Inseneeria Gümnaasiumi eri 2012

2012GÜMNAASIUMI ERI

Tootmise ja tehnika ajakiri

WORLDSKILLS – MEIE NOORTE MEISTRITE ÜLEMAAILMNE PROOVIKIVI

WORLD-SKILLS 2011LONDONIS

TO

OT

MIS

E JA

TE

HN

IKA

AJA

KIR

I GÜ

MN

AA

SIU

MI E

RI 2

01

2e

es

ti n

OO

re

d m

eis

tr

id W

Or

Ld

sk

iLL

siL

>> ee

st

i Om

a V

Or

me

Lit

iim >> s

OO

jus

en

er

Ge

et

ika

>> nO

Or

ed

Le

iuta

jad

>> te

CH

nO

Cu

m

juHtkiri2

Gümnaasiumi eri 2010

juHtkiri22 juHtkiri

impressum

Peatoimetaja Mati [email protected] 56 616 262

Korrektor Triinu Tamm


Ajakiri anti välja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Kujundaja Taivo Org

ReklaamRando Mä[email protected] Tel 687 9101

Väljaandja Director Meedia OÜEndla 90-1, 10614 TallinnTel 625 0940, 56 616 262

TIRAAŽ8600

Trükk Reusner

valikul kõhklev ning läksin perekondlikku teed – õppides Tartus geoloogiks nagu isa ja vend. Elu aga loksutas minu eripära paika, sest Stockholmi Kuninglikus Tehnikaülikoo-lis kaitsesin doktorikraadi keemiatehnikas – kombineerides oma doktoritöös nii geo-loogia kui keemiainseneri teadmised ja os-kused. Suuresti tänu sellele tööle sai võima-likuks näiteks Tallinna Prügila rajamine väga keerulisse kohta, Maardu fosforiidikar-jääri puistangutesse.

Geoloogiharidus oli omakorda võtmeks sellise vajaliku töö kokkupanekul. Ka praegu on minu oskused jäätmete keskkonnamõju-de analüüsil ja ennustamisel ettevõtete

insenerihariduse

pagasile toetudes on

ärijuhtimise lisandamine

oma haridustee hulka

loogiline ja lihtne.

MIDA TEHA, KUI PEA IKKA JA JÄLLE ARVUTAMA KIPUB? avapöördumine:

poolt vajatud – täidan mitmeid lepinguid ette-võtetega.

Koos Mart Ustaviga ehitasime nullist üles Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi. Ruumi- ja aparatuuriprogramm, inimeste leidmine ning projektid, projektid ja veel kord projektid on taganud tulemused, kus tühjale kohale tekkis 10 aastaga instituut, milles on hetkel 100 töötajat, 40 doktoranti ning jookseb üle 100 projekti. Instituudi teadlaste tegevust on tunnustatud nii riiklike teaduspreemiate kui innovatsiooniau-hindadega.

Samas ainus, kes arvas, et peaksin õppima just inseneriks, oli minu onu. Olin kümneaasta-sena lahti muukinud puukuuri tabaluku. Kuna võti oli kadunud, leidsin sarnase võtme, tegin selle tahmaga kokku ning viilisin maha sakid, millelt võtit lukus keerates oli tahm kadunud. Võti keeras.

Pühendumine reaal-, loodus- ja tehnikatea-dustele on juba iseenesest väljakutse. Aga kind-lasti mitte ei ole see tuupimine. Ma võisin rõõ-mustada, et olin käsu peale perfektselt pähe õppinud kuuesalmise luuletuse võõras keeles ja saanud väga hea hinde – aga mis sügavam mõte sellel oli, sellest pole ma siiani aru saanud. Kee-rulisele probleemile oma teadmistega loogilise lahenduskäigu leidmine aga toob kaasa sisemise hõiskamise, järgmiseks astmeks on oskus kom-bineerida erinevaid loodusseadusi ja voogusid

Elu on ime. Igale inimesele on antud võimalus aastakümnete jooksul sellest imest osa saada. Samas raa-

mid, mille ühiskond ja selle kord inimes-tele ümber surub, võivad kujundada meie elu kas piinarikkaks hakkamasaamiseks, igavaks oleskeluks või vapustavate välja-kutsete jadaks.

Sir Winston Churchill, kes on valitud läbi aegade parimaks britiks, oli kuulus oma otseste väljaütlemiste poolest. Tema arva-muse kohaselt võib inimesed jagada laias laastus kolmeks: ühed, kes tapetakse arvete-ga, teised, kes muretsevad end surnuks, ja kolmandad, kes surevad igavusest.

Kuidas siis elada nii, et ei peaks kuulu-ma ühessegi nendest kolmest kategooriast ning et elu pakuks pidevaid, huvitavaid ning järjest tugevamaid väljakutseid, aga ka ra-hulolu nii vaimses kui materiaalses mõt-tes?

Ilus lauluhääl ja viisipidamisoskus, sportlikud võimed ning imetlusväärne keha võivad tagada edu juba noorusajal. Mind ei õnnistanud loodus ühegi sellise edu võtme-ga, lisaks olin modellikarjääri jaoks lihtsalt valest soost. Küll aga tundsin juba kooliajal, et mulle suisa meeldivad matemaatika, füüsika, keemia, programmeerimine.

Ometi olin ülikoolis õppimise eriala

valgel taustal

värvilisel või foto taustal

must: CMYK 70-50-30-100

hall: CMYK 0-0-0-65

DIRECTOR MEEDIA LOGO KASUTUS

hall: CMYK 0-0-0-30

juHtkiri 3


juHtkiri 3

kuula Lugusid: http://inseneeria.eas.ee

matemaatika, informaatika, füüsika, keemia ja teised reaal-, loodus- ja tehnikateadused meel-divad, on seda sisetunnet mitte maha magada ning valida eriala, kus saab oma lemmikaineid edasi õppida ning pärast õpinguid jõuda juba uue taseme mängumaadele. Noored ei soovi sageli mõelda, mis neist saab kolme-neljaküm-ne aasta pärast – kui nende laulu ei soovita enam kuulda, kui sportlikud võimed on maha käinud... Kui see aeg on aga kätte jõudnud – ja oodatust kiiremini – on teie pea ikka veel konkurentsivõimeline. Pea on teie parim pen-sionisammas.

Samuti arutame ikka ja jälle, kas õigem on edasi õppida Eestis või mõnes välisriigis. Esimesed kolm aastat ülikoolis on kindlalt oma eriala jaoks tugeva baasi loomiseks. Seda on mõtet väljaspool Eestit teha juhul, kui õpetamise tase mujal on tõepoolest kõr-gem või kui sellist eriala Eestis ei õpetata. See aga, et õpetamise tase on mujal kõrgem, pole kindlasti üldreegel, ja on väga sageli suisa müüt. Näiteks Tartu ülikooli geoloogi-haridusega ei tundnud ma Manchesteri üli-koolis keskkonnakaitse magistratuuris olles mitte ühegi rakuga, et ma Oxfordi ülikooli geoloogiabakalaureustele kuidagi alla jääk-sin. Võimalus õppida Eestis ja eesti keeles – see on teine ime, mida peame hoidma ja kaitsma.

Kuula Valitud lugusid MP3-failina. Nende lugude juures on ajakirjas ka märge.

inseneeria Tasuta Tellimine, lugemine ja kuulamine http://inseneeria.eas.ee

MIDA TEHA, KUI PEA IKKA JA JÄLLE ARVUTAMA KIPUB?

ERIK PUURA, Tartu Ülikooli Tehnoloogia-instituudi direktor

Fot

o: Ä

rip

äe

v

õigetesse suurusjärkudesse ning luua meie kõigi heaks töötavaid süsteeme.

Igast teadlasest võib saada ettevõtja, samas vaid 3–4 teadlasest tuhandest saavad tõsiselt tugevad ettevõtjad. Ühestki ettevõt-jast aga üldreeglina teadlast ei saa.

Igast insenerist aga võib saada ärijuht. Inseneriteadustes kasutatud meetodid, mis

annavad võime keerulisi süsteeme tundma õppida ja arendada, loovad ühtlasi ka taus-ta edukale juhtimisele. Insenerihariduse pagasile toetudes on ärijuhtimise lisanda-mine oma haridustee hulka loogiline ja lihtne, omades samas lisatugevust omanda-tud eriala näol.

Minu kindel soovitus noortele, kellele

sisukOrd4


Noored meistrid

06 WorldSkills – meie noorte meistrite ülemaailmne proovikivi

Insenerikutse

12 Eesti päris oma vormelitiim

15 Veidi nuputamist

Insenerikutse

16 Mis on soojus energeetika?

19 Veidi nuputamist

Tegija

24 Mootori hääle põristamisest lennuliikluse juhtimiseni

Leiutajad

26 Õpilasleiutajate riiklik konkurss

Insenerikutse

28 Inseneriharidust andvad kõrgkoolid

Tegija

34 Elekter pakub pinget vist kogu eluks

Insenerikutse

38 Tehnocum aitab leida tee tehnikavaldkonna juurde

Insenerikutse

41 Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused

sisukOrd4 Sisukord4

sisukOrd

Sinu tulevikEesti Maaülikoolis Vastuvõtt 2012/13 aastaks

algab 22. juunil!

Vaata lisa: www.emu.ee

www.facebook.com/maaylikool

praktilised erialadkaasaegne ülikoolilinnakroheline mõtteviisTehnikainstituut

TootmistehnikaErgonoomika

EnergiakasutusBiotehnilised süsteemid

Tehnotroonika

Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut

Toiduainete tehnoloogia

Metsandus- ja maaehitusinstituutTaastuvenergia ressursidGeodeesiaKinnisvara planeerimineMaakorraldusMaaehitusVeemajandus

Tutvu maaülikooli tehniliste erialadega:

...ja paljude teistega!

nOOred meistrid6

FOtOd: innOVe, WOrLdskiLLs

london 2011:

WORLDSKILLS – MEIE NOORTE MEISTRITE ÜLEMAAILMNE PROOVIKIVI

Möödunud aasta oktoobris toimusid Londonis 41. rahvusvahelised kutsevõistlused

WorldSkills 2011, tuues kokku parimad noored oskustöölised üle maailma. Eestist

osalesid SA Innove eestvedamisel võistlejad kaheksal alal: mööblitisler, kokk,

müürsepp, maastikuehitaja, juuksur, ITimees, plaatija ja mehhatroonik.

nOOred meistrid 7

GRETA KAUPMEES, SA Innove kutsehariduse populariseerimise programmi suhtekorraldaja

orldSkillsi rahvusvahelised võistlused on oskustööliste üheks parimaks prooviki-viks. Ülemaailmsed võistlu-

sed toimuvad iga kahe aasta tagant ning kestavad mitu päeva. Oma oskused pan-nakse proovile rangete rahvusvaheliste nõuete järgi. Igal võistlusalal hinnatakse nii tehnilist sooritust kui meeskonnatööd, suhtlemist ja oskust töötada projektidega.

Lõpptulemusi hinnatakse kuld-, hõbe- ja pronksmedalitega.

Eesti noortel meistritel läks võistlusel päris hästi. Pjedestaalile seekord ei pääse-tud, kuid see-eest teeniti meisterlikkuse medaleid, mida antakse kõigile üle 500 punkti saanutele. Kõige rohkem medaleid noppis Korea, järgnesid Brasiilia ja Jaapan. Eesti jõudis punktiarvestuses 32. kohale.

Meie tiimist saavutasid parimad tule-mused kokk Krestina Õun, kes sai 516 punktiga 12. koha, ja mööblitisler Silver Kämärä, kes pälvis 504 punktiga 11. koha.

Mõlemale omistati meisterlikkuse meda-lid.

Kohal oli ligi tuhat osalejat erinevatest riikidest üle maailma, kes võtsid mõõtu ühtekokku 46 võistlusalal. Ülejäänud Ees-ti võistlejatel läks samuti hästi – maastiku-ehitajad Allar Laurend ja Rajar Rahkema said 13. koha; mehhatroonikud Rait Kuhi ja Kristen Lalin 23. koha; plaatija Taavi Michelson 19. koha; müürsepp Priit Män-nik 24. koha; juuksur Jekaterina Sedunova 22. koha; IT-süsteemide administraator Riin Ots jagas 27.–28. kohta.

W

nOOred meistrid8

eesti tiimi kommentaarid rahvusvahelisele võistlusele ja iseenda oskustele

plaatija taavi michelson Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolist

“Tase oli tõepoolest väga kõrge ja võistlejad olid selleks võistluseks

kõvasti harjutanud. Mind pani imestama see, millise kiirusega on võimalik nii täp-set tööd teha. Õppisin oma kogemusest seda, et arenguruumi veel on ja just kii-rust peab lisama. Eks meie töös ongi põhiline kiirus, täpsus, korrektsus ja kannatlikkus. Igatahes minule andis see võistlus väga hea kogemuse.”

müürsepp priit männik Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolist

“Mulle väga meeldis seal võistlu-sel. Nägin palju uusi ja huvita-

vaid materjale ning teisi võistlejaid erine-vaid töövõtteid rakendamas. Eks miinu-seks oli võistlusnärv ja materjalide vähe-ne tunnetus ning vähene treening, sest need olid minu esimesed rahvusvaheli-sed võistlused. Õppisin sellest kogemu-

sest, kuidas pingelises olukorras tööd teha. Areneda on veel kiiruses.”

mööblitisler silver kämärä Tartu Kutsehariduskeskusest (EuroSkills 2010 hõbe)

“Mina võin öelda, et läks suhteli-selt hästi. Võin endaga enam-

vähem rahule jääda. Mõne asja oleks paremini saanud teha, teise kiiremini, eks ikka jääb midagi kripeldama. Aren-guruumi on veel kõvasti.”

kõige enam tuleks arendada kiirust:

taaVi miCHeLsOn priit mÄnnik siLVer kÄmÄrÄ

eesti tiim sai VÕistLuseLe eeLnenud pÄeVadeL ka LOndOnis rinGi Vaadata

nOOred meistrid 9

eesti tiimi kommentaarid rahvusvahelisele võistlusele ja iseenda oskustele

juuksur jekaterina sedunova Tallinna Tööstus haridus-keskusest

“Mulle see võistlus väga-väga meeldis. Mul on hea meel, et

sain sellisel suurvõistlusel osaleda ja sain superhea kogemuse. Kahjuks minu tree-ning ei aidanud võita medalit. Tuleb välja, et minu treenerid, kes on väga kõrgel tasemel, õpetasid mind veidi teiste standardite järgi. Olen osalenud Venemaal rahvusvahelistel võistlustel ja saanud 2. koha, kuid seal on hoopis tei-sed standardid, kui olid Londonis. Samu-ti oli see võistlus väga erinev Balti riikide võistlustest, seal oli palju nüansse, mida ma ei teadnud.”

maastikuehitaja allar Laurend Luua Metsanduskoolist

“Tegelikult läks hästi, kuigi koht oli nigel. Ettevalmistusaeg jäi meil

lühikeseks just koostöö osas, kuna mina tulin vahetult enne võistlust Saksamaalt

praktikalt. Me panime rõhku puhtusele ja täpsusele ning seega hävisime ajas. Materjalid olid ka teised, kui meil on harjutamiseks, mistõttu läks meil kõnni-teeplaatide paigaldamisele liiga palju aega. Arendada on vaja veel kiirust.”

kokk krestina Õun Haapsalu Kutseharidus-keskusest

“WorldSkillsil läks minu meelest hästi, kõik pingutasid enne

võistlust väga kõvasti. Kõige suurem töö oli minu meelest ettevalmistus selleks võistluseks. Tahaks väga tänada minu treenerit peakokk Vladislav Djatšuki (Hotel Telegraaf Restoran Tshai-kovcy).

Ei oleks uskunudki, et see on nii huvitav ja suur üritus. Olen väga tänulik, et sain osaleda. Meil oli suurepärane Estonia Team!!! Olime nagu üks pere! Kõik olid nii sõbralikud. Võistlusel õppi-sin end pingelises olukorras kokku võt-ma ja õppisin palju uut. Näiteks toitude väljastusplatsil oli palju probleeme, mis

tuli viivitamatult lahendada ja veel võõ-ras keeles. Nägin, mida iga riik valmis-tab, kõik oli erinev – kes oli tugev, kes mitte. Minu jaoks oli uudis see, et Wor-ldSkillsil võisteldakse nii paljudel erine-vatel ja huvitavatel aladel.”

kõige enam tuleks arendada kiirust:

jekaterina sedun0Va aLLar Laurend krestina Õun

OktOOBris sÕidaVad nOOred meistrid BeLGiasse eurOskiLLs 2012-Le

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see tõenäoliselt ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodu-sained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti. Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

ArvutitehnikaArvutitehnika kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist ning haldamist. Seetõttu omandab üliõpilane teadmisi nii informaatikast kui ka elektroonikast, mida juba õppimise ajal saab kasutada robotite ehitamiseks ning Eesti esimese satelliidi valmistamiseks.

FüüsikaÕpetab mõistma loodusnähtuste olemust ning rakendama neid oma teenistusse. Annab kaasaja kõrgtehnoloogilises infoühiskonnas arvatavalt parima loodusteadusliku alushariduse. Saadud haridus on kõrgelt hinnatud ka esmapilgul füüsikast kaguetel elualadel ja lõpetanud ei jää kunagi töötuks.

GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu, mis eeldab kõrgetasemelist teoreetilist ja laboratoor-set väljaõpet nukleiinhapete ja valkudega tööta-miseks, et tekiks oskus looduse poolt kujundatut veel paremini inimese jaoks kasutada. Geenide ja valkudega töötada oskavaid spetsialiste vaja-takse meditsiiniasutustes, põllumajanduses, toiduainetetööstuses, jõudsalt arenevates geeni-tehnoloogilistes era�rmades.

KeemiaKeemikud teavad, kuidas usaldusväärselt mää-rata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Õppetöö toimub äsjavalminud ultramoodsas Chemikumis.

BioloogiaLaiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud teh-noloogia�rmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

KeskkonnatehnoloogiaKeskkonnatehnoloogid saavad interdistsipli-naarse ettevalmistust nii loodusteadustes, sh keemias, bioloogias, geograa�as ja füüsikas kui ka insenertehnilistes distsipliinides. Õppekava annab terviklikku maailmapilti meid ümbritseva keskkonna ja selle probleemide kohta. Lõpetaja suudab edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkon-naseire projektide juurutamisel.

MaterjaliteadusSee on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteadu-se puutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslikuks eesmärgiks on uute materjalide väljatöötamine kõige erinevamate valdkondade tarbeks (elektroonika, energeetika, transport, meditsiin). Näiteks, süsiniknanotorud, grafeen, tahkoksiidsed kütuseelemendid. Tulevased oskused on molekulide ja molekulaarstruk-tuuride kompuuterdisain, aatomkihtsadestuse tehnoloogiad, elektron- ja tunnelmikroskoopia, laserspektroskoopia, tuumamagnetresonants.

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, raken-dades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

GeoloogiaÕpetatakse, missugused on Maa ehitust, mine-raloogiat, pinnavormide kujunemist, elu tekki-mist ja arengut. Geoloogia on piirteadus kok-kupuutepunktidega alates füüsikast-keemiast ja evolutsioonibioloogia ning arheoloogiaga lõpetades. Geoloogiahariduses on oluline koht rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokee-mia), andes lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlv-kondadega jagada, siis saate jätkata güm-naasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata güm-naasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõp-pekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

Geograa�aÕppe sisu on inimesed ja loodus nende tege-vuses ja toimimises planeedil Maa. Geograa�a ühendab loodus- ja sotsiaalteaduslikku lähe-nemist matemaatilise mõtlemisega, ulatudes mikrotasandist (nt. aineringed) globaalprob-leemideni. Töökohad on riigi- ja kohaliku oma-valitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüs-teemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seos-test ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja haridusvaldkonna mitmesugustes riigiame-tites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemis, Keskkonnaministeeriumis ning loodusvarade majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

MIKS VAJAB MAAILM MATEMAATIKUID, STATISTIKUID JA INFORMAATIKUID?

Maailmas on palju erinevaid ameteid, mis on kõik vajalikud ühiskonna kui terviku toimimiseks. Seda, millega tegelevad arstid, õpe-tajad või automehhaanikud, kujutavad ette pea kõik. Kui aga küsida, millega tegelevad matemaatikud, jääks enamus tõenäoliselt vastuse võlgu. “Ilmselt mingi arvutamisega”, vastaks ehk ülejäänud. Tegelik vastus on aga märksa huvitavam.

Informaatiku eluSeda, millega tegelevad informaatikud, on ehk neist kolmest kõige lihtsam seletada. Kui te olete kunagi mõelnud selle peale, kust tulevad need programmid, mängud ning veebiteenused, mida te arvutis kasutate, teategi tegelikult juba esitatud küsimuse vastust – just nende loomise-ga informaatikud tegelevadki.

Programmist võib mõelda nagu majast – selle loomisega tegelevad mitmete erinevate ametite esindajad. Arhitekt paneb paika maja üldise struktuuri ning väljanägemise, ehitusinsener viimistleb selle plaani detailsemaks ning seejärel algavad ehitustööd, mida teostavad töödejuhi juhendamisel erinevad töölised ja spetsialistid. Ka programmide loomisel on kõik need ametid mingil kujul esindatud – alustades arhitekti ja projektijuhiga ning lõpetades erineva taseme spetsialistidega.

Nii nagu ehituses, on ka tarkvaraarenduses vaja väga erineva oskuste tasemega inimesi. Testija või süsteemihaldurina võib tööd leida ka kut-sekooli taustaga või iseõppinud inimene, kuid tarkvaraarhitekti või algoritmikainseneri tasemel on vajalik juba märksa tugevam alusharidus, mida saab üksnes ülikoolist. Samuti on tuge-vamat haridusbaasi ning rohkem teadmisi vaja

siis, kui loodav programm on midagi ebatavalist ning

tavalisest keerulise-mat – olgu see siis

näiteks kas uus ja lahe arvuti-mäng, mitmeid miljoneid inimesi ühendav suht-lusvõrgustik või uus automaat-tõlkeprog-

ramm.

Statistika iluKui informaatikute panus ühiskonna hüvanguks on elu mugavamaks muutvad programmid, siis statistiku peamine töö on enamasti uurida, mis seisus asjad hetkel on ning kus on need kitsasko-had, mida üldse parandama peaks.

Statistik töötab seega andmetega – olgu need pärit siis kas rahvaloendusest, bioloogiakatsest, aktsiaturgudelt või kaubandusketi kassaaparaa-tidest. Tema tööks on leida nendest andmetest mustreid, mis võimaldaksid tuhandete erine-vate vastuste ja väärtuste rägastikust leida üles midagi üldist ja huvitavat, mida saaks võtta kokku paari inimkeelsesse lausesse. See tähen-dab juhuslike kõikumiste välja�ltreerimist ning tegelike mustrite ja tendentside ülesleidmist ning kirjeldamist.

Selle kõige jaoks on olemas väga palju erinevaid meetodeid, mille mõistmine ja valdamine eris-tabki statistikut kõigist teistest. Nagu ka infor-maatiku puhul, on siingi tegelikult tegemist inse-neriga, kes töötab majade või laevade asemel l andmete ja informatsiooniga.

Matemaatika võluNüüd oleme valmis vastama ka küsimusele, “Millega tegelevad matemaatikud?” Nimelt aitavad nemad informaatikuid, statistikuid ning kõiki teisi insenere selliste probleemide lahen-damisel, millest spetsialistide endi jõud enam üle ei käi.

Miks spetsialistidel aga üldse abi peaks vaja minema, ning miks peaks matemaatik sellistel puhkudel aidata oskama? Inseneridele õpeta-takse eelkõige seda, kuidas tulla toime standard-sete ja praktikas kõige tihemini ette tulevate probleemide detailide ja tehniliste nüanssidega. Matemaatikute haridus on aga abstraktsem, keskendudes eelkõige üldistele printsiipidele, mis kehtivad paljudes erinevates olukordades, ignoreerides nende peenemaid detaile.

Igapäevaste ja tihti lahendamist vajavate küsi-muste puhul jääb selline lähenemine tihti liiga jämedaks, sest keskendub peamiselt üldisele. Kui aga lahendamist ootab mõni täiesti uus ning seninägematu ülesanne, on matemaatik selle lahendamiseks esimeste sammude tegemisel tõenäoliselt osavam, sest oskab seal detaile paremini kõrvale jätta ja üldpildile keskenduda.

Seega läheb matemaatiku mõtlemist vaja eel-kõige just keeruliste ja uute probleemide lahen-damisel, mis tähendab elu täis uusi ja huvitavaid väljakutseid. Kuna maailm on kiires muutumises, on vajadus uudsete probleemidega tegeleda järjest kasvamas, mis muuseas tingib ka vajadu-

se õpetada matemaatikat mitte enam üksnes matemaatikutele, vaid ka pea kõigi teiste eri-alade tudengitele. Muuhulgas on matemaatika ained sees ka näiteks bioloogia ja psühholoogia õppekavades.

Matemaatilise mõtlemise omandamisse tehtud investeeringud tasuvad ennast tulevikus kind-lasti kuhjaga. Sel põhjusel on Tartu Ülikoolis ka informaatika ning matemaatilise statistika erialadel matemaatika ainetel oluline roll, ning nad kõik kolm on koondunud ühe katuse alla matemaatika-informaatikateaduskonda.

Margus Niitsoo, TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna programmijuht

Vaadake lähemalt www.math.ut.ee!

SPETSIALISTID MUUTUVAS MAAILMASInimkonna arengut on läbi aegade juhtinud reaal- ja loodusteaduste saavutused ning nii jääb see tõenäoliselt ka tulevikus. Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonnas saate õppida paljudel põnevatel erialadel. Kui teile meeldivad koolis reaal- ja loodu-sained ning olete valmis oma eesmärkide saavutamise nimel pingutama, siis rakendage oma võimeid suurteks tegudeks – Tartu Ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppekavad annavad teile selleks hea lähtepunkti. Vaadake lähemalt www.lote.ut.ee!

ArvutitehnikaArvutitehnika kätkeb endas kõrgtehnoloogiliste süsteemide tarkvara ja riistvara komponentide disainimist, ehitamist ning haldamist. Seetõttu omandab üliõpilane teadmisi nii informaatikast kui ka elektroonikast, mida juba õppimise ajal saab kasutada robotite ehitamiseks ning Eesti esimese satelliidi valmistamiseks.

FüüsikaÕpetab mõistma loodusnähtuste olemust ning rakendama neid oma teenistusse. Annab kaasaja kõrgtehnoloogilises infoühiskonnas arvatavalt parima loodusteadusliku alushariduse. Saadud haridus on kõrgelt hinnatud ka esmapilgul füüsikast kaguetel elualadel ja lõpetanud ei jää kunagi töötuks.

GeenitehnoloogiaGeenitehnoloogid tunnevad huvi eluslooduse molekulaarsel tasandil toimimise vastu, mis eeldab kõrgetasemelist teoreetilist ja laboratoor-set väljaõpet nukleiinhapete ja valkudega tööta-miseks, et tekiks oskus looduse poolt kujundatut veel paremini inimese jaoks kasutada. Geenide ja valkudega töötada oskavaid spetsialiste vaja-takse meditsiiniasutustes, põllumajanduses, toiduainetetööstuses, jõudsalt arenevates geeni-tehnoloogilistes era�rmades.

KeemiaKeemikud teavad, kuidas usaldusväärselt mää-rata erinevate objektide (toit, ravimid, kütus jne) keemilist koostist ning sünteesida aineid ning materjale väga erinetvateks otstarveteks, alustades implantaatidega inimorganismide tarbeks ning lõpetades kütuseelementidega. Õppetöö toimub äsjavalminud ultramoodsas Chemikumis.

BioloogiaLaiapõhjaline baasharidus tagab rakenduse paljudes valdkondades: bioloogilis-keemilis-meditsiinilistes laborites, looduskaitsjate ja õpetajatena, aga ka bioloogiaga seotud teh-noloogia�rmades, ministeeriumites ja riiklikes uurimiskeskustes.

KeskkonnatehnoloogiaKeskkonnatehnoloogid saavad interdistsipli-naarse ettevalmistust nii loodusteadustes, sh keemias, bioloogias, geograa�as ja füüsikas kui ka insenertehnilistes distsipliinides. Õppekava annab terviklikku maailmapilti meid ümbritseva keskkonna ja selle probleemide kohta. Lõpetaja suudab edukalt lahendada keskkonnakaitsega seonduvaid probleeme nii ettevõtetes kui ka piirkondlike arengukavade väljatöötamisel, tööstusettevõtete keskkonnaalasel nõustamisel ning keskkonnajuhtimise meetmete ja keskkon-naseire projektide juurutamisel.

MaterjaliteadusSee on moodsa füüsika, keemia ja inseneriteadu-se puutekohas kiiresti arenev teadusharu, mille rakenduslikuks eesmärgiks on uute materjalide väljatöötamine kõige erinevamate valdkondade tarbeks (elektroonika, energeetika, transport, meditsiin). Näiteks, süsiniknanotorud, grafeen, tahkoksiidsed kütuseelemendid. Tulevased oskused on molekulide ja molekulaarstruk-tuuride kompuuterdisain, aatomkihtsadestuse tehnoloogiad, elektron- ja tunnelmikroskoopia, laserspektroskoopia, tuumamagnetresonants.

Keskkonnakorraldus ja planeeriminePraktiliste oskuste omandamisele suunatud rakenduskõrghariduse õppekava lõpetajad töötavad keskkonnaspetsialistidena, raken-dades oma teadmisi ja oskusi loodusvarade säästlikul kasutamisel ning keskkonnariskide vähendamisel.

GeoloogiaÕpetatakse, missugused on Maa ehitust, mine-raloogiat, pinnavormide kujunemist, elu tekki-mist ja arengut. Geoloogia on piirteadus kok-kupuutepunktidega alates füüsikast-keemiast ja evolutsioonibioloogia ning arheoloogiaga lõpetades. Geoloogiahariduses on oluline koht rakendus- ja keskkonnageoloogilistel ainetel (keskkonna-, ehitus-, hüdrogeoloogia ja geokee-mia), andes lõpetanutele hea praktilise väljundi.

Gümnaasiumi loodusteaduste õpetajaKui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlv-kondadega jagada, siis saate jätkata güm-naasiumi loodusteaduste õpetaja õppekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid. Kui peale bakalaureuseõppe läbimist leiate, et soovite oma teadmisi järeltulevate põlvkondadega jagada, siis saate jätkata güm-naasiumi loodusteaduste õpetaja magistriõp-pekaval. Teadmistepõhine Eesti vajab üle kõige häid õpetajaid.

Geograa�aÕppe sisu on inimesed ja loodus nende tege-vuses ja toimimises planeedil Maa. Geograa�a ühendab loodus- ja sotsiaalteaduslikku lähe-nemist matemaatilise mõtlemisega, ulatudes mikrotasandist (nt. aineringed) globaalprob-leemideni. Töökohad on riigi- ja kohaliku oma-valitsuse ametites, mis tegelevad planeerimise ja arenguküsimustega, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaanalüüsiga ning info töötlemisega.

Ökoloogia ning elustiku kaitseÖkoloogia uurib elusorganismide seoseid nende elukeskkonnaga. Ökoloogiat peaksid õppima tulema need, kes tahaksid aru saada biosüs-teemide funktsioneerimisest organismide ja koosluste tasandil, elusa ja eluta looduse seos-test ning kes hindavad looduse mitmekesisust. Õppekava lõpetanuid töötab peale teadus- ja haridusvaldkonna mitmesugustes riigiame-tites, nagu näiteks looduskaitsesüsteemis, Keskkonnaministeeriumis ning loodusvarade majandamisega tegelevates ettevõtetes, kus vajatakse valdkonna alusteadmisi ja oskusi.

MIKS VAJAB MAAILM MATEMAATIKUID, STATISTIKUID JA INFORMAATIKUID?

Maailmas on palju erinevaid ameteid, mis on kõik vajalikud ühiskonna kui terviku toimimiseks. Seda, millega tegelevad arstid, õpe-tajad või automehhaanikud, kujutavad ette pea kõik. Kui aga küsida, millega tegelevad matemaatikud, jääks enamus tõenäoliselt vastuse võlgu. “Ilmselt mingi arvutamisega”, vastaks ehk ülejäänud. Tegelik vastus on aga märksa huvitavam.

Informaatiku eluSeda, millega tegelevad informaatikud, on ehk neist kolmest kõige lihtsam seletada. Kui te olete kunagi mõelnud selle peale, kust tulevad need programmid, mängud ning veebiteenused, mida te arvutis kasutate, teategi tegelikult juba esitatud küsimuse vastust – just nende loomise-ga informaatikud tegelevadki.

Programmist võib mõelda nagu majast – selle loomisega tegelevad mitmete erinevate ametite esindajad. Arhitekt paneb paika maja üldise struktuuri ning väljanägemise, ehitusinsener viimistleb selle plaani detailsemaks ning seejärel algavad ehitustööd, mida teostavad töödejuhi juhendamisel erinevad töölised ja spetsialistid. Ka programmide loomisel on kõik need ametid mingil kujul esindatud – alustades arhitekti ja projektijuhiga ning lõpetades erineva taseme spetsialistidega.

Nii nagu ehituses, on ka tarkvaraarenduses vaja väga erineva oskuste tasemega inimesi. Testija või süsteemihaldurina võib tööd leida ka kut-sekooli taustaga või iseõppinud inimene, kuid tarkvaraarhitekti või algoritmikainseneri tasemel on vajalik juba märksa tugevam alusharidus, mida saab üksnes ülikoolist. Samuti on tuge-vamat haridusbaasi ning rohkem teadmisi vaja

siis, kui loodav programm on midagi ebatavalist ning

tavalisest keerulise-mat – olgu see siis

näiteks kas uus ja lahe arvuti-mäng, mitmeid miljoneid inimesi ühendav suht-lusvõrgustik või uus automaat-tõlkeprog-

ramm.

Statistika iluKui informaatikute panus ühiskonna hüvanguks on elu mugavamaks muutvad programmid, siis statistiku peamine töö on enamasti uurida, mis seisus asjad hetkel on ning kus on need kitsasko-had, mida üldse parandama peaks.

Statistik töötab seega andmetega – olgu need pärit siis kas rahvaloendusest, bioloogiakatsest, aktsiaturgudelt või kaubandusketi kassaaparaa-tidest. Tema tööks on leida nendest andmetest mustreid, mis võimaldaksid tuhandete erine-vate vastuste ja väärtuste rägastikust leida üles midagi üldist ja huvitavat, mida saaks võtta kokku paari inimkeelsesse lausesse. See tähen-dab juhuslike kõikumiste välja�ltreerimist ning tegelike mustrite ja tendentside ülesleidmist ning kirjeldamist.

Selle kõige jaoks on olemas väga palju erinevaid meetodeid, mille mõistmine ja valdamine eris-tabki statistikut kõigist teistest. Nagu ka infor-maatiku puhul, on siingi tegelikult tegemist inse-neriga, kes töötab majade või laevade asemel l andmete ja informatsiooniga.

Matemaatika võluNüüd oleme valmis vastama ka küsimusele, “Millega tegelevad matemaatikud?” Nimelt aitavad nemad informaatikuid, statistikuid ning kõiki teisi insenere selliste probleemide lahen-damisel, millest spetsialistide endi jõud enam üle ei käi.

Miks spetsialistidel aga üldse abi peaks vaja minema, ning miks peaks matemaatik sellistel puhkudel aidata oskama? Inseneridele õpeta-takse eelkõige seda, kuidas tulla toime standard-sete ja praktikas kõige tihemini ette tulevate probleemide detailide ja tehniliste nüanssidega. Matemaatikute haridus on aga abstraktsem, keskendudes eelkõige üldistele printsiipidele, mis kehtivad paljudes erinevates olukordades, ignoreerides nende peenemaid detaile.

Igapäevaste ja tihti lahendamist vajavate küsi-muste puhul jääb selline lähenemine tihti liiga jämedaks, sest keskendub peamiselt üldisele. Kui aga lahendamist ootab mõni täiesti uus ning seninägematu ülesanne, on matemaatik selle lahendamiseks esimeste sammude tegemisel tõenäoliselt osavam, sest oskab seal detaile paremini kõrvale jätta ja üldpildile keskenduda.

Seega läheb matemaatiku mõtlemist vaja eel-kõige just keeruliste ja uute probleemide lahen-damisel, mis tähendab elu täis uusi ja huvitavaid väljakutseid. Kuna maailm on kiires muutumises, on vajadus uudsete probleemidega tegeleda järjest kasvamas, mis muuseas tingib ka vajadu-

se õpetada matemaatikat mitte enam üksnes matemaatikutele, vaid ka pea kõigi teiste eri-alade tudengitele. Muuhulgas on matemaatika ained sees ka näiteks bioloogia ja psühholoogia õppekavades.

Matemaatilise mõtlemise omandamisse tehtud investeeringud tasuvad ennast tulevikus kind-lasti kuhjaga. Sel põhjusel on Tartu Ülikoolis ka informaatika ning matemaatilise statistika erialadel matemaatika ainetel oluline roll, ning nad kõik kolm on koondunud ühe katuse alla matemaatika-informaatikateaduskonda.

Margus Niitsoo, TÜ matemaatika-informaatikateaduskonna programmijuht

Vaadake lähemalt www.math.ut.ee!

midagi ebatavalist ning tavalisest keerulise-

mat – olgu see siis näiteks kas uus ja lahe arvuti-mäng, mitmeid miljoneid inimesi ühendav suht-lusvõrgustik või uus automaat-tõlkeprog-

ramm.

insenerikutse12


insenerikutse12

FOtOd: Fs team taLLinn

FS TEAM TALLINNwww.formulastudent.ee

990. aastate lõpus sai Inglis-maal alguse iga-aastane ha-riduslik Formula Studenti (FS) võistlussari, kus saavad

omavalmistatud vormelitega osaleda inse-nerierialade üliõpilased üle kogu maa-ilma.

2005. aastal hakkasid Eesti noored entu-siastlikud insenerid pidama plaane osaleda Formula Studenti võistlustel. Poolteist aastat hiljem moodustati meeskond ja juba 2008. aasta alguses saadi valmis esimene vormel-auto FEST08, ja sellega taaselustus vormelite

1

ehitamise traditsioon Eestis. Tõsi küll – väik-semas mahus, sest igal aastal toodetakse vaid prototüüp, kuid siiski on tegemist Eestis di-sainitud ja ehitatud vormelitega.

Oma osa tiimis on ka turundus- ja äritudengitel

Formula Studenti võistlustel saavad osaleda ainult kõrgkoolide tudengid. Kuna

võidusõiduauto projekteerimine ja valmis-ehitamine on küllaltki keeruline, siis kuulub meeskonda kõige rohkem insenerierialade üliõpilasi. Samas on ülesandeid ka turun-dus-, fi nants- ja äritudengitele. Formula Studenti võistlustel osalemiseks tuleb mees-kondlikult ehitada valmis ühekohaline vormelitüüpi võidusõiduauto, millega rah-vusvahelisel tasemel, erinevais paigus üle

1950. aastate lõpus hakati eestis projekteerima ja ehitama vormelautosid – päris ehtsaid

estonia vormeleid, millega võisteldi edukalt üle terve n Liidu. kokku valmistati üle 20

erineva mudeli, kuid aja jooksul vajus projekt unustuse hõlma.

löö kaasa:

EESTI PÄRIS OMA VORMELITIIM

üks prestiižsemaid Formula studenti võistlus paiku

on ilmselt ing lismaal asuv silverstone’i ringrada, kus

toimuvad ka maailmakuulsad F1 sõidud.

Fs team taLLinn meeskOnd 2011

insenerikutse 13

Gümnaasiumi eri 2012Gümnaasiumi eri 2012

uustulnuka tiitli. Eelmisest aastast pärineb meie senine parim tulemus ülemaailmsetelt võistlustelt, 4. koht Ungaris. Baltic Openil, kus osalevad Balti mere äärsete riikide võist-konnad, oleme kolmel viimasel aastal olnud Põhjamaade parimad.

Formula Studenti võistluste suurimaks

4. koht maailmas on suurepärane tulemus

Viie tegevusaasta jooksul on FS Team Tallinna meeskonnal läinud väga hästi. Esimesel võistlusel 2007. aastal Silverstone’is osalesime virtuaalse vormelimudeliga ning saavutasime seal 4. koha, esikolmiku moo-dustasid kogenenumate võistkondade n-ö B-tiimid. Järgmisel aastal ehitasime juba reaalse vormelauto, mis tõi meile parima

maailma, üksteiselt mõõtu võetakse.Üheks prestiižsemaks võistluspaigaks on

ilmselt Inglismaal asuv Silverstone’i ringra-da, kus toimuvad ka maailmakuulsad F1 sõidud. See, milline FSi vormel olema peab, on suures osas määratletud võistlussarja reeglistikuga. Kuid kuna Formula Student’i eesmärgiks on innustada osalejaid loovalt mõtlema, on reeglid võimalikult paindlikud ja just seetõttu võib igal aastal näha väga eriskummalisi masinaid, mis juba iseenesest on huvitav vaatepilt.

Pisut rohkem kui 10 aastaga on FSi mastaap oluliselt kasvanud. Kui esimesel võistlusel 1998. aastal konkureerisid vaid Inglismaa ja USA võistkonnad, siis praegu-seks on võistlussarjas osaleda soovivate meeskondade arv kasvanud juba üle 500 ja esindatud on ligi 50 riiki Põhja-Ameerikast Austraaliani ja Lõuna-Ameerikast Aasiani.

uusima VOrmeLi Fest12 3d-mudeL

kaLLutustest 2011. aasta austria VÕistLuseL

VOrmeLi testimine dünOstendiL

insenerikutse14


eeliseks on mitmekülgne praktiline koge-mus. Tuleb ju esmalt projekteerida ja see-järel ka ehitada valmis konkurentsivõime-line vormel. Võistlustel tuleb oma käte-tööd tutvustada ja põhjendada, miks see on just selline. Kavalate tehniliste lahen-duste kõrval pole sugugi vähem tähtis hea välimus, korralik koostekvaliteet ja mõist-lik rahakulu. Lisaks tuleb välja mõelda ning ette kanda äriprojekt ja lahendada tootmisalane juhtumiuuring. Kõigi üles-annete juures on väga oluline meeskonna-töö ning see kogemus annab asjaosalistele üliõpilastele hindamatu eelise tööturul pärast kooli lõpetamist.

tiimi liige saab ohtralt mööda ilma ringi reisida

Lisaks kogemusele ja praktilistele oskus-tele, mis täiendavad ülikoolis omandatud teoreetilisi teadmisi, kaasneb Formula Stu-denti projektiga kindlasti ka võimalus oma silmaringi laiendada. Oma lühikese tegevus-aja jooksul on meeskond külastanud mit-meid riike Euroopast Ameerikani – ära on nähtud näiteks Porsche muuseum, Vaheme-re rannad ja Suur Kanjon.

FS Team Tallinna koosseisus kuulud vaieldamatult Eesti tugevaimate noorte in-seneride ja tulevaste tegijate hulka ning saad kasulikke kontakte erinevatest välisriikidest. Formula Studenti projektil hoiavad silma

Fs team tallinna koosseisus kuulud vaieldamatult

eesti tugevaimate noorte inseneride ja tegijate

hulka ning saad kasulikke kontakte välisriikidest.

peal nii F1 konstruktorid kui suured rah-vusvahelised autotootjad. Et kõigest sellest osa saada, ei pea tegema muud, kui valima endale meelepärane eriala soovitavalt Tal-

linna Tehnikaülikoolis või Tallinna Tehni-kakõrgkoolis ja kandideerima järgmise kõrgkooliaasta alguses FS Team Tallinna liikmeks. Lihtne!

panOraampiLt 2011. aasta unGari VÕistLuseL OsaLejatest

meeskOnd VOrmeLiBOksis

Veidi nuputamist 15


Veid

i nu

puta

mis

t

Veidi nuputamist 1515

FOtO: siemens GermanY

insenerikutse16


insenerikutse16

tööpõld on väga lai:

MIS ON SOOJUS-ENERGEETIKA?

sOOjuseLektrijaama süda – turBiin

SERGEI DANILOV,kaugloetavate arvestite süsteemi andmehõive spetsialist

oojusenergeetikaga puutume kokku peaaegu igal sammul, sest lisaks kütmisele on see valdkond põhialuseks ka

elektri tootmisele. Kui me räägime millegi tootmisest, siis energia puhul on selline sõ-nakasutus veidi ekslik, sest tegelikult ei saa energiat luua ega tekitada, vaid ainult ühest liigist teise muundada. Just sellest loodussea-dusest lähtudes töötavadki elektrijaamad ja kaugkütte katlamajad. Kütusesse salvestatud energia muundatakse erinevate protsesside kaudu meile vajalikuks soojuseks ja elekt-riks.

Soojusenergeetika eriala käsitleb, kuidas kõige paremini kasutada ära olemasolevaid ressursse. Hea näide on klassikaline elektri-jaam, mille tehnoloogia näeb ette, et elektrit tootva generaatori paneb pöörlema veeaur. Edasi on mõttekas seda kuumust rakendada kaugkütteks ja tabada n-ö kaks kärbest ühe hoobiga.

SERGEI DANILOV,kaugloetavate arvestite süsteemi andmehõive spetsialist

Oma igapäevaste toi-

mingute juures ei pane

me tihtipeale tähele,

et meil on ruumis soe –

olgu see klassiruum,

ilusalong, spordisaal või

eluruum. see hubasus-

tunne võib tunduda

meile iseenesest

mõistetava ja tavalise-

na, kuid tegelikult on

selle taga suur töö,

erinevad tehnoloogilised

protsessid ja keerulised

majandus-poliitilised

otsused.

S

insenerikutse 17


Tallinna Polütehnikum

Vaata lisaks: www.tptlive.ee

Pärnu mnt. 57, Tallinntel. 610 3601, [email protected]

TEHNILINE TALLINNA POLÜTEHNIKUMIST

KUTSEKESKHARIDUS

Elektrik

Automaatik

Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist

Arvutid ja arvutivõrgud

Multimeedium (veebispetsialist)

Trükitehnoloogia

Elektroonikaseadmete koostaja

Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja

Fotograafia (ainult keskhariduse baasil)

TÄIENDÕPPEKURSUSEDTÄISKASVANUTELE

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas

Õpilaskodu võimalus

Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

Noor Meister 2011 võistlustelt parima Microsofti spetsialisti tiitel ja elektroonikute võitlustelt esikoht Tallinna Polütehnikumi õpilastele.

MEIE ERIALAD:

soojustamine on hea, aga ei saa olla kunagi lõplik

Paraku kütuste viimaste aegade järsud hinnakõikumised on nii Eestis kui mujal maailmas pannud poliitikuid ja insenere energiatootmise võimalusi ümber hinda-ma. Rakendatakse aina enam taastuvaid allikaid – ennekõike päikese- ja tuuleener-giat. Samuti pööratakse palju tähelepanu energia kokkuhoiule. Lisaks uudsele elekt-risäästlikule tehnoloogiale kuulub selle alla ka hoonete tõhusam soojustamine, mille arengut soodustavad uued ja efek-tiivsemad isolatsioonimaterjalid.

Siinkohal peab aga märkima, et kui väga me oma ruume ka ei soojustaks, ha-jub ikkagi kogu toodetud soojus varem või hiljem atmosfääri. Soojusenergeetika valdkond on globaalne.

Tundsime omal nahal, kuidas krõbe külm soojusest mõtlema paneb. Soojus-energeetiku ülesanne on mõelda välja ja lahendada hoonete kütmist. Kas on mõt-tekas liituda kaugküttega, paigaldada ise-seisev küttesüsteem või teha midagi hoo-pis ebatraditsioonilist, rakendades päikese- ja tuuleenergiat? Tähelepanuväärne on veel see, et tegelikult inimene soojust ot-seselt ei tarbigi, hoopis toodab seda ise. Soojusenergiat vajame kodudes ainult sobiva toatemperatuuri loomiseks inim-keha soojuse ärajuhtimiseks õiges režii-mis.

ettevõtted napsavad noori juba enne ülikooli lõppu

Soojusenergeetika on laiahaardeline ja mitmekülgne valdkond. Eriala spetsialistid on nõutud praktiliselt kõikides energeetika harudes – olgu see kütusemajandus, elekt-ri- ja soojusenergia tootmine ja ülekand-mine, jaamade projekteerimis- ja ehitus-tööd või uute tehnoloogiate väljaarenda-mine. Õppimise käigus omandatud tead-mised on nii laiapõhjalised, et ulatuvad sisepõlemismootori tööpõhimõttest kuni tuumaelektrijaama protsessideni.

Eesti-sisesel turul on üks suuremaid tööandjaid riigi suurim elektritootja AS Eesti Energia. Juba enne ülikooli lõppu värbab ettevõte noori tööle projekteeri-misosakondadesse, arendustegevusse ja objektijuhtimisse, avades head karjäärivõi-

FOtOd: petr kratOCHViLsOOjusteHnika instituut

insenerikutse18


malused. Sama lugu on soojatootmise ja transpordiettevõtetega, kes vajavad pidevalt ajaga kaasaskäivaid tootmislahendusi ning hooldustööde meetodeid.

energiasäästu konsultat-sioonifi rmadel on tööd

Eesti energeetikast rääkides ei saa kuida-gi tähelepanuta jätta aastakümnete jooksul väljaarenenud teadmisi põlevkivienergeeti-ka vallas. Seda tõestavad maailma suurimad põlevkivielektrijaamad Narva lähedal.

Head võimalused on ka ettevõtluse valdkonnas, sest energiahindade hämar tu-levik on säästmisvõimaluste peale mõtlema pannud pea iga inimese. Seetõttu on energia tootmise, seadmete projekteerimise ja hool-damise ning energiasäästu alaste konsultat-sioonide turul avarad võimalused oma ette-võtte loomiseks. Selleks saab tudeng soojus-energeetika õppekava raames ka vajalikud majandusalased teadmised.

TTÜ Soojusenergeetika instituudist on oma karjäärile tuule tiibadesse saanud pal-jud suurte ettevõtete juhid nagu näiteks

Andres Taukar – Tallinna Elektrijaama juht, Rain Veinjärv – Narva Elektrijaamade aren-dusdirektor, Märt Ots – Konkurentsiameti peadirektor, Einari Kisel – Maailma Ener-geetikanõukogu volinik jpt.

juba viimasel kursusel võib teenida 1300 eurot kuus

Mis puudutab palgaperspektiive, siis võib julgelt väita, et soojusenergeetika inse-neride suur puudus on hoidnud viimasel ajal Eestis palgataset üsna kõrgel. Kõige edukamad tudengid teenivad juba bakalau-reuse viimasel kursusel kuni 1300-eurost brutopalka. Magistrikraadi ja kogemustega tippspetsialistid ja juhid teenivad Eestis kuni 3000 € kuus.

Sellisel tasemel väljaõpet pakub TTÜ Soojustehnika instituut viieaastase õppe-kavaga, mis hõlmab kolmeaastast bakalau-reuse- ja kaheaastast magistriõpet. Edukalt füüsika või matemaatika riigieksami soo-ritanud keskkoolilõpetaja võib üsna kind-lalt arvestada ühega 45 riigieelarvelisest õppekohast.

tuumaenerGia – tÕenÄOLiseLt mÖÖdapÄÄsmatu asendaja FOssiiLseteLe kütusteLe

narVa eLektri-jaamade kOrstnad

Veidi nuputamist 19

Gümnaasiumi eri 2012piLdid: istOCkpHOtO, reprO

Veid

i nu

puta

mis

traskusaste *, **, ***

1 Liitmistehe ** Formaalselt on ka nii õige, aga leidke igale tähele vastav number. Sama number on kõikjal tähistatud sama tähega ja erinevad numbrid erinevate tähtedega.

Ü K S

Ü K S

Ü K S

Ü K S

K A K S

K U U S

Vastused

2 Mittematemaatiline *. Millega saaks põhjen-dada, et pool tosinat on 7?

3 Loogikast **. Õnneseene puhkuse ajal sadas 7 päeval vihma, 6 päeval puhus vali tuul ja vaid 5 päeval paistis päike, kusjuures 4 päeval sadas nii vihma kui puhus vali tuul, 3 päeval sadas vihma, aga oli ka päikest, 2 päeval puhus vali tuul, aga oli ka päikest, ning 1 päeval sadas nii vihma, puhus vali tuul, kui ka paistis päike. Mitu päeva Õnne-seene puhkus kokku kestis, kui iga päev vähe-malt mingi ilmakomponent aset leidis? Näpunäi-de: tehke kolme reaga tabel (vihm, tuul, päike), mille täitmist alustage “mitmekordsetest”.

4 Lihtne kalender **. Sele peal näidatud universaalne kalender koosneb alusest, kuhu kinnitatakse kuu nimi, ja kahest kuubikust, mille tahkudel on numbrid. Millised numbrid peavad paiknema nende kuubikute ülejäänud tahkudel, et selle kalendri abil saaks kujutada mistahes kuupäeva kujul 01, 02, 03, ... , 31?

1 Liidetavate viimastest kohtadest selgub, et 5S peab lõppema S-ga, seega S on kas 0 või 5. Kui S=0, siis peaks K olema paaritu arv ja U=5. Et 4Ü+A+eelmiselt kohalt tulev ülekanne peab andma U ilma järgmisele kohale mineva ülekandeta, siis U=5 korral osutub see ilmselt võimatuks. Järelikult S=5. Nüüd 5K+2 peab lõppema U-ga. Kui K oleks paaris, siis peaks olema U=2 ja isegi Ü=0 korral ei saaks A ja K erinevaid väärtusi nii valida, et A+ülekanne oleks 2. Seega K peab olema paaritu ja U=7. Kui eeldada, et Ü pole 0, siis ilmselt Ü=1 ja (kas või K võimalikke väärtusi 3 ja 9 läbi proovides) saame ainsa lahendi:

2

3 Õnneseene puhkus kestis kümme päeva. Seda tüüpi ülesannete puhul, kus madalamad „kordsed“ ületavad arvult kõrgemaid „kordseid“, on lahendusvalem selline: liita „ühekordsed“, lahutada „kahekordsed“ ja liita uuesti „kolmekordsed“. „Kahekordsed“ tuleb lahutada seepärast, et need on „ühekordsete“ juures juba arvesse võetud, „kolmekordsed“ aga liita seepärast, et need on „kahekordsete“ juures juba arvesse võetud (miinusmärgiga).

4 Mõlemal kuubikul peab leiduma number 1 ja number 2 (11 ja 22) ja ilmselt ka 0, et kirjutada välja 01, 02, ... , 09. Vabu tahke jääb järele 6. Ülejäänud numbrid saavad olla ühekordselt ja abiks on veel asjaolu, et number 6 täidab ka 9 ülesannet. Seega paikneksid teisel kuubikul numbrid 0,1,2,3,4,5 ja esimesel kuubikul 0,1,2,6(9),7,8.

5 Auto kast on vedrudel. Loeme näitlikustamise huvides, et need on ilma koormata olekus kokku surumata. Kui täpselt asetada nende vedrude kohale koormus ja vabastada see järsult, algab sumbuv võnkumine. Vedrud surutakse kokku alates ülemisest asendist (koormus on null) läbi tasakaaluasendi, millele vastab koormus 10 tonni, kuni alumise asendini, millele vastab koormus 20 tonni. Ehkki midagi jääb sõltuma sumbumisest, koormuse järsk vabastamine põhimõtteliselt kahekordistab koormuse ja auto kastile mõjub hetkeliselt koormus kuni 20 tonni.

6 Marslane pidi mõtlema arvu sada, ent näitas sõrmede peal 121. Ent üheksand-süsteemis vastab arvule sada kirjapilt 121. Üheksand-süsteemis 121 = 9 astmes 2 ehk kümnendsüsteemis 81 pluss 2 korda 9 ehk kümnendsüsteemis 18 pluss 1. Kokku sada.

juuni

5 Kas peab vastu? **. Kogenematu kraanajuht tõstab auto kasti paneeli massiga 10 tonni. Ta langetab paneeli täpselt kasti põhjani, nii et paneel kasti põhja veel ei puuduta, ja vabastab paneeli järsult. Kas auto peab vastu, kui selle kandejõud on 15 tonni?

6 Marslane **.

See juhtus ennemuistsel aal,

kui marslased veel käisid Maal.

Kord Marslaev kahe mastiga

tuli Maale raalilastiga.

Raal oli tollal kallis kraam –

tal kümme taalrit maksis aam.

Ja küsitleti marsimeest:

“Mis maksta kümne aami eest?”

Et mees ei osand rääkida,

siis ühte sõrme näitas ta,

seejärel kahte korraga

ja lõpuks ühte üksinda.

Mis süsteemis tolleaegne marslane rehkendas?

1 3 5 1 3 5 1 3 5 1 3 5 3 2 3 5 3 7 7 5

Veidi nuputamist 1919

Veidi nuputamist20


Veid

i nu

puta

mis

t

4

0 1

raskusaste *, **, ***

7 Jämedama tüki raskuskese on riputustasandile lähemal (raskusjõu õlg on lühem) ja peenemal tükil kaugemal (õlg on pikem). Et „kaal“ oleks tasakaalus, peab jämedam tükk olema raskem ja peenem kergem – seega pole selline kaalumine õige.

8 Heli valjuse muutust arvutatakse suhtena (kümnend)logaritmilisel skaalal ja kuivõrd log(2 korda) = 0,301 belli ehk ligikaudu 3 detsibelli, on väide õige. Pole tähtis, kas kahekordne valjenemine toimub helimaailma vaikses või mürarikkas osas. Huvitav on veel märkida, et kui kuulmise valuläveks loetakse 120 dB, on see kõige vaiksemast kuuldavast helist 0 dB valjem 10 astmes 12 korda ehk tuhat miljardit korda – nii laia diapasooniga on inimese kõrv.

9 Need jooned on samarõhujooned ja arvud tuhande ümber on õhurõhk hektopaskalites ehk sadades paskalites.

10 Kohe saab välja kirjutada esimese osakorrutise kaks viimast numbrit 61, teise osakorrutise esimese numbri 9 ning tulemuse kaks esimest numbrit 10. Et osakorrutised lõpevad numbritega 1 ja 4 ning teine osakorrutis on suurem, siis peab esimese teguri

viimane number olema 3 ning teine tegur 87 (samade numbritega lõpevad veel korrutised 9x9 ja 6x9, kuid siis oleks esimene osakorrutis suurem). Ülejäänud numbrite taastamine toimub juba vahetult.

11 Eelviimasel käigul pidi valge kuningas astuma nurka, mistõttu ei tohtinud see väli olla tule all. Õige lahendus on, et väljal g2 paiknes must ettur, kes lipustumise asemel valis „odastumise“, seega g2–g1O++! Variant, et väljal g2 paiknenud ettur lõi nurgast valge malendi ja odastus g2:h1O, ei klapi, kuna selliseks mustade etturite seisuks oleks vaja olnud 15 valgete malendite lööki, aga toimuda on saanud 14 valgete malendite lööki. Konstruktsioon küll, aga ilus!

12 Kooripoiss tõstis kõige ülemise kalliskivi kõige alumiseks ja eemaldas kummaltki küljelt ühe kalliskivi.

7 Saia võrdne jagamine **. Kaks sõpra tahtsid saia võrdselt poolitada ja riputasid selleks saia nööri otsa, nii et see jäi tasakaa-lus rippuma. Kas see kaalumise meetod oli õige?

8 Midagi müramuusikutele ***. Kas vastab tõele, et iga kord, kui heli valjus (heli rõhk) suureneb kaks korda, tähendab see kolmedet-sibellist tõusu?

9 Ilmakaardi “aastaringid” **. Mida tähen-davad ilmakaardil jooned tähistega 995, 1000, 1005...?

10 Auklik aritmeetika **. Taastada selles korrutamistehtes kõik numbrid.

Vastused

B

C D

A

11 Maleülesanne ***. Millise käiguga matistas must valge kuninga?

12 Kalliskividest rist **. Kirikuteener luges igal õhtul üle kalliskivid teenistuseks kasutata-val ristil. Ta kasutas loendamiseks enda arvates kindlat meeto-dit: luges ära kalliskivid alt üles (A->B), saades 9, siis suunas A->C, saades 9 ja lõpuks suunas A->D, saades samuti 9. Ometi õnnestus kooripoisil, kes teadis kiriku-teenri loendamismeetodit, panna pihta kaks kalliskivi, ilma et kirikuteener sellest aru sai. Kuidas?

4

01

123

87

861

107

98

Veidi nuputamist 21


Veid

i nu

puta

mis

traskusaste *, **, ***

13 Ratsukäigu omapära on see, et ratsu liigub alati vastandvärvile. Seega kui ratsu on võrreldes algseisuga samal värvil, on see ratsu teinud paarisarvu käike, kui vastandvärvil, siis paaritu arvu käike. Arvestades seda on mustad ratsud teinud kokku paaritu arvu käike. Valged ratsud on teinud kokku paarisarv käike, ent arvestades etturi üht sammu, on valged teinud samuti paaritu arvu käike. Seega polnud üldsegi musta käik, mida valge ilmselt talle ka sõjakalt ütles.

14 Lihtsaim lahendus 8, 7, 6 ja 5 ruutühiku jaoks on algse ruudu nurkade „sissevoltimine“ . 8 moodustub veel ristkülikust 2x4; 5

moodustub veel ristkülikust 1x5. Ent pindala 6 moodustub ka täisnurksest kolmnurgast külgede pikkusega 3, 4 ja 5. Siit edasi saab juba moodustada 5, 4 ja 3 ruutühikut, „voltides“ kolmnurga täisnurga juurest sisse vastava arvu ruute.

15 Ülesandes on andmeid liiast. Piisab teadmisest, et koerake jookseb kaks korda kiiremini, sest kuivõrd koerake jookseb sama kaua, kui peremees kõnnib, siis jookseb ta sama ajaga maha kaks korda pikema maa ehk neli kilomeetrit.

16 Kanada dollar.

13 Maleülesanne ***. Joonisel näidatud seisus tegi must käigu Rb4:c2 ja kuulutas valgele kuningale mati. Mida ütles selle peale valge?

14 Tikuülesanne ***. Joonisel on 12 tikust moodustatud ruut, mille pindala on 9 ruutühikut, ja modifi katsioon, mille pindala on 5 ruutühikut. Kuidas moodus-tada 12 tikuga hulknurgad, mille pindala on 8, 7, 6, 5, 4 ja 3 ruutühikut? Tikke murda ei tohi, üle jääda ei tohi, mingeid muid vahendeid kasutada pole, tikud tuleb asetada otstega vastamisi, moodustuma peab üks kinnine kujund.

15 Täpselt samal hetkel, kui peremees rongilt maha astub ja koju sammuma hakkab, stardib tema truu koer kodust talle vastu, joostes kaks korda kiiremini, kui peremees sammub. Kui koer jõuab peremeheni, pöörab ta ringi ja jook-seb koju tagasi, siis pöörab jällegi ringi ja jookseb peremeheni, pöörab taas ringi jne. Edasi-tagasi jooksmine käib nii kaua, kuni peremees on koju jõudnud. Kui pika tee jookseb koer maha, kui peremees kõnnib kiirusega 5 km/h ja raudteejaamast koju on 2 km?

16 Mille logo on alloleval pildil?

Vastused

Veidi nuputamist22


Veid

i nu

puta

mis

t17 Kuussada kakskümmend viis.18 Laskem edasi jutustada hoopis loo väljamõtlejal Jakov

Perelmanil raamatust „Elav matemaatika”. „Niisiis mina panen rubla ja sina jalgratta!”. „Nõus!”. Valitses vaikus. Kedagi ei möödunud. Ja siis hakkas järsku kaugemalt kostuma: „Vasak! Vasak!” Teine haaras peast: „Appi, mu jalgratas, hüvasti, mu armas Start Šossee!” Loo moraal: tõenäosuseid on igasuguseid ehk statistik uppus jões, mille keskmine sügavus on pool meetrit.

19 Statistika ütleb, et 40-aastasel. Täna 20-aastasel (mehed-nai-sed koos) ootab keskmiselt ees veel 56,3 eluaastat (elab 76,3 aastaseks), täna 40-aastasel ootab ees 37,6 aastat (elab 77,6 aastaseks). Vahe pole just väga suur. Miks see nii aga on? Võib-olla selgitab põhjust näide, et täna 80-aastasel seisab keskmiselt ees veel 7,9 eluaastat. Seega – ärge kunagi kaotage lootust!

20 Inseneeria suutis tuvastada Vambola ja Venda. Venda nime kannab näiteks meie suurepärane akordionist Venda Tamman.

21 Kõige lihtsam on seda ülesannet lahendada ehk nii. 12 tunni jooksul on seierid kohakuti 11 korral (kell 12, pärast kella 1, pärast kella 2, ... , pärast kella 10). 12 tundi on 12*3600 = 43200 sekundit. Pärast kella 12 on osutid kohakuti 43200/11 = 3927 sekundi pärast ehk 1 tunni, 5 minuti ja 27 sekundi pärast.

22 Tõstab, sest külmkapi poolt tarbitud elektrienergia muutub soojuseks.

23 Ei ole.24 Vaatleme kursse kui jagatisi USD/EUR jne ja tähistame uue

olukorra indeksitega 1 ja varasema olukorra indeksitega 0. Sel juhul USD1/EUR1 = 1,09*USD0/EUR0 ja USD1/JEN1 = 1,21*USD0/JEN0. Avaldades esimesest võrdusest USD1 = 1,09*USD0*EUR1/EUR0 ja asendades selle teise võrdusse, saame, et EUR1/JEN1 = 1,11*EUR0/JEN0. Seega tõusis euro jeeni suhtes 11%.

17 Matemaatikaõpetaja Üpsilon käis alati valimas, aga tema ei valinud mitte talle sümpaatsete inimeste hulgast, vaid sümpaat-sete arvude hulgast. Ta hindas vilunud pilguga saadikukandidaatide kolmekohalisi numbreid. Viimane kord valis ta välja ühe paaritu arvu, millest saab täpselt ruutjuure võtta. Kui sellest omakorda ruutjuur võtta, on tulemus jällegi täpne. Millise numbriga saadikukandidaadi poolt hr Üpsilon hääletas?

18 Kaks matemaatikahuvilist sõpra arutlesid tõenäosuse üle. “Me istume siin pargipingil ja aeg-ajalt kõnnib mõni inimene siit mööda. Et esimesena möödub mees, selle tõenäosus on pool,” ütleb esimene. Teine noogutab. “Aga kui suur tõenäosus on, et möödub 10 meest, emmas-kummas suunas, ja

mitte ühtegi naist?” “Väike,” vastab teine. “Aga 50? Tahad kihla vedada?” küsib esimene, “ma panen 1 euro, kui palju sa paned? Et juhus-likult möödub järjest 50 meest?” “Ma võiks panna kõik, mis mul on,” vastas teine. “OK, ära nii suureliseks muutu, pane jalgratas.” “Nõus, lööme käed!” Ent juhtus midagi enneolematut – teine kaotas kihlveos oma jalgratta. Kuidas see sai juhtuda?

19 Kummal on lootus vanemaks elada, kas tänasel 20- või 40-aastasel inimesel? Teoree-tiliselt seda välja arvutada ei saa, aga te võite pakkuda.

20 Mehenimed ei lõpe üldiselt a-tähega, vähemalt eesti ja ka vene keeles. Mitut eestikeelset a-tähega lõppevat mehenime teate? Loomulikult ei lähe arvesse semutsevad jürkad, karlad, sassad-jassad.

21 Seieritega kella seierid on kindlalt kohakuti kell 12. Aga mis kell on nad järgmine kord kohakuti (sekundi täpsusega)?

22 Kuidas mõjutab töötav külmkapp köögi temperatuuri – tõstab, langetab või ei muuda?

23 Liigaastas on 366 päeva. Kas aasta 2100 on liigaasta (eeldusel, et kehtib praegu kasutatav kalender)?

24 Dollar tõusis euro suhtes 9% ja jeeni suhtes 21%. Kuidas muutus euro ja jeeni kurss?

Vastused


Veidi nuputamist 23



25 Valge kuningas on varem liikunud, mistõttu vangerdada enam ei saa, küll aga tuleb valgel kuningaga käia, kui ta kuninga kätte võttis – ja käia väljale d1. Must matistab Lc4–f1. Must oda pole mängu tulnud oma lähtekohalt f8, vaid on tekkinud etturi muundumisest – kas väljal e1 või löögiga väljale g1. Esimesel juhul oleks valge kuningas pidanud teed andma, teisel juhul etturi tule eest ära astuma.

26 Inseneeria võttis selle ülesande küll ette, kuid ei osanud seda lahendada muudmoodi kui praktilise katse abil: pliiatsit teibirulli peal veeretades. Selgus, et teibirull veeres edasi täpselt pliiatsi pikkuse võrra. Seega peab tööline käima lauda lükates rullikuni kaks laua pikkust ehk 10 meetrit. Üks on aga kindel: rulliku läbimõõt ei oma tähtsust.

27 Lihtsaim selgitus on erinevus mahla hinnas ja müntide komplektis. Apelsinimahl maksab 70 senti, aga õunamahl nt 60 senti. Esimene ostja pani letile 50- ja 20-sendise, teine ostja aga 50- ja kaks 10-sendist münti.

28 Tekib täisnurkne kolmnurk: Maa keskpunkt, merehädalise silm ja silmapiiri punkt. cosα = R/(R+2), α on nurk Maa keskpunkti juures. α leidmiseks võib asendada cosα ≈ 1 – α2/2 või leida α koosinuse pöördfunktsioonist.α = 0,000792429 radiaani. Kui kaugele merehädaline näeb, avaldub valemist α*R = 5048 m.

25 Allolevas seisus tegi valge pika vanger-duse, mille peale must matistas ühe käiguga. Kuidas on see võimalik?

26 ** Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui pika maa käib tööline maha, kui jõuab niiviisi lauda lükates ise rullikuni?

27 * Baaris on müügil kaht sorti mahla, apelsini- ja õunamahla. Baari astub mees, paneb letile 70 senti ja palub klaasi mahla. “Kas apelsini- või õunamahla?” pärib baarmen. “Apelsinimahla.” Mõne aja pärast astub baari teine mees, kes

paneb samuti letile 70 senti ja palub klaasi mahla. Baarmen annab midagi küsimata talle apelsinimahla. Milles peitub loogika?

28 ** Päästeparvel, keset ookeani, on püsti merehädaline. Kui kaugele horisondini ta näeb (kui kaugel on tema silmapiir), kui tema silmade kõrgus veepinnast on 2 m ja vesi peegelsile? Maakera raadius R = 6370 km.

Vastused

Tööline lükkab enda ees 5 m pikkust lauda, mis toetub teisest otsast rullikule läbimõõduga 1 m. Kui pika maa käib tööline maha, kui jõuab

Baaris on müügil kaht sorti mahla, apelsini- ja Ve

idi n

upu

tam

ist

teGija24


teGija24

FOtO: autOr

EELIKA TOOTSI,Inseneeria kaasautor

ennujuhi puhul on hästi oluline ka lühike mälu,” lisab Martin Tärn muhele-des oma elukutseks vaja-

likke omadusi loetledes. Naljal on tõepõhi all: olukord õhuliikluses muutub kiiresti; infotöötluse pädevus väljendub selles, et vana infot ei tohi mällu jätta ning otsuste vastuvõtmisel tuleb arvestada pidevalt uue infoga.

Martin töötab alates 2007. aastast Lennuliiklusteeninduse ASi lennuväljade osakonnas, Tartu lennujaama lennujuhti-mistornis. Lennujuhina on tema kanda õhuruumis toimuva koordineerimine, täpsemini, õhusõidukite hajutatuse taga-mine, nende kokkupõrgete vältimine ning raadio teel pilootide varustamine lennuks vajaliku infoga. Tööle läheb len-nujuht paarkümmend minutit varem: kontrollib seadmete korrasolekut, varus-tab ennast päevakohase infoga (aktiivsed ohualad ja ilmaprognoos), vaatab üle

lennundusteated. Alles seejärel saab torni avada.

Tegelikult on Martini elu lennunduse-ga põimunud mitmeti. Lisaks lennujuhi ametile töötab ta ka spetsialistina Eesti Lennuakadeemias.

an-2-st LennukolledžisseOma päris esimesi lennundushuvi

märke noormees ei mäletagi. Vanemad on temaga jaganud meenutusi väikesest poi-sist, kes lauajuppidega mööda hoovi jook-sis ja lennukimootori häält põristas. Tead-lik huvi lennunduse vastu tekkis 12. klassis, kui Paide Gümnaasiumiga käidi riigikaitse tunni raames Ämari õhuväebaasis. Varem lennukeid vaid kaugelt näinud noormehe-le andis esimene lend AN-2-tüüpi lennuki-ga uue sihi – tuli proovida lennundusalale õppima saada.

Nii Sisekaitseakadeemiasse kui Tallin-na Tehnikakõrgkooli sissesaanuna eelistas Martin lennujuhtimist tollases Eesti Len-nukolledžis (praegu Eesti Lennuakadee-mia), kus ta 2004. aastal alustas õpinguid. Lennujuhtimise kõrval oli teiseks valikuks

“L

MARTIN TÄRN,Tartu Lennujaama lennu-juhtimistorni lennujuht

ka piloodi eriala, kuid paarikuulise õppe järel oli juba kindel, et tehtud sai ainuõige otsus.

tuleb olla terve ja vormisLennukolledžis õppimist kirjeldab viie-

aastase staažiga lennujuht elavnedes. Posi-tiivselt üllatas tudengite ja õppejõudude võrdsus ning omavaheline sotsialiseerumine ka koolivälisel ajal. Mällu on sööbinud ka rohked lennundusettevõtete külastused, praktikad ning eksamiharjutused. Just viima-seid pidas ta elukutse omandamise juures kõige keerulisemaks. Sooritada edukalt eksa-miharjutust, teades, et seda hindavad tuleva-sed tööandjad ning kaalul on potentsiaalne töökoht – võttis käed ikka värisema küll.

Lennundusse jõudmine on Martinile andnud enamat kui töökoha. “Ei tahaks küll öelda, et ma olen pärast kooli lõpeta-mist teine inimene, aga tegelikke eluväär-tusi on see päris palju õpetanud,” leiab ta. Muutunud on elustiil ning prioriteetse-maks on saanud hoida head tervist ja vor-mi – see on hädavajalik, kui tahta pikalt lennujuhina töötada.

vali õige amet:

MOOTORI HÄÄLE PÕRISTAMISEST LENNULIIKLUSE JUHTIMISENI

kannatlikkus, tähelepanelikkus ja stressitaluvus

kuluvad igal elualal ära. 26-aastase martin tärni

elukutse puhul – lennujuht – nende puudumisel

kaua vastu ei pea.

teGija 25


Lennujuhi ametil on oma head ja vead

Miinuspoolel saab välja tuua öö-siti ja riigipühadel töötamise ning suure vaimse pinge. Pärast tiheda liiklusega päeva on väsimus paratama-tu. “Ega see ilmaasjata tervistkahjustav töö ole,” tõdeb Martin.

Positiivset on aga märksa enam. Amet on vaheldusrikas, pakub palju ootamatusi ja adrenaliini. Tihti teki-vad kiiret lahendust nõudvad situat-sioonid, ennast saab kogu aeg proo-vile panna. “Pidevalt on ootus, kas suudan või ei suuda tekkinud olukor-da lahendada,” selgitab noormees. Lennujuhile omast rahu ja enese-kindlust iseloomustab kohene täien-dus: “See ei ole tegelikult variant, et ma ei suuda seda lahendada.” Ta ei tule tööle mõtteviisiga “jälle tööle”, vaid ikka veel väikese ärevusega. Kui see tunne üle läheb, tuleb uusi välja-kutseid otsida.

minu soovitused tule-vastele lennujuhtidele

Lennujuhi amet on sobiv nii meestele kui naistele. “Mõnes mõttes sobib lennujuhtimine naistele isegi rohkem, kuna nad on tähelepaneliku-mad. Samas meeste otsustuskiirus võib olla kõrgem,” vaagib lennujuht.

Gümnasistidel soovitab Martin juba varakult erinevate koolide ja erialade vastu huvi tunda. Neile, kes kaaluvad tulevikus tornis töötamist, on oluline reaalainete sobivus. Len-nujuhi ameti omandanu on mitme-külgsete teadmistega. Õppes on ette nähtud lennupraktika (ka piloodi eriala teadmised), keeled, matemaa-tika, andmeside, meteoroloogia jm. Sarnaselt Martiniga on võimalik töökoht kindlustada juba õpingute ajal.

Lennuakadeemia on ainus kõrg-kool Eestis, kus õpetatakse lennuliik-lusteenindust, lisaks side- ja navigat-sioonisüsteemide käitamist, õhusõidu-ki juhtimist, õhusõiduki hooldust, lennundusettevõtte juhtimist.

piLdid: arCHimedes

Leiutised26


LeiutisedLeiutisedLeiutisedLeiutised

Leiutised26

1. LEIUTISKonkursitöö “Kuidas teha jalakäijate ülekäigurada nähtavaks ja ohutuks”Autor Tartu Kommertsgümnaasiumi 4. klassi õpilane Marko LaanemäeJuhendaja Aivar Lankov

Liikluses ei ole ohutust ja turvalisust kunagi liiga palju ning iga sellealane parendusidee väärib vähemalt kaa-

lumist. Autori ettepanek on, et teele, vöötraja mõlemale poole tuleks paigaldada

10–15 cm laiusega valgusdioodidega lindid ja liikumisandurid. Jalakäija lähenemisel üle-käigurajale muutub valgusdioodide värv oranžiks. Niisugused valguslindid on nähta-vad nii öösel kui päeval.

Teise uuendusena kaotaks Marko ära ohutussaartele ja tee äärde paigaldatud märgid ja postid, mis jalakäijaid varjavad. Praegu tõmbab autojuhi tähelepanu enda-le liiklusmärgi post või märk ise, mitte ülekäiguraja juures seisev jalakäija.

noored jaan tatikad:

ÕPILASLEIUTAJATE RIIKLIK KONKURSS

igapäevaelus ette tulevaid, lahendamist vajavaid

probleeme on konkursist osavõtjad märganud oma

peres ja kogu ühis konnas laiemalt. konkurssi on seni

korraldanud sihtasutus archimedes, toetanud ahhaa

ja rahastanud Haridus- ja teadus ministeerium.

Õpilasleiutajate riiklik konkurss arvudes

4 » toimumisaastat – alates 2008

2672 » leiutise ideed

830• tüdrukutelt

1841• poistelt

134 » auhinnatud tööd

1.–4. klassi lastelt oodati lihtsalt fantaa-siarikkaid ideid, mida ei pea olema võimalik teostada;

5.–9. klassi noortelt oodati ideid koos leiutise tööpõhimõtte kirjeldusega, mis samuti ei pruukinud olla täiesti teosta-tavad;

10.–12. klassi noortelt oodati leiutisi, mis oleksid originaalsed ja reaalselt teostatavad.

2011. aasta konkurss arvudes

827 » ideed

819 » erinevat autorit

98 » osalevat kooli

340 » tüdruk-leiutajat

479 » poiss-leiutajat

358 » ideed 1.–4. klassi õpilastelt



Õ

MARGIT LEHIS, Sihtasutus Archimedes, Eesti Teadusagentuur

pilasleiutajate konkurss ülla-tab igal aastal säravate ja värskete ideedega. Neist mõ-ne elluviimisega võiks kohe

peale hakata, sest reaalne vajadus väljapa-kutu järele on olemas.

Kõiki konkursile esitatud leiutisi loomu-likult tutvustama ei mahu, allpool pakume 2011. aasta konkursilt välja mõned ideed, mis võiksid Inseneeria lugejale huvi pakkuda või mõnd ettevõtjat ideed teostama suunata.

Nõuded konkursitöödele on vanusegrupiti erinevad:

põlenud numbrituled poleks samuti enam probleem.

Paigaldada tohiksid uudseid numbri-märke vaid professionaalid autoesindustes ja -teenindustes. Uutele autodele paigal-dataks see juba tehases, ARKist saab numbri koos LEDidega, mis ühendatakse auto numbri alusel olevasse pistikusse.

Leiutised 27


2. LEIUTISKonkursitöö “LED-numbrimärk autodele”Autor Tartu Tamme Gümnaasiumi 11. klassi õpilane Tanel TuruJuhendaja Tanel Liira

Auto numbrimärgi funktsionaalsuse ja liiklusohutuse suurendamiseks kasutatakse ökonoomseid LED-

valgusteid. Pealtnäha tavalisele auto regist-reerimisnumbrile on lisatud kolmevärvilised LED-pirnid numbritähiste sisse:

roheline valgustus näitab, et sõidukit »juhib algaja juht, kes on just omandanud juhtimisõiguse; punane valgustus näitab, et roolis on »juht, kes on võõras linnas; valge valgustus on tavavalgustus, mis »põleb kogu aeg, kui sõiduk on liikluses.

Juht saab valida ka variandi, mil korraga põlevad nii punane kui roheline tuli. Numb-rimärgi valgustust saab kontrollida salon-gist: armatuuri kontrollpaneelil on hoiatus-tuli juhuks, kui mõni lamp on läbi põlenud.

Uudne LED-numbrimärk paigaldatak-se autodele nii ette kui taha, traditsioonili-selt senisega.

Numbritulede valgustus aitab eristada erineva sõiduoskuse ja -kogemusega au-tojuhte. Algaja ja võõras linnas liiklev juht on kaasliiklejatele ja politseile paremini nähtav. Lisaaspekt on see, et talviti on auto numbrimärk kinni tuisanud ega pais-ta, aga LED kumab läbi ka halvema nähta-vuse korral. Vanemate autode sageli läbi-

3. LEIUTISKonkursitöö “Klaasipesuvedeliku tankur”Autor Tallinna Reaalkooli 3. klassi õpilane Lisl Harriet Mikko Juhendaja Dimitri Demjanov

Tavaliselt peab autole valama klaasipuhastusvahendit 3–4-liitrisest kanistrist. Lisl leiutas täienduse

tank lale – paigaldada iga tankimisautomaa-di juurde lisatoru, millest tuleb klaasipesu-vedelik. Kui seni saab tankida diislikütust ja paari erinevat bensiini, siis uut ideed raken-dades ka klaasipesuvedelikku. Kütuse tankimisega samal ajal saab täis lasta klaasipesuvedeliku paagi.

Lahendus on mugav mitmest aspektist: pole vaja osta suuri kanistreid, mis on piisa-

valt tülikas, sest enamasti jääb kanistri põhja mingi kogus vedelikku järgmist valamist ootama; kanistrid võtavad autos ruumi; ve-delikku saab osta täpselt nii palju, kui tarvis on.

Vedeliku eest maksmine käib vastavalt tangitud kogusele nagu kütuse puhul, liitri hinna järgi. Tankur on mõeldud kõigile auto-juhtidele, eriti naistele, sest senistest kanist-ritest on vedelikku valada ebamugav.

klaasipesu vedeliku

eest maksmine käib

vastavalt tangitud

kogusele nagu kütuse

puhul, liitri hinna järgi.

insenerikutse28


Inseneriharidust andvad kõrgkoolid

insenerikutse28

kõrgkoolid

Õppeasutus Erialad Märkused

Eesti Infotehnoloogia KolledžRaja 4C, 12616 TallinnTelefon: 628 5800; faks: 628 5801E-mail: [email protected]. märtsil 2012 toimub Uudishimupäev

Rakenduslik kõrgharidus:IT süsteemide administreerimineIT süsteemide arendusInfosüsteemide analüüsTehnosuhtlusNominaalne õppeaeg on 3 aastatÕppida on võimalik kas täiskoormusega, osakoormusega või eksternõppes.

2012/13 õppeaasta vastuvõtt toimub päeva- ja õhtuõppe õppekavadele: 26. juuni – 11. juuli 2012 ja kaugõppesse:10. – 18. september 2012.

Eesti KunstiakadeemiaEstonia pst 7 / Teatri väljak 1, 10143 TallinnTelefon: 626 7301; faks: 626 7350 E-post: [email protected]

Avalduste esitamine 6.02-1.03. 2012Arhitektuuriteaduskond:- sisearhitektuur ja mööblidisain

Avalduste esitamine 1.03-25.06.2012 Arhitektuuriteaduskond:- arhitektuur ja linnaplaneerimine (integreeritud bakalaureuse- ja magistriõpe, õppeaeg 5 aastat)- sisearhitektuur ja mööblidisainKunstikultuuri teaduskond:- muinsuskaitse ja restaureerimine

Bakalaureuseõppekavade maht on 180 EAP ja nominaalne õppeaeg 3 aastat (v.a. arhitektuur ja linnaplaneerimine).

Uute üliõpilaste vastuvõtt toimub nüüd sõltuvalt erialast kahel erineval perioodil kevadtalvel (6. veebruar–1. märts, 2012) ja kevadsuvel (1. märts–25. juuni, 2012).

Kevad-talvine vastuvõtt on avatud ka tänavustele (2012) gümnaasiumi- ja kutsekoolide lõpetajatele. Lõputunnistu-sed tuleb esitada hiljemalt 25. juuniks, pärast lõpueksameid.

Eesti LennuakadeemiaLennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, Tartumaa 61707Telefon: 7 448 100; faks: 7 448 101E-post: [email protected]

-Lennuliiklusteenindus-Lennunduse side- ja navigatsiooni-süsteemide käitamine-Lennuki juhtimine-Kopteri juhtimine-Lennundusettevõtte juhtimine-Õhusõiduki hooldus

Lennundusinseneride neli aastat kestev stuudium jaguneb alusõppemooduliks, lennunduse üldõppemooduliks ja eriala mooduliteks.

Avaldusi saab esitada 25. juunist 3. juulini 2012:1.1. interneti-aadressil www.sais.ee ööpäev läbi, avalduste vastuvõtt lõpeb 3. juulil kell 23.59;1.2. akadeemia õppeosakonnas (Lennu 40, Reola küla, Ülenurme vald, Tartumaa) 25. juunist 03. juulini 2012 tööpäeviti kl 9.00–16.00.

insenerikutse 29


kõrgkoolid


Tallinna TehnikaülikoolEhitajate tee 5, 19086 TallinnTelefon: 620 2002; faks: 6202020 E-post:[email protected]

Avatud uste päev toimub 20. märtsil 2012. Samal nädalal toimub ka Tudengi-varju nädal (19.-23. märts)!Sul on võimalus tulla Tallinna Tehnikaüli-kooli ja elada üks päev tudengina – käia loengutes, ühiselamus, raamatukogus, sööklas, tudengimajas ja kõigis teistes kohtades, kus tudeng oma päeva jooksul viibib.

Pärast keskhariduse omandamist saab valida:1. bakalaureuseõppe (3 a.)2. inseneriõppe (5 a.)3. rakenduskõrgharidusõppe (3-4 a.) - Energeetikateaduskond- Ehitusteaduskond- Infotehnoloogia teaduskond- Keemia-ja materjalitehnoloogia teaduskond- Matemaatika-ja loodusteaduskond- Mehaanikateaduskond

Vastuvõtt kõrghariduse esimesse astmes-se (pärast gümnaasiumi/keskkooli lõppu):Vastuvõtt riigieelarvelistele (RE) ehk tasuta õppekohtadele toimub 27. juuni - 6. juuli 2012.

TTÜ-s kohapeal saab dokumente esitada E- R 10.00-15.00 ruumis II-108, SAIS-is saab dokumente esitada ööpäevaringselt. Vastuvõtt RE õppekohtadele lõppeb nii kohapeal kui SAIS-is 6. juulil kell 15.00.Vastuvõtt riigieelarvevälistele (REV) ehk tasulistele õppekohtadele toimub27. juuni - 8. august 2012. TTÜ-s kohapeal saab dokumente esitada 27. juuni - 6. juuli ja 1.-8. august. SAIS-is saab dokumente esitada ööpäevaringselt. Vastuvõtt REV õppekohtadele lõppeb nii kohapeal kui SAIS-is 8. augustil kell 15.00.

TTÜ Kuressaare KolledžRootsi 7, 93819 KuressaareTelefon: 4539145Faks: 4524034E-post: [email protected]

Rakenduslik kõrgharidus:- Elektroonsed süsteemid- Väikelaevaehitus - Tootearendus ja tootmistehnika

Eesti MereakadeemiaKopli 101, 11712 TallinnTelefon: +372 6135500; faks: +372 6135502E-post: [email protected]

Laevandusteaduskond- tüürimees Õppeaeg 4 a. + 1 a. merepraktikaMehaanikateaduskond- laeva jõuseadmed- külmutusseadmedÕppeaeg 4 a. + 1 a. merepraktikaMerendusteaduskond- sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine- veeteede ohutuse korraldamine ja haldamineÕppeaeg 4 a.

insenerikutse30


kõrgkoolid


Eesti MaaülikoolKreutzwaldi 1, 51014 Tartu Telefon: (+372) 731 3001; faks: (+372) 731 3037 E-post: [email protected] www.emu.ee

Lahtiste uste päev 21. märtsil 2012.a.Alates kella 10-st on avatud erialasid tutvustavad infolauad11.00 Maaülikooli tutvustav esitlus aulas12.00 Õppehoonete külastamine

Õppeaeg on statsionaarses õppes rakenduskõrgharidusõppe erialadel 4 aastat, bakalaureuseõppe erialadel 3 aastat, ehitusinseneriõppe erialadel 5 aastat Bakalaureuseõpe Metsandus-ja maaehitusinstituutMetsandus- metsatööstusGeomaatika- geodeesia- kinnisvara planeerimine- maakorraldusPõllumajandus- ja Keskkonna-instituutKeskkonnakaitse- maastikuarhitektuur- maastiku kaitse- ja hooldusRakendushüdrobioloogiaTehnikainstituut- energiakasutus- energonoomika- tootmistehnikaVeterinaarmeditsiini ja looma-kasvatuseinstituutToiduainete tehnoloogiaLoomaarstiõpe ja ehitusinseneriõpeMetsandus-ja maaehitusinstituut- maaehitus- veemajandusVeterinaarmeditsiini ja looma-kasvatuseinstituut-veterinaarmeditsiinRakenduskõrgharidusõpeTartu Tehnikakolledž- tehnotroonika- biotehnilised süsteemid

Avalduste vastuvõtt riigieelarvelistele (RE) õppekohtadele:22.06.-6.07.2012. a elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25.06-6.07.2012 ülikoolis kohapeal tööpäevadel kell 9.00-15.00

Avalduste vastuvõtt riigieelarvevälistele (REV) õppekohtadele:22.06.-19.07.2012. a elektroonselt aadressil www.sais.ee või 25.06-19.07.2012.a. ülikoolis kohapeal tööpäevadel kell 9.00-15.00

Lääne-Viru RakenduskõrgkoolTiigivahe tee 2, Mõdriku, Vinni vald, 46609 Lääne-Viru maakondTelefon: (+372) 329 5950; faks: (+372) 329 5951E-post: [email protected]

- Tarkvara arendus Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 aastat, 80 õppenädalat

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab esitada 02. juulist kuni 10. augustini 2012. a tööpäevadel kell 8.30 - 16.00 Mõdrikul või sisseastumise infosüsteemis SAIS.

insenerikutse 31


kõrgkoolid


Tallinna TehnikakõrgkoolPärnu mnt.62, 10135 Tallinn Telefon: +372 666 4500; faks: +372 666 4500 E-mail: [email protected]

Avatud uste päev:20. märtsil 2012 kell 13.00

Arhitektuuri ja keskkonna tehnika teaduskond- rakendusarhitektuur- tehnoökoloogia

Ehitusteaduskond- hoonete ehitus- teedeehitus- rakendusgeodeesia

Mehaanikateaduskond- masinaehitus- tehnomaterjalid ja turundus

Transporditeaduskond- autotehnika- transport ja logistika- raudteetehnikaÕppeaeg 4 a.

Dokumente võetakse vastu ja avaldust saab sisestada SAIS-i kaudu kui ka Tallinna Tehnikakõrgkooli vastuvõtuko-misjonis alates 27. juunist 2012, Pärnu mnt. 62, E-õppekeskus (0 korrus).

insenerikutse32


kõrgkoolid


Tallinna Ülikool Narva mnt 25, 10120 TallinnTelefon: 6409101; faks: 6409116E-post: [email protected] avatud uste päev toimub 16.03.2012Haapsalu Kolledžtel 472 0240e-post: [email protected]

Loodusteaduste valdkond- bioloogia (kõrvalainega)- füüsika (kõrvalainega)- geoökoloogia- informaatika- keskkonnakorraldus- matemaatikaHaapsalu Kolledž- rakendusinformaatika

Dokumentide vastuvõtt:Tallinnas avatud 29. juunist 5. juulini (v.a 1. juuli, pühapäev) kell 10.00-16.00.

Haapsalu Kolledžis avatud 29. juunist 5. juulini (v.a 30. juuni ja 1. juuli) kell 10.00-16.00.

TTÜ Tartu KolledžPuiestee 78, 51008 Tartu Telefon: 6204800 Faks: 6204801 E-mail: [email protected]

BakalaureuseõpetööstusökoloogiamaastikuarhitektuurInseneriõpekeskkonnatehnikatööstus- ja tsiviilehitusJärgmistel õppekavadel on võimalik läbida esimene õppeaasta Tartus ning jätkata Tallinnas:- elektroenergeetika- mehhatroonika- tootearendus ja tootmistehnika- keskkonnatehnika- transpordiehitus- tööstus- ja tsiviilehitus

TTÜ Virumaa Kolledž30322 Järveküla tee 75Kohtla-JärveTelefon 33 63 920; faks 33 63 921E-post: [email protected]://www.ttu.ee/virumaa-kolledz/

- energiatehnika (4 aastat päevane õpe eesti keeles, 5 aastat kaugõpe vene keeles)- informaatika (4 aastat päevane õpe eesti ja vene keeles, 5 aastat kaugõpe vene keeles)- hoonete ehitus (4 aastat päevane õpe eesti keeles, kaugõpe vene keeles) - kütuste tehnoloogia (4 aastat vene keeles päevane ja kaugõpe)- tootmise automatiseerimine (4 aastat päevane õpe, 5 aastat kaugõpe, vene keeles)- tootmitehnika ja tööstusettevõtlus (4 aastat eesti keeles)

Dokumentide vastuvõtt:27. juuni - 8. juuli ja 3.-10. august 2011.a.Vahepealsel perioodil (9. juuli - 2. august) saab avaldusi esitada ainult SAIS-i kaudu.

Avaldusi saab esitada www.sais.ee ööpäevaringselt kuni 10. august kell 15.00.

insenerikutse 33


kõrgkoolid


Tartu ÜlikoolÜlikooli 18, 50090 TartuTelefon: 737 5100; faks: 737 5440E-post: [email protected]

Loodus- ja tehnoloogia teaduskondNominaalne õppeaeg 3 aastat- arvutitehnika- bioloogia- füüsika- geenitehnoloogia- geograafia- geoloogia- keemia- keskkonnakorraldus ja planeerimine- keskkonnatehnoloogia- materjaliteadus- ökoloogia ja elustiku kaitseMatemaatika-informaatika-teaduskondNominaalne õppeaeg 3 aastat- informaatika- matemaatika- matemaatiline statistika

Bakalaureuse päevane õpe:25. juuni- 6. juuli 2012 avalduste esitamine SAISis (www.sais.ee)2.-6. juuli 2012 avalduste esitamine paberkandjal ülikooli peahoones

Allikas: koolide kodulehed

VÕRUMAA

KUTSEHARIDUSKESKUS

Väimela, Võru vald, 65566, Võrumaa Tel 78 50 800, e-post: [email protected] www.vkhk.ee

Vastuvõtt põhikoolijärgsesse kutseõppesse toimub kohapeal 18. juunist – 17. juulini 2012,

gümnaasiumijärgsesse õppesse 25. juunist – 21. augustini 2012 sisseastumise infosüsteemi SAIS kaudu (www.sais.ee) või kohapeal. Õpinguid saab jätkata ka programmide TULE ja KUTSE õppekohtadel

Tule Võrumaa Kutsehariduskeskusse!

Rakenduslik kõrgharidus turismiarendajad puidu- ja metallimeistrid praktikavõrgustik rahvusvaheline koostöö

õpilaskodud atraktiivne õpikeskkond parimad mehhatroonikud välispraktika professionaalsed õppejõud IT tegijad õppetoetused ja stipendiumid majutus- ja toitlustusprofid robootikalabor ettevõtlikkus

kvaliteetne kutseharidus riigieelarvelised õppekohad mõnus seltskond

aktiivne õpilasesindus täiskasvanute koolitus uued tehnoloogiad kindel elukutse Hea kool kogu eluks!

RAKENDUSKÕRGHARIDUS

Turismi- ja toitlustuskorraldus (3,5 a) Puidutöötlemise tehnoloogia (4 a) Ärijuhtimine (3,5 a) Mehhatroonika (4 a) Metallide töötlemine (4 a) Infotehnoloogia süsteemid (3 a)

GÜMNAASIUMIJÄRGNE KUTSEHARIDUS Loodusturismi korraldus (2 a) Hotelliteenindus (2 a) Müügikorraldus (2 a) Väikeettevõtlus (1 a)

PÕHIKOOLIJÄRGNE KUTSEHARIDUS Majutusteenindus (3 a) Arvutid ja arvutivõrgud (3,5 a) Tisler (3 a) Metallitöötlemispinkidel töötaja (3 a) Automaatik (3,5 a)

teGija34


teGija34

piLdid: tOOmas Vaimann

MATI FELDMANN,Inseneeria peatoimetaja

äägi natuke oma lapsepõlvest nagu sünnikoht, vanemad, keskkool, mis ained meeldisid, huvialad, lemmikloomad...

Sündinud olen Pärnus 1984. aastal ning koolis käisin Pärnu Ühisgümnaasiu-mis, mille lõpetasin 2002. aastal. Ei saa öelda, et reaalained oleks olnud kooli ajal minu lemmikained. Matemaatikat ei ole ma enda arvates kunagi eriti hästi osanud, kuigi füüsika sujus mul enda arvates pare-mini. Võib-olla oli küsimus rohkem ka suhtumises, sest matemaatika ja pidev ülesannete lahendamine mulle lihtsalt ei meeldinud. Reaalainetest palju paremini istusid mulle näiteks keeled ja ajalugu, milles sai ka olümpiaadidest osa võetud.

Huvialadest tuleks kooliajast välja tuua ujumine, millega sai palju aastaid väga tõsi-selt tegeletud. Parimaks saavutuseks tuleb ilmselt lugeda Eesti noortemeistri tiitlit avaveeujumises ja samuti paari pronksme-dalit Eesti meistrivõistlustelt.

Kas otsus tehnikaülikooli ja elektroteh-nika/elektroonika kasuks tuli iseseisvalt

9. detsembril valis

eesti inseneride Liit

oma pidulikul aasta-

koosolekul aasta

tehnikaüliõpilaseks

2011 ttü elektriala

doktorandi toomas

Vaimanni. järgneb

intervjuu pärjatud

tubli noore

inimesega.

või näiteks kellegi soovitusel, eeskujul? Või jätkab mõnda traditsiooni?

Isa on mul hariduselt raadiokonstruk-tor ja ema sideinsener, nii et vanemate valitud inseneriharidus on kindlasti olnud suunavaks ka oma eriala valikul. Kuigi ülikooli astumise ajal sai paberid erineva-tesse ülikoolidesse ja õppesuundadesse sisse antud, jäi lõplikuks valikuks siiski Tallinna Tehnikaülikooli energeetikatea-duskond ning erialaks elektriajamid ja jõuelektroonika. Sel alal olen kaitsnud ka bakalaureuse- ja magistrikraadi.

Kas elektriala oli ja on raske õppida?

Kas mõnel “pehmemal” erialal oleks saanud äkki lihtsamini läbi?

Suure tõenäosusega oleks mõnel “peh-memal” erialal ilmselt tõesti lihtsamalt läbi saanud, aga ma ei saa öelda, et elektri-ala nüüd võimatult raske on. Raskeks tee-vad elektriala ülikoolis ilmselt siiski mate-maatika-füüsika, mis on vaja läbida pea kõigil tehnilistel erialadel. Samuti võib üks raskusi olla see, et alguses on õppeained hirmus teoreetilised ja raske on luua seost päriseluga. Kõigile ehmunud esmakursus-lastele ja tulevastele tudengitele lohutu-seks ütleks siiski, et ei tasu muretseda. Niipea, kui see esimene tõke on ületatud,

TOOMAS VAIMANN,Aasta tehnikaüliõpilane 2011

Tunnustus:

ELEKTER PAKUB PINGET VIST KOGU ELUKS

R

teGija 35


ülikoolil mulle kui ka minul ülikoolile paljugi pakkuda. Ütleme nii, et näen või-malusi enese rakendamiseks sellel alal ka tulevikus.Mida sa tahaksid pikemas perspektiivis saavutada – isiklikus plaanis ja veidi laiemalt?

Saavutada võiks ju palju, kui sellele pikemalt mõtlema hakata. Esmajoones näen vajadust siiski doktoritöö lõpetamise ja kaitsmise järele. Seejärel oleks äärmiselt vajalik sooritada ka järeldoktorantuur mõnes välisülikoolis. See on juba üsnagi suur töö. Eks pärast nende plaanide täide-viimist näeb juba selgemalt, millega saan ja tahan tegeleda. Mõned võimalused oleks ka edasi teadustööga tegeleda, samuti min-gil määral nooremaid õpetada või hoopis kuskil ettevõttes insenerina tegutseda. Sa-muti võiks muu hulgas tegeleda energee-tika- ja insenerihariduse populariseerimi-sega noorte hulgas. Eks aeg näitab, millega rohkem tegelema hakkan. Arenemine nii inimesena kui ka karjääriredelil oleks ilmselt see soov, mida pikemas perspektii-vis saavutada.

Kas inseneriks õppimine on teatud määral missioon või nagu ikka elukutse omandamine, mis annab tööd ja leiba?

Eks mõlemad on õiged. Kindlasti on inseneriharidus tee töö ja leiva juurde. Teisalt võib inseneri vaadelda kui loojat. Enamus tänasest maailmast, ma mõtlen inimkätega tehtut, on ju inseneride vaimu- ja kätetöö. Kui on mõni keeruline prob-leem või vaja uut lahendust, siis on ikka insenerid need, kes püüavad mingi mõist-liku ja kasuliku tulemuseni jõuda. Nii et sellest vaatevinklist võib inseneriks õppi-mist ka missiooniks lugeda.

Kuidas sa veenaksid (peale isikliku eeskuju) tüdrukuid, et insenerialad pole ainult poiste, vaid on sama hästi ka tüdrukute jaoks?

lähevad ained huvitavamaks ja ka praktili-semaks. Usun, et keegi ei pea kahetsema pärast elektriala lõpetamist, et oh pagan... oleks pidanud mõne “pehmema” eriala valima. Vaevalt küll.

Mis teemal oli sinu magistritöö? Räägi pisut lähemalt.

Oma magistritöö kirjutasin teemal “Asünkroonmootori rootori diagnostika staatorivoolu analüüsi meetodil”. Magist-ritöö katsed viidi läbi Sloveenias Ljubljana Ülikoolis, kus mulle seda problemaatikat ja uurimissuunda lähemalt tutvustati. Lü-hidalt selgitades on probleem selles, et

elektrimasinates tekib eri põhjustel terve hulk eri rikkeid. Need rikked võivad enda-ga kaasa tuua suuri majanduslikke kahju-sid ja tarbetut riski ettevõtetele, kus elekt-rimasinad täidavad vastutusrikkaid ülesan-deid.

Eri rikkeid elektrimasinates on võima-lik varakult diagnoosida ning mõningal juhul ka prognoosida, kasutades infot, mis saadakse näiteks staatori voolu ja pinge kõveratest. Sellise diagnoosi põhiliseks eeliseks on asjaolu, et masinat ei pea diag-nostika läbiviimiseks peatama ega mingil teisel moel tema töötsüklit häirima. Ma-gistritöös sai uuritavaks rikkeks lühisroo-tori varraste katkemised.

Sama teema uurimisega jätkan ka doktoriõppes. Üritame leida lihtsaid või-malusi rikete tuvastamiseks ja ideaalis ka nende prognoosimiseks. Kuna rikkeid on erinevaid ning masinaid saab kasutada nii võrgutoitel kui ka sagedusmuundurist juhtides, on sellel teemal uurimist väga palju. Hetkel teeme diagnostikaalastes uuringutes koostööd Soome Aalto Ülikoo-liga, kus see uurimissuund pakub samuti teadlastele palju huvi. Samal ajal oleme alati avatud koostööpartneritele, kellel oleks huvi kas diagnostika või ka muude elektrimasinate teemadega tegeleda.

Millised on sinu edasised plaanid? CV-s on kirjas doktorantuur, seega elekter pakub pinget elu lõpuni?

Minu jaoks pakub elekter tõesti pin-get, ja ilmselt elu lõpuni. Tänapäeval on elektriala ja energeetika jõudsalt arene-mas. Koos sellega on alati midagi uut ja huvitavat nii teadusalal kui ka inseneri-töös. Kuigi olen töötanud ka eraettevõte-tes insenerina, näen hetkel oma edasisi plaane pigem ülikooliga seotult. Esmane on muidugi lõpetada doktoriõpingud, mille raames jätkan magistriõppes alusta-tud elektrimasinate diagnostika suunda. Arvan, et ka pärast doktorantuuri on nii

kindlasti on inseneri-

haridus tee töö ja leiva

juurde. teisalt võib

inseneri vaadelda

kui loojat.

Tunnustus:

ELEKTER PAKUB PINGET VIST KOGU ELUKS

teGija36


Esiteks tuleks silmas pidada, et insene-rialad on väga lai mõiste. Näiteks energee-tika ei piirdu ainult elektrijaamade ja põ-levkivikaevandustega, vaid selles valdkonnas on palju eri tahke. Lai valdkond on näiteks elektriturg ja kõikvõimalik elektrialaga seotud müügitöö, mis vajab müügiinsenere. Isegi eri elektriseadmete ja komponentide müügiks ei piisa minu arvates lihtsalt müü-jast, vaid on tarvis inimest, kes nii majandu-sest, müügist kui ka müüdavate elementide rakendusvõimalustest aru saab. Neid tead-misi saab aga vastavat tehnilist eriala oman-dades. Nii et kui vaadata inseneriala laie-malt, ei tohiks tüdrukutel eriti hirmu tek-kida. Eks kõik leiavad endale sobiva suuna ka kitsama eriala puhul.

Lisaks tuleks märkida ka seda, et kuna insenerialadel on üldiselt suhteliselt vähe tüdrukuid, siis seda rohkem kursakaaslased neid väheseid hoiavad ja kooliraskustestki üle aitavad. Nii et karta pole tüdrukutel insenerialadel midagi, kui ainult endal tahtmist on. Võimalused on palju suure-mad kui nii mõnelgi “pehmel” erialal.

Kuivõrd sinu arvates ühiskond väärtus-tab inseneri? Mis aitaks insenerikutset prestiižsemaks muuta?

Insenerikutset väärtustatakse küll, kuid seda minu arvates siiski vastavates ringkondades. Tundub, et meedias ja ühis-konnas üldiselt on hakanud üha rohkem tooni andma ja kaasa rääkima, ka insene-rialadel, inimesed, kellel insenerlusega vähimatki seost ei ole. Natuke kentsakas on kuulata, mismoodi asjasse mittepuutu-vad ja ilmselgelt ka vastava hariduseta inimesed võtavad väga julgelt sõna näiteks energeetika probleemsetes küsimustes ning erialainimeste arvamus on pahatihti jäänud tähelepanuta. Minu arvates on see väär ja vägagi taunitav olukord.

Prestiižsemaks aitaks ilmselt inseneri-kutset muuta ühiskonna teadlikkuse tõst-mine. Tuleb selgitada, et insener ei ole iga inimene, kellel on ühest või teisest insene-riala puudutavast küsimusest oma arva-mus, vaid siiski inimene, kes on vastavalt haritud ja kogemustega. Siin on oma roll nii meedial, kes saaks vastavaid erialainse-nere ja teadlasi rohkemal määral kaasata debattidesse ja diskussioonidesse, aga ka

ettevõtetel, kes tööandjatena saaksid selgi-tada avalikkusele inseneride vajalikkust ühiskonnas.

Mida arvad elektriautodest ja nutivõr-gust – on neil meie kliimas perspektiivi?

Elektriautodel on kahtlemata oma koht turul teatavale tarbijagrupile ja meie kliima päris igal elualal sellele takistust ei sea. Oleneb muidugi, kui põhjalik taristu nende mugavaks kasutamiseks välja ehita-takse. Näiteks posti laialiviimiseks võiks neid ju kasutada küll. Elektriautode mas-silist kasutamist põhimõttega, et see täieli-kult sisepõlemismootorid välja vahetab, ma ei usu.

Nutivõrguga näen pigem seda problee-mi, et ei ole päris üheselt defi neeritud, mis see nutivõrk olema peaks või mida selleks pidada saab. Elektrivõrgu nutikamaks ja automaatsemaks arendamine on aga ise-enesest mõistetav ja küll see päris nutikas võrk kunagi tuleb. Arvan aga, et sinna lä-heb veel omajagu aega.

Kas hõõgniitpirnide keelustamine on mõttekas samm tingimustes, kus maju köetakse elektriga?

Meie kliimat arvestades tundub see kiirustatud ja pealesurutud otsusena. Kee-lustamise ajendiks on ju suur hulk soojust, mida hõõglambid põledes toodavad. Sa-mas suvel on meil valget aega palju ja kunstvalgust pole vaja eriti kasutada, seega ei teki ka kardetud liigset soojust hõõglam-

pidest. Talvel aga, kui on pimedam aeg, on meil ühtlasi ka külm, mis tähendab, et hõõglambi toodetav soojus kulub marjaks ära. Ma arvan, et selle keelustamise juures on suurimaks probleemiks see, et Euroopa Liidu otsustes ei eristata eri regioone: Lõu-na-Itaaliat vaadeldakse samamoodi kui Põhja-Soomet, kuigi juba klimaatilised erinevused on drastilised.

Kas säästupirnid on ikka säästlikud, arvestades nende kallimat hinda, teistsugust spektrit, võrgu risustamist kõrgemate harmoonikutega, reaktiiv-energia genereerimist jne?

Kodusele tarbijale on need pikas pers-pektiivis ilmselt tõesti säästlikumad kui hõõglambid. Elektrikvaliteedi ja -võrgu eripära arvestades ei ole need kindlasti tä-na parim lahendus. Samuti võib meie tarbimisharjumusi arvestades arvata, et hulga rohkem satub nüüd elavhõbedat tavaprügi sekka, mis keskkonnale midagi head ei tõota.

Milline on LEdide perspektiiv?Leedid on kindlasti palju parem lahen-

dus kui kompaktlambid. Praegu jääb nende massilise kasutamise takistuseks nende suhteliselt kõrge hind ja ikka veel vähene valgusviljakus võrreldes klassikalis-te valgusallikatega. Samuti on ees suur töö leedi kujundamisel tüüpseks valgusalli-kaks, mida saab kasutada erinevates valgus-tites. Täna toodab iga fi rma ikka veel oma

naGu aasta teHnikaüLi-ÕpiLane 2010 triin aaVik, armastaB ka tOOmas Vaimann sukeLdumist

teGija 37


lahendust omaenese parema äranägemise järgi ja ühe toode teisega ei haaku. Eks tulevik näitab, aga tehnoloogia arenedes ja pakkumise suurenedes langeb ilmselt ka nende hind ning leedid leiavad tee laiema kasutuse poole.

Kas tuumajaam või elektrituulikud koos muude alternatiividega? Või hoopiski põlevkivienergeetika jätkami-ne suurenevas mahus?

Esiteks: põlevkivienergeetika ei kao kuhugi. Kas ja kui palju see suureneb või väheneb, oleneb paljuski teistest tehtava-test otsustest.

Tuumajaama või tuulikute osas küsiks ma ise vastu, et miks mitte mõlemad? Tuuleenergeetikat arendatakse meil kind-lasti edasi, sest meil pole eriti teist taastu-vate allikate kasutamisvõimalust. Päikest meil nii palju pole, et sellest massiline elektrienergia tootmine ära tasuks. Sama probleem on ka hüdroenergiaga. Tuult meil aga jagub ja seni, kuni dotatsioonid

jätkuvad, jätkub kindlasti ka tuuleenergee-tika areng. Iseasi on see, kuidas ja mis alustel võiks dotatsioone maksta, aga see on juba teine teema.

Tuumajaama vastu ei ole mul ka eriti midagi. Aatomienergia abil oleks suhteli-selt lihtne tagada vajalikku baasvõimsust ning tänapäevased tuumajaamad on piisa-valt ohutud, vastupidi paljude skeptikute arvamusele.

Mis on sinu huvialad, hobid, millega veedad vaba aega (kui seda on)?

Vaba ajaga on kahjuks tõesti nii, et see kipub käest libisema, aga siis tuleb seda lihtsalt endale tekitada. Päris ilma puhka-mise ja lõõgastumiseta ka olla ei saa. Vabal ajal meeldib mulle tegeleda näiteks sukel-dumise ja reisimisega. Seda viimast on ka tööalaselt üsna palju. Kui tuleb aga tahtmi-ne tubasema tegevuse järele, siis peab möönma , et olen suhteliselt kirglik numis-maatik ning oma mündikoguga tegelemine aitab vajadusel päris palju aega veeta.

Kas sa ufodesse usud?Definitsiooni põhiselt (unidentified flying

object) on ufo tundmatu lendav objekt. Seega iga linnu või liblika, kes meist mööda tuis-kab, ilma et me tema liiki määrata jõuaks või aru saaks, kas tegu ikka on linnu, liblika või hoopis mõne põrnikaga, võibki juba lu-geda tundmatuks lennuobjektiks. Ufod kui maavälised eluvormid? Sellisel puhul ar-van ma, et kui meie praeguste arvestuste kohaselt on universum lõpmatu, siis on inimesest suhteliselt väiklane arvata, et tema selles lõpmatuses ainuke elanik on. Selles aga, et ufod käivad meid aegajalt piilumas ja katsete tegemiseks röövimas, julgen ma siiski väga sügavalt kahelda.

Mis on veel sinu meelest oluline, aga mida ei taibanud küsida?

Ei ole vist rohkem midagi. Sai isegi mahukas jutt .

Tänud Inseneeria jaoks aega leidmast. Edu!

www.lennuakadeemia.eeLennu 40, Reola küla,

Ülenurme vald, Tartumaa

w

ÕPPEKAVAD ERIALAD

A. Lennuliikluse A1. Lennuliiklusteenindus juhtimine A3. Lennunduse side- ja navigatsioonisüsteemide käitamine B. Õhusõiduki B4. Lennuki ametipiloot juhtimine B5. Kopteri ametipiloot C. Lennundus- C6. Lennundusettevõtte ettevõtte juhtimine käitamine C7. Õhusõiduki hooldus

Ühisel jõul kõrguste poole

Elektritehnika

insenerikutse38


insenerikutse38

FOtOd: taLLinna teHnikakÕrGkOOL

MALLE JÜRVES, Tallinna Tehnikakõrgkooli avalikkussuhete juht

rojektis on kaks suunda, üheks on mehaanika- ja ehi-tusvaldkonna huvialaringid ning teiseks tehnoloogiapäe-

vad gümnaasiumiõpilastele, milles on tähtis osa õpikodadel. Täishoo sai Tehnocum sisse 2011. a sügisel, kui kaks huviringi alustasid tööd Tallinna Tehnikakõrgkoolis ja üks Viljandis.

Mehaanika huvialaringi eesmärgiks ongi õpilaste lähendamine tehnikaaladele konkreetse tegevuse kaudu, milleks on va-natehnika restaureerimine. See on tegelikult sügavalt tehniline ala ning sellega tegelejad õpivad hobi korras tundma materjalide töötlemise tehnoloogiaid, materjalide oma-dusi ja ettevalmistust erinevateks pindamis-tehnoloogiateks nagu liivapritsitööd, abra-siiv-, lihvmaterjalide ning poleervahendite kasutamine.

esimene töö on mootorratta iŽ-jupiter taastamine

Rapla Vesiroosi Gümnaasiumi õpilaste kõrval on osalejaid ka Jakob Westholmi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumist Tallinnast ning Kohila Gümnaasiumist. Huviringi põhitegevuseks on eelmise sajandi keskpai-ku toodetud vene külgkorviga mootorratta IŽ-Jupiter põhjalik renoveerimine. Ringi otsene juhendaja on TTK masinaehituse eriala IV kursuse tudeng Rait Udumäe, kes on hobi korras renoveerinud mitmeid mootorrattaid ja omab tugevat praktilist pagasit.

Ringi praktiline osa algas sügisel moo-torratta ja külgkorvi põhjalikust de-montaažist, mille käigus said õpilased tutvuda mootorratta erinevate sõlmede, konstruktsiooni ja otstarbega ning õppisid kasutama erinevaid tööriistu. Lahtivõetud osad puhastati õlist ja roostest ning väik-semad värvitavad detailid puhastati hal-jaks TTK pindamistehnoloogia laboris liivapritsiga.

Pnoored said võimaluse harjutada keevitamist

Ringis osalejad õpivad tundma metalli-pindade pahteldamiseks ettevalmistamise ja pahteldamise tehnoloogiat, tutvuvad paht-lite ja kruntvärvidega ning erinevate pinda-mistehnoloogiate võimalustega. Kuni det-sembrini toimusid ka mehaanika teoo-rialoengud, mille eesmärgiks oli erinevate tehnoloogiate ja materjalitehnika põhimõ-tete tutvustamine ning tehnilise infotausta tugevdamine. Noored said teadmisi kaasaeg-setest keevitustehnoloogiatest ning praktili-si kogemusi keevitustehnoloogia laboris.

Loengud toimusid ka materjalitehnika teemadel, kus saadi ülevaade teraste koosti-sest, omadustest ja termilise töötlemise põ-

Äkki midagi sinu jaoks?

TEHNOCUM AITAB LEIDA TEE TEHNIKAVALDKONNA JUURDE

kuidas tekitada gümnaasiumiõpilastes huvi tehnika-

valdkonna ja -hariduse ning inseneriameti vastu?

üks viis on anda õpilastele võimalus mõelda

oma peaga ja teha midagi oma kätega. tallinna

tehnikakõrgkool otsustaski projekti kasuks, mis

sai nimeks tehnocum ja läks käiku 2010. a

sügisel pilootprojektina.

insenerikutse 39


lihvimine ning kroomitavate iluliistude ja muude detailide happega söövitamine, lih-vimine ja poleerimine. Enne kroomimist toimub detailide vasetamine ja veelkordne poleerimine. Galvaanikatööd on kavas telli-da teenustööna. Mootorratta montaaž algab aprillis, selleks ajaks peaksid olema kõik

himõtetest ning metallide kõvaduse, plastili-suse ja tõmbetugevuse testimise olemusest.

tööde hulka kuuluvad kroomimine ja vasetamine

Alates jaanuarist käib mootorratta vär-vitavate osade kruntimine, pahteldamine ja

nuku-tÖÖtuBa

mootorratta lahtivõetud osad puhastati õlist ja roos test

ning väiksemad värvitavad detailid löödi haljaks

ttk pindamistehnoloogia labori liivapritsiga.

meHaanika HuViaLarinGi tÖÖtuBa

Äkki midagi sinu jaoks?

TEHNOCUM AITAB LEIDA TEE TEHNIKAVALDKONNA JUURDE

insenerikutse40


värvitavad detailid värvitud ja kroomitavad detailid kroomitud. Pilk saab heidetud ka mootori sisemusse ning ülekontrollimisele kuulub mootorratta kogu elektrisüsteem. Vastavalt kavandatule peab külgkorviga mootorratta uuenduskuur olema valmis mai keskpaigaks, mil ring tõmbab otsad kokku.

ehituse huviring koostab hoone 3d-mudelit

Ehituse huviringi tegevus toimub nii Viljandis kui Tallinnas. Tallinna Tehnika-kõrgkoolis käivad õpilased Kuusalu ja Ja-kob Westholmi Gümnaasiumist ja Tallin-na Tehnikagümnaasiumist. Viljandi Maa-gümnaasiumis käivad koos ka Carl Robert Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi gümna-sistid.

Eesmärk on anda väike sissejuhatus insenerierialasse ja võimalus hakata mõt-lema oma tulevikueriala peale just ehitus-insenerina. Õpe käib arvutiklassis, mistõttu saab huvilisi õpetada ainult arvutiklassi jagu. Kuna kõik klassi hästi ära ei mahu, on osa õpilasi oma sülearvutitega lisalau-dade taga.

Huviringis õpetatakse Revit Structure programmis lihtsama 3D-mudeli koosta-mist. Mudel annab visuaalselt üheselt mõistetava pildi hoonest. Kui mudel on

juba korra valmis joonistatud, on sellest võimalik lihtsasti genereerida erinevaid lõi-keid ning vaateid. Samuti saab mudelhoones ringi liikudes erinevaid konstruktsioone kontrollida.

Õppejõududeks on 3. ja 4. kursuse üliõpilased

Gümnaasiumiõpilastele mõeldud koo-litustel rakendatakse insenertehnilist sõna-vara ja mõisteid, mida ka tutvustatakse. Õppejõududeks on parimad seda konkreet-set programmi valdavad noored insenerid, õppejõuna saavad end proovida 3. ja 4. kur-suse üliõpilased. Õpilased, kes on program-miga liitunud, saavad õppida uusi teadmisi valdkonnas, mida muidu saaks alles kõrg-kooli või ülikooli õppima minnes. See an-nab kooli sisseastumise konkurentsis eeli-sed.

Kuna kõik huvilised õpilased ei mahu ringidesse, on projekti raames toimunud hulgaliselt tehnoloogiapäevi nii Tallinna Tehnikakõrgkoolis kui messil Teeviit, samu-ti Kuressaares, Pärnus, Toilas, Haapsalus, Valgas, Jõhvis ja Narvas. Kõrgkool on võõ-rustanud erinevates õpitubades õpilasi Tal-

eHituse HuVirinG

linna gümnaasiumidest, Sindist, Haapsalust, Jõgevalt jm.

nukutoas saab meisterdada põnevaid rõivaid

Kõrgkooli ja rakenduskõrghariduse põhi-mõtete tutvustamise kõrval on põhiosa õpiko-dade päralt. Esindatud on nii mehaanika- ja ehitusvaldkond, arhitektuur ja keskkonnatehni-ka. Üheks populaarsemaks on rõiva- ja tekstiili-teaduskonna läbi viidud nn nukutoad, kus lisaks tekstiilivaldkonna küsimuste ja perspektiivide käsitlemisele on antud vabad käed õpilaste fantaasiale, et meisterdada puust nukule vasta-valt teemale põnevad rõivad. Õpituba võimal-dab saada ettekujutuse nii moedisaineri kui konstruktori tööst.

Tõenäoliselt on nii mõnigi huviringis või õpitoas osalenud noor saanud kinnitust oma tulevikuplaanidele ning kavatseb pärast güm-naasiumi minna õppima inseneriks. Kui Teh-nocum suutis äratada õpilastes huvi tehnika-valdkonna vastu ja aitas kaasa levinud hoiaku kummutamisele, et tehnika on igav, siis on pro-jekt oma ülesande täitnud.

Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Huviringis õpetatakse revit structure prog rammis

3d-mudeli koostamist. mudel annab visuaalselt

üheselt mõistetava pildi hoonest.

insenerikutse 41


Inseneriharidust andvad kutseõppeasutused

Kutseõppeasutused

ÕPPEASUTUS INSENERHARIDUST ANDVAD ERIALAD MÄRKUSED

Viljandi Ühendatud KutsekeskkoolVana-Võidu, Viiratsi vald, 70108 ViljandimaaTelefon: 43 51020; faks: 43 51022E-post: [email protected]

Lahtiste uste päev: 26. aprill 2012Uute õpilaste avalduste vastuvõtt: keskkooli baasil auto- ja bussijuhid: 1. – 14. detsember 2012kõik muud erialad: 18. juuni kuni 6. juuli (I vastuvõtt) ja 1. – 15. august 2012 (II vastuvõtt) Internetis kooli kodulehekülje kaudu 28. mai kuni 15. august 2012

Keskhariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- elektrik- ehituspuusepp- puit- ja kiviehitiste restauraator- üldehitajaPõhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- automaaler- autotehnik- ehituspuusepp- elektrik- keskkonnatehnika lukksepp- keevitaja- puit- ja kiviehitiste restauraator- üldehitaja- müürsepp

- palkmajaehitaja

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 10 kuudÕppeaeg 2 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 1 a. (Vähemalt 17-aastane, haridustase pole oluline)Õppeaeg 1 a. (Vastuvõtul haridus-tasemest sõltuvaid piiranguid ei ole)

Valgamaa KutseõppekeskusLoode 3, 68205 ValgaTelefon/faks:766 8575E-post:[email protected]

Uudishimupäev on 15. märtsil 2012Võimalus tutvuda koolimajaga, saada ülevaade kutseõppekeskuses õpetatava-test erialadest ning neid ise proovida läbi erinevate töötubade.Vastuvõtt: Õppeaasta kestel võetakse õppijaid vastu vabade kohtade olemas-olul. Dokumente saab tuua tööpäeviti kell 9.00 – 13.00.Dokumentide vastuvõtt 2012/2013 õppeaastaks toimub alates 25.07.2012. Vastuvõtukatsed toimuvad 16.08.2012.

Keskhariduse baasil:- veokorraldajaPõhihariduse baasil:- autotehnik- autoplekksepp- tislerPõhihariduse nõudeta kutseõpe:- autoplekksepp (vähemalt 17 aastane)- palkmaja ehitaja (vähemalt 17 aastane)

Õppeaeg 1 a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 1 a.

insenerikutse 41

insenerikutse42


Kutseõppeasutused


Haapsalu KutsehariduskeskusEhitajate tee 3, 90401 UuemõisaLäänemaaTelefon: 666 1740Faks: 666 1750E-post: [email protected] www.hkhk.edu.ee

Dokumente võetakse vastu 25. juunist 12.augustini 2012. Vastuvõtukomisjonid toimuvadkutsekeskharidusõppe, lihtsustatud õppekavaga ja baashariduse nõudeta erialadel 14.augustil kutseõppe põhi- ja keskharidusõppe erialadel 15.augustil

Keskhariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- puit- ja kiviehitiste restauraator- mööblirestauraator- sadulsepp

Põhihariduse baasil, vanus 25+:- arvutid ja arvutivõrgud- mööblirestauraator- puit- ja kiviehitiste restauraator

Põhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- ehitusviimistlus- tisler- üldehitus- tarkvara ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 1 a.

Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 aÕppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Ida-Virumaa Kutseharidus keskusKutse 13, 41533 JõhviTelefon: 3321505www.ivk.edu.ee

Dokumente võetakse vastu 11.06 – 17.08.2012 tööpäeviti kell 9.00 – 15.00.

Põhikooli baasil: - tarkvara ja andmebaaside haldus (eesti keel)- tisler (eesti keel)- autotehnik (eesti keel)- tarkvara ja andmebaaside haldus (vene keel)- ehitusviimistlus (vene keel)- mäetööd (vene keel)- ehituspuusepp (vene keel)- keevitaja (vene keel)- autotehnik (vene keel)- elektrik (vene keel)- automaatik (vene keel)

Keskkooli baasil:- üldehitus* (kivi- ja betoon-konstruktsioonide ehitus)/ eesti keel- üldehitus* (kivi- ja betoon-konstruktsioonide ehitus)/ vene keel- tarkvara ja andmebaaside haldus*/ vene keel- arvutid ja arvutivõrgud*/ vene keel- keemiaprotsesside operaator*/ vene keel- keevitaja*/vene keel- elektrik*/vene keel- tööstustehnoloogia*/ vene keel

*Nendel erialadel toimub õpe paindliku graafi ku alusel (peamiselt õhtuti)

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2,6 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,6 a.

insenerikutse 43


Kutseõppeasutused


Rakvere AmetikoolPiiri 8, Rakvere 44316Tel. 329 5030 Fax. 329 5031E-mail: [email protected]

Õpilaskandidaatide dokumentide vastuvõtt toimub 25. juunist 2012 kuni 10. august 2012 aadressil Piiri tn 8 Rakveres tööpäevadel 09.00-14.00. Avalduse võib täita ka elektrooniliselt kooli kodulehel (aadressil www.rak.edu.ee).

Lahtiste uste päev: 26.aprill 2012

Põhihariduse baasil:- tisler- autotehnik- koostelukksepp- keskkonnatehnika lukksepp- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus- ehitusviimistleja- ehituspuusepp- keevitaja- arvutid ja arvutivõrgud UUS!- autoplekksepp UUS!- automaaler UUS!

Keskhariduse baasil:-tarkvara ja andmebaaside haldus UUS!- ehitusviimistlus UUS!- tööriistalukksepp UUS!- keevitaja UUS!- autotehnik- autodiagnostik

Põhiharidusnõudeta:- autohooldusspetsialist (autotehnik)

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a. Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 1,6 a.

Õppeaeg 1 a.

Kehtna Majandus- ja TehnoloogiakoolKooli 1, Kehtna, 79001 Raplamaa Telefon: 48 75246E-mail: [email protected]

Õpilaskandidaatide dokumente võetakse vastu kantseleis-õppeosakonnas:põhihariduse baasil 25.06 – 22.08.2012keskhariduse baasil 25.06 –22.08.2012 E-R kell 8.30 - 15.30

Lahtiste uste päev: 4. aprill 2012

Kutseõpe keskhariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- autotehnik- liikurmasinate tehnik - üldehitus/ kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus- maaparandus-ja vesiehitus- tarkvara ja andmebaaside haldus

Kutseõpe põhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- autotehnik- liikurmasinate tehnik- üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus- maaparandus-ja vesiehitus

Kutsekeskharidusõpe põhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- autotehnik- liikurmasinate tehnik- üldehitus/kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus- maaparandus-ja vesiehitus- tarkvara ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2,6 a. Õppeaeg 2,6 a.Õppeaeg 2 a.


Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 2,6 a.Õppeaeg 2,6 a.Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3 a.


insenerikutse44


Kutseõppeasutused


Olustvere Teenindus ja MajanduskoolMüüri 4, Olustvere, Suure-Jaani vald70401 ViljandimaaTelefon: 437 4290Faks: 437 1610E-post: [email protected]

Põhikooli baasil:- põllumajandus

Õppeaeg 3,6 a.

Põltsamaa AmetikoolVäike-Kamari küla 48 030 Põltsamaa vald JõgevamaaTel/fax: 77 68 889E-post: [email protected] www.pkpk.eeDokumentide vastuvõtt kõikidel tööpäevadel esmaspäevast neljapäevani 09.00 – 15.00 ja reedel 09.00 – 13.00.

Põhihariduse baasil:- autotehnik- ehitus/puit- ja kiviehitiste restauraator - põllumajandus

Keskhariduse baasil:- ehitus/ puit- ja kiviehitiste restauraator

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 2 a.

Pärnumaa Kutseharidus-keskus (PKHK)Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu Tel: 442 7888; faks: 442 7889E-post: [email protected]õhikonkurss: 25. juuni - 25. juuli 2012Järelkonkurss: kooli vastuvõtukomisjoni 27. juuli 2012 koosoleku otsuse alusel (avatakse vaid vabade õpilaskohtade olemasolul)Aeg ja koht: Niidupargi tn 8//12, Pärnu kell 09.00 - 15.00 (ruum A103)

Põhihariduse baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- ehitusviimistlus- ehituspuusepp- tisler- elektroonikaseadmete koostaja- autotehnik

Keskhariduse baasil:- autodiagnostik

Õppeaeg 140 õppenädalatÕppeaeg 120 õppenädalatÕppeaeg 120 õppenädalatÕppeaeg 120 õppenädalatÕppeaeg 120 õppenädalatÕppeaeg 140 õppenädalat

Õppeaeg 120 õppenädalat

insenerikutse 45


Kutseõppeasutused


Pärnu Saksa TehnoloogiakoolJalaka 8, 80010 Pärnu Tel: 44 20 480 Faks: 44 20 485E-mail: [email protected]

Dokumentide vastuvõtu aeg: 1. juunist kuni 31. augustini või kuni kohti jätkub

Keskhariduse baasil:- elektrik- tarkvara arendus


Sillamäe KutsekoolTallinna mnt. 13, Sillamäe, 40202Telefon: 39 25160Faks: 39 73541e-mail: [email protected]

Keskkooli baasil:- ehitusviimistlus- tarkvara ja andmebaaside haldus- keevitaja

Põhikooli baasil:- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus- ehitusviimistlus- tarkvara ja andmebaaside haldus



Tallinna EhituskoolPärnu mnt 162 Tallinn 11317 Telefon: +372 651 9040 Faks: +372 655 8076e-mail: [email protected]

Põhihariduse baasil:- ehitusviimistlus- elektrik- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus (üldehitus) - mööblirestauraator- puitmaja ehitus(ehituspuusepp)- puit- ja kiviehitiste restauraator - tisler

Keskhariduse baasil:- elektrik- elektrik- välisvõrkude ehitaja- keskkonnatehnika lukksepp- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus - mööblirestauraator- puit- ja kiviehitiste restauraator- puitmaja ehitus (ehituspuusepp)- tisler-ettevõtja

Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 aastat

insenerikutse46


Kutseõppeasutused


Tallinna Kopli AmetikoolKopli 98, 11711 TallinnTelefon: +372 66 44 670Faks: +372 6 600 476E-post: [email protected]

Lahtiste uste päevad 14.-16. märts 2012.Dokumente võetakse vastu alates 4. juunist 2012 tööpäevadel ajavahemi-kul 10:00 - 15:00. Vestlused toimuvad õpilaskandidaatide-ga augustis 2012.

Kutseharidusõpe:- elektrik- keskkonnatehnika lukksepp- sepatöö- rahvuslik puutööndus

Põhihariduse baasil:- keskkonnatehnika lukksepp- rahvuslik puutööndus



Tallinna PolütehnikumPärnu mnt. 57, Tallinn 10135Telefon: 610 3601E-post: [email protected]

Vastuvõtt põhihariduse baasil:Dokumente võetakse vastu 15.05-11.06Testid ja vestlused toimuvad 5.-12.07, vastuvõtukomisjon 13.07.

Vastuvõtt keskhariduse baasil:Dokumente võetakse vastu 15.05-21.09Testid ja vestlused toimuvad 3.-22.09

Dokumentide vastuvõtt: Tallinn, Pärnu mnt. 57, I korrus, tööpäeviti 10.00 - 16.00.

Lahtiste uste päevad: 20.03-22.03Kõikidel päevadel on kohal karjääritelk.Igaühel võimalus sooritada nutikuse-proov. Toimub suur laborituur.

Põhihariduse baasil:- elektrik- automaatik- telekommunikatsiooni-seadmete spetsialist- arvutid ja arvutivõrgud- trükitehnoloogia- nõrkvoolusüsteemide paigaldaja

Päevaõpe (kutseõpe keskhariduse baasil):- trükitehnoloogia

Sessiooniõpe (kutseõpe keskhariduse baasil, võimalik osakoormusega):- elektrik- arvutid ja arvutivõrgud- tarkvara ja andmebaaside haldus- nõrkvoolusüsteemide paigaldus

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a. Õppeaeg 3,6 a.

Õppeaeg: 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a

Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 ,6 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

insenerikutse 47


Kutseõppeasutused


Tallinna Lasnamäe MehaanikakoolUuslinna 10,Tallinn 11415Telefon: (+372) 621 5572Faks: (+372) 621 1500E-post: [email protected]

Dokumentide vastuvõtt algab 18.juuni 2012. Vastuvõtuaeg 9.00 - 16.00Täiendav informatsioon telefonil: 6215 573

Põhikooli baasil:- automaatik- keevitaja- metallitöötlemispinkidel töötaja- koostelukksepp- laevakere koostaja- keskkonnatehnika lukksepp- autotehnik- automaaler- autoplekkseppKeskkooli baasil:- keevitaja-MIG/MAG keevitaja- koostelukksepp- keskkonnatehnika lukksepp- autotehnik- autodiagnostik- automaaler- autoplekksepp

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 1,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Tartu KutsehariduskeskusKopli 1, 50115 TartuTelefon: 7 361 866Faks: 7 361 867E-post: [email protected]

Avatud uste päevad 14. – 15.märtsil 2012Vastuvõtt toimub 25.06 – 03.08.2012. Dokumente saab tuua tööpäeviti kell 9.00 – 15.00 aadressil Kopli 1, Tartu, ruum B-114. Info tel 736 1859.

Põhikooli baasil:- arvutid ja arvutivõrgud- automaaler- autotehnik- autoplekksepp- ehituspuusepp (hariduslike erivajadustega õppijatele)- ehitusviimistleja- elektrik- keevitaja- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja- koostelukksepp- mehhatroonika- metallitööpinkidel töötaja- tisler

Keskkooli baasil- arvutid ja arvutivõrgud- autodiagnostik- autotehnik- elektrik- mehhatroonik- müürsepp- puidutöötlemismasina CNC operaator - tarkvara ja andmebaaside haldus- tisler- multimeedium (veebispetsialist)

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,6 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 1,6 a.Õppeaeg 2,6 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 0,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

insenerikutse48


Kutseõppeasutused


Tallinna TööstushariduskeskusSõpruse pst 182, 13424 TallinnTelefon: 654 2833Faks: 654 2874E-post: [email protected] uste päevad: 25. ja 26. aprill

Põhikooli baasil:- automaatika- autotehnik- keevitaja- mehhatroonik- metallitööKeskkooli baasil:- automaaler- autotehnik- CNC pinkide seadistaja- keevitaja- mehhatroonik

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 aÕppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 aÕppeaeg 2,5 a.

Kuressaare AmetikoolKohtu 22, 93 812 Kuressaare SaaremaaTelefon: 45 24 [email protected] www.ametikool.eeAvatud uste päevad 16. märtsil ja 13. aprillil 2012. kell 10.30 - 15.00Vastuvõtuavaldusi ametikooli saab esitada alates 25. juunist 2012.

Põhikooli baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldus- ehitusviimistlus- kivi- ja betoonehitiste konstruktsioonid- tisler- väikelaevade ehitus- autotehnikKeskkooli baasil:- tarkvara arendus

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 2 a.

Narva KutseõppekeskusKreenholmi 45, 20104 NarvaTelefon: 35 69 341Faks: 35 69 370E-post: [email protected]

Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 10.00-16.00. Info telefonil 35 69 344, vastuvõtu komisjoni töö ajal - 35 69 385põhihariduse baasil kutsekeskharidusõpe 18.06.- 12.08.2012.a.keskhariduse baasil kutseõpe 18.06.- 17.08.2012.a.

Põhikooli baasil:- mehhatroonik- autotehnik- keevitaja- ehitusviimistleja Keskkooli baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldus- mehhatroonik- puit- ja kiviehitiste restauraator- elektrik - soojusseadmete käitaja - keevitaja- arvjuhtimisega metallilõikepinkide operaator- infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni projektide koordineerimine

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 1 a.Õppeaeg 2 a.

Õppeaeg 7 kuud

insenerikutse 49


Kutseõppeasutused


Võrumaa Kutseharidus keskusVäimela, 65566 Võru valdTelefon: 78 50 800Faks: 78 50 801E-post: [email protected]

Põhihariduse järgsetele õppekavadele kandideerijatele: Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 18.06 - 17.07.2012 kooli peahoones kell 9.00-15.00;Vastuvõtukatsed toimuvad 18.07.2012 kell 11.00 ja vabadele kohtadele 22..08.2012 kell 11.00;Keskhariduse järgsetele õppekavadele kandideerijatele: Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 25.06 - 21.08.2012 kooli peahoones kell 9.00-15.00; Vastuvõtu-katsed toimuvad 22.08.2012 kell 11.00;Rakenduskõrghariduse õppekavadele kandideerijatele: Dokumentide vastuvõtt tööpäeviti 25.06 - 21.08.2012 kooli peahoones kell 9.00-15.00 või Sisseastumise Infosüsteemi (SAIS) vahendusel (www.sais.ee); Vastuvõtu-katsed toimuvad 22.08.2012 kell 11.00

Kutsekeskharidus põhihariduse baasil:- tisler- metallitöötlemispinkidel töötaja- arvutid ja arvutivõrgud- automaatik

Rakenduskõrgharidus (gümnaasiumi lõpetajale):- mehhatroonika- metallide töötlemine- puidutöötlemise tehnoloogia- infotehnoloogia süsteemid

Õppeaeg 3.a.Õppeaeg 3.a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.

Õppeaeg 4 a.Õppeaeg 4 a.Õppeaeg 4 a.Õppeaeg 3 a.

Hiiumaa AmetikoolSuuremõisa küla, Pühalepa vald 92302 HiiumaaTelefon: 469 3183E-post: [email protected]Õpilaskandidaatide dokumente võetakse vastu kooli kantseleis 27.06. – 17.08.2012.a. Sisseastumiskatsed ja tutvumisvestlused toimuvad 23.08.2012.a.

Põhihariduse baasil:- puit-ja kiviehitiste restauraatorKeskhariduse baasil:- puit-ja kiviehitiste restauraator

Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.

insenerikutse50


Kutseõppeasutused


Vana-Antsla KutsekeskkoolVana-Antsla, 66419 VõrumaaTelefon: 785 3338Faks: 785 3338E-post: [email protected]

Põhihariduse baasil:- ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid)- põllumajandusKeskhariduse baasil:- ehitusviimistlus- ehitusviimistlus (plaatija)Põhihariduseta:- ehitus (kivi- ja betoonkonstruktsioonid)- põllumajandus (põllumajandustehnika kasutamine)

Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a.



Järvamaa KutsehariduskeskusTallinna 46, 72720 Paide Telefon: 525 3736 E-mail: [email protected]

Põhihariduse baasil:- põllumajandus- autotehnik- teedeehitaja- arvutid ja arvutivõrgud- elektrik- puit- ja kiviehitiste restauraator- kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus

Keskhariduse baasil:- autodiagnostik- autotehnik- teedeehitaja- elektrik

Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3,5 a.Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3,5 a. Õppeaeg 3 a.Õppeaeg 3 a. Õppeaeg 3 a

Õppeaeg 1,5 a.Õppeaeg 2,5 a.Õppeaeg 2 a.Õppeaeg 2 a.

Tallinna TranspordikoolAadress: Tehnika 18, 10149 TALLINNTelefon: 6979050E-post: [email protected]õtukomisjon töötab igal tööpäeval peahoone I korrusel kabinetis 101. Infotelefonid: 6 979 040 ja 6 979 063

Lahtiste uste päevad: 25. – 27. aprill 2012

Põhihariduse baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldusKeskhariduse baasil:- tarkvara ja andmebaaside haldus

Õppeaeg 3 a.

Õppeaeg 2 a.

Allikas: koolide kodulehed

Hei, gümnasist!See, mida sa praegu käes hoiad, on InseneeriaGümnaasiumi erinumber. Aga 10 korda aastas ilmuvadnii paberil kui veebis Inseneeria põhinumbrid. Kuni juunini 2012 tasuta.

Külasta meie kodulehte http://inseneeria.eas.ee, kus saab Inseneeriat lugeda, kuulata ja tagasisidet anda.

Hoia ennast inseneriasjandusega pidevaltkursis. Üllata oma teadmistega teisi.

Inseneeriat antakse välja EASi tellimusel innovatsiooniteadlikkuse programmi raames.

Märt Israel, kettaheitjaTTÜ tudeng

www.ttu.ee

Documents

Inseneeria Gümnaasiumi eri 2012