Tallinna Ülikool

Kasvatusteaduste Instituut

India ja Hiina

Referaat

Tallinn 2014

Kaidi Tedre

SisukordSissejuhatus.......................................................................................................................3

1 India...........................................................................................................................4

1.1 Nimi....................................................................................................................4

1.2 Ajalugu................................................................................................................4

1.3 Sümbolid ja tähised.............................................................................................5

1.4 Majandus.............................................................................................................5

1.4.1 Eksport.........................................................................................................6

1.4.2 Import..........................................................................................................6

2 Hiina..........................................................................................................................7

2.1 Hiina Rahvavabariik...........................................................................................7

2.2 Territoorium........................................................................................................8

2.3 Rahvastik............................................................................................................8

2.4 Poliitika...............................................................................................................8

Kokkuvõte.......................................................................................................................10

Kasutatud kirjandus.........................................................................................................11

Kaidi Tedre

Sissejuhatus

Töö eesmärgiks on edukalt sooritada antud kodutöö.

3

Kaidi Tedre

1 IndiaIndia Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas.

Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Indial on

maismaapiir Bangladeshi, Birma, Hiina, Bhutani, Nepali ja Pakistaniga ning India

ookeanis India ranniku lähedal asuvad Sri Lanka ja Maldiivid. (vt Joonis 1)

1.1 Nimi

Nimi India tuleneb Induse jõe nimest, mis pärineb vanapärsia sõnast hindu. Selle allikas

on sanskriti Sindhu, Induse jõe ajalooline nimi Muistsed kreeklased nimetasid indialasi

Indoi (Ινδοί) ehk "Induse inimesed". India konstitutsioonis ja mitmes India keeles

samaväärse ametliku nimena ka nime Bharat (hääldus ). Nimi Bharat tuleneb hindu

pühakirjades mainitud legendaarsest kuningast Bharatast. Samuti kasutatakse India kui

terviku tähistamiseks nime Hindustan (ɦɪnd̪ʊˈst̪aːn). See pärsiakeelne sõna tähendab

hindude maad ning viitas enne 1947. aastat Põhja-Indiale ja Pakistanile.

1.2 Ajalugu

Vanimad jäljed inimasustusest nüüdse India aladel on kiviaegsed varjupaigad

Bhimbetkas Madhya Pradeshi osariigis, kust on leitud ka maalinguid. Paikne asustus

ilmus Lääne-Indiasse 8500 aastat tagasi, arenedes lõpuks Induse kultuuriks, mis pärineb

aastast umbes aastast 3400 eKr. Induse ehk Harappa kultuuris kujunesid välja

niisutuspõllundus, kindlustatud linnad (Kalibangan, Dhorãji) ja kaubandus. 18. sajandi

järel eKr kultuuri põhiosa hääbus, kuid äärealadel (Lothal) säilis see umbkaudu 1000.

aastani eKr.

Induse tsivilisatsioonile järgnes vedade ajastu, mis pani aluse hinduismile ja India

varase ühiskonna teistele kultuurilistele aspektidele, lõppedes 6. sajandil eKr. II

aastatuhande II poolel eKr tungisid Põhja- ja Loode-Indiasse aarjalased.Umbkaudu 550

eKr rajati Indias terve rida iseseisvaid kuningriike ja vabariike, mida tuntakse

Mahajanapadade nime all.

4

Kaidi Tedre

3. sajandil eKr ühendasid India järk-järgult Maurya keisririigi alla Chandragupta

Maurya, tema poeg Bindusara ning pojapoeg Ašoka. 3. sajandist pKr valitses Indiat

Gupta dünastia; seda nimetatakse vahel "India kuldajaks". Lõuna-India suurriikide

hulka kuulusid Chalukya, Chola ja Vijayanagara keisririik. Sel ajastul õitsesid teadus,

tehnika, insenerikunst, kunst, loogika, keeleteadus, kirjandus, matemaatika,

astronoomia, usund ja filosoofia.

Pärast islami sissetungi Kesk-Aasiast 10.-12. sajandil langes suurem osa Põhja-Indiast

Delhi sultanaadi ning seejärel suurmogulite riigi võimu alla. Akbar Suure ajal valitsesid

Indias kultuuriline ja majanduslik õitseng ning usuline harmoonia.] Moguli keisrid

laiendasid oma riiki üle suurema osa Ees-Indiast. Samas panid mogulite võimule vastu

mõned Kirde-India kuningriigid, millest tugevaim oli Ahomi kuningriik Assamis.

Mogulite tagakiusamise tõttu arendasid sikhid välja võitluskunsti traditsiooni ning

rajasid Sikhi impeeriumi, mis püsis kuni Inglise-sikhi sõdadeni 19. sajandi

keskel.Esimesena ohustas mogulite ülevõimu Rajputi hindu kuningas Maha Rana Pratap

Mewarist 16. sajandil, seejärel aga Maratha konföderatsioon, mis valitses 18. sajandi

keskpaigas suurt osa Indiast.

India oli Rahvasteliidu asutajaliige alates 10. jaanuarist 1920. 20. sajandil algatasid

India Rahvuskongress ja teised poliitilised organisatsioonid üldrahvaliku

iseseisvusliikumise. Suurt osa liikumisest juhtisid Mahatma Gandhi ja India

Rahvuskongress, pannes miljonid inimesed osalema mitmes ülemaalises vägivallatus

kodanikuallumatuse aktis.

1.3 Sümbolid ja tähised

India rahvusloom on tiiger, rahvuslind paabulind, rahvuslill lootos, rahvuspuu Bengali

viigipuu ja rahvuspuuvili mango.

1.4 Majandus

Indias on tööjõulisi 467 miljonit ja töötus on 2009. aasta seisuga on 10,7%.

5

Kaidi Tedre

1.4.1Eksport

Peamised ekspordiartiklid on

petrooleumitooted

vääriskivid

masinad

raud ja teras

kemikaalid

sõidukid

rõivad

1.4.2Import

Peamised impordiartiklid on[21]

toornafta

vääriskivid

masinad

väetis

raud ja teras

kemikaalid (Vikipeedia, 2014)

Joonis 1. India asukoht1

1 http://et.wikipedia.org/wiki/India#mediaviewer/File:India_in_its_region_(undisputed).svg

6

Kaidi Tedre

2 HiinaNimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis (tavalisemalt)

mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandžuuriat, Sise-

Mongooliat, Tiibetit ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse

"Hiina" all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool)

ja "Taiwani" all Hiina

Vabariiki Ajaloolised Hiina

pealinnad on olnud

põhiliselt idas. Kõige

tuntumad on Nanjing,

Peking, Xi'an ja Luoyang.

Poliitiliselt ühendatud ühtse

keskvalitsusega Hiinas on

eril ajajärkudel ametlike riigikeeltena kasutatud hiina keelt, mongoli keelt ja mandžu

keelt. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse

jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. (Vaata ka: Hiina ajalugu, Hiina

maailma keeltes).(vt Joonis 2)

2.1 Hiina Rahvavabariik

Hiina Rahvavabariik (lühendatult Hiina RV või Hiina; hiina keeles hõlmab suurema osa

kultuurilisest, ajaloolisest ja geograafilisest Hiinast (vaata käesolevas artiklis ülalpool).

Alates riigi asutamisest 1949 on seda juhtinud Hiina Kommunistlik Partei. See on

maailma rahvarikkaim riik, mille rahvaarv ületab 1 250 000 000, kellest enamik on

hiinlased. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14

riigiga. Need on Afganistan, Bhutan, India, Kasahstan, Kõrgõzstan, Laos, Mongoolia,

Myanmar, Nepal, Pakistan, Põhja-Korea, Tadžikistan, Venemaa ja Vietnam.

7

Joonis 2. Hiina asukoht

Kaidi Tedre

2.2 Territoorium

Hiina Rahvavabariigi konstitutsioon vihjab preambulas, et riik ei kontrolli kogu Hiinat;

jutt on peamiselt Taiwani poliitilisest staatusest. Ka Hiina Vabariik (Taiwani ametlik

nimetus) väidab, et ta on seaduslik kogu Hiina valitsus, ja praegu tunnustavad teda 23

maailma riiki. Väljendiga "Mandri-Hiina" tähistatakse mõnikord Hiina Rahvavabariigi

kontrolli all olevat Hiina osa, jättes tavaliselt välja erihalduspiirkonnad Hongkongi ja

Aomeni.

2.3 Rahvastik

2000. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid Hiina rahvastikust hiinlased 91,59%,

tšuangid 1,28%, mandžud 0,84%, hueid 0,78%, miaod 0,71%, uiguurid 0,66%, tuijad

0,63% ja teistest rahvustest inimesed 3,51%.

2.4 Poliitika

Hiina on Hiina Kommunistliku Partei võimu all ning kuulub seega sotsialistlike riikide

hulka. Hiina Rahvavabariigi režiimi on nimetatud ka autoritaarseks. Mõned

vasakpoolsed kommunistid nimetavad Hiina süsteemi riigikapitalismiks, sest alates

1970. aastate lõpust on kommunistliku partei juhtimisel kasutusele võetud üha enam

kapitalismi elemente, kuid partei ülemvõimu lõdvendamisest ei ole juttugi.

Hiina poliitilises süsteemis on mõningaid liberaliseerimise märke, näiteks

mitmeparteisüsteem ja mitme kandidaadiga valimised. Ometi on parteil tõhus kontroll

kaadrite üle.

Partei kohtleb karmilt neid, kes tema võimu ohustavad. Rahulolematuse vähendamiseks

püütakse parandada majanduse olukorda, lubatakse esitada kaebusi ning koheldakse

leebelt vähemohtlikke võimuvastaseid.

Sõnavabadus on piiratud. Kõik ohtlikud meeleavaldused surutakse halastamatult maha,

ohtlikud organisatsioonid hävitatakse. Siiski lubatakse ajakirjandusel käsitleda

sotsiaalseid probleeme ning paljastada kohalike ametnike korruptsiooni ja saamatust.

Parteil ei ole eriti õnnestunud informatsiooni levikut tõkestada. Samuti on ta mõnikord

8

Kaidi Tedre

pidanud rahva meelepaha tõttu oma poliitikat muutma. Meeleavaldused, mis

puudutavad kohalikke probleeme, on sagedased ning neid sallitakse üha rohkem.

On raske öelda, kui populaarne Hiina Kommunistlik Partei rahva seas on, sest

üleriigilisi valimisi ei ole ning vestlustes avaldatakse erinevaid arvamusi. Arvatakse, et

paljud hindavad võimude poolt tagatud sotsiaalset stabiilsust, mis võimaldab majanduse

segamatut arengut. Üha ohtlikumaks võimudele on muutumas äri ergutamise tõttu

tekkinud kasvavad käärid rikaste ja vaeste elustandardi vahel ning kasvav rahulolematus

ametnike korrumpeeritusega. Vaesed talupojad protestivad korruptsiooni, keskkonna

saastamise ning maade äravõtmise vastu suurprojektide elluviimiseks. Sotsiaalset

stabiilsust võib ohustada ka kasvav töötus.

Peale Kommunistliku Partei on Hiina Rahvavabariigis ka teisi parteisid, mis enamasti

on Kommunistliku Partei käepikendused. Need parteid ei osale poliitikas valimiste

kaudu, vaid Kommunistliku Partei koostööks nendega on mõeldud Hiina Rahva

Poliitiline Konsultatiivkonverents. Teistel parteidel on siiski väga väike mõju.

(Vikipeedia, 2009)

9

Kaidi Tedre

Kokkuvõte

Loengus sain uusi teadmisi referaadi vormistuse kohta. Kõige kasulikum uus teadmine

on see, kuidas teha lehekülje sektsioone ja tänu nendele saada õige lehekülje

nummerdus. Samuti sain kasulikke teadmisi päise ja jaluse kasutamise kohta.

10

Kaidi Tedre

Kasutatud kirjandus

Vikipeedia. (09. 04 2009. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 10 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/Hiina

Vikipeedia. (15. 07 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 09. 10 2014. a., allikas

http://et.wikipedia.org/wiki/India

11