Innovatsiooni takistavad tegurid ehitussektoris - mkm.ee · Innovatsiooni mõiste Wayne Gretzky: „Ma uisutan sinna, kuhu litter läheb, mitte sinna, kus see enne oli”

Margus Sarmet

Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium

ehitus-ja elamuosakonna juhataja

Innovatsiooni takistavad tegurid

ehitussektoris

Veidi numbreid …

• 2012. aastal moodustas ehitussektor 7,4% SKTst

ning 9,4% kogu tööhõivest (MKM 2013);

• Hoonete energiatarve 50% kogu riigi

energiabilansist (Kurnitski et al. 2014: 54);

• Hooned emiteerivad ca 36% kasvuhoonegaasidest

(Eurostat);

• Veedame ligikaudu 90% oma eluajast hoonetes

(Hänninen et al. 2005: 252 ja Seppänen, O. &

Seppänen, M. 1998: 11);

• Madal tootlikus ehitussektoris (Diekmanni et al.

2004).

Seega on mille arvelt ja

mille nimel pingutada!

Innovatsiooni mõiste

Wayne Gretzky: „Ma uisutan sinna, kuhu

litter läheb, mitte sinna, kus see enne oli”.


• in nova – uue asja sisse toomine (ladina k.)

- uuendus

- mingi teadusliku, tehnilise või

organisatsioonilise

saavutuse RAKENDAMINE ühiskonnas

(EE)


Innovatsioon on kasulikuks tehtud asi. McKeown 2009

Innovatsioon saavutab oma jõu alles siis,

kui see rahuldab ostjate vajadused. Stull, Myers & Scott

Innovatsiooni mõiste Schumpeter leidis, et

tehnoloogiline innovatsioon

loob sageli ajutise monopoli,

mis võimaldab lühiajalisi

erakorralisi kasumeid.

Ajutised monopolid on

vajalikud, et anda stiimuleid

ettevõtetele, arendamaks

uusi tooteid ja teenuseid

ning parendamaks

protsesse.

Joseph Alois Schumpeter

1883 – 1950

Innovatsiooni liigid

- Tooteinnovatsioon (toodete muutmine,

mitmekesistamine ja kohandamine)

- Protsessiinnovatsioon (tootmismeetodite

uuendamine, uued tehnoloogiad)

- Organisatsiooniinnovatsioon (organisatsiooni-

ja personalijuhtimine, koostöövõime)

- Turuinnovatsioon (Hanked, müügitehnikad,

uued turuniššid)

- Finantsmajanduslik innovatsioon

(jne)

Innovatsiooni eripära ehituses

Innovatsioon ehituses jaguneb järgnevalt:

- Lisanduv innovatsioon (incremental innovation) mis on

väikesed muudatused limiteeritud mõjuga.

- Modulaarne innovatsioon (modular innovation), kus esineb

olulisi muudatusi põhikontseptsioonis, kuid selle mõju on

piiratud.

- Arhitektuuri innovatsioon (architectural innovation) võib

seisneda väikeste osade muutustes, kus on palju tugevaid

sidemeid teiste ümbritsevate komponentidega.

- Süsteemne innovatsioon (system innovation), kus on

mitmeid seotud uuendusi.

- Radikaalne innovatsioon (radical innovation) põhineb

teaduse ja tehnoloogia läbimurdel ning muudab töö

iseloomu. (Slaughter 1998)

Innovatsiooni eripära ehituses

Innovatsiooni eripära ehituses Ehitise elutsükkel

Allikas: autori koostatud, edasiarendus Liias et al. 2004: 10 ja Hakala: 2 ideid

kasutades.

Vahepalaks jälle numbreid…

• Jaapan 3000 patenti miljoni inimese kohta aastas

• Korea 2500 patenti miljoni inimese kohta aastas

• USA on 700 patenti miljoni inimese kohta aastas

• Prantsusmaalt, Suurbritanniast, Rootsist <300 (McKeown 2009)

• Eesti (2012) kokku 123 patenti e. ca 96 patenti miljoni

inimese kohta aastas (Patendiamet)

• Aafrika mandrilt pärit patente on vaatamata 600

miljonile elanikule aastas vaid 125 ehk 0,2 patenti

miljoni inimese kohta aastas (McKeown 2009)

„Meist enamiku jaoks ei

seisne suurim oht mitte liiga

kõrgete eesmärkide

seadmises ja nende

saavutamisel

läbikukkumises, vaid liiga

madalate eesmärkide

seadmises“

Michelangelo di Lodovico

Buonarroti Simoni

1475–1564

Töö eesmärk

Välja selgitada peamised Eesti

ehitussektoris innovatsiooni takistavad

tegurid ja anda soovitusi nende mõju

vähendamiseks.

Empiiriline uuring

• Ankeetküsitlus Google Drive’i keskkonnas:

• valimi moodustas 6549 ehitusvaldkonnas tegutsevat

ettevõtet;

• küsimustiku täideti 364 korda, ehk vastas 5,56% kõigist

ehitusvaldkonnas tegutsevast ettevõttest.

• Analüüs programmiga SPSS 20.0 (kirjeldava

statistika meetodid; keskmiste võrdlemine: T-test,

Anova analüüs; normaaljaotuse kontroll:

Skewnessi ja Q-Q Ploti meetodiga.

Tulemused Innovatsiooni takistavad tegurid (pingerida)

1. Rahaliste vahendite nappus tingituna

odavaimal hinnal põhinevatest hangetest

2. Pidev kiirustamine:

– pakkumiste ettevalmistamisel;

– tööde ettevalmistamisel;

– tööde teostamisel.

3. Madal kindlustunne tuleviku ees


4.Traditsioonilised töövõtumeetodid ja

lepinguvormid mis ei toeta lisandväärtuse

jagamist (sh ETÜ2013 ja PTÜ2007)

5.Innovaatiliste lahenduste kallim hind

6.Standardsete meetodite eelistamine

publitseerimata lähenemistele (NB!

Vastuolulised seisukohad standardiseeritud

lahenduste osas !?)


7. Tellijate puudulik kompetents lähteülesande

koostamisel, tehniliste lahenduste hindamisel

ja innovatsiooni juhtimisel.

8. Ehitusobjektide füüsiliselt väike maht, kus

esineb vähe kordusi ja seega on

innovatsioonid vähem tasuvad kui suurtel

objektidel.

9. Ehitussektoris töötavate spetsialistide

ebapiisavast palgast ja sellest tulenevast

madalast motivatsioonist tulenevad

takistused.

10. Tellijate ja tellija konsultantide

konservatiivsed eelistused ning vähene

motivatsioon uuenduslike lahenduste

väljatöötamiseks ja juurutamiseks.

11. Spetsialistide ebapiisav ettevalmistus

innovatsiooni väljatöötamiseks ja/või

juurutamiseks ning innovatsiooni juhtimiseks.

12. Ebapiisav koostöö teiste valdkondadega

tehniliste lahenduste ülevõtmiseks või ideede

ammutamiseks.


13. Puudused ja vead õigusloomes, mis

pärsivad või takistavad innovatsiooni.

(Ehitusvaldkonna õigusaktid kriitikat ei

pälvinud)

14. Ehitusvaldkonnas töötavate spetsialistide

suhtumine


Tänan!

[email protected]

Veidi tausta ka:

Inimesed kellega me töötame

Allikas: Juurikas 2012




• Tööandjad on pigem hädas tööjõu

leidmisel, rahul ei olda ei kandidaatide

kvantiteedi ega kvaliteediga – häid

spetsialiste on vähe ning neil on juba head

töökohad.

• Keskmine töötaja leidmise (ja tööotsimise)

periood 2 kuud

• Ca 40%-le on tehtud üleostmisepakkumisi


Väljaõppe kvaliteet

• Üldiselt on tööandjad pigem rahul

vilistlaste omandatud kompetentsidega.

• Tööandjad on kõige enam rahul

lõpetanute arvuti kasutamise oskustega,

kõige vähem vene keele oskusega.


Karjäärivaliku kindlus

Allikas: Sarmet 2012


• Ka juhul kui ehitusinseneri erialal õppijal oli õpitava eriala

puhul tegemist mitte esimese valikuga, oli tema esimene

valik kaks korda sagedamini seotud mõne muu tehnilise

erialaga kui mitte-tehnilise erialaga

• Neist pehmete erialade tudengitest, kes ei õpi oma

esimesel valikul, märkis ligi 90% oma esimeseks valikuks

mittetehnilise eriala.

• Seega toimub tehniliste õppekavade vaheline

konkureerimine tudengitele eelkõige tehniliste

õppekavade endi vahel ja väljastpoolt tehnilisi

erialasid tudengite juurde leidmine või

kaotamine on vähetõenäoline. Allikas: Sarmet 2012


• Samuti ei ole põhjust loota, et

ehitusinseneride erialasid sooviks

õppida juba ühte kõrgharidust omavad

isikud, kuna teiseks kõrghariduseks

valiti pehme eriala ligi seitse korda

tõenäolisemalt kui ehitusinseneri eriala.

Allikas: Sarmet 2012

Documents

Innovatsiooni takistavad tegurid ehitussektoris - mkm.ee · Innovatsiooni mõiste Wayne Gretzky: „Ma uisutan sinna, kuhu litter läheb, mitte sinna, kus see enne oli”