Upload
eliora
View
65
Download
0
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Infop ä devus ja e -õpe e-keskkonnas. Sirje Virkus Tallinna Ülikool 4.oktoober 2007. Terminoloogia. Kuidas me mingit nähtust, protsessi nimetame? Kuidas me mingit nähtust, protsessi defineerime? Kas terminid peavad - PowerPoint PPT Presentation
Citation preview
Infopädevus ja e-õpe e-keskkonnas
Sirje Virkus
Tallinna Ülikool
4.oktoober 2007
Terminoloogia
Kuidas me mingit nähtust, protsessi nimetame?
Kuidas me mingit nähtust, protsessi defineerime?
Kas terminid peavad peegeldama konkreetse nähtuse, protsessi sisu
selgelt ja arusaadavalt või piisab sellest kui me lepime kokku, et konkreetne
termin on mingi nähtuse, protsessi tähistamiseks?
Infopädevus
Ei leidnud ühtegi vastet
RAAMATUKOGUSÕNASTIK
Infokirjaoskus
INFOOSKUS INFOOTSIOSKUS INFOKIRJAOSKUS kasutajate oskus informatsiooni otsida, esitada,
analüüsida, levitada jne
information skills information literacy RAAMATUKOGUSÕNASTIK
Infokirjaoskus
INFO + KIRJA + OSKUS INFO + KIRJAOSKUS INFOKIRJA + OSKUS
Infokirjaoskus mõiste
INFOOSKUS INFOOTSIOSKUS INFOKIRJAOSKUS Infopädevus
Infokompetentsus Infokompetentsid Infootsingu ja –kasutuse oskused
Alternatiivsed terminid
information problem solving information problem-solving
skills information fluency information mastery information competence information competency information mediacy information literacy
competence
information literacy competencies
information literacy and skills information literacy skills information handling skills information handling
competencies skills of information literacy Infoliteracy information empowerment
Semantics
IF information literacy is a set of competences THEN what is information literacy competence? = information competence competence or competence of competences
IF IL = competence AND competence = knowledge, skills and attitudes THEN WHAT is information literacy skills ???
Infokirjaoskus või infopädevus
Information-related competencies identifying, locating, finding, gathering, storing,
retrieving and processing information from a variety of sources;
using a range of information-retrieval and information-processing skills confidently and competently;
organizing, analysing, synthesizing, evaluating and using information;
presenting and communicating information clearly, logically, concisely and accurately.
Infokirjaoskus
Termin kasutusel alates 1974.aastast, Paul Zurkowski, Ameerika Ühendriikide Infotööstuse
Assotsiatsiooni president
Erinevad terminid infokirjaoskuse tähistamiseks Palju erinevaid definitsioone, mudeleid, käsitlusi Erinevad arusaamad infokirjaoskuse
arendamisest
Infokirjaoskuse vihmavari
Patrica Senn Breivik
Teadvustab infovajaduse
Sõnastab infopäringuid
Määratleb info- ja viiteallikad
Sooritab infootsinguid
INFOKIRJAOSKAJA
Hindab infot ja infoallikaid
Valib sobiva info ja allikad
Korrastab ja töötleb infot
Kasutab ja esitab infot
Infokirjaoskaja isik
Webber ja Johnston (2002) Defineerivad infokirjaoskust kui tõhusat ja eetilist
infokäitumist:
„Infokirjaoskus on sobiliku infokäitumise kohandamine, koos kriitilise arusaamisega informatsiooni arukast ja eetilisest kasutamisest ühiskonnas, et ükskõik millise infokanali või meediumi kaudu saada informatsiooni, mis sobiks infovajaduse rahuldamiseks“.
Infokirjaoskuse seitse palet (Bruce, 1997)
Esimene nägu: IT kogemus Teine nägu: Infoallikate kogemus Kolmas nägu: Infoprotsessi kogemus Neljas nägu: Infokontrolli kogemus Viies nägu: Teadmiste konstrueerimise kogemus Kuues nägu: Teadmiste avardamise kogemus Seitsmes nägu: Tarkuse kogemus
UNESCO (Abid, 2005)
Infokirjaoskus on intellektuaalne raamistik ja protsess informatsiooni leidmisest, hindamisest, kasutamisest, edastamisest ja sellest arusaamisest.
Selle protsessi edukus sõltub osaliselt IT kasutamise vilumusest ja osaliselt uurimismeetodite valdamisoskustest, millest olulisimad on kriitilise mõtlemise ja arutlusoskused.
Infokirjaoskus Õppimise viis - The way of learning –
(Kuhlthau,1993, Lupton, 2004) Infoga töötamise viis - The way of working with
information – (Bruce, 1997) Harjumus või eluviis - A habit or a way of life
(Hinchliffe, 2001) Teadmise kujunemise viis - The way of knowing –
(Lloyd, 2003) Küsimuste esitamise pedagoogika - IL as a
pedagogy of questions (Andretta, 2006)
A way of learning
In the literature the terms “learning styles” and “cognitive styles” are often used interchangeably
Learning style refers to how a learner perceives, interacts with, and responds to the learning environment, it is a measure of individual differences
Cognitive style refers to a learner’s preferred way of processing information; that is, the person’s typical mode of thinking, remembering, or problem solving
Tõlgendused
InformatsioonKirjaoskusKompetentsusOskusEkspertiis
Seosed teiste mõistetega
Research skillsLearning skillsLearning to learn skillsAcademic skillsMedia literacyDigital literacy….
E-õpe
E-õpe
kaugkoolitus (distance education), paindlik õpe (flexible learning), avatud õpe (open learning), avatud õpe ja kaugkoolitus (open and distance learning), hajusõpe (distributed learning), arvutipõhine õpe (computer-based learning), sidusõpe (online learning), veebipõhine õpe (web-based learning), virtuaalõpe (virtual learning), teleõpe (telelearning)
E-õpe Eestis
Kaasaegne kaugkoolitusAvatud õpe ja kaugkoolituse-õpe
E-õpe 21.sajandi võlusõnaks on e-õpe (e-learning).
(poliitikud, koolitajad) Tihtipeale vaadeldakse e-õpet kui sünonüümi
haridussüsteemi moderniseerimisele. Euroopa riikides e-õppe poliitika ja rajatakse e-
ülikoole Uurijate ja praktikute poolt on pakutud palju e-
õppe definitsioone.
E-õpe
“Koolituse pakkumine Interneti, intraneti, ekstraneti või veebi vahendusel“ (Sloman, 2001) .
“Elektroonilise tehnoloogia abil edastatud või vahendatud õppimise võimalused” (Ameerika Väljaõppe ja Arendusühing (American Society for Training and Development/ ASTD, 2000) .
E-õpe
“Uue multimeediatehnoloogia ja Interneti kasutamine, et soodustada juurdepääsu ressurssidele ja teenustele ning võimaldada kaugkoostööd ja ressursside vahetust õppimise kvaliteedi parandamise eesmärgil“ (The eLearning Action Plan, 2001).
E-õpe
Enamuses e-õppe definitsioone rõhutab kolme aspekti - e-õpe on:
võrgupõhine ja teeb võimalikuks õppetegevuse, õppematerjalide pideva uuendamise, otsingu, levitamise ja informatsiooni jagamise
toimub arvutite kaudu kasutades standardset Interneti tehnoloogiat
võib esineda iseseisvalt või traditsioonilise koolituse osana (Rosenberg, 2001).
E-õpe
Paljud uurijad suhtuvad terminisse kriitiliselt (Holmberg, 2003; Rekkedal, 2002; Paulsen, 2003; Bang, 2001).
Torstein Rekkedal väidab, et õppimine on tegevus või protsess, mille tulemusel toimuvad muutused isiku ettekujutustes, hoiakutes, kognitiivsetes või füüsilistes oskustes ja see ei saa kuidagi olla elektrooniline.
E-õpe
Eesti autorid tavatsevad terminit e-learning kasutades rääkida küll e-õppest, mitte e-õppimisest, kuid sellegi poolest puutume Rekkedali poolt osutatud probleemiga kokku, sest e-õpe haarab nii õppimise kui õpetamise poole.
Terminid
Otsingud uute terminite järele aga jätkuvad blended learning flexi-mode learning ja mixed-mode learning (Bates, 1995). connected learning (Everhart, 2002). m-learning/mobile learning.
Infoteadus
Informatsioon InfoteadusKasutajakoolitus Infokirjaoskus InfojuhtimineTeadmusjuhtimine
Kokkuvõte
Terminite määratlemine on oluline iga uurimisvaldkonna jaoks.
Ei saa rääkida valdkonna arengust või koostada häid juhendmaterjale, kui ei ole ühesugust arusaamist kasutatavatest terminitest.
Selleks, et arendada infopädevust või infokirjaoskust või e-õpet on vaja teada, et mis see on, mida me arendame
Tänan tähelepanu eest!