GAUJA/KOIVA VALGLAPIIRKONNA PIIRIÜLESTE VEEKOGUDE …gauja.balticrivers.eu/files/wp2_final_report_est.pdf · 2015. 9. 11. · Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude

1

LÕPPARUANNE

GAUJA/KOIVA VALGLAPIIRKONNA

PIIRIÜLESTE VEEKOGUDE

(RANNIKUVEEKOGUMITE, JÄRVEDE JA

JÕGEDE) KVALITEEDISEISUNDI

HINDAMINE

Riia, 2013

2

Toimetajad: Ilze Kalvane ja Kristina Veidemane Autorid:

Ingmar Ott, Peeter Pall, Karin Pachel, Rita Poikane, Juris Aigars, Gunta Spriņģe, Agnija Skuja, Laura

Grīnberga, Jānis Birzaks, Ivars Druvietis, Inga Konošonoka, Madara Alberte, Atis Labucis, Henn Timm,

Sirje Vilbaste, Kairi Maileht, Katrin Saar, Teet Krause, Anu Palm, Aive Kõrs, Katrit Karus, Tõnu

Feldmann, Rein Järvekülg.

Kaasautorid: Ilva Cimdiņa, Laura Bramane, Diāna Stendzeniece

Aruandele viitamine:

Kalvane, I. ja Veidemane, K. (toim). 2013. Lõpparuanne: Gauja/Koiva valglapiirkonna

piiriüleste veekogude (rannikuveekogumite, järvede ja jõgede) kvaliteediseisundi hindamine.

Kaardid: Sandra Sprukta (LHEI)

3

Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................................... 5

A. Taust .......................................................................................................................................................... 6

A. 1. Veemajanduskava koostamise põhitegevused ............................................................................. 6

A.1.1. Gauja ja Koiva veemajanduskavad .......................................................................................... 6

A.1.2. Gauja ja Koiva valglapiirkonna veekogude määratlus ............................................................ 7

A.1.3. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate pinnaveekogude ökoloogiline seisund ....................... 8

A.1.4. Gauja/Koiva projekti raames uuritud pinnaveekogude kirjeldus ........................................... 9

A. 2. Vee raamdirektiivis pinnaveekogude tüpoloogiale sätestatud nõuded ..................................... 10

A.2.1. Vooluveekogude kehtivate tüpoloogiate võrdlus ................................................................. 11

A.2.2. Seisuveekogude kehtivate tüpoloogiate võrdlus .................................................................. 13

A.2.3. Siirdeveekogude ja rannikuveekogumite kehtivate tüpoloogiate võrdlus ........................... 15

A.3. Vee raamdirektiivis sätestatud nõuded ja veekogude klassifikatsioon ....................................... 16

A.3.1. Vooluveekogude kehtivate klassifikatsioonide võrdlus ........................................................ 17

A.3.2. Seisuveekogude kehtivate klassifikatsioonide võrdlus ......................................................... 18

A.3.3. Rannikuveekogumite kehtivate klassifikatsioonide võrdlus ................................................. 20

B. Metoodika ...............................................................................................................................................22

C. Gauja/Koiva valglapiirkonna piiriüleste veekogude uurimise tulemused ...............................................22

C.1. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi ühise määramise asukohad .................................... 22

C.2. Piirüleste vooluveekogude ökoloogiline seisund ......................................................................... 23

C.2.1. Ökoloogiline seisund bioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel ............................................... 23

C.2.2. Piiriüleste vooluveekogude vee füüsikalis-keemiline kvaliteet ............................................. 26

C.3. Piiriüleste seisuveekogude ökoloogiline seisund ......................................................................... 28

C.3.1. Vee kvaliteet bioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel ............................................................ 28

C.3.2. Piiriüleste seisuveekogude vee füüsikalis-keemiline kvaliteet .............................................. 30

C.4. Rannikuveekogumite vee kvaliteet .............................................................................................. 31

C.5. Ohtlike ainete sisalduse hindamine piiriülestes veekogudes ....................................................... 32

C.5.1. Vesi ........................................................................................................................................ 32

C.5.2. Põhjaladestused .................................................................................................................... 32

C.5.3. Elustik .................................................................................................................................... 34

D. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi hindamise tulemused ........................................................35

D.1. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi hindamise tulemused ............................................. 35

D.1.1. Jõgede ökoloogilise seisundi hindamine ............................................................................... 35

D.1.2. Järvede ökoloogilise seisundi hindamine.............................................................................. 36

D.1.3. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamine ........................................................ 38

E. Järeldused ja soovitused..........................................................................................................................39

E.1. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste pinnaveekogude tüpoloogiate ühtlustamine . 39

E.1.1. Jõgede tüübid ........................................................................................................................ 39

E.1.2. Järvede tüübid ....................................................................................................................... 39

E.1.3. Rannikuveekogumite tüübid ................................................................................................. 40

E.2. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude kvaliteediklassidesse määramise

süsteemide ühtlustamine .................................................................................................................... 40

E.2.1. Jõgede kvaliteediklassidesse määramise süsteem ................................................................ 40

E.2.2. Järvede kvaliteediklassidesse määramise süsteem ............................................................... 41

E.2.3. Rannikuveekogumite kvaliteediklassidesse määramise süsteem ......................................... 42

E.3. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude vee kvaliteedi hindamine ............. 42

4

E.3.1. Jõgede veekvaliteedi hindamine ........................................................................................... 42

E.3.2. Järvede veekvaliteedi hindamine .......................................................................................... 43

E.3.3. Rannikuveekogumite veekvaliteedi hindamine .................................................................... 43

E.4. Soovitused vee kvaliteedi edasiseks uurimiseks .......................................................................... 44

E.5. Ettepanekud 2015. aastaks koostatava teise Gauja/Koiva veemajanduskava koostamiseks ..... 45

5

Sissejuhatus Veemajanduskava koostamise käigus vee kvaliteedi hindamiseks ja keskkonnaeesmärkide

määratlemiseks tuleb määrata veekogude tüübid ja kvaliteediklass. Klassifitseerimissüsteemide

väljatöötamisel on kasutatud veekogude looduslikku seisundit ja neile avalduvat inimmõju käsitlevaid

andmeid. Euroopa Liidus võrreldavate tüpoloogiate ja veekogude kvaliteediklassidesse määramise

süsteemide loomiseks vajalikud põhietapid on sätestatud vee raamdirektiivis. Liikmesriikidele on

jäetud siiski võimalus neid süsteeme kohandada, kasutades vastavaid tunnuseid ja parameetreid.

Seetõttu on riiklikud klassifitseerimissüsteemid erinevad ja see takistab ühte veekogu jagavate riikide

otsest võrdlemist.

Projekti „Piiriülese Gauja/Koiva vesikonna parema ühise haldamise tegevused” (edaspidi: Gauja/Koiva

projekt) üks eesmärke on töötada välja ühised vee kvaliteedieesmärgid Eesti ja Läti piiriülese

valglapiirkonna jaoks. Vee raamdirektiivi üldeesmärk on saavutada valglapiirkonna kõikide

pinnaveekogude hea ökoloogiline seisund. Piirülese veemajanduskava koostamisel on kõige keerukam

ülesanne ühiste keskkonnaeesmärkide (ehk selle, mida mõistetakse hea seisundi all) määratlemine

vastavalt täpsetele bioloogilistele ja keemilistele kvaliteedinäitajatele. Ühise määratluse leidmiseks

peavad riigid kooskõlastama oma tüpoloogiad ja vee kvaliteediklassidesse määramise süsteemid, et

tagada vähemalt piiriüleste veekogude hindamise võrreldavus.

Käesolevas aruandes esitatakse järgmised Gauja/Koiva projekti tulemused:

Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste pinnaveekogude tüpoloogiate ühtlustamine;

Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude vee kvaliteediklassidesse

määramise süsteemide ühtlustamine;

Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude vee kvaliteedi hindamine;

soovitused vee kvaliteedi edasiseks uurimiseks;

ettepanekud 2015. aastaks koostatava teise Gauja/Koiva veemajanduskava koostamiseks.

Aruanne põhineb 2011.–2013. aastal läbiviidud Gauja/Koiva valglapiirkonna piiriüleste

pinnaveekogude ühise hindamise tulemustel ning vee kvaliteedi hindamist ja kvaliteediklassidesse

määramist käsitlevatel aruteludel, mis toimusid Eesti ja Läti ekspertide vahel piiriülestel seminaridel.

Aruandes kirjeldatakse peamisi tulemusi, mis on asjakohased ühise lähenemisviisi väljatöötamisel

Gauja/Koiva valglapiirkonna piiriüleste pinnaveekogude tüüpide kirjeldamiseks, nende

kvaliteediklassidesse määramiseks, vee kvaliteedi hindamiseks ning kvaliteedieesmärkide

määratlemiseks. Lisaks soovitame Teil tutvuda kõikide projekti raames läbiviidud uuringutega.

Aruanne sisaldab viiteid asjakohastele aruannetele, mis on kättesaadavad projekti veebilehel:

http://gauja.balticrivers.eu.

http://gauja.balticrivers.eu/

6

A. Taust

A. 1. Veemajanduskava koostamise põhitegevused

A.1.1. Gauja ja Koiva veemajanduskavad

Esimesed veemajanduskavad on koostatud ajavahemikuks 2010–2015. Vee raamdirektiivi kohaselt

tuleb veemajanduskava koostada igale valglapiirkonnale, mis on määratletud kui maa- või mereala,

mis koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast vesikonnast koos nendega seotud põhjavee- ja

rannikuveekogumitega. Rahvusvahelise valglapiirkonna puhul, mis asub tervikuna ühenduse piires,

tagavad liikmesriigid kooskõlastamise selleks, et koostada ühtne rahvusvahelise vesikonna

majandamiskava. Kui sellist rahvusvahelise vesikonna majandamiskava ei koostata, koostavad

liikmesriigid vee raamdirektiivi eesmärkide saavutamiseks vesikonna majandamiskava, mis hõlmab

vähemalt neid rahvusvahelise valglapiirkonna osi, mis jäävad nende territooriumile.

Aja- ja vahendite puuduse tõttu koostasid Eesti ja Läti eraldi veemajanduskavad — ühe Koiva1 ja teise

Gauja2 vesikonna jaoks. Kuigi piiriüleste veekogude kaitset ja säästvat kasutamist käsitleva kahepoolse

koostöölepingu raames, mis sõlmiti 2003. aastal Palangas, vahetati teavet veemajanduskavade

koostamisel tehtud edusammude kohta, ei püütudki veemajanduskavade põhiosade koostamisel

kasutatavaid meetodeid ühtlustada (joonis A.1.1.). Seetõttu on Gauja ja Koiva esimeste

veemajanduskavade vahel erinevusi .

Joonis A.1.1. Gauja/Koiva veemajanduskava koostamine

Vee raamdirektiivis on määratletud veemajanduskava sisu. Veemajanduskava põhiosad on järgmised:

1. Vesikonna kirjeldus ja kaart (artikkel 5) 2. Peamised survetegurid ja inimtegevusest tulenev keskkonnamõju (artikkel 5) 3. Veekasutuse majandusanalüüs (artikkel 5) 4. Erikaitsealade (näit joogivee kaitseala, looduslik elupaik) kaart (artikkel 6) 5. Seirevõrgustike kaart ja seire tulemused (artikkel 8) 6. Keskkonnaeesmärkide loetelu (artikkel 4)

1 http://www.envir.ee/1152634

2 http://www.varam.gov.lv/lat/darbibas_veidi/udens_aizsardziba_/upju_baseini/

7

7. Vee seisundi säilitamiseks või parandamiseks võetavate meetmete kava kirjeldus (artikkel 11)

8. Avaliku teabe ja konsultatsioonide ning nende mõju kokkuvõte (artikkel 14) 9. Pädevate asutuste ja kontaktisikute loetelu.

A.1.2. Gauja ja Koiva valglapiirkonna veekogude määratlus

Valglapiirkond koosneb ühest või mitmest kõrvutiasetsevast vesikonnast. Kuigi vee raamdirektiiv

soovitab lähtuda veemajanduskava koostamisel vesikondade looduslikest piiridest, võib vesikonna

(veemajanduskava põhiüksuse) tegelik määratlus anda piiriüleses kontekstis seostamatuid tulemusi.

Nii on ka nii Eestisse kui ka Lätisse jääva vesikonna piiride määratlemisel, sest praegune

veemajandusüksuse määratlus ei ühti hüdrogeograafiliste tingimustega (joonis A.1.2.). Veekogude ja

vesikondade määratlused ei kattu kahel põhjusel: kasutatud on erinevaid tüpoloogiaid (peamised

erinevused on valgla suuruses) ja rakendatakse erinevaid veemajandusmeetmeid.

Joonis A.1.2. Gauja/Koiva valglapiirkond Eestis ja Lätis.

2003.–2004. aastal määratlesid Eesti ja Läti Gauja ja Koiva valglapiirkonna piiriülese valglapiirkonnana.

Üldiselt hõlmab Gauja vesikond Gauja ja Salatsi alamvesikondi ning Liivi lahe piirkonda ning Gauja ja

Salatsi vahele jäävate väikeste jõgede alamvesikondi. Väiksemad piirnevad vesikonnad, mis

geograafiliselt asuvad Võrtsjärve valgalas, kuuluvad Salatsi alamvesikonda. Koiva vesikonda kuuluvad

Koiva ja Pedetsi alamvesikonnad. Viimane kuulub tegelikult Daugava vesikonda. Vesikondade ülevaade

ja nende jaotus konkreetsetesse valglapiirkondadesse on esitatud tabelis A.1.1 ja joonisel A.1.3.

Tabel A.1.1. Piiriülesed vesikonnad ja nende jagunemine valglapiirkondadesse Eestis ja Lätis

Vesikond Valglapiirkond

Eesti Läti

Gauja/Koiva Koiva Gauja

Salaca/Salatsi Lääne-Eesti (Pärnu alamvesikond) Gauja

Rūja/Ruhja * Lääne-Eesti (Pärnu alamvesikond) Gauja (Salatsi alamvesikond)

Ramata/Ramata * Lääne-Eesti (Pärnu alamvesikond) Gauja (Salatsi alamvesikond)

Pužupe***/Puzupe* Lääne-Eesti (Pärnu alamvesikond) Gauja (Salatsi alamvesikond)

Omuļupe**/ Õhne* Ida-Eesti, Võrtsjärve valgala Gauja (Salatsi alamvesikond)

Pedele**/Pedeli* Ida-Eesti, Võrtsjärve valgala Gauja (Salatsi alamvesikond)

8

Pededze/ Pedetsi Koiva Daugava

* Kuna Eesti veekogude pindala on väiksem kui 10 km2 ja puudub oht, et vesikondades ei saavutata vee head

seisundit, on riigid kokku leppinud, et Eesti osas kuuluvad jõed Ida-Eesti valglapiirkonda.

** Õhne ja Pedeli jõge ei käsitata Lätis eraldi veekogudena, vaid hinnatakse Salatsi alamvesikonnas asuva

Seda/Säde (G316) jõe osana.

*** Pužupe jõge ei käsitleta eraldi veekoguna, vaid veekogu Salatsi 2 (G301) osana.

Joonis A.1.3. Eesti/Läti piiriülesed vooluveekogud

Mis puudutab järvi, siis Koiva vesikonda kuulub kokku 8 seisuveekogu, kuid ainult üks neist (Murati

järv) on piiriülene veekogu. Murati järv on lisatud seisuveekoguna ka Gauja veemajanduskavasse.

Gauja vesikonnas on ka teine seisuveekogu — Sokase järv (E229) — millest saab alguse Reiju/Reiu jõgi.

Kuigi geograafiliselt asub Eest ja Läti piiril veel mitu väikejärve, ei käsitata neid nende väiksuse tõttu

eraldi veekogudena (miinimumsuurus on 0,5 km2 ehk 50 ha.

Tabel A.1.2. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvad piiriülesed järved

Järv pindala Lätis (ha) pindala Eestis (ha)

Murati järv (Muratu ezers) 11,19 55,45

Kikkajärv (Ilgājs) 8,42 11,88

Pupsi järv (Pukšezers) 6,07 2,02

Pīrī (Glēzeris) 1,45 0,14

Mudajärv (Peļļu ezers) 0,49 0,05

Liivajärv (Smilšājs) 1,60 2,89

Väike-Palkna järv (Mazais Baltiņš) 1,13 2,82

Sarapuujärv (Sūneklis) 0,27 2,04

A.1.3. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate pinnaveekogude ökoloogiline

seisund

Üks veemajanduskava koostamise eesmärke on anda ülevaade mõjust, mida inimtegevus avaldab pinnavee ja põhjavee seisundile. Esimene selline ülevaade tuli koostada 2004. aasta lõpuks. Veemajanduskava projekti koostades kasutasid riigid tegelikke andmeid veekogude seisundi kohta —

9

Gauja vesikonna puhul kasutati 2007.–2008. aasta andmeid ja Koiva vesikonna puhul 2009. aasta andmeid (tabel A.1.3.).

Vee raamdirektiivi kohaselt peavad riigid kehtestama seirekava veekogude seisundi hindamiseks. Euroopa Komisjonile esitatud teabe kohaselt on Eestis Koiva vesikonnas 17 seirekohta (10 jõgedel ja 7 järvedel), samas kui Lätis on Gauja vesikonnas 45 seirekohta jõgedel ja 35 seirekohta järvedel. Seireandmete puudumisel hinnati veekogu seisundit survetegurite ja võimalusel eksperthinnangu alusel. Lätis ei hinnatud vee kvaliteedi hindamisel kõiki bioloogilisi näitajaid, vaid peamiselt toitainete sisaldust. Tabel A.1.3. Jälgitavate veekogude seisund esimestes Gauja/Koiva veemajanduskavades

Eesti veekogu Kvaliteediklass Läti veekogu Kvaliteediklass

Koiva hea G225 Gauja hea

G231 Gauja hea

Mustjõgi (5) hea

Ujuste hea G225 Gauja osa hea

Vaidava (ülesvoolu kuni Vastse-Roosa paisuni)

halbA G235 Vaidava heaA

Peetri (Melnupest allavoolu) väga hea G233 Melnupe (allavoolu) kesineA

G234 Melnupe (ülesvoolu) heaA

Pärlijõgi (1) hea G237 Mustjõgi (Pērļupīte) hea

Ramata* hea G307 Ramata hea

Ruhja* hea G312 Rūja kesine

Puzupe hea G 301 Salaca 2 kesine**

Pedetsi (ülesvoolu) hea D450 Pededze väga hea

* kuuluvad Pärnu alamvesikonda.

** ei hõlma Puzupe jõe seisundit A seisundiklass on määratud eksperthinnangu alusel; andmed üksikute kvaliteedinäitajate kohta puuduvad

A.1.4. Gauja/Koiva projekti raames uuritud pinnaveekogude kirjeldus

Gauja/Koiva projekti läbiviimisel oli Eesti ja Läti ekspertide peamine eesmärk ühtlustada seni

kummaski riigis kasutatud veekogude ökoloogilise kvaliteediseisundi hindamise meetodid. Sel

eesmärgil uuriti koos ja eraldi piiriüleseid veekogusid ning piiriülese valglapiirkonna väiksemaid jõgesid

ja järvi. Kokku hinnati vee bioloogilist kvaliteeti jõgedes 72 seirekohas ja järvedes 14 seirekohas (joonis

A.1.4.).

Lisaks uuriti eriti põhjalikult Abuli jõge, et kontrollida hüdroloogiliste survetegurite mõju ulatust. Koiva

vesikonnas hinnati ühe aasta jooksul kord kuus 12 jõe ja oja füüsikalis-keemilist kvaliteeti. 2012. aastal

määrati eraldi uuringu käigus ohtlike ainete sisaldus Gauja vesikonna veekogude elustikus ja setetes.

Lisaks hindasid Läti eksperdid Eesti-Läti piiril asuvate rannikuveekogumite kvaliteeti ning Salatsi

vesikonnast lähtuvat mõju rannikuvetele. Uuringute käigus kogusid riigid uusi seireandmeid, mis on

vajalikud vee kvaliteediseisundi terviklikumaks hindamiseks. Üksikasjalikud tulemused on esitatud

eraldi aruannetes, mis on kättesaadavad veebilehel: http://gauja.balticrivers.eu.

Tüpoloogiat ja kvaliteediklasside määramist käsitlevate ettepanekute koostamiseks viidi piiriülestes

jõgedes ja järvedes 2012. aastal läbi ühine proovivõtt (vt peatükk C.1).

http://gauja.balticrivers.eu/

10

Joonis A.1.4. Proovivõtukohtade ja -ala jaotus

A. 2. Vee raamdirektiivis pinnaveekogude tüpoloogiale sätestatud

nõuded

Vee raamdirektiivi kohaselt peavad liikmesriigid liigitama vesikonna piires olevad pinnaveekogud kas

ühte järgmistest pinnaveekogude kategooriatest — jõed, järved, siirdeveekogud või

rannikuveekogumid — või tehisveekogudeks või oluliselt muudetud veekogudeks. Igas

pinnaveekogukategoorias liigitatakse valglapiirkonna vastavad pinnaveekogud tüüpide järgi. Tehis- ja

oluliselt muudetud pinnaveekogude puhul toimub liigitamine vastavalt selle pinnaveekategooria

tunnustele, mis kõige enam sarnaneb asjaomasele oluliselt muudetud või tehisveekogule.

Tüübid määratakse abiootiliste tunnuste alusel, kasutades vee raamdirektiivi II lisas sätestatud

„süsteemi A” või „süsteemi B”. Tüpoloogia põhieesmärk on määrata kindlaks tüübispetsiifilised

võrdlustingimused, mida omakorda kasutatakse ökoloogilise seisundi klassifitseerimissüsteemi

alusena.

Eestis ja Lätis on tüpoloogiad kehtestatud järgmiste õigusaktidega:

Eesti: keskkonnaministri 28. novembri 2010. aasta määrus;

https://www.riigiteataja.ee/akt/125112010015?leiaKehtiv

Läti: valitsuse määrus nr 858 „Pinnaveekogude tüübid, klassifitseerimine ja

kvaliteedikriteeriumide ning inimtekkelise reostuskoormuse kindlaksmääramise kord”;

http://likumi.lv/doc.php?id=95432

https://www.riigiteataja.ee/akt/125112010015?leiaKehtiv

http://likumi.lv/doc.php?id=95432

11

A.2.1. Vooluveekogude kehtivate tüpoloogiate võrdlus

Seoses vooluveekogude tüpoloogiaga on Balti riigid oma veemajanduskavades sätestanud, et

kasutatakse süsteemi B. Samas viitab Eestis tegelikult vooluveekogude tüüpide määramiseks

kasutatud näitajate kirjeldus sellele, et siiani on Eestis kasutatud süsteemi A. Seetõttu on Lätis

määratletud 6 vooluveekogu tüüpi ja Eestis 7 vooluveekogu tüüpi.

Üldiselt on riigid kasutanud vooluveekogude määratlemisel veedirektiivis sätestatud kohustuslikku

näitajat „valgla suurus”, kuid seda näitajat kasutatakse riikides erinevalt. Läti valitsuse määruse nr 858

kohaselt on jõgi vooluveekogu, mille valgla pindala on suurem kui 100 km2. Väiksemaid ühikuid

kasutatakse ainult siis, kui on vaja saavutada keskkonnaeesmärke (nt looduskaitse eesmärke).

Eestis on kasutatud veekogude eristamiseks täiendavat näitajat „geoloogia”, mis on veedirektiivi

kohaselt samuti kohustuslik. Kahte kategooriat eristatakse selle järgi, kas orgaanilise aine sisaldus on

suur või väike. Lätis näitajat „geoloogia” ei kasutata, sest enamik jõgedest on lubjatoitelised. Läti

kasutab jõgede liigitamisel ka pinnasenäitajaid: i) liivased ja kivised setted või (ii) orgaanilise prahiga

kaetud liivased ja mudased setted. Veedirektiivi kohaselt on see näitaja — „põhjasetete keskmine

koostis” — fakultatiivne.

Läti õigusaktis on ametlikult sätestatud, et „keskmine lang” on jõgede klassifitseerimisel kasutatav

täiendav tunnus. Veedirektiivi kohaselt on see näitaja fakultatiivne. Kuna vooluhulk ja -kiirus võib olla

jõe erinevates osades väga erinev, võetakse proove kõige iseloomulikumast jõelõigust.

Praegune teave Eesti Koiva vesikonna jõgede kohta näitab, et „valgla suurus” on ainus asjakohane

näitaja vooluveekogude eristamiseks seoses füüsikalis-keemiliste tunnustega. Seireandmete kohaselt

ei sõltu vee füüsikalis-keemiline kvaliteet varem määratletud abiootilisest näitajast - orgaaniliste

ainete sisaldus. Seetõttu tuleb üle vaadata ja harmoniseerida humiinainete sisaldusel põhinev

tüpoloogia, et see sobiks nii füüsikalis-keemilise kui ka bioloogilise keskkonnaga. Bioloogilise kvaliteedi

elementide seisundi klassifitseerimine põhineb samal tüpoloogial kui füüsikalis-keemilistel elementide

oma vastavalt Keskkonnaministri määrusele3 4.

Tabel A.2.1. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate vooluveekogude tüpoloogia („-” - ei kohaldata; „x” -

kohaldatakse)

Näitaja

(veedirektiiv)

Tunnus (veedirektiiv) Eesti Läti Märkus

Kohustuslikud näitajad

Valgla pindala Väike 10–100 km2 X < 100 km

2 See tüüp on Eestis tavaline,

kuid Lätis kasutatakse seda

harva.

Keskmine 100–1000 km2

X X

Suur 1000–10 000 km2 X > 1000 km

2

Väga suur > 10 000 km2 X - Eestis suuri jõgesid geoloogilise

näitaja alusel ei eristata.

Geoloogia lubjatoiteline - - Seda näitajat Lätis ei kasutata, sest enamik jõgesid on lubjatoitelised. Eesti kaalub

ränirikas -

Orgaanilise aine sisaldus: x

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/125112010015?leiaKehtiv

4 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1251/1201/0015/KKM59_lisa4.pdf#

12

heledaveeline, vähese orgaanilise aine sisaldusega (KHTMn <25 mgO/l)

selle näitaja mittekasutamist jõgede tüpoloogias

Orgaanilise aine sisaldus:

tumedaveeline, suure

orgaanilise aine sisaldusega

(KHTMn >25 mgO/l)

x

Fakultatiivsed näitajad

Keskmine lang ritraalne (kiirevooluline) jõgi: lang >1,0 m/km 1–3 km jõelõigus; liivane ja kivine põhi

-

X

potamaalne (aeglase vooluga) jõgi: lang <1,0 m/km 1–3 km jõelõigus; liivane ja mudane põhi; orgaaniline praht

X

Tabel A.2.2. Piiriüleste vooluveekogude kirjeldus vastavalt tüpoloogiale

Eesti veekogu Tüüp Läti veekogu Tüüp Märkus

Koiva Suur, heledaveeline

(IIIB)

G225 Gauja Suur, aeglase

vooluga (6)

Mõlemas riigis on

vooluveekogu

klassifitseeritud

suureks veekoguks.

G231 Gauja Suur, aeglase

vooluga (6)

Ujuste Väike,

tumedaveeline (IA)

Lätis on Kaičupe

(Ujuste) liigitatud

veekogu G225 osaks,

mitte eraldi

veekoguks

- Soovitame liigitada

Kaičupe Lätis eraldi

veekoguks – 1. tüüp,

väike, kiirevooluline

Vaidava Keskmine,

heledaveeline (IIB)

G235 Vaidava Keskmine,

kiirevooluline (3)

Mõlemas riigis on

vooluveekogu

klassifitseeritud

keskmise suurusega

veekoguks

Peetri Keskmine,

heledaveeline (IIB)

G233 Melnupe

(alamjooks, piirneb

Eestiga)

Keskmine, aeglase

vooluga (4)

Mõlemas riigis on

vooluveekogu

klassifitseeritud

keskmise suurusega

veekoguks

G234 Melnupe Keskmine,

kiirevooluline (3)

Melnupe ülemjooks

Pärlijõgi (1) Väike,

tumedaveeline (IA)

G237 Mustjõgi

(Pērļupīte)

Suur, aeglase

vooluga (6)

Pērļupīte jõe valgla on

väiksem kui 100 km2;

soovitatakse liigitada

veekogu 1. tüübi

väikeseks

kiirevooluliseks

vooluveekoguks.

Ramata Tugevalt muudetud G307 Ramata Keskmine,

kiirevooluline (3)

Eesti poolel on

tegemist

äravoolukraaviga.

Ruhja* Väike,

heledaveeline (IB)

G312 Rūja Keskmine,

kiirevooluline (3)

Ruhja läte on Eestis ja

suurem osa jõest asub

Lätis. Seetõttu on

13

Eesti veekogu Tüüp Läti veekogu Tüüp Märkus

Eestis asuv valgla

väike ja Lätis asuv

valgla keskmise

suurusega.

Puzupe Tugevalt muudetud Lätis on Pužupe

liigitatud veekogu

G301 osaks, mitte

eraldi veekoguks

- Eesti poolel on

tegemist

äravoolukraaviga.

Soovitame liigitada

Pužupe Lätis eraldi


väike, aeglase vooluga

Õhne Keskmine,

heledaveeline (IIB)

Omuļupe, Seda

vooluveekogu osa

(316), Salatsi jõe

vesikond

- Omuļupe jõge ei ole

uuritud.

Pedeli Ida-Eesti

valglapiirkonnas

asuv veekogu;

väike,

heledaveeline (IB)

Pedele on Seda

vooluveekogu osa

(316), Salatsi jõe

vesikond

- Soovitame liigitada

Pedele Lätis eraldi


keskmine, aeglase

vooluga

Pedetsi Väike,

tumedaveeline (IA)

(Kiviorus)

Keskmine,

tumedaveeline (IIA)

(Missokülas)

D450 Pededze Suur, kiirevooluline

(5)

Valgla suuruse ja

Eestis asuva

ülemjooksu

(<1000 km2) alusel

tuleks vooluveekogu

D450 klassifitseerida

3. tüübi keskmise

suurusega veekoguks.

A.2.2. Seisuveekogude kehtivate tüpoloogiate võrdlus

Sarnaselt jõgedele eristatakse seisuveekogusid tüüpide järgi. Lätis on 10 tüüpi ning Eestis 8 tüüpi järvi.

Ka järvede tüpoloogia koostamiseks on vee raamdirektiivis sätestatud kohustuslikud ja fakultatiivsed

näitajad.

Kuigi vee raamdirektiivis on näitaja „pindala” sätestatud kohustuslikuna, on Eestis seda kohaldatud

osaliselt, klassifitseerides eraldi seisuveekogudeks suurjärved: Võrtsjärv (VI tüüp) ja Peipsi järv (VII

tüüp). Lätis järvi tüüpidesse ei jagata, sest kõik järved on väiksemad kui 100 km2. Eestis ei ole

kehtestatud miinimumpindala. Alla 0,5 km2 pindalaga järvi tuleb arvesse võtta seetõttu, et kehtib nõue

jälgida looduskaitselise tähtsusega järvi. Teine vee raamdirektiivis sätestatud kohustuslik näitaja on

„sügavus”. Kui Eestis on kõikide järvede keskmine sügavus 3–15 m, siis Läti järvede keskmine sügavus

on 2–9 m ja seetõttu eristatakse järvi ka sügavuse järgi. Mõlema riigi eksperdid leiavad siiski, et vee

kihistus on asjakohasem näitaja kui sügavus. Mõlemas riigis kasutatakse näitajat „geoloogia”, mida

kirjeldatakse konduktiivsusväärtuste abil. Pehmeveelise järve kindlaksmääramise piirväärtus on

mõlemas riigis sama.

14

Seisuveekogude täpsemaks eristamiseks kasutatakse mõlemas riigis fakultatiivseid näitajaid. Üldine

näitaja on „orgaanilise aine sisaldus”. Hüdroloogilise sügavuse asemel kasutatakse Eestis

funktsionaalset sügavust, mida kirjeldatakse kahe tunnuse abil: kihistunud ja kihistumata järved.

Tabel A.2.3. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate seisuveekogude tüpoloogia („-” - ei kohaldata; „x” -

kohaldatakse)

Näitaja (vee

raamdirektiiv)

Tunnus (vee

raamdirektiiv)

Eesti Läti Märkus


Pindala 0,5–1 km2 <10 km

2 - Eestis ei kohaldata

miinimumpindala 0,5

ruutkilomeetrit, sest

looduskaitse

eesmärkidel uuritakse

ja hinnatakse ka

väiksemaid järvi.

Lätis järvi suuruse järgi

ei eristata, sest seal

pole ühtegi

seisuveekogu

suurusega > 100 km2

1–10 km2 On olemas ainult üks

veekogu, mis on

vahemikus 10-100 km2 ja

tugevalt muudetud.

Seega on nimetatud klass

välja jäetud.

10–100 km2

> 100 km2 100–300 km

2 (Võrtsjärv)

> 100 km2

Sügavus < 3 m Kõikide järvede keskmine

sügavus on 3–15 m

Väga madal (< 2 m) Eksperdid leiavad, et

sügavuse näitajat tuleb

ajakohastada, sest

kihistuse näitaja võib

olla asjakohasem.

3–15 m Madal (2–9 m)

>15 m Sügav (>9 m)

Geoloogia lubjatoiteline Kalgiveeline (aluselisus

>240 HCO3 mg/l, >400

µS/cm)

Kalgiveeline:

Konduktiivsus

>165 μS/cm

Keskmise karedusega vesi

(aluselisus 80–240 HCO3

mg/l, 165-400 µS/cm)

Pehmeveeline (aluselisus

< 80 HCO3 mg/l, < 165

µS/cm):

Pehmeveeline:

konduktiivsus <165

μS/cm

ränirikas - -

orgaanilise aine

sisaldus

- -


Veetemperatuur ja hapnikurežiim

- Kihistunud/kihistumata -

Orgaanilise aine sisaldus

Humiinaineterikas

(pruuniveeline)

neelduvus 400 nm >4 m-1

,

värvus Pt/Co skaalal

Värvus >80 Pt/Co

skaalal

Mõlemas riigis

kohaldatakse samu

piirväärtusi.

Seda näitajat võib

arvestada ka kui

geoloogilist tunnust –

orgaaniline deskriptor

Vähese

orgaanilise aine

sisaldusega

(selgeveelised)

Kollase aine neelduvus

400 nm >4 m-1

, värvus

Pt/Co skaalal

Värvus <80 Pt/Co

skaalal

15

Ainus piiriülene seisuveekogu on Murati järv, sest selle pindala on suurem kui 50 ha (ehk 0,5 km2).

Koiva veemajanduskavas on Murati järv klassifitseeritud Eesti süsteemi alusel III tüübi seisuveekoguks:

kihistunud ja keskmise karedusega vesi. Projekti käigus klassifitseerisid eksperdid Murati järve II tüübi

seisuveekoguks: kihistumata ja keskmise karedusega vesi. Gauja veemajanduskavas on Murati järv

klassifitseeritud VI tüüpi: madal kalgiveeline humiinaineterikas järv. Projekti käigus kinnitasid Läti

eksperdid, et Murati järv kuulub VI tüüpi.

Ülejäänud kaks piiriülest seisuveekogu, mida ühiselt uuriti (Kikkajärv/Ilgājs ja Väiku-Palkna/Mazais

Baltiņš), ei ole Lätis kehtestatud kriteeriumide kohaselt eraldi veekogud, sest nende pindala on

vastavalt umbes 20,3 ha ja 3,95 ha. Kuna mõlemad järved on Natura 2000 alad, soovitavad eksperdid

määratleda need eraldi seisuveekogudena järgmiselt:

Kikkajärv/Ilgājs vastab järgmisele tüübile: Eesti: kihistunud, keskmise karedusega vesi (III

tüüp); Läti: sügav kalgiveeline vähese orgaanilise aine sisaldusega (selgeveeline) järv (9. tüüp)

Väiku-Palkna/Mazais Baltiņš vastab järgmisele tüübile: Eesti: kihistumata heleda- ja

pehmeveeline järv (V tüüp) Läti: sügav pehmeveeline vähese orgaanilise aine sisaldusega järv

(10. tüüp).

A.2.3. Siirdeveekogude ja rannikuveekogumite kehtivate tüpoloogiate võrdlus

Gauja/Koiva valglapiirkonda kuuluvad siirdeveekogud ja rannikuveekogumid asuvad ainult Lätis.

Sellele vaatamata on Läti rannikuveekogumid seotud Lääne-Eesti rannikuveekogumitega ja seega

antakse käesolevas peatükis ülevaade rannikuveekogumite võrreldavusest. Eestis pinnaveekogude

kategoorias siirdeveekogusid pole. Mõlemas riigis kasutatakse rannikuveekogumite tüüpide

määratlemisel süsteemi B ning tunnused on ühtlustatud.

Eestis on 6 tüüpi ja Lätis 4 tüüpi rannikuveekogumeid. Piiriäärsed rannikualad on Liivi laht (VI tüüp)

Eestis ja Liivi lahe kliburand (alatüüp F Liivi lahe idarannik – kliburand). Kuigi mõne parameetri

väärtused kattuvad, erinevad veekogumid substraadi, jääkatte ja viibeaja poolest.

Tabel A.2.4. Rannikuveekogumite tüpoloogia („-” - ei kohaldata/ei ole asjakohane; „x” - kohaldatakse)

Näitaja (veedirektiiv) Tunnus (veedirektiiv) Eesti Läti Märkus


aasta keskmine soolsus

< 0,5 ‰: magevesi - - Läänemere iseärasuste tõttu on määratletud ainult 2 tüüpi. Piirmäärad ei ole kokku lepitud.

0,5 – < 5 ‰: oligohaliinne 0,5 – < 6 ‰: oligohaliinne

0,5 – < 6 ‰: oligohaliinne

5 – < 18 ‰: mesohaliinne 6 < 18–20 mesohaliinne

6 < 18–20 mesohaliinne

18 – < 30 ‰: polühaliinne - -

30 – < 40 ‰: euhaliinne - -

keskmine sügavus madalik: < 30 m Madal: < 30 m >30 m Läti rannikuveekogumid on madalaveelised.

keskmise sügavusega: (30–200 m)

Sügav >30 m -

sügav: >200 m -


avatus lainetusele Lainetusele täielikult suletud x -

lainetusele suletud x -

lainetusele mõõdukalt avatud

x x

lainetusele avatud x x

segunemistingimused hooajaliselt segunenud x -

16

osaliselt kihistunud x -

pidevalt täielikult segunenud x x

viibeaeg Lühike ( <7 päeva) x x

Pikk (nädalates) x -

substraat liivane-kruusane x x

mudane; liivane-kruusane x -

segunenud setted x -

liivane-kruusane; klibune-kivine

x -

klibune - x

mudane - x

jääkate (päevades) < 90 x x

90–150 x -

Tabel A.2.5. Eesti-Läti piiril asuvate, Gauja/Koiva valglapiirkonnaga seotud rannikuveekogumite

tüpoloogia

Tüüp Soolsus (PSU)

Keskmine sügavus (m)

Avatus lainetusele

Segunemistingimused

Viibeaeg Substraat Jääkate

(päevades)

Liivi laht (Eesti)

4–6 < 30

madal lainetusele

suletud hooajaliselt segunenud

päeva segunenud

setted < 90

Liivi lahe kliburand

(Läti)

0,5 – < 6

< 30 madal

lainetusele mõõdukalt

avatud

pidevalt täielikult

segunenud

< 7 lühike

klibune < 90

ebakorrapärane

A.3. Vee raamdirektiivis sätestatud nõuded ja veekogude klassifikatsioon

Vee raamdirektiivis on sätestatud, et inimtervise, veevarustuse, looduslike ökosüsteemide ja

bioloogilise mitmekesisuse kaitseks tuleb saavutada pinnaveekogude hea ökoloogiline ja keemiline

seisund.

Ökoloogilise seisundi määratlemisel võetakse arvesse veetaimestiku ja -loomastiku arvukust,

toitainesisaldust ja muid näitajaid, nagu soolsus, temperatuur ja saastumine keemiliste

saasteainetega. Samuti võetakse arvesse morfoloogilisi tunnuseid, näiteks vee kogus, voolukiirus, vee

sügavus ja jõepõhja struktuur. Vee raamdirektiivis klassifitseeritakse pinnaveekogud ökoloogilise

seisundi alusel viide kategooriasse: väga hea, hea, keskmine, mitterahuldav, halb. „Väga hea seisund”

tähendab, et inimmõju puudub või on väike. „Hea seisund” tähendab väikest erinevust väga heast

seisundist, „keskmine seisund” tähendab mõõdukat erinevust jne.

Keemilise seisundi kindlaksmääramiseks on Euroopa Liidus kehtestatud keskkonnakvaliteedi

standardid 33 uuele ja kaheksale varem reguleeritud probleemsele ainele.

Vee raamdirektiivis on sätestatud klassifitseerimissüsteemi aluseks olevad kvaliteedielemendid. Neid

elemente kasutatakse kogu Euroopa Liidus. Iga liikmesriik kehtestab siiski veekogude seisundi

hindamiseks esmalt konkreetsed väärtused, mis seejärel ökoloogilise piirkonna piires

interkalibreeritakse. Interkalibreerimine tagab, et sama tüüpi veekogusid hinnatakse kogu Euroopa

Liidus ühte moodi. Kvaliteediklassidesse määramise süsteemi loomisel on esimeseks sammuks

tüübispetsiifiliste võrdlustingimuste määratlemine, mille alusel määratakse kindlaks, milline on

konkreetse veekogutüübi väga hea seisund.

17

Joonis A.3.1. Veekogu seisundi määratlemisel kasutatavad vee kvaliteedielemendid

A.3.1. Vooluveekogude kehtivate klassifikatsioonide võrdlus

Kuna Lätis on määratluse kohaselt 6 tüüpi vooluveekogusid ja Eestis 7 tüüpi vooluveekogusid, tuli

riikidel määratleda võrdlustingimus või see, milline on iga tüübi väga hea ökoloogiline seisund. Kuigi

võrdlustingimused on kindlaks määratud, ei ole Läti klassifitseerimissüsteem piisavalt üksikasjalik, et

hõlmata kõiki vee raamdirektiivis nõutud bioloogilisi näitajaid. Seetõttu ei ole kalade, suurselgrootute,

makrofüütide ja põhjataimestiku (ränivetikate) bioloogiliste näitajate võrdlemine võimalik.

Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad on omavahel võrreldavad. Eestis on füüsikalis-keemilised

kvaliteedinäitajate väärtused sõltuvalt geoloogilisest tüübist (orgaanilise aine sisaldusest) erinevad,

samas kui alla 1000 km2 suurust valglat ei peeta veekogutüüpide füüsikalis-keemiliste väärtuste

eristamiseks esmatähtsaks. Samas on üldlämmastiku ja üldfosfori väärtused kõikide <1000 km2

valglaga tüüpide puhul samad. Lätis on väärtused iga tüübi puhul erinevad. Nende väärtuste

erinevuste olulisust hinnatakse siis, kui on esitatud ühise proovivõtu tulemused.

Tabel A.3.1. Jõgede ökoloogilise seisundiklassi määramine Eestis füüsikalis-keemiliste

kvaliteedinäitajate alusel5

Kvaliteedinäitaja Ühik Väga hea Hea Kesine

Tüübid I A, II A ja III A (tumedaveeline)

Biokeemiline hapnikutarve (BHT5) Aritmeetiline keskmine

mg O2/l < 2,2 2,2–3,5 > 3,5– 5,0

Üldlämmastik (Nüld) Aritmeetiline keskmine

mg N/l < 1,5 1,5–3,0 > 3,0– 6,0

Üldfosfor (Püld) Aritmeetiline keskmine

mg P/l < 0,05 0,05–0,08 > 0,08–0,1

Tüübid I B, II B ja III B (heledaveeline)


mgO2/l < 1,8 1,8–3,0 > 3,0–4,0

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/125112010015?leiaKehtiv

Vee kvaliteet

Ökoloogiline kvaliteet Keemiline kvaliteet

Kalad Makrofüüdid

Suurselgrootud

Fütoplankton/põhjat

aimestik

Veekogu hüdromorfoloogia

(voolurežiim, paisutus jne)

Vee füüsikalis-keemilised

omadused (temperatuur,

läbipaistvus, toitainetesisaldus

(N,P) jne)

Ohtlike ainete sisaldus:

vees

kalades/molluskites

setetes

18



mgN/l < 1,5 1,5–3,0 > 3,0–6,0


mgP/l < 0,05 0,05–0,08 > 0,08–0,1

Koiva vesikonnas läbiviidud täiendava uurimise tulemusel leidsid Eesti eksperdid, et jõgede

kvaliteediklassidesse määramise süsteeme ei ole vaja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate alusel

eristada. Praegu B-tüübi veekogude jaoks määratletud BHT5 suuremad väärtused sobivad ka A-tüübi

veekogudele.

Tabel A.3.2. Jõgede ökoloogilise seisundiklassi määramine Lätis füüsikalis-keemiliste

kvaliteedinäitajate alusel6


3. ja 5. tüüp (ritraalne)


mg O2/l < 2,0 2,0–2,5 2,5–3,0


mg N/l 3. tüüp: < 1,8 1,8–2,3 2,3–2,8

5. tüüp: < 1,8 1,8–2,8 2,8–3,8


mg P/l 3. tüüp: <0,05 0,05–0,075 0,075–0,100

5. tüüp: <0,04 0,04–0,065 0,065–0,090

4. ja 6. tüüp (potamaalne)


mgO2/l < 2,0 2,0–3,0 3,0–4,0


mgN/l 4. tüüp: < 2 2,0–3,0 3,0–4,0

6. tüüp: < 1,8 1,8–2,8 2,8–3,8


mgP/l 4. tüüp: <0,06 0,06–0,09 0,090–0,135

6. tüüp: <0,045

0,045–0,09 0,090–0,135

Kalade, suurselgrootute, makrofüütide ja põhjataimestiku (ränivetikate) hindamise puhul ei ole

bioloogiliste näitajate võrdlemine võimalik.

A.3.2. Seisuveekogude kehtivate klassifikatsioonide võrdlus

Kuna Läti ja Eesti piiril on ainult üks piiriülene seisuveekogu, kirjeldatakse Murati järve kvaliteediklassi

määramise süsteemi. Läti süsteem on väljatöötamisel ja seepärast kohaldati projekti käigus Eesti

väärtusi.

6 http://www.meteo.lv/lapas/vide/udens/udens-apsaimniekosana-/upju-baseinu-apgabalu-apsaimniekosanas-

plani-/upju-baseinu-apgabalu-apsaimniekosanas-plani?id=1107&nid=424

19

Tabel A.3.3. II tüübi seisuveekogude (sh Murati järv) ökoloogilise seisundi klassifitseerimine Eestis 7


Kvaliteedinäitaja: fütoplankton (analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)

Klorofülli sisaldus veesambas (kolme kihi keskmine)

mikrogrammi/l

< 10

10–20

> 20–30

Klorofülli sisaldus pinnakihis (sügavusel 0,5 m)

mikrogrammi/l < 10,8 10,8–28 > 28–52

Fütoplanktoni kooslus - Liikide arvukus on enam-vähem võrdne; domineerivaid liike ei ole võimalik eristada

Liikide arvukus on enam-vähem võrdne; domineerivaid liike ei ole võimalik eristada

Domineerivad 3–5 liiki (> 80%)

Fütoplanktoni koondindeks (FKI) - < 3,5 3,5–6 > 6–9

Pielou ühtluse indeks J 0–1 > 0,8 > 0,6–0,8 > 0,4–0,6

Kvaliteedinäitaja: makrofüüdid

Taimekooslus (= tähendab kodominantsust või alternatiivi)

Tähtsamad hüdrofüütide taksonid

1 ohtruse

järjekorras kogu järve kohta; suuremate taksonite puhul on liigid kokku liidetud

Sammaltaimed (Bryophyta), mändvetiktaimed (Charophyta), penikeeled (Potamogeton

2

Mändvetiktaimed (Charophyta) = penikeeled (Potamogeton

2

), sammaltaimed (Bryophyta) = vesikatkud (Elodea) = vesikuused (Myriophyllum) = kardheinad (Ceratophyllum)

Kardheinad (Ceratophyllum) = särjesilmad (Ranunculus) = ujulehtedega taimed, vesikuused (Myriophyllum) = penikeeled (Potamogeton) = mändvetiktaimed (Charophyta)

Mändvetikate (Chara) suhteline ohtrus VST rühmas

Braun-Blanquet skaalas (0–5). Mõlema puhul ohtramalt esineva hindamine

≥ 4 2–3 1

Mändvetiktaimede (Charophyta) või sammalde liikide suhteline ohtrus VST rühmas

Braun-Blanquet skaalas (0–5). Mitme puhul kõige ohtramalt esineva hindamine

3 4–5 2

Kardheina (Ceratophyllum) ohtrus VST või ULT & UT

rühmas

Braun-Blanquet skaalas (0–5). Mitme puhul kõige ohtramalt esineva hindamine

0 1–2 3

Suurte niitvetikate (ka epifüütsete) rohkus

Rohkus skaalas (0–5)

0 1 1–2

Kvaliteedinäitaja: suurselgrootud (analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)

Suurselgrootute taksonite arv - > 32 (taimestik) > 24 (liiv ja kivid)

32–28 (taimestik) 24–22 (liiv ja kivid)

27–21 (taimestik) 21–16 (liiv ja kivid)

Suurselgrootute tundlike taksonite arv (EPT)

- > 8 (liiv ja kivid) > 5 (taimestik)

8–7 (liiv ja kivid) 5 (taimestik)

6–5 (liiv ja kivid) 4 (taimestik)


20


Suurselgrootud Shannoni erisusindeks (H)

- > 2,8 (taimestik) > 1,7 (liiv) > 2,4 (kivid)

2,8–2,4 (taimestik) 1,7–1,5 (liiv) 2,4–2,1 (kivid)

< 2,4–1,8 (taimestik) < 1,5–1,1 (liiv) < 2,1–1,6 (kivid)

Suurselgrootute taksoni keskmine tundlikkus (ASPT)

- > 5,1 (taimestik ja liiv) > 5,7 (kivid)

5,1–4,5 (taimestik ja liiv) 5,7–5,1 (kivid)

< 4,5–3,4 (taimestik ja liiv) < 5,1–3,8 (kivid)

Suurselgrootute happelisusindeks (A)

- > 6 (taimestik ja liiv) > 7 (kivid)

6 (taimestik ja liiv) 7–6 (kivid)

5–4 (taimestik ja liiv) 5 (kivid)

Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad

pH

pH ühik 7–8 > 8–8,3 > 8,3–8,8

Üldfosfor (Püld) Mikrogrammi P/l < 30 30–60 > 60–80

Üldlämmastik (Nüld) Mikrogrammi N/l

< 500 500–1000 > 1000–1500

Vee läbipaistvus Secchi ketta järgi

m > 3 2–3 1–<2

Tabel A.3.4. VI tüübi seisuveekogude (Murati järv) ökoloogilise seisundi klassifitseerimine Lätis


Kvaliteedinäitaja: fütoplankton (analüüsitulemuste aritmeetiline keskmine)

Klorofülli sisaldus veesamba ülemises osas

mg/l < 7 7–12 12–40

Fütoplanktoni biomass mg/l < 1 1–2,5 2,5–-5,0

Kvaliteedinäitaja: Füüsikalis-keemilised kvaliteedinäitajad

Üldfosfor (Püld) Mikrogrammi P/l < 30 30–55 55–80

Üldlämmastik (Nüld) Mikrogrammi N/l < 800 800–1300 1300–1800

Vee läbipaistvus Secchi ketta

järgi

m Selle tüübi puhul ei ole asjakohane*

* Humiinainerikaste järvede puhul ei ole läbipaistvus seotud ökoloogilise seisundiga

A.3.3. Rannikuveekogumite kehtivate klassifikatsioonide võrdlus

Liivi lahe rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamiseks nii Eestis kui Lätis soovitatakse

kasutada väheseid bioloogilisi kvaliteedinäitajaid: klorofüll a sisaldus, suurvetikakoosluste sügavuslevik

ja põisadru (Fucus vesiculosus) sügavuslevik. Tabelis A.3.3.a on esitatud mõlemas riigis soovitatud

ökoloogiliste näitajate väärtuste võrdlus.

Tabel A.3.3.a. Liivi lahe idaranniku füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtused8,

keskkonnaministri määrus9 , mis käsitleb Eesti rannikuveekogumite VI tüüpi.

Bioloogilised

kvaliteedinäitajad

Riik ühik väga hea hea kesine

Klorofüll a sisaldus Läti μg/m3 - 2,7 -

Eesti μg/m3 < 2,4 2–3 3–6,2

Põhjataimestiku Läti m 8 -

8 http://www.lhei.lv/docs/2012/Juras_derektiva_D.pdf


21

sügavuslevik Eesti m > 9,6 6,0–9,6 3,6 – < 6,0

Põisadru sügavuslevik Läti10

m > 10 6–10 -

Eesti m > 4 4–2,5 < 2,5–1,5

Mõlemas riigis kasutatakse bioloogilise kvaliteedinäitajana klorofüll a sisaldust, kuigi Eestis on selle

näitaja väärtused täpsemad, samas kui Lätis eristatakse ainult keskkonnaseisundeid (hea või kesine

seisund). Klorofüll a sisaldus on lihtsalt mõõdetav ja täpne parameeter ning sellest tuleks kujundada

näitaja, mida saaks Liivi lahe puhul kasutada mõlemas riigis.

Parameetri „põhjataimestiku sügavuslevik” väärtused on mõlemas riigis hea ökoloogilise seisundi

puhul sarnased, samas kui hea seisundi piirid on väga erinevad. Liivi lahe jaoks selle näitaja

väljatöötamiseks tuleks asja põhjalikumalt arutada ning määrata kindlaks kesise, halva ja väga halva

ökoloogilise seisundi piirväärtused Läti rannikuvete jaoks.

Näitaja „põisadru sügavuslevik” väärtused on nii astmete piiride kui ka võrdlustingimuste puhul

erinevad ning seetõttu tuleks selle näitaja kindlaksmääramiseks Lätis ja kahe riigi vaheliseks

ühtlustamiseks teha rohkem jõupingutusi.

Liivi lahe rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamiseks nii Eestis kui Lätis soovitatakse

kasutada kolme füüsikalis-keemilist kvaliteedinäitajat: vee läbipaistvus suvel ja ning üldlämmastiku ja

üldfosfori sisaldus talvel. Parameetrite väärtused kummaski riigis on esitatud tabelis A.3.3. b.

Tabel A.3.3.b. Liivi lahe idaranniku füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtused11 , Eesti

rannikuveekogumite VI tüüpi käsitlev keskkonnaministri määrus12.

Füüsikalis-

keemilised

kvaliteedinäitajad

Riik ühik aastaaeg väga hea hea kesine

Läbipaistvus Läti m suvi 4 -

Eesti m suvi > 4,9 4,9–4,2 4,2–2,6

Üldlämmastik Läti μmol/l talv 11 -

Eesti μmol/l talv < 20 20–30 30–55

Üldfosfor Läti μmol/l talv 0,75 -

Eesti μmol/l talv < 0,40 0,40–0,50 > 0,50–1,0

Liivi lahe ökoloogilise seisundi hindamiseks võiks kasutada parameetreid „vee läbipaistvus suvel” ja

„üldfosfori sisaldus talvel”, sest nende väärtused on Lätis ja Eestis väga sarnased; samas erinevad

parameetri „üldlämmastiku sisaldus talvel” väärtused oluliselt ning täiendavate uuringute ja kahe riigi

vahelise koostööta ei saa selle parameetri alusel luua näitajat, mis kirjeldaks Liivi lahe ökoloogilist

seisundit.

10

DANCEE projekt nr M: 128/023-004 „ELi vee raamdirektiivi ülevõtmine ja rakendamine Lätis”, 2004. Tehniline aruanne nr

1B „Klassifitseerimine ja veekogude seisundi esitlus”, 56 lk, [http://www.varam.gov.lv/eng/projekti/es_vides_projekti/?doc=3315]. 11

http://www.lhei.lv/docs/2012/Juras_derektiva_D.pdf 12

https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1251/1201/0015/KKM59_lisa6.pdf#

http://www.varam.gov.lv/eng/projekti/es_vides_projekti/?doc=3315

22

B. Metoodika Gauja/Koiva projekti raames hinnati jõgede ökoloogilist seisundit füüsikalis-keemiliste ja järgmiste

bioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel: ränivetikad veekogu põhjas, suurselgrootud, makrofüüdid ja

kalad.

Füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid uuriti kahel meetodil:

ühekordne proovivõtt suveperioodil samal ajal ja samas kohas, kust võeti proovid bioloogiliste

kvaliteedinäitajate hindamiseks;

Eesti eksperdid võtsid iga kuu proovid ainult Eesti jõgedest eraldi bioloogiliste

kvaliteedinäitajate hindamiseks võetud proovidest.

Üksikasjalik metoodika kirjeldus on esitatud inglisekeelses aruandes.

C. Gauja/Koiva valglapiirkonna piiriüleste veekogude

uurimise tulemused

C.1. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi ühise määramise

asukohad

Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi ühiseks määramiseks valiti kolm piiriülest jõge:

Vaidava/Vaidva, Peetri/Melnupe ja Pedeli/Pedele, ning kolm Eesti ja Läti piiril asuvat järve: Väike-

Palkna/Mazais Baltiņš, Kikkajärv/Ilgājs/ ja Murati/Muratu. Igal jõel valiti 2 proovivõtukohta — üks Lätis

ja teine Eestis. Kokku valiti jõgedel välja 6 proovivõtukohta ja järvedel 3 proovivõtukohta. Lisaks

uurisid Eesti ja Läti eksperdid kolme piiriülest jõge (Ujuste/Kaičupe, Pärlijogi/Pērļupīte,

Pedetsi/Pedeze) oma riigis eraldi (joonis C.1.a.). Erandiks on Pedetsi/Pedeze jõgi, kust võeti ühiselt

proovid suurselgrootute uurimiseks.

Joonis C.1.a. Ühine proovivõtt piiriülestest veekogudest

23

Piiriüleste veekogude ühiseks uurimiseks võeti 4 bioloogilise kvaliteedielemendi proovid:

põhjataimestik (ainult jõgedes, joonis C.1.b.), fütoplankton (ainult järvedes), suurselgrootud ja

makrofüüdid. Õiguslike piirangute tõttu kalu uurimiseks ühiselt ei püütud, kuid eksperdid vahetasid

kogemusi, osaledes naaberriigis toimuvatel proovivõtmistel vaatlejana (joonis C.1.c.).

Joonis C.1.b. Ühine põhjataimestiku proovivõtt Joonis C.1.c. Ühine kalade katsepüük (foto: P. Pall)

(foto: P. Pall)

C.2. Piirüleste vooluveekogude ökoloogiline seisund

C.2.1. Ökoloogiline seisund bioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel

C.2.1.1. Ökoloogiline seisund põhjataimestiku alusel

Proovid võeti ühiselt kolmest piiriülesest jõest: Vaidava/Vaidva, Melnupe/Peetri ja Pedele/Pedeli. Igast

jõest võeti proovid kahest kohast, üks kummaski riigis. Kokku võeti 6 proovi. Kahest piiriülesest jõest

(Pärlijõgi/Pērļupīte, Ujuste/Kaičupe) võtsid vastava riigi eksperdid proovid ainult oma pool piiri

(proovivõtukohad on näidatud joonisel C.1.a.).

Tulemuste esitamiseks kasutatakse kolme indeksit — TDI, IPS ja WAT — ning mõlemas riigis on

kasutatud samu astmete piire. Eesti ja Läti ekspertide arvutatud indeksite võrdlus on esitatud tabelis

C.2.1.1. Väärtused on tähistatud erineva värviga vastavalt vee raamdirektiivis sätestatud astmete

piiridele, kasutades Eesti meetodit (sinine — väga hea; roheline — hea; kollane — kesine; oranž —

halb; punane — väga halb).

Tabel C.2.1.1. Ränivetikate indeksite väärtused ja piiriüleste veekogude ökoloogiline seisund vastavalt

ränivetikatele Eesti (EE) ja Läti (LV) ekspertide hinnangul

Jõgi Asukoht

IPS väärtus WAT

väärtus

TDI väärtus Ökoloogiline seisund

ränivetikate põhjal

EE LV EE LV EE LV EE LV

Vaidava Lätis 13,6 14,3 14,1 15,5 53,4 54,2 Hea Hea

Vaidava Eestis 13,6 14,6 14,1

123

014 53,4 70,0 Hea Hea

Melnupe/ Peetri Lätis 12,8 14,5 12,5 12,5 89,1 81,0 Kesine Kesine

Melnupe/ Peetri Eestis 14,5 15,2 15,0 13,9 72,6 71,9 Hea Hea

Pedeli/Pedele Lätis 13,8 13,5 11,0 12,0 67,9 63,4 Kesine Kesine

Pedeli/Pedele Eestis 14,2 12,9 14,7 16,9 64,5 66,1 Hea Hea

Pedetsi/Pededze Lätis - 14,5 - 15,0 - 69,7 - Hea

24

Pedetsi/Pededze Eestis 16,0 - 19,4 - 60,5 - Väga hea -

Pärlijõgi/Pērļupīte Lätis - 15,4 - 15,9 - 66,1 - Hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Eestis 16,2 - 17,8 - 58,1 - Väga hea -

Ujuste/Kaičupe Lätis - 14,3 - 15,2 - 77,0 - Kesine

Ujuste/ Kaičupe Eestis 16,0 - 18,0 - 60,5 - Väga hea -

Seega on ühiste proovide tulemused veidi erinevad. Ekspertide kohtumistel arutati ja võrreldi igast

proovivõtukohast võetud ränivetikate liigilist koostist. Tulemused on võrreldavad.

C.2.1.2. Ökoloogiline seisund suurselgrootute alusel

Proovid võeti ühiselt neljast piiriülesest jõest: Vaidava/Vaidva, Melnupe/Peetri, Pedele/Pedeli ja

Pedetsi/Pededze. Igast jõest võeti proovid kahest kohast, üks kummaski riigis. Kokku võeti 8 proovi.

Kahest piiriülesest jõest (Pärlijõgi/Pērļupīte, Ujuste/Kaičupe) võtsid vastava riigi eksperdid proovid

ainult oma pool piiri (proovivõtukohad on näidatud joonisel C.1.a.). Proovivõtt toimus kummaski riigis

veidi erineva meetodiga.

Tulemused on esitatud viie indeksi keskmistena: taksonirikkus, ASPT, EPT, DSFI, Shannoni erisus;

kasutati samu astmete piire. Eesti ja Läti ekspertide arvutatud indeksite võrdlus on esitatud tabelis

C.2.1.2.

Arvutused näitavad, et uuritud jõelõikudes on vee kvaliteet hea ja/või väga hea, välja arvatud Pedele

jõgi Lätis (mis on kesine); Shannoni erisuse indeksi väärtused määrati 4 proovivõtukohas ning olid ka

mõned erandid. Läti meeskonna võtud proovides olid erinevused suuremad, kuid üldiselt ei ole

erinevused olulised (Läti jõgedes (n = 8) oli keskmine EQR 0,92 ja Eesti jõgedes (n = 8) 0,96) ning neid

saab selgitada looduslike, proovivõtumeetodite ja suurselgrootute taksonoomilise tuvastamise

erinevustega (nt Lätis tuvastati Oligochaeta liigi tasandil, kuid Eestis ainult klassi tasandil). Kaičupe jõe

ökoloogilise seisundi hinnangute erinevus võib olla seotud sellega, et proovid võeti erinevates

jõelõikudes (Läti meeskond võttis proovi jõesuudmest, kus jõepõhi on valdavalt liivane).

Tabel C.2.1.2. Suurselgrootute indeksite väärtused ja piiriüleste veekogude ökoloogiline seisund Eesti

(EE) ja Läti (LV) ekspertide hinnangul

Jõgi Asukoht

Taksoniri

kkus ASPT EPT DSFI

Shannoni

erisus

Ökoloogiline seisund

suurselgrootute põhjal

EE LV EE LV EE LV EE LV EE LV EE LV

Vaidava Lätis 53 68 6,79 6,6 26 31 7 7 3,8 2,0 Väga hea Väga hea

Vaidava Eestis 47 45 7,07 6,8 24 23 7 6 3,7 2,7 Väga hea Väga hea

Melnupe/ Peetri Lätis 51 77 6,23 6,6 21 29 6 7 3,7 3,4 Väga hea Väga hea

Melnupe/ Peetri Eestis 49 79 6,45 6,4 23 18 7 7 4,4 2,3 Väga hea Väga hea

Pedeli/Pedele Lätis 41 21 6,00 5,1 19 8 5 4 3,27 2,2 Väga hea Kesine

Pedeli/Pedele Eestis 35 49 6,08 6,1 13 16 6 4 1,5 3,1 Hea Väga hea

Pedetsi/Pededze Lätis 40 30 6,00 6,1 18 14 6 6 2,6 2,3 Väga hea Väga hea

Pedetsi/Pededze Eestis 32 59 6,5 6,3 20 22 7 7 2,6 2,2 Väga hea Väga hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Lätis - 57 - 6,09 - 20 - 6 - 2,7 - Väga hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Eestis 44 - 6,66 - 23 - 7 - 3,81 - Väga hea -

Ujuste/Kaičupe Lätis - 25 - 3,57 - 7 - 4 - 2,1 - Kesine

Ujuste/ Kaičupe Eestis 33 - 5,58 - 15 - 6 - 3,11 - Väga hea -

25

Ühiselt võetud proovide alusel võib öelda, et proovivõtumeetod (kui kasutatakse erinevaid

standardmeetodeid) ökoloogilise seisundi hindamise tulemusi eriti ei mõjuta ja need on võrreldavad.

C.2.1.3. Ökoloogiline seisund makrofüütide alusel

Ühised vaatlused viidi läbi kolmel jõel: Vaidava/Vaidva, Melnupe/Peetri ja Pedele/Pedeli. Igal jõel viidi

vaatlus läbi kahes kohas, üks kummaski riigis. Kokku oli vaatluskohti 6. Kahe piiriülese jõe

(Pärlijõgi/Pērļupīte, Ujuste/Kaičupe) puhul viisid vaatluse kummalgi pool piiri läbi ainult vastava riigi

eksperdid (vaatluskohad on näidatud joonisel C.1.a.). Tulemused on väljendatud MIR indeksina ning

mõlemas riigis kasutati Eesti astmete piire. Eesti ja Läti ekspertide saadud tulemuste võrdlus on

esitatud tabelis C.2.1.3.

Tabel C.2.1.3. MIR indeksi väärtused ja makrofüütide ökoloogiline seisund piiriülestes veekogudes

Eesti (EE) ja Läti (LV) ekspertide hinnangul

Jõgi Asukoht MIR indeksi väärtus


makrofüütide põhjal

EE LV EE LV

Vaidava Lätis 46,2 47 Väga hea Väga hea

Vaidava Eestis 42,4 46 Väga hea Väga hea

Melnupe/Peetri Lätis 37,6 42 Hea Väga hea

Melnupe/Peetri Eestis 39,7 42 Väga hea Väga hea

Pedeli/Pedele Lätis 47,3 45 Väga hea Väga hea

Pedeli/Pedele Eestis 36,4 34 Hea Hea

Pedetsi/Pededze Lätis - 43 - Väga hea*

Pedetsi/Pededze Eestis 40,8 - Väga hea -

Pärlijõgi/Pērļupīte Lätis - 49 - Väga hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Eestis 44 - Väga hea -

Ujuste/Kaičupe Lätis - 34 - Kesine

Ujuste/ Kaičupe Eestis 37,1 - Hea -

*eksperthinnangu kohaselt on jõe ökoloogiline seisund hea

Makrofüütidel põhinevad ökoloogilise seisundi hinnangud on veidi erinevad, kui erinevus ei ole

oluline. Kuna MIR indeksi kasutamisel ja eksperthinnangu alusel saadud tulemused on erinevad, tuleks

hindamismeetodit tulevikus kohandada Läti tingimustele.

C.2.1.4. Ökoloogiline seisund kalastiku alusel Kalastiku proovid võtsid Eesti ja Läti eksperdid ainult oma riigis, kasutades erinevaid proovivõtu- ja

hindamismeetodeid. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi kalastiku alusel hindamise tulemusi

on võrreldud tabelis C.2.1.4. Kuna vaadeldi erinevaid jõelõike, ei ole võrdlus väga täpne. Samuti

kasutati veidi erinevaid meetodeid (indekseid): Lätis kasutati Saksa meetodit (indeksit), samas kui Eesti

pool kasutas Eesti meetodit (indeksit). Samas kui võrrelda jõgesid, siis on tulemused (kvaliteediklassid)

kattuvad.

Tabel C.2.1.4. Piiriüleste veekogude ökoloogiline seisund kalastiku alusel

Jõgi Asukoht S FIBS Ökoloogiline seisund kalade

põhjal

Vaidava Lätis - 2,67 Hea

Vaidava Eestis 0,54 - Hea

Melnupe/Peetri Lätis - 2,58 Hea

Melnupe/Peetri Eestis 0,62 - Hea

26

Pedeli/Pedele Lätis - 1,85 Halb

Pedeli/Pedele Eestis 0,39 - Kesine

Pedetsi/Pededze Lätis - 2,63 Hea

Pedetsi/Pededze Eestis 0,56 - Hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Lätis - 1,64 Halb*

Pärlijõgi/Pērļupīte Eestis 0,21 - Halb

Ujuste/Kaičupe Lätis - 2,84 Hea

Ujuste/Kaičupe Eestis - - -

*proovivõtukoht oli valesti valitud (järvele liiga lähedal) ja seetõttu ei ole liigid jõgedele tüüpilised

C.2.2. Piiriüleste vooluveekogude vee füüsikalis-keemiline kvaliteet

Kuna vee üldist füüsikalis-keemilist kvaliteeti hinnati Eestis ja Lätis erinevalt, siis ei ole tulemused

võrreldavad. Lätis kasutati kõikide piiriüleste jõgede ökoloogilise seisundi hindamiseks

eksperthinnangut ja põhimõtet, et ökoloogiline seisund määratakse halvima kvaliteedinäitaja alusel.

Tabel C.2.2.a. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate väärtused ja piiriüleste jõgede ökoloogilise

seisundi hinnang (Läti eksperdid)

Jõgi Asukoht Temp,

°C pH

O2,

mg/l

O2,

%

N-NO2,

mg/l

N-NH4

mg/l

Nüld,

mgN/l

Püld

mgP/l

BSP,

mg/l

Halvim

näitaja

Eksperthinn

ang

Vaidava Lätis 17,8 8,21 10,10 81,0 0,007 0,2071 0,699 0,031 2,4 Hea Hea

Vaidava Eestis 15,2 8,02 9,50 96,5 0,009 0,231 0,622 0,031 2,56 Hea Hea

Melnupe/Peetri Lätis 18,5 8,13 10,00 109,7 0,01 0,362 1,41 0,046 2,08 Hea Hea

Melnupe/Peetri Eestis 18,0 8,10 9,34 101,1 0,01 0,358 5,91 0,052 2,56 Kesine Kesine

Pedeli/Pedele Lätis 17,1 7,71 7,40 78,4 0,014 0,390 1,45 0,081 4,64 Hea Hea

Pedeli/Pedele Eestis 17,5 7,88 7,77 83 0,03 0,302 1,39 0,079 2,24 Hea Hea

Pedetsi/Pededze Lätis 14,3 7,99 8,30 83,8 0,01 0,377 0,89 0,03 2,88 Hea Hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Lätis 13,9 8,00 9,33 93,2 0,01 0,119 0,777 0,025 1,6 Hea Hea

Ujuste/Kaičupe Lätis 14,9 8,64 8,79 88,9 0,004 0,080 0,46 n 11,84* Kesine Kesine

*ebatüüpiline

Kohtades, kus proove võeti iga kuu, on vee ökoloogiline seisund väga hea (tabel C.2.2.b.)

Tabel C.2.2.b. Füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate keskmised väärtused ja ökoloogilise seisundi

hinnang kohtades, kust proove võeti iga kuu (Eesti eksperdid)

Jõgi Asukoht Tüüp O2 % pH BHT5,

mgO/l

NH4,

mgN/l

Nüld,

mgN/l

Püld,

mgP/l

Ökoloogiline

seisund

Pedetsi/Pededze Kiviora IIA 89 8,0 2,0 0,106 1,3 0,040 Väga hea

Pedetsi/Pededze Missoküla IA 50 7,4 1,8 0,062 1,4 0,033 Väga hea

Vaidava

Murati

järvest

väljavoolu

koht

IA 50 7,3 1,7 0,078 1,1 0,031 Väga hea

Vaidava Kuutsi IIB 80 7,7 1,8 0,028 1,2 0,049 Väga hea

Vaidava Vastse-

Roosa IIA 84 7,7 1,4 0,054 1,3 0,044 Väga hea

Peetri/Melnupe Leppura IIA 50 7,6 1,7 0,088 1,4 0,056 Väga hea

Pärlijõgi/Pērļupīte Eestis IIA 95 7,8 1,7 0,042 1,3 0,032 Väga hea

27

Pedeli/Pedele Valga IIA 83 7,7 1,9 0,119 1,0 0,079 Väga hea

Pedeli/Pedele Koorküla IA 75 7,5 2,0 0,039 1,1 0,080 Väga hea

IA tüüpi väikestes piiriülestes jõgedes on vee kvaliteet orgaanilise aine, ammoniaagi, üldlämmastiku

sisalduse ja pH-taseme alusel kõikides proovivõtukohtades väga hea. Üldfosfori sisaldus alusel on vee

kvaliteet on ühes proovivõtukohas hea ja teistes väga hea. Hapnikusisalduse alusel on kahe jõe

seisund hea ja ühe seisund väga hea (joonis C.2.2.a.).

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

Pedetsi (Missoküla) Vaidava (Murati) Pedeli (Koorküla)

BOD5 Limit value - I class

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

Pedetsi (Missoküla) Vaidava (Murati) Pedeli (Koorküla)

Ntot Limit value - I class

0.00

0.02

0.04

0.06

0.08

0.10

0.12

Pedetsi (Missoküla) Kuura Vaidava (Murati)

NH4 Limit value - I class

0.00

0.02

0.04

0.06

0.08

0.10


Ptot Limit value - I class Limit value - II class

0

10

20

30

40

50

60

70

80


O2 % Limit value - I class Limit value - II class

0

2

4

6

8

10


pH Limit value - I class Limit value - II class

Joonis C.2.2.a. Vee kvaliteet IA tüüpi jõgedes

IIA tüüpi keskmise suurusega piiriülestes jõgedes (7 seirepunkti) on vee kvaliteet enamasti kõikide

parameetrite alusel väga hea. Ainult kahes seirekohas oli seisund hea, ühes neist orgaanilise aine

sisalduse ja teises ammoniaagisisalduse tõttu (joonis C.2.2.b.).

0.0

0.5

1.0

1.5

2.0

2.5

3.0

3.5

4.0

Pedetsi

(Kiviora)

Vaidava

(Vastse-Roosa)

Peetri

(Leppura)

Pärlijõgi Pedeli (Valga) Vaidava

(Kuutsi) - type B

BOD5 Limit value - I class

Limit value - II class Limit value - I class, type B

0.0

0.2

0.4

0.6

0.8

1.0

1.2

1.4

1.6

Pedetsi

(Kiviora)

Vaidava

(Vastse-Roosa)

Peetri

(Leppura)


(Kuutsi) - type B

Ntot Limit value - I class

28

0.00

0.05

0.10

0.15

0.20

0.25

0.30

0.35

Pedetsi

(Kiviora)

Vaidava

(Vastse-Roosa)

Peetri

(Leppura)


(Kuutsi) - type B

NH4 Limit value - I class Limit value - II class

0.00

0.01

0.02

0.03

0.04

0.05

0.06

0.07

0.08

0.09

Pedetsi

(Kiviora)

Vaidava

(Vastse-Roosa)

Peetri

(Leppura)


(Kuutsi) - type B

Ptot Limit value - I class Limit value - II class

0102030405060708090

100

Pedetsi

(Kiviora)

Vaidava

(Vastse-Roosa)

Peetri

(Leppura)


(Kuutsi) - type B

O2 % Limit value - I class

Limit value - II class Limit value - I class, type B

0

1

2

3

4

5

6

7

8

9

10

Pedetsi

(Kiviora)

Vaidava

(Vastse-Roosa)

Peetri

(Leppura)


(Kuutsi) - type B

pH Limit value - I class Limit value - II class Joonis C.2.2.b. Vee kvaliteet IIA ja IIB tüüpi jõgedes

C.3. Piiriüleste seisuveekogude ökoloogiline seisund

C.3.1. Vee kvaliteet bioloogiliste kvaliteedinäitajate alusel

C.3.1.1. Ökoloogiline seisund fütoplanktoni alusel

Tulemuste esitamiseks kasutatakse fütoplanktoni parameetreid: klorofüll a sisaldus, FKI, PCO, FPK ja

ühtlus (J); kasutatud astmete piirid on samad. Eesti ja Läti ekspertide arvutatud indeksite võrdlus on

esitatud tabelis C.3.1.1. Väärtused on tähistatud erineva värviga vastavalt vee raamdirektiivis

sätestatud kvaliteediklassidele.

Tabel C.3.1.1. Indeksite väärtused ja ökoloogiline seisund fütoplanktoni alusel Eesti (EE) ja Läti (LV)

ekspertide hinnangul

Parameeter Kikkajärv/Ilgājs Murati/Muratu

Väike-Palkna/

Mazais Baltiņš

EE LV EE LV EE LV

Chla, μg/l 18,2 4,9 33,2 9,33 3,8 0,65

PCQ/ FKI 3,2 3,63 3,8 6,24 3,2 2,11

FPK 2,22 2,0 3,25 2,4 2,55 1,75

Ühtlus (J) 0,61 0,56 0,44 0,53 0,51 0,67

Biomass (g/m3) - 2,51 - 10,6 - 0,49

Ökoloogiline seisund Hea Hea Kesine Halb Hea Väga

hea

C.3.1.2. Ökoloogiline seisund suurselgrootute alusel

Järvede ühise uurimise tulemused olid väga sarnased ja andmete erinevused ebaolulised (tabel

C.3.1.2.). Erinevused tulenesid peamiselt rannikuvööndi loodusliku elupaiga heterogeensusest ja liikide

määratlemise taksonoomilisest tasandist. Mõlema proovivõtumeetodiga saadud tulemused on

võrreldavad.

29

Tabel C.3.1.2. Suurselgrootute indeksite väärtused ja järvede ökoloogiline seisund Eesti (EE) ja Läti (LV)

ekspertide hinnangul


Väiku-Palkna/

Mazais Baltiņš

Eesti Läti Eesti Läti Eesti Läti

Taksonirikkus 25 51 35 40 26 52

ASPT 5,06 5,1 4,67 5 5,1 5

EPT 8 11 6 9 9 17

Shannoni erisus 2,86 2,7 1,96 1,9 2,46 2,6

SAI 5 - 6 6 -

MMQ 20 19* 20 17* 22 18*

Ökoloogiline

seisund Hea Väga hea Hea Hea Hea Väga hea

* Läti meeskond arvutas 4 indeksit ja vähendas vastavalt MMQ väärtusi

C.3.1.3. Ökoloogiline seisund makrofüütide alusel

Kokku leiti järvedest 51 taksonit; liigirikkus oli 1–22 liiki proovivõtukoha kohta ja 9–31 liiki järve kohta.

Uuriti liiga vähe järvi, et öelda, millised liigid on iseloomulikud; samuti on järved võrdlemiseks liiga

erinevad.

Tabel 3.1.3. Vee kvaliteet makrofüütide alusel


Väike-Palkna/

Mazais Baltiņš

EE LV EE LV EE LV

DLS 4 - - - - -

MTX Cer=Pot=Nu,

Poly=Ran Pot, Nup Pot, Nup Myr, Char Myr, Char Char, Myr

PP 3 4–5 4 2–3 - -

CHBR 1 4–5 1 1–2 - -

CELE 3 1–2 2 1–2 - -

ISLO - - - - 0 0

ELPO - - - - 1

Väga

hea/hea

FIAL 1 1–2 2 1–2 2 Hea

Ökoloogiline

seisund Hea Hea Hea

Hea/

kesine Hea Hea

C.3.1.4. Ökoloogiline seisund kalastiku alusel

Kalaproove võtsid järvedest ainult Eesti eksperdid. Kalastiku alusel ökoloogilise seisundi hindamisel

hinnati järgmisi indekseid ja parameetreid: B/C, DELaFi, seos teiste veekogudega, LaFiEstA ja LAFIEE.

Tulemused on esitatud tabelis C.3.1.4.

30

Tabel C.3.1.4. Ökoloogiline seisund kalade alusel

Indeksid/

parameetrid

Kikkajärv/

Ilgājs

Murati/

Muratu

Väiku-Palkna/

Mazais Baltiņš

B/C M B M

DELaFi M M G

Seos teiste veekogudega B B B

LaFiEstA H H H

LAFIEE B G B

Ökoloogiline seisund Kesine Hea Hea

Ökoloogilise seisundi hinnang põhineb eksperthinnangul ja kõikidel indeksitel. LaFiEstA indeksi

kohaselt on järvede ökoloogiline seisund väga hea, kuid teiste indeksite kohaselt hea. Voolulembeste

liikide puudumine järvede katsepüügi hulgas viitab sellele, et ühendus jõgede ja suurte veekogudega

on halb.

C.3.2. Piiriüleste seisuveekogude vee füüsikalis-keemiline kvaliteet

Mõlemas riigis võeti veeproov üks kord — ühel ajal proovide võtmisega bioloogiliste

kvaliteedinäitajate hindamiseks. Füüsikalis-keemilisi kvaliteedinäitajaid analüüsiti vastavalt riiklikes

õigusaktides sätestatud nõuetele. Järvede ökoloogilise seisundi üldhinnang põhines mõlemas riigis

eksperthinnangul.

Vee keemiliste omaduste järgi kuulub Väike-Palkna/Mazais Baltiņš 10. tüüpi, sest tegemist on sügava,

pehmeveelise, läbipaistva järvega (konduktiivsus < 165 mkS/cm, vee värvus < 80 Pt/Co). Sügavad

järved on kihistunud ning erinevate kihtide temperatuur, hapnikusisaldus ja -saturatsioon on erinevad.

Selliseid järvi Gauja vesikonnas eraldi veekogudena ei määratleta, sest Mazais Baltiņši järve ja teiste

sarnaste järvede pindala on väiksem kui eraldi veekogu suuruse alampiirmäär (50 ha).

Tabel 3.2. Vee kvaliteet füüsikalis-keemiliste kvaliteedielementide järgi Eesti (EE) ja Läti (LV)

ekspertide hinnangul*


Väiku-Palkna/

Mazais Baltiņš

Eesti Läti Eesti Läti Eesti Läti**

pH 8,1 - 7,88 - 7,16 -

Püld (µg/l) 1300 12–34 26 32–38 80 20–30

Nüld (µg/l) 3842 1270 1050 1160–2510 620 376–575

Secchi (m) 3,1 2,1–2,9 0,9 0,8–0,9*** 3,4 2,6–3,9

Termokliin

(temperatuuri

hüppekiht)

4 - - - - -

Ökoloogiline

seisund Kesine Kesine Hea Kesine Kesine Hea

* Läti eksperdid hindasid füüsikalis-keemilist seisundit 0,5 m sügavusel

**Seda tüüpi järvede hindamiseks ei ole Lätis astmete piire määratletud (arvati, et Lätis seda tüüpi

järvi pole); kvaliteeti hinnati vastavalt 9. tüübi nõuetele

*** Vähese humiinainesisaldusega järvedes Secchi sügavust ei kasutata

31

Lätis vee füüsikalis-keemilise kvaliteedi hindamisel järve kihistumist arvesse ei võeta. Seetõttu kasutati

0,5 m sügavuselt võetud proovide andmeid ja eksperdi üldhinnangut. See on vastuolus ametliku

põhimõttega, et kvaliteet määratakse halvima näitaja alusel.

C.4. Rannikuveekogumite vee kvaliteet

Liivi lahe rannikuvete kvaliteedi hindamisel soovitatakse kasutada kolme bioloogilist näitajat ja kahte

füüsikalis-keemilist näitajat (tabel C.4.); vee kvaliteeti hinnatigi nende näitajate alusel. Kvaliteedi

hindamiseks jagati projekt kolmeks proovivõtualaks: allpool ja ülevalpool Salatsi jõe suuet ning

jõesuudme ümbrus (joonis C.4.).

Joonis C.4. Projekti ala jagati kolmeks proovivõtualaks, kus hinnati rannikuvete ökoloogilist seisundit.

Üldiselt on kõigi viie näitaja kohaselt kolme proovivõtuala ökoloogiline seisund kesine (tabel C.4.).

Väikesed erinevused on klorofüll a sisalduses, mis viitab sellele, et allpool Salatsi jõe suuet

(proovivõtuala nr. 3) on rannikuvete seisund hea, tõenäoliselt proovivõtu ajal toimunud pinnavee

asendumisest sügavamate ja jahedamate veekihtidega. Põisadru sügavusleviku ja vee läbipaistvuse

näitajate kohaselt on olukord Salatsi jõe suudme lähedal (proovivõtuala nr. 2) ebaselge — kuigi üldiselt

on seisund kesine, on see mõnes transektis halb. Ka ülalpool Salatsi jõe suuet (proovivõtuala nr. 1)

näitab vee läbipaistvus kesist ja halba ökoloogilist seisundit.

Kokkuvõttes hinnati Liivi lahe rannikuvete ökoloogiline seisund Salatsi jõe suudme ümbruses kesiseks.

Täiendavate uuringute ja tegevuste raames soovitatakse säilitada kesine ökoloogiline seisund ja püüda

saavutada hea seisund (üldfosfori sisaldus talvel ei ületa 1,0 μmol/l, vee läbipaistvus on üle 3 m,

klorofüll a sisaldus on alla 6,5 μg/l, põisadru (F. vesiculosus) vöönd ulatub 5,25 m sügavuseni ja

32

suurtaimestiku vöönd 8,25 m sügavuseni. Vahepeal aga tuleks vältida koha- või ajaspetsiifilisi

sündmusi, mis muudaksid ökoloogilise seisundi halvaks või väga halvaks.

Tabel C.4. Kolme proovivõtuala ökoloogiline seisund erinevate parameetrite alusel.

Parameeter


Proovivõtuala nr

1

Proovivõtuala nr

2

Proovivõtuala nr

3

Läbipaistvus kesine/halb kesine/halb kesine

Üldfosfor - - kesine

Klorofüll a sisaldus kesine kesine hea

Põisadru sügavuslevik kesine kesine/halb kesine

Suurtaimestiku sügavuslevik kesine kesine kesine

C.5. Ohtlike ainete sisalduse hindamine piiriülestes veekogudes

C.5.1. Vesi

Di(2-etüülheksüül)ftalaat (DEHP). DEHP-sisaldus ei ületanud aasta keskmist keskkonnakvaliteedi

standardit (EQS) 1,3 ug/L (maksimaalset lubatud sisaldust ei kohaldata). Tulemused jäid vahemikku

0,30–0,49 ug/L.

C.5.2. Põhjaladestused

Alküülfenoolid ja bisfenool A (BFA). Proovivõtukohtades enamasti alla kvantifitseerimispiiri (LOQ)

Mitme proovi LOQ oli maatriksi mõju tõttu suurem. Bisfenool A sisaldus oli suurim Murati järve

põhjaladestustes – 25,4 ug/kg DW; teistes proovivõtukohtades jäi bisfenool A sisaldus vahemikku

11,1–4,66 ug/kg DW.

Tinaorgaanilised ühendid. Tinaorgaaniliste ühendite sisaldus oli kõikides piiriülestest veekogudest

võetud proovides alla LOQ (tributültiini LOQ > 2,7)

Polüaromaatsed süsivesinikud. Uue keskkonnakvaliteedi standardite direktiivi (2013/39/EL) kohaselt

võib benso(a)püreeni kui kõige mürgisemat polütsüklilist aromaatset süsivesinikku (PAH) pidada

muude PAHide markeriks. Jõgede põhjasetted sisaldasid vähem PAHe kui järvede omad.

Benso(a)püreeni sisaldus oli Pedeli jõe põhjasetetes 1,6 ng/kg DW, Gauja jõe põhjasetetes Eesti piiri

lähedal 3,9 ng/kg DW ja Murati järve põhjasetetes 14,8 ng/kg DW.

Polübroomitud difenüüleetrid (PBDE) ja heksabromotsüklododekaan (HBCDD). Tulemuste hindamiseks

vastavalt keskkonnakvaliteedi standardite direktiivile (2013/39/EL) mõõdeti teatud PBDE-de

analoogide sisaldust. PBDE-de ja HBCDD sisaldus põhjasetetes on näidatud joonisel C.5.2.a. Jõgede

põhjasetetes oli HBCDD sisaldus alla LOQ < 50 ng/kg.

33

0

50

100

150

200

250

300

Gauja R. LV-EE Pedele R. Murāts L.

ng/k

g D

W

HBCDD PBDEs

Joonis C.5.2.a. PBDE-de ja HBCDD sisaldus põhjasetetes (ng/kg DW).

Metallid ja põhjasetteid käsitlevad alusandmed. Metallide sisaldus piiriüleste veekogude põhjasetetes

on näidatud joonisel C.5.2.b.

0

20

40

60

80

100

Gauja R.

LV-EE

Pedele R. Murāts L.

Pb, Hg

0

0.2

0.4

0.6

0.8

1CdPb mg/kg Hg ug/kg Cd mg/kg

0

2

4

6

8

10

12

Gauja R.

LV-EE


Ni, Cu

0

20

40

60

80

100

120

ZnNi mg/kg Cu mg/kg Zn mg/kg

A B

0

5

10

15

20

25

30

Gauja R.

LV-EE


LOI, Corg

0

0.5

1

1.5

Al, FeLOI % C org % Al % Fe %

0%

20%

40%

60%

80%

100%

Gauja R.

LV-EE


>250 um <250 - 90 um <90 - 63 um <63 um

C D

Joonis C.5.2.b. (A) Pb, Hg ja Cd sisaldus; (B) Ni, Cu ja Zn sisaldus; (C) kuumuskadu, C org, Al ja Fe

sisaldus põhjasetetes ning (D) põhjasette terasuurus

Elavhõbeda, plii, kaadmiumi, vase ja tsingi sisaldus oli Murati järve põhjasetetes suurem kui jõgede

põhjasetetes. Teadaolevalt sisaldab savi niklit. Käesoleval juhul sõltub põhjasetete niklisisaldus savi

olemasolust nagu näidatud joonisel C.5.2.b. (C) kui põhjasetetest eraldatava alumiiniumi levik. Kõiki

põhjasetete proove analüüsiti, et määrata kindlaks kuumutuskadu, üldlämmastiku, orgaanilise ja

anorgaanilise süsiniku, eraldatava alumiiniumi, raua ja mangaani sisaldus. Terasuuruse

kindlaksmääramiseks sõeluti põhjasetete proovid läbi. Need näitajad iseloomustavad põhjasetete

struktuuri ja sette pinna võimet siduda saasteaineid.

34

C.5.3. Elustik

C.5.3.1. Metallide sisaldus kahepoolmelistes karploomades

Määrati raskmetallide sisaldus jõekarplaste (Unionidae) pehmetes kudedes. Eesti piiri lähedal Gauja

jões elavate kahepoolmeliste kaadmiumisisaldus oli suur (75 ug/kg). Elavhõbeda keskmine sisaldus oli

suur Eesti piiri lähedal Gauja jões elavates kahepoolmelistes (13,2 ug/kg) ja Murati/Muratu järves

elavates kahepoolmelistes (11,1 ug/kg), kuid jõekarplaste elavhõbedasisaldus ei ületanud direktiivis

2013/39/EL sätestatud keskkonna kvaliteedistandardit (20 ug/kg ww).

0

20

40

60

80

100

Gauja R.

LV-EE

Murāts L.

Cu, Pb, Cd

0

4

8

12

16

20

Hg, Zn

Cu*0.1 ug/kg Pb ug/kg Cd ug/kg Hg ug/kg Zn mg/kg

Joonis C.5.3.1. Raskmetallide keskmine sisaldus piiriülestes veekogudes elavate jõekarplaste

(Unionidae) pehmetes kudedes (märgkaalus).

C.5.3.2. Kalad

Heksaklorobutadieen. Kõikide mõõtmiste kohaselt oli heksaklorobutadieeni sisaldus ahvena märjas

lihaskoes alla LOQ < 0.25 ng/kg WW ega ületanud elustiku suhtes kehtestatud EQS-i – 55 g/kg WW.

Heksaklorobenseen. Heksaklorobenseeni sisaldus piiriülestest veekogudest püütud ahvena märjas

lihaskoes oli 28,9 ng/kg (Gauja jõgi piiri läheduses) ja 21,5 ng/kg (Murati järv) ega ületanud elustiku

suhtes kehtestatud EQS-i – 10 g/kg WW.

Bromodifenüüleetrid (PBDE-d). Direktiivi 2013/39/EL kohaselt viitab EQS bromodifenüüleetrite hulka

kuuluvate prioriteetsete ainete rühma puhul analoogide nr. 28, 47, 99, 100, 153 ja 154

kontsentratsioonide summale. PBDE kontsentratsioon kala kudedes (joonis C.5.3.2.A) oli suurem kui

EQS väärtus 8,5 ng/kg WW.

050

100150200250

300350

Gauja R. LV-EE Murāts L.

PBDE ng/kg DecaBDE ng/kg

0

0.04

0.08

0.12

0.16

0.2

Gauja R. LV-EE Murāts L.

ng/kg WW

0

2

4

6

8

10ng/kg LW

TEQ D/F + DL PCBng/kg WW

TEQ D/F + DL PCBng/kg LW

A B

Joonis C.5.3.2. (A) Polübroomitud difenüüleetrite ja dekabromodifelüüleetri kontsentratsioon (ng/kg

WW) hariliku ahvena (Perca Fluviatilis) märjas lihaskoes; (B) dioksiinide, furaanide ja dioksiinisarnaste

PCB-de TEQ väärtused (ng/kg) ahvena lihaskoes (WW) ja TEQ väärtused lipiidide kohta (LW).

Heksabromotsüklododekaanid (HBCDD). HBCDD kontsentratsioon piiriülestest veekogudest püütud

kalades oli alla LOQ ja alla EQS väärtust 167 g/kg WW.

35

Klooritud dibenso-p-dioksiinid (dioksiinid), klooritud dibensofuraanid (furaanid) ja dioksiinisarnased

polüklooritud bifenüülid (DL PCB). TEQ väärtused kala märjas lihases ja lipiidide kohta on näidatud

joonisel C.5.3.2.(B). Direktiivis sätestatud EQS väärtus (6,5 ng/kg WW) on dioksiini, furaani ja

dioksiinisarnaste PCB-de TEQ väärtuste summa – toksilisusekvivalendid vastavalt Maailma

Terviseorganisatsiooni 2005. aasta toksilisuse ekvivalentfaktoritele. Uuritud ahvenatel ei ületanud see

väärtus EQS-i.

D. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi hindamise

tulemused

D.1. Piiriüleste veekogude ökoloogilise seisundi hindamise tulemused

D.1.1. Jõgede ökoloogilise seisundi hindamine

Eesti ja Läti eksperdid hindasid ökoloogilist seisundit nelja bioloogilise elemendi alusel: ränivetikad,

suurselgrootud, makrofüüdid ja kalad. Füüsikalis-keemilisi elemente, näiteks temperatuur ja toitainete

sisaldus, hinnati ja võeti arvesse vaid tulemuste selgitamiseks.

Üldiselt kohaldasid mõlemad riigid vee raamdirektiivis sätestatud põhimõtteid, mille kohaselt

määratakse ökoloogiline seisund halvima näitaja alusel. Jõe lõpliku ökoloogilise seisundi määrab

bioloogiline element või füüsikalis-keemiline omadus, mis kuulub kõige madalamasse kvaliteediklassi.

Kuigi ka Lätis järgiti seda põhimõtet, määrati lõplik ökoloogiline seisund eksperthinnangu alusel, st

vooluveekogu uuringu ekspertide arutelu tulemusel. Sellist lähenemisviisi otsustati kasutada seetõttu,

et bioloogiliste elementide hindamise meetodeid (nt näitajad ja indeksid) ei ole varem Läti tingimustes

kasutatud ja neid tuleb veel testida ning kohandada kohalikele tingimustele. Eesti eksperdid järgisid

hindamispõhimõtteid, mis on sätestatud jõgede vee kvaliteedi hindamist käsitlevates siseriiklikes

õigusaktides.

Tabel 4. D.1.1. Eesti (EE) ja Läti (LV) ekspertide poolt piiriüleste jõgede ökoloogilisele seisundile antud

hinnang (H-väga hea; G-hea; M-kesine; P-halb).

Piirüleste vooluveekogude ökoloogiline seisund

Räniveti-kad

(põhjataimestik)

Suurselg-rootud

Makro-füüdid

Kalad

Füüsikalis-keemilised kvaliteedi-

näitajad

Ökoloogi-line

seisund

EE LV EE LV EE LV EE LV EE* LV EE LV

Vaidava Lätis G G H H H H - G - G G G

Vaidava Eestis G G H H H H G - H G G G

Peetri/Melnupe Lätis M M H H G H - G - G M G

Peetri/Melnupe Eestis G G H H H G G - H M G G

Pedeli/Pedele Lätis M M H M H H - P - G M M Pedeli/Pedele Eestis G G G H G G M - H G M G

Pedetsi/Pededze Lätis - G H H - G - G - G G

Pedetsi/Pededze Eestis H - H H H - G - H - G Pärlijõgi/Pērļupīte Lätis - G - H - ? - P - G H Pärlijõgi/Pērļupīte Eestis H - H - H - P - H - P Ujuste/Kaičupe Lätis - M - M - ? - G - M M Ujuste/ Kaičupe Eestis H - H - G - - - - - G

* põhineb igakuise proovivõtu tulemustel

36

Vaatamata sellele, et hindamismeetod oli Läti ekspertide jaoks uus ja vooluveekogude ökoloogilise

seisundi hindamiseks kasutati erinevaid lähenemisviise, erinevad tulemused ainult kahe ühise

proovivõtukoha puhul:

Peetri/Melnupe (Läti pool), kus tulemus oleks sama, kui ka Läti eksperdid oleksid kohaldanud

halvima näitaja põhimõtet.

Pedeli/Pedele (Eesti pool), kus erineva tulemuse põhjuseks on asjaolu, et kalastiku seisundit

hindasid ainult Eesti eksperdid.

Ka Pedeli/Pedele jõe lõplik ökoloogiline seisund Läti poolel oleks erinev, kui ka Läti eksperdid

oleksid kohaldanud halvima näitaja põhimõtet.

Pedeli/Pedele jõe suurselgrootute hindamisel saadi erinevad tulemused järgmistel põhjustel:

Kuna vooluveekogu on määratud erinevatesse tüüpidesse (Eestis on valgla väike ja Lätis

keskmise suurusega), kohaldasid eksperdid ökoloogilise seisundi hindamisel erinevaid

väärtusi (astmete piire).

Kasutati erinevaid proovivõtumeetodeid.

Proovide töötlemisel määrati suurselgrootute liigid erinevate meetoditega.

Makrofüütide proovide võtmine ja hindamine on Läti ekspertide jaoks uus valdkond ja seetõttu tuleb

kontrollida, kas selle meetodi kohalikes tingimustes kasutamine annab usaldusväärsed

hindamistulemused.

D.1.2. Järvede ökoloogilise seisundi hindamine

Järvede lõpliku ökoloogilise seisundi kindlaksmääramiseks kasutati Eestis ja Lätis erinevaid meetodeid.

Eestis põhines ökoloogilise seisundi hindamine Eesti Vabariigi keskkonnaministri määruses sätestatud

järgmiste elementide kvaliteedi hindamisel: füüsikalis-keemilised näitajad, fütoplankton, makrofüüdid

ja suurselgrootud. Järvede ökoloogilise seisundi hindamisel kasutati ka kalade näitajaid, kuid kuna

klassifikatsioon ei ole veel lõplikult välja töötatud, siis neid näitajaid lõpliku ökoloogilise seisundi

määramisel ei kasutatud. Järvede lõplik ökoloogiline seisund arvutati nn 2/3 põhimõttel, mis

tähendab, et 1/3 kõikidest näitajatest võib kuuluda madalamasse klassi kui lõplik kvaliteediklass. Kõik

näitajad on võrdse kaaluga ja sõltuvalt järve tüübist tuleb kasutada vähemalt 7 näitajat. Näitajad ja

ühiste proovivõtukohtade ökoloogilise seisundi hinnang on esitatud tabelis D.1.2.a.

Tabel D.1.2.a. Järvede ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt 2/3 põhimõttele (Eesti eksperdid)

Näitaja Kikkajärv/ Ilgājs

Murati/ Muratu

Väike-Palkna/ Mazais Baltiņš

III tüüp II tüüp V tüüp

Hüdromorfoloogia Hea Hea Väga hea

Füüsikalis-keemilised näitajad

Püld Väga halb Väga hea Väga halb

Nüld Väga halb Kesine Kesine

pH Hea Väga hea Hea

Läbipaistvus Hea Kesine Hea

Termokliin (temperatuuri hüppekiht)

Hea - -

37

Fütoplanktoni indeksid

Chla Hea Halb Väga hea

FPK Hea Kesine Kesine

FKI Väga hea Väga hea Hea

J Hea Kesine Kesine

Makrofüütide indeksid

DLS Väga hea - -

MTX Kesine Hea Hea

PP Väga hea Väga hea -

CHBR Kesine Kesine -

CELE Kesine Hea -

FIAL Hea Kesine Hea

ISLO - - Halb

ELPO - - Hea

Suurselgrootute indeksid

T Väga hea Väga hea Väga hea

H´ Väga hea Väga hea Hea

ASPT Hea Hea Hea

EPT Hea Kesine Väga hea

A Kesine Hea Hea

Ökoloogiline seisund Hea Kesine Hea

Lätis põhines ökoloogilise seisundi hinnang eksperthinnangul, mille puhul võeti arvesse järgmisi

näitajaid: füüsilis-keemilised näitajad, fütoplankton, suurselgrootud ja makrofüüdid. Esmalt koostati

ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt vee raamdirektiivis sätestatud halvima näitaja põhimõttele,

seejärel vaatasid eksperdid selle läbi ja esitasid oma arvamuse veekogu kohta (vt tabel D.1.2.b.).

Eksperthinnangut kasutati samal põhjusel — Eestist ülevõetud uut hindamismeetodit ei ole veel

piisavalt kohandatud kohalikele tingimustele.

Ökoloogilise seisundi lõplik hinnang on Murati/Muratu järve puhul „kesine” ja Väike-Palkna/Mazais

Baltiņši järve puhul „hea”.

Tabel D.1.2.b. Järvede ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt halvima näitaja põhimõttele (Läti

eksperdid)

Kikkajärv/

Ilgājs Murati/ Muratu


Hüdromorfoloogia ja füüsikalis-keemilised näitajad

Kesine Kesine Hea

Suurselgrootud Väga hea Hea Väga hea

Makrofüüdid Hea Hea/kesine Hea

Fütoplankton Hea Kesine/halb Väga hea

Ökoloogiline seisund eksperthinnangu põhjal

Hea Kesine Väga hea

Ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt halvima näitaja põhimõttele

Kesine Kesine Hea

38

Kikkajärve/Ilgājsi hinnangute erinevus tuleneb sellest, et hinnati füüsikalis-keemilise kvaliteedi

olulisust. Kuna füüsikalis-keemiline kvaliteet oli „kesine”, hindas Läti järve seisundi kesiseks. Füüsikalis-

keemiliste näitajate järgi on kvaliteet halb — lämmastiku ja fosfori sisaldus oli suur ka Eesti proovides.

Samas võimaldab kasutatud meetod hinnata järve seisundi heaks. Lisaks võeti hinnangus kasutatud

proovid kevadel ja suvel (Eestis mais ja augustis ning Lätis augustis ja septembris) ning võrreldi

tulemusi kogu aasta füüsikalis-keemiliste näitajatega. Seetõttu ei tarvitse meetod olla usaldusväärne.

D.1.3. Rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hindamine

Lätis põhines rannikuveekogumite ökoloogilise seisundi hinnang eksperthinnangul, mille puhul võeti

arvesse järgmisi näitajaid: klorofüll a sisaldus, läbipaistvus, fosforisisaldus, põisadru sügavuslevik ja

suurtaimed. Esmalt koostati ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt vee raamdirektiivis sätestatud

halvima näitaja põhimõttele, seejärel vaatasid eksperdid selle läbi ja esitasid oma arvamuse veekogu

kohta (vt tabel D.1.3.).

Tabel D.1.3. Rannikuvete ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt halvima näitaja põhimõttele

Parameeter


Proovivõtuala

nr. 1

Proovivõtuala

nr. 2

Proovivõtuala

nr. 3

Läbipaistvus kesine/halb kesine/halb kesine

Üldfosfor - - kesine

Klorofüll a sisaldus kesine kesine hea

Põisadru sügavuslevik kesine kesine/halb kesine

Suurtaimestiku sügavuslevik kesine kesine kesine

Ökoloogilise seisundi hinnang vastavalt

halvima näitaja põhimõttele, millele järgnes

eksperthinnang

kesine/halb kesine/halb kesine

39

E. Järeldused ja soovitused

E.1. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste pinnaveekogude

tüpoloogiate ühtlustamine

E.1.1. Jõgede tüübid

Üks peamisi erinevusi on valgla suuruse alampiir, mille järgi veekogu määratletakse vooluveekoguks.

Lätis kohaldatakse üldist põhimõtet, et väikseim vooluveekogu valgla suurus on 100 km2, mis

tähendab, et väikesi jõgesid seireprogrammides ja veemajanduskavades arvesse ei võeta. Väikeste

jõgede uurimine Gauja/Koiva projekti käigus näitas, et väiksemate lisajõgede seisund suurte valglate

kvaliteediseisundis ei kajastu. Seetõttu soovitatakse määrata ka väiksemate (alates 10 km2) piiriüleste

vooluveekogude tüüp.

Eraldi veekogudena soovitatakse määratleda järgmised piiriülesed jõed:

Kaičupe/Ujuste – väike jõgi: tüüp IA Eestis ja 1. tüüp Lätis. 2012. aastal läbiviidud vee

kvaliteedi hindamise kohaselt on jõe Eesti osa seisund hea ja Läti osa seisund kesine.

Pužupe/Puzupe – väike jõgi: Eestis tugevalt muudetud veekogu. Lätis oleks tegemist 2. tüübi

jõega (väike aeglase voooluga jõgi).

Pedele: Eestis väike ja keskmise suurusega veekogu. Soovitatakse määratleda Lätis eraldi

veekoguna — 4. tüübi keskmise suurusega aeglase vooluga jõgi.

Läti vooluveekogu G237 Mustigi (Pērļupīte) määratletakse 1. tüübi jõeks – väike, kiirevooluline. Selle

vooluveekogu õige nimi oleks Pērļupīte. Samuti tegi ekspertide meeskond ettepaneku määrata

veekogu D450 Pededze 3. tüübi veekoguna – keskmise suurusega kiirevooluline jõgi.

Ramatu and Puzupe jõe ülemjooksude klassifitseerimine tugevalt muudetuteks Eesti poolel tuleneb

faktist, et neid jõgesid on kuivendatud ning praegusel hetkel toimivad need kui äravoolukraavid.

Õhne jõe lätteks olevat Omuļupe jõge Lätis uuritud ei ole ning seetõttu ei ole teada selle täpne tüüp ja

kas on vaja see jõgi määratleda Lätis eraldi veekoguna.

E.1.2. Järvede tüübid

Eksperdid teevad ettepaneku, et ka Lätis tuleks määrata alla 0,5 km2 pindalaga pinnaveekogude

tüübid, kui see on looduskaitse eesmärgil vajalik, ning selleks, et tagada piiriülese piirkonna

ühtlustatud käsitlus. Teiseks soovitavad Läti eksperdid kontrollida, kas sügavustegur on oluline.

Leitakse, et kihistumisega seotud näitajad on järve ökosüsteemi puhul asjakohasemad.

Ainus piiriülene seisuveekogu on Murati järv, sest selle pindala on suurem kui 50 ha (ehk 0,5 km2).

Koiva veemajanduskavas on Murati järv klassifitseeritud Eesti süsteemi alusel III tüübi seisuveekoguks:

kihistunud ja keskmise karedusega vesi. Projekti käigus klassifitseerisid eksperdid Murati järve II tüübi

seisuveekoguks: kihistumata ja keskmise karedusega vesi. Gauja veemajanduskavas on Murati järv

klassifitseeritud VI tüüpi: madal kalgiveeline humiinaineterikas järv. Projekti käigus kinnitasid Läti

eksperdid, et Murati järv kuulub VI tüüpi.

40

Ülejäänud kaks piiriülest seisuveekogu, mida ühiselt uuriti (Kikkajärv/Ilgājs ja Väike-Palkna/Mazais

Baltiņš), ei ole Lätis kehtestatud kriteeriumide kohaselt eraldi veekogud, sest nende pindala on

vastavalt umbes 20,3 ha ja 3,95 ha. Kuna mõlemad järved on Natura 2000 alad, soovitavad eksperdid

määratleda need eraldi seisuveekogudena järgmiselt:

Kikkajärv/Ilgājs vastab järgmisele tüübile:

Eesti: kihistunud, keskmise karedusega vesi (III tüüp)

Läti: sügav kalgiveeline vähese orgaanilise aine sisaldusega (selgeveeline) järv (9. tüüp)

Väiku-Palkna/Mazais Baltiņš vastab järgmisele tüübile:

Eesti: kihistumata heleda- ja pehmeveeline järv (V tüüp)

Läti: sügav pehmeveeline vähese orgaanilise aine sisaldusega järv (10. tüüp).

Kui Mazais Baltiņši järv määratletaks Lätis eraldi veekoguna, oleks see ka näide 10. tüübi

seisuveekogust. Kuigi Läti tüpoloogias eristatakse selle kategooria järvi, ei ole siiani ühtegi järve

sellesse kategooriasse määratud. Samuti ei ole veel välja töötatud 10. tüübi ökoloogilist

klassifikatsiooni.

E.1.3. Rannikuveekogumite tüübid

Rannikuveekogumite hindamisel kasutatavad näitajad ja nende väärtused on Läänemere piirkonnas

ühtlustatud ja seega puudub Eesti ja Läti vahelise ühtlustamise vajadus.

E.2. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude

kvaliteediklassidesse määramise süsteemide ühtlustamine

E.2.1. Jõgede kvaliteediklassidesse määramise süsteem

Koiva vesikonnas läbiviidud täiendava uurimise tulemusel leidsid Eesti eksperdid, et jõgede

kvaliteediklassidesse määramise süsteeme ei ole vaja füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate alusel

eristada. Eestis kehtiva süsteemi kohaselt on 2 näitajat (BHT5 ja hapnikusaturatsiooni tase) 6-st A- ja

B-süsteemis erinevad. Praegu B-tüübi veekogude jaoks määratletud rangemad väärtused sobivad ka A-

tüübi veekogudele. Eesti eksperdid on nõus kohaldama ka Läti väärtusi, mis mõne jõetüübi puhul on

isegi rangemad. A- ja B-tüübi näitajate väärtuste ühtlustamiseks kogu Eestis tuleks läbi viia täiendav

uuring ning ekspertide ja keskkonnaministeeriumi vaheline arutelu.

Kuna vee raamdirektiivi rakendamiseks on esmatähtis määratleda väga hea ja hea ning hea ja kesise

seisundi vahelised piirid, on tabelis E.1 esitatud nimetatud piirväärtuste (füüsikalis-keemiliste

näitajate) ühtlustamise ettepanek. Neid väärtusi saaks kasutada, et võrrelda keskmise suurusega, kiire

või aeglase vooluga (Lätis) jõgede hinnanguid heleda- või tumedaveeliste jõgede (Eestis)

hinnangutega.

41

Tabel E.1. Kavandatud füüsikalis-keemiliste kvaliteedinäitajate astmete piirid (Läti

klassifikatsioonisüsteemi kohaselt) on Gauja/Koiva valglapiirkonna piiriüleste jõgede puhul järgmised:

1- Vaidava Vastse-Roosas; Peetri Leppura; 2 – Pedetsi Kivioral; Pedeli Valgas)

Veekogud Tüüp Näitaja Väga hea-

hea

Hea-kesine Eesti tulemused

1 2

1.Vaidava

2. Pededze/

Pedetsi

Keskmine,

kiirevooluline (3)

Keskmine,

heledaveeline (IIB)

Keskmine,

kiirevooluline (3)

Keskmine,

tumedaveeline (IIA)

BHT5 mg O2/l 2,0 2,5 1,4 2,0

Nüld mg N/l < 1,8 1,8–2,3 1,3 1,3

Püld mg P/l < 0,05 0,05–0,075 0,044 0,040

Melnupe/

Peetri

Pedele/ Pedeli

Keskmine, aeglase

vooluga (4) Keskmine,

heledaveeline (IIA) /

Keskmine, aeglase

vooluga (4) Keskmine,

heledaveeline IIA

BHT5 mg O2/l 2,0 3,0 1,7 1,9

Nüld mg N/l 2,0 3,0 1,4 1,0

Püld mg P/l 0,06 0,090 0,056 0,079

Seoses bioloogiliste kvaliteedinäitajate ühtlustamisega on olukord riikides väga erinev. Eestis on

kehtestatud süsteem kolme komponendi jaoks: põhjataimestik, suurselgrootud ja kalad. Makrofüütide

süsteem on väljatöötamisel. Kuna Lätis ei ole veel terviklikku kvaliteediklassidesse määramise

süsteemi kehtestatud, näitavad kogutud proovide analüüsi tulemused, kas hinnatud jõgedega sarnaste

jõgede puhul on võimalik kasutada Eesti klassifitseerimissüsteemi.

Eesti klassifitseerimissüsteemile üleminekuks võiks näitajaid ja indekseid kasutada ökoloogilise

kvaliteedi hindamisel. Ühiselt hinnati järgmisi jõgesid: Vaidava (keskmine, kiirevooluline 3. tüüp),

Pedele ja Melnupe (keskmine, aeglase vooluga, 4. tüüp).

E.2.2. Järvede kvaliteediklassidesse määramise süsteem

Füüsikalis-keemiline analüüs viidi läbi väiksema sagedusega kui vee raamdirektiivis nõutud: Eestis kolm

korda maist septembrini, nn kasvuperioodil. Lätis võeti proove kaks korda. Samast järvest samadel

kuupäevadel võetud proovide analüüsi tulemused olid üsna erinevad; see tähendab, et on vaja

täiendavaid uuringuid. Seetõttu ei ole ühtlustamine võimalik.

Seoses fütoplanktoniga oli ekspertidel võimalik võrrelda proove, mis olid võetud samast järvest, samal

päeval ja samal meetodiga (Eesti meetodiga) ning samal päeval, kuid erinevate meetoditega (kummagi

riigi meetoditega). Tulemused näitasid, et ühtse proovivõtumeetodi kasutamine võib erinevusi

vähendada. Samas rõhutati, et ekspertide kvalifikatsioon ja labori töö kvaliteet võivad tulemusi

mõjutada isegi rohkem kui erinevad proovivõtumeetodid.

42

Seoses makrofüütidega soovitatakse tulevikus järvede seires kasutada transektimeetodit.

Transektimeetodit kasutatakse ka teistes Euroopa riikides. Läti arvates on tuleks makrofüütide

rohkuse hindamiseks siiski kasutada seitsmeastmelist skaalat (mitte viieastmelist). Projekti käigus

testisid Läti eksperdid ka Eesti ekspertide kasutatavaid indekseid ja näitajaid. Leiti, et on vaja rohkem

andmeid, kuid algatuseks sobib meetod projekti käigus uuritud järvede seisundi hindamiseks hästi.

Neljal indeksil põhinevad suurselgrootute seisundi hinnangud ei erinenud oluliselt, kuigi

proovivõtumeetodid olid erinevad. Seega võib seda tüüpi järvede puhul Eestis kehtestatud

hindamismeetodit kasutada ka Lätis.

Kuna Läti meeskonnas järvekalade eksperte polnud, ei olnud ühtlustamine võimalik. Üldiselt tundub,

et Läti peab kasutama väliseksperte või eraldama piisavalt vahendeid, et arendada välja kalastiku

alusel järvede hindamise võimekus.

E.2.3. Rannikuveekogumite kvaliteediklassidesse määramise süsteem

Seoses füüsikalis-keemiliste parameetritega (üldfosfor ja vee läbipaistvus) ning klorofüll a sisaldusega

muudeti veidi Läti astmete piire ning analüüsiti Eesti meetodi sobivust Läti rannikuvete jaoks.

Põhjataimestiku klasside piirid määrati kindlaks H. Skuja uuringutele (1924), eksperthinnangule ja

asjakohasele kirjandusele (Andersen et al., 2004; Krause-Jensen et al., 2005) tuginedes. Kavandatud

süsteemiga muudetakse ja täiendatakse Läti praegust hindamissüsteemi ning selle alusel toimub

edasine Läti-Eesti rannikuvete hindamise ühtlustamine.

Tabel E.2.3. Gauja/Koiva valglapiirkonna rannikuvete füüsikalis-keemiliste ja bioloogiliste

kvaliteedinäitajate väärtused (tüüp: Liivi lahe kliburand, veekogu F).

Parameeter Väga hea Hea Kesine Halb Väga halb

Läbipaistvus, m > 5,0 3,0–5,0 < 3,0–2,0 < 2,0–1,5 < 1,5

Püld, μmol/l < 0,6 0,6–1,0 > 1,0–2,5 > 2,5–8,0 > 8,0

Chl a, μg/l < 2,0 2,0–6,5 > 6,5–16,0 > 16,0–40,0 > 40,0

Põisadru

sügavuslevik, m > 6,3 6,3–5,25 < 5,25–3,85 < 3,85–2,1 < 2,1

Suurtaimestiku

sügavuslevik > 9,9 9,9–8,25 < 8,25–6,05 < 6,05–3,3 < 3,3

E.3. Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude vee

kvaliteedi hindamine

E.3.1. Jõgede veekvaliteedi hindamine

Vesikonna esimese veemajanduskava koostamisel kasutati Eestis ja Lätis halvima näitaja põhimõtet, st

üldine kvaliteediklass määrati vastavalt bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste või füüsikalis-keemiliste

näitajate madalaimale väärtusele. Kui Eestis kasutati jõgede ökoloogilise seisundi hindamiseks

bioloogilisi ja füüsikalis-keemilisi näitajaid, siis Lätis kasutati suurselgrootute hindamiseks peamiselt

füüsikalis-keemilisi näitajaid ja riiklikku saproobsusindeksit.

43

Gauja/Koiva projekti käigus järgis Eesti meeskond kehtivat hindamissüsteemi, samas kui Läti

meeskond määras veekogu lõpliku seisundi eksperthinnangu alusel. Lisaks soovitavad Läti eksperdid

säilitada kehtiva hindamissüsteemi ka tulevikus seni, kuni tõendid ja andmed erinevate

kvaliteedinäitajate kohta on piisavalt tugevad, et arendada välja hindamismeetod, mis põhineb ainult

seireaasta andmetel.

Tabel E.3.1. Gauja/Koiva projekti käigus seiratud piiriüleste veekogude seisundi lõplik hindamine

Ökoloogilin

e seisund

Vaidava Peetri/Melnupe Pedeli/Pedele Pedetsi/Pededze Pärlijõgi/Pērļupīte Ujuste/Kaičupe

LV EE LV EE LV EE LV EE LV EE LV EE

Eesti meetod

Hea Hea Hea Hea Kesine Kesine

- Hea - Halb Hea

Läti meetod Hea Hea Hea Hea Kesine Hea Hea - Väga hea Kesine

E.3.2. Järvede veekvaliteedi hindamine

Eestis ja Lätis kasutatakse järvede vee kvaliteedi hindamiseks erinevaid meetodeid. Eesti eksperdid arutavad siiski teise veemajanduskava koostamisel kasutatava riikliku hindamissüsteemi läbivaatamist. Riikidevahelised erinevused kajastuvad ka ühiselt uuritud järvede hindamise tulemustes. Murati/Muratu järve lõplik kvaliteediklass on kesine sõltumata kasutatud hindamissüsteemist. Isegi kui Eestis kasutada halvima näitaja põhimõtet, on järve kvaliteediklass fütoplanktoni kesise seisundi tõttu ikkagi kesine. Kahe teise järve puhul on märkimisväärne, et Läti eksperdid määrasid järvele parema kvaliteediklassi kui oleks määratud halvima näitaja põhimõtte kohaselt. Isegi kui Eestis kasutada halvima näitaja põhimõtet, on järve kvaliteediklass kalastiku kesise seisundi tõttu ikkagi kesine. Füüsikalis-keemiliste elementide osa lõplikus hinnangus tuleb veel täpsustada. Projekti käigus võeti proove teise sagedusega kui vee raamdirektiivis nõutud (iga kolme kuu järel), seega ei ole saadud füüsikalis-keemilised tulemused piiriüleste järvede ökoloogilise seisundi määramisel otseselt kasutatavad.

Kikkajärv/

Ilgājs Murati/ Muratu


Hinnang Eesti meetodil:

hindamissüsteem

halvima näitaja põhimõte

Hea Kesine Hea

Kesine Kesine Hea

Hinnang Läti meetodil:

halvima näitaja põhimõte

eksperthinnang

Kesine Kesine Hea

Hea Kesine Väga hea

Gauja/Koiva projektis osalenud eksperdid toetavad erinevate kvaliteedinäitajate kasutamist, kuid

lõplik hinnang peab põhinema integreeritud lähenemisviisil, mitte üksnes tehnilisel hindamisel. Kuna

järvi igal aastal ei uurita, on soovitatav lõpliku hinnangu andmisel kasutada halvima näitaja asemel

eksperthinnangut.

E.3.3. Rannikuveekogumite veekvaliteedi hindamine

Läti ja Eesti praeguste hindamissüsteemide vahel on kaks olulist erinevust. Esiteks ei ole Lätis

kasutatav süsteem täielik — kasutatakse ainult väga hea ja hea kvaliteediklassi näitajaid. See ei

võimalda kõiki heast/kesisest allapoole jäävaid parameetreid täpselt hinnata. Teiseks on

44

põhjataimestiku parameetrid Läti süsteemis palju rangemad kui Eesti süsteemis. Läti piirmäärade

loogilisel kasutamisel oleks kvaliteet ühe või kahe klassi võrra madalam. Uues süsteemis (tabel E.3.3.)

on need parameetrid väiksemad ja erinevus Eesti süsteemi kohaselt hinnatud füüsikalis-keemilistest ja

bioloogilistest omadustest oleks väiksem.

Rannikuveekogumite kvaliteedi hindamisel oli eksperthinnang tähtsam kui halvima näitaja põhimõte,

sest näiteks Secchi läbipaistvust ja klorofüll a sisaldust madalas rannikuvees tuleks hinnata

sügavusteguri, põhjataimestiku sügavusleviku alusel, kohaldades sobivat substraadi piirangut.

Uuritud rannikuveekogumite kvaliteediklass on kesine ja mõnes kohas Salatsi jõe suudmest ülalpool

isegi halb.

Tabel E.3.3. Gauja/Koiva valglapiirkonna rannikuveekogumite ökoloogiline kvaliteet vastavalt Eesti,

Läti ja kavandatud meetodile. Proovivõtukoht nr. 1 asub Salatsi jõe suudmest ülespoole;

proovivõtukoht nr. 2 on jõesuudme ümbruses ja proovivõtukoht nr. 3 jõesuudmest allpool. Füüsikalis-

keemilised näitajad esitatakse eraldi, et tuua välja süsteemide olulised erinevused. * tähendab, et

kvaliteediklassi ei ole võimalik täpselt määrata, sest vastav süsteem kõiki kvaliteediklasse ei hõlma.

Rannikuveekogum –

proovivõtuala nr 1

Rannikuveekogum –

proovivõtuala nr 2

Rannikuveekogum –

proovivõtuala nr 3

Füüsikalis-

keemiline

kvaliteet

Bioloogiline

kvaliteet

Füüsikalis-

keemiline Bioloogiline

Füüsikalis-

keemiline Bioloogiline

Hinnang Eesti meetodil: Kesine/

halb Hea

Kesine/

halb Hea Kesine Hea

Hinnang Läti meetodil: Kesine või

madalam*

Kesine või

madalam*

Kesine või

madalam*

Kesine või

madalam*

Kesine või

madalam* Kesine*

Hinnang kavandatud

meetodil (tabel E.2.3.)

Kesine/

Halb Kesine

Kesine/

halb Kesine Kesine Kesine

E.4. Soovitused vee kvaliteedi edasiseks uurimiseks

Võttes arvesse Gauja/Koiva projekti raames piiriülestest veekogudest ühiselt võetud proovide analüüsi

ja vee kvaliteediklassidesse määramise tulemusi, tuleks ekspertide arvates läbi viia järgmised

uuringud:

- Uurida järvede ja jõgede seoseid, analüüsides füüsikalis-keemilisi parameetreid sisse- ja

väljavoolukohtades.

- Kuna ränivetikate ja makrofüütide hindamise kogemused on väikesed, tuleb kontrollitud

meetodeid veelgi kohandada ja interkalibreerida.

- Tuleks uurida linnadest lähtuva reostuse ja põllumajandusliku hajureostuse mõju ning

Valka/Valga sadevete mõju Pedeli jõele.

- Tuleb selgitada, kui oluline on väiksemate ojade vee kvaliteet ja nende mõju suurematele

vooluveekogudele. Üheks võimalikuks uurimisobjektiks on Pužupe/Puzupe jõgi või

Ujuste/Kaičupe jõgi.

45

- Paisutuse mõju kalastikule ja muudele bioloogilistele elementidele on ebaselge. Praegu on

Eestis vee lõplik kvaliteediklass kalastikule avalduva mõju tõttu madalam, samas kui teiste

näitajate alusel on seisund hea või isegi väga hea.

- Kuivenduse mõju bioloogilistele elementidele on samuti ebaselge.

- Rannikuveekogumite puhul soovitatakse füüsikalis-keemilisi näitajaid kasutada ainult

täiendavate näitajatena, näiteks võrdlustingimuste määratlemiseks ja siis, kui bioloogiliste

näitajate alusel on ökoloogilist seisundit raske kindlaks määrata (väärtused on astmete

piiride lähedal). Seoses klorofüll a sisaldusega soovitatakse kasutada Eesti

hindamissüsteemi, sest see on põhjalikum kui Läti oma ja projekti tulemused näitavad, et

see sobib kasutamiseks ka Läti rannikuvete hindamisel – ökoloogiline seisund on sama

nagu teiste näitajate puhul.

- Soovitatakse uurida prioriteetsete ohtlike ainete sisaldust vees, setetes ja elustikus. Seda

tuleks teha kõigis kolmes keskkonnas: Gauja/Koiva jões (kalad/setted), Pedeli jões

(kalad/vesi), Murātu/Murati järves (kalad/vesi ja setted). Tuleks läbi viia täiendavad

ühisuuringud, et määrata kindlaks ohtlike ainetega seotud kvaliteedikriteeriumid

erinevates maatriksites, eelkõige setetes. Uued kvaliteedikriteeriumid tuleks riikide vahel

ühtlustada.

E.5. Ettepanekud 2015. aastaks koostatava teise Gauja/Koiva

veemajanduskava koostamiseks

Gauja/Koiva projekti raames veekogude kvaliteedi hindamisel tehtud tööd ja hindamise tulemusi

arvesse võttes esitame järgmised ettepanekud:

- Piiriüleste voolu- ja seisuveekogude tüüpide määramine tuleks läbi vaadata. Määrata tuleks ka

väiksema valglaga veekogude tüübid.

- Mõne järve/jõe tüpoloogia tuleks vastavalt projekti kokkuvõttes esitatud selgitustele läbi

vaadata.

- Seire sagedus peab olema piisav, et see hõlmaks voolurežiimi kõikumisi ja sellega seotud

reostuskoormuste muutumist. Füüsikalis-keemiliste näitajate puhul on proovivõtu optimaalne

sagedus 12 korda aastas.

- Kõikide parameetrite – bioloogiliste, hüdromorfoloogiliste ja füüsikalis-keemiliste – puhul

peaksid proovivõtukohad olema omavahel kooskõlastatud.

- Vee ökoloogilise seisundi hindamise üldpõhimõtet, st halvima näitaja põhimõtet, ei peaks

kõikide bioloogiliste näitajate puhul kohaldama. Soovitatakse kasutada eksperthinnangut koos

selgitustega, kuidas on määratud jõgede ja järvede ökoloogiline seisund.

Documents

GAUJA/KOIVA VALGLAPIIRKONNA PIIRIÜLESTE VEEKOGUDE …gauja.balticrivers.eu/files/wp2_final_report_est.pdf · 2015. 9. 11. · Gauja/Koiva valglapiirkonnas asuvate piiriüleste veekogude