Johann Sebastian Bach1685-1750

Anu-Mai Lilloanumai@tdl.ee

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Sündis 21. märtsil 1685. a. Eisenachis

Tema loomingu üks aluseid on väga tugev suguvõsatraditsioon

Bachid tegutsesid 17. saj. peamiselt Kesk-Saksamaal Tüüringis

Muusikalist haridust jagasid selles sugukonnas tavaliselt isad, vanemad vennad, onud

Tal oli väga korralik kooliharidus

Lüneburgi Michaeli koolis laulis 15 valitud lauljast moodustatud kooris

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08)Töötas organistina

Tegi tähtsaima õppereisi Lübeckisse Dietrich Buxtehude juurde

Kokkupuude legendaarse vanameistriga on jätnud selge jälje Bachi loomingusse

Bachi julge ja fantaasiarikas orelimäng, milles “koraalides imekspandavaid variatsioone tehakse ja neisse palju võõraid helisid segatakse, nii et

kogudus seda pahaks paneb”, rahuldas väikelinnakirikut üha vähem

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Arnstadt ja Mühlhausen (1703-08)

1707. a. asus organistiks Mühlhausenis

Sealset kirikut vaevas õpetuslik lõhe, milles kippus peale jääma pietistlik (pietas - vagadus) suund.

Pietism eelistas jumalateenistusel lihtsat koguduselaulu ja taunis kunstmuusikat

Parem osa linnast oli hävinud tulekahjus, millega kaasnes majanduslik madalseis

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Weimaris

1708-1717

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Weimar (1708-1717)Bachist sai Weimari hertsogi

õukonnaorganist ja kammermuusik

Hertsogil oli 20-liikmeline kapell ja väga hea raamatukogu

Siin puutus Bach kokku François Couperini ja Antonio Vivaldi teostega

Sel ajal sai Bach kuulsaks oreliasjatundjana ning sündis enamik tema suurtest oreliteostest

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Köthen (1717-1723)

Bach sai õukonna kapellmeistri koha

Noor vürst Leopold “armastas ja mõistis muusikat” (Bachi sõnad)

Vürst oli kalvinist ja ei vajanud kirikumuusikat

Bach kirjutas siin suurema osa oma klavessiinimuusikast, samuti palju ilmalikke kantaate

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Köthen (1717-1723)Bach mattis 1720. a. oma esimese naise

Maria Barbara (abiellus 1707. a. ja neile sündis 7 last)

Kahest pojast, Wilhelm Friedemannist ja Carl Philipp Emanuelist said heliloojad

1721. a. abiellus Bach Anna Magdalenaga (neile sündis 13 last)

Nendegi hulgas oli kaks heliloojat: Johann Christoph Friedrich ja Johann Christian

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Köthen (1717-1723)

1721. a. saatis Bach Brandenburgi markkrahvile pühendusega kuuest orkestrikontserdist koosneva tsükli (tuntakse "Brandenburgi kontsertide" nime all)

1722. a. jäi Leipzigis vabaks üks Saksamaa hinnatuim kantorikohtKantoriamet tähendas igapäevast

koolitööd õpilastegaBach esitas end kandidaadiks ja sai selle

koha

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

u. 1733

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Leipzig (1723-1750)Tooma kiriku kantori ja linna

muusikadirektori ametikoht oli juba 16. saj. peale olnud Saksamaal üks prestiižikamaid

Kantor oli vastutav muusika eest linna neljas suuremas kirikus

Vastutas linna muusikaelu eest tervikuna

Vastutas ka Tooma-kooli 50-60 õpilase muusikahariduse eest

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Leipzig (1723-1750)Koori, solistide ja orkestriga pidi Bach igal

pühapäeval ning kirikupühal esitama kantaadi

Seega pidi igal aastal esitama umbes 60 kantaati

1723. a. esimesel jõulupühal esitas ta Magnificat'i (säravamaid vokaalteoseid)

1724. a. suurel reedel esitas ta Johannese passiooni

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Leipzig (1723-1750)Selle perioodi kõrgpunktiks sai Matteuse

passiooni loomine 1727.-1729. a.

1740. a. paiku hakkas Bach aktiivsest muusikaelust aegamisi kõrvale tõmbuma

Elu viimasel kümnendil kirjutas palju teoseid, mis võtsid kokku tema äärmiselt lihvitud kompositsioonikunsti

Nendeks olid: "Hästitempereeritud klaviir" II, Missa h-moll, "Fuugakunst"

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

1741

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Vokaalmuusika

Kantaat koosnes nii aariatest kui kooridest

Bachi kantaatide eeskujuks oli põhjasaksa kirikumuusika (eriti Buxtehude looming)

Paljud kantaadid on seotud ühe kindla koraali teksti ja meloodiaga

Tuntuimad näited: "Üks kindel linn ja varjupaik", "Ärgake, ju vahid hüüdvad"

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - VokaalmuusikaSäilinud on ka umbes 20 ilmalikku kantaati

Muusikaliselt meenutavad need sageli väikesi ooperistseene

Ilmalike kantaatide hulgas on kaks elulist ja humoorikat teost:

"Kohvikantaat" - pereisa tulutu võitlus oma tütre kohvijoomisega

"Talupojakantaat" - rahvalike meloodiatega ja murdekeelse tekstiga lustlik tervitus õukonnaametnikule

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Vokaalmuusika

Matteuse passiooni võib pidada Bachi

peateoseks

Siin kasutatakse kahekordset koosseisu,

mis annab teosele erilise kõlarikkuse

Kommenteerivaid osi on siin rohkem kui

varasemas Johannese passioonis

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Vokaalmuusika

Teine peateos on Missa h-moll

Teos on koostatud varemloodust elu lõpul

Jumalateenistuse muusikaks on see kahetunnine teos liialt ulatuslik

Traditsiooniline missatsükli tekst on jagatud 24 osaks

See on otsekui monument kogu barokiajastu kiriklikule vokaalkunstile

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Vokaalmuusika

Omapärane teos on "Jõuluoratoorium"

Moodustab tervikliku kuueosalise suurteose

Selle osad olid mõeldud ettekandmiseks jõuluajal kuue erineva päeva teenistustel

Erilisel kohal on kuus motetti

Neist enamik on kirjutatud 8-häälsele topeltkoorile esitamiseks matustel või pühendusteenistustel

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

1748

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

Bachi tunti eelkõige orelivirtuoosina

Oma oreliloomingus ühendas erinevate koolkondade stiilid

Ta arendas täiuseni kõik barokiaegse orelimuusika vormid

Üks varasemaid säilinud oreliteoseid, Toccata d-moll on ühtlasi tema tuntuim

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Toccata d-moll (BWV 565)Teos sündis varsti pärast 1705.-06. aasta

Lübecki-reisi

Efektse avakujundi tunneb kuulaja pärastises fuugateemas vaevu ära

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - InstrumentaalmuusikaSuur osa klaviirmuusikast on sündinud

KöthenisBachi pojad vajasid repertuaari pillimängu ja

kompositsiooni aluste õppimiseksSiia kuuluvad: 2- ja 3-häälsed inventsioonid väikesed prelüüdid ja fuugad"Wilhelm Friedemann Bachi noodivihik" "Anna Magdalena Bachi noodivihik"

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

Kõrgemaid kunstilisi ülesandeid seadis ta aga prelüüdides ja fuugades kogumikust "Hästitempereeritud klaviir" (I – 1722, II – 1742)

Kummaski vihikus on 24 prelüüdi ja fuugat kõikides mažoor- ja minoorhelistikes

Bach oli esimene, kes püüdis helistike ringi süstemaatiliselt ja täielikult ära kasutada

Bach on loonud otsekui iga helistiku ereda karakterportree

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - InstrumentaalmuusikaBach toimetas trükki vaid neli kogumikku

klaviirmuusikat (“Klaviiriharjutused” I-IV)

“Klaviiriharjutused” I-s jätkavad "Inglise

süidid" (6), "Prantsuse süidid" (6) ja 6 partita't

Saksa traditsioonilist klavessiinirepertuaari

“Klaviiriharjutused” II-s vastandab Bach

prantsuse ja itaalia barokkstiili:

(“Itaalia kontsert” ↔ “Prantsuse avamäng”)

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

“Klaviiriharjutused” III sisaldab kõrvuti

suurele orelile ja klaviirile mõeldud

koraaliprelüüde

"Klaviiriharjutused" IV-s on 30 variatsiooni

prantsuse stiilis aaria teemale (tuntud kui

"Goldbergi variatsioonid")

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - InstrumentaalmuusikaOrkestrimuusikat kirjutas Bach Köthenis ja

Leipzigis

Bach jäljendas Köthenis üsna täpselt Vivaldi soolokontserdi vormi, ent ühendas selle omapäraselt polüfoonilise kirjaviisiga

Tähtsaimad on kuus nn. "Brandenburgi kontserti"

Kõik need eeldavad väga ebatavalisi koosseise ja see oli üks põhjusi, miks neid Brandenburgi õukonnas ei esitatudki

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

Elu lõpul kirjutas Bach kaks kammer-muusikatsüklit: "Muusikaline ohver" ja "Fuugakunst"

Mõlema aluseks on kogu tsükli ulatuses üksainus põhiteema

Seda teemat on püütud võimalikult mitmekülgselt ära kasutada, ilmutades kompositsioonivõtete täiuslikku valitsemist

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

"Muusikalise ohvri" aluseks on Preisi kuninga Friedrich Suure antud teema

Teema on läbinisti kromaatiline ja arendamiseks väga keerukas

Samas terviklik ja iseloomulik Bachi enese stiilile

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

"Fuugakunst" valmis tõenäoliselt viie

viimase eluaasta jooksul

Bachi pojad toimetasid selle trükki

aasta pärast meistri surma kui

väärikaima auavalduse oma isale

Tsükkel on omalaadne tippteos, mis

lõpetab Madalmaade koolkonnaga

alanud polüfooniakunsti kõrgaja

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

"Fuugakunsti" teema on täiuslik oma

lihtsuses ja võimalusterohkuses

Bach ei jõudnud seda tsüklit lõpetada

Säilinud on neliteist fuugat (viimane

ilma lõputa) ja neli kaanonit

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

Bach alustas suhteliselt lihtsa

konstruktsiooniga fuugadest ja liikus aina

suurema keerukuse suunas

14. fuuga pidigi olema viimane

Põhjus nii arvata on seotud

arvsümboolikaga: numbritähestik annab

Bachi nimearvuks 14

(B=2 + A=1 + C=3 + H=8)

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - InstrumentaalmuusikaValmiskujul pidanuks see fuuga saama

tsükli krooniks ja olnuks Bachi ainus

nelja teemaga fuuga

Kolmas teema algab tema

"muusikaliste" nimetähtedega

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

Looming - Instrumentaalmuusika

Varsti pärast seda fuuga katkeb

Philipp Emanuel Bachi käega on

käsikirja lisatud märkus:

"Selle fuuga juures, kuhu

vastuteemana on sisse toodud nimi

BACH, helilooja suri."

Toomas Siitan "Õhtumaade muusikaajalugu I"

1750

Tänan!