Swedbank Investeerimisfondid

Fondide juhtimisest

1. juuni 2010

2© Swedbank

Millest täna juttu tuleb?

• Swedbank Investeerimisfondid AS (lühidalt! )• Mis on fondid ja miks peaks keegi tahtma neisse investeerida?• Millised on erinevad fondid?• Kuidas fonde juhitakse – I osa

– Kes mida teeb ehk vajalik inimressurss?– Mida fondijuhtimiseks tarvis on ehk vajalik infrastruktuur?

• Kuidas fonde juhitakse – II osa– Millistest etappidest koosneb fondide juhtimine?– Mis on erinevat tüüpi fondide juhtimise eripärad?– Milliseid tootlus- ja riskimõõdikuid fondijuhtimises kasutatakse?

• Kuidas fonde juhitakse – III osa– Noteeritud ja noteerimata aktsiafondide ning fondifondide juhtimine: erinevad

võimalused, protsessid ja vajalikud tegevused investori vara kasvatamiseks

Investeerimisfondid

4© Swedbank

Swedbank Investeerimisfondid AS

• Baltikumi suurim fondihaldusettevõtte (loodud 1994), mille hallata on ligikaudu 1 miljardi euro väärtuses varasid, sh üle 50% pensionifondide varadest

• Täna valitsetakse 16 fondi ning mitut portfelli, sealhulgas– 4 kohustuslikku ja 3 vabatahtlikku pensionifondi

– 4 aktsiafondi

– 3 fondifondi

• Emaettevõte Swedbank Robur AB (Swedbank AB tütarettevõte)– Rohkem kui 40-aastane kogemus: asutatud 1967

– Skandinaavia suurimaid varahaldureid

– ca. 60 miljardit eurot hallatavaid varasid

– üle 3 miljoni kliendi– Ligi 400 töötajat

– Ca 140 fondi: aktsiafondid, võlakirjafondid, pensionifondid, lisaks mitmesugused portfellid

5© Swedbank

Mis on investeerimisfond?

• Investeerimisfond on raha kogum ehk investeeringute portfell– Raha kuulub investoritele. See tähendab, et fond on investorite

kaasomand

• Fondi raha investeerib fondivalitseja (fondihaldusettevõte), sest fond ise ei ole (Eestis) üldjuhul juriidiline isik

• Fondi investoritel on osakud

• Fondi varasid (sh raha) hoiab depoopank

6© Swedbank

Milleks fondid?

• Fondi eesmärgiks on teenida investorile tulu (excess return) paigutades nende raha erinevatesse väärtpaberisse

• Fond pakub hajutatust:– Investorite rahast moodustatakse erinevatest instrumentidest koosnev

portfell– See aitab vähendada ühe ettevõttega seotud riske– Samal ajal avab võimaluse pääseda ligi turgudele või varaklassidele,

kuhu muidu ei õnnestuks saada (suurema õigus)

• Väärtpaberiinvesteeringud nõuavad aega ja teadmisi – Teadmised on õpitavad. Võib end harida ja tegutseda iseseisvalt, aga

kui selleks pole aega või soovi, siis alternatiiv on see tegevus usaldada meeskonnale, kelle jaoks see on põhitöö

• NB! Mida ebalikviidsem investeering, seda rohkem nõuab see üldjuhul (“hands on”) tegelemist: nt avalik aktsia vs. private equity

7© Swedbank

Millised fondid on olemas?

• Mida aeg edasi, seda rohkem tekib juurde erinevaid fonde ja fondilaadseid tooteid, sest investoritel on üha erinevamad soovid:– Mõned fondid liiguvad kitsa niši suunas (nt ainult Ida-Euroopa

tuuleenergiasse investeeriv riskikapitalifond)

– Teised hajutavad varaklasside piire (nt mitmestrateegialised hedgefondid)

• Mõned näited: – “Traditsioonilisemad” fondid: intressi-, rahaturu-, võlakirja-, aktsiafondid,

samuti pensionifondid

– Nišitooted: mezzanine fondid, riski- ja erakapitalifondid (venture capital, private equity): strat-up ja varase staadiumi fondid, buy-out fondid, private equity fondifondid, hedge fondid

8© Swedbank

Milliseid investeerimisfonde meie pakume või oleme pakkunud?

• Aktsiafondid– Ida-Euroopa, Kesk-Aasia, Venemaa, Ida-Euroopa Kinnisvara

• Fondifondid– FF30, FF60, FF100

• Võlakirjafondid– Ida-Euroopa võlakirjafond

– Private Debt võlakirjafond (Balti Kasvufond)

• Private equity– Kesk- ja Ida-Euroopa Private Equity fondifond

• Rahaturufondid

• Intressifondid

• (Pensionifondid)

RISK

Intressifond

Rahaturufond

Ida-Euroopa Võlakirjafond

aktsiafondid

Private Debt Võlakirjafond

(Private EquityPortfellid)

Kuidas fonde juhitakse? I osa

• Erinevate fondide eripära• Inimressurss ja infrastruktuur

10© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? I osaErinevate fondide juhtimise eripärad

Fond Fondijuhi peamine tegevus• Intressifondid Parimate deposiidivõimaluste otsimine

• Rahaturufondid Likviidsete võlakirjade kauplemine, deposiidivõimaluste otsimine

• Pensionifondid Aktsiate, võlakirjade, fondide jt instrumentide valik, strateegiline ja taktikaline varade juhtimine

• Fondifondid Fondide valik ja due diligence

• Aktsiafondid Aktiivne aktsiate valik või võrdlusindeksi järgimine (passiivne)

• Riskikapitalifondid Ettevõtete valimine, väärtuse lisamine, ettevõtete müümine

• Riskikapitali fondifondid Fondide valik ja due diligence

• Hedge fondid … kõik ülaltoodu

11© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? I osaInimressursid ja infrastruktuur

• Keda on vaja? (spetsialistid)– Fondijuht, portfellihaldur– Riskijuht, riskispetsialist– Maakler / trader– Vastavuskontrolli juht– Müügi/turunduse spetsialist– Raamatupidaja– Administratiivjuht / tegevjuht

• Mida on vaja? (infrastruktuur)– IT süsteemid– Protseduurireeglid– Vastaspooled: (EVK), depoopank, fondi administraatorid

Kuidas fonde juhitakse? II osa

• Strateegia ja taktika• Klassika: põgusalt portfelliteooriast• Riski ja tootluse mõõdikud

13© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse II osaStrateegiast taktikani

• Strateegia väljatöötamine

• Dokumentatsiooni loomine ja kooskõlastamine

• Investorite leidmine

• Investeeringute tegemine

• Investeeringute monitoorimine, positsioonidest väljumine, “kriisijuhtimine”, rahavoogude juhtimine, investorsuhted

14© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaKlassika: kõrvalepõige portfelliteooriasse

Portfelliteooria• 1952, Harry Markowitz; Portfolio Selection• 1962, William Sharpe; turumudel• 1964-66, Sharpe, Lintner, Mossin; CAPM• 1976, Richard Roll, Steve Ross; APT• 1973, Fisher Black, Myron Scholes

Portfelliteooria eeldused• Iga investeeringut hinnatakse lähtudes oodatavate tulude tõenäosuslikust

jaotusest üle mingi ajaperioodi• Riski hinnatakse oodatavate tulude varieeruvusest• Investorite otsused baseeruvad ainult riskil ja tootlusel• Samal riskitasemel eelistatakse kõrgemaid tulusid• Investorite heaolu on kahanev

15© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaPortfelliteooria jätkub

Portfelliteooria analüütiliselt

• Portfelli tootlus on komponentide tootluste osakaaludega kaalutud keskmine

• Portfelli dispersioon sõltub nii osakaaludest, standardhälvetest kui ka korrelatsioonist

Portfelliteooria graafiliselt

n

iiip RXR

1

ijjij

n

i

n

jip rXX

1 1

2

X

B

ATo

otl

us

Risk

16© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaPortfelliteooria: kahe aktivaga portfell

r=-1

A

B

r=0

r=+1

Portfelli risk

Oo

dat

av t

oo

tlu

s

17© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaVarade allokeerimine (asset allocation)

• Instrumendid jagatakse varaklasside, regioonide, tööstusharude vahel ja püütakse koostada võimalikult efektiivne portfell, mis täidaks tootlusootusi teatud riskitasemejuures

• Näiteks võib olla tegu selliselt võrdlusindeksitesse investeeritudportfelliga, et ükski teine kombinatsioon ei võimaldaks saada suuremat tootlust sama riskitaseme juures– NB! Ei pruugi olla kõige efektiivsem portfell, kuid realistlik lähenemine,

kui on tuhandeid fonde, mille hulgast valida

18© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaTootlus ja risk

• Fondi tootluse mõõtmine– Varade puhasväärtuse (Net Asset Value – NAV) muutus ajas– NB! NAV ei ole adekvaatne mõõdik iga fondi puhul

• Nt paljude ebalikviidsete fondide puhul kasutatakse sisemist tulumäära (internal rate ofreturn – IRR), rahakordajaid

Fonde varade puhasväärtus ehk fondi NAV=

Fondi maht (Fondi aktivate turuväärtus)–

Fondi tasud (haldustasu + depootasu + edukustasu + …)

Fondiosaku puhasväärtus ehk Osaku NAV=

Fondi NAV / väljalastud osakute arv

19© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaLisa 31.12.2008 31.12.2007

VARAD EEK EEK

Väärtpaberid 2 Aktsiad ja osakud 297 956 890 3 437 285 832 Võlakirjad 6 739 084 0

Väärtpaberid kokku 304 695 974 3 437 285 832

Hoiused 2 Raha ja pangakontod 11 296 644 Tähtajalised hoiused 14 406 583 46 860 828

Hoiused kokku 14 406 594 47 157 472

Muu vara 2 Viitlaekumised 131 044 3 261 518 Mitmesugused nõuded 11 555 332 33 570 400

Muu vara kokku 11 686 376 36 831 918

VARAD KOKKU 330 788 944 3 521 275 222

KOHUSTUSED JA PUHASVÄÄRTUS

Kohustused Võlgnevus fondivalitsejale 616 373 5 814 230 Võlgnevus depositooriumile 113 455 878 822 Võlgnevus tagasivõetud osakute eest 213 390 96 956 849 Muud kohustused 7 026 506 1 480 982

Kohustused kokku 7 969 724 105 130 883

Fondi puhasväärtus 4 Fondi osakud nominaalis 615 254 617 1 294 268 459 Fondi osakud alla nominaali -125 361 902 412 855 727 Eelmistel perioodidel kogunenud kasum 1 709 020 153 1 288 241 610 Fondi tulem -1 876 093 648 420 778 543

Puhasväärtus kokku 322 819 220 3 416 144 339

KOHUSTUSED JA PUHASVÄÄRTUS KOKKU 330 788 944 3 521 275 222

20© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? II osaRiskimõõdikud, mida fondihaldurid jälgivad

• Fondi standardhälve (standard deviation) ja “kaotamise risk” (downside risk)– Standardhälve näitab ajaloolist volatiilsust (sisuliselt riski); kaotamise risk aga arvestab vaid

neid perioode, mil fond on tootnud halvemini kui võrdlusindeks või riskivaba tulusmäär (väga tugevalt korreleeruvad).

• VaR (value at risk)– VaR vastab küsimusele, kui palju võib portfelli väärtus muutuda ette antud tõenäosuse juures ette antud

ajaperioodil.

• Sharpe’i suhtarv (Sharpe ratio) – näitab kas ja kui palju fond on suutnud toota üle riskivaba tootluse (iga riskiühiku kohta

saadud lisatootlus) • (Modigliani) Riskiga korrigeeritud tootlus (risk adjusted return)

– Püüab standardiseerida fondi tootlust riskiga: milline fond on sama riskitaseme juures tootnud rohkem (NB! Ei ole sama, mis Sharpe’i suhtarv!).

• Vea hinnang (tracking error)– Püüab näidata, kui hästi fondijuht on suutnud võrdlusindeksit järgida

• Informatsiooni suhtarv (information ratio)– näitab fondijuhi “võimet” pakkuda võrdlusindeksist paremat tootlust (riskiühiku kohta)

• Fondi alfa (α) – näitab fondi tootlust üle turu (võrdlusindeksi) tootluse

• Fondi beeta (β) – näitab fondi liikumise dünaamikat turu (võrdlusindeksi) suhtes

Kuidas fonde juhitakse? III osa

• Fondide juhtimine– Aktsiafondid– Fondifondid– Private equity

22© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osaAktsiafondid: passiivne, aktiivne ja kombineeritud strateegia

Võimalik riskipreemia

Kõrge

MadalTracking error’ivolatiilsusKõrge

Selgelt piiritletud riskidega aktiivne•Mõõdukad kõrvalekalded indeksist tööstusharude ja väärtpaberite valikul•Selge stiil ja strateegiad

Aktiivne (indeksit mitte järgiv)• Fundamentaalne järjestus• Puuduvad piirangud ettevõtte suuruse,

tööstusharu osas• Oodatav lahknevus indeksi tootlusest

(tracking error) > 4% aastas

Indeksil põhinev investeerimine

23© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osaAktsiafondid: Fundamentaalanalüüs (kvalitatiivne + kvantitatiivne)

• Analüütikud kasutavad mitmeid vahendeid määratlemaks ettevõtte väärtust

• Nendeks vahenditeks on peamiselt (kuid mitte ainult): – diskonteeritud rahavoo põhine modelleerimine

– võrdlus konkurentidega

– ettevõtete külastused

– tööstusharude analüüsid

– makroanalüüs

– teiste investeerimispankade ja maaklerite analüüsid

• Kvantitatiivne ja kvalitatiivne analüüs käivad alati koos: mida rohkem instrumente portfellis, seda suuremaks läheb üldjuhul kvalitatiivse osakaal

24© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osaAktsiafondid: Administratiivne töö, rahavoogude juhtimine ja investorsuhted

• Paberimajandus

• NAV-i, riski- ja tootluseindikaatorite kontrollimine

• Fondijuht peab olema alati valmis suuremahulisteks raha sisse- ja väljavooludeks (likviidsuse juhtimine)

• Investorsuhted: järjepidev toodete turundus ja raporteerimine:– Majasisesed kliendid

• Erinevad üksused pangas

– Majavälised kliendid

• Institutsionaalsed

• jaekliendid

25© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osaFondifondid: erinevused võrreldes aktsiafondide juhtimisega

• Varade jaotus– Strateegiline varade jaotus sõltuvalt fondi (investori) riskiprofiilist ja fondi investeerimispõhimõtetest– Taktikaline varade jaotus (varade investeerimine)

• Fondide valik (fund selection). Juurdepääs fondidele üle maailma• Due diligence

– ajalugu (tulemused), strateegia, meeskond, motiveerimine, tasud • Investeerimine• Aktiivne monitooring

– Portfelli seis, muutused portfellis või/ja meeskonnas, “kriisijuhtimine”• Positsioonidest väljumine

2.Establish an

investableuniverse

1.Database with

Worldwide funds

4.List of recommended

funds withineach category

5.Portfolio

construction

6.Monitoring and

evaluating funds

Quantitative analysis

3.Research

Quantitative & Qualitative

Initial evaluation Ongoing evaluation

Qualitativeanalysis

26© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osaEra- või riskikapitalifond: “aktiivne juhtimine saab uue tähenduse”

• Investeerimine noteerimata ettevõtetesse– Ebalikviidne investeering– Pikad hoidmisperioodid– Aktiivne fondijuhtimine saab uue tähenduse:

• Osalemine ettevõtte juhtimises (nõukogus või juhatuses)• Uute finantseeringute ja vajalike kontaktide leidmine• Arengustrateegiate kooskõlastamine= väärtuse lisamine

• Positsioonidest väljumine– Uue investori otsimine– Finantseerimisskeemi koostamine

• Investorsuhted– Oluliselt lähedasemad suhted kui avalike fondide investoritega: ebalikviidse

iseloomu tõttu on fond seotud investoritega pikka aega (ca. 10 aastat)

27© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osa

• Näide: Ida-Euroopa aktsiafond:– Milline on selle fondi investeerimisregioon?

– Millistele investoritele selline fond sobiks (1)?

– Milline võiks olla selle fondi strateegia?

• Millist riski/tulu suhet soovime pakkuda?

• Aktiivne või passiivne juhtimisstrateegia?

• Geograafiline allokatsioon?

• Tööstusharu allokatsioon?

– Millistele investoritele selline fond sobiks (2)?

– Milliseid teenuseid (ja osapooli) vajame?

– Millised on võimalikud huvide konfliktid?

28© Swedbank

Kuidas fonde juhitakse? III osa

• Private equity: kui avalikud turud ei anna adekvaatset positsiooni• Näide 2: Baltikumi private equity fond

– NB! “Aktiivne juhtimine” saab uue tähenduse

– Milline on selle fondi investeerimisregioon?– Millistele investoritele selline fond sobiks (1)?– Milline võiks olla selle fondi strateegia?

• Millist riski/tulu suhet soovime pakkuda?• Aktiivne või passiivne juhtimisstrateegia?• Geograafiline allokatsioon?• Tööstusharu allokatsioon?

– Millistele investoritele selline fond sobiks (2)?– Milliseid teenuseid (ja osapooli) vajame?– Millised on võimalikud huvide konfliktid?

Aitäh kuulamast!

Swedbank Investeerimisfondid

Fondide juhtimisest

1. juuni 2010