1

KINNITATUD

Jakob Westholmi Gümnaasiumi direktori

10.12.2012 käskkirjaga nr 1-5/12

Jakob Westholmi Gümnaasium

UURIMISTÖÖ KOOSTAMISE JUHEND

Tallinn 2012

2

SISUKORD

1. Uurimistöö koostamisest ..................................................................................................... 3

1.1. Uurimistöö olemus .............................................................................................................. 3

1.2. Uurimistöö koostamise eesmärgid....................................................................................... 3

1.3. Teadusteksti tunnused ......................................................................................................... 3

1.4. Uurimistöö etapid ................................................................................................................ 4

1.5. Juhendamine ........................................................................................................................ 6

2. Uurimistöö osad ja vormistamine ........................................................................................... 7

2.1. Üldnõuded ........................................................................................................................... 7

2.1.1. Uurimistöö osad ................................................................................................................ 7

2.1.2. Töö keel ............................................................................................................................ 8

2.2. Uurimistöö vormistamine .................................................................................................... 9

2.2.1. Viitamine ........................................................................................................................ 10

2.2.2. Kirjanduse ja allikate loetelu .......................................................................................... 12

2.2.3. Tabelid ............................................................................................................................ 16

2.2.4. Joonised .......................................................................................................................... 16

2.2.5. Valemid .......................................................................................................................... 17

3. Uurimistöö retsenseerimine ja kaitsmine ............................................................................. 18

Lisa 1. Tiitelleht (näidis) .......................................................................................................... 19

Lisa 2. Sisukord (näidis) ........................................................................................................... 20

Lisa 3. Enim nõutud statistika (näidis) ..................................................................................... 20

3

1. Uurimistöö koostamisest

1.1. Uurimistöö olemus

Õpilasuurimus on õpilase või õpilaste poolt õppekava raames ette valmistatud kirjalik töö,

mis on gümnaasiumi lõpetamise eelduseks. Õpilasuurimus kajastab õpilase uurimistulemusi,

oskust iseseisvalt mõelda ja sisaldab õpilase oma seisukohti ning ei piirdu üksnes

refereerimisega. Õpilasuurimuse tulemused on tõendatavad, mõtestatud ja selgitatud.

Uurimistöö käigus analüüsitakse uuritavat probleemi süstematiseeritud ja asjakohaselt

struktureeritud viisil.

1.2. Uurimistöö koostamise eesmärgid

Uurimistöö koostaja:

- oskab püstitada eesmärke, sõnastada hüpoteesi;

- oskab planeerida ja läbi viia uurimuslikke töid;

- töötab loovalt ja süsteemselt;

- õpib suhtlema juhendajaga ning toime tulema konstruktiivse kriitikaga;

- kasutab erinevaid teabeallikaid ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat informatsiooni;

- saab ülevaate ja kogemuse andmete kogumise, töötlemise ning analüüsimeetoditest;

- oskab vormistada nõuetekohase uurimistöö arvutis ning koostada retsensiooni;

- oskab esitada ja kaitsta oma uurimistulemusi.

1.3. Teadusteksti tunnused

objektiivsus – nähtusi kirjeldatakse erapooletult;

tõestatavus – esitatakse argumenteeritud väiteid;

selektiivsus – teema/probleemid/meetodid peaksid olema piiritletud;

4

kontrollitavus – autori arutlused (arvutused) peavad olema korratavad;

kriitilisus – nende seisukohtade/käsitluste arvustamine, millega kirjutaja ei nõustu ning

tähelepanu juhtimine vastukäivatele arvamustele;

süsteemsus – terminoloogiline ühtsus, väidete väljaarendamine;

täpsus mõistete kasutamisel/andmete esitamisel;

tihedus – mõtteline ja sisuline;

formaalne ja selge sõnastus;

maht – enamasti ette antud.

1.4. Uurimistöö etapid

1. Kursuse „Uurimistöö alused“ läbimine

2. Teema valik ja juhendamine

Töö koostamine algab teema valikust, mille valib õpilane iseseisvalt. Valikul tuleb

arvestada teema aktuaalsust, konkreetsust ja piiritletust ning töö koostaja huvi ja võimeid.

Teema võib olla teoreetiline (eeldab teoreetiliste käsitluste ning probleemide selgitamist ja

võrdlemist), praktiline (eeldab konkreetse uurimisobjekti olemasolu ning selle probleemi

lahendamist) või nende kombinatsioon. Sobiva teema valikul ja selle täpsel sõnastamisel

on abiks juhendaja(d), kes suunab/suunavad probleemi piiritlemisel, eesmärgi püstitamisel,

ülesannete ja meetodite eristamisel.

3. Kava koostamine ja kalenderplaan

Õpilane kooskõlastab juhendajaga töö kava ja allikate valiku.

Kalenderplaan:

10. klass kevad teema valimine

11. klass septembri 2. nädal teema kinnitamine, töö kava esitamine

oktoobri 2. nädal teoreetiline ettevalmistus

(uurimisprobleemi sõnastamine, eesmärgi ja

5

hüpoteesi püstitamine, metoodika kavandamine)

novembri 2. nädal tööprotsessi jätkamine

detsember andmete läbitöötamine

jaanuari 2. nädal teksti kirjutamine ja töö esialgse variandi koostamine

veebruari 2. nädal töö viimistlemine

märtsi 2. nädal töö esitamne juhendajale

aprilli 2. nädal valmistumine kaitsmiseks (esitluse koostamine,

kaasõpilase töö retsenseerimine)

mai 3. nädal uurimistöö kaitsmine

4. Allikmaterjalide valik ja läbitöötamine

Autor lähtub uurimistöö temaatikast. Töö koostamiseks vajalike allikate leidmine,

läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne.

5. Andmete kogumine, uuringute ja vaatluste läbiviimine

Autor lähtub uurimistöö eesmärkidest.

6. Andmetöötlus

Kogutud andmete tõlgendus ja analüüs, seostamine teoreetilise osaga.

7. Töö teksti kirjutamine ja töö esimese variandi esitamine

Autor lähtub uurimistöö vormistamise nõuetest.

8. Teksti viimistlemine

9. Kaasõpilase töö retsenseerimine

10. Uurimistöö kaitsmine

Õpilane lubatakse kaitsmisele, kui juhendaja arvamus tähtajaks esitatud tööst on positiivne,

õpilasuurimus on korrektselt vormistatud ja retsenseeritud.

6

1.5. Juhendamine

Juhendaja on enamasti Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpetaja. Kui juhendaja on väljaspool

kooli, lisandub õpilasele ka koolipoolne juhendaja. Õpilasel ja juhendajal on õigus kasutada

konsultantide abi.

Juhendaja:

- aitab sõnastada töö eesmärgi ja kavandada töö ülesehituse;

- annab metoodilisi nõuandeid, jälgib töö koostamise käiku;

- nõustab teemakohase kirjanduse ja allikate otsimisel;

- abistab probleemide lahendamisel, konsulteerib õpilast regulaarselt;

- selgitab uurimistöö sisule ja vormistamisele esitatavaid nõudeid;

- kontrollib töö valmimist osade kaupa ja tervikuna;

- valmistab õpilast ette töö kaitsmiseks;

- hindab uurimistöö koostaja tegevust ja tema töö tulemust tervikuna (hinnanguleht).

Õpilane:

- otsib teemakohase kirjanduse ja allikad;

- töötab välja uurimistöö metoodika;

- kogub ja analüüsib uurimismaterjali sisuliselt;

- annab perioodiliselt juhendajale aru töö käigust;

- vastutab töös esitatud andmete õigsuse eest;

- vormistab töö nõuetekohaselt;

- esitab uurimistöö paberkandjal ühes eksemplaris ja pdf-failina;

- kaitseb tööd kaitsmiskomisjoni ees.

7

2. Uurimistöö osad ja vormistamine

2.1. Üldnõuded

2.1.1. Uurimistöö osad

Tiitelleht on järgmiste andmetega: õppeasutuse täielik nimetus, töö pealkiri, töö liik, autori

ees- ja perekonnanimi, juhendaja ees- ja perekonnanimi koos teaduskraadi või kutset

näitava tiitliga, töö valmimise koht ja aasta (vt lisa 1).

Resümee on võõrkeelne (inglise, vene keel) ja lisatakse töö algusesse peale tiitellehte.

Resümee peab sisaldama töö eesmärki, lühidalt kirjeldama kasutatud meetodeid, pearõhk

on üldistatud tulemusel ja järeldustel. Resümee pikkus on 100-200 sõna.

Sisukord asub resümee järel ja sisaldab uurimistöö osade, sh peatükkide ja alajaotuste

pealkirju ja vastavate lehekülgede numbreid. Sisukorda ei kuulu tiitelleht, resümee ja

sisukord (vt lisa 2).

Sissejuhatus peaks olema lühike ning selgitama teema ja probleemi aktuaalsust, teema

valiku põhjendust. Tuleb sõnastada töö eesmärk ja hüpoteesid, anda ülevaade

töömeetoditest ja peamistest allikatest ning alaosadeks jaotamise põhimõtetest. Hea tava on

ka tööle kaasa aidanud isikute tänamine.

Põhiosa (sisu, 15-20 lk) koosneb peatükkidest, mis sisaldavad probleemi seletavat

kirjeldust, probleemi analüüsi ja tulemuste esitamist.

Töö sisulises osas antakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele. Õpilase isiklik

panus ja käsitletud autorite seisukohad peavad olema selgelt välja toodud. Probleemile

vastuse otsimise käigus tuleb püstitada uurimiskõlbulikud hüpoteesid, mille mõisted on

üheselt tõlgendatavad ja mõistetavad.

Sisu põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise alljaotised samuti,

alles jäetakse ka põhijaotise number. Numbrite vahel ja lõpus on punkt. Teksti sees

osutamisel lõpus punkti ei ole (näiteks punkti 1.2.3 kohaselt).

Kokkuvõte annab vastuse sissejuhatuses püstitatud probleemile. Hea kokkuvõte

võimaldab lugejal põhiteksti vahele jättes aru saada, mida töös on käsitletud. Kõige

8

olulisemad järeldused, milleni töö käigus jõuti, esitatakse lühidalt ja süstematiseeritult.

Kirjeldatakse ka tekkinud ja edaspidist uurimist vajavaid probleeme, kuid uusi andmeid ei

esitata.

Allikate loetelu asub kirjutise lõpus enne lisasid tähestikjärjestuses. Loetelu peab

sisaldama kõiki allikaid, mida antud töö käigus kasutati ja millele viidati. Allikate loetelu

põhjal saab otsustada, kuivõrd pädev on töö autor antud temaatikas.

Lisad (vajaduse korral) sisaldavad materjali, mida töö eesmärkide saavutamiseks kasutati,

kuid mis ei ole töö sisuga otseselt seotud (küsitluslehed, plaanid, kaardid, mõõtmis-,

uurimis- jm protokollid, illustreeriv materjal, nagu dokumendi- või fotokoopiad, CD- või

DVD-plaadid jms).

Lisad paigutatakse kasutatud allikate loetelu järele. Põhitekstis tuleb lisadele viidata. Kui

lisasid on rohkem, siis need nummerdatakse ja paigutatakse töösse neile viitamise

järjekorras. Lisad märgitakse sisukorras ühekaupa, nummerdatakse paremasse ülanurka

(Lisa 1) ja pealkirjastatakse (näiteks Lisa 1. Küsimustiku vorm). Iga lisa algab uuelt lehelt.

Lisades esitatud joonised, tabelid, fotod jm allkirjastatakse, millest selgub materjalide

päritolu (Autori erakogu; Autori andmete alusel koostatud tabel). Lisas olevaid jooniseid,

tabeleid, fotosid jne ei nummerdata.

2.1.2. Töö keel

Oluline on töö keeleline ja stiililine korrektsus. Probleemide käsitlemine, põhjendused ja

järeldused peavad olema loogiliselt ja arusaadavalt sõnastatud. Vältima peab paljusõnalisust

ja tarbetuid kordusi. Tõlkimisel tuleb taotleda mõtestatud lauset, mitte sõnasõnalist tõlget.

Erialaseid mõisteid ja termineid tähistatakse lühenditega. Nende esmakordsel kasutamisel

lisatakse sulgudesse lühend, mida kasutatakse edaspidi. Näiteks lause: riigi majandusarengut

näitab sisemajanduse kogutoodang (SKT). Üldtunnustatud ja -levinud lühendeid võib

kasutada selgituseta (näiteks Eesti Vabariik on ÜRO liige). Pealkirjades lühendeid ei kasutata.

Kõiki kasutusele võetud lühendeid tuleb kasutada järjekindlalt kogu töö ulatuses.

Eestikeelsete lühendite lõppu üldjuhul punkti ei panda, välja arvatud lühendid, mis langevad

kokku mõne eestikeelse sõnaga (s.a – sel aastal).

Võõrkeelsete lühendite puhul lähtutakse selles keeles kujunenud tavadest.

9

Kogu töö kirjutatakse kindlas kõneviisis. Mina- ja meie-vormi asemel kasutatakse

umbisikulist vormi (uurin - uuritakse, võrdleme - võrreldakse).

Ühekohalised arvud kirjutatakse sõnadega, ülejäänud numbritega. Käändelõppe arvudele ei

lisata. Aastaarvud märgitakse ainult arvudega. Miljonite ja miljardite puhul kasutatakse

arvude ja sõnade kombinatsiooni.

Töö korrektne vormistus eeldab veatut kirjakeelt, lubamatud on ka trükivead.

2.2. Uurimistöö vormistamine

Uurimistöö vormistatakse arvutil, arvestades üldtunnustatud akadeemilisi teadustööde

vormistamise nõudeid.

Uurimistöö trükitakse A4 formaadis valge paberi ühele poolele arvutikirjas Times New

Roman 12-punktilise kirjasuurusega ja reavahega 1,5. Tekst rööpjoondatakse (Justified),

vasakust servast jäetakse tühjaks 3 cm ja paremast 2 cm, ülevalt ja alt 3 cm. Tekstis tähistab

uue lõigu algust suurem reavahe (Paragraph spacing before/after 6 pt), mitte taandrida. Tekst

joondatakse lehe mõlema serva järgi nii, et tekstiridades ei tekiks suuri tühikud. Peatükkide ja

alapeatükkide lõppu jäetakse tühi rida.

Uurimistöö tekst jagatakse peatükkideks, mis koosnevad alapeatükkidest ja alajaotustest.

Kõik pealkirjad vormistatakse pealkirjade vormingus (Heading) ja kajastatakse uurimistöö

sisukorras. Peatükkide pealkirjad vormistatakse kirjastiilis (Styles) Pealkiri 1 (Heading 1),

kirjatüüp Times New Roman, kirja suurus 16 pt, paks kiri (bold) ja joondatakse lehe vasakusse

serva. Iga uurimistöö uus peatükk (Heading 1) algab uuelt lehelt ja pealkirja järele jäetakse

tühi rida.

Alapealkirjad vormistatakse vastavalt jaotusele (Pealkiri 2/Heading 2, Pealkiri 3/Heading 3

jne). Teise taseme pealkirja jaoks kasutatakse kirjasuurust 14 pt, paksu kirja ja joondatakse

lehe vasakusse serva. Kolmanda taseme pealkirja suuruseks on 12 pt, kiri on paks, see

joondatakse vasakusse serva. Alapeatükkide järele tühja rida ei jäeta.

Kui teksti on vaja veel liigendada, võib kasutada alajaotusi või muuta osa tekstist selgelt

eristatavaks (paks kiri, kaldkiri, allajoonitud kiri või sõrendamine).

10

Pealkirjad ja alapealkirjad nummerdatakse araabia numbritega vastavalt nende paiknemisele

uurimistöös (1. Pealkiri 1.1. Alapealkiri 1.1.1. Järgmise astme alapealkiri). Numbrite

vahel ja lõpus on punkt.

Ühikute märkimisel on numbri ja sõna vahel tühik. Erandiks on protsendi- ja kaarditähiste

kokkukirjutamine eesoleva arvuga (majanduskasv 4,1%, kalle 8o).

Tiitelleht, resümee, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel

arvesse, kuid lehekülje numbreid neile ei panda. Kõik teised leheküljed nummerdatakse.

Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele.

Töö esitatakse kas köidetult või kiirköitjas.

2.2.1. Viitamine

Käesolevas viitamisjuhendis järgitakse akadeemilisi tavasid, kasutades peamiselt õpilaste

teadusajakirja Akadeemiake viitamispõhimõtteid ja sealt pärinevaid konkreetseid näiteid.

Uurimistöö põhinõue on, et kõikidele nendele seisukohtadele, mis ei pärine töö autorilt,

lisatakse allikas ehk koht, kust need on võetud. Viide peab olema täpne ja selge ning

kirjutatakse sulgudesse viidatava teksti järele. Kasutada võib kas tekstisisest või joonealust

viitamist. Viide sisaldab autori perekonnanime (tema nime puudumisel pealkirja esimene

sõna) ja teose ilmumise aastat (vt Näide). Võõrkeelse allika puhul kasutatakse lühendeid

selles võõrkeeles.

Näide: “Eesti keele tulevik sõltub paljuski selle tänastest kasutajatest.” (Pajusaar, 2011).

Kui tekstis on nimetatud autori nimi, siis nime pole vaja korrata (vt Näide).

Näide: Pajusaar (2011) arvab, et eesti keele tulevik sõltub paljuski selle tänastest kasutajatest.

Kirjalikus töös tuleb viidata kõikidele kasutatud allikatele, teiste autorite andmetele ja

tsitaatidele. Töös peab selgelt eristuma kellegi teise arvamus enda arvamusest. Viidata ei ole

vaja üldiselt teadaolevatele andmetele. Keelatud on kasutada teiste autorite andmeid ja tekste

algallikale viitamata või oma nime all. Plagieeritud tööd hinnatakse mitterahuldavaks.

Tsitaadi viide märgitakse kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke sõltumata sellest, kas see

asub lause lõpus või keskel (vt Näide).

11

Näide: Tulving defineerib episoodilist mälu ühe mäluliigina, „...mis teeb võimalikuks inimese

isikliku elu sündmuste mäletamise“ (Tulving, 2007: 37).

Refereeringu puhul on vajalik viitamine allikale või autorile (vt Näide).

Näide: Pajusaare (2011) arvates on tänased eesti keele kasutajad need, kes selle tuleviku

määramisel rolli mängivad.

E-raamatule laienevad raamatule viitamise nõuded. Kuna e-raamatu tekst ei jagune

klassikalises mõttes lehekülgedeks, on madalaim jaotusaste peatüki pealkiri ja viidata tuleb

sellele. Allikate loetelus lisatakse ka viide internetilehele, kus raamat on avaldatud, ja

vaatamise kuupäev.

Joonealune viitamine

Joonealusel viitamisel märgitakse tsitaadi või refereeringu lõppu viite number ülaindeksina.

Selleks kasutatakse funktsiooni: Lisa Viide Allmärkus (Insert Reference Footnote).

Tavaliselt alustatakse viidete uut numeratsiooni igal leheküljel eraldi, kuid kasutada võib ka

kogu tööd läbivat viidete numeratsiooni. Viidatava kirjatüki andmed tuuakse välja joonealuse

viitena samamoodi nagu kasutatud allikate loetelus.

Joonealuse viitamise näited:

kirjandusallikad

1 Tammeleht, lk 159.

märkused ja omapoolsed täiendused

2 Teisiti on selle küsimuse kohta arvanud.... Tema tööde kohta vt lähemalt.....

pikad internetiaadressid

3 Kättesaadav Internetist: http://akadeemiake.ee/nouded-artiklitele/ (12.01.2012).

Tekstisisene viitamine

Töös tuleb viidata kõikidele kasutatud allikatele, teiste autorite andmetele ja tsitaatidele.

Kasutatud allikale viidatakse vastava lause või lõigu lõpus, kus seda on kasutatud.

Ümarsulgudes on esitatud autori perekonnanimi, järgneb allika ilmumisaasta ja väga täpsete

andmetega teksti ning tsitaadi korral ka lehekülje või lehekülgede number.

(Taagepera 2008: 176)

12

Kui ühelt autorilt on samal aastal ilmunud mitu teost, mida on töös kasutatud, võib nime

asemel kirjutada allika pealkirja või märgistada allikad a, b, c... tähega (sel juhul tuleb sama

täht lisada ka kasutatud kirjanduse loetellu pealkirja järele).

(Taagepera 2008a: 176)

(Taagepera 2008b: 61)

Internetiallikale teksti sees viidates märgitakse kodulehekülje nimi lühidalt (eeldusel, et

täispikk aadress on eksimatult kättesaadav kasutatud kirjanduse alt) ja kasutamise kuupäev.

(Puka Põhikooli koduleht. Rebaste ristimine. 24.11.2008)

(Vikipeedia: "meeter". 01.01.2009)

Viidatava autori nime viites ei korrata, kui see selgub tekstist.

Vilkina (1992: 58) on kasutanud võrdlusülevaate saamiseks Eiseni materjali.

Suulisele teabele (loengule, televisiooni- või raadiointervjuule) viidates märgitakse viitesse

isiku nimi, kellelt ja mis aastal on informatsioon saadud.

(Kask 1999)

Kasutatud kirjanduse loetelus järjestatakse allikmaterjalid autorite perekonnanimede/allikate

tähestikulises järjekorras.

2.2.2. Kirjanduse ja allikate loetelu

Raamat

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. Linn: kirjastuse nimi

Näide:

Vahtre, Sulev 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion

Vahtre, S. 1997. Eesti ajalugu elulugudes. Tallinn: Olion

Erelt, T., Leemets, T., Mäearu, S., Raadik, M. 2006. Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2006.

Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus

13

Artikkel ajakirjas

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Ajakiri kaldkirjas, number, lk ...-...

Näide:

Volke, Veljo 2004. Saaremaal toovad lapsi sookured − Eesti Loodus, nr 6, lk 34-38

Kättesaadav ka Internetist: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?id=733

(22.03.2006)

Artikkel ajalehes

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Ajaleht kaldkirjas, kuupäev

Näide:

Vallik, Aidi 2006. Keelamine pole lahendus. – Õpetajate Leht, 8.09

Artikkel Internetis

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Lehekülje omanik, alalehekülje pealkiri ja

allika muud täpsemad andmed (kui on):

http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev)

Näide:

Stipa, Tapani 2002. Süvaveekerke füüsika. − Läänemereportaal:

http://www.fimr.fi/et/itamerikanta/bsds/2019.html (20.02.2008)

Remmel, Mari-Ann 2003. Viru mees viljapulli, Harju mees aganapulli: Piirkondlike suhete

kajastumisest eesti rahvapärimuses. − Mäetagused, nr 21, lk 141-192

http://www.folklore.ee/tagused/nr21/remmel.pdf (19.03.2007)

Raskin, Victor 2006. Semantic Mechanisms of Humor (konspekt). Kättesaadav Eesti

Kirjandusmuuseumi kodulehelt: http://haldjas.folklore.ee/~kriku/HUUMOR/Nlj_raskin.pdf

(24.03.2007)

Uusen, Kaire 2006. EMT ostis poole Rate.ee-st − Postimees Online, 05.04.

http://www.postimees.ee/060406/esileht/majandus/197203.php (15.12.2007)

14

Kogumik

Pealkiri. Aasta. Koost./Toim. Eesnimed Perekonnanimed. Linn: kirjastuse nimi

Näide:

Vanasõnaraamat. 1984. Koost. A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv. Tallinn: Eesti Raamat

Artikkel kogumikust

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Artikli pealkiri. – Kogumiku pealkiri kaldkirjas. Koost./Toim.

Eesnimi Perekonnanimi, Linn: kirjastuse nimi, lk ... - ...

Näide:

Vääri, Eduard 2000. Mulgi kultuuri edasiarendamise ja rakendamise võimalusi. −

Ettekandeid I mulgi konverentsilt Tõrvas 23.10.1999. Toim. K. Gaston. Viljandi: Mulgi

Kultuuri Instituut, lk 9-13

Veere, Kairi 2001. Eestlaste ja soomlaste stereotüüpide muutused 1990. aastatel. − Eesti ja

eestlased võrdlevas perspektiivis. Kultuuridevahelisi uurimusi 20. sajandi lõpust. Koost. A.

Valk. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, lk 112−124

Internetiallikas

Lehekülje või teaviku nimi. Aasta. Alalehekülje pealkiri ja allika muud täpsemad andmed (kui

on). http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks (kasutamise kuupäev)

Näide:

Vikipeedia Vaba entsüklopeedia: Kolmanda laine feminism.

http://et.wikipedia.org/wiki/Kolmanda_laine_feminism (27.12.2006)

Jõgeva valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2004.

http://www.jogevavv.ee/files/menu/volikogu_maarused_2004/2004091711190505vk_

maarus_8_lisa_jvvkak.PDF (23.09.2007)

Järvemetsa laulik 2006. Järvemetsa laagri koduleht.

http://www.jarvemetsa.org/files/2006_Laulik.pdf (20.03.2007)

15

Antiscale magnetic treatment. http://www.cranfield.ac.uk/sas/water/magnets/ (17.01.2007)

Koolieluportaal. Vestlusring.

http://www.koolielu.ee/pages.php/08?teema=2025 (01.02.2007)

Eesti Seksuaaltervise Liit 2007. Soovimatu rasedus ja raseduse katkestamine.

http://www.amor.ee/47584 (29.09.2007)

Eesti Statistikaamet 2007. Statistika andmebaas: Rahvastik.

http://pub.stat.ee/px-web.2001/Database/Rahvastik/Rahvastik.asp (29.09.2007)

Arhiivimaterjal

Arhiivimaterjali kasutamisel viidatakse kindlaks kujunenud lühenditega kindlas järjestuses.

ERA=Eesti Riigiarhiiv

Näide:

ERA R-1973 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi Tartu Osakond

ERA R-1665 Eesti Kunstnike Liit (J. Uiga isikutoimik)

Seadus

Eesti seadustele viidatakse Riigi Teataja (RT) kaudu.

Seadus Aasta. Riigi Teataja osa, väljaande number, artikli number

Näide:

Perekonnaseadus 1994. Riigi Teataja I, 75, 1326

Määrus

Näide:

Vabariigi Valitsuse 23. mai 2003. a määrus nr 34 (RT 2003, 35, 226; 2004, 12, 36) § 2 lõige 3

punkt 5

E-raamat

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Raamatu pealkiri. [e-raamat] Linn: kirjastuse nimi.

Kättesaadav: http://www.täielik.veebiaadress/nii_pikk_kui/see_ka_poleks, peatükk

16

(kasutamise kuupäev)

Näide:

Fishman, R. 2005. The rise and fall of suburbia. [e-raamat] Chester: Castle Press.

Kättesaadav: University Library/Digital Library/e-books http://libweb.anglia.ac.uk/E-books

(5. juuni 2005)

Suuline allikas

Perekonnanimi, Eesnimi Aasta. Suuliselt autorile (kuupäev)

Näide:

Jutupaunik, Juhan 2009. Suuliselt autorile (20.11)

2.2.3. Tabelid

Kõik töös esinevad tabelid nummerdatakse araabia numbritega kas kogu töö ulatuses või

peatükkide kaupa ja pealkirjastatakse. Tabelite allikatele tuleb viidata samas stiilis nagu

teistelegi allikatele uurimistöös. Tabelitele tuleb tekstis viidata ning tabel paigutatakse teksti

kohe peale sellele viitamist. Tabeli number (võib rõhutada rasvases kirjas) ja pealkiri

kirjutatakse enne tabelit (vt Näide ja lisa 3).

Näide:

Tabel 1. Enim nõutud statistika (väljavõte lisast 3)

Näitaja Viimane avaldatud

vaatlusperiood Väärtus

Muutus võrreldes

eelmise perioodiga,

%

Muutus võrreldes

eelmise aasta sama

perioodiga, %

Eksport sept.12 1 128,0 mln eurot 0,5 3,3

2.2.4. Joonised

Jooniste alla kuuluvad kõik diagrammid, graafikud, geograafilised kaardid, joonistused,

skeemid ja fotod. Iga joonis peab olema nummerdatud (joonise numbrit võib rõhutada

rasvases kirjas) ja allkirjastatud nii, et selguks joonisel kujutatu. Joonisele tuleb tekstis viidata

ning joonis on paigutatud teksti kohe peale sellele viitamist.

17

Näide:

Joonis 1. Silma ehitus

Allikas: www.e-ope.ee, sisu litsenseeritud Creative Commons Autorile viitamine 3.0 Eesti

(CC BY 3.0) litsentsi all.

http://www.eope.ee/_download/euni_repository/file/1653/varv2.zip/silma_ehitus.html

(12.10.2012)

2.2.5. Valemid

Valemid eraldatakse muust tekstist kirjavahemärkidega, mis vastavad üldistele eesti keele

reeglitele. Kõik märgid, arvud ja tähed tuleb paigutada valemis korrektselt ning kooskõlas

valemi sisuga. Valemite vormistamiseks tuleb kasutada valemiredaktorit. Kogu töö ulatuses

tuleb silmas pidada valemite ühtset kirjaviisi. Valemid kirjutatakse kaldkirjas.

Näide:

( ) ∑(

)

18

3. Uurimistöö retsenseerimine ja kaitsmine

Kaitsmisele lubatakse ainult tähtajaks esitatud, korralikult vormistatud ja retsenseeritud töö.

Tööd retsenseerib üks Jakob Westholmi Gümnaasiumi XI klassi õpilane ja üks täiskasvanu,

kelle kinnitab õppetooli juhataja.

Retsensent kirjutab ühe-kaheleheküljelise retsensiooni, millest selgub

- töö vastavus püstitatud eesmärgile/eesmärkidele;

- probleemi/probleemide lahenduse põhjalikkus ja teaduslikkus;

- uurija enda panus;

- töö eesmärgi/eesmärkide otstarbekus;

- töö nõuetekohane vormistus;

- töö peamised väärtused ja puudused.

Retsensendil peab töö läbivaatamiseks ja retsensiooni kirjutamiseks jääma vähemalt kaks

nädalat. Retsensent on kohustatud esitama retsensiooni hiljemalt kaitsmisele eelneval päeval.

Retsensent teeb ettepaneku retsenseeritava töö hindamiseks.

Uurimistöö kaitsmisel esitab õpilane komisjonile lühikokkuvõtte tööst. Kohustuslik on

kasutada näitlikku abimaterjali (stendiettekanne, multimeedia, audiovisuaalsed materjalid ja

muu). Ettekande pikkus on kuni 7 minutit. Kaitsekõne peab olema arusaadav ja tooma välja

peamise. Tähtis on esinemisoskus (soovitatavalt peast) kui ka asjatundlikkus küsimustele

vastamisel. Retsensendi küsimustele vastatakse ettekande lõpus.

19

Lisa 1. Tiitelleht (näidis)

Jakob Westholmi Gümnaasium

MINU UURIMISTÖÖ PEALKIRI

Uurimistöö

Autor: Nimi Perenimi

Juhendaja: Nimi Perenimi

Tallinn 2012

20

Lisa 2. Sisukord (näidis)

SISUKORD

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Esimese peatüki pealkiri ......................................................................................................... 5

1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ............................................................................. 5

1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri .................................................................................. 8

2. Teise peatüki pealkiri............................................................................................................ 10

2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................................................................... 10

2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ..................................................................................... 12

2.2.1. Teise peatüki teise jaotise esimese alljaotise pealkiri ..................................................... 14

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 16

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 18

Lisa 1. Pealkiri .......................................................................................................................... 20

21

Lisa 3. Enim nõutud statistika (näidis)

Näitaja Viimane avaldatud

vaatlusperiood Väärtus

Muutus

võrreldes

eelmise

perioodiga,

%

Muutus võrreldes

eelmise aasta

sama perioodiga,

%

Rahvaarv (arvestatud

rännet) 1.jaan.12 1 318 005 -0,2

Keskmine brutokuupalk

2011 839 eurot 5,9

II kvartal 2012 900 eurot 6,3 5

apr.12 874 eurot -1,4 9,1

mai.12 878 eurot 0,4 2,1

juuni.12 948 eurot 8 3,8

Töötuse määr, %

2011 12,5

III kvartal 2012 9,7

Tarbijahinnaindeksi

muutus, %

2011

5

okt.12

0,2 4,1

Ehitushinnaindeksi

muutus, %

2011

3,1

III kvartal 2012

1,3 5

Tööstustoodangu

mahuindeksi muutus, %

2011

16,8

sept.12

2,1 8,3

SKP jooksevhindades

2011 15 951,4 mln

eurot

II kvartal 2012 4 286,9 mln

eurot

SKP aheldatud väärtus

(referentsaasta 2005)

2011 12 194,6 mln

eurot 8,3

II kvartal 2012 3 214,7 mln

eurot 9,7 2,2

Eksport sept.12 1 128,0 mln

eurot 0,5 3,3

Import sept.12 1 161,4 mln

eurot -5,7 5,6

Allikas: Eesti Statistikaamet, uuendatud 14. november 2012 (http://www.stat.ee/pohinaitajad)