Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes

Muutused leibkonna

sissetulekutes

Jaan Õmblus

Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Pressikonverents 18.12.2017

Netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest

tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete

siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste

maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust

on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed

rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud

maksud ja tulumaksu juurdemaksed.

Jaan Õmblus18.12.2017

Leibkonnaliikme kuukeskmine netosissetulek

Netosissetulek koosneb erinevatest komponentidest.

Netosissetulek erineb haridustasemeti.

2016. aastal oli leibkonnaliikme kuu keskmine

netosissetulek 633 eurot.


Netosissetuleku komponendid

Sissetulek palgatööst;

Tulu individuaalsest töisest tegevusest;

Siirded: (a) pension, (b) lapsetoetus;

Muu sissetulek.


Netosissetuleku komponendid ja

nende osatähtsus, 2016

448.2 eurot75%

8.7 eurot2%

103.7 eurot17%

Sissetulek palgatööst Tulu individuaalsest töisest tegevusest Pension Lastetoetus Muu sissetulek


24,7 eurot

4%13,1 eurot

2%

Netosissetuleku seos haridustasemega

354.2391.2 413.5

440.7468.1

435.3475.3

520.2553.8

581.9595.7

669.4

734.9 749.7

822.2

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

2012 2013 2014 2015 2016

Esimene tase Teine tase Kolmas tase


EUR

Netosissetuleku muutused

Netosissetulek on kasvutrendis.

Kasv ei ole kiire, kuid trend on viimase viie aasta jooksul

selgelt nähtav.

Kasv on toimunud kõigi haridustasemete puhul.


Netosissetuleku muutuse seos

haridustasemega, 2012–2016

20

22

24

26

28

30

32

34

36

38

40



%

Haritud inimeste netosissetulek on

kasvanud kiiremini

Mida paremini on inimene haritud, seda rohkem on tema

netosissetulek ajavahemikul 2012–2016 kasvanud.

Madalama ehk esimese taseme haridusega ja kõrgema

ehk kolmanda taseme haridusega sissetulekute

kasvukiiruste vahe on 6 protsendipunkti.

Haridus tasub ennast ära – madal haridustase süvendab

varalist kihistumist.


Palgatööst saadava netosissetuleku

seos haridustasemega, 2016

0 100 200 300 400 500 600 700

Esimene tase

Teine tase

Kolmas tase


EUR

Palgatöö osatähtsus netosissetulekus

Palgatöö on netosissetuleku peamine komponent, mis

2016. aastal moodustas netosissetulekust 71%.

Aastatel 2008–2016 on palgatöö osatähtsus

netosissetulekus olnud suhteliselt stabiilne, jäädes

vahemikku 67–72%.

Stabiilsus viitab sellele, et majanduses on teatud tasakaal.


Individuaalne töine tegevus

FIE-ks olemine;

Loominguline tegevus;

Vara müük;

Osatähtsus on väike (1,4% netosisetuleku rahalisest

väärtusest);

Tegemist on mõnes mõttes „ettevõtlusaktiivsuse

indikaatoriga“;

Võib tuleneda sundseisust või ka aktiivsusest.


Ettevõtlusaktiivsuse lähteolud

Ettevõtlus-aktiivsus

Aktiivne ellusuhtumine

Majanduslik sundseis


Individuaalse töise tegevuse seos

haridustasemega, 2016

0

2

4

6

8

10

12



EUR

Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu

netosissetulekus Ettevõtlusaktiivsuse näitaja on tinglik, mis näitab valmidust

majandusolukorra paranemise nimel ise tegutseda.

Ettevõtlusest üldiselt makstakse ka palka, seega ei ole

õige suurusjärke võrrelda, kuid palka maksavad stabiilsed

ettevõtted, mitte väikesed algatused.

Madalama haridustasemega inimesed on palgatulu

proportsionaalses võrdluses suurema

ettevõtlusaktiivsusega.


Ettevõtlusaktiivsus versus palgatulu, 2016

0

0.2

0.4

0.6

0.8

1

1.2


Palgatulu EttevõtlusaktiivsusJaan Õmblus18.12.2017

Suhe

Muu sissetulek

Netosissetuleku komponent, mis koosneb:

(a) omanditulust,

(b) mitterahalisest sissetulekust,

(c) muust tulust.

2016. aastal oli muu sissetuleku suurus 24,7 eurot

leibkonnaliikme kohta ehk 4% leibkonnaliikme kuu

netosissetulekust.

Muus sissetulek annab ülevaate ühiskonna tootva kapitali

struktuurist ning ka tulude mitmekülgsusest.


Muu sissetuleku sõltuvus haridusest, 2016

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

2012 2013 2014 2015 2016



EUR

Muu sissetuleku järeldused

Mida kõrgem on haridustase, seda rohkem on inimestel

olnud võimalus endale hankida ka muid täiendavaid

sissetulekuallikaid.

Kehtib põhimõte, et kui kõrgem haridus tagab suurema

palga, siis osa sellest palgast investeeritakse ja see toob

hiljem omanditulu – ehk siis tulu neile, kes olid kõrgema

haridusega suurema sissetuleku saajad.


Omanditulu – kinnisvara või maa rendile andmisest saadav

sissetulek; hoiuste ja väärtpaberite (aktsiad, võlakirjad)

intress.


Omanditulu, 2008–2016

0

2

4

6

8

10

12

2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016


EUR

Omanditulu dünaamika

Omanditulu on olnud nominaalnäitajates ebastabiilne.

Samas on näha ikkagi kasvavat trendi.

Võib ennustada, et läbi raskuste kujuneb ikkagi välja

keskklass, kes saab lisaks töise tegevuse tulule (palgale)

ka tulu kapitalist.


Eduvalem, kuid oht ka kihistumiseksP

are

m h

ari

dus

Parem palk

Pare

m p

alk Rohkem võimalusi investeerida

Rohkem

investe

eri

nguid Mitme-

külgsemadja veelgi suuremad sissetulekud


Olulisemad järeldused

Eesti inimeste heaolu on aeglases, kuid stabiilses kasvus.

Haridustase on otseses seoses sissetulekutasemega –

kõrgem haridus toob kõrgema sissetuleku.

Parim lahendus varalise ebavõrdsuse vähendamiseks on

rõhuda hariduse omandamisele.

Kui ei ole head palgatööd, on Eesti inimene ettevõtlik ja

leiab alternatiivseid lahendusi.

Eestis on tekkimas tootva kapitali vundament ja

sissetulekud on muutumas mitmekülgsemaks.


Suur tänu kuulamast!

Economy & Finance

Jaan Õmblus: Muutused leibkonna sissetulekutes