Jaan Krossi elu ja looming

Koostanud Ive Porkon

Ülenurme Gümnaasium

2008

Ole raas – kuid puhaselav süsitänaseja homse päeva jaoks!

(«Söerikastaja», 1956)

Elulugu 1920 - 1941

Sündis 19. veebruaril 1920 Tallinnas masinatehase meistri pojana.

1928 – 38 õppis Tallinnas Jakob Westholmi gümnaasiumis.

1938 – 44 õppis Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.

1938 astus Eesti Üliõpilaste Seltsi 1940 – 41 tegi kaastööd Noorte

Häälele.

Elulugu 1941 - 1944

1941 – 1943 oli Tallinna Linnapanga sekretär

1943- Saksa sõjaväeringkondade peastaabi tõlk

1944 aprill – sept oli vangistatud

Elulugu 1944 - 1954

1944 – 46 töötas Tartu Riiklikus Ülikoolis riigi- ja rahvusvahelise õiguse kateedri õppejõuna

1946 – 54 oli poliitvangina Tallinna Keskvanglas ja vangilaagris Komi ANSVs

Elulugu 1954 - 1981

1954 aastast kutseline kirjanik Tallinnas

1957 – 60 Tallinna NAKi esimees alates 1958 Kirjanike Liidu liige 1971 Kirjanike Liidu juhatuse

sekretär 1981 Kirjanike Liidu juhatuse

aseesimees

Elulugu 1988 - 1998

1988 oli üks Eesti Üliõpilaste Seltsi taastamise algatajaid

1992 – 93 riigikogu saadik 1998 Tartu Ülikooli

filosoofiateaduskonna vabade kunstide professor

Elulugu 1998 - 2007

Jaan Kross oli abielus kirjanik Ellen Niiduga, neil on kolm last: Maarja Undusk, Eerik-Niiles Kross ja Märten Kross

Varasemast abielust Helga Roosiga on tal tütar Kristiina Ross, olnud abielus ka Helga Pedusaarega

Suri 27. detsembril 2007. a

Jaan Kross ja Ellen Niit

Tunnustusi 1971 - 1992

1971 ENSV teeneline kirjanik 1988 Soome Eeva Joenpelto auhind 1989 Tartu Ülikooli filosoofia

audoktor 1990 Helsingi Ülikooli audoktor 1991 Amnesty Internationali auhind 1992 Ungari riiklik autasu

Tunnustusi 1996 - 2003

1996 Eesti riigivapi esimese klassi orden

1997 Herderi auhind 1998 Tallinna vapimärk 1998 Kultuurkapitali

kirjanduspreemia 2001 Prantsuse auleegioni ohvitseri

aumärk 2003 Soome Lõvi Rüütelkonna

komandöririst

Tunnustusi 2006

2006 Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

2006 Aasta Eurooplase tiitel Soome Kirjanike Liidu auliige Mitmekordne Nobeli preemia

kandidaat On saanud ka mitmeid Eesti

kirjandusauhindu

Aasta Eurooplane 2006

,, Aasta Eurooplane 2006 --  tiitli otsustas Eesti Euroopa Liikumise nõukogu anda lugupeetud kirjanik JAAN KROSSILE tema panuse eest Euroopa kultuuripärandi Eestisse ja Eesti ajaloo Euroopasse vahendamise eest.” (Postimees 2006 5.11)

Luulekogud 1958 -1969

1958 «Söerikastaja» 1964 «Kivist viiulid» 1966 «Lauljad laevavööridel» 1969 «Vihm teeb toredaid

asju»

Luulekogud 1963 - 2005

1963 poeem «Tuule-Juku» 1971 valikkogu «Voog ja

kolmpii» 2005 «Luule»

Novellid 1970 - 1972

1970 «Neli monoloogi püha Jüri asjus»

1971 «Michelsoni immatrikuleerimine»

1971 «Pöördtoolitund» 1972 «Klio silma all»

Novellid 1980 - 1994

1980 «Kajalood» 1981 «Ülesõidukohad» 1988 «Silmade avamise päev» 1994 «Järelehüüd»

Romaanid 1970 - 1978

1970–1980 «Kolme katku vahel»

1973 noorsoojutustus «Mardileib»

1975 «Kolmandad mäed» 1975 «Taevakivi» 1978 «Keisri hull»

Romaan ,,Kolme katku vahel”

Suurteose tegevus toimub 16. sajandil ning kujutab Tallinnas elanud kroonik Balthasar Russowi elu ,,kolme katku” (rootsi, vene ja poola võimu ) ajal.

Noosoojutustus ,,Mardileib”

Lugu teravmeelsest apteekripoisist, kellel õnnestub leiutada uus imemaiustus, ja sellest, kuidas kahe kavala vanamehe iseäralikud haigused võivad aidata kokku viia kaks noort armastavat südant.

Romaan «Keisri hull»

Romaani tegevus toimub 19. sajandi esimese poole Eestimaal. Baltisakslasest peategelane Timotheus von Bock on andnud keiser Aleksandrile vande rääkida ainult tõtt. Vene isevalitsuse kritiseerimise eest kuulutatakse ta aga hulluks ning suletakse pikkadeks aastateks vanglasse.

Romaanid 1982 - 1988

1982 «Rakvere romaan» 1984 «Professor Martensi

ärasõit» 1987 «Vastutuulelaev» 1988 «Wikmani poisid»

Romaan ,,Wikmani poisid”

Kooliromaani aluseks on Krossi õpingud Tallinna J. Westholmi Gümnaasiumis. Direktor Wikmani prototüübiks on Westholmi direktor Jakob Westholm. Teos käsitleb ühe klassi poiste omavahelisi suhteid ning maailmanägemust.

Romaanid 1989 - 2001

1989 «Syvyydestä» 1993 «Tabamatus» 1995 «Mesmeri ring» 1998 «Paigallend» 2001 «Tahtamaa»

Näidendid

1989 «Doktor Karelli raske öö» 2000 «Vend Enrico ja tema

piiskop»

Muud teosed

1968 «Muld ja marmor» koos Ellen Niiduga

1968–1995 kogud «Vahelugemised»

2003 elulooraamat «Kallid kaasteelised»

2003 «Omaeluloolisus ja alltekst»

Tõlked 1963 - 1970

1963 B. Brechti «Kolmekrossiooper»

1964 E. Rostandi «Cyrano de Bergerac»

1966 W. Shakespeare’i «Othello» 1968 W. Shakespeare’i «Macbeth» 1970 J. Madáchi «Inimese

tragöödia»

Tõlked 1971-1988

1971 L. Carrolli «Alice imedemaal»

1975 W. Shakespeare’i «Perikles» ja «Torm»

1988 S. Zweigi «Eilne maailm»

J. Krossi teoste tõlkeid

Krossi teoseid on tõlgitud vene, saksa, tšehhi, soome, rootsi, poola, gruusia, jaapani, ungari, leedu, läti, bulgaaria, inglise, slovaki, norra, prantsuse, taani, hollandi, itaalia, hispaania, portugali, ukraina keelde.

Juhani Salokannel Jaan Krossist

,,Praeguses Eestis oli Krossil suur rahvusliku sümboli tähendus. Kross oli ajaloo elavdaja. Ta uuendas ajalooromaani kahel viisil. Ta muutis seda tänapäevasemaks ning lisas filosoofilise tausta. Ta pani tegelased valiku ette ning otsustavaks sai just moraaliküsimus," on öelnud soome kirjanik Juhani Salokannel. (Eesti Päevaleht 2007 27.12)

Karl Martin Sinijärv Jaan Krossist

,,Jaan Kross oskas vaadata asjadele teistmoodi pilguga ning andis nähtu elegantselt edasi. See on kirjanikuks olemise võlu ja õigus ja õigustus.”

(Eesti Päevaleht 2008 05.01)

             

                                                                                                                                                      

Allikmaterjalid “Väike eesti kirjanike leksikon” Virgela, Tallinn 1998

http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Kross

Postimees 28.12 2007, 5.11 2006

Eesti Päevaleht 27.12 2007, 05.01 2008