogu. 5. Ei ole. 6. ElamumaaVäike-Maarja vallas nr 4535. 7.Sõiduauto Opel Astra (1993) 8.Ei ole. 9. Hansapank –arveldusarve. 10. Ei ole. 11.Autoliising. 12. Töötasu SimunaSpordihoone; töötasu Simunakoolist; volikogu liikme tasu.(30.04.2007).

RAIMO BEILMANN. 3.Volikogu liige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaad Väike-Maarjavallas nr 3935531, 3572831,363631, 4165831, 3714231,3814131; elamumaa Keila linnasnr 5295202. 7. Sõiduautod: OpelSuper 6 (1939), MB 240 (1981),MB-8 350 (1993); veoautodKamaz 5320 (1984) ja IFA 50(1988). 8. Ei ole. 9. SEB EestiÜhispank – arveldusarve. 10. Eiole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme

tasu. (30.04.2007).

JAAK AADER. 3. Volikoguliige. 4. Väike-Maarjavallavolikogu. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaad Väike-Maarjavallas nr 1906131, 2322731,3200431, 3364331, 3729831,3975831, 3979131, 3999531,3887131, 52731; Laut Väike-Maarja vallas; korter Väike-Maarja vallas. 7. Sõiduautod:VAZ-21011 (1975), Opel Omega(1987). 8. OÜ Vao Ader osasuurusega 40 000 krooni;Tulundusühistu E-Piim osaksuurusega 10 000 krooni. 9. SEBEesti Ühispank – 2arveldusarvet; Hansapank -arveldusarve. 10. Ei ole. 11. EestiVabariik põllumajandusmaadehüpoteek. 12. Tulu ette-võtlusest; volikogu liikme tasu.(28.04.2007).

VA L L A VA L I T S U S ELIIKMED:

LI-ANN LEHTMETS. 3.Vallavalitsuse liige. 4. Väike-Maarja vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Jõgeva linnas nr 6364;50% elamust ja elamumaastLääne-Virumaal Väike-Maarjavallas nr 445631. 7. Ei ole. 8. Eiole. 8. Ei ole. 9. Hansapank -arveldusarve. 10. Ei ole. 11. Eiole. 12. Vallavalitsuse liikmehüvitis; pension. (14.04.2007).

HELMUT HIIETAMM. 3.Vallavalitsuse liige. 4. Väike-Maarja vallavalitsus. 5. Ei ole. 6.Elamu Väike-Maarja vallas nr565231; pooleliolev ehitis Väike-Maarja vallas nr 2645331. 7.Volvo S-40 (1998), Audi 100(1985), Chevrolet Lumina (1994).8. Ei ole. 9. Hansapank –arveldusarve ja krediidiarve;Sampo Pank – arveldusarve jakrediidiarve. 10. Eluasemelaen 5560 EUR. 11. Ei ole. 12. TöötasuIda-Eesti Päästekeskus; valla-valitsuse liikme hüvitis.(23.04.2007).

AIVAR VINK. 3. Vallavalitsuseliige. 4. Väike-Maarja valla-valitsus. 5. Ei ole. 6. Maa-tulundusmaa Väike-Maarja vallasnr 1292031. 7. Sõiduauto FordScorpio (1995); sõiduauto FordGalaxy (2004). 8. HansapensionK3 3598 osakut koguväärtusega

59 328,47 krooni. 9. Hansapank- arveldusarve. 10. ASHansapank 17 267 EUR. 11. Eiole. 12. TöötasuS i s e k a i t s e a k a d e e m i a ;vallavalitsuse liikme hüvitis.(23.04.2007).

GENNADI LUHA. 3.Vallavalitsuse liige. 4. Väike-Maarja vallavalitsus. 5. Ei ole.6. Elamumaa Väike-Maarjavallas nr 1618931; osa elamustTallinnas nr 15158901;metsamaad Väike-Maarja vallasnr 3211431 ja 3504631. 7.Sõiduautod VAZ-2105 (1982) jaFord Focus (2000). 8. ASPandivere Ehitus 1000 aktsiatkoguväärtuses 100 000. 9.Hansapank – 2 arveldusarvet;EÜP - arveldusarve. 10. Ei ole.11. Ei ole. 12. Vallavalituseliikme hüvitis; töötasu ASPandivere Ehitus. (30.04.2007).

MATI MERE. 3. Vallavalitsuseliige. 4. Väike-Maarja valla-valitsus. 5. Ei ole. 6.Maatulundusmaa Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas nr20270. 7. Sõiduauto ToyotaCorolla (1987). 8. OÜ PandivereKartulikasvatus osa suurusega25 000 krooni. 9. SEB EestiÜhispank – arveldusarve,kogumispensionikonto javäärtpaberi konto 10. SEB EestiÜhispank 850 000 krooni. 11. Eiole. 12. Vallavalitsuse liikmehüvitis; töötasu OÜ PandivereKartulikasvatus; ettevõtlusestsaadav tulu. (30.04.2007).

LIA KIVASTE. 3. Valla-valitsuse liige. 4. Väike-MaarjaVallavalitsus. 5. Ei ole. 6.Elamumaa Väike-Maarja vallasnr 2531; elamumaa ja ärimaaVäike-Maarja vallas; ½ elamu-maast Väike-Maarja vallas nr3910331. 7. ½ sõiduauto Volvo(1987). 8. OÜ Liaan osasuurusega 327 000 krooni; SEBEesti Ühispank pensioniosakud.9. SEB Eesti Ühispankarveldusarve, EVP arve;Hansapank krediidiarve,arveldusarve. 10. Ei ole. 11.Pangalaenu käendusleping;liisingu käendusleping. 12.Töötasu OÜ Liaan;vallavalitsuse liikme hüvitis.(30.04.2007).

Algus lk 6


VMPSi veergTervitusi põllupidajatelt! Oleme

jälle tagasi teie meelt lahutamas!Vahepealne aeg möödus sünd-mustetihedalt - reisid, laadad,ekskursioonid. Oli vihma, olipäikest. Järgneb lühiülevaademeie tegemistest.

Suvelõpp maasikapeenralIgal suvel on maasikasaak erinev.

Tänavune marjasaak oli rahuldav.Enamasti saadi värsketestmarjadest isu täis süüa.

Aedmaasikaid saab kiiresti jalihtsalt paljundada, seepärast eipeaks maasikakasvatamine suuriraskusi valmistama. Esimese saagiannab maasikas järgmisel aastalpärast istutamist. Juuli lõpul-augusti algul istutatud taimedestsaab juba järgmisel aastaltäissaagi. Tütartaimi võib võttaainult noortelt kaheaastastelttaimedelt.

Kohe pärast saagikoristusteemaldada taimedelt võsundid.Võsundeid ei tohi rebida, sest seevigastab taimi. Lõigata tuleb kavanad seenhaigustest kahjus-tatud lehed. Suve teisel poolelintensiivistub lehtede ja võsunditekasv ning taimedele tekivad uuedõiealged. Sel juhul anda taimedelemõnd segaväetist (u 30 g 1 m2 ).Koduaias võib kasutada puu-tuhka. Liiga väikese või valel ajalantud väetisekoguse tõttu võivadtaimed kiratseda. Pahatihtikiputakse maasikaid üle väetamaega arvestata mullaviljakusega.Kui muld on rammus, võib jättataimed väetamata või andakaalium-ja fosforväetisi. Vägaoluline on õigeaegne taimekaitse.Suve teisel poolel levivad maasikalaikpõletik, punalaiksus jajahukaste. Pärast marjade koris-tamist on soovitav pritsidavastavalt haigusele. Maasika-taimi võib istutada juulist oktoobrialguseni. Kevadel on suuremalepinnale maasikaid istutada õigemsel juhul kui sügis oli vihmane jakuiv. Aedmaasikaid võib ühelkohal kasvatada neli kuni viisaastat. Uue maasikamaa rajamiseljälgida, et maa oleks umb-rohuvaba. Mulla suhtes onmaasikas vähenõudlik. Head saakiannab maasikataim, mis onistutatud keskmise raskusegahuumuserikkale saviliivaseguselemullale. Istutatud maasikataime

südame-pung peab jääma pärastkastmist ja multsimist õigelesügavusele ja olema nähtav. Kuitaimed on noored, kobestadamullakoorikut pärast vihma jarohida. Istutatud maasikataimituleb kahe nädala pärast väetadamineraalväetisega. Hiljem võiberiväetist anda ka teist korda jalisada sellele fosfor-ja kaalium-väetisi. Selline väetamine tõstabtaimede talvekindlust.

Kuningannakook5 dl keefiri5 dl suhkrut8 dl jahu1 tl soodat200 g võid2 tl vanillisuhkrut½ tl soolaPeale 10 dl marjasegu3 spl suhkrut1 ½ spl kartulijahu

· Sega keefir, suhkru, jahu-soodasegu, sulatatud või, vanillisuhkurja sool.

· Kalla taigen küpsetuspaberigakaetud ahjupannile.

· Sega marjad, suhkur jakartulijahu ja kalla taignale.

· Küpseta 2000 20-25 minutit.

Õhtutunnid kodukohaümbruses

5. juuli õhtul võtsid põllumehedkätte ja läksid ekskursioonile„Õhtutunnid kodukoha ümbru-ses“.

Alustasime ekskursiooni Kiltsimõisaansambli külastusega. Seeasub Kiltsi alevikuga külgnevasLiivakülas. Saime palju huvitavatteavet Kiltsi lossi ajaloo jatänapäeva, Krusensternide pere-konna, Krusensrni-nimelise MTÜmitmekülgse tegevuse ja Kiltsikooli kohta.

Edasi liikusime Liidurilubjapõletusahjusid vaatama.Tulevikus on plaanis puhastadaahjude ümbrus sodist ja võsast,paigaldada suunaviidad ja pingidkülastajatele. Ringsõit lõppes 14.sajandi teisel poolel rajatud ja 1986.aastal restaureeritud Vao torn-linnuses.

Õhtu lõppes ühise söömaajaga,mille ajal Eino Tomberg jutustaslühidalt Vao küla ja mõisa ajaloost.Vaatamata Vao kohanime hilisele

mainimisele kirjalikes allikates, võibsiiski arvata, et enne mõisatekkimist olid külad juba olemas.Eelkõige jõe ja allikate olemasolutõi Põltsamaa jõe lähtekohtainimese, kes siia elama jäi.

Lääne-Virumaa MaanaisteLiidu õppereis „Tegusad naised“

Õppereisil “Tegusad naised”käisime 24. juulil. Meie eesmärgiksoli tutvuda Järvamaa seltsi-tegevusega. Ekskursiooni giidiksoli Aime Kallandi. Kui buss Väike-Maarjasse jõudis, oli suurem osaistekohtadest juba hõivatud -viimastele jäid viimased kohad.Alustasime Metsla küla 100-aastase Jürimardi taluga, kuspakuti kodukootud lihaleiba japiima. Külastasime Karinuklaasikoda, kust nii mõnigi leidiskauni klaasist kingi. Seliküla-Jalgsema küla seltsimajas ootasidmeid sealsed naised kohvilauaga.Jalgsemal külastasime kaAnsomardi talu, mis oli admiralJohan ja kirjanik Päero AugustPitka lapsepõlvekodu. Pärastlõunasööki Türil külastasime Resanukuateljeed, kus saime ka isevärvidega kätt proovida.Turuplatsiäärses käsitööpoesimetlesime taimedega värvitudvillase lõnga tooteid. Edasiliikusime kaunimasse aeda.Perenaine jagas iluaiandusealastnõu. Õhtu lõppes Sargveremõisas. Sealne maakultuuriedendamise selts ühendab mitmevalla lõbusaid ja vahvaid inimesi,kellele meeldib tantsida, näite-mängu teha ja vahel lihtsaltmõnusalt aega veeta. Selts ontegutsenud alates 1997. aastalõpust. Mõisa ruumides tegutsebküla raamatukogu ja avalikInternetipunkt. Pakutakse giidigaekskursioone ja legendide põhjallavastatud retki härrastemajas jamõisapargis. Mõisa ruume onvõimalik rentida koolituste võimuude ürituste korraldamiseks.Soovitame soojalt külastada janautida VÄGA HEAD kohvi!Tänusõnad kuuluvad SaleTalvistele, Sargvere maakultuuriedendamise seltsi kodu-uurijale,kes teeb giiditööd ja muudablegendid elavaks. Keda Sargvererohkem huvitab, lugegu SaleTalviste raamatut „Muistseteaegade lood Sargverest“.

Reisil “Tegusad naised” käisimetänu kohaliku omaalgatuseprogrammi toetusele.

Saaremaa reis 27.-28. juuli27. juuli hommikul ootas Virtsu

sadamas praami neli autot Väike-

Maarjast. Kuressaares kohtu-simegiid Pauliga, kes esmapilgul jättiskahtlase mulje. Hiljem selgus, et taon olnud kolmkümmend aastatmeremees. Koolis õpitud ajalugumuutus tundmatuseni, kui olimekuulanud Pauli-poolset seletust.

Esimesena külastasime Kures-saare linnust, mis rajati arvatavasti13. sajandi teisel poolel. Linnuskuulus Saare-Lääne piiskopile jaoli tema Saaremaa valdustekeskus. 1968-1985 tehti põhjalikrestau-reerimine ja nüüd on linnusSaaremaa koduloomuuseumikasutuses. Lossihoovis jäi silmaharilik pöök oma ilmatu suureümbermõõduga.

Tutvusime ka Tehumardilahinguväljaga, kus toimus IImaailmasõja ajal Vene ja Saksasõdurite ohvriterohke öölahing.Sõrve sääre majaka juureskastsime varbad vette. Stebelikomandopunkt kujutab endastNõukogude armee maa-alustkaitserajatist, mille tipuks onveskikujuline vaatlustorm.Ohessaare rannas köitsid meietähelepanu kividest laotudtornikesed.

Enne ööbimispaika minekuttegime uuesti Kuressaarespeatuse. Leidsime ka tradit-sioonilist käsitööd. Meie naistepoolt kootud põrandavaibad onparema kvaliteediga kui sealsed.Kude on nimelt kõvemini kokkulöödud. Naised, meil pole millegipärast vaja häbeneda! Õhtusöögiajaks olid ööbimiskoha perenaiselkartulid juba pehmeks keedetud.Kõrvale pakuti suitsulesta jakoduõlut. Reisiväsimus ja –mustus said maha pestud saaresaunas koos vihtlemisega.

Pärast hommikukohvi pakki-simetelgi ja võtsime suuna Saaremaakruiisisadamasse Ninasepoolsaarel Küdema lahes.Meenutamaks sealviibimist,korjasime mälestuseks meteoriidi-kildudega kive. Mõisaküla teeääres tervitas meid rööpaid ootavtramm. Saaremaal olles ei saa üleega ümber Kaali meteoriidi-kraatrist, mille põhjast vaatas väikeveesilm. Orissaares tegimepuhkepeatuse. Järgnevalt olipõnev vaatamisväärsus 14.sajandist pärit Maasi ordulinnus,millel olid kolme meetri paksusedseinad, ümber vesitakistus jakaitsetornid. Sõites üle Väikeseväina tammi, mis on ehitatud 1894-1896, jäi silma hulgaliselt luikesid.Kui juba Saaremaal olime,külastasime ka Koguva küla.Suveniiripoes äratasid tähelepanumeened, mis olid tehtud munakivikülge kinnitatud masinaosadest,lambanaharibadest kootud vaibad,


Õigus ravimihüvitisele jatäiendavale ravimi-hüvitisele

Kui inimese kulutused soodus-ravimitele on üle 6000 krooni aastas,on tal õigus saada täiendavatravimihüvitist.

Täiendavat ravimihüvitistarvutatakse ainult soodusravimiteostmisel. Hüvitist saavad inimesed,kellel on ravikindlustus. Hüvita-takse soodusravimite nimekirjakantud ravimid vahemikus 6000kuni 20 000 krooni. Maksimaalnetäiendav hüvitis inimesele aastasvõib ulatuda 9500 kroonini.

Täiendavat ravimihüvitist ei saakäsimüügiravimeid ja soodustusetaretseptiravimeid ostes.

Täiendav ravimihüvitis korvabravimitele tehtavaid kulutusieelkõige neil:

· kelle ravimid on kallid;· kes põevad kroonilisi haigusi ja

peavad seetõttu võtma ravimeidpika aja jooksul;

· kes peavad kasutama mitmeiderinevaid ravimeid koos.

Täiendava ravimihüvitisearvutamisel ei võeta arvessehaigekassa poolt juba eelnevaltapteegile tasutud summasid, samutiretsepti omaosaluse määra (üheretsepti kohta on see 20 krooni või

50 krooni, mis tuleb tasuda inimeselendal) ning summasid, mis ületavadravimite piirhinda või hinna-kokkuleppes märgitud hinda.

Täiendava hüvitise taotle-misekstuleb haigekassale esitada avaldus.Avalduse peab tegema kindlustatudinimene või tema seaduslik esindajaning seda võib teha igal ajal -soodusravimite ostmisel makstudsummade üle peab arvet haigekassaning täiendavaid tõendeid esitama eipea. Haigekassa kontrollib kulutusining kui inimesel on õigus hüvitisele,makstakse see talle välja.

Avaldust võib esitada:·kodanikuportaali (http://x-

tee.riik.ee/portaal/) kaudu,·saata avaldus posti teel

klienditeenindusbüroosse,·tuua avaldus klienditeenindus-

büroosse,·saata avaldus digitaalselt

allkirjastatuna klienditeenindus-büroosse e-posti teel.

Alates 1. septembrist 2006hüvitatakse osaliselt ka kehaväliseviljastamise (IVF) ravimikulud,selleks tuleb täita eraldi avaldus.Lisainfo http://www.haigekassa.ee/kindlustatule/ivf/.

Täiendavat ravimihüvitistmakstakse välja kord kvartalis.

Näiteks juulis maksis Haigekassatäiendavat ravimihüvitist 509

inimesele enam kui 1,274 miljonitkrooni.

2006. aasta samal perioodil tasushaigekassa täiendavat ravimihüvitist362 inimesele kogusummas 894 197krooni.

Lisainfot täiendavastravimihüvitisest: http://

w w w . h a i g e k a s s a . e e /kindlustatule/ravim/.

Hambaravi hüvitis Õigus hambaravihüvitisele

on vähemalt 19-aastasel kindlus-tatul. Üle 63-aastastel ningvanaduspensionäridel on võimaliktaotleda lisaks hambaproteesidehüvitist.

Üle 63-aastastele ningvanaduspensionäridele hüvitabhaigekassa 4000 krooni hamba-proteeside maksumusest korrakolme aasta jooksul. Pensionäridele,kes saavad pensioni soodus-tingimustel, hüvitist ei maksta jaõigus hüvitisele tekib 63-aastasekssaamisel. Juhul, kui kindlustatu saabproteesid odavamalt kui 4000krooni, võib ta ülejäänud summa eestteha kolme aasta jooksul erinevaid

proteesimis- ja parandustöid. Hüvitist taotleval inimesel peab

hambaraviteenuse osutamise hetkelolema kehtiv ravikindlustus,hambaarsti juurde võib minnaükskõik millises Eesti piirkonnas.

Hambaraviteenuse hüvitistsaab taotleda ka tagantjärelekuni kolme aasta jooksul.

Hambaravihüvitise suurus selaastal:

·vähemalt 19-aastasele 300 krooni,·rasedale ning alla aastase lapsega

emale 450 krooni,·suurenenud hambaraviteenuse

vajadusega inimesele (nt näokoljuluude traumade kirurgiline ravi)450 krooni aastas.

Kui kindlustatul tekib kalendri-aasta jooksul õigus erinevatelehüvitistele (näiteks rase-dad, vähemalt 19-aastased), on talõigus taotleda talle soodsamathüvitist ühe aasta eest.

Hambaraviteenuse hüvitisetaotlemise avaldused tuleb saataposti teel või tuua ise haigekassaklienditeenindusbüroosse.

Lisateave: http://w w w . h a i g e k a s s a . e e /kindlustatule/hambaravi/.

Sotsiaalministeeriumi info

klaasikunsti näitus. Vaatasime ülesinna Tallinnast transporditudJuhan Smuuli kolme meetrise kujuja Tooma talu tuuliku. Kunagi olisamas paigas olnud muistnematmispaik. Tuulikud on olnudsajandeid siinse maastikupildilahutamatu koostisosa. Ennepraamile minekut viskasime pilgupeale ka Pädaste mõisale, mis onkõige mereäärsem mõis Saaremaakonnas. See pärineb 15.sajandist. Koju tulime kellakaheksase Koguva praamiga.Selleks ajaks oli meil läbitud üle 700kilomeetri.

Ekskursioonilt jäid silma headteed, korras majapidamised,saarlaste leidlikkus - kiviaiad, millepeale olid laotud puud riita.Põllumajandusega tegeletaksevähe - nägime üht sigalat, paarilehmakarja ja hulga harimistvajavaid põlde, lambaid ja kitsi olivähe näha, teedel liikus hulgaliseltŽigulisid. Suured tänud organi-seerijale Atsile ja giidile ningvastuvõtjaile Paul ja MaajaKupitsale.

Käsitööpäeval Tudus5. augustil olime kutsutud

Tudusse seitsmendat korda

toimuvale käsitööpäevale, mistoimus Nirgi talu õuel. Igal korralon üritusel olnud oma nimi,seekord „Vanast uus“. Päev algastraditsioonilise küünla süüta-misega. Tava sai alguse seltsi lipusisseõnnistamisel. Avasõnadlausus Helve Ploom. Silmailupakkusid lapitehnika valdajad IlmeSein Väike-Maarjast ja huviseltsElujoon. Viimane tegutsebRakveres, õpetades ka teisteleklaasi-, portselani- ja siidimaali.Nahatöödega oli platsis Elvi Karu.�nitti sai võtta kaltsuvaipadest jann vanastuus patjadest. IrinaTarassov Kiltsist paistis silmaomapäraste pärliehetega. ArneKuslapi kivipildi oleksin kojugitoonud. Lisaks käsitööle pakutikoduõlut ja -kooki, kohalikudprouad seadsid murul tantsu-sammud ritta ja lauluga pakkusseltsi soliidses eas härrasmees.

Jutule sain mett müüva tädiTiiaga Sirtsu soo äärest. Ta tulimõni aeg tagasi pealinnast haigenametsade keskele rahu ja vaikustotsima ning avastas Virumaaloodusest hingerahu ja leidis elueesmärgi. Ta aitab taimedegaennast ja teisi. Tädi Tiia pani meilekõigile südamele, et korjaksimeravimtaimi!!! Elu on õpetanud teda

taimedest abi saama, inimesed agaei oska ega viitsi ennast aidata.Looduses on kõik olemas, midainimene vajab, tuleb kodu ümberlahtiste silmadega vaadata.Taimed, mida on kodu ümbruseskõige rohkem, on teie haigusteletarvilikud. Nüüd mõned Tiianõuanded:

* vereringehäired - põdra-kanepiõite ja lehtede tee;

* kastaniõied ja viin - lasta seistaseni, kuni vedelik on konjaki värvi,siis määrida liigeseid, täpne retsepton juulikuu „Tervendajas“.

* Mesilaselangetis. Kevadeltarude puhastamise ajal korjatakokku surnud puhtad mesilased.Kuivatada kiirelt, purustadaveskis ja panna üks supilusikatäissegu klaasi viina sisse. Lasta seistakaks-kolm nädalat, filtreerida paarkorda ja võtta kõrge vererõhupuhul enne sööki ja madalavererõhu puhul pärast sööki 15-20 tilka. Reguleerib vererõhku,puhastab kolesteroolist. Vanuritelparandab mälu, leevendab reuma-ja liigesevalude puhul.

* Astelpajuõli. Astelpaju marjadpressida mahlaks, mida säilitadasügavkülmas. Kestad kuivatada japanna oliiviõlisse seisma. Lastaseista kuu aega. Aitab väliselt

põletike, nahahaiguste jasisemiselt – maksa- ja maohädadepuhul.

Tädi Tiia põhitees: “Kaup peabennast ise reklaamima.” Peale sellesaab Tiialt head mett. Nõu võibküsida telefonil 506 1589.

Oksjonil müüdi maha ka 400krooni maksev villane pleed, mismeeldis kõigile. Osalejatele jagatitänukirju. Sel päeval avati ka Tudumetskonna tööd kajastavmuuseumituba, mida tasubkülastada. Kohtumiseni järgmiselaastal uuel käsitööpäeval!!

Ruth RAIDLO

Sõit, sõit, sõit, sõit läbi salu,kullerkupp läeb paljajalu.Vaatab kask ja vaatab haab:kuidas see küll koju saab.Nutulill lööb kõrval takti,ilmas kõik käib viimaks katki,kulub maisest ainult king,kuldset igatseb siis hing.

Palju õnne!!!Andres Tomingas 11.09


Võivere, Kurtna, Nadalama ja Kärsa külakogukonnad palusid tulla21.juulil Kurtna koolimaja õuele, kus sai alguse I külapäev ningsamas tähistati ka Kurtna kooli 220. aastapäeva. Iidsete puude varjusasuvasse vanasse koolimajja oli üles seatud fotonäitus, mis andistulnuile palju uudistamisainet. Keegi näitusekülastajatest paigutasallakirjutanugi ühe klassikomplekti sekka, tegelikkuses see nii siiskipole. Aga põnev oli sellegipoolest süveneda vanadesse fotodesse,millest üks andis aimu sellegi kohta, kas vanadel aegadel ikka oliigal kooliealisel võimalus kingi kanda.

Sõnavõtjaist oli sisukas ettekanne koolijuhil Jüri Kalvetil, kes pidasametit aastail 1959-1968. Tema ulatuslikust hariduselu ülevaatestsaab lähiajal lugeda valla infolehest.

Koolilõpetanute pildistamine võttis küll aega, kuid sama ajakasutasid edukalt ära külade esindajad, istutamaks oma küla puid –lõhislehist kaske, halli nulgu, suurelehelist pärna ja kastanit.Koolipuuna pandi kasvama tammepuu. Järge ootasbussiootepaviljoni avamine. Puudegrupp ja bussiootekoht sobitusidümbrusse suurepäraselt.

Rahvas siirdus perekond Liivaku talu maadele, mis on vägaulatuslik, hästi hooldatud ning läbimõeldult detailidega rikastatud.Seal on allikad, mis toidavad Kärsa jõe algust, saareke, kuhu võimalikeralduda, kopra teritatud puud, tulease, püstkoda ja pesemispaik.Ja mis kõige olulisem – varjupakkuv ehitis kehakinnitamiseks,jutuvestmiseks, ühesõnaga koosviibimisteks. Katusealune on niisuur, et mahutab kogu külarahva ja ruumi jääb ülegi. Kogu paikkondkasutab kompleksi suuremateks kogunemisteks. Selgi korral oli siinvõimalus einestada, meenutada ja lihtsalt suhelda. Enne simmanitja ansamblilugude nautimist võis osa saada käsitöönäitusest MattiPreemi talus.

4. augustil esitleti Kiltsi lossis 2003. ja 2006. aastal toimunudrahvusvaheliste ajalookonverentside “Admiral Adam Johann vonKrusenstern ja tema aeg” ettekannete kogumikku.

Nimetatud konverentsidel oli rohke osavõtjaskond, teiste seasKrusensternide perekonnaliikmed Saksamaalt, Rootsist, USAst,Venemaalt, Ukrainast. Konverentsid pälvisid meediatähelepanu niikodu- kui välismaal, ettekanded olid huvitavad ning silmaringiavardavad. Paljude osavõtjate sooviks oli näha ettekandeid katrükituna.

Trükisesse on koondatud kümme ettekannet üheksalt autorilt:1.Alla Belenkova. Adam Johann von Krusensterni pojad2.Urmas Dresen. Adam Johann von Krusensterni ümbermaailmareis3.Aleksei Krusenstern. Krusensterni mereväelisest haridusest4.Ott Kurs. A. J. von Krusensterni suhtumisest põlisrahvastesse5.Heino Mardiste. Adam Johann von Krusenstern kui kartograaf6.Tiiu Oja. Perekond von Krusensterni dokumentaalne pärand

arhiivides7.Helene von Schilling. Karl Ernst von Baeri kiri Krusensternile8.L. M. Sverdlov. Krusensterni ja Rezanovi konflikt

ümbermaailmareisi ajal9.Erki Tammiksaar. Adam Johann von Krusenstern teadlasena10.Erki Tammiksaar. Krusenstern, Bellingshausen ja Antarktise

avastamine

Kogumikus on ülevaade ka Adam Johann von Krusensterninimelise MTÜ moodustumisest ja olulisematest tegevustest aastate

lõikes.Kogumiku peakoostaja on A. J. von Krusensterni nimelise MTÜ

esimees Lembit Keerus. Trükise üllitamine sai võimalikuks tänuKrusensterni-nimelise MTÜ, kultuuriministeeriumi mõisakoolideriikliku programmi, Lääne-Virumaa kohaliku omaalgatuse programmija vallavalitsuse toetusele.

Aitäh kõigile, kes olid abiks siitkandi suurmehega seonduvamaterjali talletamisel!

Huvilistel on ettekannete kogumikku võimalik osta Kiltsi mõisast,trükise hind on 40 krooni.

Ilve TOBRELUTS

Kiltsi lossis esitletiajalookonverentsideettekannete kogumikku

Ärkame, külad!

Niisugune oli üks meenutuste, aga ka tulevikku vaatamiste päev.Igal juhul hariv ja õpetlik ning mõnusalt lõõgastav neile, kes tulid jaosalesid. Kindlasti nõudis külapäev korraldajailt pingutust. Paljutänu külavanem Ene Preemile ja tema meeskonnale. Tänu toetajatelegi– kohaliku omaalgatuse programm, OÜ Sepatalu, Väike-Maarjavallavalitsus, Hans Kruusamägi ning teised kohalikud ettevõtjad jaüksikisikud, kes andsid oma panuse päeva parimaks kordaminekuks.

Head inimesed, kes te olite selles päevas, teiega oli hea olla. Tänu!

Olga METS,valla haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Osake väga kaunist külaplatsist.


Tegelikult minu jaoks tähendabsõna laager telki, lõket,omapüütud kala küpsetamist,öist valvamist jne. Ma ei tea,kuidas on tüdrukutega, aga kõikpoisid vajavad taolist lõkke-romantikat, et teha ise küttepuid,püstitada ajutine onn, olla „meesmetsas”. Vahest on hea, etnõukogudeajal seda jagus.

Tänavune Väike-Maarjalastelaager oli hoopis midagimuud. See tähendas temaatilisipäevi, päevi professionaalsetepedagoogidega erinevatel aja-hetkedel.

Kutsutud olid lapsed neljan-dast kaheksanda eluaastani. Elunäitas, et lapsi tuli kolmandastkümnenda eluaastani. Loomu-likult kedagi ära ei aetud egakõrvale tõrjutud.

Miks just nii?Kui möödunud suvel ei

töötanud lasteaed ja väikelastel

puudus tegevus, tekkis allakirju-tanul ja Olga Metsal idee tehamidagi kesksuvisel ajal kapisematele. Mõttele pani raha-liselt õla alla haridus- ja teadus-ministeerium.

Kahe nädala jooksul saidlapsed (pisimal päeval oli seitse,suurimal kolmteist last) osaledajärgmistel üritustel:

· spordipäevad (matkad,mängud võimlas, rahvamajasaalis, spordiplatsil), õpetajadGaide Ilves ja Egne Liivalaid(Väike-Maarja gümnaasium);

· kunstipäevad, õpetajad LiinaHilda Ilves ja Kristi Viltrop(kunstide kool Athena, Rakvere/Kadrina);

· muusikapäevad, õpetaja MaiAinsalu (Tabasalu muusikakool,direktori asetäitja õppealal);

· käsitööpäevad, õpetaja

Karmen Pent (Kiltsi);· muinasjutupäevad, õpetaja

Malle Truu (Tapa gümnaasium);Lastel oli võimalus joonistada,

mängida, teha savikujusid,keesid, paberist losse ja majumeisterdada muinasjutu tegelasi,etendada muinasjutte.

Pildile on laagri viimaseltööpäeval jäänud lapsed(vasakult paremale): Richard

Erich, Alice Veedla, Liisa Siirak,Johanna Kuddi, Killu-Marie Kell,Ats Jürgen Markus Kell, JanarKirss ja Eikki Eikman.

Ilusat suve, lapsed!

Ville-Markus KELL,Väike-Maarja valla rahvamaja

direktor

Lastest ja laagrist ja lastelaagrist

KULTUURIKALENDER1. septembrilKoolialguse DISKO Väike-Maarja rahvamajas. Algus kell 21.00,DJ Davey & Fooza, sissepääs 40 krooni.29. septembrilVäike-Maarja Noorte Päev Väike-Maarja rahvamajas.Võistlused ja auhinnad, tuntud ja kuulsad külalised, üllatusesineja.Jälgige reklaami!

Eduard Harmants

Kuis Te arvate küll siis,kui aastaid saab Sul

seitsekümmend viis?

Ma vaikset koputust siiskuulen,

kui uksest sisenemas Luule!

Ka lülitan ma kinni oma pilli,sest Luulel sületäis on lilli!

Ning ümbrik õnnitlustegaja kõik mis seoses sellega!

Suur tänu vallale, et meidmeeles peate,

ja ka külastate!

Aga Luulele ma ei esitanudküsimusi,

vaid kõigi vanurite nimelandsin talle põsemusi!

Jälle IVV! Tuletame meelde, et lühend

IVV tähendab InternationalenVolkssport Verband, eesti keelesRahvusvaheline Rahvaspordiliit,mis loodi 1968. aastal Austria,Saksamaa, Šveitsi ja Lichtens-teini käijate poolt, et ühendadaliikumishuvilisi käijaid, ujujaid,jalgrattureid, suusatajaid ilmavõistlusmomendi ja ajavõtuta.

Kaks aastat tagasi kirjutasinsamas lehes Tšehhi olüm-piaadist, millest võttis osa seitseväikemaarjalast. Kahju, ettänavusel 10. IVV olümpiaadilosales meie vallast ainult neliosavõtjat. Kuigi on teada, etVäike-Maarjas on heade radadeolemasolu tõttu hulgaliselt niinooremaid kui ka vanemaidkõnniharrastajaid (s.h kakepikõndijaid), jõudsid needkineli Otepääle Tamsalu

Tervisekäijate Seltsingu kaudu.Osalesid Helle Ling (läbis kamaratoni 42 km raja!!!), MareSoovik, Ivar Lass ja allakirjutanu.

Rongkäigus liikusid 36 maaesindajad oma lippudega, kokkuüle 3000 osavõtja kogumaakeralt, suurem osaEuroopast. Ega siis jaapanlasedkuhugi jäänud! Nemad head asjajuba maha ei maga. Kohal olid kaAustraalia eestlased. Karksi-Nuia pensionärid aga panid omajuulikuu pensionitõusu olüm-piapassi muretsemiseks, et tehakaasa pidulik avarongkäikTehvandile ja pärastine öömatkPühajärvele koos 3000kohaletulnuga.

Jääb ainult loota, et Väike-Maarja tervisekäijad ka urustvälja tulevad ja hakkavad rahakoguma 2009. aasta maisJaapanis toimuvaks 11. IVVolümpiaadiks. Olümpiaadilippviidi juba sinna!

Seni aga võib sarja “Käimekoos” võimalusi kasutadesmatkata igal laupäeval Eestimaakaunites kohtades. Jõudu!

Ene-Riina RUUBEL, muuseumijuhataja kt

Ivar Lass ja Mare Soovik täitsidkõndimiste vahelise aja väganutikalt ristsõnade lahenda-misega

75!


HARJUTA TERVISEKS!punktiseis 10.08.2007 seisuga.Aasta algusest peale on osalenud 422

inimest 2098 korraga. Tuletan meelde, etjärgmise aasta algul toimub osavõtjate vahelsuur loosimine, kus on üks suur rahalineauhind ja palju väiksemaid rahalisi auhindu.

1.Aino Saaremäel (216 osaluskorda /21boonuspunkti)2.Liili Heinla (188/18)3.Sirje Fimberg (95/9)4.Viivi Lõhmus (Ebavere, 94/9)5.Õie Altermann (AS Plokk, 81/8)6.Erki Tomson (Ebavere, 71/7)7.Signe Liblikmann (61/6)8.Elo Võhandu (gümnaasium, 58/5)9.Agur Vaab (51/5)10.Kristin Basmanova (gümnaasium 42/4)11.Andrus Soidla (OÜ Krindeko, 39/3)12.Alis Langemets (gümnaasium, 37/3)13.Aivar Krikmann (Suur Talu, 36/3)14.Tanel Laumets (30/3)15.Sirle Aosaar (õppekeskus, 28/2)16.Marek Suits (27/2)17.Airi Einsalu (Maarjalill, 26/2)18.Maarja Kukk (gümnaasium, 26/2)19.Konrad Schmidt (25/2)20.Andres Aksel (OÜ Aksel VA, 24/2)21.Rita Õiglane (Aavere, 22/2)22.Ingrid Arula (lasteaed, 22/2)23.Rain Vink (22/2)24.Elar Tomson (22/2)25.Rita Soidla (19/1)26.Tair Stalberg (Kiltsi kool, 17/1)27.Helen Ling (TÜ, 17/1)28.Aimar Aimse (AS Flex Heat, 17/1)29.Birgit Villo (16/1)30.Mari Mets (TTÜ, 16/1)

VÄIKE-MAARJA RSK TEATABEESTI XII MAASPORDIMÄNGUDXII maaspordimängud toimusid 6.-8. juulini

Valgas. Eraldi arvestus oli maakondadel,linnadel, suurtel ja väikestel valdadel. Suuredvallad olid omavalitsused, kus 2000 ja rohkemelanikku. Sinna gruppi kuulus 51 valda,nende hulgas ka Väike-Maarja vald.Plaanisime osaleda neljal spordialal:kergejõustikus, mälumängus, jalgratta-krossis ja köieveos. Köieveo võistkonda eisaanud kokku, seega võistlesime kolmel alal.Kui oleksime köieveos jäänud üheksandale,s.t viimasele kohale, oleksime kokkuvõttesolnud 14. kohal. Kuna arvesse läks aga 4 ala,siis jäime kokkuvõttes 22. kohale 51 suurevalla hulgas.

Mälumänguvõistkond oli meiltraditsiooniline. Sinna kuulusid Ivar Lass,Olev Liblikmann, Maili Tannbaum, IlveTobreluts ja Jüri Vilimaa. Kokkuvõttes olime12. kohal.

Jalgrattavõistkonda kuulusid JaanusKaare, Anna-Liisa Kull, Lauri Lumiste, ErgoManninen, Gert Raidla, Aimar Türbsal,Madis Türbsal, Agur Vaab, Ivar Vaab.Saavutasime 13. koha.

Kergejõustiku esindusse kuulusid AntsEinsalu, Gaide Ilves, Marili Köster, HenriManninen, Tanja Metsa, Margo Nõukas,Ants Rikberg, Maili Tannbaum, Juta Vilgelm.Kokkuvõttes olime 14. kohal.

Lisaks eelnevale esindas maakonda kolmmeie valla võistkonda: meeste ja naistekorvpall ning poiste jalgpall.

Kõige paremini läks meeste korvpallis, kustulime kokkuvõttes kolmandaks. Võistkondakuulusid Indrek Aksel, Ardi Aosaar, AhtiKullamaa, Steve Käro, Algis Liblik, AntsRouhijainen, Madis Rouhijainen, KristoSaage, Maario Suits, Marek Suits, JaanusValk.

Naiste korvpalli mängisid Triin Kivipõld,Lys Lepiksoo, Pia Lepiksoo, Nelli Lusmägi,

Maret Mets, Merje Suits, Maarja Sillamaa.Poiste jalgpallivõistkonda kuulusid Gert

Aas, Henry Kaevu, Kristo Kokk, AndreasKuldsalu, Joosep Part, Riho Rüütel, SvenSabas, Kaur Tiisler.

Spordimängud on selleks korraks läbi. Suurtänu Maret Metsale, Joosep Pardile, TaunoTihtile, Ilve Tobrelutsule, Aimar Türbsalileja Jaanus Valgule, kes aitasid võistkondikomplekteerida. Võistlejate ja ka treeneritenimed lähevad valda esindavate sportlastenimekirja ning järgmise aasta algul toimubnende vahel suur loosimine.

RULLUISUVÕISTLUS SUVEOTS 2Juba teist aastat viime läbi rulluisuvõistlust

SUVEOTS 2 loomsete jäätmete käitlemisetehase auhindadele. Võistlus toimub 3.septembril algusega kell 16.15, start antaksetehase hoovis. Kella 15.30-st kuni 16.00-nitoimub registreerimine gümnaasiumi juures.Kell 16.00 sõidab buss koos võistlejategastarti.

Rulluisuvõistluse vanuseklassid:1. kuni 10aastased poisid ja tüdrukud2. 11 – 15aastased poisid ja tüdrukud3. 16 – 19aastased neiud ja noormehed4. 20aastased ja vanemad mehed ja naisedTublimaid autasustatakse, loositakse välja

suur peaauhind ja palju väiksemaid auhindu.

Septembrikuu üritusi·Ebavere radadel jätkub tervise-

spordiürituste sari Harjuta Terviseks!· 03.09 rulluisuvõistlus Suveots 2· 15.09 Väike-Maarja uue spordihoone

avapidustused. Eelkokkuleppe kohaselt saabavapäeva lõpetuseks jälgida korvpalli-kohtumist BC Rakvere Tarvas - KK Pärnu.Jälgige täiendavat reklaami septembrikuualguses!

Ants RIKBERG

PANDIVERE MÄNGUDon Pandivere piirkonna elanike, valdade ja küladevaheline tervisespordialane võistlus

“Kui ka mitte alati terves kehas terve vaim ei ela,siis ometi peaks terve vaim terves kehas asuma.”

Georg Lurich 1903

Sellel aastal on Pandivere mängude sarjas veel järgmisedüritused:

14. septembril kell 11.00 ja 15. septembril kell 12.00Pandivere 14. käimisretkDistantsi pikkus oma valikul kuni 18 km.Info: Maire Tamm 504 5546. Stardimaks 15 krooni.

15. septembril kell 12.00Porkuni jooksDistantsi pikkus on 6 km.Info: Krista Lepik 520 2064. Stardimaks 50/10/5 krooni.

15. septembril kell 12.00Porkuni käimisretkDistantsi pikkus on 6 km.Info: Maire Tamm 504 5546. Stardimaks 25 krooni.


Mehed:1.Ants Einsalu 44.332.Tiit Sinisalu 45.453.Rain Kuldjärv 45.584.Urmo Väizanen 47.265.Aimar Türbsal 47.406.Riivo Lukman 49.007.Ahto Matvejev 50.118.Andres Aksel 50.399.Teet Fimberg 50.4010. Ants Rikberg 50.5511. Indrek Aksel 51.1912. Ago Ilves 51.1913. Teet Paju 51.4514. Kent Oraver 52.0515. Andri Part 52.5816. Madis Kull 53.2617. Maario Suits 54.0618. Janar Moorits 55.0219. Mait Villo 55.5220. Rando Raadik 57.4021. Riho Sarapuu 57.5022. Veiko Lodjak 59.2623. Ando Õunapuu 59.3224. Anti Veelaid 1.01.1025. Martin Ilves .03.4326. Siim Veskioja 1.10.1027. Rene Kruusimaa 1.20.55

Naised:1.Maret Mets 46.342.Jana Matvejeva 47.243.Mari Mets 50.39

4.Helen Ling 51.465.Kristiine Adamson 52.546.Kaire Haiba 54.477.Signe Liblikmann 55.498.Triin Kivipõld 56.009.Anneli Veia 59.7710.Ülle Nirgi 1.04.45

Poisid:1.Ivar Vaab 40.512.Sander Allikalt 43.353.Tanel Laumets 43.524.Henry Kaevu 43.555.Kaur Tiisler 47.306.Dave Sarnet 48.407.Joosep Part 50.498.Rain Vaab 52.149.Rainer Leemets 54.0810.Mait Jalast 57.2511.Gert Raidla 59.0712.Roland Urbas 1.01.3713.Aigar Kriel 1.02.37

Tüdrukud:1.Elo Võhandu 46.202.Kristina Bašmanova 52.203.Mari-Ann Võsumets 57.58

4. augustil toimus järjekordne EbavereKange triatlon, seekord juba seitsmes.Võistlemas olid Väike-Maarja valla poisid-tüdrukud, mehed-naised, kokku ületasEbaveres fini�ijoone 53 osalejat. Võistlejailtuli esmalt ujuda Äntu paisjärves 300 m (lastelja naistel 150 m), siis sõita jalgrattal 14 kmmarsruudil Äntu-Kurtna-Ebavere ja lõpuksläbida 2,5 km jooksudistants Ebavereradadel.

Teeb rõõmu, et kohalik rahvas, nii osalejad,pealtvaatajad kui toetajad, on triatloni omaksvõtnud. Palju tänu kõigile!

Täname toetajaid!!!

AsutusedVÄIKE-MAARJA VALD, JOOSAND OÜ,

ARTISTON OÜ, DAG REKLAAM, KALVIMÕIS AS, LOOMSETE JÄÄTMETEKÄITLEMISE AS, THORSEN GRUPP OÜ,VAO AGRO OÜ, HANSA CONSTRUC-TIONS OÜ, SIMUNA IVAX, REINPAULOÜ, CLEAN UP, TRIIGI FARMER OÜ,ANTAARES AS, HEKTALI OÜ, VÄIKE-MAARJA APTEEK, KRINDEKO OÜ,KAARMA KT, VÄIKE-MAARJA AUTO,V.A.AKSEL OÜ, EBAVERE SUURTALU UÜ,M.K.REIS-X OÜ, NELIRES OÜ, TARKOVEOD, WÜRTH, HAWAII EXPRESS,STOKKER, HAGAR, MITHRA OÜ,

AARTIKA GRUPP OÜ, ART CAFÉ, GEORGISÖÖGITUBA, KLAASIMAAILM, UPEHITUS

EraisikudMAIT LIBLIKMANN, LAURI

LAANEMÄGI, TARMO TEIDLA, KALEVKALMET, RAINER HALLIK, AGO ILVES,TOOMAS SILLA, JAANUS TOIGER

Korraldajate nimel

Aimar TÜRBSAL

Viimase seitsme aasta jooksul õnnestusmul esimest korda oma suveplaanidessemahutada ka Ebavere Kange. Sealt saadudkogemus ja positiivne emotsioon innustasidniivõrd, et sean sellest vahvast ja energiatpulbitsevast üritusest osavõtu edaspidiendale kohustuslikuks.

Paar tundi enne starti lugesin artiklit maikuuSporditähest, kus Eesti üks parimaidtriatleete Ain-Alar Juhanson väitis, ettriatloni võib läbi teha igaüks. Kuna viimaselkolmel aastal ei ole ma eriti sportlik olnud,kahtlesin, kas ehk selline jõukatsumine mulleliialt raskeks ei osutu. Tagantjärele võin agatõdeda, et Juhansonil on õigus. Tõepoolest,triatlon ei ole mitte midagi võimatut!

Milles seisneb just meie kodukandi EbavereKange fenomen, mille osalejate arv igal aastalrekordiliselt kasvab? Esiteks on triatloniseenesest väga lahe ala, mis haarab endassetraditsioonilsed looduses harrastatavadsportlikud tegevused nagu ujumine,rattasõit, jooksmine, millest peetakse lugukogu maailmas.

Teiseks on kindlasti ürituse suurepäraseltplaneeritud täpne korraldus. Triigi poe ukseltleidsin juba suve alguses kuulutuse, mis

sisaldas kogu vajalikku informatsiooni.Organisaatorite poolt toimetati iga võistlejastardipaika Äntu paisjärve kaldal ning pärastedukat finiseerimist külvati üle auhindadegaja kõige tipuks pakuti maitsvat õhtusööki.

Kolmandaks populaarsuse põhjuseks onkindlasti asjaolu, et Ebavere Kange onkinnine üritus, mis mõeldud ainult Väike-Maarja valla päritolu spordisõpradele. Koguõhtupooliku vältel nii stardis, rajal, fini�iskui poodiumil märkasin vaid tuttavaidnägusid, mis tekitas minus mõnusa soojatunde. Siit ja sealt kuulsin meenutusieelnevate aastate üritustest ning lõbusaidkommentaare üksteisele sõprade-konkurentide vahel. Tunne, et igaüks onoma annabki Ebavere Kangele erilise aura.

Suured tänud Andrus Soidlale, Mait Villole,Aimari Türbsalile ja teistele korraldajatele,sponsoritele, abilistele! Loodan, et fini�issejõudnute rahulolevad ilmed on edaspidigipiisavaks motivatsiooniks Ebavere Kangekorraldamisel.

Helen LING,triatlonil osaleja

Triatlon 2007

Triatloni võib läbi teha igaüks!


Määri külaseltsi eestvedamiseltähistati 6. juulil mälestuskiviavamisega kindrali ja meditsiini-professori W. M. F. Zoege vonManteuffeli 150. sünniaasta-päeva. Mälestuskivi avamiselendises Määri mõisa pargis olidkülalisteks ka Zoege vonManteuffelite suguvõsa esinda-jad Saksamaalt.

Sünniaastapäevaks üllitati kaksZoege von Manteuffeli elu jategevust tutvustavat trükist:ühe Tartu ülikool, teiseajaloolane-kodu-uurija HeinoRoss. Eesti Post andis väljateemakohase postkaardi jaülikooli initsiatiivil trükiti ka väikekogus postmarke.

Kes oli W. M. F. Zoege vonManteuffel ja mida peaksimetemast teadma?

20. sajandi alguskümnenditenimekaimaid kirurge MaximilianFriedrich Werner Zoege vonManteuffel sündis 13. juulil 1857Määri mõisniku pojana. Aastail1878-1885 õppis ta Tartuülikoolis arstiteadust ja kaitses1886. aastal meditsiinidoktoriväite-kirja. Seejärel töötas taToome kirurgiakliinikus.

Aastatel 1899-1918 oli W.Zoege von Manteuffel Tartuülikooli professor. Ta onkirjutanud uurimusi veresoontehaiguste (sh ateroskleroosi),gangreeni, soolestiku läbimatusening välikirurgia alalt, on teinudesimesena tähelepanekuidstruuma levikust Balti kuber-mangudes ning on esimesisüdame- ja kilpnäärme-operatsioonide tegijaid. Ühena

esimestest alustas ta südameopereerimist laskevigastustepuhul. 1903. aastal sai takuulsaks unikaalse südame-operatsiooniga, mille käiguseemaldas kuuli patsienditöötavast südamest. Eriti paistista silma suurepärase kirurgilisetehnika poolest. Ta võttiskirurgilises praktikas kasutuselekummikindad ja oli seega nnsteriilse käe autor. Tema algatuslevis kiiresti kogu maailmas.

Aastail 1904 ja 1905 võttisZoege von Manteuffel PunaseRisti sanitaarkolonni ülemanaosa Vene-Jaapani sõjast.Silmapaistva töö eest sõjaväljalmäärati ta tsaari auihuarstiks.1906. aastal osales ta LondonisVenemaa Punase Risti esin-dajana Genfi konventsiooniväljatöötamisel.

Esimeses maailmasõjas osalesZoege von Manteuffel Loode-rindel kindralkonsul-tandina.Eesti Vabadussõtta astus tavabatahtlikult ja töötaskonsultantkirurgina. Vabariigivalitsus autasustas arstiVabadusristiga ja andis tallesanitaarkindralmajori aukraadi.

1918. aastal siirdus Zoege vonManteuffel Tallinna, kus ta oli1925. aastani sõjaväemeditsiiniteenistuse kindral-konsultant kirurgia alal. Kunisurmani tegutses ta eraarstina.

Zoege von Manteuffel olimitmekesiste huvidega: käispurjetamas ja jahil, maalis,mängis viiulit, komponeeris.

Ta suri 14. märtsil 1926südameataki tagajärjel teel haigejuurde ja maeti suurte auaval-

duste saatel Tallinna Koplikalmistule. Kuna Kopli kalmistuon juba aastakümneid likvi-deeritud, on mälestuskivi Määrimõisa pargis oluline Zoege vonManteufelile pühendatud mäles-tusmärk.

Alljärgnevalt lühikokkuvõteajaloolase Hillar Palametsaartiklist “Kui arstiteaduskondataheti Tartust ära viia”(Kliinikumi Leht veebruar 2004,nr 61.)

Läbi aegade on Tartu Ülikooliarstiteaduskond paistnud silmaõppetöö kvaliteedi ja õppijatearvukuse poolest. 20. sajandialguseks oli aga materiaalnebaas aegunud ja ei suutnud enamõppetöö vajadusi rahuldada.

Polnud siis imeks panna, et1910. aasta kevadel tõstatusülikooli nõukogus põhimõttelineküsimus Tartu sobivusestülikoolilinnaks, seda eelkõigearstiteaduskonna osas. Mujalttsaaririigist kokku tulnudprofessorid panid ette viiameditsiinifakulteet mõndasuuremasse linna – kas Riiga,Vilniusse või Smolenskisse. Jahiljem siis kogu ülikoolmeedikutele järele.

Autoriteetsemad kohalikkupäritolu professorid olid sellevastu, sest ajaloo jooksulkujunenud kultuurikeskusi eitohi hävitada!

Vastuargumente oli agaohtrasti ja näis juba, et asi ongiotsustatud ning arstiteadus-konna mujale siirdamine ainultaja küsimus. Ometi jäi

NOPPEID AJALOOST

teaduskond Tartusse ja sedasuuresti tänu kirurgiaprofessorWerner Zoege von Manteuffe-lile.

Keiser Nikolai II ihuarsti ametviis teda lähematele kontaktideletsaari ja teiste võimukandjatega,mida ta kasutas lobby-tööksTartu Ülikooli arstiteaduskonnahuvides. 1910. aastal saavutas ta,et Maarjamõisa ala anti ülikoolikasutusse ja ülikooli finantseeritikahe oma aja kohta igati moodsakliinikuhoone ja muuseumidehoone (praegusel Vanemuisetänaval) ehitamiseks.

Tänutäheks saadu eestorganiseeris Zoege vonManteuffel baltisaksa kirurgideseltsi juhina lagunenud puidustKuradisilla asemele Romanovitedünastia 300. aastapäevalepühendatud uue, raudbetoonistKuradisilla ehitamise. Sildpühendati ametlikult TartuÜlikooli taasavajale keiserAleksander Esimesele.

Ilve TOBRELUTS

Jätkame aprillikuu infolehesalustatud Venemaa teenelisepolaaruurija, Vene GeograafiaSeltsi tegevliikme ja EestiGeograafia Seltsi välisliikme Le-onid Sverdlovi eelmise aastaaugustikuus Kiltsi lossistoimunud rahvusvaheliselkonverentsil “Krusenstern jatema aeg” peetud ettekandeavaldamist.

L. M. Sverdlov“Kui see ... ettepanek Kompanii

poolt vastu võetakse ja armulinemonarh annab heakskiidu, siis

palun alandlikult teid saata mulleKamtšatkale koheselt teadaanne,et Jaapanist tulles saaksin tehaeelnevad korraldused ja minnaAmeerikasse, et ka seal kõik ühtekohta koondada,” – kirjutasRezanov.

VAKi juhtkonnale see mõtemeeldis. Ettekandes Rjumjant-sevile palusid nad taotledaselleks imperaatorilt volitust.

Krusenstern ja suurem osamereväe ohvitsere olid kindlaltprojekti vastu. Nemad läksid juümbermaailmasõidule, aga mittelihtsalt ei viinud “Nadeždat”

Kamtšatkale. Kui nad olekslaevalt välja kirjutatud, oleksneid oodanud kuulsusetutagasipöördumine hobustel läbiSiberi, aga madrustel, kesvabatahtlikult järgnesidKrusensternile sellele raskeleekspeditsioonile, oleks läinudveel kehvemini.

Saabudes Püha Helena saarele,selgus, et “Neva” mastid olidkõlbmatud ja tulid uute vastuvälja vahetada. (Taas kerkis ülesLisjanski ausus laevade ostul,milles nüüd võis uuesti kahelda).See võttis palju aega ja seepärast

arvas Rezanov, et käest on lastudaeg sõita ümber Horni neeme. Takannatas meresõitu halvasti jareis ümber Tulemaa hirmutasteda. Rezanov kavatses ostaBrasiiliast rummi ja suhkrut,täislastis laevad oleks viinud agahukule ja seepärast kaptenidtemaga ei nõustunud. Lisaksoleks tulnud sõita Aafrikani jajätta nii kõrvale ümber-maailmasõidu mõte. Rezanoviülemlust Krusenstern ja teisedohvitserid ei saanud lubada jaütlesid seda ka otse.

“Teile on usaldatud selle ekspeditsiooni üldjuhtimine”

Jätkub

Määri mõisa pargis avati W. Zoege von Manteuffeli mälestuskivi


Jumalateenistused

Avispea kirikusigal pühapäeval kell 10.30.

Avispea koguduse vaimulikon Eerek Preisfreund,

telefon 323 5450.

Väike-Maarja kirikus

25. juulil möödus 100 aastat JakobTamme surmast. On põhjust meenu-tada väikemaarjalastele olulist meest,kes töötas Väike-Maarjas oma eluviimased 14 aastat (1893-1907).Õnneks on meil jagunud oidu temahauaplatsi ka korras hoida. Üks seikmõne aasta tagusest ajast. Kord suvelpeatusid Väike-Maarja kalmistuväravas paar autot, millest astus väljaseltskond, kes oli endale ülesandeksteinud sõita Eestis ringi, otsida üleskalmistutel asuvad kirjanike hauad janeed korda teha. Reisilised kraamisidvälja rehad-labidad ja jäid üllatunultseisma Jakob Tamme hauasamba ees!Juhuslikule möödakäijale teatasid nad,et see oli esimene hauaplats, kus neiltööriistu vaja ei läinudki. Praegu hoiabJakob Tamme hauda korras muuseumimajandustöötaja Malle Ennus.Tänavu 25. juulil asetasime muuseumipoolt Jakob Tamme hauale väikesemälestus-kimbu.

Miks Jakob Tamme siis meenutada?70 aastat tagasi, kui möödus 30 aastatJakob Tamme surmast, korraldasidtema endised õpilased Väike-Maarjassuurejoonelise mälestuspäeva. Sellestkirjutas ja tema õpilaste mälestusiavaldas 23. juuli 1937. aasta VirumaaTeataja. Sealt loeme: „Uhkusegamõtlevad veel praegugi temaaegsedlõpetajad, kuidas nad Rakverelinnakooli või mujale õppeasutusseminnes jätsid eksamitel teiste kihel-konnakoolide õpilased kaugele endastmaha. Samuti on säilinud häidmälestusi ka neilgi, kes siirdusidkoolist ellu - ametisse, sest õppimisekõrval olid nad teinud läbi ka töö jakodu-korrastuskooli.“

Simuna koguduses

Simuna koguduse suviste teenistuste ajad saab teada Interneti-ajakirjast St.Simonis aadressiga http://simuna.wordpress.com

EELK Simuna Siimona ja Juuda koguduse aadress: Allika 3, 46401 Simuna, Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa. Telefon 323 7296, e-mail: [email protected].

Külastage ka meie internetiajakirja St.Simonis aadressil http://simuna.wordpress.com.Koguduse vaimulik on diakon Tauno Toompuu. Telefon 529 0651, e-post: [email protected]

Armulauaga jumalateenistused ehk missad toimuvadVäike-Maarja kirikus igal pühapäeval algusega kell 12.00.

EELK Väike-Maarja koguduse aadress: Tamme 3, 46202 Väike-Maarja. Koguduse vaimulik on Ahto Mäe. Tel 511 7552; 326 1956,e-post: [email protected]

Milline oli see kool siis nüüd jubaüle 100 aasta tagasi?

Raha oli vähe (nagu tänapäevalgi),maja oli kitsas (praegune muuseum).Hoone pidi mahutama kaksklassiruumi, koolijuhataja korteri, kaksmagamistuba poistele ja köögiõpetajaga kahasse. Pööningul oli kaksärklituba: üks õpetaja õele ja teinetütarlastele.

Õpilased olid kordamöödakahekaupa töökorrapidajateks, kespühkisid ruumid, kütsid ahjud, tõidvee. Vett tuli kaugelt tuua, kuna koolilpolnud kaevu. Suur toober vinnati vetttäis ja veeti vahepuuga kohale, mis sestet jalad all tuigerdasid. Solkveevannigasama lugu! Põrandapesemine oliõpilaste laupäevane ühistöö. Erititalvel pidid korrapidajad seepärastvarem tõusma, et jõuaks ahjud kütta,enne kui teised ärkavad.

Kooli päevakava oli järgmine:6.30 ärkamine6.00-7.00 I ettevalmistustund7.00-8.00 söögiaeg8.00-9.00 II ettevalmistustund9.00-12.00 õppetunnid12.00-13.00 lõunavaheaeg13.00-16.00 õppetunnid16.00-17.00-vaba aeg17.00-19.00 ettevalmistustund19.00-20.00 õhtusöögiaeg20.00-21.00 õppetund21.30 öörahu

Söögivalmistamine oli samuti poisteendi mureks. Süüa tehti muidugikodust kaasa võetud ainetest, milleksolid leib, kartul, liha. Süüa valmistativäikeses köögis kolme auguga pliidil.Muidugi oli sellest kolmekümnele

õpilasele vähe ja nõrgemad jäid tihtisöömata. Tehti peamiselt kahte sööki:potast - praetud sealihale peale kallatudjahukaste, ja mutsu - jahudest ja rasvastvalmistatud vedelam kaste kartulitejaoks.

Jakob Tamme peeti karmiksõpetajaks ja teda kardeti, kuigi tema„relvadeks“ olid vaid sõna jakorralekutsuv pilk. Raskeim karistusoli nurka seisma panek. Ihunuhtlustega muid käsitsivõtteid Jakob Tammekaristusredel ei sisaldanud. Juuste-salgud võisid poistel muretult lehvidakarvustamist kartmata, joonlaudpeopesal ja sõrmeotstel ei tantsinud,nagu seda harrastasid pedagoogidteistes koolides.

Hiljem tuntuks saanud JakobTamme õpilastest võime nimetadaAvispea algkooli juhatajat jaseltsitegelast August Lepikut, kirjanikAnton Hansen Tammsaaret, põllu-meest ja seltsitegelast G. Vilmanseni,kolonele A. Kasekampi ja Putmakerit,kohtunik Gutmanni, poliitik JuhanKukke (1922-23 riigivanem).

Inimesena oli Jakob Tammtagasihoidlik, samuti ei tikkunud taluuletajana esile. Tamm tegi õppetöödkorralikult ja vaba aja pühendasvaiksele kirjanduseharrastusele, olguselleks siis lugemine või loomine.

Ühe Jakob Tamme ballaadi algusestloeme:

„Küla aasa kaldal,nõmme nõlva pääl,üksik kask see seisab,seisab, kasvab sääl“

„Ons võimalik veel lihtsam, tavalisem

sõnastus, veel rahvapärasem rütm,veel kodusemad riimid? Vaevalt küll!Selles ei ole midagi eriliselt uut egakunstiliselt hinnatavat, ei sisult egakujunduslikust küljest, aga siin ei leiduka midagi võltsi ega ülespuhutut.“ (O.Kalmisto, 1937. a)

Viljakas oli Jakob Tammballaadikirjanikuna. Mitmekümnealgupärase lugulaulu hulgas on kaVäike-Maarja-teemalisi lugusid.Arvukalt on teiste rahvaste (vene,saksa) lugulaulude tõlkeid, mille kaudueestlased õppisid tundma rahvasteloomingut. Nende tõlgete kultuuri-väärtus on oluline, kuigi aegade jooksulon tehtud ja tehakse veel ikkaparemaid tõlkeid.

Hea väikemaarjalane!Jalutades surnuaias, külastades

oma lähedaste haudu, võta lihtnelilleke põlluservalt ka JakobTammele, ühele meie suur-mehele.

Ene-Riina RUUBEL, muuseumijuhataja kt

Jakob Tamme surmast möödus 100 aastat


Soovime õnne ja tugevat tervist!

Õnnitleme eakamaidsünnipäevalapsi!

Kasvage, olge rõõmsad, terved ja tublid!

Emale-isale rõõmu ja päikest,

sündis ju perre lapsuke väike…

Elust, ilust, igaveseks,ära päriseks... M. Under

ERKI KASE 13.09.1978 - 29.05.2007ELMUND EHASTU 10.07.1924 - 08.06.2007NINA GADEHENKO 30.09.1937 - 18.06.2007REIN KUULVEE 07.07.1950 - 22.06.2007HELENE PELLO 14.05.1918 - 22.06.2007JURI KATAJEV 18.07.1949 - 23.06.2007ERKKI JOONAS 05.09.1967 - 29.06.2007VIIVI KAARNA 21.08.1930 - 12.07.2007ELMAR KUUSEMÄE 10.09.1960 - 16.07.2007MILVI ÕUN 08.10.1940 - 18.07.2007EVALD TÄTTE 07.04.1926 - 18.07.2007JAKOB LAMP 18.10.1925 - 20.07.2007EHA KÄÄRDI 10.12.1937 - 30.07.2007VALENTINA KING 09.01.1954 - 03.08.2007HELDOR JÜRGENTHAL 06.11.1927 - 06.08.2007VELLO FIMBERG 19.10.1947 - 08.08.2007RICHARD OJASOO 25.07.1933 - 08.08.2007HERTA VEEDLER 07.11.1929 - 12.08.2007AINO-VAIKE RAND 02.02.1926 - 20.08.2007

ELIISE JOONAS 03.06.2007ANDREAS ROTKA 11.06.2007KADRI MOROZOV 29.06.2007KAIJA VAARIK 05.07.2007NELE ALTON 06.07.2007RIKO ROBERT LEITEN 07.07.2007ELERIIN SUSI 10.07.2007JANELLE-MIA JALAKAS 23.07.2007CAROLINA KAASIK 06.08.2007

Müün

erinevais mõõtmeis saematerjali, ahjupuid (50 cm) ja küttepindu(3m).Kalju Esinurm, tel 3261325, 56776794.

Kallis MALLE KUTUZOV!

Kullakiiri kuudesse,naerukiiri nädalatesse,päikesekiiri päevadesse.

Soovime Sulle palju õnne juubeli puhul! Lasteaia pere

Igast päevast, tuleb loota,sünnib väike ime,tuleb kauniks imetledaiga väikseim õis… IVO MÜÜRSALU

Õnnitleme!Isa, ema, Jana, Anneli perega ja vend Janno

Elu jagab rõõme ja ohte,eluteel leida võib künkaid ja lohke.Aastate arv on saatuse määrata,astuge tasa, et jalg ei väärata…

MALL KIRSIPUU 03.07 - 70VALERIA AHI 03.07 - 81HILDA VILKES 03.07 - 97ANTJE-BRUNHILDE KAASIK 04.07 - 82ELINA POOM 05.07 - 82RAISSA �VAT�OVA 07.07 - 70AIME MUSTASAAR 08.07 - 75LEEVI OSKAR 08.07 - 88HELJU LINDRET 09.07 - 70AUGUST AUN 09.07 - 75HELVI AUN 09.07 - 75EDUARD HARMANTS 09.07 - 75ÕIE-MELANIE PAKSIN 10.07 - 80ROSALIJA KERGE 10.07 - 83IVAN TALBONEN 11.07 - 80HILDEGARD VÕSUMETS 12.07 - 81UNO METS 13.07 - 82HILDA NAGGEL 13.07 - 82LEIDA PONDER 15.07 - 84LUULE EELMAA 16.07 - 75LUCIE-MELITTA TALVI 16.07 - 93ERNA RAIDMA 17.07 - 87LEIDA SIRGMETS 18.07 - 83ERICH PÄRS 20.07 - 80RICHARD PAU 20.07 - 88MARTA VASSILJEV 22.07 - 70AITA GUITOR 24.07 - 70LINDA RAAG 26.07 - 70VALVE TOMING 26.07 - 70MARIA KLEIMENOVA 27.07 - 85HILDA KLEESMAA 31.07 - 75VIKTOR LORVI 30.07 - 70SELMA KARMING 31.07 - 84VELLY HALJAS 01.08 - 80ERICH NUUT 03.08 - 90ÜLO KURM 05.08 - 70META-MARIE PÕIME 05.08 - 88ANNA NIRGI 06.08 - 83ALVIN KALLIVERE 07.08 - 80ELLEN TREIAL 07.08 - 85LAINE ILUS 10.08 - 70KALJU JANSON 11.08 - 75JUULI TOMBERG 12.08 - 89LEONIDA REBANE 14.08 - 85ANNA PAKKONEN 15.08 - 82VILJA HANI 17.08 - 70MICHAIL METELITSA 18.08 - 85OLGA METELITSA 18.08 - 80ELLEN KUNTOR 21.08 - 80ILMAR URBAS 22.08 - 70HELGI MEIDLA 23.08 - 80HELGI VILLO 24.08 - 80MAGDA SAUMETS 25.08 - 84HELGI-LII SIKKAR 28.08 - 70MARIE PIIRSALU 28.08 - 82ENDEL VEEDLER 29.08 - 80

Väike-Maarja Vallavalitsus

Väljaandja: Toimetaja: Trükitud trükikojas AGUR,Väike-Maarja Vallavalitsus Ilve Tobreluts Pikk 16, RakverePikk 7, 46202 Väike-Maarja tel 329 5759 tel 322 3999http://www.v-maarja.ee [email protected] Tiraaž 1200 eks.

Documents

Hind 3 krooni - v-maarja.kovtp.eev-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19971642/VMVI_August_2007.pdf · Väike-Maarja koolide: gümnaasiumi, õppekeskuse, päästekooli ja muusikakooli