ja muusikaližanris loodud teoste kontsertide näol sta

2019. A MAJANDUSAASTA ARUANNE

RAHVUSOOPER ESTONIA

Juriidiline aadress: Estonia puiestee 4

10148, Tallinn

Eesti Vabariik

Registrikood: 74000033

Telefon: 683 1308

E-mail: [email protected]

Interneti koduleht: www.opera.ee

Põhitegevusala: ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste

avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja

kontsertide näol

Audiitor: AS PricewaterhouseCoopers

Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2019-31.12.2019

Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruanne

2

Sisukord

RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS ............................................................................ 3 TEGEVUSARUANNE .............................................................................................................. 4 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ......................................................................... 24 Bilanss ...................................................................................................................................... 24

Tulemiaruanne .......................................................................................................................... 25 Rahavoogude aruanne .............................................................................................................. 26 Netovara muutuste aruanne ...................................................................................................... 27 Raamatupidamise aastaaruande lisad ....................................................................................... 28 Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted ................................................................................. 28

Lisa 2 Raha ............................................................................................................................... 33 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed ................................................................................................... 33

Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................... 33 Lisa 5 Varud ............................................................................................................................. 34 Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara ......................................................................... 34 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed ...................................................................................................... 35

Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent .................................................................................................. 35 Lisa 9 Laenukohustised ............................................................................................................ 37 Lisa 10 Toetused ...................................................................................................................... 38

Lisa 11 Müügitulu .................................................................................................................... 39 Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused ............................................................................ 40

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud ....................................................................................... 40 Lisa 14 Tööjõu kulud ............................................................................................................... 40 Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega ...................................................................................... 41

Lisa 16 Muu oluline informatsioon .......................................................................................... 41 Lisa 17 Koroonaviiruse COVID -19 mõju aastale 2020 .......................................................... 42

SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE ................................................................. 43 Tegevjuhtkonna allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele .................................................... 46

Nõukogu allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele ............................................................... 47 Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2019-le ................................................... 48


3

RAHVUSOOPERI LÜHIISELOOMUSTUS

Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja

mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust professionaalne

Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse

ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949. aastal on Estonia muusikateater, pakkudes

publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja

lastelavastusi. Aastast 1998 kannab teater nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-

õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi

seadusele. Seaduse järgi on rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja

muusikakultuuri, propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma

muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.

Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:

1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne

korraldamine etenduste ja kontsertide näol;

2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;

3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste

tellimine ja nende teoste kasutamine;

4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate

tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;

5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;

6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele

täiendõppe võimaldamine;

7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;

8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;

9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.

MISSIOON – Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine,

kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi

muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis.

VISIOON - Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades

Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate, tantsijate,

muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus

kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks maailmas.

VÄÄRTUSED

• Unikaalsus – ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine

on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo säilimisele eestlaste meeltes.

• Traditsioone väärtustav ja innovaatiline – rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega

kaasas käiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks kasutab kõige uuemaid

tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioone.

• Avatus ja paindlikkus – rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal,

kes suudab ümber orienteeruda vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele.

• Professionaalsus ja usaldusväärsus – rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub

teatri usaldusväärsus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon ühiskonnas. Rahvusooper on

teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutaja.


4

TEGEVUSARUANNE

ETENDUSTEGEVUS

Aastal 2019 toimus kokku 400 etendust ja kontserti (2018. aastal 412). Statsionaaris toimus

356 etendust (2018. aastal 357), neist 60 ooperietendust (2018. aastal 68), 103 balletietendust

(2018. aastal 104), 114 operetietendust (2018. aastal 101) ja 79 kontserti (2018. aastal 84).

Väljaspool statsionaari toimus 39 etendust ja kontserti (2018. aastal 42), väljaspool Eestit 5

etendust (2018. aastal 13).

Rahvusooperi repertuaaris oli 2019. aastal 13 ooperit (2018. aastal 15), 15 balletti (2018.

aastal 15), 11 operetti (2018. aastal 10) ja 7 lasteetendust (2018. aastal 6).

Etenduse liik Etenduste arv Vaatajaid Teenitud tulu

STATSIONAAR

SUUR SAAL

ooper 60 31 826 561 723

ballett 79 52 244 847 760

operett 89 52 470 974 054

kontsert 9 4 519 108 664

TALVEAED

kontsert 31 2 431 14 799

MUUD RUUMID

ballett 24 1 519 9 153

operett 25 3 207 30 972

kontsert 39 4 459 29 723

STATSIONAAR KOKKU 356 152 675 2 576 848

VÄLJASPOOL STATSIONAARI

ooper 6 2 885 36 949

ballett 17 5 131 77 470

operett 4 2 170 33 434

kontsert 12 3 658 43 175

VÄLJASPOOL STATSIONAARI KOKKU 39 13 844 191 028

VÄLISMAA

ooper 1 1 752 0

ballett 3 5 256 0

kontsert 1 1 752 0

VÄLISMAA KOKKU 5 8 760 0

KOKKU 400 175 279 2 767 876

Suures saalis oli vaatajaid 141 059 ja saali täituvuseks 73,39% (2018. aastal vaatajaid 139

811 ja saali täituvus 79,16%).

2019. aasta edukamad lavastused olid ooperitest „Romeo ja Julia“, ballettidest „Alice

imedemaal“, operettidest „Viiuldaja katusel" ja lastemuusikalidest „Pipi Pikksukk“.


5

UUSLAVASTUSED

OPERETIKUNINGAS IMRE KÁLMÁN

Kontsertlavastus Imre Kálmáni elust ja loomingust Rahvusooper Estonia teatrisaalis

Muusika Imre Kálmáni operettidest

Esietendus Rahvusooperis Estonia 9. jaanuaril 2019

Dirigendid: Lauri Sirp, Jüri Alperten

Lavastaja ja idee autor: Jaak Jõekallas

Kunstnik: Reili Evart

Valguskunstnik: Rasmus Rembel

Koreograaf: Hedi Pundonen

Kostüümid: Ülle Kogerman

Animatsioon: Chris Männik

Rahvusooper Estonia solistid ja orkester, Eesti Rahvusballeti ja Eesti Tantsuagentuuri tantsijad

TSAARI MÕRSJA

Nikolai Rimski-Korsakovi neljavaatuseline ooper

Ilja Tjumenevi libreto Lev Mei samanimelisele näidendile

Maailmaesiettekanne 3. novembril 1899 Moskvas S. I. Mamontovi Eraooperis

Esietendus Rahvusooperis Estonia 25. jaanuaril 2019

Dirigendid: Jüri Alperten, Kaspar Mänd

Lavastaja: Juri Aleksandrov (Peterburi Kammerooper)

Kunstnik: Viktor Gerasimenko (Moskva Novaja Opera)

Valguskunstnik: Ritšard Bukin

Koreograaf: Marina Kesler

ROMEO JA JULIA

Sergei Prokofjevi ballett

Maailmaesietendus 30. detsembril 1938 Maheni teatris

Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. märtsil 2019

Koreograaf-lavastaja: Toomas Edur

Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp, Vello Pähn

Kunstnik: Iir Hermeliin

Valguskunstnik: Rasmus Rembel


6

WEST SIDE STORY

Idee autor Jerome Robbins

Arthur Laurentsi libreto, Leonard Bernsteini muusika, Stephen Sondheimi laulutekstid

Originaallavastuse lavastaja ja koreograaf Jerome Robbins

Originaallavastuse tõid Broadwayl lavale Robert E. Griffith ja Harold S. Prince koostöös Roger

L. Stevensiga

Etendub Music Theatre International (Europe) loal

Esietendus Rahvusooperis Estonia 24. mail 2019

Lavastaja: Georg Malvius (Rootsi)

Dirigendid: Lauri Sirp, Jüri Alperten, Kaspar Mänd

Kunstnik: Ellen Cairns (Šotimaa)

Valguskunstnik: Palle Palmé (Rootsi)

Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi)

Võitlusstseenide koreograaf: Rein Oja (Eesti Draamateater)

Eestikeelsete etenduste osalised:

Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm, Heldur Harry Põlda, Tamar Nugis, Juss Haasma, Kaarel

Targo, Silver Laas, Norman Salumäe, Karl-Erik Tamme, Maarius Pärn, Mihkel Tikerpalu, Kärt

Anton, Kethi Uibomägi, Saara Kadak, Nele-Liis Vaiksoo, Reigo Tamm, René Soom, Mart Laur

Ingliskeelsete etenduste peaosalised:

Jade Davies, Nicole Deon, Cameron Sharp, Davide Fienauri, Jeronimas Milius

ROMEO JA JULIA

Charles Gounod’ ooper

Libreto: Jules Barbier ja Michel Carré William Shakespeare’i samanimelise näidendi järgi

Maailmaesietendus 27. aprillil 1867 Théâtre-Lyrique’is

Esietendus Rahvusooperis Estonia 20. septembril 2019

Dirigendid: Arvo Volmer, Vello Pähn, Kaspar Mänd

Lavastaja: Stephen Barlow

Kunstnik: Yannis Thavoris

Valguskunstnik: Matt Haskins

Võitlusstseenide koreograaf: Indrek Sammul (Eesti Draamateater)

ALICE IMEDEMAAL

San Carlo Teatri lavastus ja Gianluca Schiavoni originaalkoreograafia

Valminud Lewis Carrolli samanimelise jutustuse ainetel

Pjotr Tšaikovski, Aram Hatšaturjani ja Alberto Nanetti muusika

Maailmaesietendus 14. mail 2017 San Carlo Teatris

Esietendus Rahvusooperis Estonia 29. novembril 2019

Dirigendid: Kaspar Mänd, Risto Joost, Lauri Sirp

Koreograaf: Gianluca Schiavoni

Helilooja ja arranžeerija: Alberto Nanetti


7

Dekoratsioonikunstnik: Andrea Tocchio

Kostüümikunstnik: Simona Morresi

Kostüümide teostaja: Annamari Ruocco

Videokunstnik: Sergio Metalli

Valguskunstnik: Valerio Tiberi

Koreograafi assistent: Michele Vegis

KAMMERSAALIS

EESTI MUUSIKA ESTONIAS

Kammerkontsert Rahvusooper Estonia kammersaalis 18. veebruaril 2019

Esinesid Heigo Rosin (löökpillid), Auli Lonks (klaver), Janne Ševtšenko (sopran), Marius

Järvi (tšello), Vahur Vurm (klarnet), Tarmo Eespere (klaver)

Kavas oli Eduard Tubin, Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Tõnu Kõrvits, René Eespere, Eino

Tamberg ja Olav Ehala.

RAHVUSOOPERI NAISTEPÄEVAKONTSERT – KEVAD SÜDAMES

Kammerkontsert Rahvusooper Estonia kammersaalis 8. märtsil 2019

Dirigent: Hirvo Surva

Kvinteti juhendaja: Riivo Jõgi

Klaveril: Andres Lemba

Esinesid Rahvusooper Estonia Noormeestekoor ja Rahvusooper Estonia Poistekoori

Noormeestekvintett.

IMELINE MICHEL LEGRAND

24. septembril 2019 ja 10. märtsil 2020 kell 19.00 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Esinesid: Erkki Otsman (laul), Andranik Kechek (klaver), Tõnis Tüür (kontrabass) ja Liina

Amon (löökriistad).

TANGO

15. oktoobril ja 26. novembril 2019 ning 14. aprillil 2020 kell 19.00 Rahvusooper Estonia

kammersaalis

Esinesid Erkki Otsman (laul), Jaak Lutsoja (akordion), Andranik Kechek (klaver), Tanel

Liiberg (kontrabass).


8

PUNAMÜTSIKE

Muusikaline muinasjutt suurtele ja väikestele

Vendade Grimmide ainetel Mati Unt ja Rein Agur

Esietendus 15. novembril 2019 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Lavastaja: Auri Jürna

Muusikajuht: Elmo Tiisvald

Helilooja: Hans Hindpere

Kunstnik: Illimar Vihmar

Koreograaf: Allar Valge

Tekst: Mati Unt, Rein Agur

JÕULUKLASSIKA – MARIA PALVE

Kammerkontsert 13. detsembril 2019 kell 19.00 Rahvusooper Estonia kammersaalis

Giulio Caccini, Johann Sebastian Bachi, Luigi Luzzi, Francesco Paolo Tosti, Franz Schuberti,

Wolfgang Amadeus Mozarti, Adolphe Charles Adami jt muusikat esitasid Elena Bražnik

(sopran), Mehis Tiits (tenor), Mart Laas (tšello) ja Tarmo Eespere (klaver).

KONTSERDID

SÜMFOONIAKONTSERT – HECTOR BERLIOZI REEKVIEM

7. märtsil 2019 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Vello Pähn

Solist: Mehis Tiits (tenor)

Koormeistrid: Elmo Tiisvald, Ksenia Grabova, Igor Nikiforov, Ingrit Malleus, Nele

Erastus

Rahvusooper Estonia orkester ja koor, Eesti Rahvusmeeskoor, Kammerkoor Voces Musicales

ERI KLASI OOPERIGALA

8. juunil 2019 Rahvusooperis Estonia

Dirigendid: Jüri Alperten, Vello Pähn, Arvo Volmer, Risto Joost

Lavastaja: Arne Mikk

Koormeister: Elmo Tiisvald

Vastutav pianist-repetiitor: Tarmo Eespere

Pianistid-repetiitorid: Jaanika Rand-Sirp, Riina Pikani

Etenduse juht: Riina Airenne

Solistid: Kristel Pärtna (sopran), Heli Veskus (sopran), Angelika Mikk (sopran), Nele-Liis

Vaiksoo (sopran), Natalia Kreslina (sopran, Novaja Opera), Juuli Lill (metsosopran), Helen

Lokuta (metsosopran), Luc Robert (tenor), Mehis Tiits (tenor), Rauno Elp (bariton), Aare Saal


9

(bariton), Jassi Zahharov (bariton), Raiko Raalik (bass), Jaakko Ryhänen (bass, Soome), Priit

Volmer (bass)

VANA TALLINN GALA – EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA 100

23. augustil 2019 Vanemuise kontserdimajas

24. augustil 2019 Rahvusooperis Estonia

Dirigent: Arvo Volmer

Traditsiooniline Vana Tallinn Gala oli sel aastal pühendatud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia

100. sünnipäevale, kus publiku ette astusid tulevased solistid ja nende õpetajad ning vilistlased,

kes esitasid ooperirepertuaari paremikku koos rahvusooperi solistide, koori ja orkestriga.

Esinesid Karis Trass (sopran) ja Heli Veskus (sopran), Helen Lepalaan (metsosopran), Juhan

Tralla (tenor), Reigo Tamm (tenor), Raiko Raalik (bass) ja Taavi Tampuu (bariton). Lisaks

esinesid Ingely Laiv (oboe) ja Maria Goršenina (viiul). Õhtut juhtisid Karis Trass ja Raiko

Raalik.

HINGEDEPÄEVA KONTSERT

2. novembril 2019 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Elmo Tiisvald

Kontserdi peateosena kõlas Antonin Dvořáki Missa D-duur, op. 86, solistid Danna Malõško

(sopran), Aule Urb (metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Raiko Raalik (bass) ning katkendid

Cyrillus Kreegi, Rudolf Tobiase ja Edward Elgari vaimulikust loomingust. Kaastegev

Rahvusooper Estonia koor, orelil Piret Aidulo.

SURNUD LINN

Erich Wolfgang Korngoldi ooperi kontsertettekanne

Paul Schotti (Julius ja Erich Wolfgang Korngold) libreto Georges Rodenbachi romaani „Surnud

linn Brugge“ ainetel

Maailmaesietendus 4. detsembril 1920 üheaegselt nii Hamburgi Riigiooperis kui ka Kölni

Ooperis

14. novembril 2019 Pärnu kontserdimajas

17. novembril 2019 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Vello Pähn

Solistid: Mati Turi (tenor), Olga Mykytenko (sopran), Rauno Elp (bariton), Modestas

Sedlevičius (bariton), Helen Lokuta (metsosopran), Kristel Pärtna (sopran), Juuli Lill

(metsosopran), Mehis Tiits (tenor), Reigo Tamm (tenor)

Rahvusooper Estonia orkester, koor ja poistekoor


10

RAHVUSOOPERI JÕULUTERVITUS

19. detsembril 2019 kell 18.00 Tallinna Jaani kirikus

Dirigent: Hirvo Surva

Traditsioonilisel jõulukontserdil esines Tallinna Jaani kirikus Rahvusooper Estonia poistekoor

ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkester.

KONTSERDID NING HARIDUSPROJEKTID RAHVUSOOPER ESTONIA

RESTORANIS, KAMMERSAALIS JA BALLETI PROOVISAALIS

Rahvusooper Estonia restoranis

„Orkestrimäng“ 21.01, 11.02, 18.03, 8.04, 28.10, 25.11

„Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ 28.01, 4.02, 11.03, 1.04, 6.05, 7.10

„Ka ooper kõlab tuttavalt“ 18.02, 25.03, 6.05, 4.11, 2.12

Valges saalis

„Kontsert kõige pisematele“ 26.01, 9.02, 4.03, 6.04, 13.05, 20.05, 26.08, 23.09, 26.10, 18.11,

2.12, 9.12, 16.12

Balleti proovisaalis

„Kuidas mõista balletti“ 28.01, 18.02, 11.03, 8.04, 3.06, 7.10, 9.10

Kammersaalis

„Balletilugu“ 11.02, 18.03, 8.04, 15.04, 4.05, 14.10, 18.11, 9.12

BALLETIGALAD

TOOMAS EDUR 50

Balletigala 19. jaanuaril 2019 Rahvusooperis Estonia

Kunstiline juht: Toomas Edur

Solistid: Vladislav Kalys (Tallinna Balletikool), Blythe Newman (Badisches

Staatsballett), Pablo Octavio (Badisches Staatsballett), Evgenia Obraztsova (Moskva Suur

Teater), Artem Ovtcharenko (Moskva Suur Teater), Yolanda Correa Frias (Berliini

Riigiballett), Marian Walter (Berliini Riigiballett) ning Alena Shkatula, Kealan

McLaughlin, Anatoli Arhangelski, Sergei Upkin, Patrick Foster, Iago Bresciani, Laura

Maya, Oksana Saar, Lola Howard (Eesti Rahvusballett)

RAHVUSVAHELISE TANTSUPÄEVA GALA

28. aprillil 2019 Rahvusooperis Estonia



11

Esinevad Jennifer Lauren ja Rainer Krenstetter (Miami Linnaballett), Marian Walter

(Berliini Riigiballett), Alena Shkatula, Jevgeni Grib, Sergei Upkin, Darja Günter, Laura

Maya, Abigail Mattox, Iago Bresciani, Andrea Fabbri, Francesco Piccinin, Taras

Titarenko (Eesti Rahvusballett)

TALLINNA BALLETIKOOLI GALA

27. mail 2019 Rahvusooperis Estonia

Koreograaf: Marina Kesler

KOREOGRAAFILISED ETÜÜDID PÖÖNINGUL

14. juunil 2019 Rahvusooper Estonia kammersaalis


14. juunil vahetasid Mari Petuhhova, Carlos Vecino, Ana Gergely, Laura Maya, Kersti Kuuse,

Akane Ichii, Daniel Brasil, Andrea Fabbri, Michael Pontius, Anthea van der Ham jt

tantsukingad koreograaf-lavastaja omade vastu ja tõid publikuni 5–10 minutilised

koreograafilised etüüdid, mida esitasid Eesti Rahvusballeti tantsijad.

FESTIVALID JA MUU KUNSTILINE TEGEVUS

FIGARO PULM

18. ja 30. aprillil 2019 koostöös EMTA ooperistuudioga

ERInädal – ERI KLAS 80

5.–8. juuni 2019

Juuni alguses toimus Rahvusooper Estonia, Tallinna Filharmoonia ja ERSO ühine festival

„ERInädal“, millega tähistati maestro Eri Klasi 80. sünniaastapäeva.

5.06 – Klassika koos Eri Klasiga Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis

6.06 – Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ Rahvusooperis Estonia

7.06 – Leonard Bernsteini muusikal „West Side Story“ (eesti keeles) Rahvusooperis Estonia

7.06 – ERSO kontsert „Eri Klas 80“ Estonia kontserdisaalis

8.06 – „Eri Klasi ooperigala“ Rahvusooperis Estonias

9.–18.08 Birgitta Festival Pirita kloostri varemetes


12

ESTONIA TEATRILAAT

8. septembril 2019 Rahvusooperis Estonia

PÕHJANEITSI

Raimo Kangro ja Andres Valkoneni rokkooperi kontsertettekanne

Laulutekstid: Karlis Skalbe muinasjutu ainetel Andres Jaaksoo ja Leelo Tungal

9. novembril 2019 Estonia kontserdisaalis

10. novembril 2019 Vanemuise kontserdimajas

Dirigent: Kristjan Järvi

Solistid, Rahvusooper Estonia Segakoor, Eesti Rahvusmeeskoor, Eesti Riiklik

Sümfooniaorkester

Korraldaja: Eesti Kontsert

RAHVUSOOPER ESTONIA SÜNNIPÄEV

16. septembril 2019

16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 113. sünnipäeva, jätkates traditsiooni kutsuda

tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi.

HARJUMAA BALL

30. detsembril 2019 Rahvusooperis Estonia

ESTONIA BALL – MEES JA NAINE

31. detsembril 2019 Rahvusooperis Estonia

RINGREISID

Rahvusooper Estonia külalisetendused Moskva Suures Teatris

9.–12. jaanuarini 2019

9.01 Gyula Harangozó/Tibor Kocsaki „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“

10.01 Toomas Eduri/Tauno Aintsi „Modigliani – neetud kunstnik“

11.01 Giacomo Puccini ooper „Tosca“

12.01 Ooperigala

HAAPSALU

13.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Uinuv kaunitar“ Haapsalu Kultuurikeskuses

15.12 Operetilavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“ Haapsalu Kultuurikeskuses


13

PÄRNU

16.02 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Pärnu kontserdimajas

30.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ Pärnu kontserdimajas

JÕHVI

4.05 Nancy Meckleri/Annabelle Lopez Ochoa/Peter Salemi ballett „Tramm nimega

Iha“ Jõhvi kontserdimajas

17.05 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ Jõhvi kontserdimajas

11.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ Jõhvi kontserdimajas

PAIDE

19.01 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Paide Muusika- ja Teatrimajas

26.04 Nancy Meckleri/Annabelle Lopez Ochoa/Peter Salemi ballett „Tramm nimega

Iha“ Paide Muusika- ja Teatrimajas

23.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ Paide Muusika- ja Teatrimajas

VILJANDI

12.11 Rasmus Puuri ooper „Pilvede värvid“ Ugala teatris

27.10 Eduard Tubina ballett „Kratt“ Ugala teatris

TARTU

12.04 Astrid Lindgreni/Wimbergi/Tauno Aintsi muusikal „Karlsson katuselt“ Vanemuise

teatris

8.12 Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“ Vanemuise teatris

RAKVERE

7.09 Operetilavastus „Operetikuningas Imre Kálmán“ Rakvere teatris

21.11 Giuseppe Verdi ooper „La traviata“ Rakvere Spordihoones

NARVA

6.09 Balletiõhtu: Tiit Helimetsa „Lõng“, Eve Mutso „Kaja“, Jevgeni Gribi „Valgus

aknas“ Narva Kreenholmi ooperitelgis

JUUBELID

Sirje Puura 70

Estonia tähistas „Savoy balli“ etendusega 15. veebruaril 2019 oma kauaaegse

operetiprimadonna Sirje Puura juubelit.

Jassi Zahharov 65

3. aprillil 2019 tähistas teater 200. „La traviata“ etendusega Jassi Zahharovi 65. sünnipäeva.

Ago-Endrik Kerge 80


14

Estonia tähistas „Minu veetleva leedi“ etendusega 10. aprillil 2019 oma kauaaegse tantsija ja

lavastaja Ago-Endrik Kerge juubelit, kes seadis antud muusikali Estonia lavale 2008. aastal.

Mare Jõgeva 80

Estonia tähistas „Boheemi“ etendusega 14. septembril 2019 oma kauaaegse ooperiprimadonna

Mare Jõgeva juubelit.

NÄITUSED

Stend „Aeg ja inimesed“

• Jaanuaris Sirje Puura 70. sünnipäevale pühendatud näitus.

• Aprillis balletitantsija ja lavastaja Ago-Endrik Kerge 80. sünnipäevale pühendatud

näitus.

• Mais näitus Rahvusooper Estonia kauaaegse pea- ja audirigendi Eri Klasi 80.

sünniaastapäevale pühendatud mälestusnäitus.

• Septembris Mare Jõgeva 80. sünnipäevale pühendatud näitus.

• Detsembris kahe Estonia esitenori sünniaastapäevadele pühendatud fotonäitus

„Õpilane ja õpetaja, sõbrad ja kolleegid: Vello Jürna 60 ning Hendrik Krumm 85“.

Parteri galerii

• Veebruaris oli esemekappides Sirje Puura 70. sünnipäeva tähistamisega seotud näitus.

Lisaks eksponeeriti Sirje Puura kostüümi lavastusest „Boheem“.

• Märtsis oli balleti „Romeo ja Julia“ esietenduse raames tutvustav tagasivaatenäitus koos

kostüümidega eelnevaist „Romeo ja Julia“ lavastustest.

• Aprillis oli vaatajatele välja pandud Ago-Endrik Kerge 80. sünnipäeva näitus „Minu

veetleva leedi“ lavastusest ning kostüümidest, mida juubilar kandis „Luikede

järve“ balletilavastuses.

• Näitus Giuseppe Verdi ooperi „La traviata“ 200. etenduse puhul. Eksponeeritud olid

fotod ja kostüümid varasematest lavastustest.

• Mais ja juunis avati Rahvusooper Estonia publikuruumides koostöös Eesti Teatri- ja

Muusikamuuseumiga näitus Eri Klasi maestro isiklikest esemetest.

• Augustis olid esemekappides välja pandud hooaja balletilavastusi tutvustavad fotod

ning kostüümid seoses rahvusvahelise suveöö balletigala etendustega 10. ja 11. augustil

teatri saalis. Lisaks oli üleval näitus muusikali „West Side Story“ plakatitest ning

kostüümidest ja hooaja operetilavastustest.

• Septembris oli parteri galeriis Charles Gounod’ ooperi „Romeo ja Julia“ esietendusele

pühendatud näitus varasemate lavastuste fotodest ja plakatitest.

• Novembris esietendus teatri kammersaalis Mati Undi/Rein Aguri „Punamütsike“ ning

suurel laval Gianluca Schiavoni ballett „Alice Imedemaal“. Sel puhul eksponeeriti

oktoobris ja novembris koostöös Nuku Teatri ja Tallinna Keskraamatukoguga nukke

ning raamatuid lavastustest „Punamütsike“ ja „Alice Imedemaal“. Osa näitusest oli

pühendatud varalahkunud kunstniku Simona Morresi töödele Estonia teatris –

Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“ ja Gianluca Schiavoni „Alice Imedemaal“.

• Detsembris eksponeeriti foto- ja kostüüminäitust Hendrik Krummi 85. sünnipäeva

puhul. Esemekappides valik isiklikest esemetest.


15

I rõdu galerii

• Jaanuaris oli üleval näitus Voldemar Haasi 120. sünniaastapäevale pühendatud näitus

tema lavakujundustest.

• Maist augustini võis näha Rünno Lahesoo fotonäitust Tallinna Balletikooli lõpetajatest

ja lavastustest.

• Augustist kuni 2020. aasta veebruarini näitus Estonia balletiartisti ja kauaaegse

fotograafi Armin Alla teatrifotodest. Näitust aitas koostada Armin Alla tütar Tiina Park,

kes andis avamisel pildinegatiivid vabasse kasutusse.

Väljaspool statsionaari

• Teatri Eesti-sisesteks ringreisideks valmis hooaja uuslavastusi tutvustav näitus.

• Novembris andis Estonia Rakvere spordihallis külalisetenduse Giuseppe Verdi ooperiga

„La traviata“. Etenduse päevaks kujundati publikualale näitus varasema kahe lavastuse

kostüümidest ja fotodest.

• 1. detsembril toimus Väike-Maarjas Vello Jürna 60. sünniaastapäevale pühendatud

näitus laulja kostüümidest ja rollifotodest.

TEENINDATUD KÜLALISETENDUSED KONVERENTSID JA VASTUVÕTUD

2019. aastal toimus Rahvusooper Estonia teatrisaalis, kammersaalis, restoranis, Valges ja

Sinises saalis 128 üritust. Kokku külastas rahvusooperit ligi 12 500 klienti.

Suuremad ning olulisemad neist olid IUSTI rahvusvaheline konverents (5.–9.09), Vähiliidu

pidulik gala (13.09), Eesti Kunstimuuseum 100 (17.11), Tallinn International Ballet

Competition (juuli), Lexuse vastuvõtt (1.06), SEB jõulupidu (15.12).

Olulisemateks suurüritusteks olid Eesti Vabariigi 101. aastapäeva vastuvõtt, rahvusvaheline

IUSTI maailma konverents, Eesti Kunstimuuseumi 100. aastapäeva tähistamine,

Haridusministeerimi vastuvõtt, Vähiliidu gala. Teenindati erinevaid kontserte kammersaalis.

Märkimisväärseimad kliendid on olnud IUSTI, Vähiliit, Vabariigi Presidendi Kantselei, Eesti

Kultuuriministeerium, Eesti Kontsert, Vanemuise teater, Endla teater, Ugala teater, Lexus

Eesti, SEB, Prantsuse Lütseum, Harju Omavalitsuste Liit, Tallinna Balletikool, ministeeriumid,

üritusturundusfirmad ning eraisikutest püsikliendid.

Toitlustusteenistus teenindas 2019. aastal tellimusürituste kliente, etenduste ja kontsertide

külastajaid teatri kohvikutes Arlekiin ja Colombina, Sinise ja Valge saali kohvikutes,

Eesti Kontserdi ruumides asuvas kohvikus Pizzicato, kammersaali kohvikus ja Estonia

restoranis. Söögitoas teenindati oma maja töötajaid, ERSO, RAM-i ja Eesti Kontserdi töötajaid,

Vanemuise teatri, Kaitse- ja Kultuuriministeeriumi töötajaid. Kokku teenindati 2019. aastal

erinevate ürituste raames 53 383 külastajat (2018. aastal 51 999 külastajat). Vaheajatellimuste

arv on jätkuvalt tõusuteel.


16

TURUNDUSLIKUD ETTEVÕTMISED 2019

Reklaamiprojektid:

• Üks kord kuus ilmus rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 8 500 lugejat.

Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (23 000 jälgijat) ja Instagramis

(3 350 jälgijat). Estonia restoranil on Facebookis 1 700 jälgijat ja Instagramis 400

jälgijat.

• 113. hooaja suursündmuseks oli Rahvusooper Estonia väljasõit Moskva Suurde

Teatrisse ning esinemine Moskva Suure Teatri laval 9.–12. jaanuarini, mis oli väärikaks

lõppakordiks Rahvusooper Estonia poolt Eesti Vabariik 100 juubelipidustuste auks

tehtud kingitusele. Viimati andis Estonia Moskva Suure Teatri laval etendusi 1989.

aastal, mil tähistati helilooja Modest Mussorgski 150. sünniaastapäeva „Boriss

Godunovi“ kolme erineva redaktsiooni esitusega. Majaperemeestele lisaks osalesid

selles Leningradi Kirovi-nimeline teater ja Rahvusooper Estonia. 2019. aasta jaanuaris

anti etendusi Gyula Harangozó/Tibor Kocsaki kogupereballetiga „Lumivalgeke ja 7

pöialpoissi“, Toomas Eduri/Tauno Aintsi balletiga „Modigliani – neetud kunstnik“ ja

Giacomo Puccini ooperiga „Tosca“. Lisaks võeti ovatsioonidega vastu ooperigala.

• 18.–23. veebruarini osales rahvusooper Eesti Kaubandus-Tööstuskoja algatuses „Tööle

kaasa!“, mille raames oli tööandjate lastel võimalik lähemalt tutvuda oma vanemate

töö ja tegemistega. Nädala jooksul said lapsed külastada mitmeid haridusprojekte,

tutvuda dekoratsiooni- ja kostüümiosakonna tegemistega, jälgida koos dirigendiga

balleti „Kratt“ läbimängu ning üheskoos grimeerijate ja riietajatega teha ettevalmistusi

muusikali „Buratino“ etenduseks. Harukordse võimalusena said lapsed olla ka

töövarjuks teatrijuht Aivar Mäele.

• Alates 2011. aastast annab Rahvusooper Estonia kuldsponsor SEB Pank teatrikuu

märtsi raames välja publikupreemiad ooperisolistidele: neist üks läheb parimale

koosseisulisele naissolistile ja teine meessolistile. Teatrikülastajad said anda hääle

oma lemmikule, külastades Estonia etendusi 1.–31. märtsini.

• 1. märtsi südaööl tegi Rahvusooper Estonia avalikuks sügisel alanud 114. hooaja

mängukava ning alustas uue hooaja piletimüügiga. Teatrikuu jooksul osteti 3 798

piletit.

• 9. märtsil andis Rahvusooper Estonia esmakordselt välja Estonia sõbra tiitli, mille

pälvis hea sõna ja suurepärase koostöö eest teleajakirjanik Marko Reikop. Auhinna

andis rahvusooperi peadirektor Aivar Mäe üle vahetult enne Giacomo Puccini ooperi

„Tütarlaps kuldsest läänest“ etendust. Estonia sõbra tiitlit hakatakse välja andma iga

aasta märtsikuus, et tähistada nii teatrikuud kui ka tänada teatriga väga tihedalt seotud

isikuid. Estonia Sõbra tiitli omanik saab käesoleva aasta jooksul külastada kõiki

Estonia teatri etendusi tasuta. Lisaks anti Marko Reikop´ile üle kostüüm Gioachino

Rossini ooperi „Tuhkatriinu“ lavastusest, milles ta 2006. aastal osales.

• 19. märtsil sõlmis Tallink Grupp Rahvusooper Estonia ja Vanemuise teatriga kolmeks

hooajaks koostöölepingud, asudes mõlema kultuuriorganisatsiooni peasponsoriks.

Tallinna sadamas Tallinki laeva Silja Europa pardal toimunud koostöö algust tähistaval

üritusel heiskasid Aivar Mäe, Toomas Peterson ja Paavo Nõgene laevale uue

signaallipu „Kultuur pardal/Culture onboard“. Signaallippude abil vahetavad laevad

omavahel sõnumeid. Spetsiaalselt kujundatud signaallipp kingiti koostöö

markeerimiseks ka Estoniale ja Vanemuisele.

• Juba neljandat aastat järjest tegi Rahvusooper Estonia aprillis koostööd

vähiravifondiga „Kingitud elu“. Tänavu aprillis sai ooperipublik üheksa etenduse

vaheajal annetada vähihaigete toetuseks sularahas, pangakaardiga või telefoniga.

Alates 5. aprillist osalesid vähiravifondi vabatahtlikud lavastustel „Figaro


17

pulm“, „Romeo ja Julia“, „Linnukaupleja“, „Boheem“, „Tramm nimega

Iha“, „Minu veetlev leedi“, „Uinuv kaunitar“ ja „Operetikuningas Imre

Kálmán“.

• 23. mail kohtusid teatri Valges saalis kahe eelmise „West Side Story“ lavastuse

tegelased ja tegijad. Kohtumisel vaadati vanade lavastuste pilte ja videokatkeid ning

lõpuks suunduti vaatama uuslavastuse peaproovi.

• 24. mail esietendus rahvusooperis Leonard Bernsteini kultusmuusikal „West Side

Story“, lavastaja Georg Malvius. Esmakordselt Eestis oli võimalik muusikali vaadata

ja kuulata nii eesti kui ka inglise keeles. Ingliskeelsete osatäitjate leidmiseks korraldas

rahvusooper 2018. aastal castingud nii Stockholmis kui ka Londonis.

• 13. augustil Rahvusooper Estonia avakoosolekul tutvustati teatrirahvale uut algavat

hooaega, mille jooksul tõi teater lavale kuus uuslavastust. Samuti oli värskenduse

teinud läbi teatri kunstiline juhtimine – hooaja alguses alustas Estonia loomingulise

juhi ja peadirigendina Arvo Volmer ning balleti kunstilise juhina Linnar Looris. Lisaks

uue hooaja tutvustusele tegid üllatusetteaste „West Side Story“ osatäitjad kolmest eri

lavastusest – 1964, 1993 ja 2019. Laval kohtusid teiste hulgas Helgi Sallo, Neeme

Kuningas, Rauno Elp, Hanna-Liina Võsa ja Heldur Harry Põlda.

• 27. augustil algas Rahvusooper Estonia 114. hooaja piletite soodusmüügikampaania

„Sügissoodustus“. Kuni 15. septembrini müüdi 30% soodsamaid pileteid Estonia

teatrisaalis toimuvatele rahvusooperi etendustele, mis on mängukavas septembrist

2019 kuni juunini 2020. Kampaania jooksul osteti 29 056 piletit.

• 8. septembril toimus Estonia teatri õuealal juba 17. korda toimuv traditsiooniline

teatrilaat. 114. hooaega tutvustasid värsked estoonlased, rahvusooperi loominguline

juht Arvo Volmer ning rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris. Soodushinnaga

müüdi teatripileteid, meeneid, kostüüme ja rekvisiite. Avatud olid kohvikud ja Estonia

restoran. Erinevate pakkumistega olid kohal Estonia toetajad.

• 2.–4. oktoobrini tõi Rahvusooper Estonia mitmest Eesti linnast huvilisi soodsalt ja

mugavalt Tallinnasse etendustele. LuxCharteri mugavad bussid võtsid huvilisi peale

Viljandist, Võhmast, Türilt, Paidest, Narvast, Jõhvist, Kohtla-Järvelt, Rakverest,

Pärnust, Pärnu-Jaagupist, Järvakandist, Raplast, Tartust, Puurmanist ja Põltsamaalt.

Bussid tõid otse teatriukse ette ja viisid pärast etendust koju tagasi. Valikus oli kolm

uudisteost Estonia repertuaarist: Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“, Nikolai

Rimski-Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“ ning Charles Gounod’ ooper „Romeo ja

Julia“.

• 23. oktoobril tähistas Eesti Rahvusballett ülemaailmset balletipäeva. Facebooki

vahendusel näidati otsepildis, milline näeb välja balletitrupi treeningtund, vesteldi

balleti uuslavastuste „Alice Imedemaal“ ja „Anna Karenina“ lavastajatega ning arutleti

balletitantsijatega mitmetel põnevatel teemadel. Meeleolusid teatri telgitagustest

vahendas Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris. Rahvusvahelise

balletipäeva on algatanud viis suurt balletiteatrit – Austraalia Balletiteater, Moskva

Suur Teater, Londoni Kuninglik Ballett, Kanada Rahvusballett ja San Francisco

Ballett.

• 21. novembril muutus Rakvere Spordikeskus pidulikuks ooperimajaks, sest

rahvusooper tõi kohalikul kultuurifestivalil publiku ette Giuseppe Verdi ooperi „La

traviata“.

Tegemist oli ajaloolise sündmusega – esmakordselt kõlas Rakveres rahvusooperi

artistide ning täiskoosseisus orkestri ja koori esituses ooper. Ühtekokku astus lavale

140 Estonia artisti, ent publikut oli ligi 900, mistõttu oli tegemist festivali suurima

üritusega. Lisaks ooperile oli üheks õhtuks Rakvere Spordikeskuses üleval nii teatri

ajalugu kui ka ajaloolisi kostüüme tutvustav näitus. Samuti viis Estonia nädala jooksul


18

Rakvere kõige väiksematele teatrisõpradele kolm haridusprojekti – „Balletilugu“,

„Orkestrimäng“ ning „Kontsert kõige pisematele“.

• Rahvusooperi ajakiri Estoonlane ilmus detsembris 2018, kajastades 2019. aasta

kevadhooaega ning 2019. aasta sügisel. Trükiarv igakordselt 20 000 eksemplari.

Koolitusprojektid täiskasvanutele:

• Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Operetikuningas Imre

Kálmán“ (10.01), „Tsaari mõrsja“ (27.01), Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia“ (31.03),

„West Side Story“ (25.05), Charles Gounod’ „Romeo ja Julia“ (22.09)

• Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed

ekskursioonid.

Laste- ja noorteprojektid

• 10. märtsil käisid SEB Heategevusfondi kaudu balletti „Lumivalgeke ja 7

pöialpoissi“ vaatamas turva- ja asenduskodude lapsed. Enne ja pärast etendust toimusid

eesti- ja vene keelsed ekskursioonid lastele. Pärast etendust toimus balleti töötuba, mida

viisid läbi Hedi Pundonen ja Daniel Kirspuu.

• 12. märtsil toimus Tartus koolinoorte teatripäev, kus toimus kahel korral haridusprojekt

„Balletilugu“. Projektidest võttis osa 160 last.

• 13. märtsil toimusid Haapsalu Kultuurikeskuses haridusprojektid „Balletilugu“ (80

osalejat) ja Kontsert kõige pisematele“ (93 osalejat).

• 23. märtsil käisid SEB Heategevusfondi kaudu „Pipi Pikksukka“ vaatamas turva- ja

asenduskodude lapsed. Pärast etendust toimus ekskursioon „Pipi“ töötuba, mida viisid

läbi Aare Kodasma ja Ingel Marlen Mikk.

• 26. aprillil toimus Paide Muusika- ja Teatrimajas „Kontsert kõige pisematele“. Osa

võttis 80 inimest.

• 2. mail toimusid haridusprojektid „Balletilugu“ ja „Kuidas mõista balletti“ Jõhvi

kontserdimajas ja Sillamäe Kultuurikeskuses Jõhvi Balletifestivali raames. Kolme

haridusprojekti külastas 181 õpilast.

• 19. mail toimus haridusprojektide lõpetamine ning parimate joonistajate ja kirjutajate

autasustamine Sinises saalis. Kohal olid haridusprojektide tegijad ning ca 100 last.

Pärast auhinnagalat läksid lapsed vaatama muusikali „Buratino“.

• Rahvusooper Estonia kutsus tantsu- ja lauluhuvilisi lapsi vanuses 7–14 aastat osalema

suvistes linnalaagrites. Linnalaagrite läbiviijaiks olid Rahvusooper Estonia lauljad,

tantsijad, kontsertmeistrid, grimeerijad, riietajad jt. Linnalaagri viimaseks päevaks

valmis etendus, mis kanti ette lapsevanematele ning sõpradele-tuttavatele. 25.–29.

juunini toimus tantsu- ja laululaager „Helisev muusika“, 1.–5. juulini tantsulaager

„Nukitsamees“, 8.–12. juulini tantsu- ja laululaager „Helisev muusika“. „Heliseva

muusika“ linnalaagrit juhendasid Lydia Roos, Dagmar Rang-Saal ja Ülla Millistfer.

„Nukitsamehe“ linnalaagrit viisid läbi Eesti Rahvusballeti tantsija Daniel Kirspuu,

repetiitor Hedi Pundonen ning kontsertmeister Anneli Tohver.

• 8. septembril kell 12.00–15.00 toimus traditsiooniline Estonia teatrilaat. Lastealal

tervitasid lapsi tegelased lastelavastustest „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“, „Pipi

Pikksukk“ ning „Buratino“. Lastele joonistati värvilisi näomaalinguid, nad said

kaunistada pitsist poolkindaid ning dekoreerida karnevalimaske. Lastele küpsetasid

vahvleid vahukoore, šokolaadi, marjade ning Kalevi kommidega Arlekiin ja Pipi.


19

• 25. septembril toimus Sinises saalis infotund Tallinna ja Harjumaa koolide ning

lasteaedade õpetajatele. Kokku toimus kolm ekskursiooni (kaks eesti keeles, üks vene

keeles), millest võtsid osa registreerunud õpetajad. Kell 17.30 algas Sinises saalis

infotund, kus said sõna Aivar Mäe, Linnar Looris ja Helen Lepalaan uue hooaja

tutvustamiseks. Lisaks tutvustasid noorteprojektide läbiviijad kõiki toimuvaid

haridusprojekte. Pärast infotunni lõppu läksid õpetajad vaatama balletti „Luikede järv“.

• 23. oktoobril toimus „Kontsert kõige pisematele“ Paide Muusika- ja Teatrimajas.

Kontserti külastas 93 inimest.

• 19. novembril kell 10.30 ja 12.00 toimusid „Balletiloo“ etendused Rakvere

Reaalgümnaasiumis Rakvere Kultuurifestivali raames. Osa võttis 180 last.

• 21. novembril toimus haridusprojekt „Orkestrimäng“ Rakvere Rohuaia lasteaias

Rakvere Kultuurifestivali raames. Osa võttis 200 last.

• 24. novembril toimus „Kontsert kõige pisematele“ Rakvere Linnavalitsuse valges

saalis Rakvere Kultuurifestivali raames. Osa võttis 100 väikelast ja vanemat.

• 15. detsembril toimus Haapsalu Kultuurikeskuses haridusprojekt „Kontsert kõige

pisematele“. Osa võttis 79 väikelast ja vanemat.

• 12. detsembril toimus Valges saalis jõulupidu estoonlaste lastele. Sinises saalis oli

väikelastele ja nende vanematele mõeldud beebikontsert „Kontsert kõige pisematele“.

Kammersaalis toimus etendus „Punamütsike“. Pärast kontserti ja etendust tuli kohale

jõuluvana koos abilistega ja jagas lastele kingitusi.

Ekskursioonid

Ekskursioonidest (koos eesti- ja ingliskeelsete avatud ekskursioonidega) võttis 2019. aastal osa

4 331 inimest.

Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal

• „Kontsert kõige pisematele“ – 3 653 külastajat

• „Balletilugu“ – 1 428 külastajat

• „Orkestrimäng“ – 1 164 külastajat

• „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 1 048 külastajat

• „Kuidas mõista balletti – „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle““ – 507 külastajat

• „Ka ooper kõlab tuttavalt“ – 419 külastajat

Kokku sai teatrimajas haridusprojektidest osa 8 323 külastajat.

Toetajad ja sponsorid:

• Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse

keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha:

Hooaja kuldsponsor – Tallink

Kuldsponsor – SEB

Peasponsor – Lexus

Peasponsor - Liviko

Peasponsor – Kalev

Peasponsor – G4S

Peasponsor – Amserv

• Samuti sõlmiti koostööleping AS-ga Tallinna Vesi.


20

Sisekommunikatsioon

• Esietendustega seotud infotunnid teenindajatele: Jaak Jõekalda „Operetikuningas Imre

Kálmán“ (10.01), Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“ (27.01), Sergei Prokofjevi

„Romeo ja Julia“ (31.03), Leonard Bernsteini „West Side Story“ (25.05), Charles

Gounod’ „Romeo ja Julia“ (22.09)

• 5. märtsil tähistasid estoonlased Estonia restoranis üheskoos vastlapäeva. Kuulati Marju

Kõivupuu pajatusi vastlakommetest ja elati kaasa vastlakuklite kaunistamise

võistlusele. Samuti võisid soovijad proovida Marju Kõivupuu juhendamisel esiisade

vastlamänge.

• Aprillis toimus Rahvusooperis Estonia tervisekuu, mil pöörati kõrgendatud tähelepanu

tervislikule toitumisele, võimekusele tulla toime tööalaste psühhosotsiaalsete

ohuteguritega ning hoiduda läbipõlemisest. Tervisekuu kulmineerus 30. aprillil

meeskondliku teatevõistlusega, kus testiti loengutes kogutud teadmisi. Kokku toimus

tervisekuu raames estoonlastele 12 loengut. Rahvusooperi partneriks tervisekuul olid

Ida-Tallinna Keskhaigla ja spordiklubi MyFitness.

• 2.–3. juunil korraldas Teoteater Toosikannu puhkekeskuses Eesti teatrite spartakiaadi,

mis toimus juba 50. korda. Mõõtu võeti kokku 21 alal. Kavas olid traditsioonilised alad,

nagu korvpall, võrkpall, teatevõistlus ja ebatraditsioonilised, nagu märja T-särgi

võistlus, kärbsepenalt ja rammusa lavamehe tagaajamine. Rahvusooper saavutas

üldarvestuses I koha . Teise koha saavutas Teater Vanemuine ja kolmanda koha NUKU

teater.

• 9.–11. juunil toimusid estoonlaste suvepäevad laeval „Baltic Queen“. Lisaks reisile

Rootsi toimusid erinevad teatevõistlused ja mängud.

• 16. septembril tähistas Rahvusooper Estonia oma 113. sünnipäeva, jätkates traditsiooni

kutsuda tähtpäevale kõiki endisi ja praeguseid estoonlasi. Teatri sünnipäevale tuli üle

200 endise estoonlase.

• 4. detsembril toimus sassis päev – töövahetus Sisekaitseakadeemiaga. Ameteid vahetati

rahvusooperi sees, akadeemia töötajatele pakuti võimalust proovida kätt teatritööl,

estoonlasi ootas akadeemias treeningprogramm lasketiirus, vanglakambris,

virtuaalsimulatsioonide keskuses ja enesekaitsetunnis.

• Detsembris toimus traditsiooniline jõuluuste kaunistamise võistlus, kus parimaid

autasustati pühade-eelsel jõuluglögil Valges saalis. Samuti tähistati koledate

kampsunite päeva.

Muud sündmused

• Rahvusooper Estonia kuulutas 26. juunil välja algupärase Eesti ooperi konkursi.

Konkursi tingimustele vastavalt tuli 1. novembriks esitada kahe A4 lehekülje pikkune

ideekavand, kus on välja toodud ooperi pealkiri, helilooja nimi, võimaliku libretisti

nimi, tegelaskujud hääleliikide järgi ja dramaturgiline süžee stseenide kaupa. Eelmise

konkursi võitis 2014. aastal helilooja Rasmus Puur ooperiga „Pilvede värvid“, mis oli

rahvusooperi mängukavas 2020. aasta märtsini. Seekord laekus konkursile 16 kavandit

13 heliloojalt. Kavandite seas oli mitmeid eriilmelisi ja tugevaid originaalkäsitlusi, kuid

paraku ei leidunud nende hulgas rahvusooperi repertuaariplaanidega haakuvat ideed.

Seetõttu jäi 2019. aasta algupärase Eesti ooperi konkursi võitja välja kuulutamata.


21

• 114. hooajast alustas teatri kunstilise juhi ja peadirigendina Arvo Volmer ja

rahvusballeti juhina Linnar Looris. Mõlemad juhid on mitmekülgse rahvusvahelise

tausta ja pagasiga, ometi juba varasemast Estoniaga lähedalt seotud. Arvo Volmer oli

aastatel 2004–2012 Estonia kunstiline juht ja peadirigent ning aastast 2004 tegutses ka

Adelaide’i Sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina. Linnar Looris oli aastail

2001–2006 Eesti Rahvusballeti solist, seejärel Birminghami Kuningliku Balleti solist

(2006–2007), alates aastast 2007 Houstoni Balleti solist ning aastast 2011 sama trupi

esisolist.

2019. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED

Eesti teatri aastaauhinnad 2019 (2018. aasta loomingu eest):

Atlan Karp – Jack Rance’i ja krahv Gili jõuliselt kehastatud lavakujud Giacomo Puccini

ooperis „Tütarlaps kuldsest läänest“ (Rahvusooper Estonia) ja Ermanno Wolf-Ferrari

lühiooperis „Susanna saladus“ (Opera Veto).

Jevgeni Grib – lühiballeti „Valgus aknas“ koreograaf-lavastaja (Eesti Rahvusballett).

Külli Root – Eesti Teatri Tehniliste Töötajate Ühenduse aumärk

Otto Hermanni nimeline auhind

Vahur Vurm – Estonia teatri klarnetimängija alates 1974. aastast, klarnetirühmа

kontsertmeister üle 30 aasta. Tema imeline toon, rahu ja paindlikkus on kandunud üle ka kogu

klarnetirühmale, kelle kõrge taseme üle võib vaid uhkust tunda.

Muud auhinnad

Aivar Mäe – Välisministeeriumi hõbemärk

Rahvusooper Estonia poistekoor – Grand Prix ja eripreemia II Rahvusvahelisel vaimuliku

muusika festivalil Petrozavodskis

Seili Loorits-Kämbre ja Andrea Fabbri – MyFitnessi tantsuauhind

Helen Lokuta ja Rauno Elp – SEB publikupreemia

Rahvusooper Estonia sassis päev – Parim personaliprojekt

Toomas Edur – Harjumaa teatripreemia

Marko Reikop – Estonia sõbra auhind


22

Kolleegipreemiad 2019

Juuli Lill – solistipreemia

Darja Günter – balletipreemia

Mart Laas – orkestripreemia

Jaak Jõekallas – kooripreemia

Lisanna Männilaan – administratsioonipreemia

Raina Tamm – etendust teenindava töötaja preemia

Anne-Ly Vont – etendust ettevalmistava töötaja preemia

Tiiu Pauls – rahvusooperi maja teenindava töötaja preemia

Hanna Lotte Krall – kunstilis-ettevalmistava töötaja preemia

Andres Lemba – poistekoori preemia

Rahvusooper Estonia poistekoor – estoonlaste eripreemia

MAJANDUSTEGEVUS

2019. aasta oli Rahvusooper Estoniale töine majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud

eesmärkide täitmisel.

Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“ alusel

tegevustoetust 2019. aastal 9 445 000 eurot (s.h. 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja

töövahendite soetamiseks ning 60 000 eurot uue ATS süsteemi paigalduseks) (2018. aastal oli

riigi toetus 9 564 000 eurot, s.h. orkestriinstrumentide ning töövahendite soetamiseks 55 000

eurot).

Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus Rahvusooperile 3 134 eurot (2018.

aastal 4 206 eurot).

Rahvusooperi majandustegevus toimub hooaegade kaupa. Rahvusooper Estonia hooaeg kestab

1.augustist kuni 31. juulini.

Rahvusooper teenis müügitulu 2019. aastal kokku 5 310 500 eurot (2018. aastal 4 828 747

eurot). Võrreldes 2018. aastaga suurenes müügitulu 9,98% ehk 481 753 euro võrra.

Piletite müügitulu oli 2 767 876 eurot. Võrreldes 2018. aastaga suurenes piletimüügi tulu

(2018. aastal 2 658 611 eurot) 4,11%.

Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2019. aastal etenduste külastajaid teatri

baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja kontserdikülastajaid Eesti

kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2019. aastal 1 336 032 eurot (2018. aastal

1 092 062 eurot). Toitlustusteenistuse käive suurenes 22,34%.

Koroonaviiruse (COVID-19) levik 2020. aasta kevadel mõjutab oluliselt Rahvusooper Estonia

majandustegevust ja müügitulu. Seoses sellega on Rahvusooper Estonia rakendanud mitmeid

meetmeid, mis aitavad teatril oma tegevust jätkata. Koroonaviiruse mõju leevendamisel on

abiks olnud nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Töötukassa .Vt lisa 17.

Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 62,99% (2018. aastal 64,06%).

Kokkuvõtteks – kõigi estoonlaste väga hea töö võimaldas Rahvusooperil realiseerida oma

loomingulised eesmärgid.


23

Olulisemad suhtarvud 2019. aasta majandustegevuse kohta

2019 2018 %

Saali täituvus (%) 73,39 79,16 -7,29

Külastajate arv 141 059 139 811 0,89

Müügitulu 5 310 500 4 828 747 9,98

s.h. piletitulu 2 767 876 2 658 611 4,11

toitlustuse tulu 1 336 032 1 092 062 22,34

reklaamitulu 233 445 199 294 17,14

Tegevuskulud 15 048 871 13 942 175 7,94

s.h.kauba,materjalide

ja teenuste kulu

1 990 653 1 650 512 20,61

mitmesugused

tegevuskulud

1 359 232 1 461 436 6,99

Olulisemad planeeritud investeeringud 2020. aastal:

• Lava ventilatsiooni remont

• Uue ATS (automaatse tulekahju hoiatussüsteem) süsteemi paigaldus, tagamaks hoone

100%-line kaetus vastavate anduritega

• Lava lihvimine

• Orkestri ja koori puhkeruumide remont.

Aivar Mäe

Rahvusooper Estonia

Peadirektor


24

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

Bilanss (eurodes)

Lisa 31.12.2019 31.12.2018

VARAD

Käibevara

Raha 2 24 614 46 788

Nõuded ja ettemaksed 3 303 511 373 522

Varud 5 246 825 254 518

Käibevara kokku 574 950 674 828

Põhivara

Materiaalne ja immateriaalne põhivara 6 9 952 102 10 481 803

Põhivara kokku 9 952 102 10 481 803

VARAD KOKKU 10 527 052 11 156 631

KOHUSTISED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustised

Lühiajalised kohustised 8,9 430 585 422 898

Võlad ja ettemaksed 4, 7 1 888 508 1 609 645

Sihtfinantseerimine 10 97 704 2 940

Lühiajalised kohustised kokku 2 416 797 2 035 483

Pikaajalised kohustised 8,9 233 959 283 892

Pikaajalised kohustised kokku 233 959 283 892

KOHUSTISED KOKKU 2 650 756 2 319 375

Netovara

Kapital 331 532 331 532

Eelmiste perioodide jaotamata tulem 8 505 724 8 489 408

Aruandeaasta tulem -960 960 16 316

NETOVARA KOKKU 7 876 296 8 837 256

KOHUSTISED JA NETOVARA KOKKU 10 527 052 11 156 631

Lisad lehekülgedel 28 kuni 42 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad.


25

Tulemiaruanne (eurodes)

Lisa 2019 2018

Müügitulu 11 5 310 500 4 828 747

Tegevustoetus 10 9 295 430 9 513 206

Muu tulu sihtfinantseerimisest 10 111 833 159 957

Tulu varade sihtfinantseerimisest riigieelarvest 10 55 000 55 000

Tulud kokku 14 772 763 14 556 910

Kaubad, toore, materjal ja teenused 12 -1 990 653 -1 650 512

Mitmesugused tegevuskulud 13 -1 359 232 -1 461 436

Tööjõu kulud

Palgakulu 14 -8 756 090 -8 111 788

Sotsiaalmaks 14 -2 942 896 -2 718 439

Tööjõu kulud kokku -11 698 986 -10 830 227

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 -682 188 -598 126

Tegevustulem -958 296 16 609

Finantstulud ja –kulud

Intressikulud 9 -2 723 -362

Muud finantstulud ja –kulud 59 69

Finantstulud ja –kulud kokku -2 664 -293

Aruandeaasta tulem -960 960 16 316



26

Rahavoogude aruanne (eurodes)

Lisa 2019 2018

Rahavood põhitegevusest

Aruandeperioodi tulem -960 960 16 316

Põhivara kulum ja väärtuse langus 6 682 188 598 126

Kasum/kahjum põhivara müügist ja maha

kandmisest

6 0 4 036

Sihtfinantseerimise jäägi muutus 10 94 764 -9 909

Põhitegevusega seotud nõuete muutus 3 70 011 -97 970

Varude muutus 5 7 693 -66 264

Põhitegevusega seotud kohustiste muutus 7 278 863 82 741

Kokku rahavood põhitegevusest 172 559 527 076

Rahavood investeerimistegevusest

Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus 6 -152 487 -1 146 908

s.h. kapitalirendi tingimustel 8 89 814 289 888

Muude finantsinvesteeringute soetus

kapitalirendi tingimustel

8 2 599 27 998

Kokku rahavood investeerimistegevusest -60 074 -829 022

Rahavood finantseerimistegevusest

Kapitalirendi põhimaksete tagasimaksed 8 -133 479 -54 313

Makstud pangalaenud 9 -299 654 0

Lühiajaline pangalaen 298 474 299 654

Kokku rahavood finantseerimistegevusest -134 659 245 341

Rahavood kokku -22 174 -56 605

Raha ja raha lähendid perioodi alguses 2 46 788 103 393

Raha ja raha lähendid muutus -22 174 -56 605

Raha ja raha lähendid perioodi lõpus 2 24 614 46 788



27

Netovara muutuste aruanne (eurodes)

Kapital Eelmiste perioodide

tulem

Aruandeaasta

tulem

Kokku

31.12.2017 331 532 8 647 520 -158 112 8 820 940

2017. a tulem 0 -158 112 158 112 0

Aruandeaasta tulem 0 0 16 316 16 316

31.12.2018 331 532 8 489 408 16 316 8 837 256

2018.a tulem 0 16 316 -16 316 0

Aruandeaasta tulem 0 0 -960 960 -960 960

31.12.2019 331 532 8 505 724 -960 960 7 876 296



28

Raamatupidamise aastaaruande lisad

Lisa 1 Arvestus- ja aruandluspõhimõtted

Rahvusooper Estonia 2019. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti

finantsaruandluse standardiga, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja

aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardi põhinõuded on kehtestatud Eesti

Vabariigi raamatupidamise seadusega, mida täiendab Avaliku sektori finantsarvestuse ja –

aruandluse juhend. Avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhend lähtub Eesti

finantsaruandluse standardist. Juhendis kirjeldatud arvestusmeetodid tulenevad

raamatupidamise seadusest ja raamatupidamise toimkonna juhenditest, samuti

rahvusvahelistest avaliku sektori raamatupidamise standarditest. Raamatupidamise

aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud juhtudel,

mida on kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud järgmistest arvestuse ja aruandluse

põhimõtete osaks olevatest alusprintsiipidest: majandusüksuse, jätkuvuse, arusaadavuse,

olulisuse, järjepidevuse ja võrreldavuse, objektiivsuse, tulude ja kulude vastavuse,

konservatiivsuse, avalikustamise ning sisu ülimuslikkuse printsiibist.

Rahvusooper Estonia kasutab tulemiaruande koostamisel Eesti Vabariigi raamatupidamise

seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi nr.1.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raha ja raha rahalähendid

Raha ja raha lähenditena kajastatakse bilansis raha kirjel ja rahavoogude aruandes kassas olevat

sularaha, arvelduskontode jääke (v.a. arvelduskrediit), kuni 3-kuulisi tähtajalisi deposiite ja

kergesti realiseeritavaid väärtpabereid.

Nõuded ostjate vastu

Nõuetena ostjate vastu kajastatakse Rahvusooperi tavapärase põhitegevuse käigus tekkinud

lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses (s.o.

nominaalväärtus miinus tagasimaksed ning vajadusel tehtavad allahindlused).

Nõuete allahindlust kajastatakse, kui esineb objektiivseid tõendeid selle kohta, et kõik nõuete

summad ei laeku vastavalt nõuete esialgsetele lepingutingimustele. Asjaoludeks, mis viitavad

võimalikule nõuete väärtuse langusele, on võlgniku pankrot või olulised finantsraskused ning

maksetähtaegadest mittekinnipidamine.

Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral iga ostja kohta eraldi. Kui nõuete

individuaalne hindamine ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse

individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid hinnatakse kogumina, arvestades

eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvate nõuete

summa on vahe nende nõuete bilansilise väärtuse ja tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuse

vahel, kasutades sisemise intressimäära meetodit. Nõuete bilansilist väärtust vähendatakse

ebatõenäoliselt laekuvate nõuete summa võrra ning kahjum allahindlusest kajastatakse

tulemiaruandes mitmesuguste tegevuskuludena. Varem alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete

laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena.


29

Muud lühiajalised nõuded

Kõiki muid nõudeid (viitlaekumised, muud lühi- ja pikaajalised nõuded), kajastatakse

korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on

üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega (miinus tagasimaksed ning võimalikud

allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas summas.

Varud

Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest,

tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende

olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude ostukulutused sisaldavad lisaks ostuhinnale

varude ostuga kaasnevat tollimaksu, muid mittetagastatavaid makse ja varude soetamisega

otseselt seotud transpordikulutusi, millest on maha arvatud hinnaalandid ja dotatsioonid.

Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto

realiseerimisväärtus. Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses

kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud

toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks.

Lõpetamata toodanguna kajastatakse etenduse valmimiseks tehtud väljaminekud juhul, kui

kulu on tehtud aruandeaastal, kuid esietendus ja lõpetatud lavastustesse kandmine toimub

aruandeaastast järgmisel aastal. Lõpetamata toodangu koosseisu arvatakse kõik materiaalsed

kulud ja kulud, mis on seotud kostüümide ja dekoratsioonide valmistamisega ning

lavastuskuludega. Varude kuluks kandmisel kasutatakse olenevalt varude grupist individuaalse

hindamise meetodit või kaalutud keskmise soetusmaksumuse meetodit.

Materiaalne põhivara

Põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 5 000 eurost.

Varad, mille soetusmaksumus on alla 5 000 euro kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja

kantakse soetamisel 100% kulusse.

Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.

Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast

(k.a. tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest,

mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara

kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kapitalirendile võetud materiaalse

põhivara arvestus toimub sarnaselt ostetud põhivaraga.

Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud kajastatakse põhivarana, kui on

tõenäoline, et Rahvusooper saab varaobjektiga seotud tulevast majanduslikku kasu ning

varaobjekti soetusmaksumust saab usaldusväärselt mõõta. Muid hooldus- ja remondikulusid

kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.

Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset meetodit. Amortisatsiooninorm

määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Olulise

lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult

soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa.

Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel

on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi

varaobjektidena ning määratakse ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi

amortisatsiooninormid.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on materiaalse põhivara gruppidele järgmised:


30

Ehitised 2% - 20%

Masinad ja seadmed 3% - 25%

Muu materiaalne põhivara 3% - 25%

Maad ei amortiseerita.

Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o. kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind

või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse

põhivara objektid alla hinnatud nende kaetavale väärtusele.

Amortisatsiooni arvestamist alustatakse hetkest, mil vara on kasutatav vastavalt juhtkonna poolt

plaanitud eesmärgil ning lõpetatakse kui lõppväärtus ületab bilansilist jääkmaksumust või vara

lõpliku eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate

amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.

Materiaalse põhivara kajastamine lõpetatakse vara võõrandamise korral või olukorras, kus vara

kasutamisest või müügist ei eeldata enam majanduslikku kasu. Kasum või kahjum, mis on

tekkinud materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest, kajastatakse tulemiaruandes muude

äritulude või muude ärikulude real.

Immateriaalne põhivara

Immateriaalset vara (litsentsid, tarkvara) kajastatakse bilansis siis, kui vara on Rahvusooperi

poolt kontrollitav, tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku kasu ning vara

soetusmaksumus on usaldusväärselt mõõdetav. Omandatud immateriaalne põhivara võetakse

algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud

kulutustest. Arvele võtmise järel kajastatakse immateriaalset vara selle soetusmaksumuses,

millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad

allahindlused.

Määratud kasuliku elueaga immateriaalset vara amortiseeritakse lineaarsel meetodil, lähtudes

vara eeldatavast kasulikust elueast. Igal bilansipäeval hinnatakse vara

amortisatsiooniperioodide ning –meetodi põhjendatust.

Amortisatsioonimäärade vahemikud on immateriaalse põhivara gruppidele järgmised:

Immateriaalne vara 25%

Määratud elueaga varade puhul hinnatakse vara väärtuse langust, kui on ilmnenud asjaolusid,

mis viitavad võimalikule väärtuse langusele.

Tarkvara

Immateriaalse varana kajastatakse ostetud arvutitarkvara, mis ei ole seonduva riistvara

lahutamatu osa. Arvutitarkvara arenduskulud kajastatakse immateriaalse varana, kui need on

otseselt seotud selliste tarkvaraobjektide arendamisega, mis on eristatavad, Rahvusooperi poolt

kontrollitavad ning mille kasutamisest saadakse tulevast majanduslikku kasu pikema aja kui

ühe aasta jooksul. Arvutitarkvara jooksva hooldusega seotud kulud kajastatakse tulemiaruandes

kuludena.

Varade väärtuse langus

Avaliku sektori üksused, kes koostavad raamatupidamise aastaaruannet kooskõlas Eesti

finantsaruandluse standardiga, ei ole kohustatud teostama varade väärtuste teste ega kajasta

varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade

puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt või täielikult

kasutusest eemaldamise tõttu.


31

Kapitali- ja kasutusrendid

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Rahvusooper kui rentnik

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustisena renditud vara õiglase väärtuse summas

või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi

tingimustel renditud varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures

amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood.

Kapitalirendi lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad rentniku poolt kantavad esmased

otsekulutused kajastatakse renditava vara soetusmaksumuse koosseisus.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tulemiaruandes kuluna.

Rahvusooper kui rendileandja

Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis tavakorras, analoogselt muule

Rahvusooperi bilansis kajastatavale varale. Väljarenditavat vara amortiseeritakse lähtudes

Rahvusooperis sama tüüpi varade osas rakendatavatest amortiseerimispõhimõtetest.

Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. Kasutusrendi

lepingute sõlmimisega otseselt kaasnevad esmased kulutused kajastatakse rendileandja bilansis

varana (renditava varaga samal kirjel) ja amortiseeritakse kulusse rendiperioodi jooksul

proportsionaalselt renditulu kajastamisega.

Finantskohustised

Kõik finantskohustised (võlad hankijatele, võetud laenud, muud lühi -ja pikaajalised

võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki

soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud

soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on

üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustisi kajastatakse

bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud

soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses

(millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustistelt

intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit.

Finantskohustis liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul

alates bilansikuupäevast; või Rahvusooperil pole tingimusteta õigust kohustise tasumist edasi

lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva. Laenukohustisi, mille tagasimakse tähtaeg

on 12 kuu jooksul bilansipäevast, kuid mis refinantseeritakse pikaajaliseks pärast bilansipäeva,

kuid enne aastaaruande kinnitamist, kajastatakse lühiajalistena. Samuti kajastatakse

lühiajalistena laenukohustisi, mida laenuandjal oli õigus bilansipäeval tagasi kutsuda

laenulepingus sätestatud tingimuste rikkumise tõttu.

Toetused

Toetusena käsitletakse saadud vahendeid (saadud toetused), mille eest ei anta otseselt vastu

kaupu ega teenuseid. Toetusi jagatakse tegevustoetuseks ja sihtfinantseerimiseks.


32

a) Tegevustoetused

Tegevustoetustena kajastatakse saadud toetuseid, mida on Rahvusooperile antud lähtudes

rahvusooperi seadusest ning arengudokumentides määratud eesmärkidest. Tegevustoetusi

kajastatakse tuluna raha laekumisel.

b) Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud projektipõhisel sihtotstarbel saadud toetuseid, mille

puhul määratakse selle eesmärk koos mõõdikutega eesmärgi täitmise jälgimiseks, ajakava ja

rahaline eelarve ning toetuse andja nõuab saajalt detailset aruandlust raha kasutamise kohta

ning raha ülejääk tuleb maksta andjale tagasi. Sihtfinantseerimise toetust kajastatakse

raamatupidamises esmakordselt raha üleandmisel või laekumisel või toetuse tekkepõhisel

kuupäeval. Tuludes ja kuludes kajastatakse toetusi jälgides tekkepõhisuse printsiipi. Plaanitud,

kuid laekumata toetussummasid, millega seotud kulusid ei ole tekkinud, bilansis ei kajastata.

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude-kulude vastavuse printsiibist.

Sihtfinantseerimist kajastatakse tuluna nendes perioodides, mil leiavad aset kulud, mille

kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on mõeldud. Valitsuse sihtfinantseerimine, mida saadi

eelmise perioodi tegevuskulude kompenseerimiseks, arvestatakse selle perioodi tuluna, millal

sihtfinantseerimise summat saab usaldusväärselt ja objektiivselt määrata ning kui laekumine on

tõenäoline. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et

Rahvusooper vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub.

Varade sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastavad need avaliku sektori üksused, mille

põhieesmärgiks ei ole omanikule kasumi teenimine, toetuse saamise tekkepõhisel momendil

tuluna.

Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara kulum kantakse kuludesse sarnaselt muule

põhivarale. Saadud vara amortiseeritakse kulusse vara kasuliku eluea jooksul. Mitterahalist

sihtfinantseerimist kajastatakse analoogiliselt põhivara sihtfinantseerimisega saadud vara

õiglases väärtuses, kui see on usaldusväärselt hinnatav. Kui saadud vara õiglane väärtus ei ole

usaldusväärselt hinnatav, vara kohta raamatupidamiskandeid ei tehta.

Sihtfinantseerimisega seonduvad tulud kajastatakse tulemiaruandes eraldi kirjetel

„Tegevuskulude sihtfinantseerimine” ja „Varade sihtfinantseerimine”.

Tehingud välisvaluutas ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja –kohustised

Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale arvestusvaluuta euro. Välisvaluutas

toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult

kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja

kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse bilansipäeval ümber

arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel.

Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja –kahjumid esitatakse aruandeperioodi

tulemiaruandes.

Tulude arvestus

Tulu etendustest ja kontsertidest kajastatakse etenduse ja kontserdi toimumise hetkel.

Tulu kaupade müügist kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes

arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi. Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik

olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale, müügitulu ja tehinguga seotud


33

kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadav tasu laekumine on tõenäoline. Tulu

teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema

ajaperioodi jooksul siis lähtutakse valmidusastme meetodist.

Tulu toitlustusteenuse eest kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse

pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist.

Lisa 2 Raha

(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Pangakontod 13 412 25 722

Sularaha kassas 11 202 21 066

Raha ja pangakontod kokku 24 614 46 788

Intressimäär üleöö deposiidilt on 0,01 % keskmiselt jäägilt (2018. aastal 0,01%).

Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed

(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Nõuded ostjate vastu 262 817 264 116

Ettemaksed teenuste eest 38 273 103 016

Muud lühiajalised nõuded 2 421 6 390

Nõuded ja ettemaksed kokku 303 511 373 522

Lisa 4 Maksud

(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Maksuvõlg Maksuvõlg

Sotsiaalmaks 288 035 272 395

Üksikisiku tulumaks 156 927 146 986

Käibemaks 70 868 70 443

Töötuskindlustusmaks 19 596 18 650

Kogumispension 13 949 12 982

Mitteresidendist

juriidilise isiku tulumaks

3 032 2 427

Erisoodustuse tulumaks 1 069 403

Ettevõtte tulumaks 23 0

Kokku (lisa 7) 553 499 524 286

Maksuhalduril on õigus kontrollida Rahvusooperi maksuarvestust kuni 5 aasta jooksul

maksudeklaratsiooni esitamise kuupäevast ning vigade tuvastamisel määrata täiendav

maksusumma, intressid ning trahvi. Rahvusooperi juhtkonna hinnangul ei esine asjaolusid,

mille tulemusena võiks maksuhaldur määrata teatrile olulise täiendava maksusumma.


34

Lisa 5 Varud

(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Lõpetamata uuslavastuste kulud 118 931 115 024

Toidukaupade varu 51 847 56 460

Materjalid laos 44 037 51 743

Kavade varu 32 010 31 291

Kokku 246 825 254 518

Varusid kanti maha 2019.a. summas 647 eurot (2018. aastal 38 eurot).

Lisa 6 Materiaalne ja immateriaalne põhivara

(eurodes)

Maa Ehitised Masinad

ja

seadmed

Muu

materiaalne

põhivara

Ettemaksed

põhivara

eest

Kokku

Saldo seisuga

31.12.2017 Soetusmaksumus 149 668 13 274 912 2 939 865 1 396 431 6 091 17 766 967 Akumuleeritud kulum 0 -5 168 983 -1 816 084 -844 843 0 -7 829 910

Jääkmaksumus 149 668 8 105 929 1 123 781 551 588 6 091 9 937 057 2018.a. toimunud

muutused

Ostud perioodi jooksul 0 700 561 26 342 420 096 6 000 1 152 999

Ümberliigitamine 0 0 0 0 -6 091 -6 091

Müük ja maha kandmine 0 0 -54 383 -11 923 0 -66 306

Müüdud ja maha kantud

põhivara kulum

0 0 52 458 9 812 0 62 270

Amortisatsioonikulu 0 -339 379 -144 567 -114 180 0 -598 126

Saldo seisuga

31.12.2018

Soetusmaksumus 149 668 13 975 473 2 911 824 1 804 604 6 000 18 847 569

Akumuleeritud kulum 0 -5 508 362 -1 908 193 -949 211 0 -8 365 766

Jääkmaksumus 149 668 8 467 111 1 003 631 855 393 6 000 10 481 803

2019.a. toimunud

muutused

Ostud perioodi jooksul 0 43 634 89 814 19 039 0 152 487

Müük ja maha kandmine 0 0 0 -6 946 0 -6 946

Müüdud ja maha kantud

põhivara kulum

0 0 0 6 946 0 6 946

Amortisatsioonikulu 0 401 400 147 694 133 094 0 682 188

Saldo seisuga

31.12.2019

Soetusmaksumus 149 668 14 019 107 3 001 638 1 816 697 6 000 18 993 110

Akumuleeritud kulum 0 -5 909 762 -2 055 887 -1 075 359 0 -9 041 008

Jääkmaksumus 149 668 8 109 345 945 751 741 338 6 000 9 952 102


35

2019.aastal kanti maha muud materiaalset põhivara soetusmaksumuses 6 946 eurot. (2018.

aastal kanti maha masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 54 383 eurot ja muud materiaalset

põhivara soetusmaksumuses 11 923 eurot).

2019. aastal nagu ka 2018. aastal põhivara alla hinnatud ei ole. Seisuga 31.12.2019 ja

31.12.2018 puudusid põhivarad, mida oleks panditud laenukohustiste tagatiseks.

Lisa 7 Võlad ja ettemaksed

(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest 915 316 723 214

Maksuvõlad (vt lisa 4) 553 499 524 286

Võlad tarnijatele 299 638 268 300

Võlad töövõtjatele 120 055 93 845

Võlad ja ettemaksed kokku 1 888 508 1 609 645

Lisa 8 Kapitali- ja kasutusrent

(eurodes)

Kapitalirendi tingimustel renditakse järgmisi varasid:

Seadmed ja mööbel Seadmed ja mööbel

31.12.2019 31.12.2018

Soetusmaksumus 440 141 350 327

Akumuleeritud kulum 76 775 20 481

Aruandeperioodi kulum 56 294 19 222

2019. aastal soetati kapitalirenditingimustel varasid (tiitrite süsteem ja projektorid

etendustegevuseks) soetusmaksumusega 92 413 eurot. (2018. aastal soetati

kapitalirenditingimustel varasid soetusmaksumusega 317 886 eurot (s.h. valgustehnikat

summas 136 302 eurot, restorani mööblit summas 101 962 eurot, restorani inventari summas

62 000 eurot ja lavaarvuteid summas 17 622 eurot).


36

31.12.2019 31.12.2018

Kapitalirendi võlgnevus (lisa 9) 366 070 407 136

s.h. maksetähtaeg

kuni 1 aasta 132 111 123 244

1-5 aastat 233 959 283 892

2019 2018

Aruandeperioodi maksed 133 479 54 313

Kapitalirendi tingimustel renditud vara edasi renditud ei ole.

Lepingute alusvaluutaks on euro.

Rahvusooper Estonia kui rendileandja rendib kasutusrendi tingimustel välja hoones asuvaid

ruume:

2019 2018

Aruandeperioodi maksed (perioodilised) 317 554 307 577

Aruandeperioodi maksed (ühekordsed) 214 405 168 260

Kokku (vt lisa 11) 531 959 475 837

Kasutusrendina rendib olulist osa hoonest SA Eesti Kontsert koos Eesti Rahvusmeeskooriga,

kelle lepinguline rendimakse 2019. a oli 304 677 eurot. Rahvusooperil on sõlmitud lepingud

veel ERSO-ga (summa aastas 8 477 eurot) ja Valga Lejo AS-ga (summa aastas 4 400 eurot).

Rendilepingute alusvaluutaks on euro.


37

Lisa 9 Laenukohustised

(eurodes)

31.12.2019

Kohustiste saldo Kokku s.h.

pikaajaline

osa

s.h.

lühiajaline

osa

Maksetähtaeg Intressi-

määrad

Liisingud (lisa 8) 366 070 233 959 132 111 2019 – 2024.a Kuue kuu

EURIBOR+

1,25 – 1,95%,

Fikseeritud,

0%

Lühiajaline

laenukohustis

298 474 0 298 474 10.01.2020.a STR(baas-

intressimäär)

+1,95%

KÕIK KOKKU 664 544 233 959 430 585

31.12.2018

Kohustiste saldo Kokku s.h.

pikaajaline

osa

s.h.

lühiajaline

osa

Maksetähtaeg Intressi-

määrad

Liisingud (lisa 8) 407 136 283 892 123 244 2018 – 2023.a Kuue kuu

EURIBOR+

1,25 – 1,95%,

fikseeritud,

0%

Lühiajaline

laenukohustis

299 654 0 299 654 11.01.2019.a Ühe kuu

EURIBOR

+1,95%

KÕIK KOKKU 706 790 283 892 422 898


38

Laenukohustiste intressid

2019 2018

Investeerimislaenu intressimaksed 79 0

Kapitalirendi intressimaksed 2 644 362

Kokku 2 723 362

Lisa 10 Toetused

(eurodes)

Tegevustoetus

2019. aastal sai Rahvusooper Estonia Eesti Vabariigilt sihtotstarbelist toetust 9 445 000 eurot

(2018. aastal 9 564 000 eurot).

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

2019 2018

ALGJÄÄK KOKKU (KOHUSTIS) 2 940 12 849

SAAMINE

1. Valitsuselt

Valitsuselt saadud vahendid riigi poolt

kompenseeritava õppelaenu tasumiseks

3 134 4 206

2. Muudelt organisatsioonidelt

Kultuurkapitalilt kulude

sihtfinantseerimiseks saadud vahendid

6 078 4 040

Kultuuriministeeriumilt kulude


46 004 12 706

Teistelt organisatsioonidelt kulude


94 515 133 302

SAADUD KOKKU 149 731 154 254

KASUTAMINE

Riigi poolt kompenseeritavat õppelaenu

tasuti

-3 134 -4 206

1. Tegevuskuludeks kokku -3 134 -4 206

2. Muu sihtfinantseerimine -111 833 -159 957

KASUTATUD KOKKU -114 967 -164 163

Kohustis 37 704 2 940

Eesti Kultuurkapital toetas 2019. aastal Rahvusooperit Estonia alljärgnevate projektide

läbiviimisel: Rahvusooper Estonia tehniliste töötajate enesetäiendamine messil

ProLight+Sound 2019 Frankfurdis (1 645 eurot) ja dekoratsiooniosakonna osalemine Stage Set

Scenery messil Berliinis (1 033 eurot). Samuti toetas Eesti Kultuurkapital Rahvusooper Estonia

poistekoori nende osalemises koorifestivalidel Jaroslavlis ja Minskis (3 400 eurot).


39

Kultuuriministeeriumilt saadi toetust Rahvusooper Estonia poistekoori osalemise kulude

katteks rahvusvahelisel kooriassambleel „HOREXPO“ (7 000 eurot) ja Rahvakultuuri Keskus

toetas balleti „Pähklipureja“ esitust Jõhvi Kontserdimajas (1 300 eurot).

Kultuuriministeeriumi poolt antud sihtotstarbelist remondifondi toetust jäi kasutamata 97 704

eurot (s.h. 60 000 eurot ATS süsteemi paigalduseks). Tööd teostatakse 2020.aastal.

Samuti toetasid Tartu ja Rakvere Linnavalitsused külalisetenduste läbiviimist Tartus ja

Rakveres (18 720 eurot).

Eesti Kooriühing toetas laulu-ja tantsupeo protsessis osalevat poistekoori kollektiivi (1 360

eurot).

Sihtfinantseerimine varade soetamiseks

2019 2018

Varade sihtfinantseerimise

kasutamata jääk aasta algul

0 0

SAAMINE

Kultuuriministeeriumilt varade

soetamiseks ja renoveerimiseks saadud

115 000 55 000

SAADUD KOKKU 115 000 55 000

KASUTAMINE

Tulu varade sihtfinantseerimisest s.h. 55 000 55 000

Orkestri instrumendid ja töövahendid 55 000 55 000

Varade sihtfinantseerimise

kasutamata jääk aasta lõpus

60 000 0

Lisa 11 Müügitulu

(eurodes)

Rahvusooper Estonia korraldab kontserte ja teatrietendusi Eesti Vabariigis ning tegeleb ka

muu majandustegevusega. Müügitulu valdkondade lõikes jaguneb järgmiselt:

Müügitulu liik 2019 2018

Piletimüügitulu 2 767 876 2 658 611

Toitlustus 1 336 032 1 092 062

Üüritulu (lisa 8) 531 959 475 837

Reklaamitulu 233 445 199 294

Muud müügitulud 94 323 67 262

Kultuuriline teenindamine 86 291 70 913

Parkla haldamine 74 582 76 377

Kavade müük 73 584 68 113

Kommunaaltulud 56 648 52 855

Kostüümide laenutus 34 524 29 099

Majutusteenus 18 220 30 103

Materjalide ja põhivara müügi tulu 3 016 8 221

KOKKU 5 310 500 4 828 747

Piletimüügitulu koosneb piletite müügist saadud tulust ja ära jäänud etenduste tulust.

Rahvusooper Estonia majandustegevus toimub olulises osas Eesti Vabariigis.


40

Lisa 12 Kaubad, toore, materjal ja teenused

(eurodes)

2019 2018

Lavastustega seotud teenused 1 088 752 926 145

Materjal lavastustele 425 339 315 995

Toitlustuse kaubakulu 427 739 362 718

Kavade kulu 44 799 42 441

Piletite kulu 4 024 3 213

KOKKU 1 990 653 1 650 512

Lisa 13 Mitmesugused tegevuskulud

(eurodes)

2019 2018

Korrashoiumaterjal ja teenus 261 986 208 029

Kommunaalkulud 257 955 262 779

Reklaamikulu 245 739 268 332

Lähetuskulud 140 865 119 086

Põhitegevusega seotud muud kulud 127 687 112 659

s.h. vahendustasu piletite müügist 78 959 73 111

Majandamiskulu 122 005 138 061

Muud kulud 88 448 67 360

Inventar ja selle hooldus 50 150 165 602

Sõidukite tarvikud ja hooldus 34 830 34 005

Infotehnoloogiline riistvara ja selle

hooldus

29 567 85 523

KOKKU 1 359 232 1 461 436

Lisa 14 Tööjõu kulud

(eurodes)

2019 2018

Palgakulu 8 756 090 8 111 788

Sotsiaalmaks 2 942 896 2 718 439

KOKKU 11 698 986 10 830 227

Rahvusooperi Estonia koosseisuline töötajate arv, kus on arvestatud nii osalise kui ka

täistööajaga töötajaid, oli 31.12.2019 seisuga 453 töötajat (2018. aastal 476 töötajat). 2019.

aasta keskmine koosseisuliste töötajate arv taandatuna täistööajale oli 430 töötajat (2018.

aastal 426 töötajat) ning palgakulu 8 756 090 eurot (2018. aastal 8 111 788 eurot).


41

Nõukogu tasud koos sotsiaalmaksuga olid 50 633 eurot (2018. aastal 42 893 eurot) ja

peadirektori tasu koos maksudega oli 118 662 eurot (2018. aastal 106 806 eurot). Vt lisa 15.

Lisa 15 Tehingud seotud osapooltega

(eurodes)

Rahvusooper Estonia aastaaruandes on loetud seotud osapoolteks:

- peadirektor ja nõukogu liikmed

- eelpool loetletud isikute lähedasi pereliikmed ja nende poolt kontrollitavad või nende

olulise mõju all olevad ettevõtted ja organisatsioonid.

Aruandeperioodil olid nõukogu liikmete ja peadirektori tasud kokku koos sotsiaalmaksuga 169

295 eurot (2018. aastal 149 699 eurot). Vt ka lisa 14.

Lepingu lõppedes on peadirektoril õigus saada hüvitist kuue kuu töötasu ulatuses. Muid

soodustusi nõukogu liikmetele ja peadirektorile aruandeperioodil antud ei ole.

Nõukogu liikmetega seotud potentsiaalsed kohustused puuduvad.

Tehingud seotud osapooltega:

(eurodes)

2019 2018

Ostud Müügid Ostud Müügid

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning

nendega seotud ettevõtted ja

organisatsioonid

6 000 17 964 5 587 19 968

Saldod seotud osapooltega:

(eurodes)

31.12.2019 31.12.2018

Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised

Tegev- ja kõrgem juhtkond ning

nendega seotud ettevõtted ja

organisatsioonid

1 775 0 2 006 0

Seotud osapolte vastu olevaid nõuete allahindlusi aruandeperioodil ei tehtud.

Lisa 16 Muu oluline informatsioon

Seisuga 31. detsember 2019 ületasid Rahvusooper Estonia lühiajalised kohustised käibevara

summas 1 841 847 eurot (31. detsember 2018. aastal summas 1 360 655 eurot). Seisuga 31.

detsember 2019 jagunesid lühiajalised kohustised järgmiselt: lühiajalised laenukohustised

summas 430 585 eurot (2018. aastal 422 898 eurot), võlad ja ettemaksed summas 1 888 508

eurot (2018. aastal 1 609 645 eurot) ja lühiajaline sihtfinantseerimise kohustis summas 97 704

eurot (2018. aastal 2 940 eurot).

Ostjate ettemaksed kaupade ja teenuste eest moodustas 2019. aastal 915 316 eurot (2018. aastal

723 214 eurot). Vt lisa 7.


42

Koroonaviirus COVID-19 on tekitanud Rahvusooperile 2020. aastal rahalisi kohustusi, kuna

oleme pidanud tegema tagasimakseid ettemaksudelt seoses etendustegevuse katkemisega alates

13. märtsist 2020.a. kuni oletatavalt järgmise hooaja alguseni. Rahvusooper Estonia on

rakendanud ka mitmeid meetmeid olukorra leevendamiseks. Vt lisa 17.

Rahvusooper Estonia raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes Rahvusooper

Estonia tegevuse jätkumisest, sest juhtkonna hinnangul ei tekita negatiivne käibekapital seisuga

31. detsember 2019 Rahvusooper Estoniale majandusraskusi. Rahvusooper Estonia

finantseerimine riigieelarvest toimub stabiilselt ja igakuiselt vastavalt Kultuuriministeeriumiga

sõlmitud riigieelarvelise eraldise kasutamise lepingule (ei ole aruandes Eesti finantsaruandluse

standardi kohaselt nõudena kajastatud) ning lühiajaliste kohustiste täitmine tähtaegselt ei tekita

probleeme. Sarnane käibekapitali struktuur on Rahvusooperil Estonia olnud läbi aastate.

Lisa 17 Koroonaviiruse COVID -19 mõju aastale 2020

Koroonaviirus COVID – 19 sai alguse 2019. aasta detsembris Hiinas Wuhanis. Maailma

Terviseorganisatsioon liigitas haiguspuhangu pandeemiaks 11. märtsil 2020. Sel hetkel oli

tuvastatud haigusjuhtumid ka Eestis. Vabariigi Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra,

et tõkestada koroonaviiruse levikut Eestis.

Koroonaviiruse levik avaldab mõju ka Rahvusooper Estonia 2020. aasta majandustegevusele ja

müügitulule. Teater oli sunnitud lõpetama etendustegevuse enne hooaja lõppu, mistõttu jäid ära

paljud etendused. Teater on pidanud tegema teatripiletite ettemaksetest tagasimakseid. Samas

oleme teatrikülastajatele pakkunud võimalust kasutada ostetud pileteid hiljem või valida mõni

muu meelepärane etendus. Rahvusooper Estonia koostas ka 2020. aasta kohta korrigeeritud

eelarve, mis näeb ette 50%-list saali täituvust.

Rahvusooper Estonia esitas Kultuuriministeeriumile taotluse koroonakriisi puhangu tõttu teatri

põhitegevusega seotud kulude, mille katmiseks planeeritud tulud on oluliselt vähenenud,

kompenseerimiseks, et tagada teatri jätkusuutlikkus olukorras, kus etendustegevus on

piirangute tõttu peatatud. Kultuuriministeeriumi otsuse alusel eraldati Rahvusooper Estoniale

toetust eelarvevahenditest „Kriisiabi etendusasutustele“ 778 400 eurot.

Rahvusooper Estonia on sunnitud ka oma töötajaid koondama või viima osalisele tööajale,

püüdes teha seda võimalikult minimaalselt ja läbimõeldult.

Palgamaksete katmiseks oli abiks Eesti Töötukassa. Rahvusooper Estonia kasutas Eesti

Töötukassa meedet aprillis ja mais ning kasutab ka juunis. See tagab töötajatele sissetuleku

ning aitab teatril töötasu kulusid katta. Töötukassa kaudu on teater saanud 1 029 848 eurot.

Teatri ruumides on oluliselt enam jälgitud hügieeninõudeid. Paljudesse kohtadesse on

paigaldatud desinfitseerimisvahendeid. Töötajatele on jagatud ka isikukaitsevahendeid (maske)

ja osakondadesse käte- ning pindade desinfitseerimisvahendeid.

Koroonakriisi käsitletakse bilansipäevajärgseks mittekorrigeerivaks sündmuseks.

Tänu mitmetele koroonakriisi meetmetele ja teatri enda tegevusele kriisi valguses on

Rahvusooper Estonia suutnud säilitada optimismi ja lootuse peatsele võimalusele teatrimaja

uksed külastajatele jälle avada.

AS PricewaterhouseCoopers Pärnu mnt 15, 10141 Tallinn; tegevusluba nr 6; registrikood: 10142876 T: 614 1800, F: 614 1900, www.pwc.ee

Sõltumatu vandeaudiitori aruanne

Rahvusooper Estonia nõukogule

Meie arvamus

Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Rahvusooper Estonia (Teater) finantsseisundit seisuga 31. detsember 2019 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga.

Mida me auditeerisime

Teatri raamatupidamise aastaaruanne sisaldab:

• bilanssi seisuga 31. detsember 2019;

• tulemiaruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• rahavoogude aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta;

• netovara muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta; ja

• raamatupidamise aastaaruande lisasid, mis sisaldavad olulisi arvestuspõhimõtteid ja muud selgitavat

infot.

Arvamuse alus

Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (ISA-d). Meie kohustused vastavalt nendele standarditele on täiendavalt kirjeldatud meie aruande osas „Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga“.

Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks.

Sõltumatus

Oleme Teatrist sõltumatud kooskõlas Rahvusvaheliste Arvestusekspertide Eetikakoodeksite Nõukogu (IESBA) poolt välja antud kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (IESBA koodeks) ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduses sätestatud eetikanõuetega. Oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt IESBA koodeksile ja Eesti Vabariigi audiitortegevuse seaduse eetikanõuetele.

Muu informatsioon

Peadirektor vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab Rahvusooperi lühiiseloomustust, tegevusaruannet ja Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2019-le (kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet).

Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei avalda muu informatsiooni kohta kindlustandvat arvamust.

Raamatupidamise aastaaruande auditeerimise käigus on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon sisaldab olulisi vasturääkivusi raamatupidamise aruandega või meie poolt auditi käigus saadud teadmistega või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud selle info oma aruandes välja tooma. Meil ei ole sellega seoses midagi välja tuua.

44

Peadirektori ja nende, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Peadirektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga, ja sellise sisekontrollisüsteemi rakendamise eest, nagu peadirektor peab vajalikuks, võimaldamaks pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on peadirektor kohustatud hindama Teatri jätkusuutlikkust, avalikustama vajadusel infot tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse printsiipi, välja arvatud juhul, kui peadirektor kavatseb Teatri likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub realistlik alternatiiv eelnimetatud tegevustele. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad Teatri finantsaruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest.

Audiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja audiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Kuigi põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, ei anna ISA-dega kooskõlas läbiviidud audit garantiid, et oluline väärkajastamine alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad kas üksikult või koos mõjutada kasutajate poolt raamatupidamise aastaaruande alusel tehtavaid majanduslikke otsuseid. Kooskõlas ISA-dega läbiviidud auditi käigus kasutame me kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi. Samuti me:

• tuvastame ja hindame riske, et raamatupidamise aastaaruandes võib olla olulisi väärkajastamisi

tulenevalt pettusest või veast, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastavalt tuvastatud riskidele

ning kogume piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali meie arvamuse avaldamiseks. Pettusest

tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise

puhul, sest pettus võib tähendada varjatud kokkuleppeid, võltsimist, tahtlikku tegevusetust, vääresitiste

tegemist või sisekontrollisüsteemi eiramist;

• omandame arusaama auditi kontekstis asjakohasest sisekontrollisüsteemist, selleks, et kujundada

auditiprotseduure sobivalt antud olukorrale, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust Teatri

sisekontrollisüsteemi tõhususe kohta;

• hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning peadirektori poolt tehtud raamatupidamislike

hinnangute ja nende kohta avalikustatud info põhjendatust;

• otsustame, kas peadirektori poolt kasutatud tegevuse jätkuvuse printsiip on asjakohane ning kas

kogutud auditi tõendusmaterjali põhjal on olulist ebakindlust põhjustavaid sündmusi või tingimusi, mis

võivad tekitada märkimisväärset kahtlust Teatri jätkusuutlikkuses. Kui me järeldame, et eksisteerib

oluline ebakindlus, oleme kohustatud oma audiitori aruandes juhtima tähelepanu infole, mis on selle

kohta avalikustatud raamatupidamise aastaaruandes, või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis

modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused tuginevad audiitori aruande kuupäevani kogutud auditi

tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski põhjustada Teatri tegevuse

jätkumise lõppemist;

• hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud

informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab toimunud tehinguid ja sündmusi

viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis.

45

Me vahetame infot nendega, kelle ülesandeks on Teatri valitsemine, muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning oluliste auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas auditi käigus tuvastatud oluliste sisekontrollisüsteemi puuduste kohta.

AS PricewaterhouseCoopers

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Janno Hermanson Heili Uustalu Vandeaudiitor, litsents nr 570 Vandeaudiitor, litsents nr 630

30. juuni 2020Tallinn, Eesti


46

Tegevjuhtkonna allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele

Rahvusooper Estonia 2019. a majandusaasta aruande allkirjastamine 30. juunil 2020:

/allkirjastatud digitaalselt/

Peadirektor

Aivar Mäe


47

Nõukogu allkirjad 2019. a majandusaasta aruandele

Rahvusooperi Estonia nõukogu on 2019. a majandusaasta aruande kinnitanud:


Nõukogu esimees Nõukogu liige

Arne Mikk Mart Mikk


Nõukogu liige Nõukogu liige

Enn Eesmaa Helle-Moonika Helme



Urve Tiidus Ivari Ilja



Riina Viiding Kaie Koskaru-Nelk



Tarvi Sits Rene Eespere

/allkirjastatud digitaalselt/

Nõukogu liige

Mart Laidmets


48

Rahvusooper Estonia müügitulu vastavalt EMTAK 2019-le

EMTAK Tegevusala 2019

90011 Teatri- ja tantsuetenduste lavastamine ja esitamine 2 854 167

90021 Lavakunsti abitegevused 108 108

56211 Toitlustamine üritustel 1 336 032

68201 Enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitlus 531 959

68329 Muu kinnisvara haldus või haldusega seotud tegevused 56 648

73121 Reklaami vahendamine meedias 233 445

47991 Muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge 94 323

55901 Muu majutus 18 220

Muu 77 598

Müügitulu kokku 5 310 500

Documents

ja muusikaližanris loodud teoste kontsertide näol sta