Document

Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid

Teadlaste mobiilsus Eestis ja seda mõjutavad tegurid

Kokkuvõte uurimusest

Autorid:ReinMurakas(toimetaja),IndrekSoidla,KairiKasearu,Irja

Toots,AnduRämmer,AnuLepik,SigneReinumägi,EveTelpt,HellaSuvi

VäljaandjaSihtasutusArchimedes

KujundajaHeleHanson-Penu/Triip

TrükitudTriibus

TrükiseilmumistfinantseerisEuroopaKomisjon.

©SihtasutusArchimedes,2007

Materjalevõibkasutadamitte-ärilisteleesmärkidelviitegaalgallikale.Ärilisteleesmärkidelkasutamiseksonvajalikkirjalikluba.

ISBN978–9985–9672–8–7

�

Hea lugeja,

KäesolevuuringonvalminudSAArchime-desjaHaridus-jateadusministeeriumitelli-muselELT&A6.raamprogrammiprojektiEST-MOBILITY-NET raames.Uuring an-nab ülevaate teadlaste mobiilsusest ja sedamõjutavatest teguritestEestisningtõmbabparalleele teistes riikides läbi viidud sama-laadsete uuringutega. Esmakordselt vaadel-dakseuuringusvälisteadlastemotivatsiooniEestissetulekuksningEestistpäritteadlastevälismaale siirdumise ja Eestisse naasmisepeamisipõhjuseid.

ProjektiEST-MOBILITY-NETeesmärgiksoli käivitada Eestis võrgustik, mis annaksmobiilsetele teadlastele usaldusväärset in-fot ja abi kõigis mobiilsusega seotud küsi-mustes.Eestivõrgustik,milleliikmeteksonSA Archimedes,Teaduste Akadeemia,TÜ,TTÜ,EMÜjaTLÜ,onosaüle-euroopali-sestERA-MOREvõrgustikust.

Loodetavastiannabvalminuduurimusheaaluspõhjateadlastemobiilsusekorraldusegaseotudotsustevastuvõtmiseksnii riiklikelestruktuuridele kui ka ülikoolidele, kes onteadlastepeamistekstööandjateks.

KristinKraavEestiERA-MOREvõrgustikukoordinaator

Estonia

�

Sisukord

Sissejuhatus.................................................................................................................5Uuringu metoodika ja valim....................................................................................... 7

1. Välisteadlased ja doktorandid Eestis........................................................................91.1.Õppimis-jatöötamisvõimalustekohtainformatsioonisaamine.......................91.2.Eestissetulekutmõjutavadaspektid............................................................... 111.�.RahuloluEestisviibimisega............................................................................1�1.�.ProbleemidseosesEestisviibimisega..............................................................161.5.Abisaamisevõimalusedprobleemidekorral...................................................191.6.Eestiteaduskeskkondvõrreldesendiseasukohariigiga....................................221.7.Eestisviibimisegaseonduvadpositiivsedjanegatiivsedkogemused................2�1.8.EdasisedplaanidseosesEestiga.......................................................................2�

2. Eestist pärit mobiilsed teadlased...........................................................................262.1.Välismaalesiirdumisepõhjused.....................................................................262.2.Rahuloluvälismaalviibimiseganingpeamisedesinenudprobleemid.............292.�.Eestiteaduskeskkondvõrreldesendisevõipraeguseasukohariigiga................��2.�.Välismaalviibimisegaseonduvadpositiivsedjanegatiivsedkogemused.......... �72.5.EdasisedtööalasedplaanidningEestissetagasipöördumistsoosivadtegurid..�8

3. Fookusgrupiintevjuud mobiilsete teadlastega........................................................�2�.1.ÜlevaadefookusgrupiintervjuustEestissetagasipöördunudteadlastega.........�2�.2.ÜlevaadeEestisõppivatejatöötavatevälismaalasteTartufookusgrupist........�6�.�.ÜlevaadeEestisõppivatejatöötavatevälismaalasteTallinnafookusgrupist....�9�.�.Kokkuvõtefookusgrupiintervjuudest............................................................ 51

Kokkuvõte.................................................................................................................5�Kasutatud allikad......................................................................................................56

5

Sissejuhatus

Kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu mobiilsusel võib nii akadeemilise institutsiooni kui ühiskonnajaoksollamitmesuguseidtagajärgi,misjagunevadkaheks:ajudevahetus(brain exchange)jaaju-deraiskamine(brain waste).Ajudevahetusviitabtööjõuliikumiseleeririikidevahel,kusjuuressõltuvalt inimkapitali vähenemisest või suurenemisest räägitakse vastavalt ajude juurdevoolust(brain gain) või äravoolust (brain drain). Üks ajude vahetuse vorme on ajude ringlus (brain circulation),millepuhulinimenesiirdubvälismaaleõppima,seejärelasubsealtööleningnaasebmõneajapärastomandatudteadmistejakogemustegakodumaale.Tihtionsedalaadimobiilsusvalitsusinstitutsioonideeesmärgikstudengitevälismaalõppimisvõimalustesoodustamisel,samasvõibsoovitudajuderingluskergestimuutudaajudeäravooluks,kuitudengidjäävadalaliseltvä-lismaaletööleningsedaeikompenseeriajudesissevoolteistestriikidest.Ajuderaiskamine,midateadusringkondadesesinebeelduslikultmarginaalselt,esinebseljuhul,kuikõrgeltkvalifitseeritudtööjõudliigubmadalamatkvalifikatsiooninõudvateletöökohtadele(OECD1997).

Harrise(1998)sõnulonteadlastemobiilsusmitmeteajalooliseltolulisteteadusharudekujune-misloosotsustavatrollimänginud.Fischer(1996:��;viidatudMahroum2000kaudu)pakubvälja,ettransatlantilistmobiilsustfinantseerivadgrandidonteinudUSA-suuemafüüsikaarenguheakstõenäoliseltrohkemkuisamadesummadeeestostetudteaduslikkirjandus.

Peamisteksküsimusteksajudevahetusearuteluson,kuidassoodustadakodumaisteteadlastenaas-mistvälismaaltningkuidaskallutadakohalikketeadlasikodumaalejääma.Nendeleküsimustelekeskendumisest mõnevõrra erinev lähenemine on välismaale suundunud teadlaste võrgustikejasuhetearendamiselepanustamine.Sellelähenemisejärgionmujalesuundunudteadlasi,kestöötavadvälismaalparematestingimustes,võimalikkodumaagasuhetehoidmiseteelrakendadapäritoluriigiteaduskeskkonnaarendamisel.Teadlastevälismaaltnaasmisesoodustamisekõrvalontaolistajudeäravoolukompenseerivatmehhanismihakatudviimaselajalühaenamrakendama(Meyer2001).

Mahroum (2000) toob välja kaks peamist faktorit, mis teadlaste juurdevoolu mõjutavad: (1)riigimainekonkreetsesteadusvaldkonnasja(2)teadusinstitutsiooniprestiiž.Kuigiüksteadustöötegemiseeeldusionkriitilisus,leiabShapin(1998),etolulineosateadusinstitutsioonidereputat-sioonisonkausaldusel.Midarohkemonteadusinstitutsioonisvõi-kogukonnasasjatundlikkustjavilumust, seda suuremonusaldus sellevastu,ningmidarohkeminstitutsiooniusaldatakse,sedakõrgemonselleprestiižningsuuremmõjuteaduslikulearengulejaühiskonnaleüldse.Seal-juuresnäivadteadusinstitutsiooniprestiižjateadustöötegeliktaseüksteistvastastikkutaastootvat.VastavattõikakirjeldabMertoniteooriaMatthewefektist(Merton1988),millejärgitunnustustjagatakseneile,kesjubaonautoriteetsedningvõimalustejaressurssideakumuleerumineannabeelispositsiooniedasisteressurssidesaavutamisel.Siinkohalonvaadeldavaksressursiksinimkapi-tal,agakamajanduslikkapitaljateadusalaneinfrastruktuur(Mahroum2000).

Ajuderinglust takistavadmobiilsusbarjäärid jaotavadDachs jt (2005) laias laastuskaheks: (1)poliitilis-tehnilised ja (2) struktuur-kultuurilised. Esimest liiki barjäärid kuuluvad valitsusins-titutsioonide mõjualasse ning sõltuvad suurel määral seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõi-muorganitepoolttehtavatestotsustest.Tüüpilistepoliitilis-tehnilistebarjäärideallakäibrange

6

immigratsioonipoliitikaningbürokraatlikasjaajaminetöö- jaelamislubadeväljastamisel.Otse-seltakadeemilisttöödpuudutavadbarjääridonseotudkonkreetsesriigisvalitsevateaduspoliitikajateadustööjuriidilisekorraldusega,ilmekamadnäitedonsiinseotudeetikaga(ntloodusteadus-tes),ohutusega (ntpõllumajanduses) ja intellektuaalseomandiga.Näiteks tüviraku-uuringuidpuudutavseadusandlusonRootsis,Hollandis,BelgiasjaSuurbritanniasliberaalsemkuiteistesEL-iriikides(Dachsetal2005).Omaettetakistusteadlasteliikumiselvõibollakariigitierinevakrediteerimissüsteem,millemobiilsusttakistavatmõjupeaksvähendamaBolognaprotsess.

Struktuur-kultuurilisedbarjäärideioleotseseltühegi institutsioonihaldusalas, vaidonpigemteaduskeskkonna-jakultuurispetsiifilised,seetõttuonneidkakeerulisemmõjutadaningnendemuutumineonaeglasem.Needbarjääridsõltuvadtihtikõrgharidussüsteemisisemiseststruktuu-ristningkohalikesttraditsioonidest.NäiteksonSuurbritanniaülikoolidelsuuremautonoomiatöötajatetöölevõtmistpuudutavatesküsimustes,misvõimaldabsuurematvälismaisekaadrisis-sevoolujaringlust.PrantsusmaaljaSaksamaalonseevastuülikoolideautonoomiaväiksemningvälismaalaste akadeemilise karjääri võimalused enam reguleeritud, mille tõttu on seal suuremosakaalvahetusprogrammidelpõhineval teadlasmobiilsusel (Caseyetal2001).RahvusvahelisetöökogemusetähtsusonteistesEuroopaLiiduriikidesenamastisuuremkuiSuurbritannias,misseletabkaasjaolu,mikspaljudteistemaadeteadlasedliiguvadSuurbritanniasse,samalajalkuibritidonvähemmobiilsedjanendeliikuvusepõhirõhklangebakadeemilisekarjäärialgusperioo-di(VandeSandeetal2005).

ViimastelaastatelonteadlasmobiilsusearendamisterimaadestoetanudEuroopaKomisjon.Inter-netis on avatudEuroopa teadlastemobiilsusportaalning sellega seotud riiklikud infoportaa-lid,�2riigistöötabkokku200mobiilsuskeskust,toimunudonmitmeiduuringuid(EuropeanResearcher’sMobilityPortal).SellessekontekstiasetubkiteadlastemobiilsustkäsitlevauuringuläbiviimineEestis2006.aastal,millepõhitulemusikoondabendaskäesolevväljaanne.

7

Uuringu metoodika ja valim

TartuÜlikoolviiskoostöössihtasutusegaArchimedesningEestiVabariigiHaridus-jaTeadus-ministeeriumiga2006.aastalläbiuuringu,miskäsitlebEestigaseonduvatteadlaste,õppejõudu-de,järeldoktoritejadoktorantidemobiilsust.UuringviidiläbiprojektiEST-MOBILITY-NETraamesjasedakaasrahastasEuroopaKomisjon.

Uuringueesmärgiksoliülevaatesaamineõppejõudude,teaduritejadoktorantideEestigaseon-duvastsisenevastjaväljuvasterialasestmobiilsusestningsedamõjutavatestteguritest.

Põhiliseduurimisteemadolidjärgmised:

1. Pikemaajaliseltvälismaalviibivatekohaliketeadlaste,õppejõududejadoktoranti-devälismaalesiirdumisepõhjused,rahulolujaprobleemidseosesvälismaalviibi-miseganingedasisedtegevusplaanidjamotivatsioonEestissenaasmiseks.

2. Välisteadlaste, -õppejõudude ja -doktorantide motivatsioon Eestisse tulekuks,nendeEestisviibimisegaseonduvadadministratiivset japraktilist laadiproblee-midningedasisetegevusekavad.

�. Hinnangudeestiteaduskeskkonnalevõrreldesteisteriikidega.

�. Eesti riiklike struktuuride võimalused seoses teadlasmobiilsuse arendamise jateadlastenaasmisetagamisega.

UurimuseläbiviimisekskasutatiniihästietteantudvastusevariantidegakuikaavatudküsimusisisaldavaidInternetipõhiseidküsimustikke.TäiendavaltInternetiküsitluseleviidiuurimusekäi-gusläbikakolmfookusgrupiintervjuud,neistüksEestissetagasipöördunudkohaliketeadlasteningkakssiintöötavate/õppivatevälismaalastega(üksnendestTallinnasjateineTartus).

Valimi iseloomustus

Internetiküsitlusekauduuuritavassemobiilseteteadlastesihtgruppikuulusid:1. Välismaaltpärit teadlased jaõppejõud,keson töötanudEestis vähemaltkolm

kuudviimaseviieaastajooksul.2. Välismaisedjäreldoktorid,kesonviimaseviieaastajooksulolnudEestisjäreldok-

torantuuris.�. Välismaaltpäritdoktorandid,kesonviimaseviieaasta jooksulõppinudEestis

doktorantuuris.�. Eestist pärit teadlased ja õppejõud, kes töötavad välismaa õppe- ja teadusasu-

tustes.5. Eestistpäritjäreldoktoridvälismaaõppe-jateadusasutustes.6. Eestistpäritdoktorandid,kesõpivadvälismaaülikoolides.7. PraeguEestistöötavadkohalikudteadlasedjaõppejõud,kesonviimaseviieaasta

jooksultöötanudvähemaltaastavälismaal.8. VälismaalviimaseviieaastajooksuljäreldoktorantuurisviibinudjapraeguEestis

töötavadeestiteadlasedjaõppejõud.9. Viimase viie aasta jooksul välismaal doktoriõpingud läbinud ja praegu Eestis

töötavadeestiteadlasedjaõppejõud.

8

Eestigaseotudvälisteadlaste-doktorantideningpikemaajaliseltvälismaalviibinudvõiviibivatekohaliketeadlaste,õppejõudude,järeldoktoritejadoktorantidenimekirjadekoostamisekskasu-tatiteadus-jaarendusasutuste,SAArchimedesejaisiklikekontaktidekaudulaekunudandmeid.Pärastkordustelikvideerimistsisaldasandmebaasandmeid19�Eestigaseotudvälismaalaseja187kohalikuakadeemilisepersoonikohta.Neilesaadetie-postiteelpalvevastataküsimustikuleninguurimusekoduleheküljeaadress,kustvastajavõislähtudesomastaatusestleidatallesobi-vaimaküsimustikuvariandi(vastavalteelnevaltpiiritletudsihtrühmadelekuusvariantieestijakolminglisekeeles).SamutiolidkoduleheküljelkirjasEestivõivälismaagaseotuseajalisedpii-ranguduurimusejaoks,millisteleteatavosanimekirjakantutestilmselteivastanud.KapalutilevitadaküsimustikuInternetiaadressiteistelesamassekontingentikuuluvateleisikutele.

Kokkuvastasküsimustikule11�eestiteadlast,järeldoktoritjadoktoranti,neistolivastamisemomendilvälismaal�5teadlast/õppejõudu,�0doktorantijaüheksajäreldoktoritningEestissetagasipöördunud12teadlast,seitsedoktorantija11järeldoktorit.Eestistöötavatest/töötanudvõiõppivatestvälismaalastestvastasid59teadlast(andmetetäiendavalkontrollileemaldatiand-mestikustkakskorduskirjet),nelijäreldoktoritja17doktoranti,kokku80inimest.Seegavõiboletada,etküsitlusegahõlmatiligikaudupooleelnevaltpiiritletudsihtrühmast.

Eestistvälismaalesiirdunutest5�%olidmehed.Respondentidekeskminevanusoli��,5aastat,noorim vastaja oli 2� ning vanim 56-aastane. Kaks kolmandikku välismaale siirdujatest oliabielus/vabaabielus.Erialarühmitivõibväljatuualoodus-jareaalteaduste(shtehnikateadused)suureosakaalu–6�%.Humanitaarteadustevaldkonnastegutsesvälismaalesiirdunuist26%jasotsiaalteadustes(shmajandusjajuura)ainult10%vastanutest(11respondenti).

VälismaaltEestissetulnutestolimehi6�%ningabielusvõivabaabielus69%.Vastanutekesk-minevanusoli�8,6aastat (noorimvastaja taas2�,vanim67-aastane).Vastanutehulgasoli�0%niisotsiaal-kuikahumanitaarteadusteesindajaid,ülejäänud�0%moodustasidloodus-jareaalteadlased.

9

1. Välisteadlased ja -doktorandid Eestis

1.1. Õppimis- ja töötamisvõimaluste kohta informatsiooni saamine

Respondentideltküsiti,kuivõrdnad saidEestisõppimise ja töötamisekohta informatsioonijärgmistest allikatest: praeguselt juhendajalt/uurimisgrupi juhilt (ainult doktorandid ja järel-doktorid),Eestikolleegidelt,kolleegideltväljastpooltEestit,muudeisiklikekontaktidekaudu,Eesti haridus- ja teadusinstitutsioonide kaudu, rahvusvaheliste uurimisprogrammide kaudu,Euroopateadlastemobiilsusportaalist(EuropeanResearcher’sMobilityPortal)http://europa.eu.int/eracareers/, Internetist informatsiooni otsides ja teadlaste vahetusprog-rammideandmebaasidest/kodulehtedelt.

Infoallikateolulisustsaihinnatakolmepalliselskaalal:3 – eelkõige, 2 – ka sealt ja 1 – mitte sellest allikast.Saadudvastustepõhjalleitiigainfoallikajaokssellekeskmineolulisus.Näitajakõrgemväärtusjoonisel1.1näitabsuurematolulisust.

KõigeenamonvälismaaltEestissetulijadinformatsioonisaanudomajuhendajaltvõiuurimis-grupijuhilt,muudeisiklikekontaktidekaudujaEestikolleegidelt.Olulisteksinfoallikateksonkarahvusvaheliseduurimisprogrammid,kolleegidväljastpooltEestitningEestiteadus-jahari-dusinstitutsioonid.MärgatavaltvähemleitiinformatsiooniInternetistotsidesjateadlastevahe-tusprogrammideandmebaasevõikodulehtiuurides.Andmebaasidest/kodulehtedestolimaini-tudFulbrightiprogrammi,SoomeAkadeemiajaTartuÜlikoolikodulehti.VaidüksvastanusaiinformatsiooniEestistöötamisejaõppimisekohtaEuroopateadlastemobiilsusportaalist.

Lisaks mainiti mitmeid muid infoallikaid: oma riigi teadusasutused (nt German AcademicExchange Service, Swedish Council of Science) ja muud institutsioonid (nt Poola Haridus-ministeerium,BelgiaVälisministeerium),ajakirjandus,rahvusvahelisedprogrammid/organisat-sioonid, varasemadkokkupuutedEestiga (ntEestis õppimine,konverentsil esinemine)ningerinevateisiklikekontaktidekaudusaadudteave.

Teadustegevuse spetsiifikast lähtudes vaadeldakse vastanuid kahes rühmas, millest ühe moo-dustavadteadlased,õppejõudja järeldoktoridningteisedoktorandid.Välismaiste järeldokto-riteandmeteeraldiesitamisevälistabnendevähesus.Gruppidevahelvõibmärgatamitmeiderinevusi.EsimessegruppikuulujadonkõigeenaminformatsioonisaanudEestikolleegidelt.Olulisemateksinfoallikateksonveeljuhendaja/uurimisgrupijuht(seevastusevariantesinebai-nultjäreldoktoritepuhul),muudisiklikudkontaktid,rahvusvaheliseduurimisprogrammidjakolleegidväljastpooltEestit.

Doktorandidseevastusaidinformatsioonipeamiseltmuudeisiklikekontaktidekaudu.Peaaegusama tähtsaks allikaksoli praegune juhendajaning sellele järgnesidEesti haridus- ja teadus-institutsioonidningInternet.TeadlastejaõppejõududepuhulolulistrollimänginudEestijavälismaisedkolleegidningrahvusvaheliseduurimisprogrammidoliddoktorantidepuhulinfo-allikanavägaväheesindatud.

Seega jääb mulje, et samal ajal kui üldises pildis saadakse enamik informatsiooni konkreet-setelt inimestelt, kasutavad doktorandid suhteliselt enam ka kõigile kättesaadavaid avalikkeinfoallikaid,teadlasteljaõppejõududelonseevastueelnevategevusekäigustekkinudpiisavalterialaseidsidemeid,midaonvõimalikinfosaamiselrakendada.

10

Joonis 1.1. Infoallikad Eestis õppimise ja töötamise kohta (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)

Erinevaidõppimis-jatöötamisvõimalustekohtainformatsioonisaamiseallikaidvaadeldesilm-neb,etnaisedonmeestestenam1saanudinformatsioonijuhendajalt/uurimisgrupijuhilt(kesk-mineolulisusnaistel2,25jameestel1,62)jakolleegideltväljastpooltEestit(keskmineolulisusnaistel1,6�jameestel1,�5).Ülejäänudinfoallikatepuhulolulistsoolisterinevusteiesine.

Eakamad, üle 50-aastased vastajad on infot saanud enam nii Eesti kaastöötajatelt (vanimasvanuserühmaskeskmineolulisus2,08janoorimas1,�2;keskmisteolulisustesuurimerinevus0,66 punkti) kui mujal elavatelt kolleegidelt (vanimatel keskmine olulisus 1,67 ja noorima-tel1,�8;keskmisteolulisustesuurimerinevus0,29punkti),seevastunooremadrespondendid(kuni�0-aastased)on info saamisekskasutanudrohkemmuid isiklikkekontakte (vanimatelkeskmineolulisus1,�6janoorimatel1,96),praegustjuhendajat/uurimisgrupijuhti(erinevustmõjutabdoktorantide ja järeldoktoritevähesus (üks respondent)eakamatevastajate seas!) jaInternetti(vanimatelkeskmineolulisus1,08janoorimatel1,�8;keskmisteolulisustesuurimerinevus0,�0punkti).Antuderipäradonigatiloogilised,sestnoorematelteadlastelpoleveelniivõrd laiaulatuslikkukolleegideringi tekkinud,mistõttukompenseerivadnadsellemuudeisiklikekontaktidevõiInternetikasutamisega.Teisteinfoallikatepuhulolulisivanuselisierine-vusieiesine.

Erialarühmade2lõikesesinebsuuremaiderinevusikaheinfoallikapuhul:sotsiaalteadusteesin-dajadonsaanudenaminformatsioonikolleegideltväljastpooltEestit(keskmine1,71,sedaon�Erinevused vastanute alamrühmade vahel soo, vanuse, eriala, perekonnaseisu ja Eestist pärit teadlaste tagasipöördumise

lõikes on reeglina esitatud juhul, kui erinevuse kohta järelduse tegemise vea tõenäosus on väiksem kui �0%. � Siin ja edaspidi jäävad reeglina diferentseerivate tunnuste (sugu, vanus, eriala, perekonnaseis) lõikes vaatluse alt välja

küsimused, mis esitati vaid doktorantidele, tingituna asjaolust, et doktorante on eri gruppidesse jaotamiseks liiga vähe.

11

reaalteadlastest 0,�� ja humanitaarteadlastest 0,2� võrra vähem) ja rahvusvaheliste uurimis-programmidekaudu(keskmine1,67,erinevusreaalteadlastega0,�2jahumanitaarteadlastega0,19). Antud lahknevused viitavad, et sotsiaalteaduste valdkonnas esineb teistest enam infokogumistrahvusvahelistekanalitekaudu.

Perekonnaseisupuhulselgeidseoseidesileeitule,vaidväljastpooltEestitpäritkolleegideltsaa-dudinformatsiooniosasilmnebteataverinevus(keskmineolulisusvallalistel0,29punktivõrrakõrgem).Kapraeguseltjuhendajalt/uurimisgrupijuhiltinfosaamisepuhulonalustväita,etseeonoluliseksinfoallikaksjustvallalisteseas(keskmineolulisus2,29punkti,abielus/vabaabielusvastajatepuhulseevastu1,6�punkti).

Võrdlus teiste riikidega

SarnaseltEestileonkaSoome(Puustinen-Hopper2005)puhulpaljudteadlasedjadoktorandidsaanudteavetõppimisejatöötamisevõimalustekohtaisiklikekontaktide(sugulased,sõbrad,kolleegid, juhendajad) kaudu. Sealses uuringus osalejad tõid infoallikatena välja ka ajalehe-kuulutused,InternetiningeelnevaSoomesõppimise.AnaloogseidallikaidmainisidkaEestisõppivad/töötavadvastajad.SeegaeisaaSoomeuuringuraportipõhjalinfoallikateosasEestigaolulisierinevusiväljatuua.

1.2. Eestisse tulekut mõjutavad aspektid

Eestisse tulekutmõjutavate aspektideolulisust saihinnatakolmepallisel skaalal:3 – eelkõige, 2 – ka seeja 1 – mitte eriti.Saadudvastustepõhjalleitiigaaspektijaokssellekeskmineolulisus(vtjoonis1.2).

Uurimusestselgub,etEestissetöölevõiõppimatulekutmõjutavadkõigeenamvõimalusjagadaomakogemusijaluuamidagiuutningpotentsiaalsejuhendajaolemasoluEestis.SelleotsusevastuvõtmiselonolulisteksmõjutajatekskaüldinehuviEestivastu,muudisiklikudaspektid,võimalusnähamaailmajaveetaaegateiseskeskkonnasningüldinehuviBaltimaade,Ida-Eu-roopavõiendiseNõukogudeLiiduvastu.Väiksemattähtsustomavadotsustamiselkavõimalussaadakõrgemakadeemilinepositsioon,võimalusühinedakindlauurimisgrupigaEestis,eelnevkoostööEestiteadlastega,sellevaldkonnarahvusvaheliselttuntudEestiteadlased,võimalusviialäbiEestigaseotuduurimisprojektejaantudvaldkonnateadustööinfrastruktuurEestis.Uuri-musesttuliagaselgeltvälja,etEestispakutavatasukonkurentsivõimelisusteadlasijaõppejõudesiiatulemaeimotiveeriehkteistpidiöeldeseioleEestispakutavtasukonkurentsivõimeline.

Eelpoolmainitudmuudeisiklikeaspektidenaonkõigesagedaminiväljatoodudeestlasestabi-kaasat ja sõpru, enda eesti juuri, huvi keele õppimise vastuningkonkreetset tööpakkumist.HuvitavamateisiklikeaspektidenavõiksäramainidaveelmadalamaidelamiskulusidvõrreldesPõhjamaadega,antuderialadoktoriõppepuudumistkoduriigis,inglisekeelesõpetamisevõima-lustjaeestikirjandusemõjusid.

Eestissetulekuotsustmõjutavaidaspektetäpsustadesmainisidrespondendidkõigeenamkoos-töödEestikolleegidega(nteestlaste jasoomlastepikaajalisedkultuurilisedsidemed),tulekutmingiorganisatsioonivõiprogrammikaudu(ntGermanSeniorExpertProgramme),õigetaega

12

isiklikuselus,uuendusteelluviimist(ntakadeemilistereformideläbiviimineTartuÜlikoolis),huviEestivastu(ntintegratsiooniprobleemidNarvas)jadoktorantuurivõimalust.Muuhulgasolidväljatoodudsiinsedlaialdasedärivõimalused1990.aastatel,sooveladajatöötadaPõhja-Euroopa riigis,omaerialal töötadeskogemuste saamine ja samas eestlastelekasulikolemineningpakutudprofessoriametikoht.

Joonis 1.2. Eestisse tulekut mõjutavad aspektid (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)

* hindasid teadlased ja õppejõud ning järeldoktorid

** hindasid ainult doktorandid

Vaadeldesvastanuidkaheseraldigrupis,millestesimessekuuluvadõppejõud, teadlased ja jä-reldoktoridningteisedoktorandid,võibmärgatanii sarnasusikuierinevusi.Mõlemal juhulonkõigeolulisemaksmõjutajaksaspekt,millekohtaküsitigiainultkonkreetseltgrupilt.Vasta-vateksteguriteksonteadlasteljaõppejõududelvõimalusjagadaomakogemusijaluuamidagiuutningdoktorantidelpotentsiaalsejuhendajaolemasolu.MõlemasgrupisonküllaltkisuurmõjuüldiselhuvilEestivastujamuudelisiklikelaspektidel.Tähtsuseltjärgmisteaspektidepu-hulesinebagaerinevusi.Teadlased,õppejõudjajäreldoktoridpidasidoluliseksvõimalustnäha

1�

maailma ja viibida teises keskkonnasning tundsidüldist huviBaltimaade, Ida-Euroopa võiendiseNõukogudeLiiduvastu.DoktorantidejaoksolidagaolulisemadeelnevkoostööEestiteadlastega,rahvusvaheliselttuntudEestisellevaldkonnateadlasedjavõimalusühinedakindlauurimisgrupigaEestis.Selleerinevusepõhjalvõibjäreldada,etteadlasedjaõppejõudtulevadEestissemissioonitundestninguuekogemusesaamiseeesmärgil,doktorandidagaonhuvitatudsiinsete teadlaste poolt pakutavast. Huvi Eestiga seotud uurimuste vastu on samas mõlemagrupipuhulküllaltkimadal.

Eestissetulekutmõjutavateaspektideosasolulisisoolisierinevusieiesine.Niimeestekuinaistejaoksonolulisemateaspektideseasvõimalusjagadaomakogemusijaluuamidagiuut(keskmi-neolulisusmeestel2,��janaistel2,26),potentsiaalsejuhendajaolemasolu(keskmineolulisusmeestel2,10janaistel2,29)jaüldinehuviEestivastu(keskmineolulisusmeestel1,92janaistel2,1�).ErinevateEestissetulekutmõjutavateaspektidelõikesvõiböelda,etnaisionmeestestoluliselt enammõjutanud rahvusvaheliselt tuntudEesti teadlasteolemasoluoma teadusvald-konnas(keskmineolulisusnaistel0,�1punktivõrrakõrgem).

Noorimalevanuserühmaleonteistestenamolulisedpotentsiaalsejuhendajaolemasolu(keskmi-neolulisus2,��,teistesvanuserühmadesvähedoktorantejajäreldoktoreid)jaendavaldkonnarahvusvaheliselttuntudEestiteadlased(keskmineolulisus1,69punkti,teistelvanuserühmadel1,25–1,29).Sellepõhjaljääbmulje,etnooredtulevadEestisseosaliseltautoriteetseteteadlastetõttu,kuigiteistestenamonnendeotsustmõjutanudkamõnevõrraparemarvamussiinsestteadustöö infrastruktuurist (keskmine1,5�,vanematelvanuserühmadel1,29–1,��).Keskmi-sesse vanuserühma (�1–50 aastat) kuulujaid innustab teistest enam võimalus saada kõrgemakadeemilinepositsioon(keskmineolulisus1,81punkti,noorimateljavanimatelseevastu1,�6-1,��).VanimvanuserühmtunnebteistestsuuremathuviBaltimaade,Ida-EuroopavõiendiseNõukogudeLiiduvastu(keskmineolulisus2,00punkti,noorimatelagaainult1,56)jaonmõ-jutatudeelnevastkoostööstEestiteadlastega(keskmineolulisus1,75punkti,teistelrühmadel1,�8–1,�5).Ülejäänudaspektidepuhulonvanuselisederipäradväiksemad.

Loodus-,reaal-jatehnikateadusteesindajadtähtsustavadteistestenamrahvusvaheliselttuntudEestisellevaldkonnateadlasi(keskmineolulisus1,71punkti,teistesrühmades1,22–1,26)jaosaltkavõimalustühinedakonkreetseuurimisrühmagaEestis(keskmineolulisus1,68punkti,teistes rühmades 1,�9–1,�8), samas tunnevad nad oluliselt väiksemat üldist huvi Eesti vas-tu (keskmine olulisus 1,76 punkti, teistes rühmades aga 2,08–2,17) ja ka Baltimaade, Ida-EuroopavõiendiseNõukogudeLiiduvastu(keskmineolulisus1,60punkti,teistesrühmades1,88–1,92).Mõnevõrravähemmõjutavadneidkamuudisiklikudaspektid(keskmineolulisus1,69punkti,teistesrühmades1,87–2,00).Tulemustepõhjalonhumanitaar-jasotsiaalteadusteesindajatearvamusedomavahelküllaltkisarnased,reaalteadlasteomadseevastuerinevadneistmitme aspekti osas. Sotsiaal- ja humanitaarteadlasi huvitab reaalteadlastest enam keskkond,kuhunadõppimavõitöölelähevad,reaalteadlasiseevastumõjutabsuhteliseltenamvõimalustehakoostöödkonkreetseteinimestega.

Eestissetulekulonvallalisivastajaidabielus/vabaabielusinimestestenammõjutanudEestitead-laste rahvusvaheline tuntus (keskmine olulisus 0,29 punkti võrra kõrgem), võimalus ühine-dakonkreetseuurimisrühmagaEestis(keskmineolulisus0,28punktivõrrakõrgem)jaeelnevkoostööEestiteadlastega(keskmineolulisus0,26punktivõrrakõrgem).Abielus/vabaabielus

1�

respondendidonseevastuvallalistestenamtähtsustanudmuidisiklikkeaspekte(keskmineolu-lisus0,�2punktivõrrakõrgem)javõimalustsaadakõrgemakadeemilinepositsioon(keskmineolulisus0,26punktivõrrakõrgem).Seegailmnebantudtulemustest,etkuivallalistevastajatepuhulomavadsuhteliseltsuurematkaalusiinsedteadusvõimalused,siisabielus/vabaabielusini-mesteotsuseidmõjutavadsuhteliseltenamisiklikudmõjurid.


NiiSuurbritannia(RiverPathAssociates200�)kuiSoome(Puustinen-Hopper2005)puhulolid kaheks kõige olulisemaks sinna suundumistmõjutavaks faktoriks teadustöökeskkonnakõrgekvaliteetjavõimaluskarjääriedendada.Islandile(IcelandicCentreforResearch2005)tulekupuhuloliükstähtsamaidpõhjusivõimalussaadaheadpositsiooni.Eestisolikõrgemaakadeemilisepositsioonisaamisevõimalustulekutmõjutavateaspektidepingereaskeskpaigasjasiinneteadustööinfrastruktuurviimasteseas.LisaksoliSuurbritanniassejaIslandilesuundu-miseltähtsaksmõjufaktorikssealnerahastamine,misEestipuhuljäipingereaskonkurentsitultviimaselepositsioonile.Soomesjärgneskaheleesimeseletegurilevõimalusnähamaailma,misolioluliselkohalkaEestipuhul.PereliikmeteSuurbritanniapäritoluoliväikeseosaresponden-tidejaoksvägaolulinefaktor,kuidenamuseleosutusseeebaoluliseks.SoomeuurimusepõhjalolipartneriSoomesviibiminekeskmiseolulisusegateguriks,muudepereliikmetesealviibimineagaebaoluline.EestijaIslandipuhulolidisiklikudaspektid,millenakõigesagedaminimainitikohalikustrahvusestabikaasat,üheksvägaoluliseksnimetatudriikidessetulekutmõjutavaksas-pektiks.EestissejaIslandiletulekupõhjusteseasoliäramärgitudkahuvinenderiikidekultuu-rilisejaajaloolisevõigeograafiliseeripäravastu.KokkuvõtlikultvõibpidadaSuurbritanniassejaSoomeminekumotiiveomavahelsarnasteks,Eestissetulekuaspektidagaerinevadneistoluliselmääral.IslandileminekupõhjusedsarnanevadrahalisepoolepealtSuurbritanniassejaSoomeminekupõhjusteganendemaadesarnasemajanduslikutasemetõttu,kuidväiksusesttulenevatekultuuriliste ja teadusmaastikule omaste eripäradegaon IslandEestiga vägamitmetes aspek-tides sarnane.Erinevusi lihtsustatult tõlgendadesvõibmärkida,etEestisse tulevad teadlasedpeamiseltandma(stomakogemusijagama),SuurbritanniassejaSoomeagalähevadsaama,sestsealselteaduskeskkonnalonneilerohkempakkuda.Islandilegiminnakseühestküljestsaama,kuidteisestküljestonsarnaseltEestigategukaainuvõimalikukohagaomaspetsiifilistehuvidearendamiseks.

1.3. Rahulolu Eestis viibimisega

UurimussekaasatudEestissesiirdunudteadlased,õppejõud,järeldoktoridjadoktorandidhin-dasideraldirahuloluerialasetegevuseningolmejavabaajaveetmisegaseonduvaga.Etteantudhinnanguskaalaoliviiepalline:1 – üldse mitte rahul, 2 – mitte eriti rahul, 3 – ei oska öelda, 4

– enam-vähem rahul, 5 – väga rahul.

Nagu jooniselt 1.� näha, näitavad Eestis viibivate teadlaste-õppejõudude (sh järeldoktoran-tuurisviibijate)jadoktorantidehinnangudvõrdlemisisuurtrahuloluniierialasetegevusekuiigapäevaeluga,skaalakeskminejääbmõlemaaspektipuhul�,25ligi.SeegaollakseEestisko-getugakeskmiseltenam-vähemrahulvõipigemisegivägarahul.90%uuringusosalenutestonvägavõienam-vähemrahulmõlemaaspektiga, samasonerialase tegevusega rahulolupuhulsuuremnendehulk,kesonvägarahul.Viimaneasjaolutulenebsellest,et justdoktorantide

15

seasonerialasetegevusegavägarahulolevaterespondentideosakaalsuuremvõrreldesteadlaste-õppejõududega.

Joonis 1.3. Rahulolu Eestis viibimisega (hinnangute keskmised, skaala 1 … 5)

Vaadeldeseraldigruppidenateadlasi-õppejõude-järeldoktoreidningdoktorante,võibäramär-kida, et neist esimeste hinnangud on vaadeldava kahe aspekti lõikes sarnased – nii erialasetegevusekuiigapäevaelupuhulonnendehulgasenamrespondente,kesonvägarahul(51%).Doktorantidehinnangudrahulolulekahesaspektisseevastuerinevad–erialasttegevusthinna-tesonsuurimvägarahulolevatedoktorantideosakaal(6�%),samalajalkuiigapäevaelugaonsuurimosadoktorantidest enam-vähemrahul (56%).Rahulolematuid (mitte eriti rahulvõiüldsemitterahul)onrohkemteadlaste-õppejõududeseas,kuivaadatahinnanguiderialaseletegevusele.Ükskidoktoranteiväljendanuderialasetegevusesuhtesrahulolematust,samalajalkuirahulolematuiddoktoranteleidusigapäevaeluhindamisel.

Seegavõibjäreldada,etEestisviibivaddoktorandidonvõrreldesteadlaste-õppejõududegaroh-kemrahulerialasetegevusega.Võiboletada,etnadtulevadkiEestisseõppimaerialadele,kusteadlastetaseonkõrgemjainfrastruktuurparem.Teadlased-õppejõudonagadoktorantidegavõrreldesrahulolevamadigapäevaelujavabaajaveetmisevõimalustegaEestis.

Rahuloluhinnangutesuhteliseltkõrgesttasemestjaväikesestvariatiivsusesthoolimatailmnevadvaadeldavatetunnustetasandilmõnederisused.Erialasetegevusepuhulonmärgatavnaissoostvastajateoluliseltsuuremrahulolu(hinnangutekeskminenaistel�,67,meestel�,12).Vanuselõikesonerialasetegevusesuhtespositiivsemaltmeelestatudnooremad,kuni�0-aastasedvas-tajad(keskmine�,62),enimrahulolematuidonkõigevanemate,üle50-aastasterespondentidegrupis(keskmine�,00).Olmegarahulolupuhulilmnebseosperekonnaseisuga:abielus/vaba-abielusvastajatehinnangudonsiinkõrgemadkuivallalisteomad(keskmisedvastavalt�,�6ja�,92).Erialarühmadelõikesrahuloluhinnangutetasandilerinevusieiesine.

16

1.4. Probleemid seoses Eestis viibimisega

Respondentidelt küsiti, kuivõrd nad on erinevate probleemidega Eestis viibides kokku puu-tunud,probleemehinnatikolmepalliselskaalal:3 – oluline probleem; 2 – ka see; 1 – see mitte.Saadudvastustepõhjalleitiigaprobleemikohtakeskmineolulisus.Hinnangutekeskmisedonesitatudjoonisel1.�.

Joonis 1.4. Välismaalaste probleemid Eestis (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)



17

ÜldiseltonvastajadEestistöötadesvõiõppideskõigerohkemkokkupuutunudtasustamisegaseotud probleemidega, Eestis töötamiseks või õppimiseks vajalike protseduuride kohta infosaamiseraskustega,keelebarjääriga igapäevaelus,Eestisseasumisegaseotudadministratiivseteprotseduurideraskustega,uurimistööksvajalikuinfrastruktuurinõrgatasemeningebapiisavadoktorandistipendiumiga.Vähempuututikokkuprobleemidegaseoseslastelesobivakoolivõilasteaianingabikaasaletöökohaleidmisega,olmeprobleemidelahendamisekeerukuseningju-hendamisega.

Keskmiselthindavadteadlased,õppejõudjajäreldoktoridEestistöötadeskõigesuuremaksprob-leemiksebapiisavattasustamist.Olulisteksprobleemideks,millegaEestisollesontulnudkokkupuutuda,peetaksekateadlastekasutusesolevainfrastruktuurimadalattaset,infopuudumistõigusliketoimingutekohta,mispuudutavadEestistöötamist,keelebarjääriigapäevasteasjadeajamiselning raskusi administratiivseteprotseduuridekorraldamisel,mison seotudEestissetulekuga.Keskmiseltvähemolulisedonprobleemidseosesigapäevaeluninglastejaabikaasagaseonduvaga(viimanevaldkondpoleküllpaljudevastanutejaoksaktuaalne).

KeskmiseltnäevaddoktorandidEestis õppideskõige suuremaprobleeminakeelebarjääri iga-päevaelus.SuurteksprobleemidekspeetaksekainfopuudumistEestisseasumiseksvajalikeõi-guslikeprotseduuridekohtaningnendeprotseduuride läbimisekeerukust.Küllaltkiolulisteprobleemidenatõiddoktorandidväljakakommunikatsiooniraskusedningsõpradepuudumise,keelebarjääriseosesõpingutega,ebapiisavatdoktorantidestipendiuminingolmeprobleemidelahendamisekeerukust.Väikeosadoktorantidestnäebprobleeminasobimatutõppeprogrammivõiebapiisavatjuhendamist.KeskmiseltnäevadEestisõppinudvõiõppivaddoktorandidkõigevähemprobleemeseosesõppejõududepädevusega.Nagueelnevaltmainisime,võiboletada,etdoktorandidõpivadjustkõrgematasemegaerialadel,kunasiinseteteadlastetaseonnendejaoksoluliseksEestissetulekupõhjuseks.

Kui võrrelda teadlasi, õppejõude ja järeldoktoreidningdoktorante, võiböelda, etdoktoran-didhindavadolulisemaksprobleeme,misonseotudkeelebarjääri,igapäevaelukorraldamiseganingkommunikatsioonigaehkprobleeme,miseioleniivõrdõppimiskohagaseotud.Teadlased,õppejõud ja järeldoktorid aga näevad probleeme pigem otseselt tööga seotud valdkondades,näiteksinfrastruktuurimadalastasemes.MõlemaltasandilonaktuaalsedrahaprobleemidningEestisseasumisegaseotudadministratiivseteprotseduurideküsimused,viimasedniiinfosaami-sekuikarealiseerimisetasandil.

Meestejaoksonolulisemateksprobleemideksebapiisavtöötasu(keskmineolulisus1,82)ningdoktoristipendiumiväiksus (keskmineolulisus1,70).Naisednägidolulisemateprobleemide-na infopuudumistõiguslike toimingutekohta,mispuudutavadEestis töötamist (keskmineolulisus1,�0),keelebarjääriigapäevasteasjadeajamisel(keskmineolulisus1,�7)jaebapiisavattöötasu(keskmineolulisus1,�6).

Kõigesuuremadsoolisederinevusedsaabväljatuuadoktoristipendiumiväiksuse(meestelkesk-mine olulisus 1,70 ja naistel 1,00) ja ebapiisava töötasu puhul, kus mehed hindasid antudprobleemikeskmiselt0,�6punktivõrraolulisemakskuinaised.Mehedtõidveidiolulisemateprobleemidenaveelvälja(keskmiselt0,2-punktineerinevusvõrreldesnaistega)Eestisseasumi-segaseotudadministratiivseteprotseduurideraskust,teadlastekasutusesolevainfrastruktuurimadalat tasetningkeelebarjääriolmeprobleemide lahendamisel.Muudeprobleemidepuhulolulisi soolisierinevusieiesine.Tulemustest ilmnebüldinetendents,etmehedonerinevate

18

probleemidegarohkemkokkupuutunudvõisiisnäevadmitmeidvaldkondi(nttasustamine)probleemsematenakuinaised.

Kõigisvanuserühmadestulisuurimaprobleeminaesileebapiisavtöötasu,kuni�0-aastastevanu-serühmnägiüheolulisemaprobleeminaveel infopuudumistõigusliketoimingutekohta,mispuudutavad Eestis töötamist (keskmine olulisus 1,62). �1–50-aastased vastajad puutusid Ees-tisollesenamkokkuuurimistööksvajalikuinfrastruktuurimadalatasemega(keskmineolulisus1,60),üle50-aastastevanuserühmnägi lisaksebapiisavale töötasule suurimaprobleeminaveelEestisseasumisegaseotudadministratiivseteprotseduurideraskust(keskmineolulisus1,50).

Suurimateerinevustenavanuserühmadevaheltulebkeskmisevanuserühmahinnanguteslisaksuurimistöö infrastruktuuri nõrkusele esile ka kaastöötajate/õppejõudude ebapiisav professio-naalnepädevus(erinevusnooremavanuserühmaga0,18,vanemavanuserühmaga0,�0punkti).NoorimvanuserühmkogesteistestvanuserühmadestsuuremaprobleeminaEestisollesolme-probleemidelahendamisekeerukust(erinevusteisterühmadega0,25–0,�5punkti).

Materiaalsed probleemid omavad suuremat kaalu humanitaarteadlaste hulgas: teadustööksvajaliku infrastruktuuri (raamatukogud? kollektsioonid?) nappuse olulisus on neil teiste tea-dusvaldkondadeesindajatest0,2�–0,27punktikõrgem,teatudettevaatusegavõibväitasama-laadseterinevustebapiisavatöötasutähtsuses.Huvitavonveelerialarühmaseosraskustega,misesinevadelukaaslaseletööotsimisel:keskmisestenamtakistusionantudvaldkonnaskogenudhumanitaarteadlased, samas pole elukaaslasele töö otsimisel probleeme ette tulnud ühelgireaalvaldkonna esindajal.� Lisaks sellele näevad humanitaarteadlased mõnevõrra olulisemaprobleeminaharjumatuttöökultuurivastuvõtvasinstitutsioonis,samaseiilmneerialarühmitisuuremaid erinevusi uurimisgrupis või osakonnas valitseva töökultuuri probleemsuse lõikes.Reaalteadlased hindavad võrreldes teiste erialavaldkondade esindajatega olulisemaks problee-mikskeelebarjäärinii töölkui igapäevaelus, samasonnende jaoksvähemraskusi tekitanudtöötamistvõiõppimistpuudutavadõiguslikudnõudmised.

Abielus/vabaabielusküsitletudtajusidrohkemraskusiEestissetöölevõiõppimaasumisegaseo-tudadministratiivseteprotseduurideläbimisel.


Eestiga sarnaselt peetakse ka Austrias (Heintel, Hahn, Fischer 2006) kõige suuremaks prob-leemiks rahastamist. Kui aga Eesti puhul perekonnaga seonduv ei põhjusta probleeme, siisAustrias on abikaasale töö leidmise, lastehoiu ja lastele kooli leidmisega seotud problemaatikapingereas teine rahastamise järel. Vabavastuste puhul oli ühe olulisema teemana välja toodudtagasipöördumiseprobleem. Eemalolleson raske saada infot vabade töökohtadekohtaningnaastes on väga raske leida sobivat töökohta ning peaaegu võimatu naasta endisele töökoha-le. Kui erinevalt Eestist ja Austriast on üheks olulisemaks Soome (Puustinen-Hopper 2005)ja Inglismaale (River Path Associates 200�) mineku põhjuseks hea finantseerimine, siis onsealgi omad probleemid. Nii Soome kui Inglismaa puhul peeti üheks suuremaks probleemiksbürokraatiat.Samastulebkõigivaadeldudkolmeriigiraportitestvälja,etEuroopaLiiduriikidekodanikudonasjaajamisprotsessigasuhteliseltrahul.Soomepuhullisandusselleleveelrahulole-�Nimetatud erialarühmade ja elukaaslasele töö leidmise raskuse vaheliste seoste esinemist ei mõjuta vallaliste ega Eestis koos

perege viibijate osakaalud erialarühmades.

19

matusliigalühikestelepingutejagrantidetähtaegadega.Inglismaapuhulagamajutusekvaliteet,eritimakstavahinnavalgusesningrahulolematussellega,etvajalikinfopoleinternetiskättesaadav.Seegaonnäha,etkuigikokkupuutepunkteesineb,onigalriigilsiiskiomaprobleemidespetsiifika.

1.5. Abi saamise võimalused probleemide korral

Uurimusesosalejateltküsitika,millistestallikatestnadesilekerkinudprobleemidekorralonabisaanud.Abisaamistsaihinnataneljaastmeliselskaalal:peamiselt; mõningal määral; kontak-teerusin, kuid abi ei saanud; ei ole abi saamiseks kontakteerunud.

KõigerohkemkontakteeruvadEestigaseotudteadlased,õppejõud ja järeldoktoridningdok-torandidabi saamisekskohalikekolleegide/kaasüliõpilaste, juhendaja (hindasidainultdokto-randid)ningvastuvõtvaorganisatsiooniga(vtjoonis1.5).Küllaltkipaljuotsitakseabikateisteõppejõududeningsõpradeningtuttavatekäestväljaspooltööd.NatukeülepoolevastanutestonabisaamiseksteisteEestistöötavatevõiõppivatevälismaalastepoolepöördunud.Tunduvaltvähempöördutakseprobleemidekorralabistamiseksettenähtudriigi-võimunitsipaalasutustevõiomapäritolumaasaatkonnapooleEestis.Vaid�%vastanutestonabisaamisekskasutanudEesti teadlaste ning tudengite mobiilsusportaali (http://www.smartEstonia.ee). Mitte keegivastanutest ei ole probleemide esile kerkimise puhul kasutanud ERA-MORE mobiilsuskes-kustevõrgustikkuvõion teinud seda enese teadmata,pöördudesvastuvõtvaorganisatsioonitugistruktuuridepoole.

Joonis 1.5. Abi probleemide korral (välismaalased kokku)



20

Joonis 1.6. Abi probleemide korral (teadlased, õppejõud, järeldoktorid)

Joonis 1.7. Abi probleemide korral (doktorandid)

21

Üldiselt on respondendid esile kerkinud probleemide korral abi saanud juhendajalt (dokto-randid), Eesti kolleegidelt/kaasüliõpilastelt, sõprade/tuttavate käest väljastpoolt tööd ningtugistruktuurideltvastuvõtvasorganisatsioonis.Kateisiallikaidonabisaamiseseisukohastolu-listekspeetud.Vähemonprobleemidelahendamiselabisaadudriiklikestvõimunitsipaalasu-tustestningteisteEestistöötavatevõiõppivatevälismaalastekäest.

Nagujooniselt1.6selgub,onteadlased,õppejõudjajäreldoktoridkõigerohkemabisaanudEestikolleegide,vastuvõtvainstitutsioonitugistruktuurideningtöövälistesõpradejatuttavatekäest.

Doktorandid(joonis1.7)onkõigerohkemabisaanudjuhendajalt.Tõhusadabisaamiseallikadonkatugistruktuuridvastuvõtvasorganisatsioonisningsõbradjatuttavadväljastpoolttööd.

Teadlased,õppejõudjajäreldoktoridonabisaamisekohtaEestisviibitudajajooksullisanud,etsuurabionolnudEestiliitumisestEuroopaLiiduga,mislahendasmitmeidprobleeme.ÄramärgitaksekaeelnevaltEestisviibinudkaasmaalasteabi(nendemärkmete-kommentaarideka-sutamist),samutiontulnudkasuksteadmisedEestikultuurijaühiskonnakohta.Doktorandidonprobleemidekorralküsinudabikodumaalt, lahendusionpüütudleidakaInternetiningmeediakaudu.Samutipärinebnendehulgastarvamus,etkuigiõigussüsteempeaksolemakõigiEestiselavateinimestejaoksvõrdne,eelistabseesiiskimingilmääraleestlasi.

SeitsenaistkümnestonprobleemidekorralabiotsinudteisteltEestisõppivateltvõitöötavateltvälismaalastelt,meesteseasonvastavosakaalvaid�0%.Naissoostvastajadonmeestestkõrge-malthinnanudvastuvõtvaorganisatsioonitugistruktuuridestjaEestikolleegideltsaadudabi:peamiselttugistruktuuridestabisaanuteosakaalonnaisteseas59%,meestehulgas2�%,Eestikollegideltonpeamiseltabisaanud57%naistestja�6%meestest.

Juhendajaltabiotsinudrespondendidkuuluvadvanuseltvaldavasenamuseskuni�0-aastasterühma,mistulenebdoktorantidesuhteliseltmadalasteast.Nooremadkui50-aastasedonvõr-reldesüle50-aastastegamärgatavaltrohkemabiotsinudteisteltvälismaalasteltjasõprade/tut-tavatekäestväljaspooltööd.

Erialarühmadelõikesesinebrespondente,kesonabisaanudpeamiseltsõpradeltvõituttavateltväljaspooltööd,teistestmärgatavaltrohkemhumanitaarteadlastehulgas.Välismaalastestkaas-töötajatepoolepöördunutehulkonreaalteadlastehulgasoluliseltväiksemkuiteistesgruppides.Niisamutipoleloodus-jareaalteadusteesindajadabiotsinudomakodumaasaatkonnast,samaskuihumanitaar-jasotsiaalteadlastestonprobleemidekorralkõnealuseallikapoolepöördunud(ningsealtreeglinakaabisaanud)keskmiseltkolmandik.

Perekonnaseisujaprobleemidekorralerinevatestallikatestabiotsimisevahelolulisierinevusieiesine.

Võrdlus teiste maadega

SarnaseltEestigaonkateistesmaadesvälismobiilsusejuuresolulineosapersonaalsetelkontak-tidel ning kolleegidel vastuvõtvast organisatsioonist. Nii Eestis, Soomes (Puustinen-Hopper2005),HollandiskuikaInglismaal(RiverPathAssociates200�)kasutatakseneidallikaidinfor-matsioonivõiabisaamisekskaskõigeenamvõienamikuljuhtudel.Soomesviibivadvälismaala-sedkontakteeruvadinfojaabisaamiseasjusrohkemkuiEestisviibijadriiklikeasutustega,Eesti

22

välisdoktorandidtähtsustavadjuhendajaabi.Inglismaalpöördutakseinfosaamiseksvägaväheametnikepoole.InglismaapuhulonüheksolulisemaksallikakspeetudveelInternettiningSoo-mepuhulvastuvõtvatosakonda.SarnaseltEestigaonkaSoomeraportismainitud,etEuroopaLiidulaienemisetõttulangesidvastavatemaadekodanikelpaljudprobleemidära.

1.6. Eesti teaduskeskkond võrreldes endise asukohariigiga

Eestisse tulnud teadlased,õppejõud ja järeldoktorid said12aspektisvõrreldaEestikõrghari-duslikkujateadustöökeskkondaomaerialavaldkonnasvälisriigiomaga,kusnadolidtöötanudenneEestissesiirdumist.Etteantudvõrdlusskaalaeelmisetöökohariigioludehindamiseksvõr-reldesEestigaoli:1 – ei oska hinnata, 2 – tunduvalt halvem, 3 – mõningal määral halvem, 4 – li-gikaudu sama, 5 – mõningal määral parem, 6 – tunduvalt parem.Keskmistearvutamisejuuresonkõrvalejäetudskaalaesimenepunktehkneed,keseioskakahteriikiteatudaspektisthinnata.Keskmineväärtus“neli”näitab,etvastavteaduskeskkonnateguronhinnatudEestisjavälismaalligikauduvõrdseks,kõrgemadhinnangudkajastavadvälismaisekeskkonnaeelistamist.

Andmednäitavad,etEestikõrgharidus-jateadustöökeskkondonsiiasiirdunudteadlastejaõp-pejõududehinnangutekohaseltvälisriikidega(antudjuhulsiisendisetöökohamaagavõrreldes)üldisesmõttespigemlähedaseltasemelkuiselgelthalvemasolukorras.Teadlastejaõppejõudu-dearvatesolieelmistestöökohariikidesselgeltparemaltasemeltasustamine,erialaneinfrastruk-tuurjaerialavaldkonnateadlasteüldinetase.Eestikergekseeliseksvõikslugedalaialdasemaidakadeemilisekarjäärivõimalusi.

Joonis 1.8. Eesti teaduskeskkond välismaalaste hinnangul võrreldes nende eelmise asukohariigiga (hinnan-

gute keskmised skaalal 2 (Eestis tunduvalt parem) kuni 6 (asukohariigis tunduvalt parem))

Antudtunnusteblokisilmnevadsarnasedseosed,miseelnevaltkäsitletudvälisteadlasteproblee-midejuures:võrreldeseelmiseasukohariigigahindavadmehedEestispakutavatpalkajaerialast

2�

infrastruktuurioluliseltmadalamaltkuinaised(meestelvastavadkeskmised5,50ja5,0�,nais-tel�,5ja�,�punkti),samasuguneerinevusilmnebkasuhtumisesvälismaaltpärittöötajatelemõeldudtugistruktuuridesse (keskmisedvastavalt�,5� ja�,��).Meestemärksa suuremkrii-tilisus ilmnebkamitmetes teistesvaldkondades,näiteks siinseõiguslikuregulatsioonipuhul(hinnangutekeskmistevaheerialasetegevuseõiguslikuregulatsioonipuhul0,69javälismaalas-tetöötamisvõimalusipuudutavaregulatsioonihinnangutepuhul0,57).Kaonmehedkriitili-semadsiinseteteadlastekompetentsusesuhtes(keskminemeestel�,8�,naistel�,18),samaseierinemärgatavaltmeestejanaistehinnangudEestitudengitekompetentsuseosas.�

Eelnevaltselgus,etnooremadvastajadonsiinseerialasetegevusegakeskmiseltenamrahulkuivanemad.Võrdlusesendiseasukohariigigatulebseeesilekahesaspektis:üldisetöökeskkonnaja tasustatuse vallas (hinnangute keskmise erinevus vanemate vanusegruppide kui tervikugavastavalt0,7�ja0,80)–tõsiküll,tasustatusepuhulmõjutabantuderinevustKesk-jaIda-Eu-roopa taustagavastajate suuremosakaalnooremasvanusegrupis.Ülejäänudaspektidepuhulvanuselisieripärasideiilmne.

Humanitaar-ningreaalvaldkonnaesindajadpeavadendiseasukohamaagavõrreldesakadeemi-lisekarjäärivõimalusiEestisparematekskuisotsiaalteadlased(hinnangutekeskmisederinevu-sedvastavalt0,8�ja0,68punkti).Samatendentsonmärgatavhinnangutesvälisspetsialistidetöölevärbamisele(erinevusedsotsiaalteadlastega0,76ja0,8�punkti).5Samaspeavadloodus-jareaalteadlasedsiinseterialasetegevuseõiguslikkuregulatsioonihumanitaarteadlastestmõnevõr-rakehvemaks(erinevus0,82punkti).

Võrreldes endise asukohariigigapeavadabielus/vabaabielusvastajad siinset tasustamistmõne-võrra kehvemaks kui vallalised (keskmine hinnangute erinevus 0,59 punkti), samas on nadsiinsetestkarjäärivõimalustestparemalarvamusel (erinevus0,77punkti).Samutipeavadabi-elus/vabaabielusvastajadvälismaalastetöötamisvõimalusipuudutavatõiguslikkuregulatsiooniparemakskuivallalised(erinevus0,85punkti),samasonhuvitavmärkida,ettaolisterinevusteiilmnevallalistejanenderespondentidevahel,kelleelukaaslanevõiperekondviibispidevaltEestis.

Võrreldud riigid

Eestikõrgharidus-jateadustöökeskkondavõrdlesidrespondendidvägaerinevateriikidega(en-disetöökohamaaga).

• Kõige rohkem oli teadlasi-õppejõude, kelle endine töökohamaa oli Saksamaa(11respondenti),napiltteiselekohalejääbSoome10teadlase-õppejõuga.

• KuusrespondentioneelnevalttöötanudPõhjamaades—Rootsis,Norras,Taanis(kõigi puhul kaks teadlast-õppejõudu), lisaks on üks respondent maininudeelmisetöökohamaa(Soome)nimetamisellisakskaseda,etontöötanud„teistesPõhjamaades”.

• SeitsmerespondendivõrdlusealuseksoliderinevadKesk- jaIda-Euroopariigid–Venemaa(2respondenti),Läti,Poola,Ungari,RumeeniajaUkraina.

� Meeste hulgas on suhteliselt rohkem eelnevalt Lääneriikides töötanud teadlasi, naiste hulgas seevastu neid, kelle varasem töökoht oli mõnes Kesk- või Ida-Euroopa riigis, kuid see ei mõjuta oluliselt leitud seoseid hinnangute ja soo vahel.

�Humanitaar- ja sotsiaalteadlaste keskmiste hinnangute erinevustes välisspetsialistide töölevärbamisele võib rolli mängida tõsiasi, et esimeste hulgas on Kesk- ja Ida-Euroopast pärit vastajaid rohkem.

2�

• USA on olnud endiseks töökohamaaks kuuele teadlasele-õppejõule, lisaks onüksrespondentidestnimetanudkorragamituendisttöökohamaad,milleseasonUSA.

• Kaugemadjaeksootilisemadendisedtöökohamaad:Küpros,HongKong,IndiajaUus-Meremaa.

Kokkuvõttesvõiböelda,etkuigiEestissesiirdubteadlasi-õppejõudeerinevatestmaailmapaika-dest,onEestierialasetöökohamaanakõigeatraktiivsemeelkõigeSaksamaajaPõhjamaade,agakaUSAteadlaste-õppejõududejaoks.

1.7. Eestis viibimisega seonduvad positiivsed ja negatiivsed kogemused

Vastajatelolivõimalusvabasvormiskirjapannaomakõigepositiivsemjanegatiivsemkogemusseosesvälismaaltöötamisevõiõppimisega.Kõigetihedaminiolipositiivseimakogemusenani-metatudsõbralikkutöökeskkonda,positiivseidjaabivalmiskolleege.Positiivsenaleidisäramär-kimistkavabadusiseseisvas(mõtte)töös.Mitmedteadlasedtõidväljarahulolusellega,etonsaanudsiinselearenevaleühiskonnalevõiteadusringkonnalekasulikudollaningonsuutnudsiin„midagiärateha”.Vastavaltkogemusteleomauurimisvaldkonnastoodipositiivsenaväljakõrgetkohalikkukompetentsivõinegatiivsenateadustöömadalattaset.

Kõigenegatiivsemat vastukaja leidis teadustöötajatemadal palk, samutiülikoolide alafinant-seeritusningvarustusepuudumine,milletõttuniimõnigiõppejõudolisunnitudsiitlahkuma.Tihtimärgitikaärabürokraatlikkusjaaeglaneasjaajamine(paarteadlastpidielamislubaoota-mapoolaastat).BürokraatlikkusonolnudprobleemkaSoome(Puustinen-Hopper2005),Ing-lismaa(RiverPathAssociation200�)jaAustria(Heintel,Hahn,Fischer2006)puhul.Austriaraportismärgitakseära,etaegavõtvatejakeerulistebürokraatlikeprotseduuridetõttukaotatak-sejustkõrgetasemelisedteadlased.

Positiivsena leidis veel äramärkimist siinsete töötajate avatus uutele ideedele, samas märgitinegatiivsepoolepealteakamateprofessoritevanameelsust,töötajatejagunemistkildkondadesse,missegabtõhusattöötamist,ningüldisthuvipuudustinstitutsioonidejatööreformimisesuh-tes.Viimasepuhultoodivälja,etkõrghariduspoliitikapoleläbipaistevegasoosiautonoomsetteadustöödningülikoolistruktuuridonkohatikaootilised.Kuigipositiivsepoolepealtmärgititihtiärasiinseteinimestesõbralikkus,tõidkolmvastajatEestigaseonduvanegatiivsekogemu-senaväljakarassismiilminguid.

1.8. Edasised plaanid seoses Eestiga

Respondentidelpalutikolmepalliselskaalalhinnata,kuivõrdtõenäolineonnendeedasineseo-tusEestigateadustöös.Hindamisskaalaolikolmeastmeline:ei, võib-olla, jah.

EelistatuimvariantedasisekskoostööksonkontaktidejätkamineEestiteadlasteganingsellegaseonduvadlühivisiididEestisse(üle¾teadlastestpeavadsiinkoostöödvähemaltmingilmääralvõimalikuks,küsitletuddoktorantidesteivälistasedakoostöövormikeegi).ArvestatavadonkaonniiosalisekuikatäiskoormusegaEestistöötamine(vastavalt�9%ja5�%teadlastestning59%ja�7%doktorantidesteivälistaseda,ligikolmandikulteadlastestontäistöökohagaEestistöötaminekindlakstulevikuplaaniks).SeevastuEestis läbitavajäreldoktorantuurivälistabüle

25

pooleküsitletuddoktorantidest.

Kõigidiferentseerivatetunnustepuhulesinebvaadeldavatekategooriate lõikeserinevusivaidEestis täis- jaosaajaga töötamiseeelistusteosas.MeestehulgasonosaajagaEestis töötaminekindlaltplaanisviiendikulvastanutest,samasnaistesteikavatsesedakindlaltükski.TäisajagaEestistööjätkamisevälistavadmeestestkaksviiendikku,samaskuivastavnaisteosakaalulatubkolmeviiendikuni.

Vanuselõikesilmnebtõsiasi,etnoorimasvanuserühmas(kuni�0aastat)eiolekindlaidplaaneEestisseosaajagatöölejäämiselühelgivastanutest,seevastukeskmisesvanuserühmasonvastavosakaalüksviiendik.TäistööajagaEestistööjätkamisteelistavadselgelt�0–50-aastasedvastajad,kindlaltplaanibneistsedakaksviiendikku(kuni�0-aastasteseas20%,üle50-aastasteseasmit-teükski).Eestistäistööajagatöötamisevälistavadkeskmisesvanusegrupiskolmvastajatküm-nest,noorimasvanusegrupis58%ningvanimasgrupisterveltviiskuuendikkuvastanutest.

Erialadelõikesvääribmärkimist,ettäisajagatöötamineonsotsiaalteadusteesindajatelkindlaltplaanisvaid1�%-l,samashumanitaar-jaloodusteadus-reaalaladelkavatsebsedakindlaltkolmvastajatkümnest.

VallalistestvälistavadEestisosaajagatöötamise�5%,abielusvõivabaabielusvastajatesteiplaaniosaajagatöötamisttervelt56%.KummaliselkombelontäisajagaEestis töötamisekorralvas-tavadnäitajadvastupidised:vallalistesteipeasedatõenäoliseks61%,abielus/vabaabielusres-pondentidest��%.Eestistäisajagatöötamisepuhuleinäiperekondlikudsuhtedprobleemiksolevat: vallalistest plaanivad seda kindlalt vaid 1�%, abielus/vabaabielus vastajatest seevastuterveltkolmandik.

26

2. Eestist pärit mobiilsed teadlased

2.1. Välismaale siirdumise põhjused

Välismaalesiirdumisepõhjusifikseeritiuurimusesetteantudvastusevariantidehindamiseteelskaalal3 – eelkõige, 2 – ka see, 1– seda mitte.

Peamiseksvälismaaleteadustöötegemiseminekupõhjuseksnimetatiteadustööksvajalikuinf-rastruktuuriolemasolu(�7%kõigis sihtgruppideskokku)ningvastavamaateadlasterahvus-vahelist tuntustuurimisvaldkonnas(�1%).18%vastajatesttõivälismaaleminemisepeamisepõhjusenaväljarahulolematuseEestiharidus-jateaduspoliitikaga.

Hinnangutekeskmised teadlaste jaõppejõudude, järeldoktoriteningdoktorantide lõikesonesitatudjoonisel2.1.

Joonis 2.1. Välismaale siirdumise põhjused (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)



27

Hinnangutesvälismaalesiirdumisepõhjustekohtasuurierinevusiteadlaste/õppejõudude,järel-doktoriteningdoktorantidelõikeseiesine.

Poleüllatav,etteadlastejaõppejõududejaoksonkõigetähtsamteadustööksvajalikuinfrastruk-tuuriolemasolujasihtkohamaateadlasterahvusvahelinetuntusendauurimisvaldkonnas.Tead-lastejaoksonolulisemateksvälismaalesiirdumisepõhjusteksveelvõimaluslülitudakonkreetseuurimisrühmategevusseningkonkurentsivõimelinetöötasu.Doktorandidtoovadpeamistenaesile samupõhjusi (olulisusehinnangudonveidikõrgemad), lisaksneile spetsiifiline sobivajuhendajaolemasoluvälismaal(51%doktorantidesthindabsedapõhjusttasemel“eelkõige”).Järeldoktoritejärjestusüldjoontessamadevariantideosasonveiditeistsugune:võimaluslülitu-dakonkreetseuurimisrühmategevusse,teadustööksvajalikuinfrastruktuuriolemasolu,vastavamaateadlasterahvusvahelinetuntus,pakutavkonkurentsivõimelinetöötasuningvõimalusvii-bidasenisesterinevaskeskkonnas.Seegatoimibkõigiltasanditelliikumineeelkõigeparemateteadustöötingimustesaavutamiseks.

Lisaks eespool loetletud nimekirjale anti vastajatele võimalus vabas vormis kirja panna vä-lismaale siirdumise täiendavaid põhjusi. Täiendavate asjaoludena tõid teadlased esile niiperekondlikkepõhjusikuikavastuolusidEestiteadusasutustejuhtidega.Mitmedteadlasedonpärastõpingutelõppujäänudtöölevälismaale.Eraldionrõhutatudtugevasülikoolisjatugevasuurimisgrupistöötamisetähtsust.SamutionmainitudvähestkonkurentsiEestiteaduses.

Järeldoktoritekommentaaridehulgasttasubesiletõstaarvamust,etjäreldoktorantuurivõima-lusonteadlasekarjäärilahutamatuosa,misannabvõimalusetestidaiseseisvalttoimetulekut.Leiti,etselleetapivahelejätmineteadlaseteeslükkabedasivõilausavälistabarvestatavakstead-lasekskujunemise.

Doktorandid on lisakommentaarides välja toonud teatavatel erialadel Eestis doktorikraadiomandamisevõimalustepuudumist.Välismaale liikumistsoodustabkasihtriigiselav/töötav/õppivelukaaslane.Paremateenesetäiendamisvõimalustekõrvalonmainitudmajanduslikkete-gureidjasuurematturvatunnetningkeerulisisuhteidvanematekolleegidegaEestis.Siinkohalon huvitav märkida, et vastupidiselt Eestile on Austria puhul vanemate kolleegide negatiiv-nesuhtuminemobiilsussemobiilsustpärssivatunnusenaäratoodud(Heintel,Hahn,Fischer2006).

Kunaniimeestekuinaisteseaspolnudkõigeolulisematevälismaalesiirdumisepõhjustejärjes-tusesolulisierinevusi,siispannaksejärgnevasalalõiguserilistrõhkumitteniivõrdhinnanguteintensiivsuselekuisoolistelelahknevusteleülaltoodudhinnanguteraames.

Meeste puhul on naistest statistiliselt olulisemaks välismaale siirdumise põhjuseks võimaluslülituda erialase uurimisrühma tegevusse (keskmine olulisus 2,27 on 0,�� palli kõrgem kuinaiste1,9�).Meessoostteadlasedonvastassoostkolleegidestolulisemapõhjusenaäratoonudka kõrgemat töötasu (meeste keskmine 2,26 ja naistel 2,10). Naised hindasid meestest kõr-gemalt (naistel2,�9 jameestel2,19palli) sihtkohariigi teadlaste rahvusvahelist tuntustomauurimisvaldkonnas.Ülejäänudküsimustekorral jäiderinevused statistiliseolulisusepiiridestväljapoole.

Noorte,kuni�0-aastasteEestistpäritvälismaale siirdujate seasolid tähtsamatekspõhjustekssobivajuhendajaolemasoluvälismaal(2,��),ningteadustööksvajalikuinfrastruktuuriolemas-olujasihtkohamaateadlastetuntusuurimisvaldkonnas(võrdselt2,�2palli).Kõrgelthinnatika

28

konkurentsivõimelisttöötasu(2,11)javõimalustnähamaailmauueskeskkonnas(2,08).Kol-mekümnendatesaastatesteadlastejaoksolidtähtsadsamadküsimused,kuidnendejärjestusoliveidierinev:kõrgeimalt(2,�2)hinnatiteadustööksvajalikuinfrastruktuuriolemasolu,millelejärgnesidsobivajuhendajaleidminevälismaal(2,��)jasihtkohamaateadlastetuntusuurimis-valdkonnas(2,�1).Nendejaoksoliolulinekaerialaseuurimisgrupitöösselülitumisevõimalus(2,27)ning võimetele vastav töötasu (2,26palli).Üle�0-aastased teadlased tähtsustasid tea-dustööksvajalikuinfrastruktuuriolemasolu(2,�5palli),sihtkohariigiteadlasterahvusvahelisttuntust,konkurentsivõimelisttöötasujavõimalustnähalaiamaailmauueskeskkonnasviibides(kõik2,20palli),samutiolinendejaoksühekstähtsamaksfaktoriksrahulolematusEestihari-dus-jateaduspoliitikaga(2,06).

Humanitaar-jasotsiaalteadlastehinnangudolidküllaltkilähedased.Sotsiaalteadlastehinnan-gudolidsiiskimõnevõrrakõrgemad.Mõlematelolivälismaalesiirdumisepõhjustestkõrgeimalthinnatud sobiva juhendaja olemasolu (humanitaaridel 2,�� ja sotsiaalteadlastel 2,8� palli)6,millelejärgnesidvastavamaateadlasterahvusvahelinetuntusomauurimisvaldkonnas(huma-nitaarteadlastel2,��jasotsiaalteadlastel2,6�palli)jateadustööksvajalikuinfrastruktuuriole-masolu(humanitaaridel2,1�jasotsiaalidel2,6�palli).Kõigesuuremadkeskmistehinnanguteerinevused tulenesid suhtumisest suuremahulistes teadusprojektides osalemise võimalustesse(humanitaarteadlastel 1,�8 ja sotsiaalteadlastel 1,82 palli). Loodus- ja reaalteadlastel oli pea-misekspõhjuseksteadustööksvajalikuinfrastruktuuriolemasolu(2,��palli),millelejärgnesidvõimalus lülitudakonkreetseuurimisrühma tegevusse (2,�0), ja sobiva juhendajaolemasoluvälismaal(2,��palli).

Abielusvõivabaabielusolevadteadlasedpidasidkõigeolulisemaksvälismaalesiirdumisepõhju-seksteadustööksvajalikuinfrastruktuuriolemasolu(2,�1palli),millelejärgnesidvastavamaateadlasterahvusvahelinetuntusendauurimisvaldkonnas(2,�1)jasobivajuhendajaolemasoluvälismaal (keskmine olulisus 2,�0 palli). Samuti tähtsustati pakutavat konkurentsivõimelisttöötasu(2,17)javõimalustlülitudakonkreetseuurimisrühmategevusse(2,1�palli).Vallalisteteadlastehinnangudolidvägasarnased,neilolipeamisekspõhjusekssobivajuhendajaolemas-oluvälismaal (2,67),millele järgnesid teadustööksvajaliku infrastruktuuriolemasolu (2,��),sihtkohariigiteadlasterahvusvahelinetuntusomauurimisvaldkonnas(2,27),välismaalpakutavkonkurentsivõimelinetöötasu(2,21)javõimaluslülitudakonkreetseuurimisrühmategevusse(2,06palli).

Eestissse naasnud teadlased hindasid mineku põhjusena välismaal viibijatest märksa kõrge-maltsihtkohamaateadlasterahvusvahelisttuntustendauurimisvaldkonnas(vastavalt2,5�ja2,19 palli) ning võimalust lülituda konkreetse uurimisrühma tegevusse (2,�0 ja 2,01 palli).

�Juhendaja olemasolu küsimusele vastas sotsiaalteaduste valdkonnas vaid kuus respondenti, seega ei saa lõplikult kindel olla antud keskväärtuse esinduslikkuses.

29

2.2. Rahulolu välismaal viibimisega ning peamised esinenud probleemid

Rahuloluvälismaalviibimisega(eraldierialasetegevuseningolme,vabaajaveetmisejmssei-sukohalt)hinnati5-palliselskaalal:1 – pole üldse rahul, 2 – pole eriti rahul, 3 – ei oska öelda, 4

– enam-vähem rahul, 5 – igati rahul.

Välismaalviibimisegaolidenam-vähemvõi igati rahul enamus teadlastest,doktorantidest jajäreldoktorantuurisiirdunutest.Veidikõrgemaltkuivabaajaveetmisevõimalusihinnatieriala-setegevuseperspektiive(vtjoonis2.2).Mõnetionseekaarusaadav,sestvälismaalesiirdumisepeaminesoovoneelkõigeomateadlaskarjääriarendamine,mittevabaajameeldivaltveetmine.

Mittekeegieiväljendanudtõsistrahulolematusterialasetegevuseseisukohalt;vaidpaarvastajatpolnudüldserahulvälismaalviibimiseolmelisepoolega.

Joonis 2.2. Rahulolu välismaal viibimisega (hinnangute keskmised, skaala 1 … 5)

Kavastajaskonnaalarühmadesoldivälismaalerialasetegevusegaenamrahulkuiolmejavabaajaveetmisevõimalustega.Kuiginaisedpidasidolmeküsimusimeestestmõnevõrratähtsama-teks,polnudseekuigiolulineerinevus.

Vanuse lõikes oli märgatav lineaarne trend. Mida vanem on välismaale siirduja, seda enamvalmistasrahuloluigapäevaelukorraldus,samalajalerialasetegevusehinnangutessarnastsuun-dumuststatistiliseltoluliselteiilmnenud.

Erialarühmade lõikeshindasid loodus- jareaalteadlasederialast tegevustvälismaalkõrgemaltkuiteised(erinevusmuudealadeesindajatekuitervikuga0,2�palli).

Abielus/vabaabielusinimesedhindasidolmejavabaajaveetmisevõimalusivallalistestteadlas-testmõnevõrrakõrgemalt,kuiderinevuspolestatistiliseltoluline.

�0

Eestissenaasnudteadlasedpidasidküsitluseajalvälismaalhõivatutestolulisemaksniitöötamistvälismaalerialasetegevuseseisukohalt(vastavalt�,8�ja�,5�palli)kuikasealseidolmejavabaajaveetmisevõimalusi(vastavalt�,60ja�,1�palli).

Küsitluses uuriti, milliste probleemidega on vastajad välismaal viibides kokku puutunud(vt joonis 2.�). Kõigi ankeedis loetletud variantide hinnangute keskmised jäid madalaks,st probleeme oli vähe või olid need väheolulised (vastusevariandid on skaalal: 1 – see mitte, 2 –ka see, 3 – oluline probleem).

Väljatoodiabikaasaletöökohaleidmisekeerukust(19%vastanutestlugessedaoluliseks),koha-likesõpradepuudumist jasuhtlemisprobleeme(12%)ningolmeprobleemide(eluase,teenin-dus,huvitegevus)lahendamisekeerukust(9%).

Pikemataegavälismaalviibivadteadustöötajadrõhutavadlisakommetaaridesraskusilastekoo-litamiselningnendeeestikeeleoskusesäilitamisel.Lähimaadeteadusasutustes,näiteksHelsin-gistöötadesonvõimalikendHelsingijaTallinnavaheljagada,kuidseeosutubsamaskavägakoormavaks.

Järeldoktoridonkogenudteistestteravamaltabikaasaletöökohaleidmisekeerukustjarõhuta-nudkohalikesõpradepuudumist.Samutionneilteistestrohkemettetulnudkeeleprobleemeseosesolmemuredelahendamisega.Lisakommentaaridestõidjäreldoktoridesilekakeerulisestmaksusüsteemisttulenevaidraskusi.

�1

Joonis 2.3. Probleemid välismaal (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)



�2

Doktorandid tajuvad vanematest kolleegidest rohkem olmeprobleeme (1�% doktorantidestpidassedaoluliseksprobleemiks)ningmadalatstipendiumi(1�%).Lisaksolmeprobleemidelehindavadmõneddoktorandidebapiisavakskateadus-jaõppetööalastjuhendamist.Kas soovite lisada mõne täiendava välismaal viibimisega seotud probleemi?Toodinäitenaolukord,kusUSAsõppides tekitab auto puudumine igapäevaprobleeme ning raskendab inimestega suhtlemist.Samuti ei olda kohati rahul sihtkohamaa toiduga ning ka eluaseme leidmine võib osutudaraskeks.Eestisteemalviibideshääbubkapäritolumaatutvusvõrgustik.Täisstipendiumipuudu-miseltulebäraelamisekstöötada(näiteksraamatukogus),kuidseelükkabomakordaõpingutelõpetamistedasi.

Meestelolidpeamisteksprobleemideksebapiisavjuhendamine(1,67palli)jaabikaasaletööko-haleidmisekeerukus(1,66palli),häirisidkakohalikesõpradepuudumisesttulenevadsuhtlus-probleemid(1,58)jaolmeprobleemide(eluase,teenindus,huvitegevus)lahendamisekeerukus(1,�9).Naistemuredolidmõnevõrrateistsugused:kõigeenamhäiristeistsugunesihtkohariigitöökultuur,misavalduskaskonkreetsesallüksuses,milleksvõisollakasuurimisrühm,osakondvõiinstituut(1,�5palli)võiõppe-võiteadusasutuses(1,�0palli).Olulisemateprobleemidenatoodi välja ka ebapiisavat juhendamist, kohalike sõprade puudumisest tulevaid suhtlusprob-leeme,olmeprobleemidelahendamisekeerukustjamadalattöötasu(kõigilvõrdselt1,�9palli).Üldkokkuvõttes hindasid naised probleeme madalamalt, kuid teistsugust töökultuuri uuri-misrühma,osakonnajainstituuditasandilpeetimeesteststatistiliseltolulisemaksprobleemiks(erinevusmeestega0,��palli),samutipeetiolulisemateksprobleemideksmadalattöötasu(eri-nevus0,25palli)ningteistsugusttöökultuuriõppe-võiteadusasutusesüldiselt(erinevus0,17palli).

Vanuserühmadelõikesvõibtäheldada,etnooremate,kuni�0-aastastevanuserühmadehinnan-gudonvanemateteadlasteomadestkõrgemad.Teisisõnu,probleemetajutakseteravamatena.Kõigenooremate,kuni�0-aastastevälismaalesiirdunutehinnangulonkõigesuuremaksprob-leemiksvälismaalkohalike sõpradepuudumine ja suhtlusprobleemid(1,70palli).Kitsaskoh-tadenatajutaksekaolmeprobleemide(eluase,teenindus,huvitegevus)lahendamisekeerukust(1,59palli)jaebapiisavatjuhendamist(1,�8palli).�1kuni�0aastasedteadlasednäevadkõigeolulisemaprobleeminaabikaasaletöökohaleidmisekeerukust(1,70palli).Kanendeleonkit-saskohtadeksebapiisavjuhendamine(1,56palli)jakohalikesõpradepuudumineningsuhtlus-probleemid(1,�2palli).Kaüle�0-aastastevälismaalesiirdunute jaoksonkõigeolulisemaksprobleemiksabikaasaletöökohaleidmine(1,59palli),millelejärgnevadraskusedseosesvälis-maalastetöötamistpuudutavaseadusandlusega(1,�1palli)ningkohalikesõpradepuudumisesttulenevadsuhtlusprobleemid(1,�5palli).

Humanitaarteadlased tajuvad suurima probleemina välismaal ebapiisavat juhendamist (1,56palli). Sotsiaalteadlastest ja loodus- ning reaalteadlastest suurema probleemina tajutakse ras-kusinii seoses välismaalaste töötamistpuudutava seadusandlusepoolt kehtestatudnõudmis-tega(1,5�palli)kuikaasjaajamisegaametiasutustesvälismaaleasumisevormistamisel(1,�6)jamadalattöötasu(1,�5palli).Kasotsiaalteadlastejaoksonsuurimaksprobleemiksebapiisavjuhendamine(1,50palli).Oluliseprobleeminatajutaksekaolmeprobleemide(eluase,teenin-dus,huvitegevus)lahendamisekeerukust(1,�5palli).Loodus-jareaalteadlastejaoksonsuuri-maksprobleemikshoopisabikaasaletöökohaleidmisekeerukus(1,75palli)jakohalikesõpradepuudumineningsuhtlusprobleemid(1,58palli).Kanendejaoksonprobleemideksebapiisavjuhendamine(1,�2palli),teadvustataksekaolmeprobleeme(1,�0palli).

��

Vallaliste inimeste jaoks oli kõige tähtsamaks probleemiks kohalike sõprade puudumine jasuhtlusprobleemid (1,6� palli), millele järgnesid raskused nii seoses välismaalaste töötamistpuudutavaseadusandlusepooltkehtestudnõudmistega(1,5�palli)kuikaasjaajamisegaame-tiasutustesvälismaaleasumisevormistamisel(1,52palli).Kooselavateinimestejaoksolisuuri-maksprobleemikselukaaslaseletöökohaleidmisekeerukus(1,7�palli).Oluliseksprobleemiksolineilekaebapiisavjuhendamine(1,�8palli)ningsamutihäirisidkaneidkohalikesõpradepuudumisegaseonduvadsuhtlusprobleemid(1,��palli).

NiiEestissetagasipöördunudkuivälismaalviibijadpeavadkõigeolulisemaksprobleemiksabi-kaasaletöökohaleidmisekeerukust(vastavalt1,61ja1,55palli).Mõlematejaoksonoluliseksprobleemikskakohalikesõpradepuuduminejasuhtlusprobleemid(Eestisolijatel1,��javälis-maalviibijatel1,5�palli).Välismaalviibijateleonoluliseksprobleemikskaebapiisavjuhenda-mine(1,55palli),raskusedvälismaaleasumisevormistamisega(1,�1palli)jaolmeprobleemide(eluase,teenindus,huvitegevus)lahendamisekeerukus(1,�0palli).

2.3. Eesti teaduskeskkond võrreldes endise või praeguse asukohariigiga

Küsitluselevastanudteadlastel,õppejõududeljajäreldoktoritelpalutivõrreldaEestiteaduskesk-kondaomaendisevõipraeguseasukohariigiga(põhiliseltAmeerikaÜhendriigidningEuroopaLiiduriigid).

Joonisel2.�onesitatudhinnangutekeskmised,kusjuuresskaalapunktidetähistusedon1–ei oska hinnata,2–tunduvalt halvem,�–mõningal määral halvem,�–ligikaudu sama,5–mõ-ningal määral parem,6–tunduvalt parem.Keskmistearvutamisejuuresonkõrvalejäetudskaalaesimenepunktehkneed,keseioskakahte riiki teatudaspektisthinnata.Keskmineväärtus

“neli”näitab,etvastavteaduskeskkonnateguronhinnatudEestisjavälismaalligikauduvõrd-seks.Seegahindasidvastanudvälismaistteaduskeskkondakõigisvaldkondadeskeskmiseltpa-remakskuikodumaist.

��

Joonis 2.4. Eesti teaduskeskkond võrreldes asukohariigiga (hinnangute keskmised; skaala 2 (Eestis tunduvalt

parem) ...4 (ligikaudu sama) ... 6 (asukohariigis tunduvalt parem))

Asukohariikideeelistenahinnatitunduvaltparemakstasustamist–80%teadlastest,õppejõudu-destja80%kajäreldoktoritest;erialastinfrastruktuuri(vastavalt58%ja65%)javälisspetsia-listideriikitöölevärbamisealasttegevust(vastavalt52%ja75%).Madalaimad(Eestiletasemeltlähedasemad)hinnangudantiüliõpilastejakraadiõppuriteüldiseletasemele,erialasetegevuseõiguslikuleregulatsioonilejaakadeemilisekarjäärivõimalustele.

Võiböelda,etsuuremasosasküsimustesonmehedhinnanudvälisriigiteaduskeskkondanais-testkõrgemalt.Oodatultkõrgeltväärtustatimeestepoolt tasustamist–5,76onsiinsooliseslõikeskõrgeimhinnang.Mehedhindasidparemakskavälisriikideerialastinfrastruktuuri(5,60palli)ningvälisspetsialistideriikitöölevärbamisealasttegevust(5,�5palli).Välismaaeelistenamainitikaüldisttöökeskkonda(5,20palli)jauurimistoetustetaotlemisevõimalusi(5,15palli).KõigevähemerinesidmeestearvatesEestisasukohariigitingimustesterialavaldkonnaüliõpilas-tejakraadiõppuriteüldinetase(�,�2palli)ningerialasetegevuseõiguslikregulatsioon(�,�8palli).Kanaistelolivälisriikisiirdumisesuurimakspeibutiseksraha–meesteseisukohastveidimadalamakeskmisehinnanguga5,��palli.Naisedhindasidsuurematevälismaaeelistenaka

�5

erialavaldkonnateadlasteüldisttaset(5,18palli)javälisspetsialistideriikitöölevärbamise-alasttegevust(5,1�palli).KanaistearvateserinesidEestiskõigevähemasukohariigitingimustesterialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldinetase(�,1�palli)ningakadeemilisekarjäärivõimalused(�,25palli).Kõigesuuremadsugudevahelisederinevusedilmnesidsuhtumiseseri-alasesseinfrastruktuurijauurimistoetustetaotlemisevõimalustesse,kusmeestehinnangudolidmärksakõrgemadkuinaistel(erinevusedvastavalt0,82ja0,8�palli).Kahinnangudvälismaaorganisatsioonikultuurilejaüldiseletöökeskkonnaleolidmeestelmärksakõrgemadkuinaistel(erinevused0,7�ja0,59palli).

Kavanuselõikesolitasustaminekõigisvanuserühmadeskõrgeimalthinnatudvälisriikisiirdu-misepõhjuseks.Noorimad, kuni�0-aastased teadlasedhindavadvõrreldesvanematekollee-gidegaEestiteaduskeskkondamärksakõrgemalt.Kuivanemadteadlasedhindasidvaidühte-kahte valdkonda Eesti teadusmaastikus välisriikidega võrreldavaks, siis nooremate teadlastehinnangul olineidpalju rohkem.Kuni�0-aastastel teadlastelolid sissetulekute (5,00palli)järelolulisemateksvälismaalepeibutajateksveelerialavaldkonnateadlasteüldinetase(�,90pal-li).Etkuni�0-aastastevastajaterühmonväike(siinsesküsimusteblokis,milleledoktorandideivastanud,sõltuvaltküsimusest5–11indiviidi),siisülejäänudhinnanguteosaskaugeleulatuvaidjäreldusitehaeisaa.Küllagavõibüldisetrendinaväljatuua,etnooredteadlasednägidsarnastolukordavõi isegiEestiväikseideeliseidvälismaateadusasutusteeeserialasetegevuseõigusli-kusregulatsioonis,organisatsioonikultuurisjavõrreldavatestugistruktuuridesvälismaaltpärittöötajatele,agakauurimistoetustetaotlemisejaakadeemilisekarjäärivõimalustes.Ligikaudusamadeks kui välismaal hinnati ka oma erialavaldkonna üliõpilaste ja kraadiõppurite üldisttaset, välismaalaste töötamisvõimalusi puudutavat õiguslikku regulatsiooni ja üldist töökesk-konda.�1kuni�0aastaseidteadlasitõmbasidvälismaaletasustamise(5,81palli)järelparemerialaneinfrastruktuur(5,69palli)javälisspetsialistideriikitöölevärbamise-alanetegevus(5,��palli)ningerialavaldkonnateadlasteüldinetase(5,22palli),agakaüldinetöökeskkond(5,20palli).KolmekümnendatesaastatesteadlasedhindasidEestigamõnevõrravõrreldavakserialasetegevuseõiguslikkuregulatsiooni(�,�2pallionnoorematekolleegidearvamusestmärksakar-mimhinnang).Üle�0-aastasteteadlastepoolthinnatitasustamise(5,82palli)järelolulistevä-lismaalesiirdumisemagnetitenaerialastinfrastruktuuri(5,�7palli),üldisttöökeskkonda(5,�5palli), välisspetsialistide riiki töölevärbamise alast tegevust (5,20 palli) ning uurimistoetustetaotlemisevõimalusi(5,19palli).Madalaimahinnangunapeetienam-vähemsamakskuiEestiserialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldisttaset(�,25palli).

Humanitaarteadlaste hinnangud erinesidmitmetes aspektides nii sotsiaal- kui ka loodus- jareaalteadlastehinnangutest.NemadnägidempiirilisteteadustegategelejatestrohkemsarnasusiEesti ja välismaa teaduskeskkonna vahel.Kuigi ka erialarühmade lõikes oli tasustaminekõr-geimalthinnatudvälismaalesiirdumisepõhjuseks, järgnesidhumanitaarideseassissetulekule(5,2�palli)erialavaldkonnateadlasteüldinetase(5,00palli)javälismaalastetöötamisvõimalusipuudutavõiguslikregulatsioon(5,00palli),mõnevõrraparemanatajutikaerialastinfrastruk-tuuri(�,69palli)ningerialasetegevuseõiguslikkuregulatsiooni(�,70palli).Ligikaudusamakshinnatinäiteksakadeemilisekarjäärivõimalusi(�,91palli),uurimistoetustetaotlemisevõima-lusi(�,00palli),välisspetsialistideriikitöölevärbamisealasttegevust(�,11palli),tugistruktuu-revälismaaltpärittöötajatele(�,1�palli),erialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldisttaset(�,27palli).Sotsiaalteadlastelolikonkurentsitultkõrgeimalthinnatudtasustamise(6,00palli) järelvälismaalatraktiivsedkaüldinetöökeskkondjaerialane infrastruktuur(mõlemad

�6

5,60palli) ning välisspetsialistide riiki töölevärbamise alane tegevus (5,�0palli).Eestile kõi-gelähedasemakshinnatierialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldisttaset(�,60palli)ja välismaalaste töötamisvõimalusi puudutavat õiguslikku regulatsiooni (�,67palli).Loodus-ja reaalteadlastelolid tasustamise (5,76palli) järel suurimadvälismaale siirdumisemagnetidvälisspetsialistideriikitöölevärbamisealanetegevus(5,57palli)jaerialaneinfrastruktuur(5,55palli).Eestigaenam-vähemsamakshinnatierialasetegevuseõiguslikkuregulatsiooni(�,�1pal-li),erialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldisttaset(�,��palli)ningvälismaalastetöö-tamisvõimalusipuudutavatõiguslikkuregulatsiooni(�,59palli).

Abielusvõivabaltkooselavateinimestejaoksonvälismaalesiirdumineatraktiivsemkuivallalisteteadlastejaoks.Esimestelontasustamise(5,79palli)järelolulistekstõmbeteguritekskaerialaneinfrastruktuur(5,5�palli),välisspetsialistideriikitöölevärbamisealanetegevus(5,�6palli),eri-alavaldkonnateadlasteüldinetase(5,19palli),üldinetöökeskkond(5,06palli)jatugistruktuu-ridvälismaaltpärittöötajatele(5,0�palli).AbielusinimesedhindavadEestigaligikaudusamakserialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldisttaset(�,�1palli)ningakadeemilisekarjäärivõimalusi(�,�8palli).Vallalisteinimestejaoksontasustamise(5,27palli)kõrvaloluliseksvälis-maateaduskeskkonnaeeliseksvälisspetsialistideriikitöölevärbamisealanetegevus(5,00palli).VallalistearvatesonEestigasarnasedkatugistruktuuridvälismaaltpärittöötajatele(�,22palli),välismaalastetöötamisvõimalusipuudutavõiguslikregulatsioon(�,�0palli),erialasetegevuseõiguslikregulatsioon(�,�0palli)ningerialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldinetase(�,50palli).Püsisuhtesolevateteadlastehinnangulonvälisriigierialane infrastruktuur(5,5�palli)märksaparemkuivallalisteinimestearvates(�,80palli).

Välismaalviibijatearvatesontasustamise(5,6�palli) järelolulisemateksvälismaateaduskesk-konnaeelistekserialaneinfrastruktuur(5,��palli),välisspetsialistideriikitöölevärbamisealanetegevus(5,1�palli)ningerialavaldkonnateadlasteüldinetase(5,02palli).VäiksemaiderinevusiEestiteaduskeskkonnagavõrreldesnähakseerialavaldkonnaüliõpilastejakraadiõppuriteüldisestasemes(�,2�palli),erialasetegevuseõiguslikusregulatsioonisjaakadeemilisekarjäärivõima-lustes(mõlemadvõrdselt�,62palli).Eestissetagasitulnudteadlasedmärkisidtasustamise(5,7�palli)järelpeamistevälismaateaduskeskkonnaeelistenavälisspetsialistideriikitöölevärbamisealasttegevust(5,59palli),sobivaterialastinfrastruktuuri(5,�1palli),erialavaldkonnateadlasteüldisttaset(5,�2palli),üldisttöökeskkondajauurimistoetustetaotlemisevõimalusi(mõlemad5,18palli)ningtugistruktuurevälismaaltpärittöötajatele(5,00palli).Tagasipöördunudteadla-sedhindasidsamutiEestigasarnastekserialasetegevuseõiguslikkuregulatsiooni(�,29palli)jaakadeemilisekarjäärivõimalusi(�,��palli).

�7

2.4. Välismaal viibimisega seonduvad positiivsed ja negatiivsed kogemused

Vastajatelolivõimalusvabasvormiskirjapannaomakõigepositiivsemjanegatiivsemkogemusseosesvälismaaltöötamisevõiõppimisega.

Positiivsematest kogemustest toovad teadustöötajad eraldi välja uurimistöö finantseerimistgrantidekaudu,mis teebvõimalikukskeskenduda teadustööle javältidaadministreerimisesttulenevaid probleeme.Teadusasutused on kõrgetasemelised seal, kus inimesed on motiveeri-tudtöötamajasaavadomategevuseeestheadpalka.Kaõpetamisetaseonhea,sestenamusõppejõude on edukad uurijad, samuti võib noorest doktorandist kiiresti saada täieõiguslikuurimisgrupiliige.Kunatöötataksemultikultuurseskollektiivis,siispuuduvadigasugusedkul-tuurilisedeelarvamused.

Järeldoktoridonomapositiivsetestkogemustestesiletõstnudvõimalusttegeledasoovituduu-rimisteemaga.Toeksonolnudkolleegidepositiivnesuhtuminejaabivalmidusolmeküsimustelahendamisel,samutionosutunudvõimalikukslülitudakõrgetasemelisemeeskonnatöösse.

Doktorandid on toonud välja heade õppejõudude, erialakirjanduse ja kõrgetasemeliste dok-torandiseminaride olemasolu ning võimaluse osaleda rahvusvahelistel konverentsidel ja koh-tuda huvitavate teadlastega. Väga ollakse rahul kompetentsete juhendajatega, kes suhtlevadalluvategavabalt, ilmakõrgemaststaatusest tulenevatebarjäärideta.Meeldivonkastabiilsus,doktoriõpperegulatsiooneerinevaltEestistõppeajajooksuleimuudeta.Finantseeritaksekõr-getasemelistekonverentsidekülastamist.Suurepärasedtöötingimusedvõimaldavadõpingutelekeskendumist.

Teadustöötajad märkisid negatiivsete kogemuste all järjest suuremaid probleeme fundamen-taaluuringutelerahaleidmiseks.Kaondokumentidevormistaminekohativägajäik.Mõnedesülikoolidesononline-ajakirjadekättesaadavuspiiratumkuinäiteksTartus.

Kajäreldoktoridnimetasidnegatiivsekogemusenaasjaajamistkohalikubürokraatiaga,maini-tudonkateenindussfäärijäikust.Järeldoktoritöötasuonmõeldudreeglinaüksikulelastetuleinimeselejapolepiisavlastegapereleelukssuureskeskuses,kusonkõrgedväljaminekud.

Doktorantidelonolnudprobleemeelamislubadejanendepikendamisega(sedakülleritienneEuroopa Liitu astumist). Sidemete katkemine kodumaaga tekitab üksindust, isiklik pereelujääbsoiku.Olmemuredesttoodiväljatranspordiprobleeme.Kavõtabaegakohalikuteadusstiilija uurimiskultuuriga kohanemine.Keelebarjäär põhjustab takistusi kohalikus seltskonnaeluskaasalöömiseks.

Nooremaealised (kuni �0-aastased) tõid välismaal viibimise negatiivseima kogemusena väljapeaasjalikultbürokraatiajaolmeprobleemidegaseonduvat.Vanematevastajatenegatiivsedko-gemusedjagunesidbürokraatianingteadustöötegemiseraskustevahel.

�8

2.5. Edasised tööalased plaanid ning Eestisse tagasi pöördumist soosivad tegurid

21%kõikidestvastajatesttunnistas,etneilonplaanjäädaalaliseletöölevälismaale.Ligikaudusamapalju(18%)kavatsebparalleelseltvälismaaltöötamisegatöötadaosalisekoormusegakaEestis.

Eestigasidemetehoidmisegaseosesolgusiinkohalmärgitud,et�5-stküsitletudvälismaalvii-bivastEestiteadlasestjaõppejõustonvälismaaljuhendatavaid15-l.Kokkujuhendatakseomavälismaisteltöökohtadel58kraadiõppurit,kellestviisonpäritEestist,lisaksonseitsmelteadla-seljuhendatavaidEestiteadus-jaarendusasutustejuures.

NiidoktorandidkuieritijäreldoktoridonteadlastestjaõppejõududestrohkemvalmisEestissetäiskoormusegatöökohaletagasitulema(joonis2.5,kushinnangutekeskmisedonarvutatudskaalal1 – seda mitte, 2 – võib-olla, 3 – on selline plaan).Välismaaldoktorantuurisõppijadsooritaksidka järeldoktorantuuripigemvälismaalkuiEestis.Edasisteplaanideosasdiferent-seerivatetunnustelõikes(sugu,vanus,erialarühm,perekonnaseis,praeguEestisvõivälismaalviibimine)statistiliseltolulisierinevusieiilmnenud.

Joonis 2.5. Edasised tööalased plaanid (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)

Eestisse tagasipöördumist soodustavate teguritemõjuhinnati�-punktilisel skaalal:1 – seda mitte, 2 – võib-olla, 3 – kindlasti. Jooniselt2.6näeme,etvälismaal töötavadEesti teadlasedja õppejõud oleksid valmis tagasi tulema, kui oleks võimalus sobivaks akadeemiliseks posit-siooniks või suuremahuliseks teadusfinantseeringuks. Järeldoktoreidhuvitab teistest rohkemomaendauurimisrühmavõiõppeüksuseväljakujundamisevõimalus,agaolulistekspõhjusteksvõivadosutudakapereelujalastegaseonduvadasjaolud.

Doktorandidrõhutavadvanematestkolleegidestveidirohkemmissioonitunnet,nadootavadka teistest suurema innugamuudatusiharidus-või teaduspoliitikasningonhuvitatudEesti

�9

haridussüsteemistoimuvast.Muudatusedharidus-jateaduspoliitikaspolenendejaokssiiskiniikõrgeprioriteetsusegakuiakadeemilinepositsioonvõifinantseeringusaamisevõimalus,samutisõpradevõipereelugaseonduvadasjaolud.

Naiste jameestekeskmisedhinnanguderinesidpeamiselt järgmistes aspektides: regulaarseteülevaadete saamineEestis teaduse/kõrgharidusening selle rahastamisevaldkonnas toimuvast(naistehinnang0,�7punktivõrrakõrgemkuimeestel),omaendauurimisrühmavõiõppeük-suse väljakujundamise võimalus (meeste hinnang 0,�� punkti kõrgem kui naistel), missioo-nitunne,soovomaerialasuunaarendamiseksEestis(naistehinnang0,29punktikõrgemkuimeestel),tööpakkuminevälismaiseletasemelevastavatöötasuga(naistehinnang0,26punktikõrgemkuimeestel).

Perekonnaseisulõikesesinesidsuuremaderinevusedvaidpereeluninglastegaseonduvatesas-jaoludes ning regulaarsete ülevaadete saamise võimalustes (Eestis teaduse/kõrghariduse ningselle rahastamise valdkonnas toimuvakohta).Pere ja lastega seonduvaid asjaolusidhindasidabielus/vabaabielusolijadkõrgemaltkuivallalisedinimesed(erinevus0,29punkti,keskminehinnangvallalistel1,88ningabielusolijatel2,16).Kuigiregulaarseteülevaadetesaamisthinnatiüldjoontesmadalalt,pidasidvallalisedinimesedsedaveidiolulisemakskuiabielusolijad(kesk-misedhinnangudvastavalt1,9�ja1,77).

Üle�0-aastastejaoksonteistevanuserühmadegavõrreldestagasipöördumistsoodustavakstegu-riksmuudatusedEestiharidus-võiteaduspoliitikas(erinevusteisterespondentidega0,��palli),kuni�0-aastasterespondentidegavõrreldestulebolulisetegurinaesilekaomauurimisrühmavõiõppeüksuseväljakujundamisevõimalus(erinevus0,��palli).Noorimas,kuni�0-aastastevanusegrupisomavadEestissetagasipöördumiselteistestrespondentidestoluliseltvähemkaalusobivaakadeemilisepositsioonisaavutamisevõimalus(2,11palli,keskmisesjavanimasvanuse-rühmasvastavalt2,�7ja2,60palli)japereeluninglastegaseonduvadasjaolud(vaheülejäänudvanuserühmadekuitervikuga0,�0palli).

Erialarühmadekaupaonvõimalikerinevusiväljatuuakolmetegurilõikes.Eestissetagasipöör-dumiselhindavadhumanitaarvaldkonnaesindajadteistestoluliseltmadalamaltomauurimis-rühmavõiõppeüksuseväljakujundamisevõimalusemõju(hinnangutekeskmineneil1,86palli,sotsiaalteadustening loodus- ja reaalteaduste esindajatel vastavalt2,�6 ja2,20palli). SamasmõjutakshumanitaarteadlasivõrreldesreaalteadlastegaenamtagasiEestissepöördumamissioo-nitunnevõisoovomaerialasuunaarendamiseksEestis(keskmisedvastavalt2,62ja2,26)ningeelnevaltsõlmitudlepingutejakokkulepetetäitmisevajadus(keskmised2,�0ja1,7�).

�0

Joonis 2.6. Eestisse tagasipöördumist soodustavad asjaolud (hinnangute keskmised, skaala 1 … 3)



Küsimuse Millised muud asjaolud võiksid soodustada Teie tagasi pöördumist välismaalt Eestisse? vastustestoovadvälismaalviibijaderinevaidvõimalikke,eelkõigerahastamistjajuhtimistpuu-dutavaidmuudatusi.Näiteksoleksvajatöölesaadatehnoloogiaagentuur,etoleksvõimaliktaot-ledafinantseerimistteemadel,mispakuvadhuviEestitööstusele.Karaamatukogudvajaksidrohkemressursse.Arvati,etteadusejaharidusefinantseerimistriigieelarvestoleksvajasuuren-dada samale tasemelent Skandinaaviaga, samuti lähtuda teadus- ja õppeasutuste juhtimisesrohkemõppejõududejateadurite,mitteametnikehuvidest.OlulineolekskaomakonkreetseteteadusprojektidejätkamisevõimalusEestis.

�1

Kajäreldoktoridrõhutavadteaduseadekvaatsetrahastamistlääneriikidelevastavaeelarvega.Va-litsusetasandiloleksvajajõudaarusaamaletehnoloogiajateaduskesksemajandusevajalikkusestEestiarengule.

Doktorandid leidsid, et oluline oleksfinantseerimine tasemel,mis laseks keskenduda ainultteadustööle ning välistaks kõrvalteenistuse otsimise vajaduse. Nende hinnanguil soodustaksEestissetagasipöördumistkavastavatestipendiumidejaeellepinguteolemasolu,näiteksdok-torantuurisuundumineEesti-poolsestipendiumiga,millesaamisetingimuseksonpärastõpin-gutelõpetamistEestissetöölenaasmine.Kaontähtsadperekondlikudpõhjused–näiteksvälis-maalasestabikaasaletööleidmine.

Välismaalõppivad teadlased tõideraldivälja, et tagasitulekutmõjutavates tegurites ei seisnesuurimprobleemmitteainultpalgas,vaidkaasjaolus,etEestiseileiduvahendeidtipptasemelteadustöö tegemiseks. Selliste vahendite puudumine (sisseseade, uurimisrühm) välistab sisu-liselt tagasipöördumise.Naasminetähendakssageli tagasiliikumistrahvusvaheliselt tasandilt,midateadlaneeisaaaktsepteerida.

Küsitlusekäigustoodipositiivseaspektinavälja,etEestiteadusasutustegaonvõimalikkavä-lismaal töötadessuhetsäilitada.VäikesekoormusegaonvõimaliktöötadaEestisniiõppejõukuiteadurina.SamaskaasnevadsellegasagelinegatiivsedadministratiivsedprobleemidEestis,näiteksonraskusilähetustejamajutuseeestmaksmisega.VälismaalesiirdumisesoodustamisekspuuduvadEestiriigipooltfinantseeritavadfondid,erinevaltpaljudestteistestEuroopariikidest.Eesti-poolnetoetusningkindlaperioodimöödudestagasipöördumisekohustus(välismaaltöö-tamiseedukusekorralgaranteeritudn-ötenure tracktöökohtEestiteadusasutusejuures)võikstagadaoluliselt suurema tõenäosusenaasmiseks.KaAustriapuhul toodi välja, etmobiilsusttakistavadhalvad võimalused tagasipöördumiseks: raskeon leida sobivat töökohtaningpea-aeguvõimatuontagasipöördudaomaendiseletöökohale(Heintel,Hahn,Fischer2006).Eri-listtähelepanutulekspööratanoortelejatagasipöörduvateleteadlastele:asutadanoorteadlastegrandid,alustavateuurimisrühmadetoetusedjms.Doktorantideseastmärgiti,etsagelipuudubhuvinendekasvõiosalisekaasamisevastuõppetöösseEestisviibimiseajal.Selletagajärjeljäävadvälismaalviibivatedoktorantidepotentsiaalsedteadmisedkasutamata.

�2

3. Fookusgrupiintevjuud mobiilsete teadlastega

3.1. Ülevaade fookusgrupiintervjuust Eestisse tagasi pöördunud teadlastega

Fookusgrupisosalesseitseinimest,nendestkolmnaistjanelimeest.Esindatudteadusvaldkonnad:humanitaarteadused,sotsiaalteadused,loodus-jareaalteadused.fookusgrupiintervjuukestvus1h�8minutit.

Välismaale suundumine

Välismaaleõppimajatööleminnakselähtudesakadeemilistesthuvidest,selgekavatsusegaennasttäiendada.Doktorandidsuunduvadvälismaaleõppimapeamiseltseosessellega,etEestisjääbju-hendamisestpuudu,minnakseomadoktoritööjaoksmaterjali(kirjandust,empiirilisiandmeid)koguma, samutioluliselkohaldoktorantide jaoksonväliskogemuseomandamine ehk endaproovilepanemineteisesteadusasutuses.Samutituliesile,etteatudjuhtudelminnakseuuestivälismaateadusasutussetagasi,etvanukontakteülessoojendada.Teadlastepuhulpeetaksevä-lismaalenesetäiendamist(kaasaarvatudjäreldoktorantuur)jatöötamistiseenesestmõistetavaksetapiksteadlasekarjääris.Loomulikukspeetakse,ettänuEestiväiksuseleonressursidpiiratudjaseetõttuonenesetäiendaminevälismaaloluline,isegikohustuslikukspeetavsamm.SellinevälisressurssideärakasutamineonolulineEestistehtavateaduseedendamiseks.Äärmiseltoluli-sekspeetivälismaalejäreldoktorantuuriminemist.JäreldoktorantuuriläbimistvälismaaltuleksfookusgrupisosalejatearvatessoodustadajaseevõiksteatudmääralollaEestisdoktorantuuriläbinudinimestele,kessoovivadedasiteadlaskarjääriteha,kohustuslik.Kaksteadlastesindasidselgeltseisukohta,etvälismaaletuleksminnapigempealedoktorikraadiomandamist,sestsiisonedasisedeesmärgidselgedjasamutipeaksolemapiisavaltkompetentsust,etendvälismaalolles edasi arendada.Teisalt peeti samuti väga oluliseks üliõpilaste välismaale siirdumist ba-kalaureusetasemel,näiteksERASMUSvahetusprogrammikaudu.Sellineüliõpilasvahetusonnormaalneõpinguteosa,milleeesmärgiksontudengitesilmaringilaiendamine,kuidseeeioleotseseltseotudteadlaskarjääriga.

Kui lahata antud temaatikat teadusvaldkondade lõikes, siis sotsiaalteaduste puhul saab esiletuuaajalisekontekstiprobleemi.Seetähendab,etteatudspetsiifilisedvaldkonnadonniinoo-red,etEestistegelebsellegahealjuhulainultpaarinimest(ntfookusgrupiskaksinimestväitsid,etnemad ainukesena tegelevadEestis teatud teemaga) ja seegaonhädasti vaja juhendamistväljastpoolt.

Eraldivõibveelesiletuua,ettegelikulteisaaalatirääkidaeestiteadusekehvemasttasemestjavõimalustepuudumisestEestiteadusasutustes,milletõttuvälismaalesiirdutakse,vaidinimeselvõibollakonkreetnesoovtehaomadoktorikraadmõnesUSAvõiInglismaatippülikoolis.See-gaküsimuseiolealatisiinsetevõimalustepuudumises,vaidinimesteendasoovidesjanägemu-sesomaisiklikustakadeemilisestkarjäärist.

Ajudeäravooleiolevälismaalviibinudeestiteadlastejaoksprobleemiks.Teadlasmobiilsusonnormaalnenähtusjatagasitulekningsinnajääminesõltubpaljuskiisiklikestpõhjustest(samakehtibkavälismaateadlastekohta,kestöötavadTartuÜlikoolis)ningkainimeseendaeelis-tustestjaeluplaanidest.Samutionraskemääratledaajudeäravoolutegelikkusuurust.Näitekstoodiesile,ettihtiunustatakseäraneed,keslähevadjakohetagasieitule.Vähemalt kolmandik

��

läheb ja ei tule, kuid seda ei saa kindlalt väita, sest nad võivad näiteks ka 10 aasta pärast tagasi tulla.Üldiseltarvatisiiski,etrohkemteadlasivõikstagasitulla,kuidtegelikultnähtisuuremaprobleeminaseda,etpraeguonliikuminevälismaajaEestivaheltasakaalustväljas.Seetähen-dab,etrohkemliigubteadlasiEestistvälismaalekuivastupidi.Seegaoleksvaja,ettasakaalusaavutamisekstuleksvälisteadlasirohkemEestisse.Ükspõhjus,miksvälismaalasedEestisseeitule,onmadalampalkningasjaolu,etvälisteadlasedonharjunudteistsuguste tingimustega.Eristatikahtesuunda,nii-öeldaläänepoolttulijate jaoksonpalkmadal ja idapoolttulijaidoleks,kuidprobleemikson,etnadsooviksidõppetöödläbiviiavenekeeles.

Lisaks nenditi, et välismaalaste sissetoomine põhineb peamiselt siiski isiklikel kontaktidel,stteisitieisaagivälisteadlasisissetuua.Puudusttuntaksetippudest,ehkkuioledvälismaatipp-ülikoolis,siisonsuuremtõenäosus,etsakohtudsealomavaldkonnatippteadlastega.Leiti,etEestionääremaajasiiaonrasketippemeelitada.Fookusgrupiosalejatehinnangulonisiklikekontaktideloominejasellekauduvälisteadlastekutsuminentloenguidpidamaallüksustelõi-kesvägaerinev.Mõnesallüksusesseetöötabjateisesmitte.

Fookusgrupi väliselt, üheosalejaga vestlusest tuli lisapõhjusena esile, et keskmisest kõrgemaanalüüsivõimejatundlikumasotsiaalsenärvigateadusinimesedsuhtuvadkriitilisemaltkalaie-matesseEestiühiskondlik-poliitilistesseprobleemidesse,seetõttuvõidaksekaaludavälismaaleelamajatöölesiirdumist.

Välisteadusasutusse sisseelamine

Põhinedesomakogemuseletõidfookusgrupiliikmedesile,etvägaolulineefektiivseksteadus-tegevuseksonvälisteadlasevastuvõtmisekorraldus:kasonligipääsarvutivõrgule,elamiskohagaseonduvadmured,probleemidvajalikedokumentide (elamisluba, sissekirjutus jne)korralda-misega.Lisakstoodiväljavõimalikprobleem,eteestlasteloomusegaeikäikokkuvõõrastegasuhtlemine.JaseegavõibEestissetulnudvälisteadlanejäädateatudmõttes isolatsiooni,sedamitteniivõrdakadeemilisesigapäevatöös,vaidsotsiaalseselus.

Tagasipöördumine Eestisse

TagasipöördumineEestisseseondubküllelatustasemelangusega,kuidsedaeipeetaeritisuureksprobleemiks.Samasonprobleemiksüldineteadusruumialarahastatus,ehkkuiTÜlektoripalkonmadalamkuibussijuhilTallinnas,siistekibküsimus,kesonvõimisrollitäidabteadlaneEestis jamikstaüldsesiinon.Masendavon,etteadlasepalkeikannataEesti-sisesesvõrdlu-seskonkurentsi.Rahastamiseküsimusepuhul tuli esile arvamus, et ilmselgelt ei suudaeestiteadlastepalgadvõisteldapraeguLääne-Euroopariikideteadlastepalkadega,kuidarvestadesühiskondadepalgatasemetejaelatustasemeteerinevustonseemõistetav.Näitekstoodiesile,etelamiskuludonvälismaalsuuremadjakuivälismaalolleseladnormaalsetelu,siisrahalinevõiteioleginiisuur,kuitaesmapilgulabsoluutnumbritespaistab.Nenditi,etsiitläinudinimesteikohutatagasitulleselukvaliteet(palganumber),kuiolemasoleksidtingimusedomateadustee-maedasiseksarendamiseks.Siiskitoodinäiteid,kuseestiteadlaneliigubainultvastavaltpalga-numbrileehkotsibneidkohti,kussaakskõrgematpalka,jaEestionainultvahepeatuseks.

��

Tööalastestpõhjustestvõibesiletuuaselle,etpikemaksajaksvälismaalejäämisepuhultekibohtkaotadasootukskontaktEestiteadusasutustejakolleegidega,seetõttupeetaksetagasitulemistoluliseks.Tagasitulemisepõhjusenatoodiesilevajadustaastadakontakte.Teisalttoodipõhju-sekskaasjaolu,etvälismaalsiiskieiharjutudlõplikultärajanii-öelda„koduigatsus”toobtagasiEestisse.Kolmandakstoodivälja,etenamastiminnaksevälismaalekonkreetsestipendiumigaettemääratud ajaks ja seega stipendiumi lõppedes tuleb tagasi tulla (nt osade stipendiumitepuhulontingimuseks,etpealestipendiumilõpputulebtagasipöörduda).Ühefookusgrupisosalenuarvatesvõibjagadapõhjusedpeamiseltsiiskikaheks:esiteksisiklikudpõhjusedalus-tades koduigatsusest, teiseksüldisem ideaal tulla japanustadaEesti teadusesse, teha teadustEestis,solidaarsusEestivastu.Kunafookusgrupisosalejadolidkõikisetagasitulnud,siisvõibväita,etpaljugisõltubkonkreetseindiviidimotivatsioonist,need,kesonsidunudomatulevikuvälismaateadusasutustega,arvatavastieinäesellespõhjustnaasmiseks.TeadusinstitutsioonidejaEestiriigipanustteadlastetagasitoomisesseonraskemääratledajasedaeitoodudesile.

Ühefookusgrupiosalejaarvatessaabesiletuuaajaliseperioodi–viisaastat,millejäreltagasi-pöörduminemuutubkeeruliseks.Viieaastajooksulkaovadsidemedeestiteadlastegajakontakteestiteadusruumiga.SeegaolulineonteadlikulthoidaalalsidetEestiga.Teisaltonoluline,kasollaksevaremteadusasutusestöötanudjaminnakseseejärelvälismaalevõiminnaksevälismaa-lepärastmagistrantuuriotsedoktorantuuri,kusjuuresvarasemtöösuheEestiteadusasutusegapuudub.Viimaseljuhulonkontaktkergemkaduma.

Probleemid

Eestiteaduserahastamineonfookusgrupisosalejatearvatesläinudliigamehhaaniliseks(liigaarvutipooltjuhitudsüsteem),staetaksetagakriteeriume,peaksagausaldamaülikoolide,ins-tituutidejuhatajaidvõiveelväiksematestruktuuriüksustejuhte,kessaaksidotsustada,misnaderaldatudrahagaettevõtavad,teisisõnutuleb„usaldadateadlast”.

Toodiesile,etajudeäravoolupuhuleitohikslähtudaainultsellest,etteadlaneasubteiseriigiteadusasutusse.Pigemonoluline,kaskontaktidEestigaonallesjakastehaksekoostöödeestikolleegidega.Siinmängivadsiiskirollikaisiklikudsuhted.

Ilmnes,etteadlasepositsioonvälismaalonseotudsellega,milviisilontasamalajalseotudEes-tiga.Kuieestiteadlanevõidoktorantlähebvälismaalejavälismaalviibimiserahastajaonsealneülikoolvõiollakse seotudsealsegrandiga, siisvabadus ise teha jaotsustadaonväiksem.Seetähendab,etollakserohkemaheldatudantuduurimisrühmakülgejatehakseseda,misrühmalevajalik,seegaosaletaksetäielikultantudteadusrühmatöösjakogutegevuslähebantudülikoo-li/instituudihüvanguks.Kuiagaminnaksenii-öeldaomarahadeeest,siisonvabadussuuremjasaabteharohkemneidasju,mistulevadkasuksEestistehtavaleteadustööle.Leiti,etviimanevariantonEestiteadlaseleparem.NäitenatoodiKristjanJaagustipendium,misrahastabnelja-aastaseiddoktorantuuriõpinguid.Kunadoktoranttoobisevälisülikoolilerahasisse,ontalkasuuremvabadustehaomadoktoritööd,käiaEestisjne.Vastupidinenäidetoodiolukorrakohta,kuiõpitiSaksamaaljaõpinguterahastaminetoimusSaksamaapoolt.Antudjuhulolivabadustegeledaomadoktoritöögapaljuväiksem,Eestiskäimisevõimalusedvägapiiratudjne.

Probleeminatoodiesilekaasjaolu,etkuitagasitulla,siisonsuhteliseltebaselge,kastagasitullesontöökohtolemasvõimitte.Sedaillustreeritinäitekaudu,etkuiteadlanetulebtagasi1.juu-nil,agasihtfinantseeriminealgab1.jaanuarist,siisonolukordsuhteliseltebakindel,stteadlane

�5

lubataksekaasata sihfinantseerimisse,kuid alati eipruugi ju sihtfinantseerimist saada.Seegaollaksenii-öelda„erakorraline”,misagatähendabvõrdlemisiebakindlatstaatust.

Ettepanekud

Leiti,etteadlastelpeaksolemavõimalikviibidaaastaskorravähemaltükskuuvälismaauuri-misasutustes.Sellekstuleksluuastipendiumidevõitoetustesüsteem.Teadlastele,kesotsustu-nudEestissejääda,tuleksluuavõimalusivälislähetusteks,etnadsaaksidmaailmaskäia,osaledaerinevates rahvusvahelistes projektides. Näitena toodi, et Islandi ülikoolis on õppejõududelvõimalussaadaakadeemilinepuhkusigakahejapooleaastatagantningrahaliseltsoodustatakseigatiseda,ettaomavabasemestriveedaksvälismaateadusasutuses.Leiti,etkaEestistulekssoodustadaakadeemilistmobiilsustkaõppejõududejateaduritetasandil.Tunnistati,etKrist-jan Jaagu stipendiumpakub sellist võimalust, kuidprobleemsenanähakse seda, et taotlusteesitamisetähtajadonliigaharva.Teadlastejaokspeaksidtähtajadolematihedaminivõituleksavaldusiläbivaadatajooksvalt.Toodiesile,etotsusvõivõimalus(ntvälisteadusasutusteebette-paneku;kiirestionvajalaboritkasutadajne)võibtullaäkkijaseegaeioleaegaoodatajärgmisttaotlusvoorutähtaega.Leiti,etlühem(ühekuuline)välislähetusntraamatukogustöötamiseksvõiksolla rahastatudoma institutsioonikaudu. KaAustria analoogsesuuringus toodiväljasama:rahataotleminevõtabliigakauaaeganingfondidpeaksidolemapaindlikumad(Heintel,Hahn,Fischer2006).

Teadlastetagasitoomisekohtaesineskakserinevatarvamust:üheltpooltleiti,etvälismaalviibivteadlanepeabisekontaktiotsimajakontaktealalhoidmaehksiiseiolevajanii-öelda„nendeeelistamist,kestulevadvälismaalt”.Selleallpeetisilmas,etvälismaalviibivatesseeestiteadls-tesseeitohikssuhtudateisitikuiEestisolevatesseteadlastesse.Teisaltagaleiti,etteadusasutuselpeaksolemainformatsioonomavaldkonnateadlastekohta,kesonkuskilmujal,samutipeaksolemapakutudpiisavaltinformatsioonivõimalikevabanevatevõiloodavateametikohtadekoh-ta.Siiskivõiböelda,etläbivaksjäivõrdsuseprintsiipehksiisniivälismaalkuiEestisviibivateleteadlastelepeaksntvabanevatetöökohtadepuhultagamavõrdseinformatsioonijakonkuree-rimiselvabanevaleametikohaleeitohikseelistadavälismaalviibivatteadlastüksnessellepärast,ettatagasiEestissetuua.

Leiti,etotseseltpalgavõitasugakedagitagasimeelitadaeisaa,seeoleksebavõrdneteiste(„koha-like”teadlaste)suhtes.Selleallpeetisilmas,etvälismaalttagasitulnudteadlaseleeitohiksmakstakõrgematpalka kui teistele samas instituudis ainuüksi sellepärast, et ta tuleb välismaalt ja onharjunudkõrgemapalgatasemega.Küllagatulekspakkudanii-öelda„pehmeidteenuseid”,ntkuivälismaalviibivteadlanetunnebhuviEestiteadusinstituutitagasitulemisevastu,siistulekstalleedastadaadekvaatsetinformatsiooniolukorrast,kaasatatedaedasistesseplaanidessejne.

Seosesvälismaalastejaeestlaste(tagasi)toomisegaEestisseleiti,et igalallüksuselpeaksolemareservfond,etsaakskohapealjaoperatiivseltotsustada,kedajamillaltasoovibningsaabendalepalgata.Ntinstituudijuhilonolemasteatudsummapalkamaksaastas2–�uutteadlastvõijä-reldoktorit,antudkohadkuulutatakseavalikultväljajainstituudijuhtsaabiseotsustada,kelletatöölevõtab.Heidetiette,etEestisonolnudolukordi,kusasjaajamineonvägapikaajaline.Näitenatoodi,etkuiasutiInglismaaletööle,siisinstituudijuhilolipaljusuuremotsustusvaba-dus,kelletanii-öeldasissetoob,seetõttuolikakoguprotsessvägakiire.TeisenäitenatoodiTaa-ni,kustoimubaktiivnejäreldoktoritevärbamine,sesteelmiseaastajäreldoktorantuurikohtade

�6

täitmisestsõltubjärgmiseaastajäreldoktorikohtaderahastamisesuurus.Seegaonigainstituutisehuvitatudjäreldoktoritest.Eestispraegujäreldoktoristaatuspeaaegupuudub,kuidseeoleksvägaheavõimalusvälisteadlasisissetuua.Fookusgrupisosalejadleidsid,etgrupipealekokkuteavadnadainultühtevälismaalasestjäreldoktoritningpaarieestlast,kesonläbinudvälismaaldoktorantuurijaonnüüdjäreldoktorantuurisEestis.

Küsimusele,midariiksaaksteaduspoliitikakauduärateha,vastati,ettulekssoodustadaliiku-mistvõisiismittesoodustadapaigalejäämist.Esiletoodi,etETF-i„Minuesimenegrant”ontegelikultkaruteeneakadeemiliselemobiilsusele.SeesoodustabpigemnooredoktoriEestissejäämist.Selleasemelpeaksolemahoopis„minuesimenetagasitulekugrant”.Fookusgrupiosa-deliikmetearvatespeakssoodustamahoopisvälismaalejäreldoktorantuuriminemistjaseda,etpärastjäreldoktorantuuriläbimisttuldakstagasi.Kokkuvõtlikultleiti,etakadeemilistmobiil-susttulebsoodustadaõigelajalehksiispärastdoktorantuuriläbimist.Toodiesile,etdoktoran-tidestipendiumisüsteemonvägaheaasi,ningseegaoleksloogilineläbidadoktorantuurEestis,pealedoktorantuuriläbimistminnamujalejäreldoktorantuurinatukemuudetudteemaga(te-geledauuealaga)ningtagasitullestuuaseevärsketeemaEestissesisse.

3.2. Ülevaade Eestis õppivate ja töötavate välismaalaste Tartu fookusgrupist

Fookusgrupisosales10inimest(kolmnaistjaseitsemeest)7

Esindatudteadusvaldkonnad:humanitaarteadused,sotsiaalteadused,loodus-jareaalteadused.Fookusgrupiintervjuukestvus1h�9minutit

Üldine hoiak teadlasmobiilsuse suhtes

Teadlaste akadeemilist mobiilsust peetakse iseenesestmõistetavaks ja normaalseks nähtuseks,milletaeioletänapäevateadusmaailmasvõimalikosaleda.KunaEestionväikeriikjateadusasu-tustearvpiiratud,siisonriigisiseseltvähekonkurentsi.„Kuna puudub konkurents ja keegi ei torgi sind tagant, siis ei toimu ka õhuvahetust.”Seegatoodiesile,etonvajakäiateistesteadusasutustes,etnäha,„kes ja kus sa seal oled” ehksiissaadaselgust,milliselpositsioonilsaoledvõrreldesteisteteadlastega.Näitenatoodi,etSaksamaaleipeetaheaksakadeemilisekstavaksühesjasamasüli-koolisakadeemilisekarjääritegemist(stbakalaureus/magister,hiljemdoktorjasiisprofessuurühesjasamasülikooliseioleaktsepteeritav).

Teisepunktinavõibtähelepanupööratafaktile,etvälisteadlastearvateseitohikseristadanii-öel-darahvuslikkuehkeestiteadustrahvusvahelisestteadusest,vaidonüksterviklikrahvusvahelineteadus,mitteaganteestiteadusjasaksateadus.Kunateadusruumitulebvaadataühtsetervi-kuna,siiseisaarääkidakaajudeäravoolust,onnormaalne,etteadlasedliiguvadteadusasutustevahel.Mööndi,etsellineteadlasteliikuminetoimubigalpool,mitteainultEestis.Väljatoodi,etteadlastemobiilsusliigubidastläände.Lääne-EuroopastminnakseUSA-sse,Ida-EuroopastLääne-Euroopassejne.Seetõttutõstatatiküsimus,miksEestieiolehuvitatudteadlastest,kestuleksidntVenemaalt jaHiinast.Näitena toodiesile,etHelsingiülikoolisonpalju teadlasi,

�Fookusgrupi omapäraks on see, et ta koosnes välismaalastest, kes on Eestis elanud juba suhteliselt pikka aega. Nendest osa räägib ladusalt eesti keelt, ülejäänud mõistavad seda ja on võimelised ennast eesti keeles teataval määral väljendama, välja arvatud üks fookusgrupis osaleja, kes on Eestis viibinud kaheksa kuud. Seega nagu ka fookusgrupi liikmed ise nentisid, ei ole nad enam akadeemiliselt mobiilsed, vaid on Eestisse juba pikemaks ajaks püsima jäänud. Järgnevas ülevaates esitatud teksti lugemisel tuleb arvestada, et antud nägemused, hoiakud ja arvamused esindavad eelkõige pikemalt Eestis elanud ehk teatud mõttes kohalikku akadeemilisse maailma hästi sulandunud teadlaste seisukohti.

�7

doktorantejaüliõpilasiHiinast,agaEestiseioleüldse.Arvamusoli,etsealttuleksnii-öeldaajusidjuurdemeelitada.

Mobiilsuseüheksplussiksonkontaktideloomine,millelomakordapõhinebkoguteadustööjateadustegevus.Fookusgrupiliikmedolidveendunud,etigalaastaltuleksviibidavähemaltükskuuvälismaa teadusasutustes– seda enamus fookusgrupi liikmeidka teeb.Põhjusena toodisiiskiesilesee,etkohatinapibEestisressursse,sttehnilisivahendeid,raamatukogusid,labora-tooriumeid,samaseiheidetasedaette,vaidpeetaksenormaalseks,etsellisedprobleemidlahen-dataksevälislähetustega.Seegavõiböelda,etkuiginadonvälisteadlasedEestis,identifitseerivadnadennastkuikohalikketeadlasijapeavadmobiilsustolulisekskaendajaoks.Antudalapunktikokkuvõtteksvõiböelda,etniiesimesefookusgrupieestlastearvamusedkuikateisefookusgru-pivälismaalastearvamusedakadeemilisemobiilsusekohtakattuvad.

Miks tuldi/tullakse Eestisse?

Ühekspõhjuseks,miksEestissetuldi,olisee,etEestisnähtikohta,kusonvõimalikmidagiärateha,uutteadmisttuua,uusiteadussuundiarendadajne.1990ndateltulnudteadlasedtõstsidesile,etnadolidnagumisjonärid,kestuliduuendusielluviima.OlulistrolliEestikasuksot-sustamiselmängivadolemasolevadkontaktidvõiisiklikkogemus.Nttõidmitmedesile,etnadtulidalgusespaarikskuuksvahetusüliõpilasteks,kuidhiljemtulidtagasi,kesdoktorantuuri,kesteadustööle.Konkreetnesoovitusoli,etuurimisrühmadpeaksidloomasuhteidteistetöörüh-madegavälismaal,ninguurimisrühmadejuurespeakstoimumakaüliõpilasvahetus.Seetagaksselle,ethiljemtuleksidsamadüliõpilasedjubateaduritenatagasiEestissetööle.Samutitoodiesile,etTartuÜlikoolisonteatuduurimisrühmadvägakõrgeltasemeljaseetõttuotsustataksetullasiiauurimistöödtegema,võisiisTÜonainuvõimalikkohtõppidajauuridateatudvald-kondi(ntsoome-ugrikeeled).

Millised probleemid esinevad seoses Eestisse tulekuga?

Toodiesile,etkohati,vähemaltsiis,kuinemadEestisseotsustasidtulla,valitsesteatudkartusIda-Euroopaees,sttudengiteleeioleeritiahvatlevtullaEestissevahetusüliõpilaseks.

Probleeminähtikanii-öeldakohalikkukeskkondasulandumises,peamiselttoodiesileseda,et1990ndateloliraskemkohalikeeestlastegakontakteluuakuipraegu.Tolajalkülloodatijaoldivägahuvitatud,etvälisteadlasedtuleksidEestisse,kuidsuhtlemisegaolikahjuksprobleeme.Ühepõhjusenatoodivälja,etEestitulinii-öeldasuletudsüsteemist,seegaoliinimestejaoksteguuuesituatsiooniga.Naguüksvastajaütles,olideestlasedhäbelikudjaraskeolileidaenda-leeestlastestsõpru.Praegusõltubsuhtleminejasulanduminesellest,kastullaksen-öpärisise-seisvaltmingiprogrammikauduvõisiisisiklikekontaktidekaudu.Samutiaitabvälisteadlastesulandumiselekohalikkuakadeemilisseringkondakaasasee,ettänapäevalonpaljudeestlasedisetöötanud/õppinudvälismaal,järelikultonakadeemilineringkondrohkemavatud,rahvus-vahelisem,uurimisrühmadesonjärjestrohkemvälisteadlasi.

Miks jäädakse Eestisse pikemaks ajaks?

Üheksoluliseksteguriks,miksteadusetegemineEestisahvatlevon,peetaksesuhteliseltvähestbürokraatiat. Eesti süsteem on suhteliselt paindlik, ei ole nii palju paberimajandust ja aja-kuluorganisatoorseteprobleemidelahendamiseleningadministratiivseletööle,saabrohkem

�8

pühenduda teaduse tegemisele. SedapeetakseEestiplussiks ja seeonkaükspõhjus,mikssoovitakseteadustöödEestisjätkata.

Jäämiseühepõhjusenatoodiesilekaasjaolu,etkuiteadlanetulebperegaEestisse,siisEestisonsuhteliseltheaelukeskkondningkalapsedkohanevadsuhteliseltkiiresti(eiolesedaeest-lastemuret,eteitahalapsivälismaalastekskasvadalasta–stkaseestlus/rahvustunnetakistabmobiilsust?).Lisaksselleletekibkohapealuustutvusringkond–sõbrad,tuttavad,elukaaslased-abikaasad–,missoodustabpaikseksjäämist.KaIslandimobiilsusuuringustõstetiperekondapuudutavateIslandisseminekupõhjustenaesileheadelukeskkonda(IcelandicCentreforRe-search2005).

Eestist lahkumise põhilise põhjusena nähakse vajadust edasi liikuda, soovi mitte jääda vägakauaksühtekohtapaikseks.Paljusõltubkasellest,millineontööleping,võintdoktorantuurilõppedesonvajatehauusotsus,uusvalik,kasjakuhuedasiliikudavõijäädapaikseks.

VälisteadlastejaoksonküsimuspalgastjaEestisuhteliseltmadalatestpalkadestteadusvaldkon-nastuttavteema.Samasnähakseprobleemilaiemalt,stpalgatõusonterveühiskonnaprobleem.Ühevariandinapakutivälja,etkuitöötatakseELprojektisvõintvälisteadlaneonfinantseeri-tudELprojektidest,siistemaeluonEestisvägahea.Siitarenesedasiidee,millevõikslühidaltkokkuvõtta järgnevalt:kuiteadlasedkuuluksidrahvusvahelistesseuurimisrühmadesse,millerahastustuleksrahvusvahelistestfondidestjne,siisprobleemiteadlastepalkadejateaduseala-rahastatusegaeieksisteeriks.

Puudujäägid Eesti kõrgharidussüsteemis

Välisteadlasedtõidesile,etEestikõrgharidusonomatasetminetamas,sestBolognasüsteempraeguselkujuleitööta.Üldaineidonliigapalju,agarõhkpeaksolemaainultpeaainel,etha-riduselmingisisuoleks.Leiti,etEestismuudetiõppekavasidliigasisuliselt.NtTaaniseilõpetapraktiliseltkeegipärastkolmeaastat, vaid jätkatakseõpinguid.Võrreldesvarasemaga sisulisimuutusipraktiliselteitehtud,pärastkolmandatõppeaastatantakselihtsaltvahepealnediplom.

Teiseprobleeminaleitakse,etEestistähtsustatakseliigseltinglisekeelt,millekõrvaltulekstähe-lepanupööratajaväärtustadakasaksa,veneningprantsusekeelt.Küsimusele,etkuiülikoolisrohkemaineidmuuta ingliskeelseks,kas seemõjukssoodustavalt teadlasmobiilsusele,vastatikahelviisil.Üheltpooltpeetisedaõigustatuks,samasmööndi,etkultuurijakeelegategelevadteadusedeisaasedaüks-üheseltjärgida.Üldiseltmõistetijapeetiloomulikuks,etkunaEestisonainultmiljoninimest,siisonloomulik,etkeelesäilitamisenimelüritataksejärgidakonser-vatiivsetstrateegiat.

Konkreetsed probleemid ja ettepanekud

Välja toodi probleeme majutusega – välismaalt tulnud magistrandid/doktorandid pannakseelamakoosbakalaureuseõppetudengitega,kestulnudainultühekssemestriks.Kraadiõppurid,kelle eesmärgiks on teadustöö, mitte elukogemuse omandamine, vajaksid majutamist eraldiühiselamusse.Majutusküsimused,küllEestiomadesttunduvalterinevad,kerkisidüleskaSoo-me(Puustinen-Hopper2005)jaInglismaa(RiverPathAssociates200�)puhul.SoomepuhulpeetielukohaleidmistüharaskemaksningInglismaalhinnatimajutusetasetvägahalvaks,eritivõrreldeshinnaga.

�9

Välismaaltpikemaksajakssaabujaleoleksvajapakkudarohkeminfoteestikeeleomandamisevõimalustekohta.Leiti,etkeeletundevõiksneiledoktorantidelejateadlastele,kesontulnudpikemaksajaksEestisseelama,läbiviiaeraldi,mittekoos1–2semestrikstulnudüliõpilastega.Samutitulekskeeletunniorganiseerimiselarvestada,etseesobikskatöötavaleinimesele.Kee-leõppeprobleemidestoli juttukaSoomeraportis(Puustinen-Hopper2005).Kunakeelerüh-madesonkohtiväheningeelistataksevahetusüliõpilasi,jäävaddoktorandidsagelikeeleõppestkõrvale,kuiginemadsaaksidsellestkõigeenamkasu.SarnaseltEestigatoodiesile,etpikemaksajaksriikitulnutelepeakskeeltõpetama1–2semestrikstulnudvahetusüliõpilastesteraldi.

Ülikoolikoduleheloneestikeelespaljurohkeminfotkui inglisekeeles,kuid informatiivsuspeaksolemasamaväärne.Kuieestikeeltveeleiosata,siisjääbpaljuskiteadmata,misülikoolistoimub,seetõttuonkaühtsustunneväiksem. KaIslandipuhulmainiti,etülikoolidekodu-lehtedelpeaksolemaenamjakvaliteetsematinglisekeelsetinfot(IcelandicCentreforResearch2005).

Rahvusvahelistkoostöödtakistabsee,etlennujaamonTartustikkagiliigakaugel.KonverentsejakoosolekuidkorraldataksejubaTallinnas,sestseeonväliskülalistelemugavam.Loodusteadla-sedeiühinenudsellearvamusega,nendejaokseioleprobleemiksnii-öelda„sõitmaale”.

3.3. Ülevaade Eestis õppivate ja töötavate välismaalaste Tallinna fookusgrupist

Osaleskolmmeestjaüksnaine,nendestkolmteadlased/õppejõud(kakssamaskadoktorandid)jaüksdoktorant.TaasolitegemistpikemaajaliseltEestisviibinudrespondentidega.

Esindatudteadusvaldkonnad:sotsiaalteadused,loodus-jareaalteadused.Fookusgrupiintervjuukestvus1h�7minutit

Miks mobiilsus?

Laiemaltteadlasmobiilsuseülesellesgrupiseiarutletud,pigemräägititeemastendavõiEestivaatevinklistlähtuvalt.Kõigeüldisemteadlasmobiilsusekasuonomakonkreetsesvaldkonnaskontaktideleidmine,infovahetus,teadmine,midajakuidasteisedsamavaldkonnainimesedteevad.

Eestiteadus/teadlanepeaksolemasildidajaläänevahel,mõlemasuunalisekoostööarendamineoleksEestileäärmiseltkasulik,samasagaeikasutatasiinsedavõimalustära–teadlasi/õppejõu-desunnitaksemallivõtmajakoostööpartnereidotsimavaldavaltjustläänest.Tublipoolpotent-siaalistjääbkasutamata,kunaidapoolsedriigidvaatavadläändejustläbiBaltiriikide.

Põhjustena just siinomaakadeemilist karjääri alustada/jätkata toodi väljaparemadvõimalu-sed juhendajagasuhtlemiseks:otsenekontaktonolemas,vastuvõtuleeipeanädalaidette re-gistreeruma, on vähem juhendatavaid ja seega rohkem näost näkku suhtlust ning osalemistuurimisrühmatöös.RahataotlemineEesti-sisesteltfinantseerimisallikateltonsiiskiraskemjakeerulisemkuinäiteksELprojektidest,bürokraatiatonpalju.

Probleeme

ErinevalteelmistestgruppidestoliTallinnagrupiskõigesuuremrõhkrahaprobleemidel.Kogufinantsolukorraonteinudkeerulisekstransformatsiooninnametlikultlõppenukskuulutamine,stenameituntahuviEestikuiüleminekuriigivastujamitmedüleminekuaegsedspetsiaalsed

50

rahakraanidonkinnikeeratud.Seegatulekskiotsidakontaktejateisirahastamisvõimalusi,miseeldabkonverentsidelosalemist,seeagaonäärmiseltpiiratudjavähesetähtsustatusetõttuala-rahastatud.

Probleeminatoodiesilekaseda,etülikoolitegevusonorienteeritudeelkõigeõpetamisele,kunaseetoobotsesemaltrahasisse,teadusetegemineagaonjäänudtahaplaanile,kunarahalisiva-hendeidnapib.Sellegaseosesvõibtekkidaolukord,kusntuurimistööksvajalikudraamatudostetakseomarahaeestningkuivälisteadlanepeakslahkuma,siisvõtabtakaasakasoetatudteaduskirjanduse.Samutimainitiülikoolisisesterahastusotsustevähestläbipaistvust.

Lisaksrahaliseletoetuseleleitipuuduolevatkaadministratiivsesttugiteenusestrahataotlemisel.Vajaolekskonkreetsetallüksust/meeskondaülikoolis,keskirjutaksprojekte,tegeleksrahahan-getegajne.Kaseeoleksabijatugi.

Nn akadeemilise kohanemisega seotud probleemidest märgiti ära tudengite passiivsus loen-gutes ja seminarides,mismõjubvälismaalt tulnud inimesele ehmatavalt.Oldimärgatudkasuhtumist,etõppejõudonõpetaja,kesjagabteadmistevalmispakettejaainepunkte,iseseisevmõtlemine,tööjakaasarääkimineoneestitudengilevõõras.

Leiti,etvälistudengiteligimeelitamineolekskasulikniiteaduseletervikunakuikaülikoolile.Parakuoningliskeelseidõppeaineidvägavähe.Kuiaineoneestikeeles,siisvälistudengsaabsellekursusesageliläbidaraamatueksamina,kuidsellinelahenduspoleeritikõrgekasuteguriga.Samutionprobleemiks,etingliskeelsedraamatudpolesagelikättesaadavad.

Veelonkeeleline vastuolu tuntavnäiteksdoktoritööpuhul– tööon soovitatavkirjutada jakaitstainglisekeelesjavähemaltüksoponentpeabolemaväljastpooltEestit,kuidsamasinglis-keelsetõpetkuisellisteiolejamiskieiliigukasellessuunas,etsedatekiks.Koguprotseduurieeskirionkaeestikeelne–kellelejamillekssiisseerahvusvahelisusenõue...?

Kitsaskohaksonkamajutus–näiteksTallinnastoimunudsuurekontserdiajakspalutidokto-randilpaarikspäevaksühiselamustväljakolida.Samutileiti,etkraadiõppurideipeaksjagamatuba,vaidsaamaomaetteelamise.Nagujubaeelpoolmainitud,olimajutusprobleemekaSoo-mes(Puustinen-Hopper2005)jaSuurbritannias(RiverPathAssociates200�).

Lahendusi

Küsimusele,kuidas teadust rahastada,pakutiuudsenaväljaavaliku jaerasfäärikaasamisteri-nevatesseuurimisprojektidesse,millessiistöötellijanäekspraktilistkasu.Tartufookusgrupiseitulnudüldsekõneallaerasektoriosalusteaduserahastamises,põhjuseksilmseltülikoolideerinevsuunitlus.TTÜväljundonpigempraktiline,onolemassuhtedspetsiifilisevaldkonnaettevõtetega,ningsedakergemoleksnendekaasamiseabilomateadustegevustarendada.

Teise lahendusena teadustegevuse edendamiseksnähakse võimalust välismaalt sisse tuuaükstuntudjatugevomavaldkonnatipp,kessiisendaümberuurimisrühmalooks.Selline„tipp”tõmbabligierasektoritjameelitabneidteadusesseinvesteerima.

Märkusi

Lisaksülikoolidevahelisteleerinevustelerahvusvahelistesteadusprojektidesosalemiselilmnevaderinevusedkaülikoolisiseselt:allüksustesonsuurederinevusedrahvusvaheliseskoostöös,välis-tudengiteosakaalusjne.

51

Välismaalasedeitunneüksteistülikoolisiseselt,kaoldivägaüllatunud,etEestiteistesülikooli-desonveelvälisteadlasi,kestegelevadsamaerialaga.Seegasoovitiväga,etvälismaalastevastu-võtugategelevüksusülikoolistegeleksvälismaalasteküsimusegakapärastnendesiiajõudmist,toimuks nii ülikoolisisene kui ka ülikoolidevaheline infovahetus, inimeste ja miks mitte kauurimisrühmadekokkuviimine.

3.4. Kokkuvõte fookusgrupiintervjuudest

KuivõrreldaEestis töötavate jaõppivate teadlasteningvälismaalõppinud ja töötanud tead-lasteakadeemilisemobiilsusepõhjuseid,siisonneedsuhteliseltsarnased.Doktorantidepuhulvõibesiletuua,etmõlemasuunalineakadeemilinemobiilsusonseotudjuhendamisega.Eestissetullaksekaskonkreetseuurimisvaldkonnavõijuhendajapärast,samutiminnakseEestistväljasamalpõhjusel.Teadlastepuhulvõibesiletuua,etEestissetulemineteadlasenaonpigemseo-tudkonkreetsehuvigaEestivastu(ntüleminekuühiskond)võisiissoovigaosaledakonkreetseuurimisrühmateadustöös.KunafookusgruppidesosalenudvälisteadlasedonsuhteliseltkauaEestisviibinud,siis tuliesile,et taasiseseisvumisealgusperioodil tuldiEestissesageli seetõttu,etEestigaseosesnähtivõimalusthakatategelema„millegiuuega”,luuasealalusteatudteadus-valdkondadele.

Fookusgrupiintervjuudes avaldatud arvamuste alusel saab esile tuua neli peamist teadlasmo-biilsusetüüpi.Tegemistonüldistatudkäitumismustritega.Ilmselgeltonigateadlasevälismaalesuunduminejasealttagasipöördumineseotudpaljudeerinevatefaktoritega,sealhulgasntisik-likudpõhjused, teadusvaldkondadeerinev tase jne,midaantudtüpoloogiakoostamiselotse-seltarvesseeivõeta.Tüpoloogiakoostamiselonüheltpooltaluseksvõetud,milliseeesmärgigavälismaalesiirdutaksejakaskoduriigiteadusasutusegatöösuhesäilib,selleallmõeldakseniinttöölepinguajutistpeatamistkuikaõppetööstvabasemestrit,võikandideeritaksevälismaatea-dusasutuse/fondidestipendiumile,töökohaleningkoduriigiteadusasutusegatöösuhepuudub.Tüpoloogiakoostamiselonteisekslähtekohaksvõetudsee,kasteadlanetulebtagasiEestissevõisiisvälisteadlastepuhullähebtagasivõijääbEestisse(vttabel�.1).

Table 3.1.Teadlasmobiilsuse tüübid

Tuleb/läheb tagasi Ei tule/ei lähe tagasi

Enesetäiendamine; töösuhe koduriigis säilib (nt tööleping on ajutiselt peatatud) Esimene tüüp Teine tüüp

Välismaa stipendiumile, töökohale kandideerimine; töösuhe koduriigis puudub Kolmas tüüp Neljas tüüp

52

Itüüp–sedatüüpiteadlasmobiilsustiseloomustab,etteadlanesiirdub/tulebennasttäiendamakonkreetseksperioodiksteatudvahetuslepingu,stipendiumi,ühiserahvusvaheliseprojektiraa-mes.Samalajaltöösuhekoduriigiteadusasutusegasäilibtäielikultvõipikemaperioodipuhulsäilibpeatatudtöölepingunäol.Antudtüüpiteadlasmobiilsustiseloomustabsee,etperioodilõppedesteadlanenaaseb.

IItüüpiteadlasmobiilsusepuhulsiirdutaksevälismaaleesmaltettemääratudperioodiksnaguesimesetüübipuhul,kuidsealviibimiseajalvõimalusedavarduvadntpakutaksetööd,saadakseuusstipendiumningseetõttujäädaksepikemaksajaks,kuialgseltplaneeritud.Seeomakordatingibmuudatusedsuhetessenisetööandjaga.

IIItüüp–antudtüüpiteadlasmobiilsusoniseloomulikrohkemdoktorantidelejanoorteadlas-tele.VälismaalesiirdumisejasamutiEestissetulemiseeesmärgiksonleidaparemadtingimusededasiõppimiseks,enesetäiendamiseks(juhendamine)jaseetõttukandideeritakseerinevatelesti-pendiumitele.NäiteksvõibtuuaKristjanJaagustipendiumi,misfinantseeribneljaaastajooksuldoktoriõpinguidvälisülikoolis,kuidtingimuseksonsee,etpärastdoktorikraadiomandamisttullakse Eestisse tagasi.Teise võimalusena kandideeritakse järeldoktorantuuri või töökohale.Doktorantuuri,järeldoktorantuurivõitöölepingulõppedestullakse/minnaksetagasijaalusta-taksetöödmõnessiinses/sealsesteadusasutuses.

IV tüüp – antud tüüpi teadlasmobiilsust iseloomustab asjaolu, et välismaale doktorantuuriastuminevõitööleasumineonotseseltseotudsoovigarealiseeridaomateadlaskarjäärvälismaal.Õpingud välismaal (alustades bakalaureuseõpingutest), millele järgneb teadlaskarjäär. Lisaksakadeemiliselekarjäärileseobisiklikelujärjestenamasukohariigiga,misomakordavähendabtõenäosust,etminnakse/tullaksetagasi.

5�

Kokkuvõte

Teadlasmobiilsuse olulisus

Naguteadlastegaläbiviidudfookusgrupiintervjuudestselgus,peetakseakadeemilistmobiilsustiseenesestmõistetavaks nähtuseks teadlase karjääris, milleta ei ole võimalik tänapäeva teadus-maailmasosaleda.Kunateadusruumitulebvaadataühtsetervikuna,onnormaalne,etteadlasedliiguvaderiteadusasutustevahel.

Eestionväikeriik ja siinsete teadusasutustearvonpiiratud. Järelikultonkindlastivajaollakursiskateistemaadeteadusasutustestoimuvaga,teada,midajakuidasteisedsamavaldkonnainimesedteevad, leidakontakte,vahetada infot.Olulinekohtteadlasmobiilsuse juuresvõiksollavälismaaljäreldoktorantuurisviibimisel.

SamutivõiksEestiteadusollasillaksidajaläänevahel,mõlemasuunalisekoostööarendamineoleksEestileäärmiseltkasulik.

Välisteadlased Eestis

Eestissetulekutmõjutavatekspõhilisteksteguriteksonvälismaistelteadlasteljaõppejõududelvõimalusjagadaomakogemusijaluuamidagiuutningdoktorantidelpotentsiaalsejuhendajaolemasolu.MõlemasgrupisonküllaltkisuurmõjuüldiselhuvilEestivastujaisiklikelaspekti-del.DoktorandidkasutavadEestissetulekuvõimalustekohtainformatsioonisaamiseksrohkemkõigilekättesaadavaidallikaid,teadlasteljaõppejõududelonseevastueelnevategevusekäigustekkinudpiisavalterialaseidsidemeid,midaonvõimalikinfoallikatenarakendada.

Üldiselt ollakseEestis kogetuga rahul.Välismaised doktorandid on võrreldes teadlaste-õppe-jõududega veidi rohkem rahul erialase tegevusega, teadlased-õppejõud on aga doktorantide-ga võrreldes rahulolevamad siinseolmelise küljega. Sellest lähtuvalt erinevadka esiletoodudprobleemid:doktorandid loevadolulisemaksprobleeme,misonseotudkeelebarjääri, igapäe-vaelukorraldamiseganingkommunikatsiooniga.Teadlased,õppejõudjajäreldoktoridnäevadprobleemepigemotseselttöögaseotudvaldkondades,näiteksinfrastruktuurimadalastasemes.Mõlemal tasandil on aktuaalsedfinantseerimisküsimusedningEestisse asumisega seotud ad-ministratiivseteprotseduuridegaseonduv.Probleemidekorralonrespondendidabisaanudju-hendajalt(doktorandid),Eestikolleegidelt/kaasüliõpilastelt,sõprade/tuttavatekäestväljaspooltöödningtugistruktuurideltvastuvõtvasorganisatsioonis.

Eestigaseotudpositiivseimakogemusenanimetatisõbralikkutöökeskkondaningpositiivseidjaabivalmiskolleege.Mitmedteadlasedmärkisidrahulolusellega,etonsaanudsiinselearenevaleühiskonnalevõiteadusringkonnalekasulikudollaningonsuutnudsiin„midagiärateha”.Kõi-genegatiivsematvastukajaleidisteadustöötajatemadalpalk,samutiülikoolidealafinantseeritusningteadustööksvajalikusisseseadepuudumine.

EelistatuimvariantedasisekskoostööksonkontaktidejätkamineEestiteadlasteganingsellegaseonduvad lühivisiidid Eestisse. Üle kolme neljandiku välismaalt Eestisse tulnud teadlastestpeabsellistvariantivähemaltmingilmääralvõimalikuks,küsitletuddoktorantidesteivälistasedakoostöövormikeegi.RohkemkuipooltelevastanutestonaktuaalsedEestistäis-jaosakoor-musegatöötamisevõimalused,ligikolmandikulteadlastestjaõppejõududestonkindelplaanjätkataEestistöötamisttäiskohaga.

5�

Eesti teadlased välismaal

Eesti teadlaste, järeldoktorite ja doktorantide välismaale siirdumise peamised põhjused onsealseteadustööjaoksvajalikuinfrastruktuuriolemasolu,vastavamaateadlasterahvusvahelinetuntusuurimisvaldkonnas,sobivajuhendajaolemasoluvälismaalningpakutavkonkurentsivõi-melinetöötasuvõistipendium.

Üldinerahuloluvälismaalviibimisegaerialasetegevuseseisukohaltolikõrge.Rahuloluolmeningvabaajaveetmisevõimalustegajäiveidimadalamaks.Kõigeenammurettekitastöökohaleidmineabikaasaleningkohalikesõpradepuudumine.Doktorandidmärkisidveelebapiisavatjuhendamist,olmeprobleemeningkeelebarjääriseosesolmeprobleemidelahendamisega.

Edasistetööalasteplaanideosasleidisviiendikkõikidestvastajatest,etneilonplaanjäädaalali-seletöölevälismaale.VeidiväiksemosavastajatestkavatsebparalleelseltvälismaaltöötamisegatöötadaosalisekoormusegakaEestis.

Eestisse tagasipöördumise soodustavaks asjaoluks peetakse missioonitunnet, soovi arendadaEestisomaerialasuundaningsobivaakadeemilisepositsioonisaavutamisevõimalust,omaendauurimisrühmavõiõppeüksuseväljakujundamist(eelkõigejäreldoktorid)ningmitmeidisiklik-keasjaolusid.

Eesti teaduskeskkond

Eestiteaduskeskkondateisteriikidegavõrreldesolivälismaalttulnudteadlastejaõppejõududearvateseelmistestöökohariikidesselgeltparemaltasemeltasustamine,erialaneinfrastruktuurjaerialavaldkonnateadlasteüldinetase.Eestiainsakskergekseeliseksvõikslugedalaialdasemaidakadeemilisekarjäärivõimalusi.VälismaalviibinudvõiviibivadkohalikudteadlasedhindasidsihtriigiteaduskeskkondaigasvaldkonnasparemakskuiEestis.Eestilelähedasemaksloetisiht-riigiolukordaerialasetegevuseõiguslikuregulatsiooniningerialavaldkonnaüliõpilaste/kraadi-õppuritetasemeosas.Sihtriigiolukordahinnatiparemakstasustamise,erialaseinfrastruktuuriningvälisspetsialistideriikitöölevärbamise-alasetegevusevaldkondades.Kafookusgrupiinterv-juudestoodipõhilistekohalikuteaduskeskkonnaprobleemidenaesilerahastamisegaseonduvat,samutimainitisüsteemiliialtformaalsettoimimist.

Võimalikud tegevused teadlasmobiilsuse soodustamisel

Nagueelnevaltmainitud,toodiuurimusespõhiliseprobleeminaniihästikohalikuteaduskesk-konnakuikakitsamaltteadlasmobiilsuseplaanisväljafinantseerimisküsimused,sedaniihästitasustamise, stipendiumidekuika infrastruktuurikulutuste tasandil.Muidugiei saakõrgha-riduse ja teaduse rahastamine Eestis olla absoluutarvudes konkurentsivõimeline suuremateriikidega,kuidadekvaatsemobiilsussüsteemitoimimiseksonteadus-jakõrghariduskulutustepraeguneosakaalriigieelarvest ilmseltebapiisav.Samaseeldaksvahenditekulutamineselgeidvalikuidniihästisuundadekuikanäitekskutsutavatevälisteadlastetasandil(kohalikestakadee-milistestpersoonidestoluliseltkõrgematpalkasaavvälisteadlanepeaksneistkatasemeltselgelteristuma).

Uurimusekäigustuliesile,et tänapäevamobiilses teaduskeskkonnaspolegivõib-ollaolulineteadlasealalinenaasmineEestisse(eritikuinäiteksvälismaiseinfrastruktuurikasutamisestloo-buminehalvendabteadustöövõimalusi),vaidsidemetesäilitaminesiinseteülikoolidejateadus-

55

asutustega(näitekskraadiõppuritejuhendamine,osakoormusegaEestistöötamine,ühisprojek-tidealgataminevms).Osaliselt saakssiinpidevatedasi-tagasi liikumisevajadust ilmseltasen-dada ka videokonverentside ja muude kommunikatsioonivahenditega.Tundub, et välismaalviibivateteadlastevalmisoleksäärasekskoostööksonolemas.

Lisaksolemasolevatelevõikskaaludatäiendavatestipendiumidevõitoetustesüsteemiloomistenesetäiendamiseksvälismaal,kus taotlemise tähtaeguolekssagelivõivaadataks taotlusi läbijooksvalt. Samuti võiksmõelda välismaisedoktorantuuri ja järeldoktorantuuri laialdasemalefinantseerimiseleriiklikestvahenditest,sidudestoetusesaamiseedasiseEestistöötamisega.

UurimusekäigustoimunudfookusgruppidesolijuttuidastläändeliikuvastmobiilsusestningEestistkuivõimalikust sillastnendekahevahel.Sellest lähtuvaltvõikskaaluda idapoolseteleriikidele suunatud infolevi teadlaste ja kraadiõppuriteEestisse toomise teemal, ilmselt olekssellesuunalisemobiilsusekorralveidiväiksemkaressurssidevajadus.

Võiks kaaluda üliõpilasvahetuse arendamist uurimisrühmadega seotuse baasil. Mitmed praeguEestistöötavadteadlasedonsiinseidjärjestsüvenevaidkontaktealustanudvahetusüliõpilastena.

Arvestadavõiks välismaalt tulijate erinevatehuvideganingpakkudapikaajaliseltEestisõppi-masvõitöölviibijatelenendekonkreetseteleõpingulistele/töistelevajadustelepareminivastavatmajutustjakeeleõpet.Samutivõiksmõeldaspetsiaalsetelevälisteadlastelejakraadiõppuritelemõeldud(Interneti)infomaterjalideleniihästiEestisse tulekugakuikasiinviibimisegaseoses,ehkkiEestiastumineEuroopaLiituonmitmedsiiatulekugaseotudasjaajamisprobleemidilm-seltlahendanud(sedaküllvaidEuroopaLiidumaadesttulijatejaoks).SamutikuluksäraEestisviibivatevälisteadlasteprobleemekajastavfoorum,millekauduonvõimalikinfovahetusniihäs-titöistesküsimustekuikanäiteksolmemuredelahendamiseteemadel.

KompenseerimakslogistilisiprobleemenäiteksTartusmingiüritusekorraldamiselonvõimaliklaiendadavideokonverentsidekasutamisevõimalusi,nagusedajubaeelnevaltonmainitudseo-sesvälismaaltöötavateteadlastegasidemehoidmisega.

Rahastamisprobleemide lahendamisekspakutiväljavajadustkonkreetseprofessionaalseallük-suse/abimeeskonnajärele,keskirjutaksprojektejategeleksrahahangetega(shkaerasektorist).

Teadustegevuseedendamiseksnähtiuurimusesosalejatepooltvõimalusttuuavälismaaltsisse(ilmseltspetsiaalseltvalitavatesprioriteetsetesvaldkondades)ükstuntudjatugevomavaldkon-natipptegija(garanteeridestallekonkurentsivõimelisetöötasujainfrastruktuuri),kessiisendaümberuurimisrühmalooks.Selline„tipp”tõmbabligierasektoritjameelitabneidteadusesseinvesteerima.

Välisteadlastegategelevadstruktuuridvõiksidaktiivsemalttegeldamitteainultsaabuvate,vaidkaEestisviibivatevälisteadlastega,sealhulgasneidkateistesteadus-jaõppeasutustesviibivatevälismaalastegakokkuviies.Samutivõikskaaludaallüksuste-poolsetepersonaalseteabijõududekasutamistvälismaaltEestissetulnuteprobleemidelahendamisel(sedavähemaltEestisviibimi-sealgetapil).

56

Kasutatud allikad

Casey,T.,Mahroum,S.,Barré,R.(2001).TheMobilityofAcademicResearchers:AcademicCareers&RecruitmentinICT&Biotechnology.

ftp://ftp.jrc.es/pub/EURdoc/eur19905en.pdf

Dachs,B.,Mahroum,S.,Nones,B.,Schibany,A.,Falk,R.(2005).PoliciestoBenefitfromtheInternationalisationofR&D.

http://tip.ac.at/(de)/publications/TIP_policies_tow_international_endnotelos_dachs.pdf

EuropeanResearcher’sMobilityPortal. http://ec.europa.eu/eracareers/index_en.cfm

Fischer,K.(1996).Identificationofemigration-inducedscientificchange.InForcedmig-ration and scientific change:EmigreGerman-speaking scientists and scholars after19��,editedbyM.G.AshandA.Sollner,2�-�7.Washington,DC:GermanHistoricalInstitute.

Harris,S.J.(1998).Long-distancecorporation,bigsciences,andthegeographyofknow-ledge.Configurations,6:269-�0�.

Heintel,Sonja,ChristophHahnandRenateFischer(2006).AustrianSurveyonObstaclesfortheMobilityofResearchers.

IcelandicCentreforResearch(2005).SurveyonservicestoforeignresearchersandscientistsinIceland.

OECD(1997).MeasurementofHumanResourcesDevotedtoScienceandTechnology-CanberraManual.Paris:OECD.

http://www1.oecd.org/dsti/sti/stat-ana/prod/e_95-77.pdf

Mahroum,S.(2000).ScientificMobility:AnAgentofScientificExpansionandInstitutio-nalEmpowerment.ScienceCommunication,21:�67-78.

http://scx.sagepub.com/cgi/content/abstract/21/4/367

Merton,R.K.1988.TheMatthewEffectII.ISIS79:606-2�. http://www.ecsocman.edu.ru/images/pubs/2003/02/08/0000052956/matthew2.pdf

Meyer, J.-B. (2001).NetworkApproachversusBrainDrain:Lessons from theDiaspora.InternationalMigration,�9:91–110.

http://www.blackwell-synergy.com/doi/abs/10.1111/1468-2435.00173

Puustinen-Hopper,Kaisa(2005).Mobileminds.SurveyofforeignPhDstudentsandrese-archersinFinland.Helsinki:AcademyofFinland.

RiverPathAssociates(200�).ResearcherMobilityandtheUKExperience.

Shapin,S.(1998).Placingtheviewfromnowhere:Historicalandsociologicalproblemsinthelocationofscience.TransactionsoftheInstituteofBritishGeographers2�:5-12.

VandeSande,D.,Ackers,H.L.,Gill,B. (2005). ImpactAssessmentof theMarieCurieFellowshipsunderthe�thand5thFrameworkProgrammesofResearchandTechnologicalDevelopmentoftheEU(199�-2002).Brussels:EuropeanCommission.

http://ec.europa.eu/research/fp6/mariecurie-actions/pdf/impact_fellow_en.pdf

57

1. Millised asjaolud mõjutasid Teie tööleasumist välismaale?

Tööleasumine välismaale: varasem teadusk-oostöö vastava maa teadlastega

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: suuremahulistes teadusprojektides osalemise võimalus

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: võimalus lülituda konkreetse uurimisrühma tegevusse

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: võimalus saavutada kõrgem akadeemiline positsioon

eelkõige

ka see

seda mitte

Lisa. Küsimustik välismaale siirdunud teadlasele või õppejõule1

Heavastaja!TartuÜlikoolviibkoostöössihtasutusegaArchimedesningEestiVabariigiHaridus-jaTeadus-ministeeriumigaläbiuuringut,miskäsitlebEestigaseonduvatteadlaste,õppejõudude,järeldok-torantidejadoktorantidemobiilsust.Uuringutulemusikasutataksearengukavadekoostamiselkõrgharidusejateadusevaldkonnas.

Seoses uuringu läbiviimisega palume Teid kui Eestist välismaale tööle siirdunut vastata al-ljärgnevateleküsimustele.TeiepooltantavaidvastuseidvaadeldakseainultüldistatudkujulegaseostataTeieisikuga.

Kui sooviteuuringukohta täpsemat infot,on sedavõimalik saada .... .......TartuÜlikoolist([email protected],+�727...-...).

Tööleasumine välismaale: vastava maa teadlaste rahvusvaheline tuntus minu uurimisvaldkonnas

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: teadustööks vajaliku infrastruktuuri olemasolu

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: pakutav konkurentsi-võimeline töötasu

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: doktorikraadi kaits-mine samal maal

eelkõige

ka see

seda mitte

� Küsimustiku formaati on trükise jaoks tihendatud ja see ei vasta algse Internetipõhise küsimustiku formaadile.

58

...olme, vaba aja veetmise võimaluste jms asja-

olude seisukohalt?

igati rahul

enam-vähem rahul

ei oska öelda

pole eriti rahul

pole üldse rahul

4. Millised probleemid on seondunud Teie viibi-

misega välismaal?

Viibimine välismaal: raskused info saamisel vä-

lismaale asumise vormistamise kohta (viisad,

tööload jms)

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: raskused asjaajamisega

ametiasutustes välismaale asumise vormista-

misel

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: raskused seoses välis-

maalaste töötamist puudutava seadusandluse

poolt kehtestud nõudmistega

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: keelebarjäär seoses töö-

ülesannete täitmisega

oluline probleem

ka see

see mitte

Tööleasumine välismaale: rahulolematus Eesti

haridus- ja teaduspoliitikaga

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: üldisem huvi konk-

reetse maa vastu

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: võimalus näha maail-

ma, viibida senisest erinevas keskkonnas

eelkõige

ka see

seda mitte

Tööleasumine välismaale: muud isiklikud asjaolud

eelkõige

ka see

seda mitte

(Palun kirjutage, millised muud asjaolud.)

2. Kui soovite lisada midagi täiendavalt seoses

välismaale tööle suundumise põhjustega, siis

palun kirjutage!

3. Kuivõrd olete rahul töötamisega välismaal...

...erialase tegevuse seisukohalt?

igati rahul

enam-vähem rahul

ei oska öelda

pole eriti rahul

pole üldse rahul

59

Viibimine välismaal: keelebarjäär seoses olme-

probleemide lahendamisega

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: teistsugune töökultuur

õppe- või teadusasutuses

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: teistsugune töökultuur

allüksuse (uurimisrühm, osakond/instituut) ta-

sandil

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: tööalaste probleemide la-

hendamise keerukus

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: kaastöötajate ebapiisav

erialane pädevus

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: erialase infrastruktuuri

(seadmed jne) nõrk tase

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: olmeprobleemide (eluase,

teenindus, huvitegevus) lahendamise keerukus

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: kohalike sõprade puudu-

mine, suhtlusprobleemid

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: madal töötasu

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: abikaasale töökoha leidmi-

se keerukus

oluline probleem

ka see

see mitte

Viibimine välismaal: raskused sobiva õppeasu-

tuse või lasteaia leidmisel laste jaoks

oluline probleem

ka see

see mitte

5. Kui soovite lisada mõne täiendava välismaal

viibimisega seonduva probleemi, siis palun

kirjutage!

60

6. Palun võrrelge Eesti haridus- ja teaduskesk-

konna eri aspekte oma erialavaldkonnas riigi-

ga, kus töötate praegu.

See riik on

Välismaalaste töötamisvõimalusi puudutav

õiguslik regulatsioon

Võrreldes Eestiga on olukord praeguses töö-

kohariigis

tunduvalt parem

mõningal määral parem

ligikaudu sama

mõningal määral halvem

tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Erialase tegevuse õiguslik regulatsioon


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Uurimistoetuste taotlemise võimalused


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Erialane infrastruktuur


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Akadeemilise karjääri võimalused


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Üldine töökeskkond


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

61

Organisatsioonikultuur


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Tasustamine


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Erialavaldkonna teadlaste üldine tase


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Erialavaldkonna üliõpilaste/kraadiõppurite

üldine tase


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Välisspetsialistide riiki töölevärbamise-alane

tegevus


kohariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

Tugistruktuurid välismaalt pärit töötajatele

Võrreldes Eestiga on olukord praeguses tööko-

hariigis

tunduvalt parem


ligikaudu sama


tunduvalt halvem

ei oska hinnata

62

7. Soovi korral palun pange kirja Teie jaoks kõi-

ge positiivsem ja kõige negatiivsem kogemus

seoses Teie töötamisega välismaal.

Kõige positiivsem kogemus

Kõige negatiivsem kogemus

8. Millised on Teie edasised tööalased plaanid?

Kavatsen jääda alalisele tööle välismaale.

on selline plaan

võib-olla

seda mitte

Kavatsen paralleelselt välismaal töötamisega

töötada osakoormusega ka Eestis.

on selline plaan

võib-olla

seda mitte

Kavatsen tulla tagasi tööle Eestisse täiskoormu-

sega töökohale.

on selline plaan

võib-olla

seda mitte

9. Mis võiks soodustada Teie tagasipöördumist

Eestisse?

Tagasipöördumine Eestisse: sobiva akadeemili-

se positsiooni saavutamise võimalus

kindlasti

võib-olla

seda mitte

Tagasipöördumine Eestisse: suuremahulise

finantseeringu saamine teadustööks (nt sihtfi-

nantseeritav teadusteema)

kindlasti

võib-olla

seda mitte

Tagasipöördumine Eestisse: omaenda uurimis-

rühma või õppeüksuse väljakujundamise või-

malus

kindlasti

võib-olla

seda mitte

Tagasipöördumine Eestisse: tööpakkumine vä-

lismaisele tasemele vastava töötasuga

kindlasti

võib-olla

seda mitte

Tagasipöördumine Eestisse: regulaarsete üle-

vaadete saamine Eestis teaduse/kõrghariduse

ning selle rahastamise valdkonnas toimuvast

(nt sellealase spetsiaalse internetiportaali või

meililisti kaudu)

kindlasti

võib-olla

seda mitte

Tagasipöördumine Eestisse: muudatused Eesti

haridus- või teaduspoliitikas

kindlasti

võib-olla

seda mitte

(Palun kirjutage, millised muudatused.)

Tagasipöördumine Eestisse: missioonitunne,

soov oma erialasuuna arendamiseks Eestis

kindlasti

võib-olla

seda mitte

6�

Tagasipöördumine Eestisse: pereelu ning laste-

ga seonduvad asjaolud

kindlasti

võib-olla

seda mitte

Tagasipöördumine Eestisse: huvialade ja sõpra-

dega seonduvad asjaolud

kindlasti

võib-olla

seda mitte

10. Kui oskate nimetada veel mingeid asjaolusid,

mis võiksid soodustada Teie naasmist Eestis-

se, siis palun kirjutage!

Lõpuks mõned üldandmed Teie kohta.

NB! Teie poolt antavaid vastuseid vaadeldakse

ainult üldistatud kujul ega seostata Teie isikuga.

11. Teie sugu

mees

naine

12. Teie vanus täisaastates

13. Kas olete abielus/vabaabielus?

jah

ei

14. Alla 18-aastaste laste arv Teie peres

sealhulgas koolis käivate laste arv

15. Kas Teie pere viibib välismaal Teie seal tööta-

mise ajal?

jah, pidevalt

osalt Eestis, osalt välismaal

põhiliselt Eestis

abikaasa/elukaaslane on pärit riigist, kus

praegu töötan

mingi muu variant

(Palun kirjutage, milline muu variant.)

16. Teie põhiline õppe- ja teadustöö valdkond

17. Teie kõrgeim teaduskraad

Kraadi omandamise aasta

18. Kus Te selle kraadi omandasite?

Eestis

välismaal

19. Millises teadus- või õppeasutuses töötasite

Eestis?

Tartu Ülikool ja selle allasutused

Tallinna Tehnikaülikool ja selle allasutused

Eesti Maaülikool ja selle allasutused

Tallinna Ülikool ja selle allasutused

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut

(KBFI)

mõni muu asutus

(Palun kirjutage, milline muu asutus.)

6�

20. Millisel ametikohal töötasite Eestis enne vä-

lismaale siirdumist?

21. Kui kaua olete üldse töötanud õppejõu ja/või

teadustöötajana (mitu aastat)?

22. Kui kaua (mitu aastat ja/või kuud) olete viima-

se 5 aasta jooksul hinnanguliselt kokku välis-

maal töötanud?

aastaid

kuid

23. Millisel ametikohal ja millises riigis töötate

praegu põhikohaga?

Ametikoht

Riik

24. Kas Teil on juhendatavaid kraadiõppureid

(PhD, MSc, MA) välismaal?

ei

jah

(Palun täpsustage, mitu juhendatavat kraadi-

õppurit.)

(Palun täpsustage, mitu juhendatavat kraadi-

õppurit on pärit Eestist.)

25. Kas Teil on juhendatavaid kraadiõppureid

Eesti kõrgharidus- ja teadusasutuste juures?

ei

jah

(Palun täpsustage, mitu kraadiõppurit.)

26. Kas Te osalete või olete välismaal töötamise

ajal osalenud Eestiga seonduvates või Eestist

rahastatavates teadusprojektides?

jah

ei

27. Kas lisaks välismaal töötamisele omate het-

kel mingit töösuhet (ajutiselt katkestatud töö-

leping, osakoormusega töö, tööettevõtule-

ping vms) ka Eestis?

jah

ei

28. Kui soovite täiendavalt küsitule veel midagi

lisada seoses teadlaste ja õppejõudude välis-

maal töötamise ja nende võimaliku Eestisse

tagasipöördumisega, siis palun kirjutage!

Kui soovite saada infot käesoleva uurimuse

tulemuste kohta või ülevaateid Eestis teaduse/

kõrghariduse ning selle rahastamise valdkon-

nas toimuva kohta, palun lisage oma e-posti

aadress.

Soovitav info

Soovin saada infot käesoleva uurimuse tule-

muste kohta.

jah

ei

Soovin saada ülevaateid Eestis teaduse ja kõrg-

hariduse valdkonnas toimuvast.

jah

ei

Suur tänu vastuste eest!

66 Trükitud FSC sertifikaadiga paberile looduslike õlide ja vaikude baasil valmistatud värvidega ©Triip

Documents

Document