JANUARY 2004

Poliitikaosakond CKodanike õigused ja põhiseadusküsimused

TSIVIILASJU KÄSITLEVA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ FOORUM:ARUTELU RIIKIDE PARLAMENTIDEGA

2. DETSEMBER 2008

II ISTUNGE-ÕIGUSKESKKOND: VAHEND KODANIKELE, TÖÖTAJATELE JA

ETTEVÕTETELE

SELGITAVAD MÄRKUSED

ÕIGUSKÜSIMUSED

ET

MÄRKUSED

PE 415.240

DV\752580ET.doc PE415.240v01-00

ET ET

PE415.240v01-00 4/59 DV\752580ET.doc

ET

Sisepoliitika peadirektoraatPoliitikaosakond CKodanike õigused ja põhiseadusküsimused

TSIVIILASJU KÄSITLEVA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ FOORUM:ARUTELU RIIKIDE PARLAMENTIDEGA

2. DETSEMBER 2008

II ISTUNGE-ÕIGUSKESKKOND: VAHEND KODANIKELE,

TÖÖTAJATELE JA ETTEVÕTETELE

SELGITAVAD MÄRKUSED

DV\752580ET.doc 5/59 PE415.240v01-00

ET

Käesolevaid märkuseid palus Euroopa Parlamendi õiguskomisjon.

Märkused avaldatakse järgmistes keeltes: BG, CS, DA, DE, EL, EN, ES, ET, FI, FR, HU, IT, LT, LV, NL, PL, PT, RO, SK, SL, SV

Autorid: Carlos Manuel Gonçalves de Melo Marinho, kohtunik, tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja IberRede kontaktisik, Lissabon; Philippe Delarbre, riikliku karistusregistri juhataja, Nantes; Marc van Opijnen, õigusinformaatika vanemnõunik, Hollandi kohtunike nõukogu internetirakenduste osakond, Utrecht

Käsikirjad valmisid 2008. aasta novembris

Koopiaid küsida:Roberta PanizzaTel: +32 2 2831433Faks: +32 2 2832365e-post: roberta.panizza@europarl.europa.eu

Teave sisepoliitika peadirektoraadi väljaannete kohta aadressil: http://www.ipolnet.ep.parl.union.eu/ipolnet/cms

Brüssel, Euroopa Parlament

Kõnealustes dokumentides avaldatud arvamuste eest vastutavad autorid ainuisikuliselt ning need ei väljenda ilmtingimata Euroopa Parlamendi ametlikku seisukohta.

PE415.240v01-00 6/59 DV\752580ET.doc

ET

II ISTUNG – E-ÕIGUSKESKKOND: VAHEND KODANIKELE, TÖÖTAJATELE JA ETTEVÕTETELE

SISUKORD

1. Infotehnoloogia kasutamine kohtusüsteemides: dokumentide kättetoimetamine ja tõendite kogumine elektrooniliselt, elektroonilised dokumendid ja teabevahetus, videokonverentsid, Euroopa veebipõhised menetlused ja Euroopa e-õiguskeskkonna portaal

– Carlos Manuel Gonçalves de Melo Marinho, kohtunik, tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku ja IberRede kontaktisik, Lissabon

2. Elektroonilise karistusregistri loomine ja vajadus tagada isikuandmete kaitse

– Philippe Delarbre, riikliku karistusregistri juhataja, Nantes

3. Kas on vaja luua elektroonilised maksejõuetuse registrid, äriregistrid, kinnistusraamatud ja muud registrid?

– Marc van Opijnen, õigusinformaatika vanemnõunik, Hollandi kohtunike nõukogu internetirakenduste osakond, Utrecht

DV\752580ET.doc 7/59 PE415.240v01-00

ET

INFOTEHNOLOOGIA KASUTAMINE KOHTUSÜSTEEMIDES:DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE JA TÕENDITE

KOGUMINE ELEKTROONILISELT, ELEKTROONILISED DOKUMENDID JA TEABEVAHETUS,

VIDEOKONVERENTSID, EUROOPA VEEBIPÕHISEDMENETLUSED JA EUROOPA E-ÕIGUSKESKKONNA PORTAAL

CARLOS MANUEL GONÇALVES DE MELO MARINHO, KOHTUNIK,TSIVIIL- JA KAUBANDUSASJU KÄSITLEVA EUROOPA ÕIGUSALASE KOOSTÖÖ VÕRGUSTIKU JA IBERREDE KONTAKTISIK, LISSABON

PE415.240v01-00 8/59 DV\752580ET.doc

ET

I INFOTEHNOLOOGIA KASUTAMINE KOHTUSÜSTEEMIDES

Infotehnoloogia võimalused

1. Praegusel hetkel iseloomustab e-õiguskeskkonda Euroopas1 paljude paralleelsete ja eraldiseisvate kogemuste kooseksisteerimine Euroopa ja riikide tasandil ning täiesti erinevad arenguetapid ja tulemused.

Euroopa Liidus tähendas e-õiguskeskkond tegelikult Euroopaga seotud teabe pakkumist Euroopa institutsioonide veebisaitide kaudu (nt Eur-Lex, SCADPlus, Eurovoc või Pre-Lex), informaatikastruktuure uute koostöökriteeriumide ja -eeskirjade toetamiseks ja rakendamiseks (nt tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koosöö võrgustik, tsiviil- ja karistusõigusalased atlased, Euroopa karistusregistrite vastastikune sidumine ja SOLON – mitmekeelne õigussõnastik vastavuste kohta kriminaalasjades) ning juriidiliste kutsealade esindajate eriprojekte (nt testamentide Euroopa register või EULIS – Euroopa maainfo teenistus).

Lisaks eksisteerivad mõned märkimisväärsed, kuid nõrgad vahendid nagu N-Lex – huvitav ühine liides, mille kaudu pääseb 22 ametlikus keeles juurde 23 liikmesriigi õigusakte sisaldavate andmebaasidele ja IATE (Euroopa Liidu terminite andmebaas), mis sisaldab õigusalaste vastete üldsõnastikku.

2. Kõnealune konkreetne kontekst nõuab arengut koostöö abil, parimate tavade laiendamist ning lahendusi ja tsentraliseeritud otsuseid, mis on suunatud teatava standardimis- ja integratsioonitaseme saavutamiseks, pannes Euroopa mõõtme ja ressursid tegutsema üheskoosriikide pädevuste, jõupingutuste ja kogemustega.

Kõnealune metoodika võib tuua kaasa topelt hõlmamise ja suurema pühendumise ning see on parim viis kindlustada reaalsete projektide edendamine ja areng ilma riskide ja raskusteta, mis on tavalised õigusloome protsessis. Samas võib see lahendus tuua endaga kaasa parimate tavade viljaka vahetamise, tehniliste lahenduste lähenemise, pakkuda stiimuleid algatustele riiklikul tasandil, luua mastaabisäästu ja suurendada kulude kokkuhoiu tähtsust.

Valdkond, mis sobib hästi kõnealuse vajaduse ja seotud võimaluste näitlikustamiseks, on videokonverents tõendite piiriüleseks kogumiseks. Siinkohal näib vajalik lisada riiklikele saavutustele ühised kriteeriumid vahendite tegeliku käsutamise kohta ning tõhusate ja kokkusobivate koostööeeskirjade ning osalustasemete kohta.

3. Uue loogika kohaselt tundub e-õiguskeskkonna vahendite lisamine piiriüleste kohtumenetluste keskmesse ülioluline. See tähendab, et kohtud peaksid koostöö tegemisel kasutama infotehnoloogiat ning juriidiliste elukutsete esindajad ja kodanikud peaksid selle kaudu võtma ühendust ning kasutama oma õigusi infoühiskonna kõige ajakohasemate mehhanismide kasutamise abil. Kõnealuse paradigmavahetuse keskmes on dokumentide kättetoimetamine, tõendite kogumine, elektroonilised dokumendid ja teabevahetus ning videokonverentsid. 1 Või Euroopa e-õiguskeskkond või isegi Euroopa veebipõhine õiguskeskkond vastavalt terminoloogiale, mis esitati Euroopa e-õiguskeskkonna tegevuskavas 3. septembril 2008. aastal, 11330/08, LIMITE JURINFO 52 JAI 357 JUSTCIV 133 COPEN 133.

DV\752580ET.doc 9/59 PE415.240v01-00

ET

4. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, kriminaalasjades tehtava Euroopa õigusalase koostöö võrgustik, Euroopa karistusregistrite vastastikune sidumine või testamentide Euroopa register on selle aja ilminguteks, kui e-õiguskeskkond loodi kihtide kaupa ning integreerimata algatuste peale.

Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustik kui pretsedent

1. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustik on hea näide praegusest, eraldiseisvate, kuid mõnikord tõhusate jõupingutuste etapist. Me võime kasutada selle kogemusi ja kriteeriume kasuliku ülemaailmse e-õiguskeskkonna süsteemi loomisel.

2. Kõnealune võrgustik loodi Amsterdami lepingu ning 15.–16. oktoobril 1999. aastal Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel tehtud eesistujariigi järelduste ajel.

Mõned selle asutamisideedest on originaalsed, tõhusad ja asjakohased eelkõige e-õiguskeskkonna valdkonnas.

3. Tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustik keskendub oma tegevuses kolmele eesmärgile:

a) parandada ja lihtsustada Euroopa Liidu riikide kohtusüsteemide vahelist koostööd;

b) luua, pidevalt pakkuda ja ajakohastada teabesüsteemi, „mis on seotud tsiviil- ja kaubandusasjades tehtava õigusalase koostööga Euroopa Liidus, asjakohaste ühenduse ja rahvusvaheliste dokumentidega ning liikmesriikide siseriikliku õigusega”2, mille peamine eesmärk on aidata kodanikel ületada konkreetseid probleeme, mis tekivad piiriüleste kohtuvaidluste käigus;

c) parandada ühenduse vahendite või kahe või enama liikmesriigi vahel sõlmitud konventsioonide praktilist kohaldamist.

4. Kõnealuste eesmärkide saavutamiseks valiti ühine lahendus – info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate intensiivne ja võimaluse korral ainukasutamine.

5. Võrgustik oli suurepärane vastus mõnedele Euroopa uutele vajadustele, mis olid tekkinud otsekontaktide loomise kohustuse tõttu koostööprotsessi tegelike osalejate – kohtute – vahel õigusalase nõustamise valdkonnas, jättes klassikalised keskasutused teisele kohale.See loodi kinnitamaks, et kõnealune süsteem suudab toimida tõhusalt ja aidata rajada tõelist Euroopa õigusruumi.

6. Kõnealuse struktuuri rajamisel tugineti riikliku kontaktisiku figuurile, üksiksikule (soovitavaltkohtunik), kes töötab jagatava teabe sõlmpunktina, asendades või toetades ametlikke talitusi

2 Nõukogu 28. mai 2001. aasta otsus liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, Euroopa Ühenduste Teataja, L 174/25, 27.6.2001.

PE415.240v01-00 10/59 DV\752580ET.doc

ET

nende ülesande täitmisel, mis seisneb kohtute abistamises omavahelise vahetu koostöö tegemisel.

7. Peaaegu kuueaastase tööperioodi jooksul on võrgustik saavutanud juba järgmised eesmärgid:

a) lihtsa ja selge teabe pakkumine Euroopa riikide õigussüsteemide kohta (välja arvatud Taani);

b) 250 000 päringuga ühes kuus projekti kesksel veebisaidil on see Euroopa Liidu kõige suurema külastajate arvuga veebileht ja näitab, kui olulised on kodanikele pakutud andmed;

c) Euroopa tsiviilasjade atlase loomine;

d) mõningate andmete pakkumine Euroopa õiguse kohta;

e) koostööalaste probleemide lahendamine või lahenduste toetamine kohtute või muude asutuste vahel;

f) kohtunike ja prokuröride koolituse toetamine kohtusüsteemi koostöö valdkonnas, justinformaatikavahendite kasutamise abil;

g) kohtusüsteemi koostöö käigus tekkivate probleemide lahendamisel viivituste lühendamine;

h) mõnede hästi ülesehitatud ja kasulike praktiliste juhendite loomine ja veebis avaldamine oluliste ühenduse määruste kohta;

i) veebisaitide loomine, mis sisaldavad teavet õigusalase koostöö kohta tsiviil- ja kaubandusasjades.

8. Selleks kasutab võrgustik intensiivselt uusi tehnoloogiaid ja eriti interneti pakutavaid eeliseid.

Projekti keskse veebilehe (aadressil http://europa.eu.int/comm/ justice_home /ejn/) loomine ja hooldamine kuulub Euroopa Komisjoni vastutusalasse.

Kõnealune veebileht sisaldab lisaks tohutule hulgale teabele infolehti õiguskorra, õiguskeskkonna korralduse, juriidiliste elukutsete, õigusabi, kohtute kohtualluvuse, kohtumenetluse algatamise, menetluse ajaliste piirangute, kohalduvate õigusaktide, dokumentide kättetoimetamise, tõendite kogumise ja tõendamisviiside kohta, ajutiste meetmete ja ettevaatusabinõude kohta, kohtuotsuste täideviimise, lihtsustatud ja kiirendatud menetluste, lahutuse, vanemliku vastutuse, ülalpidamisnõuete, pankroti, alternatiivse vaidluste lahendamise, kuriteoohvritele hüvitise maksmise ning peagi samuti automatiseeritud menetlemise kohta.

Siit võivad kõik leida samuti teavet ühenduse õiguse kohta, mis reguleerib kõnealust tehnilist valdkonda.

Kõnealused infolehed annavad kodanikele ja juriidiliste elukutsete esindajatele lihtsat ja vahetut teavet Euroopa Liidu 26 õigussüsteemi kohta.

DV\752580ET.doc 11/59 PE415.240v01-00

ET

Seal sisalduvaid õigusalaseid viiteid pakutakse lihtsate ja otseste küsimuste kujul, millele järgnevad selged ja selgitavad vastused.

9. Kõnealune tehnoloogiavahend kujutab endast otsustavat tähtsust omavat mehhanismi Euroopa õigusruumi rajamisel.

Samuti on see väga tõhus informaatika kasutamise viis, et rikastada õiguste kodanikepoolse kasutamise kvaliteeti, võimaldades neil tunda end muretumalt välismaise süsteemiga silmitsi seistes ning juriidiliste suhete loomisel teistest ELi liikmesriikidest pärit inimeste ja ettevõtetega.

10. Võrgustik on samuti loonud olulise instrumendi, mis kasutab internetti kanalina teabe pakkumiseks, mida on vaja piisava koostöö tagamiseks kohtute vahel ning Euroopa määrustes sisalduvate õiguslike mehhanismide ja vormide nõuetekohaseks kasutamiseks.

Kõnealune rakendus on Euroopa tsiviilasjade atlas, mis asub aadressil http://europa.eu.int/comm/justice_home/judicialatlascivil/html/ index_en.htm.

Viidatud vahendi kaudu pääsevad kõik juriidiliste elukutsete esindajad või kodanikud ühes Euroopa Liidu keeles juurde kõigi ELi kohtute ametissemääramistele, aadressidele ja territoriaalsetele kohtualluvustele. Kasutajad võivad samuti leida vajalikke elemente õigusabi, dokumentide kättetoimetamise, tõendite kogumise, kohtuotsuste tunnustamise ja jõustamise ning kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta.

Lisaks võivad kohtud kasutada seda rakendust sidusvormide täitmiseks, mis on vastu võetud määruste alusel tsiviil- ja kaubandusasjade valdkonnas.

Lisaks kasulike veebilinkide heale liigitusele võib sealt leida teavet kõigi Euroopa kohtute kohta, kuhu on paigaldatud videokonverentside süsteem ja mis vastavad tõendite piiriülese kogumise tingimustele.

11. Süsteemisisene teabevahetus tugineb sisevõrgule ja elektronposti aktiivsele kasutamisele. Posti teel saadetud kirjad on pigem erand ja neid kasutatakse väga erilistes olukordades.

12. Võrgustik on omamoodi ikoon, mille kaudu siseneda e-õiguskeskkonna domeeni.

See näitab, et jõupingutused heade töövahendite loomiseks peavad olema suunatud sellele, et pidevalt saadakse aru vajadusest teenida kodanikke ja tähtsusest kasutada tehnoloogilisi vahendeid, mis võimaldavad laialdast vastasmõju süsteemiga.Peale selle peab meie töö olema muutumatult suunatud sellele, et suurendada nende kasutamise praktilisust ja kasu Euroopa kodanikele ja ettevõtetele.Mitte ühtki e-õiguskeskkonna süsteemi ei saa edukalt koostada, kui ei võeta arvesse seda konkreetset ideed.

13. Võrgustiku filosoofia levitamisel teistele geograafilistele aladele, näiteks Lõuna-Ameerika, Aafrika või Vahemere-äärsed alad, on soovitatav olemasolevate infotehnoloogia struktuuride hea konsolideerimine ja integreerimine ning lõpptoodete käsitlemine viisil, mis võimaldab luua tulevase liidese teiste väliste süsteemidega.

PE415.240v01-00 12/59 DV\752580ET.doc

ET

E-õiguskeskkonna struktuurilised jooned

1. E-õiguskeskkonna struktuuri loomiseks valmistumisel on oluline pidada meeles, et kõnealused jõupingutused peavad olema suunatud tõhususe ja kiiruse loomisele ning peavad Euroopa kohtu-ja õigussüsteemi muutma paremini kättesaadavaks.

Euroopa e-õiguskeskkonna loomiseks on oluline koostada nõuetekohane diagnostika vajaduste kohta, omada professionaalset ja kindlat teadlikkust õigussüsteemist ja eelkõige kohtute toimimisest, mis juhib tähelepanu vajadusele teha muudatusi kohtuorgani toetusel. Oluline on omada põhjalikke ja ajakohaseid teadmisi kättesaadavate ja sobivate infolahenduste kohta. See tähendab, et täpse ettekujutuse saavutamine ja tõhusate vastuste leidmine lahendust vajavatele küsimustele peab tekkima analüüsi abil, mis tugineb kogemustele ja põhjalikele teadmistele reaalsest kohtusüsteemist ja kättesaadavatest tehnoloogiatest.

2. Muutus peab tuginema:

a) diagnostika kvaliteedile;

b) õigele arusaamale õigusemõistmise mehhanismidest ning

c) lahenduste ja faktide täpsele liigendamisele.

3. Samuti näib oluline, et uued Euroopa õigusaktid kõnealuses teemavaldkonnas võtavad alati arvesse e-õiguskeskkonna eeliseid ja võimalusi ning lükkavad tagasi meetmed, mis ei ühti selle loogikaga.

Seega tundub, et e-õiguskeskkonna õigusliku ühilduvuse kontrollimine on kõnealuses protsessis kohustuslik.

4. Samuti on oluline kindlustada usaldusväärsete mehhanismide kasutamine digitaalallkirja (e-allkirja), kasutajate autentimise (e-identiteet), ajatempli ning koostatud aktide või esitatud dokumentide muudetamatuse tagamise ja teabevahetuse krüpteerimise puhul.

5. Võib-olla peaksime tuginema lahendustele, mis on terviklikult korraldatud Interneti kaudu, vältides õiguskeskkonna haldamise sulustamist pelgalt sisevõrkudesse või virtuaalsetesse eravõrkudesse.

6. Muudatuste elujõulisuse tagamiseks kõnealuses valdkonnas on vajalik otsustav sekkumine koolituse valdkonnas.

Süstemaatilisi ja järjepidevaid jõupingutusi tuleb teha selleks, et pakkuda kohtunikele ja teiste juriidiliste elukutsete esindajatele tugevat ettevalmistust infotehnoloogia ja e-õiguskeskkonna vahendite kasutamisel, just e-õppe meetodite abil.

Kohtuprotsesside mittemateriaalseks muutmine nõuab väga kogenud spetsialiste ja kampaaniaid, mis näitavad uute süsteemide ja digitaalsete otsuste eeliseid.

DV\752580ET.doc 13/59 PE415.240v01-00

ET

7. Pärast mittemateriaalseks muutmist tuleb teave liigitada ja pakkuda seda vastavalt erinevatele juurdepääsutasemetele ja üksnes salajast teavet – mõnele konkreetsele adressaadile, kui nõnda on kehtestatud riiklikes või ühenduse õigusnormides.

Kui teavet pakutakse üksnes mõnele isikule või osapoolele, peaks andmetele pääsema juurde vahetu ja eraviisilise autentimise kaudu.

Osapoolte seaduslikele esindajatele peavad samuti olema kättesaadavad otsekontaktide mehhanismid seoses kohtumenetlustega.

Ilmselt peab sellega kaasnema turvaline infrastruktuur ja dokumentide autentimine.

Mitte ükski nimetatud kaalutlustest ei kohusta ilmtingimata looma erinevaid vahendeid. Otse vastupidi – informaatikamehhanisme on soovitatav vähendada ja ei ole mingit põhjust vältida juurdepääsu tsentraliseerimist näiteks suurele portaalile.

8. E-õiguskeskkonna võimalused peavad Euroopas alati hõlmama nii kriminaal- kui ka tsiviilõigust, pannes vastu põhjendamatule kiusatusele pöörata rohkem tähelepanu kriminaalsele tegelikkusele.

Mõlema jurisdiktsiooni projektid peaksid kokku kasvama, olema sümmeetrilised ning tuginema ühisele filosoofiale ja võrdsele terminoloogiale ning vahenditele.

See tähendab samuti, et tuleb ühtlustada kiirust, ressursse ja kriteeriume kahe tegelikkuse loomisel, ületades asümmeetria, mis tuleneb erinevast algusajast ja asjaolust, et üks projekt kuulub kolmanda ja teine esimese samba alla.

9. Digitaalsete õigusdokumentide kaotsiminek oleks dramaatiline ja võiks hävitada usalduse e-õiguskeskkonna vastu. Seega on absoluutselt vajalik tagada turvalisus ja kvaliteetsed lahendused algusest kuni tagavarakoopiate ja arhiveerimise tasanditeni.

Eesmärgid

a. Muuta kohtuvaidluste lahendamine kiiremaks;b. lühendada menetluste tähtaegu;c. suurendada usaldust õiguslike ja kohtumehhanismide tõhususe ja läbipaistvuse vastu ning

lähendada kodanikke ja ettevõtteid kohtusüsteemidele;d. ratsionaliseerida ja lihtsustada kohtumenetlusi;e. vähendada tegevuskulusid;f. lihtsustada juurdepääsu õigussüsteemile;g. muuta juriidiliste elukutsete esindajate ülesanded lihtsamaks;h. aidata kaasa õigusalasele koostööle ja kohtuotsuste vabale ringlusele, parandada

õigusorganite vastastikust usaldust, tekitada usaldus vastastikuste teadmiste ja digitaalse teabevahetuse intensiivsemaks muutmise kaudu, kaotada takistused, mis on tekkinud mitmekeelsuse ja õigusterminoloogia lahknevuse tõttu ning pakkuda usaldusväärseid vahendeid turvalisuse tagamiseks ja andmete autentimiseks;

i. võimaldada riiklike ja Euroopa andmebaaside vastastikust sidumist;

PE415.240v01-00 14/59 DV\752580ET.doc

ET

j. tagada otsene juurdepääs õigusalase koostöö käigus vajalikele vormidele, võimaldades nende täitmist ja saatmist internetis;

k. muuta struktuurid kodanike silmis selgemaks seeläbi, et pakutakse lihtsat, kättesaadavat ja ajakohastatud teavet riiklike õigussüsteemide, Euroopa õiguse ning Euroopa ja rahvusvahelise õigusalase koostöö eeskirjade kohta;

l. tsentraliseerida teave suures veebiportaalis, mis võib sisaldada juurdepääsu kõigile digitaalsetele toodetele, võimaldada vastasmõju Web 2.0 loogika kohaselt, koondada juurdepääs er teenustele, võrgustikele ja atlastele ning võimaldada kõigi vormide ja taotluste esitamist ning juriidilise jõuga dokumentide väljastamist; anda kindel panus Euroopa õigusruumi rajamisse.

Suundumused

1. Kuna Euroopa kodanikud seisavad silmitsi aja ja ruumi mõõtme muutumisega ning kuna nad on harjunud pääsema kiiresti juurde tohutule hulgale teabele, muutuvad nad üha nõudlikumaks.Õigusemõistmine on nende puhul seotud ilmselgelt suurte lootustega ja moodustab valdkonna, kus tehnoloogia võib olla kõigile erakordselt kasulik.

2. Pidades silmas kõnealuseid struktuure, praegust psühholoogilist ja ühiskondlikku reaalsust, nõudluse ja uute vajaduste survet, mis on tekkinud avalike digitaalsete kaupade valiku laienemise tõttu, samuti pidades silmas palavikulist tehnoloogilist innovatsiooni, ootuste suurenemist, individuaalse aja kokkusurutust või rekonstrueerimist, globaliseerumist ning piiriüleste juriidiliste suhete arvu ja esinemissageduse suurenemist, on e-õiguskeskkonna valdkonnas võimalik saavutada järgmised suundumused:

õigusnormid ja füüsilised süsteemid muutuvad aeglaselt, et võimaldada paberkujul kohtumenetluste asendamist elektrooniliste kohtumenetlustega;

a) kodanike ja riigi vaheliste suhete üldkehtivus, eriti õigusemõistmise valdkonnas, tugineb informaatikale;

b) bürokraatia muutub teabevahetuskanalite kiirema iseloomu tõttu lihtsamaks;

c) suhted kohtute ja eri riikide ametivõimude vahel, peamiselt Euroopa õigusruumis vastu võetud õigusaktide raames, põhinevad kiiretel ja otsestel tehnoloogilistel vahenditel ning mitmete kaamerate ja veebipõhise salvestamisega videokonverentsidel;

d) kohtuotsuste vabale ringlusele aitab kaasa üldkehtivaks muudetud üldsuse juurdepääs kohtuprotsessidele ja kohtuotsustele igat liiki digitaalsete seadmete kaudu nagu personaalarvutid, pihuarvutid, mobiiltelefonid ja muud lairibaühendusega pihuseadmed;

e) globaalsel tasandil näeme, kuidas õigusalase koostöö võrgustikud, mis põhinevad kiirel teabevahetusel ja vastastikuse abi lihtsatel eeskirjadel, muutuvad üldkasutatavaks;

f) koostöötaotlused muutuvad Euroopas täiesti mittemateriaalseks ning vorme, mis on lisatud kehtivatele ja uutele Euroopa määrustele, saab täita ja saata otse internetis;

DV\752580ET.doc 15/59 PE415.240v01-00

ET

g) kõnealused võrgustikud loovad lihtsamad, mitteametlikumad ja alalisemad kanalid, mis sõlmivad ülemaailmseid sidemeid;

h) aitame kaasa informaatikavahendite koondamisele ja nende sulandumisele tugevatesse ja kõikehõlmavatesse temaatilistesse internetiruumidesse;

i) riigid ja Euroopa Liit pakuvad usaldusväärset ja selget teavet riiklike ja ühiste õigusnormide kohta; kõnealune teave on kättesaadav kodanikele, ettevõtetele, õigusala töötajatele ja õigusorganitele;

j) kohtumenetluste tasandil jõuame eeldatavalt heade tulemusteni nn paberivabade kohtute loomise valdkonnas, kohtuasjade arhiveerimisel ja haldamisel, kohtuasjade liigitamisel, elektrooniliste maksete ja kohtulõivude puhul, andmete registreerimisel, arhiveerimisel, kohtute haldamisel ja statistikasüsteemide puhul;

k) laialdaselt võetakse kasutusele IP- ja videokõne ning kiirvideolingid, e-vahendus, automaattõlge, kõnetuvastus või digitaalne stenograafia, kohtuliku arutamise terviklik veebipõhine salvestamine, dokumentide digitaalne kättetoimetamine ja mittemateriaalne teabevahetus kohtute vahel, nn paberivabad kohtuprotsessid ja automatiseeritud menetlused, mis on seotud vähemate, tõhusamate ja kaasavamate andmebaasidega.

Euroopa täitekorralduse määrus

1. Euroopa täitekorralduse määruse valdkonnas algatasid Saksamaa ja Austria projekti, et luua piiriülene süsteem, mida saaks laiendada ELi tasandile.

Kõnealune projekt jõustub kava kohaselt selle lihtversioonis samal ajal kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1896/2006, millega luuakse Euroopa maksekäsumenetlus, ehk siis 12. detsembril 2008. aastal.

Samuti on hiljem kavas lisada täiendavad funktsioonid.

Seda toetab ühenduse kõnealuse õigusdokumendi erisäte ehk artikkel 8.

Kõnealuses artiklis nähakse ette, et avalduse läbivaatamist, kas artiklites 2, 3, 4 ja 7 sätestatud tingimused on täidetud ning kas nõue tundub olevat põhjendatud, võib teostada automatiseeritud menetluse abil.

Selline ülesanne on tõeline väljakutse ja erilisest ettevaatlikkuse näide, millega seisame silmitsi e-õiguskeskkonna ruumi loomise hiiglasliku ülesande täitmisel. Seega on see väärt äramainimist siin, esialgses analüüsis.

2. Määrus ilmub n-ö ristmikul, kahe erineva süsteemi liitumiskohas.

Ühe puhul – puhas täitekorralduse menetlemise süsteem (ehk „gerichtliches Mahnverfahren”), kus teatava kohtuorgani ametnik („der Rechtspfleger”) ja mitte kohtunik („der Richter”) vaatabavalduse kergelt läbi ja annab välja täitekorralduse – on automatiseeritud menetlust lihtsam

PE415.240v01-00 16/59 DV\752580ET.doc

ET

kavandada. Igal juhul on isegi sellisel juhul tegemist väga tugeva muutusega kultuurilises ja juriidilises mõttes, kui usaldame nõudmise põhjendatuse analüüsi küberneetilisele süsteemile.

Isegi arvestades, et kohus on nende ja määruse3 puhul, mida nad on inspireerinud, kohtunikust mõnevõrra erinev, tundub, et kõnealune süsteem võib kodanikud – vähemalt näiliselt –kaitsetumaks muuta.

Täitemääruse kombineeritud ehk segamenetlemise süsteemide puhul (näiteks Hispaanias, Prantsusmaal ja Itaalias), mida iseloomustab tagatis kohtuniku sekkumiseks, võime seista silmitsi sellega, et keeldutakse õigusest kohtunikule, alustatakse automatiseeritud otsustevastuvõtmist ja lükatakse tagasi tegelik juurdepääs õigusemõistmisele.

3. See paneb meie võimekuse tõsiselt proovile.

Vähemalt siis, kui mõne Euroopa kultuurilise lähenemisviisi kontekstis satuvad kodanikud, eriti need, kes on enda kaitsmiseks ja õigussüsteemist aru saamiseks vähem ette valmistatud, kostja positsioonile ning võivad teha järelduse, et süsteem on muudetud ebainimlikuks, kuna puudub juurdepääs oma juhtumi professionaalsele, tehnilisele ja erapooletule esialgsele analüüsile, ei pruugi tõhususega seotud saavutused olla piisavad e-õiguskeskkonna maine päästmiseks.Seega tuleb kogu tähelepanu suunata kõnealusele sekkumisele. E-õiguskeskkond peab alati olema midagi inimeselt inimesele.

II DOKUMENTIDE KÄTTETOIMETAMINE JA TÕENDITE KOGUMINE ELEKTROONILISELT, ELEKTROONILISED DOKUMENDID JA TEABEVAHETUS, VIDEOKONVERENTS

E-õiguskeskkonna vahendid võivad piiriüleste sugemetega Euroopa kohtumenetlused seada väga soodsasse olukorda.

Eriti võivad need vahendid olla väga tõhusad ja kasulikud lühikeses ja keskpikas perspektiivis sellistes valdkondades nagu dokumentide kättetoimetamine, tõendite kogumine, Euroopa maksekäsumenetlus, Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus ja õigusabi taotlused.

Dokumentide kättetoimetamine, elektrooniline teabevahetus ja elektroonilised dokumendid

1. Piiriüleste kohtumenetluste ja kohtuväliste menetluste mittemateriaalseks muutmine hõlmab elektroonilist teabevahetust kohtu ja menetluse osapoolte vahel.

See on oluline, et luua kiirust, võttes arvesse vahekaugusi ja rahvusvaheliste kohtuvaidluste teatavaid probleeme.

Kõnealuses valdkonnas näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta

3 „kohus” – liikmesriigi ametiasutus, kes on pädev Euroopa maksekäsu osas või sellega seotud küsimustes

(artikli 5 lõige 3).

DV\752580ET.doc 17/59 PE415.240v01-00

ET

tsiviil- ja kaubandusasjades („dokumentide kättetoimetamine”) (millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1348/2000), mida kohaldatakse alates 13. novembrist 2008, ette, et „kohtu- ja kohtuvälised dokumendid edastatakse otse ning kiiresti” (preambuli põhjendus 6).

See on täiuslik juriidiline motiiv, et võtta kõnealuses valdkonnas kasutusele infotehnoloogia.E-õiguskeskkonna vahendid võetakse samuti appi, et aidata saavutada määruse eesmärke elektroonilise käsiraamatu koostamise abil, mis sisaldab teavet, millele on viidatud artiklites 2, 3, 4, 10, 11, 13, 15 ja 19.

2. Viivitused on suure hulga menetluste puhul seotud dokumentide kättetoimetamise ja teabevahetusega üldiselt.

Tavapärased suhtlusviisid toovad endaga samuti alati kaasa hiiglaslikud väljaminekud ja tohutu suure hulga inimressursside kasutamise.

3. Siinkohal on infotehnoloogiatel tohutu potentsiaal. Nende hulgas peame rõhutama elektronkirja kiirust, kulude vähenemist, mis on seotud IP-kõne kasutamisega, ning tõhusust ja kiirust, mis tekivad videokonverentside pidamisel lairiba- või ultralairiba ühenduse kaudu.

4. Parimate tulemuste tagamiseks mittemateriaalseks muudetud õigussüsteemis on väga oluline, et igal kodanikul oleks elektrooniline aadress.

Seda eesmärki on võimalik saavutada kujutlusvõime ja poliitiliselt laia visiooni korral. Isegi postiteenused võivad sisemiselt muutuda, et kindlustada kontakt kõigi kodanikega, elektrooniliste dokumentide adressaatidega.

Teine lahendus seisneks selles, kui kõigi kodanike jaoks luuakse e-posti aadress. Kellel ei ole arvutit, võivad kõnealusele elektronpostile pääseda juurde avalikes kohtades, mis on loodud just sel eesmärgil.

Täiendavalt võib iga lepingu puhul muuta kohustuslikuks osapoolte e-posti aadressidele viitamise ja heakskiitmise, mida kasutatakse vaidluse korral allkirjastatud lepingu üle.

5. Elektrooniliste dokumentide osas vt käesoleva teksti esimeses peatükis kirjapandut.

Videokonverents tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva õigusalase koostöö puhul

1. Tekst, mis praegu sisaldab Euroopa eeskirju piiriülese tõendite kogumise kohta tsiviil- või kaubandusasjades, on nõukogu 28. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1206/2001.

Selles sätestatakse normid, mida kohaldatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides, välja arvatud Taanis, ja asendatakse Haagi rahvusvahelisel eraõiguse konverentsil vastuvõetud 18. märtsi 1970. aasta tsiviil- ja kaubandusasjades välisriigis tõendite kogumise Haagi tsiviilkohtumenetluse konventsioon, seoses nende riikide vaheliste suhetega, mis olid sellega seotud.

2. Osutatud Euroopa määrust kohaldatakse, kui:

PE415.240v01-00 18/59 DV\752580ET.doc

ET

a) selle eesmärk on koguda tõendeid ühenduse territooriumil;b) kõnealune tõendite kogumine puudutab tsiviil- või kaubandusasju;c) taotlus on esitatud liikmesriigi kohtule;d) nõutud tõendeid kavatsetakse kasutada alustatud või kavandatavas kohtumenetluses.

3. Määruse eeskirjade kohaselt kasutatakse kõige enam sellist piiriülese tõendite kogumise liiki, mis põhineb otseedastusel kohtute vahel. Seega on see kõige julgustavam koostöösüsteem uue loogika kohaselt, mis on võetud kasutusele Amsterdami lepinguga ja Tamperes toimunud Euroopa Ülemkogu järeldustega.

Kõnealuse raamistiku kohaselt peab liikmesriigi kohus, kes soovib saata taotluse tõendite kogumise kohta teise liikmesriigi pädevale kohtule, esmajärjekorras tuvastama ja tegema kindlaks kõnealuse kohtu asukoha.

Kõnealusel eesmärgil võib ta kasutada eespool mainitud Euroopa tsiviilasjade atlast.

Sealt leiab ta asjakohased vormid, viited keeltele, milles vorme võib täita ja saada aimu videokonverentsisüsteemi kättesaadavusest taotluse saanud kohtus.

Samuti võib ta leida viited kättesaadavatele koostöövahenditele.Lisaks pääseb ta juurde viidatud määruse, Haagi 1970. aasta konventsiooni ja liikmesriikide teatiste tekstidele.

Pärast taotluse saanud kohtu asukoha kindlaks määramist peab taotlev kohus täitma viidatud Euroopa tekstile lisatud vormi A. Seda ja kõiki teisi vorme saab täita internetis. Kõnealuse toimingu järel võib selle:a) välja trükkida ja saata posti teel;b) salvestada arvutisse võic) saata e-posti teel.

4. Määruse preambuli põhjenduses 8 on sätestatud, et „tsiviil- ja kaubandusasjade kohtumenetluse tõhususe tagamiseks peab tõendite kogumise taotluste edastamine ja rahuldamine toimuma liikmesriikide kohtute vahel otse ja võimalikult kiirel viisil.”

Kõnealuses Euroopa ühenduse õigusaktis kehtestatakse nõue kasutada kõige uuemaid tehnilisi vahendeid ja soodustatakse videokonverentsi kasutamist.

Selles kontekstis on artikli 10 lõikes 4 määratletud, et „taotlev kohus võib nõuda, et taotluse saanud kohus kasutaks tõendite kogumisel sidetehnoloogiat, eelkõige video- ja telekonverentse”.

5. Kõnealune nõue on nii tugev, et samas eeskirjas nõutakse, et „taotluse saanud kohus peab sellise nõude täitma, välja arvatud juhul, kui see ei vasta taotluse saanud liikmesriigi õigusaktidele või kui esinevad märkimisväärsed praktilised raskused”.

Tundub, et ainult füüsilised raskused võivad takistada videokonverentsi kasutamist, kuna me ei tunne liikmesriigi õigussüsteemi, mis võib takistada kõnealuse tehnilise vahendi kasutamist tegelike juriidiliste takistuste olemasolu tõttu.

DV\752580ET.doc 19/59 PE415.240v01-00

ET

6. Kiirus, mis meelitab kasutama uut tehnoloogiat, on seatud eesmärgiks nõnda intensiivselt, et kõnealuses määruses on ette nähtud kahepoolse kokkuleppe võimalus kohtute vahel, et teha kättesaadavaks esialgu olematud vahendid (artikli 10 lõige 4).

7. Videokonverentsi kasutatakse ühenduses väga ebakorrapäraselt ja ebasümmeetriliselt, vaatamata suurele entusiasmile, mille alusel määrus loodi.

Praegu on videokonverents enamikus liikmesriikides kättesaadav kriminaalmenetluse puhul, kuid tsiviilmenetluste puhul kasutatakse seda vähem.

Vastavalt andmetele, mis on saadetud Euroopa tsiviilasjade atlasesse lisamiseks, on videokonverents kättesaadav üksnes kõigis Portugali kohtutes.

Mõned liikmesriigid ei kasuta videokonverentsi üldse ja mõnede liikmesriikidega on vaja eelnevalt ühendust võtta, et kindlustada mobiilsete vahendite teisaldamine ja paigaldamine (nagu näiteks Madalmaades ja Saksamaal, Schleswig-Holsteini liidumaal).

8. Kui konkreetset tehnilist vahendit, näiteks videokonverentsi, ei ole võimalik kasutada, peab taotluse saanud kohus saatma vormi E, mis on lisatud määrusele, teatades, et see ei vasta taotluse saanud kohtu liikmesriigi õigusaktidele või esinevad märkimisväärsed praktilised raskused.

9. Määruse kohaselt kasutatakse videokonverentsi selleks, et võimaldada taotleval kohtul isiku ülekuulamist, mis on hõlmatud tõendite vahetu kogumise mõistega artikli 17 kohaselt, mis sätestab artikli 2 lõikes 3 osutatud keskasutuse sekkumise vajaduse.

10. Seeläbi tekivad märkimisväärsed raskused ja teatav sisemine vastuolu, mis võimaldab tarbetult ohustada kõnealuses valdkonnas toimuvat koostööd.

Seda seetõttu, et siinkohal seisame silmitsi kahe erineva struktuuriga, mis vastastikku muudavad teineteist kehtetuks või siis põrkuvad.

Ühest küljest avastame uuenduslikud struktuurilised käsitused, mis loodi kiiruse, lihtsuse ja usalduse loomist silmas pidades. Kõnealused uued eeskirjad tuginevad kohtutevaheliste mittevahendatud kontaktide esmatähtsuse väljakuulutamisele, millega vähendatakse keskasutuste rolli, ja kõige uuemate tehniliste vahendite aktiivsele kasutamisele.

Teisest küljest seisame tõendite vahetu kogumise puhul silmitsi teatavate ettevaatusabinõudega, mis nõuavad süstemaatilist sekkumist taotluse saanud kohtu liikmesriigi ametiasutuse poolt, mis ei võimalda automatiseeritust ega vahetuid algatusi ning millega seatakse tarbetud piirangud tõendite esitamise eeskirjadele.

Kirjeldatud idee kohaselt on nii, et kui ühe riigi kohus palub teise riigi kohtul isik üle kuulata, on kõnealune isik kohustatud kohale ilmuma ja andma oma panuse eeskirjade kohaselt, midakohaldatakse mis tahes siseriiklikule ülekuulamisele, nagu on sätestatud määruse artiklis 13.

Kummalisel kombel on nii, et kui taotlev kohus palub tõendite vahetut kogumist kõige kiirema, otsesema ja tõhusama vahendi kasutamise abil, s.t videokonverentsi abil, siis ilmnevad raskused

PE415.240v01-00 20/59 DV\752580ET.doc

ET

ja tõendeid saab koguda üksnes vabatahtlikult, keelustades sunnimeetmed, nagu tuleneb artikli 17 lõikest 2. See toob endaga kaasa algatuse täieliku nurjumise kohtuasja olulises etapis.

11. Kui mõtleme tõendite piiriülesel kogumisel videokonverentsi kasutamisele, jõuame järeldusele, et siinkohal ei seisa me silmitsi suveräänsuse kaitsmise vajadusega, mis tekib kohtu liikme tegeliku ümberpaiknemise raames teise riiki. Artikli 17 eripära on õigustatud üksnes kõnealusel juhul.

Keskasutuse vahendamist on vaja just siis, kui on vaja kinnitada suveräänsuse austamist ja võimaldada praktiliste raskuste lahendamist, mida lõpuks ei ole võimalik lahendada pelgalt asjaomase kohtu sekkumise abil. Tunnistaja vabatahtlik koostöö teise riigi kohtuga, mis tegutseb väljaspool oma territooriumi, tuletab meelde, et vastavas geograafilises piirkonnas võivad üksnes kohalikud omavalitsused teostada toiminguid sunnimeetmete abil.

12. Sellest võime võib-olla järeldada, et Euroopa seadusandja ei ole märganud vasturääkivust, mille ta on süsteemis tekitanud seeläbi, et säilitas videokonverentsi artiklis 17 kehtestatud korras.

Vähemalt määruse eelseisva läbivaatamise seisukohast tundub, et peaksime kõnealuse ettekirjutuse seadma tingimuseks olukorras, kus kohtu liige tegelikult paikneb ümber teise riiki. Üksnes sel viisil saame ühtsustada välja kuulutatud tahet kasutada kiiremaid tehnilisi vahendeid ja ergutada otsekontakte kohtute vahel.

13. De iure condendo ning kooskõlas eesmärgiks seatud tulemustega ja määruses analüüsi alusel kujundatud põhimõtetega, kinnitame, et piiriülest tõendite kogumist videokonverentsi kaudu tuleb organiseerida lihtsate otsekontaktide abil kahe Euroopa kohtu vahel.

14. Samuti oleme seisukohal, et hädavajaliku koostöö saavutamisele kodanike ja kohtusüsteemi vahel tuleb kaasa aidata sunnimeetmetega, mida võimaldab taotluse saanud riigi siseriiklik õigus.

15. Praeguses kontekstis võime üksnes soovitada, et taotlev kohus palub videokonverentsi kasutamist artiklis 10 kehtestatud korra alusel, võimaldades taotluse saanud kohtul esitada tunnistajale vajalikud küsimused, taotledes samaaegselt võimalust, et tema kohtunikud saavad toimingus osaleda artikli 12 lõikes 4 sätestatud eeskirja kohaselt. Tundub, et see on ainus võimalus säilitada määruse struktuur ja tagada, et selle uute lahenduste kasutamine ei muutu hääbuvaks nähtuseks.

16. Kultuurilised erinevused, mida toovad esile kirjaliku menetluse pikaajalise traditsiooniga kohtud, põhjustavad samuti konkreetseid takistusi.

17. Selleks, et aidata lahendada probleeme, mis tingivad videokonverentsi kasutamise vähenemise tsiviilasjades, tundub, et oleks väga kasulik töötada välja Euroopa käsiraamat videokonverentsi kasutamise kohta, mille puhul on alati peetud silmas vajadust viidata lihtsatele ja selgetele eeskirjadele, mis võivad luua usaldust ning seletada seda tehnikat lihtsalt ja arusaadavalt.

See on palju olulisem kui tehniliste protokollide ja tehnoloogiastandardite määratlemine.

DV\752580ET.doc 21/59 PE415.240v01-00

ET

Tsiviilasjades peavad kõnealused käsiraamatud võtma muude küsimuste hulgas arvesse, et:a) endiselt olemasolevate kahtluste kõrvaldamiseks on oluline kinnitada, et tunnistajate ülekuulamine videokonverentsi abil määruse artiklite 17 või 10 kohaselt peab võimalikult palju vastama menetlusele, mida järgitakse tunnistajate ülekuulamisel taotluse esitanud riigi kohtus, mis tähendab, et videokonverentsi koha valimisel tuleb valik teha taotluse saanud kohtu olemasolevate füüsiliste ruumide vahel ning pöörata tähelepanu vajadusele tagada väärikus ja austus toimingu jooksul;b) kui kasutatava varustuse annab kasutada kohus, ei kaasne sellega kulusid. Kui kohus ei anna varustust kasutusse, kannab ülekandmise, varustuse rendi ja sellega opereerivate tehniliste töötajatega seotud kulud videokonverentsi taotlenud osapool.

18. Samas tundub oluline ajakohastada Euroopa tsiviilasjade atlast videokonverentsi valdkonnas, kuna näib, et eksisteerib palju rohkem süsteeme ja tingimusi, kui on osutatud määruses (EÜ) nr 1206/2001.

19. Euroopa tasandil on otsustava tähtsusega jõuda kokkuleppele standarditud ja ühtlustatud teabevahetuse formaatide ja protokollide suhtes.

Tundub soovitatav, mitte ainult kulude tõttu, vaid samuti ülemaailmse kättesaadavuse ja kasutuslihtsuse tõttu, võtta kasutusele IP-videokonverents eriotstarbeliste liinide ja erieeskirjade kogumi asemel (ilmselt vajaduse korral keerulise krüpteerimisega).

Suured tehnoloogilised nõudmised seoses tehnoloogiaga, mis tänapäeval on odav ja lihtne, kasutusevõtmisega, võivad põhjustada üksnes tarbetuid viivitusi ja takistusi.

20. Videokonverents võib samuti olla väga kasulik vanglatega suhtlemise valdkonnas, peamiselt selleks, et vältida ohte ja kulusid, mis kaasnevad jõupingutustega vahialuste kodanike füüsilise kohaloleku tagamiseks.

III EUROOPA VEEBIPÕHISED MENETLUSED JA EUROOPA E-ÕIGUSKESKKONNA PORTAAL

1. 2007. aasta oli aasta, kui Euroopa e-õiguskeskkonna idee arenes tohutult edasi.Nimetatud aastal loodi Euroopa e-õiguskeskkonna portaali prototüüp kui piiriülese, koostalitlusvõimelise side infrastruktuur e-õiguskeskkonna valdkonnas, viidates hr Maud de Boer-Buquicchio, Euroopa Nõukogu asepeasekretäri kõnele konverentsil „Töö e-õiguskeskkonna loomise nimel 2007. aastal”, mis toimus 29.–31. märtsil 2007. aastal Bremenis. Sellega loodi struktuur, mis muutub erinevate õigussüsteemide ühenduslüliks.

Jõuti järeldusele, et Euroopa e-õiguskeskkonna süsteemi ei ole võimalik tsentraliseerida, seega peab see tuginema siseriiklikele lahendustele, mida on hästi kooskõlastatud selleks, et tagada selle ühine ja tõhus toimimine ning hallata süsteemi ühtselt4.

4 Nõukogu juriidiliste andmete töötlemise töörühma (e-õiguskeskkond) aruanne, 15892/07 LIMITE, JURINFO

73, JAI 646, JUSTCIV 325, COPEN 170, Brüssel, 29. november 2007.

PE415.240v01-00 22/59 DV\752580ET.doc

ET

2. Oma 19.–20. juuni 2008. aasta kohtumisel tervitas Euroopa Ülemkogu algatust luua järk-järgult ühtne ELi e-õiguskeskkonna portaal 2009. aasta lõpuks.

3. Kõnealune portaal peaks keskenduma mitmesugustele internetiprojektidele, veebisaitidele, valdkondlikele portaalidele, teabevahenditele, andmebaasidele, võrgustikele ja atlastele, mis on asjakohased Euroopa e-õiguskeskkonna valdkonnas, hõlmates kõik Euroopa piiriülese õigusalase koostöö valdkonna olemasolevad digitaalsed vahendid.

Portaal peab olema teabe- ja teenuste keskus ning suhtlusruum, toimima ainulaadse uksena, mille kaudu kodanikud ja ettevõtted pääsevad juurde Euroopa õigusemõistmisele.Samuti peab see olema kasulik vahend kohtunikele, kohtuametnikele, keskasutustele, riikide justiitsministeeriumide ametnikele ja õigusala töötajatele.See võib sisaldada erinevaid juurdepääsutasemeid ja -õigusi.

4. E-õiguskeskkonna portaal võib olla ainus juurdepääsupunkt siseriiklikule ja ELi õigusele –järgides tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustiku eeskuju –,kuna see lihtsustab teabevahetust kohtute, valitsusasutuste ja huvitatud osapoolte vahel ning pakub üldist õigusalast nõustamist ja õigusabi piiriüleste juriidiliste probleemide puhul.

Peamiselt peab see pakkuma avatud, tasuta, rikkalikku ja põhjalikku teavet üldsusele.

See peab pakkuma täpseid ja kasulikke andmeid süsteemide kaudu, mis on kavandatud kodanike abistamiseks, näiteks juriidiliste probleemide lahendamisel, olles nende saatjaks lahendamise kõigil etappidel.

5. Portaal peab samuti toimima vahendina, mis suunab külastajad registritesse, mis on Euroopa tasandil omavahel ühendatud, ning pakkuma vahetut juurdepääsu uutele Euroopa menetlustele (nt väiksemad kohtuvaidlused) ning eriti automatiseeritud menetlustele (nt Euroopa maksekäsu automatiseeritud menetlus) ning täielikult elektroonilistele Euroopa menetlustele, mis võidakse luua.

6. Portaal peab olema mitmekeelne ning pakkuma teavet ELi 23 keeles, kasutades vajadusekorral sellel eesmärgil kavandatud tõlketarkvara.

Siseriiklikele veebisaitidele viitamisel peaks see võimaldama kirjalikku ja suulist tõlget peamiselt automaattõlke süsteemide kasutamise abil (näiteks automaattõlke süsteemid Eurovoc ja Systran) ja pöörama eritähelepanu vajadusele õigusvaldkonna tõlkemootorite järele (näiteks Solon ja N-Lex).

See võib sisaldada vandetõlkide andmebaasi, kes on kättesaadav kohtutele, õigusala töötajatele ja üldsusele.

7. Euroopa portaal peab tagama juurdepääsu määruste lisades sisalduvatele vormidele, nende täitmisele ja saatmisele internetis ning samuti võimaldama paluda otsesõnu õigusabi ja esitada elektroonilisi avaldusi (näiteks kuriteoohvritele hüvitise maksmise kohta) ja taotleda andmeid registrist karistuste, omandi või muude kannete kohta.

DV\752580ET.doc 23/59 PE415.240v01-00

ET

Samuti peaks see võimaldama alternatiivse vaidluste lahendamise kasutamist internetis ja juurdepääsu riiklikele ombudsmanidele, kui need on olemas.See võib lubada elektrooniliste maksete teostamist, näiteks kohtulõivude puhul.

8. Võime endale ette kujutada, et kõnealune portaal võib ühel päeval pakkuda Euroopa kodaniku e-postkasti kõigile liikmesriikide kodanikele, võimaldades seda kasutada kohtu ja teiste ametivõimudega suhtlemiseks ja isegi dokumentide kättetoimetamiseks.

9. See peab võimaldama turvalist suhtlust, pakkuma kõiki elemente, mida on vaja videokonverentside pidamiseks ning olema kohtute ja seda kasutavate osapoolte vahelise dokumendivahetuse keskuseks, kasutades vajadusel e-identiteedi, e-turvalisuse ja ajatemplite vahendeid ning tuginedes standarditud formaatidele ja sideprotokollidele.

10. Vahendid nagu Circa (koostööruumi portaal Euroopa institutsioonide partneritele, mida kasutatakse näiteks suletud teabevahetuse puhul tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa õigusalase koostöö võrgustikus) võib asendada kõnealuse otsekontaktide keskusega.

Portaalis peaks kõigil olema võimalik vaadata oma kolleegide projekte või sekkumisi turvalise autentimise kaudu ning see võiks olla sissepääs õigusorganite vahel toimuva paberivaba teabevahetuse jaoks turvalise võrgu kaudu.

11. E-õiguskeskkonna portaali loomine võib suurendada Euroopa e-õiguskeskkonna nähtavust ning aidata luua usaldust ja paremat juurdepääsu õigusemõistmisele Euroopas.

See võib isegi anda ELile oma näo õigusruumis, lähendades seeläbi kodanikke ühendusele ja selle eesmärkidele.

PE415.240v01-00 24/59 DV\752580ET.doc

ET

KARISTUSREGISTRITE ELEKTROONILINE VÕRGUKS SIDUMINE JA ISIKUANDMETE KAITSE TAGAMISE VAJADUS

PHILIPPE DELARBRE

NANTES’IS ASUVA RIIKLIKU KARISTUSREGISTRITE BÜROO DIREKTOR

DV\752580ET.doc 25/59 PE415.240v01-00

ET

KARISTUSREGISTRITE VASTASTIKUNE SIDUMINE

EUROOPA LIIDUS

22. jaanuaril 2003 tegid Prantsuse Vabariigi president ja Saksamaa Liitvabariigi kantsler Elysée

lepingu 40. aastapäeva puhul ühisavalduse Euroopa karistusregistri loomiseks.

Prantsusmaa ja Saksamaa ühisest soovist sai tugevdatud kriminaalkoostöö raames alguse

Euroopa Liidu karistusregistrite võrgu loomine.

Karistusregistrite vastastikuse sidumise projektis osalevate partnerite eesmärk on võimaldada

igale liikmesriigile kiire ja usaldusväärne juurdepääs teiste liikmesriikide kohtute tehtud

süüdimõistvatele kohtuotsustele oma kodanike suhtes, et parandada riikide õigusemõistmise

kvaliteeti (1).

Kiire ja usaldusväärne juurdepääs tuleb tagada Euroopa Liidu liikmesriikide vahelise turvatud

elektroonilise andmevahetuse võrgu abil. Et tagada isikuandmete kaitse, kohustuvad

karistusregistrite vastastikuse sidumise projekti liikmesriigid pidama kinni Euroopa Nõukogu 28.

jaanuari 1981. aasta konventsioonist üksikisikute kaitse kohta isikuandmete automaattöötlusel

(2).

Kohaldatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiivi nr 95/46/EÜ

üksikisiku kaitse kohta isikuandmete töötlemisel.

Kõnealune tugevdatud partnerlus kujutab endast Euroopa Liidu katseprojekti, et arendada

karistusregistrite vastastikust sidumist kõikides liikmesriikides 2007. aastal poliitilise

kokkuleppega vastu võetud raamotsuse raames, mille tehnilised eeskirjad on täpsustatud

vastuvõtmisel olevas ECRISe otsuses.

1) KARISTUSREGISTRITE VASTASTIKUSE SIDUMISE PROJEKTI ESITLUS

Tugevdatud kriminaalkoostööga Prantsusmaa ja Saksamaa vahel liitusid järk-järgult uued riigid.

Tuleb täpsustada karistusregistrite vastastikuse sidumise projektis osalevad riigid,

andmevahetuse õiguslik raamistik ja karistusregistrite vastastikuse sidumise rühma tegevust

käsitlevad eeskirjad.

PE415.240v01-00 26/59 DV\752580ET.doc

ET

Karistusregistrite vastastikuse sidumise projektiga ühinenud liikmesriigid

Prantsusmaa ja Saksamaa alustatud tööga, mille eesmärk oli luua kahe riigi

karistusregistrite andmete vaheline seos, ühinesid 2004. aastal Hispaania ja Belgia.

Alates 31. märtsist 2006 hakkas nelja riigi karistusregistrite vastastikune sidumine

funktsioneerima.

Seejärel ühinesid projektiga Tšehhi Vabariik ja Luksemburg, kes liitusid esimese

nelja riigiga osaliselt 2008. aasta jaanuaris. Täielik ühendamine on teostamisel.

Tšehhi Vabariigil ei ole teatavad tehnilised raskused veel võimaldanud täielikku

ühendamist.

2007. ja 2008. aastal ühinesid vastastikuse sidumise projektiga uued riigid.

2007. aastal ühinesid projektiga Sloveenia, Ühendkuningriik, Poola, Itaalia, Slovakkia

ja Portugal.

2008. aasta juunis ühinesid vastastikuse sidumise projektiga ka Bulgaaria ja

Madalmaad.

Kolm riiki (Rumeenia, Rootsi ja Austria) kuulutasid end vaatlejaks, mis võimaldab

neil osaleda karistusregistrite vastastikuse sidumise täiskogu koosolekute töös, kuni

võetakse vastu ametlik otsus projektiga ühinemise kohta.

DV\752580ET.doc 27/59 PE415.240v01-00

ET

Tuleb täpsustada, et karistusregistrite vastastikuse sidumisega ühinemine ei too kohe

kaasa ühendust teiste projektis osalevate riikidega. Tegelikult kulub keskmiselt 18

kuud kuni 2 aastat, et teostada vajalikud õiguslikud ja tehnilised kohandused, mis

võimaldavad tõhusat elektroonilist andmevahetust teiste liikmesriikide

karistusregistritega.

2

Interconnexion des casiers judiciaires européens

Les pays membres de l’ICJ en voie de connexion

Italie

Pologne

Portugal

Royaume Uni

Slovaquie

Slovénie

L’Italie, la Pologne et la Slovaquie sous l’assistance technique de la France

Pays Bas

Bulgarie

Interconnexion des casiers judiciaires européens

LL’’interconnexion opinterconnexion opéérationnelle rationnelle Le 2 dLe 2 déécembre 2008cembre 2008

France Allemagne

Espagne Belgique

Luxembourg

31 mars 2006

Janvier 2008

Rep. Tchèque

PE415.240v01-00 28/59 DV\752580ET.doc

ET

Andmevahetuse õiguslik raamistik

A. Karistusregistrite vaheline andmevahetus toimub vastavalt 20. aprilli 1959.

aasta Euroopa konventsioonile vastastikuse õigusabi kohta kriminaalasjades.

Täpsemalt:

konventsiooni artiklis 13 on sätestatud, et taotluse

saanud konventsiooni osaline edastab karistusregistri

andmed ja kogu asjaomase teabe, mida temalt nõuavad

teise konventsiooni osalise õigusasutused, et neid saaks

kasutada kriminaalmenetluse jaoks.

Artiklis 22 täpsustatakse, et iga konventsiooni osaline

teavitab teist osalist kõigist selle kodanikke

puudutavatest süüdimõistmistest ning neile järgnevatest

meetmetest, mis on kantud karistusregistrisse.

Seega on karistusregistrite vastastikuse sidumise raames teostatav

andmevahetus seotud kriminaalmenetluste ja õigusasutustega.

B. Euroopa Liidu Nõukogu 21. novembri 2005. aasta otsusega täiendati

kõnealust projekti, nähes ette, et iga riik määrab keskasutuse, ning määrates

kindlaks riikidevahelise andmevahetuse teostamise tähtajad.

Seega tuleb õigusasutuste taotlustele karistusregistrite andmete kohta vastata

10 päeva jooksul ning 20 päeva jooksul, kui taotletakse üksikasjalikku teavet.

C. Vastuvõtmisel oleva Euroopa Liidu Nõukogu 12. ja 13. juuni 2007. aasta

raamotsusega tugevdatakse andmevahetuse õiguslikke eeskirju, et:

→ täpsustada andmete sisu (artikkel 7);

→ kiirendada andmevahetust (artikkel 8);

→ täpsustada ajakohastamise ja andmete kasutamise tingimused

(artikkel 7);

→ määratleda liikmesriikidevahelise elektroonilise andmevahetuse

raamistik (artikkel 11).

DV\752580ET.doc 29/59 PE415.240v01-00

ET

Kõnealust raamotsust tuleb täiendada uue nn ECRISe (Euroopa karistusregistrite

infosüsteem) otsusega, mille üle käib arutelu ja millega määratletakse

andmevahetuse täpsed eeskirjad ja vorm.

Karistusregistrite vastastikuse sidumise toimimine

Et võimaldada kiiret ja täielikku andmevahetust, otsustasid karistusregistrite

vastastikuse sidumise projektiga ühinenud riigid algusest peale hakata koostama

rikkumiste ja karistuste ühisregistreid, mis kodifitseeritakse ja tõlgitakse automaatselt.

Selleks osaleb iga liikmesriik juriidilises töörühmas, et valmistada ette rikkumiste ja

karistuste registreid, võttes arvesse siseriiklike õigusaktide eripärasid, et integreerida

need ühtsesse ja kodifitseeritud registrisse. Töörühma juhatab praegu Prantsusmaa.

Riigid osalevad ka tehnilises töörühmas, mille ülesanne on teostada arvutisüsteemide

kohandusi kodifitseeritud registrite rakendamiseks andmevahetuses.

Töörühma juhatamise tagab Saksamaa.

Näiteks on 2007. aastal koostatud rikkumiste registrit, mis sisaldab 45 kategooriat ja

178 alamkategooriat, rakendatud infotehnika põhiselt ja seda kasutatakse alates 2008.

aasta jaanuarist 6 ühinenud riigi vahel.

See võimaldab rikkumiste alamkategooriaid käsitlevate andmete kodifitseerimist ja

automaatset tõlkimist.

2008. aasta esimese semestri lõpus võtsid kõik karistusregistrite vastastikuse sidumise

projektiga ühinenud riigid vastu ka karistuste ja meetmete registri, millega seoses on

praegu käimas rakendustöö.

Tuleb täpsustada, et arutlusel oleva ECRISe otsusega nähakse ette kodifitseeritud

registrite kohustuslik kasutamine liikmesriikide vahel toimuva andmevahetuse puhul.

Seega toimuks keskpikas perspektiivis karistusregistrite vaheline andmevahetus

rikkumiste ja karistuste ühiste registrite raames, mis võimaldavad kiiret elektroonilist

andmevahetust ja kõnealuste andmete automaatset tõlkimist, ning lisaks toimuks

andmevahetus täiesti turvaliselt.

Tuleb mainida, et Euroopa Komisjon kasutas olulisi rahalisi vahendeid, et võimaldada

liikmesriikidel teha nende vastastikuse sidumise jaoks hädavajalikke tehnoloogilisi

kohandusi ja eriti arvutistada oma karistusregistrid, mis on andmevahetuse

rakendamiseks vajalik eeletapp.

PE415.240v01-00 30/59 DV\752580ET.doc

ET

DV\752580ET.doc 31/59 PE415.240v01-00

ET

2007. AASTA STATISTIKA

Statistika

1. jaanuar–31. detsember 2007

Väljastanud Prantsusmaa

Saksamaale, Hispaaniale ja Belgiale

Saanud Prantsusmaa

Saksamaalt, Hispaanialt ja Belgialt

Bülletäänid Prantsusmaa kohtutele esitatud

taotlused:

5 508

Välisriikide kohtutele saadetud vastused:

1 868

Väljavõtted kohtutoimikutest Saadetud väljavõtted:

3 621

Riiklikus karistusregistris registreeritud

väljavõtted:

10 541

2008. AASTA STATISTIKA

Statistika

1. jaanaur–30. september 2008

Väljastanud Prantsusmaa

Saksamaale, Hispaaniale, Belgiale ja

Luksemburgile

Saanud Prantsusmaa

Saksamaalt, Hispaanialt, Belgialt ja

Luksemburgilt

BülletäänidPrantsusmaa kohtutele esitatud

taotlused:

4 342

Välisriikide kohtutele saadetud vastused:

3 877

Väljavõtted kohtutoimikutestSaadetud väljavõtted:

2 381

Riiklikus karistusregistris registreeritud

väljavõtted:

9 599

PE415.240v01-00 32/59 DV\752580ET.doc

ET

Märkused: karistusregistrite vastastikuse sidumise projekti loomine on võimaldanud vastata

riikide üksteisele esitatavatele nende kodanikega seotud karistusregistrite väljavõtteid

käsitlevatele taotlustele vaid mõne päeva jooksul.

Kohtutoimikute väljavõtete ja bülletäänide vahetamise mahu analüüsimine enne ja pärast

vastastikuse sidumise projekti loomist on näidanud, et ühendatud riigid vahetasid kõnealuse

projekti raames tunduvalt rohkem andmeid.

Niisugune muutus on eriti märkimisväärne riikide puhul, kes on loonud elektroonilise süsteemi,

mis võimaldab otsuste automaatset saatmist pärast esialgset registreerimist, ning kes on teinud

oma õigusasutustele süstemaatiliselt ettepaneku taotleda bülletääni kriminaalmenetlusega seotud

isiku kodakondsuse alusel.

2) ISIKUANDMETE KAITSE KARISTUSREGISTRITE VASTASTIKUSE SIDUMISE

ELEKTROONILISE ANDMEVAHETUSE RAAMES

Isikuandmete kaitse tagamine karistusregistrite vastastikuse sidumise projekti raames eeldab, et

iga liikmesriik rakendaks täpseid õigusnorme.

Kõnealune tagatis eeldab ka, et andmevahetuse tehnilised eeskirjad tagavad teabevahetuse

usaldusväärsuse ja elektroonilise side turvalisuse.

Andmevahetuse õiguslike tingimustega seotud tagatised

A. Katseprojekti raames

Praegu põhineb karistusregistrite vastastikune sidumine katseprojekti raames

andmevahetusel, mille suhtes kohaldatakse 20. aprilli 1959. aasta Euroopa

konventsiooni õigusabi kohta kriminaalasjades ja Euroopa Liidu Nõukogu 21.

novembri 2005. aasta raamotsust, mis käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamist.

DV\752580ET.doc 33/59 PE415.240v01-00

ET

Katseprojekti partnerriikide poolt vastu võetud viitedokumendis määrati

andmekaitse tagamiseks kindel raamistik.

Lisaks selgesõnalisele viitele Euroopa Nõukogu 28. jaanuari 1981. aasta

konventsioonis määratletud põhimõtetele määrasid partnerriigid kindlaks

järgmised peamised eeskirjad:

→ iga riik vastutab oma karistusregistri toimimise eeskirjade eest ning

mis tahes vahetut sidusjuurdepääsu teistele karistusregistritele ette ei

nähta;

→ andmevahetus on seotud üksnes süüdimõistva otsuse teinud riigi

karistusregistris registreeritud lõplike süüdimõistvate kohtuotsustega;

→ andmevahetust tuleb täiendada süüdimõistvate kohtuotsuste andmete

ajakohastamisega;

→ projekti raames edastatud isikuandmeid tohib kasutada üksnes sel

eesmärgil, milleks need edastati; seega ei tohi väljavõttes sisalduvat

teavet kasutada registreerimiseks;

→ riigid peavad järgima siseriiklikke määruseid ja isikuandmete kaitse

eeskirju;

→ uue riigi ühinemiseks on vaja teiste riikide ühehäälset nõusolekut,

kes kontrollivad, kas tehnilised, õigusalased ja isikuandmete kaitsega

seotud tingimused on täidetud.

Seega peavad katseprojekti partnerriigid tagama andmevahetuse raames

tegeliku isikuandmete kaitse.

B. Euroopa Liidu projekti raames

PE415.240v01-00 34/59 DV\752580ET.doc

ET

2007. aasta juuni raamotsuse projektis, mis käsitleb karistusregistrite andmete

vahetamise korraldust ja nende andmete sisu, ning ECRISe projektis, mis loodi

justiits- ja siseministrite nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta poliitilise

kokkuleppega, täpsustati ja tugevdati isikuandmete kaitse tingimusi.

Uus andmevahetuse mudel näeb ette, et:

→ määratletakse täpselt süüdimõistva otsuse teinud liikmesriigi ja

kodakondsusjärgse riigi roll;

→ süüdimõistvate otsuste ajakohastamine tuleb teostada viivitamata

(2007. aasta raamotsuse artikkel 4);

→ andmete edastamine ühelt liikmesriigilt teisele peaks sisaldama

süüdimõistva otsuse teinud riigilt saadud ajakohastatud andmeid

(2007. aasta raamotsuse artikkel 5);

→ isikuandmeid võib kasutada üksnes konkreetse menetluse jaoks,

milleks neid taotleti (2007. aasta raamotsuse artikkel 9);

→ süüdimõistva otsuse teinud riik võib piirata kodakondsusjärgsele

riigile saadetud andmete kasutamist, nähes ette, et teatavaid andmeid

võib edasi saata üksnes kriminaalmenetluse jaoks kasutamise

eesmärgil (2007. aasta raamotsuse artikkel 7).

Seega tugevdavad 2007. aasta raamotsuses ja ECRISe projektis

sisalduvad eeskirjad karistusregistrite vahelise andmevahetuse tõhusust

ja turvalisust.

DV\752580ET.doc 35/59 PE415.240v01-00

ET

Tehnilise poolega seotud tagatised

Euroopa Liidu karistusregistrite vastastikuse sidumise tehniline pool võimaldab igal

ühendatud karistusregistril säilitada täieliku autonoomsuse korraldamise osas, osaledes

kiires ja turvalises andmevahetussüsteemis teiste karistusregistritega tänu TESTA võrgule

(turvaline üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem).

Juba alguses töötasid vastastikuse sidumise projektis osalevad riigid välja andmevahetuse

tehnika ja protokollid, mis tagavad elektroonilise side turvalisuse.

Tehniline rakendamine

Krüpteeritud andmevahetus

Igal riigil on krüpteerimise sertifikaat. Kõnealuse sertifikaadi rakendamine protokolli

HTTP (HyperText Transfer Protocol) raames tagab partnerriikide serverite kaudu

saadetud ja vastuvõetud andmete usaldusväärsuse ja terviklikkuse.

Ühendatud riikide vaheline andmevahetus põhineb tehniliselt s-TESTA võrgul (turvaline

üleeuroopaline valitsusasutuste telemaatiliste teenuste süsteem), mis on Euroopa

institutsioonide ja ühe osa liikmesriikide valitsusasutuste vaheline turvatud sidevõrk.

Filtreeritud andmevahetus

Igal riigil on oma partnerite serverite IP (internetiprotokoll) aadresside loetelu. Ükski

teabevahetus ei ole võimalik, kui saatja ei kuulu kõnealusesse loetellu.

Funktsionaalne rakendamine

Asünkroonne tõend kättesaamise kohta

Ühendatud riigid lõid seoses teadete vahetamisega nn asünkroonse tõendi kättesaamise

kohta. Saatjariik, kes saab tõendi kättesaamise kohta, kontrollib, et see käsitleb teadete

saatmist.

ECRISe otsuse projektis on tähtsal kohal katseprojekti partnerriikide poolt vastu võetud turvatud

mehhanism.

PE415.240v01-00 36/59 DV\752580ET.doc

ET

Selles kinnitatakse andmevahetussüsteemi detsentraliseeritud struktuuri valikut ja autonoomiat

seoses liikmesriikide karistusregistrite korraldusega.

Nähakse ette Euroopa Komisjoni konkreetne roll, kes pakub üldist tuge ja kontrolliteenuseid, et

tagada ECRISe nõuetekohane toimimine.

Lisaks määratletakse ECRISe projektis täpselt andmevahetuse raamistik ja kohustuslik

rikkumiste ja karistuste kodifitseeritud registrite kasutamine andmevahetuse lihtsustamiseks.

KOKKUVÕTE

Karistusregistrite vastastikuse sidumise projekti kuulub praegu 6 vastastikku seotud riiki ja 8

riigi sidumine on teostamisel.

12. ja 13. juuni 2007. aasta raamotsuse ja ECRISe otsuse vastuvõtmine võimaldab laiendada

karistusregistrite vastastikuse sidumise projekti kõigile Euroopa Liidu riikidele.

Vastastikuse sidumise mehhanismi, mis piirdub praegu üksnes õigusasutuste vahelise

teabevahetusega, võiks laiendada kõikidele halduslikel või eraisikute vajadustega seotud

eesmärkidel esitatud bülletäänide taotlustele.

DV\752580ET.doc 37/59 PE415.240v01-00

ET

VAJADUS MAKSEJÕUETUSE JA ÄRIREGISTRITE,KINNISTUSRAAMATUTE JA TEISTE REGISTRITE ELEKTROONILISE VÕRGU LOOMISE JÄRELE?

MARC VAN OPIJNENUTRECHTIS ASUVA MADALMAADE KOHTUNÕUKOGU INTERNETI-RAKENDUSTE OSAKONNA ÕIGUSINFORMAATIKA VANEMNÕUNIK

PE415.240v01-00 38/59 DV\752580ET.doc

ET

VAJADUS MAKSEJÕUETUSE JA ÄRIREGISTRITE, KINNISTUSRAAMATUTE JA TEISTE REGISTRITE VÕRGU LOOMISE JÄRELE?

SISSEJUHATUSMajanduse ja õigussüsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast on teave võlgnike ja lepingupartnerite õigusliku ja finantsseisundi kohta äärmiselt oluline. Interneti loomine parandas oluliselt kõnealuse teabe soodsa ja kiire kättesaamise võimalusi. Riiklikul tasandil rahuldavad teabe saamise vajaduse üha suurem katastrite, äri- ja maksejõuetuse registrite hulk.Siseturu väljakujunemise ja piiriüleste tehingute üha suurema hulgaga kasvab vajadus tagada kõnealustele registritele piiriülene juurdepääs. Riiklikest registritest on välisriigist sageli siiski väga raske teavet saada lingvistilistel, tehnilistel, õigusalastel või kultuurilistel põhjustel.

Käesolevas dokumendis arutletakse vajaduse üle kinnistusraamatute, maksejõuetuse, äri- ja teiste registrite piiriülese konsulteerimise järele ning lisaks algatuse üle, mis on riiklike registrite võrgu loomiseks juba tehtud.

2. osas vaadeldakse teatavaid ühenduse arenguid seoses piiriülese juurdepääsuga registritele. 3. osas arutletakse äriregistrite üle, pöörates erilist tähelepanu Euroopa Äriregistrile. Kinnistusraamatuid käsitletakse 4. osas, keskendudes eriti Euroopa maainfo teenistusele (EULIS).5. osas käsitletakse maksejõuetuse registrite võrgu loomist. Erinevalt kinnistusraamatutest ja äriregistritest puuduvad praegu teiste registrite võrgud, kuigi hiljuti on teatavad liikmesriigid esitanud kontseptsiooni toimivuse tõestuse. Kõnealuses osas mitte üksnes ei käsitleta õigusalaseid, korralduslikke ja tehnilisi aspekte, mis kaasnevad piiriülese juurdepääsu parandamisega maksejõuetuse teabele, vaid kirjeldatakse ka tööd, mis tuleb teha riiklikul tasandil. 6. osas tegeldakse teiste registritega, mis võivad võrgu jaoks olulised olla, näiteks testamentide registrid, rahvastikuregistrid ning tõlkide ja tõlkijate registrid.7. osas arutletakse registrite võrgu loomise mitmesuguste võimaluste üle ning 8. osas kirjeldatakse tulevast tööd.

VAJADUS VÕRKUDE LOOMISE JÄRELE2008. aasta märtsis avaldas Euroopa Komisjon rohelise raamatu „Kohtuotsuste tõhus täitmine Euroopa Liidus: võlgniku vara läbipaistvus”5. Juba dokumendi alguses tehakse selgeks, miks on läbipaistvus vajalik: „On oht, et teisest riigist võla kättesaamisega seotud probleemid võivad takistada maksekorralduste vaba liikumist Euroopa Liidus ja siseturu toimimist. Maksete hilinemine ja maksmisest hoidumine kahjustab ettevõtete ja tarbijate huve. Eriti on see nii olukorras, kus ei võlausaldajal ega täitevasutustel ole teavet võlgniku asukoha ega tema vara kohta”6.Rohelises raamatus pakutakse nelja eri lahendust7; siinkohal on kõige asjakohasem teine lahendus: „Registritest saadava teabe hulga suurendamine ja registritele juurdepääsu parandamine”.

5 KOM(2008) 128 lõplik6 Mainitud kohas, lk 3.7 Mainitud kohas, lk 5.

DV\752580ET.doc 39/59 PE415.240v01-00

ET

Juurdepääs teistele registritele on äärmiselt oluline mitte üksnes seoses võla kättesaamisega, vaid ka siis, kui enne lepingu sõlmimist või äriettepaneku uurimisel on vaja saada kasulikku teavet lepingupartneri õigusliku ja finantsseisundi ning tema varade kohta.

2007. aasta juunis otsustas justiits- ja siseküsimuste nõukogu8, et Euroopa tasandil tuleks arendada informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamist õiguse valdkonnas. Sätestati, et süsteem peab olema detsentraliseeritud ning edasise töö prioriteedid peaksid olema järgmised: 1) „Euroopa liidese loomine (e-õiguskeskkonna portaal);2) võimaluste loomine järgmiste registrite võrguks sidumiseks:

a) karistusregistrid,b) maksejõuetuse registrid,c) äri- ja ettevõtlusregistrid ningd) kinnistusraamatud;

3) alustada ettevalmistusi infotehnoloogia kasutamiseks Euroopa maksekäsumenetluses, järgides täielikult määrust (EÜ) nr 1896/2006;

4) parandada videokonverentside pidamise tehnoloogia kasutamist piiriüleste menetlustega seotud teabevahetuses.”

Kuigi tsiviilõiguse valdkonnas seati prioriteediks üksnes maksejõuetuse ja äriregistrid ning kinnistusraamatud, ei välistatud selgesõnaliselt ka teisi registreid. 2008. aasta mais avaldas Euroopa Komisjon teatise „E-õiguskeskkonna Euroopa strateegia väljatöötamine”9.Kuigi kõnealuses dokumendis tõstatab komisjon küsimuse, kas eespool nimetatud registrite võrguks sidumine kuulub e-õiguskeskkonna kohaldamisalasse: „teatavad projektid ei kuulu otseselt õigusemõistmise valdkonda, vaid on rohkem seotud e-valitsusega. Näiteks teatavad toimingud, millesse on vahel kaasatud õigusasutused, on pigem halduslikku laadi (nt kinnistusraamatud või äriregistreid hõlmav Euroopa Äriregister)”10, ei seata kahtluse alla kõnealuste registrite võrguks sidumise vajadust kui sellist.

Ka Euroopa Parlamendi õiguskomisjoni töödokumendis e-õiguskeskkonna kohta11 mainitakse elektroonilisi registreid kui valdkonda, millesse e-õiguskeskkond võiks anda Euroopa tasandil väärtusliku panuse.

Nagu eespool nimetatud dokumentide põhjal võib järeldada, tunnistavad nõukogu, komisjon ja Euroopa Parlament üldist vajadust mitmesuguste rahvastikuregistrite võrguks sidumise järele. Järgmistes osades käsitletakse eraldi kõige olulisemaid registreid, pidades silmas nii nende võrguks sidumise vajadust kui ka juba saavutatud tulemusi.

ÄRIREGISTRIDVastavalt nõukogu 1968. aasta esimesele direktiivile äriühinguõiguse kohta12 kohustuvad liikmesriigid pidama äriregistrit. Nõukogu 1989. aasta üheteistkümnendas direktiivis

8 10509/07 JURINFO 23 JAI 301 JUSTCIV 163 COPEN 899 KOM(2008)329 lõplik10 Mainitud kohas, lk 4.11 http://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2004_2009/documents/dt/725/725374/725374en.pdf

PE415.240v01-00 40/59 DV\752580ET.doc

ET

äriühinguõiguse kohta13 luuakse kohustus avalikustada andmeid ühes riigis asutatud filiaalide kohta, mis alluvad teise riigi õigusele. Kuigi kõnealuste direktiivide eesmärk on tagada äriliste üksikasjade läbipaistvus, ei ühtlustata nendega registreid.

Äriregistritele piiriülese juurdepääsu parandamiseks loodi Euroopa Äriregister14, mis kujutab endast praegu 21 riigi organisatsioonide võrku. Euroopa Äriregister on loodud Euroopa majandushuvigrupina.Euroopa Äriregistri eesmärk on tagada piiriülene juurdepääs äriühingute ja nende ametnikega seotud teabele. Euroopa Äriregistri võrgu kaudu on võimalik saada ametlikku teavet äriühingu kohta rühma liikmete registritest koos mitmekeelse liidese ja standardaruannetega.Euroopa Äriregistrile on tagatud juurdepääs Interneti kaudu kui riiklikule sidusteenusele, mida osutavad erinevad äriregistrid, ning seda võimaldatakse läbi ühise liidese kasutaja valitud keeles.Euroopa Äriregistri kaudu on kättesaadavad järgmised andmed:

Euroopa ettevõtte standardprofiil (Euroopa Äriregistri standardprofiil); riiklike ettevõtete profiilid (täielikum teave, mis laiendab standardprofiili, sisaldades

näiteks põhikirja, tegevusvaldkondade kirjeldust, filiaale); juhtide nimekiri, bilanss, individuaalsed profiilid.

Euroopa Äriregistrisse kuuluvate riikide miinimumkohustus on teabe kättesaadavaks tegemine, valikuliselt võivad nad tegutseda ka teiste liikmesriikide andmete edastajana. Joonis 1 annab ülevaate Euroopa Äriregistrisse kuuluvatest riikidest.

12 Nõukogu 9. märtsi 1969. aasta esimene direktiiv 68/151/EMÜ tagatiste kooskõlastamise kohta, mida liikmesriigid äriühingu liikmete ja kolmandate isikute huvide kaitseks EMÜ asutamislepingu artikli 58 teises lõigus tähendatud äriühingutelt nõuavad, et muuta sellised tagatised ühenduse kõigis osades võrdväärseteks, EÜT L 65, 14.3.1968, lk 8.13 Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnes direktiiv 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt, EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36.14 www.ebr.org

DV\752580ET.doc 41/59 PE415.240v01-00

ET

- Euroopa Äriregistrisse mittekuuluvad ELi liikmesriigid

- Euroopa Äriregistrisse kuuluvad ELi liikmesriigid

- Euroopa Äriühingusse kuuluvad riigid, mis ei ole ELi liikmesriigid

- Bulgaaria - Austria* - Jersey- Küpros - Belgia* - Norra*

- Tšehhi Vabariik - Taani* - Serbia- Ungari - Eesti* - Ukraina

- Leedu - Soome* -- Malta - Prantsusmaa* -- Poola - Saksamaa* -- Rumeenia - Kreeka (Ateena)* -- Slovakkia - Iirimaa -

- - Itaalia* -

- - Läti* -

- - Madalmaad -

- - Makedoonia Vabariik*

-

- - Sloveenia -

- - Hispaania* -

- - Rootsi* -

- - Ühendkuningriik -

- - Portugal** -

- - Luksemburg** -

- - -

- * Ka teabe edastaja

- ** On esitanud avalduse liikmeks saamise kohta

Joonis 1: ELi ja Euroopa Äriühingu liikmesriigid

PE415.240v01-00 42/59 DV\752580ET.doc

ET

Tehnilise arhitektuuri puhul on oluline märkida, et Euroopa Äriregister on rakendanud detsentraliseeritud mudelit. Ei ole loodud ühtegi keskandmebaasi, kuid andmeid saadetakse registrist alati, kui andmete edastaja (nt teine register) neid nõuab. Mitmekeelset tesaurust kasutades kohandub otsinguliides ise kasutajaga (kasutaja keelega). Nii saab näiteks Rootsi kasutaja konsulteerida Itaalia registrit rootsi keeles (joonis 2).

Joonis 2: Euroopa Äriregister: Itaalia äriregistri konsulteerimine rootsi keeles.

Seega parandatakse siseturu toimimist: näiteks andmed töötajate, esindusõiguse ja võimaliku maksejõuetuse kohta on olulised rahvusvahelise äritegevuse nõuetekohaseks toimimiseks. Lisaks Euroopa Äriregistri tähtsusele Euroopa Äriregistri liikmesriikide hulgas ei tohiks alahinnata selle rolli suhetes Euroopa-väliste riikidega: Prantsuse liidese kättesaadavus lihtsustab näiteks Elevandiluuranniku ärimeeste uuringuid Soome äriühingu kohta.

Lisaks äriregistrite vastastikusele sidumisele, mis on praeguseks teostatud, juhib Euroopa Äriregister ka asjakohaseid projekte, et parandada ärialaste üksikasjade vahetamist ja kvaliteeti, näiteks projekti BRITE (Business Register Interoperability Throughout Europe, äriregistrite koostalitlusvõime kogu Euroopas), mille eesmärk on tagada osalevate registrite vaheline andmevahetus, ning projekti brXML, mille eesmärk on luua standardne XMLi-põhine struktuur registritevaheliseks andmevahetuseks.

DV\752580ET.doc 43/59 PE415.240v01-00

ET

KINNISTUSRAAMATUDEt üha suurem hulk kodanikke asub elama teise liikmesriiki või omab välismaal teist kodu, on rahvusvaheline juurdepääs kinnistusraamatuid käsitlevatele andmetele oluline kinnisvara- ja hüpoteeklaenude turgude nõuetekohaseks toimimiseks.

Valges raamatus ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta15 ning eriti valge raamatuga kaasneva komisjoni töödokumendi III lisas16 rõhutatakse piiriülese juurdepääsu vajadust ja antakse lühiülevaade olemasolevatest võimalustest: Enne kui vara tunnistatakse laenu tagatiseks, peab hüpoteeklaenuandjal olema juurdepääs riiklikule kinnistusraamatule, et kontrollida teiste kohustuste olemasolu, mis annavad õigused teistele kolmandatele pooltele. Riiklikud kinnistusraamatud ja nendele juurdepääs on väga erinevad. Esiteks ei ole kõikides liikmesriikides tsentraliseeritud registreid. Näiteks ei ole niisugust registrit Belgias, Taanis, Saksamaal, Kreekas, Prantsusmaal, Itaalias ja Portugalis.Lisaks ei ole kõikidel liikmesriikidel elektroonilisi registreid ja seetõttu ei ole kõikidele kinnistusraamatutele sidusjuurdepääsu. Näiteks puudub elektrooniline register Prantsusmaal, samas kui Saksamaal ja Kreekas on registrid osaliselt elektroonilised, sõltuvalt sellest, kes registrit haldab. (Osaliselt) elektroonilistele registritele puudub näiteks Taanis, Kreekas ja Hispaanias sidusjuurdepääs. Seoses piiriülese juurdepääsuga riiklikele kinnistusraamatutele on enamikus liikmesriikidest välisriigi hüpoteeklaenuandjal võrdsed juurdepääsuõigused asjaomase riigi hüpoteeklaenuandjaga. Teatavates liikmesriikides ei ole piiriülene juurdepääs siiski võimalik või on see halvem võrreldes riiklike hüpoteeklaenuandjatega, kes pääsevad registrile juurde mitmesugustel põhjustel. Ungaris näiteks ei ole elektroonilisele registrile piiriülest juurdepääsu. Lätis on välisriigi hüpoteeklaenuandjal seaduslikult võimalik elektroonilisele registrile juurde pääseda, kuid tegelikkuses on juurdepääs piiratud, kuna välisriigi hüpoteeklaenuandjal on vaja riigi maakatastri eriluba tõkete ületamiseks. Teatavates liikmesriikides, näiteks Austrias, Portugalis, Madalmaades ja Ühendkuningriigis on välisriigi hüpoteeklaenuandjal juba võimalik piiriüleselt elektroonilisele registrile juurde pääseda.17

Euroopa maainfo teenistus (EULIS), mis algatati ametlikult 2006. aastal ja mida rahastatakse komisjoni eContent en eTEN programmist, loodi, et täita kinnistusraamatutele piiriülese juurdepääsu tagamise üha suurenevat vajadust.EULISes osalevad riiklikud institutsioonid, kes haldavad ja edastavad teavet riiklike kinnistusraamatute kohta, milles on registreeritud andmed kinnisvara, kinnisvaraõiguste, võõrandamiste ja koormiste kohta. EULIS on moodustamas Euroopa majandushuvigruppi. Joonisel 3 on näidatud EULISe liikmesriigid võrreldes ELiga.

15 KOM(2007) 807 lõplik16 SEK(2007) 1683 III lisa17 SEK(2007) 1683 III lisa, lk 125.

PE415.240v01-00 44/59 DV\752580ET.doc

ET

- EULISesse mittekuuluvad ELi liikmesriigid

- EULISesse kuuluvad ELi liikmesriigid

- EULISesse kuuluvad riigid, mis ei ole ELi liikmesriigid

- Belgia - Austria - Island- Luksemburg - Inglismaa, Wales,

Šotimaa- Norra

- Prantsusmaa - Soome -- Hispaania - Iirimaa -- Portugal - Leedu -- Itaalia - Madalmaad -- Malta - Rootsi -- Küpros - -- Rumeenia - -- Bulgaaria - -- Ungari - -- Sloveenia - -- Poola - -- Slovakkia - -- Tšehhi Vabariik - -- Saksamaa - -- Taani - -- Eesti - -- Läti - -- Kreeka - -

Joonis 3: ELi ja EULIse liikmesriigid

Allpool on näidatud EULISe teenistuse funktsioonid.

EULISPortal

Cross-border

NationalSupplier

LocalN ational

Distributor

12 4

3 5User

DV\752580ET.doc 45/59 PE415.240v01-00

ET

Joonis 4: EULISe põhifunktsioon.

1. etapis siseneb kasutaja (EULISe liikmesriigist) oma riikliku maainfo edastaja süsteemi. Kõnealuses süsteemis on valik EULIS. Riiklik edastaja loob ühenduse EULISe portaaliga. Kõnealuses portaalis võib kasutaja valida EULISe liikmesriigi, mille kohta ta tahab infot saada –tegemist võib olla üldise võrdlusteabega kõnealuse riigi kohta või juurdepääsuga valitud riigi kinnistusraamatule. Viimasel juhul (4. etapp) loob kasutaja portaali abil ühenduse taotletava riigi registriga. Nüüd võib kasutaja valida mis tahes soovitud maateabe. Tulemused esitatakse elektrooniliselt.

Joonisel 5 on toodud näide Madalmaade kinnistusraamatust („Kadaster-on-line”), mis on välja otsitud EULISe portaali kaudu.

Joonis 5: väljavõte Madalmaade kinnistusraamatust EULISe portaali vahendusel.

EULISe teenistus sisaldab ka ühiste terminite mitmekeelset sõnastikku. Kõnealune vahend tõlgib kõikides EULISe liikmesriikides ühiselt kasutatavad terminid ja selgitab erinevusi tähenduses või nende õiguslikku mõju. Tõlkeprogramm põhineb ühiste mõistete loetelul, mis on kõik määratletud inglise keeles. EULISe terminid on ühenduseks mis tahes ühes jurisdiktsioonis loetletud termini ja teise jurisdiktsiooni samaväärse termini vahel.

Eespool nimetatud valges raamatus ELi hüpoteeklaenuturgude integreerimise kohta teatatakse komisjoni soovitusest, mis peaksid ergutama liikmesriike EULISega ühinema18.

18 Mainitud kohas, lk 8.

PE415.240v01-00 46/59 DV\752580ET.doc

ET

MAKSEJÕUETUSE REGISTRID

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Majanduse nõuetekohaseks toimimiseks peab olema kättesaadav teave lepinguosaliste finantsolukorra, sealhulgas maksejõuetuse kohta; eelistatavalt peaks kõnealune teave olema kättesaadav tasuta ja võimalikult hõlpsasti ligipääsetav. Kuigi kõnealust teavet on juba kaua kogutud ja selle on teinud kättesaadavaks krediidireitingu ja krediidiinfo agentuurid, ollakse üha rohkem veendunud, et teave peaks olema hõlpsamini kättesaadav. Samal ajal kui rahvusvaheline kaubandus kasvab, suureneb välisriikide kasutajate vajadus pääseda ligi maksejõuetusega seotud teabele.

Hoolimata asjaolust, et äriühingute maksejõuetus registreeritakse regulaarselt äriregistris, on maksejõuetuse registritel lisandväärtus: need sisaldavad täpsemat teavet, nt menetluse edenemise, likvideerimisdividendide loetelu, usaldusisiku ja halduskohtuniku kohta. Lisaks sisaldavad need ka maksejõuetusalast teavet juriidiliste isikute kohta, kes ei ole kantud äriregistrisse, nagu füüsilised isikud.

Puuduvad maksejõuetuse registreid käsitlevad Euroopa tasandi õigusaktid. Seetõttu on maksejõuetuse registrid riigiti erinevad:

maksejõuetusmenetlused on väga erinevad19, mis avaldab registritele negatiivset mõju; teatavaid maksejõuetuse registreid haldavad valitsusüksused, teisi erasektori asutused,

teatavates riikides puuduvad maksejõuetuse registrid täielikult; teatavatele registritele on juurdepääs tasuta, teistele tasuline; tingituna erinevatest andmekaitse eeskirjadest esineb erinevusi isikuandmete

otsinguvõimalustes ja nende avalikustamises.

Et näitlikustada õiguslikke, tehnilisi ja korralduslikke väljakutseid, mis tulevad ette üldiselt registrite ja eriti maksejõuetuse registrite võrguks sidumisel, uurime alajaotises 5.3 probleeme, mis esinesid hiljuti seoses teatavate liikmesriikide välja töötatud kontseptsiooni tõestamises.

INTERMEZZO: MADALMAADE MAKSEJÕUETUSE KESKREGISTER

Enne kui riikide registrid on võimalik Euroopa tasandil võrguks siduda, peavad riiklikud registrid olema kättesaadavad. Et liikmesriikide korralduslik, õiguslik ja tehniline olukord on erinev, võib olla valgustav vaadelda jõupingutusi, mis tuleb teha, et luua nõuetele vastav riiklik register, mis seotakse Euroopa tasandil võrguks. Toome näiteks Madalmaade riikliku maksejõuetuse registri väljatöötamise – mitte üksnes sellepärast, et see illustreerib probleeme, mis tekivad veebitehnoloogia lahenduste leidmisel lisaks õiguslikele rakendustele, vaid ka sellepärast, et Madalmaade lahendus on tehnoloogiliselt arenenud, näiteks võimaldab see juba mitmekeelset juurdepääsu.

Madalmaades oli kohturegistritest maksejõuetuse kohta teabe saamine kuni hiljutiseni aeganõudev ja keeruline ülesanne. 19 Ülevaate saamiseks vt: nõukogu 29. mai 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1346/2000 (maksejõuetusmenetluse kohta) A ja B lisa.

DV\752580ET.doc 47/59 PE415.240v01-00

ET

Ametlikust väljaandest võis iga päev lugeda maksejõuetusega seotud teateid või minna kaubanduskoja äriregistrisse, et saada teavet äriühingu olukorra kohta, või õigusabi nõukogu veebilehele, et uurida füüsilise isiku võlgade ümberkorraldamise kohta. Kuid ringkonnakohtust (kes on maksejõuetuse registri ametlik haldaja) teabe saamiseks oli vaja helistada või ise kohale minna ning sageli tuli vastust oodata päris kaua. Otsides näiteks äriühingut, kelle ametlik aadress on teadmata, või isikut, kellel puudub alaline või ajutine aadress, võis pöörduda kõigiüheksateistkümne ringkonnakohtu poole, kellel kõigil on oma registrid. Kuigi registreerimine kohtutes toimus nõuetekohaselt, jättis andmete otsimise hõlpsus paljuski soovida.

Ka maksejõuetusalaste teadete avaldamine ja levitamine oli üpris arhailine (joonis 6).

Joonis 6: endine maksejõuetusalaste teadete avaldamise protsess Madalmaades: puudus kohtutevaheline ühtlus ja see nõudis palju käsitsi töötamist.

Seaduse ja andmebaasi süsteemi piires, millest on igal kohtul oma versioon, rakendas peaaegu iga kohus oma poliitikat avaldamist väärivate faktide, teadete sõnastuse ja levitamise meetodi suhtes. Pärast teadete väljatöötamise lõpetamist koostas arvutisüsteem Wordi dokumendi maksejõuetusalaste teadete loetelust kõnealuse konkreetse päeva kohta. Mõned kohtud saatsid faksi või e-postiga kogu loetelu kohustuslikele andmesaajatele, mõned kasutasid piltlikult öeldes kääre ja liimi, et koostada tellimisel loetelud kohustuslikele või teistele andmesaajatele, ning mõned palusid teha töö ära reklaamiagentuuril. Niisuguste asutuste jaoks nagu postiteenistused, kes vastutavad postiblokaadi eest, tähendas see üpris suurt halduskoormust.

Ametlik väljaanne, milles tuli maksejõuetusalased teated avaldada, et neil oleks olemuslik mõju, sai peaaegu kõigilt kohtutelt erinevaid vorme ja loomulikult saadeti päris suuri arveid ühtse skeemi saavutamiseks vajamineva töötlemise eest.

PE415.240v01-00 48/59 DV\752580ET.doc

ET

Pärast seda, kui 1999. aastal loodi kohtute internetiportaal, avaldas üha suurem hulk kohtuid internetis ka oma igapäevase teadete loetelu. Kuigi see oli oluline samm edasi, ei kujutanud kõnealuste eri loetelude avaldamine endast kaugeltki läbipaistvat ja hõlpsalt otsitavat registrit.

Seega, kui 2002. aastal alustati maksejõuetuse registri projekti, nägi eesmärkide loetelu välja järgmine:

1. maksejõuetusalaste teadete tüüpide ja sõnastuse ühtlustamine;2. üheksateistkümne ringkonnakohtu maksejõuetuse registrite koondamine ühisregistriks3. registri internetis kättesaadavaks tegemine;4. teadete elektrooniline edastamine kohustuslikele andmesaajatele;5. võimaluse pakkumine professionaalsetele kasutajatele tellida teateid elektroonilises

vormis. Infotehnoloogiaga seotud sammude absoluutne eeltingimus oli maksejõuetusmenetluste ning teadete tüüpide ja sõnastuse ühtlustamine. Seda tegid kohtute maksejõuetuse eksperdid, mille tulemuseks oli 103 erinevat teadete tüüpi sisaldav loetelu ja tekstide väga lühike sõnastus. Samal ajal kui toimus ühtlustatud menetluste ja teadete rakendamine kohtusüsteemides, astuti samme, et kõnealused teated kohtute pärandsüsteemidest kätte saada. Failid saadetakse keskosakonda, mis salvestab need andmebaasi, nii et oleks võimalik tuvastada nii teated kui ka juhtumid (mis on erinevad õigusmõisted).

Iga päev luuakse kõnealusest andmebaasist kaks XML-vormingus faili20. Esiteks igapäevane avaldatav loetelu, mis sisaldab kõiki ühe päeva teateid ja mis tuleb saata ametlikule väljaandele. Esitades ametlikule väljaandele hästi struktureeritud dokumendi, on võimalik kulusid oluliselt vähendada. Teiseks luuakse juhtumite XML-vormingus failid, millest igaüks sisaldab andmeid iga maksejõuetuse juhtumi kohta, millest on teatatud. Viimati nimetatud failid saadetakse teatevahetussüsteemi kaudu internetis olevale avalikule maksejõuetuse registrile

Intelligentsetel ärieeskirjadel põhinev teatevahetussüsteem sorteerib ja konverteerib juhtumeid käsitlevad XML-vormingus failid, vastavalt kohustuslike andmesaajate vajadustele, ning levitab teated vastavalt eelnevalt määratletud levitamiseeskirjadele. Mõned näited:

1. Kuigi internetis tuleb avaldada kogu juhtumi ajalugu, siis andmesaajatele tuleb saata vaid kõige hilisemad teated, seega eemaldatakse XML-sõnumist eelnevad teated.

2. Postiteenistused vajavad üksnes neid teateid, mis on nende ülesandega seotud, seega saavad nad sõnumeid maksejõuetuse alguse või lõppemise kohta, kuid ei saa teateid kontrollimise eesmärgil peetud koosolekute ega likvideerimisdividendide loetelude talletamise kohta.

3. Õigusabi nõukogu, mis vastutab füüsiliste isikute võlgade ümberkorraldamise akti rakendamise eest, saab teateid vaid võlgade ümberkorraldamise kohta, mitte pankrottide või moratooriumide kohta.

4. Ka teate täpne sisu võib eri andmesaajate vahel erineda: kui väärkoheldud naiste varjupaigas elava isiku aadressi ei tohi internetis loomulikult avalikustada, tuleb see siiski saata postiteenistustele postiblokaadi kehtestamiseks.

Esitades kõnealustele andmesaajatele tehniliselt ja semantiliselt ühtseid andmeid, võiks kulusid märkimisväärselt kärpida. 20 XML = eXtensible Markup Language (laiendatav märgistuskeel), inimesele loetav faili formaat, mida kasutatakse ulatuslikult internetis teabe vahetamiseks.

DV\752580ET.doc 49/59 PE415.240v01-00

ET

Joonis 7: praegune maksejõuetusalaste teadete avaldamise protsess Madalmaades: ühtlustatud ja peaaegu täielikult automatiseeritud.

Avalikus maksejõuetuse registris võib otsinguid teostada kuupäeva ja kohtu või maksejõuetuse tüübi kombineerimise abil, juhtumi või teate numbri, isiku või äriühingu nime järgi. Et füüsiliste isikute privaatsust tuleb kaitsta, lepiti andmekaitseasutusega kokku, et otsinguid saab teostada üksnes kahe võtme abil, näiteks nime ja sünnikuupäeva või nime ja postikoodi järgi. Äriühinguid ja juriidilisi isikuid saab otsida nime, aadressi või äriregistri identifitseerimisnumbri järgi.

Registri üksikasjalikul lehel on võimalik leida kogu teave juhtumi kohta: nimi ja aadress, usaldusisiku nimi, aadress ja kontaktandmed, järelevalvekohtuniku nimi, viimase ja eelnevate teadete identifitseerimisnumbrid ja kõik üksikasjad. Kuigi maksejõuetuse register oli suur samm edasi, soovisid andmetele elektroonilist juurdepääsu paljud professionaalsed registri kasutajad, näiteks pangad, krediidireitingu agentuurid ja postimüügifirmad. Seega, kooskõlas direktiiviga avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta21, otsustati lihtsustada veebiteenust, mis võimaldaks suurkasutajatele otsest ja tasuta juurdepääsu veebilehe XML-andmebaasile. Veebiteenuse kasutajad saavad oma rakenduste kaudu esitada registris päringuid samal viisil,nagu seda saavad teha inimesed veebisaidil. Kõik vastused antakse XML-vormingus ja neid on võimalik hõlpsasti integreerida. Lisaks pakutakse klientidele võimalust luua registri täielik ja sünkroniseeritud koopia oma võrgus, tingimusel et nad peavad kinni andmekaitse eeskirjadest.

Kuigi kasutajaliides on üksnes hollandi keeles, loodi välisriikide kasutajate jaoks veebiteenuse ingliskeelne versioon. Väga range andmemudeli tõttu võiks aluseks olev XML skeem olla kakskeelne. Selle tulemusena on keskmine tarkvaraarendaja võimeline koostama hollandikeelse maksejõuetuse registri ingliskeelse versiooni. Siiski ei ole sel viisil võimalik lahendada õigusliku

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/98/EÜ avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta.

PE415.240v01-00 50/59 DV\752580ET.doc

ET

tõlgendamisega seotud probleeme. Et maksejõuetuse menetlused erinevad riigiti oluliselt, võivad tõlked teise keelde tekitada õigusalast valesti tõlgendamist. Kõnealuse riski minimeerimiseks kasutati hollandikeelsete maksejõuetusmenetluste kirjelduse ingliskeelset tõlget tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu veebilehel22. Kõnealust terminoloogiat kasutades on veebiteenuse välisriikide kasutajatel võimalik vaadelda kontekstis üle saja eri tüübi teateid ja teisi registris esinevaid termineid.

EUROOPA KONTSEPTSIOONI TÕESTAMINE

Pärast nõukogu 2007. aasta juuni otsust23 hakkas eesistujariik Portugal tegelema kuue liikmesriigi (Saksamaa, Austria, Portugali, Sloveenia, Itaalia ja Madalmaade) maksejõuetuse registrite vastastikuse sidumise kontseptsiooni tõestamisega. Nagu näidati kõnealuses prototüübis, mida hiljem laiendati Eestile, Lätile ja Tšehhi Vabariigile, piisab rahvusvaheliste standardite ja ühise veebitehnoloogia kasutamisest, et teha päringuid eri liikmesriikide registrites ühe otsinguliidese abil, ilma et oleks vaja luua uus keskandmebaas.

22 http://ec.europa.eu/civiljustice/bankruptcy_net_en.htm23 Vt eespool allmärkus nr 5.

DV\752580ET.doc 51/59 PE415.240v01-00

ET

Joonis 8: ühe rühma liikmesriikide välja töötatud kontseptsiooni tõestamises tehtud otsingu tulemusena saadud loetelu. Itaalia, Austria, Saksamaa, Läti ja Madalmaade tulemused integreeritakse üheks tulemuste loeteluks.

Kuigi prototüübi väljatöötamiseks on vaja teha otsus rahastamise kohta, hindasid riikide spetsialistid juba probleeme, mis tuleb lahendada, enne kui on võimalik avalikustada võrguks seotud riiklikke maksujõuetuse registreid sisaldav Euroopa portaal.

PE415.240v01-00 52/59 DV\752580ET.doc

ET

MÕNED ALGTEADMISED REGISTRITE VÕRGUKS SIDUMISE KOHTA

Et illustreerida võrguks seotud Euroopa registrite toimimist detsentraliseeritud arhitektuuris, esitletakse käesolevas osas üksikasjalikult, kuidas saadakse vastus kasutaja küsimusele. Peamine tehniline teekond on näidatud alljärgneva skeemi vasakul pool. Iga sammu puhul on paremal pool ära toodud konkreetsed õiguslikud, tehnilised ja korralduslikud küsimused.

DV\752580ET.doc 53/59 PE415.240v01-00

ET

1. Juurdepääs veebilehele2. Kasutaja siseneb portaali ja valib navigeerimiseks kasutatava keele (võrreldav teiste ELi veebilehtedega).

3. Päring4. Kasutaja sisestab otsitava äriühingu nime ja valib otsingu sooritamiseks ühe, mitu või kõik liikmesriigid.

5. Laiendmärgid6. Laiendmärkide (näiteks č, š, å ) kasutamine võib tekitada probleeme. Kõik riiklikud andmebaasid ei tunne kõnealuseid märke ega ole võimelised tõlkima neid nn nominaalvormi (mis võib jääda ebaselgeks: kas å tuleks tõlkida kui a või aa?)

7. Foneetiline otsingTeatavates riikides rakendatakse foneetilist otsingut, mis pakub näiteks võimalust leida sõna „Meier”, kui otsitakse sõna „Mayer”. Kõnealust funktsiooni tuleks kasutada riigi tasandil, kuna igal riigil võib olla eriomane rakendus. Portaalis tuleks kasutajale anda siiski võimalus märkida, kas ta tahab teostada foneetilist otsingut või mitte. Siiski ei rakendata portaalis foneetilise otsingu tegemiseks ühtegi funktsiooni. Kasutaja peaks teadma (või olema informeeritud), millises otsitavas registris foneetilist otsingut rakendatakse.

8. „Äriühingu” määratlus ja teised õiguslikud küsimused Kas otsingut teostatakse üksnes äriühingute või

ka füüsiliste isikute kohta? Viimasel juhul võivad tekkida probleemid, kuna teatavad liikmesriigid võimaldavad otsingut „üksnes nime” järgi, teised nõuavad kahe võtme kasutamist (nt nimi +sünniaeg). Viimase näite puhul peab kõnealune valik kasutajale kättesaadav olema.

Kas äriühingu otsimisel leitakse ka füüsilisest isikust ettevõtjaid?

Kas otsing sisaldab endiseid nimesid? (Kas on võimalik leida äriühing A, kui ta on muutnud oma nime B-ks just enne või pärast pankrotti minemist?)

Kas riiklikud registrid sisaldavad kõiki maksejõuetusmenetlusi? Kuidas seda kasutajatele esitatakse?

Kui kaua pärast maksejõuetuse lõppemist on võimalik äriühingut leida??

9. Tasu10. Teatavates liikmesriikides on registri kasutamine tasuta, teistes tasuline. Tuleb luua riikidevahelised makseteenused, et hõlmata kõiki registreid.

PE415.240v01-00 54/59 DV\752580ET.doc

ET

11. Päringu saatminePortaali tarkvara saadab päringu nendele registritele, kus kasutaja soovib otsinguid teostada.

12. Välja „äriühing” sisuVäljal „äriühing” kuvatakse erinevaid andmeid. Juhendid programmeerijate suunistes ja riiklikes registrites tehtavad parandused peavad viima tulemuste ühtsema kuvamiseni.

14. Riikide vastusedRiiklikud registrid saadavad tagasi leitud tulemused, mis sisaldavad äriühingu nime, registris oleva juhtumi identifitseerimisnumbrit, maksejõuetuse kuupäeva.

AndmekaitseAndmekaitse eeskirjad on liikmesriikides erinevad, näiteks seoses sellega, kui kaua on võimalik isikut/äriühingut registris leida pärast maksejõuetuse lõppemist.

Kuupäeva väliKasutajale võib jääda ebaselgeks, mida kuupäeva väljal kuvatakse. See võib alata maksejõuetusmenetlustega, kuid ka kõnealuste menetluste viimase etapiga. Uuring peaks näitama, kas: kõnealust välja on tulemuste loetelus vaja (võib-

olla piisab selle kuvamisest üksikasjade lehel) kui jah, mida see peaks sisaldama kas see on riiklike registrite puhul võimalik.

Protokollide maksimaalne arvTagasi saadetavate protokollide maksimaalne arv tuleb selgelt määratleda ja kasutajale esitada – kui tal jäävad teatavad tulemused saamata, on teda vaja sellest teavitada.3.

17. IntegreeriminePortaal integreerib eri registrite otsingutulemused ühte tulemuste loetellu, mida on võimalik sortida äriühingu nime, liikmesriigi ja kuupäeva järgi. Väljanimed kuvatakse kasutaja valitud keeles.

18. Üksikasjade pärimineKasutaja võib klikkida ühel protokollil, et saada rohkem teavet.

DV\752580ET.doc 55/59 PE415.240v01-00

ET

19. Üksikasjalik kirje20. Kasutajale näidatakse juhtumi üksikasjad.

21. VormingTeatavad liikmesriigid (nt NL, IT) võivad edastada üksikasjaliku protokolli portaalile XML-vormingus, võimaldades väljanimede tõlkimist. Kui väljade sisu tuleneb piiritletud väärtuste loetelust, võib ka kõnealuse sisu (nt menetluse sammu nime) tõlkida kasutaja keelde mitmekeelse sõnastiku abil. Mõnes liikmesriigis (nt PT, DE) on üksikasjalikud protokollid siiski PDF-vormingus või lihttekstina dokumendid. Neid ei ole võimalik tõlkida või on see võimalik üksnes lisakuludega. Kasutaja saab segatud tulemused, mis nõuab riiklike registrite kohandamist, kuna need ei ole veel võimelised edastama üksikasjalikke protokolle hästi struktureeritud XML-vormingus.

Konteksti paigutamineErinevuste tõttu riiklikes maksejõuetuse menetlustes ja seetõttu registrite sisus peaks liikmesriikidel olema võimalik vabalt valida üksikasjade lehel kuvatavad andmed. Siiski on oluline asjakohane tõlge. Terminite sõnastikust ei pruugi piisata, kasutajatel peab olema võimalik terminid konteksti paigutada, et mõista nende ettenähtud õiguslikku tähendust.

KorduvkasutamineTeatavad liikmesriigid võimaldavad selgesõnaliselt andmete korduvkasutamist (nt NL), teised mitte (nt DE). Sellest tuleb kasutajat selgelt ja ühemõtteliselt teavitada.

23. Täppisotsing24. Otsingud teiste kriteeriumide järgi lisaks äriühingu nimele, näiteks konkreetse ajavahemiku, kohtu või menetluse tüübi järgi.

ErinevusedIgal riigil on eriomased andmete ja päringu valikud. Tuleb leida paindlikud tehnilised lahendused, et teha kõnealused valikud ühisportaalis kättesaadavaks.

PE415.240v01-00 56/59 DV\752580ET.doc

ET

TEISED REGISTRID

ANDMEBAASID TÕLKIJATE JA TÕLKIDE KOHTA

Tõlketeenuste ühise turu nõuetekohaseks toimimiseks ja e-õiguskeskkonna programmi teiste ambitsioonikate eesmärkide (näiteks piiriüleste videokonverentside pidamise parandamine, vahendamine ja juurdepääs välisriikide kohtumenetlustele) eeltingimusena tuleb tagada juurdepääs teiste liikmesriikide tõlkijate ja tõlkide riiklikele andmebaasidele. Kuigi kõikides liikmesriikides ei ole tõlkijate/tõlkide andmebaasi, võiks kõnealuste andmebaaside vastastikune sidumine toimuda maksejõuetuse registrite näitel; maksejõuetuse registrite prototüübi eeskujul on vastastikku seotud ka Saksamaa ja Austria tõlkijate andmebaasid. Avalikult ligipääsetava andmebaasi üksikasjad võiksid piirduda nime, emakeele, riigi ja elukoha, keelepaari(de), kvalifikatsiooni, konkreetsete valdkondade ja kontaktandmetega; muudele andmetele võiks juurdepääs olla üksnes õigusasutustel.

Kuni puuduvad Euroopa kvaliteedistandardid, peavad andmebaasid kajastama riiklikke kvaliteedistandardeid. Kuigi komisjoni teatises tehakse ettepanek Euroopa tõlkide keskandmebaasi kohta, puuduvad mõjuvad argumendid olemasolevate riiklike andmebaaside võrguks sidumise lihtsama valiku mittekasutamise kohta.

RAHVASTIKUREGISTRID

Rahvastikuregistritele juurdepääs on vajalik näiteks võlgniku aadressi kohta teabe saamiseks. Nagu on märkinud komisjon rohelises raamatus „Kohustuste tõhus täitmine Euroopa Liidus: võlgniku vara läbipaistvus24: „Sellised registrid on väga erinevalt korraldatud. Mõningates liikmesriikides25 peavad neid kohalikud ametiasutused, nii et võlgniku aadressi teadasaamiseks peaks võlausaldaja seda otsima kõikidest kohalikest registritest üle kogu riigi, mis on võimatu ülesanne. Keskregistrid ei ole võlausaldajale sageli kättesaadavad.26”RISER ID Services GmbH, mida on alates 2003. aastast toetatud programmi eTEN raames, on (erasektori) elektroonilise aadresside kontrollimise teenuse osutaja, kes tegutseb praegu Saksamaal, Austrias, Ungaris, Iirimaal, Eestis, Rootsis ja Šveitsis. Kui EULIS ja Euroopa Äriregister pakuvad oma liidest riiklike registrite kaudu, siis RISER ID-l on oma portaal, millele puudub juurdepääs riiklike registrite kaudu.

TESTAMENTIDE REGISTER

Rohelises raamatus „Pärimisõigus ja testamendid”27 on märgitud, et: „Testamentide otsing, eriti juhul kui need on koostatud välisriikides, osutub mõnikord ületamatuks raskuseks.”Probleemiga tegelemiseks on mõeldavad mitmesugused lahendused, mida vaadatakse praegu läbi komisjoni mõjuhinnangus. Kuigi Euroopa keskandmebaasi loomist võiks kaaluda, on edasiseks täiendamiseks tõsiseltvõetav lahendus Testamentide Registrite Euroopa Võrgustiku Ühingu (European Network of Registers of Wills Association, ENRWA) juba algatatud teatavate riiklike registrite vastastikune sidumine.

24 Vt eespool allmärkus nr 2.25 Näiteks Saksamaa, Itaalia.26 Erand: Austrias on rahvastiku keskregister elektrooniliselt kättesaadav aadressil: www.business.telekom.at.27 KOM(2005) 65 lõplik

DV\752580ET.doc 57/59 PE415.240v01-00

ET

Testamentide Registrite Euroopa Võrgustik (European Network of Registers of Wills, ENRW) on võrgustik, mis võimaldab olemasolevate riiklike või kohalike testamentide registrite vastastikust sidumist. ENRW kaudu saab notar teha päringuid välisriigi registris oma riigi registri kaudu. Välisriigi register, mille kohta päring esitati, vastab notarile oma riigi registri kaudu. 2001. aastal loodud projekt käivitus Belgia ja Prantsusmaa vahel 2002. aastal. Et lihtsustada ENRW laiendamist teistele Euroopa riikidele, lõid Prantsusmaa, Belgia ja Sloveenia notarid 2005. aasta juunis ENRWA, millel on praegu kaheksa liiget (Prantsusmaa, Belgia, Sloveenia, Madalmaad, Portugal, Itaalia, Läti ja Sankt-Peterburgi piirkond), veel neli riiki on avaldanud soovi ühinguga liituda (Rumeenia, Bulgaaria, Poola ja Eesti).

KUIDAS TOIMUB VASTASTIKUNE SIDUMINE?Eelmistes osades hinnati piiriülese juurdepääsu vajadust kinnistusraamatutele, äri- ja maksejõuetuse registritele. Lisaks juba tehtud algatustele on piiriülese juurdepääsu saavutamiseks üldiselt olemas mitmesuguseid võimalusi. Käesolevas osas tuuakse kõnealused võimalused lühidalt välja.

1) Ühe või mitme Euroopa keskandmebaasi loomine

Joonis 9: Euroopa keskregistrid

Üldiselt on käesolev võimalus keeruline, jäik ja kulukas. Ühenduse tasandil tuleb määratleda protokollide sisu, mida on võimalik teha õigusakti abil. Andmebaasi haldamine on kulukas, näiteks kuna tuleb võtta andmekaitse- ja julgeolekumeetmeid. Keskandmebaasi loomine võib olla päris keeruline, kuna võrreldes lihtsa vastastikuse sidumisega on raskem võtta arvesse riikide iseärasusi.

2) Registrite vastastikune sidumine riiklike registrite juurdepääsupunktide kaudu

PE415.240v01-00 58/59 DV\752580ET.doc

ET

Joonis 10: vastastikune sidumine juurdepääsuga riiklike registrite kaudu

Niisugust lahendust kasutavad Euroopa Äriregister ja EULIS. Registrite lihtne vastastikune sidumine hoiab kokku keskandmebaasi loomise ja haldamisega kaasnevaid kulusid ning pakub osalevatele liikmetele paindlikkust. Valdkonnapõhist lahendust võib vaadelda nii eelise (sõltumatus teistest valdkondadest) kui ka puudusena (jalgratta uuesti leiutamine, kahekordsed kulud). Riiklike registrite kasutamisel sisenemispunktidena ei ole vaja töötada välja ühisportaale. Eri valdkondade vaheline integratsioon ei ole siiski võimalik.

3) Registrite vastastikune sidumine iga registri tüübi jaoks mõeldud portaali kaudu

Joonis 11: vastastikune sidumine juurdepääsuga valdkonnapõhiste portaalide kaudu

RISER ID pakub niisugust lahendust rahvastikuregistrite puhul. Välisriikide registritelejuurdepääsu pakutakse mitte riikliku registri, vaid ühe keskportaali kaudu. Niisugune lahendus pakub eeliseid, kui riiklikud liidesed on väga keerulised või raskesti ligipääsetavad.

4) Registrite vastastikune sidumine ühe ühise e-õiguskeskkonna portaali kaudu.

DV\752580ET.doc 59/59 PE415.240v01-00

ET

Joonis 12: vastastikune sidumine juurdepääsuga Euroopa e-õiguskeskkonna keskportaali kaudu

Niisugust lahendust pakutakse komisjoni ja nõukogu e-õiguskeskkonnaga seotud ettepanekutes. See on kasutajasõbralik võimalus, kuna paljude kasutajate jaoks piisaks ühest portaalist, kus nad võivad olla kindlad, et kättesaadavad andmed pärinevad usaldusväärsetest allikatest, ning mis pakub eri valdkondade ristsidumise võimalust. Tuleb siiski mõista, et kõiki registreid ei kasutata alati üksnes õigusega seotud eesmärgil, nii et kõnealuse lahenduse väga jäiga rakendamise tagajärjeks võib olla, et valdkonnapõhiseid omadusi eiratakse või jäetakse need tähelepanuta.

5) Registrite vastastikune sidumine teenuste ja hästi määratletud liideste alusel

Joonis 13: teenustel põhinev paindlik lahendus

Kõnealuse võimaluse puhul võetakse arvesse asjaolu, et eri valdkonnad võivad vajada erinevaid lahendusi ning et e-õiguskeskkonna portaal võib vajada riiklikele registritele valdkonnapõhisest

PE415.240v01-00 60/59 DV\752580ET.doc

ET

lähenemisest erinevat lähenemist, pidades silmas nii funktsionaalsust kui ka geograafilist ulatust – nt Euroopa Äriregistri lahendus hõlmab ELi mittekuuluvaid riike, mis võidakse Euroopa e-õiguskeskkonna portaalist välja jätta. Konkreetsete teenuste kavandamisel (tarkvara funktsioonid täpselt määratletud sisendi ja väljundi parameetritega) tuleks leida paindlikud lahendused.

Kõnealune võimalus on detsentraliseeritud arhitektuuriga ning kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikuga.28

Vastutuse võib selgelt jaotada järgmiste organisatsioonide vahel: organisatsioonid, kes vastutavad riiklike registrite, sealhulgas andmete kvaliteedi ja

juurdepääsu eest ühiselt kokkulepitud liideste kaudu; organisatsioonid, kes vastutavad teenuste eest, näiteks EULIS või Euroopa Äriregister, ning

teatavatel juhtudel ELi institutsioonid, näiteks komisjon; organisatsioonid, kes vastutavad mitmesuguste kasutajaliideste eest, milleks võivad olla

riiklikud registrid, Euroopa e-õiguskeskkonna portaali omanik või vahendajaorganisatsioonid nagu RISER ID või EULIS.

TULEVANE TÖÖ

Käesolevas dokumendis antakse ülevaade äriregistrite, kinnistusraamatute, maksejõuetuse ja teatavate muude registrite vastastikuse sidumise kõige olulisemate aspektide kohta. Võib teha järgmised järeldused: nagu on sätestanud komisjon, liikmesriigid, nõukogu ja Euroopa Parlament, vajavad

kodanikud, äriühingud, juristid ja õigusasutused vastastikku seotud juurdepääsu kõnealustele registritele;

siiski ei ole registrites andmete otsimise kontekst alati õiguslik, seetõttu tuleb võtta arvesse, et kasutajate huvides ei ole piirata registritele juurdepääsu loomisel oleva Euroopa e-õiguskeskkonna portaaliga. Tuleb leida viisid, et võimaldada registritele juurdepääsu nii e-õiguskeskkonna portaali kui ka teiste portaalide ja liideste kaudu. Tingituna kasutajate erinevatest vajadustest ei ole kõigi jaoks üks lahendus asjakohane ega soovitav. Töötades teenusele suunatuse põhimõtetele vastavalt, kooskõlas Euroopa koostalitlusvõime raamistikus sätestatud suunistega, on võimalik muuta registrite andmed kättesaadavaks erikasutajarühmadele ja portaalidele, vastavalt nende kasutajate erinevatele vajadustele.

Kõige selle saavutamiseks on vaja tihedat koostööd liikmesriikide, komisjoni, riiklike registri organisatsioonide ja kõnealuses valdkonnas juba tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahel.

28 http://ec.europa.eu/idabc/en/document/3473