Tallinna Ülikool

Matemaatika-loodusteaduskond

Informaatika osakond

Ivo Kiviorg

IGAMEHE-AJAKIRJANDUS RADA7KOGUKONNA NÄITEL

Bakalaureusetöö

Juhendaja: Hans Põldoja

Autor: ………………………………….. “….”……….2006. a

Juhendaja: ……………………………... “….”……….2006. a

Osakonna juhataja: …………………….. “….”……….2006. a

Tallinn 2006

SISUKORD

SISSEJUHATUS............................................................................................................... 4

1. SOTSIAALNE TARKVARA....................................................................................... 7

1.1 Kogukonnad, auditooriumid ja mõõtkava...............................................................7

1.1.1 Kogukonna topoloogia ................................................................................. 10

1.1.2 Auditooriumite tekkimine kahesuunalises meedias...................................... 12

1.1.3 Gruppide suurus............................................................................................ 12

1.1.4 „Rohkem on teistmoodi“...............................................................................13

1.1.5 Võrkude ökosüsteem.....................................................................................14

1.2 Eri tüüpi inimesed, suhted ja vestlused.................................................................15

1.2.1 Mitmesugused rollid organisatsioonide juhtimise seisukohalt..................... 15

1.2.2 Rollid MUD-tüüpi mängudes........................................................................19

1.2.3 Mängijatüüpidevahelise tasakaalu muutmine............................................... 21

1.3 Mehhanismid.........................................................................................................23

1.4 Rada7.ee kui sotsiaalne tarkvara...........................................................................25

2. IGAMEHE-AJAKIRJANDUS....................................................................................28

2.1 Massimeedia olemuslikud omadused ja põhifunktsioonid................................... 28

2.2 Meie olemegi meedia!...........................................................................................30

2.2.1 Uued rollid.................................................................................................... 32

2.2.2 Traditsiooniline meedia ja ohud....................................................................34

2.2.3 Vahendid....................................................................................................... 35

2.2.3.1 Postiloendid ja foorumid....................................................................... 35

2.2.3.2 Ajaveebid...............................................................................................36

2.2.3.3 Wiki....................................................................................................... 38

2.2.3.4 SMS....................................................................................................... 39

2.2.3.5 Mobiilidega ühendatud kaamerad......................................................... 39

2.2.3.6 Veebiülekanne....................................................................................... 40

2.2.3.7 Võrdõigusvõrk (peer-to-peer, P2P)....................................................... 41

2.2.3.8 RSS (Really Simple Syndication) revolutsioon.................................... 42

2.2.3.9 Folksonoomia ehk tagging.................................................................... 43

2

2.2.4 Vahendid ja ajakirjandus...............................................................................44

3. TEADMISTE RAKENDAMINE................................................................................45

3.1 Rada7 vead ja arenguvõimalused..........................................................................46

KOKKUVÕTE................................................................................................................ 51

VIITEALLIKAD............................................................................................................. 52

SUMMARY.....................................................................................................................54

3

SISSEJUHATUS

1945. aastal kogunesid inimesed raadiote juurde, et saada kõige kiiremaid uudiseid ja

püsisid raadio ligi, et saada infot sõja kohta. Ajalehed printisid lisaväljaandeid

kokkuvõtetega päevi ja nädalaid hiljem. Ajakirjad loobusid pakkumast välkuudiseid

ning esitasid ülevaateid ning analüüse. Midagi sarnast juhtus ka aastal 1963, kuid

uuema meediumiga. Vahetud uudised Kennedy surmast jõudsid ameeriklasteni

televisiooni kaudu. 11. september 2001 toimusid sündmused sarnase mustri järgi.

Televisioon näitas otse ja meelelahutuslikult, mis toimus, ning ajalehed püüdsid

kirjutada sellest, kuidas ja miks miski toimus. Samas leidis aset ka midagi muud, midagi

tähendusrikast – uudiseid tootsid tavalised inimesed, kellel oli midagi öelda ja näidata ja

sel korral ei olnud ainult „ametlikud“ kanalid need, kes otsustasid, milliseid uudised

avaldatakse. See oli võimalik tänu uutele publitseerimisvõimalustele Internetis. Uudised

levisid äärmiselt aktiivselt e-mail’ide, postiloendite, personaalsete ajaveebide jne kaudu.

Kõigi nende ebastandardsete uudistekanalite kaudu oli võimalik saada väärtuslikku

informatsiooni ja sisu, mida suur meedia ei suutnud või ei tahtnud pakkuda. Võis olla

tunnistajaks tuleviku uudiste sünnile. Inimesed ei olnud enam lihtsalt tarbijad, vaid ka

uudiste tootjad.

Personaalne ajakirjandus kui selline ei ole uus leiutis. Inimesed on omal käel püüdnud

välja anda väikseid tiraaže, proovinud teha piraatraadioid ning levitanud lendlehti.

Interneti eeliseks on finantspool. Kui enne oli kehtiv A. J. Lieblingi kuulus manitsus, et

pressivabadus on neile inimestele, kes omavad pressi (A. J. Liebling 2006), siis

tänapäeval on võimalus teha globaalselt leviv uudistekanal igaühel, kes oskab kasutada

Interneti vahendeid. See on ka põhjus, miks alles nüüd kerkib üles idee igamehe-

ajakirjandusest.

Uue aja meedia ei ole tekkinud tühjale kohale. Interneti eelkäija ARPANETi eesmärk

oli samuti kommunikatsioon, ehkki seda kaitseotstarbeliselt. Arvutivõrkude sotsiaalse

kasutamise motiivid tekkisid juba päris alguses, USENETi, Fidoneti jms ajastul, ning on

jäänud püsima tänapäevani. Hääbumise märke ei ole, vastupidi – Interneti sotsiaalne

4

kasutamine vaid suureneb. Seetõttu on igamehe-ajakirjandusest rääkides oluline aru

saada võrgukogukondadest ja sotsiaalsest tarkvarast. Tegelikult ei saagi neid üksteisest

eraldada – igamehe-ajakirjandus tugineb nendele, pärineb neist.

Töös püüan lähtuda mitmesugustest näidetest, kuid põhiliseks näitematerjaliks on Eesti

kasutajaskonnaga, kohaliku tähtsusega veebiportaal Rada7. Rada7 on üks suurima

kasutajaskonnaga eestikeelne alternatiivset muusika- ja noortekultuuri kajastav

interaktiivne veebikeskkond, mis on oluline sõlmpunkt kõikidele alternatiivmuusika

ürituste korraldajatele, artistidele ja publikule. 1999. aastal alustatud projektist on

tänapäevaks saanud populaarne sotsiaalne keskkond, mille päevane unikaalsete

külastuste arv ületab 3000 (märts 2006 seisuga). Põhilisteks osadeks on peamiselt

muusikateemalised artiklid, mida kirjutavad lisaks Rada7 meeskonnale kogukonna

liikmed, ning foorum. Rada7 meeskonda kuuluvad keeletoimetajad, programmeerijad ja

ajakirjanikud.

Näite valik on põhjendatud sellega, et osalen ise Rada7 arendamises ning seda selle

loomisest alates. Seetõttu tean hästi portaali tegemise motiive ning kriitilisi hetki

arengus. Tihti on ette tulnud olukordi, kus kogukonna liikmed annavad märku oma

rahulolematusest seoses üldise kasutatavuse suurenemisega. Rada7 on keskkond, kuhu

on tekkinud võrdlemisi seotud kogukond, kuid informatsioon, mis seal levib, pakub

huvi paljudele. Seetõttu on suurimaks probleemiks leida kesktee, et säilitada toimiv

kogukond ning samas pakkuda midagi paljudele lugejatele. Näiteks ilma suuremalt

süvenemata hakkasime piirama uute kasutajate vastuvõttu, mis, nagu hiljem selgub, on

üks tüüpilisi lahendusi. Sellest olenemata on probleemid alles jäänud.

Seminaritöös keskendusin tehnilistele lahendustele, kuid võrgukogukondade

disainimisel ei saa arvestada ainult hea kujunduse või korrektse programmeerimisega.

Käesolev töö käsitleb kogukonna ja auditooriumi erinevusi ning püüab vaadelda, kuidas

on võimalik toetada sotsiaalsust ning võtta parim neist mõlemast. Töö käigus otsin

vastuseid järgmistele küsimustele:

• Millised on suure auditooriumi omandanud keskkonna registreerunud kasutajate

võimalused jätkata efektiivse kogukonnana?

5

• Kuidas on võimalik toetada sotsiaalsust ning suurendada kogukonna panust

igamehe-ajakirjandusse?

Eesmärgi elluviimiseks on püstitatud järgmised tööülesanded:

• anda ülevaade sotsiaalse tarkvaraga seonduvatest eelteadmistest;

• määratleda sotsiaalne tarkvara;

• anda ülevaade traditsioonilise massimeedia olemusest;

• anda ülevaade igamehe-ajakirjandusest ning kasutatavatest vahenditest;

• eelneva põhjal teha ettepanekud Rada7 täiendamiseks-parandamiseks.

Töö sihtgrupiks on uusmeediast huvitatud inimesed; virtuaalsete kogukondade

vahendite, teenuste ja rakenduste arendajad, kes peaksid saama selle töö järgi

ettekujutuse sotsiaalse tarkvara olemusest; samuti populaarsuse saavutanud

kogukondadega veebikeskkondade arendajad ja haldajad, kes suure tõenäosusega

kohtavad sarnaseid probleeme.

Töö on jaotatud kolmeks suuremaks osaks:

• esimeses peatükis annan lühiülevaate sotsiaalse tarkvaraga seonduvatest

eelteadmistest, määratlen nende abil sotsiaalse tarkvara mõiste ning analüüsin

sotsiaalse tarkvara omaduste põhjal, kuidas on Rada7 sotsiaalne tarkvara;

• teine peatükk keskendub igamehe-ajakirjandusele ning tuleviku meedia

vahenditele;

• kolmandas peatükis teen Rada7 näitel ettepanekud täiendamiseks-

parandamiseks.

Töö lahutamatu osa on ka veebikeskkond Rada7 ise: lisana kuulub töö juurde lähtekood.

Olulisem on muidugi sisu ja toimiv keskkond, mida saab põhjalikumalt uurida aadressil

http://www.rada7.ee. Töö autor on keskkonna alustaja ja liider, algusaegadel peamine

disainer, programmeerija ja artiklite kirjutaja ning teeb tänapäevani neid töid aktiivselt

lisaks vabatahtlike meeskonna töö koordineerimisele.

6

1. SOTSIAALNE TARKVARA

Sotsiaalse tarkvara eesmärk on tegeleda gruppide- või inimestevahelise suhtlemisega.

See on vastand konventsionaalsele, tavapärasele tarkvarale, nagu näiteks Microsoft

Word, millel küll võib olla koostööl põhinevaid elemente (näiteks muudatuste

jälgimine), kuid mis pole siiski põhiolemuselt sotsiaalne. Peamine sotsiaalse tarkvara

suundus peitub disainimise protsessis – inimtegurid ja gruppide dünaamika esindavad

disainimise raskusi, mis ei ole iseenesestmõistetavad, arvestamata psühholoogiat ja

inimloomust (Webb 2004).

See seondub hästi adaptiivse disainiga. Sotsiaalne tarkvara julgustab sind esmalt täitma

latentseid, olemasolevaid, kuid mitte ilmnenud vajadusi, jättes vahele arendustsükli,

liikuma dialoogi juurde kasutajate vajadustega, kus peab uurima, mis on nende

tähtsamad vajadused ja panema need koodis kirja. Oluline seejuures on anda

kasutajatele võimalus süsteemi venitada, muidu ei ole neid uusi vajadusi võimalik

märgatagi (Ibid. 2004).

Et mõista sotsiaalse tarkvara ideid ning seda efektiivselt disainida, tuleb olla teadlik

mitmest teemast, millest juttu järgnevalt.

1.1 Kogukonnad, auditooriumid ja mõõtkava

Auditooriumit võib defineerida kui kõiki neid, kelleni jõuab konkreetne meediasisu või

kes on kontaktis teatud meediakanaliga. Auditoorium võib olla seotud ning baseeruda

majanduslikel kriteeriumidel meediatarbijana ning samuti sotsiaalsetel suhtevõrgustikel,

mis põhinevad lokaalsusel, ühistel huvidel. Kommunikaatori rollina võib vaadelda selle

konkreetse sisu viimist auditooriumini, olgu seda siis majanduslikel, sotsiaalsetel või

muudel auditooriumi olemust kujundavatel tunnustel (McQuail, 2003).

Kogukondade defineerimisel kommunikeeriva grupina riskime võimalusega, et

7

ignoreeritakse passiivsemaid liikmeid. Ehkki on olemas terve hulk valiidseid

kogukonna definitsioone, mis viitavad jagatud, kuid latentsetele omadustele, siis pole

tegelikult ühtegi teist sõna, mis kirjeldaks gruppi inimesi, kes on aktiivselt omavahel

seotud mingi jagatud vestluse või ülesande kaudu. Ebaõnnestunud katsed terminiga

seotud kommunikeeruv grupp on kitsamas mõttes täpsed, kuid ei suuda hõlmata seda

ühistunnet, mis tekib sellisest seosest. Seega on selles analüüsis kasutatud kogukonda

kui terminit, mis viitab gruppidele, mille liikmed omavahel aktiivselt

kommunikeeruvad.

Enne Internetti määras kogukondade ja auditooriumi erinevuse meedium – telefonid

olid küll head üks-ühele suhtlemisel, kuid kehvad edastamaks kiiresti oma sõnumit

massideni, samas kui televisiooni puhul on see vastupidi. Internet tegi need kaks mõistet

lähedasemaks, pakkudes meediumi, mida saab kasutada, et jõuda nii kogukondadeni kui

auditooriumini. E-mail võimaldab vestlust ja paljudele korraga teateid saata,

uudistegrupid gruppidevahelist suhtlust või dokumentide levikut jne. Hiljuti

populaarsust kogunud „kirjutatava veebi“ tarkvara, põhiliselt ajaveebid, lisab

kahesuunalist avaldamist muidu veebi suuresti ühesuunalise avaldamise mudelile

(Shirky 2002).

Sellise tarkvara puhul tekib ilmselge küsimus – kas me suudame luua meediumi, mis

levitab teateid suurele auditooriumile, kuid samas võimaldab auditooriumi liikmetel olla

seotud nagu ühtne kogukond?

Kogukonnad on auditooriumitest erinevad ja seda mitte ainult tehnoloogilises mõttes,

vaid ka inimlikus. Pole lihtsalt võimalik muuta auditooriumit kogukonnaks

tehnoloogiaga, sest need grupid eeldavad väga erinevaid suhteid sõnumite saatja ja

vastuvõtja vahel.

Ehkki mõlemad grupid on kuidagi seotud kommunikatsiooniga, siis auditooriumi puhul

on tegemist siiski ühesuunalise suhtega saatja ja vastuvõtja vahel, ja kuna grupi liikmed

ei ole omavahel seotud, siis kehtib üks-mitmele muster. Kogukonnas kontrastina

saadavad ja võtavad inimesed vastu sõnumeid ja liikmed on seotud ning seda mitte

8

ainult mingi keskse punkti kaudu vaid just mitu-mitmele mustri järgi (Shirky 2002).

Neid erinevaid mustreid visuaalselt kujutades: auditooriumi puhul saame kujutada

levitamist tähena, kus kogu suhtlus toimub ühesuunaliselt keskpunktist äärte suunas,

kogukonna puhul ringina, kus kõik on otseselt seotud kõigiga, vajamata keskpunkti (vt

joonis 1).

Joonis 1. Auditoorium ja kogukond ekstreemumis visuaalselt kujutades

Nende erinevuste tõttu on kogukondadel väga kindel suurima suuruse piir, samas kui

auditooriumi numbrid võivad kasvada määramata suureks. Teistmoodi öeldes, mida

suuremaks grupp kasvab, seda rohkem peab seda hoidma koos nagu auditooriumi ja

seda enam peavad teated liikuma keskelt äärtesse, sest grupi suurenemine nõrgendab

kogukonna ühendatust (Shirky 2002).

Tunnusjooned, mida me massimeediaga seome, on sama palju massi kui meedia

toodetud. Kuna grupi kasvamine on piisav, et teha kogukonnast auditoorium, siis

sotsiaalne tarkvara, olgu ta kui tahes hästi disainitud, ei saa kunagi olema võimeline

tegelema grupiga, mis on korraga suur ja tihedalt seotud (Ibid. 2002).

9

1.1.1 Kogukonna topoloogia

Kogukonna kasvubarjäär põhineb sotsiaalsetel piiridel koos suurte gruppide

matemaatikaga – kui grupp kasvab, siis vajalik inimestevaheline ühenduste arv ületab

inimeste võimed. Lihtsalt võimatu on nii suure arvu inimestega nii tihedalt lävida.

Kogukonna liikmed on vastastikku seotud ja kogukond on oma ekstreemumis „täielik“

võrgustik, kus kõik võimalikud ühendused on tehtud (vt joonis 2). Tihe vastastikune

seostatus on ilmselgelt kogukonna väärtuse alus, kuid samas suurendab see grupi

laienemisel tehtavat jõupingutust. Ei ole võimalik ühineda kogukonnaga astumata

mingisse ühisesse suhtesse vähemalt mõne selle kogukonna liikmega, kuid kuna suurem

arv liikmeid nõuab rohkem ühendusi, siis grupi kasvades suurenevad n-ö

kooskõlastamise kulud.

Joonis 2. Kogukond ekstreemumis, täielik võrgustik

Olemasoleva grupiga täielik ühinemine nõuab uuelt liikmelt sama palju ühendusi, kui

on grupis liikmeid, seega liituda kogukonnaga, kus on viis liiget, on palju lihtsam kui

ühineda kogukonnaga, milles on 50 liiget. Edasi liikudes – see suhe grupi suuruse ja uue

liikme lisamise raskuse vahel eksisteerib ka juhul, kui kogukond ei ole täielikult

vastastikku seotud. Ühendatuse tiheduse säilitamine muutub grupi kasvades raskemaks.

Kui uus liige liitub, suurendab see liitumise raskusastet, vähendab ühendatuse tihedust

10

või mõlemat, seades seejuures ohtu vastastikku seostatuse, mis on kogukonna aluseks.

Selgituseks – võimalike kontaktide lõpparv kasvab kaheastmeliselt, sest iga grupi liige

peab olema ühenduses iga liikmega peale iseenda. Seega grupis, milles on N liiget, on N

korda (N - 1) ühendust ehk N2 - N ühendust. Kui persoonide X ja Y üksteise tundmine

loeb kui üks suhe, siis on grupis täpselt poole vähem suhteid kui seoseid ehk asjakohane

number on (N2 - N)/2 (Shirky 2002).

Kuna need numbrid kasvavad kaheastmeliselt, põhjustab iga kümnekordne grupi

kasvamine sajakordse võimalike seoste arvu. Kümneliikmelisel grupil on umbes sada

võimalikku seost, sajaliikmelisel grupil umbes kümme tuhat, tuhandel umbes miljon

seost jne. Võimalike seoste täielik arv grupis ületab miljardi kui grupi suurus ületab

kolmekümne tuhande liikme piiri.

Kui grupp kasvab üle iga indiviidi võimest hallata kontakte kõigi grupi liikmetega, siis

tihedus kahaneb, ja kui grupp kasvab väga suureks (rohkem kui 10 000), siis tegelike

ühenduste arv kahaneb vähem kui 1 protsent potentsiaalsetest ühendustest, isegi kui iga

grupi liige teab kümneid teisi liikmeid. Seega, grupi kasv või kahanemine on piisav, et

muuta ühendatuse mustrit, mis paneb kogukonna toimima.

Auditoorium seevastu on omavahel väga hõredalt ühendatud ja ei vaja mingisugust

vastastikust mõju liikmete vahel. Auditooriumil pole seega mingeid koordineerimise

kulusid, mis seostuvad grupi kasvamisega, sest iga uus auditooriumi liige tekitab vaid

ühe ühesuunalise ühenduse. Peab teadma vaid Yahoo aadressi, et ühineda Yahoo

auditooriumiga, kuid ei Yahoo ise ega ükski selle kasutajatest ei pea teadma midagi

sinust. Ühendamatus võimaldab Yahool kasvada palju suuremaks kui ühendatud

kogukond seda suudab, sest auditoorium saab alati eksisteerida minimaalse ühendatuse

arvuga – N ühendust N kasutaja kohta (Shirky 2002).

11

1.1.2 Auditooriumite tekkimine kahesuunalises meedias

Enne Internetti sõltus massimeedia publikule suunatud kvaliteet tehnilistest piirangutest

– televisioonil oli ühesuunaline suhe oma auditooriumiga, sest televisioon on

ühesuunaline meedium. Kahesuunalise meedia kasv näitab, et auditoorium seab end

sisse üht või teist moodi – suured postiloendid (mailing-lists) muutuvad ainult loetavaks

(read-only), online-kogukonnad (näiteks LambdaMOO, WELL, ECHO) näevad lõpuks

oma liikmeid uute liikmete vastuvõtmise pidurdamist õhutamas, paljude lehtede

(näiteks Slashdot) kasutajad saavad tunda, et nende postitusi aktsepteeritakse vähem,

mis on pannud kasutajad väljendama end üllatavalt emotsionaalselt, tundes end

petetuna, sest lehe operaatorid ja omanikud saavad teha ükskõik, mis nad soovivad.

Kui grupi sidusus on piiratud sadade või isegi tuhandete liikmete arvuga, siis

asümmeetria ja ühendamatus, mis iseloomustavad auditooriumi, tekivad automaatselt

grupi kasvades, kui mitu-mitmele asendub üksikud-mitmele ja enamus

kommunikatsioonist liigub keskelt äärde, mitte äärest keskele või äärest äärde. Veelgi

enam – mida suurem grupp, seda rohkem see asümmeetria ja ühendamatus kasvab – iga

10 000 lugejaga postiloend või ajaveeb on väga hõredalt seotud, hoolimata sellest,

kuidas see organiseeritud on. Loomulikult võib see suur hõre grupp sisaldada

väiksemaid, tihedamalt kobarasse kogunenud kogukondi.

1.1.3 Gruppide suurus

Eelnenud arvutuste toetuseks on vaja mõista ka inimvõimeid. Gruppide suurusest

rääkides tuleb meeles pidada, et üks väidetav arv kontakte, millega inimene suudab

aktiivselt sotsialiseeruda, on umbes 150 või vähem. See suurus on nähtav

traditsioonilistes kogukondades, samuti tänapäeva gruppides, nagu mõned religioossed

kogukonnad. Inimese aju on võimeline jälgima sotsiaalseid suhteid gruppides kuni 150,

kuid mitte suuremates (Dunbar 2004).

Iseasi on muidugi, kuidas on sellele numbrile mõjunud tehnoloogia areng. Küsimus

12

ongi, kas tehnoloogia pole teinud neist numbritest mitte limiidid, vaid keskmised

(Hourihan, 2003).

1.1.4 „Rohkem on teistmoodi“

Hetkel kasutab Internetti umbes miljard inimest ja nende arv kasvab. Igaüks, kes tahab

jõuda kas või kümne tuhandeni neist, ei tea neist enamikku ja need inimesed ei tea

omakorda üksteist. Kogukonna mudel on hea levitamaks sõnumeid, kasutades selleks

võrdlemisi väikest ja tihedalt seotud gruppi, kuid halb selle sõnumi edastamiseks suure

ja hajutatud grupini, sest kompromiss suuruse ja ühendatuse vahel summutab sõnumi

leviku alla sellise arvu, mida võiks nimetada auditooriumiks.

Sõltumata tehnoloogiast, erinevad suured grupid väikestest, sest nad tekitavad sotsiaalse

surve kogukonna korralduse vastu, mida lihtsalt pole võimalik ületada. See on muster,

mida on olnud näha palju – postiloendid, usenet, Mudad ja hiljuti ka ajaveebid. Enamik

neist jõuab väikeste ja tihedalt seotud gruppideni, kuid mõni neist jõuavad

auditooriumiteni kümnetes või isegi sadades tuhandetes.

Suutmatus ühel seotud kogukonnal üle kindla suuruse kasvada, hoolimata tehnoloogiast,

tähendab aja möödudes, et barjäärid kogukonna mõõtudes põhjustavad meediumite, mis

võtavad omaks kogukonna mudeli ja püsivad väiksena, ning meediumite, mis võtavad

omaks avaldamise mudeli saavutamaks kasvu, teineteisest eraldumise. See ei tähenda, et

kõik meediumid, mis on adresseeritud kümnele tuhandele või suuremale inimeste

arvule, oleksid identsed – lugejakirjade osa ajalehtedes muudab ajalehe suhet oma

auditooriumisse hoolimata sellest, et enamik lugejaid ei kirjuta kunagi, enamikke kirju

ei avaldata ja enamik lugejaid ei loe igat kirja.

On ahvatlev mõelda, et me suudame kuidagi kõrvaldada massimeedia mõju uue

tehnoloogiaga, kuid jõudmaks miljonite või isegi kümnete tuhandete inimesteni ühe

kogukonnaga, on vaja ühendada samamoodi inimesi kui võrke. Olenemata sellest, kui

kogukonnameelne meedium on, tekitab vajadus jõuda suurte gruppideni asümmeetriat

13

ja ühendamatust selles grupis, mis muudab grupi auditooriumiks (Shirky 2002). Teiste

sõnadega, sellele probleemile lihtsalt ei ole tehnoloogilist lahendust.

Kokkuvõtvalt on üks sotsiaalse tarkvara disainimise väljakutsetest lubada gruppidel

kasvada üle üksiku, tihedalt seotud kogukonna piiridest, säilitades seejuures võimaluse

jagatud eesmärgiks või tegevuseks, isegi kui enamik selle grupi liikmetest tegelikult

kunagi ei suhtle või ei mõjuta üksteist.

1.1.5 Võrkude ökosüsteem

Eelnevale toetudes võib väita:

1. Kõik lingid ei ole võrdsed.

2. Suhted ei ole skaalavabad.

3. Nende printsiipide rakendamine avaldab võrkude ökosüsteemi mudeli, mis aitab

meil mõista ajaveebide levikut.

Kõige lihtsam näide: viide mõnda kuulsasse ajaveebi ei ole samasugune nagu viide

kellegi ajaveebile, keda sa tead tema ajaveebi kaudu, kellega sa aktiivselt suhtled või

koostööd teed. Näitena teeme tabeli ajaveebide levikust ja mõjust (vt tabel 1).

Tabel 1. Ajaveebide levik (Mayfield 2003)

Võrk Suurus Kirjeldus LevikPoliitiline võrk ~ 1000

(tuhanded)

Ajaveebid kui massimeedia Skaalavaba

Sotsiaalne võrk ~ 150 Klassikaline ajaveeb JuhuslikLoominguline võrk ~ 12 Ajaveeb kui olmevestlus Tihe (võrdne)

14

1.2 Eri tüüpi inimesed, suhted ja vestlused

Meil on mitmesuguseid suhteid eri inimestega ning on loomulik, et iga inimene käitub

erineval moel. Meeskonnarollid ning erinevad isiksusetüübid on teema loomulik jätk.

Pole saladus, et järjest suurenevad nõudmised nii ärimaalimas kui avalikus sektoris

panevad meeskonnad järjest suurema surve alla. Keegi meist ei taha olla ebaedukas,

kuid ometi toimivad mõned meeskonnad paremini kui teised. Oma osa on siin nii

juhtidel kui meeskonnal endal, kuid enamasti tuleb mängu inimeste sobivus ja

mittesobivus teatud tiimis või teatud tööga. Samad lood on ka sotsiaalse tarkvara

disainimisel. Kui lisaks professionaalsetele oskustele keskenduda ka inimeste

omavahelisele sobivusele koostöö või tarkvara kontekstis, siis on võimalik edukalt

vältida hilisemat närvi-, aja- ja rahakulu.

1.2.1 Mitmesugused rollid organisatsioonide juhtimise seisukohalt

Individuaalsete rollide osas, mida meeskonnaliikmed endale võtavad, on olulise

uurimustöö ära teinud Meredith Belbin. Üksikute liikmete ja eriti liidritena on meil

kasulik mõista rolle, mis meile kõige paremini sobivad. Belbin liigitas „kasulikud

inimesed meeskonnas“ kaheksaks tüübiks, nagu on kirjeldatud allpool esitatud tabelis

(vt tabel 2). Nagu näha, on igal rollil nii tugevad kui nõrgad küljed, nagu ka kõigil

üksikisikutel meeskonnas. Kõige olulisemaks probleemiks on nende mõistmine,

hindamine ja puuduste nägemine oma meeskondade koosseisus. Rollid, mida inimesed

meeskondades võtavad, on sageli ebapüsivad ja dünaamilised ning muutuvad tihti

meeskonna arenedes või olukorra muutudes. Mingis mõttes on kasulik mõelda

juhtimisest kui lihtsalt ühest rollist, mille üksikisik endale võtta võib. Sama kehtib ka

juhatuse kohta. Eriti viimatinimetatu saab jagada paljudeks funktsioonideks, mida

erinevatel aegadel võivad täita paljud erinevad inimesed (Bowyer et al. 2000).

Termineid eestvedamine ja juhtimine kasutatakse sageli ühe ja sama mõiste

tähistamiseks, kuigi tegelikult on need kaks erinevat rolli. Liidritelt oodatakse sageli, et

15

nad oleksid head juhid ja juhtidelt oodatakse sageli, et nad oleksid juhitavatele head

liidrid.

Üks moodus selle erinevuse väljendamiseks on öelda, et juhid teevad asju õigesti, samas

kui liidrid teevad õigeid asju. Teise võimalusena öeldakse mõnikord, et liidrid

vastutavad efektiivsuse ja juhid vastutavad rentaabluse eest. Olulised teemad liidri jaoks

on suund ja fookus ning juhi jaoks meetod ja rakendamine. Näiteks võib liidriks olla

inimene, kes algatab strateegilise plaani väljatöötamise, juurutab uusi ideid ja julgustab

diskussiooni ja kriitikat organisatsiooni toimimise ja strateegiate üle. Juht oleks innukas

selle tagamisel, et kokkulepitud strateegiatest kinni peetakse, et näitajad ja

toimimiskriteeriumid oleksid sobivad ja neid kasutataks. Tema muretseks rakendamise

eest, samas kui liider tegeleks ehk rohkem kavandamisega. Selge on see, et neid kaht

elementi – eestvedamine ja juhtimine – ei saa hõlpsasti lahutada. Tegelikkuses on mõni

vastutaval ametikohal olev inimene eestvedamises pädevam kui juhtimises ja vastupidi,

mis on veel üks hea põhjus tegutsevatele organisatsioonidele meeskondlikuks

lähenemiseks. Organisatsioonid tulevad kokku, et saavutada kindlat eesmärki või täita

ülesannet. Suurem osa eestvedamisest tähendab selle eesmärgi selgitamist ja inimeste

ühendamist sellele pühendumisel. John Adair on arvanud, et ülesande täitmine sõltub

tähelepanust, mida liider osutab nii üksikisikute kui grupi (või meeskonna) vajadustele

tervikuna. Kui me oleme inimeste grupi liidrid – ja muidugi kui me sellist gruppi juhime

–, peame arvestama suhtelist aja- ja pingutuste hulka, mida me neisse kolme kirjeldatud

valdkonda paneme (vt joonis 3) (Ibid. 2000).

16

Joonis 3. Ülesandega seotud funktsioonid (Adair 1983)

Kui töötame kõvasti grupi identiteedi ja moraali säilitamise nimel, kuid meil ei õnnestu

selle liikmete individuaalseid vajadusi rahuldada, kannatab töö tulemus. Samamoodi

juhtub, kui me pühendame kogu oma tähelepanu grupi ühe või kahe liikme vajaduste

(või nõudmiste!) täitmisele grupi sidususe ja ühise mõistmise arvelt. Peale selle võime

eeldada, et juhul kui me keskendume pidevalt seatud ülesandele, kandmata hoolt

inimeste grupi meeskonnaks ülesehitamise või iga üksikisiku arenguvajaduste eest, on

raske saavutusi hoida ja see viib meid potentsiaalselt oma sihtidest eemale (Bowyer et al. 2000).

Tabel 2. Meeskonnarollid (Belbin 1999)

Tüüp Iseloomulikudomadused

Positiivsed omadused Lubatavadnõrkused

Ettevõtte töötaja Konservatiivne, kohusetundlikja etteaimatav

Organiseerimisvõime,praktiline arukus,tugev enesedistsipliintöötamisel

Paindlikkuse puudumineja läbiproovimataideedele mittereageerimine

17

Tüüp Iseloomulikudomadused

Positiivsed omadused Lubatavadnõrkused

Juhatuseesimees

Rahulik, ennast kontrollivja enesekindel

Võime kõiki potentsiaalseidkaasaaitajaid kohelda ja vastu võtta nende väärtuse järgi ja ilma eelarvamusteta;tugev eesmärgitunnetus

Intellekti ja loomingulistevõimete osas eiületa tavalist inimest.

Ideekujundaja

Väga pinevil, sõbralikja dünaamiline

Tarmukus ja valmidusinertsusele, enesegarahulolule, ebaefektiivsuselevõi enesepettuselevastu hakata

Aldis kannatamatusele,ärritusele ja provokatsioonile

Innovaator Individualistlik, tõsimeelneja ebakonventsionaalne

Geniaalsus, kujutlusvõime,intellekt jateadmised

Hõljub pilvedes, kaldub mitte hoolimapraktilistest üksikasjadestvõi protokollist

Ressurssideuurija

Ekstravertne, entusiastlik,uudishimulikja suhtlemisaldis

Võime inimestegakontakteeruda ja kõikeuut uurida

Kaldub huvi kaotama,kui esialgne külgetõmmeon haihtunud

Järelevaataja,hindaja

Kaine, emotsioonidetaja ettenägelik

Võime väljakutselevastu astuda; ekspertiis, ettevaatlikkus ja kainus

Puudub inspiratsioonvõi võime teisi motiveerida

Meeskonnastöötaja

Sotsiaalse orientatsiooniga,pigem mõõdukasja tundlik

Võime reageeridainimestele ja olukordadeleja edendadameeskonnavaimu

Otsustusvõimetus kriisihetkedel

Viimistleja,lõpetaja

Püüdlik, korralik,

murelik

ja kohusetundlik.

Suutlikkus lõpuni

minna, perfektsionism

Kalduvus mitte millegi

pärast muretseda;

tõrksus

„minnalaskmise“

vastu

18

1.2.2 Rollid MUD-tüüpi mängudes

Järgnevalt püüan rollid lihtsamalt mõistetavaks teha. Võrdlemisi hea tarkvara ja

võrguga seotud analüüs on MUD-tüüpi mängude analüüs. MUD-tüüpi mängud,

eestistatud versioonis Mudad, on tekstipõhised, käsurealt juhitavad mängud, kus

tegevuse tulemust näeb samuti vaid tekstina. Mudad on erakordne nähtus – hoolimata

järjest kasvavast arvutite jõudlusest ning graafiliselt ilusatest 3D-mängudest on nende

populaarsus ometigi tohutu. Nende kohta tehtud uuringu järgi oli neli tüüpilist omadust,

mida rõhutati (Bartle 1996):

1. Millegi saavutamine. Püüdlus jõuda mingite tulemusteni ja enda pühendamine

just neile eesmärkidele.

2. Avastamine, uurimine. Eesmärgiks võimalikult palju avastada, teha võimalikult

palju asju.

3.Teistega sotsialiseerumine. Tarkvara kasutamine sotsiaalsetel eesmärkidel,

kasutada võimalikult palju suhtlemiseks mõeldud funktsioone.

4.Teistele mõju avaldamine. Näiteks mängijad, kes kasutavad mängu vahendeid, et

oma tegevusega mõjutada teiste mängu, kas siis seda raskemaks tehes või

harvemini aidates. Kõige lihtsama näitena mängus mingi relva kasutamine teise

mängija peal.

Neile neljale tüübile abstraktsed nimed andes saame saavutajad, avastajad,

sotsialiseerujad ja tapjad. Loomulikult, nagu Belbini meeskonnarollide puhul, pole

ühtegi päris puhast tüüpi vaid pigem segu kõigist, sõltuvalt tujust või hetkelisest

mängustiilist. Samuti võib kindel olla, et iga mängija siiski kaldub põhiliselt mingi ühe

kindla tüübi poole (Bartle 1996).

See, kui palju mängijaid mingisse kategooriasse kuulub, sõltub konkreetsest mängust.

Tasakaalu puudumine võib viia mingi tüübi n-ö lõpliku väljasuremiseni – näiteks kui on

19

liiga palju tapjaid, siis see hirmutab ära saavutajad, kes on tapjate põhilised

huviobjektid. See omakorda tähendab, et tapjad ei mängi enam, sest pole piisavalt

väärilisi vastaseid.

Selliseid seoseid on mitmeid ja hoolitseda selle eest, et mäng ei läheks vales suunas ja ei

kaotaks mängijaid, on üpris raske. Mainitud nelja tüübi suhe loobki erinevate

mänguversioonide õhustiku, kuid tähtis on just mingid kindlad asjad tasakaalus hoida.

Võib luua järgmise abstraktse graafiku (Bartle 1996):

Graafiku teljed kujutavad endast mängijate huviallikaid ning iga veerand on ala, kuhu

mingi mängijatüüp kõige paremini sobib. Et paremini mõista neid tüüpe ja aru saada

graafikust vaatame neid lähemalt (Bartle 1996):

1.Saavutajaid huvitab mängumaailmas tegutsemine. Eesmärk on oma tegelaskuju

arendamine, mängu valitsemine. Saavutajad on uhked oma formaalse staatuse üle

mängu hierarhias ja selle üle, kui kiiresti nad selle saavutasid.

20

2.Avastajad on huvitatud sellest, et mäng üllataks neid, ehk siis, et maailm

mõjutaks neid ja nemad saaks maailma mõjutada. Teised mängijad saavad küll

sellele mõju avaldada, kuid see pole nende jaoks kohustuslik element. Punktide

kogumine on nende jaoks kasutu tegevus. Avastajad on uhked oma teadmiste üle,

seda eriti veel siis, kui uued mängijad suhtuvad neisse kui teadmiste allikaisse.

3.Sotsialiseerujad on huvitatud mängijate mõjutamisest. Tavaliselt väljendub see

suhtlemises, kuid võib olla ka mingi haruldasem käitumise viis. Nende jaoks on

mäng lihtsalt valik, seal liikuvad tegelased on nende huviobjektid. Sotsialiseerujad

on uhked oma suhete, kontaktide ning mõju üle.

4.Tapjad on huvitatud teistele mängijatele mõju avaldamisest. Nende põhieesmärk

on tõestada oma jõudu ja võimu. Kogutud teadmised on nende jaoks kasutud, kui

neid ei saa rakendada. Tapjad on uhked oma reputatsiooni ja tihti kasutatud oskuste

üle.

1.2.3 Mängijatüüpidevahelise tasakaalu muutmine

Mainitud neljast rollist ja huvigraafikust võime lähtuda programmeerimisel ja

disainimisel. Olenevalt sellest, mis on meie loodava mängu eesmärk, valime, mis

funktsioonid lisada tuleb (Bartle 1996).

Et liigutada keskpunkti x-teljel vasakule, mängijate poole, tuleb:

•lisada rohkem võimalusi suhtlemiseks;

•lisada rohkem võimalusi üks-ühele suhtlemiseks ja mõju avaldamiseks;

•teha kommunikatsioonivahendid lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks;

•vähendada maailma suurust;

•suurendada ruumide ühendatust;

•võimaldada võimalikult paljudel üheaegselt mängida;

•piirata mängu ehitamise/muutmise privileege;

•vähendada liikumise võimalusi.

21

Vastupidi, x-teljel paremale nihkumiseks, maailma poole liikumiseks, tuleb:

•võimaldada ainult algelised kommunikatsioonivahendid;

•lisada võimalikult vähe võimalusi üksteisele mõju avaldamiseks;

•teha ehitiste rajamine võimalikult lihtsaks ja iseenesestmõistetavaks;

•suurendada maailma;

•anda mängu ehitamise/muutmise privileegid paljudele;

•suurendada liikumise võimalusi.

Y-teljel vastastikku mõjutamise suunas liikumiseks tuleb:

• pakkuda abivahendite kaudu vaid ähmast informatsiooni;

• produtseerida krüpteeritud vihjeid kui mängijad ei oska edasi pääseda;

• suurendada käskude efekti;

• vähendada autasusid tulemuste eest;

• kasutada võimalikult madalat hierarhiasüsteemi;

• muuta kõikide ruumide kirjeldused tervikliku atmosfääri tarvis;

• limiteerida käskude arvu erinevates alades;

• lisada palju mõistatusi, mis on lihtsalt lahendatavad;

• lubada ehitajatel lisada täiesti uusi käske.

Vastupidi, y-teljel tegutsemise suunas liikumiseks tuleb:

• pakkuda mängu õpetust;

• lisada automaatse kaardi tegemise vahendid;

• lisada automaatse logimise vahendid;

• suurendada autasusid tulemuste eest;

• kasutada ulatuslikku hierarhiasüsteemi;

• võimaldada kasutada võimalikult palju käske kus iganes nad vähegi mõistlikud

võiksid olla;

• lisada suuri mõistatusi, mille lahendamiseks läheb palju aega;

• lisada palju käske, mis seonduvad võitlemisega;

• lubada mängu ehitamine ainult parimatele ehitajatele.

22

Neid erinevaid strateegiaid omavahel kombineerides saame mõjutada tulemust vastavalt

sellele, milline on meie idee mängust ning milliseid mängijaid me oma mängu kõige

rohkem tahame. Erineva Muda „õhustik“ tulebki n-ö positsioonist huvigraafikul. Vahel

on võimalik rakendada samaaegselt vastupidise efektiga funktsioone, mõjutades sellega

eri mängijate mängutunnetust, ning seda ilma mängu „õhustikku“ muutmata. Näiteks

lisades suuri mõistatusi (et tähtsustada tegutsemist) ja lisades väikseid mõistatusi (et

tähtsustada vastastikku mõjutamist) saab tulemuse, mis toetab nii tegutsemisele kui

üksteise mõjutamisele suunatud mängijaid. Kokkuvõttes võib öelda, et erinevat tüüpi

inimestega arvestamine on sotsiaalse tarkvara disainimisel vältimatu ning eelnevalt

tuleb läbi mõelda, mis on loodava tarkvara eesmärk. Vastavalt eesmärgile tuleb lisada

funktsionaalsust ning võimalusi.

Kõige lõpuks tasub arvestada inimpsühholoogia ja inimesi motiveerivate asjadega, nagu

näiteks viisakus. Inimesed reageerivad ergutusele ja kiitmisele, grupis olles tahavad nad

olla viisakad, jagada, sotsialiseeruda ja käituda teistmoodi. Isegi kui nad on ühes grupis

arvutiga (Reeves, Nass 1998).

1.3 Mehhanismid

Peale kõike eespool mainitut oleme valmis rakendama sotsiaalse tarkvara ideed.

Gruppides suurusega kolm või rohkem inimest saame alati mõelda, kuidas kaks inimest

on ebalojaalsed sellele suhtele ja sellele, kuidas piirata seda käitumist. Füüsilises

maailmas on ebalojaalsus nähtav, kuna kogu vastastikune toime samas kontekstis on

silmatav kõigile kohalolevatele grupi liikmetele ja seda saab piirata viisakuse ja

sotsiaalse survega. Väiksemal grupil (näiteks 6 inimest) on suuremast grupist

(klassiruumi tüüpi situatsioon) erinev mehhanism sotsiaalse surve avaldamiseks.

Kontrastiks online-gruppidele näeme arusaamatusi näiteks e-mail’ide saatmisel –

inimesed on jäetud välja Cc-nimekirjadest jne.

See stsenaarium on lahendatav. Meil on vaja mehhanisme online-tarkvaras, et tuua

23

sarnane ajendite struktuur offline-maailma.

Püüame uuesti defineerida sotsiaalset tarkvara. Mingit ranget definitsiooni on

võrdlemisi mõttetu määrata, sest see on üpris hajuv mõiste. Üks päris hea lahendus

oleks arvuti sotsiaalse kasutamise rakendused, sest seal puuduvad kõrvaltähendused,

mis viitaksid tehisintellektile, „sõbralikule tarkvarale“ või muule sarnasele. Kuid

ometigi pole ka see just parim lahendus.

Eelnevast järeldades võib öelda, et sotsiaalne tarkvara on tarkvara, mis võimaldab

inimestel avaldada vastastikust mõju, sisaldades mingit kombinatsiooni järgmisest

seitsmest omadusest (Webb 2004):

1.identiteet;

2.kohalolek, juuresviibimine;

3.suhted, seosed;

4.vestlused;

5.grupid;

6.reputatsioon;

7.jagamine.

Seejuures võib suhtlemine olla nii reaalajas kui ka asünkroonne. Suhted ja seosed

võivad olla nii lihtsad kui ka vaid „kontaktid“. Jagamise juures on tihti oluline avatud

sisulitsentside roll (näiteks Wikipedia lubab oma sisu avatud sisulitsentside alusel

avaldada).

IM-võrkudel (instant message) on neid omadusi neli (identiteet, kohalolek,

suhted/seosed ja vestlused), ajaveebide võrgustikul kolm (identiteet, suhted/seosed ja

vestlused), Yahoo gruppidel samuti kolm (identiteet, suhted ja grupid), IRCl neli,

kusjuures kaks neist nõrgemalt esindatud (kohalolek, vestlused ning nõrgalt identiteet ja

grupid) (Butterfield 2003). Ehkki sotsiaalse tarkvara puhul on kõik neli suuremal või

vähemal määral alati esindatud. Ajaveebi puhul oleks kohaloleku näiteks sisselogimine,

suuremas ajaveebis võivad tekkida autorite grupid (näiteks minut.ee), autoritel on

reputatsioon (näiteks Siim Teller kui Eesti tuntuim ajaveebi tegija) ja samuti on olemas

24

ka jagamine (näiteks CC-litsentsiga ajaveebid).

Rakendusi, mis neid elemente kombineerivad, on palju. Põhjust võib otsida Interneti

alguseaegadest, kus seda kasutati põhiliselt just sotsiaalsetel eesmärkidel (Usenet, e-

mail, IRC, FTP jne). See oli võimalik, sest kõik, kes Internetti kasutasid olid arvuti

kasutamisel osavad ja tundsid end seejuures piisavalt mugavalt, et kasutada seda

sotsiaalselt.

Tänapäeval, mil Internetti kasutab ca. miljard inimest, on seis sarnane – enamik kasutab

Internetti juba sotsiaalsetel eesmärkidel, kuid see aspekt saab Internetis järjest

tähtsamaks.

Viimati oli nii palju juttu tarkvarast gruppide tarvis ja sotsiaalseteks eesmärkideks

70ndatel, kui usenet, gruppide vestlus ja Mudad leiutati, seda kõigest 18 kuu jooksul.

Nüüd on meil ajaveebid, wiki’d, RSS-vood jne. Samuti on meil võrk suure

kasutajaskonnaga, mis kasvab endiselt kiiresti (Webb 2004).

1.4 Rada7.ee kui sotsiaalne tarkvara

Sotsiaalse tarkvara paremaks mõistmiseks püüan seitse mainitud omadust lahti seletada,

seda Rada7 näitel.

•Identiteet

Kasutaja identiteet on määratud valitud kasutajanimega, mis on püsiv läbi aja.

Kasutajanime on põhjust mitte muuta, samuti pole põhjust registreeruda uue

kasutajana, sest postitades on tekkinud juba mingi maine ja arusaam sinust.

Foorumites on paratamatult autoriteetsemaid ja vähemautoriteetsemaid kasutajad

ning kindlasti püüdlus olla tähtis. Valitud kasutajanimi kandub tihti üle hüüdnimeks

ka füüsilisse maailma. Identiteediga on seotud ka kasutajaprofiil, mille täidab

kasutaja ise ning kujundab sellega oma identiteeti.

25

•Kohalolek (juuresviibimine)

Kohalolek tähendab teadlikkust, et jagatakse sama ruumi. Rada7 puhul on kogu aeg

näha, kes on hetkel sisse logitud. Samas on see ruumi jagamine n-ö poolik, sest ei

teki päris vahetut tunnet, näiteks kellega sama teemat vaatad või parajasti samal

teemal arutled.

•Suhted ja seosed

Rada7 puhul ei saa ise valida, kelle postitusi foorumis näha on või kes muudab

keskkonda. On vaid registreerunud kasutajate hulk ehk seos ühe ja sama foorumi

kasutajatena ning vastastikune toime seisneb selles, et kõik registreerunud kasutajad

saavad postitada ning keskkonda muuta.

•Vestlused

Foorumi näol on vestlused Rada7 üks põhifunktsioone. Kuna kasutajate hulk on

piisavalt suur, siis esineb ka peaaegu reaalaja vestluseid, kuid põhiline on siiski

asünkroonne osa. Lisaks on võimalik vahetada privaatteateid. Postitused foorumis ja

privaatteated on lihtsalt teksti edastamine ilma igasuguse kohustuseta, kuid

vestlused on olemas ning neil on omadus jätkuda.

•Grupid

Rada7 ei ole gruppide osas hea. Ehkki mingist teemaarutlusest võtab kindlasti osa

mingi kindel grupp, kellele vastav teema huvi pakub, ei ole see siiski seotud.

Inimestel on rohkem lojaalsust grupile, kui sellega kaasneb mingi liitumise etapp.

Küll aga võib grupiks lugeda Rada7 kasutajaskonda üldiselt. Kasutajaks saamine on

jagatud kaheks etapiks, kõigepealt registreerumise etapp ning seejärel peab lehe

administraator kasutaja vastu võtma. See muudab Rada7 kasutaja staatuse pisut

väärtuslikumaks.

•Reputatsioon

Reputatsioon on rohkem kasutusel süsteemides, mis võimaldavad tutvuda uute

inimestega. Mingit eraldi indikaatorit Rada7 puhul ei ole. Maine kui selline kujuneb

postitatud teadete põhjal.

26

•Jagamine

Inimestele meeldib jagada. Rada7s on see lihtne tänu foorumile – sinna võib

postitada viiteid, informatsiooni enda, oma bändi või korraldatava ürituse kohta.

Samuti on olemas luule ja kunsti alateema, milles paljud näevad võimalust avaldada

oma katsetusi kirjanduses või jagada huvitavaid viiteid oma kunstielamustele.

Jagamine on väga tähtis grupitunde tekkimisel. Siinkohal tuleb meeles pidada, et

jagamise all mõistame siiski sisu (content), mitte vaid vestluse alla käiva

informatsiooni jagamist.

27

2. IGAMEHE-AJAKIRJANDUS

Nagu eelmises peatükis juttu oli, tekkisid Interneti massilise kasutamise tõttu

auditooriumid, mis on juba massimeedia tunnuseks. Selles peatükis püüan seletada

massimeedia olemust ning kirjeldada igamehe-ajakirjandust.

2.1 Massimeedia olemuslikud omadused ja põhifunktsioonid

Kui vaadelda üldiselt massimeedia olemust, siis selle moodustavad suure levialaga

kommunikatsioonivahendid, mis jõuavad ühiskonnas peaaegu igaüheni. See omakorda

on võimalik tänu tehnoloogia arengule. Organiseeritud tehnoloogiad on need, mis

teevad võimalikuks massikommunikatsiooni. Mida enam tehnoloogilised võimalused

arenevad, seda suurema ulatuse saavutavad erinevad kommunikatsioonivahendid, mis

moodustavad massikommunikatsiooni (McQuail 2003).

Tänu suurele ulatusele ning seetõttu ka suurele mõjule, võib massimeediat vaadelda

isegi eraldiseisva institutsioonina, mis toimib avalikus sfääris ja on vastavalt sellele

reguleeritud. Teooria järgi toimib ning saavutab meedia võimu tänu avalikkuse

tähelepanu köitmisele, suunamisele, veenmisele, arvamuste ja uskumuste

kujundamisele, käitumise mõjutamisele, reaalsuse määratluste korrastamisele, staatuse

ja legitiimsuse kinnistamisele ning kiirele ja laiaulatuslikule informeerimisele (McQuail

2003). Tänu suurele võimule, mida massimeedia omab, üritavad eri poliitilised ning

majanduslikud huvigrupid seda mõjutada.

Teoreetiliselt on massimeedia institutsiooni põhitegevuseks sümbolilise sisu loomine ja

levitamine. See tähendab seda, et luuakse ning levitatakse vastavatele reeglitele (näiteks

objektiivsuse reegel) toetudes sümbolitest koosnevat informatsiooni kõigile, kes

vastavasisulise temaatika vastu huvi tunnevad. Sellest tuleneb ka vabatahtlikkuse

printsiip, mis tähendab seda, et meediatarbimisel ja loomisel ollakse vaba. Osalus saatja

ja vastuvõtjana on vabatahtlik. Ühelt poolt võivad teatud informatsiooni tarbida kõik,

28

kes seda soovivad, kellel on selle vastu huvi, vajadus, teisalt toimib aga meediavabadus

ehk avaldatav informatsioon ei ole tsenseeritud, informatsiooni avaldamisel valitseb

sõnavabadus. Vabatahtlikkuse printsiip on üks tähtsaimaid massimeedia olemuse

iseloomustajaid.

Organisatsioon ehk massimeedia institutsioon on professionaalne ja vormilt

bürokraatlik (McQuail 2003). Professionaalsus tuleneb sellest, et omatakse suurt

mõjujõudu ning tegutsetakse avalikus sfääris, seetõttu järgitakse kindlaid reegleid, mis

vastavad avalikkuse ootustele meedia suhtes. Peamised avaliku huvi nõuded

massimeediale teoorias on eelkõige meediaomandi pluralism, avaldamise vabadus,

avalikkusele kättesaadava info ja arvamuste väljendamise mitmekesisus, laialdane

(peaaegu universaalne) leviulatus. Samuti peab avalikkusele kättesaadav info tagama

kultuuri kvaliteedi ning piisava demokraatliku poliitilise süsteemi toetuse, austuse

kohtusüsteemi ning individuaalsete ja üldiste inimõiguste vastu. Omades ühiskonnas

suurt mõjujõudu, on meedial ka suur sotsiaalne vastutus, seetõttu ongi oluline täita

eeltoodud avalikkuse nõudeid massimeediale kui institutsioonile. See iseloomustab ka

massimeedia olemust. Vastavus ühiskonna ootustele tagaks samuti selle, et meedia on

korraga nii vaba kui ka võimutu (teiste võimude poolt mõjutamata), suutes selle abil

kõige edukamalt täita oma funktsioone.

Meedia funktsioonid on erinevad. Peale muude eespool välja toodud funktsioonide,

mille abil meedia võimu saavutab, võiks eraldi välja tuua vahendamisega seotud rollid,

sest meedia oluliseks funktsiooniks on informatsiooni vahendamine. Meedia

vahendajana võib käituda erinevalt – olles lihtne vaatevälja avardaja võimaldab ta näha

sündmusi ilma teiste sekkumiseta, olles aga peegeldaja annab ta küll usaldusväärse pildi

toimuvast, kuid n-ö peegli kallet ega peegeldamise suunda ise määrata ei saa. Samuti

võib meedia vahendajana jätta kõrvale kas teadlikult või ebateadlikult teatud

informatsiooni ning pöörata millelegi erilist tähelepanu niisamuti kui käituda teejuhi,

tõlgendajana, seletades lahti raskestimõistetavat, moodustades killustatud

informatsioonist terviku. Meedia kui informatsioonivahendaja pakub ka võimalusi

auditooriumile enese ideede esitamiseks foorumina, võimaldades ühtlasi enesele jääda

auditooriumi kõrval kaasarääkija rolli informeeritud vestluspartnerina. Oma eri

29

vahendajarollidega täidab meedia ühiskonnas väga olulist osa: viib, vahendab, edastab

informatsiooni erinevatel meetoditel saajale (McQuail 2003).

Erinevatest teoreetilistest käsitlustest võib eraldi välja tuua ka meedia sotsiaalsed

funktsioonid, mis seonduvad informeerimise, sidustamise, kultuurilise jätkuvuse

tagamise ja meelelahutusega. Informeerimisfunktsiooni abil pakub meedia

informatsiooni ühiskonnale ühiskonna kohta sidustades sündmuseid ning selgitades

pakutava informatsiooni tähendust. Selle abil tagatakse kultuuri jätkuvus, väljendades

domineerivat kultuuri ning selle kõval erinevaid subkultuure, nende väärtusi. Eraldi

funktsioon on meelelahutuslik, mille põhiline eesmärk on sotsiaalse pinge vähendamine

lõbustusviiside pakkumise abil.

Kokkuvõttes saab meediat vaadelda tänu tema suurele ulatusele ning mõjuvõimule

eraldi institutsioonina, mille kõige üldisemaks funktsiooniks on sümbolilise sisu

loomine ja levitamine ning seda professionaalselt, kandes ühiskonna ees suurt

sotsiaalset vastutust tänu suurele mõjuvõimule. Massimeedial on mitmeid erinevaid

funktsioone, kõige üldisemalt iseloomustavad neid sotsiaalsed funktsioonid, niisamuti,

nagu mitmed informatsiooni vahendamisega seotud rollid.

2.2 Meie olemegi meedia!

20. sajandi mudelis oli uudiste tootmine puhtalt ajakirjanike pärusmaa. Nemad ütlesid,

millised on uudised. Uue aja meedia liigub sellest eemale, rohkem demokraatlikuks,

kahesuunaliseks. Homsete uudiste tootmine on rohkem vestluse või seminari sarnane.

Vahe tootjate ja tarbijate vahel kahaneb. Ajakirjandusest kui loengust saab ajakirjandus

kui seminar (Gillmor 2004).

Rada7 on näitena ei ole kindlasti erandlik, selle loomise motiivid olid üpris

reeglipärased. Selle loomise ajal oli kajastatav temaatika selline, mida traditsiooniline

meedia Eestis kajastada ei tahtnud, sest sihtgrupp polnud nende standardite järgi

piisavalt suur. Ometigi oli see sihtgrupp olemas ning nende (ja loomulikult tegijate

30

eneste) tarvis antud temaatikat sisaldav veebileht loodigi.

Rada7 oli olemas juba aastal 1999, ometigi polnud sellel tänaseid omadusi. See oli

staatiline infoleht, küll aga võimalusega anda tagasisidet külalisteraamatu kaudu. Teiste

sõnadega, Tim Berners-Lee idee veebist ja HTML-keelest oli küll suurepärane, kuid

siiski piiratud. Temagi eesmärk oli pakkuda kirjutatavat/loetavat Internetti, kuid

reaalsus oli ainult loetav veeb. Mingit lehte külastades polnud võimalik seda muuta,

jätta märki endast, edastada omapoolset informatsiooni. Kirjutamiseks pidi kasutajal

siiski olema mingi koht veebis, kuhu oma HTML-dokumendid üles laadida, eri

vahendid selle tarvis (FTP vms) ning loomulikult oskus koostada viisakaid HTML-

keeles dokumente.

Tegelikuks Rada7 algusajaks võiks lugeda aga hoopis aastat 2002, kui kasutusele tuli

foorum ning artikleid said lisada kõik, kellel huvi midagi asjakohast kirjutada.

Dünaamiline loe/kirjuta veeb oli see, mis tegelikult oli ka Berners-Lee mõtteks. Sellest

ajast on kasutajatel võimalik mugavalt, ilma erivahendite ja -teadmisteta lisada ja saata

informatsiooni, andes sellega oma panuse, lisades oma vaatenurga. Tekkis vestlus.

Veebi kirjutamine ei olnud muidugi täiesti uus nähtus. Postiloendid ja uudistegrupid

olid juba ammu olemas, kuid nad ei saavutanud kunagi nii suurt populaarsust, sest nad

olid reeglina suunatud siiski tehnoloogiateadlikele inimestele (Gillmor 2004).

Alternatiivmuusikaalast informatsiooni pakkus tol ajal Rada7 rohkem kui televisioon,

ajakirjandus ja raadiojaamad kokku. Tänu sellele oli inimestel valikuvõimalus jällegi

suurem ning on seda tänapäevani. Tänapäevaks leiab küll antud temaatika kõvasti

laiemat kajastust, kuid Rada7 näol on tegemist valdkonnast huvitatuile väärtusliku

lisainformatsiooniga.

Rada7 on lisaks möödavaatamatule lisainformatsioonile ka erinevate arvamuste kogum.

Seal on viiteid ajakirjandusele ja informatsiooni tulevatele tele- ja raadiosaadetele. See

on muidugi konvergents vana ja uue meedia vahel – näiteks foorumil olev

informatsioon on kogutud kasutajate poolt kui nende arvates parim selleteemaline

31

materjal, lisades sinna juurde ka oma panuse. Muidugi paljud kasutajad on ja jäävad

siiski uudiste tarbijateks, kuid isegi sel juhul on neil tänu uuele meediale rohkem

valikuvõimalusi.

Eelnevalt oli meediasse jõudev kontrollitav selleks palgatud spetsiaalsete

pressiesindajate või lausa turundusosakonna kaudu. Juhid või staarid suhtlesid

reporteritega vaid siis, kui neile endale tarvilik tundus. Et mingi info kuskile jõuaks, oli

tarvis koostada pressiteade. Tuleviku uudised pressivad end üha suureneva kasutajate

arvu tõttu sihtmärgini kontrollimatult. Tuleb arvestada mõne uue reegliga. Esiteks

saavad kõikvõimalikud kõrvalised isikud uurida uudistetegijate tegemisi ja uudiseid

laialt ning kiirelt levitada. Lisaks pole kunagi olnud lihtsam ühendada sarnaselt

mõtlevaid inimesi ning organiseerida neid toetuseks või vastuaktsiooniks. Teiseks

võtavad siseinfo valdajad vestlusest osa. Informatsioon tänapäeval mitte ei leki, vaid

purskub läbi tulemüüride või muude barjääride, sõnumite, telefonide ja e-mail’ide

kaudu. Kolmandaks, see mis levib, võib hakata oma elu elama, isegi kui see pole tõde

(Gillmor 2004).

2.2.1 Uued rollid

Uue meedia tõttu muudavad oma rolli nii ajakirjanikud, uudistetootjad kui ka endine

publik.

Ajakirjanikud peavad mõistma, et nad on osa millestki uuest. Nende

lugejad/kuulajad/vaatajad on nüüd osa protsessist. Nad peavad kasutama igamehe-

ajakirjanduse võimalusi. Põhiväärtused, nagu täpsus ja ausus, peavad jääma endiselt

tähtsaks, kuid olulisemaks muutub nende osakaal faktide kogumisel ning nende

raporteerimisel (Gillmor 2004). Muusikast kirjutav Eesti ajakirjanik ei saa vältida

Rada7 keskkonda. Rada7 on teatud valdkonna sõlmpunkt, seal on värske info otse

muusika tegijatelt, ürituste korraldajatelt või asjast huvitatutelt. Taustainfo kogumise

suhtes on Rada7 hindamatu koht, rääkimata mugavusest. Osa ajakirjanikke on sellega

väga hästi kaasa läinud, olles ka ise aktiivsed kasutajad ning isegi avaldavad oma

artikleid Rada7s.

32

Uudistetootjad/tegijad ei saa enam arvestada ainult elukutseliste ajakirjanikega. Kuna

põhimõtteliselt igaüks võib tänu tehnoloogiale olla ajakirjanik, siis paljud andekad

inimesed seda ka proovivad ning tihtipeale leiavad nad fakte, mis elukutselistel kahe

silma vahele jäävad. Inimesed kommunikatsioonikanali otstes võivad olla

uudistetootjate kõige efektiivsemad kriitikud, kuid nad võivad olla ka väärtuslikud

liitlased, pakkudes ideid üksteisele ning uudistetootjatele endile (Gillmor 2004).

Ürituste korraldajate ja muusikute tagasiside ei ole enam vaid uudisenupp või arvustus

ajalehes. Uue meedia võimalustega on see otsene vestlus oma sihtgrupiga. Võimalus

õppida tagasisidest. Samuti on see ideaalne võimalus vältida võimalust, et meedia

„paneb sõnu suhu“ – alati on võimalus ennast täpsustada, parandada, selgitada. See pole

enam üksik lugejakiri (kui see üldse ilmuma peaks) järgnevas numbris. Oma osa

kriitikast või toetusest saavad ka ajakirjanikud ning vana meedia ise.

Endine publik, kunagi vaid uudiste tarbija, õpib, kuidas saada paremat, kiiremat

ettekannet. Samuti õpivad inimesed, kuidas osaleda ajakirjanduse protsessis, aidates

tekitada massiivseid vestlusi ja vahel tehes paremat tööd kui elukutselised. Tulemuseks

on rohkem võimalusi uudiste jaoks ning nii mõnestki igamehe-ajakirjanikust saab

professionaal (Gillmor 2004). Rada7s on mitu tuhat aktiivset kasutajat, mis on

eestikeelse, võrdlemisi kitsalt määratletud meediumi kohta suur arv. Kõik nad annavad

oma panuse info ja sisu levimisel. Lisaks on veel palju passiivseid külastajaid, kes vaid

lugemas käivad. Aktiivsemad ja julgemad kirjutavad ka artikleid ning Rada7

meeskonna panus on vaid teha sellele professionaalne keeletoimetus ning kirjutis

avaldada. Rada7 meeskond on ka ise endine publik, kes nüüd aktiivselt protsessis

osaleb. Nii mõnigi Rada7 kasutaja on tänapäevaks seotud suurimate Eesti ajalehtedega

– aktiivsemaid leiab ajalehtedest SL Õhtuleht, Eesti Ekspress ning ka teistes

väljaannetes. Lisaks on Rada7-l oma sektsioon ainukeses Eesti raskemuusika ajakirjas

Pläkk, kuhu minevad artiklid valitakse informatsiooni järgi, mitte ajakirjaniku nime või

kuulsuse järgi.

33

2.2.2 Traditsiooniline meedia ja ohud

Traditsiooniline meedia naudib suurt levikut. Päevalehed moodustavad kvaasi-

monopoolsetel turgudel tavaliselt 25–30 protsenti või headel aastatel rohkemgi.

Kohalikud televisioonijaamad suudavad lükata piiri kuni 50 protsendini. Ärimaailma

jaoks pole aga protsendid piisavad rikkuse näitajad ning järgmise aasta kasumid peavad

olema jällegi suuremad. See on viinud selleni, et ajalehtede väljaandjad ning eetriaegade

juhid on mõistnud, et nad saavad vähendada tiraaži ja kvaliteeti, vähemalt mingiks

ajaks, et tõsta kasumeid. Meediakompaniid on suunatud üha enam informatsiooni ja

meelelahutuse kokkusegamisele (nt tantsivad ilmateate lugejad Kanal 2s). Liiga paljudel

juhtudel on tõsine ajakirjandus ja publiku usaldus jätkuvalt kannatav pool. Kõik see

tekitab ajakirjandusliku augu ja uued ajakirjanikud, eriti igamehe-ajakirjanikud,

täidavad tühimiku (Gillmor 2004).

Samas kui ahnus ja ümberkorraldus võtavad oma osa, on need ajalooliselt suured

levinumbrid rünnaku all. Näiteks ajalehtedel on kaks põhilist tuluallikat. Väike osa tuleb

müügist – lugejad, kes maksavad, et ajaleht oleks hommikuti nende postkastis, või

ostavad selle kioskist. Märgatavalt suurem osa on aga reklaami müük, mis ulatub

töökuulutustest kuni müügikuulutusteni. Mõlemaid allikaid ohustavad võistlejad, nagu

näiteks eBay, mis on suurim tunnustatud kuulutuste veebileht ning mis ei sõltu

leviprotsentidest ega tunne üldse huvi ajakirjanduse vastu. See oleks anarhia

uudistemaailmas, kui suuri, usaldatavaid nüüdisaegseid hääli õõnestaks erinevad

jõudude kombinatsioonid, kaasa arvatud need finantsilised, millest juttu oli. Taoline

stsenaarium ei saa küll nähtavasti tõeks, kuna alati jääb püsima nõudlus usaldatava

konteksti ja uudiste järgi (Gillmor 2004).

Veel üks võimalik must stsenaarium on, et valitsustepoolne surve kontrollida meediat

toob kaasa informatsiooni täieliku piiramise. Valitsuse ja meelelahutustööstuse vaheline

liit võimaldaks seda. Valitsused on info täiesti vaba liikumise takistuseks, lubades seda

vaid mingi punktini. Seadused ja tehnoloogilised meetmed takistamaks autoriõiguste

rikkumist võivad viia selleni, et meil on vaja luba publitseerimiseks.

Meelelahutustööstus on võtnud sihikule mõned elutähtsad homsete uudiste leiutised,

nagu näiteks P2P failide jagamine, mis muudab küll autoriõiguste rikkumise lihtsamaks,

34

kuid annab ka võimalusi oma loomingut levitada. Valitsused nõuavad kõige jälgimise

õigust, vähendades samas järjest rohkem ligipääsu infole, mida avalikkusel on vaja

teada – informatsioonile, mis kerkib järjest rohkem pinnale ebatraditsioonilise meedia

kaudu (Gillmor 2004).

Kokkuvõttes ei saa me eeldada, et ise-publitseerimine võrkude äärtest, igamehe-

ajakirjandus, püsib või kasvab jõudsalt. Me peame seda kaitsma, nagu me kaitseme oma

õigusi. Vältimaks anarhiat või piiramist, peaksime otsima tasakaalu tänapäevase ja

homse süsteemi vahel.

2.2.3 Vahendid

Mitte üheski teises valdkonnas pole tervik rohkem intelligentsem, kui selle osade

summa, kui digitaalsetes võrkudes. Väärtus tõuseb kõrgusse kui liigutada intelligents

keskelt äärtesse. Eriti Internet on uute vahendite abil saamas keskkonnaks,

ökosüsteemiks, mis saab oma tugevuse mitmekesisusest. Veeb, nagu see kasvas üles

90ndatel, oli võimas publitseerimissüsteem ja on seda tänapäevani. Kuid suurem valik

vahendeid annavad võimaluse sellel süsteemil laieneda ning edasi liikuda (Gillmor

2004). Vaatame neid vahendeid lähemalt.

2.2.3.1 Postiloendid ja foorumid

Enne ajaveebe olid olemas postiloendid ja nende tähtsus ei ole vähenenud. On mitmeid

postiloendeid, mis on nende lugejatele senini tähtsad uudisteallikad. Neid on tuhandeid,

kattes põhimõtteliselt kõikmõeldavad teemad. Postiloendid erinevad ajaveebidest ja

standardveebilehtedest vähemalt kolme aspekti poolest. Esiteks teenindavad need

spetsiifilist kogukonda ehk siis neid, kes on lisanud ennast loendisse, ning see kogukond

võib teha loendi privaatseks. Teiseks on need tavaliselt kitsale teemale suunatud.

Kolmandaks saadetakse informatsioon nende kaudu liitunute e-mail’i postkasti. Mõned

on modereeritud, mõned mitte. Postiloendite puhul on võtmetunnuseks see, et tavaliselt

35

veavad neid eest mitmesugused postiloendi teema eksperdid, kelle postitusi loevad

ahnelt teemast huvitatud inimesed. See võib olla võimas kombinatsioon. Postiloendi

tegemine on tühiselt lihtne (Gillmor 2004).

Vastupidiselt postiloenditele on foorumid avatud kõigile lugejatele. Erinevaid

foorumeid peavad firmad, kasutajagrupid, aktivistid ja kõikvõimalikud huvigrupid.

Paljud on modereeritud ning väga paljud on väärtuslikud avastamaks trende või

saamaks vastuseid spetsiifilistele küsimustele.

Ajakirjanduse vaatenurgast võivad postiloendid ja foorumid olla uudiste võimendajad.

Nad võivad olla varajane hoiatus või suurepärane taustainfo kogumiskoht ning nende

väärtust ei tohiks kunagi alahinnata (Gillmor 2004).

2.2.3.2 Ajaveebid

Paljudelt paljudele, vähestelt vähestele. Ajaveeb on meedium mõlemale ja kõigile.

Ajaveebid ja nende ökosüsteem laienevad ruumi, mis jääb e-mail’i ja veebi vahele.

Tegelikult on need muidugi kõige lähemal veebi algsele loe/kirjuta ideele. Need on

esimene vahend, mis tegi veebi publitseerimise lihtsaks või vähemalt märkimisväärselt

lihtsamaks (Gillmor 2004).

Väga üldiselt on ajaveeb veebis olev päevik, mis sisaldab viiteid ja postitusi

tagurpidises kronoloogilises järjekorras ehk siis kõige viimane postitus ilmub lehekülje

ülaosas. Ajaveebid on postikesksed ehk postitus on võtmeosa, mitte leheküljekeskne,

nad traditsioonilisemad veebilehed. Tavaliselt viitavad ajaveebid teistele veebilehtedele

ja ajaveebide postitustele ning paljud lubavad lugejatel oma postitusi kommenteerida,

võimaldades auditooriumile sellega diskussiooni. Ka nende teemade ja stiilide ulatus on

väga suur – poliitikast personaalsete mõttekäikudeni. Osa prominentseid ajaveebide

kirjutajaid on keelanud kommenteerimise, samas kui teise äärmusena on osad täielikult

kirjutatud auditooriumi või kogukonna poolt (Ibid. 2004).

Ajaveebid on ajakirjanduse äärmuslikult demokraatlik vorm. Kümme punkti seletuseks

36

(Rosen 2004):

• Ajaveeb on naturaalmajanduslik nähtus, erinevalt enamikust (mitte kogu)

tänapäeva ajakirjandusest, mis on turumajanduslik.

• Ajakirjandus oli saanud professionaalide mängumaaks ja amatöörid olid sinna

lubatud vahel harva. Ajaveebide puhul on see vastupidi.

• Ajakirjanduses on barjäärid sissekande tegemiseks kõrged. Ajaveebi puhul on

need madalad: vajalikud on vaid arvuti, ühendus Internetiga ja vastav tarkvara.

• Ajaveebide maailmas on tegelikult iga lugeja ka kirjutaja ning ei kirjutatagi nii

väga just lugejatele kui teistele kirjutajatele. Muidugi on ka vastupidi – iga

kirjutaja on samas ka lugeja.

• Kui mingi uudis ajalehes või saates lihtsalt lisandub kõigele sellele, mis enne on

olnud, siis ajaveebi sissekanne haarab ülejäänu kaasa, sest ta viitab ka teistele

asjadele. Tavalises ajakirjanduses muutub kirjutatud tekstide hulk kogu aeg

suuremaks/pikemaks, ajaveebide võrgus muutub see kogu aeg tihedamaks.

• Ajaveeb võib "töötada" ajakirjanduslikult – see võib olla pidev, nauditav,

tähenduslik, väärtuslik, väärt tegemist ja väärtuslik teistele inimestele, kui see

jõuab 50 või 100 inimeseni, kellele see meeldib, kes seda kasutavad ja kes

kommunikeeruvad selle kaudu. Traditsioonilises ajakirjanduses oleks selline

väike reageering tõlgendatav kui läbikukkumine, ebaõnnestumine.

• Ajaveeb on mõnes mõttes nagu kolumn ajalehes või ajakirjas, kuid kui kolumni

kirjutaks näiteks 12 erinevat inimest, siis see ei oleks mõistetav ning ei töötaks.

Samas on 12 erineva inimese kirjutatud ajaveeb ideaalselt arusaadav ja

funktsioneeriv.

• Ajakirjanduses oli ajakirjanikul enne ajaveebe toimetaja, kes esindas lugejaid.

37

Ajaveebide puhul on ajakirjanikul (kirjutavad) lugejad ja lugejad esindavad

toimetajat.

• Ajakirjanduses voolab üldise arusaama järgi informatsioon pressilt rahvale,

üldsuse poole. Ajaveebide maailma puhul voolab informatsioon rahvalt pressi.

• Ajakirjandus eeldab tavaliselt, et demokraatia on see, mis meil on ja

informatsioon on see, mida me otsime. Ajaveebide maailma puhul on nii, et

informatsioon on see, mis meil on (see on kõikjal meie ümber) ja demokraatia

on see, mida me otsime.

Ajaveeb on süsteem, kus ajakirjandusliku autoriteetsuse loomus on ümber paigutatud.

Inimesed, kes enne kuulusid auditooriumi hulka, on nüüd osalejad. Personaalsed

ajaveebid kalduvad olema osa jooksvatest vestlustest. Üks viitab teise postitusele,

seejuures nõustudes või sellele vastu vaieldes, see teine tihtipeale vastab ning teisedki

kirjutajad võivad vestlusesse liituda. Üldjuhul on ajaveebid individuaalsed, ehkki

gruppide ajaveebid tõestavad, et nad võivad olla vägagi arukas meedium osadel

juhtumitel. Ajaveebidele on lisandunud võimalus postitada peale teksti ka helifaile,

videoid, animatsioone ja muud multimeediat.

2.2.3.3 Wiki

Kas täielik toimetusvabadus võib lõppeda millegi muuga kui kaos? Jah, kui see on

wiki’s. Wiki on sellist tüüpi veebileht, mis võimaldab kõikidel külastajatel väga kiirelt ja

lihtsalt lisada, eemaldada, muuta lehe sisu. See lihtsus ja operatiivsus teeb wiki’st

efektiivse vahendi koostöös kirjutamiseks. Termin wiki võib viidata ka koostöö

tarkvarale endale (wiki-mootor), mis selliseid operatsioone veebilehel võimaldab (Wiki

2006).

Otsustav element ongi see, et iga kasutaja saab muuta mis tahes lehte. Tarkvara jätab

meelde iga muutuse ja kõik saavad jälgida muutuste detaile. Wikipedia, massiivne

38

entsüklopeedia, on kõige suurem avalik wiki, kuid kaugeltki mitte ainuke. Wiki’sid on

olemas väga paljudel teemadel, nagu näiteks reisimine ja toit. Samuti on olemas

privaatseid wiki’sid. Neid kasutatakse üha enam korporatiivides planeerimise ja koostöö

vahenditena.

Ajakirjanduslikus mõttes, vähemalt selle traditsioonilisemas mõttes, on nende kasutus

pea olematu, kuid mida lihtsamaks muutub nende kasutamine, seda enam on nad

suurepärane vahend erinevatest allikatest informatsiooni kogumiseks (Gillmor 2004).

2.2.3.4 SMS

Kui ajaveebid on saamas arvamuslehtedeks ja vahel isegi uudislehtedeks, siis SMS

(short message services) on saamas pealkirjaks. SMSist võib mõelda kui kiirsõnumite

saatmisest, olemata arvuti külge aheldatud. See on teenus, mis võimaldab mobiiltelefoni

kasutades tekstisõnumeid saata. Lisaks on võimalik tellida oma telefonile

kõikvõimalikku informatsiooni, alates ilmateatest kuni välkuudisteni.

Ajakirjanikud saavad kasutada seda mitmel viisil. Esimene aimdus, vihje SARSi

epideemiast Hiinas jõudis ajakirjanikeni ühelt meedikult just nimelt SMSi kaudu. Jah,

oma loomuselt ei erine see oluliselt tavalisest telefonikõnest, kuid olukorras, kus

pealtkuulmine võib viia suurte pahandusteni on SMS ometi kõvasti ohutum. Näiteks

Filipiinidel kasutati SMSe korrumpeerunud valitsuse kukutamise organiseerimiseks

(Gillmor 2004). Ka see tehnoloogia on arenemas, tänapäeval saab näiteks saata juba ka

multimeediasõnumeid.

2.2.3.5 Mobiilidega ühendatud kaamerad

Pildid on osa ajakirjandusest ja paljud organisatsioonid palkavad professionaalseid

fotograafe. Nüüd, kui kaamerad on saamas üheks asjaks, mida me iga päev kaasas

kanname, on igaühest saamas fotograaf. Me ei ole veel mõelnud selle asjaolu

39

ühiskondlikele mõjudele, kuid see mõte on ajakirjanduse jaoks tõsine. Samuti on

paljudele mobiiltelefonidele lisandunud video filmimise võimalus. Digitaalsete

vahendite kättesaadavus, ka hinna mõttes, on tohutult laienenud. Ühendades need

arvutiga on video ja pildi redigeerimine lihtsam kui kunagi varem. Internet pakub kiiret

publitseerimisvõimalust. Mobiilidega ühendatud kaamerad astuvad veel ühe sammu

edasi – nüüd on võimalik saata pilt kiirelt ja otse kellelegi teisele või mobiiltelefonist

otse veebi. Praegusel ajahetkel ei suuda need kaamerad küll pakkuda olulist kvaliteeti,

kuid ka kehva kvaliteediga pilt või video võib olla uudise mõttes tähenduslik ning nende

kvaliteet tõuseb väga kiiresti.

Sellel on muidugi ka ebameeldiv varjukülg – võib ennustada jõhkraid privaatsuse

rikkumisi, kuid kiiremad võrgud ja kaamerad tavaliste inimeste käes tähendab ka, et

tähtsate sündmuste jäädvustamine on järjest tõenäolisem. Lisaks on saladuste hoidmine

firmade ja valitsuste poolt muutumas järjest raskemaks (Gillmor 2004).

2.2.3.6 Veebiülekanne

Mingil ajahetkel nähti veebiülekannetes järgmist suurt läbimurret, kus isikud ja grupid

kuulavad ja loovad veebiraadioid ja uudistejaamu sama lihtsusega, nagu nad loevad ja

teevad ajaveebe ja wiki’sid. Meelelahutustööstus aga on selle võimaluse, vähemalt

muusikaga seotud raadiod, enam-vähem summutanud, määrates autoriõiguste eest

tasud, mida enamus endale lubada ei saa. Uudisteraadiotega veebis on õnneks teine

lugu, ja endiselt on inimestel võimalus luua oma saateid autorihonorarivaba sisuga.

Veebipõhised juturaadiod on samuti võimalus, ka kulusid arvestades (Gillmor 2004).

Video levitamine Internetis on natuke raskem. Ehkki tootmiskulud langevad pidevalt,

on video veebi vaatamiseks panemine endiselt kulukas, sest veebimajutusteenuse

pakkujad lubavad vaid andmesidemahte teatud piirini ning piisavalt suurte limiitidega

teenused maksavad amatööride jaoks liiga palju. Siinkohal võib tulla mängu

võrdõigusvõrgus jagamine (Ibid. 2004).

40

2.2.3.7 Võrdõigusvõrk (peer-to-peer, P2P)

Võrdõigusvõrk arvutivõrkude puhul on selline võrk, kus kõik laua- ja sülearvutid

töötavad samaaegselt nii klientide kui serveritena ja jagavad oma faile kõigi teiste

võrgus olevate kasutajatega. Võrdõigusvõrke kasutatakse sageli väikestes büroodes, kus

pole mõtet üles seada spetsiaalset failiserverit. Harilikult tehakse igal masinal kõigile

ligipääsetavaks ainult teatud kataloogid, mitte kogu kõvaketas (E-teatmik ..., 2006).

Internetis tähendab P2P ajutist Internetis moodustatud võrku, mis võimaldab sama

võrgustamisprogrammi kasutaval arvutikasutajate rühmal üksteisega ühenduses olla ja

omada vahetut juurdepääsu teiste rühmaliikmete arvutite kõvaketastele. Taolise P2P

tarkvara näideteks on Napster ja Gnutella. Firmad loodavad kasutada P2P-tarkvara

selleks, et nende töötajad saaksid omavahel faile vahetada, ilma et oleks vaja tsentraalse

serveri peale raha kulutada ja et firmad saaksid omavahel vahendajata informatsiooni

vahetada. Internetis töötab P2P järgmiselt. Kasutajad peavad kõigepealt alla laadima ja

täitma P2P-programmi. Peale programmi käivitamist sisestab kasutaja teise samasse

P2P võrku kuuluva arvuti IP-aadressi (enamasti saab hakatuseks terve rea aadresse

samalt veebisaidilt, kust P2P programm alla laeti). Kui arvuti leiab sellise võrguliikme,

mis on parajasti ühendatud, siis saab ta läbi selle ühenduse tolle võrguliikme

ühendustega. Kasutaja saab valida, kui mitut ühendust korraga otsida ja samuti ära

määrata, milliseid faile ta soovib teistega jagada või parooliga kaitsta (Ibid. 2006).

Tuntuim näide on muidugi Napster. Napster oli muusika jagamiseks ning kui ühel isikul

oli mingi konkreetne lugu, siis Napsteri tarkvara (kui kasutaja oli selle lubanud) teatas

võrku, et selline lugu on saadaval. Seejärel otsisid teised inimesed, kes tahtsid seda lugu

saada, andmebaasist ning kui leidsid inimese, kellel oli otsitav lugu, siis laadisid nad

selle otse sealt, kus see fail asus. See süsteem, ehkki sel oli ka legitiimseid kasutusalasid

(seega ka teoreetiliselt legaalseid), oli ideaalne autoriõiguste rikkumiseks.

Muusikatööstus kaebas Napsteri kohtusse, mille tagajärjeks oli ettevõtte lõpp. Ideed kui

sellist aga ei suutnud muusikatööstus hävitada ning see on arendatud selliseks, et

puudub keskne server (nagu Napsteri puhul), mis teeb selle tegevuse peatamise

märgatavalt raskemaks.

41

On terve rida põhjusi, miks P2P on tähtis homse ajakirjanduse tarvis. Üks tähtsamaid on

kulu, sest P2P lahendab tõsise probleemi – mida edukamaks veebileht muutub, seda

rohkem maksab selle ülalpidamine. Teenusepakkujad saavad veebilehtede tegijatelt raha

mitmel viisil ja üks neist põhineb sellel, kui palju liiklust veebileht vahendab ja kui

palju andmesidemahtu on tarvis, et vahendada külastajatele teksti, pilte, heli ja videot.

Isegi keskmiselt edukas videoklipp võib lehe omanikule suure arve tekitada. See on

jällegi unikaalne nähtus meedia ajaloos, sest minevikus oli nii, et mida edukam sa olid,

seda vähem su kulumarginaal maksis. P2P lahendab selle probleemi levitades

populaarset materjali üle võrgu. Tehnoloogiatega nagu BitTorrent on iga allalaadija

arvuti samuti server sisu jaoks. Niisiis, mida populaarsem sa oled, seda vähem see

maksab, mitte teistpidi (Gillmor 2004).

P2P on väärtuslik ka poliitilises mõttes. Uued P2P-süsteemid pakuvad anonüümsusele

lähimat varianti, mida siiani näinud oleme. Repressiivsed valitsused tahavad Internetti

kontrollida, kuid anonüümsus teeb tsensuuri raskemaks (Ibid. 2004).

Meelelahutustööstuse juhid muidugi taunivad P2P-võimalusi, sest viimased võivad olla

platvormiks autoriõiguste rikkumisel. Vähemalt neid, mida nad kontrollida ei suuda.

Gillmor väidab lisaks, et nad kardavad seda ka seetõttu, et see aitab meedial

demokraatlikumaks muutuda. Igal juhul tahavad nad seda peatada. Nende

ebaõnnestumine on aga oluline, sest, lisaks autoriõiguste rikkumiste ennetamisele,

võtaksid nad ära teisi õigusi ning võimalusi, mida P2P pakub (Ibid. 2004).

2.2.3.8 RSS (Really Simple Syndication) revolutsioon

Inimestele, kes tahavad mugavalt uudiseid koguda, on äärmiselt tähtis mõista RSSi

tehnoloogiat, mis on hakanud muutma Interneti sisu edastamise viisi. Selle kasvava edu

eest võib tänada ajaveebide tegijaid.

See tehnoloogia võimaldab lugejatel lasta nende arvutitel ja muudel seadmetel koguda

automaatselt infot, mis neid huvitab. Revolutsioon on alles alguses ning RSS võib

42

vabalt olla järgmine põhiline meetod erineval kujul informatsiooni levitamiseks,

kogumiseks ja vastuvõtmiseks. Kui veeb on justkui ladu sisu tarvis ja ajaveebide

tegemine on vestlus, siis RSS võib olla parim viis selle vestluse jälgimiseks. Pole enam

tarvis külastada suurt hulka veebilehti nende sisu uurimiseks, RSS toob inimeseni kõik

need teemad, mis ta on tellinud, ja millal tahes. RSS paneb Interneti töötama nii, nagu

peab – selle asemel, et peaks otsima informatsiooni ja sisu, tuleb Internet ise sinu juurde

ja seda sinu määratud tingimustel. Lisaks ajaveebide tegijatele on selle väärtust

mõistnud ka uudisteorganisatsioonid ja äriettevõtted, mis samuti loovad oma

materjaliga RSSi vooge. Tähtis on aspekt, et RSSi puhul on olukorra kontrollijaks

kasutaja – vastava voo peab endale tellima, seda ei saa keegi peale sundida.

RSSi formaat ja struktuur on sellised, et RSSi saab kasutada ka mujal kui arvutites,

näiteks on võimelised nende sisu vastu võtma ka uuemad telefonid ja pihuarvutid.

2.2.3.9 Folksonoomia ehk tagging

Folksonoomia on koostöös genereeritud määramata tulemusega tähistamissüsteem, mis

võimaldab Internetikasutajatel määrata kategooriaid sisule, nagu veebilehed, online-

pildid, viited, raamatud või ajaveebid. Vabalt valitud tähised (tags) aitavad parandada

mingi konkreetse sisu otsingu efektiivsust, sest sisu on pandud kategooriatesse

kasutades kõigile tuntud ja laialt levinud sõnavara. Kaks laialdaselt näitena kasutatavat

veebilehte, mis kasutavad folksonoomilist tähistamist on Flickr ja del.icio.us

(Folksonomy 2006).

Folksonoomiad arenevad Internetipõhistes sotsiaalsetes keskkondades ja kasutajad

saavad uurida, kes on loonud mingi konkreetse folksonoomia tähise, ja vaadata,

milliseid teisi tähiseid see kasutaja loonud on. Nii on võimalik jõuda teiste kasutajateni,

kes tähistavad sisu sinu jaoks arusaadavalt ning loogiliselt. Sellise kasutaja leidmisel

avastame suure hulga seotud sisu. Folksonoomiaid loovad kogukonnad ning on neile

kasulikud.

43

2.2.4 Vahendid ja ajakirjandus

Kui homne ajakirjandus on lõpmatult keerukas vestlus, siis selle korralikuks

jälgimiseks, korrastamiseks ja organiseerimiseks on vaja lisavahendeid, mille poole

RSSi tehnoloogia pürgib. Samuti on tekkinud tööriistad otsimaks infot ajaveebide laiast

maailmast automaatselt märksõnade järgi, näiteks Technorati. Kuid nagu postiloendid,

ajaveebid, wiki’d, SMSid ja teised vahendid ajakirjanduse tulevikus, on ka need ainult

vahendid. Neid ei tohi segamini ajada ajakirjanduse endaga. Kindlad väärtused peavad

püsima jääma – õiglus, täpsus, põhjalikkus (Gillmor 2004).

44

3. TEADMISTE RAKENDAMINE

Peatükist 1 saime teada, et kogukond on aktiivne ja auditoorium on passiivne. Seega on

selge, et just kogukond on see, mis panustab keskkonda, mitte auditoorium. Kogukonna

toimimiseks on vaja efektiivset tarkvara. Sotsiaalse tarkvara määratlemisel kasutatud

seitsmest punktist järeldades on sotsiaalse tarkvara loomisel esimesteks sammudeks

järgnevad (Webb 2004):

• Defineerida tarkvara eesmärgid (strateegilised ja kasutajate eesmärgid).

• Hinnata ajendeid. Eesmärgile orienteeritud süsteemide puhul: miks inimesed

selles osaleksid? Miks nad tagasi tuleksid?

• Hinnata modereerimist. Kui sul on ebalojaalne kasutaja, siis kuidas takistada

teda alustamast tülisid ja mürgitamast kogukonda? Blokeerimine võib

põhjustada omaette tüli.

Sotsiaalse tarkvara loomisele tuleb läheneda dünaamiliselt. On väga lihtsameelne

disainida leht, mis paneb inimese seda ainult ühe korra külastama, sest seal on kerge

opereerida vms. Dünaamilisema lähenemise puhul tuleb arutleda tagajärgede ja

tulemuste üle ning kasutada ära asju, nagu see, et inimestele meeldib jagada. Disainida

tuleb nii, et tekiks sobivad ajendid ja modereerimise tagasiside. Näiteks on palju

kasutajaid, kes lihtsalt ei tunne end mugavalt inimestega arvuti kaudu suheldes. Nad

võivad olla haritud, intelligentsed inimesed, kuid ei oska arvutit võib-olla eriti kasutada.

Sellisel juhul võime kasutada mehhanisme, mis ehitavad aeglaselt üles suhted ja seosed

(näiteks neist seitsmest punktist muuta oluliseks kohalolek), ning reputatsiooni, et

muutused ja harjumused tekiks järkjärguliselt (Webb 2004).

Järgneb adaptiivse disaini ja arenduse protsess ning mitmesuguste projektide

individuaalsed ja spetsiifilised lähenemised, kuid seda kõike ei ole võimalik käesoleva

tööga hõlmata.

45

3.1 Rada7 vead ja arenguvõimalused

Mitmesuguste vahendite ja mehhanismide kasutamine võib täielikult muuta tarkvara

õhkkonda, nagu on näha Mudades. Valikute kombinatsioonid vahendite ja

mehhanismide kasutamisel võivad viia piiritlematu hulga erinevate tulemusteni.

Seetõttu ei saa koostada mingit standardset juhendit, kuidas erinevate probleemide

puhul toimida. Kahe esimese peatüki abil aga saab need lahendused tuletada. Seletava

näitena kasutan Rada7t ning püüan vastata püstitatud küsimustele:

• Millised on suure auditooriumi omandanud keskkonna registreerunud kasutajate

võimalused jätkata efektiivse kogukonnana?

• Kuidas on võimalik toetada sotsiaalsust ning suurendada kogukonna panust

igamehe-ajakirjandusse?

Rada7 puhul on juba olemas toimiv, kuid samas hõrenev kogukond (registreeritud

kasutajad) ning on eraldi olemas ka auditoorium (registreerimata kasutajad) (vt joonis

4).

46

Joonis 4. Rada7.ee avaleht 30. aprill 2006

Prioriteediks on informatsiooni ja sisu hulk ning kvaliteet. Lähtudes igamehe-

ajakirjandusest on strateegilisteks eesmärkideks, lisaks kiireima ja vahetuma

teemakohase informatsiooni ja sisu valdamisele, saavutada suurim külastatavus

analoogsete veebikeskkondade seas ning alal hoida toimivat kogukonda. Kasutajate

põhilised eesmärgid on informatsiooni ja sisuga seotud – edastamine, jagamine,

47

tarbimine. Eesmärgid üldiselt kattuvad, kasutajate eesmärgid on aktiveerivaks teguriks

strateegiliste eesmärkide täitmisel. Siinkohal aga tekibki ebakõla – esimesest peatükist

saime teada, et kogukonna suurusel on piirid. See tähendab, et me ei saa kasvatada

kogukonna suurust lõpmatuseni. Võtta eesmärgiks vaid suurim külastatavus ei ole

kindlasti lahendus, sest sellist info- ja sisumassiivi suudab tekitada vaid kogukond.

Loobuda suurest külastatavusest ei ole samuti parim lahendus, sest tänu sellele on

tekkinud veebikeskkonnale reputatsioon, mis annab lisaväärtuse kasutaja seisundile

ning samuti lisaajendi informatsiooni ja sisu lisamiseks. Vaatleme, milliseid

mehhanisme ja vahendeid saaks kasutada, et kogukonda tihedamalt siduda.

Kasutajate valimine oli väga tähtis otsus, sest foorumis saavad postitada vaid

registreerunud kasutajad. Kõige tähtsam tulemus on, et see on oluliselt pidurdanud

kogukonna hajusamaks muutumist. Samuti on ära jäänud püsimatute ja ebalojaalsete

kasutajate ja muud soovimatud postitused. Selle abil saab kaudselt postituste kvantiteedi

arvelt reguleerida ka suhtelist kvaliteeti. Väga oluline on ka, et see on suurendanud

grupitunnet. Kuna kasutajaks saamine on raskem, siis kasutajaks olemine on

väärtuslikum, mis omakorda mõjutab kaudselt postituste suhtelist kvaliteeti. Seega,

privileeg olla kasutaja on oluline. Praktikas on näha, et andes kellelegi privileege,

õigusi, muutub kasutaja veelgi lojaalsemaks, pühendunumaks. Lihtne näide: kui anda

kellelegi foorumi administreerimisõigused, tõuseb tema motivatsioon. Seega, et

kogukonda rohkem siduda, oleks üks võimalus registreerunud kasutajatele privileege

anda. Näiteks, profiilid ja osa foorumi peateemasid, mis pole otseselt keskkonna

põhieesmärke täitvad nagu vabateema, on nähtavad vaid registreerunud kasutajatele.

Profiilide nähtavuse piiramine ainult registreeritud kasutajatele toob ka muud kasu.

Oma andmete suhtes paranoilised inimesed tunnevad end siis turvalisemalt ning

julgevad neid suuremal määral täiendada. See aga aitab kaasa identiteetide tekkimisele.

Samuti peaks profiile siduma rohkemate keskkonna võimalustega ning neid juurde

looma. Näiteks lisama profiili kirjutatud artiklitele viited, mis võib motiveerida

kasutajaid rohkem lugema ja ka ise artikleid kirjutama. Kuna Rada7 on lisaks ka

piirkonnal põhinev kogukond (Eesti on selleks piisavalt väike), siis on tugevate

identiteetide tekkimine lisaväärtusega – valitud kasutajanimi kandub tihti füüsilisse

48

maailma üle hüüdnimeks ning seetõttu suureneb ka seostatus keskkonnaga. Ehk

suureneb ka seostatus üldiselt kasutajate vahel.

Tähtis aspekt, mis Rada7 puhul kasutamata on, on keskkonnasisesed grupid. Kuna

kasutajate hulk on ületanud piiri, kus piisaks vaid kasutajaks olemisest, et tunda

täielikult grupi tunnet, oleks tarvis gruppe grupi sees. See küll loob osalist killustatust,

kuid kui gruppidesse kuulumist mitte piirata, siis tekivad seosed veel gruppide endi

vahel. Rada7 puhul oleksid võimalikud grupid näiteks huvide, muusikamaitse või

asukoha järgi.

Eraldi reputatsiooniindikaatori järgi vajadust pole. Pigem peaks seda vältima.

Reputatsiooniindikaatoritel on halb omadus haarata väga palju tähelepanu ning võtavad

need selle tähelepanu sisu arvelt. See on küll väga hea mehhanism tekitamaks sõltuvust

näiteks tutvumisportaalides või suurtele massidele mõeldud veebipõhistes

rollimängudes, kuid ebasobiv keskkondadele, mille eesmärgid on pakkuda teavet.

Pigem peaks sellele sarnanevaid näitajaid veelgi peitma. Näiteks postituste arvu

foorumis kaotama ning näitama seda vaid profiilis. On hea, kui maine kujuneb

postituste sisu ja informatiivsuse järgi. Rada7 puhul sõltub maine ka päriselu tegevusest

(bändis liikmeks olemine, ürituste korraldamine, ajakirjandusega seotus jne).

Vestlus ja jagamine peab olema sisule ja informatsioonile keskendunud keskkonnas

võimalikult lihtne. Pole näiteks mõtet postituste eelkontrolli rakendada, sest enamik

inimesi seda nagunii ei loeks ning need, kes püüavad vältida kirjavigu, loevad oma

tekstid eelnevalt läbi. Samuti peab kõige selle jälgitavus olema võimalikult hea. Seetõttu

on Rada7 graafiliselt igav foorum jälgitavuse suhtes eeskujulik. Üleliigset ballasti peaks

veelgi vähendama näiteks kasvõi selle sama postituste arvu profiili tõstmisega.

Kohaloleku näitaja pole foorumi tüüpi vestluste puhul väga oluline. Piisab sellest, kui

näeb, kes on sisse loginud.

Uute vahendite rakendamisel tuleb olla ettevaatlik. Nagu eelnevast näha, siis ka

pisemad detailid võivad keskkonna õhustikku muuta ning seetõttu mingeid inimtüüpe

49

meelitada/hirmutada. Näiteks võib tunduda ahvatlev lisada foorumisse funktsioon, mis

teavitab kasutajat e-mail’i teel, kui keegi vastab mingile teemale, kuid tegelikult on see

halb, sest kasutaja saab oma tagasiside sel juhul lehte külastamata. Lehte külastades aga

võib ta sinna veel midagi lisada ning sellega vestlust jätkata. Auditooriumi

suurendamisel võib aga kasu olla artiklite juures RSSi rakendamisel. Infoedastuse

mitmekesisuse suurendamiseks võib kaaluda veebiraadiot ning andmesidelimiitides

püsimiseks nende failide jagamisel kasutada P2P võrke. Infomassi kasvamisega seoses

võib mõelda nii keskkonnasisese kui üldise folksonoomia rakendamisele.

50

KOKKUVÕTE

Töö eesmärgi täitmiseks kirjeldasin vajalikke eelteadmisi ning rakendasin neid Rada7

näitel. Töö käigus otsisin vastuseid järgmistele küsimustele:

• Millised on suure auditooriumi omandanud keskkonna registreerunud kasutajate

võimalused jätkata efektiivse kogukonnana?

• Kuidas on võimalik toetada sotsiaalsust ning suurendada kogukonna panust

igamehe-ajakirjandusse?

Igamehe-ajakirjanduses kasutatavate vahendite ja sotsiaalse tarkvaraga seotud

mehhanismide kombinatsioonide rohkuse tõttu leidsin, et rangeid reegleid või lihtsat

juhendit igamehe-ajakirjandusega ning sotsiaalse tarkvaraga seonduvate probleemide

lahendamiseks koostada ei ole võimalik.

Kasutades vahendeid ja mehhanisme, vastavalt strateegilistele ja kasutajate

eesmärkidele, leidsin, et nende õige kasutamise korral on võimalik suure auditooriumi

omandanud keskkonna registreerunud kasutajatel jätkata efektiivse kogukonnana ning

toetada keskkonnas sotsiaalsust, et suurendada kogukonna panust igamehe-

ajakirjandusse.

Saadud eelteadmisi kasutades on võimalik leida lahendusi analoogsetele probleemidele

ning disainida efektiivset sotsiaalset tarkvara. Kogukonnal põhineva keskkonna

disainimisel peaks lisaks eraldi uurima kogukondade disainimist.

Märksõnad: igamehe-ajakirjandus, sotsiaalne tarkvara, online-kogukond.

51

VIITEALLIKAD

Adair, J. 1983. Effective leadership: a modern guide to developing leadership skills.

London: Pan Books

A. J. Liebling. – Wikipedia. [18.03.2006]. URL: http://en.wikipedia.org/wiki/A._J._

Liebling

Bartle, R. 1996. Hearts, Clubs, Diamonds, Spades: Players Who Suit MUDs.

[15.03.2006]. URL: http://www.brandeis.edu/pubs/jove/HTML/v1/bartle.html

Belbin, R. M. 1999. Management Teams: why they succeed or fail. Oxford; Boston:

Butterworth-Heinemann.

Bowyer, J., Murphy, A., Bortini, P., Garcia R. G. 2000. Organisatsiooni juhtimine.

Tallinn: Euroopa Noored Eesti büroo, Haridus- ja Teadusministeerium.

Butterfield, S. 2003. Sylloge. [08.04.2006]. URL: http://www.sylloge.com/personal/

2003_ 03_01 _s.html#91273866

Dunbar, R. 2004. Grooming, Gossip, and the Evolution of Language. London; Boston:

Faber and Faber.

E-teatmik: IT ja sidetehnika seletav sõnaraamat. [17.04.2006]. URL:

http://www.vallaste.ee/

Folksonomy. – Wikipedia. [30.04.2006]. URL: http://en.wikipedia.org/wiki/

Folksonomy

Gillmor, D. 2004. We the media. Grassroots Journalism By the People, For the People.

Sebastopol, CA: O'Reilly Media.

52

Hourihan, M. 2003. My Head Is Breaking. [19.03.2006]. URL:

http://www.megnut.com/ 2003/02/my-head-is-breaking

Mayfield, R. 2003. Distribution of Choice. [26.03.2006]. URL:

http://radio.weblogs.com/ 0114726/2003/02/10.html#a281

Mayfield, R. 2003. Ecosystem of Networks. [06.04.2006]. URL: http://radio.weblogs.

com/0114726/2003/02/12.html#a284

McQuail, D. 2003. McQuaili massikommunikatsiooni teooria. Tartu : Tartu Ülikooli

Kirjastus.

Reeves, B., Nass, C. 1998. The media equation : how people treat computers,

television, and new media like real people and places. Stanford: CSLI; New York:

Cambridge University.

Rosen, J. 2004. The Weblog: An Extremely Democratic Form in Journalism.

[20.04.2006]. URL: http://journalism.nyu.edu/pubzone/weblogs/pressthink/2004/

03/08/weblog_demos.html

Shirky, C. 2002. Communities, Audiences, and Scale. [05.03.2006]. URL: http://shirky.

com/writings/community_scale.html

Webb, M. 2004. On social software. [02.03.2006]. URL: http://interconnected.

org/home/2004/04/28/on_social_software

Wiki. – Wikipedia. [23.04.2006]. URL: http://en.wikipedia.org/wiki/WIKI

53

SUMMARY

Grassroots Journalism: A Case of Rada7 Community

Ivo Kiviorg

The number of people who use the Internet is growing every day. Mostly it is used for

social purposes like reading e-mail, posting in forums, blogging etc. The growing use of

the Internet for social purposes has led to rise of grassroots journalism. The simplicity

and multiplicity of tools encourages to collect, create, publish and analyse information

and content. Thereat the duties of journalists are sometimes better fulfilled by grassroots

than professional journalists. Additionally to the existence of communities, this has led

to the emergence of audiences in this two-way media.

This bachelor's thesis handles the differences between communities and audiences and

tries to find out how to support sociability and take the best out of those two worlds.

The thesis seeks answers to following questions:

• What are the possibilities of the registered users of a medium that has acquired a

large audience to continue as an effective community?

• How to support sociability and enlarge the community’s contribution to

grassroots journalism?

The thesis covers several examples, but the main source for examples is the webzine

Rada7, which is one of the largest communities based interactive webzines in Estonia

that covers alternative music and youth culture.

The first chapter gives the needed a priori knowledge to specify social software, a

definition of social software and an explication of how Rada7 is a social software. The

second chapter concentrates on grassroots journalism and the tools of new media. The

last chapter is for putting the previously described knowledge in practice, using Rada7

as an example.

54

The target audience for this bachelor's thesis is: people interested in new media; the

developers of tools, services and applications for virtual communities; the developers

and moderators of mediums that have become popular and who probably run into

similar problems.

The thesis concludes that it is not possible to make strict rules or provide a simple

manual to solve problems that may come up in grassroots journalism and social

software, because of the multiplicity of combinations with tools and mechanisms related

to grassroots journalism and social software. Although, capitalizing a priori knowledge

accurately can help to hit upon a solution for questions in that thesis.

The provided knowledge can be used for solving similar problems and designing

effective social software. In designing a community based medium it is necessary to

also research how to design communities.

Keywords: grassroots journalism, social software, on-line community.

55