EESTI POSTI SISELEHT | Mai 2014 | nr 55

tellitavate pakkide arv. Kui aasta

tagasi jaanuaris telliti sealt umbes

30 000 pakki, siis tänavu jaanuaris

saabus Hiinast 75-80 000 pakki.

Eelmise aasta esimese kolme

kuuga saabus Eestisse umbes 85

000 tähitud maksikirja. Sel aastal

on saadetiste arv ligi kolm korda

suurem, küündides üle 250 000.

Võrreldes 2012. aastaga on rah-

vusvaheliste tähitud maksikirjade

maht kasvanud 500 protsenti.

„On toimunud e-kaubanduse

plahvatuslik kasv ja jõuluaeg ei

ole veel läbi saanud. Tavaliselt on

pärast jaanuarit pakkide arv lan-

genud, aga tänavu ei ole meil veel

puhkust ka aprillis,“ nentis Padar.

„Tähitud maksikirjade kasvanud

mahud on tublisti suurendanud

ka kirjakandjate kohustusi, kes

peavad mitmekilosed pakid isik-

likult saajale kohale toimetama.

Teistes riikides on olukord lahen-

datud nii, et raskemad ja suuremad

saadetised suunatakse väljastami-

seks pakiautomaati või postiasu-

tusse,“ kommenteeris Padar.

Kaido Padar ütles, et kirjakand-

jate koormuse vähendamiseks

plaanib sellist muudatust ka

Eesti Post, kes asub seda lähiajal

konkurentsiametiga arutama. •

ANSI ARUMEEL:Eesti e-kaubandus on alles lapsekingades

> lk 2

KOGEMUS:Kontorirott Hiina müüri lammutamas

> lk 4

NIPIKAS:Kevadväsimuse vastu aitavad tants ja mesi

> lk 8

Kuigi Hiina saadetistega kasvab

Eesti Posti töökoormus, suureneb

samas tempos ka käive. Võrreldes

eelmise aastaga on riiki sissetule-

vate saadetiste käive kasvanud kol-

mandiku võrra.

Postiteenuste divisjoni juht

Kaido Padar selgitas, et eestlased

on avastanud enda jaoks Hiina e-

poed, kust tellitakse odavat kaupa

pikast tarneajast (15-60 päeva)

hoolimata. Lisaks soodsale kaubale

pakutakse tihti ka asjade tasuta

kohaletoomist. „Eestlane on väga

tubli e-poest tellija,“ kinnitas Padar.

Ta selgitas, et eestlaste jaoks on

välja kujunenud kolm kindlat riiki,

kust tellitakse – Inglismaalt, Sak-

samaalt ja Hiinast. Seejuures on

kõige rohkem kasvanud Hiinast

Eestlasi meelitab Aasia internetipoodidest kaupa tellima soodne hind ja tasuta transport. Tänu sellele on Eestisse saadeta-vate tähitud maksikirjade hulk hüppeliselt kasvanud ning toonud tööd juurde kirjasorteerimisosakonnale, kuhu on juurde värvatud viis töötajat.

E-kaubandus kasvatas Eesti Posti käivetAuditeeritud majandustulemuste kohaselt kasvas Eesti Posti müügitulu mullu kuus protsenti, kasvu peamiseks veduriks olid e-kaubandusega seotud teenused.

Eesti Posti 2013. aasta äritulud

olid kokku 56 miljonit eurot, sel-

lest 53,9 miljonit eurot moodustas

müügitulu. Eesti Posti ärikulud olid

mullu kokku 53,7 miljonit eurot.

Post24 pakiautomaatide tee-

nuste maht Baltikumis kasvas

mullu 455 protsenti. Leedus kas-

vasid mahud poole võrra, Lätis

ligi viis korda. Ka Eesti pakima-

hud kasvasid mullu kolmandiku

võrra. Möödunud aastal saadeti

Eesti Posti kaudu 2,8 miljonit paki-

saadetist.

Rahvusvahelisi maksikirju

saa-bus Eestisse 2013. aastal ligi

1,9 miljonit ehk veerandi võrra

rohkem kui aasta varem. Üle 40

protsendi kõikidest Eestisse saabu-

vatest saadetistest tuleb Hiinast.

Järjest rohkem avastavad e-

kanalite võimalusi lisaks pakisaat-

jatele ka ärikliendid, kellest inno-

vaatilisemad on suure osa oma

arvetest, dokumentidest ja kir-

javahetustest kolinud digiruumi.

Peamiselt Eesti Posti äriklientidele

suunatud arvete lahenduse maht

kasvas mullu 84 protsenti. Eesti

Posti eArvekeskuse kaudu liikus

eelmisel aastal 7 miljonit arvet.

Samal ajal vähenes traditsiooni-

liste paberkirjade saatmine 6 prot-

senti ja perioodika saatmine 2

protsenti. Kokku saadeti 2013.

aastal veidi üle 29 miljoni kirja.

Eesti Posti nõukogu esimehe

Meelis Atoneni sõnul näitavad

majandusetulemused selgelt,

et logistikateenuste turg on muu-

tunud ning Eesti Post on suut-

nud kiiresti kohaneda olukor-

ras, kus traditsiooniliste posti-

teenuste mahud vähenevad. „Ees-

ti Posti strateegilised eesmärgid

näevad ette laienemist uutesse

Hiina müüriks ristitud sisenevate maksikirjade hulk ületab iga kuu uusi rekordeid.

Eestlane on väga tubli e-poest tellija

Siim Potter

Erik Varmaerik.varma@post.ee

valdkondadesse, ennekõike logis-

tikas ja infologistikas. Seda me

oleme ka teinud,“ kinnitas Atonen.

Eesti Posti juhatuse esimees

Aavo Kärmas kinnitas, et jõuline

laienemine ja kiire kasv Baltiku-

mis on Eesti Posti lähiaastate

üks peamisi eesmärke. “Vaatame

Baltikumi kui oma koduturgu, ka

kliendid näevad Balti riike ühtse

turuna. Kasvunumbrid annavad

kinnitust, et Läti ja Leedu tur-

gudele laienemine oli õige samm.”

Kärmas lisas, et tänavu laieneb

Eesti Post Baltikumi ka e-tee-

nustega ning hakkab lisaks paki-

teenustele pakkuma ka digiarvete

ning digitaalse infohalduse tee-

nust.

Eesti Post on riigile kuuluv äri-

ühing, kus töötab 2503 inimest.

Eesti Posti kontserni kuuluvad

emaettevõttena AS Eesti Post ning

tütarettevõtetena Leedus Unipa-

kas UAB, Lätis Post24 SIA. •

Infosarv on Eesti Posti siseleht. Kõik Infosarves avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Posti loata on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada.

Toimetus: Pallasti 28, 10001, Tallinn, 625 7104, e-post toimetus@post.ee

Trükk: POS Print

Väljaandja: AS Eesti Post, kommunikatsiooni- ja turundusosakond

Toimetaja: Kelli Talving, 625 7283

Kujundaja: Grete Siim

Tellimine ja levi: Anne-Katrin Esken

Vaatamata mobiilimaksete ja e-panganduse edule on Eesti e-kaubandus

veel üsna lapsekingades. 2013. aastal ostis e-kanalite kaudu kaupu vaid

36% inimestest, millega oleme kogu Euroopa arvestuses „Harju kesk-

mised“. Vaadates aga viimase aastaga hoogustunud kasvunumbreid, on

tõenäoliselt aja küsimus, mil tänastele Euroopa e-kaubanduse hiidudele

nagu Suurbritannia ja Holland end tihedalt kannule võtame.

Eurobaromeetri andmetel kasvas 2013. aasta jooksul kohalikelt e-poo-

didelt kaupu ostnud inimeste arv 16%, väljaspoolt Eestit ostis aasta jook-

sul aga isegi 62% rohkem. Kasvutrendi kinnitab ka Eesti Posti klientide

käitumine. Näiteks on tänavuse esimese kolme kuu jooksul saabunud

Eestisse juba rohkem rahvusvahelisi tähtmaksikirja kui 2012. aastal kok-

ku. Eriti populaarseks on saanud Hiina veebipoodidest kaupade tellimine

ning ühised sõprade-töökaaslaste tellimused suurtesse spordikaupade,

olmetehnika ja kosmeetikakaupade e-äridesse.

Neid numbrid vaadates peaks Eesti e-poodnik mõistma, et võistelda

tuleb globaalses kategoorias. See võib tunduda üllatav, kuid Eesti tarbija

on tõesti nõus tellima 60-päevase tarneajaga toodet, mida ta sobima-

tuse korral tõenäoliselt tagastama ei hakka. Selle ebamugavuse kaalu-

vad ülesse imeodavad hinnad ja väga lai tootevalik. Tallinna Kaubamaja

konkurent pole enam Rocca al Mare keskus, vaid ASOS, Rahva Raamatul

mitte Apollo, vaid Amazon.

Selge on see, et Eesti e-poed ei suuda suurte kaubandushiidudega oda-

vuse ja kaubavaliku osas konkureerida, kuid nutikas kaupmees leiab üles

globaalsete suurtegijate nõrkused. Kahekuulise tarnetähtaja asemel

suudavad Eesti e-poed näiteks juba täna pakiautomaatide kaudu kauba

kohale tarnida järgmiseks päevaks. Kaupa saab tasuta tagastada ja e-

poele kui ettevõttele ei ole see teab mis suur kulu.

Olles huvitatud kohaliku e-kaubanduse arengust, on Eesti Posti aren-

dustiimi töölaual mitmeid teenuseid, mis lahendavad e-kaupmehe jaoks

peamisi kitsaskohti.

Näiteks on soodsama tarnelahenduse ootusele hästi vastanud paki-

automaadi kanal, kus saame pakkuda teiste tarnekanalitega võrreldas

paremat hinda.

Samuti oleme edukalt Riias katsetanud pakiautomaatide sama päeva

tarneid. Kindlasti on võimalik läbi pakiautomaatide nn sama-päeva-tar-

net teha kuluefektiivsemalt kui nt kullerkanalis. Kuna kättetoimetamine

on e-kaubanduse jaoks pea ainuke jaotuskanal, siis leian, et kindlasti ei

saa olla see koht, kus alati otsida kõige odavamat lahendust. Tähelepanu

tuleb pöörata nii kättetoimetamisviiside valikule kui ka kiirusele.

Makselahenduste alal on Eesti Post koos tütarettevõtte Maksekeskuse-

ga toonud turule mitmeid lihtsaid ja käepäraseid uuendusi. Ühe tehnilise

lahendusega saab kaupmees pakkuda kolme makseviisi: pangalink, kre-

diitkaart ja järelmaks. Lähikuudel ootavad jagamist uudised, mis inter-

netis maksmise teevad lihtsamaks - näiteks ühe klikiga tehtavad mik-

romaksed.

Kõige tähtsamaks eeliseks võiks Eesti e-kaupmehele olla aga ehk see, et

ta on suuteline pakkuma tarbijale kaupmehega suhtlemiseks võimali-

kult laia valikut kohaletoimetamiskanaleid.

Kui klient soovib, on tal võimalus ise kaubale järele tulla nn füüsilisse

poodi. Näiteks Cherry.ee statistika järgi eelistavad isegi 70% inimestest

ostu korral ise Cherry müügipunkti järele tulemist. Ostjaga näost-näkku

suheldes tekib müüjal võimalus luua käegakatsutav kontakt ja end ar-

vutiekraani suhtlusega võrreldes tarbijaga lähemale tuua. Samamoodi

on tähtis võimaldada ligipääs kaupluse „külastust“ noorele, kes arvutist

enam ei hooligi, vaid soovib seda teha nutitelefoni või tahvelarvuti abiga.

Mugavust hindavale ostjale saavad kaupmehed täna pakkuda võimali-

kult laia kauba kohaletoimetamise valikut. Eesti Posti kaudu saab näiteks

valida kulleriga koju toomist, pakiautomaati või postkontorisse viimist;

ka e-poel on võimalus kuller kauba saatmiseks poodi järele kutsuda ja

kaup siis vastavalt kliendi soovile kas automaati, postkontorisse või koju

toimetada. Kanalite kombineerimine ehk omnikanalite pakkumine loob

suurema mugavuse nii ostjale kui müüjale. •

“Praegusel hetkel tuleb ausalt tunnistada, et universaalse postiteenuse mahud vähenevad meeletult ja see sunnib ettevõtet pisut oma tegevusi ümber vaatama.”

Meie oma Hiina müür Suur Hiina müür lookleb 21 169,18 kilomeetrit läbi Hiina. Selle on

rajanud riiki valitsenud dünastiad, et end mongolite ja türklaste

eest kaitsta.

See märkimisväärne rajatis ei ilmunud lihtsalt üle öö. Suure Hiina

müüri ehitusega alustati 220 eKr ja lõpetati alles 17. sajandi alguses.

Seda ehitasid miljonid inimesed samaaegselt.

Halastamatu valitsejana tuntud Qin Shi Huangdi rakendas riigis

„wu“ ja „shi“ süsteemi, et rohkem töölisi müüri ehitusse kaasata.

Süsteemi järgi moodustasid viis perekonda ühe „wu“ ja kümme

perekonda „shi“. Kui üks inimene perekonnagruppidest seadust

julges rikkuda, ei kandnud ta karistust üksi. Kuriteo raskusest ole-

nevalt saadeti müüri ehitama kas viis või kümme perekonda.

Mida on hiinlased kahe tuhande aasta jooksul ehitanud, nad nüüd

ka lammutavad. Nimelt on halvad otsused põllupidamises toonud

kaasa Hiina lääneosa kõrbestumise. Suured liivatormid on tänaseks

Gansu provintsis lammutanud kõik vahitornid. Suure Hiina müüri

4,8-meetrisest kõrgusest on alles vaid 2,1 meetrit.

Tahtmatu tegevuse kõrval võib siin maailmas näha ka sihilikku

Hiina müüri lammutamist. Meie kirjasorteerimises võib tihtilugu

tunnistada, kuidas kümned töötajad e-kaubanduse viljadest kerki-

nud müüri lammutavad ja selle segmente üle Eesti saadavad.

Vohav e-kaubandus pakub meile suurt väljakutset kõige paremas

võtmes. Tõepoolest, see on andnud meile mõned kõvad pähklid

järada, kuid ilma probleemideta ei oleks meil paljusid suurepäraseid

lahendusi.

Nii on vahepeal lammutamatult suure Hiina müürina paistnud

tähtmaksikirjade konteinerite tõttu mitmed inimesed tee Eesti

Posti leidnud.

Usinalt tööd tehes ei tohi aga tervist unustada. Et kevadväsimus

või haigused meid jalust ei niidaks, tuleb tervise hoidmise nimel

tegutseda. Seda on teinud paljud Eesti Posti spordiklubi liikmed, kes

alatasa lisaks tööjuures säramisele seda ka pjedestaalil teevad.

Selleks, et jõuaksime mistahes müüre ka edaspidi lammutada,

soovin kõikidele Infosarve lugejatele tugevat tervist ja ilusat

lehekuud!

Kelli Talving

Infosarve toimetaja

Vaatamata mobiilimaksete ja e-panganduse edule on Eesti e-kaubandus veel üsna lapsekingades. 2013. aastal ostis e-kanalite kaudu kaupu vaid 36% inimes-test, millega oleme kogu Euroopa arvestuses „Harju keskmised“.

Meelis Atonen, Vikerraadio, 5. mai 2014

Ansi Arumeelansi.arumeel@post.ee

Eve Laos

Tere tüdrikud siälpuõl merd!

Mia kirjuta teitele lugõmisõks tõestsündün luu, kudas mia post-

kontori häire piäle vällä pidi minema.

Sie oli minevä sügüse. Üese kella 2-paiku. Tillevoni piäle tuli miol

häire—Kihnu side alarm!

Mitte kudagi ei tahaks soojast tuast südäüese vällä minnä. Tõusi

sängüst üles. Kartsi natukõ kua. Oli ju meri allõs lahti ning mine tiä

kis ülemere siia paha tegema tuln ond!

Mõtlõsi, et võta oma koera Daffy kua omaga ühes. Siädsime rihma

kaela ning hakkasimõ ruttu postkontor tulõma. Vääes oli pime,

torm ning natukõ sadi vihma kua. Väräväst vällä kierdes taskulam-

bi valgusõs nägi, et mio kass Pedro tulõb kua meitegä.

Õnnõks ei olõss sissemurdmist, läksime jälle kolmõngõst koo taha

kohe. Käusimegi sedasi kolmõngõst sides ää. Küll miol oli turvalinõ.

Kui mia vahel seda olukorda meenuta, ikka tieb naapaelu miolõ

naeru! •

KIRJAKAST

3Infosarv | Mai 2014 | nr 55

Postiteenuste divisjoni jaemüügi üksus ehk postkontorite võrgu nimi ja struktuur läbib uuenduskuuri. Alates juunist on senise jaemüügi üksuse asemel jaeäri üksus ning jaevõrk jaguneb viieks piirkonnaks.

Postkontorite tee-ninduskvaliteet on paranenud

Pakiautomaatide probleemid lahenevad

Postiteenuste divisjoni juht Kaido

Padar selgitas, et uuendatav struk-

tuur kaasajastab ja tõstab Eesti

Posti kvaliteeti. Praegune struk-

tuur töötati välja viis aastat tagasi

ning see ei toeta enam uuenenud

ettevõtte vajadusi.

Lisaks jaemüügi üksuse üm-

bernimetamisele jaeäri üksu-

seks, saab ostuosakonnast jae-

kaubanduse osakond ja projek-

tijuhtimisosakonnast jaevõrgu pro-

jektide osakond.

Postkontorite võrk on meie konkurentsieelis

“Oleme viimastel aastatel palju

kasvanud ning teeme seda ka

edaspidi, mille tõttu on tähtis üle

vaadata üksused, mis tagavad

meie klientidele parima klien-

diteeninduse,” lausus Padar.

„Peame kindlad olema, et me

Eesti kõige suuremat postkon-

torite võrgustikku vastavalt selle

võimalustele ka ära kasutame,”

selgitas Padar muutuste olulisust

ning jaemüügi üksuse prioriteet-

sust.

Jaemüügi üksus on Eesti Posti

selge konkurentsieelis. Sellepärast

ettevõte sinna aina enam panus-

tab ja ressursse suunabki.

Padari sõnul on jaevõrk nagu

Eesti Posti terekäsi, mis klientidele

tervitamiseks ulatatakse. „Meie

eesmärk on pakkuda klientidele

sooja, meeldivat ja kindlat käe-

pigistust, mis kutsuks neid alati

meie juurde tagasi pöörduma,“

kirjeldas Padar ilmekalt meie tule-

vikuootusi.

Padar lisas: „Meie jaoks on

oluline, et klient lahkuks post-

kontorist talle sobivate lahen-

duste ning hea meeleoluga.“

Tegutseme ühtsema teeninduse nimel

Praeguse 13 piirkonnaga on aga

keeruline saavutada ühtlast tee-

ninduskvaliteeti. Kvaliteedi üht-

lustamiseks vähendame piirkondi

viieni, ent suurendame samal ajal

oluliselt piirkondlike juhtide hal-

dusala ja vastutust.

Postkontorite uue jaotuse käi-

gus vaadatakse üle ka töötajate

informeeritus, töötingimused ja

üldine heaolu, et need oleksid vas-

tavad tänapäevasele innovaati-

lisele ettevõttele.

“Usun, et struktuurimuudatu-

sest võidab kogu ettevõte ning

uus hingamine tõstab kindlasti

postkontorite teeninduskvaliteeti

ja üle-eestilist ühtsust,” märkis

Padar. •

Eelmise Infosarve parimate tööta-

jate hulgast jäid eksikombel välja

Elle Klein ja Virve Jõgisaar.

Autahvlil oli aasta arendaja tiitli

pälvinud Reedik Poopuu ning vene-

keelses numbris Estera Kaminskaite

nimi valesti kirjutatud.

2013. aasta administratiivnumb-

ritesse oli samuti eksitus sattunud.

Nimelt üürisime teistele 49 pinda ja

ise teistelt 342 pinda.

Toimetus vabandab!

Eesti Posti postiteenuste divisjoni

juht Kaido Padar ei salga tänast

rõivaprobleemi.

“Eelarves oli selleks aastaks riie-

tele vähe raha planeeritud. Meil

on head autod ja rattad, kuid riie-

test on ladu tühi,“ tõi Padar välja

arenguruumi kirjakandjate kor-

ralike tööriietega varustamises.

„Taotlesime olukorra parandami-

seks juurde 50 000 €, mis ei kata

kahjuks kõikide kirjakandjate uute

riiete kulusid,“ nentis Padar tõsias-

ja, et kõik kirjakandjad ei saa kohe

uusi riideid. Ta lisas: „Esmase tule-

kahju kustutame praegu ära, kuid

oleme oma prioriteediks võtnud

töötajate heaolu ning riietuse, mil-

lest tulenevalt tahame lähiajal kõik

kirjakandjad uutesse ja korralikesse

riietesse panna.“

Uute riiete puhul on oluline kasutus-

mugavus, kuna kirjakandjad pea-

vad iga ilmaga oma tööpostil pal

ju liikuma. Parimate riiete vali-

miseks hindas hankekomisjon riiete

praktilisust tööülesannete täitmisel

Heleri Kirssheleri.kirss@post.ee

Uus hingamine tõstab postkontorite teenin-

duskvaliteeti.

Postkontorite teeninduskva-

liteedi hindamise tulemuse

järgi paranes 2014. aasta esi-

meses kvartalis teenindusprot-

sess võrreldes 2013. aasta nel-

janda kvartaliga. Samuti pälvis

kõrgema hinnangu juba aastaid

klienditeenindajatele proble-

maatiline kontakti lõpetamine.

Teeninduskvaliteedi uuring viidi

läbi mystery shopping meetodit ka-

sutades – testijad käitusid tähtmak-

sikirja saates nagu tavakliendid.

Testostude käigus hinnati teenin-

duskoha leitavust, puhtust, korrekt-

sust, teenindaja välimust, kontakti

loomist ja lõpetamist, suhtlemist,

teenindaja professionaalsust ja

müügioskusi. Klienditeenindajatele

esitati ka situatsioonipõhiseid küsi-

musi.

Uuringust selgus, et teenindus-

koha välimus on endiselt väga

heal tasemel. Teenindussaalid on

puhtad, teeninduslette kasutatakse

otstarbekalt, toodete väljapanek on

ilus ja hinnasildid on olemas. •

Võrreldes novembri lõpuga on

oluliselt paranenud pakiau-

tomaatide tehniline seisukord

–probleemidega kokkupuutu-

vate klientide arv on vähenenud

lausa 20 korda. Ligi neli korda

on langenud klientide kirjalike

kaebuste esitamine. Poole võrra

on vähenenud pakkide asukoha

päring.

Logistikalahenduste äriüksuse

juhi Ele Reiljani sõnul on nii sise-

mistes protsessides kui koostöös

Integeriga tehtud muudatused

hakanud lõpuks vilja kandma,

mille heaks tõestuseks on prob-

leemivabamad Post24 pakiau-

tomaadid. •

POSTKASTID KORDAEestis on umbes 600 000 postkasti,

millest 32 000 on väga halvas seisus.

Kelli Talvingkelli.talving@post.ee

Kirjakandjad saavad uued riidedEelmise aasta lõpus tehti hange kirjakandjate suvise vormiriietuse tellimiseks, et nende ke-sist töörõivastust parandada. Selle tulemusena on tänaseks sõlmitud 3-aastane leping pikkade pükste, vestide, polosärkide, nokamütside, soft-shell jopede ning vihmakeepide soetamiseks.

ning viis peale rõivanäidiste esita-

mist läbi testkandmised Eesti Posti

kirjakandjate poolt.

Kirjakandjad testisid riideid näda-

lase perioodi jooksul. Peale proo-

vimist andsid nad hinnangu rõi-

vaste mugavusele ning kirjeldasid

ka detailide sobivust või segavust.

Tagasiside oli erinev, kuid seda

arvesse võttes leidis hankekomisjon

kuldse kesktee. Sellest tulenevalt ei

osutunud mõnes tootegrupis edu-

kaks kõige soodsam variant, vaid

töötajatelt kõige kõrgema hinnan-

gu saanud riietusese.

Kandekeskustele on saadetud

neile eraldatud eelarve ning riiete

maksumus. Selle alusel selgitavad

kandekeskuste juhid välja, mis ula-

tuses, mis piirkonnas ning millised

riided esmalt vaja tellida on. Nii

saavad esmajärjekorras uued töörii-

ded kirjakandjad, kellel täna veel

tööriietus puudub või on täiesti läbi

kulunud. •

Lasnamäe kandekeskuse vastutav postitöötleja Piret-Laine Maripuu näitab uusi suveriideid, millele lisanduvad mõned logod.

Tahame lähiajal kõik kirjakandjad uutesse

riietesse panna.

SENI TEGUTSENUD PIIRKONNAD:Ida-Viru, Järva-Jõgeva, Kesklinna, Lasnamäe, Mustamäe, Pärnu, Rakvere, Rapla-Haapsalu, Saare-Hiiu, Tartu, Valga,Viljandi, Võru-Põlva

UUED PIIRKONNAD:Tallinna, Põhja, Ida, Lõuna, Lääne

Vigade parandus

4 Infosarv | Mai 2014 | nr 55

Käisin Hiina müüri lammutamas

Estera Kaminskaite

Eesti Posti kirjasorteerimiskeskuses Tallinnas Pallasti tänaval on juba pikemat aega keset saali konteinerite rivi, mis kord lüheneb, kord pikeneb, aga päris otsa ei ole ammu enam saanud.

UUS TEENUSLogistikateenuste valikusse lisandus e-kaubandusega

tegelejatele tollilao teenus

Leedu logistikaturul käib trügimine1999. aastal tulid Leedus turule logistikavald-konna uued tegijad –kullerteenuseid pakku-vad ettevõtted, kes hakkasid lammutama seni Leedu Posti käes olnud monopoli. Täna on Lee-dus kullerteenuseid pakkuvate ettevõtete vahel aga suur rebimine.

1999. aastal tulid Leedus tu-

rule logistikavaldkonna uued te-

gijad –kullerteenuseid pakkuvad

ettevõtted, kes hakkasid lammu-

tama seni Leedu Posti käes olnud

monopoli. Täna on Leedus kuller-

teenuseid pakkuvate ettevõtete

vahel aga suur rebimine.

Esimesed sammud Leedu kul-

lerteenustes astuti 1999. aastal.

Sel ajal oli turul kaks põhitegijat –

Lex System ja DPD (Bizpak). Uued

tulijad tõid Leedu logistikasse

uued tuuled, kuna seni oli Leedu

Post monopoli nautida saanud.

15 aasta jooksul on Leedu turg

kasvanud kiiresti ning kolme te-

gija asemel on tänaseks 76 or-

ganisatsiooni, kes tegutsevad lo-

gistikavaldkonnas. Neist 54 on

deklareerinud end kirjateenuseid

ning 22 logistikateenuseid pakku-

vaks ettevõtteks, mis käsitlevad

aastas ligi 60 miljonit pakki ning

teenivad kogutuluna 54 miljonit

eurot.

Konkurentsituli on täna aga

kõige kõrvetavam kullerteenus-

tes, kus kohalikud ning rahvusva-

helised ettevõtted võitlevad oma

turuosa eest .

Majanduskriis tegi korrektuure

Viimase viiel aastal, sealhulgas ma-

janduskriisi ajal, on kõige stabiilse-

malt oma turuosaga ringi käinud

UAB Unipakas, UAB DPD Lietuva ja

UAB Nėgė. UAB Venipak lõikas aga

majanduskriisist kasu ning kasva-

tas oma turuosa neljalt protsendilt

kolmeteistkümnele.

Nende edu põhjus tõi aga Leetu

korraliku hinnasõja, kuna Venipak

otsustas võimalikult palju hinda

langetada. Paljud ettevõtted ei

elanud sõda üle ning pidid tihedas

konkurentsis alla vanduma

Majanduslikult raskel ajal sead-

Hiina saadetiste tõttu Hiina müüriks ristitud konteineriterivi lühendamine käib ainult käsitsi – pakid tuleb

ükshaaval üle lugeda, ükshaaval saadetiste andmed arvutisse toksida ning ükshaaval jaotada piirkondadesse

väljastamiseks.

Kui hommikul sammud suure õhinaga sorteerimiskeskusse sean, ei tundugi töö kuigi kontimurdev. Mõni hetk

hiljem aga pean nentima, et üsna ruttu hakkavad silme ees numbrite ja tähtedega kirjud hieroglüüfi d segami-

ni jooksma. Ja üldse tundub minusugusele arvutirotile arusaamatu, kuidas me tänapäevalgi veel nii palju asju

käsitsi teeme.

Mare Svadeva on vilunud postitöötaja ja valmis mind juhendama ning oma teadmisi mulle edasi andma.

sid paljud senised lojaalsed klien-

did märgatava hinnavahe tõttu

sammud just Venipaki poole, kuna

raskes olukorras ei olnud enam ot-

sustajaks kvaliteet, vaid soodne

hind.

Majanduskriisi lõppedes sai läbi

ka senine hinna üksikvõim ning

pilti tuli jällegi kvaliteet olulisus.

Majanduskriisi aegu oli fookus

paljudel kullerteenuste pakkuja-

tel vaid hinnale aetud. Nii ei ol-

nud enam odava hinna ja kehva

kvaliteediga midagi peale hakata.

Leedu Post ja Lex System kaotasid

oma seni säilinud turuosa.

Leedu Post on olukorrast õp-

pust võtnud ning oma võrgus-

tikku ja teenustesse investeerima

hakanud. Lex System on tänaseks

Leedus kullerteenuste pakkumise

lõpetanud.

Leedu Post on õppust võtnud

ning hakanud oma võrgustikku

ning teenustesse investeerima. Nii

on Leedu Posti tütarettevõte UAB

Baltic Post, kes on Post24 otsene

konkurent ja pakub kombineeri-

tud kuller- ja pakiautomaaditee-

nust, eelmise aastaga oma turu-

osa nelja protsendini kasvatanud.

Logistikaturul on ennast sisse

seadnud ka teisi. Näiteks fi gureeri-

vad seal veel DHL, TNT, UPS ja Fedex.

Võrreldes Eesti ja Lätiga, on Lee-

dus kõige suurem konkurents, mis

nõuab kliendibaasi säilitamiseks

või kasvatamiseks pidevat inno-

vatiivsete lahenduste pakkumist.

1999. aastast alates keeb elu

Leedu logistikamaastikul. Turul

on palju liikumist, sest oma õnne

käivad proovimas paljud uued lo-

gistikaettevõtted, kellest paraku

vähesed jäävad püsima.

Täna ei piisa turul ellujäämiseks

heast hinnast või kõrgest kva-

liteedist. Eduks saavad võimaluse

need, kes saavad pakkuda paind-

likku teenust, head kvaliteedi ja

hinnasuhet kombineeritult. •

Kadri Tonkakadri.tonka@post.ee

Vaatamata kõrgetele ootustele jäi Hiina müür minu poolt lammutamata. Õnneks on kirjasordis palju

nobedaid ja osavaid töötajaid, kes sellega kordades paremini hakkama saavad. •

Kui saadetiste andmed on sisestatud, sor-

teeritakse need kõigepealt suuremate piir-

kondade kaupa ja seejärel peensorteeri-

mises juba kandekeskuste ja postkontorite

kaupa. Sealt liiguvad pakid juba terminali,

kust need autodega üle Eesti laiali sõida-

vad. Käisin läbi ühe paki teekonna sorteeri-

miskeskuses ning proovisin ära kõik sellega

seonduvad tööd.

Vahepeal näitab Mare veel mulle

oma töölauda, mis on ühtlaselt kae-

tud erinevate paberitega. Minu

küsimuse peale, kust need pabe-

rimäed tulevad, selgitab Mare, et

suure hulga neist moodustavad

lahkhelide teated. Neid kirjutatakse

siis, kui midagi ei klapi. Näiteks Chi-

cago saadab järjekindlalt Austraalia

saadetised Eestisse. “Ilmselt nad

lihtsalt ei tee Austraalial ja Eestil va-

het või ei tea, et Eesti üldse olemas

on,” arvab Mare. Aga iga sellise vale

saadetise pärast kerkib dokumendi-

kuhi Mare laua kõrval aina kõrge-

maks.

Kui õige arv pakke on konteinerisse loetud,

vaatab pakid üle tollideklarant. Kõiki oma

ametisaladusi ta mulle ei paljasta, aga üks

lihtsamaid viise paki sisu aimata on pakid

lihtsalt läbi katsuda. Mudin ka asjatundlikult

mitut pakki, aga pean siiski nendima, et minu

näpud nii osavad ei ole, et aimata, kas tegu

võiks olla tollitava kaubaga või mitte.

Üks, kaks, kolm,…

seitsekümmend viis.

Kõik pakid tuleb üks-

haaval üle lugeda,

et teada saada, kas

numbrid dokumen-

tides ja pakkide arv

kotis klapivad. Aga

vahel on ühest kotist

pakke puudu, teises

kotis jällegi üle. Kui

kotis on vähem pakke,

kui paberil kirjas – siis

tehakse selle kohta

teatis.

Enne, kui kotist pakid välja võtame,

tuleb pakkide vahelt leida paber,

kus on kirjas mitu saadetist selles

kotis olema peab.

Hiina pakid saabuvad lennujaamast

suurtes kottides, millele on inglise

ja hiina keeles peale kirjutatud:

“People’s republic of China”.

Pärast seda, kui tollitöötajad on saadetistega

oma protseduurid ära teinud, tuleb nende

andmed EPLISes sisestada ning pakk ära kaa-

luda. Jah, kõik need kümned tuhanded klotsid

Hiina müüri sees sisestatakse andmebaasi-

desse käsitsi ja seda sellepärast, et saatjariik

ei tunnista elektroonilise eelinfo saatmist.

Õnneks töö selle nimel käib ning on loota, et

makskirjade info sisestamiseks piisab varsti

üksnes triipkoodi lugemisest.

Õnne käivad proovi-mas paljud uued

logistikaettevõtted

Kohalikud ja rahvus-vahelised ettevõtted

võitlevad oma turuosa eest

1 2 3

4

5

6

7

5Infosarv | Mai 2014 | nr 55

Suurima divisjoni uus juht eelistab piitsa asemel präänikutPostiteenuste divisjoni juht Kaido Padar kavatseb 92-aastaseks elada, õpetaja ametit proovida ning enda lapsed Eesti Va-bariigi väärilisteks kasvatada.

Kaido töötas seitse aastat admi-

nistratiivdivisjonis ja seetõttu

võiks ju arvata, et Eesti Postis ei

ole tema jaoks enam midagi ülla-

tavat. Ometi tõdeb ta, et postitee-

nuste divisjoni liikudes avanes

talle täiesti uus maailm.

„Kaks kuud tagasi võtsin vastu

divisjonijuhi koha PTD-s ja võin

käsi südamel öelda, et pole korda-

gi seda otsust kahetsenud,“ ütles

Kaido rahulolevalt. Samas ei salga

ta, et sisseelamine on oodatust

kauem aega võtnud.

Oma peamiseks eesmärgiks Ees-

ti Posti suurimas divisjonis peab

Kaido inimeste esiletoomist. „Ma

tahan, et meie inimesed olek-

sid õnnelikud, et neil oleks hea

töökeskkond, korralikud riided ja

teadmine, et nad on Eesti Postile

väga olulised,“ kirjeldas ta tööta-

jate heaolu tähtsust.

Lisaks töötajate hüvangule

on postiteenuste divisjonis väga

olulisel kohal kliendikesksus. Kuigi

postkontorite teeninduskvaliteet

on tõusnud, on arenguruumi

veel küllaga. Alati ei pea aga piit-

saga asju parandama. Parem on

präänik taskust välja võtta. Sel-

lega mõtleb Kaido töötajate mo-

tiveerimist ja tunnustamist, mida

ta aina rohkem PTD inimeste ar-

gipäevadesse tahab tuua.

Probleemid on lahen-duste leidmiseks asen-damatud

Kuigi Kaido seab igal hommikul

oma sammud Eesti Posti, on ta

teistele teedele asumist kaalunud.

„Ma tunnen, et minu töö pole

Eesti Postis tehtud. Väljakutsed

ja pingelised olukorrad panevad

mu silmad särama ning löövad

adrenaliini lakke. Siin neist olukor-

dadest juba puudu ei tule!“ selgi-

tas Kaido ilmekalt, miks ta siiani

Eesti Postis töötab.

„Mul on suur soov oma mees-

konnaga midagi suurt korda saata

ning väljakutsetele julgelt vastu

astuda,“ ütles Kaido. Meeskonda,

kellega igapäevaselt koos töötada,

tuleb aga hoolikalt valida.

Arvamus, et juht peab olema

kõige targem, on Kaido arvates ek-

slik. Hoopis olulisem on tarmukas

ning oma ala professionaalidest

kokku pandud meeskond, kellega

võib kasvõi maailma vallutama

minna. Selles osas peab ta ennast

õnnelikuks ja tõdeb, et PTD-s just

sellised inimesed töötavadki. „Siin

on inimesed, kelle silmad säravad

ka kõige raskematel hetkedel la-

hendusi otsides,“ kirjeldas Kaido

oma inimesi.

Töötajatest hindab Kaido

kõrgelt inimesi, kes ei karda oma

arvamust avaldada. Samuti uute

ettepanekute ja ideedega välja

tulla. Nii ootab ta kõigilt initsiatii-

vi, et teha asju targalt ja paremini

kui eile.

Samas on ta kindel, et kui tööta-

ja tunnistab, et ei saa millegagi

hakkama või vajab abi, on tege-

mist tugeva isiksusega. „Keegi ei

pea varjama, et talle ei sobi mingi

töö, või ta on sattunud madalsei-

su. Kõik raskused on ületatavad

ning üheskoos leiame alati kõigile

probleemidele lahenduse,“ kinni-

tas Kaido, et tema poole võib mis-

tahes murega pöörduda ja lubas

alati aidata.

Äärmiselt oluliseks peab Kaido

ka julgust eksida. „Kõige suure-

mad õnnestumised tulevad alati

läbi riskimise. Kui teinekord kõik

ei õnnestu, ei maksa end heidu-

tada lasta. Eksimine on inimlik ja

seda võib teha. Oluline on tehtud

vigadest ka õppust võtta,“ ütles ta

ja tunnistas, et on ka ise PTD juhi-

na juba mõnda ämbrisse astunud.

Kaido on senini vaid suurtes

organisatsioonides töötanud. Sa-

mas on ta alati põhikohale lisaks

mõnda teist ettevõtet aidanud.

Eesti Postile on ta end aga jäägi-

tult pühendanud, mistõttu pole

tal enam teiste projektide vedami-

seks mahti.

Koristajast pürotehnikuks

Oma nõu on Kaido lahkelt ja-

ganud pea kõikidele erakondadele

Eestis. Ta on töötanud Tallinna Lin-

navalitsuses avalike suhete direk-

torina Jüri Mõisa ning Tõnis Paltsi

ajal. Olnud Eesti kõige suuremas

kultuuriasutuses Rahvusooperis

Estonia avalike suhete ja turun-

dusjuht. Vahetult enne Eesti Posti

asumist oli ta aga Riigikogu aseesi-

mehe Jüri Ratase nõunik, kellega

ta ka linnavalitsuses oli tihedat

koostööd teinud.

Alustas oma tööelu Kaido aga

hoopis koristajana. See oli ta esi-

mene amet üldse. Kätt on proovi-

nud pulmaisana, koolibändis laul-

nud ja helimees olnud. Selgeks

õppinud pürotehniku ameti, kaasa

löönud Saku Suurhalli rajamisele

ja sõpradega tennisekeskuse üles

ehitanud.

Tulevikus näeb ta meeleldi en-

nast õpetaja või koolipapana, et

oma kogemusi ka noortega jagada.

Kõik, mis elus oluline

Kõige raskem, ent kõige huvi-

tavam töö on aga laste kasva-

tamine. Tema pojad ja tütred on

just need, kelle pärast ta igal hom-

mikul kell kuus silmad avab ja kell

23 õhtul pea padjale paneb. Tubli

nelja lapse isana on ta veendunud,

et võsukesed on vanemate siirad

peegelpildid. Kaido on kindel, et

iga lapsevanem peab hoolitsema

selle eest, et tema järeltulijatest

kasvaksid väärilised Eesti Vabariigi

kodanikud.

Selleks tuleb laste jaoks aega

leida. Nii tõdeb ta, et ajaplanee-

rimine eraelus on veelgi olulisem

kui töö juures. Pere jaoks peab

aega leidma ning sõpru ei tohi ära

unustada. Kui Kaido millegipärast

oma perega päeva jooksul ei koh-

tu, hoiab ta kindlasti kontakti tele-

foni vahendusel.

Töö, ülikooli- ja põhikooliealiste

poegade ning viieaastaste tütarde

kõrvalt jõuab Kaido aga veel ka

sporti teha. Nii käib ta nädalas

vähemalt kolm korda jooksmas. Ja

see ei ole veel kõik.

Kaido on suur aiandusfanaatik.

Selle sädeme poetasid talle hinge

ema ja isa, kes on aiandusega tõ-

sisemalt tegelenud. Kuigi Kaido

on käinud lapsena turul taimi

müümas ja lisaraha teenimas, ei

kasvata ta täna midagi selleks, et

kasu lõigata. Pigem peab ta end

hobiaednikuks, kes ei loe kirjan-

dust, kuidas tomatid kasvavad,

kas maasikad peaksid olema vastu

päikest või millised elemendid

jaapani aias esinevad. Talle lihtsalt

meeldib aias nokitseda ja seda

aeg-ajalt uuendada.

„Minu jaoks on suur rõõm enda

kasvatatud sibulapealseid sa-

latisse panna või oma aia maasi-

kaid lastele pakkuda,“ räägib

Kaido oma aia plussidest. “Samas

pean tõdema, et kui ma pole pike-

mat aega aias askeldada saanud

ja avastan, et muru on pikk ning

umbrohi peenras, ajab see mind

pisut tasakaalust välja,“ nendib

Kaido ning ütleb, et aed on prot-

sess, mis ei saa kunagi valmis ja

tahab pidevat hoolt ja armastust.

Kui töö tehtud, jooksmas käidud

ja lapsed kasvatatud, meeldib talle

õhtuti raamatuid lugeda. Kaido

sõnul on tal mõnda kätte haara-

tud head raamatut kole raske ära

panna. Tihtilugu tuleb hilisõhtuid

näpistada, et paeluvad raamatud

lõpuni lugeda. Järgmisel hom-

mikul saab siis vajaka jäänud

unetunde kirutud. Raamatuid ei

loe Kaido kunagi ajaviiteks, vaid

heade mõtete ja inspiratsiooni ko-

gumiseks.

Hommikul joob Kaido klaasi

vett ning võtab kohvi kõrvale

vorstisaia. Ta kardab, et töötab

üle, ent ei taha olla teistest maas.

Ta tunnistab oma rumalat kom-

met hilisõhtul e-kirju lugeda ja

siis neile veel ka vastata. Ta seisab

oma inimeste ja õigluse eest. Ta

helistab igal reedel emale isegi siis,

kui midagi eriti rääkida pole. Ta ta-

hab, et ta lastel läheks hästi. Ta on

lihtne ja aus. Ta on meie postitee-

nuste divisjoni juht Kaido Padar. •

Tubli nelja lapse isana on Padar veendunud, et võsukesed on vanemate siirad peegelpildid.

Padari sõnul on kõige huvitavam töö laste kasvatamine. Selleks, et neist Eestile väärilised kodanikud saaks, süstib endine kehakultuur-lane spordipisikut ka oma lastesse. Nii on ta spordivõistlustele kaasa-nud juba maast madalast kõik neli last: Andry, Randy, Marii Moona ja Eliis Loree.

KAIDO PADAR: “Kõige suuremad õnnestumised tulevad alati läbi riskimise.”

Kelli Talvingkelli.talving@post.ee

6 Infosarv | Mai 2014 | nr 55

Väljaõppeprogramm toetab klienditeenindajat Meie uute klienditeenindajate sujuvama sisseelamise ning põhjaliku väljaõppe jaoks alustasime sellel aastal klienditeenindajate väljaõppe programmiga. See on pooleteist nädalat kestev koolitus, mis toimub arvutitega varustatud koolit-usklassis ning keskendub teenustele ja teenindusele.

Umbes kuu aega enne väljaõp-

peprogrammi algust kuulutame

välja avaliku konkursi, kus otsi-

me klienditeenindajaid vabadele

ametikohtadele Tallinna ja Har-

jumaa postkontoritesse. Peale

CV-de ja motivatsioonikirjade

läbivaatamist kutsume kan-

didaadid rühmavestlustele, kus

tutvustame neile meie ettevõtet

ja väärtuspakkumist ning tut-

vume kanditaatidega. Ühtlasi

anname neile ühe väljamõeldud

situatsioonülesande, kus kan-

didaadid saavad end ette kujuta-

da postkontoris klienditeenindaja

rollis. Tublimad rühmavestlusel

osalejad kutsume töövarjupäe-

vale, kus kandidaadid saavad 2-3

tunni jooksul postkontoris klien-

diteenindaja töö, meeskonna

ning juhatajaga tutvuda.

Teise väljaõppeprogrammi vär-

bamise perioodil sai kutse rüh-

mavestlusele 87 kandidaati ning

töövarjupäevale nendest 27 kan-

didaati.

Uutele klienditeenindajatele

loodud koolitusprogramm sisal-

dab lisaks teenuste koolitustele

ka üht suurepärasele klienditee-

nindusele keskenduvat koolitus-

päeva ning kaht tööpraktika päe-

va postkontoris. Seda juba kohas,

kuhu hiljem tööle asutakse. Sa-

muti kuulub programmi katseaja

jooksul toimuv müügile ja tee-

nindusele keskenduv koolitus.

Tallinnas, peamaja kõrval asuvas

koolitusklassis on 20 arvutiga

töökohta, kus on võimalik kat-

setada kassaprogrammi testver-

siooni ning tutvuda klienditee-

nindaja töös oluliste rakenduste,

keskkondade ja infomaterjalidega.

Praeguseks hetkeks on toimu-

nud kaks väljaõppeprogrammi.

Neist üks toimus veebruaris ning

teine aprillis. Programmi on lä-

Eesti Posti koolituspõhimõtted

Koolitus- ja arendusvaldkonna ees-

märk on arendada nii inimesi kui ka

organisatsiooni tervikuna. Koolitus

on aga vaid üks inimeste arendami-

se viise paljudest. Me õpime väga

palju ka teiste meetodite teel, millest

tulenevalt uuendasime Eesti Posti

koolituspoliitikat.

Uute põhimõtete järgi hüvitab

Eesti Post 50% ulatuses vene ja ingli-

se keele õpet ning kuni 100% ulatu-

ses riigikeele õpet. Teiste keelte õpet

ei hüvitata. Kulu läheb õppes osaleja

osakonna eelarvest ning tuleb eel-

nevalt otsese juhiga kooskõlastada.

Ettevõttesisese koolituse loobu-

missoovist tuleb korraldajale teatada

hiljemalt seitse tööpäeva enne kooli-

tust.

Koolituslepingu sõlmimise piir-

määra tõsteti. Nüüd sõlmitakse

koolitusleping, kui koolituse maksu-

mus sõidu- ja majutuskuludeta on

1000 eurot ja enam. Koolituslepingu

sõlmimine või mittesõlmimine tuleb

kooskõlastada divisjonijuhiga.

Avatud koolitusel osalemiseks

tuleb täita koolitustaotlus, mille kin-

Kaks nädalat koolitusklassis on väga

intensiivsed.

Milliseid tööasju võin sõbrannale rääkida?Kliente teenindades puutume

kokku teabega, mis võib vahel

väga põnev olla. Näiteks naaber

Jaanika Siirojajaanika.siiroja@post.ee

Kersti Kalmkersti .kalm@post.ee

EESTI POSTIL ON OMA RAAMATUKOGUPeakontoris asub Eesti Posti raamatukogu, kus on ligi 200 põnevatel ja kasulikel teemadel kirjutatud raamatut. Raamatuid on võimalik lugeda kõikidel Eesti Posti töötajatel, sealhulgas neil, kes pea-kontorit ei külasta. Nimelt saame soovitud raamatu Sulle sisepostiga edastada.

Lugemisvara nimekirja leiad intranetis: Koolitus-> Raamatukogu.

binud 22 Tallinna ja Harjumaa

klienditeenindajat.

Esimeses väljaõppeprogram-

mis osalenud klienditeenindajate

tagasiside on väga positiivne.

Tondi postkontori nooremklien-

diteenindaja Birgit Israeli sõnul,

on kaks nädalat koolitusklas-

sis väga intensiivsed, kuid need

annavad tööpostile asumiseks

kindla seljataguse. „Tööle asudes

oli hea tunne ning närvi polnud,

sest uue töötajana ei pidanud ma

tundmatus kohas pea ees vette

hüppama,“ selgitas Israel kooli-

tuse tõhusust.

Tallinna postkontori noorem-

klienditeenindaja Kristo-Gunnar

Rentniku sõnul on ta väljaõppe-

programmist kaasa saanud palju

teadmisi ja kogemusi. „Tänu koo-

litusele olen väga kenasti sisse

elanud. Mulle ei valmista isegi

Western Union ja kassaprog-

ramm probleeme,“ tõdes Rentnik

koolitusprogrammi põhjalikkust.

Tallinna postkontori noorem-

klienditeenindaja Liina Vares ja

Rae postkontori nooremkliendi-

teenindaja Maria Pukk hindavad

samuti väljaõppeprogrammis

osalemist asendamatuks koge-

museks, mis on sisseelamist

kindlasti kergendanud. Ühtlasi

on väljaõppeprogrammi positiiv-

selt hinnanud uute töötajate

juhendajad, kes toetavad prog-

rammi lõpetanud nooremklien-

diteenindajaid postkontoris ko-

hapeal.

Nende sõnul on väljaõppep-

rogrammi lõpetanud klienditee-

nindajad iseseisvamad ja julge-

mad.

Väljaõppeprogramm on piloot-

projekt, mille puhul on osalenute,

juhtide ja juhendajate tagasiside

väga oluline. Nii saab klienditee-

nindajate ning sisekoolitajate

ideid kasutada programmi lih-

vimiseks ja täiendamiseks, et

edaspidi klienditeenindajatele

veelgi tõhusamat, praktilisemat

ning toekamat väljaõpet pakku-

da. •

Programmi lõpetanud klienditeenindajad on

iseseisvamad.

Teise väljaõppeprogrammi edukad lõpetajad koos koolitusspetsialisti jaanika Siirojaga.

Kristin Salakristin.sala@post.ee

Marile saadeti Venemaalt 500

eurot või sõber Jaak tellib erooti-

kaajakirja. Intrigeerivat infot

tahaks õhinal ju sõbrannaga ka

jagada, kuid siin tuleb ennast

peatada.

Klient ei taha, et tema kohta

teavet levitatakse. Kui Eesti Posti

töötaja levitab kliendi postikäibe

või rahaliste tehingute kohta in-

formatsiooni, ei kahjusta töötaja

sellega ainult enda, vaid kogu

ettevõtte mainet. Informatsiooni

lekitamine teeb meist ebausal-

dusväärse ettevõtte. •

Postisaladus on igasugune posti saatjat ja saajat ning postisaadetise sisu puudutav informatsioon:

• füüsilisest ja juriidilisest isikust posti saatja ja saaja kohta;

• postisaadetise sisu kohta;

• elektroonse sõnumi kohta, mis edastatakse Eesti Posti

vahendusel;

• füüsilise ja juriidilise isiku postikäibe kohta;

• sularaha siirde kohta;

• pensioni ja toetuste saajate, summa suuruse ja väljamaksu

kuupäevade kohta;

• postipanga kaudu teostatavate toimingute ja postipanga

klientide kohta;

• perioodiliste väljaannete ja reklaami saajate kohta;

• Eesti Posti poolt pakutavate teiste teenuste kasutajate ja

kauba ostjate kohta.

nitab osaleja otsene juht. Koolitus-

plaaniga on võimalik tutvuda int-

ranetis: Koolitus -> Koolituskalender.

Vahetu juhi ülesandeks on jär-

jepidevalt hinnata töötajate kom-

petentse ning analüüsida töösoori-

tust. Saadud informatsiooni alusel

planeerib juht enda töötaja aren-

dustegevusi, mille tulemuslikkust

hinnatakse peamiselt arenguvest-

luse käigus. Seal analüüsitakse: kas

arendustegevusele seatud eesmär-

gid said täidetud; kas läbitud kooli-

tus oli töökohal rakendatav; kui palju

omandas töötaja uusi teadmisi, os-

kusi või soovitud toimimisviisi.

Töötaja ülesandeks on enda ot-

sese juhiga ametikoha nõuetest

lähtudes analüüsida enda töösoori-

tust, teadmisi ja oskusi ning selle

tulemusena koostada enda isiklik

koolitus- ja arenguplaan. Töötaja

vastutab tööalase enesearendamise

(ettenähtud koolitustel osalemise)

ja ametikohale nõutava kvalifi kat-

siooni säilitamise eest.

Koolitus- ja arenduspõhimõtetega

on põhjalikumalt võimalik lähemalt

tutvuda intranetis: Koolitus -> kooli-

tuse dokumendid -> Koolitus -> ja

arenduspõhimõtted. •

JURIST VASTAB

Katrina Laursonkatrina.laurson@post.ee

7Infosarv | Mai 2014 | nr 55

EESTI POST KÕRVEMAA KEVADJOOKSU VÕITJAEesti Post pälvis 27. aprillil Kõrvemaa kevadjooksul fi rmade arvestuses võidu. Kokku osales spordiüritusel 17 ettevõtet. Parima tulemuse saavutas Marion Adusoo Tallinna kullerpunktist, kes läbis 16 km ajaga 1 tund, 3 minutit ja 24 sekundit. Eesti Postile järgnesid tulemuselt Areal Disain ja Sportland Eesti.

Esimest korda oli kavas selline põ-

nev ala nagu curling, kus pälvisime

viienda koha. Tore oli aga see, et

esmakordselt lõi Firmaspordi sar-

jas kaasa Eesti Posti juhatuse liige

Mait Sooaru.

„Olen kunagi curlingut män-

ginud ja lasin ennast liiga

kergekäeliselt kirja panna. Samas

on siin mängus kindlasti õnne ja

vedamist vaja, millest meil õige

vähe ainult puudu jäi. Väga tore

oli kolleegidega jälle midagi koos

teha ja ühise eesmärgi nimel pin-

gutada,“ võttis Mait oma debüüdi

Firmaspordi kevadspartakiaad:Eesti Post võitis jälle11. ja 12. aprillil Tallinnas toimunud Eesti ettevõtete kevadspartakiaadi võitis kindlalt Eesti Post, edestades seitsme ala kokkuvõttes teiseks jäänud Swedbanki ja kolmanda tulemuse saavutanud Tallinna Lennujaama.

Indrek Raigindrek.raig@post.ee

tagasihoidlikult kokku.

Eesti Posti juhatuse esimees

ja kogenud fi rmasportlane Aavo

Kärmas tõi trumbid kohe alguses

välja. Nii saavutas ta koos võist-

luskaaslastega järjekordse kindla

võidu bowlingu meeskondikus

arvestuses. „Kunagi Viljandis

mängisin bowlingut ikka regu-

laarselt, nüüd saan ajanappuse

tõttu harjutada ainult kord aastas

siinsamas fi rmaspordi võistlus-

tel,“ kahetses 189 ja 179 punkti

visanud Kärmas vähest mängu-

võimalust. Koos Aavoga kuulusid

kuldsesse bowlingumeeskonda

veel Anneli Undrest, Jaanus Und-

rest ja Christian Mägi. Bowlingu

head taset Eesti Postis näitab ka

see, et 36 osalenud tiimi seas said

fi naali 12 parema sekka kõik Eesti

Posti kolm võistkonda.

Kuigi males ja kardis meil see-

kord märkimisväärseid tulemusi

polnud, siis alati elevust tekitavas

jõutõstmises kaitses edukalt oma

atleetvõimleja imagot ja mullust

tiitlit Mari Allese infologistika di-

visjonist, kes tõstis rinnalt üles

45 kg kangi, surus 19,5 sekundiga

üles oma kümnekordse kehakaalu

ja jõudis 20 kilogrammise kangiga

teha rinnalt 45 tõuget. Naisvete-

ranidest pääses kolmandana

poodiumile ka Mari-Ly Rahuoja

fi nantsdivisjonist.

Ootamatult edukaks kujunes

seekord aga nooleviske võistlus,

kus esikoha noppis 45 naise seast

Inge Eit Võru kandekeskusest. Pe-

rit Post fi nantsdivisjonist saavutas

tubli neljanda koha. 56 mehe seas

suutis oma au päästa sügisese

saalihokiturniiri ebaõnnestumise

järel Margus Liivik äridivisjonist,

kes pürgis seekord poodiumile

ning tuli teisele kohale.

Traditsioonilisel mini-reketlonis

meil seekord medalisadu ei tul-

nud. Kuigi Pärja Soom võitis naiste

40+ klassi ja Mergit Inno postitee-

nuste divisjonist oli naistest viies,

aitas stabiilne ja ühtlane esitus

kokkuvõtteks Eesti Posti taaskord

võidule. Siiani on kõikide tublide

sportlike töötajate abiga suu-

detud Eesti sportlikema ettevõtte

nime ja tiitlit kaitsta.

15-17. augustini toimuvatel

suvespartakiaadil on kavas pea-

miselt jooksu-, ratta-, triatloni-ja

pallimängude alad.

11. ja 12. aprillil toimunud ke-

vadspartakiaadil sai tulemuse kir-

ja 21 sportlikku Eesti ettevõtet. •

36 osalenud tiimi seassaid finaali kõik Eesti Posti

kolm võistkonda.

1.) Eesti Posti curlingutiim: Sander Aasna, Sigrid Rüütel, Heleri Kirss, Mait Sooaru, Rene Kaas 2.) Inge Eit võitis noolemängu. 3.) Christian Mägi parimast bowlingutiimist tõi meile ka üldvõidu. 4.) Noolemängus hõbemedali pälvinud Margus Liivik parameedikuna. 5.) Sigrid Rüütel infologistikadivisjonist debüteerimas rinnalt surumise võistlusel 6.) Argo Servet fi nantsdivisjonist tõusis Eesti parima rahvasportlase edetabelis kolmandaks

1

2

3

4

56

8 Infosarv | Mai 2014 | nr 55

kolleegide tugi väga oluline,

sest meie töö on ju selline, et

sõpradele päris kõike rääkida ei

saa.“

Urmas soovitabki inimestel

omavahel rääkida ja suhelda. „Ei

maksa karta, et hakatakse virise-

jaks pidama,“ arvab Urmas, kelle

sõnul on kolleegidel tavaliselt

sarnased probleemid ja nad saa-

vad aru. „Kui saab mure enda

seest välja, hakkab palju kergem.“

Saaremaa kirjakandja Peep

Lehtsalu kinnitab, et tema ei ole

oma 74 eluaasta jooksul kordagi

kevadväsimust tundnud. „Olen

küll näinud, et osa inimesi muu-

tub kevadel uniseks nagu karud

sügisel aga mul sellist asja ei

ole,“ kinnitab Peep. Tal ei ole

enda sõnul lihtsalt aega väsimust

tunda. „Tööd ja tegemist on kogu

aeg nii palju, et vahet ei ole kas on

talv või kevad – uued tegemised

tulevad kogu aeg peale.“

Peep peab ka mesilasi ning see

hobi võtab temalt kevadel kogu

vaba aja. „Mul on 15 mesipuud

– need tahavad kevadel tublisti

tegemist,“ räägib mees. Teisalt

Saaremaa autojuht ja kirjakandja

Virvi Mihkelson nendib, et talve

poole kevadet kipub ikka väsi-

mus kallale tulema. Eriti kui on

tööpäevad on pikad ja pakke on

palju. „Praegu annab päike juba

energiat,“ kiidab Virvi. Tal on oma

maalapp, kus muru juba tärkab

ning esimesed lilled värvi näita-

vad. „See teeb tuju rõõmsaks. Mul

on ka kaks koera – nemad suuda-

vad küll igasugused muremõtted

eemale peletada.“

Virvi kinnitusel aitab töömu-

resid kiiresti unustada ka line

dance, millega ta paar korda nä-

dalas peale tööd tegeleb. „Meil on

oma kindel grupp, kõik väga tore-

dad inimesed, kellega on meeldiv

suhelda,“ räägib Virve ja nendib,

et töö ajal jääb suhtlemiseks aega

väheks, sest kõik on alati oma

askeldustega väga ametis.

Suhtlemise olulisust rõhutab

ka Kesk-Eesti kullerpunkti juht

Urmas Uustalu. „Kevadväsimus

on selline varakevadine teema

kui päikest veel ei ole ja kõik on

hall ja porine. Siis on ikka näha

nii kolleege kui kliente, kes käivad

ringi pea norus ja mure silmis,“

räägib Urmas. „Praegu on juba

palju lihtsam, päike paistab ja elu

on ilus,“ lisab ta.

Samas ei ole stress ja väsimus

Urmase hinnangul aastaajaga

seotud. „Pingeline aeg võib meid

tabada iga kell ja stressi tekitavad

lahendamata probleemid võivad

samuti kuhjuda aastaajast sõl-

tumata.“

Urmase sõnul aitab raske-

tel ja stressirohketel aegadel

rääkimine. „Tuleb oma muret

jagada ja see lahti harutada,“

selgitab Urmas. „Siin on just

Tants ja mesi seljatavad kevadväsimuse See aasta tuleb kevad teisiti, tiu-tiu ja teisiti! Tegelikult tuleb kevad ju igal aastal isemoodi aga tänavune kevad on Eestis Postis tõeliselt suur muutuste aeg. Pikk talv seljataga ja kiired ajad ees ootamas – kuidas sellise kevadega ilma väsimata toime tulla? Nutikad postitöötajad seljatavad kevadväsimuse ja tööstressi kolleegidega suhtlemise, sportliku vabaaja veetmise ja tervisliku toitumisega.

Osa inimesi muutub kevadel uniseks.

PEREARST: KEVADVÄSIMUS ON LEGENDMedicum Perearstikeskuse juhataja ning kliinik.ee konsultant Le Vallikivi leiab, et kevadväsimus on tänapäeval suuresti legend, millest tervisliku toitumise ja piisava liikumisega hõlpsasti üle saab.

„Karta on, et kevadväsimus on tegelikult rah-vasuus levinud legend, mille juured pärinevad ajast, kui värske toit polnud aastaringselt kätte-saadav ja kevadeks lõppes lihtsalt otsa. Siis lõp-pesid ka vitamiinivarud inimesel. Sellest tulidki

tänapäeval eksootiliseks jäänud haigused nagu skorbuut ja pellagra. Tänapäeval on vär-ske toit supermarketites aastaringselt kättesaadaval ja kevadväsimus on jäänud rohkem rahvasuus liikuvaks linnalegendiks,“ leiab perearst.

Kliinik.ee lehel avaldatud arvamuses nendib doktor Vallikivi, et arvestama peab siiski ka sellega, et meie kliimas on inimesed sügis-talvisel-kevadisel perioodil sageli haiged. Haigusest taastumise periood on perearsti sõnul tihti just see, mida inimene tõlgendab kevadväsimusena. „Aga see ei ole päris üks-üheselt seesama asi. “Kevadväsimuse diag-noosi kui sellist ei ole olemas,“ kinnitab Vallikivi.

Ometi tunnevad inimesed ennast väsinuna. „Peamiselt on valguse puudus ning läbipõ-etud haigused just need, mis une ja ärkveloleku režiimi mõjutavad. Kindlasti ka see, et viimane puhkus jäi vägagi mitmete kuude taha. Kõik need faktorid võivad kokku sum-meeruda sellise üldise jõuetusena,“ selgitab Vallikivi.Selleks, et hoida end heas toonuses, soovitab perearst tervislikult toituda, regulaarselt ja piisavalt liikuda, piisavalt puhata ja stressi vältida. Allikas: kliinik.ee

Erki Varmaerik.varma@post.ee

annavad mesilased Peebu kinni-

tusel energiat topelt tagasi. „Ma

söön mett hästi palju, olen kogu

aeg söönud. Kohvi sisse suhkru

asemel panen ka mett – ma usun,

et sellepärast pole ka kunagi ke-

vadväsimust tundnud. Peab kor-

ralikult sööma ja puhkama, siis

ei tule mingit kevadväsimust kal-

lale,“ soovitab Peep.

Ka sisekommunikatsiooni spet-

sialist Kelli Talving leiab, et värs-

ke ja tervislik toit ning kosutav

uni hoiavad kevadväsimuse ee-

mal. „Kevadel joon palju kase- ja

vahtramahla ning söön värskeid

aiasaadusi. Eelistan alati neid,

mida meie oma loodus olenevalt

aastaajast parasjagu pakub,“ sel-

gitab Kelli. „Talvisel pimedal ajal

lähen üsna varakult magama. Nii

kümne-üheteist paiku.“

Kevadväsimust Kellil tavaliselt

ei ole, kuid pikalt kestnud talve

puhul tunneb ta mõnikord hoo-

pis talvetüdimust. „Aga niipea

kui saabub kevad, kustub ka

talvetüdimus,“ räägib Kelli. „Ke-

vadel saan päikesest ja tärkavast

loodusest energiat. Lähen õue,

kuulan kaunist linnulaulu, tõm-

Peab korralikult sööma ja puhkama.

ban kopsud mahedat õhku täis ja

lasen päikesel enda peale paista,“

lisas ta.

Stressi ja väsimuse vastu aitab

teda ka rõõmus meel. „Alati tuleb

säilitada hea tuju ja mitte lasta

end pingelistel perioodidel mor-

jendada," jagab Kelli oma stressi

vastu võitlemise nippe. •

Kuidas end kevadel turgutada?

• Viibi palju värskes õhus.

• Toitu mitmekesiselt,

söö piisavalt marju, puu-

ja juurvilju.

• Joo piisavalt vedelikku.

• Väldi soolaseid ja rasvaseid

toite.

• Söö rohkem kala- ja linnuliha.

• Ole aktiivne, alusta aeroobse

treeninguga.

• Puhka piisavalt.

• Piira alkoholi tarvitamist.

• Loobu suitsetamisest.

Allikas: Apotheka