Jõulud

Ly Melesk

24.11.2013 Ly Melesk

Advendiaeg – ootamise aeg Advendiaeg on ootuse aeg enne jõule ja

tähendab “saabumist”. Advendiaja tähistamise kombed on seotud

ootamisega. Meisterdatakse kuuseokstest pärgi nelja

küünlaga, millega kaunistatakse söögilauda.

Advendipärjal ei ole algust ega lõppu. Nii sümboliseerib see jumala olemasolu igavesest ajast igavesti.

24.11.2013 Ly Melesk

JõulutähtKuna jõuluvärvideks on

roheline ja punane, sobib kaunis piimalill ehk jõulutäht kenasti jõulutaimeks.

Selline nimetus on talle pandud piimamahla tõttu, mida taim sisaldab. Piimamahl on mürgine.

Lille kodumaa on Mehhiko. Seal kasvab taim poolteise meetri kõrguseks.

Tõeline kingitus keset käredat talve.

24.11.2013 Ly Melesk

Kuidas tähistatakse jõule mujal maailmas?

Austraalia Hispaania Kreeka Prantsusmaa Itaalia Inglismaa

24.11.2013 Ly Melesk

AustraaliaJõulud Austraalias on väga

palavad. Sooja võib olla ligi 30 kraadi.

Jõululõuna peetakse tavaliselt keskpäeval rannas või minnakse koos perega piknikule.

Tuppa tuuakse jõulupõõsas, mis on pisike punaste õitega taim.

Jõuluvana saabub surfilauaga.

24.11.2013 Ly Melesk

HispaaniaHispaanias on iga maja

juures sõim nagu kirikutelgi. Enne jõule koguneb pere sõime juurde. Üheskoos lauldakse, tantsitakse.

6. jaanuari õhtul asetavad hispaanlased rõdudele sussid, et jõuluvana need kingitustega täidaks.

24.11.2013 Ly Melesk

Kreeka

Kreekas kogunevad pisikesed poisid tänavatele tuntud jõululaule laulma. Nad käivad majast majasse ja pererahvas annab neile maiustusi ja pisikesi kinke.

24.11.2013 Ly Melesk

Prantsusmaa

Prantsusmaal pannakse jõululaupäeval kingad trepile või kamina äärde. Lastele öeldakse, et Jeesuslaps tuleb öösel ja paneb neisse kingitused.

24.11.2013 Ly Melesk

Itaalia

Itaalias jagatakse kingitusi purgis. Korstna kaudu tuleb haldjakuniganna ja täidab purgid kingitustega.

24.11.2013 Ly Melesk

Inglismaa

Inglismaal hiilib jõuluvana majja enamasti öösel, et täita laste sokid kingitustega.

24.11.2013 Ly Melesk

Kombestik – eesti rahvakalendris

Jõuludeks koristati kogu majapidamine ning valmistati piduroad.

Tehti jõulukroonid ja –küünlad. Kui maja oli korras, toodi tuppa õled.

Õlgedel mängiti. Jõuluajal ei tohtinud valgus öösiti toas

kustuda. Pidi jälgima, et aknad oleksid tihedalt kinni kaetud, et valgus välja ei paistaks.

24.11.2013 Ly Melesk

Uuem jõulukombestik19. sajandi keskpaiku jõudis

jõuludeks kuuse tuppa toomise ja ehtimise komme meieni.

Jõululauale lisandusid piparkoogid.

Aknalauale pannakse jõulude eel suss, kuhu maiustusi toob päkapikk – jõuluvana abiline, kes kontrollib ja talle ette kannab, kas lapsed on hästi käitunud.

Jõulutoitudeks on verivorstid, seapraad, hapukapsad.

24.11.2013 Ly Melesk

Igihaljad jõululaulud

Püha öö Oh kuusepuu Vello Orumets - Tiliseb tiliseb aisakell Jingle Bells - Chrsitman song

24.11.2013 Ly Melesk

Töökeeld

Töökeelud kehtisid kogu jõuluaja kohta. Keelatud olid kärarikkad tööd: puulõhkumine, pesupesemine ja igasugune naiste näputöö nagu kudumine, ketramine, õmblemine.

Jõulude ajal ei tohtinud toavalgus toast põllule langeda, et vili ära ei kõrbeks.

24.11.2013 Ly Melesk

Kes on põhjapõder Rudolf?Põhjapõder Rudolf on

põder, kes veab ameeriklaste jõuluvana saani ja kellel on pirakas punane nina.

Selle nime pakkus välja üks väike tüdruk.

Väga populaarne on jutustus pealkirjaga “Punase ninaga põhjapõder Rudolf”