31
Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas Silvi Metsar Teadusraamatukogude suveseminar 16.- 17.08.04

Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

  • Upload
    gibson

  • View
    93

  • Download
    7

Embed Size (px)

DESCRIPTION

Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas. Silvi Metsar Teadusraamatukogude suveseminar 16.-17.08.04. KAVA. Sissejuhatus Muutused ja uuendused kõrghariduses Teadusraamatukogude roll kõrghariduse kontekstis Inforessurssidele juurdepääs e-õppe keskkonnas Kokkuvõte. - PowerPoint PPT Presentation

Citation preview

Page 1: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs

e-õppe keskkonnasSilvi Metsar

Teadusraamatukogude suveseminar 16.-17.08.04

Page 2: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee KAVA

1. Sissejuhatus2. Muutused ja uuendused

kõrghariduses3. Teadusraamatukogude roll

kõrghariduse kontekstis4. Inforessurssidele juurdepääs e-õppe

keskkonnas5. Kokkuvõte

Page 3: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Nüüdisaegne ühiskond:

• Infoühiskond;• Teadmisühiskond;• Teadmistepõhine ühiskond;• Võrguühiskond;• Internetiühiskond;• Informational mode of development (Manuel

Castells, 1996)

Castells, M. (1996). The Rise of The Network Society: vol.1 of the information age: economy, society and culture. Oxford: Blackwell.

Page 4: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas
Page 5: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Muutused ja uuendused kõrghariduses

Page 6: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Muutused kõrgharidusesÜlikoolid kogu maailmas on muutmas ja korrigeerimas oma arengusuundi kuues peamises kategoorias:

1. Kõrghariduse osatähtuse tõus elukestva õppe kontekstis;2. Hariduse ja teadusuuringute rahvusvahelistumine;3. Ülikoolide ja tööstuse ühistegevuse väljaarendamine;4. Teadmiste „tootmise“ tormiline kasv;5. Teadmiste reorganiseerimine;6. Uute võimaluste kasutamine.

Virkus, S. and Wood, L. (2004). Change and Innovation in European LIS Education. New Library World, 105 (9/10). (in press).

Page 7: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Kõrghariduse vanad ja uued paradigmad (Kathy Tiano)

Old Paradigm• Take what you can get• Academic calendar• University as a city • Terminal degree • University as ivory tower• Student = 18- to 25-year-old• Books are primary medium • Single product• Student as a ‘pain’• Delivery in classroom• Multi-cultural• Bricks & mortar• Single discipline• Institution-centric• Government funded • Technology as an expense

New Paradigm• Courses on demand• Year-round operations• University as idea • Lifelong learning• University as partner in society• Cradle to grave• Information on demand• Information reuse• Student as a customer• Delivery anywhere• Global • Bits & bytes• Multi-discipline• Market-centric• Market funded • Technology as differentiator

Page 8: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Old and new paradigms of HE, Kathy Tiano (cited in Inglis et al, 2002: 22)

Allikas:Inglis, A., Ling, P. and Joosten, V. (2002), Delivering Digitally: managing the transition to the knowledge media, 2nd edn, London, Kogan Page.

Page 9: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Trendid ja arengusuunad I

• Kõrgharidusinstitutsioonide (KHI) arvu pidev kasv;• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) tugev

mõju nii õppetegevuse organiseerimisele kui ka õppekavade kujundamisele ja läbiviimisele;

• Kõrgharidusmaastiku mitmekesistumine (lisandunud on uued tegijad);

UNESCO (2003). Report on trends and developments in higher education in Europe [in the context of the follow-up to the World Conference on Higher Education . WCHE + 5 - 1998-2003] Document prepared by European Centre for Higher Education (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education Partners, Paris, 23-25 June 2003.

Page 10: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Trendid arengusuunad II

• Kõrgharidusturu tekkimine rahvuslikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil;

• Kasvav vajadus akadeemilise kõrghariduse ühtsete kvaliteedinõuete, akrediteerimise ja kvalifikatsiooni tunnustamise kokkulepeteks, st ühtse Euroopa võrgustiku loomise järele;

• Vajadus välja arendada kvalifikatsioonivõrgustik, mis on suunatud õppetsüklite sarnasele järjestusele, hindamisele (AP-d) ning võimalusele nende ülekandmiseks ECTS (European Credit Tranfer System);

UNESCO (2003). Report on trends and developments in higher education in Europe [in the context of the follow-up to the World Conference on Higher Education . WCHE + 5 - 1998-2003] Document prepared by European Centre for Higher Education (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education Partners, Paris, 23-25 June 2003.

Page 11: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Trendid ja arengusuunad III• Vajadus motiveerida

kõrgharidusinstitutsioone innovatiivsusele ja ettevõtlikkusele;

• Vajadus vähendada erinevusi arenenud riikide ja üleminekuperioodi riikide kõrghariduse arengutes;

• Elukestva õppe programmide väljaarendamine, pakkumine;

UNESCO (2003). Report on trends and developments in higher education in Europe [in the context of the follow-up to the World Conference on Higher Education . WCHE + 5 - 1998-2003] Document prepared by European Centre for Higher Education (UNESCO-CEPES). Meeting of Higher Education Partners, Paris, 23-25 June 2003.

Page 12: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Uuendused• Uued tehnoloogiad:• Üliõpilase-keskne õpe; • Traditsioonilise KH innoveerimine uute ja

alternatiivsete õppimisvõimaluste rakendamine (e-õpe);

• E-õppe keskkonna loomine; • Nn mittetraditsiooniliste õppijatele võimaluste

avamine uute programmide ja kursuste loomise kaudu (avatud ülikool, täiendkoolitus);

• Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (ITK) vahendite toel kollaboratiivse ehk koosõppimise ja õpetamise rakendamine.

Page 13: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Collis & van der Wende:“The traditional lecture has still remained the ‘core medium’ for many HE institutions with ICT serving as a complement to already existing instructional tools”.

Collis, B. & Van der Wende, M. (2002). Models of Technology and Change in Higher Education: An International Comparative Survey on the Current and Future Use of ICT in Higher Education. Report, December 2002, Center for Higher Education Policy Studies (CHEPS), Twente.

Page 14: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Teadusraamatukogu roll kõrghariduse kontekstis

Page 15: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.eeMuutused teadusraamatukogudes

ITK arengud

Uued õppimise ja õpetamise

kontseptsioonid

Digitaalinfor-matsiooni mõjutused

Uued maj.mudelid

. Uus õiguslik

võrgustik

TEADUS-RAAMATUKOGU

Page 16: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Uued stsenaariumid• Üliõpilaskonna koosseisu mitmekesistumine;• E-kirjastamine;• Digitaalressursside levitamise ja kasutamise

intensiivistumine;• Kasvav nõudmine/vajadus traditsiooniliste

inforessursside järele; • Uued õppimise viisid (IKT-baseeruvad

distantsõpe, e-õpe);• Digiressursside pidevkasutus.

Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

Page 17: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Inforessurssidele juurdepääs e-õppe keskkonnas

Page 18: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Inforessurssidele juurdepääs

• Juhised, instruktsioonid• Kasutajakoolitus• Infokirjaoskus

Page 19: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Information Literacy Umbrella

Patrica Senn Breivik.

Page 20: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Infokirjaoskuse definitsioon

• Information literacy - the ability to recognise when information is needed and to locate, evaluate, and use effectively the needed information

American Library Association. Presidential Committee on Information Literacy (1989). Final Report. Chicago: American Library Association.

Page 21: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.eeJuurdepääsu hõlbustamine

• Juhiste koostamine inforessursside kasutamiseks ja hindamiseks;• Juhendmaterjalide esitamine näidistundides, st

auditoorselt;• Kursuste (nt infootsingu läbiviimise näidiskursused)loomine ja levitamine veebi kaudu;• Üliõpilaste ja õppejõudude toetamine kirjanduse loetelude koostamisel;• Online-tuutorite süsteemi väljatöötamine;• Infokirjaoskuse ainekursuse lülitamine õppekavadesse.

Page 22: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Raamatukoguhoidjate rollid• Partnerlus teaduskondade ja

erialaspetsialistidega informatsiooni levitamisel ja juurdepääsu juhendamisel;

• Informatsioonile juurdepääsu tõhustamiseks juhendprogrammide loomine;

• Üliõpilaste ja õppejõudude õpetamine informatsioonile juurdepääsu hõlbustamiseks ja info hindamiseks:

• Konsulteerimine inforessurssidega seotud probleemide korral.

Page 23: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Raamatukoguhoidjate rollid• Ülikooli infopoliitika väljaarendamine ja selle

mõjutamine;• Informatsioonile juurdepääsuks vajalike

töövahendite loomine;• Informatsiooni valik/selekteerimine,

organiseerimine, säilitamine;• Kasutatavate infotehnoloogiate tutvustamine

ja nende efektiivse kasutamise tagamine.

Page 24: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Uued teadmised ja oskused• Pedagooglised teadmised;• Tehnoloogilised oskused;• Intellektuaalomandi kaitsega seotud

teadmised;• Suhtlemisoskused;• Läbirääkimisoskused;• ...

Page 25: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Küsimused• Kui palju on raamatukoguhoidjaid, kes

täidavad kvalifitseeritud õpetaja rolli?• Kas oleks mõttekam, et õpetajad

arendaksid oma teadmisi ja oskusi infospetsialistidena, - ekspertidena?

Brophy, P. (2001). The Library in the Twenty-first Century: New Services for the Information Age. London: Library Association Publishing

Page 26: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Piirangud, kitsendused, takistused ...(Peacock, J.)

• Kasutajakoolituse ebapiisav tähtsustamine;• Vähene arusaamine tõsiasjast, et raamatukoguhoidjad

peavad olema üheks vajalikuks osapooleks õppimis- ja õppimisprotsessis;

• Raamatukoguhoidjaid ja teadlasi-õppejõude ei nähta õppetegevuses võrdväärsete partneritena;

• Eksisteerib vastuseis/-meelsus lülitamaks raamatukogu kui partnerit õppetegevusse ning ülikooli projektidesse;

• Puudub koostegevuseks vajalik julgustamine ja motiveerimine, samuti finantseerimine;

• Ebapiisav arusaamine, et infokirjaoskus on üks vajalikest üldteadmistest ja et raamatukogul on täita tähtis roll infokirjaoskuse arendamisel ja levitamisel.

Peacock, J. (2000). Teaching Skills for Teaching Librarians: postcards from the edge of the educational paradigm. COMLA Seminar 2000: User Education for User Empowerment Christchurch, New Zealand 19 – 20 October 2000.

Page 27: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Information literacy (IL) education “Whilst much attention has been paid to IL by

American policy-makers, librarians and academics, the results are still relatively narrow, giving a potentially superficial guide to the nature of a curriculum for IL in HE”.

Johnston, B.; Webber, S. (2003). Information literacy in higher education: a review and case study. Studies in Higher Education, 28 (3), 335-352.

Page 28: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Kokkuvõte

• Teadusraamatukogude tulevikurolli ennustamine – tänamatu tegevus.

• Tulevikustsenaariumid: – pessimistlikud– optimistlikud.

Page 29: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Pessimistlik stsenaarium• “Pessimistlik stsenaarium on see, kui

raamatukoguhoidja muutub arhivaari sarnaseks ja raamatukogud raamatute, mida keegi enam ei loe, muuseumideks. Sealjuures tunnetades, et ühiskonnana tuleb raamatukogud säilitada ning tundes süütunnet, et kunagi olid meil suurepärased raamatukogud, kuid nüüd on Internet võtnud üle nende funktsioonid ja meil ei ole enam niisuguseid raamatukogusid. Sellises situatsioonis võtame me tööle mõned inimesed, kes näitavad neid raamatukogusid turistidele, lubavad raamatuid puudutada ja näha, millised need imelikud vanad objektid välja nägid. Siis on raamatukoguhoidjal tõepoolest väga eriline roll paljude inimeste jaoks, kuid tegelikkuses on ta väga ebareaalne isik.”P. Brophy. Intervjuu ajakirjale “Infofoorum” 2003, nr 7 http://www.tpu.ee/~i-foorum/ifoorum7/foorum7.htm

Page 30: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Optimistlik stsenaarium“Juba praegu on mul rohkem infoallikaid ja informatsiooni

kui ma olen võimeline omandama. Ma vajan kedagi, kes informatsiooni filtreeriks. See tähendab, et ta peab mõistma minu ainevaldkonda. Kasutades selleks tehnoloogia võimalusi ja muid oskusi on nende põhiline roll. See on optimistlik stsenaarium.”

“Optimistlikku stsenaariumi võiksin ma kirjeldada oma kogemustest lähtuvalt. Mulle meeldiks raamatukoguhoidja, kes töötab minuga käsikäes, kes mõistab minu infovajadust ja suunab minu tähelepanu informatsioonile, uutele publikatsioonidele, mis on minu töö jaoks relevantsed. Ja ainult neile infoobjektidele. Seega, nad peaksid informatsiooni filtreerima.”P. Brophy. Intervjuu ajakirjale “Infofoorum” 2003, nr 7 http://www.tpu.ee/~i-foorum/ifoorum7/foorum7.htm

Page 31: Digitaalraamatukogu informatsioonile juurdepääs e-õppe keskkonnas

EESTI RAHVUSRAAMATUKOGU · NATIONAL LIBRARY OF ESTONIA

www.nlib.ee

Tänan tähelepanu eest!