ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 26.6.2018

COM(2018) 489 final

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE

kaubandus- ja investeerimistõkete kohta

1. jaanuar 2017 – 31. detsember 2017

1

SISSEJUHATUS

Käesolevas turulepääsu strateegia raames koostatud kaheksandas kaubandus- ja

investeerimistõkete aruandes analüüsitakse kaubandus- ja investeerimistõkkeid, millest

Euroopa ettevõtjad ja liikmesriigid on teatanud komisjonile meie turulepääsu partnerluse

kaudu, kuhu kuuluvad komisjon, liikmesriigid ja ELi ettevõtjad1. Samuti antakse

ülevaade 2017. aastal kaotatud tõketest.

See partnerlus on osutunud hindamatuks teabe kogumisel ning ühise strateegia

väljatöötamisel ja prioriteediks seadmisel, et kaotada edukalt ELi eksportijaid takistavad

tõkked. Neile kogemustele tuginedes ja protektsionismi suurenemist silmas pidades

teatas komisjon oma teatises „Kaubandus kõigile“2 tõhustatud partnerlusest, et tugevdada

tehtavaid jõupingutusi ning minna nendega kaubandus- ja investeerimistõkete kaotamise

juurest vabakaubanduslepingute rakendamise juurde.3

Tõhustatud partnerluse tavapärases turulepääsu komponendis oleme teinud suuremaid

jõupingutusi kolmel moel: tihedam ELi institutsioonide ja sidusrühmade vaheline

koostöö, tõkete tähtsuse parem kindlakstegemine ning tõhusam teabevahetus ja

teadlikkuse suurendamine. Teabevahetuse parandamiseks seati eelmise aasta aruande

keskseks teemaks kindlalt tõkked, mis on ELi ettevõtjate jaoks kõige tähtsamad ehk

millega nad endi hinnangul seisavad kolmandates riikides kõige rohkem silmitsi4. Saadud

positiivsele tagasisidele tuginedes kasutatakse selle aasta aruandes sama käsitlust ja

uuritakse, millised on need tõkked, mis mõjutavad ettevõtjate ja turulepääsu andmebaasi5

1 Turulepääsu partnerlus loodi 2007. aastal, et süvendada komisjoni, liikmesriikide ja ELi ettevõtjate

koostööd nii Brüsselis kui ka kohapeal. Partnerlus põhineb turulepääsu nõuandekomitee ja

valdkondlike turulepääsu töörühmade Brüsselis toimuvatel igakuistel koosolekutel ning turulepääsu

töörühmade korrapärastel koosolekutel või kolmandates riikides toimuvatel kaubandusnõunike

kohtumistel.

2 http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154140.pdf

3 Selles kontekstis avaldati 2017. aastal uus aruanne vabakaubanduslepingute rakendamise kohta.

Järgmine aruanne avaldatakse eeldatavasti 2018. aasta lõpus.

4 Selle lähenemisviisiga loobutakse eelmistes kuni 2016. aastani avaldatud aruannetes uuritud üldiste

protektsionistlike suundumuste analüüsimisest.

5 Turulepääsu andmebaasist (http://madb.europa.eu/madb/indexPubli.htm) saavad EList eksportivad

ettevõtjad teavet imporditingimuste kohta kolmandate riikide turgudel. Andmebaas sisaldab teavet

kaubandustõkete kohta, ent samuti tariifide ja päritolureeglite, kolmandatesse riikidesse importimise

korra ja vorminõuete, sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete, statistika ning VKEdele pakutavate

spetsiaalsete eksporditeenuste kohta. Seevastu ELi ekspordi kasutajatugi

(http://exporthelp.europa.eu/thdapp/index.htm) pakub teavet ka kaubanduspartneritelt ELi importimise

tingimuste kohta (sh kohaldatavad tariifid ja nõuded, sooduskorda käsitlev teave, kvoodid ja statistika).

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/january/tradoc_154140.pdfhttp://madb.europa.eu/madb/indexPubli.htmhttp://exporthelp.europa.eu/thdapp/index.htm

2

andmetel 57 kolmandasse riiki6 suunatud ELi eksporti kõige enam. ELi ettevõtjaid

mõjutavate meetmete analüüs kinnitab, et eelmistel aastatel täheldatud protektsionistlikud

suundumused on jätkuvalt tõusuteel.

Käesoleva aruande esimeses osas esitatakse andmebaasis registreeritud 3967 aktiivse

kaubandus- ja investeerimistõkke ning 2017. aastal registreeritud 67 uue tõkke

arvanalüüs riikide, tõkke liikide ja sektorite kaupa.

Teises osas analüüsitakse üksikasjalikumalt uusi tõkkeid, millest 2017. aastal

(1. jaanuar – 31. detsember 2017) teatati, kirjeldades eri riikides ja sektorites esinevaid

konkreetseid suundumusi ning hinnates kaubandusvooge, mida kõnealused tõkked

võivad mõjutada.

Kolmandas osas vaadeldakse põhjalikumalt vahendeid, mida kasutatakse turulepääsu

strateegia raames kõnealuste tõketega tegelemiseks, ja antakse ülevaade 45 tõkkest, mis

2017. aastal edukalt kaotati. Samuti analüüsitakse kaotatud tõkete majanduslikku mõju,

tuginedes võimalikele neist mõjutatud kaubandusvoogudele ja majandusmudelitele.

Lõpetuseks kirjeldatakse põhjalikumalt mõnda suurimat kaotatud tõket.

I. KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLEVAADE

Selles osas esitatakse kolmandates riikides esinevate kaubandustõkete ja nendega seotud

suundumuste arvanalüüs, tuginedes turulepääsu andmebaasile, kuhu kogutakse kõik ELi

ettevõtjate teatatud tõkked ja mis aitab seirata kõrvaldamiseks võetud meetmeid.

On oluline märkida, et turulepääsu andmebaas (ja käesolev aruanne) ei anna täielikku

ülevaadet kõikidest ELi ettevõtjate ees seisvatest kaubandustõketest8. Ettevõtjad võivad

otsustada teatavast tõkkest teatamata jätta, sest nad loodavad tõkke ületada või selle

mõjust kõrvale hoida.

6 Alžeeria, Angola, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Armeenia, Austraalia, Bangladesh, Boliivia,

Bosnia ja Hertsegoviina, Brasiilia, Colombia, Dominikaani Vabariik, Ecuador, Egiptus, Filipiinid,

Hiina, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Jaapan, Kamerun, Kanada, Kasahstan, Iraan, Liibanon,

Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Malaisia, Maroko, Mehhiko, Moldova, Mosambiik, Nigeeria, Norra,

Omaan, Pakistan, Paraguay, Peruu, Saudi Araabia, Serbia, Singapur, Šveits, Tai, Taiwan, Tšiili,

Tuneesia, Türgi, Uganda, Ukraina, Uruguai, USA, Uus-Meremaa, Valgevene, Venemaa Föderatsioon,

Venezuela ja Vietnam.

7 Tõkkeid jälgitakse aktiivselt turulepääsu partnerluse raames (vastupidi kaotatud tõketele).

8 Vt näiteks Rahvusvahelise Kaubanduskeskuse ja komisjoni hiljutine 2016. aasta detsembris avaldatud

ühisaruanne „Navigating Non-tariff Measures: Insights From A Business Survey in the European

Union“ (http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/december/tradoc_155181.pdf), eelmise kaubandus-

ja investeerimistõkete aruandega seoses esitatud võimalike kaubandust piiravate meetmete ülevaade

(http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/may/tradoc_154568.pdf, http://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0406&from=EN) või varasemad protektsionismi

käsitlevad aruanded.

http://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/december/tradoc_155181.pdfhttp://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2016/may/tradoc_154568.pdfhttp://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0406&from=ENhttp://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016DC0406&from=EN

3

Mõni ettevõtja ei pruugi olla teadlik võimalusest tegeleda tõketega ELi turulepääsu

meetmete kaudu. Komisjon soovib sellealast teadlikkust suurendada ennekõike väikeste

ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKE) seas ja käivitas liikmesriikides turulepääsu

päevade algatuse. See on osutunud kasulikuks kohalike ettevõtjate jaoks, kes saavad

konkreetset teavet tõketest teatamise ja selle kohta, kuidas saavad komisjon ja

liikmesriigid koostada ja viia ellu spetsiaalse tõkete kaotamise strateegia.

Ehkki andmebaasis ja käesolevas aruandes ei otsustata registreeritud meetmete

(eba)seaduslikkuse üle, on leitud, et kõik kõnealused tõkked tekitavad ELi ettevõtjatele

probleeme ja nendega tuleks tegeleda turulepääsu meetmete raames esmajärjekorras,

kuna nad võivad olla diskrimineerivad ja ebaproportsionaalsed ning piirata muul viisil

kaubandust.

A. KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETE ÜLDINE ÜLEVAADE

2017. aasta lõpus oli aktiivsete kaubandus -ja investeerimistõkete arv rekordiliselt

suur: 396. Võrreldes 372 tõkkega 2016. aasta lõpus9 kinnitab see arv ELi sidusrühmi

mõjutavate protektsionistlike suundumuste jätkumist. Samas tõendab see näitaja

turulepääsu partnerluse üha suuremat tõhusust kaubandustõkete kindlakstegemisel.

Turulepääsu andmebaas võimaldab eristada registreeritud kaubandustõkked kolmandate

riikide, meetme liikide ja sektorite kaupa. Käesolevas aruandes lähtutakse samast

jaotusest.

1. Tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa

Hoolimata sellest, et G20 juhid kordasid 2017. aasta 8. juulil Hamburgis10

toimunud G20

tippkohtumisel oma lubadust loobuda protektsionismist, on üheksa riiki, kus

kaubandustõkete arv on kõige suurem, kõik G20 riigid (vt joonis 1).

Kõige rohkem tõkkeid – 36 meedet – on registreeritud Venemaa puhul. Aktiivsete tõkete

arvu poolest on 25 tõkkega teisel kohal Hiina ja kolmandal kohal Indoneesia, kus

kohaldatakse praegu 23 meedet, takistades samuti märkimisväärselt ELi eksporti ja

investeerimisvõimalusi.

Teised kolmandad riigid, kellega seoses oli registreeritud kümme või enam kaubandus- ja

investeerimistõket, olid India (21), Brasiilia (21), Lõuna-Korea (20), Türgi (20), USA

(20), Austraalia (14), Tai (12), Argentina (11) ja Mehhiko (10).

9 Võrreldes eelmise aasta näitajaga (372) on 2017. aasta tõkete (67 uut ja 45 kaotatud tõket) arv 394. Vahe

(kaks tõket 396st vähem) tuleneb asjaolust, et kaks tõket jagati neljaks, registreerides tõkete eri

aspektid eraldi. Alates 2018. aastast registreerib komisjon tõkkeid niisugusel üksikasjalikumal viisil.

Iga tõkke eri aspektid registreeritakse eraldi, võimaldades kõiki tõkkeid tõhusamalt jälgida. Selle

tulemusel tõkete koguarv näib suurenevat, kuid suundumusi see ei mõjuta.

10 G20 juhtide deklaratsioon „Ühendatud maailma kujundamine“: http://www.g20.utoronto.ca/2017/2017-

G20-leaders-declaration.html

http://www.g20.utoronto.ca/2017/2017-G20-leaders-declaration.htmlhttp://www.g20.utoronto.ca/2017/2017-G20-leaders-declaration.html

Joonis 1. Turulepääsu andmebaasis registreeritud kaubandus- ja

investeerimistõkete geograafiline jaotus (* tähistab G20 riike)

2. Tõkete jaotus meetme liikide kaupa

Joonis 2 näitab, et riigisisesed meetmed (216) on tähtsamad kui tavapärased piiril

võetavad meetmed (180). Riigisiseste meetmete hulka kuuluvad teenuste,

investeeringute, riigihangete ja intellektuaalomandi õigustega seotud piirangud ning

põhjendamatud tehnilised kaubandustõkked. Kõige rohkem oli selliseid meetmeid

registreeritud Venemaa puhul (19), kellele järgnes tihedalt Hiina (17).

Piiril võetavad meetmed on piirangud – tavaliselt tariifide suurendamine, koguselised

piirangud, teatavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed, impordilitsentsid või otsesed

kaubanduskeelud –, mis otseselt mõjutavad importi ja eksporti. Kõige enam oli selliseid

meetmeid registreeritud Venemaa (17) puhul, kellele järgnesid Indoneesia, Türgi ja USA

(11) ning kolmandal kohal oli India (9).

36

25

23

21 2120 20 20

14

1211

109 9

8 8 87 7 7 7 7

6 6 65 5 5

4 4 43 3 3 3 3 3

2 2 2 21 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

0

5

10

15

20

25

30

35

40

Ve

nem

aa Föd

eratsio

on

*

Hiin

a*

Ind

on

eesia*

Ind

ia*

Brasiilia*

Lõu

na-K

ore

a*

Türgi*

USA

*

Au

straalia*

Tai

Arge

ntin

a*

Me

hh

iko*

Tšiili

Filipiin

id

Alže

eria

Malaisia

Lõu

na-A

afrika*

Egiptu

s

Iisrael

Nige

eria

Šveits

Uru

guay

Vie

tnam

Kan

ada*

Maro

ko

Pakistan

Ecuad

or

Jaapan

*

Paragu

ay

Tun

eesia

Ve

nezu

ela

Co

lom

bia

Liiban

on

Uu

s-Mere

maa

Saud

i Araab

ia*

Taiwan

Ukrain

a

Valgeven

e

Do

min

ikaani V

abariik

Pe

ruu

Singap

ur

Iraan

Arm

een

ia

Ban

glade

sh

Bo

liivia

Bo

snia ja H

ertse

goviin

a

Kam

erun

Ho

ngko

ng

Kasah

stan

Mo

ldo

va

Mo

samb

iik

No

rra

Om

aan

Serb

ia

Ugan

da

AÜ

EKõigi tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa

5

Joonis 2. Turulepääsu andmebaasis registreeritud kaubandus- ja

investeerimistõkete jaotus liikide kaupa (meetmete arv)

B. 2017. AASTAL TEATATUD KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKKED

2017. aastal registreeriti rekordiliselt 67 uut tõket 39 kolmandas riigis11

. See võib olla

eespool nimetatud tõhusama teabevahetuse ja teadlikkuse suurendamise tulemus.

Sellegipoolest jääb protektsionismi stabiilne suurenemine püsima.

11 Alžeeria, Araabia Ühendemiraadid, Argentina, Austraalia, Boliivia, Brasiilia, Colombia, Dominikaani

Vabariik, Ecuador, Egiptus, Filipiinid, Hiina, Hongkong, Iisrael, India, Indoneesia, Iraak, Iraan,

Jaapan, Kanada, Kongo, Liibanon, Lõuna-Aafrika, Lõuna-Korea, Mehhiko, Mosambiik, Nicaragua,

Pakistan, Saudi Araabia, Serbia, Singapur, Tai, Tuneesia, Türgi, Ukraina, Uruguai, Venemaa

Föderatsioon, Venezuela ja Vietnam.

* G20 riigid

** Euroopa – Vahemere riigid

0

50

100

150

200

Piiril Riigisiseselt

180

216

6

1. 2017. aastal teatatud tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa

Joonisel 3 on esitatud ülevaade 2017. aastal registreeritud meetmete geograafilisest

jaotusest. Kõige rohkem teatati 2017. aastal uutest tõketest kaubandus- ja

investeerimissuhetes Hiinaga (10), kellel oli märkimisväärne edumaa Venemaa (6) ees,

mis kinnitab juba eelmistel aastatel kindlakstehtud protektsionistlikke suundumusi. Neli

uut tõket võttis kasutusele Lõuna-Aafrika ning kolm uut tõket India ja Türgi. Kaks uut

tõket võttis kasutusele Liibanon, Ecuador, Jaapan, Filipiinid, Araabia Ühendemiraadid,

Tuneesia ja Venezuela. Ülejäänud 27 registreeritud uut tõket jagunesid muude

kolmandate riikide vahel. Samuti tasub märkida, et Euroopa – Vahemere piirkonnas võeti

2017. aastal kasutusele seitse uut tõket. See osutab muret tekitavale suundumusele, mida

käsitletakse põhjalikumalt peatükis II.A.

Joonis 3. 2017. aastal teatatud tõkete geograafiline jaotus

2. 2017. aastal teatatud tõkete jaotus meetme liikide kaupa

Joonisel 4 on antud ülevaade kahest peamisest 2017. aastal registreeritud meetmete

liigist. Enamik 2017. aastal registreeritud tõketest olid piiril võetavad meetmed (36),

millest enamik takistas kolmandatesse riikidesse importimist karmimate sanitaar- ja

fütosanitaarpiirangute abil. Lisaks võeti kasutusele märkimisväärne arv uus tariife,

kvoote ja keelde või koormavaid litsentsimissüsteeme.

Riigisiseste meetmete (31) puhul oli valdav osa registreeritud piirangutest, sealhulgas

põhjendamatud regulatiivsed takistused, riigisisesed maksumeetmed ja

intellektuaalomandi õigused, kehtestatud kaubavahetuse valdkonnas. Peale selle

registreeriti kaks uut tõket seoses teenustekaubandusega.

10

6

4

3 3

2 2 2 2 2 2 2

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

7

Joonis 4. 2017. aastal teatatud kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus liikide

kaupa (meetmete arv)

3. 2017. aastal teatatud tõkete jaotus sektorite kaupa

Jooniselt 5 on näha, et 2017. aastal registreeritud uued meetmed mõjutasid

12 majandussektorit, samal ajal kui lisatõkked mõjutasid ELi eksporti horisontaalselt.

0

5

10

15

20

25

30

35

Piiril Riigisiseselt

36

31

8

Joonis 5. ja 6. 2017. aastal teatatud kaubandus- ja investeerimistõkete jaotus

sektorite kaupa (tõkete arv)

Kõige rohkem registreeriti teatatud uusi tõkkeid põllumajandus- ja kalandussektoris (23),

järgnesid 12 horisontaalset meedet, mis mõjutasid mitut sektorit. Veini- ja kangete

alkohoolsete jookide sektoris registreeriti kaheksa uut tõket ning autotööstuses ning IKT

ja elektroonikasektoris registreeriti vastavalt seitse ja viis uut tõket. Samuti täheldati

tõkkeid näiteks kemikaalide (2), teenuste (2), tekstiili- ja naha- (2), puidu-, paberi- ja

tselluloosi- (2), õhusõidukite (1), keraamika- ja klaasi- (1), kosmeetika- (1) ja

mänguasjade (1) sektoris.

Sarnaselt kõigi teiste tõketega näitavad teenusekaubanduse valdkonnas esinevad tõkked

nende uute takistuste arvu, millest teatati komisjonile otse turulepääsu raamistiku kaudu.

Võttes arvesse selle sektori olulisust turulepääsu tagamisel loob komisjon rohkem

Põllumajanduslik toidutööstus;

31

Horisontaalsed; 12

Teenused; 2

Tootmine; 22

23

12

8

7

5

2 2 2 2

1 1 1 1

9

vahendeid, et anda teavet kolmandatesse riikidesse teenuste ekspordi tingimuste kohta.

Need on kasulikud eelkõige VKEde jaoks.

II. PEAMISED 2017. AASTAL TEATATUD UUED KAUBANDUS- JA

INVESTEERIMISTÕKKED

Käesolevas osas analüüsitakse põhjalikumalt uusi tõkkeid viie kaubanduspartneri puhul –

Hiina, Venemaa, Lõuna-Aafrika, India ja Türgi –, kellega seoses registreeriti 2017. aastal

kolm või rohkem uut tõket. Samuti hinnatakse selles võimalikke mõjutatud

kaubandusvooge.

A. UUTE TÕKETE KVALITATIIVNE ANALÜÜS

1. Hiina

Hiina on endiselt üks ELi kõige rohkem kaubandust piiravaid partnereid. Juba aastaid on

ELi ettevõtjad seisnud silmitsi keeruliste tõketega, mille hulka kuuluvad ühisettevõtet

käsitlevad nõuded, turule sisenemise piirangud, tehnosiirdega seotud kohustused ja

põhjendamatud tehnilised eeskirjad, samuti süsteemsed liigse tootmisvõimsusega seotud

probleemid mitte ainult tavapärastes sektorites, nagu terase- ja alumiiniumitööstus, vaid

üha enam ka kõrgtehnoloogilistes tootmisharudes. 2017. aastal on takistusi oluliselt

juurde tulnud – registreeriti kümme uut kaubandustõket. Kuigi neist kaks leidsid

2017. aastal eduka lahenduse ja neid analüüsitakse põhjalikumalt käesoleva aruande

edulugude osas, on selgelt näha takistuste jätkuvat suurenemist.

Need meetmed mõjutavad muu hulgas peamiselt IKT ja elektroonikasektorit. Selles

sektoris registreeritud kolmest uuest tõkkest kaks puudutavad paljudest Hiina loodavatest

küberturvalisuse ja krüpteerimisega seotud meetmetest kõige silmapaistvamaid.

1. juunil 2017 jõustus Hiinas uus küberturvalisuse seadus. Seaduse elluviimiseks

koostatakse haldusnõuete, suuniste ja standardite kujul praegu kümneid

rakendusmeetmeid. Kuigi küberturvalisus on õiguspärane poliitiline eesmärk, on Hiinas

kohaldatav küberturvalisuse põhimõte liiga laiaulatuslik, hõlmates ka majandus- ja

tööstuspoliitikat. Koos ebamääraste, märkimisväärset ebakindlust tekitavate reeglitega on

see suur kaubandustõke mitte üksnes IKT ettevõtjatele, vaid ka teistele ELi ettevõtjatele,

kes neid tooteid kasutavad.

Lisaks avaldas Hiina Riiklik Krüptograafia Amet (State Cryptography Administration,

SCA) 13. aprillil 2017 krüpteerimist käsitleva seaduse eelnõu, mis hõlmab teadustöö,

kaubanduslikul eesmärgil kasutamise, impordi, ekspordi ja sertifitseerimisega seotud

valdkondi. Muu hulgas on EL mures, et seadust võidakse kohaldada ka toodetele, mille

põhifunktsioon ei ole krüpteerimine. Komisjon loodab, et Hiina võtab enne seaduse

vastuvõtmist ELi märkusi arvesse.

10

Tollivormistuses mitmekomponendiliste pooljuhtide ümberliigitamise tulemusena on

varem tollimaksuvabadele infotehnoloogiatoodetele kehtestatud taas tollimaks,

avaldades ELi uuendusmeelsele pooljuhtide tööstusele halba mõju. Samuti tasub

märkida, et pooljuhtide tööstus on üks kümnest strateegilisest kõrgtehnoloogilisest

sektorist, mida hõlmab tööstuspoliitika algatus „Made in China 2025“, millega kaasneb

Euroopa tööstuse jaoks nii märkimisväärseid võimalusi kui ka suuri probleeme.

Muudes sektorites kehtestatakse mittetariifseid meetmeid keeruliste tehniliste nõuete ja

muudetud standarditena, mis mõjutavad muu hulgas Euroopa puidu-, naha-, paberi- ja

tselluloositööstust. Hiina ametiasutused kehtestasid hiljuti 24 tootele laiaulatusliku

jäätmete impordi keelu, mis jõustus 1. jaanuaril 2018, lisaks hakati seal 1. märtsist

2018 kohaldama muudetud standardeid veel 34 tootele. Need standardid hõlmavad

ennekõike puidutselluloosi, polümeere, metallijäätmeid, maake ja plasti.

Autotööstusega seoses andis tööstus- ja infotehnoloogiaministeerium hiljuti välja uue

määruse, milles nõutakse uut energiat kasutavate sõidukite (NEV) tootjatelt kogu

NEV arendus- ja tootmistehnoloogia valdamist. Välismaistele algseadmete valmistajatele

võib muutuda kohustuslikuks avalikustada ühisettevõtte Hiina partneritele kõik oma

põhitehnoloogiad, mis võib tuua kaasa sunnitud tehnosiirde.

Lisaks kehtestas Hiina uued piirangud lisaainetele, mida kasutatakse toiduga kokku

puutuda võivate materjalide valmistamiseks. Muudetud standardite alusel ei vasta

enam nõuetele suur, kuid täpsustamata osa tooteid alates liitmikest, torudest, kaantest,

pakkematerjalidest, tindist ja paberist kuni tervete masinateni, mida võidakse kasutada

toidu- ja söödaahelas mis tahes osas alates lüpsimasinatest kuni toidupoodide

konveierilintideni. Selle tõkke horisontaalsus tekitab suuri kaubandushäireid paljudes

sektorites.

Kuigi on täheldatud teatavaid edusamme Hiina meditsiiniseadmeid käsitleva

õigusraamistiku puhul (vt allpool), võeti valdkonnas vastu kaks uut problemaatilist

meedet. 2017. aasta aprillis tühistasid Hiina rahandusministeerium ning riiklik arengu- ja

reformikomisjon meditsiiniseadmete registreerimisel võetavad katsetasud. Kõnealune

meede mõjutas negatiivselt selliste katseteenuste kättesaadavust, mida on vaja Hiinas

uute seadmete registreerimiseks, tekitades seetõttu ELi ettevõtjatele märkimisväärseid

kulusid ja viivitusi. 2017. aasta septembris käivitas Hiina teatavatele seadmetele hinna

määramiseks riikliku programmi, mille raames pidid tootjad esitama väga lühikese aja

jooksul suure hulga teavet. Käesolevas aruandes ei ole kumbagi meedet käsitletud uue

tõkkena, vaid lisahäirijana Hiina tervishoiuvaldkonna keerukas õigusraamistikus.

2017. aastal registreeritud uute tõketega tegelemisel võtab EL ka kõik need vajalikud

meetmed, mis võivad aidata kaotada komisjoni turulepääsu andmebaasis juba varem

registreeritud 25 olemasolevat tõket. EL on neid küsimusi Hiinaga arutanud paljudes

WTO komiteedes ning kahepoolsetes foorumites alates kaubandus- ja

investeerimispoliitika dialoogist kuni majandusküsimuste ja kaubanduse töörühmani.

Uute tõkete tekkimise võimalus on siiski endiselt märkimisväärne. Näiteks on Hiina

11

väljendanud kavatsust kehtestada uued sertifitseerimisnõuded madala riskiastmega

toiduainetele ning muudetud standardid ja uued kirjeldused veinidele ja veinitoodetele.

Need põhjustavad Euroopa tootjatele tõenäoliselt tõsiseid häireid. Sellise arengu

kontekstis on vaja teha leidlikke lisapingutusi, sealhulgas võimendada koostööd eri

poliitikavaldkondades, et Hiinaga paremini turulepääsu küsimusi arutada.

2. Venemaa

Kuigi Venemaa on toibumas kaheaastasest majanduskriisist, jätkas ta 2017. aastal

kohaliku tööstuse kaitsmiseks kaubandustõkete kasutamist, mis kinnitab eelmistes

aruannetes täheldatud suundumusi. Venemaa jäi 2017. aastal uute tõkete arvu (6) poolest

teisele kohale, viies selle riigi olemasolevate tõkete arvu 36ni, olles esikohal

kaubandustõkete koguarvu poolest. Kuigi autotööstusele ei kehtestatud 2017. aastal

ühtegi konkreetset uut meedet, jääb see endiselt iseäranis kaubandus- ja

investeerimistõkete sihtmärgiks.

Alates 2017. aasta jaanuarist on Venemaa veelgi piiranud välisettevõtjate ligipääsu

Vene riigile kuuluvate ettevõtete ostudele. Pärast esimese piirangu seadmist

2015. aastal võttis Venemaa uue meetme, kehtestades 15 % suuruse hinnaeelise

kodumaistele ettevõtjatele (kaupade ja teenuste sektoris), kes osalevad riigile kuuluvate

ettevõtete korraldatud hangetes, mis ei ole riigihanked. Lisaks võttis Venemaa valitsus

2017. aasta lõpus vastu seaduse, millega kehtestatakse kohalikud sisunõuded riigile

kuuluvate ettevõtete poolt tehtavatele õhusõidukite ja laevade ostudele.

Need lisapiirangud täiendavad arvukaid meetmeid, millega piiratakse välisettevõtjate

ligipääsu riigihangetele. Sarnaselt eelmiste aastatega lisas Venemaa 2017. aastal

riigihangetega seotud piirangute kohaldamisalasse mitu sektorit, nimelt

raadioelektroonika tooted (kohaldamisala pikendati 2017. aasta juulis, mil lisati

aeronavigatsioonisüsteemi GLONASS seadmed ja liiklusohutuses kasutatavad

elektroonilised signaalseadmed) ja mööbel. ELi muret selles olulises valdkonnas

suurendas 2017. aasta juunis Venemaa esitatud ebarahuldav pakkumine ühineda WTO

riigihankelepinguga.

Palju esines ekspordipiiranguid. Alates 2014. aasta oktoobrist kehtinud toornahkade

ekspordikeeldu pikendati uuesti 2018. aasta aprillini. Samuti otsustas Venemaa seada

karmid piirangud kasepalkide ekspordile. 2017. aasta novembris välja antud dekreedi

eelnõus kehtestati kasepalkide ekspordikvoodid kuueks kuuks. Ekspordikvootide maht

on 567 000 m³ ehk Venemaa 2014.–2016. aasta keskmisest ekspordimahust umbes ühe

kolmandiku võrra vähem. Kvoote hakatakse rakendama 2018. aasta teises pooles.

Kohalike ametiasutuste sõnul on meede mõeldud selgelt omamaise puiduturu kaitsmiseks

ja puidutöötlemissektori (sealhulgas vineeritootmise) ergutamiseks.

2017. aastal kehtestas Venemaa uue keeruka aktsiisimäärade süsteemi, mis võimaldab

omamaiseid ja imporditud veine erinevalt kohelda, mõjutades veel ühe

kaubandustõkkena Euroopa veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektorit. Geograafilise

12

tähisega ja kaitstud päritolunimetusega veinide aktsiisimäärad kehtivad üksnes

omamaistele (Venemaa) veinidele. Eraldi käsitletuna viitaks see säte tõepoolest, et

geograafilise tähisega veine tuleb Venemaal toota Vene viinamarjadest, mis tähendaks

imporditud veinide diskrimineerimist.

Veel üks eelmisel aastal Venemaa seatud tõke seisneb kohustuses kasutada Kirdeväilas

süsivesinike ja kivisöe transportimisel Venemaa lipu all sõitvaid laevu. Kirdeväil

asub Novaja Zemljast idas ja kulgeb piki Venemaa Põhja-Jäämere rannikut kuni Beringi

väinani (Venemaa majandusvööndis). Jäämassi vähenemine Arktikas suurendab

tõenäoliselt liiklust Kirdeväilas ja meretee kaubanduslikku tasuvust.

Venemaa mittevastavus rahvusvahelistele standarditele impordiga seotud sanitaar- ja

fütosanitaarpiirangute rakendamise kaudu tekitab lisaks suuri probleeme Euroopa

põllumajandus- ja kalandussektorile. Venemaal säilib eriti läbipaistmatu ja koormav riiki

eksportimise loa süsteem loomset toitu tootvate ettevõtjate jaoks; tihti kohaldatakse

ebaproportsionaalseid piiranguid juba loa saanutele ja tehakse kohustuslikke koormavaid

üksikkontrolle uutele loataotlejatele. Kuna Valgevene, Armeenia, Kasahstan ja

Kõrgõzstan järgivad praktikas Venemaale eksportimiseks loa saanud põllumajandusliku

toidutööstuse ettevõtjate loetelu, mõjutab eespool kirjeldatud olukord ELi toiduainete

eksporti ka neisse riikidesse.

Peale selle ei ole Venemaa nõus tühistama piirangud Poola 11 vojevoodkonnale, kus oli

kõrge patogeensusega linnugripi puhanguid, hoolimata sellest, et kooskõlas Maailma

Loomatervise Organisatsiooni eeskirjadega sai kogu Poola 2017. aasta juulis linnugripist

vabaks. Piirangute tühistamiseks nõuavad Venemaa ametiasutused kontrollide tegemist

kõigis lihatöötlemisettevõtetes, kus toodetakse ekspordiks minevat linnuliha.

Lõpetuseks kehtestasid Venemaa ametiasutused hiljuti laiaulatusliku sanitaar- ja

fütosanitaarpiirangutega seotud meetme, võttes vastu Euraasia Majandusliidu uued

ühised fütosanitaarnõuded. Selles dokumendis nähakse ette ebaproportsionaalsed ja

diskrimineerivad nõuded kontrollitavate kaupade impordile ja liikumisele Euraasia

Majandusliidu territooriumil, mõjutades seega ka eksporti Valgevenesse, Armeeniasse,

Kasahstani ja Kõrgõzstani. Uutes eeskirjades nõutakse tootmiskohtade

taimekahjustajatest vabaks tunnistamist ka teatavate madala riskiastmega toodete puhul.

Selgub, et uusi nõudeid kohaldatakse praktikas ainult imporditavatele, mitte kohalikele

toodetele. Samuti võidakse uute eeskirjade tulemusena koostada pärast kontrolli loa

saanud eksportijate positiivne loetelu, nagu loomset päritolu toiduainete puhul.

EL on jäänud arutelule avatuks ja võtnud Venemaaga kahepoolsete kohtumiste

korraldamiseks, teabe vahetamiseks ja täheldatud probleemide hindamiseks ühendust.

Samuti eelistab EL turulepääsu piirangute kaotamisel WTO raamistikku (nt

mitmesugused komiteed, kaubavahetuse nõukogu). Vajaduse korral on EL kasutanud ka

WTO vaidluste lahendamise mehhanismi, et panna Venemaa oma WTO-kohustusi täitma

(nt seoses hiljuti sigade Aafrika katku tõttu kehtestatud sealihakeeluga).

https://en.wikipedia.org/wiki/Novaya_Zemlyahttps://en.wikipedia.org/wiki/Russiahttps://en.wikipedia.org/wiki/Bering_Straithttps://en.wikipedia.org/wiki/Bering_Straithttps://en.wikipedia.org/wiki/Exclusive_Economic_Zone

13

3. Lõuna-Aafrika

Kuigi Lõuna-Aafrika ei ole olnud varasemates aruannetes tähelepanu keskmes,

kehtestatakse seal üha arvukamalt protektsionistlikke kaubandust ja investeerimist

mõjutavaid tõkkeid. 2017. aastal võeti riigis kasutusele neli uut tõket, millega tõkete

koguarv suurenes kaheksani.

Mõni kuu tagasi avalikustasid Lõuna-Aafrika ametiasutused soodustingimustel

korraldatava riigihanke eeskirjad, milles seatakse kohaliku hanke horisontaalseks

eesmärgiks 75 %, mõjutades mitut sektorit.

Põllumajandus- ja kalandussektoris on Lõuna-Aafrika võtnud pärast ELis toimunud

linnugripi puhanguid mitu sanitaar- ja fütosanitaarmeedet. Pärast kõrge

patogeensusega linnugripi 2016. aasta puhangut on ELi kümnest liikmesriigist kaheksal

endiselt keelatud linnuliha eksportimine Lõuna-Aafrikasse, kuigi nad on pärast seda

tunnistatud Maailma Loomatervise Organisatsiooni rahvusvaheliste standardite kohaselt

linnugripist vabaks. Lõuna-Aafrika sõnul on vaja neid riike enne kaubanduse jätkamist

uuesti kontrollida. Selliste kontrollide eesmärk ei ole selge, arvestades et gripijuhtumeid

enam ei esine.

Veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektoris on suur takistus Cognaci keeruline

eksportimine, mis tuleneb päritolunimetustele ja geograafilistele tähistele kohaldatavate

õigusaktide erinevusest. Lõuna-Aafrika alkohoolsete jookide seaduses asetatakse konjak

samasse kategooriasse brändiga, mille laagerdumisele ja alkoholisisaldusele kehtivad

teistsugused nõuded, muutes seega selle eksportimise keeruliseks, mõnel juhul isegi

võimatuks.

IKT ja elektroonikasektoris kehtestatakse elektromagnetilise häire ja ühilduvuse

vastavushindamismenetluse raames uued standardid ja tehnilised eeskirjad, mis

tekitavad Euroopa eksportijatele suuri kaubandushäireid. Uute eeskirjadega tehakse

kohustuslikuks kolmanda isiku heakskiidul põhinev vastavushindamismenetlus, mis on

rangem, kui on vaja andmaks importijaliikmele piisav kindlus selle kohta, et madala

riskiastmega seadmed on vastavuses kehtivate tehniliste eeskirjade ja standarditega.

EL suhtleb turulepääsu ja kaubandustõketega tegelemiseks jätkuvalt oma Lõuna-Aafrika

partneritega WTO raames, nimelt tehniliste kaubandustõkete ning sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete komiteede kaudu, samuti majanduspartnerluslepingu kontekstis ja

tehnilisel tasandil.

4. India

India võttis 2017. aastal kasutusele kolm uut tõket, millega tõkete koguarv suurenes 21ni

ja mis kinnitasid eelmisel aastal kindlaks tehtud protektsionistlikke suundumusi.

Kehtestati katsetamisnõuete piirangud, impordikeelud ja riigisisesed

maksustamismeetmed.

14

1. septembril 2017 kehtestas India kohe jõustunud de facto nõude imporditud

mänguasjadele riigis katsetamise kohta. Sellest ei antud WTO-le tehniliste

kaubandustõkete lepingu kohaselt teada ega konsulteerinud nõuetekohaselt India

sidusrühmadega. See küsimus tõstatati EL ja India sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja

tehniliste kaubandustõkete töörühma koosolekul 2017. aasta novembris ning mitmel

järelkohtumisel asjaomaste ametiasutustega Indias, Brüsselis ja Genfis. India andis

meetmest teada detsembris ehk kolm kuud pärast jõustumiskuupäeva.

Teiseks kehtestas India ilma eelneva konsulteerimiseta uue impordikeelu paljudele

tekstiili- ja nahasektori toodetele, sealhulgas roomajate nahad, naaritsa toornahad, rebase

ja tšintšilja karusnahad ning naaritsa pargitud nahad. Nende importimisele kohaldatakse

1972. aasta eluslooduse kaitse seadust ning ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega

rahvusvahelise kauplemise konventsiooni (CITES). ELi eksportijad aga järgivad CITESi

nõudeid ja kõik riiki eksporditavad karusnahad on pärit kasvanduste loomadelt, keda on

kasvatatud kõrgeimate heaolu standardite järgi. 2017. aasta aprillis saadeti Indiale ELi

suursaadikute ja teiste samamoodi meelestatud partnerite allkirjastatud kiri ning see

teema tõstatati korduvalt kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjoni

koosolekul juulis, ELi ja India sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ja tehniliste

kaubandustõkete töörühma koosolekul novembris ja sagedases suhtluses India

ametiasutustega, sealhulgas ELi investeeringute hõlbustamise mehhanismi raames.

Ühiskirjale pole vastust veel saadud.

Lisaks võttis India teatavaid maksumeetmeid ja teisi olulisi impordimeetmeid, mida

riigi tasandil kohaldatakse imporditud veinile ja kangetele alkohoolsetele jookidele. Ka

kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjonis arutati mitmesuguseid

diskrimineerivaid riiklikke meetmeid.

Peale nende uute tõkete tuleb rohkem tähelepanu pöörata negatiivsetele suundumustele

olemasolevate tõkete puhul.

2014. aastal kehtestas India taas tollimaksu teatavatele IKT toodetele, nagu

3G mobiilsideseadmed. Vaatamata ELi demaršidele, sealhulgas ELi delegatsiooni juhi

kirjad India ministrile ning kahepoolsed kohtumised, nagu kaubandusküsimuste jaoks

loodud ELi ja India allkomisjoni koosolekud, ei tegelenud India selle meetmega üldse,

vaid jätkas 2017. aastal protektsionistlike meetmete vastuvõtmist IKT sektoris. Taas

kehtestati (ja mõnel juhul tõsteti) makse sellistele toodetele nagu kõik tugijaamad,

mobiiltelefonid ja nende osad, digitaalkaamerad, konverterid, lülitid ja tindikassetid.

India on ühinenud infotehnoloogia lepinguga (ITA-1) ja võtnud seega kohustuse hoida

enamik neist tariifiridadest tollimaksuvabana. See teema on tõstatatud mitmes kirjas,

kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjonis, WTO organites ja

suhtluses India ametiasutustega, sealhulgas ELi investeeringute hõlbustamise

mehhanismi raames. EL hindab praegu kõiki võimalusi selle küsimusega tegelemiseks.

Hiljuti India osariikide 2018.–2019. aasta eelarves esitatud teade tõsta makse IKT

15

toodete puhul ning teistes sektorites, nagu autoosade ja tekstiilisektor, annab märku

protektsionismi suurenemisest.

Meditsiiniseadmete valdkonnas vähendati 2017. aasta augustis Riikliku Ravimihindade

Asutuse (NPPA) erakorralise meetmega põlveproteeside hindu, selle asemel et oodata,

kuni valitsus lisab need seadmed hädavajalike ravimite riiklikku nimekirja nagu

varasematel juhtudel. EL juhib jätkuvalt neile küsimustele India ametiasutuste

tähelepanu, sealhulgas kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjonis, ELi

ja India ravimite, biotehnoloogia ja meditsiiniseadmete töörühmas ja suhtluses India

ametiasutustega, sealhulgas ELi investeeringute hõlbustamise mehhanismi raames.

EL võtab järjekindlalt meetmeid nii uute kui ka olemasolevate India puhul turulepääsu

andmebaasis registreeritud tõketega tegelemiseks. EL juhib pidevalt neile küsimustele

India ametiasutuste tähelepanu kõigil kahe- ja mitmepoolsetel foorumitel, nagu

kaubandusküsimuste jaoks loodud ELi ja India allkomisjon, ELi ja India sanitaar- ja

fütosanitaarmeetmete ja tehniliste kaubandustõkete töörühm ning mitmed WTO

komiteed.

5. Türgi

Türgi on säilitanud viimastel aastatel mitu kaubandustõket, nagu koormavad

tollimenetlused või lisatollimaksud kolmandatest riikidest pärit kaupade impordile, mis

on vastuolus tema kohustustega ELi ja Türgi tolliliidu kahepoolses kaubandussuhete

raamistikus. 2017. aastal kehtestas Türgi veel kolm kaubandust piiravat meedet, millega

teatatud kaubandustõkete koguarv suurenes 20ni.

Ühe uue tõkkena kohtleb Türgi erinevalt Türgis ja ELis toodetud traktoreid.

Sõidukite tootmist, muutmist ja kokkupanekut käsitleva direktiivi kohaselt peavad ELis

toodetud traktorid vastama alates 2018. aasta jaanuarist rangematele heitkoguste nõuetele

kui kohapeal toodetud traktorid.

Samuti kohaldavad Türgi ametiasutused ekspordimaksuga seotud meetmeid

toornahkadele ja värvimata parknahkadele (wet-blue). See meede paneb veelgi

raskemasse olukorda ELi nahatööstuse, kus on probleeme toormaterjalidele

juurdepääsuga kogu maailmas.

Kolmas kaubandustõke on seotud Türgis kehtiva lisamaksude korraga, mida

kohaldatakse kolmandatest riikidest pärit impordile. Peale nende lisamaksude, mille

kohaldamisala on viimastel aastatel pidevalt laiendatud, kehtestas Türgi 2017. aastal nn

lisakohustused (11. septembri 2017. aasta otsus nr 2017/10926). Tegu on

tasakaalustavate maksudega, millega tõstetakse ELi üldiste tariifsete soodustuste kava

kohased tariifid samale tasemele maksudega, mida kohaldatakse Türgis sellistest riikidest

pärit impordile, mille puhul peaks Türgi tavaliselt kohaldama ELi üldiste tariifsete

soodustuste kava kohaseid tariife, kui neid kaupu imporditakse Türki ELi kaudu.

16

Lisatollimaksudega seoses muutis Türgi uute tingimuste seadmisega olukorra

keerulisemaks nende ELi eksportijate jaoks, kes müüvad Türki kolmandatest riikidest

pärit kaupu, nõudes eksporditavate toodete ELi päritolu tõendavat ekspordideklaratsiooni

(või pikaajalist tarnedeklaratsiooni), hoolimata tolliliidu kehtestatud vaba ringluse

sätetest (majandusministri 30. detsembri 2017. aasta kommünikee nr 2017/4, mis jõustus

1. märtsil 2018).

Samuti tuleb märkida, et uus negatiivne areng on toimunud ravimisektoris juba varem

registreeritud tõkke puhul. Türgi valitsuse 64. tegevuskava raames nähti ette, et kui

imporditud ravimeid ei kohandata konkreetsetele asukoha nõuetele, arvatakse need

hüvitatavate ravimite nimekirjast välja. Alates 2018. aasta veebruarist tähendab see

kohest turult väljatõrjumist.

Komisjon jätkab nende meetmete ja muude kaubanduse häirijatega tegelemist, et hoida

ära protektsionistlike meetmete järk-järguline laiendamine ning parandada Euroopa

ettevõtjate turulepääsu ja üldist kauplemis- ja investeerimiskeskkonda. Ennekõike juhtis

komisjon Türgi tähelepanu olemasolevate tõkete teemale tolliliidu ühiskomitees. Võttes

arvesse Türgi turu tähtsust ELi ettevõtjate jaoks on mõnda uut tõket arutatud ka

kõrgeimal poliitilisel tasandil.

Esilekerkiv suundumus: negatiivsete mõjude ülekandumise efekt Euroopa –

Vahemere piirkonnas

Kogu Euroopa – Vahemere piirkonnas on protektsionism tõusuteel ning eri riigid on

hakatud teatavaid tõkkeid jäljendama. Suurenenud kaubavahetuse puudujääk, mida on

osaliselt põhjustanud madalad nafta- ja gaasihinnad, on viinud tõkete arvu selles piirkonnas

33ni (Alžeeria, Egiptus, Iisrael, Liibanon, Maroko ja Tuneesia). Kõige rohkem tõkkeid on

Egiptuses, Alžeerias ja Iisraelis.

2017. aastal registreeriti seitse uut tõket: Liibanonis kaks, Tuneesias kaks, Iisraelis ja

Alžeerias üks. Kuigi Egiptuses kehtestati 2017. aastal üks uus tõke, esineb seal palju ELi

eksporti takistavaid pikaajalisi tõkkeid. Neist kõige suurem on eksportijate kohustuslik

registreerimine, mida kohaldatakse läbipaistmatul ja koormaval viisil, mis mõjutab

märkimisväärselt paljusid sektoreid.

Alžeerias on võetud alates 2015. aastast kasutusele hulk piiravaid meetmeid, millest

kõige olulisemad on mitteautomaatsed impordilitsentsid muu hulgas mitme sellise toote

puhul nagu sõidukid, tsement, teras ja keraamika. Lisaks sellele süsteemile kehtivad

impordikvoodid, mis tõkestavad suurel määral meie kaubandust. EL tõstatas selle teema

kõigil foorumitel (nt assotsiatsiooninõukogu, assotsiatsioonikomitee,

kaubandusküsimuste jaoks loodud allkomisjon) ja kõrgetasemelistel kohtumistel. Neist

jõupingutustest hoolimata võttis Alžeeria valitsus 2017. aastal kasutusele uued veelgi

piiravamad meetmed. 2017. aasta detsembris heakskiidetud ja alates 1. jaanuarist 2018

kohaldatud uue süsteemi põhielemendid on järgmised:

17

– ajutine impordikeeld 851 tootele (peamiselt põllumajandus- ja töödeldud

põllumajandustooted), mille osakaal moodustas 2016. aastal ELi ekspordist ligi üks

miljard eurot;

– suuremad tollimaksud 129 tootele, mille osakaal moodustas 2016. aastal ELi ekspordist

ligi pool miljardit eurot;

– autode impordilitsentside süsteemi säilitamine (ja teiste toodete litsentsimise

ärakaotamine).

Iisraelis võeti 2017. aasta detsembris kasutusele uued toitumisalase teabe märgistust

käsitlevad nõuded. Need nõuded ei ole kooskõlas väljakujunenud rahvusvaheliste

tavadega ning võivad suuremate pakendamis- ja märgistamiskulude tõttu tuua kaasa

imporditud toodete diskrimineerimise. EL esitas 2017. aasta mais oma arvamuse WTO

tehniliste kaubandustõkete komiteele ja jätkas Iisraeli ametiasutuste survestamist. Selle

tulemusena võttis Iisraeli parlament vastu mõne muudatusega versiooni, milles nähti ette

palju pikem rakendamisperiood (kaks aastat) ja millega vabastati märgistamisnõuetest

väiksema suurusega toiduained. Samuti on käimas kosmeetikatooteid käsitlevate

õigusaktide reform, mille eesmärk on viia Iisraeli nõuded võimalikult suures ulatuses

kooskõlla ELi nõuetega, peamiselt turustamisjärgset kontrolli silmas pidades. EL

väljendas heameelt Iisraeli kavatsuse üle liikuda ELi kosmeetikatoodete määrusega

kooskõla saavutamise poole, kuid juhtis tähelepanu mitmele murekohale Iisraeli

õigusaktides, mis võivad negatiivselt mõjutada ELi ettevõtjate juurdepääsu Iisraeli turule.

Iisraeli parlament ikka veel arutab seda reformi ja EL suhtleb Iisraeli partneriga

aktiivselt.

Ka Liibanon võttis 2017. aastal kasutusele ühe uue tõkke, millega tühistati alates

2013. aastast EList imporditud süsivesinikele kehtinud tollimaksuvabastus. 4. aprillil

2017 otsustas Liibanoni tollinõukogu ilma eelneva konsulteerimiseta tühistada

maksuseaduste läbivaatamise käigus tollimaksuvabastuse, mida anti EList eksporditud

naftale ja naftasaadustele. Samuti kiitis Liibanoni valitsus heaks tõsta teatavate toodete,

sealhulgas alkohoolsete jookide impordimakse. See on vastuolus ELi-Liibanoni

assotsieerimislepinguga. Tänu Liibanoni ametiasutustega peetud intensiivsele dialoogile

suutis EL tagada, et seda meedet liidu ekspordi suhtes ei rakendata.

Kuigi olukord Tuneesias ei ole sama terav, ilmneb seal siiski protektsionistlikke

suundumusi. Need hõlmavad tehnilisi ja halduslikke probleeme, millega seisavad silmitsi

EList ravimite, rehvide ja keraamiliste plaatide eksportijad. Alates 2017. aasta kevadest

on avalikkus survestanud Tuneesia ametiasutusi võtma vastu importi piiravaid meetmeid,

et pidurdada kaubavahetuse ja jooksevkonto puudujääki. Selleks kehtestati koormavad

tollimenetlused, ennekõike ELi tolli kohustus esitada Tuneesiasse suunatud ekspordi

deklaratsioon, ning sadamates hakati tegema süsteemseid tehnilisi kontrolle suurele

hulgale toodetele. Samuti suurendati tariife vähem olulistele tarbekaupadele, sealhulgas

assotsiatsioonilepinguga hõlmamata põllumajandus- ja töödeldud tooted. Komisjon jälgib

seda küsimust hoolikalt ja püüab seda lahendada regulaarse dialoogi abil allkomisjoni

18

koosolekutel ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna teemalistel

läbirääkimistel.

Selle piirkondliku probleemi kontekstis on meie eesmärk kasutada rohkem ära kõiki

olemasolevaid tehnilisi ja poliitilisi vahendeid, et turulepääsu võimalikult palju

suurendada. Samal ajal kui jätkame koostööd Euroopa – Vahemere piirkonna riikidega

majandusprobleemidega tegelemiseks, tuleb kõigi poolte huvides järgida

assotsiatsioonilepingute ja WTO lepingute sätteid. Kaubandustõkked ei edenda, vaid

kahjustavad ettevõtjate konkurentsivõimet selle piirkonnas.

B. UUTE TURULEPÄÄSU TÕKETE MAJANDUSLIKU MÕJU HINDAMINE

See ülesanne on keeruline, sest raske on hinnata, kui palju mõjutavad tõkked (eriti

mittetariifsed) eksportijate kulusid ja käitumist. Endiselt on mittetäielikud olemasolevad

majandusandmed registreeritud tõketest tingitud kulude suurenemise kohta. Samuti on

oluline pidada meeles, et mittetariifsetele tõketele on iseloomulik piirangute erinev määr.

Kui jätta kõrvale otsesed keelud, ei kõrvalda kaubandust piiravad meetmed kaubandust

täielikult, vaid pigem piiravad seda. Lisaks võivad samu tooteid või teenuseid

puudutavad piirangud kattuda, mistõttu ei pruugi lisatõkked tuua ilmtingimata kaasa

suuremat mõju ja ühe tõkke kõrvaldamine ei tähenda automaatselt paremat turulepääsu.

2017. aastal seatud uute tõketega seotud kaubavoogude analüüs on esimene samm, mis

aitab hinnata ELi turulepääsu raames tehtud töö olulisust. Metoodikas lähtutakse

kahepoolsetest ELi ekspordinäitajatest asjaomaste harmoneeritud süsteemi tariifikoodide

kohta. Loomulikult ei pruugi tõkked kaotada kogu eksporti, tuleb neid arve käsitleda

teoreetilise maksimaalse mõju näitajatena. Need näitavad ulatust ehk annavad üldist aimu

sellest, kui oluline on eksport, mida tõkked võivad mõjutada. Nende meetmete võimaliku

mõju hindamine on üks teguritest, mida komisjon võtab arvesse oma turulepääsu tõkete

kaotamise prioriteetides.

Seda metoodikat kasutati 2017. aastal registreeritud 67 tõkkest 47 puhul. Kõrvale jäeti

teenustega seotud, horisontaalsed ja muud meetmed, mida oli raske arvuliselt määrata.

Arvutusest ilmneb, et 2017. aastal registreeritud uued kaubandustõkked võivad mõjutada

ELi eksporti kuni 23,1 miljardi euro väärtuses. Seda on peaaegu 1,2 % ELi 2017. aasta

koguekspordist.

Samasse suurusjärku jääb ka 2016. aasta, mil tõkete võimalik mõju ekspordile ulatus

27 miljardi euroni, kinnitades seega protektsionistlike meetmete laiendamist.

Tööstussektorites võivad kolmes riigis kasutusele võetud meetmed mõjutada umbes kaht

kolmandikku ekspordist (Hiina 7 miljardit eurot, Araabia Ühendemiraadid 4,5 miljardit

eurot, Egiptus 3,1 miljardit eurot). Väärtuse poolest suurim mõju võib 2017. aastal

avalduda sellistes sektorites nagu IKT ja elektroonikasektor (peaaegu 10 miljardit eurot),

19

tekstiili- ja nahasektor (8,3 miljardit eurot) ja kemikaalisektor (3,1 miljardit eurot).

Põllumajanduslikus toidutööstuses võivad Hiina poliitikameetmed mõjutada umbes poolt

kaubandusvoogude väärtusest, ja ülejäänud 30 % mõjutavad Venemaa poliitikameetmed.

See märkimisväärne kaubanduse osa, mida uute turulepääsu tõkete kehtestamine võib

mõjutada, annab taas kinnitust sellest, kui tähtis on ELi turulepääsu strateegia, et jälgida

kaubandust piiravaid meetmeid, seada selliste meetmete kaotamine esmatähtsaks

eesmärgiks ja kasutada selleks kõige sobivamaid vahendeid.

III. PEAMISED 2017. AASTAL KAOTATUD KAUBANDUS- JA

INVESTEERIMISTÕKKED

Selles osas analüüsitakse 2017. aastal täielikult või osaliselt kaotatud 45 tõket, Euroopa

Komisjoni strateegiat ja kaasnevat kasu meie ettevõtjatele.

A. ELi STRATEEGIA KAUBANDUS- JA INVESTEERIMISTÕKETEGA

TEGELEMISEKS

Võttes arvesse protektsionismi tõusu tänapäeva tehinguterohkes maailmas muutub meie

igapäevane töö kaubandustõkete kaotamisel üha olulisemaks. Selleks on komisjon

tugevdanud ELi turulepääsu strateegiat ning ELi institutsioonide ja sidusrühmade

koostööd, edendanud tõkete paremat prioriteediks seadmist ning tõhustanud

teabevahetust ja teadlikkuse suurendamist. Nende pingutuste tulemusena kaotati

2016. aastal 20 tõket ja 2017 aastal tegeleti edukalt rekordiliselt 45 tõkkega.

Eelmises osas kirjeldati selle elluviimiseks kasutatud arvukaid vahendeid. Palju on

diplomaatilist tööd, mille käigus teevad Euroopa Komisjon, Euroopa välisteenistus, ELi

liikmesriigid ja tööstus tihedat koostööd ELi delegatsioonide võrgustiku ning

kolmandates riikides, Brüsselis ja Euroopa pealinnades asuvate liikmesriikide

saatkondade kaudu. See hõlmab paljusid tegevusi tehnilistest kaubandusprojektidest

ametlike demaršideni ning ametlikes poliitilistes struktuurides (dialoogid, komisjonid)

toimuvatest aruteludest ja komisjoni volinike kõrgetasemelistest missioonidest ministrite

ja riigipeade tegevuseni. Et muuta meie tegevus tõhusamaks, teeme koostööd samu

seisukohti jagavate partneritega.

WTO raames täiendab eelmises osas kirjeldatud komiteede regulaarset tööd komisjoni

tegevus vaidluste lahendamisel, olles väärtuslik vahend kaubandustõketega tegelemisel.

Kuigi 2017. aastal ei algatatud ühtegi uut juhtumit, langetas WTO vaekogu ELi kasuks

otsuse kahes juhtumis (DS 472, milles käsitletakse teatavaid Brasiilia meetmeid mitut

majandusharu mõjutavate maksude ja tasude võtmisel, ning DS 479, milles käsitletakse

Venemaa dumpinguvastaseid tollimakse Saksamaalt ja Itaaliast pärit väikestele

tarbesõidukitele). Lisaks toetas WTO apellatsioonikogu ELi nõudeid ühes juhtumis

(DS 475), milles käsitleti Venemaa sanitaarmeetmeid seoses sigade, sealiha ja teatavate

sealihatoodete impordiga, ja WTO vaidluste lahendamise organ kiitis selleteemalise

20

aruande heaks. Lõpetuseks kinnitas Venemaa 2017. aasta juunis seoses juhtumiga

DS 485, milles käsitleti Venemaa poolt teatavatele põllumajandus- ja tööstustoodetele

kehtestanud tariife, et on viinud nende toodete tariifid samale tasandile oma WTO

loendis võetud kohustusele, nagu seda nõudis EL.

Samuti kavatseb komisjon kõhklemata kasutada oma vabakaubanduslepingutes

sätestatud kahepoolset vaidluste lahendamise süsteemi. Seda võimalust analüüsitakse

korrapäraselt.

2017. aastal kasutas komisjon eksportijate nõudel edukalt kaubandustõkete määruses12

ettenähtud menetlust, algatades 7. juulil 2017 uurimise Türgi meetme suhtes, mis näeb

ette impordilitsentsi nõude13 kohaldamise teatavale toodetele. See näitab, kui suur

potentsiaal on sellel vahendil, mida ELi sidusrühmad kasutavad konkreetse

kaubandustõkkega tegelemisel harva.

Lisaks eespool nimetatud vahenditele on komisjonil kaugeleulatuv kaubanduse

tegevuskava, mille esmatähtsus tuli esile president Junckeri kõnes Euroopa Liidu

olukorra kohta ja sellele järgnenud kaubanduspaketis, mille esitas volinik Malmström

2017. aasta septembris. Kaubanduspaketi eesmärk on suurendada tõhusust, läbipaistvust

ja väärtusi. Kõnealune strateegia kajastub ka edasistes kolmandate riikidega sõlmitud

laiaulatuslikes lepingutes, milles sätestatakse turulepääsu tõkete kaotamiseks üha

tõhusamad raamistikud. 2017. aastal alustati Kanadaga sõlmitud laiaulatusliku

majandus- ja kaubanduslepingu ajutist kohaldamist, viidi lõpule Jaapaniga sõlmitava

majanduspartnerluslepingu läbirääkimised ning edusamme tehti ELi ja Mehhiko

vabakaubanduslepingu ja Mercosuri vabakaubanduslepingu ajakohastamise üle

peetavatel läbirääkimistel. Käimas on läbirääkimised teiste riikidega, nagu Indoneesia,

ning komisjon on palunud nõukogult läbirääkimisjuhised Austraalia ja Uus-Meremaaga

kaubanduslepingute sõlmimiseks. Turulepääsuga seotud töö käigus kindlakstehtud

tõkked võetakse neil vabakaubanduslepingute läbirääkimistel otse arutusele, tagamaks, et

turulepääsu prioriteete käsitletakse tõhusalt. Pidades silmas komisjoni suuremat rõhku

vabakaubanduslepingute rakendamisele jätkab komisjon ka jõulisemaid arutelusid oma

turulepääsu partneritega, et tegeleda tõketega riikides, kellega on sõlmitud

vabakaubanduslepingud. Vabakaubanduslepingutes sätestatud rakendusstruktuurid

aitavad märkimisväärselt kaasa konkreetsete kaubandustõkete kaotamisele ja nendega

luuakse korrapärane raamistik turulepääsu probleemide arutamiseks.

Lisaks pani EL 2017. aastal aluse kõikehõlmavale Euroopa majandusdiplomaatia

algatusele, millega koondatakse kõik poliitikavaldkonnad (keskkonna-, transpordi-,

12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2015/1843, 6. oktoober 2015, millega kehtestatakse liidu

meetmed ühise kaubanduspoliitika vallas, et tagada rahvusvahelistest kaubandusreeglitest, eeskätt

Maailma Kaubandusorganisatsiooni egiidi all kehtestatud reeglitest tulenevate liidu õiguste kasutamine

(ELT L 272, 16.10.2015, lk 1).

13 Vt allpool lk 30.

21

energia-, konkurentsi-, arengu- ja tööstuspoliitika), et toetada meie põhilisi

majandusprioriteete kõigi kaubanduspartneritega. Alati on üks neist põhiprioriteetidest

turulepääs, mis ka sellest seega kasu saab.

B. 2017. AASTAL KAOTATUD TÕKETE ÜLEVAADE

1. 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus kolmandate riikide kaupa

Tänu kõigi sidusrühmade suurematele ühistele jõupingutustele (meie) turulepääsuga

seotud töös kaotati 2017. aastal täielikult või osaliselt 45 tõket, mida on eelmise aastaga

võrreldes märkimisväärselt rohkem.

Joonisel 7 on näidatud kolmandad riigid, kus tõkked kaotati kõige edukamalt. Esikohal

oli Hiina, kus kaotati 2017. aastal seitse tõket, järgesid Brasiilia, Türgi ja Kanada (kõigis

kaotati kolm). Kaks registreeritud tõket kaotati Argentinas, Indias, Saudi Araabias,

Taiwanis ja Araabia Ühendemiraatides.

Joonis 7. 2017. aastal kaotatud tõkete geograafiline jaotus (* tähistab G20 riike)

7

3 3 3

2 2 2 2 2

1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1

22

2. 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus meetme liikide kaupa

On kasulik analüüsida ELi tõhusust eri liiki tõketega tegelemisel eelmisel aastal. Joonis 8

näitab, et meie strateegia on aidanud kaasa kahekohalise arvu tõkete kaotamisele nii piiril

kui ka riigisiseselt, kinnitades meie vahendite tõhusust eri liiki tõkete kõrvaldamisel.

Vastupidi eelmisele aastale registreeriti 2017. aastal märkimisväärselt rohkem piiril

võetavate meetmete (34) kui riigisiseste meetmete (11) kaotamisi. Tänu komisjoni, ELi

liikmesriikide, ELi delegatsioonide ja eksportijate ühisele sihipärasele tegevusele

20 prioriteetses riigis kaotati edukalt piiril võetavaid meetmeid, millest enamik olid

seotud sanitaar- ja fütosanitaarküsimustega ning teised impordikeeldude või

tolliprobleemidega.

11 riigisisese meetme puhul saavutati kõige rõõmustavamad tulemused kaubavahetusega

seotud regulatiivsete meetmete või maksustamismeetmete valdkonnas (10), ent edukalt

lahendati ka üks teenustega seotud küsimus.

Joonis 8. Turulepääsu andmebaasi andmetel 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus

valdkondade kaupa (meetmete arv)

3. 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus sektorite kaupa

0

5

10

15

20

25

30

35

Piiril Riigisiseselt

34

11

23

Joonisel 9 on antud ülevaade peamisest majandussektoritest, kus kaotati 2017. aastal

tõkkeid. Kõige rohkem meetmeid (27) kaotati kas osaliselt või täielikult põllumajandus-

ja kalandussektoris14

. Teisele kohale jäi veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektor,

kus kaotati samal perioodil kolm tõket. Kaks tõket kaotati nii raua-, terase- ja värviliste

metallide sektoris kui ka puidu-, paberi- ja tselluloosisektoris. Lisaks kaotati üks tõke

veel mitmes teises sektoris: õhusõidukite, auto-, keraamika- ja klaasi-, IKT ja

elektroonika-, masinate, meditsiiniseadmete, ravimi-, teenuste- ning tekstiili- ja

nahasektoris. Kaotati ka kaks horisontaalset tõket: kohaldamisala Colombia kohalikes

omavalitsustes ja investeerimiskünnised Kanadas.

Joonis 9. Turulepääsu andmebaasi andmetel 2017. aastal kaotatud tõkete jaotus

valdkondade kaupa

14Sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonna tõkete üks iseärasusi on see, et kolmandad riigid võivad tõkked

kaotada iga liikmesriigi puhul eraldi, sest nad ei käsitle ELi neis küsimustes alati ühe tervikuna. Seega

on edusammud osalised, kuid siiski olulised.

27

32 2 2

1 1 1 1 1 1 1 1 1

2017. aastal kaotatud tõkete jaotus sektorite kaupa

24

C. 2017. AASTAL KAOTATUD TÕKETE KVALITATIIVNE ANALÜÜS

Selles osas analüüsitakse põhjalikumalt tõkkeid, mis kaotati üheksa kaubanduspartneri

puhul, kellega seoses registreeriti 2017. aastal kõige rohkem kaotatud tõkkeid (vähemalt

kaks tõket): Hiina, Brasiilia, Kanada, Türgi, Argentina, India, Saudi Araabia, Taiwan ja

Araabia Ühendemiraadid.

1. Hiina

Hiina on endiselt üks neist riikidest, kes kasutavad kõige rohkem turulepääsu tõkkeid nii

registreeritud meetmete koguarvu (25) kui ka 2017. aastal tuvastatud uute tõkete arvu

(10) poolest. 2017. aastal toimus siiski ka rõõmustav järkjärguline areng, mis näitab, et

ELi tõkete kaotamise strateegia toimib tõhusalt ka kõige keerulisemates olukordades.

Edusamme on tehtud sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas. Seoses toiduainete ja

jookidega, mille juurde ei nõuta praegu ametlikku sertifikaati, on EL suutnud lükata

kaheks aastaks edasi ühe õigusakti rakendamist, mis tooks kaasa madala riskiastmega

toiduainete ja jookide sertifitseerimise. Komisjon jätkab selle teema jälgimist, sest meede

tekitab hoolimata rakendamise tervitatavast viivitusest endiselt muret.

Samas sektoris on Hiina pädev ametiasutus säilitanud alates 2000. aastast veiste

spongioosse entsefalopaatia ja transmissiivse spongioosse entsefalopaatia tõttu

impordikeeldu EList pärit veise- ja lambalihale ning neist valmistatud toodetele.

Sellegipoolest on EL aidanud kaotada veiste spongioosse entsefalopaatia tõttu seatud

keelde mõne liikmesriigi jaoks.

2017. aasta septembris keelasid Hiina järelevalve- ja karantiiniametnikud ära mitu

hallitusjuustu liiki. Pärast kahepoolseid arutelusid Hiina ametiasutustega keeld tühistati.

Positiivne areng toimus ka meditsiiniseadmete sektoris. 2017. aasta oktoobris suurendas

Hiina kliinilistest uuringutest vabastatud seadmete arvu. Kuigi Hiina määruses nr 650

nõutakse, et teatavate meditsiiniseadmete kategooriate registreerimiseks Hiinas peavad

tootjad tegema kliinilised uuringud kohapeal, vähendab see otsus märkimisväärselt

registreerimise aega ja kulusid ning parandab loetellu kantud uute seadmete pääsu Hiina

turule.

Ravimisektoris ajakohastas Hiina 2017. aasta veebruaris esimest korda kaheksa aasta

jooksul oma riiklikku hüvitatavate ravimite loetelu. Uus loetelu sisaldab 2009. aasta

versiooniga võrreldes 15 % rohkem ravimeid. Uus loetelu kehastab konkreetseid

edusamme uute ravimite juurdepääsu parandamiseks Hiina turule.

Mõningat edu on saavutatud autotööstuses, sest Hiina teatas 2017. aastal septembris, et

uut energiat kasutavate sõidukite kvoodipoliitika lükatakse ühe aasta võrra edasi

2019. aastasse. Rakendamise edasilükkamine annab hingamisruumi Hiinas tegutsevatele

Euroopa autotootjatele.

25

Teatavat positiivset arengut täheldati ka õhusõidukite sektoris. Viimastel aastatel peatas

Hiina Tsiviillennunduse Amet kergete õhusõidukite Hiinasse importimiseks vajalike

sertifikaatide väljastamise. Sellegipoolest leppisid Euroopa Liit ja Hiina 2017. aastal

kokku oma lennunduskoostöö tugevdamises, viies lõpule kahepoolse tsiviillennunduse

ohutuse lepingu läbirääkimised. Lepingu kohaselt lõpetavad tsiviillennunduse asutused

tarbetu dubleerimise lennundustoodete hindamisel ja sertifitseerimisel, vähendades

seeläbi lennundussektori kulusid. Kuigi leping ei ole veel jõustunud, on Hiina juba

väljastanud sellekohaseid teateid teatavate ELi õhusõidukite kasutusse võtmise kohta. EL

loodab tihedale koostööle Hiina ametiasutustega , et viia heakskiitude ellurakendamine

võimalikult kiiresti lõpule.

2. Brasiilia

Brasiilia kuulub Mercosuri blokki, kellega EL peab assotsieerimislepingu raames

läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks.

Kuna Brasiilia on Ladina-Ameerika suurim riik ja EL tema peamine kaubanduspartner,

on turulepääsu teema selles piirkonnas suure tähtsusega. Turulepääsu tähenduses on

areng olnud üldiselt hea, sest osaliselt või täielikult on kaotatud kolm tõket.

Põllumajandus- ja kalandussektoris anti välja uus õigusakt, mille rakendamine siiani

kestab ja mis hõlbustab Euroopa ettevõtjate turulepääsu, kuigi tõke ei ole veel täielikult

kaotatud. Õigusakt sisaldab sätteid, milles lubatakse kõigil juba eksportivatel ELi

liikmesriikidel lisada ettevõtjaid Brasiiliasse eksportimiseks heakskiidu saanute

loeteludesse (ilma kontrollita) ning laiendada heakskiitu teistele

valdkondadele/loomaliikidele (kui süsteemi juba peetakse võrdväärseks) ja koostada

loetelu madala riskiastmetega toodetest, mida Brasiilia ei ole veel määratlenud. Need

meetmed vähendavad kontrollide kuhjumist, mis on korduv süsteemne probleem. Lisaks

on Brasiilia ametiasutused astunud positiivseid samme, et lahendada17 menetluses olevat

puu- ja köögiviljadega seotud taotlust, mis näitab Mercosuri läbirääkimiste kontekstis

nende pühendumust.

Edusamme tehti osaliselt ka veini- ja kangete alkohoolsete jookide sektoris – Brasiilia

Sanitaarkontrolli Amet võttis vastu uue määruse allergeenide märgistamise kohta

toiduainetel. See nõue kehtestati toiduainetele, jookidele, lisaainetele ja koostisosadele,

mida kasutatakse toidu töötlemisel, ning teravilja (nisu, rukis, oder, kaer ja hübriidid)

sisaldavatele alkohoolsetele jookidele, mis tuleb märgistada hoiatusega. Pärast komisjoni

mitut demarši 2017. aastal kinnitas Brasiilia Sanitaarkontrolli Amet lõpuks, et

allergeenide märgistamise erand tehakse teraviljast valmistatud alkohoolsetele jookidele.

Üks tõke kõrvaldati ka masinate sektoris. Regulatiivses standardis (Norma

Regulamentadora) nr 12 sätestatakse ohutusstandardid mitmes tööhõivevaldkonnas,

sealhulgas eksportijatele, tootjatele ning masinate ja tööstusseadmete kasutajatele ühtviisi

kehtivad kohustused, millega nähakse ette kaugeleulatuvad nõuded. Tööministeerium

avaldas viimaks tehnilise märkuse, mille kokkuvõttes märgiti, et ISO 13849 standardi

26

kohaselt ehitatud imporditud masinaid ei tohiks käsitleda kõnealusele regulatiivsele

standardile mittevastavana. Selle tulemusena antakse turulepääs ISO 13849 standardit

kasutavale ELi masinatööstusele.

3. Kanada

21. septembril 2017 jõustus ajutiselt Kanada ja ELi vahel sõlmitud laiaulatuslik

majandus- ja kaubandusleping. Leping on toonud kaasa kaubandussuhete pideva

paranemise, sest see toimib ka raamistikuna turulepääsu probleemidega tegelemisel.

2017. aastal on juba kinnitust leidnud kolme tõkke kaotamine.

Mis puudutab horisontaalseid tõkkeid, siis Kanada välisinvesteeringuid reguleerivas

seaduses (Investment Canada Act) lubatakse Kanada valitsusel uurida teatava taseme

ületavaid välisinvesteeringuid. Pärast laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu

jõustumist on kontrollikünnis 1,5 miljardit Kanada dollarit (ettevõtja väärtus) neile

investeeringutele, millega kõnealuse lepingu kohased investorid omandavad kontrolli

Kanada ettevõtja üle, mis ei ole riigiettevõte. Lepingu kohaselt kohandatakse seda

künnist igal aastal SKP nominaalkasvu alusel.

Põllumajandus- ja kalandussektoris kaotati samuti üks tõke, sest liikmesriigid ei saanud

eksportida neist provintsi kontrolliüksustes paiknevatest säilituskeskustest, mille asukoht

oli tootmiskohast erinev. Sellegipoolest leppisid EL ja Kanada kokku ühtlustatud

ekspordisertifikaadi muutmises. Samuti põllumajandus- ja kalandussektoriga seoses

kaotati pärast majandus- ja kaubanduslepingu jõustumist varasem nisu ja odra

impordisüsteem, mida haldas Kanada Nisunõukogu ja milles kohaldati nelja tariifikvooti.

Lisaks on Kanada kõnealuse lepingu raames võtnud kohustuse arutada veini ja kangete

alkohoolsete jookidega seotud probleeme, et leida ELiga mõlemat poolt rahuldavad

lahendused. See hõlmab provintside juurdehindlust, mida rakendatakse eraõiguslikes

veinikauplustes omamaiste veinide ja Kanadas villitud veinide puhul.

4. Türgi

ELi ja Türgi kaubandussuhete aluseks on tolliliidu leping, mis jõustus 1995. aastal. Türgi

on üks neist riikidest, kus tõkkeid on üldiselt väga palju: andmebaasi andmetel on neid

kokku 20. Siiski on edukalt kõrvaldatud kaks tõket.

Kaevandussektoris tühistasid Türgi ametiasutused vasemurrule ja alumiiniumimurrule

kehtestatud piirangud ning eemaldasid need selliste kaupade nimekirjast, mille

eksportimine tuleb registreerida.

Samuti on osaliselt kõrvaldatud üks tõke puidu-, paberi- ja tselluloosisektoris. Türgi

ametiasutused märgivad regulaarselt oma teadetes, millised tooted on lisatud Türgi

impordijärelevalve süsteemi ja mille importimiseks on enne vaja Türgi

impordijärelevalve sertifikaati, kui toodete hind on ametiasutuste kehtestatud

konkreetsest künnisest madalam. Pärast komisjoni kaubandustõkete määruse kohast

27

uurimist katmata puiduvaba paberi impordi kohta kõrvaldas Türgi 7. detsembrist 2017

seda liiki paberitooted oma impordijärelevalve süsteemist. (Küll aga on märgitud, et see

süsteem kehtib edasi paljudele teiste sektorite toodetele.)

5. Argentina

Argentina kuulub samuti Mercosuri blokki, kellega EL peab assotsieerimislepingu

raames läbirääkimisi vabakaubanduslepingu sõlmimiseks. Turulepääsu valdkonnas on

tehtud edusamme: 2017. aastal kõrvaldati kaks tõket.

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetme valdkonnas eemaldas Argentina oma sertifikaadist

sigade reproduktiiv-respiratoorse sündroomiga seotud nõude, lihtsustades lihatootjate

pääsu Argentina turule. Teenusesektoris tuleb märkida, et Argentina ei nõua importijalt

enam teenuste kohta kirjalikku tunnistust, mis kehtestati 2012. ja 2013. aasta

üldmäärustega.

6. India

Nagu eelmistes osades kirjeldatud, jätkab India protektsionistlikus vaimus, kehtestades

2017. aastal kolm uut tõket. Sellest hoolimata on EL suutnud kaotada 2017. aastal

(osaliselt) kaks tõket, mõlemad sanitaar- ja fütosanitaarvaldkonnas.

Sealihatoodetega seoses lepiti mitme liikmesriigiga kokku tervisesertifikaadis, mis

muudab turulepääsu neile lihtsamaks, sest India ametiasutused olid nõus loobuma

nõudest lubada sealihatooteid (nt sinki) Indiasse eksportida ainult juhul, kui liha on

konditustatud enne soolamist/kuivatamist. Lisaks seadis India seoses fumigatsiooniga

piirangud taimede ja taimsete saaduste impordile. India kiitis heaks muul viisil töödeldud

(vastavalt külm- ja kuumtöödeldud) puuviljade ja puidu impordi ning teatas, et teavitab

sellest WTO sanitaar- ja fütosanitaarkomiteed. Küll aga on osa lubatud teadetest siiani

esitamata.

Seoses raua- ja terasetoodetega tuleb märkida, et 2017. aasta veebruaris teatas India

teraseminister, et varem rauale ja terasele kehtinud minimaalseid impordihindu ei

pikendata enam 19. tootele.

7. Saudi Araabia

Saudi Araabia ja teised viis Pärsia lahe koostöönõukogu riiki (Bahrein, Kuveit, Omaan,

Katar ja AÜE) moodustavad kaubanduslikust seisukohast olulise piirkonna. 2017. aastal

kaotati Saudi Araabias kaks tõket, mõlemad põllumajandus- ja kalandussektoris.

Saudi Araabias kehtisid veiste spongioosne entsefalopaatia tõttu veise- ja lambaliha

impordi piirangud. Teatavate liikmesriikide puhul see keeld 2017. aastal aga tühistati.

Lisaks määrati sarnane keeld kõrge patogeensusega linnugripi tõttu kanaliha ja

kanalihatoodete impordile. Ka see keeld tühistati teatavate liikmesriikide puhul

2017. aastal.

28

8. Taiwan

EL suutis 2017. aastal kõrvaldada kaks tõket, mis aitavad kaasa ELi äritegevusele

Taiwanis.

Mõlemad tõkked puudutasid põllumajandus- ja kalandussektorit. Taiwan hoidis aastaid

ootel mitut ELi taotlust loomade/taimede ja nende saaduste eksportimiseks ilma protsessi

lõpuleviimise kuupäevast märku andmata. Õnneks kiirendas Taiwan seda protsessi

2017. aastal ja teatavatele liikmesriikidele on turulepääs lubatud. Pärast liikmesriikide

valitsuste ja Euroopa komisjoni üha suuremaid ühiseid jõupingutusi mitme aasta jooksul

kaasata dialoogi Taiwani ametiasutused, akadeemilised ringkonnad ja laiema üldsuse, et

selgitada ELi põhjalikke, mitmetasandilisi ja väga rangetele standarditele vastavaid

kontrollisüsteeme, tühistas Taiwan veiste spongioosne entsefalopaatia tõttu kehtestatud

keelu teatavatest liikmesriikidest pärit veiselihatoodetele.

9. Araabia Ühendemiraadid (AÜE)

Kaubanduslikust vaatenurgast on Araabia Ühendemiraadid oluline piirkond. Seega on

komisjon teinud turulepääsu tõkete kõrvaldamisel suuri jõupingutusi: 2017. aastal kaotati

edukalt kaks tõket.

Põllumajandus-ja kalandussektoris tühistati teatavate liikmesriikide puhul ajutine keeld,

mis kehtestati kõrge patogeensusega linnugripi tõttu kanaliha ja kanalihatoodete

impordile.

Elektroonikasektoris esitas AÜE suunised ja tutvustuse erandi kohta, mille kohaselt

jäetakse üldvalgustusseadmetes kasutatavad 11 toodet välja nende meetmete

kohaldamisalast, mida nähakse ette praegu kehtiva ÜAE valitsuskabineti 2012. aasta

otsuses, millega piiratakse teatavate ohtlike materjalide kasutamist

elektroonikaseadmetes (sarnane ELi direktiiviga 2011/65/EL, milles käsitletakse ohtlike

ainete kasutamise piiramist).

D. KAOTATUD TÕKETE MÕJU

Selles osas kordame kõigepealt eespool esitatud analüüsi, määratledes 2017. aastal

kaotatud tõketega seotud kaubavood. Kaubavood, mida kaotatud tõkked võisid mõjutada,

ulatusid 8,2 miljardi euroni, mida on võrreldes eelmise aastaga (4,2 miljardit eurot)

peaaegu kaks korda rohkem. 45 % moodustas ELi eksport Hiinasse, järgnes ELi eksport

Brasiiliasse (peaaegu 13 %) ja Indiasse (peaaegu 6 %). Neist kaubavoogudest

moodustavad enamuse tööstussektorid. Meditsiiniseadmete ja masinate sektor

moodustavad 34 % kaubandusest (vastavalt 3,6 ja 2,1 miljardit eurot), mida tõkked

võisid mõjutada. Kaotatud tõkete osakaal põllumajandusliku toidutööstuse valdkonnas on

1 miljard eurot.

Alates sellest aastast sisaldab aruanne sellisel ökonomeetrilisel mudelil põhinevat täpset

analüüsi, mille abil saab hinnata, kui palju on muutunud kaubavood tõkke kehtestanud

29

partnerriikidega pärast tõkke kaotamist. Selleks kasutati regressioonanalüüsi, millega

hinnati tõkete kaotamise kvantifitseeritud mõju ELi ekspordile.15

See metoodika on konservatiivne ja sellega võidakse kaubandusele avalduvat mõju

alahinnata, kuid keskendusime vaid täielikult kaotatud tõketele ning jätsime välja

keerukamad teenused ja horisontaalsed tõkked. Analüüsisime nende ajavahemikus 2014–

2016 kaotatud piiratud arvu tõkete mõju16

. Eesmärk oli seda võrrelda eelmise sarnase

analüüsiga, mille komisjon tegi 2015. aastal kuni 2013. aasta kohta. Selle tulemusena ei

võeta aga arvesse kaubandusele tekkinud positiivset mõju, mida avaldas tõkete

kaotamine turulepääsu strateegia abil enne 2014. aastat.

Tulemused näitavad, et selle tõkete kogumi kõrvaldamist seostatakse ELi ekspordi

märkimisväärse suurenemisega. Hinnanguliselt suurenes kaubandus pärast tõkete

kaotamist keskmiselt umbes 56 %. See tähendab, et aastas kasvas eksport tõkete

kaotamise järel 4,8 miljardit eurot. See on võrreldav paljudest meie

vabakaubanduslepingutest tuleneva kasu ulatusega. Näiteks on see suurem kui Colombia

ja Peruuga sõlmitud vabakaubanduslepingute koondmõju.

2015. aastal sama metoodika alusel koostatud analüüsi kohaselt kasvas eksport

2,4 miljardit eurot, mis tähendab, et tõkete arvu suurenedes suurenevad ka meie

jõupingutused turulepääsu parandamiseks.

IV. KOKKUVÕTE

Käesolevas aruandes antakse üldine ülevaade ELi ettevõtjaid otseselt mõjutavatest

kaubandus- ja investeerimistõketest, millest on teatatud ja mis on kaotatud komisjoni,

liikmesriikide ja ettevõtlusorganisatsioonide turulepääsu partnerluse ja koostöö kaudu.

Arvestades et 2017. aastal teatati 67 uuest tõkkest ja 45 tõket kõrvaldati, sisaldab

turulepääsu andmebaas praegu rekordilise arvu kolmandates riikides kehtestatud

meetmeid: 396. Kõige rohkem kaubanduspiiranguid on endiselt Venemaal, kellele

järgnevad tihedalt Hiina, Indoneesia ja India.

See kinnitab eelmisel aastal kindlakstehtud suundumust, et protektsionism on tõusuteel.

Partneritest aitab sellele suundumusele kõige enam kaasa Hiina (10 uut tõket), mis näitab

kahepoolsete kaubandussuhete keerukat olemust. Hiinale järgnesid Venemaa (kuus) ja

Lõuna-Aafrika (neli) ning veel kaks riiki (India ja Türgi) võtsid 2017. aastal kasutusele

kolm uut tõket. Täheldati ka selget piirkondlikku suundumust: Euroopa – Vahemere

piirkonnas kehtestati seitse uut tõket.

15 Täpsemalt kasutasime erinevuste erinevuse hindamise metoodikat (difference-in-differences) ja

analüüsisime üksnes ELi ja konkreetsele tootele tõkke kehtestanud riikide vahelistele kaubandusvoogudele

tekkivat mõju.

16 Analüüs ei hõlma 2017. aastal (rekordilist arvu) kaotatud tõkkeid, sest kaubandusele tekkiva mõju

hindamiseks on vaja vähemalt kogu tõkete kaotamisele järgneva aasta andmeid.

30

Kokkuvõttes kehtestati kolmandates riikides uusi tõkkeid 12 majandussektoris, peamiselt

põllumajandus- ja kalandussektoris, veinide ja kangete alkohoolsete jookide sektoris ning

horisontaalsete meetmete valdkonnas. Kõik 2017. aastal registreeritud uued tõkked

võisid mõjutada kaubavoogusid 23,1 miljardi euro väärtuses, mis vastab 1,2 %-le ELi

koguekspordist sellel aastal.

Protektsionismi suurenemist silmas pidades on EL tugevdanud oma turulepääsu

meetmeid ELi institutsioonide ja sidusrühmade koostöö, tõkete tähtsuse parema

kindlakstegemise ja tõhustatud teabevahetuse abil. EL toetub tõkete kaotamisel endiselt

kõigile oma olemasolevatele vahenditele: vaidluste lahendamine, kaubandustõkete

määrus, kaugeleulatuv kaubandusläbirääkimiste tegevuskava, diplomaatilised demaršid

ja kõikehõlmav Euroopa majandusdiplomaatia algatus. Liikmesriikides käivitatud

turulepääsu päevade algatus on samuti aidanud komisjonil suurendada kohalike

ettevõtjate teadlikkust ELi turulepääsuga seotud tegevuse pakutavatest võimalustest

tegeleda tõketega, millega seisab silmitsi üha enam kolmandates riikides tegutsevaid ELi

ettevõtjaid.

Nende pingutuste abil on ELi turulepääsuga seotud tegevus olnud edukas. 45 tõket

kaotati täielikult või osaliselt 13 sektoris – sealhulgas õhusõidukite, auto-, keraamika-,

IKT ja elektroonika-, masinate, ravimi-, meditsiiniseadmete, tekstiili- ja naha-,

põllumajandusliku toidutööstuse, raua- ja terase-, puidu-, paberi- ja teenustesektor – ja

horisontaalselt. Kaotatud meetmetest puudutas 27 põllumajandus- ja kalandussektorit

ning kõige rohkem kaotati tõkkeid Hiinas, Brasiilias, Kanadas ja Türgis. Kaotatud

kaubandustõketest tõenäoliselt mõjutatud kaubavood ulatusid 8,2 miljardi euroni. Neist

45 % moodustas ELi eksport Hiinasse, järgneb ELi eksport Brasiiliasse (peaaegu 13 %).

Suurem osa kaubavoogudest tõi kasu tootmisele.

Alates sellest aastas sisaldab aruanne täpset regressioonanalüüsi, millega hinnati tõkete

kaotamise kvantifitseeritud mõju ELi ekspordile. Konservatiivsete hinnangute kohaselt

kasvas eksport tõkete kaotamise järel 4,8 miljardit eurot aastas. See on võrreldav

paljudest meie vabakaubanduslepingutest tuleneva kasu ulatusega ning seda on kaks

korda rohkem kui 2015. aastal, mil viimati sarnane analüüsi tehti.

See tähendab, et tõkete arvu suurenedes suurenevad ka meie jõustamisalased

jõupingutused turgude avamiseks. Peale selle, et rakendamine ja jõustamine on Euroopa

Komisjoni peamised prioriteedid, on need olulisemad kui kunagi varem, et edendada

majanduskasvu, töökohti ja konkurentsivõimet meie ettevõtjate ja kodanike hüvanguks.

Tihedas koostöös liikmesriikide ja sidusrühmadega on komisjon võtnud endale kohustuse

tugevdada turulepääsu partnerlust veelgi ja kohandada oma vahendeid meie ettevõtjate

üha keerukama tegevuskeskkonnaga. Uued tehingupõhised ja loomingulised viisid tõkete

tõhusaks eemaldamiseks on esmatähtsad, et jätkata turgude avamist ja suurendada ELi

ettevõtjate võimalusi kogu maailmas.