Energeetika tulevik:

Eestile sobib reaktor Candu6

Tegija:

Inseneeria intervjuu Addinoli Tegevjuhiga

Ise tehtud, hästi tehtud:

ise laotud kiviaed

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I JUU

NI 6

/20

10

(24

)F

OR

MU

LA

ST

UD

EN

T >> V

ÄIK

EL

AE

VA

DE

PR

OJE

KT

EE

RIM

INE

>> ES

TIS

E 1

0 A

AS

TA

T >> R

AT

AS

TO

OL

IGA

SA

UN

AL

AV

AL

E >> K

UL

LA

TU

HK

AT

RIIN

US

T Õ

DE

Tootmise ja tehnika ajakiri

JUUNI 6/2010 (24)

uudne sõidukogemus:

Energeetika Tegija: Ise tehtud, hästi tehtud:

FORMULA STUDENT SÕIDUTAS USA-SSE

Kolleegiumi liiKmed

Madis VõõrasKolleegiumi esimees; Eas, innovatsioonidivisjoni nõunik (innovatsioon, tehnoloogia, kosmos)Madis.Vooras@eas.ee

Aleksei HõbemägiEesti Masinatööstuse Liit, arendusdirektoraleksei@emliit.ee

Arvi HamburgEesti Inseneride Liit, presidentarvi.hamburg@gaas.ee

Enno LendTallinna Tehnikakõrgkool, prorektorenno@tktk.ee

Priit KuluTallinna Tehnikaülikool, mehaanikateaduskonna dekaanpriit.kulu@ttu.ee

Aleksandr MiinaTallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, FM Partners OÜ juhatuse liigealeksandr@tootmisportaal.ee

Meelis VirkebauEesti Tööandjate Keskliit, volikogu liigeinfo@textile.ee

Almar ProosAS Favor, nõukogu esimeesAlmar.Proos@favor.ee

inseneeria kolleegium

E sikaanel on Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Tehnikaülikooli tudengite

poolt ehitatud vormelautod. Esikaane kujundus: Taivo Org.

Esikaane foto

Peatoimetaja Mati Feldmannmati.feldmann@inseneeria.eeTel. 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm

Juuni 6/2010 (24)

Ajakirja antakse välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

ReklaamRando Mäeotsrando.maeots@inseneeria.eeTel. 687 9101

Väljaandja Director ja Partnerid OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel. 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ9000

Trükk Printon

impressum

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

Juhtkiri 3

6/2010 (24)

Juhtkiri 3

Maikuusse jäi see üsna kindel otsus, et uuest aastast on Eesti ringlusvahend ja kõikide materiaalsete väärtuste mõõt

euro. Inseneeria toimetus soovib marssida alati prog-

ressi eesliinil, seepärast tervitame euro päralejõud-mist maarjamaale. Mis sest, et eurol endal pole hetkel tervis kõige parem, ohjeldamatust laenu- ja kulutuste pillerkaarist on tekkinud pohmelli-periood. Aga euro suhtelise nõrkuse taustal tundub Eesti kroon jällegi tugevam ja meie liitumisvõima-

lused seda kindlamad.Selle Inseneeria pikemas intervjuus Addinoli tegevjuhi hr Georg

Wildeggeriga ütleb intervjueeritav kindlalt, et Eesti kuulub eurotsooni. Kas tal oleks Eestile edaspidiseks midagi soovitada? Diskreetse sakslasena vastab hr Wildegger, et kuivõrd tema riik pole korduvalt nõudeid täit-nud, pole tema pädev meile soovitusi andma. Igal juhul – meie püüd-lustel on alati olnud toetajaid, mis teeb heameelt.

Kui tulla üldisemast üksiku poole ehk inseneriasjanduse juurde ta-gasi, siis vaevalt rahavääringu nimetusel sedavõrd suurt tähtsust on. Leiutati ju ka rubla ajal – peaasi, et leiutaja, insener, tootmisjuht, kes iganes, saaks oma töö eest väärilist tasu. Maksis ka rubla, maksavad nii kroon kui euro.

Investeerimisnõustaja Tõnis Oja väitis paar kuud tagasi oma kom-mentaaris, et tootmissisendite poole pealt ei muutu eurole üleminekul suurt midagi. Tõsi ta on, et naftabarreli hinda noteeritakse endist viisi dollarites ja ses mõttes vahet pole. Võib arvata, et sisseostetav kütus moodustab tootmissisendite suurima kuluallika nüüd ja edaspidigi.

Aga euro käibele võtmisel on mõned huvitavad insener-tehnilised üksikasjad. Pangaautomaadid pidavat raskustega väljastama viieeuroseid sedeleid, nemad kui kõige väiksemad pidavat automaati ummistama... Ilmselt peab rahakotid välja vahetama, sest mündid omandavad taas väärtuse. Või hankima müntide kaasaskandmiseks karbikesed, kus eri müntide jaoks on vedru all pesad – nii nagu kopikate ajastul.

Seega, kui küsida, kas euro muudab midagi, siis ikka muudab! Head suvepuhkust Inseneeria lugejatele ja kohtume jälle septembris!

juhtkiri

Kas euro muudab inseneri­asjanduses midagi

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

FOtO: ÄripÄev

SiSukOrd4

6/2010 (24)

SiSukOrd4

Sisukord Tööjoonis

06 Leiutis: ratasjalg

Eestist Maailma

08 Formula Student sõidutas USAsse

Energeetika tulevik

12 Eesti ettevõtted osalevad tuuma-jaama ehitusel

Insenerikutse

16 Kuressaares saab õppida väikelaevade projekteerimist

Edukuse valem

18 Suvine Rakvere on teatrit täis

Riik ja ettevõtja

22 Eesti koostas senipuudunud tegevuskava

Kommentaar

26 Kas inseneriasjandus on ohus?

Ise tehtud, hästi tehtud

28 Renoveeritud jalg-ratas Steel Horse

29 Laotud kiviaedvundamendil

Insenerikutse

30 Eesti Soojustehnika-inseneride Seltsi 10 tegusat aastat

Edukuse valem

34 Kõrgtehnoloogiline sisseseade kutseõppele

Tootmissisendid

38 Kulla tuhka triinust õde

Tegija

40 Addinoli juht: Eesti peab kuuluma eurotsooni

Huvitav lahendus

44 Ratastooligasaunalavale

Mess

47 Finnteci messi läbiv teema oli tootlikkus

Huvitav lahendus

48 KBFI vajas paralleelarvutus-teks sobivat HPC klastrit

Doktoritöö

50 Kvaliteedi tagamine vajab sünergiapõhist käsitlust

52 Summary / Краткий обзор статeй

54 Viimane lehekülg

Need lood on kuulatavad Mp3 failina http://inseneeria.eas.ee

Sisukord4

tööJOOniS6

6/2010 (24)

tööjoonis6

ratasjalas on ühendatud jala ja ratta positiivsed küljed tulemuSekS On hea lÄBitavuS ka treppidel Ja aStmetel

leiutise teostamise näide

Ratasjalg koosneb rummust 1, kodaratest 2 ja pöia segmen-tidest 3. Pöia segmendid 3 on ühendatud kodaratega 2

pöörduvalt ratasjala võlliga 4 paralleelsete telgede 5 abil. Rumm 1 on varustatud täiendavalt rummu 1 suhtes pöörduva avamissüdamikuga 6, millega on ühendatud vardad 7. Varraste 7 teine ots on ühendatud pöia segmentidega 3. Ratasjalg on varus-tatud siduriga, mille üks ketas 8 on jäigalt seotud avamissüdamikuga 6 ja teine ketas 9 on jäigalt ühendatud ratasjala võlliga 4. Laagripukiga 10 seotud ajami 11 rakendumisel on avamissüdamik 6 siduri ketta 8 vahendusel jäigalt seotud laagripukiga 10. Pöia segmendid 3 on tehtud elastsed nii, et pöia maksimaalne radiaalne läbipaine ei ületaks ratasjala poolt raadi-use juurdekasvu dR pöia segmentide 3 avamisel, et tagada suju-vam liikumine. Pöia segmendid 3 on väljastpoolt kaetud sobiva materjaliga 12, millel on suur hõõrdetegur ning millel on soovita-valt head vetruvusomadused. Avamissüdamiku pööramisel liigu-vad kõik segmendid sama nurga võrra. Varrastes, mis ühendavad südamikku segmentidega, saab kasutada vedrustust, mis vähendab tekkivaid koormusi. Kokkupandud asendis toetuvad pöia segmentide otsad üksteise vastu, moodustades ühtse ratta pöia. Seejuures on jõud segmentide liigutamise ajamile mini-maalsed. Ebaühtlasest koormusest tekkivate ülepingete väl-timiseks võib kasutada vedrustust ja elastseid elemente. Kui ratta veomootori moment on suurem kui avamissüdamiku keeramiseks vajalik moment, siis siduri rakendumisel avamissüdamik ühendatakse võlli laagripukiga ja ratta keeramisel mootori poolt muutub avamissüdamiku ja kodarate vaheline asend. Sõidu ajal hoiab avamissüdamikku paigal näiteks hõõrde-jõud või sobiv vahend, näiteks tihvt, polt või fi ksaator, kui on tegu manuaalse südamiku keeramisega. Hõõrdejõud takistab ka südamiku asendi muutmist, kuid veomootorid peavad olema pii-savalt võimsad selle jõu ületamiseks.

Joonistel on kujutatud kuue pöiasegmendiga lahendus. Vas-tava ala asjatundjale on selge, et kirjeldatud põhimõtte järgi võib valmistada ka suurema või väiksema pöiasegmentide arvuga ratasjalgu.

leiutise teostamise näide

atasjalg koosneb rummust 1, kodaratest 2 ja pöia segmen-tidest 3. Pöia segmendid 3 on ühendatud kodaratega 2

pöörduvalt ratasjala võlliga 4 paralleelsete telgede 5 abil. Rumm 1 on varustatud täiendavalt rummu 1 suhtes pöörduva

Joonis 1Ratasjala üldvaade suletud olekusRatasjala üldvaade suletud olekus

Joonis 2Ratasjala üldvaade avatud olekusRatasjala üldvaade avatud olekus

tööJOOniS 7

6/2010 (24)

Leiutis:

ratasjalgPatendi taotleja: Leiutise autorid:

tallinna tehniKaüliKool raivo sell, mati Kaeeli

Leiutis kuulub liikuvate ja transpordisüsteemide komponentide valdkonda ning leiab täpsemalt kasutust erinevate liikurplatvormide, invaseadmete, mänguasjade, põllumajandus- ja militaarvaldkonna sõidukite juures. Leiutis

on piisavalt universaalne.Tehnikas on tuntud ratasjalad, kus ratasjalg koosneb rummust, kodaratest ja

pöia segmentidest ning rummu külge kinnitatud kodarate pöördemehhanismist, kus kodarad on ühest otsast seotud rummuga ratta pöörlemistasapinnas pöördu-valt ja pöia segmendid on ühendatud kodarate teise otsaga pöörduvalt ratta pöörlemisteljega paralleelse telje abil. Kodarate pöördumisel liigutavad nad pöia segmente. Selle lahenduse puudus on ratta läbimõõdu väike muutus ratta avami-sel. Samuti langeb lahtises asendis kogu koormus varrastele, mis omakorda vä-hendab mehhanismi eluiga.

leiutise olemusKäesoleva leiutise eesmärgiks on töökindluse tõstmine ja kulumise vähenda-

mine liikuvate osade vähendamise teel ning mehhanismi lihtsustamine ja läbitavu-se tõstmine. Leiutise eesmärgi saavutamiseks võetakse ratasjalg, mis koosneb rummust, kodaratest ja pöia segmentidest ning rummu külge kinnitatud kodarate pöördemehhanismist, kus kodarad on ühest otsast seotud rummuga ja pöia seg-mendid on ühendatud kodarate teise otsaga. Rumm varustatakse täiendavalt rummu suhtes pöörduva avamissüdamikuga ja vardad kinnitatakse pöörduvalt avamissüdamikule ühest otsast. Kodarad kinnitatakse pöia segmendi ning avamis-südamiku kinnituse vahepealt pöörduvalt rummule. Ratasjalg varustatakse täien-davalt siduriga, mille üks pool seotakse jäigalt avamissüdamikuga ja teine pool ühendatakse jäigalt ratasjala võlli laagripukiga liikursüsteemil nii, et siduri raken-dumisel on avamissüdamik ühe siduri poole vahendusel jäigalt seotud laagripukiga ja avamissüdamiku fi ksaatoriga. Pöia segmendid tehakse elastsed, nii et pöia maksimaalne radiaalne läbipaine ei ületaks ratasjala poolt raadiuse juurdekasvu pöia segmentide avamisel. Pöia segmendid kaetakse väljast suure hõõrdeteguriga või pinnasega hästi haarduva materjaliga. Avamissüdamiku fi ksaator tehakse va-jadusel hõõrdsidurina. Konstruktsiooni eelis on väiksem liikuvate osade arv ja jõudude ühtlasem jaotus avatud asendis. Ratta avamist ja sulgemist on lihtsam automatiseerida ning avatud segmendi ots on võimalik valmistada poolelastsena, mis muudab avatud olekus veeremise ühtlasemaks. Olemasolevate ratasjalgadega võrreldes on käesoleva mehhanismi eelis lihtsam konstruktsioon ja juhtimine, sest vajalik on ainult üks ajam kõigi ratasjala segmentide liigutamiseks. Suureneb roni-misvõime, sest puudub ümmargune ratta baas, mis oleks kokkupuutes maapinna-ga. Selle asemel on tähekujulised kodarad, mille vahel olevad segmendid ise moodustavadki ratta pinna. Seejuures võib teha segmendid lühemad, sest jala kogupikkuse moodustavad kodar koos segmendiga. Avamismehhanism võib olla manuaalse, elektri- või muu sobiva ajamiga.

Joonis 3Ratasjala komponentide üldvaadeRatasjala komponentide üldvaade

Joonis 4Ratasjala külgvaate lõige

Eestist maailma8

FOtOd: FS team tallinn

uudne sõidukogemus:

formula student sõidutas usa­sse

fs team tallinn osales oma vormelautoga 12.–15. mail 2010

michiganis usas toimunud võistlusel formula sae.

eeStiSt maailma 9

malle jürves,Tallinna TehnikakõrgkooliAvalikkussuhete juht

Formula Student on peamiselt masi-naehituse ja autotehnika tudengi-tele suunatud tootearendusvõistlus.

Võistluse idee on pärit Ameerika Ühend-riikidest, kus ülikoolide meeskonnad on Formua SAE egiidi all teineteisest juba pea kolm aastakümmet mõõtu võtnud. Viima-se aastakümne jooksul on Formula Stu-dent/SAE kogunud aina enam populaar-sust ning levinud üle kogu maailma. Eu-roopas võisteldakse alates 1998. aastast, li-saks on Formula Student jõudnud ka Jaa-panisse, Austraaliasse ning Brasiiliasse.

Tootearendusvõistlus Formula Student kujutab endast väikese üheistmelise vor-melauto projekteerimist, ehitamist ja hil-jem auto tutvustamist, sellega erinevate katsete läbimist ning ringrajal võidusõit-mist. Projektis osalemine annab tudengile reaalse auto projekteerimise ja valmistami-se kogemuse ning tutvustab noorele inse-nerile autotööstuse majanduslikku poolt.

Eestis hakkas Formula Studenti idee levima 2005. aasta alguses, Tallinna Tehni-kaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ühismeeskonna loomiseni jõuti poolteist aastat hiljem, 2006. aasta sügisel. Meeskon-na pealikuks sai TTK üliõpilane Ruben Lend, juhendajateks õppejõud Janek Lup-pin ja Risto Kõiv.

2007. aasta juulis osaleti Inglismaal Formula Studenti lõppvõistlusel klassis III tulevase vormeli virtuaalse mudeliga. Selle-ga hangiti piisav kogemustepagas, mis sai aluseks reaalse auto ehitamisele ja osalemi-sele 2008. a põhivõistlusel ehk klassis I.

head tulemused tulid Soomest Baltic Open’ilt

Töö auto ehitamise kallal algas 2007. aasta oktoobris, pärast kuudepikkust rasket tööd jõuti 2008. aasta juuni alguses moo-tori käivitamise ja esimeste testideni. 10.–13. juulil 2008 osales TTÜ/TTK Formula

vOrmeli timmimine tallinna tehnikakÕrgkOOliS

eeStiSt maailma10

Student Team valminud prototüübiga FEST08 edukalt Silverstone’i ringraja-kompleksis peetud võistlusel, tulemuseks 13. koht 72 osaleja seas ning parima uus-tulnuka tiitel.

Saadud kogemuste baasil projekteeris alates 2008. aasta detsembist nime FS Team Tallinn kandev võistkond uue vor-meli FEST09. Auto valmis 2009. aasta suvel ning osales augustis Saksamaal Hockenhei-mis ning Soomes Helsingis toimunud võistlustel.

Saksamaal näitas fortuuna oma tuju-kat iseloomu ning tõi Tallinna meeskonna teele tehnilise viperuse, mis ei lasknud kestvussõitu lõpetada. See tõi kaasa suure punktikaotuse ning tulemuseks jäi üldar-vestuses 46. koht 78 osaleja hulgas.

Küll aga saatis meeskonda edu Soomes peetud Baltic Open’il – probleeme ei ilm-nenud, auto potentsiaal õnnestus realisee-rida ning võistlus Soome, Rootsi ja Taani meeskondade ees võita.

Lisaks üldvõitja rändkarikale teenis FEST09 ka kaks alavõitu, superslaalomis ning kestvussõidus. Hooaja edukas lõpp näitas auto võimekust ning lubas tehtud tööga rahule jääda.

Baltic Open tuleb ka eestisse, rapla kardirajale

Hooajal 2009/10 plaanib FS Team Tallinn jätkata sama põhikonstruktsiooni-ga, kuid mitmetes detaillahendustes täius-tatud vormeliga ning võtta osa vähemalt kahest võistlusest. Esialgu registreeruti mais toimunud Michigani võistlusele. Sa-muti on meeskonnale antud võimalus korraldada võistlus Baltic Open 2010 au-gusti viimasel nädalavahetusel Rapla kar-dirajal. Tänavu juba kaheksandat korda peetav võistlus toimub iga aasta erinevas kohas, korraldajateks on Läänemere re-giooni riikide vormelimeeskonnad.

Võimaluse ürituse korraldamiseks teenis FS Team Tallinn eeskujuliku esine-misega 2009. aasta Baltic Openil, auto FEST09 saavutas kaks alavõitu ning kokku-võttes esikoha, FEST08 lõpetas üldarvestu-ses kolmandana.

Võistluse traditsiooni algatajaks ning

Student Team valminud prototüübiga FEST08 edukalt Silverstone’i ringraja-

FS Team Tallinn pälvis Michiganis tähelepanu

risto Kõiv, meeskonna juht

FS Team Tallinn osales vormelautoga FEST10 12.–15.05.2010 võistlusel For-mula SAE Michiganis Ameerika Ühendriikides. Esimeste katsetega saavu-

tatud hea tulemuse rikkusid sprindis tekkinud mootoriprobleemid ja meeskond sai lõppkokkuvõttes 120 võistlusele registreerunud meeskonnas seas 40. koha.

FS Team Tallinna auto FEST10 pälvis kohtunike ja konkurentide seas palju tähelepanu oma atraktiivse disaini ja viimistluse kvaliteediga. Väga pal-julubavaks osutus ka auto potentsiaal kahel esimesel dünaamilisel katsel, kus kiirenduses tuli 120 registreerunud võistkonna seas 4. koht ja kaheksakujulisel rajal 9. koht, mis dünaamiliste katsete kokkuvõttes andis enne sprinti ja kest-vussõitu kokku 4. koha.

Sprindis aga tekkisid ja kiirelt süvenesid mootoriprobleemid, mille taga-järjel lakkas töötamast kolmas silinder. Sellest hoolimata suudeti sõita välja 24. aeg. Mootori lahtivõtmisel selgus, et tõrke põhjuseks oli purunenud klapp, mis oli rikkunud ka silindri, kolvi ja plokikaane.

Kuna varumootorit ei olnud sel hetkel võtta, siis olemasoleva parandami-seks, st ühe silindri elimineerimiseks ja teiste silindrite normaalse töö tagami-seks, pingutas meeskond terve öö.

Tänu mitmetele kohapeal mõeldud ebatraditsioonilistele lahendustele jõudis auto täpselt minut enne kestvussõidu sulgemist starti. Esimene vahetus õnnestus läbida kolmel silindril, kuid pärast juhtide vahetust ei suudetud mootorit ilma kõrvalise abita enam käivitada, mille tagajärjel tuli sõit siiski katkestada. Kokkuvõttes niisiis 40. koht.

Vaatamata saavutatud kohale oli igal juhul tegemist väga suure kogemu-sega meeskonnale ja olulise sammuga enda nähtavaks tegemisel. Pärast Eestisse tagasitulekut ja meeskonnaliikmete eksamite ja kaitsmiste lõppu paneb meeskond USAs õpitu kokku ja suunab kogu energia sellele, et Inglis-maal Silverstone’i võistlusel oma potentsiaal täielikult ära kasutada. Meeskond tänab kõiki toetuse eest!

Oma uuekS SÕpruSÜlikOOlikS vÕiB eeSti tiim kindlaSti lugeda miChiganiS aSuvat Oaklandi ÜlikOOli, mille vOrmelimeeSkOnnaga tOimuS tÕeline vennaStumine.

eeStiSt maailma 11

Baltic Open 2009 korraldajaks oli Helsingi Metropolia (Stadia) ülikooli meeskond, kes on lubanud ka sel aastal vähemalt ka-he autoga osa võtta.

Praeguseks on võistlusele registreeru-nud juba kaheksa vormelimeeskonda Soomest, Rootsist, Taanist, Saksamaalt ja Venemaalt, esialgsel hinnangul võib rajal näha 15 tudengivormelit. FS Team Tallinn saadab võistlustulle kaks vormelit.

Baltic Open ei kuulu Formula Student /SAE sarja ametlikku kalendrisse: erinevalt kõigist teistest võistlustest keskendutakse vaid sõidualadele.

Neljapäeval, 26. augustil on kavas teh-niline kontroll ning osavõtvate vormelite demonstratsioon Tallinnas. Reedel, 27. augustil võisteldakse Rapla kardirajal kii-renduses ning superslaalomis, laupäeval on kavas sprindivõistlus ning ürituse kul-minatsioon – kestvussõit.

reedel, 27. augustil võisteldakse rapla kardirajal

kiirenduses ning superslaalomis, laupäeval on kavas sprindi-

võistlus ning ürituse kulminatsioon – kestvussõit.

uuSim vOrmelautO FeSt10

pildid: reFOrm.ee, autOr

energeetika tulevik12

6/2010 (24)

pildil Candu6 avariiJahutuSSÜSteem Ja alumine katuSekarkaSS.

Candu6 vundament

tuumajaam kui suurim ehitusobjekt:

eesti ettevõtted osalevad tuumajaama ehitusel

Kalev Kallemets,MTÜ Eesti Tuuma-jaam tegevjuht

Tuumajaamade ehitus vajab sadu allhankijaid tuhandetele eri konst-ruktsioonidele ja seadmetele, kuid

paraku on viimase 20 aastaga Euroopas ja USAs nende valmistamise oskused ja või-med käinud alla. Samas piiratud võimekus ja konkurents tõstavad tuumajaamade ehitamise kulusid. Näiteks kui 1980. aasta-te alguses oli USAs 900 tuumaenergia AS-ME litsentsiga ettevõtet, siis nüüd on väi-detavalt vaid 200. Seega ei siseneks Eesti ettevõtted selles valdkonnas mitte küpsele turule nagu autotööstus, vaid uuesti tekki-vale, varjusurmas turule, mis on samas plahvatuslikult kasvamas. Euroopas on eri staadiumis ettevalmistusel kokku 40 tuu-majaama projekti, mis peaks jõudma lähe-ma 5–15 aasta jooksul ehitusse.

MTÜ Eesti Tuumajaam tunneb es-mast huvi, et tuumajaam tuleks Eestisse ja et just Eesti jaama puhul saaks Eesti ette-võtted tööd. Seetõttu korraldasime 29.

“tuumajaam ei ole

müstika,“ on sõnum,

mida inglise tuuma-

energia tööstuse

Ühingu esimees on

oma sõnul pidanud

kõige enam edastama,

et tehnikaettevõtted

tõsiselt tuumajaama-

de rajamises osale-

mist kaaluks.

Energeetika tulevik12 kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

avariiJahutuS-SÜSteem

aluminekatuSekarkaSS

aprillil seminari rõhuga reaktoritüübil Enhanced CANDU6, mis näib olevat Eesti jaoks sobivaim oma lihtsuse, elektrilise nimivõimsuse, paindlikkuse ja hinna poo-lest. Kanada fi rmal AECL on rikkalikud kogemused Hiinast ja Koreast, kuidas CANDU6 tuumajaamas maksimeerida kohalikku sisendit. Euroopas on CANDU6

tüüpi kaks reaktorit Rumeenias ja lähiajal algab kahe täiendava reaktori ehitus. Kok-ku maksab CANDU6 tüüpi jaam ligikau-du 35–40 miljardit Eesti krooni, mille põhikulu engineering, procurement and construction (EPC) jaotub ligikaudu järg-miste protsentide ja miljonite eurode järgi.

energeetika tulevik 13

tuumajaam kui suurim ehitusobjekt:

eesti ettevõtted osalevad tuumajaama ehitusel Disaini hind 18,0% 293

Projektimeeskonna kulu

4,0% 65

Ehituse palgakulud 23,0% 375

Vundament 1,5% 24

Üldehitustöö 10,0% 163

Erikonstruktsioonid 26,5% 432

Muud seadmed ja vahendid

13,0% 212

Transpordikulu 2,0% 33

Avariigeneraator 2,0% 33

100,0% 1 630

Erikonstruktsioonid hõlmavad “tuu-masaare” seadmeid nagu reaktor, surveto-

rud, soojuskontuuri torustikud, aurugene-raatorid, kütusevaheti, ohutusmehhanis-mid ja kontrollseadmestik. Muud seadmed hõlmavad kõiki mitte-tuumaseadmeid

nagu auruturbiin, elektrigeneraator, kon-densatsioonisüsteem jpt. EPC-le lisandub omanikukulu, millest peamine on ehitus-perioodi intressikulu, kuid ka maa ostu kulu, asukoha ettevalmistus, ühendusteed, jaotla, ühendus põhivõrguga, jahutusvee

süsteem pumplaga ning juhtimis- ja tee-nindushooned.

Suur töömaht ise on üldehitustööd. Reaktorihoone vundament on massiivne,

47-meetrise diameetriga raudbetoonkeha, mis kannab hoone raskust 0,85 MPa.

ehitus võtab viis aastatKMG Inseneriehituse esmase analüüsi

järgi on võimalik tuumajaama rajada nii

kui reaktori pakkujad konkureerivad omavahel, püüavad

nad energiaettevõttele koostada pakkumise, mis

maksimaalselt hõivab kohalikke ettevõtteid.

energeetika tulevik14

6/2010 (24)

mergeli kui viirsaviga aluspinnasele. Reak-torihoone seinad on raudplaatidega kae-tud (steel liners) 1,8 m paksused raudbe-toonplokid. Üldiselt ehitatakse reaktori-hoone valmis umbes aastaga pärast vunda-mendi valmimist. Turbiinihoone ja teised hooned pole sedavõrd massiivsete seintega, vaid on tavalisemad tööstushooned. Kogu CANDU6 tuumajaama valmimine ehituse algusest elektri tootmiseni võtab viis aas-tat. Ehitustel on olnud kogenud peatöö-võtjateks Ansaldo Nucleare, kes oli Ru-meenia CANDUde peatöövõtja, ja Doosan, kes juhtis Korea jaamade ehitust. Ehitusli-kus osas peaks suuremad Eesti ehitusette-võtted, eriti hea insenertehnilise kogemu-sega ettevõtted, olema konkurentsivõime-lised alltöövõtjad.

Tuumajaamas on palju torustikke. Üldiselt on surve madalam kui tavalistes gaasi- ja söejaamades. CANDU6 puhul on primaarkontuuri surve 10 MPa, tempera-tuur ca 300 C, maksimaalne vooluhulk 24 kg/s ning aurukontuuri surve 4,7 MPa. Eestis teeb praegu vastaval tasemel torusti-kutöid Scanweld, kes konkureerib praegu ka Loviisa tuumajaama ühel allhankel. Teine valdkond on kümned erinevad ma-hutid, nii madal- kui kõrgsurvemahutid.

Turuliider, eriti survemahutite osas, Eestis on Estanc ning sarnaseid töid teeb APL Productions.

Kolmas valdkond on erinevad suurega-bariidilised metallkonstruktsioonid nagu avariijahutussüsteem, katusekarkass, õhu-lüüs, soojusvahetid, horisontaalkraanad, reaktiivsuse kontrollimehhanismide plaat, kasutatud kütuse korvid ja sõrestikud. Li-sanduvad veel erinevad mooduliraamid,

raudtrepid ja konstruktsiooniteras. Ohu-tusklassi ja korrosioonikindlusnõuded eri konstruktsioonidel on erinevad, kuid üldi-selt pidas Ian Love AECList antud loetelus Eesti ettevõtete osalemist täiesti reaalseks. Nende metallkonstruktsioonide osas peaks Eestis konkurentsivõimelised olema BLRT, Levadia, aga võib-olla ka Maru ja teised metalliettevõtted.

nB! kvaliteedisertifi kaadid!Selleks, et tõsiselt tuumajaama ehitu-

sel konkureerida, on elementaarne kvali-

teedijuhtimise süsteemi ISO 9001-2000 sertifi kaadi olemasolu. Lisaks tuleb oman-dada kas Ameerika ASME sektsioon III klass 1-3 või vastavad Saksa TÜV-kvalitee-distandardid. Lisaks viivad kõik tuumajaa-made ehitajad läbi tarnijate eelselekteeri-mise ja auditeerimise, tagamaks endale võimalikult konkurentsitiheda nimekirja ettevõtetest, kellele saata pakkumiskutse.

Pisut innustust Eesti ettevõtetele. Kõik

pakkumised käivad läbi Euroopa Liidu avaliku hanke mehhanismi ning pole või-malik ette kirjutada, millise riigi tarnijaid tuleb valida. Aga kui reaktori pakkujad konkureerivad omavahel, püüavad nad energiaettevõttele koostada pakkumise, mis maksimaalselt hõivab kohalikke ette-võtteid.

Just nii on Tšehhis uute Temelini ja Dukovany tuumareaktorite ehituskonkur-sil, kus Vene Atomstroi, USA Westinghouse ja Prantsuse Areva näevad vaeva, et maksi-maalselt kohalike ettevõtete tarnetega tuumajaama pakkumine kokku panna.

ettevõtted, seljad kokkuPalju on õppida Soome ettevõtetelt,

kellest 60 on koondunud eelmisest aastast FinNuclear ühingusse, et maksimaalselt arendada enda võimekust osaleda kahe uue Soome tuumajaama rajamisel. Ning, arvestades Soome head reputatsiooni tuumaenergia alal, maksimaalselt ekspor-tida oma teenuseid ja kaupu.

Ka MTÜ Eesti Tuumajaam hoiab ak-tiivselt silma peal ja kontakte Soomes, et võimaldada oma liikmetel ja teistel ette-võtetel arendada oma teadmisi ja võime-kust, osaledes edukalt Soome tuumajaa-made hangetel. Täna kuuluvad MTÜsse Eesti Tuumajaam KMG Inseneriehitus, Estanc ja Scanweld. Kutsume endaga lii-tuma veel ettevõtteid, et olla koos valmis suurimaks tööstuslikuks projektiks, mida Eestis kunagi nähtud – Eesti tuumajaama rajamiseks.

Candu 6 SOOJuSkOntuurid

SOOJuSkOntuuri tOruStik

reaktiivSuSe kOntrOlli paneel

kutsume endaga liituma veel ettevõtteid, et olla koos

valmis suurimaks tööstuslikuks projektiks, mida eestis

kunagi nähtud – eesti tuumajaama rajamiseks.

FOtO: andi tamm

inSenerikutSe16

6/2010 (24)

jaanis prii,TTÜ Kuressaare Kolledži projektijuht

anni hartiKainen,Eesti Väikelaevaehituse Liidu koordinaator

Eestis tegeletakse kõikidest nimeta-tud materjalidest väikelaevade ehitusega ning Eesti Väikelaevaehi-

tuse Liidu andmetel läheb lõviosa toodan-gust ekspordiks teistesse Euroopa Liidu riikidesse ja ka kaugemale. Kaasaegne väi-kelaev on keerukas tehnoloogiline seade, mille kasutamine on muudetud mugavaks ja lihtsaks. Selle ehitamine aga muutub üha keerukamaks. Seepärast on tootmise

eesti toote eksport:

Kuressaares saab õppida väiKelaeva projeKteerimist

Insenerikutse16

üheks võtmeküsimuseks erialase oskusega tööjõu olemasolu.

Lähim koht, kus eestlased seni väike-laevaehituse inseneriks õppida said, oli Soome. 2008. aastal panid Tallinna Tehni-kaülikool ja Eesti Mereakadeemia seljad kokku ja otsustasid välja töötada ühise õppekava väikelaevaehituse inseneride koolitamiseks. Nüüdseks on Tallinna Teh-nikaülikooli Kuressaare Kolledž avamas väikelaevaehituse rakenduskõrghariduse õppekava. Projektõpperühm asus erialal õppima juba eelmisel aastal, kinnitatud kava järgne vastuvõtt algab selle aasta juu-nis. Et tarkus oleks kättesaadav ka töötava-tele ja mandril elavatele inimestele, hak-kab õpe toimuma kaugõppe vormis kord

jaanis prii,TTÜ Kuressaare Kolledprojektijuht

anni hartiKainen,

kuus nädalaste tsüklitena ja õpiaeg kestab 4–5 aastat.

Eriala õpetamisel tehakse aktiivset koostööd ka Soome ja Saksamaa vastavat õpet pakkuvate ülikoolidega. Sel suvel tu-leb Saaremaale paadiehituse disaini alu-seid lugema esimene välislektor Kotka Kymenlaakso rakenduskõrgkoolist.

Väga suurt rõhku pannakse õppes materjalidele ja materjali töötlemisele, samuti hüdrostaatikale, hüdrodünaamika-le ja meresõiduomadustele. Rakendusliku õppe puhul on aga kõige olulisem prakti-liste oskuste ja kogemuste omandamine. Siinkohal avaldub põhjus, miks väikelae-vaehitust just Saaremaal õpetatakse – ni-melt paikneb Saaremaal enam kui kol-mandik Eesti väikelaevaehituse ettevõte-test, sealhulgas suurimad. Paljud neist te-gelevad väga aktiivselt uute toodete aren-damisega, mis annab õppuritele võimaluse kasutada parimat praktikabaasi.

Saaremaa väikelaevaehitus on just viimastel aastatel teinud suure arenguhüp-pe. Alumiiniumist töölaevu ehitav Baltic Workboats ja plastist kaatreid ning jahte tootev AS Luksusjaht jätkavad tootmise laiendamist, aktiivse tootearendusega tege-leb ka üks Eesti vanimaid väikelaevaehitu-se ettevõtteid Saare Paat. Uue ettevõttena tegevust alustanud Alunaut veeskab peat-selt esimese 60-jalase alumiiniumist kõrg-tehnoloogiaga varustatud ekspeditsiooni-jahi. Samas jätkub Saaremaal ka traditsioo-niline puulaevaehitus ning sageli peidab tõrvalõhnaline plank oma sisemuses 21. sajandi mugavusi, olgu selleks siis kaasaeg-ne kambüüs, mugav LED-valgustitega sa-long või intelligentne laevajuhtimissüs-teem.

Et väikelaev on ühtlasi nii kodu kui ka liikumisvahend, leiab väikelaevaehitaja tööd nii omas sektoris kui mujal, kus inse-nerioskusi vaja.

kulunud ütlus, et nüüdsel ajal olevat laevad rauast ja

mehed puust, ei kehti enam, sest tänapäeval ehitatakse

väikelaevu väga erinevatest materjalidest. peamiselt

klaasplastist ja alumiiniumist, kuid endiselt ka puidust.

kõik oleneb tellija soovist ja aluse kasutusotstarbest.

SÜSinikkiuSt kaatri delta 54 ehitamine vaakuminFuSiOOni meetOdil. kaater kuuluB aS-ile lukSuSJaht Ja Selle vÄlJa-arendamiSt tOetaS eaS.

Kuidas ühendada kergus, vastupidavus ja suurepärane väljanägemine? Kuidas

saavutada väiksem kütusekulu ja suurem kandevõime? Kuidas olla üheaegselt nii

säästlik kui ka keskkonnasõbralik? Meie teame. Kasutades Ruukki asjatundlikkust

ning kulumiskindlat Raex ja kõrgtugevat Optim terast. www.ruukki.ee/raex

Tee terasest mida iganes. Koos Ruukkiga õnnestub see paremini.

KÕRG- TUGEVTERASOptim®Optim®

KULUMIS- KINDELTERAS

Optim®Raex®

FOtOd: mati Feldmann

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeedukuSe valem18

6/2010 (24)

”Oleme parima leviala-ga teater.” elviS eFert

insenerilahendused teatris:

suvine raKvere on teatrit täis

Edukuse valem18

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

“Rakvere Teatrit iseloomustav märksõna on mobiilsus,” tutvustab teatri kreedot tu-

rundusjuht Elvis Efert. “Teatri peamajas on tükkide mängimiseks suur ja väike saal, lisaks kolakambri nime kandev väiksemate etenduste ja performance’ite jaoks mõeldud ruum, aga väga tähtis on mängida erineva-tel lavalaudadel kultuurimajades, rahva-majades, teha vabaõhulavastusi. Selle suve uuslavastusi “Kadunud tsirkus” ja “Torm”

mängime kahes erinevas mängupaigas – Spordikirikus ja teatri väikeses saalis – ning eelmise suve auhindadega pärjatud

“Toatüdrukud” etenduvad selgi suvel Pan-gamajas. Publik saab tulla iga ilmaga, aga tehnikutel on tööd mitmekordselt. Män-gupaiku toob Rakverre veelgi juurde rah-

vusvaheline teatrifestival Baltoscandal. Oleme parima levialaga teater.”

Siirdume koos Elvis Eferti ja lavameis-ter Imre Toomeoksaga pealava taha. “Mui-de, üle tühja lava niisama ei käida, kui pole asja, vaid minnakse ümbertringi,” teatab lavameister. “See on kirjutamata seadus. Lava on püha koht, kus sünnib teatriime.”

“Dekoratsioonide valmistamisel peab arvestama erinevate mängukohtadega.

Näiteks pealava jaoks võiksime mingi de-koratsiooni teha ühest tükist, ent mujal mängimise huvides on see kokku pandud kahest tükist,” räägib Elvis Efert.

inseneeria soovis tutvuda insenerilahendustega, mida

kasutatakse teatris, ja külastas seepärast rakvere

teatrit. lisaks sai inseneeria teada, miks ei tohi tühjal

laval vilistada ja sellest niisama üle kõndida.

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

“R“R “neeruti suvelavastusel oli meil kaheksameetrine

pöördlava, mida tuli, tõsi küll, inimjõul pöörata.

aga pöördlava keset metsa – see juba midagi on.”

tiit kalm

edukuSe valem 19

6/2010 (24)

Rakvere Teatri pealava on 12,5 meetrit kõrge ja me ronime päris lae alla välja. “Dekoratsioonimajanduses on kaks mee-todit, üks on stangedega lae alla tõmbami-ne, teine n-ö sirmide näol lavapõrandale paigutamine,” selgitab lavameister Imre. “Stanged tähendavad köiemajanduse klas-sikat, pärit tõenäoliselt 17. sajandist. Vahe on selles, kas stangesid liigutatakse lihaste jõul või elektriga.”

Näeme, kuidas pannakse üles õhtust etendust “Täismaja”. See võtab aega paar tundi. Teatriauto on tagaukse juures ja la-vatöölised kannavad ükshaaval dekorat-sioonide paneele sisse. Lavapõrandal kru-vitakse paneelid kokku ja kinnitatakse stange külge. Lavameistri korralduse peale tõmmatakse dekoratsioon üles “orbiidile”. Seal on ta siis ootamas valmis, mil etendu-se ajal tema kord tuleb. Lavatöölised lähe-vad uute dekoratsioonide järele ja nii val-mivad kiht-kihilt etenduse pildid. Kui etendus on läbi, demonteeritakse jälle kõik maha – pole nii nagu teles, et iga saate jaoks on oma stuudio, kõik on valmis ja astu ainult sisse.

etenduse juht kamandab kõiki ja kõike

Lava kõrval, külje peal, on etenduse juhi ehk inspitsiendi töökoht. Saan teada, et ins-pitsient on etenduse ajal kõige tähtsam ini-mene teatris, tema kamandab näitlejaid ja tehnilist personali, avab ja suleb eesriide.

etenduSe Juhi ehk inSpitSiendi veidi pÄevinÄinud, aga igati tOimiv pult

etenduSe mahavÕtmine

Inspitsiendi pult tundub päevinäinud, aga toimib. Etendus on tegelikult üks väga täpse korraldusega sündmus.

“Meie teatris on nii, et etendust näeb

ja kuuleb videoekraanilt nii puhketoas kui teatri kohvikus,” tutvustab Efert. “Siis on näitlejatel hea ülevaade, kus maal etendu-sega ollakse ja millal on oma kord.”

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:• Kruvikompressorid• Kolbkompressorid• Teisaldatavad diiselkompressorid• Juhtimiskeskused• Rootor-puhurid• Vaakumpumbad• Suruõhu kuivatid ja fi ltrid• Suruõhu käsitööriistad

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • EstoniaTel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ...... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

Kaeser’i lai ja kõrgekvaliteediline tooteprogramm sisaldab:• Kruvikompressorid• Kolbkompressorid• Teisaldatavad diiselkompressorid• Juhtimiskeskused• Rootor-puhurid• Vaakumpumbad• Suruõhu kuivatid ja fi ltrid• Suruõhu käsitööriistad

KAESER KOMPRESSORIDKesk tee 23, Jüri Tehnopark, Aaviku, 75301 Rae vald, Harjumaa • EstoniaTel: +372 606 4290 • Faks: +372 606 4297 • E-post: info.estonia@kaeser.com

Rohkem suruõhku vähema energiakuluga ...... ülemaailmselt tunnustatud SIGMA PROFILE´ga

edukuSe valem20

6/2010 (24)

lavastaja ja kunstnik on tihti lennukate ideedega

Dekoratsioonide valmistamiseks on igal teatril oma töökojad, nii ka Rakvere Teatril. Peamine on puutöö, aga tehakse ka metallitööd. Teatri lavastusala juhataja Tiit Kalm ütleb, et üldiselt valmistatakse seda, mida lavastaja tahab. Tüki lavastaja ja kunstnik on lennukamate mõtetega tege-lased, võib-olla peavad tehnikud nende tiibu vahel kärpima. Lennukad ideed on paljuski kinni rahas.

N-ö päris tootmisinseneri Rakvere Teatri palgal pole. “Teeme oma kogemuste põhjal,” räägib Tiit Kalm. “Eks on olnud ka ebastandardsemaid lahendusi. Ühes eten-duses “mängis” lohet miniekskavaator (Bobcat). Sõitis mööda kahemeetrist kald-pinda üles, selle all olid inimesed, põne-vust kui palju. Neeruti suvelavastusel oli meil kaheksameetrine pöördlava, mida tuli, tõsi küll, inimjõul pöörata. Aga pöördlava keset metsa – see juba midagi on.”

Tehnikud on omamoodi leiutajad. Genet’ “Toatüdrukutes” peab laval olema vann ja nii, et lased vanni sealsamas laval vett täis. Laval on käinud veel hani, väikse-mat sorti teatribuss (mille tarbeks laienda-ti uksi) ja tossumasin pole mingi uudis. “Vaat’ lumemasinat pole laval olnud,”

mõtiskleb Tiit Kalm. Pakun omalt poolt lavale purskkaevu, aga loomulikult peaks see mõne etendusega kokku minema, mil-le tundmises olen täielik võhik.

akordioni sisse oli paigutatud kassettmakk

Räägime insenerilahendustest heli-meeste Elmar Satsi ja Tarmo Keskülliga. “Üks näitleja pidi kunagi akordioni män-gima, mida ta teps mitte ei osanud. Siis tuli nuputada akordioni sisse kassettmakk,

mille üks klahvivajutus mängima ja teine klahvivajutus seisma pani,” räägib heliteh-nik Tarmo Kesküll. “Aga muidu on meil siin helipult, etenduse helitaust on kas DVD või minidiski peal, ja tähtis tööriist on tekstiraamat, kus näitleja poolt öelda-vad olulisemad repliigid on alla joonitud – pärast mida tuleb mingi konkreetne he-liefekt käivitada. Uue arvutiprogrammiga saab ka surround-heli tekitada: et näiteks midagi lendab üle vaatajate pea.”

Tarmolt saan teada sedagi, et lisaks üle

tühja lava kõndimise keelule ei tohi laval ka vilistada. “Etenduse ajal muidugi võib, aga muul ajal mitte. Pärineb see ajast, kui lavatööliseks oli saadud pärast tööd merel, kus viledega anti korraldusi. Kui nüüd keegi laval vilistab, võib teine arvata, et peab midagi alla laskma... Ega heli- ja val-gustusala tehnikuid Eestis ei õpetatagi. Kui saad ühe tööga hakkama, siis pakutakse järgmist,” räägib Tarmo.

Elmar Sats tutvustab, et Rakvere Teatri suure saali portaali helivõimsus on umbes

neli kilovatti. “See on nimivõimsus. Valje-mat heli saab ka tekitada, kui vaja. Ja arvu-titehnika on PCI-põhine. Sest helitehnika ja arvutitehnika on kaks erinevat süsteemi. Kogu meie heli edastatav tehnika on ana-loogtehnika ning arvutipõhine heliedastus on PCI-põhine.“

Lõpetuseks küsin Elvis Efertilt, kas nn etteütleja, sufl öör, on veel teatris olemas? “Ei, ammu enam mitte,” naerab teatrimees. “Isegi lavaaugu kohta pole pärast remonti enam näha.”

teatri puutöökOda lava kOhal: Stangede SÜSteem Ja köiemaJanduS dekOratSiOOnide ÜleSvinnamiSekS

“ega heli- ja valgustusala tehnikuid eestis ei õpetatagi.

kui saad ühe tööga hakkama, siis pakutakse järgmist.”

tarmO keSkÜll

www.lote.eearvutitehnikabioloogiabiomeditsiinfüüsikageenitehnoloogiageograafi ageograafi a (turismigeograafi a) (õppetööga Pärnus)**geoloogiagümnaasiumi loodusteaduste õpetaja*keemiakeskkonnatehnoloogiakeskkonnatehnoloogia (keskkonna-korraldus) (õppetööga Türil)**kultuuriväärtuste säilitaminematerjaliteadusrakenduslik mõõteteadus (inglise keeles)ökoloogia ning elustiku kaitse

www.math.ut.eefi nants- ja kindlustusmatemaatika(2. aasta inglise keeles)informaatikainformaatikaõpetajainfotehnoloogiamatemaatikamatemaatikaõpetaja*matemaatiline statistikatarkvaratehnika (inglise keeles)

* ka avatud ülikooli õppes** ainult avatud ülikooli õppes

TULE ÜLIKOOLI !

Tulevikuühiskond on kõrgtehnoloogiline ja kõige paremini saavad hakkama need, kes on õppinud ja mõistavad uute tehnoloogiatega seonduvat.

Sisseastumise lisainfo: www.ut.ee/sisseastumine

Dokumentide vastuvõtt päevases õppes 21. juunist 2. juulini ning avatud ülikooli õppes 16. augustist 3. septembrini.

MAGISTRIÕPPEKAVADLOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKONNASningMATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKONNASpakuvad suurimat tehnika- ja täppisteaduste erialade valikut Eestis.

pildid: erakOgu, iStOCkphOtO

riik Ja ettevÕtJa22

6/2010 (24)

tõnu vare,Tööinspektsiooni avalike suhete peaspetsialist

Sotsiaalminister Hanno Pevkur kinnitas, et lisaks tööpuudusega võitlemisele on hädavajalik tegele-

da ka töötavate inimeste tervisekaitse ja töökohtade ohutusega. Seejuures on oluli-ne just tööst põhjustatud tervisekahjustus-te, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ärahoidmine. Töötajate tervise hoidmine nõuab erilist tähelepanu nii traditsiooni-liste töövormide kui töölepinguseadusega loodud uute võimaluste (renditöö, kodu-töö, paindlik tööaeg) valguses.

Strateegia koosneb kaheksast peatükist ja käsitleb kõikehõlmavat lähenemist töö-heaolule, võttes arvesse töökeskkonna ja tööelu muudatused ja uute riskide tekkimi-se. Strateegia on suunatud töökvaliteedi parandamisele, mille keskseks osaks on tervislik ja ohutu töökeskkond.

Strateegia lähtekohaks on riskiennetus ning partnerlussuhete tugevdamine kõikide tööohutuse ja töötervishoiuga tegelevate struktuuride vahel.

Strateegia ja tegevuskava koostamisse kaasas ministeerium tööinspektsiooni, ter-viseameti, haigekassa, sotsiaalkindlustus-ameti, tervise arengu instituudi ja Eesti töötervishoiuarstide seltsi.

Siinkohal lähtuti strateegiatöö ühest põhireeglist, mis õpetab, et strateegia pea-vad kavandama need, kellest sõltub selle

töötervishoid ja tööohutus:

eesti Koostas seni puudunud tegevusKava

Riik ja ettevõtja22

elluviimine. Ükskõik kui hästi kavandatud stsenaariumi käivitumine sõltub mitte ai-nult juhtide, vaid kõigi asjaosaliste tegevu-sest. See tähendab, et ka täitja rollis tuleb suuta mõista, mis valdkonnas toimub, mida siin taotletakse ja miks, kuidas seda tehakse, mis millest sõltub jne.

Strateegia ja tegevuskavaNiisiis kinnitas sotsiaalminister tänavu

veebruaris oma käskkirjaga “Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013” ja

“Töötervishoiu ja tööohutuse strateegia 2010–2013 tegevuskava”.

Eestil seni puudus selle valdkonna stra-teegia ja tegevuskava.

Töökeskkonda reguleerivad arenguka-vad olid siiani järgmised:

Eesti töötervishoiu arengukava aastani 2007 (eelnõu 19.03.2003), mis vastuvõt-miseni ei jõudnudki;

Eesti töökeskkonnapoliitika (vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud 30. juunil 1998. a);

8. veebruaril kinnitas sotsiaalminister hanno pevkur töötervishoiu ja tööohutuse

strateegia 2010-2013 koos selle juurde kuuluva tegevuskavaga. See kauaoodatud ja

-arutatud dokument määratleb eesti töökeskkonna arengusuunad lähitulevikus.

Strateegia eesmärk on muuta töökeskkondaStrateegia tähelepanu keskmes on kolm alameesmärki:1) töötajate tervise ja töövõime säilitamine ja edendamine;2) töökeskkonna parendamine nii, et oleks võimalik töötada tervist ohustama-

ta;3) juhtimissüsteemi ja töökorralduse arendamine suunas, mis toetab tööohu-

tust ja töötervishoidu, edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset mikrokliimat ja loob eelduse töö tootlikkuse suurendamiseks.

Heast töökeskkonnast ja selle arendamisest on loomulikult huvitatud nii töö-andjad, töötajad kui ka riik.

Tööandja ootused on seotud tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haigestu-miste vältimise, tootlikkuse tõstmise, töötajate hea töövõime ja töötervis-hoiuspetsialistide kompetentsete nõuannetega.

Töötaja ootused on seotud töökeskkonna parandamisega, et välistada ter-visekahjustusi, tervisehäirete õigeaegse avastamise ja vajadusel taastusra-viga, tööandja toetatavate tervise edendusvõimalustega.

Riigi huvi on töötervishoiu ja tööohutuse hea taseme abil vähendada tööta-jate haigestumist ning pikendada inimeste töövõimelisuse iga.

riik Ja ettevÕtJa 23

6/2010 (24)

riik Ja ettevÕtJa 23

töötervishoiuprogramm aastani 2000 (vabariigi valitsuse poolt heaks kiidetud 30. juunil 1998. a);

ESTÖ’98 – Eesti tööelu arengukava. (ESTÖ on lühend sõnadest Eesti Töö).

2000. aasta mais ratifi tseeris Eesti Vabariik Euroopa sotsiaalharta täiendatud ja paran-datud variandi, millega muutusid Eestile õiguslikult siduvaks töötervishoidu puudu-tavad sätted (artikkel 3, § 1–3), mis on tege-vuse nurgakiviks.

töökäsi jääb lähiajal vähemaks

Eesti demograafilisest situatsioonist tulenevalt on hädavajalik säilitada tööealist elanikkonda töövõimelisena. Seejuures on oluline tööst põhjustatud tervisekahjustus-te, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ära-hoidmine.

Eesti tööjõuturgu iseloomustab Euroo-pa keskmisest suurem naiste ja vanema-ealiste töötajate tööhõive ning sellega seonduvad spetsiifi lised küsimused töökesk-konna korraldamisel. Töötajate tervise hoidmine nõuab erilist tähelepanu uute töövormide kontekstis – renditöö, kodutöö, paindlik tööaeg, töövõtulepingute kasuta-mine nii füüsilisest isikust ettevõtjate kui ka füüsiliste isikutega.

Töötajate tervist ohustavad üha enam seniste klassikaliste füüsikaliste ohutegurite nagu müra ja vibratsioon kõrval füsioloogi-

miste ja ressursside poolt nõrgemal posit-sioonil mikro- (kuni 10 töötajat) ja väikeet-tevõtted (kuni 49 töötajat), mis moodusta-vad Eesti ettevõtetest 97%.

lised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid, mis põhjustavad luu- ja lihaskonna vaevusi ja tööstressi.

Töökeskkonna korraldamisel on tead-

V

riik Ja ettevÕtJa24

6/2010 (24)

tööõnnetusi veerandi võrra vähemaks

Kui Euroopa Liidu tasandil on seatud eesmärgiks vähendada aastaks 2012 tööõn-netuste suhtarvu (100 000 töötaja kohta) kuni 25%, siis Eesti kontekstis saab sellest eesmärgist rääkida vaid surmaga lõppenud tööõnnetuste puhul. Võttes 1998. aasta näitajaks 100%, on 2005. aasta EL-25 näitaja 72% ja Eesti näitaja 58%. Võrreldes 1998. aastaga on surmaga lõppenud tööõnnetuste arv Eestis vähenenud rohkem kui ELi riiki-des keskmiselt.

Lähiaastatel on oluline tagada tööõnne-tuste ja kutsehaigestumiste usaldusväärne statistika. Meie selle valdkonna statistika lonkab mitut jalga, sest olemasoleva järgi on meie tööohutuse olukord kordades pa-rem kui teistes liidu liikmesriikides.

Erinevate uuringute tulemusena on leitud, et arenenud riikides moodustavad tööõnnetuste ja haigestumistega seotud kulud suure osakaalu sisemajanduse kogu-produktist – hinnanguliselt 2–4%. Töötajate ja tööandjate töökeskkonnaalase teadlikku-se tõstmiseks on vajalik tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste kuluanalüüsi tulemuste esitlemine.

Nendest kulukomponentidest moodus-tavad suure osa nii ajutise kui pikemaajalise töölt puudumisega seotud toodangu ja teenuste hulga kaotus kogumajanduse jaoks ehk teisisõnu väheneb tööjõu hulk, mis ühtlasi vähendab potentsiaalset sisema-janduse koguprodukti.

Strateegia koostamisel on arvesse võe-tud mitmeid seonduvaid dokumente, sh Euroopa Komisjoni tööohutuse ja tööter-vishoiu strateegiat 2007–2012 ja Eesti rah-vastiku tervise arengukava 2008–2020.

töökeskkonnaalane teadustegevus

Eesti väiksust ning töökeskkonnaalase teadustegevuse lünklikkust arvestades on otstarbekas arendada järjepidevat koostööd teiste Euroopa riikidega (Põhjamaad, Ing-lismaa, Iirimaa), kellel on antud valdkonnas aastatepikkune kogemus ning tugev tea-duslik kandepind.

Eestis on töökeskkonnaalane teaduste-gevus läbinud mitmeid etappe ning viimase viie aasta ümberkorralduste tulemusena on jõutud stagnatsiooni. Järelejäänud töökesk-

konnaga tegelevad institutsioonid paikne-vad hajali ning puudub ühtne koordineeriv ja toetav süsteem teaduspotentsiaali kasuta-miseks töökeskkonnapoliitika kujundami-sel ja elluviimisel. Institutsioonide vaheline koostöö on lünklik või olematu ning rah-vusvaheline koostöö juhusliku iseloomuga. Vähe on neid asutusi, kes oleksid võimeli-sed tegema pikaajalisi ja mitmeid valdkondi hõlmavaid uuringuid.

koordineeriva pädevuskeskuse loomine

Töökeskkonnaalase pädevuse tagamise eesmärgil viitab strateegia võimalusel kesk-se ja koordineeriva pädevuskeskuse loomist. Pädevuskeskus luuakse võimalusel tervise arengu instituudi või tööinspektsiooni juurde. Keskus tegeleks peamiselt rakendus-liku suunaga, selle käivitamiseks oleks olu-

line rahvusvahelise kogemuse sissetoomine, näiteks Soomest.

Keskus võiks koosneda 4–5 oma ala asjatundjast (teadus- ja arendustegevus, uuringud, suhtekorraldus jt), kellele lisaks on võimalik paindlikult kaasata eksperte ja teadlasi (tööhügieenikud, ergonoomid, psühholoogid, sotsiaalteadlased, majan-dusteadlased jt). Keskus omaks ja avalikus-taks järjepidevalt ülevaadet töökeskkonna-alasest teadus- ja uurimistegevusest nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Muide, selline keskus oli kord sajandi al-guses, kuid see likvideeriti sotsiaalminis-teeriumi algatusel. See juhtus 2004. a su-vel, kui parlament kiitis heaks vabariigi valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööo-hutuse seaduse muutmise. Ometi oli EL PHARE kaudu investeerinud märkimis-väärse summa.

uued riskid töökeskkonnas

Ühiskonnas toimuva arengu tulemusena laienevad paratamatult erinevad töövormid (renditöö, kaugtöö, võõrtööjõu kasutamine, füüsilisest isikust et-

tevõtjate töö jne). Demograafi lised muudatused toovad tähelepanu keskmesse eakate tööta-

jate töötervishoiuga seotud probleemid. Tehnoloogia areng toob kaasa uute ohutegurite ilmnemise töökohal, järjest

olulisemaks saab üheaegselt esinevate ohutegurite koosmõju hindamine. Töö-keskkonna uute riskidena käsitletakse kokkupuudet tehisliku optilise kiirguse ja elektromagnetväljadega, samuti luu- ja lihaskonnaprobleemide järjest ulatus-likumat esinemist (järjest rohkem tehakse istuvat tööd, liigutakse vähem) ning kemikaalide järjest suuremat kasutamist tööstuses ja põllumajanduses. Üha suureneva konkurentsi ja töötempo ning nõudmiste kasvuga kaasneb psüh-hosotsiaalsete riskide süvenemine.

Vähese teaduspotentsiaali ja piiratud ressursside tõttu ei korraldata Eestis uute riskidega seoses süsteemset uurimis- ja teavitustööd. Meie tegevuse põ-hirõhk on olnud traditsiooniliste ehk füüsikalistest ohuteguritest tulenevate riskidega tegelemisel. Uute riskidega seonduvaid probleeme on küll teadvusta-tud, kuid reaalselt piirdub sellealane tegevus reeglina Euroopa Liidu töötervis-hoiu- ja tööohutusalaste struktuuride koostatud infomaterjalide jaotamisega.

Probleemiks on vähemlevinud ohutegurite parameetrite mõõtmisvõimalus-te puudumine või vähene kättesaadavus, nt asbestisisalduse mõõtmisega tege-leb vaid üks akrediteeritud labor ühe töötajaga, raskusi on elektromagnetvälja parameetrite mõõtmisega jne.

võrreldes 1998. aastaga on surmaga lõppenud

tööõnnetuste arv eestis vähenenud rohkem kui eli riikides

keskmiselt.võttes 1998. aasta näitajaks 100%, on 2005.

aasta el-25 näitaja 72% ja eesti näitaja 58%.

reklaamartikkel

kOmmentaar26

6/2010 (24)

1995-2002 tekkis suur lünk:

Kas inseneri asjandus on ohus?

kOmmentaar26 Kommentaar26

jad on enamjaolt vajaliku pädevuseta oma tegevusvaldkonnas. Nagu keemias – katalü-saatorid. Selle vahegrupi väärtushinnang põhineb tulemuslikul “turustamisel”. Ohu ja riski tehnilised küsimused on neile kau-ged, need küsimused lasuvad täielikult arendajatel ja kasutajatel.

Meie probleem on juhtimisoskus ja -kultuur. Võimutäiuse nautimine, oska-matus hinnata töötajate pädevust kui fi r-ma edu panti toob töökeskkonda stressi ja langetab töökultuuri. Värisevate jalgade ja kätega töötaja ei ole kvaliteetse toimingu sooritaja. Hindan väga Jaapani fi rmade sisemist kultuuri, mis põhineb lisaks hie-rarhiale ajaloolisel üldkultuuril, üksteise (ka vastase) sügaval austamisel ja väärtus-tamisel. Jaapan ongi Teise maailmasõja järgne juhtimise ja kvaliteedijuhtimise initsiaator maailmas. See nõuab võimu haritust ja kultuuri. Seda ei õpi juhtimis-kursustel.

Seitse aastat tegi oma töö Olime 1995. aastal õigel teeotsal, kui

valitsus deklareeris, et Eesti majandus on restruktureeritud. Olime enamjaolt endise NLi sõjatööstuse jaoks töötanud suurteha-sed ja peamiselt rakendusliku kallakuga instituutidel põhinenud Teaduste Akadee-mia Bastille’ kombel laiali tassinud ja... Siia jäidki kolm punkti.

Alles 2002, seitse aastat hiljem, asusime uuele teeotsale, teaduspõhise Eesti stratee-gia juurde. Kuid väga kitsalt, vaid kolme valdkonna eelistamisega. Aga seitse aastat olid oma töö teinud. Restruktureerimisest jäi vabaks üksjagu tehnikas pädevaid, kõr-

FOtO: autOr

inimgruppide juhid, kes manipuleerivad inertse ja väikese huviga massi liikumapa-neku teel kogu riigi käekäiguga ning keda reeglina ei huvita ei loodusseadused ega sageli ühiskonnaseadused.

arendajad. toimetajadElame kiiresti muutuvas tehnoloogia-

maailmas. Ei ole vist eluala ilma tehnikava-jaduseta. Meie ühiskond jaguneb kasumit taotleva tehnika-tehnoloogia (TT) kasutaja-teks ja TT arendajateks. Nende vahele jääb amorfne sidusgrupp “toimetajad” – igatsor-ti vahendajad, teenuse osutajad, ka poliiti-kud, ametnikud, ähmaste eesmärkidega ühiskondlikud organisatsioonid. Toimeta-

andres jagomägi,Volitatud Insener, OÜ Four Consult nõustaja

Ohu märke on üksjagu. Progress kiireneb, inseneeria respekt sa-mas, vähemalt meie riigis, on

langenud. Meie tänase riigi vaimseks alu-seks on ajalugu ja materiaalseks baasiks ost-müük. Rakenduslik inseneritegevus on kaotanud siinmail tarbija. Mujal on “omad” arendajad ja koos investeeringuga tuleb see arendus siia. Ka üleilmsete inse-neriprohmakate arvu kasv viitab tagasimi-nekule inseneriasjanduse kvaliteedimõõ-dikutes ja väärtushinnangutes. Tõsi, meil on täna tsipa teadust uudishimu rahulda-miseks ja üksjagu grante baasteadustes, rakendusteadustes, ka teadlasi.

Tehnikateadused ei ole popid ja järel-kasv kauaks pärsitud. Siit ka paratamatus, et süsteemsed ja tulevikku suunatud töös-tusuuringud ja -arendus on meil haruldus. Meil on tuntud küll selline mõiste nagu tootearendus, mis paraku on siiski loova inseneri mõistes nokitsemine (kaugel no-kia tekitamisest) ning võrreldav NLi-aegse ratsionaliseerimistegevusega. Ja põhiline: ega enam polegi väga vajadust inseneri loovuse järele siinmail. Järeldus? Tuleb vaadata-tegutseda kaugema eesmärgi ni-mel ja olla vajalik mujal maailmas.

maast kaugemale ei kuku?Ei kuku. Edasi vajutakse. Toetuda saab

sellele, mis avaldab vastupanu. Tuge leiab tugevast pinnasest. Pehmele pinnasele, nõrkadele tegijatele toetudes vajutakse edasi sohu. Poliitikud ja nõrgad juhid otsi-vad pehmet pinnast lootuses seda vormida. Tugevad ja targad juhid otsivad tuge tead-mistest ja faktidest. Poliitikud on polaarsete

kOmmentaar 27

6/2010 (24)

gema haridusega spetsialiste, kelle ümber-profileerimine oleks olnud ainuõige. Aga strateegiliselt me ei teadnud, kelleks-mil-leks. Vana majandus oli surnud, aga uut polnud välja hüütud! Poliitikud otsisid sõ-najalaõit-Nokiat, ootasid välisinvestoreid. 2002 öeldi kõrgel tasemel insenerifoorumil välja: teid pole vaja, ostame oskusteabe ja ka vajalikud inimesed sisse...

Kuidas veel pädevaid spetsialiste-inse-nere uues, restruktureeritud majanduses rakendada? Eesti Inseneride Liit (EIL) püüdis. Vähemalt kutseomistamise süs-teem 1998. aastast töötab ja ka ühtekuulu-vus valdkonniti siiski toimib. Nüüd tuleb otsida tööd üle maailma ja olla selleks piisavalt haritud.

On vähemalt kolm seadusepõhist teh-nikavaldkonna teaduseprioriteeti. Eeldused teaduse tulemuste juurutamiseks on aren-dustegevuse kaudu. Küll aga on viimase dekaadi biotehnoloogiaseire iga nõupida-mine lõppenud üheselt murelausega: aga meil ei ole ravimitööstust, kus ravimit aren-dada ja rakendada.

2003. a Tartu maakonna ettevõtjatega kohtumisel püüdis EIL peilida tehnikaspet-sialistide vajadust ja pädevust tehnikavald-konna õppekavade korrigeerimiseks. Vas-tust ei saadud, ja lihtsal põhjusel: firmade tegevusplaanid ei ulatunud ette rohkem kui aasta-paar. Aga insener õpib 3–5 aastat, li-saks bürokraatlikud sammud õppekavade ja programmide muutmiseks.

Tarbimisbuumi järgne peataolek ja järsk tööpuudus puudutab oluliselt ka inse-nere ja spetsialiste, sh tehnikaüliõpilasi. Seda, mida oskasime, ei ole enam väga vaja. Peame tegema midagi, mida täpselt ei tea. Siiski: vajalikud on eluliselt olulised kaubad ja teenused nagu katus, toit, liikumisvõime, tervis, teave. Meie senine elulaad on järsku muutunud ja muutub veelgi – oluliselt ratsionaalsemaks ja seeläbi “teadmistema-hukamaks”. Nüüd on vaja läbi mõelda ja prognoosida maailmatarbijate (kasutajate) vajadusi ja nõudeid. Teha skits “suurest pildist”.

inseneri aitab ainult insener Mõned mõtted.1. Meil on üksjagu jõude oskustega

inimesi, kes oskavad ja ka soovivad midagi

mõttekat teha ja areneda. Otsime need mingil moel üles, täiendame ja rakendame. EIL on seni püüdnud, aga olud on tänaseks muutunud, sest lisandunud on ülikoolilõ-petajad. Vast leiab selleks riiklikke meet-meid?

2. Võtame arvesse, et juhtideks insene-rimeeskonnas sobivad väga vähesed. Firma-omanikud võiksid arvestada, et juhieeldusi on kahjuks väga vähestel. Juhiks õppimine ja juhi valiku tegemine on raske, määrav on siiski inimese sisemine kultuur ja vastasti-kune sobivus ettevõtte töötajatega. Ka loo-mariigis saadakse õigeks juhiks tasapisi ja karjapoolse tunnustamise kaudu. Meil ki-pub määrama omanik ja sageli mitte neid seaduspärasusi järgides.

3. Täna töötule “oma äri” loomine on vastutustundetu poliitiline sõnakõlks. Kuigi – võimalust ei saa ära võtta ja heast ärimõt-test loobuda. Aga mitte teha sellest näite-mängu teles, mis on ohtlik pädevuse aspek-tist. Just juhtimisoskuste ja -kultuuri nap-pus on põhjustanud tänase situatsiooni.

4. Esimeses lähenduses sobiks koguda ja selekteerida meie riigi vakantsed kõrgha-ridusega spetsialistid (vaba inseneriressurss) olenemata vanusest – kes soovivad insene-rina jätkata. Nad peaks olema kirjas tööbör-sil, kutselised insenerid on registreeritud riiklikus registris, nende internetipõhine kogumine ei tohiks IT-riigile olla prob-leem? Neid andmeid saaks kasutada ülikoo-lides täiend-ümberõppekavade kujundami-sel. Ning miks mitte – luua Eesti inseneride tööbörs (loomulikult rahvusvaheliseks ka-

sutamiseks, sest arendustegevus toimub ka Eesti jaoks täna mujal).

5. Leida ja rakendada töötada soovivad ja suutvad pensionärid ja pensionieelikud, endised (tipp)spetsialistid. Välismaal toimi-vad terved konsultantide firmad aktiivsest tegevtööst loobunud spetsialistidest, ka meie ministeeriumid on neid kasutanud, aga millegipärast mitte kohalikke...

6. Aitame kaasa, muutmaks koolides laste ja noorte suhtumist vanemasse gene-ratsiooni. “Plats puhtaks” loosung ei sobi ega sobinud kultuurriiki isegi poliitilises kontekstis.

7. Otsime nii ülikoolist kui lõpetanute hulgast potentsiaalseid loovaid arendajaid, et neid valdkonniti integreerida. Toetame kaasaegsete inseneribüroode teket. Püüame leida üles potentsiaaliga arendajad, sh lõpe-tamata jäänud kõrgharidusega ja tööprakti-kaga töötute hulgast. See pehmendab viga, mida tegime pärast aastat 1995. Ega insener Eestist päris ära kao.

8. Vaatame läbi töötute inseneride (loo-mulikult nende soovi korral) viimaste aas-tate tööd-projektid ning anname neile või-maluse taotleda insenerikutset, vajadusel toetades nende täiendõpet. Euroopa Inse-neride Liidus on 27 riiki, kes tunnustavad üksteise volitusi.

Teistele ei ole mõtet loota. Insener peab looma ja oma tööd müüma vastavalt enda reaalsele väärtusele. Töötutele inseneridele riik töökohti looma ei hakka, lubamatu oleks ka neid sõidusaatjatena või pargivah-tidena rakendada.

renoveeritud jalgratas steel horserenoveeritud jalgratas renoveeritud jalgratas steel horsesteel horse

miks ei väärtustata leiutustegevust riiklikul tasandil?

Inseneeria soovib, et avaldataks ma-terjale uudsetest tegudest, sh leiutis-

test. Aga mis leiutamise hoogustumi-sest saab rääkida, kui Eestis puudub pisemgi toetus leiutajatele? Ka Inse-neeria ei avalda juhiseid, kuidas üks leiutaja peab tegutsema. Kes nõustab, kes vormistab, millistes linnades on tugiisik?

Pärnus pidas pika loengu Georg Bos-lavski, kes luges üles, palju miljoneid on ette nähtud kirjanike ja heliloojate toetu-seks. Minu küsimusele, et kuidas siis

leiutajaid ka toetatakse, vastas ta, et ei toetata kuidagi.

Pärnus ollakse arvamusel, et asuta fi rma, saad toetust. Aga kui toetusraha kulub katsetöödeks ja fi rma ülalpidami-seks ei jäägi midagi? Siit lähtuvadki kü-simused. Kõigepealt, miks ei väärtustata leiutustegevust riiklikul tasandil? On tekkinud palju väikefi rmasid, mis vaev-levad eesrindliku toodangu puudumisel. Patendiga kaitstu oleks ju neile turule tulekuks väga vajalik.

Teiseks, miks ei ole juhendeid po-

tentsiaalse leiutaja suunamiseks nii leiu-tise katseeksemplari valmistamisel, vor-mistamisel kui ka edasisel patendi hool-damisel? Kolmandaks, kust ikkagi leiuta-ja saab rahalist toetust, ei ole ju raha Eesti riigist kadunud? Lisaksin repliigina, et 100 000 krooni heliloojale ei pane te-da edukamalt looma, 10 000 krooni või-maldaks leiutajal aga perspektiivse toote ette valmistada. Ja töökohti luua.

Austusega, Olev Udras, insener Pärnust

pildid:

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeiSetehtud, hÄSti tehtud28

6/2010 (24)

Ise tehtud, hästi tehtud28

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

Nõukaaegse jalgratta renoveeris Rando Mäeots. “Käest-lastud jalgratta omanikuks sain tasuta. Ma võtsin jalgratta juppideks lahti ja panin pärast uuesti kokku.

Enne raami kuldseks värvimist lihvisin seda. Sisekummid lap-pisin ise, aga juurde tuli osta üks väliskumm, samuti ostsin jalgrattale toidukorvi. Käepäraste tööriistade kotikese ma leid-sin. Jalgrattal on veel käsipumba koht ette nähtud, pump on hetkel puudu. Panin jalgrattale nimeks Steel Horse,” räägib Rando, kes esitles vanade jalgrataste renoveerimise ideed ka ettevõtluskonkursil “Ajujaht” ja lisab: “Lihtne üleskutse lugeja-tele: olge leidlikud ja vanad logud kuuri alt välja!”

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

N

renoveeritud jalgratas renoveeritud jalgratas vanale tehnikale uus hingamine:

lugeja küsimus:

tööriistad: kruvikeeraja, lehtvõtmedajakulu: umbes üks tööpäevrahakulu: umbes 300 kr – toidukorv, värv,

üks väliskumm

renoveeritud jalgratas steel horse

laotud Kiviaedvundamendil

tööriistad: labidas, kellu, aiakäru, kummivasarajakulu: umbes 15 tööpäevarahakulu: umbes 8000 krooni – paekivi (6400),

portlandtsement, transport (1000)

leiutaja ei tohiks hätta jääda

Patendiamet püüab väikeettevõtjaid aidata tööstusomandi õiguskaitse

valdkonnas. Selleks korraldame me regu-laarselt tasuta seminare nii oma õppe-klassis Tallinnas Toompuiestee 7 kui ka üle vabariigi. Näiteks Pärnus toimus vii-mane seminar intellektuaalomandi kait-sest 2009. aasta detsembris. Oma semi-naridest anname me lisaks oma kodulehel olevale infole teada ka mujal, nt aktiva.ee; in.ee; patentlib.ee jm. Meie järgmine semi-

nar toimub juba 20. mail Patendiameti õppeklassis teemal “Sissejuhatav kursus leiutiste õiguskaitsesse” (seminar on toi-munud, ent info Olev Udrasele sai vahen-datud – toim).

Lisaks annavad eksperdid tasuta konsultatsioone nii kaubamärkide, töös-tusdisainilahenduste kui leiutiste alal. Selleks on mitu võimalust: helistada, kir-jutada või eelnevalt kokku leppida ja tulla kohale ning saada vastus oma küsimus-

tele. Meie kodulehel www.epa.ee on eraldi rubriik Abiks ettevõtjaile (http://www.epa.ee/client/default.asp?wa_id=658&wa_object_id=1&wa_id_key=).Loodetavasti leiab siit nii mõndagi vaja-likku.

Lugupidamisega,Eve Tammaru, Patendiameti teabetalituse juhataja

iSe tehtud, hÄSti tehtud 29

6/2010 (24)

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

Kiviaeda oli vaja peamiselt selleks, et eristada üldkasutatavat parklat ja oma krunti. Sinakat paekivi pakuti Vasalemma karjäärist, kus töömees seda ise saagis ja murdis. Peenikest

killustikku ja liiva oli kõvasti üle jäänud maja ehitusest. Tegin ki-viaiale alla madala vundamendi: saalungid, killustik alla ja betoon peale. Betooni tegemise õpetus oli portlandtsemendi koti peal kirjas. Kõige aeganõudvamad tööd olid betooni labidaga segamine aiakärus ja kivide üksteisega sobitamine aia väliskülgedel (sisekül-jed jäid paratamatult vinka-vonka). Betooni on kivide vahel suhte-liselt vähe, sest käsitsi segamine rohkemat ei võimaldanud. Enne järgmist rida kive ootasin, et betoon oleks kivistunud. Seest on kiviaed osaliselt tühi või täidetud vanade telliste, kivide või killus-tikuga. Pealmiseks kihiks valisin välja suuremad ja õhemad paeki-vi tükid.

mati feldmann,Inseneeria peatoimetaja

K

laotud Kiviaedlaotud Kiviaedlihtsama asja võib ehitada ise:

patendiameti vastus:

FOtOd: eStiS

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeinSenerikutSe30

6/2010 (24)

rein Kriis,Juhatuse esimees aastast 2007

Aeg läks ja ajaga koos tekkisid muu-datused mõtetes ning seltsi tege-mise võimalustes. Saatuse tahtel

jäi rühmakaaslasel Uudo-Rein Lehtsel palju vaba aega. Tänu tema ja TTÜ Soojus-tehnika Instituudi aktiivsele toele asutati 2000. aastal Eesti Soojustehnikainseneride Selts (ESTIS). Seltsi asutajaliikmeteks olid Eimar Jõgisu, Einari Kisel, Uudo-Rein Lehtse, Aadu Paist, Arvi Poobus ja Mati Tatar. Suur tänu neile! Täpsem ülevaade ESTISe tegevusest on kättesaadav seltsi kodulehel www.estis.ee.

Asutajaliikmed koostasid põhikirja, mis kehtis kuni 24. jaanuarini 2008, kui põhikir-

ühistegevus:

eesti soojustehniKa inseneride seltsi 10 tegusat aastat

Insenerikutse30

ja ajakohastati. Olgu siin veel kord ära too-dud seltsi eesmärgid: 1. kaasaaitamine soojustehnikainseneride

erialateadmiste täiendamisele, korral-dades erialaseid seminare ja koolitusi;

2. soojustehnikainseneri, diplomeeritud soojustehnikainseneri ja volitatud soo-justehnikainseneri kutsekvalifi katsiooni omistamine;

3. soojustehnikaalaste normdokumentide väljatöötamises osalemine;

4. Eesti energiapoliitikat kujundavate ja eriala teadus-tehnikaalast tegevust edendavate organite töös osalemine, vajadusel delegeerides nendesse oma esindajad;

5. soojustehnikaalase hariduse tõhustami-sele kaasaaitamine kõigil tasanditel Eestis;

6. tutvustada ja propageerida soojustehni-ka valdkonna nüüdisaegseid saavutusi

ning osaleda nende evitamisel Eesti majan-duses;

7. keskkonnahoidliku soojustehnika arengu soosimine Eestis;

8. koostöö süvendamine samasuguste seltsi-dega kodu- ja välismaal;

9. teenekate soojustehnikute mälestuse tähis-tamine ja jäädvustamine.Neid tegevuseesmärke selts ka pidevalt jäl-

gib ja täidab.Minu tegevus seltsi liikmena algas aastal

2002. Sellest ajast on kõige eredamalt meeles koolitusreis Skandinaaviamaadesse – Norra, Rootsi ja Soome. Reis toimus bussiga, mis andis suurepärase võimaluse näha Skandinaaviamaa-de looduse ilu ja linnu. Reisi üheks kandvaks jõuks oli kadunud Mati Kaare, asendamatu reisijuht. Kuna tema oli kontserni Forster Wheeler esindaja Narva EJ energiaplokkide ehitamisel, siis oli tagatud sissepääs kontserni elektrijaa-madesse ja katselaboratooriumidesse.

See oli aastakümneid tagasi, kui rühmakaaslastega sai räägitud, et võiks olla soojus-

tehnikainseneride selts või mingi sarnane organisatsioon, ühendamaks soojustehnika

insenere, üliõpilasi ja muid tegusaid asjahuvilisi. Sinna see jutt jäi. ei leidunud julget,

kes oleks otse välja öelnud: teeme ära!

kOOlituSreiSil SitSiiliaS kOOlituSreiSil OlkiluOtO tuumaJaama

inSenerikutSe 31

6/2010 (24)

ühistegevus:

eesti soojustehniKa inseneride seltsi 10 tegusat aastat

Iga reisist osavõtja nägi asju oma silmadega ja oma huvist lähtudes.

Mina nägin esimest korda ehitusjääkide ja turba põletamist energeetilises katlas (Norra). Üllatas mind see, et selline energeetiline objekt oli munitsipaalomand.

Leida Oslos mainitud katlamaja üles näis olevat esialgu lihtne – võta orientiiriks kõrge korsten vastavas linnaosas ja sõida. Tutkit! Os-losse on sissesõit tasuline. Meie esimene sisse-sõit viis tupikusse ja tuli väljuda linna piiridest. Teine katse – jälle tupik. Kolmandal korral oli politsei vastutulelik ja rohkem sissesõidu tasu ei võtnud.

Soomes katelseadmete katselaboratooriu-mis oli meile vaatamiseks ja katsumiseks kõik avatud, ainult pildistada ei tohtinud.

Aga tagasi seltsi tegevuse juurde üldise-malt.

Seltsi kõrgeim organ on üldkoosolek, kes valib volikogu (praegu 24 liiget). Volikogu va-lib juhatuse, kes omakorda valib endi seast ju-hatuse esimehe ja aseesimehe. Seisuga 1.04.2010 on seltsil 181 liiget, nendest soojus-tehnikainsenere IV – 2, diplomeeritud soojus-tehnikainsenere V – 14 ja volitatud soojusteh-nikainsenere V – 40 inimest.

Mind valiti seltsi juhatuse esimeheks suvel

kOOlituSreiSil SitSiiliaS

nemad on valitud aasta inseneriks

Meie au ja uhkus on kümne tegutsemisaasta jooksul Aasta Inseneri kutsed, mille omistab Eesti Inseneride Liit.

2003 – Mati Uus Narva EJ tsirkuleeriva keevkihiga põlevkivi katelde juurutamine

2005 – Arvo Ots monograafi a Põlevkivi põletustehnika koostamine2008 – Harri Tallermo Eesti Energia energeetiliste seadmete metallikont-

rolli metoodika väljatöötamine2009 – Uudo-Rein Lehtse kauaaegne ja tulemusrikas töö Eesti energeetikas

Käesoleva aasta tähtsündmuseks on Eesti Vabariigi teaduspreemia määramine akadeemik Arvo Otsale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest soojus-energeetika alal.

2007. Praeguses juhatuses on peale minu Leida Uibo, Arvi Poobus, Vladimir Petuh-hov ja Rein Ungert. Juhatus organiseerib loenguid ja ekskursioone, aitab kaasa soo-justehniku kutsenõukogu tööle.

Mida annab osalemine seltsi tegevuses: suhtlemine oma eriala inimestega; uue ja täiendava info saamine loengu-

tel; koolitusreisidel osalemisega näha ja

kuulda, mis toimub Eesti ja välismaa energeetikaobjektidel;

omandada soojustehnikainseneri kutse (soojustehnika-, diplomeeritud soojus-tehnika- ja volitatud soojustehnikainse-ner);

kontaktide loomine teiste soojustehni-

inSenerikutSe32

6/2010 (24)

kaalaste organisatsioonide ja nende töötajatega.Meil on hea koostöö Eesti Elektroener-

geetika Seltsiga (juhatuse esimees Ants Morel), kelle liikmed külastavad meie loen-guid ja meie omad nende üritusi. Kõigi

Selts on korraldanud palju loenguid

meie tegevuste mahukam osa on loengud ja koolitusreisid kodumaa ning välismaa ener-geetikaobjektidele. Kodumaised huviobjek-tid on olnud Narvas, Sillamäel, Tartus ja Tallinnas. Olgu siinkohal mainitud välisrii-gid, mille energeetikarajatisi me oleme oma

tegevusaastate jooksul külastanud: Soome (3x), Rootsi, Norra, Läti (2x), Iirimaa, Prantsusmaa, Island, Itaalia (Sitsiilia) ja Hispaania.

Soovin ESTISele edaspidiseks tegutsemisjul-gust ja tahet ning uusi arendusi soojustehnika vallas.

Kõige järjepidevam on olnud loengute läbiviimine, neid on olnud aasta jooksul

üheksa. Loenguteemad hõlmavad prak-tiliselt kõiki soojusenergeetikaga kokkupu-utuvaid valdkondi – põlevkivi põletustehnika, põlevkiviõli tootmine, tuuleenergeetika, aatomienergeetika, insenerikoolitus jne.

Loengute külastatavus on olnud elav, isegi hea, kui selleks lugeda 25–50 loengu-kuulajat, olenevalt teema päevakohasusest. Kokku on loengutel aastatel 2000–2010 osalenud 1210 liiget ehk keskmiselt 32 liiget igal loengul.

2002 pidasid loenguid Energiaturuinspekt-siooni peadirektor Märt Ots – Miks kooskõ-lastati järsk elektrihinna tõus ja milliseks võib kujuneda elektrienergia hind tulevikus, EE nõukogu liige Heido Vitsur – Eesti ma-janduse ja energeetika hetkeseis, MKMi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel – Uued energeetikaalased seadused.

2003 pidasid loenguid MKMi energeetika-osakonna juhataja Einari Kisel – Uus Eesti energeetikaalane seadusandlus Euroopa Liidu kontekstis, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi vanemteadur Juhan Sub-bi – Kütuseelemendid – energeetika tulevik, Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituu-di peadirektor Jaan Saar – Keskkond ja klii-ma, Riigikogu liige Ants Pauls – Põlevki-vienergeetika tulevik Eestis poliitiku ja energeetiku seisukohalt.

2004 pidasid loenguid ASi Eesti Gaas juha-tuse esimees Aare Saar – Maagaasi kasuta-misest Eestis – olukord ja perspektiivid, keskkonnaministeeriumi asekantsler Allan Gromov – Mis ootab Eesti inseneri ees Eu-roopa Liidus, Dalkia müügijuht Indrek Tii-demann – Alternatiivenergeetika ja biokü-tuste kasutamine, TÜ Geograafi a Instituudi vanemteadur Ain Kull – Eesti tuuleressurss ja selle kasutamise võimalused.

2005 pidas loengu akadeemik Arvo Ots – Tahkekütuste põletustehnika areng.

2006 pidasid loenguid akadeemik Arvo Ots – Keevkihttehnoloogia, professor Aadu Paist – Jäätmekütus, Keskkonnaministeeriumi osakonna juhataja Peeter Eek – Jäätmema-jandus ja selle arengu suunad sh ka põletus, TTÜ emeriitprofessor Leevi Mölder – Bio-diiselkütus ja biokütteõli.

2007 pidasid loenguid TTÜ Mitmefaasiliste Keskkondade Füüsika teaduslabori juhataja Ülo Rudi – Ülevaade maailma energeetika foorumist, Seltsi liige ESTIVO töötaja Ülo Mets – Kaukaasia vabariikide energiavarus-tusest, seltsi liige Vello Selg – Miks minust sai insener-energeetik, professor Andres Siirde – Euroopa põlevkivitööstus Eesti kogemuse valguses, Energiaturuinspektsiooni peadi-rektor Märt Ots – Energeetika päevaprob-leemid, EE juhatuse liige Raine Pajo – Eesti Energia olevik ja tulevik, Riigikogu liige Ma-rek Strandberg – Energiamajanduse küsi-musi.

2008 pidasid loenguid akadeemik Anto Raukas – Kas taastuvenergeetika on välja-pääs, TÜ Keemia Instituudi professor Enn Lust – Efektiivsed meetodid energia muut-misel, Euroopa Parlamendi liige Andres Ta-rand – Euroopa energiapoliitika, Säästva Eesti Instituudi programmijuht Harri Moora – Olmejäätmete käitlusalternatiivide olelus-ringipõhiste keskkonnamõjude hindamine, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriu-mi energeetika asekantsler Einari Kisel – Elektrimajanduse arengukava eelnõust, TTÜ Soojustehnika Instituudi teadur Ülo Kask – Bioenergeetika suunad, professor Aadu Paist – Tuumaenergeetika, professor Olev Träss – Inseneriharidus Kanadas, MKMi energeetika asekantsler Einari Kisel – Eesti energiamajanduse riiklik arengukava aasta-ni 2020.

2009 pidasid loenguid EE arendusprojekti-de juht Priit Ploompuu – Eesti Energia tule-vikuplaanid kodumaiste vedelkütuste toot-mise vallas, Konkurentsiameti peadirektor Märt Ots – Konkurentsialane turu järeleval-ve, akadeemik Arvo Ots – Põlevkivi põletus-tehnikate võrdlus ja vaade tulevikku, TTÜ STI Tööstusliku soojustehnika õppetooli ju-hataja professor Ivan Klevtsov – Metallikont-rolli meetodid ja Narva Elektrijaamade sur-veseadmete metalli seisundi hinnang, TÜ FI Tahkefüüsika ja ioonkristallide füüsika labo-ri juhataja professor Aleksander Luštšik – Juhitav termotuumasüntees ja energeetika, TTÜ STI Soojusjõuseadmete õppetooli juha-taja professor Andres Siirde – Tõhus koos-tootmine, kellel on õigus taotleda toetust või ostukohustust, arvutusmetoodika toetuse ja ostukohustuse rahastamise saamiseks, EE Keskkonnakaitse osakonna juhataja Tõnis Meriste – Keskkonnakaitse ja energeetika, EE juhatuse liige Raine Pajo – Elektritootmi-se investeeringute väärtuse hindamisest, EE Teadus ja arendustegevusosakonna juhata-ja Indrek Aarna – Põlevkiviõli ja tänapäev.

2010. aasta esimesel poolel pidasid/pea-vad loenguid leidur Neeme Vaino – Aero-geel kui innovatiivne isolatsioonimaterjal, TTÜ Pooljuhtmaterjalide tehnoloogia õp-petooli juhataja professor Enn Mellikov – Päikesepaneelid, EE Jaotusvõrgu juhataja Tarmo Meri – Jaotusvõrgu arengutest, AS ALSTOM projektijuht Lars-Erik Johansson või regiooni müügidirektor Göran Wikström – Suitsugaaside väävlifi ltrid Eesti EJ, EMÜ Tehnikainstituudi dotsent Viljo Viljasoo – Alternatiivsete soojusseadmete kasutamine sisekliima tagamiseks.

Kõige aktiivsemad loengutel osalejad on olnud Eimar Jõgisu, Toomas Lausmaa, Tiit Umberg, Kalev Põldsepp ja Tiit Tart-lan.

FOtOd: autOr

kuula Lugu http://inseneeria.eas.eeedukuSe valem34

6/2010 (24)

hÜdrauliline gilJOtiin, miS vÕimaldaB töödelda kuni 6 mm pakSuSt tavateraSt 3 m ulatuSeS.

tallinna tööstushariduskeskus:

Kõrgtehnoloogiline sisseseade Kutseõppele

Edukuse valem34

vahur väriK,Aider OÜ

rein piKner, Tallinna Tööstushariduskeskus

Uuendused ei ole piirdunud ainult kooli raamatukogu, söökla, konve-rentsisaali, klassiruumide ja kori-

doride ning ventilatsiooni- ja küttesüstee-mide renoveerimisega. Täiesti uue ilme ja sisu on saanud õppetöökojad ja laborid. Investeeringute maht kümnel viimasel aastal ületab 150 miljoni krooni piiri.

Tänane kõrgtehnoloogiline tööstus vajab suurepäraste teadmistega oma ala spetsialiste, kes oleksid suutelised program-

meerima, seadistama ja hooldama mitme-otstarbelisi tööpinke ning seadmeid. Tööstusettevõtete vajadusi spetsialistide järele suudavad ja peavad katma eeskätt tehnoloogiliselt ja tehniliselt hästi varusta-tud kutseõppeasutused. Seda eesmärki silmas pidades on Tallinna Tööstusharidus-keskus (TTHK) teinud tõsiseid pingutusi, et tõsta kooli mainet ettevõtete silmis noori heatasemelisteks erialaspetsialisteks koolitades. See on osutunud võimalikuks tänu eeskätt praktiliste kogemuste saami-seks välja ehitatud ja tehniliselt hästi va-rustatud laboritele ja õppetöökodadele. Ja seda nii “tütarlaste kui noormeeste eriala-de” ettevalmistamisel.

Koolil on väga hea varustusega elekt-

rotehnika-, automaatika-, sh hooneauto-maatika-, hüdraulika-, CNC-pinkide prog-rammeerimise-, pneumaatika-, APJ-metal-lilõikepinkide-, IT- ja teisi laboreid. Koolis on juuksuri eriala omandamiseks moodne juuksurisalong, kaasaegsete õmblusmasi-natega õmblustöökojad. Viimase nelja aasta jooksul on renoveeritud ja uute sead-metega varustatud metallilõiketöökoda, milles on 32 EMKO fi rma trei- ja freespin-ki, automaalri töökoda kaasaegse tehnilise varustusega koos värvisegamisjaamaga. 2009. a sügisel valmis lehtmetalli töötle-mistöökoda, mis on üks paremini varusta-tud ja moodsaim kutseõppe töökoda nii Balti kui Skandinaavia riikides.

Seadmete hankijana võitis riigihanke AMADA kaubamärki kandev fi rma, kes tarnis koolile neli kaasaegset lehtmetalli töötlemise pinki – laserpink, stantspink, giljotiin ja painutuspink.

Idee alustada lehtmetalli töötlemise spetsialistide ettevalmistamist tuli mitmete Eesti ettevõtete poolt, kes olid mures enda-le vajalike lehtmetalli tööpinkide operaato-rite leidmise pärast. Lehtmetalli töötlemis-pingid võimaldavad TTHKs viia läbi erineva tasemega koolitusi nagu tasemekoolitus, täienduskoolitus nii päevastes kui ka töö-kohapõhistes õppevormides. Lehtmetalli õppetöökoja sisseseade valikul lähtuti järg-mistest kriteeriumidest ja põhimõtetest.

tehnoloogiate valikEesmärk oli sisustada õppetöökoda

moodsate tööstuslike lehtmetalli töötle-misseadmetega, seetõttu langes toorikute lõikamise osas valik kolmele kõige parema suutlikkuse ja levimuse suhtega tehnoloo-giale – giljotineerimine, stantsimine ja la-serlõikus. Detaili tasapinnalisele väljalõi-kamisele lisandus loomuliku osana toori-kute painutamine painutuspingis, mis

tallinna tööstushariduskeskus on viimase kümnendi

jooksul tundmatuseni muutunud nii õppekorpuste

välis- kui siseilme poolest.

vahur väriK,Aider OÜ

rein piKner, Tallinna Tööstushariduskeskus

edukuSe valem 35

6/2010 (24)

näiteks tsingitud või roostevabade detaili-de puhul võib sageli olla töötlemise viima-ne protsess. Täna ei piisa vaid heast tööpin-gist, vaid vaja on ka võimekat tarkvara, et pinki opereerida. Selle nimel ehitati õppe-töökoja ruumi õppeklass. Õppeklass on masinate eelnevaks seadistamiseks varusta-tud 17 arvutiga, mis sisaldavad Amada Li-nea 5 (CAM) tarkvara.

giljotineerimineGiljotineerimine on üks enam levinud

ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise vii-se, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-neerimise põhimõte seisneb selles, et tempel ehk ülatera (liikuv) surutakse vastu matriitsi ehk alatera (fi kseeritud). Sõltuvalt giljotiini tüübist jäetakse kahe tera vahele pilu, tavaliselt 5–10% materjali paksusest ja lõikenurk on 0,5°–2,5°. Materjalis teki-vad kitsas piirkonnas suured pinged. Templi tungimisel lõigatavasse lehte 15–60% paksuse ulatuses (sõltuvalt materja-list) annab materjal järele ja rebeneb. Selle meetodiga töödeldakse peamiselt metalle, aga ka teisi materjale nagu plastik, kumm jne. Enamlevinud on mehaanilised ja hüd-raulilised giljotiinid, aga õhemate materja-lide töötlemisel kasutatakse ka manuaal-seid ja pneumaatilisi seadmeid.

Õppetöökotta on üles seatud arvjuhti-misega Amada GSII 630 hüdrauliline gil-jotiin, mis võimaldab töödelda kuni 6 mm paksust tavaterast 3 m ulatuses. Õppetöö tõhustamiseks langes valik pingile, mille tagatoe kaugus on arvjuhtimisega seatav,

StantSimiS- ehk lehetöötluSkeSkuS

Giljotineerimine on üks enam levinud ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise vii-se, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-

Giljotineerimine on üks enam levinud ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise vii-se, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-

Giljotineerimine on üks enam levinud ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise vii-se, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-

ja lihtsamaid lehtmaterjali töötlemise vii-se, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-se, detaili lõikamisel ei moodustu laastu, ei kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-kasutata põlemist ega sulatamist. Giljoti-

aga lõiketerade pilu ja nurga seadistamine käib manuaalselt, et teadvustada tulevaste-le operaatoritele nende parameetrite olu-lisust.

StantsimineStantsimine on laialt kasutusel õhema

lehtmaterjali (tavateras, kuni 6 mm) tööt-

mitmesuguseid vormimis-, markeerimis- ja painutusoperatsioone. Sellisel juhul ei su-ruta templit täielikult läbi materjali, vaid löögihaamri töökäigu täpse juhtimisega tagatakse õige vormimise/markeerimisjälje sügavus või painutusnurk. Lehekeskuse tööriistade universaalsus annab suure paindlikkuse erinevate lehtmaterjalist

lemisel, võimaldades giljotineerimisega võrreldes oluliselt keerulisemate detailide tootmist. Arvjuhtimisega stantside üks suund on levinud lehetöötluskeskused ehk revolverstantsid, mille tööriistatrum-lisse paigutatakse erinevate mõõtmetega stantsimistööriistad. Revolvrit pöörates viiakse programmis määratud tööriist

löögihaamri alla. Töödeldavat lehte liigu-tatakse seadme töölaual X ja Y telje suu-nas. Kui leht on jõudnud programmis et-tenähtud positsiooni ja seal peatunud, viiakse stantsimisoperatsioon läbi: tööriist surutakse löögihaamri poolt läbi mater-jali.

Revolverstantsid võimaldavad teha ka

edukuSe valem36

6/2010 (24)

toodete valmistamisel, samuti ei pea par-tiid olema suured.

TTHKs töötab arvjuhtimisega Amada AC255NT lehetöötluskeskus. Rohkem kui 30-aastase arengu jooksul on jõutud pärast mehaanilisi ja hüdraulilisi ajameid servo-elektriliste ajamiteni, mis võimaldavad eriti täpset löögihaamri positsioneerimist, suurt jõudlust ja väikest energiatarvet. Li-saks revolverstantsile on õppetöökojas ka täisautomaatne stantsimistööriistade teri-tusseade Amada Togu.

laserlõikusLaserlõikus on oma universaalsuse,

suure jõudluse, kõrge täpsuse, hea lõike-kvaliteedi ja praktiliselt puuduva järeltööt-luse vajaduse tõttu järjest rohkem kasutust leidev lehtmaterjali töötlusviis. Öeldakse, et laser võtab disainerilt soovitava geo-meetria osas peaaegu kõik piirangud. On võimalik lõigata väga täpseid tehnoloogi-lisi avasid ja tappe, et seeläbi oluliselt liht-sustada hilisemat toodete koostamist, mis omakorda vähendab kvaliteediriske, tõstab koostamise kiirust ja ka toote tugevuslikke omadusi. Samuti on laserlõikus rakendatav mittemetalsete materjalide töötlemisel nagu plastik, vineer jne.

Lõikeprotsess ise on võrreldav teiste termiliste lõikeprotsessidega. Materjal su-lab ja/või oksüdeerub ning see uhutakse abigaasi toimel lõikepiirkonnast välja. Abigaasidena kasutatakse peamiselt läm-

mastikku, hapnikku või õhku. Hapnikku kasutades toimub eksotermiline oksüdee-rumisprotsess, mis annab lõikeprotsessile lisasoojust ja seeläbi suureneb töödeldava materjali võimalik paksus ja lõikekiirus. Lämmastiku kasutamine võimaldab saavu-tada väga puhta lõikepinna. Kasutusel olevad tööstuslikud laserid võimaldavad

lõigata üldjuhul kuni 30 mm paksust te-rast.

Õppetöökojas kasutatakse Amada Quattro 1 kW laserit, mis nii oma võimsu-se kui ka töölaua mõõtmete poolest on üks väiksemaid, samas saab töödelda kuni 6 mm paksust tavaterast.

painutusPainutust peetakse lehtmetalli töötle-

mise üheks olulisemaks protsessiks, kuna painutuspingist tuleb sageli välja valmis-toode või selle osa, mis jääb lõpptulemu-sel nähtavaks. Vertikaalselt liikuvate töö-riistadega painutuspingil surutakse mater-jal templi abil matriitsi, et saavutada soovitud painutusnurk. Painutusnurga määrab templi matriitsi tungimise süga-vus. Standardsete painutusoperatsioonide

puhul kasutatakse üldjuhul V-kujulise soonega matriitse. Spetsiaalsete rakendus-te jaoks on raadiusmatriitsid, U-matriit-sid, serva voltimismatriitsid (hemming – ingl k) või ka täiesti eritellimusel valmis-tatud tööriistad. Esmapilgul võib painuta-mine tunduda lihtne, kuid tegelikult mõjutavad mitmed faktorid täpset tule-must.

Õppetööks on kasutusel Amada HFE 80-25 hüdrauliline painutuspink, mille 800 kN painutusjõudu saab rakendada 2,5 m pikkusele töölauale. Masinaga on sõltuvalt tööriistavalikust võimalik töö-delda kuni 6 mm materjali kogu töölaua pikkuses ja 12 mm materjali 1 m ulatuses. Arvjuhtimine kontrollib 7 telje tööd: li-saks kahe töösilindri juhtimisele on taga-toel 5 arvuti poolt seadistatavat telge, mis võimaldab painutada ka väga keerulisi detaile.

Lehetöötlusseadmete ülaltoodud teh-niliste iseloomustuste kirjeldusele toetudes on TTHKs kõik eeldused õpetada lehetööt-luses kasutatavate põhiseadmete ehitust ja tööpõhimõtteid. On hea meel tõdeda, et kutseõppe arendamisele on aasta-aastalt

järjest suuremat tähelepanu osutatud. Tä-nu ühiskonna arusaamade muutumisele ja teadus- ja haridusministeeriumi eestve-damisele on kutseõpe noorte hulgas üha populaarsemaks saamas, mida ilmekalt tõestab mitmetele erialadele kandideerija-te rohkus ja konkurss.

Kutseõppe populariseerimine noorte hulgas leiab vaid siis kandepinda, kui meie kutsekoolid on varustatud uusima tehno-loogiaga ja nendes koolides töötavad väga heade teoreetiliste ning praktiliste oskus-tega kutseõpetajad, keda oma töö eest ka vääriliselt tasustatakse.

Kõik eelpool kirjeldatud seadmed on hangitud Euroopa Struktuurifondide fi -nantseeringutega (ESF vahendid kutseõp-pe arendamiseks) ja koostöös Elukestva Õppe Sihtasutusega INNOVE.

1 kW laSerlÕikepingiga SaaB töödelda kuni 6 mm pakSuSt tavateraSt.

kutseõppe populariseerimine noorte hulgas leiab vaid

siis kandepinda, kui meie kutsekoolid on varustatud uusima

tehnoloogiaga ja nendes koolides töötavad väga heade

teoreeti liste ning praktiliste oskustega kutseõpetajad.

tOOtmiSSiSendid38

6/2010 (24)

tõnis oja,investeerimisnõustaja

toorainekommentaar:

Kulla tuhKa triinust õde

Tootmissisendid38

investeerimisportaalile elektroonilise aja-kirja Silver.Forecaster.com toimetaja Ju-lian Philips.

Investeerimisfondi Silver Arrow Ma-nagement partner Gijsberg Groenewegen selgitas, et ajalooliselt on kulla ja hõbeda hinnasuhe olnud keskmiselt 52, aga nüüd on see 63.

Füüsilise kulla müüja GoldCore direk-tor Mark O’Byrne osutas, et kulla hind on 50 protsenti kõrgem kui eelmise tõu-sutsükli lõpus 1980. aastal, mil see kerkis 850 dollarini unts. Hõbeda hind kerkis toona 50 dollarini unts ja on praegu sellest üle 60 protsendi odavam. Mai keskel ker-kis kulla hind 1243 dollarile ning hõbeda hind 19,74 dollarile unts.

“Investorid vaatavad hõbedat endiselt kui kulla tuhkatriinust õde,” lausus O’Byrne. Seni pole kuulda olnud, et pen-sionifondid, rikkad eraisikud või suured

hõbedal on suurim

tõusupotentsiaal

metallide hulgas, aga

hinnatõus võtab aega,

Silver.Forecaster.com.

FOtO: ÄripÄev

Mai alguses välja kuulutatud triljo-ni euro suurune rahaeraldis eu-rotsooni raskustesse sattunud

majanduste toetuseks kergitas kulla hinna rekordtasemele pea kõikides suuremates valuutades, sest investorid otsivad kaitset Euroopa ühisraha languse vastu. Kulla hind on viimasel kümnendil kerkinud peadpöö-ritavasse kõrgusesse, sest investorite ja spe-kulantide tähelepanu on koondunud pea-miselt kollasele vääris metallile.

Hõbe on jäänud teenimatult tähelepa-nu alt välja. Kulla hind on alates veebrua-rist kuni mai keskpaigani kerkinud 17, hõbeda hind aga samal ajal umbes 30 protsenti ning paljude analüütikute arva-tes on selle väärismetalli tõusupotentsiaal suurem kui kullal.

Hõbedal on suurim tõusupotentsiaal kõikide metallide hulgas, selle hind kerkib kullast enam, aga see võtab aega, lausus

kuula Lugu http://inseneeria.eas.ee

graaFik 1.

nafta hind, uSd/barrel (nYmeX)graaFik 2.

maagaasi hind, uSd/mmBtu (iCe, london)

graaFik 3.

vase hind, uSd/t (londoni metallibörs)graaFik 4.

terase hind, uSd (londoni metallibörs)

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

60

80

100

3,0

4,5

6,0

6000

7000

8000

400

500

600

tOOtmiSSiSendid 39

6/2010 (24)

riskifondid investeeriksid hõbedasse, lisas ta ning oletas, et olukord võib lähikuudel muutuda ja hind hakkab kiiresti tõusma.

Tegelikult on mõningad märgid hõbe-daturu elavnemise kohta juba ilmnenud. Nn hõbedaaktsiate ehk börsil noteeritud füüsilise hõbeda fondide järele on nõud-mine kasvanud. Nii USA kui Kanada mündipajad kinnitavad, et hõbemüntide järele on suur nõudlus ning nende hinna-preemia on hakanud kasvama. Ehkki hõ-beda tootmine kasvab, kerkib nõudlus metalli järele ka tööstuses, kompenseerides nii kahanemise fotograafi atööstuses.

Hõbeda kasutusalasid võib jagada kolmeks. Traditsioonilisteks kasutusala-deks on müntimine, juveelitööstus, hõbe-nõude valmistamine ning fotograafia. Tööstuses kasutatakse hõbedat patareide tootmisel, terase katmiseks, sulamites ja jootmisel, katalüsaatorina ning elektrooni-katööstuses. Kolmandaks grupiks võib ni-metada arenevaid või kiiresti kasvavaid kasutusalasid, milleks on mitmesugused meditsiinivahendid, peeglid, päikeseener-geetika ning reovee puhastamine, kus hõ-be võib asendada tugevaid kemikaale.

graaFik 5.

kulla hind, uSd/tr.oz (london)

graaFik 7.

puuvilla hind, uSd/nael (nuBOt, Chicago)

graaFik 6.

nisu hind, eur/t (euronext/matif, pariis)

graaFik 8.

tselluloosi hind, uSd/t (Foex, Soome)

allikad: nYmeX, nYBOt, iCe, lme, eurOneXt, FOeX ltd

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

15.01.1

0

29.01.1

0

12.02.1

0

26.02.1

0

12.03.1

0

26.03.1

0

9.04.1

0

23.04.1

0

7.05.1

0

14.05.1

0

900

1200

1500

90

120

150

60

80

100

800

1000

pildid: addinOl

tegiJa40

6/2010 (24)

geOrg Wildegger

Tegija40

eksklusiivne:

addinoli juht: eesti peab Kuuluma eurotsooniinseneeria intervjuu

addinoli tegevjuhi härra

georg Wildeggeriga.

Addinol on Eestis investeerijana tuntud just raskel ajal, näiteks 1999. aastal Tallinnasse oma

maja ehitamine ja 2009. aastal Tartusse Ida-Euroopa keskuse ehitamine. Kas need on olnud õiged otsused ja milline roll on Teil seal mängida?

Addinol langetab oma investeerimis-otsused alati pikaajalise mõjuga kriteeriu-mide alusel. Seejuures toimime sageli an-titsükliliselt, investeerides siis, kui kriis on kõige suurem. Viimaste aastate areng on tõestanud, et büroo avamine Tallinnas 1999. aastal oli õige samm. Selle otsuse tegime 1998. aasta kriisi ajal. Addinol Mi-neralöl Marketing OÜst on Tiina Suija juhtimisel saanud üks meie tugevamaid turustuspartnereid. Isegi kui viimased kuud polnud üldmajanduslikust seisuko-hast kerged, olen veendunud, et Ida-Eu-roopa turud kätkevad endas tulevastel aastatel tohutut potentsiaali. Seetõttu oli Ida-Euroopa keskuse rajamiseks Tartusse 2009. aastal vägagi hea aeg. Loomulikult kaalusime Tiina Suijaga oma otsust väga põhjalikult ja analüüsisime kõiki võimalu-si. Ma olen veendunud, et Tartu on meie Ida-Euroopa keskuse jaoks just õige asu-koht.

Te külastate regulaarselt kaks korda aastas Eestit. Miks Teile siin meeldib ja kuidas Te eestlasi hindate?

Juba siis, kui ma 1992. aastal esimest korda Eestisse tulin, olin siinsete inimeste südamlikkusest, maastikust ja põhjamai-sest valgusest võlutud. Lisaks veel uskuma-tu sõbralikkus, millega mind siin vastu võeti. Eestlaste juures hindan nende usi-nust, lihtsat ja loomulikku olekut, sirgjoo-

tegiJa 41

6/2010 (24)

eksklusiivne:

addinoli juht: eesti peab Kuuluma eurotsooninelisust ja nende annet osata rasketes olu-des leida parim võimalik lahendus. Vanale Hansa Liidu riigile omane suhtumine on siiani säilinud.

On Teil Eestis lemmikpaik või -tradit-sioon?

Mul on üks absoluutne lemmikpaik, kus puhkan vähemalt korra aastas. See on üks väike saar Eestis, kus saab tõeliselt lõõ-gastuda ja uut jõudu koguda – see on minu salanipp. Oma lemmiksaare nime ma ei tahaks aga avalda.

Mida soovitate Eestile ja eestlastele seoses euro tulekuga raskest majandus-olukorrast väljatulekuks?

Euro tugevate ja nõrkade külgede üle on viimastel kuudel juba palju arutatud. Sakslasena, kelle riik on minu kurvastu-seks eksinud stabiilsuskriteeriumide vastu korduvalt, ei ole mul õigust soovitusi anda.

Eesti on teinud suuri ja imetlusväärseid jõupingutusi Maastrichti kriteeriumide täitmiseks. Ma võin eestlastele ainult soo-vida, et nad täidaksid neid kriteeriume järjekindlalt ka tulevikus. Seda, millise

sotsiaalse draamani viib ebaterve rahan-duspoliitika, ei näe me mitte ainult Kree-kas. Riigi head finantsid on alati õitsva majanduse aluseks. Euroopa Komisjon on andnud Eestile eurotsooniga liitumiseks

rohelise tule. Seda ei tervita me mitte ai-nult finantstehnilistel põhjustel. Ainult majanduslikult ühtne Euroopa saab olla kestvalt edukas. Eesti peab kuuluma euro-tsooni.

eestlaste juures hindan nende usinust, lihtsat ja loomulikku

olekut, sirgjoonelisust ja nende annet osata rasketes oludes

leida parim võimalik lahendus. vanale hansa liidu riigile

omane suhtumine on siiani säilinud.

tegiJa42

6/2010 (24)

Te olete fi nantsinimene ja Addinolis olnud pikka aega. Milline juht Te olete ja milline on teie organisatsioonikultuur?

Ma tean, milline suur vastutus on mu õlul. Ma ei vaata Addinoli puhtalt ettevõt-tena. Addinoli taga seisavad töötajad, partnerid, kliendid. Inimene on igas mõt-tes esikohal! Me kõik sõltume üksteisest. Üksinda ei ole keegi võimeline palju ära tegema. Jalgpalli fännina tean, et kõik oleneb meeskonnast, kuid tähtsates situat-sioonides ka kaptenist. Kui nii võtta, siis tunnen end Addinoli meeskonna kapteni-na. Minu jaoks on tähtis, et omavaheline suhtlus oleks avatud ja viisakas. Enamus otsustest langetatakse meeskonnana. Iga-üks meist seisab “meie” Addinoli taga. Ühiselt astume kõikidele väljakutsetele vastu ja oleme seetõttu edukad.

Millised on Addinoli väärtushinnangud ja põhimõtted?

Meie kõigi eesmärgiks on pakkuda klientidele kõrge jõudlusega määrdeainete näol optimaalset lahendust nende määrde-tehnilisteks vajadusteks. Seejuures paneme eriti suurt rõhku püsivate koostöösuhete loomisele klientidega. Need suhted ei sõltu mitte ainult meie toodete kvaliteedist, vaid iseäranis ka meie isiklikust tööst ja panu-sest. Maksimaalne kvaliteet, ausameelsus, klientide vajaduste mõistmine ja tegutse-mistahe – need on põhimõtted, mis moo-dustavad Addinoli olemuse. Meie põhifi lo-soofi a on, et mõlemad koostööpartnerid peavad saama usaldusväärsest koostööst pikaajaliselt kasu. Vastupidiselt mõnedele börsil noteeritud ettevõtetele ei viljele me lühiajalist kvartalikeskset mõtlemist.

Millised on ettevõtte viimased saavutu-sed, innovatsioonid?

Põhimõtteliselt arendame kõiki inno-vaatilisi tooteid oma laboris. Kõiki meie kõrge jõudlusega määrdeaineid toodetakse ja pakendatakse Leunas. Nii on Addinolil võimalik kiiresti ja paindlikult reageerida turu nõudlusele. Innovatsiooniks on meil head eeldused ja neid jagub. Hetkel oleme näiteks välja tulnud uue gaasimootoriõliga spetsiaalselt mikrokoostootmisseadmetele, mis muutuvad järgnevatel aastatel koduste majapidamiste varustamisel elektri ja soo-jusega üha populaarsemaks.

meil on ida-euroopas vabad käedtiina suija, Addinoli Ida-Euroo-pa Ärijuht

Olen Georg Wil-deggeriga koos

töötanud juba ligi 20 aastat. Kui vaadata sellele pikale ajale ta-gasi, siis võin julgelt öelda, et mul on väga hea meel olnud tööta-da koos niivõrd suu-repärase inimesega. Kuna ma ise olen oma ideede ja veendumus-te eest võitleja tüüp, siis muidugi tuleb ka meil omavahel ette erimeelsusi ja lahkarvamusi. Kuid ma võin kindel olla, et kui ma oma argumendid hästi läbi mõtlen ja paberile kirja panen, siis suudan ma Saksamaa omanike ees oma seisukohti ka edukalt kaits-ta. Mind on alati hämmastanud Georg Wildeggeri tasakaalukus ja kannatlikkus, kui teine pool ka vahel üle reageerib. Selline käitumine on pannud mind teda sügavalt hindama ja austama. Kardan, et kui minu Saksamaa-ülemuseks oleks olnud keegi teine isik, poleks ma enam ammu sellel kohal. Sest konfl ikt te-gevjuht versus omanik on ju kerge tulema ning rahvuslikud erinevused suuren-davad veelgi konfl iktide tekkimise võimalust. Minu õnneks on Addinoli oma-nikud Saksamaal mõistlikud inimesed ja annavad meile Ida-Euroopas tegut-semiseks vabad käed. Hindame kõrgelt seda otsustusvabadust, mis meile on antud, kuid tunnetame muidugi ka vastutuskoormat.

Miks on innovatsioon Addinoli jaoks tähtis? Kuidas ettevõte edendab innovatsiooni, kui palju raha läheb teadus- ja arendustegevuseks?

Innovatsioon on meie jaoks ülioluline. Ainult siis, kui oleme teistest sammukese ees, tunneme õigeaegselt ära uued trendid ja reageerime vastavalt, saadab meid pika-ajaline edu. Teadus- ja arendustegevus moodustavad koos rakendustehnikaga ühe meie tuumkompetentsidest. Addinoli Leu-nas asuva teedrajava labori varustusse kuulub moodsaim seadmestik ning nii analüütilisi kui ka tehnilisi katseid võimal-dav katseaparatuur. Labori kõrgelt kvalifi t-seeritud spetsialistide meeskond töötab välja Addinoli innovaatilisi tooteid. Uute toodete arendamisse investeeritakse üm-marguselt neli protsenti aastasest käibest.

Kus ja millisena näete Addinoli 10 aasta pärast?

Me panustame jätkuvalt soliidsesse, kvaliteedile orienteeritud kasvu igas vald-konnas. Seejuures hakkavad järjest tähtsa-mat roll mängima pika kasutuseaga kõrge jõudlusega määrdeained. Tugevdame igati oma positsiooni taastuvenergia valdkon-nas, loomulikult ka Balti riikides.

Addinolil on pikaajalised ja suured kogemused rohelise energia valdkon-nas. Kuidas Te seda saavutanud olete ja kuidas seda positsiooni tugevdate?

Me mõtleme jooksvalt sellele, millised võiksid olla homsed trendid. Juba rohkem kui kümme aastat tagasi võtsime ühendust gaasimootorite ja tuulegeneraatorite toot-jatega. Täpselt nii, nagu me praegu võtsime

tegiJa 43

6/2010 (24)

ühendust uute mikrokoostootmisseadme-te tootjatega. Me teeme kõik, et algusest peale juures olla ja arendada oma määrde-aineid kooskõlas mootoritootjate vajadus-tega. Nii saavad alguse tugev koostöö, in-novaatilised tooted ja lisaväärtus klien-dile.

Mis Te arvate, milliseks kujuneb energia tootmine tulevikus?

Jätkusuutlik majandamine koos ener-

gia maksimaalse ärakasutamise ning kesk-konna ja ressursside säästmisega on täht-saim trend, mis järgnevatel aastatel jätkub. Tuulest, veest ja biomassist toodetav ener-gia – see ongi tulevik.

Kuidas saab määrdeõli olla keskkonna-sõbralik ja kui suurt rolli mängib kvaliteetne õli mootoris?

Me pakume keskkonnatundlikel aladel kasutamiseks spetsiaalseid biolagunevaid määrdeaineid. Hoolimata sellest saab iga-üks aidata keskkonna säästmisele kaasa määrdeaine õige valiku ja kasutamisega ning vanaõli korrektse käitlemisega. Või-malikult pika kasutuseaga kõrgkvaliteetsed tooted, mis lisaks vähendavad energiakulu ja/või heitmeid, muutuvad seejuures üha tähtsamaks. Just sellistest jätkusuutlikkuse boonusega määrdeainetest on mõningad meie tootevalikus olemas. Need ei piirdu aga ainult tööstustoodetega.

Kuidas läheb Addinolil praegu? Kuidas on raske majandusolukord Addinolile mõjunud?

Meie praegune majanduskriis on tin-gitud spekulatiivselt ülespuhutud majan-duskasvust USAs ja ülemaailmsest laenuga finantseeritud massispekulatsioonist. Ala-tes 2007. aastast jäid kõigepealt kahjumisse ja tunnistasid end maksejõuetuks rahan-dussektori ettevõtted. 2008. aasta lõpus jõudsid probleemid ka reaalmajandusse. Maailmamajanduse kriis ei läinud ka meist jälgi jätmata mööda. Siiski, kui

määrdeainesektor jäi juba 2008. aasta sügi-se esimestel kuudel ümmarguselt 30% miinusesse, oli meie käibelangus kõigest 10%. Meie suur eelis seisneb selles, et meil on esmaklassilistest koostööpartneritest koosnev ülemaailmne turustusvõrk. Meie tootevalik on väga hea kombinatsioon mootorsõidukite määrdeainetest ja töös-tusmäärdeainetest. Seetõttu ei sõltu me üksikutest tööstusharudest, nagu näiteks autotööstusest. Lisaks pakume me kõrge

jõudlusega määrdeaineid ka majandusha-rudele, mis arenevad väga edukalt isegi praegusel raskel ajal. Nende hulka kuulub näiteks taastuvenergia valdkond koos tuu-leparkide ja biogaasijaamadega. Neis

valdkondades saavutasime isegi 2009. aas-tal üle 30% kasvu.

Millised on Addinoli järgmised sammud investeerimises kontserni laienemisse?

Me investeerime järjekindlalt oma ette-võttesse, et valmistada end tulevikuks ette. See ei puuduta ainult Addinol MM OÜd. Addinoli tootmiskompleksi territooriumile Saksamaal ostsime juurde 25 000 m2 maad. Seda maad on meil vaja uute tsisternide paigaldamiseks, ladude ja tootmisliinide rajamiseks. Uute suundadega tootmises ei saavuta me mitte ainult suuremat sõltuma-tust ja paindlikkust, vaid vähendame märki-misväärselt ka oma kulusid. Lisaks võetakse kasutusele täiendavad tsisternid baasõlide ja manuste ladustamiseks. Esialgu lisandub kaheksa 70 m3 tsisterni. Ajavahemikus 2009–2011 on kavas investeerida ca 10 mil-jonit eurot. Ehitus algas juba kuude eest.

Inseneeria soovib Teile jõudu ja edu!

Sakslasena, kelle riik on minu kurvastuseks eksinud

stabiilsuskriteeriumide vastu korduvalt, ei ole mul õigust

soovitusi anda. eesti on teinud suuri ja imetlusväärseid

jõupingutusi maastrichti kriteeriumide täitmiseks.

FOtOd: autOr

huvitav lahenduS44

6/2010 (24)

JOOniS 1

puue või vanus ei takista:

ratastooliga saunalavale

Huvitav lahendus44

ott moorlat,Euroopa patendivolinikMoorlat & Ko Patendibüroo OÜ

Sauna mõjud on seotud eelkõige kõrge temperatuuri, leili, mehaa-nilise toime (vihtlemine) ja vee-

protseduuridega. Kuumus stimuleerib nahaaluste veresoonte verevarustust ning puhastab intensiivselt nahka, avades poo-rid, eemaldades surnud naharakud ja mustuse ning muutes naha pehmeks, puh-taks ja siledaks. Nahal on tähtsad ülesan-ded organismi ainevahetuses, temperatuu-riregulatsioonis, organismi kaitsmisel tõ-vestavate mikroobide eest. Oma ülesandeid saab täita ainult puhas nahk. Leiliruum aitab intensiivistada ainevahetust, eemal-dada kehast jääkaineid, leevendada haigus-te kulgu ja parandada psühhoemotsionaal-set toonust.

maailmast võib leida huvi-tavaid saunalahendusi

Tänasel päeval on võimalik ehitada tehniliselt erineva kuju ja suurusega sau-nu: ümmargused, kandilised, poolkaarega jne. Piirideks on vaid meie fantaasia ja fi -nantsolukord. Võib ehitada fototeraapia sauna, mida on kirjeldatud USA patendi-taotluses US2004/0030371A1, kus mõju tekitatakse valguse abil. Saunas saab kuu-lata muusikat ning jälgida videopilti.

Puuduseks selle sauna puhul on liigne valgus, mis võib olla sauna kasutajale har-jumatu ja ebameeldiv. Saunas on kinnine lavamööbel: seina ja põranda külge kinni-tatud pink, mis ei ole mugav istumiseks, kuna puudub seljatugi. Saunamööblit ei ole võimalik paigutada kasutajale meele-pärasemalt. Saunas pole tunda avarust – ainuke aknaava on ukses olev aknaruut.

USA patent 6510565B1 kirjeldab kok-kupandavat ja kaasaskantavat sauna, mis võimaldab kasutajal sauna toitejuhe voo-luvõrguga ühendada. Tegemist on auru-saunaga, mis asetatakse vanni sisse. Puudu-seks on ebamugavus – peab olema suute-line ise sauna kokku ja lahti pakkima, mis on aeganõudev ning röövib saunatamise mõnu. Samuti pole selline saun praktiline vanuritele ja invaliididele. Sauna katus ja seinad on plastikust, mis tähendab, et soe õhk, mis on kondenseerunud lae all veeks, tilgub sauna kasutajale peale.

Patent DE4242258A1 füüsilise ja psüü-hilise puhkuse saunale annab võimaluse saunas erinevaid loodushääli nautida ning ekraanilt soovitud videot jälgida. Puudu-seks on kinnine lavamööbel, mis piirab liikumisvabadust ja saunamööbli ümber-paigutamise võimalust. Samuti on sauna sisse eelprogrammeeritud valitud loodus-hääled, millega paralleelselt saab jälgida vastavat videopilti, kuid pole võimalik kuulata kasutaja enda valitud muusikat või videot.

eesti leiutaja saun “tribunus relaxo”

Eestis toodetud leilisaunades, mis sobi-vad nii korterisse kui ka eramusse ja mis valmistatakse vastavalt kliendi soovile, on olemas ka lisavarustuse võimalused: ste-reosüsteem, “tähistaevas”, valgusteraapia jne. Tuntud lahenduste puudused on: 1. saunalava tasapinna ja leiliruumi lae

kõrguste vahe on inimesele püsti seis-miseks liialt väike;

2. lavale viivad astmed ei võimalda inva-liidil ja/või vanuril ilma kõrvalise abita lavale tõusta;

3. puudub puhkeasendiks sobiv mugavus-aste seljatoega istmete näol;

4. puudub käepärane horisontaalpind toetumiseks ja jooginõude asetami-seks. Samuti asub sauna parameetrite juht-

süsteem enamasti leiliruumist väljas, mis-tõttu tuleb parameetrite muutmiseks leili-ruumist väljuda.

Eesti leiutaja Andres Soosaare ehitatud saun “Tribunus Relaxo”, kasulik mudel nr EE 00811 U1, on varem tuntutest sammu-

artiklis vaatleme sauna leiliruumi, mis on mõeldud

kasutamiseks nii tervetele kui liikumispuudega

inimestele, nii noortele kui vanuritele isikliku hügieeni,

ravi ja profülaktika eesmärgil, lõõgastumiseks,

teraapiaks ning vaba aja sisustamiseks.

ott moorlat,Euroopa patendivolinikMoorlat & Ko Patendibüroo OÜ

huvitav lahenduS 45

6/2010 (24)

võrra ees, kuna sauna muudab eriliseks see, et lavapinnast moodustub leiliruumi põrand, millel asetsevad seljatoega toolid ning lauapind – tänu disainile ning uudse-tele lahendustele tekib hoopis teistsugune saunakogemus.

Leiutise eesmärgid on:1. luua sauna leiliruumi uudne kesk-

kond; 2. saavutada sauna leiliruumi mugavus-

astme tõus fikseerimata mööbliga;3. tarbijasegmendi laiendamine, täienda-

des seda invaliidi, vanuri ja väikelapse jaoks sõbralike lahendustega. Tavaliselt on leiliruumis astmeline la-

va, mis võimaldab valida erinevaid tempe-ratuure. Kuid lavale viivad astmed ei või-malda invaliidil ja/või vanuril ilma kõrva-lise abita lavale tõusta. Ratastooliinimest häirib see, et ümbritsevad esemed on tema suhtes valel kõrgusel ja ta ei pääse kõiki-desse ruumi desse iseseisvalt.

Joonisel 1 toodud sauna leiliruumi teeb eriliseks see, et leiliruumi lavaks on enamikku leiliruumi põrandat kattev tea-tud kõrgusele tõstetud tasapinnaline lava-

laudadest lavapind, millel asetseb lahtise mööbli komplekt – seljatoega toolid ning lauapind. Võib kuulata meelepärast muu-sikat ning vaadata näiteks telerit. Sauna niiskustaseme, temperatuuri ja valguse reguleerimine, teler ja muusika on elekt-rooniliselt juhitavad. Leiutist võib raken-dada nii soome, infrapuna- kui aurusaunas, kasutades erinevaid soojendus elemente. Sellise sauna võib ehitada eramusse, korte-risse, puhke- ja terviseasutustesse.

erilist rõhku on pandud liikumispuudega inimestele

Kuna liiklusvahendid on kiired ja võim-sad, varitseb oht liikluses viga saada palju-sid. Liiklusõnnetustes ja sõjalistel missioo-nidel vigastada saanute arv kasvab ja mõju-tab suurt hulka perekondi. Mööbli, sissesea-de, aparatuuri, valgustuse, kattematerjalide ning värvilahenduse kavandamisel on leiu-tises erilist tähelepanu pööratud sellele, et sauna leiliruumi saaks siseneda ja seal viibi-da ka liikumispuudega inimesed.

Saun on mugandatud ka vanuritele ja invaliididele, võimaldades leiliruumi sise-neda ja leili võtta ratastoolis. Ratastoole on mitmesuguseid, näiteks mehaanilised, elektrilised, skuutrid. Sauna ratastool on eriline ratastool, millesse saab ümber istu-da, ja selle kasutamiseks on ka kaldtee.

Kuna sauna leiliruumi konstruktsioo-ni on muudetud suurendatud lavapinnaga, mis ulatub seinast seina kogu leiliruumi ulatuses või suuremas osas sellest, ja moo-dustab tasapinnalise lavapinna, on selline saunalava lihtsalt ligipääsetav ka invaliidi-dele. Ukseava laius on valitud selline, et sealt saaks siseneda ka ratastoolis.

Lavale pääsemiseks on kõrvalruumi, näiteks pesuruumi, asetatud kaldtee. Kuid see pole tingimata vajalik, kui kõrgus-muunduriga lavapõrand ja kõrvalruumi põrand on ehitatud samale kõrgusele.

Põrandas olevad avad tagavad kuuma õhu loomuliku tsirkulatsiooni. Juhul, kui loomulik õhutsirkulatsioon ei taga piisa-valt ühtlast temperatuuri kogu ruumis,

Kandideerimiseks palun saatke oma CV koos motivatsioonikirjaga kuni 21.juuniE-posti aadressile igor@areserv.ee, märgusõna „Tehasejuht-Ukraina“.

Lisainfo telefonil 6115050. Konsultant Igor Päss.

kelle tööülesandeks on Ukrainas, Harkovi lähedal asuva tehase (ca 70 töötajat) tootmisprotsessi juhtimine ja tehase arendamine vastavalt eesmärkidele.

on olulised mehaanikaalane kõrgharidus, juhikogemus metallitööstuses tootmis- või tegevjuhina ning valmisolek sõlmida 3-aastane leping tööks Ukrainas. Kandidaat peab valdama vene ning inglise või soome keelt, eesti keele oskus tuleb kasuks.

kõiki tingimusi edukaks tegevuseks Ukrainas, korterit Pechenegis või Harkovis, ametiautot ning motiveerivat aastasissetulekut vastavalt eesmärkide täitmisele. Ettevõte asub looduskauni ja kalarikka veehoidla naabruses.

Edukaks kandideerimiseks

Ettevõte pakub

TEHASE JUHTI

Tööpakkumine internetis JOB.EE

Otsime

Macring Group on juhtiv soome metallitööstustele terastoodete valmistamiseks vajalike masinate ja seadmestike konstrueerija, valmistaja ja arendaja. Macringi masinaid, seadmeid ja tööriistu kasutatakse terasest katuste ja fassaadi- ning vihmaveesüsteemide valmistamisel.

Kontserni tootmisüksused asuvad Piikkiös Soomes ja Harkovis Ukrainas. Kontsernis töötab kokku üle 100 inimese. Macring Grupi konsolideeritud käive 2009a oli 11,5 M€. Lisainfo www.finprofile.net.

huvitav lahenduS46

6/2010 (24)

kasutatakse saunasisest sundventilatsiooni, kus ruumi ülaosast kogutav soe õhk suu-natakse lavapõranda laudade alla.

Sisustuse juurde kuuluvad mittefi ksee-ritud mööbel (toolid, laud), ühes seinas on videoekraan, samuti helitausta jaoks kõla-rid, sobiva soojusmahtuvusega materjalist jooginõud. Sauna niiskustase ja tempera-tuur, teleprogrammid ja muusika, aga ka lavapõranda kõrgus ning valgustus on elektrooniliselt reguleeritavad juhtpuldist, mis on leiliruumis. Juhtpult võib olla kin-nitatud seinale, lauale või olla autonoom-ne. Samuti võib juhtpult olla varustatud värviliste klahvide või puuteelementidega, või olla erineva kujuga klahvidega komba-tav, mis võimaldab ka vaegnägijatel, pime-datel ja vanuritel soovitavaid parameetreid märgata ja reguleerida. Juhtpulti on või-malik saunalisel ise valida: näiteks värvilis-te puuteelementidega, värviliste klahvide-ga vms, vastavalt sellele, kuidas keegi on harjunud.

Saun ei pea olema tingimata tulikuum

Leiliruumi temperatuur peab olema selline, et laval istuja higistab ja tunneb end mugavalt. Ei ole olemas õiget ega valet saunatemperatuuri, sest iga inimese puhul on erinev see, mis talle kõige enam sobib. Siin loeb ka vanus ja tervislik seisund. Op-timaalne saunatemperatuur on 50–70 °C.

Madalama temperatuuriga leiliruum (50–60 °C) ei tundu eriti kuiv, sest vajalik

niiskusrežiim tagatakse veepihustist vee pi-serdamisega soojenduselemendile. Et saun on piisavalt madala temperatuuriga, saavad ka vanurid ja lapsed sauna nautida. Saunas viibitakse 30–60 minutit. Võrreldes tavasau-naga võib iseenda “ravimist” sellise tempe-ratuuri juures oluliselt pikendada. Aja veetmiseks saab juurde mõelda mitmesugu-seid tegevusi nagu muusika kuulamine, te-leri vaatamine, male- või doomino-mäng.

leiutise teostamise praktiline näide

Joonistel 1 ja 2 kujutatud leiliruumi sisseseade koosneb peaaegu kogu ruumi põrandat 11 katvast lavapinnast 1, seina

ääres (või seina osana) soojenduselemen-diks olevast kiviplaadist kerisest 2, kerise veepihustist 3 ning lavamööblist – istme-test 5 ja lauast 6. Seintes on kohad vi-deoekraani 8 tarbeks, helikõlarid 10 ja 14, lae all loomuliku ventilatsiooni ava 4 ja sundventilatsiooni süsteem 9. Kõlarid 10 asuvad leiliruumi lavapinna all, mis teki-tab põranda nõrka vibreerimist, mida võib võtta kui õrna jalamassaaži.

Sauna keris on vertikaalse paigutusega

Ühtlasema temperatuuritaseme saavu-tamiseks on keris 2 viidud vertikaalsesse asendisse. Vajalik niiskusrežiim tagatakse vee piserdamisega veepihustist 3 kerisele 2. Sauna niiskustaseme, temperatuuri ja val-guse reguleerimine, televiisor ja muusika on elektrooniliselt juhitavad. Leiliruumis olev laud 6 on varustatud juhtpuldiga 7 sauna parameetrite ja funktsioonide (tem-peratuur, niiskus, audio-video, valgustus, lavapõranda kõrgus) juhtimiseks. Juhtpult 7 võib asetseda ka seinal või olla auto-noomne.

Lavale pääsemiseks on kõrvalruumi, näiteks pesuruumi, asetatud kaldtee 13. Väljaspool lavaruumi paikneva kaldtee 13 võib asendada, ehitades kõrgusemuundu-riga lava ja kõrvalruumi põrandad samale kõrgusele. Joonisel 3 on toodud lavapinna all olev pinna kõrguse reguleerimissüs-teem, audio-videosüsteem ning kogu ühte seina kattev kangasekraan.

kõiki parameetreid on võimalik ise valida

Saunanauding sünnib hea ventilat-siooni, tasakaalustatud õhuniiskuse, sooju-se ja puhtuse kooskõlast. Saunaline valib endale sobiva saunatemperatuuri ja õhu-niiskuse.

Õigesti naudituna aitab leiliruumis viibimine vabaneda igapäevastest pinge-test, lõdvestuda ja taastuda, koguda uut jõudu ning parandada üldist kehalist ja vaimset heaolu. Selle konkreetse sauna puhul on oluliselt uuendatud mugavusta-set ja laiendatud kasutajaskonna haaret – väikesest lapsest kuni ratastoolis vanurini. Leiutise rakendamisest saadav kasu ei väl-jendu ainult rahas, vaid ka hoolitsuses inimeste eest!

JOOniS 2

JOOniS 3

meSS 47

6/2010 (24)

veijo Kauppinen,Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

Tööstusmess FinnTec toimus Helsin-gis 15. korda. FinnTeci raames toi-mus tööstusseadmete näitus Tool-

Tec, plastitööstuse mess PlasTec, uus rah-vusvaheline meretehnoloogia mess SeaTec Helsinki 10, tööstuslikule pinnatöötlusele ja korrosioonitõrjele pühendatud üritus Pinta ning masinaehitustööstuse materja-lide ja detailide tootmist tutvustav näitus Materia. Kogu ürituse läbiv teema oli toot-likkus.

Väljapanekute ja külastajate hulk oli varasemast tagasihoidlikum, kuna müügi-näitajad asjaomases sektoris on kehvad. Hästi olid esindatud lehtmetalli töötlemise masinad, väljas olid näiteks sellised Soome tootjad nagu Aliko, CoastOne ja FinnPower. Puudus oli eelkõige metallilõikeriistadest,

mitu messi toimus koos:

finnteCi messi läbiv teema oli tootliKKus

kuna pakkujate käive ei ole näituse kulude katmiseks piisavalt suur.

Enamik eksponente oli pärit Soomest, kuid oli ka üks väljapanek Eestist – Knuth.

veijo Kauppinen,Aalto Ülikooli tehnikaprofessor

T

Tegu on Saksamaa ettevõttega, mis on loo-nud uue, Balti riike ja Soomet teenindava esinduse Tallinnasse. Uus esindus rajati Tallinnasse seepärast, et Eestis on lihtne et-tevõtet asutada ning riigi asukoht on logis-tiliselt soodne.

Knuth Werkzeugmaschinen GmbH Soome ja Eesti müügijuht Vaido Hindikai-nen märkis, et Helsingisse tuldi eesmärgiga uurida, millised on reaalsed ärivõimalused Soomes. Hindikainen nentis, et külastajate arv oli oodatust väiksem, kuid külastajate arvust olulisem on võimalike tulevaste klientide hulk.

tOOteeSitluSe peaSiSSepÄÄSu eeS SeiSiS hiiglaSlik prOpeller.

meSSil SeateC Oli vÄlJaS laeva-mudelite kOllektSiOOn, Seal-hulgaS tallink Star.

meSS 47

METALLRESTIDRESTASTMED JA PLATVORMIDPLASTIKRESTIDPROFIILPINNADPERFOREERITUD LEHEDMETALLVÕRGUD

teras roostevaba teras alumiinium plastik

Metal Disain OÜLõõtsa 2a, 11415 Tallinnwww.metaldis.ee

Tel: +372 6177 154Faks: + 372 6177 160E-post: raivo@metaldis.ee

pildid: it grupp

huvitav lahenduS48

6/2010 (24)

dell pOWeredge r905 BaaSil 96-tuumaline lahenduS

Huvitav lahendus48

jaaK ennuste, IT Grupi asutaja ja partner

Lahendus hakkab teenindama Accel-rys Materials Studio, CPMD, Gaus-sian ja teistel tarkvarapakettidel

põhinevaid tahke keha ja molekulaarsete süsteemide elektronstruktuuri ja reakt-sioonidünaamika arvutusi.

Hange kaasrahastati Euroopa Liidu struktuurifondidest.

Käesolev lahendus koosneb neljast Dell PowerEdge R905 serverist (edaspidi Node), Mellanox 36-port 40Gb/s Infi niBand võrgu-lülitist, HP ProCurve 1810-24 Gigabit Et-hernet võrgulülitist, Dell KVM-lülitist ja konsoolist ning Dell Precision 3500 juht-konsoolist. Seadmed on paigaldatud Dell 2420 (24U) seadmekappi.

Igas serveris on neli kuuetuumalist protsessorit – kokku 24 tuuma serveri kohta. Lahenduse summaarne tuumade arv on 96 (4 node x 4 CPU x 6 tuuma). Igas serveris on mälu 16 x 2GB 667MHz moodulitena. La-henduse summaarne mälu on 128GB.

Lahenduse haldamise tarkvarana võetak-

96-tuumaline superarvuti:

Kbfi vajas paralleelarvutusteKs sobivat hpC Klastrit

käesoleva lahenduse

hankimise eesmärgiks

on kBFi kvantkeemia

töörühma paralleel-

arvutusteks optimeeri-

tud Smp-arvutus-

sõlmede ja neid ühen-

dava madala mpi-

latentsusega lairiba

klastri infrastruktuuri

ajakohastamine.

se kasutusele Platform Cluster Manager ja Intel Compiler Suite Professional Edition.

hpC võimsus 1,6 tFlOpSReaalmaailma testid on andnud AMD

Opteron 8345 protsessori võimsuseks ca 100 GFLOPS, seega on aritmeetiline HPC kogu-

võimsus 4 x 4 x 100 GFLOPS = 1,6 TFLOPS. See on ligikaudne võimsus, tegelik efektiiv-ne võimsus mingi konkreetse ülesande la-hendamisel sõltub paljudest asjaoludest nagu algoritmi efektiivsus jne.

Süsteemis kasutatakse AMD Opteron™ 8435 6-tuumalisi protsessoreid. Mudel vali-

huvitav lahenduS 49

6/2010 (24)

ti tänu madalale võimsusele (vaid 75W), samas suurele jõudlusele (2,6 GHz, HyperTransport 56,7 GB/s, 9MB L2+L3 cache). Nimetatud protsessoriperekond an-nab parima hinna-võimsuse suhte.

HPC-süsteemides üritatakse maksimaa-lselt ära kasutada kogu protsessorivõimsust, mistõttu on tähtis maksimeerida protsesso-ri ning mälu vahelist andmevahetuskiirust ning ka node’de vahelist kiirust.

Esimene neist õnnestub AMD Opteron protsessorite kasutamisega, kus igasse prot-sessorisse on sisse ehitatud mälukontroller. See võimaldab mitme protsessoriga süstee-mides kõigi protsessorite täiskiirusel and-mevahetuse mälu, kiirusega 12,5 GB/s. Intel Xeoni arhitektuur on üles ehitatud teisiti. Suhtlus mäluga käib läbi jagatud Front Si-de Bus’i. Tuleb ära märkida, et Inteli uusi-mas ja kiireimas Itanium 9300 protsessoris kasutatakse samasugust mälukontrolleri arhitektuuri nagu AMD oma Opteroni protsessorites. Itanium 9300 polnud HPC hankimise hetkel veel kättesaadav ja oleks ilmselt palju kallim.

Andmevahetus node’de vahel toimub läbi Mellanox Infi niBand MTS3600 40Gb/s switch’i. Kokku võimaldab nimetatud seade juhtida läbi enda kuni 2,88 TB/s andmevoo-ge. Selleks on igas node’s PCI Express 2.0 x8 ConnectX 40 Gb/s kaart, mis võtab kogu liikluse korraldamise enda peale node prot-sessorit koormamata. Nende lahenduste abil vältisime süsteemis pudelikaelu, mis takistaksid maksimaalse teoreetilise võim-suse realiseerimist.

96-tuumaline superarvuti:

Kbfi vajas paralleelarvutusteKs sobivat hpC Klastrit

node’de konfi guratsioonid

Serveri baas: 4 x PowerEdge™ »R905Protsessorid: 4 x Six Core AMD »Opteron™ 8435; 2.6GHz, 75W ACP, HT-3Mälu: 32GB Memory for 2/4 CPUs, »DDR2, 667MHzOptiline seade: 16X DVD+/-RW Drive »SATAToiteplokid: Redundant High »Effi ciency Power Supply UnitKorpus: PowerEdge™ R905 Server »Rack ChassisVõrguliidesed: TCP/IP Offl oad »Engine (4P TOE), iSCSI ReadyKõvakettad: 1 x 145GB, SAS, »3.5-inch, 15K RPM Hard Drive (Hot Plug)2 x 600GB, SAS, 3.5-inch, 10K RPM »Hard Drive (Hot Plug)Lisakaart: Mellanox ConnectX »Single-Port 40Gb/s PCI Express 2.0 Infi niBand HCA cardTarkvara versioon: OFED 1.5.1 »RHEL5.4OS: Red Hat Enterprise Linux 5.4 »Server

node’de vaheline ühendus

Infi niBand Mellanox 3600Q 36-port »40Gb/s switchHP Procurve Gigabit switch »Juhtkonsooli konfi guratsioon »Konsooli baas Dell Precision™ »T3500 Mini-TowerProtsessorid: 1 x Intel® Xeon® »Processor E5530(2.40GHz,8MB L3, 5.86GT/s,80W,QC)Mälu: 4GB DDR3 ECC Memory »(1066MHz, 2×2GB)Kõvakettad: 2 x 500GB (7200 RPM) »SATA 3.0Gb/s Hard Drive with NCQ and 16MB DataBurst Cache™Klaviatuur/Hiir: Eesti paigutusega »klaviatuur, Dell Black 2 Button USB Optical MouseVõrguliidesed: 1Gigabit võrgukaart »Graafi kaliides: Video Card 512MB »PCIe x16 NVIDIA Quadro FX 580Optiline seade: 16X DVD+/-RW Drive »with PowerDVD and Roxio Media IncludedOS: Red Hat Enterprise Linux 5.4 »Server

hpC-tarkvaraPlatform Cluster Manager »Intel Compiler Suite Professional »Edition

vaata ka: http://www.it.ee/2010/04/kbfi -96-tuumaline-dell-poweredge-klaster-hpc-e-high-performance-cluster/

pilt: autOr

dOktOritöö50

6/2010 (24)

inseneeria tutvustab:

Kvaliteedi tagamine vajab sünergiapõhist Käsitlust

tiit hindreus, PhD, Country ManagerBureau Veritas Estonia

Doktoritöö tulemused võiks kokku võtta järgmise lühiannotatsiooni-na. Esmalt on põhjendatud, miks

on sünergiapõhine lähenemisviis kõige sobivam projekteerimise kvaliteedi ja kva-liteedijuhtimissüsteemide integreerimi-seks. Selle juures on näidatud, et enamik olulisi kvaliteedi tagamise parameetreid

kaitstud ttÜ mehaanikateaduskonnas 6. aprillil 2009. doktoritöö eesmärgiks oli luua

sünergiapõhine raamistik, integreerimaks projekteerimise kvaliteeti ja kvaliteedijuhtimist

ühtsesse kvaliteedi tagamise süsteemi. uurimuse ajendiks oli vahendite otsing, võitle-

maks nii kehva inseneritöö kui ka ebaefektiivse kvaliteedijuhtimise ilmingutega.

Doktoritöö50

nagu toote mõjukus, töökindlus, inimfak-torite mõju, turusituatsioon jms on käsit-letavad sünergiapõhiselt. Teisiti öeldes: kehva kvaliteedi põhjuseks on peamiselt

segadus meeskonna liikmete omavahelises kommunikatsioonis, häired meeskonna liikmete sisemises sünergias või ebapiisav kompetentsus. Sellest lähtudes on kvalitee-

dijuhtimissüsteemide sertifitseerimisel koostatud inimfaktorist tingitud vigade ja eksimuste andmebaas, mille alusel on ka-vandatud efektiivne metoodika ettevõtte

enesehindamise läbiviimiseks enne kvali-teedijuhtimissüsteemi sertifitseerimist. Metoodika kasutatavus on kontrollitud sertifitseerimise tulemuste järeltestiga

On koostatud inimfaktorist tingitud vigade ja eksimuste

andmebaas, mille alusel on kavandatud efektiivne metoodika

ettevõtte enesehindamise läbiviimiseks enne kvaliteedi-

juhtimissüsteemi sertifi tseerimist.

Kvaliteeditagamise integreeritud sünergiapõhine käsitlus

skeem 1

ettevÕttetOOteStrateegia

kvaliteeditagamiSepOliitika

tehnOlOOgia-arenduSe pOliitika

tulevikutOOtearenduS

turuanalÜÜS tOOte arenduSe ettevalmiStuS

tOOte kavan-damine Ja

reSSurSSide Juhtimine

tOOtmiSe Ja tOOte analÜÜS

tranSFOrmat-SiOOnide dOmeen

OrganitedOmeen

detailnedOmeen

tOOtearenduSprOtSeSSide JaFunktSiOOnide

taSemel

Organite realiSee-rimiSekS vaJalike

FÜÜSikaliSte eFektide valik

tOOte prOJekteerimine Ja

valmiStamine

dOktOritöö 51

6/2010 (24)

inseneeria tutvustab:

Kvaliteedi tagamine vajab sünergiapõhist Käsitlust rohkem kui 200 ettevõttes läbi viidud ser-tifitseerimisprotsesside analüüsi põhjal.

Üleminek sünergeetika teadusruumi

Doktoritöö üldise raamistiku valikul tõdetakse, et struktuurimaatriksite tehno-loogia on sobiv vahend interdistsiplinaar-sete süsteemide ja kvaliteedijuhtimissüs-teemide modelleerimiseks.

Eelnimetatud tehnoloogia võimaldab esitada maatriksi sisendite seoseid visuaal-ses ja analüütilises esitluses kompaktselt ning prognoosida ka toote projekteerimi-se ja kvaliteedijuhtimise protsesside ajalist kulgu. Kui see struktuurimaatriksite teh-noloogia liita valdkondade teooriaga,

saab genereerida ajast ja tegevuste etappi-dest lähtuva raamistiku, võimaldamaks kontrollida kogu kvaliteeditagamise prot-sessi.

Koos kaasõppur Andres Martiniga korraldatud sünergiapõhise metoodika testimine valgustite kui interdistsiplinaar-sete süsteemide projekteerimisel reaalses tööstuskeskkonnas näitas, et sünergiapõ-hine metoodika on igati sobiv konkurent-sivõimeliste toodete kavandamiseks. In-tegreerides järgnevalt struktuurimaatrik-site tehnoloogia ja projekteerimisvald-kondade teooria põhimõtted, on loodud sobiv keskkond toote kvaliteedi ja kvali-teedijuhtimissüsteemide integreerimiseks, mille üldskeem on toodud joonisel. Selles

keskkonnas on õnnestunud luua uus pe-rekond adapteeruvaid kvaliteedi tagamise meetodeid, kus meeskonna tegevusalgo-ritm põhineb kompetentsusel ja ekspert-teadmistel.

Hinnates käesoleva doktoritöö tule-muste uudsust, on kõige olulisemaks üleminek sünergeetika teadusruumi, kus nähtusi käsitletakse keerukate mitteline-aarsete protsesside tulemina. Ainult selles teaduskeskkonnas on võimalus käsitleda kvalitatiivse ja kvantitatiivse sünergia il-minguid.

Siit aga avaneb tee optimeerimise uuele tasandile, mille aluseks on häguse loogika, neurovõrkude ja geneetiliste algoritmide integreeritus.

Projekt-lahendusedProjekt-lahendusedjKonveiersüsteemid ideest teostuseni Tootmisliinide seadmed ja erilahendusedKonveiersüsteemid ideest teostuseni. Tootmisliinide seadmed ja erilahendused. Jäätmekäitlusseadmed ja sorteerimisjaamad laadimissüsteemid tootmisliinidJäätmekäitlusseadmed ja sorteerimisjaamad, laadimissüsteemid, tootmisliinid.

S d d j ik dSeadmed ja tarvikudSeadmed ja tarvikudSõelad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne.Sõelad, purustid, kaalud, konveierite ja transmissiooni komponendid, ajamid jne.Tootmisliinide ja konveierite paigaldus hooldus ning renoveerimineTootmisliinide ja konveierite paigaldus, hooldus ning renoveerimine.

T t i j t dTootmine ja teenusedTootmine ja teenusedMasinaehitustooted ideest viimistluseni. Metallkonstruktsioonide valmistamine. Lehtmetalltooted. Lõikamis-, painutus- ja viimistlustööd. Trei- ja keevistooted.Lehtmetalltooted. Lõikamis , painutus ja viimistlustööd. Trei ja keevistooted.

i f t h b lt t h b lt t l 661 3160info@technobalt.ee www.technobalt.ee tel. 661 3160

SummarY52

6/2010 (24)

Candu6 – most Suitable reactor type for estonia

The non-profit organization Eesti Tuumajaam (Estonian Nuclear Power Plant) is interested in

building a nuclear power plant to Estonia. Such a large-scale undertaking could engage many Estonian companies. In view of this objective, the NPO arranged a seminar focused on the Enhanced CANDU6 type of reactor.

Because of its simplicity, nominal capacity, fl ex-ibility and price the reactor is considered most suit-able for Estonia. In China and Korea the Canadian company AECL has collected valuable experience how to maximize local input in a CANDU6 nuclear power plant. In Europe, two CANDU6 reactors have been built in Romania and the construction of two more will shortly begin. The estimated price of a CANDU6 power plant is 35-40 billion Estonian kroons.

do-it-Yourself Stone Fence

The stone fence was necessary to separate the property from the public parking area. Bluish

limestone blocks were brought from the quarry of Vasalemma where the workman was cutting and processing them without much machinery.

Beneath the fence there is a low base: a wooden

frame fi lled with gravel and concrete. The manual for making concrete was printed on the sack of Portland cement. Stirring concrete with the spade in the garden cart as well as fi tting the stone blocks into the fence were the most time-consuming tasks. The blocks are held together with a relatively small quantity of concrete – stirring by hand did not en-able to produce more of it. Before every new layer one had to wait until concrete hardened. The inside of the fence is partly empty, partly fi lled with old bricks, stones or gravel. The upper layer is com-posed of larger but thinner blocks.Tools: spade, trowel, garden cart, rubber hammer.Time expense: about 15 workdays.Money expense: about 8000 kroons – limestone

blocks (6400), Portland cement and transport (1000).

Sauna is for everyone

An Estonian inventor Andres Soosaar has designed and constructed a novel type of sauna, “Tribunus

Relaxo”, which enables to experience something en-tirely different. The hot room fl oor is level and fur-nished with backboard chairs and a table. The objec-tives of the new type of sauna are:1. to create a new sauna environment;2. to make the hot room more comfortable;3. to offer consumer-friendly solutions for new

segments: the disabled, the elderly and the in-fants.Commonly, there are benches of different levels

in the hot room of a sauna so that a hotter or a more moderate temperature can be experienced. The staircase-like construction, however, prevents the disabled and/or the elderly from ascending the levels without assistance. People in a wheelchair are disturbed by an environment where objects are on levels uncomfortable to them and they are not able to access all areas independently.

su

mm

ary

Summary52

SummarY 53

6/2010 (24)

КРАТКИЙ ОБЗОР 53

Резю

ме

В баню в инвалидной коляскеБаня, спроектированная эстонским изобрета-

телем Андресем Соосарем „Tribunus Relaxo“, на-ходится на шаг впереди более ранних аналогов. Баню отличает то, что полок является полом бани, на котором находятся стулья со спинками и стол. Благодаря новому дизайну и подходу возникает совершенно другое ощущение от бани. Изобрете-ние преследует следующие цели:1. Создать новое и необычное ощущение от на-

хождения в парилке2. Увеличить комфортность парилки за счет от-

сутствия фиксированной мебели.3. Увеличение потребительского сегмента за счет

инвалидов, пожилых людей и детей – решение позволяет комфортно пользоваться баней.Обычно в парилке находится ступенчатый по-

лок, что позволяет наслаждаться различными температурами. С другой стороны ступени не по-зволяют инвалидам и/или пожилым людям поль-зоваться баней без помощи других. Людей в инва-лидных креслах беспокоит то, что окружающие вещи находятся по отношению к ним на непра-вильной высоте, и то что им не попасть во все помещения без посторонней помощи.

Эстонии подошел бы реактор типа CANDU6

НДО Эстонская Атомная Станция (MTÜ Eesti Tuumajaam) в первую очередь интересуется тем, чтобы атомная станция появилась в Эстонии и чтобы эстонские предприятия получили заказы в связи с ее постройкой. Именно поэтому 29 апреля

был организован семинар, основной темой кото-рого был реактор Enhanced CANDU6. Он, похоже, больше всего подходит Эстонии из-за своей про-стоты, номинальной мощности, гибкости и цены. У канадской фирмы AECL имеется опыт Кореи и Китая по максимизации результата. В Европе есть два реактора в Румынии и в ближайшее время начнется постройка еще двух. Постройка атомной станции с реактором типа CANDU6 обойдется в 35-40 миллиардов крон.

Сделай сам: каменный заборЗабор требовался для разделения общей

парковки и территории участка. Синеватый плит-няк был привезен из карьера Вазалемма, где ра-бочий его сам пилил и ломал. Под забором нахо-дится низкий фундамент: салинги, щебень и бетон сверху. Инструкция по приготовлению бетона бы-ла на упаковке. Самое трудоемкое было пере-мешать бетон в садовой тележке и подобрать камни для стенки – внешняя часть получилась ровная. Бетона между камнями не много – ручное перемешивание многого не позволяет. Перед укладкой следующего ряда камней надо было ждать пока бетон застынет. Забор изнутри частич-но пустой или заполнен старыми кирпичами и щебенкой. Инструменты: лопата, мастерок, тележка, резино-

вый молоток.Время: примерно 15 дней.Расходы: примерно 8000 крон – плитняк 6400,

цемент и транспорт 1000.

uudiSed54

6/2010 (24)

viimane lehekÜlgviimane lehekÜlg54

mõtlemisainet

Kasiinod – inimhingede inseneridSiin kirjeldatud manipulatsioone kasutavad hiigelkasiinod las vegases, atlantic Citys ja teistes

suuremates kasiinokeskustes euroopas, aasias ja austaalias. eestis on ehk kasutusel mõned

neist, kuid millised, seda ei kinnita ega avalda ükski kasiino ega ka eesti hasartmängude

korraldajate liit. arusaadav, tegemist on siiski ärisaladusega.

martin hanson,ajakirjanik

Et saada inimestelt kätte viimnegi raha, manipuleerivad kasiinod inimestega

paljudel viisidel, millest enamik jääb ini-mestele alateadlikuks ning tähelepanda-matuks. Kasiinode manipulatsioonivahen-ditest on ehk tuntuimad igasuguste ajanäi-tajate ning akende puudumine. Pidev kaaluta oleku tunne, teadmata, mitu tundi ollakse kasiinos juba veetnud või millise ööpäeva osaga on tegemist, manipuleerib inimese alalhoiuinstinktiga. Kui kaob taust-süsteem, kaovad ka muud piirid.

Sama loogikat kannab ka lobides, puh-keruumides ning koridorides mängiv taustamuusika. Pange tähele, et kasiinos ei mängi kunagi raadio ega kindel muusikali-ne kollektiiv või album, tegemist on siht-otstarbeliselt koostatud korduva helilõigu-ga, mis samuti rahustab ning mängib kaasa kellade ja akende puudumisest tek-kivale ajatusetundele.

eesmärk on luua labürinteKasiinode plaane vaadates saab kind-

lalt väita, et kõik mängusaalid on ehitatud sedasi, et neisse mänguautomaatide ja -laudadega keerukaid labürinte luua. Män-

guautomaatide read ja mängulauad on paigutatud nii, et peaks tegema võimalikult palju pöördeid. Väike, kuid oluline vahend on kasiino põrandavaibad. Palju aega ja uurimistööd on kulutatud leidmaks õiged värvi- ja mustrikombinatsioonid, mis mõ-juksid neid vaatavale inimesele värskenda-valt ja virgutavalt. Põrandamustriga samas toonis on kujundatud ka kasiino chip’id. Kui chip peaks kukkuma mängulaualt maha, on seda pea võimatu leida.

kasiino saab lisahapnikkuVäidetavalt pumpavad kasiinod oma

ruumidesse lisahapnikku. Hapnik ergastab, teeb inimese rõõmsamaks ja vastupidava-maks. Samuti on kasiinos blokeeritud nii mobiiltelefoni kui traadita interneti kasu-tamise võimalused. Seda kõike ikka selleks, et mitte anda inimestele võimalust tegelda millegi muuga peale mängimise.

Kasiinos on kindel hulk masinaid, kust

on võimalik võita. Tavaliselt istub seal ka-siino poolt palgatud mängija, kes iga natu-kese aja tagant võidab. Kõlaritest tulevad kukkuvate müntide klõpsatused vastu masina plekist renni ning plinkivad tuled on selleks, et jällegi kinnitada asjaolu, et keegi kuskil ikkagi võidab.

Suurtes kasiinodes on mängulaudades isegi kaardipakkide segamine tehtud me-haaniliseks. Kui vanasti oli võimalik ajal, mil diiler neid segas, vähekene hinge tõmma-ta, siis nüüd segab masin kaardid hetkega. Mõte selles, et ei oleks hetkegi aega mõel-da oma kaotustele.

Las Vegase kasiinod teenisid 2009. aastal kokku üle 70 miljardi krooni puhas-tulu. Kui muus ei saa olla kindel, siis kindel saab olla selles, et kasiinodel on veel terve nimekiri nippidest, millega mängurit mõju-tada ning temalt raha kätte saada. Kuid me ei saa neist iialgi teada.

���������������������

����������������������������������������������

����������������������������������������

��������������

�������������������������������������������������

�������������

���������������������������������������������������

!���� "�������#�$���$�%&'()*+,,�#��-./,�/'012�������$�������$$ -3�������$���������

Festo Oy Ab Eesti filiaalLaki 11B12915 TallinnTel. 666 1560Faks 666 1561www.festo.ee

HACCP sertifikaadiga voolikud ja liitmikud

HACCP sertifikaadiga silindrid

Täiuslik disain oma puhtaimas vormis Festolt.

„Puhas Disain” ja „Hügieeni-line Disain” tootesarjad on spetsiaalselt loodud kasutu-seks toiduainete tootmise valdkonnas. Nende toodetematerjaliomadused ja disaintagavad seadmete maksi-maalse puhtuse ning nõue-tele vastava hügieenilisuse.